Ando Leppiman Teie: 08.09.2020 nr 25-2/19-0410/94912
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie: 19.10.2020 nr 1.4-2/2207-1
„Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2035“ eelnõu kooskõlastamine
märkustega
Austatud härra Aas
Esitasite meile kooskõlastamiseks „Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–
2035“ eelnõu. Maaeluministeerium kooskõlastab arengukava alljärgnevate märkustega.
1. Arengukava peamine fookus ja transpordipoliitika eesmärk on omavahel vastuolus, sest
keskkonnajälje vähendamine välistab taristu arengu. Teeme ettepaneku sõnastust muuta
nii, et eesmärke saavutades võetakse arvesse peamist fookust.
2. Palume korrigeerida lk 16 viimast lõiku, kus on viidatud peatükile 4.1 „Arengukava
juhtimine“, kuid tegelikult on nimetatud peatüki number 5.1.
3. Arengukavas on välja toodud, et Valga-Võru-Koidula suunda saab rakendada
kaubaveona. Teeme ettepaneku kaaluda antud suuna kasutamist ka reisijateveona. See
annaks võimaluse Kagu-Eesti ettevõtluse, eelkõige turismisektori kasvule.
4. Teeme ettepaneku kaaluda kiirrongide (Tartu-Tallinn, Pärnu-Tallinn, Narva-Tallinn)
sõlmjaamades ja vahepeatustes rongide liikumise ühtlustamist regionaalsete
ühistranspordi võimalustega, et väljaspool suuremaid linnu elavad inimesed saaksid
samuti kasu kiirest ja mugavast ühistranspordist.
5. Teeme ettepaneku, et lisaks Tallinna lennujaama arendamisele peaks arengukavas
kajastama ka Tartu lennujaama edasi arendamist, sh täiendavate lennuliinide avamist nt
Stockholmi, Riiga. Samuti on Tartu-Helsingi liini säilimine Lõuna-Eesti jaoks äärmiselt
vajalik.
6. Ühistranspordikeskuste liitumisel ühtseks organisatsiooniks vähendatakse regionaalset
võimekust ning tekitatakse juhtimise tsentraliseerimist. Teeme ettepaneku, et
regionaalpoliitiliselt peaksid jääma ühistranspordikeskused vähemalt piirkondade
tasemel (nt 4 keskust Eesti peale).
7. Arengukava peatüki 6.2. „Ohutud teed“ Kõvakattega kohaliku teetaristu alapeatükis
esimeses lõigus on välja toodud, et „Autoga liikumisvõimaluste tagamine on kriitilise
tähtsusega hajaasustusega piirkondades, kus pole majanduslikult mõistlik pakkuda
raudteeühendust ega tihedat bussiliiklust.“ Teeme ettepaneku täiendada lõiku
järgnevalt: „Autoga liikumisvõimaluste tagamine on kriitilise tähtsusega hajaasustusega
piirkondades, kus pole majanduslikult mõistlik pakkuda raudteeühendust ega tihedat
bussiliiklust. Tagada kohalike tõmbekeskuste ja maakonnakeskuste vaheline hea
transpordiühendus, et luua eeldused ettevõtluse arenguks kohalikes tõmbekeskustes ja
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
neid ümbritsevas hajaasustusega piirkonnas.“ See aitaks kaasa maapiirkonnas
tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime kasvule. Samuti aitaks see kaasa inimeste poolt
tunnetatavale teenuste kättesaadavusele maapiirkonnas, mis mõjutab oluliselt inimeste
elu- ja töökohavalikut maalise ja linnalise piirkonna vahel.
8. Jagamismajanduse mõiste kasutamine võib kohati küsitavaks osutuda. Senine praktika
näitab, et valdav osa end jagamismajanduse sektori ettevõtetena reklaaminud firmadest
on mõne aja jooksul kujunenud kas majutusteenust, transporditeenust või
vahendusteenust pakkuvateks ettevõteteks. Teeme ettepaneku jagamismajanduse
asemel kasutada sõnastust "eelduste loomine alternatiivsete innovaatiliste
transporditeenuste pakkumise suurenemiseks maapiirkonnas kohalike kogukondade,
erasektori ja kohalike omavalitsuste koostöös".
9. Teeme ettepaneku lisada arengukava peamiseks fookuseks ka mürareostuse ja
laevaliiklusega seotud negatiivsete mõjude vähendamine, mida ei kata ära praegu
loetletud kasvuhoonegaasid ja välisõhu saasteainete- jm heitgaasid.
10. Teeme ettepaneku lisada arengukavasse eesmärk ehituse käigus rikutud
looduskeskkonna taastamise osas. Teede rajamisel on vajadus taastada ehitusele eelnev
sarnane looduslik taimestik, et säilitada sellele konkreetsele kohale iseloomulikud
looduslikud kooslused.
11. Teeme ettepaneku kaaluda indikaatori „taastuvenergia osakaal transpordis“ osas
ambitsioonikamat eesmärki. Võrreldes ajalise dimensiooniga on taastuvenergia
osakaalu määr transpordis liiga madal. Suurenedes 2% aastas, oleks miinimum eesmärk
30% (hetkel seatud 2035. aasta eesmärgiks 22,7%).
12. Lk 22 kolmandas lõigus on välja toodud, et kohaliku tasandi investeeringute
kavandamisel ja meetmete väljatöötamisel on kohustus tagada kooskõla arengukava
eesmärkidega ja põhimõtetega. Palume lisada viide antud kohustuse õiguslikule alusele.
13. Teeme ettepaneku kaaluda võimalust kaasata transpordivajaduste lahendamisse
ettevõtteid, kes hajaasustusega aladel teostavad tööjõu vedu. Selliste ettevõtete puhul,
kus on tootmine korraldatud ööpäevaringselt, seisavad transpordiüksused teatud
aegadel jõude ning saaksid pakkuda teenust vahetuste välisel ajal.
14. Juhime tähelepanu, et lk 39 sõnastatud eesmärgi „Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond
on atraktiivne soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning
merekultuuri edasi kandmist“ saavutamisele aitab kaasa ka Euroopa Merendus-,
Kalandus ja Vesiviljelusfondi vahenditest planeeritavad tegevused
Maaeluministeeriumi vastutusalas. Selles osas on oluline tulevikus tagada sünergia ja
kaasav mõju.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Maaeluminister
Mari Kirss, 625 6137
[email protected]
2 (2)