Hr Raul Siem
Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie: 30.09.2020 nr 2-3/19-310/6001
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie: 16.10.2020 nr 5.1-1/96-1
Arvamus Vabariigi Valitsuse määruste muutmise kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis Vabariigi Valitsuse
22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude
tehnilised nõuded“ ja 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise määruse eelnõud (edaspidi eelnõu) ning
kasutab võimalust selle kohta arvamuse esitamiseks.
Kõigepealt teeme üldise normitehnilise ettepaneku mitte vormistada antud
regulatsioone määruse nr 140 muudatusena. Selle asemel on antud olukorras
põhjendatud ja otstarbekas koostada antud määruse täiesti uus terviktekst, kuna
eelnõus sisalduvad muudatusettepanekud on oluliselt mahukamad kui hetkel kehtiv
õigusakt. Määruse nr 140 olemasolev ülesehitus ja sõnastus ei aita kaasa
õigusselguse loomisele ja vajavad muutmist.
Järgnevas leiate ettepanekud ja tähelepanekud eelnõu sisulise osa kohta:
1. Teeme ettepaneku laiendada nõuete kohaldamisala kõigile elektroonilise
side teenust osutavatele sideettevõtjatele ja samuti riigiasutustele, kes omavad
sidevõrke ja osutavad sideteenust. Nii tagatakse kõigi sideteenuseid osutavate
isikute ühetaoline kohtlemine ja õiglane konkurentsiolukord. Kuna nõuded kehtivad
ka sel juhul, kui sideteenust osutatakse teisele sideteenuse osutajale (seletuskiri lk
8), siis on oluline, et erinevatele sidevõrkudele (mitte ainult hetkel eelnõuga
hõlmatutele) kehtiksid ühetaolised nõuded ning need nõuded jõustuksid kõikide
vastavate isikute suhtes samaaegselt. Kui teatavate sideteenuse osutajate suhtes
eelnõust tulenevad äärmiselt koormavad nõuded kehtivad ja teatavate sideteenuse
osutajate suhtes samal ajal mitte, siis luuakse sellega alusetu ja seejuures ulatuslik
konkurentsieelis neile sideteenuse osutajaile, kes vastavaid nõudeid täitma ei pea.
Selline olukord on muu hulgas vastuolus võrdsuspõhiõigusega (Põhiseadus § 12).
2
2. Eelnõu kohaldamisala on sõnastuse ebamäärasuse tõttu ebaselge.
Kohati räägitakse eelnõu puhul sideteenuse osutamisel kehtivatest nõuetest ja kohati
sidevõrkude suhtes kehtivatest nõuetest (vt eelnõu § 1 punktiga 3 määrusesse nr
140 lisatav §33). Eeltoodust tulenevalt peab eelnõus selgesõnaliselt välja tooma, et
nõuded kehtivad vaid sidevõrkude riist- ja tarkvara suhtes, kuid ei kohaldu ühelgi
juhul lõppkasutajate valduses või kasutuses olevatele seadmete (nt mobiiltelefonid,
telefonid, ruuterid ja mis tahes muud terminalseadmed) ja nendega seotud tarkvara
suhtes. Samuti pole põhjendatud nõuete kohaldamine sidevõrgu toimimiseks
vajalike elektertoite- ja kliimaseadmetele.
3. Kuna eelnõuga kavandatavate nõuete kehtestamine sekkub väga suurel
määral ettevõtlusvabadusse, siis ei saa nõustuda eelnõus sisalduva regulatsiooniga,
mis tekitab õiguskorda ebakindlust. Tuginedes õiguspärasele ootusele ja laiemalt
õigusriiklikkusele vajame, et eelnõu looks ettevõtjatele suurema õiguskindluse.
Seetõttu teeme järgmised ettepanekud:
3.1. kehtestada riigi poolne kompensatsioonimehhanism, kui eelnõus toodud
nõuete või piirangute tulemusena tekib mis tahes hetkel olukord, milles
sideettevõtja on sunnitud sidevõrgu riist- ja tarkvara välja vahetama enne
selle tavapärase kasutusea lõppemist. Arvestades seda, kuivõrd suures
ulatuses nimetatud eelnõu piirab ettevõtlusvabadust, on selge
kompensatsioonimehhanismi loomine ja selle eelnõus sätestamine vältimatult
vajalik. Samuti tuleb eelnõusse lisada, kuidas kompenseeritakse
sideettevõtjale kulutused, kui loa tähtaeg on lühem kui vastava riist- või
tarkvara tegelik kasutusaeg ning sideettevõtja on sunnitud enneaegselt selle
välja vahetama.
3.2. suurendada tuleb plaanitava loamenetluse läbipaistvust. Selleks tuleb
eelnõust välja jätta § 1 punktiga 3 määrusesse nr 140 lisatava § 3² lõige 5, mis
loob avatud nimekirja „muudest põhjustest“ mis võivad ohustada riigi
julgeolekut, ja § 32 lõike 3 p 8, mis jätab kõrge riskiga tark- ja riistvara
tingimuste loetelu ka lahtiseks. Me ei saa lähtudes õiguskindluse printsiibist
nõustuda sellega, et ettevõtted võivad tulevikus tark- või riistvara
kooskõlastusest ilma jääda põhjusel, mida neil ei ole võimalik ette näha. Seda
enam, et § 32 lõikes 3 sisalduvad tingimused on niigi väga üldised ja jätavad
laia tõlgendamisruumi. Samuti tuleb muuta TTJA otsuste aluseks saavate
julgeolekuasutuste sisuliste põhjenduste esitamine ja kontrollimine
läbipaistvaks ja objektiivselt hinnatavaks kooskõlastamistaotluse esitaja jaoks
ning tagada, et kaasatud oleks otsusest mõjutatud valdkondade eksperdid.
3.3. viia läbi täna tegemata ja eelnõu seletuskirjast puuduv nõuete sideettevõtetele
rakendamise majandusliku mõju analüüs. Seletuskirjas (lk 25-26) sisaldub
üldsõnaline selgitus teatavate mõjude kohta, kuid seda ei saa pidada
korrektseks sisuliseks mõjude analüüsiks. Eelnõu seletuskirjast jääb hetkel
mulje, et plaanitavatel muudatustel puudub mõju Eesti sideturule ja Eesti
ühiskonnale laiemalt. Selline mulje on aga väär, kuna eelnõus toodu
rakendamisega kaasnevad sideettevõtjatele olulised rahalised mõjud ja kulud.
3
Sideettevõtjad on kaasnevaid rahalisi mõjusid ja kulusid ka hinnanud, kuid
kuivõrd need on igal sideettevõtjal erinevad, siis neid hinnanguid esitavad
sideettevõtjad ka eraldi. Antud olukorras on eelnõu mõjuanalüüsi eelnõule
lisamata jätmine mitte üksnes vastuolus hea õigusloome ja normitehnika
tavadega, vaid ka avalikkust märkimisväärsel määral eksitav. Seega on vajalik
eelnõuga edasi liikumiseks lisada eelnõule tekkivat olukorda adekvaatselt
kajastav majanduslike mõjude analüüs.
4. Nõuded peavad käsitlema riist- ja tarkvara ühe tervikuna. Eelnõus
väljapakutu kohaselt tekiks olukord, kus seade, millel on pikk elutsükkel, võib
muutuda kasutuks, kuna selle toimimiseks vajalik tarkvarauuendus keelatakse ära.
Näiliselt on eelnõu kohaselt loodud olukord, kus konkreetset seadet on küll lubatud
kasutada, kuid tegelikkuses see võimalik ei ole. Muuhulgas tähendab see seda, et
iga keelava otsuse mõjuanalüüsis tuleb arvesse võtta, et ühe konkreetse tarkvara
keelamine mõjutab ka selle abil töötava riistvara kasutamist. Sideettevõtja arvamuse
küsimine keelamise otsuse kohta peab puudutama mitte üksnes sideteenuse
osutamist (eelnõu § 1 punktiga 3 määrusesse nr 140 lisatav § 35 lg 3), vaid ka
tarkvara ning sellega seoses ka riistvara väljavahetamisest tingitud mõjuulatust
sideettevõttele.
5. Kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamise keelu rakendamine eelnõu § 1
punktiga 4 määrusesse nr 140 lisatava § 8¹ lõike 4 punkti 2 kohaselt on arusaamatu
ja problemaatilise sõnastusega. Ilmselt on see sattunud eelnõusse eksituse
tulemusena, kuna eesmärgiks on olnud reguleerida kriitiliste funktsioonidena
tuumikvõrgu funktsioone sõltumata nende asukohast. Eelnõust on seega vajalik
jätta välja § 81 lg 4 punkt 2 ning sõnastada vastava lõike punkt 1 ümber
selliselt, et nõuded kehtivad kõikide tuumikvõrgu funktsioonide suhtes
sõltumata nende funktsioonide konkreetsest asukohast sidevõrgus.
6. Eelnõu § 1 punktiga 3 määrusesse nr 140 lisatavas § 37 lõikes 1 sätestatakse
kasutusloa tähtajaks kuni kaheksa aastat. Ebaselge on see, kuidas kujuneb loa
tegelik (lühem kui kaheksa aastat) tähtaeg. Seetõttu teeme ettepaneku sätestada
eelnõus kasutusloa tähtajaks üldjuhul 8 aastat ning tuua välja tingimused, mille
puhul kehtib erandina lühem loa periood. Arvestades eelnõuga sätestatavat väga
pikka kooskõlastustaotluse menetlusaega (menetlus võib eelnõu järgi aega võtta pea
6 kuud), peab sideettevõtjatele olema tagatud mõistlikult ettenähtav kasutusloaga
hõlmatud ajaperiood, millest sideettevõtja saaks lähtuda oma sidevõrgu
planeerimisel, haldamisel ja arendamisel. Samuti puudub eelnõu seletuskirjas
analüüs ja põhjendused, miks on maksimaalseks kasutusloa tähtajaks 8 aastat, kuid
mitte näiteks 10 või 12 aastat. Leiame, et siin tuleb arvestada ka sellise regulatsiooni
mõjuga keskkonnale ning rohepöörde eesmärkidele.
7. Teeme ettepaneku lühendada oluliselt loamenetluse tähtaegu. Uue
tehnoloogia kasutuselevõtul ei saa olla normaalne selleks läbi loamenetluse lisanduv
peaaegu pool aastat. Üks näide liigsest ajakulust on eelnõu § 1 punktiga 3
määrusesse nr 140 lisatav § 35, mille kohaselt TTJA-l on aega kasutusloa taotluse
4
registreerimiseks ning julgeolekuasutustele ja RIA-le edastamiseks viis tööpäeva.
Tegelikkuses võtab see toiming aega minuteid. Oleme seisukohal, et eelnõuga ette
nähtud põhjendamatult aeglane protsess hakkab märkimisväärselt takistama Eesti
digiühiskonna arengut.
8. Peame otstarbekaks, et eelnõus §-s 2 välja pakutud küberjulgeoleku
nõukogu asemel moodustatakse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni
juurde konkreetse ülesandega (loamenetlused) ja väiksema liikmete arvuga
ekspertkomisjon. See muudaks menetluse kiiremaks ja aitaks tagada, et selle
komisjoni koosseis toetab ekspertteadmiste olemasolu kaudu parima moel
planeeritud eesmärkideni jõudmist tasakaalustatud viisil. Ekspertkomisjoni
koosseisus peavad olema liikmed, kes suudavad hinnata riist- või tarkvara
kasutamise keelamise põhjendatust ja vajalikkust ning tingimuste seadmise mõju
sideturule ja konkurentsile.
9. Peame väga oluliseks, et eelnõu vastuvõtmise ja selle sätete tegeliku
jõustumise vahele jääks piisav ajavahemik selleks, et nii sideettevõtted kui ka
riigiasutused jõuaksid vajalikud ettevalmistused ära teha ja protseduurid ette
valmistada. See ajavahemik peab olema vähemalt nii pikk, et ettevõtetel oleks
teoreetiline võimalus saada määruse nr 140 muudatuste jõustumise ajaks esimesed
kasutusload. Hetkel seda võimalust ei tagata.
Loodame, et eelnõuga kavandatavate nõuete tegeliku rakendatavuse ja
põhiseadusega vastuolude tekke vältimise huvides arvestate ITL-i kui antud
valdkonnas ekspertteadmisi omava erialaliidu ettepanekutega ning muudate eelnõud
vastavalt. Peame oluliseks, et seejärel leiab aset muudetud eelnõu versiooni suhtes
uus avalik konsultatsioon, kuna mitmed eeltoodud muudatusettepanekud on
sisulises plaanis põhimõttelise iseloomuga.
Vajadusel oleme valmis ka kohtuma ja kirjas toodud seisukohti täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]
Saatja: Heleri Vahemäe <
[email protected]>
Saadetud: 16.10.2020 14:39
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Kea Kohv <
[email protected]>
Teema: Arvamus Vabariigi Valitsuse määruste muutmise kohta
Manused: 16.10.2020_5.1-1_96-1_MKM_VV_määruste muutmine.asice
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
16.10.2020 kirja nr 5.1-1/96-1 „Arvamus Vabariigi Valitsuse määruste
muutmise kohta“.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Juhiabi
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145
[email protected]
www.itl.ee