Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. oktoober 2020
Sisu (failidest)
Riigikogu
14.10.2020
Austatud Riigikogu liikmed
Pöördun Teie poole Merendusnõukoja nimel seoses majandus- ja taristuminister Taavi Aasa
sooviga liita Lennuamet (LA) ja Veeteede Amet (VA) Maanteeametiga (MA) ning
vastavasisulise eelnõu (236 SE) menetlemisega riigikogus. Nimelt 30.09.2020 lõppes
eelmainitud eelnõu esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on
14.10.2020.
Esiteks soovime kinnitada seda, et Merendusnõukoda igati toetab riigi soovi viia läbi sisulisi
reforme eesmärgiga muuta riiki tõhusamaks, efektiivsemaks, jätkusuutlikumaks,
läbipaistvamaks, teenustele suunatumaks ning vähendades seejuures riigiteenistujate arvu.
Soovime igati tunnustada nii Riigikogu, valitsuse, kuid eriti peaminister Jüri Ratase suurt
panust meie riigi merenduse arendamisse ning ponnistustele selle nimel, et kaubalaevad
tuleksid tagasi Eesi lipu alla.
Olles tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt tellitud Eesti
Rakendusuuringute Keskuse Centar (Centar) koostatud transpordivaldkonna järelevalvega
seotud funktsioonide analüüsiga (lisatud), eelnõu 236 SE seletuskirjaga ning kohtunud ka
transpordi asekantsleriga. Kahjuks oleme sunnitud tõdema, et Merendusnõukoja hinnangul
eelmainitud kujul ametite liitmisel ei ole tegemist riigi sisulise reformiga, mis võimaldaks
muuhulgas täita riigireformi eesmärke, vaid lihtkujulise füüsilise ametite liitmisega
riigireformi egiidi all, mis suurendab märgatavalt riske ning ei toeta riigi tõhususe
suurendamist. Oleme oma muret seoses eelmainitud reformiga väljendanud pöördumisega
peaministrile (07.09.2020), millele me kahjuks senini sisulist tagasisidet pole saanud. Lisaks
ülaltoodule juhime tähelepanu, et ka laiemalt pea kogu merendussektoril on sellisel kujul
reformi läbi viimine jäänud arusaamatuks ning seetõttu seda ei toetata. Sellest tingituna on
kerkinud ülesse küsimus – kui merendussektor sellisel kujul reformi ei toeta, siis kellele seda
vaja?
Selleks, et liikuda konstruktiivselt edasi ning leida lahendused sisulise riigireformi läbi
viimiseks:
1) teeme ettepaneku katkestada 236 SE teine lugemine ja korraldada Riigikogu
majanduskomisjoni eestvedamisel ümarlaud, kuhu oleksid kaasatud kõik antud
reformiga seotud osapooled sh. merendussektori esindajad ja kuhu ka
Merendusnõukoda on valmis igakülgselt panustama.
2) taotleme kiiremas korras merenduse asekantsleri ametikoha taasloomist (1993-2002)
eesmärgiga tagada merendussektori tulemuslik valdkondade ülene koordineeritud
juhtimine ja rahvusvahelisel tasemel merenduse kõrgetasemeline esindamine ning
muuta Eesti lipu reaalselt konkurentsivõimeliseks.
Seejuures arvestades faktiga, et merendussektor on sügavas kriisis, mida koroonapandeemia
omakorda võimendab (Tallinki näide), millest tulenevalt meremajanduse koordineerimine
riigi poolt peaks olema võimendatud. Seda juba täna, mitte aga järgmisel aastal. Ka need
tegevused, mis olid planeeritud lipuprojekti raames teostada käesoleval aastal, on suuresti
jäänud paberile.
Merendusnõukoda tunnustab kõrgelt Vabariigi Valitsuse ning Riigikogu senist igakülgset
toetust Eesti riigi merenduse edendamisel.
Loodame, et Riigikogu ei tee otsuseid, mis nullivad ära senini saavutatu meie riigi merenduse
ja laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisel ning näitab ülesse võimekust riiki
sisuliselt reformida.
Lugupidamisega
viitseadmiral Tarmo Kõuts
Merendusnõukoda
HINNANG
Hinnang Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar poolt koostatud Transpordi valdkonna
järelevalvega seotud funktsioonide analüüsile – 2020 (edaspidi Analüüs).
Vastavalt Analüüsile on selle lähteülesandeks määratleda transpordiasutuste poolt
täidetavad riikliku järelevalve funktsioonid ja nendega seotud ressursid ning teha
ettepanek transpordi riikliku järelevalve funktsioonide täitja kohta (lk 3 lg 2).
Teadmata põhjusel pole seatud Analüüsi koostamise lähteülesandeks koalitsioonilepingus
toodud riigireformi (ptk 3 lk 8) ja sellega seonduva tegevuskava eesmärke. Nimelt vastavalt
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigireformi tegevuskava 2019-2023 dokumendile on
reformi eesmärgiks tõhus valitsemine ning mõõdikuteks:
a. Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei suurene 15–74 a
vanuserühmas (alla 12%).
b. Valitsussektori kulutuste osakaal SKPst ei kasva (alla 39,3%).
c. Valitsussektori hüvitised töötajatele SKPst ei kasva (alla 11,3%)
Samuti pole järgitud Analüüsi koostamisel 2019. a valitsuse kabinetinõupidamise
põhimõttelisest otsusest viia läbi reform transpordisektoris ja selleks analüüsida 3 ameti
(Lennuamet (LA), Veeteede Amet (VA) ja Maanteeamet(MA)) põhjal kahe eraldi ameti so
Transpordi Järelevalve ameti ja Liikuvuse (taristu) ameti loomise varianti.
Kuna Analüüsi koostamise läheülesanne ei ühti riigireformi eesmärgi ning samuti ei ole
analüüsitud ega tehtud ettepanekuid seatud mõõdikute täitmise osas ning pole lähtutud
valitsuse kabinetinõupidamise põhimõttelisest otsusest, siis jääb selgusetuks antud
Analüüsi koostamise tegelikud eesmärgid. Elik Analüüs ei ole otseselt seotud
riigireformi ning selle eesmärkidega ega vastavuses ka valitsuse põhimõtteliste
otsustega.
Ilmselgelt eeltoodust johtuvalt on tekkinud dilemma ka Analüüsi koostajatel, sest ka nende
jaoks jäi ebaselgeks see, et millist probleemi me lahendame (lk 4 lg 2)? Selle välja
selgitamiseks otsustati viia läbi intervjuud MKM-s transpordi järelevalve eest vastutavate
isikutega. Tulenevalt MKM-i transpord järelevalve ametnike subjektiivsest tagasisidest
koostati multikriteeriumanalüüsist selgus, et järelevalve funktsioonide koondamine ühte
asutusse on halvem lahendus võrreldes praeguse olukorra jätkumisega, sõltumata
sellest, kas järelevalvet mõista kitsalt või laiemalt koos loamenetlustega (lg 4 lg 3). Lähtuvalt
valitsuse kabinetinõupidamise põhimõttelisest otsusest oleks pidanud selle tulemiga ka
Analüüs päädima. Samas nähtub, et mingil põhjusel oli juba algselt kaalumisel kolmas
lahendus so transpordivaldkonna kolme asutuste konsolideerimine üheks, mida küll ei
mainutud Analüüsi lähteülesandes (lk 4 lg 4), kuid lisati eelistatud stsenaariumina Analüüsi
tellija so MKM-i poolt hiljem (stsenaarium S3).
Analüüsis kokkuvõttes nähtub, et hiljem lisatud stsenaarium S3 e kolme ameti liitmine
väidetavalt omab praeguse olukorraga võrreldes väikest eelist, mis tuleb peamiselt IT
arenduste kuluefektiivsuse paranemisest, modaalsusteülese planeerimisvõimaluse
tekkimisest ja finantsvahendite paindlikuma kasutamise võimalusest (lk 4 lg 5).
Analüüsist nähtub see, et suure ühendasutuse loomine on eelistatum lahendus kui ainult
järelevalve või järelevalve ja loamenetluste koondamine ühte üksusesse.
1
Puudustena tuuakse välja see, et transpordi „superasutuse“ tekkimine, kuhu liiga
palju ülesandeid delegeerides võib tekkida olukord, kus poliitikakujundamine on
rohkem ühendasutuse kui ministeeriumi käes ja liitumise tulemusena suurenev
tööjõuvoolavus (kantud osaliselt hirmust, et lennundus- ja merendusidentiteet suures
ühendametis lahustuvad), mis võib mõningate võtmespetsialistide lahkumise korral
tuua kaasa tõsiseid probleeme (sh näiteks lennujaama ajutise sulgemise) (lk 4 lg 5).
Ilmselgelt on antud puudus korrektselt kaardistatud ning tegemist on potentsiaalse riskiga.
Samas pole märgitud seda, et „superasutuse“ loomisega süveneb märgatavalt
rollikonflikt. Nimelt de facto tegelevad ülalmainitud kolm ametit (MA, LA, VA) valdkonna
õigusloomega. Samas ollakse samade õigusloome subjektiks olevate transpordivahendite
(laevad, bussid) ja taristu omanik (vastutav haldaja), mille kohta ise luuakse õigusakte ning
samal ajal teostatakse ka enda loodud õigusaktide alusel enda üle järelevalvet. Sellele
lisanduks peale ametite liitmist täiendavalt ka kohustus ja vastutus korraldada enda
vastutavas halduses olevate transpordivahenditega ühendust näiteks saarte ja mandri vahel.
Ebaselge on see, kuidas elimineeritakse „superasutuse“ teoreetiline soov luua endale sobiva
sisuga õigusakte (näiteks järelevalve lihtsustamiseks), kuna sisuline valdkondlik kompetents
saab olema ühendametis. Või näiteks ebapiisavate eelarveliste vahendite tõttu otsustatakse
loobuda osade kehtestatud nõuete täitmisest teadmisega, et ise teostatakse enda üle
järelevalvet ning riigil puudub kõrgemalseisev kompetentne institutsioon, kes suudaks
tuvastata nõuete mittetäitmise. Sarnane olukord võib tekkida ka juhul, kui näiteks
ühistranspordi korraldajana (ühendus saarte ja mandri vahel) on „superasutuse“ peamiseks
eesmärgiks ühenduse tagamine ning piiratud vahendite tõttu tehakse möönduseid ohutuse
arvel (hanke võidab odavaima pakkumuse tegija) seades sellega otsese riski alla reisijate ja
meeskonna ohutus, looduskeskkonna ning vara säilimise. Rollikonflikti käsitletakse
Analüüsis väga põgusalt (lk 34 Tab 9) järelevalve ja loamenetluse kontekstis. Samas on
märgatavalt suurema riskiga rollikonflikti situatsioonide hindamine jäänud Analüüsis
käsitlemata.
Analüüsis on välja toodud, et väidetavalt kõige suurem positiivne efekt saavutatakse 3 ameti
liitmisel järgmistes valdkondades (lk 4 lg 5).:
1) IT arenduste kuluefektiivsuse paranemisest;
2) modaalsusteülese planeerimisvõimaluse tekkimisest; ja
3) finantsvahendite paindlikuma kasutamise võimalusest.
1) IT arenduste kuluefektiivsuse paranemisest (lk 35 Tab 9 p 3)
Analüüsis tuuakse välja see, et kulukokkuhoid on transpordivaldkonna asutuste reformi
üks taotletavatest eesmärkidest. Liidetavate asutuste tugiteenused on juba täna
konsolideeritud (personaliarvestust, raamatupidamisteenust pakub asutustele RTK juba
praegu tsentraliseeritult ja LA ning TTJA IT tuge pakub MKM). Seega ei saa tugiteenused
üldisemalt olla väga raiskavalt üles ehitatud.
Suuremat pikaajalist kokkuhoidu ja efektiivsuse kasvu on oodata IT-süsteemide arendamise
ja hooldamisega seotud kulude optimeerimisest. Praegu vaatavad asutused oma IT vajadusi
eraldi (VA ja MTA iseseisvalt, LA ja TTJA MKM arendusmeeskonna toel). Kuna IT
planeerimise protsess on pikk ning muutmise vajadused sageli kiireloomulised, siis
vaatamata headele kavatsustele on asutuste üleseid IT arendusi vähe. Kokkuvõttes
tähendab see, et IT arendamise ja haldamise madal efektiivsus on oluline probleem.
Analüüsist ei nähtu täpselt see, milline on IT arendamise ja haldamise seotud sisuline
probleem. Samuti pole toodud välja see, kui suurt kulude kokkuhoidu planeeritakse
saavutada ametite liitmisega ning seni MKM-s olnud tegevuste osalise üle viimisega
2
„superasutusse“. Ilmselgelt jääb MKM-i teisi allasutusi teenindav IT üksus. Seetõttu pole
tegemist ka märkimisväärse kokkuhoiu ja efektiivsuse kasvuga. Samuti on ebaselge see,
millist efekti soovitakse saada näiteks lennukite, laevade ja autode järelevalve- ning
registriteenus hõlmava tarkavara ühendamisest, kuna tegemist on sisuliselt väga erinevate
tarkvaradega.
Eeltoodust nähtub, et analüüsi koostajatel ja intervjuusi andnud ametnikel valitseb väga
pealiskaudne arusaam valdkondade spetsiifikast ning mingil põhjusel eeldatakse, et täiesti
eraldiseisvad lennukite ja laevade järelevalveks mõeldud infosüsteemid on samaväärsed,
mida kasutatakse sõidukite puhul. Seega pole mõistetud seda, et sõidukite infosüsteemi
puhul on tegemist eelkõige tavakodanikele mõeldud registriteenusega, mis sisaldab
minimaalses mahus tehnilist infot sõidukite kohta. Samas lennukite ja laevade infosüsteemi
puhul on tegemist väga spetsiifilist ja detailset informatsiooni (spetsifikatsioonid, tegevuste
ajalugu) sisaldava infosüsteemiga nii järelevalvet teostavate ametnike kui ka omanike jaoks;
ning registriteenus on pigem sekundaarse iseloomuga. Nimelt laevade registrit e
Laevakinnistusraamatut peab Tartu maakohtu kinnistusosakond. Samuti pole välja toodud
seda, et VA on käesoleva aasta lõpuks valmimas PRIA poolt rahastatavad kaasaegsed
laevade ja meremeeste infosüsteemid. Ebaselge on see, milliste IT arenduste puhul
planeeritakse saavutada märgatav kokkuhoid.
Kokkuvõtvalt võib väita, et IT arenduste kuluefektiivsuse paranemine on Analüüsis
ülehinnatud, kuna pole välja toodud paneeritav kokkuhoid ning analüüs ise tugineb
MKM-i transpordi järelevalve eest vastutavate ametnike subjektiivsetel hinnangutel,
mitte aga faktidel. Lisaks eeltoodule pole sisuliselt kirjeldatud IT arendamise ja
haldamise madala efektiivsuse olulisi probleeme ning lahendusteid probleemide
kõrvaldamiseks. Pigem viitab eeltoodu ministeeriumi IT-valdkonna
haldussuutmatusele ning valdkondlike teadmiste puudumisele ja soovile sisustada
subjektiivsete väidetega ametite liitmise ettepanek.
2) Modaalsusteülene planeerimisvõimaluse tekkimine
Analüüsist nähtub, et tegemist on olulise probleemiga, mida tuleks lahendada. Analüüsitaval
kujul tehtaval reformil pole selle probleemi lahendamisele mõju (lk 36 Tab 9 p 5).
Samas puuduvad igasugused olulisuse hinnangu põhjendused ning vastavad arvnäitajad st
tabeli vastavad lahtrid on tühjad.
3) Finantsvahendite paindlikuma kasutamise võimaluses
Tegemist on vaatamata oma tehnilisele kõlale ühe olulisema probleemiga – osade
valdkondade (LA) tegevus on olnud aastaid alarahastatud ning senini ei ole õnnestunud
nende eelarvet suurendada. Alarahastatus võib kaasa tuua arvestatavaid tagasilööke
transpordipoliitika rakendamisel (nt tegeleb lennujaamade järelevalvega praegu vaid üks
spetsialist ning tema lahkumine võib kaasa tuua Tallinna Lennujaama ajutise sulgemise).
Tegemist on olulise probleemiga (lk 36 Tab 9 p 6).
Analüüsist ei nähtu see, kuidas ametite liitmisel peaks tekkima juurde täiendavad rahalised
vahendid (näiteks eeltoodud lennundusega seotud probleemi lahendamiseks) ning
planeeritakse saavutada märkimisväärne tõhususe kasv. Ametite rahastamine sh LA
alarahastus on eelkõige MKM-i ja Vabariigi Valitsuse otsuste ning valdkondlike prioriteetide
seadmise (või nende puudumise) tulemus. Teatavasti on varasematel aastatel riigile
laekunud lennundussektorist (ülelennutasud, lennujaamamaksud) märgatav tulu, mida pole
soovitud tagasi suunata sektorisse sh LA tegevuste rahastamisse. Samuti ei nähtu see,
3
kuidas ametite liitmine võiks parandada merendusvaldkonna rahastamist. Nimelt riigile on
seni laekunud merendussektoris nii veeteetasud, kui ka muu netotulud, mis pea 10x ületab
riigi poolt sektorisse tehtavaid kulutusi. Pigem viitab probleemi olemus ministeeriumi
haldussuutmatusele ning teiste valdkondade prioriseerimisel, mitte aga ressursside ning
võimaluste puudumisele teha paindlikult otsuseid finantsvahendite kasutamise osas.
4) Transpordivaldkonna asutuste reformi üks eesmärkidest on kulukokkuhoid
Lähtuvalt riigireformi eesmärkidest ning analüüsis toodust, peaks transpordivaldkonna
asutuste reformi üks eesmärkidest olema kulude kokkuhoid. Samas seda pole analüüsis
sisuliselt käsitletud, vaid on piirdutud subjektiivsete hinnangutega. Märgitud on see, et
kolme ameti (MA, LA, VA) eelarve kokku on ca 341 670 000 eurot ning TTJA eelarvest
täiendavalt 74 773 011 eurot moodustavad toetused transpordisektori investeeringuteks (lk
10 Tab 1).
Võib eeldada, et ametite liitmise tulemusena väliste teenustega (järelevalve, lubade
väljastamine, taristu hooldus jpm) seotud teenistujate arv ei muutu, vaid pigem liitmise
tulemusena konsolideeritakse erinevates ametite olevad tugiteenuste üksused ja seetõttu
suure tõenäosusega koondatakse osad tugiüksuste juhid (6…8 teenistujat). Arvestades, et
tugiüksuste juhtide keskmine palk on suurusjärgus 2500…3000 eurot, siis aastane
kokkuhoid (ilma koondamistasudeta ning muude reformiga seotud kulutusteta) on
suurusjärgus 450 000 eurot, mis moodustab 0,13% ametite koondeelarvest. Eeltoodust
lähtuvalt saavutatakse antud reformi tulemusena teoreetiliselt 0,1% suurune kokkuhoid ning
vähendatakse teenistujate arvu 8 võrra. Kuna teadaolevalt pole liidetud asutuste eelarveid
plaanis vähendada, siis tegelikult ametite liitmise tulemusel saavutatav teoreetiline
kokkuhoid kulutatakse nö „süüakse“ ise ära ning riigi ja maksumaksja jaoks kokkuhoidu
sisuliselt ei tule. Eeldatavalt reformi tulemusena väheneks ühendameti teenistujate koguarv
1% võrra.
Eraldi on vaja märkida, et kuigi Analüüs põgusalt käsitleb raudteevaldkonda (lk 24 ptk 2.5,
siis selle konsolideerimine jääb esialgu kolme ameti liitmise plaanist välja. Suure
tõenäosusega on põhjuseks see, et raudteevaldkonna juhtimine, strateegiline planeerimine,
lubade menetlemine, järelevalve jne on hetkel killustunud MKM-i, TTJA ja AS Eesti Raudtee
vahel ning seetõttu on raudteevaldkonna konsolideerimine märgatavalt komplitseeritum ja
aeganõudvam. Seega tegemist ei ole niivõrd kogu transpordivaldkonna
konsolideerimisega, vaid plaaniga liita Lennuameti ja Veeteede Ameti Maanteeametiga.
4
Hinnangud probleemi olulisuse kaalule ning mõju suurusele erinevate stsenaariumite korral
Tabel 1. Probleemi olulisuse kaal ning mõju suurus (stsenaariumid S1, S2 ja S3)
Olulisuse Mõju suurus Koondhinne
Nr Probleem Olulisuse ja mõju hinnangu
kaal S1 S2 S3 S1 S2 S3
põhjendus
Probleemid, mida muudatustega lahendada püütakse
1 Järelevalve, 20% 2 1 -1 0,4 0,2 -0,2 Rollikonflikt on riskide hinnangu
loamenetlused ning põhjal kõige suurem elik riikliku
infrastruktuuri järelevalve ja järelvalvatava
hooldamine ja sõltumatuse tagamine. Seetõttu
haldamine ühes olulisuse osakaal on 16%. S3
asutuses võib puhul rollikonflikt märgatavalt
võimendad süveneb ning protsesside
huvikonflikte ja/või läbipaistmatus suureneb.
rollikonflikte. Seetõttu on hinnanguline mõju
suurus -1.
2 Järelevalve ja 5% -0,5 1 0 -0,03 0,05 0,00 Klienditagasisidest ei nähtu, et
loamenetlused neljas ühtse kontaktpunkti temaa oleks
erinevas olnud aktuaalne. Riik liigub ühe
transpordivaldkonna rohkem digitaalsetesse
asutuses on (eriti kanalitesse. www.eesti.ee
uute) klientide jaoks keskkond peaks tulevikus
segane. toimima ühtse kontaktpunktina.
Eeltoodust johtuvalt mõju suurus
S3 puhul on 0 st mõju puudub.
3 IT arendamine ja 10% 0 0,5 0,5 0 0,05 0,05 Probleemi kirjeldus on osaliselt
haldamine neljas väär, kuna TTJA pole esialgu
asutuses on plaanis likvideerida. Samuti juba
kulukam, kui ühes täna teenindab MKM LA-d ning
osaliselt ka MA-d ning VA-d.
Seega osakaal peaks olema
väiksem so 10%. Kahe hetkel
eraldiseisva IT struktuuriga
asutuse puhul tekib tulevikus üks
asutus ning juhul, kui MKM annab
üle ka kõik senised funktsioonid
ja eelarve loodavale asutusele,
siis paraneb ka haldussuutlikus ja
tulemus mõnevõrra.
Järelevalve 8% 0,5 0,5 0,5 0,04 0,04 0,04 Regulatsioon on erinev ja
4 kontseptsioon on seetõttu ka kontseptsioon
asutuseti erinev. osaliselt erineb.
5 Infrastruktuuri ja 10% 0 0 0,5 0 0 0,05 Strateegiline juhtimine,
ühistranspordi õigusloome ja planeerimine peab
planeerimine ei toimuma ministeeriumis. Kui see
toimu modaalsuste delegeeritakse ühendametisse,
üleselt. siis mis on ministeeriumi roll?
MKM peab suurendama oma
valdkondliku kompetentsi ja
haldussuutlikust. Kuna ametite
seotus (LA, VA) ühistranspordi
planeerimisega on olematu, siis
sellest johtuvalt on ka osakaal
väiksem - 10%. Samas mõningane
modaaluste ülene juhtimise
võimekus paraneb S3 puhul - 0,5.
PS! Lennuamet ja Veeteede Amet
otseselt ei ole seotud
ühistranspordi planeerimisega.
Sellega tegeleb MA koostöös
MKM-ga.
5
6 Asutuste vahel on 10% -0,5 0,5 0,5 -0,05 0,05 0,05 Probleemi osakaal on
eelarveliste ülevõimendatud - 10%. Vajalik
vahendite on tõsta eelarvestamise täpsust
ümberjagamine ning eraldada piisavad
keerukas. eelarvelised vahendid või
vähendada teenuste mahtu.
Eeldus on väär, et ühendameti
puhul eelarveliste vahendite
ümberjagamine märgatavalt
suureneb.
Probleemid, mis muudatuste tõttu juurde tekivad
7 Tugeva merendus- ja 16% -1,5 -1,5 -2 -0,225 -0,225 -0,3 Mida suurem organisatsioon,
lennundusidentiteed seda rohkem lahustub identiteet.
iga töötajad võivad Probleem on oluline (15%), kuna
pettuda reformis, valdkonna spetsialiste on vähe ja
mille tulemusena see nende keskmine vanus pidevalt
identiteet lahustub tõuseb. Erasektor suudab
(neist saavad pakkuda põnevamaid väljakutseid
„tavalised“ ja suuremat palka. Identiteedi
transpordiametnikud vähenemisega lahkuvad ka
). tippspetsialistid.
8 Väiksemad asutused 0% -1 -1,5 -2 0 0 0
(ja nende tegevused)
võivad suure asutuse
sees saada senisest
vähem tähelepanu.
9 Järelevalve 8% -2 -2 0 -0,16 -0,16 0
lahutamine
loamenetlustest (või
järelevalve ja
loamenetluste
lahutamine
infrastruktuuri
haldusest,
hooldusest ja
planeerimisest) võib
kaasa tuua
kuluefektiivsuse
vähenemise. Praegu
mõlemat teenust
osutavat ametnikku
ei saa jagada kahe
asutuse vahel.
10 Suure 8% 0 -1 -2 0 -0,08 -0,16
rakendustasandi
asutuse teke nihutab
jõudude tasakaalu
ministeeriumi ja
rakendusasutuste
vahel nii, et
ministeeriumi
tasandil on
keerulisem
rakendustasandi
tegevust juhtida.
Sisuline valdkonna
juhtimine liigub
ministeeriumist
(osaliselt)
rakendustasandile.
6
11 Reformi 5% -1 -2 -2 -0,05 -0,1 -0,1
läbiviimisega
kaasnevad
ühekordsed kulu.
Need sisaldavad
reformi ühekordset
rahalist maksumust
ja ajutist segadust
organisatsioonide
töös.
KOKKU 100% -0,07 -0,18 -0,57
Konservatiivse ja objektiivse hinnangu andmiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi,
milles võrreldakse kolme stsenaariumit olemasoleva olukorraga. Sellest nähtub, et
stsenaariumid S1 ja S2 omavad mõningast negatiivset tulemust, kuid stsenaarium S3
(Lennuameti ja Veeteede Ameti Maanteeametiga) negatiivne tulem on väga suur (S3= -
0,57). S3 suur negatiivne tulemus näitab, et S3 järgi reformi tegemisel on oodata olukorraga
võrreldes märgatavat kaotust ning olukorra halvenemist.
Stsenaarium S3 suure negatiivse tulemi põhjusteks on selle realiseerumise korral
märgatav rollikonflikti võimendumine, IT arenduste ja klienditoe, infrastruktuuri ja
ühistranspordi modaalsuste ülese planeerimise ning eelarvestamise
konsolideerimisega kaasneva minimaalse positiivse efekti tekkimine. Analüüsis
toodud reformi negatiivsed mõjud on korrektselt hinnatud ning tegemist on
potentsiaalsete riskidega (identiteet lahustub, valdkonna tippspetsialistid lahkuvad,
valdkonna sisuline juhtimine liigub rakendustasandile, fokuseeritus valdkondadele
hägustub, riigireformi tegelikud eesmärgid jäävata saavutamata ning ei realiseerita
võimalus sisuliselt riiki reformida).
Ülaltoodust järeldub, et stsenaariumi S3 rakendamine on märgatava negatiivse mõjuga
võrreldes olemasoleva olukorraga. Kuna S1 ja S2 negatiivne tulem on minimaalne, siis ühe
alternatiivina võiks kaaluda nende stsenaariumite põhjal uue stsenaariumi loomist, mille
puhul on positiivne mõju suurem ning kaardistatud riskid paremini minimeeritud. See
tähendaks kas transpordi valdkonna riikliku järelevalve kitsas tähenduses (stsenaarium S1)
või siis riiklik järelevalve laiemas tähenduses sh loamenetlused, lubade nõuete täitmise
jätkuv kontroll ja ohuhinnangute, vihjete jm (stsenaarium S2) konsolideerimist ühte
Transpordi Järelevalve Ametisse ning taristu ja transpordivahendite hooldus ning haldus
viimist selleks otstarbeks moodustavasse riigile kuuluvasse äriühingusse.
Kokkuvõte:
1) Transpordi valdkonna riikliku järelevalve kitsas tähenduses (S1)
konsolideerimine omab mõningast negatiivset mõju võrreldes olemasoleva
lahendusega.
2) Transpordi valdkonna riikliku järelevalve laiemas tähenduses (S2) sh
loamenetlused, lubade nõuete täitmise jätkuv kontroll ja ohuhinnangute,
vihjete jm omab mõnevõrra suuremat negatiivset mõju võrreldes olemasoleva
lahendusega ja stsenaariumiga S1.
3) Lennuameti, Veeteede Ameti liitmine Maanteeametiga (S3) omab väga suurt
negatiivset mõju kuna:
a. Võimendub märgatavalt rollikonflikt (näiteks: enda üle järelevalve
tegemine elik järelevalve sõltumatuse tagamine järelevalvatavast jne).
b. Toimub identiteedi lahustumine.
c. Jätkub valdkonna tippspetsialistide lahkumine.
d. „Superasutuse“ tekkimise tõttu nihkub veel enam jõudude tasakaal
ministeeriumist rakendusasutusse.
7
e. Reformiga kaasnevad lisakulutused.
4) Ebaselgeks jääb see, millist probleemi me üritame antud reformiga lahendada?
5) Puudub otsene seos riigireformi ja selle eesmärkidega. Teisisõnu ei nähtu
stsenaariumi S3 rakendamise puhul riiki tõhusus märgatavalt suureneks,
hoitakse kokku ning tagatakse efektiivsemalt maksumaksja vahendite
kasutamine, väheneks riigiteenistujate arv ja valitsussektori töötajate osakaal
tööealises elanikkonnas.
6) Ilmselgelt on ülehinnatud IT arenduse ja haldamise, eelarveliste vahendite
ümberjagamise ning modaalsuse ülese infrastruktuuri ja ühistranspordi
planeerimine mõju kolme ameti liitmisel „superasutuseks“.
7) Jääb kasutama unikaalne võimalus viia läbi sisuline riigi reform ning täita
riigireformile seatud eesmärgid.
8