dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. oktoober 2020
Viit
2-2/20-0313/5147
Registreeritud
19. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Merekeele nõukoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0313
Vastutaja
Ursula Sarnet (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja invest osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf75 KB
  • 📎Liikuvusameti nimest uuesti.docx38 KB

Sisu (failidest)

Merekeele nõukoja täpsustatud seisukoht 236 SE aruteluks : uuele ühendametile ei sobi nimeks L iikuvusamet Merekeele nõukoda arutas 1 3 . oktoobri koosolekul seaduseelnõu s „ Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) “ ( 236 SE ) pakutud uue ühendasutuse nime le Liikuvusamet hiljem esitatud põhjendusi. Merekeele nõukoda soovitab endiselt sellest nimest loobuda, sest merendusvaldkonnas ei vasta see ameti töö sisule ega ole sobiv ka rahvusvaheliseks suhtluseks. Nõukoda on üksmeelsel seisukohal, et ühendameti eri valdkondade tegevust silmas pidades sobib kõige paremini uue ks nime ks Transpordiamet . Töö sisule vastaks ka Liiklusamet , samuti Eesti Keele Instituudi pakutud Teedeamet . Kui riigi mereadministratsiooni inglise keeles edaspidi kasutatavas nimes oleks sõna mobility , hälbiks see rahvusvahelisest traditsioonist ja viiks välismaised partnerid eksiteele. Põhjendused Liikuvus mere administratsioonile ei sobi Tutvunud Riigikogu majanduskomisjonile saadetud eri asutuste selgitustega, miks Liikuvusamet võiks nimeks sobida, ei leidnud merekeele nõukoda seal t riigi mereadministratsiooni tegevus s e puutuvat . Ilmselt samalaadne on Lennuameti tegevus – ka Lennuamet tagab Eesti osa rahvusvahelises lennunduses ega tegele reisijate kui klientidega. Seepärast ei puutu ameti tegevusse , kas laeva- (või lennu) reisijad käivad jalgsi, sõidavad jalgrattaga või kasutavad kergliiklusteid , s. t kui liikuv ad nad on . Veeteede Ameti kliendid ei ole eraisikud, kliendid on pigem suured juriidilised isikud, reederi- ja sadamaettevõtted. Need kutselised meremehed, kellele Veeteede Amet väljastab rahvusvahelise konventsiooni STCW kohaseid dokumente, vaevalt vajavad , et riigi mereadministratsioon kuidagi nende liikuvust edendaks. Samuti kontrollib Veeteede Amet mereerialade õppe vastavust STCW konventsioonile Eesti Mereakadeemias, ent sel ei ole midagi ühist üliõpilaste liikuvusega. Merendusspetsialiste pole aru t elusse kaasatud Väärib tähelepanu, et seaduseelnõu on ette valmistanud Maanteeameti spetsialistid koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juristidega ning merendus- ega lennundusspetsialiste pole sellesse ettevalmistusse kaasatud. Sellest tulenebki eelnõu seletuskirjast ilmnev Maanteeameti tegevuste ja ideaalide projitseerimine teistele transpordivaldkonna ametitele, millest eelnõu koostajail paistab olevat ühekülgne arusaam, kui nad on analoogia alusel lähenenud teiste ametite liitmisele Maanteeametiga. Näiteks on brändimiskulude all „Sõidukite logode vahetus“, aga pole rida „Laevade korstnamärkide vahetus“. Ning loetakse kokku uue ühendameti juristide koguarv, tõenäoliselt mõistmata, et ükski Maanteeameti 23 juristist ei saa asendada Veeteede Ameti kaht juristi, kel le töö eeldus on teadmis ed rahvu s vahelisest mereõigusest. Arvamused, mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Liikuvusameti nime toetuseks palunud, ongi toetavad, aga pärinevad peaasjalikult linnaplaneerijailt , mitte aga merendus- või lennundusspetsialistidelt . Näiteks Eesti Mereakadeemialt pole arvamust küsitud. Ka Eesti Lennuakadeemia seisukohta pole arvamuste hulgas näha. Kaup ei ole liikuv – oleks halb, kui oleks Eesti Keele Instituut hoiatab oma arvamuses sõna liikuvus üle- või väärkasutuse eest, s.t seniesitatust ei selgu, kas jutt on isikute või keskkonna omadusest , ning j uhi b tähelepanu, et liikuvus ehk liikumisvõime on ikkagi subjekti omadus ega sobi liikumisvõimaluste ehk liikumiseks sobiva keskkonna ligipääsetavuse kohta tarvitamiseks. Põhjendus, et ingliskeelset sõna mobility kasutatakse sealgi, kuhu see ka inglise keeles sageli ei sobi, ei peaks eestikeelse sõna eeskujuna olema nakkav. Niisamuti ei sobi sõna liikuvus objektide, nt kauba omadusena. Kui kaup on halvasti pakitud ehk on näiteks mereveo ajal konteineris liikuv , võib see põhjustada õnnetus e . Selgitused on ebapiisavad Tutvunud majanduskomisjoni koosolekute protokollidega ja s eaduseelnõu 236 SE esimese lugemise stenogrammiga, ei leidnud merekeele nõukoda neist ühtki põhjendust, kuidas on sõna liikuvus ja sellest tuletatud nimi Liikuvusamet seotud riigi mereadministratsiooni, s.t Veeteede Ameti tegevusega. Eesti üldkeeles on sõna liikuvus tähendus seotud subjekti liikumisvõimega ja näide, et Euroopa Komisjonis on liikuvuse ja transpordi peadirektoraat , näitabki, et üksnes sõna liikuvus ka Eestis uue ameti tegevusvaldkonda rahuldavalt ei hõlma. Riigikogu täiskogu istungil minister Taavi Aas ei nimetanud Eesti Keele Instituudi seisukohta tutvustades instituudi soovitust kaaluda nime Teedeamet . Merekeele nõukoja soovitus Merekeele nõukoja üksmeelse arva muse kohaselt väljendab nimi Transpordiamet eri transpordivaldkondades kauba- ja reisijaveo tagamisega tegeleva asutuse ülesandeid kõige sõnaselgemalt ja üldsusele mõistetavamalt, ühendades auto-, lennu-, mere- ja raudteetransporti, ükskõik kas veetakse kaupa või reisijaid. Kuid samuti peab merekeele nõukoda võimalikuks lahenduseks nime Liiklusamet , mis ühendaks auto-, lennu- , laeva- ja raudteeliiklust ning selleks vajalikku taristut. Ning ei välista Eesti Keele Instituudi väljapakutud heakõlalist nime Teedeamet , mis ühendaks raud- ja maanteed, mere- ja õhuteed. Merekeele nõukoda soovitab mitte panna uuele ühendametile nime Liikuvusamet juhul, kui sellesse kuulub ka senine Veeteede Amet. 14. oktoober 2020 Merekeele nõukoja esimees kapten Peeter Veegen Merekeele nõukoja liikmete arvamused k irja pannud Madli Vitismann merekeele nõukoja liige Saatja: Ursula Sarnet <[email protected]> Saadetud: 19.10.2020 10:58 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Katrin Tael <[email protected]> Teema: FW: Merekeele nõukoja täpsustatud seisukoht Liikuvusameti kohta Tere!Siin on kahjuks jäänud taas üks kiri Deltasse sisse kandmata. Kui võimalik seda teha, palun Deltasse üles panna. Aitäh!Ursula From: Kaido Rosin <[email protected]> Sent: Wednesday, October 14, 2020 4:53 PMTo: Indrek Gailan <[email protected]>; Eva Killar <[email protected]>Subject: FW: Merekeele nõukoja täpsustatud seisukoht Liikuvusameti kohta Tere! Edastan ja palume MKMi seisukohta ning selgitusi. Tervitades Kaido Rosin MAJK From: Madli Vitismann <> Sent: Wednesday, October 14, 2020 3:46 PMTo: Kalev Kallo <>; Annely Akkermann <>; Kaido Höövelson <>; Tarmo Kruusimäe <>; Sven Sester <>; Jüri Jaanson <>; Erki Savisaar <>; Raivo Tamm <>; Majanduskomisjon <>Subject: Merekeele nõukoja täpsustatud seisukoht Liikuvusameti kohtaImportance: Low Tere! Saadan kõigile merenduse toetusrühma liikmetele merekeele nõukoja täpsustatud seisukoha seaduseelnõu 236 SE „Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) aruteluks. Saadan sama seisukoha ka majanduskomisjonile ja palun vabandust neilt, kes saavad meili topelt, sest kuuluvad nii ühendusse kui ka komisjoni. Lugupidamisega Madli Vitismann merekeele nõukoja liige 50 38 088 ________________________________ Seda e-posti on pahavara suhtes Avast viirusetõrjega kontrollitud.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel