dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. oktoober 2020
Viit
2-3/19-0310/6001
Registreeritud
16. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/19-0310
Vastutaja
Kea Kohv (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)

Failid

  • 📎16.10.2020_5.1-1_96-1_MKM_VV_määruste muutmine.asice166 KB
  • 📎E-kiri.pdf69 KB

Sisu (failidest)

Hr Raul Siem Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 30.09.2020 nr 2-3/19-310/6001 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie: 16.10.2020 nr 5.1-1/96-1 Arvamus Vabariigi Valitsuse määruste muutmise kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise määruse eelnõud (edaspidi eelnõu) ning kasutab võimalust selle kohta arvamuse esitamiseks. Kõigepealt teeme üldise normitehnilise ettepaneku mitte vormistada antud regulatsioone määruse nr 140 muudatusena. Selle asemel on antud olukorras põhjendatud ja otstarbekas koostada antud määruse täiesti uus terviktekst, kuna eelnõus sisalduvad muudatusettepanekud on oluliselt mahukamad kui hetkel kehtiv õigusakt. Määruse nr 140 olemasolev ülesehitus ja sõnastus ei aita kaasa õigusselguse loomisele ja vajavad muutmist. Järgnevas leiate ettepanekud ja tähelepanekud eelnõu sisulise osa kohta: 1. Teeme ettepaneku laiendada nõuete kohaldamisala kõigile elektroonilise side teenust osutavatele sideettevõtjatele ja samuti riigiasutustele, kes omavad sidevõrke ja osutavad sideteenust. Nii tagatakse kõigi sideteenuseid osutavate isikute ühetaoline kohtlemine ja õiglane konkurentsiolukord. Kuna nõuded kehtivad ka sel juhul, kui sideteenust osutatakse teisele sideteenuse osutajale (seletuskiri lk 8), siis on oluline, et erinevatele sidevõrkudele (mitte ainult hetkel eelnõuga hõlmatutele) kehtiksid ühetaolised nõuded ning need nõuded jõustuksid kõikide vastavate isikute suhtes samaaegselt. Kui teatavate sideteenuse osutajate suhtes eelnõust tulenevad äärmiselt koormavad nõuded kehtivad ja teatavate sideteenuse osutajate suhtes samal ajal mitte, siis luuakse sellega alusetu ja seejuures ulatuslik konkurentsieelis neile sideteenuse osutajaile, kes vastavaid nõudeid täitma ei pea. Selline olukord on muu hulgas vastuolus võrdsuspõhiõigusega (Põhiseadus § 12). 2 2. Eelnõu kohaldamisala on sõnastuse ebamäärasuse tõttu ebaselge. Kohati räägitakse eelnõu puhul sideteenuse osutamisel kehtivatest nõuetest ja kohati sidevõrkude suhtes kehtivatest nõuetest (vt eelnõu § 1 punktiga 3 määrusesse nr 140 lisatav §33). Eeltoodust tulenevalt peab eelnõus selgesõnaliselt välja tooma, et nõuded kehtivad vaid sidevõrkude riist- ja tarkvara suhtes, kuid ei kohaldu ühelgi juhul lõppkasutajate valduses või kasutuses olevatele seadmete (nt mobiiltelefonid, telefonid, ruuterid ja mis tahes muud terminalseadmed) ja nendega seotud tarkvara suhtes. Samuti pole põhjendatud nõuete kohaldamine sidevõrgu toimimiseks vajalike elektertoite- ja kliimaseadmetele. 3. Kuna eelnõuga kavandatavate nõuete kehtestamine sekkub väga suurel määral ettevõtlusvabadusse, siis ei saa nõustuda eelnõus sisalduva regulatsiooniga, mis tekitab õiguskorda ebakindlust. Tuginedes õiguspärasele ootusele ja laiemalt õigusriiklikkusele vajame, et eelnõu looks ettevõtjatele suurema õiguskindluse. Seetõttu teeme järgmised ettepanekud: 3.1. kehtestada riigi poolne kompensatsioonimehhanism, kui eelnõus toodud nõuete või piirangute tulemusena tekib mis tahes hetkel olukord, milles sideettevõtja on sunnitud sidevõrgu riist- ja tarkvara välja vahetama enne selle tavapärase kasutusea lõppemist. Arvestades seda, kuivõrd suures ulatuses nimetatud eelnõu piirab ettevõtlusvabadust, on selge kompensatsioonimehhanismi loomine ja selle eelnõus sätestamine vältimatult vajalik. Samuti tuleb eelnõusse lisada, kuidas kompenseeritakse sideettevõtjale kulutused, kui loa tähtaeg on lühem kui vastava riist- või tarkvara tegelik kasutusaeg ning sideettevõtja on sunnitud enneaegselt selle välja vahetama. 3.2. suurendada tuleb plaanitava loamenetluse läbipaistvust. Selleks tuleb eelnõust välja jätta § 1 punktiga 3 määrusesse nr 140 lisatava § 3² lõige 5, mis loob avatud nimekirja „muudest põhjustest“ mis võivad ohustada riigi julgeolekut, ja § 32 lõike 3 p 8, mis jätab kõrge riskiga tark- ja riistvara tingimuste loetelu ka lahtiseks. Me ei saa lähtudes õiguskindluse printsiibist nõustuda sellega, et ettevõtted võivad tulevikus tark- või riistvara kooskõlastusest ilma jääda põhjusel, mida neil ei ole võimalik ette näha. Seda enam, et § 32 lõikes 3 sisalduvad tingimused on niigi väga üldised ja jätavad laia tõlgendamisruumi. Samuti tuleb muuta TTJA otsuste aluseks saavate julgeolekuasutuste sisuliste põhjenduste esitamine ja kontrollimine läbipaistvaks ja objektiivselt hinnatavaks kooskõlastamistaotluse esitaja jaoks ning tagada, et kaasatud oleks otsusest mõjutatud valdkondade eksperdid. 3.3. viia läbi täna tegemata ja eelnõu seletuskirjast puuduv nõuete sideettevõtetele rakendamise majandusliku mõju analüüs. Seletuskirjas (lk 25-26) sisaldub üldsõnaline selgitus teatavate mõjude kohta, kuid seda ei saa pidada korrektseks sisuliseks mõjude analüüsiks. Eelnõu seletuskirjast jääb hetkel mulje, et plaanitavatel muudatustel puudub mõju Eesti sideturule ja Eesti ühiskonnale laiemalt. Selline mulje on aga väär, kuna eelnõus toodu rakendamisega kaasnevad sideettevõtjatele olulised rahalised mõjud ja kulud. 3 Sideettevõtjad on kaasnevaid rahalisi mõjusid ja kulusid ka hinnanud, kuid kuivõrd need on igal sideettevõtjal erinevad, siis neid hinnanguid esitavad sideettevõtjad ka eraldi. Antud olukorras on eelnõu mõjuanalüüsi eelnõule lisamata jätmine mitte üksnes vastuolus hea õigusloome ja normitehnika tavadega, vaid ka avalikkust märkimisväärsel määral eksitav. Seega on vajalik eelnõuga edasi liikumiseks lisada eelnõule tekkivat olukorda adekvaatselt kajastav majanduslike mõjude analüüs. 4. Nõuded peavad käsitlema riist- ja tarkvara ühe tervikuna. Eelnõus väljapakutu kohaselt tekiks olukord, kus seade, millel on pikk elutsükkel, võib muutuda kasutuks, kuna selle toimimiseks vajalik tarkvarauuendus keelatakse ära. Näiliselt on eelnõu kohaselt loodud olukord, kus konkreetset seadet on küll lubatud kasutada, kuid tegelikkuses see võimalik ei ole. Muuhulgas tähendab see seda, et iga keelava otsuse mõjuanalüüsis tuleb arvesse võtta, et ühe konkreetse tarkvara keelamine mõjutab ka selle abil töötava riistvara kasutamist. Sideettevõtja arvamuse küsimine keelamise otsuse kohta peab puudutama mitte üksnes sideteenuse osutamist (eelnõu § 1 punktiga 3 määrusesse nr 140 lisatav § 35 lg 3), vaid ka tarkvara ning sellega seoses ka riistvara väljavahetamisest tingitud mõjuulatust sideettevõttele. 5. Kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamise keelu rakendamine eelnõu § 1 punktiga 4 määrusesse nr 140 lisatava § 8¹ lõike 4 punkti 2 kohaselt on arusaamatu ja problemaatilise sõnastusega. Ilmselt on see sattunud eelnõusse eksituse tulemusena, kuna eesmärgiks on olnud reguleerida kriitiliste funktsioonidena tuumikvõrgu funktsioone sõltumata nende asukohast. Eelnõust on seega vajalik jätta välja § 81 lg 4 punkt 2 ning sõnastada vastava lõike punkt 1 ümber selliselt, et nõuded kehtivad kõikide tuumikvõrgu funktsioonide suhtes sõltumata nende funktsioonide konkreetsest asukohast sidevõrgus. 6. Eelnõu § 1 punktiga 3 määrusesse nr 140 lisatavas § 37 lõikes 1 sätestatakse kasutusloa tähtajaks kuni kaheksa aastat. Ebaselge on see, kuidas kujuneb loa tegelik (lühem kui kaheksa aastat) tähtaeg. Seetõttu teeme ettepaneku sätestada eelnõus kasutusloa tähtajaks üldjuhul 8 aastat ning tuua välja tingimused, mille puhul kehtib erandina lühem loa periood. Arvestades eelnõuga sätestatavat väga pikka kooskõlastustaotluse menetlusaega (menetlus võib eelnõu järgi aega võtta pea 6 kuud), peab sideettevõtjatele olema tagatud mõistlikult ettenähtav kasutusloaga hõlmatud ajaperiood, millest sideettevõtja saaks lähtuda oma sidevõrgu planeerimisel, haldamisel ja arendamisel. Samuti puudub eelnõu seletuskirjas analüüs ja põhjendused, miks on maksimaalseks kasutusloa tähtajaks 8 aastat, kuid mitte näiteks 10 või 12 aastat. Leiame, et siin tuleb arvestada ka sellise regulatsiooni mõjuga keskkonnale ning rohepöörde eesmärkidele. 7. Teeme ettepaneku lühendada oluliselt loamenetluse tähtaegu. Uue tehnoloogia kasutuselevõtul ei saa olla normaalne selleks läbi loamenetluse lisanduv peaaegu pool aastat. Üks näide liigsest ajakulust on eelnõu § 1 punktiga 3 määrusesse nr 140 lisatav § 35, mille kohaselt TTJA-l on aega kasutusloa taotluse 4 registreerimiseks ning julgeolekuasutustele ja RIA-le edastamiseks viis tööpäeva. Tegelikkuses võtab see toiming aega minuteid. Oleme seisukohal, et eelnõuga ette nähtud põhjendamatult aeglane protsess hakkab märkimisväärselt takistama Eesti digiühiskonna arengut. 8. Peame otstarbekaks, et eelnõus §-s 2 välja pakutud küberjulgeoleku nõukogu asemel moodustatakse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde konkreetse ülesandega (loamenetlused) ja väiksema liikmete arvuga ekspertkomisjon. See muudaks menetluse kiiremaks ja aitaks tagada, et selle komisjoni koosseis toetab ekspertteadmiste olemasolu kaudu parima moel planeeritud eesmärkideni jõudmist tasakaalustatud viisil. Ekspertkomisjoni koosseisus peavad olema liikmed, kes suudavad hinnata riist- või tarkvara kasutamise keelamise põhjendatust ja vajalikkust ning tingimuste seadmise mõju sideturule ja konkurentsile. 9. Peame väga oluliseks, et eelnõu vastuvõtmise ja selle sätete tegeliku jõustumise vahele jääks piisav ajavahemik selleks, et nii sideettevõtted kui ka riigiasutused jõuaksid vajalikud ettevalmistused ära teha ja protseduurid ette valmistada. See ajavahemik peab olema vähemalt nii pikk, et ettevõtetel oleks teoreetiline võimalus saada määruse nr 140 muudatuste jõustumise ajaks esimesed kasutusload. Hetkel seda võimalust ei tagata. Loodame, et eelnõuga kavandatavate nõuete tegeliku rakendatavuse ja põhiseadusega vastuolude tekke vältimise huvides arvestate ITL-i kui antud valdkonnas ekspertteadmisi omava erialaliidu ettepanekutega ning muudate eelnõud vastavalt. Peame oluliseks, et seejärel leiab aset muudetud eelnõu versiooni suhtes uus avalik konsultatsioon, kuna mitmed eeltoodud muudatusettepanekud on sisulises plaanis põhimõttelise iseloomuga. Vajadusel oleme valmis ka kohtuma ja kirjas toodud seisukohti täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Heleri Vahemäe <[email protected]> Saadetud: 16.10.2020 14:39 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Kea Kohv <[email protected]> Teema: Arvamus Vabariigi Valitsuse määruste muutmise kohta Manused: 16.10.2020_5.1-1_96-1_MKM_VV_määruste muutmine.asice Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 16.10.2020 kirja nr 5.1-1/96-1 „Arvamus Vabariigi Valitsuse määruste muutmise kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Juhiabi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel