dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. oktoober 2020
Viit
8-7/5688-5
Registreeritud
19. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
8 Toetuste rakendamine
Sari
8-4 Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste ning muude toetuste elluviimine
Toimik
8-4/24-46
Vastutaja
Tanel Tomson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Välisvahendite osakond)

Failid

  • 📎1.2.-2203594 19.10.2020 Väljaminev kiri.bdoc416 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Keit Kaadu Teie: 05.10.2020 nr 24.4- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 7/17-0504/5688-3 Meie: 19.10.2020 nr 1.2.- 2/20/3594 [email protected] Andemkaitseline hinnang Health Sense projektile Taotlesite Eesti-Norra finantsmehhanismi 2014-2021 programmi Green ICT operaatorina hinnangut projektile Health Sense. Selleks esitasite programmilepingu ning 3 dokumenti projekti Health Sense kohta: projekti kirjelduse, eelarve ja ajakava. Soovite hinnangut, kas projekti raames kavandatu on kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Eesti andmekaitseõigusega. Projektile kohalduvad EL Isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi IKÜM) ning Eesti siseriiklikud õigusaktid, eeskätt isikuandmete kaitse seadus (IKS) ning andmekogusid reguleerivad õigusaktid, sh avaliku teabe seadus. Tervise infosüsteemi pidamist ning selles olevate andmete kasutamist reguleerivad nt tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning tervise infosüsteemi põhimäärus. IKÜM artikli 9 lg 2 punkti j kohaselt on eriliiki isikuandmete (milleks terviseandmed on) töötlemine lubatud, kui see on vajalik avalikes huvides toimuvate teadusuuringute või statistilisel eesmärgil, tuginedes liikmesriigi õigusele. Siseriikliku õigusena reguleeribki teadustööde tegemist IKS § 6. Selle lõike 1 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud kujul. Seejuures tuleb isikuandmed enne teadusuuringu tegijale üleandmist vii pseudonüümitud kujule. Seni on praktikas olnud peamiseks probleemiks vajadus ühendada erinevatest andmestikest pärinevaid andmeid inimesi üksteisest eristava unikaalse identifikaatori – isikukoodi – alusel. Ning seetõttu väljastatakse paljudel juhtudel teadusuuringuteks andmed isikustatult. Tõsi, isikustatud andmete väljastamine eeldab eetikakomitee või Andmekaitse Inspektsiooni eelnevat luba, kuid selline luba ei maanda riske, mis sellise väljastamisega kaasnevad. Kord väljastatud isikuandmete hilisema saatuse kontrollimine on sisuliselt võimatu. Seetõttu ongi tervitatav iga tehnoloogiline lahendus, mis paremini tagab isikuandmete kaitse ning võimaldab täita IKS § 6 lõikes 1 nõutut. Saan aru, et Health Sense käigus soovitaksegi luua tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab teadusuuringuid teha eelnevalt pseudonüümitud andmetega. On tervitatav, et riik suurendab oma võimekust viia andmed enne teadusuuringuteks väljastamist pseudonüümitud kujule. Eelduslikult peaks see edaspidi vähendama vajadust väljastada andmeid isikustatult. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Tõsi, projekti hindamise käigus saadus lisaselgituste kohaselt eeldab erinevate andmestike ühendamine isikupõhiselt siiski nende depseudonümiseerimist. Projektist tõuseks veelgi suurem väärtus, kui omavahel saaks ühendada isikupõhiselt erineva pseudonüümiga andmestikke ilma andmeid vahepeal depseudonümiseerimata. Projekti kirjelduses viidatakse, et pesudonüümimisega kaasneb alati obfuskeerimine (vt projekti kirjelduse lisa 1 punkt 2 e). Tulenevalt asjaolust, et obfuskeerimise mõistet ega tingimusi pole projekti kirjelduses ega ka õigusakti tasandil defineeritud, pean vajalikuks juhtida tähelepanu, et: 1) Pseudonüümitud andmed on selle jaoks, kellel on depseudonümiseerimise võti, IKÜM art 4 p 1 mõttes isikuandmed. 2) Pseudonüümitud andmed võivad olla IKÜM art 4 p 1 mõttes isikuandmed ka ilma depseudonümiseerimise võtmeta, kui isik on tuvastatav. Seejuures võib isik olla ka kaudselt tuvastatav, nt seeläbi, et pseudonümiseeritud andmete töötlejal on lisaandmeid, mille abil on võimalik tuvastada pseudonüümi taga olev isik. Projekti kirjelduses mainitakse soovi muuta takistuseks olevaid seadusi. Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et andmelaod alluvad avaliku teabe seaduse andmekogude regulatsioonile. See tähendab, et ka riigi andmekogu andmetest moodustatav andmeladu peab olema hõlmatud selle andmekogu kohta käiva regulatsiooniga. Eriti oluline on see olukorras, kus erinevate andmekogude andmetest tehtud andmeladusid asutakse ühendama püsival kujul, st mitte ajutiselt ühe teadusuuringu tarbeks. Ka juba Health Sense projekti käigus riigi andmekogude andmete kasutamisel tuleb selgelt määratleda, mis on andmete kasutamise õiguslik alus. Juhul kui tuginetakse IKS §-le 6, tuleb taotleda eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsiooni luba, mida käesolev arvamus ei asenda. Tuleb märkida, et arusaamatuks jääb, et projekti kirjelduses eeldatavate väljundite all on märgitud nõusolekute haldamise süsteem. Nõusolekute haldamise süsteemi analüüs ja arendus on Eesti riigi eraldi projekt. Tulenevalt nõusolekute haldamise süsteemi olemust sügavalt puudutavatest väga tõsistest dilemmadest ei saa ma Health Sense projekti raames kuidagi väljendada andmekaitselist heakskiitu ühegi nõusolekute rakenduse kohta. Minu arusaamise kohaselt on Health Sense projekt mõeldud üldistatud uuringute tegemiseks isikustamata andmete pealt, mitte konkreetsele inimesele teenuse osutamiseks. Seetõttu jääbki arusaamatuks vajadus nõusolekute rakendust selle projekti raames nimetada. Lõpetuseks selgitan, et projekti kirjeldus on sellisel üldistustasemel, et ei võimalda hinnata andmete töötlemise turvalisust. Kuid projekti kirjeldusest nähtub, et projekti teostajad on hästi teadlikud ning peavad andmeturvet väga oluliseks, mistõttu võib eeldada, et andmeturve on läbimõeldud. Lisaks EIDAS kõrge tasemega autentimisvahendiga juurdepääsule, logimisele ning isikuandmete Eesti territooruiumil majutamisele on kriitilise tähtsusega küsimus kindlasti depseudonümiseerimise võtmete halduse korraldus. Ning veendumus, kas uurimistööde tegijate kätte antavad andmed on tõepoolest isikustamata (ehk ka kaudne tuvastamine on võimatu). Kokkuvõttes sõltub Health Sense projekti vastavus andmekaitse nõuetele siiski sellest, kuidas projekt tegelikult realiseeritakse, mistõttu sellekohast etteulatuvat abstraktset kinnitust ei ole võimalik anda. Küll aga võib öelda, et projekti kirjeldusest lähtuvalt ning vaadates kaasatud osapooli ning nende eeldatavaid teadmisi, võib arvata, et andmekaitse nõudeid kavatsetakse järgida. Lugupidamisega 2 (3) /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha järelevalve juht peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →