EELNÕU 08.06.2020 KESKKONNAMINIST E R MÄÄRUS Tallinn ……. nr Olme jäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud ko guste arvutamise metoodik a Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 134 lõike 4 ja § 136 3 lõike 4 alusel. § 1 . Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded, mida tuleb arvesse võtta selleks, et arvutada, kas jäätmeseaduse § 134 lõikes 3 sätestatud olmejäätmete ladestamise vähendamise sihtarv ning jäätmeseaduse § 136 3 lõikes 2 s ätestatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud on saavutatud. § 2. Korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud olmejäätmete mass ( 1 ) Korduskasutuseks ettevalmistatud olmejäätmete mass on selliste olmejäätmete mass, millega on tehtud kõik vajalikud kontrolli-, puhastus- ja parandustoimingud, et võimaldada toodete ja tootekomponentide korduskasutamist ilma täiendava sortimise või eeltöötluseta. (2) Ringlusse võetud olmejäätmete mass on selliste olmejäätmete mass, millega on esmalt tehtud kõik vajalikud kontrolli-, sortimis- ja muud eelnevad toimingud, et eemaldada jäätmematerjalid, mis ei ole edasiseks ringlussevõtuks mõeldud, ja tagada kvaliteetne ringlussevõtt , ning millega seejärel tehakse ringlussevõtutoiming, mille käigus jäätmematerjalid tegelikult töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks. ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel mõõdetakse r ing lu sse võetud olmejäätmete massi siis, kui jäätmetega hakatakse tegema ringlussevõtutoimingut. (4) Ringlusse võetud olmejäätmete massi võib erandina mõõta ka sortimistoimingu lõpus, kui : 1) sellise toimingu väljund võetakse seejärel ringlusse; 2) selliste materjalide või ainete mass, mis eemaldatakse ringlussevõtutoimingule eelnevate toimingutega ja mida ringlusse ei võeta, ei lähe ringlusse võetud jäätmete massi arvutamisel arvesse. § 3 . Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra arvutamine (1 ) Jäätmeseaduse § 136 3 lõikes 2 nimetatud o lmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmist väljendatakse olmejäätmete ringlussevõtu määrana. (2 ) Aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevate biojäätmete kogust võib arvestada ringlusse võetud kogusena, kui sellise töötlemise tul emusena tekib kompost, kääritusjääk või muu väljund, milles on sisendiga võrreldes sarnane kogus ringlusse võetud materjale ja mida kasutatakse ringlusse võetud toote, materjali või ainena. Kui väljund kasutatakse maapinnal, võib seda ringlussevõetud materjaliks lugeda ainult siis, kui selle kasutuse tulemusena paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund . (3) Alates 1. jaanuarist 2027 võib aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevaid biojäätmeid lugeda ringlusse võetud jäätmeteks ainult siis, kui need on kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 4 tekkekoha lt liigiti kogutud või tekkekohal ringlusse võetud . (4 ) Kui jäätmed lakkavad olemast jäätmed ettevalmistava toimingu tulemusena enne töötlemist, võib sellised asjad lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et need töödeldakse edaspidi toodeteks, materjalideks või aineteks, mida kasutatakse nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. Kui asj u , mis on lakanud olemast jäätmed , kasutatakse kütusena või muu energiaallikana või need põletatakse, ladestatakse prügilasse või kasutatakse tagasitäitena, ei võeta neid ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamisel arvesse. (5 ) Ringlussevõtu sihtarvude arvestamisel võib arvesse võtta jäätmete põletamise järel eraldatud ja ringlusse võetud metalli de koguseid tingim usel, et ringlusse võetud metallid vastavad kvaliteedikriteeriumitele, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni (EL) rakendusotsuses 2019/1004, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384 ( ELT L 163, 20. 0 6.2019, lk 66–100). (6) Kui Eestis kogutud olmejäätmed saadetakse Euroop a Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) nõuete kohaselt teise liikmesriiki või eksporditakse liidust korduskasutuseks ettevalmistamise või ringlussevõtu eesmärgil, arvestatakse need kogused Eestis korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud massi hulka. Kui jäätmed eksporditakse Euroopa Liidust välja, peab eksportija suutma tõestada, et jäätmete töötlemine väljaspool liitu toimub tingimustes, mis üldjoontes vastavad asjakohasele liidu keskkonnaõigusele. (7) Olmejäätmete ringlussevõtu määra arvutamisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni rakendus otsuse s nr 2019/1004 sätestatut. § 4 . Olmejäätmete ladestamise määra arvutamine (1) Jäätmeseaduse § 134 lõikes 3 nimetatud olmejäätmete ladestamise vähendamise sihtarvu täitmist väljendatakse olmejäätmete ladestamise määrana. (2) O lmejäätmete ladestamise määra leidmiseks : 1) arvutatakse kalendriaastal tekitatud ja prügilasse ladestamiseks suunatud olmejäätmete mass; 2) arvatakse prügilasse ladestatava jäätmetena märgitud olmejäätmete massi hulka selliste jäätmete mass, mis on tekkinud olmejäätmete ringlussevõtule või muule taaskasutamisele eelneva töötlemise toimingute tagajärjel, näiteks sortimise või mehaanilis-bioloogilise töötluse käigus, ning mis seejärel ladestatakse prügilasse; 3) märgitakse prügilasse ladestatud jäätmetena nende olmejäätmete mass, mis lähevad kõrvaldamisele põletamise teel ja mis seejärel prügilasse ladestatakse, ning nende jäätmete mass, mis on tekkinud olmejäätmete biolaguneva osa stabiliseerimise toimingute tagajärjel ja mis seejärel prügilasse ladestatakse; 4) ei arvata prügilasse ladestatud jäätmetena märgitud olmejäätmete massi hulka olmejäätmete ringlussevõtu või muude taaskasutamistoimingute käigus eraldatud ja seejärel prügilasse ladestatud jäätmete massi, mis on juba arvestatud ringlussevõtu või muu taaskasutamise määra hulka . (3) Kui Eestis kogutud olmejäätmed saadetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt teise liikmesriiki või eksporditakse liidust prügilasse ladestamise eesmärgil, arvestatakse need kogused Eestis prügilasse ladestatud jäätmete massi hulka. (4) Olmejäätmete ladestamise määra arvutamisel võetakse arvesse nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni rakendus otsuse s 2019/ 1885 , millega kehtestatakse vastavalt nõukogu direktiivile 1999/31/EÜ prügilasse ladestatud olmejäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2000/738/EÜ (ELT L 290, 11.11.2019, lk 18–25 ). Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler
Keskkonnaministri määruse „ Olme jäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud koguste arvutamise metoodika 1 “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 134 lõike 4 ja § 136 3 lõike 4 alusel. Eelnõu on seotud 11.05. 2020 algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga ( 190 SE ), millega muudetakse jäätmeseadust (edaspidi ka JäätS ; RT I, 21.12.2019, 6 ) ja pakendiseadust (edaspidi ka PakS; RT I, 13.03.2019, 103), millega võetakse üle ja täidetakse kohustused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ( ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140 ; edaspidi ka jäätmete raamdirektiiv ), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta ( ELT L 150, 14.6.2018, lk 141–154 ; edaspidi ka pakendidirektiiv ), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta ( ELT L 150, 14.6.2018, lk 100–108; edaspidi ka prügiladirektiiv ) . Määruse e elnõu eesmärk on üle võtta jäätmete raamdirektiivi artikli 11a ja prügiladirektiivi artikli 5a nõuded. Määrus sätestab nõuded, mille alusel arvutatakse olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud ning ladestatud koguseid. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM ) keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Kibin (tel 6260 700, kristel. kibin @envir.ee) . Eelnõu õigusekspertiisi tegi K e Mi õigusosakonna jurist Käthlin Raudla (tel 626 0798,
[email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953,
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse nõuded, mida tuleb arvesta da, arvutad es , kas jäätmeseaduse § 134 lõikes 3 sätestatud olmejäätmete ladestamise vähendamise sihtarv ning sama seaduse § 136 3 lõikes 2 sätestatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud on saavutatud. Jäätmeseaduse § 134 lõikes 3 sätestatakse olmejäätmete ladestamise vähendamise sihtarv aastaks 2035. Ladestamise sihtarvu saavutamist hakatakse Euroopa Komisjonile aruan netes esitama alates 2020. aastast. Jäätmeseaduse § 136 3 lõikes 2 on sätestatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud alates 2025. aastast. Kuni 2025. aastani kasutatakse ringlussevõtu määra arvutamiseks Euroopa Komisjoni otsuses 2011/753/EL , millega kehtestatakse eeskirjad ja arvutusmeetodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmise kontrollimiseks (ELT L 310, 25.11.2011, lk 11–16 ), sätestatud esimest arvutusmetoodikat. Paragrahv 2 selgitab, mida arvestatakse korduskasutuseks ettevalmistatud olmejäätmete massina ning ringlusse võetud olmejäätmete massina. Lõike 1 kohaselt on korduskasutuseks ettevalmistatud olmejäätmete mass on selliste olmejäätmete mass, millega on tehtud kõik vajalikud kontrolli-, puhastus- ja parandustoimingud, et võimaldada toodete ja tootekomponentide korduskasutamist ilma täiendava sortimise või eeltöötluseta. Lõige 1 võtab üle jäätmete raamdirektiivi artikli 11a lõike 1 punkti b. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ringlusse võetud olmejäätmete massina selliste olmejäätmete massi, millega on tehtud kõik toimingud, mis eelnevad tegelikule ringlussevõtutoimingule ehk jäätmete toodeteks, materjalideks või aineteks töötlemisele. See tähendab, et tehtud peavad olema kontrolli-, sortimis-, puhastamis- ja muud toimingud, et eemaldada kõik sellised materjalid, mis ei ole mõeldud edasiseks ringlussevõtuks ja mis võivad ringlussevõtu kvaliteeti vähendada. Lõige 2 võtab üle jäätmete raamdirektiivi artikli 11a lõike 1 punkti c. Lõige 3 sätestab, millal toimub jäätmekäitleja poolt ringlusse võetud olmejäätmete massi mõõtmin e . Mõõtepunkt on siis, kui jäätmetega hakatakse tegema ringlussevõtutoimingut. See tähendab, et kõik eelnevad toimingud on läbitud ja jäätmed sisenevad ringlussevõttu. Nende kogus kajastatakse jäätmearuandes ringlusse võetuna. Lõige 4 sätestab erandi, mille kohaselt võib r inglusse võetud olmejäätmete massi erandina m õõta ka sortimistoimingu lõpus. Seda võib teha juhul , kui sellise toimingu välj und võetakse seejärel ringlusse (ehk ei suunata muusse taaskasutamisse või kõrvaldamisele). Lisaks võib seda teha sortimistoimingu lõpus juhul , kui ringlusse võetud olmejäätmetena märgitava jäätmete massi arvutamisel ei võeta arvesse s elliste materjalide või ainete massi, mis eemaldatakse ringlussevõtutoimingule eelnevate toimingutega ja mida ringlusse ei võet a. Näiteks võib ringlusse võetud olmejäätmete massi mõõta sortimistoimingu lõpus, kui on teada edasise töötlemise tulemusena tekkivad jäägid, mida ei ole võimalik ringlusse võtta ning neid koguseid ei arvestata ringlusse võetud koguste hulka . Näiteks kui toimub sor ditud paberi jäätmete purustamine või sor ditud plastijäätmete purustamine ning selle toimingu käigus tekivad jäägid, mis ei liigu edasi ringlussevõt tu . Ringlusse võetud olmejäätmete massi mõõtmist on selgitatud ka jäätmete raamdirektiivi (muudetud direktiiviga 2018/851) põhjenduspunktis 46: „ Üldreeglina peaks ringlussevõetuna märgitud olmejäätmete massi tegelik mõõtmine toimuma kohas, kus olmejäätmed sisenevad ringlussevõtutoimingusse. Halduskoormuse piiramiseks peaks liikmesriikidel olema rangetel tingimustel ja erandina üldreeglist siiski lubatud määrata ringlussevõetud olmejäätmete mass kindlaks mis tahes sortimistoimingu väljundi mõõtmise põhjal. Materjalide kadu, mis tekib enne jäätmete ringlussevõtutoimingusse sisenemist, näiteks sortimise või muude eelnevate toimingute tõttu, ei tohiks lisada ringlussevõetuna märgitud jäätmekoguste hulka. Kõnealust kadu saab kindlaks teha elektrooniliste registrite, tehniliste kirjelduste, eri jäätmevoogude keskmise kao määrade arvutamise üksikasjalike reeglite või muude samaväärsete meetmete alusel. Liikmesriigid peaksid sellistest meetmetest aru andma kvaliteedikontrolli aruannetes, mis on lisatud komisjonile jäätmete ringlussevõtu kohta esitatavatele andmetele. Keskmise kao määrad tuleks eelistatavalt kehtestada üksikute sortimiskeskuste tasandil ning need peaksid olema seotud peamiste eri jäätmeliikide, eri allikate (näiteks kodumajapidamised, kaubandus jne), eri kogumisskeemide ja eri liiki sortimisprotsessidega. Keskmise kao määrasid tuleks kasutada ainult juhul, kui muud usaldusväärsed andmed puuduvad, eelkõige jäätmesaadetiste ja -ekspordi puhul. Materjalide või ainete massi kadu sellise füüsilise või keemilise muundumise tõttu, mis kuulub paratamatult ringlussevõtutoimingu juurde, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse tegelikult toodeteks, materjalideks või aineteks, ei tuleks ringlussevõetuna märgitud jäätmete massist maha arvata. “ Lõiked 3 ja 4 võtavad üle jäätmete raamdirektiivi artikli 11a lõike 2. Täpsemalt on mõõtepunktid ja arvutuspunktid reguleeritud Euroopa Komisjoni (EL) rakendusotsuses 2019/1004, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384 (ELT L 163, 20.06.2019, lk 66–100). Paragrahv 3 sätestab alused, mida arvestada olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra arvutamisel. Lõige 1 selgitab, et j äätmeseaduse § 136 3 lõikes 2 nimetatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmist (sihtarvud alates aastast 2025) väljendatakse olmejäätmete ringlussevõtu määrana. Lõige 2 näeb ette, et aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevate biojäätmete kogust võib arvestada ringlusse võetud kogusena, kui sellise töötlemise tulemusena tekib kompost, kääritusjääk või muu väljund . Kuigi sellise töötlemise väljund on tavaliselt kompost või kääritusjääk , võib arvesse võtta ka muid väljundeid tingimusel, et need sisaldavad töödeldud biolagunevate jäätmete hulgaga võrreldavaid ringlusse võetud materjalide koguseid. Lõige 2 näeb ka ette, et k ui väljund kasutatakse maapinnal, võib seda ringlussevõetud materjaliks lugeda ainult siis, kui selle kasutuse tulemusena paraneb põllumajanduslik või keskkonna seisund. Muudel juhtudel, lähtudes ringlussevõtu määratlusest, ei tohiks võtta ringlussevõtu sihtarvu saavutamise arvutamisel arvesse biolagunevate jäätmete töötlemist materjalideks, mis on mõeldud kasutamiseks kütusena või muul viisil energiaallikana, mis kõrvaldatakse või mida kasutatakse toimingus, mille eesmärk on muu kui ringlussevõtt. Toodetav kompost, kääritusjääk või muu maapinnal kasutatav materjal peab olema mõeldud keskkonna seisundi parandamiseks või väetamiseks, mitte laotamise teel sellest vabanemiseks. Seetõttu on ka keskkonnaministri 08.04.2013 määruse nr 7 „ Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded “ ning keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „ Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootm isel tekkivale kääritusjäägile“ kohaselt nõutud, et sertifitseeritud komposti ja kääritusjäägi korral tuleb mõõta ja esitada koos tootega kvaliteedinäitajad, mille hulka kuuluvad lisaks muudele materjali omadustele ka väetavad omadused. Lõike 3 kohaselt võib alates 1. jaanuarist 2027 lugeda aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevaid biojäätmeid ringlusse võetud jäätmeteks ainult siis, kui need on kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 4 tekkekohalt liigiti kogutud või tekkekohal ringlusse võetud. Eestis ei ole ka kehtiva õiguse kohaselt võimalik toota tootestaatuses komposti, käär itusjääki või muud materjali me haanilis-bioloogilise töötlemise või muust jäägist. Nii kesk konnaministri 08.04.2013 määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ kui ka keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ nõuavad, et biolagunevad jäätmed oleksid tekkekohas liigiti kogutud. Liigiti kogumine aitab vähendada võõriste osakaalu biojäätmetes ja tagada, et biojäätmete käitlusprotsessi jõuavad vaid ettenähtud jäätmed. Ühtlasi võimaldab see toota o hutus- ja kvaliteedinõuetele vastavat materjali . Arvestamaks olmejäätmete ringlussevõtu hulka tekkekohal ringlusse võetud biojäätmete koguseid, tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2019/1004 lisast II. Tekkekohal ringlusse võetud biojäätmete arvestamine olmejäätmete ringlussevõtu määra arvutamisel ei ole liikmesriikidele kohustuslik. Rakendusotsuses sätestatud metoodika rakendamisel on vaja tellida kodumajapidamisi hõlmav uuring. Määruse § 3 lõiked 2 ja 3 võtavad üle jäätmete raamdirektiivi artikli 11a lõike 4. L õige 4 sätestab, et kui jäätmed lakkavad olemast jäätmed ettevalmistava toimingu tulemusena enne töötlemist, võib sellised asjad lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et need töödeldakse edaspidi toodeteks, materjalideks või aineteks, mida kasutatakse nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. Näiteks kui toimub jäätmeteks muutunud puitliistude puhastamine ja seeläbi lakkavad need olemas jäätmed ning seda materjali saab hiljem kasutada uute toodete, näiteks pildiraamide või mööbli valmistamisel. Kui asj u , mis on lakanud olemast jäätmed, kasutatakse kütusena või muu energiaallikana või need põletatakse, ladestatakse prügilasse või kasutatakse tagasitäitena, ei võeta neid ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamisel arvesse. Lõikega 4 võetakse üle jäätmete raamdirektiivi artikli 11a lõige 5. Lõige 5 sätestab, et r inglussevõtu sihtarvude arvestamisel võib arvesse võtta jäätmete põletamise järel eraldatud ja ringlusse võetud metalli de koguseid tingim usel, et ringlusse võetud metallid vastavad kvaliteedikriteeriumitele, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2019/1004 artiklis 5. Kvaliteedikriteeriumite all on mõeldud rakendusotsuse nõuet, et arvesse võetakse vaid olmejäätmete põletamisel saadud tuhast eraldatud meta lle, kuid mitte muid materjale. See annab võimaluse ringlussevõttu arvestada selliseid jäätmeid, mis ei liigu otse ringlussevõtu protsessi, kuid siiski hiljem ringlusse võetakse. Se lleks, et põletamise järel ringlusse võetud metallide koguseid liikmesriikides ühtsetel alustel arvestada , on rakendusotsuse III lisas kehtestatud arvutamise metoodika. Metoodika kohaselt on vaja koguda andmed metallide koguste kohta ning teha korrapärased uuringud metallide kontsentratsiooni väljaselgitamiseks metallikontsentraatides. Kui põletatavatest jäätmetest alla 75% on olmejäätmed, tuleb teha ka valikuuring põletatavate jäätmete koostise väljaselgitamiseks. Kui olmejäätmete osa on üle 75%, ei tule jäätmekoostise uuringut tellida. Määruse § 3 l õikega 5 võetakse üle jäätmete raamdirektiivi artikli 11a lõige 6 . Määruse § 3 l õige 6 näeb ette, et kui Eestis kogutud olmejäätmed saadetakse Euroop a Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) nõuete kohaselt teise liikmesriiki või eksporditakse liidust korduskasutuseks ettevalmistamise või ringlussevõtu eesmärgil, arvestatakse need kogused Eestis korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud massi hulka. Jäätmete eksportija peab suutma tõendada, et jäätmesaadetis vastab määruse nr 1013/2006 nõuetele ning et jäätmete töötlemine väljaspool liitu toimub tingimustes, mis üldjoontes vastavad asjak ohasele liidu keskkonnaõigusele ning jäätme d tõepoolest valmistatakse ette korduskasutuseks või võetakse ringlusse. Vajaduse korra l peab olema võimalik esitada näiteks leping kahe osapoole vahel ning olemas dokumendid, mis tõendavad , et lepingus esitatu on korrektne (näiteks keskkonnalubade info vm). Jäätmete raamdirektiivi põhjenduspunktis 50 on selgitatud, et l iikmesriigid peaksid jäätmete ringlussevõtu eesmärgil liidust eksportimisel kasutama tulemuslikult määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 50 lõikes 4c sätestatud kontrollivolitusi, et nõuda dokumentaalseid tõendeid, mille põhjal saab teha kindlaks, kas saadetis on ette nähtud taaskasutamistoiminguteks, mis on kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 49, ning kas seda käideldakse seega keskkonnaohutul viisil käitluskohas, mis tegutseb kooskõlas selliste inimtervise ja keskkonnakaitse standarditega, mis vastavad üldjoontes liidu õigusaktides kehtestatud standarditele. Liikmesriigid võivad selle ülesande täitmisel teha koostööd teiste asjaomaste osalistega, näiteks sihtriigi pädevate asutustega, sõltumatu kolmanda osa lise kontrolliasutustega või toote tootjate nimel tootja laiendatud vastutust kohaldatavate organisatsioonidega, mis on loodud tootja laiendatud vastutuse süsteemide alusel ning mis võivad te ha kolmandates riikides asuvate käitluskohtade füüsilist ja muud kontrolli. Kvaliteedikontrolli aruandes, mis lisatakse sihtmäärade saavutamist käsitlevatele andmetele, peaksid liikmesriigid esitama teabe meetmete kohta, millega rakendatakse kohustust tagada, et liidust eksporditud jäätmeid töödeldakse üldjoontes samaväärsetes tingimustes, mida nõutakse asjakohases liidu keskkonnaõiguses. Määruse § 3 lõige 6 võtab üle jäätmete raamdirektiivi artikli 11a lõiked 7 ja 8. Lõige 7 näeb ette, et ol mejäätmete ringlussevõtu määra arvutamisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni rakendus otsuse s nr 2019/1004 sätestatut. Määruse p aragrahv 4 käsitleb olmejäätmete ladestamise määra arvutamist. Lõike 1 kohaselt väljendatakse j äätmeseaduse § 134 lõikes 3 nimetatud olmejäätmete ladestamise vähendamise sihtarvu täitmist olmejäätmete ladestamise määrana. Lõige 2 sätestab alused olmejäätmete ladestamise määra arvutamiseks. Lõike 2 punkti 1 kohaselt arvutatakse kalendriaastal tekitatud ja prügilasse ladestami seks suunatud olmejäätmete mass. Lõike 2 punktiga 1 võetakse üle prügiladirektiivi artikli 5a lõike 1 punkt a. Punkti 2 kohaselt arvatakse prügilasse ladestatava jäätmetena märgitud olmejäätmete massi hulka selliste jäätmete mass, mis on tekkinud olmejäätmete ringlussevõtule või muule taaskasutamisele eelneva töötlemise tagajärjel, näiteks sortimise või mehaanilis-bioloogilise töötluse käigus ning mis seejärel ladestatakse prügilasse . Seda selgitab ka Euroopa Komisjoni rakendus otsuse 2019/1885, millega kehtestatakse vastavalt nõukogu direktiivile 1999/31/EÜ prügilasse ladestatud olmejäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2000/738/EÜ (ELT L 290, 11.11.2019, lk 18–25) , põhjenduspunkt nr 2 järg miselt : „ Selleks et arvutused kajastaksid prügilasse ladestamise tegelikku ulatust, tuleks prügilasse ladestatud jäätmete koguse hulka arvata kõik prügilasse ladestatud olmejäätmed, millele on osutatud direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5a lõike 1 punktides b ja c, ning jäätmete niiskussisalduse korrektsiooni ei tohiks teha. Teatavatel juhtudel aitavad prügilasse vastu võetud ja ladestatud töödeldud olmejäätmed, nagu stabiliseeritud biolagunevad olmejäätmed, tagada vastavuse direktiivi 1999/31/EÜ I lisa punktis 5 sätestatud nõuetele prügilast tulenevate häiringute ja ohtude vähendamiseks võetavate meetmete kohta. Kuna sellised olmejäätmed ladestatakse tegelikult prügilasse, tuleks need arvata prügilasse ladestatud jäätmetena märgitud olmejäätmete koguse hulka ja mitte omistada taaskasutamistoimingutele. “ Lõike 2 punktiga 1 võetakse üle prügiladirektiivi artikli 5a lõike 1 punkt b . Lõike 2 punkt 3 näeb ette, et olmejäätmete ladestamise määra arvutamisel m ärgitakse prügilasse ladestatud jäätmetena nende olmejäätmete mass, mis lähevad kõrvaldamisele põletamise teel, ja nende jäätmete mass, mis on tekkinud olmejäätmete biolaguneva osa stabiliseerimise toimingute tagajärjel ning mis seejärel prügilasse ladestatakse . Säte võtab üle prügiladirektiivi artikli 5a lõike 1 punkti c. Kõrvaldamisena põletamise teel mõeldakse Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 4 punkti 10 kohast kõrvaldamistoiming ut D10 . Eestis Enefit Greeni Iru jäätmepõletuselektrijaamas toimuv jäätmete energeetiline taaskasutus ei ole selle toimingukoodiga hõlmatud. Komisjoni rakendusotsuses 2019/1885 selgitatakse artikli 5a lõike 1 punkti c kohaldamist täpsemalt artikli 2 lõikes 3 järg miselt : „ Direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5a lõike 1 punkti c kohaldamisel on nende olmejäätmete koguseks, mis lähevad kõrvaldamisele põletamise teel ja mis seejärel prügilasse ladestatakse, nende olmejäätmete kogus, mis põletatakse jäätmepõletusjaamades direktiivi 2008/98/EÜ I lisa kohase D10-na liigitatud kõrvaldamistoimingu teel ja millest on maha arvatud olmejäätmetest pärit materjalid, mis võetakse sellise kõrvaldamistoimingu tulemusel tekkinud jäätmetest taaskasutusse. Maha arvatava materjalikoguse arvutamisel võetakse arvesse olmejäätmete osa kõikide käitisesse saabuvate jäätmete koguses ning asjakohasel juhul käitisesse saabuvate muude kui olmejäätmete koostist. “ Lõike 2 punkt 4 sätestab, et olmejäätmete ladestamise määra arvutamisel e i arvata prügilasse ladestatud jäätmetena märgitud olmejäätmete massi hulka olmejäätmete ringlussevõtu või muude taaskasutamistoimingute käigus tekkinud jäätmete massi, mis on seejärel prügilasse ladestatud. Säte võtab üle prügiladirektiivi artikli 5a lõike 1 punkti d. Rakendamist täpsustatakse k omisjoni rakendusotsuse 201 9/1885 põhjenduspunktis 4 ning artikli 2 lõikes 4. Nimetatud põhjenduspunkt 4 ütleb: „V astavalt direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5a lõike 1 punktile d ei märgita prügilasse ladestatud jäätmetena olmejäätmete ringlussevõtu toimingute käigus tekkinud jäätmeid, mis hiljem prügilasse ladestatakse. Selleks , et tagada kooskõla rakendusotsuse (EL) 2019/1004 kohaste olmejäätmete ringlussevõtu arvutuspunktidega, on vaja täpsustada, et ringlussevõtutoimingute käigus tekkinud jäätmetena mõistetakse jäätmeid, mis on tekkinud pärast kõnealuseid arvutuspunkte teh tud töötlemistoimingute käigus.“ Rakendusotsuse artikli 2 lõige 4 selgitab: „Direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5a lõike 1 punkti d kohaldamisel kehtib järgmine: a) jäätmed, mis on tekkinud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise eesmärgil tehtud kontrolli-, puhastus- ja parandustoimingute tulemusel ning mis seejärel ladestatakse prügilasse, arvatakse prügilasse ladestatud jäätmetena märgitud olmejäätmete koguse hulka. Liikmesriigid võivad prügilasse ladestatud jäätmetena märgitud olmejäätmete kogusest maha arvata toodete osad või toodete komponendid, mis eemaldatakse olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise eesmärgil tehtud parandustoimingute käigus; b) materjalid, mis eemaldatakse mehaaniliselt olmebiojäätmete aeroobse või anaeroobse töötlemise käigus või pärast seda ning mis seejärel ladestatakse prügilasse, arvatakse prügilasse ladestatud jäätmetena märgitud olmejäätmete koguse hulka; c) olmejäätmete ringlussevõtutoimingute käigus tekkinud jäätmed on jäätmed, mis on tekkinud olmejäätmetega pärast rakendusotsuse (EL) 2019/1004 artiklites 3 ja 4 määratletud arvutuspunkti tehtud ringlussevõtutoimingute käigus.“ See tähendab, et kui ladestamise hulka arvatakse sellised ladestatavad jäätmed, mis on olmejäätmetest eraldatud enne ringlussevõt t u, kuid kui mingid materjalid eraldatakse ringlussevõtutoimingute käigus ja need on juba ringlussevõtu kogustesse arvestatud, ei arvestata neid ladestatud kogustena. Nii välditakse topeltarvestust. Paragrahvi 4 lõige 3 sätestab, et kui Eestis kogutud olmejäätmed saadetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt teise liikmesriiki või eksporditakse liidust prügilasse ladestamise eesmärgil, arvestatakse need kogused Eestis prügilasse ladestatud jäätmete massi hulka. Säte võtab üle prügiladirektiivi artikli 5a lõike 3. Lõige 4 näeb ette , et o lmejäätmete ladestamise määra arvutamisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni rakendusotsuses 2019/1885 sätestatut. Normitehniline märkus Kuna eelnõukohane määrus koostatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis lisatakse sellele üle võetavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ( ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta ( ELT L 150, 14.6.2018, lk 100–108) andmed. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõukohase määrusega v õetakse Eesti õigusesse üle Euroopa P arlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ( ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140 ), artikkel 11a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu di rektiivi (EL) 2018/850, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta ( ELT L 150, 14.6.2018, lk 100–108 ), artikkel 5a. Direktiivi de ülevõtmise tähtaeg o li 2020. aasta 5. juuli. Direktiivide ülevõtmise vastavustabel on seletuskirja lisas 1. Riigisiseselt kehtestatav, ent Euroopa Liidu õigusakti regulatsiooni ülevõtva ja täpsustava iseloomuga määrus on vajalik, kuna t egemist o n korraldusliku ja tehnilise iseloomuga normi kehtestamisega, mistõttu ei ole kohane selle seadusega reguleerimine. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala. Seetõttu on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Määrus hakkab sisaldama tingimusi, millest lähtub arvutuste tegemisel eelkõige Keskkonnaagentuur. Samuti annab määrus teavet ettevõtjatele, kohaliku omavalitsuse üksustele ja laiemale üldsusele arvutusmetoodikast, millest sihtarvu de saavutamise arvutamisel lähtutatakse. 4. Määruse mõju Eelnõukohase mää rusega kavandatud muudatused ei avalda olulist mõju elu- ja loodus keskkonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele ega ka regionaalarengule. Kavandatud muudatused ei avalda ka sotsiaalset mõju. Mõju riigiasutuste korraldusele: Sihtrühm 1: Keskkonnaagentuur Kaasnev mõju: mõju töökoormusele Keskkonnaagentuuri jäätmespetsialistid koondavad, töötlevad ja analüüsivad andmeid kogu riigis tekkivate ja käideldavate jäätmete kohta nii jäätmeliikide, -koguste kui ka tegevus- või tootmisvaldkondade lõikes. Samuti tehakse Keskkonnaagentuuris arvutusi olmejäätmete ringlussevõtu ja edaspidi ka ladestamise määrade kohta. Määrusega kehtestatavate arvutusreeglite rakendamisel lisandub Keskkonnaagentuurile kohustusi ja töökoormus võib olmejäätmete ringlussevõtu ja ladestamise määrade arvutamisel mõnevõrra suureneda . T öökoormuse kasv sõltub ka määrusega ja Euroopa Komisjoni otsekohalduva rakendusotsusega vabatahtlikuks jäetud võimaluste rakendamisest arvutuste tegemisel . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulu d Määruse rakendamise st ei eeldata lisatulusid. Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest. Rahalised kulutused kaasnevad Euroopa Komisjoni otsekohalduva rakendusotsuse 2019/1004 rakendamisega, kui kasutatakse seal võimalusena sätestatud põletamise järel eraldatud ja ringlusse võetud metallide koguste ning tekkekohal ringlussevõetud biojäätmete koguste arvestamist olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude arvutamisel. Sellisel juhul on vaja rakendusotsuses seatud tingimustel tellida uuringuid. Näiteks selleks, et arvestada olmejäätmete ringlussevõtu määra arvutamisel tekkekohal ringlusse võetud (nt kodukompostitud) biojäätmete koguseid , näeb Euro opa Komisjoni rakendusotsus ette, et kompostimisega tegelevate kodumajapidamiste arv selgitatakse välja registrite või kodumajapidamisi käsitlevate uuringutega. Tekkekohal ringlusse võetud kogused selgitatakse välja otsese mõõtmise või kaudse mõõtmise ga ( jäätmekoostise uuringutega ) . Uuringuid tuleb teha esimesel aruandeaastal, mil tekkekohas ringlussevõetud biojäätmeid arvutustel arvestatakse, ning seejärel vähemalt iga viie aasta järel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Üldises korras jõu s tumine tagab määruse kõige kiirema jõus tu mise. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esita takse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele: Ees ti Ringmajandusettevõtete Liit. Eelnõu koostamisel ei korraldatud avalikku konsultatsiooni, kuna eelnõu sisu ei puuduta laiemat avalikkust. Lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid, ja jäätmeseaduse ning k eskkonnaministri määruse „Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestat ud koguste arvutamise metoodika“ vastavustabel EL-i õigusakti norm EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestavad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid Artikkel, lõige, punkt Jah, ei, valikuline Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri Artikkel 11a (1) Jah § 2 lg 1 § 2 lg 2 Artikkel 11a (2) Jah § 2 lg 3 § 2 lg 4 Artikkel 11a (3) Jah JäätS § 116 JäätS § 117 Jäätmete kohta arvestuse pidamine Jäätmearuandlus Juba vastab. Juba vastab. Artikkel 11a (4) Jah § 3 lg 2 § 3 lg 3 Artikkel 11a (5) Jah § 3 lg 4 Artikkel 11a (6) Jah § 3 lg 5 Artikkel 11a (7) Jah § 3 lg 6 Artikkel 11a (8) Jah § 3 lg 6 Artikkel 11a (9) Ei - - - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/850, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta, ja jäätmeseaduse ning k eskkonnaministri määruse „Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestat ud koguste arvutamise metoodika“ vastavustabel EL-i õigusakti norm EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestavad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid Artikkel, lõige, punkt Jah, ei, valikuline Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri Artikkel 5a (1) Jah § 4 lg 2 Artikkel 5a (2) Jah JäätS § 117 lg 1 Jäätmearuandlus Juba vastab Artikkel 5a (3) Jah § 4 lg 3 Artikkel 5a (4) Ei - - -
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium 15.10.2020 nr 1-4/20/4553
Keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete
korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud
ja ladestatud koguste arvutamise metoodika“
eelnõu
Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse
„Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud koguste
arvutamise metoodika“ eelnõu. Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul
eelnõu eelnõude infosüsteemi esitamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
Kristel Kibin, 626 0700
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-1271 - Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud koguste arvutamise metoodika
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.10.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48632788-893a-4b16-b69e-7cc40d4c82b9
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48632788-893a-4b16-b69e-7cc40d4c82b9?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main