Haridus- ja Teadusministeerium
Siseministeerium
Meie 15.10.2020 nr 2-1/17-0438/6323
Ministri määruse muutmine seoses
mootorsõidukijuhi õpetajate koolitamisega
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „„Majandus- ja taristuministri 5.
oktoobri 2015. a määruse nr 125 „Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded,
õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi
õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise
kord“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaadid: MTÜ Eesti Autokoolide Liit
Liikluskoolitajate Liit
Tallinna Ülikool, Haapsalu kolledž
Tallinna Tehnikakõrgkool
Eesti Maaülikool
Tallinna Tehnikaülikool
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Mait Klein
625 6379
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
05.10.2020
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määruse nr 125 „Mootorsõidukijuhi
õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse
korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse
taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 118 lõike 7 alusel.
Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määruses nr 125 „Mootorsõidukijuhi õpetaja
kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse nõuded ning
mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks
tunnistamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Baaskoolitus on B-kategooria õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastav koolitus, mille maht
on kokku vähemalt 750 akadeemilist tundi, millest vähemalt 250 akadeemilist tundi viib
koolitaja läbi kontaktõppena. Baaskoolitus peab sisaldama koolitaja määratud mahus teooria-
ja sõiduõppe praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja juures ning libedasõidu riskivältimise õpet.
(6) Erikursuse maht on A-, BE-, C-, CE-, D-, DE- või T-kategooria mootorsõiduki juhi
õpetamise õiguse taotlemisel vähemalt 75 akadeemilist tundi, millest vähemalt 25 akadeemilist
tundi viib koolitaja läbi kontaktõppena. Erikursus peab sisaldama koolitaja määratud mahus
teooria- ja sõiduõppe praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja juures. Iga täiendava erikursuse
läbimisel või mitme erikursuse üheaegsel läbimisel võib koolitaja vähendada erikursustel
kattuvate õppeainete vähimaid mahte.“;
2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kontaktõpe on õppevorm, kus koolitaja ja õpetaja kandidaat osalevad samaaegselt
õppetööl ja on kontaktis kas vahetult füüsilises õppeklassis või virtuaalse keskkonna
vahendusel.“;
3) paragrahvi 8 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
05.10.2020
Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määruse nr 125 „Mootorsõidukijuhi
õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja täienduskoolituse korralduse
nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise,
väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest uute mootorsõidukijuhi õpetajate järele. Eelnõuga
vähendatakse mootorsõidukijuhi õpetaja baaskoolituse ja erikursuste mahtusid. Õppemahu
vähendamine aitab autokoolide hinnangul positiivselt kaasa mootorsõidukijuhi õpetajaks
õppima asumise otsuse langetamisele ja seeläbi uute õpetajate tööturule lisandumisele.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Eelnõu on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös
Maanteeameti, mootorsõidukijuhi õpetajaid koolitavate kõrgkoolide ning mootorsõidukijuhi
koolitajaid ühendavate liitudega. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Pille Ossul
(tel: 639 7692,
[email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Mait Klein (tel: 625 6379,
[email protected]). Eelnõu ettevalmistamisel osalesid Maanteeameti eksamiosakonna
juhataja Tarmo Vanamõisa (tel: 507 8428,
[email protected]), eksamiosakonna
peaspetsialistid Kaisa Bahmatšev (tel: 5191 9600,
[email protected]) ning Kairi
Kimber (tel: 636 1113,
[email protected]), Eesti Autokoolide liidu, Liikluskoolitajate Liidu,
Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži, Eesti Maaülikooli, Tallinna
Tehnikaülikooli esindajad. Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 05.10.2015 a. määrust nr 125
„Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetajakoolituse ja õpetaja
täienduskoolituse korralduse nõuded ning mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava
tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ (edaspidi määrus nr 125)
RT I, 16.01.2020, 3.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktiga 1 muudetakse § 8 lõiked 5 ja 6. Lõike 5 muudatusega vähendatakse
mootorsõidukijuhi õpetaja baaskoolituse õppemahtu 2422 akadeemiliselt tunnilt 750
akadeemilisele tunnile, seejuures peab 750 akadeemilisest tunnist vähemalt 250 akadeemilist
tundi olema koolitaja poolt läbi viidud kontaktõppena. Sätestatakse, et baaskoolitus peab
sisaldama teooria- ja sõiduõppe praktikat mootorsõidukijuhi koolitaja juures ning libedasõidu
riskivältimise õpet. Täpne jaotus, millises õppemahus tuleb läbida teooria- ja sõiduõppe
praktika, millises mahus libedasõidu riskivältimise õpe ja kui palju peab õpilane tegema
iseseisvat tööd jäetakse koolitaja määrata.
1
Baaskoolituse mahtude vähendamine on tingitud asjaolust, et tööjõuturul valitseb
mootorsõidukijuhi õpetajate puudus, samas Eesti Maaülikooli ning Eesti Autokoolide Liidu
hinnangul on võimalik õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad kvalifikatsiooninõuded
saavutada ka väiksema õppemahuga, kui kehtiva määruse 2422 akadeemilist tundi. Õppemahu
vähendamine aitab positiivselt mõjutada tulevase õpetajakandidaadi otsust minna õpetajaks
õppima. Samuti tekitab õppemahu vähendamine võimaluse, et baaskoolitust hakkavad
pakkuma koolitajad, kes ei ole tänases mahus koolituse läbiviimist mõistlikuks pidanud. Lisaks
loob väiksemas mahus koolituse läbiviimine võimaluse korraldada koolitusi sagedamini.
Eelnõu ettevalmistamisel toimus arutelu mootorsõidukijuhi õpetajate koolitajate ning autokoole
ühendavate liitudega. Eesti Maaülikooli ja Eesti Autokoolide Liidu ettepanekul vähendatakse
baaskoolituse kogumahtu 750 akadeemilist tunnile ja seejuures jäetakse koolitajale piisavalt
vabadust määratleda, millises mahus viiakse koolituse käigus läbi kontaktõpet, millises mahus
on praktika mootorsõidukijuhi koolitaja juures, millises mahus libedasõidu riskivältimise õpet
ning kui palju peab õpilane tegema iseseisvat tööd. Seetõttu ei ole eelnõus välja toodud teooria-
ja sõiduõppe praktika, libedasõidu riskivältimise õppe ja iseseisva töö mahtusid, vaid
õppemahud on jäetud koolitaja määrata. Kontaktõppe mahu üle arutades tõstatati küsimus, kas
seda võib asendada elektroonilise õppevormiga ja millises mahus. Eelnõus sätestatakse, et
koolitaja peab läbi viima vähemalt 250 akadeemilist tundi kontaktõppena. Koolitajate vahel
ausa konkurentsi tagamiseks, ka koolituse hinna osas, on vajalik kontaktõppe osakaal siiski
määruses reguleerida. Koolitajatel, kes soovivad loenguid läbi viia valdavalt kontaktõppena ei
ole võimalik konkureerida hinna osas nendega, kes kasutavad juba ette salvestatud kursusi. See
tekitaks ohu, et koolitajad, kes kasutavad valdavalt kontaktõpet, oleks sunnitud tegema
odavama koolituse pakkumiseks järeleandmisi õpetamise kvaliteedi osas, mida eelnõu
koostajad ei soovi. Lisaks võimaldab kontaktõpe õppejõududel paremini näha õppija omadusi
ja hinnata õppija sobivust tulevaseks mootorsõidukijuhi õpetaja tööks. Seetõttu on vajalik
määratleda kontaktõppe vähim maht. Kontaktõppe vähima mahu (vähemalt 250 akadeemilist
tundi) sisse võib arvestada ka koolitaja poolt kontaktõppena läbiviidud libedasõidu
riskivältimise õppe mahu.
Lõikega 6 vähendatakse õpetajakoolituse erikursuse mahtusid. A-, BE-, C-, CE-, D-, DE- või
T-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õiguse taotlemisel kehtestatakse vähimaks mahuks
vähemalt 75 akadeemilist tundi, millest vähemalt 25 akadeemilist tundi viib koolitaja läbi
kontaktõppena. Erikursus 75 akadeemilise tunni sees peab lisaks kontakttundidele olema
teooria- ja sõiduõppe praktika mootorsõidukijuhi õpetaja juures, praktika täpne maht on
koolitaja määrata. Lisaks antakse koolitajale õigus erikursustel kattuvate õppeainete vähimaid
mahte vähendada, kui õpetajakandidaat läbib täiendava erikursuse või õpib üheaegselt mitmel
erikursusel. Õppeainete vähimad mahud on sätestatud koolitaja kehtestatud õppekavas, mille
alusel õpetajakoolitust läbi viiakse. Õpetajakoolituse õppekava peab sisaldama õppeaineid ja
tegevusi, millega saavutatakse õpetajakoolituse läbinud õpetaja kandidaadi teadmiste ja oskuste
vastavus määruse §-des 4 ja 5 sätestatud õpetajale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele.
Erikursuste õppemahte vähendatakse mootorsõidukijuhi õpetajate koolitajate ja autokoole
ühendavate erialaliitude ettepanekul. Kehtiva määruse kohaste erikursuste mahud on koolitajate
hinnangul põhjendamatult suured ja praktikas raskesti teostatavad.
Punktiga 2 täiendatakse § 8 lõikega 61, milles sätestatakse kontaktõppe mõiste. Kontaktõppe
all mõeldakse õppevormi, kus koolitaja ja õpetaja kandidaat osalevad samaaegselt õppetööl ja
on kontaktis kas vahetult füüsilises õppeklassis või virtuaalse keskkonna vahendusel. Ehk
2
kontaktõppe korral toimuvad nt loengud kindlal kuupäeval ja kellaajal koolitaja ja õpilase
vahetul osavõtul ja on kindla kestusega (õppetunni arvestuslik kestus nt 45 minutit).
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõiked 7 ja 8. Üld- ja erikursuse mahud ning kursuste
ülesehitus on kirjeldatud paragrahvi 8 uuesti sõnastatavates lõiketes 5 ja 6.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale,
regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusetele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele.
4.1 Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud
Määrus mõjutab kaudselt tööturgu. Määrusega vähendatakse mootorsõidukijuhi
õpetajakoolituse mahtusid, võimaldades sellega lihtsama sisenemise tööturule õpetajana ja
soodustades seeläbi õpetaja elukutse valimist.
4.2 Mõju majandusele
Määrusel võib olla mõju mootorsõidukijuhi õpetajaid koolitavate rakenduskõrgkoolide ja
ülikoolide sissetulekule. Kursuste mahu vähendamine toob endaga kaasa tõenäoliselt kursuste
odavnemise ja sellega koolitaja sissetuleku vähenemise. Teisalt kursuste mahu vähendamine
tähendab seda, et kursusi on võimalik korraldada sagedamini ning koolitajate sissetulek ei
pruugi väheneda.
Lisaks sätestatakse määrusega kursuste minimaalsed kontaktõppe mahud eesmärgiga tagada
koolitajate vahel aus konkurents kursuste hindade kujundamisel. Koolitajatel, kes soovivad
loenguid läbi viia valdavalt kontaktõppena ei ole võimalik konkureerida hinna osas nendega,
kes kasutavad juba ette salvestatud kursusi. See tekitaks ohu, et koolitajad, kes kasutavad
valdavalt kontaktõpet, oleks sunnitud tegema odavama koolituse pakkumiseks järeleandmisi
õpetamise kvaliteedi osas.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks on mootorsõidukijuhtide õpetajaid koolitavatel rakenduskõrgkoolidel
ja ülikoolidel vajalik üle vaadata õpetajakoolituse õppekavad ning vajadusel teha neisse
muudatusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Siseministeeriumiga eelnõude
infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse ja ettepanekute esitamiseks MTÜ Eesti
3
Autokoolide Liidule, Liikluskoolitajate Liidule, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžile,
Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile ja Eesti
Ettevõtluskõrgkoolile Mainor.
4