Saatja: Evelin Kuuse </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse>
Saaja: '
[email protected]',
[email protected], Silver Tammik, Paul Liias, Anu Kull, Sille Kraam, Gert Siniloo, Ott Velsberg
Teema: MKM ettepanekud: Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon - Action Plan on synergies and cross-fertilisation between the civil, defence and space industries
Tere!
Saadan meie ettepanekud Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile - Action Plan on synergies and cross-fertilisation between the civil, defence and space industries.
Lähtusime Kaitseministeeriumi poolt välja pakutud küsimustest:
Millised on Eesti vaatest kaitse- ja kosmosevaldkonnas peamised kitsaskohad tehnoloogiate rakendamisele tsiviilsektoris?
Üldiselt võib esile tuua, et sateliitandmete kasutamine on hoogustunud, aga enamasti teadustöö ja pilootprojektide tasemel. Puudulik on täna siire hüpoteesi/idee valideerimisest reaaliseerumiseni. Siin on puuduseks jooksvate vahendite (halduskulude) puudumine, sest üldiselt loodud lahendused kedagi organisatsioonis ei asenda. Arenduskulusid on võimalik veel leida. Ehk oluline on liikuda katsetustest edasi rakendamisele. Andmete osas on ka spetsiifilised vajadused rakendusjuhust lähtuvalt, mida täna olemasolevad andmed täielikult ei rahulda.
Kosmosetehnoloogiad leiavad reeglina rakendust tsiviilsektoris. Suurimaks väljakutseks on täna kaugseireandmete rakendamine nii avalikusektoris kui erasektoris. Andmed on täna juba olemas, aga puuduvad konkreetsed rakendused ja lõppkasutajad ei oska neid hinnata. Eelkõige selles vaates, miks peaksid kasutuselevõtuks investeerima ja kuidas see investeering tagasi tuleb. Oluline on viia kokku nii avaliku- kui erasektori probleemid arendajatega, et leida neile satelliidiandmetele toetuvaid lahendusi. Samuti tuleb mõelda, kuidas teha muutuste tuvastamist tõhusamaks ning kuidas selle põhjal teha otsuseid, mille tulemusena hoiab kokku ressursse.
Kosmosesektori kontekstis on ka oluline leida kaitsevaldkonnas ja tsiviilsektoris kasutatavatele tehnoloogiatele rakendust, sest kosmosevaldkond kasvab järgmise 20 aasta jooksul 7 korda, seega on tegu kasvava turuga.
Millised on Eesti vaatest kitsaskohad tsiviiltehnoloogiate ülekandele kaitse- ja kosmosesektorisse?
Kosmosesektori kontekstis suuremaid puuduseid ei ole. Kosmosekeskkonnas on riistvarale teised nõudmised kui Maal ja eksisteerivad ECSS standardid. Samas väga heaks näiteks on Skeleton Technologies, mille kondensaatoreid on võimalik kasutada nii Maal kui kosmoses. Eesti asutused saavad teha koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga (European Space Agency – ESA) ja oma tooteid teenuseid vastavalt kosmosesektorile sobilikuks arendada.
Millised on Eesti vaatest kitsaskohad kaitse- ja kosmosetööstustoodete ekspordipotentsiaali suurendamisel?
Kosmosevaldkonnas on uued tooted/teenused alles arendamisel ja meie ettevõttetel on veel vähe kogemust nende müümisel ja seega ka eksportimisel. Siiski on heaks näiteks olnud osalemine ESA projektides, läbi mille on võimalik viia Eesti tehnoloogiaettevõtted kokku suurte süsteemiintegraatoritega. Selle tulemusena pääsevad meie ettevõtted süsteemiintegraatorite tarneahelasse.
Millised on kitsaskohad teadusuuringute üleminekul arendustegevuseks?
Puudusteks on täna teadusuuringu tulemuste jõudnime võimalike klientideni. Ehk kes ja miks peaks täiendavalt arendustegevusse investeerima. Meile teadaolevalt võiksid ülikoolid pingutada enam selle sammu tegemisel. Samuti tuleb oluliselt julgustada erasektori ja ülikoolide koostööd.
Millised on peamised kitsaskohad VKE-de ja start-up’ide ulatuslikumaks osaluseks EL programmides (nt rahvusvaheliste partnerite leidmine, piiravad ja bürokraatlikud kriteeriumid programmides osalemiseks, teadus-ja arendustegevuse järgsed meetmed turustamise soodustamiseks).
Eeldatavasti saame ka Eesti Kaitsetööstuse Liidult otse ettevõtjatelt infot, mis on peamised kitsaskohad VKE-de ja start-up’ide ulatuslikumaks osaluseks EL programmides. Meie hinnangul võivad takistuseks olla EL reeglid, mis puudutavad projektides tekkinud intellektuaalomandit ja selle kasutamist ning võibolla ka piiravad ja bürokraatlikud kriteeriumid.
Millised on ettepanekud meetmetest ja initsiatiividest, mis Eesti vaatest kirjeldatud kitsakohtade leevendamisele kaasa aitaksid?
Kosmoseandmete kasutusele võttu ja vastavaid masinõppetehnoloogiate arendust tuleb oluliselt toetada. Selged näited, mida on võimalik kosmoseandmete abil edendad teevad lihtsamaks rakenduste kasutusele võtu. Hetkel on erasektori investeeringud ja huvi klientide poolt kasutuselevõtuks olnud veel leige.
Lõpetuseks, oleme valmis üle vaatama ka Koordinatsioonikoguks valmistatava materjali ja omapoolsed kommentaarid edastama ka järgmises faasis.
Head
Evelin
Evelin Kuuse
Nõunik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
+372 625 6353
+372 58505904
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn