dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. oktoober 2020
Viit
2-2/20-0313/5147
Registreeritud
19. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Merendusnõukoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0313
Vastutaja
Ursula Sarnet (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja invest osakond)

Failid

  • 📎Hinnang.pdf937 KB
  • 📎Pöördumine_RK_poole_(final) (1).pdf104 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu 14.10.2020 Austatud Riigikogu liikmed Pöördun Teie poole Merendusnõukoja nimel seoses majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sooviga liita Lennuamet (LA) ja Veeteede Amet (VA) Maanteeametiga (MA) ning vastavasisulise eelnõu (236 SE) menetlemisega riigikogus. Nimelt 30.09.2020 lõppes eelmainitud eelnõu esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 14.10.2020. Esiteks soovime kinnitada seda, et Merendusnõukoda igati toetab riigi soovi viia läbi sisulisi reforme eesmärgiga muuta riiki tõhusamaks, efektiivsemaks, jätkusuutlikumaks, läbipaistvamaks, teenustele suunatumaks ning vähendades seejuures riigiteenistujate arvu. Soovime igati tunnustada nii Riigikogu, valitsuse, kuid eriti peaminister Jüri Ratase suurt panust meie riigi merenduse arendamisse ning ponnistustele selle nimel, et kaubalaevad tuleksid tagasi Eesi lipu alla. Olles tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt tellitud Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar (Centar) koostatud transpordivaldkonna järelevalvega seotud funktsioonide analüüsiga (lisatud), eelnõu 236 SE seletuskirjaga ning kohtunud ka transpordi asekantsleriga. Kahjuks oleme sunnitud tõdema, et Merendusnõukoja hinnangul eelmainitud kujul ametite liitmisel ei ole tegemist riigi sisulise reformiga, mis võimaldaks muuhulgas täita riigireformi eesmärke, vaid lihtkujulise füüsilise ametite liitmisega riigireformi egiidi all, mis suurendab märgatavalt riske ning ei toeta riigi tõhususe suurendamist. Oleme oma muret seoses eelmainitud reformiga väljendanud pöördumisega peaministrile (07.09.2020), millele me kahjuks senini sisulist tagasisidet pole saanud. Lisaks ülaltoodule juhime tähelepanu, et ka laiemalt pea kogu merendussektoril on sellisel kujul reformi läbi viimine jäänud arusaamatuks ning seetõttu seda ei toetata. Sellest tingituna on kerkinud ülesse küsimus – kui merendussektor sellisel kujul reformi ei toeta, siis kellele seda vaja? Selleks, et liikuda konstruktiivselt edasi ning leida lahendused sisulise riigireformi läbi viimiseks: 1) teeme ettepaneku katkestada 236 SE teine lugemine ja korraldada Riigikogu majanduskomisjoni eestvedamisel ümarlaud, kuhu oleksid kaasatud kõik antud reformiga seotud osapooled sh. merendussektori esindajad ja kuhu ka Merendusnõukoda on valmis igakülgselt panustama. 2) taotleme kiiremas korras merenduse asekantsleri ametikoha taasloomist (1993-2002) eesmärgiga tagada merendussektori tulemuslik valdkondade ülene koordineeritud juhtimine ja rahvusvahelisel tasemel merenduse kõrgetasemeline esindamine ning muuta Eesti lipu reaalselt konkurentsivõimeliseks. Seejuures arvestades faktiga, et merendussektor on sügavas kriisis, mida koroonapandeemia omakorda võimendab (Tallinki näide), millest tulenevalt meremajanduse koordineerimine riigi poolt peaks olema võimendatud. Seda juba täna, mitte aga järgmisel aastal. Ka need tegevused, mis olid planeeritud lipuprojekti raames teostada käesoleval aastal, on suuresti jäänud paberile. Merendusnõukoda tunnustab kõrgelt Vabariigi Valitsuse ning Riigikogu senist igakülgset toetust Eesti riigi merenduse edendamisel. Loodame, et Riigikogu ei tee otsuseid, mis nullivad ära senini saavutatu meie riigi merenduse ja laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisel ning näitab ülesse võimekust riiki sisuliselt reformida. Lugupidamisega viitseadmiral Tarmo Kõuts Merendusnõukoda HINNANG Hinnang Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar poolt koostatud Transpordi valdkonna järelevalvega seotud funktsioonide analüüsile – 2020 (edaspidi Analüüs). Vastavalt Analüüsile on selle lähteülesandeks määratleda transpordiasutuste poolt täidetavad riikliku järelevalve funktsioonid ja nendega seotud ressursid ning teha ettepanek transpordi riikliku järelevalve funktsioonide täitja kohta (lk 3 lg 2). Teadmata põhjusel pole seatud Analüüsi koostamise lähteülesandeks koalitsioonilepingus toodud riigireformi (ptk 3 lk 8) ja sellega seonduva tegevuskava eesmärke. Nimelt vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigireformi tegevuskava 2019-2023 dokumendile on reformi eesmärgiks tõhus valitsemine ning mõõdikuteks: a. Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei suurene 15–74 a vanuserühmas (alla 12%). b. Valitsussektori kulutuste osakaal SKPst ei kasva (alla 39,3%). c. Valitsussektori hüvitised töötajatele SKPst ei kasva (alla 11,3%) Samuti pole järgitud Analüüsi koostamisel 2019. a valitsuse kabinetinõupidamise põhimõttelisest otsusest viia läbi reform transpordisektoris ja selleks analüüsida 3 ameti (Lennuamet (LA), Veeteede Amet (VA) ja Maanteeamet(MA)) põhjal kahe eraldi ameti so Transpordi Järelevalve ameti ja Liikuvuse (taristu) ameti loomise varianti. Kuna Analüüsi koostamise läheülesanne ei ühti riigireformi eesmärgi ning samuti ei ole analüüsitud ega tehtud ettepanekuid seatud mõõdikute täitmise osas ning pole lähtutud valitsuse kabinetinõupidamise põhimõttelisest otsusest, siis jääb selgusetuks antud Analüüsi koostamise tegelikud eesmärgid. Elik Analüüs ei ole otseselt seotud riigireformi ning selle eesmärkidega ega vastavuses ka valitsuse põhimõtteliste otsustega. Ilmselgelt eeltoodust johtuvalt on tekkinud dilemma ka Analüüsi koostajatel, sest ka nende jaoks jäi ebaselgeks see, et millist probleemi me lahendame (lk 4 lg 2)? Selle välja selgitamiseks otsustati viia läbi intervjuud MKM-s transpordi järelevalve eest vastutavate isikutega. Tulenevalt MKM-i transpord järelevalve ametnike subjektiivsest tagasisidest koostati multikriteeriumanalüüsist selgus, et järelevalve funktsioonide koondamine ühte asutusse on halvem lahendus võrreldes praeguse olukorra jätkumisega, sõltumata sellest, kas järelevalvet mõista kitsalt või laiemalt koos loamenetlustega (lg 4 lg 3). Lähtuvalt valitsuse kabinetinõupidamise põhimõttelisest otsusest oleks pidanud selle tulemiga ka Analüüs päädima. Samas nähtub, et mingil põhjusel oli juba algselt kaalumisel kolmas lahendus so transpordivaldkonna kolme asutuste konsolideerimine üheks, mida küll ei mainutud Analüüsi lähteülesandes (lk 4 lg 4), kuid lisati eelistatud stsenaariumina Analüüsi tellija so MKM-i poolt hiljem (stsenaarium S3). Analüüsis kokkuvõttes nähtub, et hiljem lisatud stsenaarium S3 e kolme ameti liitmine väidetavalt omab praeguse olukorraga võrreldes väikest eelist, mis tuleb peamiselt IT arenduste kuluefektiivsuse paranemisest, modaalsusteülese planeerimisvõimaluse tekkimisest ja finantsvahendite paindlikuma kasutamise võimalusest (lk 4 lg 5). Analüüsist nähtub see, et suure ühendasutuse loomine on eelistatum lahendus kui ainult järelevalve või järelevalve ja loamenetluste koondamine ühte üksusesse. 1 Puudustena tuuakse välja see, et transpordi „superasutuse“ tekkimine, kuhu liiga palju ülesandeid delegeerides võib tekkida olukord, kus poliitikakujundamine on rohkem ühendasutuse kui ministeeriumi käes ja liitumise tulemusena suurenev tööjõuvoolavus (kantud osaliselt hirmust, et lennundus- ja merendusidentiteet suures ühendametis lahustuvad), mis võib mõningate võtmespetsialistide lahkumise korral tuua kaasa tõsiseid probleeme (sh näiteks lennujaama ajutise sulgemise) (lk 4 lg 5). Ilmselgelt on antud puudus korrektselt kaardistatud ning tegemist on potentsiaalse riskiga. Samas pole märgitud seda, et „superasutuse“ loomisega süveneb märgatavalt rollikonflikt. Nimelt de facto tegelevad ülalmainitud kolm ametit (MA, LA, VA) valdkonna õigusloomega. Samas ollakse samade õigusloome subjektiks olevate transpordivahendite (laevad, bussid) ja taristu omanik (vastutav haldaja), mille kohta ise luuakse õigusakte ning samal ajal teostatakse ka enda loodud õigusaktide alusel enda üle järelevalvet. Sellele lisanduks peale ametite liitmist täiendavalt ka kohustus ja vastutus korraldada enda vastutavas halduses olevate transpordivahenditega ühendust näiteks saarte ja mandri vahel. Ebaselge on see, kuidas elimineeritakse „superasutuse“ teoreetiline soov luua endale sobiva sisuga õigusakte (näiteks järelevalve lihtsustamiseks), kuna sisuline valdkondlik kompetents saab olema ühendametis. Või näiteks ebapiisavate eelarveliste vahendite tõttu otsustatakse loobuda osade kehtestatud nõuete täitmisest teadmisega, et ise teostatakse enda üle järelevalvet ning riigil puudub kõrgemalseisev kompetentne institutsioon, kes suudaks tuvastata nõuete mittetäitmise. Sarnane olukord võib tekkida ka juhul, kui näiteks ühistranspordi korraldajana (ühendus saarte ja mandri vahel) on „superasutuse“ peamiseks eesmärgiks ühenduse tagamine ning piiratud vahendite tõttu tehakse möönduseid ohutuse arvel (hanke võidab odavaima pakkumuse tegija) seades sellega otsese riski alla reisijate ja meeskonna ohutus, looduskeskkonna ning vara säilimise. Rollikonflikti käsitletakse Analüüsis väga põgusalt (lk 34 Tab 9) järelevalve ja loamenetluse kontekstis. Samas on märgatavalt suurema riskiga rollikonflikti situatsioonide hindamine jäänud Analüüsis käsitlemata. Analüüsis on välja toodud, et väidetavalt kõige suurem positiivne efekt saavutatakse 3 ameti liitmisel järgmistes valdkondades (lk 4 lg 5).: 1) IT arenduste kuluefektiivsuse paranemisest; 2) modaalsusteülese planeerimisvõimaluse tekkimisest; ja 3) finantsvahendite paindlikuma kasutamise võimalusest. 1) IT arenduste kuluefektiivsuse paranemisest (lk 35 Tab 9 p 3) Analüüsis tuuakse välja see, et kulukokkuhoid on transpordivaldkonna asutuste reformi üks taotletavatest eesmärkidest. Liidetavate asutuste tugiteenused on juba täna konsolideeritud (personaliarvestust, raamatupidamisteenust pakub asutustele RTK juba praegu tsentraliseeritult ja LA ning TTJA IT tuge pakub MKM). Seega ei saa tugiteenused üldisemalt olla väga raiskavalt üles ehitatud. Suuremat pikaajalist kokkuhoidu ja efektiivsuse kasvu on oodata IT-süsteemide arendamise ja hooldamisega seotud kulude optimeerimisest. Praegu vaatavad asutused oma IT vajadusi eraldi (VA ja MTA iseseisvalt, LA ja TTJA MKM arendusmeeskonna toel). Kuna IT planeerimise protsess on pikk ning muutmise vajadused sageli kiireloomulised, siis vaatamata headele kavatsustele on asutuste üleseid IT arendusi vähe. Kokkuvõttes tähendab see, et IT arendamise ja haldamise madal efektiivsus on oluline probleem. Analüüsist ei nähtu täpselt see, milline on IT arendamise ja haldamise seotud sisuline probleem. Samuti pole toodud välja see, kui suurt kulude kokkuhoidu planeeritakse saavutada ametite liitmisega ning seni MKM-s olnud tegevuste osalise üle viimisega 2 „superasutusse“. Ilmselgelt jääb MKM-i teisi allasutusi teenindav IT üksus. Seetõttu pole tegemist ka märkimisväärse kokkuhoiu ja efektiivsuse kasvuga. Samuti on ebaselge see, millist efekti soovitakse saada näiteks lennukite, laevade ja autode järelevalve- ning registriteenus hõlmava tarkavara ühendamisest, kuna tegemist on sisuliselt väga erinevate tarkvaradega. Eeltoodust nähtub, et analüüsi koostajatel ja intervjuusi andnud ametnikel valitseb väga pealiskaudne arusaam valdkondade spetsiifikast ning mingil põhjusel eeldatakse, et täiesti eraldiseisvad lennukite ja laevade järelevalveks mõeldud infosüsteemid on samaväärsed, mida kasutatakse sõidukite puhul. Seega pole mõistetud seda, et sõidukite infosüsteemi puhul on tegemist eelkõige tavakodanikele mõeldud registriteenusega, mis sisaldab minimaalses mahus tehnilist infot sõidukite kohta. Samas lennukite ja laevade infosüsteemi puhul on tegemist väga spetsiifilist ja detailset informatsiooni (spetsifikatsioonid, tegevuste ajalugu) sisaldava infosüsteemiga nii järelevalvet teostavate ametnike kui ka omanike jaoks; ning registriteenus on pigem sekundaarse iseloomuga. Nimelt laevade registrit e Laevakinnistusraamatut peab Tartu maakohtu kinnistusosakond. Samuti pole välja toodud seda, et VA on käesoleva aasta lõpuks valmimas PRIA poolt rahastatavad kaasaegsed laevade ja meremeeste infosüsteemid. Ebaselge on see, milliste IT arenduste puhul planeeritakse saavutada märgatav kokkuhoid. Kokkuvõtvalt võib väita, et IT arenduste kuluefektiivsuse paranemine on Analüüsis ülehinnatud, kuna pole välja toodud paneeritav kokkuhoid ning analüüs ise tugineb MKM-i transpordi järelevalve eest vastutavate ametnike subjektiivsetel hinnangutel, mitte aga faktidel. Lisaks eeltoodule pole sisuliselt kirjeldatud IT arendamise ja haldamise madala efektiivsuse olulisi probleeme ning lahendusteid probleemide kõrvaldamiseks. Pigem viitab eeltoodu ministeeriumi IT-valdkonna haldussuutmatusele ning valdkondlike teadmiste puudumisele ja soovile sisustada subjektiivsete väidetega ametite liitmise ettepanek. 2) Modaalsusteülene planeerimisvõimaluse tekkimine Analüüsist nähtub, et tegemist on olulise probleemiga, mida tuleks lahendada. Analüüsitaval kujul tehtaval reformil pole selle probleemi lahendamisele mõju (lk 36 Tab 9 p 5). Samas puuduvad igasugused olulisuse hinnangu põhjendused ning vastavad arvnäitajad st tabeli vastavad lahtrid on tühjad. 3) Finantsvahendite paindlikuma kasutamise võimaluses Tegemist on vaatamata oma tehnilisele kõlale ühe olulisema probleemiga – osade valdkondade (LA) tegevus on olnud aastaid alarahastatud ning senini ei ole õnnestunud nende eelarvet suurendada. Alarahastatus võib kaasa tuua arvestatavaid tagasilööke transpordipoliitika rakendamisel (nt tegeleb lennujaamade järelevalvega praegu vaid üks spetsialist ning tema lahkumine võib kaasa tuua Tallinna Lennujaama ajutise sulgemise). Tegemist on olulise probleemiga (lk 36 Tab 9 p 6). Analüüsist ei nähtu see, kuidas ametite liitmisel peaks tekkima juurde täiendavad rahalised vahendid (näiteks eeltoodud lennundusega seotud probleemi lahendamiseks) ning planeeritakse saavutada märkimisväärne tõhususe kasv. Ametite rahastamine sh LA alarahastus on eelkõige MKM-i ja Vabariigi Valitsuse otsuste ning valdkondlike prioriteetide seadmise (või nende puudumise) tulemus. Teatavasti on varasematel aastatel riigile laekunud lennundussektorist (ülelennutasud, lennujaamamaksud) märgatav tulu, mida pole soovitud tagasi suunata sektorisse sh LA tegevuste rahastamisse. Samuti ei nähtu see, 3 kuidas ametite liitmine võiks parandada merendusvaldkonna rahastamist. Nimelt riigile on seni laekunud merendussektoris nii veeteetasud, kui ka muu netotulud, mis pea 10x ületab riigi poolt sektorisse tehtavaid kulutusi. Pigem viitab probleemi olemus ministeeriumi haldussuutmatusele ning teiste valdkondade prioriseerimisel, mitte aga ressursside ning võimaluste puudumisele teha paindlikult otsuseid finantsvahendite kasutamise osas. 4) Transpordivaldkonna asutuste reformi üks eesmärkidest on kulukokkuhoid Lähtuvalt riigireformi eesmärkidest ning analüüsis toodust, peaks transpordivaldkonna asutuste reformi üks eesmärkidest olema kulude kokkuhoid. Samas seda pole analüüsis sisuliselt käsitletud, vaid on piirdutud subjektiivsete hinnangutega. Märgitud on see, et kolme ameti (MA, LA, VA) eelarve kokku on ca 341 670 000 eurot ning TTJA eelarvest täiendavalt 74 773 011 eurot moodustavad toetused transpordisektori investeeringuteks (lk 10 Tab 1). Võib eeldada, et ametite liitmise tulemusena väliste teenustega (järelevalve, lubade väljastamine, taristu hooldus jpm) seotud teenistujate arv ei muutu, vaid pigem liitmise tulemusena konsolideeritakse erinevates ametite olevad tugiteenuste üksused ja seetõttu suure tõenäosusega koondatakse osad tugiüksuste juhid (6…8 teenistujat). Arvestades, et tugiüksuste juhtide keskmine palk on suurusjärgus 2500…3000 eurot, siis aastane kokkuhoid (ilma koondamistasudeta ning muude reformiga seotud kulutusteta) on suurusjärgus 450 000 eurot, mis moodustab 0,13% ametite koondeelarvest. Eeltoodust lähtuvalt saavutatakse antud reformi tulemusena teoreetiliselt 0,1% suurune kokkuhoid ning vähendatakse teenistujate arvu 8 võrra. Kuna teadaolevalt pole liidetud asutuste eelarveid plaanis vähendada, siis tegelikult ametite liitmise tulemusel saavutatav teoreetiline kokkuhoid kulutatakse nö „süüakse“ ise ära ning riigi ja maksumaksja jaoks kokkuhoidu sisuliselt ei tule. Eeldatavalt reformi tulemusena väheneks ühendameti teenistujate koguarv 1% võrra. Eraldi on vaja märkida, et kuigi Analüüs põgusalt käsitleb raudteevaldkonda (lk 24 ptk 2.5, siis selle konsolideerimine jääb esialgu kolme ameti liitmise plaanist välja. Suure tõenäosusega on põhjuseks see, et raudteevaldkonna juhtimine, strateegiline planeerimine, lubade menetlemine, järelevalve jne on hetkel killustunud MKM-i, TTJA ja AS Eesti Raudtee vahel ning seetõttu on raudteevaldkonna konsolideerimine märgatavalt komplitseeritum ja aeganõudvam. Seega tegemist ei ole niivõrd kogu transpordivaldkonna konsolideerimisega, vaid plaaniga liita Lennuameti ja Veeteede Ameti Maanteeametiga. 4 Hinnangud probleemi olulisuse kaalule ning mõju suurusele erinevate stsenaariumite korral Tabel 1. Probleemi olulisuse kaal ning mõju suurus (stsenaariumid S1, S2 ja S3) Olulisuse Mõju suurus Koondhinne Nr Probleem Olulisuse ja mõju hinnangu kaal S1 S2 S3 S1 S2 S3 põhjendus Probleemid, mida muudatustega lahendada püütakse 1 Järelevalve, 20% 2 1 -1 0,4 0,2 -0,2 Rollikonflikt on riskide hinnangu loamenetlused ning põhjal kõige suurem elik riikliku infrastruktuuri järelevalve ja järelvalvatava hooldamine ja sõltumatuse tagamine. Seetõttu haldamine ühes olulisuse osakaal on 16%. S3 asutuses võib puhul rollikonflikt märgatavalt võimendad süveneb ning protsesside huvikonflikte ja/või läbipaistmatus suureneb. rollikonflikte. Seetõttu on hinnanguline mõju suurus -1. 2 Järelevalve ja 5% -0,5 1 0 -0,03 0,05 0,00 Klienditagasisidest ei nähtu, et loamenetlused neljas ühtse kontaktpunkti temaa oleks erinevas olnud aktuaalne. Riik liigub ühe transpordivaldkonna rohkem digitaalsetesse asutuses on (eriti kanalitesse. www.eesti.ee uute) klientide jaoks keskkond peaks tulevikus segane. toimima ühtse kontaktpunktina. Eeltoodust johtuvalt mõju suurus S3 puhul on 0 st mõju puudub. 3 IT arendamine ja 10% 0 0,5 0,5 0 0,05 0,05 Probleemi kirjeldus on osaliselt haldamine neljas väär, kuna TTJA pole esialgu asutuses on plaanis likvideerida. Samuti juba kulukam, kui ühes täna teenindab MKM LA-d ning osaliselt ka MA-d ning VA-d. Seega osakaal peaks olema väiksem so 10%. Kahe hetkel eraldiseisva IT struktuuriga asutuse puhul tekib tulevikus üks asutus ning juhul, kui MKM annab üle ka kõik senised funktsioonid ja eelarve loodavale asutusele, siis paraneb ka haldussuutlikus ja tulemus mõnevõrra. Järelevalve 8% 0,5 0,5 0,5 0,04 0,04 0,04 Regulatsioon on erinev ja 4 kontseptsioon on seetõttu ka kontseptsioon asutuseti erinev. osaliselt erineb. 5 Infrastruktuuri ja 10% 0 0 0,5 0 0 0,05 Strateegiline juhtimine, ühistranspordi õigusloome ja planeerimine peab planeerimine ei toimuma ministeeriumis. Kui see toimu modaalsuste delegeeritakse ühendametisse, üleselt. siis mis on ministeeriumi roll? MKM peab suurendama oma valdkondliku kompetentsi ja haldussuutlikust. Kuna ametite seotus (LA, VA) ühistranspordi planeerimisega on olematu, siis sellest johtuvalt on ka osakaal väiksem - 10%. Samas mõningane modaaluste ülene juhtimise võimekus paraneb S3 puhul - 0,5. PS! Lennuamet ja Veeteede Amet otseselt ei ole seotud ühistranspordi planeerimisega. Sellega tegeleb MA koostöös MKM-ga. 5 6 Asutuste vahel on 10% -0,5 0,5 0,5 -0,05 0,05 0,05 Probleemi osakaal on eelarveliste ülevõimendatud - 10%. Vajalik vahendite on tõsta eelarvestamise täpsust ümberjagamine ning eraldada piisavad keerukas. eelarvelised vahendid või vähendada teenuste mahtu. Eeldus on väär, et ühendameti puhul eelarveliste vahendite ümberjagamine märgatavalt suureneb. Probleemid, mis muudatuste tõttu juurde tekivad 7 Tugeva merendus- ja 16% -1,5 -1,5 -2 -0,225 -0,225 -0,3 Mida suurem organisatsioon, lennundusidentiteed seda rohkem lahustub identiteet. iga töötajad võivad Probleem on oluline (15%), kuna pettuda reformis, valdkonna spetsialiste on vähe ja mille tulemusena see nende keskmine vanus pidevalt identiteet lahustub tõuseb. Erasektor suudab (neist saavad pakkuda põnevamaid väljakutseid „tavalised“ ja suuremat palka. Identiteedi transpordiametnikud vähenemisega lahkuvad ka ). tippspetsialistid. 8 Väiksemad asutused 0% -1 -1,5 -2 0 0 0 (ja nende tegevused) võivad suure asutuse sees saada senisest vähem tähelepanu. 9 Järelevalve 8% -2 -2 0 -0,16 -0,16 0 lahutamine loamenetlustest (või järelevalve ja loamenetluste lahutamine infrastruktuuri haldusest, hooldusest ja planeerimisest) võib kaasa tuua kuluefektiivsuse vähenemise. Praegu mõlemat teenust osutavat ametnikku ei saa jagada kahe asutuse vahel. 10 Suure 8% 0 -1 -2 0 -0,08 -0,16 rakendustasandi asutuse teke nihutab jõudude tasakaalu ministeeriumi ja rakendusasutuste vahel nii, et ministeeriumi tasandil on keerulisem rakendustasandi tegevust juhtida. Sisuline valdkonna juhtimine liigub ministeeriumist (osaliselt) rakendustasandile. 6 11 Reformi 5% -1 -2 -2 -0,05 -0,1 -0,1 läbiviimisega kaasnevad ühekordsed kulu. Need sisaldavad reformi ühekordset rahalist maksumust ja ajutist segadust organisatsioonide töös. KOKKU 100% -0,07 -0,18 -0,57 Konservatiivse ja objektiivse hinnangu andmiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi, milles võrreldakse kolme stsenaariumit olemasoleva olukorraga. Sellest nähtub, et stsenaariumid S1 ja S2 omavad mõningast negatiivset tulemust, kuid stsenaarium S3 (Lennuameti ja Veeteede Ameti Maanteeametiga) negatiivne tulem on väga suur (S3= - 0,57). S3 suur negatiivne tulemus näitab, et S3 järgi reformi tegemisel on oodata olukorraga võrreldes märgatavat kaotust ning olukorra halvenemist. Stsenaarium S3 suure negatiivse tulemi põhjusteks on selle realiseerumise korral märgatav rollikonflikti võimendumine, IT arenduste ja klienditoe, infrastruktuuri ja ühistranspordi modaalsuste ülese planeerimise ning eelarvestamise konsolideerimisega kaasneva minimaalse positiivse efekti tekkimine. Analüüsis toodud reformi negatiivsed mõjud on korrektselt hinnatud ning tegemist on potentsiaalsete riskidega (identiteet lahustub, valdkonna tippspetsialistid lahkuvad, valdkonna sisuline juhtimine liigub rakendustasandile, fokuseeritus valdkondadele hägustub, riigireformi tegelikud eesmärgid jäävata saavutamata ning ei realiseerita võimalus sisuliselt riiki reformida). Ülaltoodust järeldub, et stsenaariumi S3 rakendamine on märgatava negatiivse mõjuga võrreldes olemasoleva olukorraga. Kuna S1 ja S2 negatiivne tulem on minimaalne, siis ühe alternatiivina võiks kaaluda nende stsenaariumite põhjal uue stsenaariumi loomist, mille puhul on positiivne mõju suurem ning kaardistatud riskid paremini minimeeritud. See tähendaks kas transpordi valdkonna riikliku järelevalve kitsas tähenduses (stsenaarium S1) või siis riiklik järelevalve laiemas tähenduses sh loamenetlused, lubade nõuete täitmise jätkuv kontroll ja ohuhinnangute, vihjete jm (stsenaarium S2) konsolideerimist ühte Transpordi Järelevalve Ametisse ning taristu ja transpordivahendite hooldus ning haldus viimist selleks otstarbeks moodustavasse riigile kuuluvasse äriühingusse. Kokkuvõte: 1) Transpordi valdkonna riikliku järelevalve kitsas tähenduses (S1) konsolideerimine omab mõningast negatiivset mõju võrreldes olemasoleva lahendusega. 2) Transpordi valdkonna riikliku järelevalve laiemas tähenduses (S2) sh loamenetlused, lubade nõuete täitmise jätkuv kontroll ja ohuhinnangute, vihjete jm omab mõnevõrra suuremat negatiivset mõju võrreldes olemasoleva lahendusega ja stsenaariumiga S1. 3) Lennuameti, Veeteede Ameti liitmine Maanteeametiga (S3) omab väga suurt negatiivset mõju kuna: a. Võimendub märgatavalt rollikonflikt (näiteks: enda üle järelevalve tegemine elik järelevalve sõltumatuse tagamine järelevalvatavast jne). b. Toimub identiteedi lahustumine. c. Jätkub valdkonna tippspetsialistide lahkumine. d. „Superasutuse“ tekkimise tõttu nihkub veel enam jõudude tasakaal ministeeriumist rakendusasutusse. 7 e. Reformiga kaasnevad lisakulutused. 4) Ebaselgeks jääb see, millist probleemi me üritame antud reformiga lahendada? 5) Puudub otsene seos riigireformi ja selle eesmärkidega. Teisisõnu ei nähtu stsenaariumi S3 rakendamise puhul riiki tõhusus märgatavalt suureneks, hoitakse kokku ning tagatakse efektiivsemalt maksumaksja vahendite kasutamine, väheneks riigiteenistujate arv ja valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas. 6) Ilmselgelt on ülehinnatud IT arenduse ja haldamise, eelarveliste vahendite ümberjagamise ning modaalsuse ülese infrastruktuuri ja ühistranspordi planeerimine mõju kolme ameti liitmisel „superasutuseks“. 7) Jääb kasutama unikaalne võimalus viia läbi sisuline riigi reform ning täita riigireformile seatud eesmärgid. 8
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →