Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
19.10.2020 nr DM-109423-16
Arvamuse küsimine Tammemäe VIII liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse osas
AS TREV-2 Grupp (registrikood: 10047362, aadress: Pärnu mnt 463, Nõmme linnaosa, Tallinn, 10916 Harju
maakond) esitas 27.02.2020 Keskkonnaametile Tammemäe VIII liivakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
27.02.2020 kirjana nr 12-2/20/67).
Tulenevalt maapõueseaduse § 49 lõikest 6 küsis Keskkonnaamet 20.04.2020 kirjaga DM-109423-3 Saku
Vallavalitsuse arvamust keskkonnaloa taotluse kohta.
Saku Vallavolikogu nõustus 18.06.2020 otsusega nr 40 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
29.06.2020 dokumendina nr DM-109423-8) tingimuslikult Tammemäe VIII mäeeraldise maavara kaevandamisloa
andmisega. Muuhulgas esitas Saku Vallavolikogu tingimuse, mille kohaselt tuleb arvestada Harju
maakonnaplaneeringu 2030+ kohase perspektiivse Tallinna ringraudtee koridoriga ning kooskõlastada
kaevandamisloa taotlus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Tulenevalt eelnevast edastame Teile Tammemäe VIII liivakarjääri keskkonnaloa taotluse arvamuse esitamiseks.
Palume esitada oma arvamus taotluse osas ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 20.11.2020.
Keskkonnaamet edastab Teile esialgse Tammemäe VIII keskkonnaloa taotluse, et taotleja saaks nii Saku
Vallavolikogu kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud korraga arvesse võtta ning
esitada kõigile osapooltele sobiv korrigeeritud taotlus uuesti Keskkonnaametile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. DM-109423-1. Tammemäe VIII liivakarjäär taotlusmaterjalid
2. DM-109423-8. Arvamuse esitamine VIII mäeeraldise maavara kaevandamisloa taotluse kohta
3. DM-109423-13. Täiendatud ettepanekud Tammemäe VIII liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse
juurde
4. DM-109423-14. Vastused Tammemäe VIII kaevandamisloa taotluse täiendatud ettepanekutele
5. Kirja lisa HOL.asice
Teadmiseks: AS TREV-2 Grupp
Anu Sihv
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: KeA Info
Teema: Arvamuse esitamine
Tere!
Teile on saadetud Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta
kaudu dokument Arvamuse esitamine , mis on registreeritud 29.06.2020,
numbriga 6-4/104-4.
Saku Vallavalitsus
Teaduse 13, Saku, 75501 HARJUMAA
Tel 671 2431
e-post:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: KeA Info,
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Teema: [Webdesktop: Väljaminevad kirjad] Tammemäe VIII liivakarjääri MKLT edastamine
Täiendatud ettepanekutega kirja edastamine Saku Vallavalitsusele
Tammemäe VIII liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse juurde.
--
Eike Simmer
keskkonnaspetsialist
[email protected]
SAKU VALLAVALITSUS
AS TREV-2 Grupp Teie 07.09.2020 nr T800-1/8420-7
[email protected]
Meie 12.10.2020 nr 6-4/104-7
Vastused Tammemäe VIII kaevandamisloa taotluse täiendatud ettepanekutele
Saku Vallavolikogu nõustus oma 18.06.2020. a otsuses nr 40 tingimuslikult Tammemäe VIII
mäeeraldise maavara kaevandamisloa andmisega. Sellega seoses edastasite oma 07.09.2020.a
kirjaga nr T800-1/8420-7 Saku Vallavolikogule omapoolsed täiendatud ettepanekud. Teie
poolt esitatud ettepanekuid kaaluti Saku Vallavalitsuse istungil ja Saku Vallavolikogu
oktoobrikuu keskkonnakomisjonis. Edastame Saku Vallavalitsuse vastused esitatud
ettepanekutele.
1. Saku Vallavolikogu 18.06.2020. a otsuse nr 40 tingimus
Mäeeraldist koos teenindusmaaga tuleb vähendada lääne osas minimaalselt 40 m, et
säilitada kõrghaljastus maantee ja raudtee poolt vaadates.
AS TREV-2 Grupp vastus ja ettepanek
Saku valla üldplaneeringu kohaselt on taotletava mäeeraldise läänepiir ette nähtud
supluskohana. Mistõttu teeme ettepaneku rajada lääne külje põhja osas tagasitäidetud ning
liivaga kaetud rannaala. Põhjaosas rannaala rajamine on põhjendatud sellega, et kuna
sinna paistab enamuse päevast lõunakaare päike, siis peaks turvalise päevitus- ja
supluskoha rajamine piirkonna elanikele olema igati teretulnud. Taotletava mäeeraldise
läänepiiri lõunaosas on paralleelselt maantee, raudtee ja kõrgepingeliini kaitsevööndid,
mis jääks kaevandamisjärgselt visuaalselt ja tuultele avatuks. Selle vältimiseks teeme
ettepaneku selle osas tagasitäitmisega taastada metsamaa vastava kõrghaljastusega. Plaan
ettepanekutega lisatud kirjale.
Saku Vallavalitsuse vastus esitatud ettepanekule
Saku vald ei nõustu AS TREV-2 Grupp ettepanekuga. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on
tagada oma elanikele hea elukeskkond. Tammemäe järv on oma asukoha ja omaduste
poolest aktiivsel kaevandusalal kõige suurema puhkeotstarbelise potentsiaaliga veekogu.
Veekogu ümber on vajalik tagada puhkajatele piisavalt liivast ala ja samuti kõrghaljastust,
mis eraldab puhkeala raudteest ja maanteest. Teie poolt pakutud nn tagasitäidetav ala ei
ole sobilik alternatiiv, sest tegemist on liiga väikese alaga. Samuti toimuks kogu alal
lageraie. Istutamine ei kompenseeri vahepealset aastate pikkust lagedat ala. Seoses
riigikaitselise tegevusega ei saa Tammemäe järve põhjaküljele väga suurt puhkeala ette
näha. Lõunakallast piirab samuti riigikaitseline tegevus. Lõunakallas jääb uue Tallinna
ringraudtee äärde. Seega tulebki jätta liivariba järve läänekülge, et hajutada puhkajate
koormust põhjanõlva ja läänenõlva vahel.
2. Saku Vallavolikogu 18.06.2020. a otsuse nr 40 tingimus
Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2431 Reg nr 75019738
Saku 75501 www.sakuvald.ee
HARJUMAA E-post:
[email protected]
Loas tuleb sätestada väga konkreetsed tingimused, mis väldivad täielikult liiva ja tolmu
kandumise avalikele teedele.
AS TREV-2 Grupp vastus ja ettepanek
Tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanta liiva ja tolmu.
Vajadusel rakendada karjääriteede mustkatte alla viimist, tolmutõrjet või rattapesu.
Samuti Tallinna ringteele viiva kogujatee puhastamist.
Saku Vallavalitsuse vastus esitatud ettepanekule
Nõustume ettepanekuga.
3. Saku Vallavolikogu 18.06.2020. a otsuse nr 40 tingimus
Tuleb arvestada Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohase perspektiivse Tallinna
ringraudtee koridoriga ning kooskõlastada kaevandamisloa taotlus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga.
AS TREV-2 Grupp vastus ja ettepanek
Edastame taotluse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
Saku Vallavalitsuse vastus esitatud ettepanekule
Nõustume ettepanekuga, kuid lisame käesolevale kirjale informatsiooni mõttes Harjumaa
Omavalitsuste Liidu (edaspidi HOL) värske kirja, milles antakse teada, et HOL valmistab
ette Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõud. Sellega seoses
palub HOL Keskkonnaametil arvestada ühe Teiega sarnase kaevandamisloa menetluses,
et olukord selgub peale ringraudtee täpse trassikoridori paikapanemist ning alles peale
seda on võimalik kaevandamisloa üle otsustada.
4. Saku Vallavolikogu 18.06.2020. a otsuse nr 40 tingimus
Kaevandamine peab toimuma võimalikult lühikese aja jooksul, maksimaalselt 5 aastaga.
AS TREV-2 Grupp vastus ja ettepanek
Nõustume tavapärasest lühema perioodiga ja pakume, et kaevandaisloa kestvus oleks 7
aastat. Seda põhjusel, et 1 aasta alguses kulub rendilepingusõlmimiseks Maa-ametiga ning
lõpus 1 aasta karjääri korrastamiseks (m.h haljastamine ja järelhooldus). Seega võiks
kaevandamisloa kehtivusaeg olla 7 aastat ning kõrval tingimuseks "Keskkonnaloa
pikendamist antud mäeeraldise puhul ei võimaldata ning loa omanik peab esitama 3 kuud
enne keskkonnaloa kehtivuse lõppemist Keskkonnaametile taotluse kaevandamisega
rikutud maa korrastamistööde vastuvõtmiseks."
Saku Vallavalitsuse vastus esitatud ettepanekule
Nõustume ettepanekuga.
5. Saku Vallavolikogu 18.06.2020. a otsuse nr 40 tingimus
Hiljemalt 8 kuud peale kaevandamisloa väljastamist peab kaevandatud maa korrastamise
projekt olema valmis ja sisaldama 5 aastast pangagarantiid korrastamisprojekti teostamise
tagamiseks. Pangagarantii suurus on korrastamisprojekti mahutabeli maksumus pluss
20%, et katta 5 aasta potentsiaalset hinnatõusu.
AS TREV-2 Grupp vastus ja ettepanek
Oleme pangagarantiiga nõus. Kuid kuna korrastamistingimuste esitamiseks on
Keskkonnaametil seaduse järgselt aega 6 kuud, siis meie ettepanek kõrval tingimuseks on
järgmine: " Hiljemalt 1 kuu peale keskkonnaloa väljastamist peab loa omanik esitama
Keskkonnaametile taotluse korrastamistingimuste väljastamiseks ning hiljemalt 6 kuud
peale korrastamistingimuste väljastamist, peab kaevandatud maa korrastamisprojekt
olema esitatud Keskkonnaametile rakendamise nõusoleku saamiseks."
Saku Vallavalitsuse vastus esitatud ettepanekule
Nõustume ettepanekuga.
6. Saku Vallavolikogu 18.06.2020. a otsuse nr 40 tingimus
Kaevandamisloa pikendamist antud mäeeraldise puhul ei võimaldata ja maa tuleb
korrastatult tagasi anda kaevandamisloa kehtivuse lõpuks, et vältida võimalikke
aastatepikkuseid kaevandamismõjusid.
AS TREV-2 Grupp vastus ja ettepanek
Oleme nõus ja saame seda lubada, kui kaevandamise luba väljastatakse 7 aastaks (täpsem
põhjendus selle kohta on punktis 4).
Saku Vallavalitsuse vastus esitatud ettepanekule
Oleme samuti nõus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Ots
Abivallavanem
Lisa: Harjumaa Omavalitsuste Liidu kiri
Teadmiseks Keskkonnaamet
[email protected]
Maigi Tenisson
6712 421
[email protected]
Rahandusministeerium Tallinn
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
[email protected]
TAOTLUS RIIGI ERIPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE
HINDAMISE ALGATAMISEKS (lähteülesanne)
SISUKORD
Sisukord.................................................................................................................................................. 2
1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3
1.1. Ringraudtee kavandamisega seonduvad alusdokumendid....................................................... 4
1.2. Ringraudtee kavandamisega seotud õigusaktid ....................................................................... 6
1.3. Ringraudtee kavandamisest puudutatud isikute ja asutuste ring ............................................. 6
2. Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise eesmärk ..................................................... 8
3. Ringraudtee kui riigi eriplaneeringu objekt ............................................................................... 9
3.1. Ringraudtee kui riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis ....................................................... 9
3.2. Oluline ruumiline mõju ......................................................................................................... 10
3.3. Suur riiklik huvi ringraudtee vastu ........................................................................................ 10
3.4. Ringraudtee otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus ................................................ 11
3.4.1. Ringraudtee rajamine..................................................................................................... 11
3.4.2. Kaubarongiliikluse väljaviimine Tallinna kesklinnast .................................................. 11
4. Planeeringuala ning trassialternatiivid ..................................................................................... 13
4.1. Trassialternatiivide kirjeldus ................................................................................................. 14
4.1.1. Trassialternatiivide kirjeldus ......................................................................................... 14
4.1.2. Ringraudtee trassialternatiivid planeeringudokumentides ............................................. 16
4.1.3. Rööpmelaius .................................................................................................................. 22
4.1.4. Kattuvus Rail Balticuga ................................................................................................. 22
4.2. Ringraudteega seotud rajatised, sealhulgas ümbritsev transpordivõrgustik .......................... 24
5. Riigi eriplaneeringu koostamine ................................................................................................ 25
5.1. Kavandatavad uuringud ja nende ala ..................................................................................... 25
5.2. Keskkonnauuringud............................................................................................................... 28
5.3. Rahastamisetapid ja hinnakalkulatsioon................................................................................ 29
5.3.1. Asukoha eelvalik ........................................................................................................... 29
5.3.2. Detailne lahendus .......................................................................................................... 30
5.3.3. Hinnakalkulatsioon ........................................................................................................ 31
5.4. Projekti ajakava ja riskianalüüs ............................................................................................. 35
6. Riigi eriplaneeringu elluviimine, sh elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. 35
KAASAMISKAVA.............................................................................................................................. 37
RISKIANALÜÜS ................................................................................................................................ 41
2 / 48
1. SISSEJUHATUS
Tallinna ringraudtee, kui avalik raudtee (erinevates alusdokumentides ka ümbersõiduraudtee
või möödasõidu-raudtee) on olnud taristu kavandamist puudutavates dokumendites käsitluse all
üle 20 aasta. Tallinna ringraudtee all peetakse silmas raudteeühendust, mis kulgeb suunal
Paldiski-Saue-Lagedi-Tapa ja lisaks haru Soodevahest/Lagedilt Ülemiste suunas, mis
võimaldaks Ülemiste-Paldiski suunalist reisirongiliiklust, perspektiivis ka Ülemiste-
Haapsalu/Rohküla suunalist reisirongiliiklust. Ringraudtee on vajalik Paldiski sadamate
arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks, kuna sellega juhitaks Tallinnast mööda
idasuunalised kaubaveod, sh ohtlikud veosed ning ühendaks omavahel ohutuma, suurema
läbilaskevõimega ning jätkusuutliku ühendusega Muuga ja Paldiski sadamad. Erinevate
tasandite planeeringud on kirjeldanud Tallinna ringraudtee asukohta ning selle võimalikke
mõjusid.
13.09.2019 tegi MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit1 (HOL või Taotleja) koos raudteest
huvitatud ettevõtjatega ühispöördumise MKM-le, kus selgitati vajadust riigi eriplaneeringu
järele Tallinna ringraudtee asukoha määramiseks ja selle sotsiaalmajanduslike mõjude
analüüsiks. Seni koostatud dokumendid ei anna Tallinna ringraudtee kavandamisega
seonduvatest asjaoludest terviklikku ülevaadet ega vaatle projekti kinnisasja täpsusastmes.
Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduv informatsioon on killustatud ning pärineb
erinevatest ajajärkudest. Õigustatult on tekkinud ka küsimusi perspektiivse raudteekoridori
muul otstarbel kasutamise osas, näiteks tekitab küsimusi raudteekoridori laius, mis kohati
takistab kohalike omavalitsuste elukorraldust ja arendustegevust. Sellest tulenevalt on vaja
koostada riigi eriplaneering, et selgitada välja Tallinna ümbersõiduraudtee asukoht, parim
võimalik lahendus ning luua terviklik nägemus ringraudtee rajamisega kaasnevatest
küsimustest ja mõjudest.
18.10.2019 vastas MKM HOL 13.09.2019 ühispöördumisele, paludes selgitada kuidas on
omavalitsustes tagatud raudtee eluviimise võimalused, rõhutati teostatavus-tasuvusanalüüsi
läbiviimise vajadust, millega seoses paluti ka esitada kirjalikud ettepanekud nii erinevate
trassialternatiivide kui ka tehniliste parameetritega (nt raudtee projektkiirus, rööpalaius jmt),
arvestades kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ seatud eesmärki viia kaubaveod välja
Kopli ja Ülemiste kaubajaamast.
06.11.2019 esitas HOL MKM-le nõutud informatsiooni, selgitades et maakonnaplaneeringus
on perspektiivne ringraudtee koridor määratud liiga laiana (ca 500 m), omavalitsuste
üldplaneeringutes ei ole arvestatud ringraudtee lõunapoolse alternatiiviga, üldplaneeringu
täpsusastmes ei ole võimalik määrata omavalitsusi läbiva raudtee täpset asukohta ega reaalset
maavajadust. REP-iga on vaja määrata omavalitsuste jaoks aktsepteeritava laiusega
trassikoridor, raudtee täpne asukoht ja tehniline lahendus, projektkiirus, kohalikud peatused
reisirongiliikluse tarbeks (nt Tänassilmas, Luigel, Assakul, Lagedil) ning teostada
sotsiaalmajanduslik mõjuanalüüs mis arvestab mõjusid laiemalt kui ainult kaubavedude
kontekstis. Tulevikus võimaliku reisijateveo osas on määrava tähtsusega võimaluse säilitamine
selleks, et Lagedil saaks Tapa suunalise pöörde kõrval ehitada ka ringraudtee pöörde Ülemiste
suunal. Vaid selle pöörde olemasolu annab reisirongiliiklusele perspektiivi. Eriplaneeringust
lähtuvalt avaneb omavalitsustele võimalus kujundada rööbastranspordi kasutajate hulga kasvu
1
HOL on Harju maakonna omavalitsusüksuste poolt asutatud koostöö- ja esindusorganisatsioon, mille eesmärgiks
on omavalitsuste vaheline koostööökonoomika ja koostegevuse areng. Lisaks vastutab HOL maakonna
arengustrateegia koostamise eest vastavalt KOKS-ile.
3 / 48
toetav asustus ringraudtee regionaalrongi peatuste ümbruses Ülemiste-Lagedi-Saue-
Paldiski/Turba (perspektiivis ka Haapsalu-Rohuküla) suunal.
Ühtlasi võimaldab eriplaneering piiritleda tulevase raudtee täpse asukoha ja see läbi reaalse
maavajaduse, mis annaks kohalikele omavalitsustele ja arendajatele tulevaste toimingute
paikapanekuks vajaliku selguse.
Planeerimisseaduse (PlanS) §-st 55 lg 2 tulenevalt on maakonnaplaneering üldplaneeringute
koostamise alus. Kuna võimalikud trassialternatiivid on näidatud Harju maakonnaplaneeringus,
siis tuleb täpsemate planeeringute koostamisel maakonnaplaneeringust lähtuda. Küll aga ei näe
PlanS ette otsest võimalust maakonnaplaneeringuga kinnisomandile kitsenduste seadmiseks.
Tallinna ringraudtee elluviimiseks on aga vajalik õiguslikult kindlam lahendus trassikoridori
säilitamiseks. Maakonnaplaneeringu ja kinnisomandi kitsenduste temaatika õiguslik ebakindlus
on kinnitust leidnud ka kohtupraktikas.
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et erinevatel
planeeringuliikidel on diskretsiooni ulatus erinev, mis on sõltuvuses planeeritava ala ulatusest.
Liigilt üldisemas maakonnaplaneeringus ei pea kajastama konkreetseid omandiõiguse
piiranguid kinnistute täpsusega, seda ei nõua PlanS ega ükski teine õigusakt.2 Seega ei kohaldu
maakonnaplaneering otseselt KOV-i väljastatavatele projekteerimistingimustele, mistõttu pole
KOV-il alust trassikoridori otsi vabana hoida. Kuna planeeritavates trassikoridorides on aga
suur arendussurve, siis on üksnes riigi eriplaneeringuga võimalik selgeks teha, millise ala
hõlmab Tallinna ringraudtee trassikoridor ning milline ala on vaba muuks arengutegevuseks,
sest riigi eriplaneering on planeeringuliik, mis võimaldab teha strateegilisi otsuseid suurel maa-
alal kinnisasja täpsusega.
Riigi eriplaneeringu tegemata jätmine võib päädida olukorraga, kus Rail Baltica kavandamise
raames arvestatakse küll täiendava ruumivajadusega eritasandilistel ristumistel ringraudteega
kattuvas lõigus, kuid samas ehitatakse ringraudtee trassikoridori otstes võimalikud raudtee
kulgemiskohad täis. Niisugusel juhul ei oleks Rail Baltica projekteerimisel ringraudteega
arvestamisest kokkuvõttes aga mingit tulemust ning tehtavad jõupingutused ja kantud kulud
oleksid asjatud.
Lähtuvalt eeltoodust ja seoses üha kasvava vajadusega tõhustada liikuvust Harjumaal ja
pakkuda erinevaid keskkonnasõbralikke transpordialternatiive ning leida kaubavedudeks
kiiremaid ning vähemohtlikumaid võimalusi ning arvestades Rail Balticaga seonduvat, on
sobilik alustada arutelusid ja täpsemaid uuringuid Tallinna ringraudtee kavandamiseks ühtse ja
tervikliku projektina.
1.1. Ringraudtee kavandamisega seonduvad alusdokumendid
Ringraudtee tähtsust on rõhutatud erinevates dokumentides alates 1998 Harju
maakonnaplaneeringust3, sh:
1. Eesti üleriigiline planeering 2030+ 4
2. Harju maakonnaplaneering 2030+ 5
2
TlnRnKo 30.09.2014, 3-13-20/96 p 14.
3
Harju Maakonnaplaneering 1998, PDF lk 143 (145) 6. lõik (Tallinna möödasõidu-raudtee).
4
Eesti üleriigiline planeering, lk 37 (punkt 4.3.3.), 6. lõik.
5
Harju maakonnaplaneering 2030+, seletuskiri lk 55 punkt c, lk 57 KSH Tabel 6, lk 73 ja 76 KSH, lk 82 KSH
Tabel 8. Lisaks vt Lisa 9. Maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava, lk 4.
4 / 48
3. Tallinna üldplaneering 6
4. Lääne-Harju (koostatav) üldplaneering7, Paldiski linna üldplaneering8
5. Saue Valla üldplaneering 9
6. Rae Valla üldplaneering 10
7. Saku Valla üldplaneering 11
8. Kiili valla üldplaneering12
9. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024 13
10. Tallinna strateegiad «Tallinn 2025»14 ja «Tallinn 2030»15
11. Harju maakonna arengustrateegia 2035+16
12. Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 203517
13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 19.08.2019 suunis arvestada
Rail Baltic raudtee eritasandiliste ristumiste projekteerimisel ja ehitamisel Tallinna
lõunapoolse ringraudtee tarbeks täiendava ruumivajadustega ning näha ristumistes ette
täiendav vaba gabariit viaduktide all.18
14. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõu, mis käsitleb Tallinna ringraudtee
riigi eriplaneeringu vajadust (avalikustatud 23.09.2020).19
Tallinna ringraudtee kavandamisel tuleb arvesse võtta nii Rail Baltica projekti kui ka
olemasolevat avalikku raudteed, samuti teadaolevaid ja plaanitud muudatusi. Nimelt tegi
Vabariigi Valitsus 2019. a-l otsuse elektrifitseerida kogu Eesti avalik raudtee perspektiiviga
viia elektrile üle nii reisijate- kui kaubavedu. Tallinna ringraudtee planeerimisel tuleb vastavate
arengutega arvestada, eesmärgiga leida projektide vahel võimalikult suur sünergia. Samuti
tuleks arvesse võtta potentsiaalset Tallinna-Helsingi tunnelit, mille kokkupuutekoht Tallinna
ringraudteega on Soodevahe kaubajaamas.
6
Tallinna üldplaneering, peatükk 6.2. Raudteevõrgu ümberkujundamine.
7
Lääne-Harju koostatav üldplaneering, seletuskiri lk 21.
8
Paldiski linna üldplaneering, seletuskiri lk 21 ja 38.
9
Saue Valla üldplaneering, seletuskiri lk 17 punkt 9.
10
Rae Valla üldplaneering, seletuskiri lk 38 punkt 4.9. ja 5.6.2.
11
Saku Valla üldplaneering, seletuskiri lk 19 punkt 2.2., lk 26 punkt 2.3.7.2., lk 32-33 punkt 2.3.7.11., lk 39 punkt
2.3.7.19., lk 40-41 punkt 2.3.7.21., lk 49 punkt 2.8.
12
Kiili Valla üldplaneering, seletuskiri lk 45 punkt 4.1.1.4.
13
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024, lk 18 punkt 5.3.
14
Tallinna strateegia «Tallinn 2025», lk 35 ptk ”Teedevõrk”.
15
Tallinna strateegia «Tallinn 2030», punkt 6.3.
16
Harju maakonna arengustrateegia 2035+, lk 26 ja lk 29 viimane lõik.
17
Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035, lk 29 (31), 48 (50).
18
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2019 suunis.
19
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõu
5 / 48
Perspektiivset ringraudtee koridori on kajastatud ka üksikutes detailplaneeeringutes.20
Maakonnaplaneeringus kavandatud Tallinna ümbersõiduraudtee üldjuhul detailplaneeringutes
kajastamist ei leia, erandiks on lõik, kus trass kattub varasemalt kavandatud Saue-Männiku
raudtee trassiga.
Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüs21 näitab, et Tallinna raudtee
ohuobjektideks, kus toimunud raudteeõnnetuse tagajärjel võib tekkida Tallinnas hädaolukord,
on Kopli kaubajaam, Ülemiste jaam, raudteelõik Ülemiste-Tallinn ja Pirita jõe raudteesild.
Tallinna raudteevedude riskiallikateks on ohtlike kemikaalidega laetud vagunid, mis liiguvad
ja seisavad Tallinna tihedalt asustatud aladel. Kõik eelnimetatud dokumendid rõhutavad, et
Tallinn on oluline reisiraudtee sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised
raudteekoridorid (Tallinn-Tartu-Valga, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu), sh
rahvusvahelised ühendused Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi, Rail Baltic raudteega
lisanduvad Tallinn-Riia, Tallinn-Vilnius, Tallinn-Varssav jne). Alusdokumendid käsitlevad
seega vajadust lahendada kaubavoogude vedu, sh ohtlike veoste vedu läbi Tallinna kesklinna
ja seda ringraudtee ehitamisega. Alusdokumentides on toodud välja vajadus täpsema
planeeringu koostamise järele, et välja selgitada milline trassialternatiiv on parim võimalik
lahendus. Ühtlasi on Tallinna Linnaplaneerimise Amet tellinud 2020. aastal Tallinna Ülemiste
ja Kopli kauba- ja sorteerimisjaamade ohutuse ekspertarvamused22, mis samuti toovad välja
nende kaubajaamadega ning ohtlike veostega läbi Tallinna kaasnevad riskid ja ohud.
1.2. Ringraudtee kavandamisega seotud õigusaktid
Ringraudtee kavandamisel tuleb arvestada nii riigisisese, kui ka Euroopa Liidu õigusega.
Ringraudtee menetlemine on otseselt seotud PlanS ja ehitusseadustikuga (EhS). Veel on
puutumus raudteeseadusega (RdtS) ning vajalik on järgida ka keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS).
Oluline on kinni pidada Euroopa Liidu õigusest ning seda rakendatavates Eesti õigusaktidest,
mis võtavad üle keskkonda puudutavaid direktiive (nendeks on näiteks loodusdirektiiv23 ja
linnudirektiiv24) ja samuti Euroopa Liidu õigusest ning seda rakendatavates Eesti õigusaktidest,
mis puudutavad raudtee ohutust.25
1.3. Ringraudtee kavandamisest puudutatud isikute ja asutuste ring
Lisaks Taotlejale saab ringraudtee kavandamisest puudutatud isikutena käsitleda ringraudtee
trassi asukoha ning sellest mõjutatud kohalikke omavalitsusi, seotud valitsusasutusi ja huvitatud
ettevõtjaid.
20
Laagri alevik 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km raudtee, Vääna jõe ja Topi liiklussõlme
vahelise maa-ala detailplaneering; Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja detailplaneering.
21
Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüs, lk 87.
22
Ülemiste kauba- ja sorteerimisjaama ohutuse eksperthinnang (2020) ja Kopli kauba- ja sorteerimisjaama ohutuse
eksperthinnang (2020).
23
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 21. mai 1992 Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta.
24
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ 30. november 2009 Loodusliku linnustiku kaitse kohta.
25
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ 29. aprill 2004 Ühenduse raudteede ohutuse kohta,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi
2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude
kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv).
6 / 48
Ringraudteega territoriaalselt, majanduslikult või sotsiaalselt seotud kohalikud omavalitsused
(puudutatud omavalitsused):
Trassialternatiivid läbivad järgmiseid kohalikke omavalitsusi:
1. Tallinna linn
2. Rae vald
3. Kiili vald
4. Saku vald
5. Saue vald
Sõltuvalt planeeringuala26 suurusest ja mõjust tuleb eriplaneeringu koostamisse hõlmata
järgmised kohalikud omavalitsused:
1. Tallinna linn (Harju maakond)
2. Maardu linn (Harju maakond) 15. Keila linn (Harju maakond)
3. Viimsi vald (Harju maakond) 16. Lääne-Harju vald (Harju maakond)
4. Jõelähtme vald (Harju maakond) 17. Tapa vald (Lääne-Viru maakond)
5. Kuusalu vald (Harju maakond)
6. Anija vald (Harju maakond)
7. Loksa linn (Harju maakond)
8. Kose vald (Harju maakond)
9. Raasiku vald (Harju maakond)
10. Rae vald (Harju maakond)
11. Kiili vald (Harju maakond)
12. Saku vald (Harju maakond)
13. Saue vald (Harju maakond)
14. Harku vald (Harju maakond)
Valitsusasutused, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium ning Keskkonnaministeerium. Raudteevaldkonna ja hilisema
ehitustegevuse seisukohast on oluline osapool ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
(TTJA). Lisaks tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga seoses ühe trassialternatiivi
lähedusse jääva kaitseotstarbelise maa-alaga ning Maanteeametiga, et analüüsida seoseid muu
infrastruktuuriga.
Erasektor27, sealhulgas Paldiski Ettevõtjate Liit, Alexela Grupp, Logistika ja Transiidi
Assotsiatsioon, Paldiski Sadamate AS, Team Paldiski, AS Eesti Liinirongid, Eesti Raudtee AS,
Edelaraudtee AS, Operail AS, RB Rail AS ja Rail Baltic Estonia OÜ.
26
Vt planeeringuala kohta alaptk 4.
27
Erasektori huvitatud osapooltena käsitletakse ettevõtteid, kes on olnud varasemalt kaasatud või kes on üles
näidanud huvi Tallinna ringraudtee kavandamise protsessi osas. Erasektori huvitatud osapoolte ring ei ole piiratud,
vastavalt PlanS §-le 31 lg 3 saab riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse kaasata iga isiku, kelle huve võib
koostatav planeering puudutada.
7 / 48
Isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, sealhulgas maaomanikud, kui on selge, et
nende kinnisasi jääb kavandatavasse raudteetrassi koridori või isikud, kelle muud õigused
võivad olla ülemääraselt mõjutatud kavandatavast ringraudteest.
Planeeringualal asuvad õiguste omajad, sealhulgas kaevandusloa või muude taoliste lubade
omajad.
Kaasatavaid isikuid ja kaasamise viisi käsitletakse kaasamiskavas (LISA 1).
2. RIIGI ERIPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSE
ESITAMISE EESMÄRK
Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on suure riikliku huvi ja olulise ruumilise mõjuga
ehitise (avalik raudtee) asukohavaliku menetluse läbiviimine ja detailse lahenduse
koostamine28.
Riigi eriplaneeringu koostamine on vajalik, sest planeeringualale jäävad mitmed kohalikud
omavalitsused. Ringraudtee rajamisega ei lahendata kohaliku elu probleeme, vaid riiklikult
olulisi küsimusi, nagu on kogu Harju maakonda hõlmavaid transpordiküsimused ning
maakondadeüleste transpordivedude hõlbustamine. Kavandatava ringraudtee mõju on
maakondadeülene, sest hõlmab Paldiski suunalise kaubavedude ümbersuunamist Tallinna
kesklinnast ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist. Lisaks uusi
ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldsiski suunal ning mõjutab sealjuures ohtlike veoste
ümbersuunamise tõttu ka Lääne-Viru maakonda. Riigi eriplaneeringu menetlus on Tallinna
ringraudtee kavandamiseks kõige sobivam menetlus, sest võimaldab valida ehitise asukoha
kohalike omavalitsuste (aga ka maakonna) üleselt.
Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse koostamisel on lisaks riigi eripplaneeringule võrreldud
analüüsitud võimalusi lahendada tõstatatud küsimusi teiste planeeringuliikidega. Kui võrrelda
Tallinna ringraudtee kavandamist teiste suurte taristuobjektide kavandamisega, siis oleks üks
võimalik planeeringuliik ka maakonnaplaneering, näiteks selle osa- või teemaplaneering.
Maakonaplaneeringu instrumendi kasutamise kahjuks räägivad asjaolud, et
maakonnaplaneeringu ülesanded ei võimalda lahendada vajalikke küsimusi piisava
detailsusastmega (kinnisasjapõhiselt, sätestades krundi ehitusõiguse) ega sea kinnisasjadele
kitsendusi. Isegi, kui maakonnaplaneeringu teemaplaneringu raames koostataks raudtee
eelprojekt, puuduks sellel hilisemate menetluste osas õiguslik tähendus.
Kitsenduste seadmata jätmine toob aga kaasa olukorra, kus ühest küljest säilitatakse
broneeringud võimalikult laial alal, mis takistab arendustegevust. Teisest küljest jäetakse aga
analüüsimata konkreetse kinnisasjaga seonduvad huvid ja õigused, mille hilisemal vaatlemisel
selgub, et raudteetrass on vajalik ümber kavandada. Broneeritud maa-alade hoidmine asukohas,
kus on suur surve arendus- ja ehitustegevuseks ei pruugi olla aga õiguslikult võimalik
maakonnaplaneeringu õiguslikult mittesiduva iseloomu tõttu kinnisasjade kitsendamise vaates.
Kaasamise raames on avaldatud arvamust, et erinevalt kirjeldatust on võimalik ka
maakonnaplaneering koostada suures (kinnistu) täpsusastmes. Koostatav raudtee eelprojekt ei
oma erinevat tähendust riigi eriplaneeringu ja maakonnaplaneeringu koostamisel. Terviklik
ruumilahendus on samavõrdne eesmärk nii riigi eriplaneeringu kui maakonnaplaneeringu
koostamisel. veel tuleb välja tuua, et riigi eriplaneeringu ja maakonnaplaneeringuga ette nähtud
menetlusnormid on just kaasatavate ringi osas erinevad. Üksikisiku õigusi ja huvisid tagab
paremini riigi eriplaneeringu menetlus. Erinevalt maakonnaplaneeringust on riigi eriplaneering
28
PlanS § 27 lõige 1.
8 / 48
vaidlustatav ka avalikes huvides, mis tagab avalikkuse huvide kaitse nii olulise strateegilise
projekti elluviimisel.
Kuna Harju maakonnaplaneering sisaldab juba võimalikke trassialternatiive, ei ole mõistlik
asuda uuesti koostama maakonnaplaneeringut. Lisaks annab vastav maakonnaplaneering ka
selge suunise, et edasine tegevus tuleb kavandada liigilt täpsema planeeringuga, mis on näiteks
riigi eriplaneering. Maakonnaplaneeringu elluviimise seisukohast on oluline, et eelistatud
ringraudtee trassikoridor saab kajastatud praegu menetluses olevates omavalitsuste
üldplaneeringutes, et tagada selle realiseeritavus. Ringraudtee täpse asukoha määramine läbi
üld- või detailplaneeringute on aga ressursi- ja ajamahukas ega vaatle Tallinna ringraudteed
tervikliku projektina.
Tallinna ringraudtee planeerimine riigi eriplaneeringuga on põhjendatud ja otstarbekas, sest
joonobjekti planeeringu koostamine nii suurel maa-alal ja mille mõju ulatub asukohast
kaugemalegi on ressursimahukas, vajab spetsiifilisi teadmisi ning eeldab keskset
koordineerimist ja terviklikku lähenemist. Terviklik lähenemine tagab muuhulgas selle, et
uuringud võtavad arvesse laiemaid mõjusid ning et avalikkuse kaasamine on laiapõhjalisem.
Võrdluses teiste planeeringuliikidega on avalikkuse kaasamine intensiivsem, sest planeering
koostatakse kahes etapis, mille raames toimuvad avalikud arutelud nii planeeringu kui ka
mõjude hindamise jaoks. Ühe menetluse korral on huvitatud osapooltel võimalik saada
informatsiooni keskselt kõikide projekti detailide kohta. Menetledes erinevaid maakonna- või
üldplaneeringuid keskset lähenemist kaasamisele või muude küsimuste lahendamisele ette ei
ole nähtud.
Lisaks on riigi eriplaneeringu menetluse kasutamine mõistlik, sest selle elluviimise etapis annab
ehitus- ja kasutusloa TTJA. Kuigi raudteedega seonduvad load annab ka muidu TTJA, saab
riigi eriplaneeringu alusel ehitusload muudes küsimustes, näiteks kaasnev infrastruktuur, anda
TTJA.
Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise eesmärk on terviklikult lahendada
ringraudteega seonduvad küsimused.
Täpsemalt soovitakse:
1. leida ringraudteele parim võimalik asukoht;
2. koostada vastavas asukohas detailne lahendus;
3. töötada välja ehituslikud lahendused planeeringu elluviimiseks;
4. lahendada Rail Baltic raudteega seonduvad küsimused.
Paralleelselt riigi eriplaneeringu menetlusega viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH). Riigi eriplaneeringu alusel on võimalik seada kinnisasjale kitsendusi29,
mistõttu on selle planeeringuliigi kasutamine hilisema elluviimise mõttes efektiivne ja
otstarbekas, kuna ei viida läbi mitut planeerimismenetlust. Riigi eriplaneeringu läbiviimisele
on avalikult toetust avaldanud ka riigihalduse minister.30
3. RINGRAUDTEE KUI RIIGI ERIPLANEERINGU O BJEKT
3.1. Ringraudtee kui riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis
29
PlanS § 27 lõige 5.
30
Aab: Tallinna ringraudteel on perspektiivi, algatada tuleks eriplaneering. Arvutivõrgus:
https://www.err.ee/1127647/aab-tallinna-ringraudteel-on-perspektiivi-algatada-tuleks-eriplaneering.
9 / 48
Riigi eriplaneeringuga kavandatakse avalikku elektrifitseeritud raudteed, mille eesmärgiks on
reisijate- ja kaubaveo soodustamine.
Ringraudtee on ehitis, kuna see on loodud inimtegevuse tulemusel, aluspinnasega ühendatud
ning selle kasutamise eesmärk, otstarve ja viis võimaldavad seda eristada teistest asjadest.
Ringraudtee on maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised
osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest,
liipritest ja ballastist.31
3.2. Oluline ruumiline mõju
Riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis peab omama olulist ruumilist mõju ehk mõju, millest
tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra,
tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes
oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.32
Ringraudtee on olulise ruumilise mõjuga ehitis, sest sellest tingitult muutuvad eelkõige
transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval ehitisel on ka visuaalne mõju. Nimetatud
mõjud on omavalitsuste ning ka maakonnaülesed ehk ulatuvad suurele territooriumile.
3.3. Suur riiklik huvi ringraudtee vastu
PlanS seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi
väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest,
samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma
huve.33
Ringraudtee planeerimine riigi eriplaneeringuga on vajalik, sest tegu on ehitisega, mille
asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Sissejuhatuses on toodud erinevad riigi
poolt koostatud dokumendid, kus ringraudtee kavandamine on näidatud ühe olulise eesmärgina.
Üleriigiline planeering 2030+, Harju maakonnaplaneering 2030+, Avaliku
raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019-2024, Harju maakonna
arengustrateegia 2035+ ning MKM antud suunised rõhutavad riiklikul tasemel, et Tallinna
ringraudtee rajamise osas on suur riiklik huvi. Eksisteerib vajadus lahendada kaubavoogude, sh
ohtlike veoste vedu läbi Tallinna kesklinna. Samuti rõhutatakse, et Tallinn on oluline
reisiraudtee sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised raudteekoridorid (Tallinn-
Tartu-Valga, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu), sh rahvusvahelised ühendused
Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi. Rail Baltica raudtee valmimisel lisanduvad ühendused
Riia, Vilniuse, Varssavi ja Berliiniga. Harju maakonna arengustrateegia toob välja Tallinna
ringraudtee rajamise vajaduse koos kohaliku reisirongiliikluse võimekusega Ülemiste-Paldiski
suunal, perspektiivis Ülemiste-Haapsalu/Rohuküla suunal. Riigi eriplaneeringu koostamise
raames läbi viidud uuringud ja kaasamisprotsess võimaldavad selles osas teha
sotiaalmajanduslikult põhjendatud ja kaalutletud valikud ja otsused.
Seoses Tallinna ringraudtee lõunapoolse trassialternatiiviga on oluline tähele panna, et Rail
Baltica kavandamisel tuleb arvestada ringraudteega. Kui Rail Baltica ehitusprojekti
koostamisel ringraudteega ei arvestata, siis muutub lõunapoolse trassialternatiivi realiseerimine
oluliselt kallimaks, sest raudteede ristumiskohad ja ülesõidud ning muud seotud küsimused
31
RdtS § 3 punkt 2.
32
Planeerimisseaduse seletuskiri 571 SE.
33
Samas, lk 41.
10 / 48
tuleb lahendada eraldiseisvalt. Seega on oluline, et Rail Baltica projekti realiseerimisel oleks
teada Tallinna ringraudteega seonduvad täpsed tehnilised asjaolud ja asukoht.
Lisaks eeltoodule toetab ringraudtee rajamist ka erasektor. Ettevõtted toovad välja, et nende
huvid seonduvad nii kaubaveoga kui ka töötajate liikumisvõimalustega.34
Samuti tuuakse välja, et Paldiski ettevõtjate, KOV-i ja EAS-i koostöös koostati aastatel 2017-
2019 Paldiski Investorteeninduse Programm (PIP), mille eesmärgiks on aastatel 2018-2030
realiseerida Paldiskis 1 miljardi euro ulatuses uusi tööstusinvesteeringuid. See omakorda
avaldab mõju transpordivoogudele. Ettevõtjad leiavad, et riigile kuuluva infrastruktuuri areng,
sealhulgas raudteetaristu läbilaskevõimsuse oluline suurendamine ning Tallinna ringraudtee
ehitamine on eelduseks Paldiski suuremahuliste investeeringute realiseerimiseks.35 Logistika ja
Transiidi Assotsiatsioon rõhutab, et ringraudtee rajamine on vajalik ka ohutuse seisukohast.36
3.4. Ringraudtee otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus
3.4.1. Ringraudtee rajamine
Kavandatava ehitise (ringraudtee) otstarve on avalik raudtee, mis ühendab Tapa suuna raudtee
Paldiskiga (lõunapoolses alternatiivis Tallinnat läbimata) ja Paldiski Ülemistega ning raudteega
seotud rajatised. Ringraudtee ei teeninda mitte ainult kaubavoogusid, vaid ka reisijaid.
Ülemiste ja Paldiski kiire raudteeühenduse rajamine võimaldaks igapäevast kiiret, mugavat,
turvalist ja keskkonnasäästliku töörännet ning parandaks ühtlasi Tallinna lennujaama, Rail
Baltica rahvusvahelise reisiterminali ja muude teenuste kättesaadavust keskkonnasäästliku ja
turvalise ühistranspordiga. Ühtlasi avaneb põhjapoolse trassialternatiivi väljaehitamise korral
Tallinna Lasnamäe linnaosa ja Ülemiste piirkonna elanikel võimalus sõita kiire ja mugava
rööbastranspordiga tööle Saue, Keila või Paldiski piirkondades paiknevatesse tööstus- ja
logistikaettevõtetesse ning vastupidi. Töökäte järgi on juba täna Paldiski piirkonnas suur
nõudlus ning arvestades tänaseid ühistranspordiühendusi või isiklikule sõiduautole kuluvat
ressurssi - raha ja aeg -, ei soodusta ega võimalda praegune olukord piisavat sellesuunalist
igapäevast töörännet. Töörände probleemi ei aita lahendada ka Rail Baltica kohalikud peatused,
kuna Rail Baltica radutee ei ulatu Paldiskisse, see tähendab, ei võimalda Paldiski Ülemiste või
ka Paldiski Tapa otseühendust.
3.4.2. Kaubarongiliikluse väljaviimine Tallinna kesklinnast
Kavandatava ehitise lõunapoolse trassialternatiivi elluviimine võimaldaks kaubarongiliikluse
väljaviimist Tallinnast (Kopli ja Ülemiste kaubajaamadest). Seda toetab muuhulgas menetluses
olev Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering37. Lisaks võimaldaks lõunapoolse trassialternatiivi
realiseerimine Paldiski-suunalise kaubarongliikluse väljaviimist tulevasest rahvusvahelisest
Rail Baltica reisiterminalist, millest kujuneb Eesti värav. Kopli ja Ülemiste kaubajaamad ja neid
läbivad suuremahulised kaubaveod ei sobi enam nimetatud Tallinna piirkondadesse. Kui
tööstusettevõtted Koplis säilivad, tuleb neile tagada kaubavedude võimalus vähendatud mahus.
Samas tuleb aga soodustada kaubavedude väljaviimist Kopli piirkonnast.
34
Paldiski Ettevõtjate Liidu 11.11.2019 toetav kiri MKM-ile, eelviimane lõik.
35
OÜ Team Paldiski 11.11.2019 toetav kiri MKM-ile, lk 2 teine lõik.
36
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni 20.11.2019 toetav kiri MKM-ile, 3. lõik.
37
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu eelnõu, lk 73. Internetis: https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Pohja-
Tallinna-linnaosa-uldplaneering.
11 / 48
Ülemiste piirkonnast on kujunemas oluline äri- ja elukeskkond, mille kontekstis tuleb silmas
pidada ka piirkonna ohutust, mainekujundust, uusi maakasutus- ja ärivõimalusi ning
investeeringuid piirkonda. Tuleb analüüsida ka Kopli kaubajaama funktsiooni viimist mujale
(nt Lagedile, Tapale või perspektiivsesse Soodevahe kaubajaama) ning Koplis ja Paljassaares
paiknevate tööstusettevõtete perspektiivi Tallinnas. Erinevates planeeringutes ja
arengudokumentides on aastakümneid kajastatud kaubajaamade ja kaubaveo (eriti ohtlike
veoste) Tallinnast väljaviimise võimalusi, et vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele.
Tallinna linna tellimusel valminud uues ohutuse ekspertarvamus Tallinna Ülemiste ja Kopli
kauba- ja sorteerimisjaamade ohutuse kohta38 põhijäreldus oli, et kaubajaamade ohutus on küll
praegu, väikesest kaubaveomahust tulenevalt, nõuetekohaselt tagatud, kuid suurõnnetuse risk
on olemas. Suurõnnetuse risk kasvab proportsionaalselt kaubaveo mahu kasvamisega ja on
arvestatavalt suur juba kaubajaamade normaalse koormuse juures.
Seega on Tallinna linna arengu seisukohast vajalik juhtida Tallinnast välja ohtlikud veosed,
võimaldada Paldiski ja Muuga sadamate arengut ning soodustada Tallinna ja lähivaldade
vahelist reisrongiliiklust. TLPA sõnul on viimase aasta jooksul valminud ühistransporti ja
linnapiirkonna liiklust analüüsivad uuringud kõik pidanud prioriteetseks reisirongiühenduse
arendamist ja Kristiine multimodaalse ümberistumisjaama väljaehitamist. Tallinna linn
analüüsib reisirongiühenduse pikendamist Kopli ja Lasnamäe suunas ning naaberlinna
Maardusse. Reisirongiliikluse arendamine ja suurem integreerimine linnaliiklusesse saab
toimuda ainult eelnevalt kokku lepitud ühisel eesmärgil tihedas koostöös riigi (sh raudtee
omanik Eesti Raudtee AS) ja linna asutuste vahel. Üleriigiline planeering koos tegevuskavaga
saab TLPA hinnangul pakkuda koostööks vajaliku lähtealuse. Linnaliikluse ühendusi
peatustega tuleb arvestada – liikuvusanalüüsid on esitatud peatükis 5.3.1.
Rail Baltica raudtee ja Ülemiste terminali kavandamisega on teravalt tõstatunud ohtlike
kaubavedude tiheasustusalast välja viimise vajadus. Vabariigi Valitsus on astunud esimesed
sammud ja loonud eeldused Ülemiste kaubajaama Tallinnast välja viimiseks. Kaubajaamade
väljaviimiseks on erinevaid alternatiive, sealhulgas olemasolevate kaubajaamade korrastamine
ja laiendamine, Rail Baltica projektiga rajatava kaubajaamaga kombineerimine või uue kauba-
ja sorteerimisjaama rajamine. Üleriigilise planeeringu või selle tegevuskava
uuedamise/koostamise raames kaalutakse kõiki võimalusi kaubajaamade kolimiseks Tallinnast
välja. Tulenevalt Tallinna ja lähivaldade liikuvusuuringutest ja liikuvuskavast on vajalik luua
eeldused raudtee reisirongiliikluse paremaks integreerimiseks ja kasutusele võtmiseks
linnapiirkonna ühistranspordisüsteemis ning trammiteede võrgustiku etapiviisiliseks
laiendamiseks.Raudtee võimalike kiiruste osas saab anda vastuse riigi eriplaneering.
Kaubarongide jaoks on Eesti Raudtee tellitud eskiisprojekti kohane kiirus 80 km/h optimaalne.
Riigi eriplaneeringu koostamise käigus on võimalik anlüüsida ka kaubavedude jaoks suuremate
kiiruste planeerimist, et raudtee kavandamise käigus oleks jäetud võimalus kõige uuema
tehnoloogia realiseerimiseks tulevikus.
Reisirongide kiirused peavad kindlasti vastama vähemalt praegustele regionaalrongiliikluse
maksimaalsetele kiirustele (120 km/h, ka 135 km/h (katsetamisel)) ning hindama ka võimalikke
tulevikulahendusi.
38
Kopli kauba- ja sorteerimisjaama ohutuse ekperthinnang. Arvutivõrgus:
https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2020/Kopli-kauba--ja-sorteerimisjaama-ohutuse-ekperthinnang.
12 / 48
4. PLANEERINGUALA NING TRASSIALTERNATIIVID
Planeeringuala piiri ettepanek on esitatud allpool joonisel 1.
Joonis 1. Planeeringuala piir
Planeeringuala on valitud piisava ulatusega, mis eeldatavalt võimaldab paralleelselt
planeeringuprotsessiga analüüsida erinevaid tehnilisi aspekte ringraudtee projekteerimisel ning
loob eeldused keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks, vajadusel keskkonnamõju
hindamise täpsusastmes. Ringraudtee ja seotud rajatiste täpsed koordinaadid selguvad peale
keskkonnamõju strateegilist hindamist ja tehnilise projekti koostamist, mida on võimalik teha
riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise raames (vt ka LISA 2 ajakava).
Planeeringuala ulatub ida suunast Tapalt kuni Paldiskini läänes, moodustades u 120-
kilomeetrise laiusega ala. Planeeringuala hõlmab kogu Harju maakonda ja ühte Lääne-Viru
maakonna kohalikku omavalitsust. Planeeringuala analüüs suuremas ulatuses on vajalik, et
kaardistada mõjud, mis kaasnevad Tallinna ringraudtee ehitamisega, sealhulgas teostada
sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs.
Planeeringuala hõlmab järgmiseid kohalikke omavalitsusi:
1. Tallinna linn 7. Tapa vald 13. Saku vald
2. Maardu linn 8. Loksa linn 14. Saue vald
3. Viimsi vald 9. Kose vald 15. Harku vald
4. Jõelähtme vald 10. Raasiku vald 16. Keila linn
5. Kuusalu vald 11. Rae vald 17. Lääne-Harju vald
6. Anija vald 12. Kiili vald
13 / 48
4.1. Trassialternatiivide kirjeldus
4.1.1. Trassialternatiivide kirjeldus
Ringraudtee jaoks on kehtivates Harju maakonnaplaneeringus ette nähtud kaks trassikoridori
alternatiivi – põhja- ja lõunapoolne trassialternatiiv. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus on
planeeringuala piires võimalik trassialternatiive lisada.
Joonis 2. Tallinna ringraudtee võimalikud koridorid (märgitud pruuni katkendjoonega) ja
Rail Baltica koridor (märgitud rohelisega)
Harju maakonnaplaneeringus on toodud Tallinna ringraudtee põhja- ja lõunapoolne
trassialternatiiv. Lõunapoolne trassialternatiiv jaguneb lõpuosas kaheks – raudteeks suunaga
Ülemiste ning raudteeks suunaga Tapa.
Harju maakonnaplaneeringus on antud suunis, et edaspidi koostatav liigilt täpsem planeering
selgitab välja, milline Tallinna ümbersõiduraudtee trassialternatiiv on parim võimalik lahendus.
Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada riigikaitseliste vajadustega (Männiku
harjutusvälja töövõime) ning teha koostööd Kaitseministeeriumiga. Riigikaitselisest huvist
lähtuvalt eelistab Kaitseministeerium Tallinna ringraudtee põhjapoolset varianti. Lõunapoolse
variandi puhul on Männiku harjutusvälja naabruses eelistatud paiknemine kavandatava Rail
Balticu trassist ida pool. Tallinna ümbersõiduraudtee rajamine ei tohi kahjustada Männiku
harjutusvälja töövõimet.
Mõlemal trassialternatiivil on oma eelised ja puudused. Põhjapoolse alternatiivi puhul tekitab
küsimusi kaubavedude väljajuhtimine Tallinna linnast ning sellest tuleneva ohutuse tagamine.
Lisaks ei ole kaasatud Lääne-Harju, Keila, Saue valla elanikud, kellel võiks olla huvi kiire
rongiühenduse vastu Ülemistega Tallinnas. Kiili ja Rae elanikele avaneb lõunapoolse
ringraudteega võimalus liikuda samas tööle Saue, Keila ja Paldiski või perspektiivis Haapsalu
suunas. Samas on põhjapoolse alternatiivi puhul teatud asukohast tulenevate reisijate vedu
kiirem. Põhjapoolse alternatiivi puhul läbiksid kaubaveod aga jätkuvalt Ülemiste
14 / 48
rahvusvahelist Rail Baltica raudtee reisiterminali, mis võib vähendada jaama läbilaskevõimet
ja ohutust ning teisest küljest takistada kaubavedude liikumist.
Põhjapoolse trassialternatiivi korral kasvaks KKM-i hinnangul liiklusintensiivsus Tallinna
linnas, sellega kaasneks heitmete suurenemine, samas kui liiklusintensiivsus on juba praegu
kitsaskoht. Küsitavusi võib tekitada ka sellise raudtee atraktiivsus reisijate seisukohalt, kuna
Tallinna kesklinna läbiv raudteetrass on tõenäoliselt ajakulukam kui kasutada
maanteetransporti ja Tallinna ringteed. Olgugi, et see viib kaubarongide liikluse välja Kristiine
ja Põhja-Tallinna piirkondadest, siis Operail AS hinnangul suunatakse rongiliiklus läbi
Järvevana tee äärsete tiheasutuste. Tallinna Linnavalitsuse seisukoht on, et Tallinna linn on
korduvalt välistanud Harju maakonnaplaneeringus planeeritud põhja poolt Ülemiste järve
kulgeva ümbersõiduraudtee trassi, sest see kulgeb läbi Tallinna tiheasustusalade, möödub
vahetult Ülemiste järvest ning läbib Ülemiste Rail Baltica ühisterminali, ega täida seega seatud
eesmärke. Lõuna poolne ringraudtee trass võimaldaks Tallinna Linnavalitsuse hinnangul lisaks
eeltoodud negatiivsete mõjude vältimisele arendada linna ja lähivaldade vahelist
reisirongiliiklust.
Lõunapoolne trassialternatiiv kattub aga Rail Baltica koridoriga, mis võimaldab raudtee
arendamisel kasutada sama raudteekoridori ning seeläbi vältida raudtee ehitamisest tulenevaid
täiendavaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale ning naabrusesse jäävatele inimestele.
Soodevahe piirkonda on kavandatud perspektiivne kaubajaam (kajastatud ka Rail Baltica
planeeringus), mille kasutamisvõimalust tuleks riigi eriplaneeringu koostamise raames
analüüsida. Analüüsi raames tuleb teha koostööd Rail Baltic Estonia OÜga.
Riigi eriplaneeringu koostamise käigus tuleb tähelepanu pöörata ka AS Eesti Raudtee tellimusel
koostatud eskiisprojektile (töö nr P18048 TALLINNA RINGRAUDTEE SAUE – LAGEDI
LÕIK, Tallinn 2018), milles on antud tehnilisi lahendusi lõunapoolsele trassialternatiivile.
Eskiisis on esitatud muuhulgas indikatiivsed lahendused ringraudtee liitumiseks olemasolevate
raudteedega - ringraudtee liitumine kaheteelise Pääsküla-Keila raudteeliiniga ning kaheteelise
Tallinn-Tapa raudteeliiniga.
Eskiisi kohaselt algab kavandatav ringraudtee Saue lähistel hargnemisega Tallinn-Pääsküla
raudteelt ning kulgeb ida suunas Lagedi poole Saku, Kiili ja Rae valla kaudu. Eskiisi kohaselt
jääb ringraudtee trassile 18 ristet erinevate teedega/raudteedega, mis tuleks üldjuhul lahendada
eritasandilistena. Eskiis käsitles olemasolevat olukorda, kuid riigieriplaneeringu koostamise
raames on mõistlik käsitleda konkreetsemalt perspektiivsete eritasandliste ristumiste teemat.
Lisaks jääb trassile 3 veekogu, mida kavandatav raudtee sillaga ületab, üks ulukiviadukt ning
üks Rail Baltica raames kavandatud ökodukt.
Eskisiiga on kavandatud ringraudteele üks vahejaam/möödasõidujaam, mis paikneb
orineteeruvalt trassi keskel. Esialgse jaama asukohana on välja pakutud piirkond km 12.6-13.6,
mis jääb Luige asumi lähistele.
Rail Baltica ja Tallinn ringraudtee võimalik ümberlaadimisjaam on kavandatud Rae valda,
Soodevahe külla. Jaama asukoht on üldistatuna määratud Rail Baltica maakonnaplaneeringus
ja Harju maakonnaplaneeringus.
Eskiisprojektis on ringraudtee ja Tallinn-Tapa raudtee liitumispunktis näidatud võimalik
lahendus Paldiski-Muuga suunalisteks manöövriteks vajalikul jaamaosal. Tallinn-Tapa
raudteega paralleelsel alal (lõunapoolsel küljel) on märgitud maa-ala võimaliku täiendava
Tallinna piirkonna kaubajaamana, mis võiks tulevikus olla eelduseks kaubatranspordi
väljaviimiseks Tallinna linnast (Kopli ja Ülemiste jaamade likvideerimiseks või ruumiliseks
vähendamiseks). Sisuliselt on tegemist olemasoleva Lagedi jaama pikendusega.
15 / 48
Koostatud eskiisprojektis on määratletud võimalikud müraleevendusvajadusega alad tulenevalt
olemasolevast asustusest või kavandatavatest detailplaneeringutest. Trassi lõigus, kus
ringraudtee kattub Rail Baltica raudtee trassiga, ei ole müraleevendusvajadust käsitletud.
Lähtutakse printsiibist, et müraleevendusmeetmed on lahendatud Rail Baltica eelprojektiga
ning ringraudtee lisandumisel tuleb eelprojekti lahenduste paigutust ristlõikes korrigeerida, ent
alade ulatused ning lahenduspõhimõtted üldjoontes ei muutu. Samas tuleb arvestada ka
kumulatiivse müraga, kuna Rail Baltica modelleerimisel pole täiendava raudtee
liiklussagedusega arvestatud ning ringraudtee ei kattu kogu ulatuses Rail Baltica koridoriga.
Müraleevendusvajadusega aladena ei ole käsitletud ka lõigu algusesse jäävaid
detailplaneeringualasid, milles on perspektiivsed raudteetrassid kajastatud ning
müraleevendusvajadust pole määratletud.
Lisaks tuleb arvestada, et Tallinna ringraudtee võimalikud trassikoridorid kattuvad Tallinna-
Saku liivamaardlaga ning maardlas on mitu kehtivat maavara kaevandamisluba ja maavara
uuringuluba. Lisaks on maardlas ja selle ümbruses Keskkonnaametil menetluses mitu maavara
uuringuluba. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks on vajalik
Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Seega
tuleb riigi eriplaneeringu koostamise käigus kaasata lubade omajad ning analüüsida, kas
vastavate õigustega isikud saavad oma tegevuse antud piirkonnas lõpetada või millised on
alternatiivid nende huvide kaitsmiseks.
Riigi eriplaneeringu koostamise käigus võidakse analüüsida olemasolevate trassialternatiivide
alamalternatiive.
4.1.2. Ringraudtee trassialternatiivid planeeringudokumentides
Järgnevalt toome välja, milliseid ehituslikke tingimusi on käsitletud erinevates olemasolevates
üld- ja detailplaneeringutes. Riigi eriplaneeringu menetluses tuleks koostöös vastavate kohalike
omavalitsustega analüüsida, kas nende tingimuste täitmine on võimalik ja vajalik. Kuigi riigi
eriplaneeringu menetlemise käigus on võimalik vastavad küsimused jätta kõrvale või lahendada
ka teisel viisil, on siiski oluline, et alltoodud teemadele pöörataks käesoleva taotluse raames
tähelepanu, et tagada Tallinna ringraudtee elluviidavus ja koostöö kohalike omavalitsustega.
Alltoodud kohalikud omavalitsused on algatanud ka uute üldplaneeringute koostamise, kus
tuleks arvestada Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduvaid küsimusi.
(a) Üldplaneeringud
Lääne-Harju valla koostamisel oleva üldplaneeringu lähteseisukohtades on välja toodud, et:
- Oluliseks transiidi- ja logistikasõlmeks on Tallinna piirkonna (eriti Muuga)
kaubasadamad oma raudtee- ja maanteeühendusega. Senisest enam tuleb
välisvedudesse kaasata suure potentsiaaliga Paldiski sadamad ja Sillamäe sadam.
- Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks tasub Tallinna
lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi kindlasti alles hoida. Vajadus möödasõidu järele
muutub eriti suureks juhul, kui Paldiski sadamaid läbivaid kaubavoogusid soovitakse
märgatavalt kasvatada.
15. juuni 2005 kehtestatud Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt:
- vajab veosekäive suurenemisel Paldiskisse kapitaalremonti Keila-Paldiski raudteelõik.
Samuti tuleks raudtee transpordi suurenemisel välja ehitada Saue-Männiku raudteelõik.
See võimaldaks vältida raudtee transpordi kulgemist läbi Tallinna jaama ja suurendaks
oluliselt Paldiski, kui võimaliku logistikakeskuse võimalusi.
16 / 48
- arvestades Paldiski sadamate edasist arengut, on hädavajalik Keila-Paldiski
raudteelõigu rekonstrueerimine, et võimaldamaks raskekaaluliste rongide samaaegset
edasi-tagasi liikumist. Perspektiivis tuleks kiirendada nn Tallinna ümbersõidutee
rajamist. Välja tuleb ehitada Saue-Männiku raudteelõik. See võimaldaks vältida raudtee
transpordi kulgemist läbi Tallinna jaamade ja suurendaks oluliselt Paldiski kui
võimaliku logistikakeskuse võimalusi.
29. novembril 2012 kehtestatud Saue valla üldplaneeringu kohaselt (ptk 9. Teede ja tänavate
ning raudteede asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine), on üldplaneeringu
kaardile kantud perspektiivsed ja rekonstrueeritavad teed ning raudteed ning sätestatud, et:
- rekonstrueeritav Tallinna ringtee tuleb viia raudteekoridori;
- säilitada Tallinna raudtee ümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) koridor
vastavalt Deloitte & Touche poolt 2006. aastal koostatud tööle "Tallinna
raudteeümbersõidu vajalikkuse ja otstarbekuse analüüs";
- perspektiivne teine peatee Saue-Laagri raudteelõigul, kus see seni puudub.
Rongiliiklusest põhjustatud müra ja vibratsiooni mõõtmistulemusi (Saue Vallavalitsuse
tellimisel 2003 a. koostatud raudteemüra uuring) arvestades on üldplaneeringus nii olemasoleva
Tallinn-Paldiski raudtee kui ka perspektiivse Tallinna raudteeümbersõidu (Paldiski-Saue-
Männiku-Ülemiste) koridori sanitaarkaitsevööndi laiuseks arvestatud 120 m.
Joonis 3. Tallinna ringraudtee paiknemine Saue üldplaneeringus (Tallinna
ümbersõiduraudtee perspektiivne koridor märgitud helepruuni viirutusega).
9. aprillil 2009 kehtestatud Saku valla üldplaneeringus ptk 2.2., “Ettepanekud Harju
maakonnaplaneeringu I etapi ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ’’Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused’’ täiendamiseks ja täpsustamiseks”, on esitatud
muuhulgas ettepanek Tallinna raudtee ümbersõidu trassi asukohta täpsustamiseks. Oluline on
tähele panna, et Saku valla üldplaneering kajastab eelduslikult ainult ringraudtee põhjapoolset
trassialternatiivi, sest kaardil ei ole näidatud Tallinna ringraudtee ühildumist lõunapoolse
trassialternatiivi, sealhulgas Rail Baltica trassiga.
17 / 48
Üldplaneeringu kohaselt tuleb Jälgimäe külas (ÜP ptk 2.3.7.2.) maa- ja veealade kasutamisel ja
ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad perspektiivsest Tallinna raudtee
ümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) raudteekoridorist.
Samuti on üldplaneeringus arvestatud perspektiivse Tallinna raudtee ümbersõidu (Paldiski-
Saue-Männiku-Ülemiste) raudteekoridoriga Jälgimäe küla (ÜP ptk 2.3.7.2.), Männiku küla (ÜP
ptk 2.3.7.11) Tammemäe küla (ÜP ptk 2.3.7.19) Tänassilma küla (ÜP ptk 2.3.7.21)
tsoneerimisel.
Vastavalt üldplaneeringule ptk 2.8. “Teede ja tänavate ning raudteede asukoha ja
liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine”, on üldplaneeringu kaartidele kantud
perspektiivne Tallinna raudtee ümbersõit (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) vastavalt Deloitte
& Touche poolt 2006. aastal koostatud tööle "Tallinna raudteeümbersõidu vajalikkuse ja
otstarbekuse analüüs";
Rongiliiklusest põhjustatud müra ja vibratsiooni mõõtmistulemusi arvestades on
üldplaneeringus perspektiivse Tallinna raudteeümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste)
koridori sanitaarkaitsevööndi laiuseks määratud 120 m.
Joonis 4. Tallinna ringraudtee paiknemine Saku üldplaneeringus (Tallinna
ümbersõiduraudtee perspektiivne koridor märgitud musta viirutusega).
Lisaks tuleb arvestada Edelaraudtee AS raudteevõrgustikul lähiaastateks kavandatud
muudatuste ja täiendustega – Saku ja Männiku jaamade rajamist raudteevõrgustiku
läbilaskevõime suurendamise eesmärgil (projekteerimistingimused kohalikult omavalitsuselt
on taotlemisel).
16. mail 2013 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt (4.1.1.4. Raudteeliiklus), kantakse
võimalik Tallinna raudteeümbersõidu trass planeeringulahendusse peale maakonna
teemaplaneeringu koostamist. Üldplaneeringu seletuskiri räägib ka Rail Baltica
teemaplaneeringu kehtestamisest ja selle tulemuste sissekandmisest üldplaneeringusse. Puudub
informatsioon, kas vastavad tegevused on ellu viidud. Graafiline info Tallinna
ümbersõiduraudtee osas praegu puudub.
21. mail 2013 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kohaselt säilivad olemasolevad raudteed:
Tallinn-Tapa raudtee ja Lagedi jaamast Muuga sadamasse suunduv raudee. Kavandatava
raudteena on Rae valla üldplaneeringus Harju maakonnaplaneeringu alusel kajastatud Rail
18 / 48
Baltica trass. Rail Baltica raudteetrassi asukohavalik Harjumaal, sh Rae vallas on kavas teostada
maakondliku teemaplaneeringuga, asukohavalikuga võib kaasneda vajadus muuta Rae valla
üldplaneeringut nimetatud trassi kulgemise osas. Vabariigi Valitsus algatas 12.04.2012
korraldusega nr 173 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine", vastavalt millele algatas Harju maavanem 19.04.2012 korraldusega nr 661-k
maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise.
Lisaks nähakse üldplaneeringuga ette täiendava rööpapaari ehk raudtee teise peatee rajamine
Lagedi-Maardu raudteeharul.
Harju maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rae valda läbima Tallinn-Tapa raudteeliini
Paldiskiga ühendav Aruküla–Männiku-Saue raudteeharu ja Lagedi-Maardu raudteeharu teise
tee ehitus. Rae valla arengukavast tulenevalt kujuneb valla põhjaosast aedlinnalaadne
territoorium, mistõttu uue raudteeharu (Aruküla-Männiku lõigul) kavandamine antud piirkonda
ei ole soovitav. Maakonnaplaneeringu kohase raudteetrassi valiku vastu laekus avalikustamise
käigus ka 350 elanike poolset protestiavaldust. Rae valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek
maakonnaplaneeringu muutmiseks ning Aruküla–Männiku-Saue raudtee trassi ei ole
üldplaneeringuga planeeritud.
Rae valla seisukohta ning Rae valda läbiva raudteetrassi kavandamisest loobumist toetavad
Tallinna Sadama poolt tellitud Tallinna raudteeümbersõidu vajalikkuse ja otstarbekuse analüüsi
Deloitte 2006 tulemused ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (21.07.2010 Rae
Vallavalitsusele saadetud kiri nr 7-6/09-01034/012, kiri lisatud planeeringu
menetlusdokumentatsioonile). Ohtlike veostega rongide Tallinna kesklinnast mööda
juhtimiseks on kavas ehitada Tallinna ümbersõidutee Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste-Kulli
trassil, milleks on tarvis ehitada ainult raudteelõik Männiku ja Saue vahele. Vt ka ptk 4.9.
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012
korraldusega nr 368, käsitleb Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide
vähendamiseks Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi ning annab võimaluse vajaduse
korral kavandada selleks maakonnaplaneeringus sobiliku möödasõidutrassi. Võimaliku
Tallinna ümbersõidu raudteetrassi planeerimiseks tuleb koostada maakonnaplaneeringu
teemaplaneering või mõni muu üldisem planeering, asukohavalikuga võib kaasneda vajadus
muuta Rae valla üldplaneeringut nimetatud trassi kulgemise osas.
Rae valla üldplaneeringuga on muuhulgas esitatud tingimus, et tiheasustusalasid läbivate
raudteede äärde tule kavandada kaitsehaljastuse rajamine.
Tallinna linna üldplaneering käsitleb samuti Tallinna ringraudtee rajamist. Tallinna
raudteesõlm koosneb kolmest raudteeliinist: Tallinn-Tapa, Tallinn-Keila ja Tallinn-Pärnu,
kogupikkusega 56 km (linna territooriumil). Kümne sõlmesise harutee kogupikkuseks on 66,3
km. Raudteesõlme koosseisus on 9 jaama ja 8 peatuskohta reisijatele.
Tallinna raudteesõlme areng peab vastama linna, kui terviku, huvidele, teenindama linnas ja
selle lähipiirkonnas paiknevaid sadamaid, tagades seejuures üldise keskkonnaseisundi ja
turvalisuses paranemist, eriti mürataseme osas.
Tallinna raudteesõlme arengu osas on üldplaneeringus esitatud ettepanek
- uurida planeeringuperioodil Kopli Kaubajaamast Paljassaarele raudteetunneli rajamise
teostatavust ja asuda positiivse tulemuse korral seda rajama vastavalt piirkonna
sadamate kaubavookasvule;
- suunata rongid Tallinna keskosast mööda, rajades Saue-Männiku vahele ühendustee,
mis on ühtlasi vajalik ka Paldiski sadama teenindamiseks;
- tagada teise tee rajamine Lagedi-Maardu ja Maardu-Muuga lõigul;
19 / 48
- rajada Männiku jaama ja Tallinn-Tapa jaamavahe ühendustee Aruküla jaamas;
- laiendada kaubavedude kasvava nõudluse täitmiseks Maardu, Muuga, Männiku ja
Paljassaare jaamu.
Joonis 5. Raudteevõrk. Väljavõte Tallinn üldplaneeringust.
Keila ja Tapa üldplaneeringutes (ega koostatavates üldplaneeringutes) ei ole välja toodud
ringraudteega seonduvaid küsimusi.
(b) Detailplaneeringud
Perspektiivset ringraudtee koridori on kajastatud üksikutes detailplaneeringutes. Riigi
eriplaneeringu menetluse raames vajab täpsemat analüüsi, kas on selliseid detailplaneeringuid
aga ka projekteerimistingimusi või detailplaneeringut täiendavaid projekteerimistingimusi, mis
võiksid mõjutada Tallinna ringraudtee trassi kulgemist. Kuigi nii Saue, kui ka Saku valla
üldplaneeringutes on Tallinna raudteeümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) koridori
sanitaarkaitsevööndi laiuseks arvestatud 120 m, ei ole sellest detailplaneeringutes kinni peetud.
Viidates OÜ Reaalprojekt poolt koostatud eskiisprojektile (Töö nr P18048 TALLINNA
RINGRAUDTEE SAUE – LAGEDI LÕIK, Tallinn 2018):
Maakonnaplaneeringus kavandatud Tallinna ümbersõiduraudtee üldjuhul detailplaneeringutes
kajastamist ei leia, erandiks on lõik, kus trass kattub varasemalt kavandatud Saue-Männiku
raudtee trassiga
Raudtee koridor leiab kajastamist alljärgnevates detailplaneeringutes:
1. Laagri alevik 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km raudtee, Vääna jõe
ja Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneering
20 / 48
Planeeringus on kajastatud Saue ja Saku valla üldplaneeringute järgne perspektiivne raudtee.
Käesoleva eskiisprojekti seisukohast on kitsaskohaks detailplaneeringus raudtee jaoks
ettenähtud koridor koos kaitsevööndi piiriga (30+30m), mis seab jäigad piirangud trassi
paiknemisele detailplaneeringut läbivas ulatuses. See mõjutab omakord suhteliselt pikas
ulatuses ka raudtee trassi kulgemist mõlemal pool detailplaneeringu ala. Lisaks tekitab
küsitavust kavandatava teedevõrgu ristumine raudtee trassiga, mille kohta detailplaneeringus
sisulist lahendust ei anta.
Joonis 6. Väljavõte viidatud detailplaneeringu 1 põhijoonisest. OÜ Reaalprojekt, Töö nr
P18048.
2. Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja detailplaneering
Planeeringus on kajastatud Saku valla üldplaneeringute järgne perspektiivne raudtee.
Detailplaneeringus on raudtee jaoks ettenähtud koridor 110m, mis erinevalt eelmainitud
detailplaneeringust võimaldab olulisemalt pandlikumat ringraudtee kavandamist ning ei sea
kitsaid piiranguid selle kulgemiseks ka väljaspool detailplaneeringu ala.
Joonis 7. Väljavõte viidatud detailplaneeringu 2 põhijoonisest. OÜ Reaalprojekt, Töö nr
P18048. Perspektiivne raudteekoridor on märgitud oranži viirutusega.
21 / 48
4.1.3. Rööpmelaius
Täna on Eestis kasutusel rööpmelaius 1520/1524 mm. Rail Baltica ehitatakse Euroopas
levinuima rööpmelaiusega 1435 mm. Arvestades Rail Baltic Estonia OÜ 18.04.2019 ja Eesti
Raudtee AS 15.04.2019 kirjades toodud seisukohti, ei saa ringraudtee ja RB trassilõigu kattuvas
lõigus kasutada dual-gauge lahendust. Ringraudtee ehitamine on võimalik ainult tavalise ehk
1520/1524 mm rööpmelaiusega. Kuna ringraudtee ehitamise eesmärk on ühendada erinevad
raudteed, mis on tavapärases kasutuses, siis on sobilik valida 1520/1524 mm rööpmelaius. Rail
Baltica rööpmelaius on kasutuses ainult selleks ette nähtud raudteekoridoris ja 1435mm laiuse
kaustamine ei tagaks võimalust idasuunalise kaubavedude sujuvaks ümbersuunamiseks.
Kaubavedusid puudutava alternatiivse lahendusena saab riigi eriplaneeringu menetlemise
käigus kaaluda ümberlaadimist Rail Balticu trassil sõitvatele rongidele Soodevahe
kaubajaamas. Rail Baltica Soodevahe kaubajaama sisenemine 1520 mm rööpalaiusega peab
toimuma lõuna poolt ehk kasutades selleks ringraudtee Tapa suunas minevat kaubaharu.
4.1.4. Kattuvus Rail Balticuga
Tallinna ringraudtee planeerimisel tuleb arvestada, et riigihalduse minister on oma käskkirjaga
kehtestanud Rail Baltic Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“, millega määrati ligi 350 m laiune trassikoridor koos teede ristumisteks
vajalike aladega Rail Baltic raudtee elluviimiseks. Rail Baltica Harju maakonnplaneeringu
koridoris sätestatud piirangud (sealhulgas maakasutustingimused) kehtivad kuni raudtee
valmimiseni. Lõplik raudtee paiknemine ning tehniline lahendus selguvad ehitusloa menetluse
raames. Rail Baltica raudtee projekteerimisel arvestatakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2019 kirjas nr 24.5-6/19-0095/6216 antud suunistega,
mille kohaselt tagatakse piisav ruumivajadus konfliktkohtades nii Rail Baltic raudtee kui ka
Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kajastatud Tallinna ringraudtee tarbeks. Riigi
eriplaneeringu koostamisel Rail Baltica Soodevahe kaubaterminali perspektiivse lahenduse
osas tuleb täpsemat informatsiooni lahenduse osas küsida. 24.01.2019 ja 01.03.2019 kirjades
soovis MKM esiagselt lahendada rööpmelaiuse küsimust ringraudtee Rail Baltic raudteega
kattuvas lõigus dual-gauge lahendusena. Nimelt, pidas MKM võimalikuks, et kahe
rööpapaariga RB raudtee üks rööpapaar ja ringraudtee üks rööpapaar paigutatakse samasse
asukohta dual-gauge lahendusega.
Taotleja, olles konsulteerinud Eesti Raudtee AS ja Rail Baltic Estonia OÜ’ga leiab, et dual-
gauge lahendus ei ole ringraudtee rajamiseks tehniliselt teostatav ega parim või soodsaim
lahendus, millega on Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium nõustunud. Seda eelkõige
järgmistel põhjustel:
1. Dual-gauge lahendus avaldab mõju RB ja ringraudtee läbilaskevõimele (sh RB
opereerimisplaanile), kiirustele ja juhtimissüsteemile39 RB trassil;
2. ringraudtee tulevane elektrifitseerimise võimalus on raskendatud, kuna RB ja 1520 mm
rööpalaiusega raudteel on erinevad toitepinged;
3. lahendamata oli küsimus, kas dual-gauge lahendus ehitatakse kohe ühes RB-ga valmis
või hiljem.
39
Seejuures eriti fakt, et maailmas ei ole teadaolevalt pretsedenti ega jätkusuutlikku tehnilist lahendust Eesti
raudteedel praegu kasutava signalisatsioonisüsteemi ja RB-l kasutama hakatava Euroopa raudteejuhtimissüsteemi
ERTMS ühildamiseks.
22 / 48
a) Hiljem (ümber) ehitamine oleks olnud märkimisväärselt kallim. Lisaks oleks
tekkinud vajadus vähemalt ühe RB raudteeharu ekspluatatsioonist välja
minekuks dual-gauge lahenduse ehitusperioodiks;
b) Mõistlikum on ehitada kohe RB raames veidi laiemad silded ja avad (kuni 85%
CEF vahenditest), mis võimaldaks hiljem paigutada 1520 mm rööpalaiusega
ringraudtee RB kõrvale. Vastava suunise andis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 18.09.2019 RB Rail AS-le ja Rail Baltic
Estonia OÜ-le;
4. ebaselgus oleks olnud selles, kas dual-gauge lahendust hakatakse kasutama ühel või
mõlemal RB rööpapaaril. Kui ühel rööpapaaril, siis oleks tegemist muutsuunalise dual-
gauge raudteega ning oleks tekkinud küsimus, kas selline lahendus on RB standardile
vastaval raudteel lubatud (ohutus, kiirused 240km/h, tehniline teostatavus,
läbilaskevõime);
5. RB ja ringraudtee kohalike peatuste taristu ristkasutus võimalused (nt mõlema
rööpmega sobivad ooteplatvormid, peatuskohtade juures vajalikud pöörmed);
6. regionaalrongiliikluse võimekus ringraudteel (mis on maakonna jaoks väga oluline ja
tuleneb kehtivast maakonna arengustrateegiast).
Joonis 8. Dual-gauge lahenduse probleemsed kohad.
Riigi eriplaneeringu koostamisel ei tule analüüsida dual-gauge lahendust Rail Baltic raudteega
kattuvas lõigus vaid peab analüüsima Rail Baltica põhiprojekti järgsest lahendust eesmärgiga
mitte seada tulevikus täiendavaid piiranguid rööbasteede ümberehitusele, rekonstrueerimisele
või uute rööbasteede ehitusele raudtee kinnistul.
23 / 48
4.2. Ringraudteega seotud rajatised, sealhulgas ümbritsev transpordivõrgustik
Ringraudtee käitamiseks on vaja rajada ka reisirongide peatuskohad ja juurdepääsud.
Ringraudtee võimalike peatuskohtade tiheduse määrab samuti riigi eriplaneering, kuna peatuste
vajadus sõltub raudtee asukohast. Lisaks tuleb seoses liiklussagedusega analüüsida
möödasõidujaamade temaatikat, sealhulgas nende vajadust ja asukohtasid ringraudteel.
Kuna Keila linnas ei ole mingit võimalust üldplaneeringuga mõjutada kaubavoogude mahtu ja
minimeerida kaubavedude (eriti ohtlike veoste) olulise suurenemisega kaasnevaid riske, siis
leiab Keila linn, et ainult ühe raudteeülesõidu olemasolu Keilas on oluliseks riskifaktoriks linna
arengule. Sellest tulenevalt on Keila linn asunud seisukohale, et Keila lõunapoolne
ümbersõidumaantee tuleb välja ehitada enne Tallinna ringraudtee käivitamist ning lõunapoolse
ümbersõidumaantee ja raudtee ristumine peab olema eritasandiline. Ühtlasi peab Keila linna
läbival raudteel olema ohutu ning keskkonnasäästlik kaubavedu ning see ei tohi halvendada
elurajoonide elamistingimusi. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamise raames tuleb
analüüsida leevendusmeetmete (nt müra, vibratsioon, tänava- ja teedevõrgu ümberehitamine,
sh raudtee poolt poolitavate asulate ühendamine kergliiklejatele ja/või liiklusele) rakendamise
vajadust kuni Paldiskini välja, mis võivad muuta juba tänased olud olemasoleva või tulevase
raudtee ääres elavatele isikutele paremaks.
Rail Baltica maakonnaplaneeringuga on osaliselt lahendatud lõunapoolse trassialternatiivi
ristumised olemasolevate infrastruktuurirajatistega. Riigi eriplaneeringu ülesanne oleks kogu
raudteega seotud taristu, sealhulgas teedevõrgu, võimalike elektriühenduste ja muu taolise
kavandamine. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus tuleb vastavat teemat käsitleda. Kuivõrd
Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seoses Tallinna ringraudteega teinud ettepanekud
üleriigilise planeeringu tegevuskavasse, tuleb sellekohaseid arenguid jälgida ja arvesse võtta.
Rail Balticalt on riigi eriplaneeringu koostamisel ja planeerimisel soovitav küsida tehnilisi
dokumente, näiteks Rail Baltic Utility Requirements 04.04.2019 ja Design guidelines-i.
Planeerimisel võib nimetatud dokumentidest lähtuda, aga kuivõrd need pole täitmiseks
kohustuslikud, võib lähtuda ka teistest nõuetele vastavatest tehnilistest tingimustest.
24 / 48
5. RIIGI ERIPLANEERINGU KOOSTAMINE
5.1. Kavandatavad uuringud ja nende ala
Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduvad erinevad keskkonnauuringud.
Keskkonnauuringud viiakse läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse raames, mis
tehakse riigi eriplaneeringus kaheetapilisena. Esmalt hinnatakse mõjusid asukohavaliku
menetluses ning seejärel detailse lahenduse menetluses. Detailse lahenduse menetluses on
võimalik paralleelselt läbi viia ka keskkonnamõju hindamise menetluse jaoks vajalikud
uuringud, et tagada kehtestatava planeeringu lahenduse asjakohasus ning ühtlasi valmistuda
järgnevateks loamenetlusteks.
Tallinna ringraudtee trassialternatiividel ja nende vahetus läheduses planeeringualal paiknevad
keskkonnakaitselised piirangud on esitatud alljärgnevatel joonistel.
Mõlema trassialternatiivi koridorides leidub I ja II kategooria kaitsealuseid liike. I kategooria
kaitsealuseid liike leidub Rae valla ja Saku valla territooriumidel lõunapoolses trassikoridoris
ning Tallinna linna ja Saku valla territooriumidel põhjapoolses trassikoridoris.
II kategooria kaitsealuseid liike leidub lõunapoolsel alternatiivil Saku valla territooriumil ning
põhjapoolsel alternatiivil Tallinna linna ja Saku valla territooriumidel.
Tallinna linna territooriumil kulgeva põhjapoolse alternatiivi trassikoridoris esineb III
kategooria kaitsealuseid looma- ja taimeliike. Saue ja Saku valla territooriumil kulgeva
trassikoridoris leidub III kategooria kaitsealuseid loomaliike.
Lõuna poolse alternatiivi trassikoridoris leidub vääriselupaik Rae valla territooriumil.
Joonis 9. Vääriselupaigad ja kaitsealused liigid.
Nii põhja- kui lõuna trassialternatiivil paikneb mitmeid kaitsealasid. Trassikoridorides Natura
2000 võrgustiku alasid ei paikne. Lähim neist on Rahumäe loodusala RAH0000451, paikneb u
900 m kaugusel ringraudtee põhjapoolse trassikoridorist (vt joonis 10).
Kavandatava tegevuse ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei saa siiski täielikult
välistada. Ringraudtee eriplaneeringu kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
25 / 48
kaasnevat võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale tuleb selgitada keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses.
Maakonnaplaneeringuga määratud perspektiivsed raudteekoridorid jäävad valdavalt
linnalistesse asulatesse ning Natura 2000 võrgustiku aladele mõju ei avalda.
Maakonnaplaneeringuga paralleelselt oli koostamisel maakonnatasandi teemaplaneering „Rail
Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning keskkonnamõju strateegiline
hindamine, sh Natura hindamine.40
Tänase seisuga on teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“
ning keskkonnamõju strateegiline hindamine, sh Natura hindamine, läbi viidud. Siiski tuleb
sellele lisaks läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine võttes arvesse, et Rail Baltica
keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus pole Tallinna ringraudteega arvestatud ning
põhjapoolne trassikoridor ei kattu üldse ning lõunapoolne koridor kattub vaid osaliselt Rail
Baltica trassikoridoriga.
Joonis 10. Kaitsealad ja Natura 2000.
Mõlemad trassialternatiivid läbivad rohelist võrgustikku kõikidel kohalike omavalitsuste
territooriumidel (vt joonis 11).
40
Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu KSH aruande tabelile 6 “Harju maakonna ruumilise arengu põhimõtted
ja suundumused ning asukohavalikute ja kavandatavate tegevustega kaasnev eeldatav mõju Natura 2000
võrgustiku alade”, lk 57.
26 / 48
Joonis 11. Roheline võrgustik.
Trassialternatiivid ei läbi väärtuslikke maastikke. Lähimad neist, Mustamäe nõlv ja Kadriorg,
paiknevad põhjapoolsest trassialternatiivist u 600 m kaugusel (vt joonis 12).
Joonis 12. Väärtuslikud maastikud.
Raudteeliikluse intensiivistumisel või uute raudteega seotud infrastruktuuriobjektide rajamisel
tuleb täpsemalt hinnata raudteeliiklusega kaasnevaid mõjusid kuni Paldiskini välja.
Raudteeliikluse prognoose tuleb analüüsida riigi eriplaneeringu koostamise käigus, võrreldes
27 / 48
erinevaid stsenaariume seoses raudtee sotsiaal-majandusliku mõjuga, arvestades sealjuures nii
kauba- kui ka reisijateveoga.
Võib lisada, et raudteeliikluse kahekordistumisel suurenevad liiklusest tingitud ekvivalentmüra
tasemed (päeva või öö nn keskmine müratase) 3 dB võrra.41
Võimalikud kliimamuutuste poolt mõjutatavad sektorid ja vastavad leevendusmeetmed
transpordi ja taristu osas42:
- viia läbi teede (maanteed, raudteed, mereteed) haavatavuse hinnang;
- liikluse jaotamise võimalikkus ekstreemsete olude korral (st vastava teedevõrgu
olemasolu).
5.2. Keskkonnauuringud
Riigi eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks on vaja läbi viia erinevad keskkonnauuringud.
Uuringud on sisendiks lisaks mõju hindamisele ka ringraudtee tehnilise lahenduse ja hilisema
ehitusprojekti koostamisele. Vajalikud uuringud määratletakse riigi eriplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses. Riigi eriplaneeringu
koostamise raames lähtutakse väljatöötamise kavatsusest nii asukohavaliku kui ka detailse
lahenduse menetluses. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne esitatakse
asukohavaliku menetluses (I etapi aruanne) ja detailse lahenduse menetluses (detailse
lahenduse KSH aruanne). Riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi
aruanne on ühtlasi sisendiks detailsema lahenduse koostamise aruandele, see tähendab, et omab
väljatöötamise kavatsuse laadset mõju järgnevale etapile.
Riigi eriplaneeringu koostamisel tuleb läbi viia laiapõhjaline asjakohaste mõjude hindamine,
kuna PlanS läbiv põhimõte on laiapõhjaline mõjude hindamine, mitte üksnes keskkonnamõju
strateegilise hindamise teostamine, mille skoop ei hõlma kõiki planeeringu seisukohalt olulisi
kaalutlusi.
Üldistatult on riigi eriplaneeringu väljatöötamise kavatsuses käsitletavad teemad järgnevad:
mõju floorale ja faunale;
mõju kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele;
mõju Natura 2000 võrgustiku aladele;
mõju maakasutusele ja planeeringutele, sh maakasutuse muutusest tulenev mõju
(pöördumatu mõju: raadamine, maa sihtotstarbelise kasutamise takistamine/raskendamine);
mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale;
mõju maastikele ja kultuuripärandile;
mõju rohelisele võrgustikule;
mõju linna roheladele (sh puhke- ja virgestusalad);
mõju loodusressursside kasutamisele;
mõju pinna- ja põhjaveele;
mõju välisõhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitele ning rahvatervisele;
müra ja vibratsioon;
41
Harju maakonnaplaneeringu KSH aruanne, lk 73.
42
Harju maakonnaplaneeringu KSH aruanne, lk 82, tabel 8.
28 / 48
mõju transpordile ja liiklusele;
mõju energeetikasektorile, sh arvestades energiavarustuskindlust, -julgeolekut, lisanduvat
tarbimismahtu jms.
Kavandataval tegevusel on oluline mõju Eesti energeetika, kliima ja välisõhu valdkonnaga
seotud eesmärkidele, mistõttu tuleb nendega arvestada KSH koostamisel. Mõju hindamisel
tuleb muuhulgas arvestada dokumentidega „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani
2030“ ning „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Olulist tähelepanu tuleb pöörata
kliimamuutustest tingitud ilmastiku muutustele ja sellega kaasnevate tavapäratute tingimuste
sagenemisele (nt sooja/külma vaheldumine talviti, jäitepäevade arvu kasv, suvised kõrgemad
keskmised temperatuurid, pikemad kuuma perioodid, sademete intensiivistumine ja
üleujutusoht). Sellest võivad olla tingitud nt elektriliinide tõrked, raudtee deformatsioon ehk
rail track buckling oht, suurenevad koormused raudteega seotud rajatistele (sillad, tunnelid jne).
Mõju hindamise etapis antud hinnangud ja leevendavad meetmed on oluliseks sisendiks
raudteede ja seotud rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel, et oleks tagatud nende rajatiste
vastupidavus. Esitatavad hinnangud ja leevendavad meetmed on juhisteks ehitusprojekti
koostamisel, kui kehtivad standardid ja projekteerimisjuhised ei arvesta võimalike
kliimamuutustest tingitud ekstreemolukordade sagenemisega.
Projekti kavandamise käigus tuleb uurida, kuidas selle elluviimine aitab kaasa
süsinikneutraalsuse saavutamisele (süsinikjalajälje vähenemine, alternatiivkütuste
kasutuselevõtu edendamine raudteetranspordis jmt). Käsitleda tuleb nii ehitustegevuse kui
käitamisaegseid mõjusid.
5.3. Rahastamisetapid ja hinnakalkulatsioon
Riigi eriplaneeringu rahastamisetappide eristamise aluseks on PlanS-s sätestatud riigi
eriplaneeringu menetlusetapid (asukoha eelvalik ja detailne lahendus) ning nende etappide
raames läbi viidav keskkonnamõju strateegiline hindamine (väljatöötamise kavatsus ja aruanne
mõlema menetlusetapi kohta).
Põhimõttelise nõusoleku riigi eriplaneeringu rahastamises osalemiseks on andnud Tallinna
Linnavalitsus, tehes sealjuures ettepaneku riigi eriplaneeringu tellimise rahastamiseks
riigieelarvest, sest ringraudteed tuleks käsitleda riiklikult olulise objektina, millel on eeldatavalt
oluline mõju riigi majanduse arengule, elanikkonna turvalisuse tagamisele, riigikaitsele ja
kliima eesmärkide saavutamisele.
5.3.1. Asukoha eelvalik
Asukoha eelvalik on tööde teostamise mõttes võimalik jaotada alljärgnevateks etappideks:
1. asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse koostamine ja menetlemine, sh etapi tulemuste saavutamiseks
vajalike uuringute määratlemine;
2. asukoha eelvaliku alternatiivide planeeringu koostamine ja menetlemine kuni asukoha
eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande
vastuvõtmiseni;
3. keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp – aruande koostamine ja
menetlemine kuni asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese
etapi aruande vastu võtmiseni;
4. asukoha eelvaliku etapi raames läbi viidavad eelvalikut ja keskkonnamõju strateegilist
hindamist toetavad uuringud, mis eeldatavalt sisaldavad järgmist (uuringud on võimalik
hankida iseseisvalt väljaspool riigi eriplaneeringu menetlust):
29 / 48
- Trassialternatiivide võrdlev tasuvusanalüüs, äriline tasuvus, sotsiaal-majanduslik
tasuvus ning raudteeliikluse reisija- ja kaubavedude prognooside uuring;
- Trassialternatiivide võrdlev kliimamõjude ja keskkonnatervise analüüs;
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise II etapi aruande, sh vajadusel programmi
koostamine, et valmistada ette ehitusprojekti koostamine;
- Kinnisasjade väärtuse muutumise uuring, kinnisasjade avalikes huvides omandamisega
seonduvad küsimused – oluline sisend tasuvusanalüüsi jaoks;
- Töö- ja elukohtade ning elanike liikuvusanalüüs;
- Arheoloogiliste objektide kaardistamine;
- Natura 2000 võrgustiku aladele avalduva mõju hindamine (hindamise vajaduse
tõenäosus on väike, kuid seda ei saa välistada).
Mitmete uuringute osas on kaalutlemise koht, kas teha need juba eelvaliku etapis või detailse
lahenduse jaoks. Sellised uuringuteks on näiteks loomastiku uuring ja kaitsealuste taimede
uuring (nt vältimaks riski, et ilmneb 1. kategooria kaitsealuste liikide paiknemine
raudteekoridoris), üldine geoloogia ja geodeesia ning müra modelleerimine (et omada täpsemat
teadmist leevendavate meetmete kulude paremaks arvestamiseks juba eelvaliku etapis – juhul
kui vastavad kulud mõjutavad oluliselt projekti kogumaksumust).
Valiku tegemise sobivaimaks ”kohaks” on eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise protsess. Sel
juhul on otstarbekas, et hanke mõttes lisandub asjakohane kolmas rahastamisetapp, mille
väljund määrab täpsemalt uuringute vajaduse kahes järgmises etapis (sh. selle, millises etapis
on uuringu teostamine kõige otstarbekam).
5.3.2. Detailne lahendus
Detailse lahenduse koostamise menetlus on uuringute teostamise mõttes võimalik jaotada
alljärgnevateks etappideks:
Detailse lahenduse koostamine ja menetlemine kuni riigi eriplaneeringu vastuvõtmiseni –
olemuslikult detailplaneeringu koostamine planeeringualale, PlanS § 126 ülesannete
lahendamine.
Detailse lahenduse keskkonnamõju strtaeegilise hindamise aruande koostamine ja
menetlemine.
Detailse lahenduse ja selle KSHd toetavad uuringud:
- müra- ja vibratsiooniuuring
- radooniuuring
- põhja- ja pinnavee uuring
- reostusuuring
- ulukiuuring
- loomade liigirühmade uuring
- kaitsealuste taimede uuring
- puittaimestiku ajakohane hinnang
- geodeetilised uuringud
- geotehnilised uuringud
- liiklusuuring.
30 / 48
Sõltuvalt asukohavaliku menetluse raames tehtavatest uuringutest, võib detailse lahenduse
menetluse raames olla vajalik täpsemalt analüüsida kitsendatavaid kinnisasju, nendega
seonduvaid olemasolevaid piiranguid ning juba olemasolevat ehitusõigust. Detailse lahenduse
koostamise raames saab anda hinnangu avalikes huvides omandatava maa ja omandamisega
seonduvate kulude osas, kuna siis on valitud ringraudtee täpne asukoht.
Lisaks on detailse lahenduse koostamise raames soovitav alustada raudtee eelprojekti
koostamist. Raudtee eelprojekti koostamine võimaldab anda täpsema hinnangu ringraudtee
elluviimise osas ning jätkata peale riigi eriplaneeringu menetlust ehitusloa menetlusega. See
tagab ka, et riigi eriplaneeringut on asutud ellu viima. Raudtee eelprojekti koostamiseks on
vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise II etapi uuringud viia läbi keskkonnamõju
hindamise täpsusastmes. Seega on riigi eriplaneeringu koostamise rahastamisel valiku küsimus,
kas koos riigi eriplaneeringu koostamisega rahastada koheselt ka eelprojekti koostamist, mis
võimaldab jätkata ehitusloa taotlemisega ja kavandatu kiiremini ellu viia. Alltoodud
hinnavõrdlus lähtub samuti nimetatud kaalutlusest.
5.3.3. Hinnakalkulatsioon
Järgnevalt toome välja eeldatavad kulud seoses menetlusetappide ja uuringutega. Eeldatavad
kulud on arvutatud, tuginedes analoogsete tööde võrdlushindadele ning läbi viidud
turukonsultatsioonide tulemusel neljalt uuringu- ja konsultatsiooniettevõttelt kogutud
hinnahinnangutele. Tulenevalt ülaltoodud menetlusetappidest ja uuringutest on võimalik välja
tuua esialgne hinnang riigi eriplaneeringu koostamise kuludele.
Töö Hinnahinnangute vahemik
Planeerimismenetluses asukoha
eelvaliku tegemine ja KSH I etapi
hindamise läbiviimine
Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade 60 000 - 100 000€
ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) väljatöötamise
kavatsuse (VTK) koostamine ja
menetlemise koordineerimine.
Täpselt koostatakse KeHJS § 36
kohane KSH väljatöötamise
kavatsus, mis kirjeldab mõjutatavat
keskkonda ja eeldatavalt kaasnevat
olulist keskkonnamõju. Sisendinfot
saab lõunapoolse trassi eskiisist, kuna
sisuliselt on see valitud (väikeste
mööndustega), põhja poolse trassi
osas on rohkem tegemist, kuna selles
koridoris täpsemat valikut tehtud ei
ole. Seega tuleks VTK koostamisel
juba detailsemalt uurida
põhjakoridoris trassi kulgemise
võimalusi.
Asukoha eelvaliku alternatiivide 180 000 – 200 000 €
planeeringu koostamine ja
menetlemise koordineerimine
31 / 48
põhjapoolse trassikoridori eskiisi
koostamine; lõunapoolse eskiisi
korrigeerimine; eelvaliku tegemiseks
vajalike analüüside läbi viimine.
Eelvaliku tegevused alternatiivsete
asukohtade võrdlemiseks, millega
antakse esialgne hinnang
alternatiivide mõjust:
- keskkonnakaitseliste piirangute
ja kitsenduste analüüs;
- ruumiliste piirangute analüüs;
- loetelu ja kaardistus
alternatiivide mõjualasse
jäävatest kinnistutest,
kehtestatud
detailplaneeringutest ja
väljastatud ehituslubadest ning
nende analüüs;
- ristumiste analüüs (tehnilise
infrastruktuuriga,
vooluveekogudega jm) ja sellest
tulenevad tingimused;
- vastavalt kaubavoogude
logistikale ja reisiliiklusele ning
liikluslahendustele koostatakse
hinnang transpordikoormuse
mõjust keskkonnale;
- tulenevalt alternatiiviga
hõlmatud ala tundlikkusest ja
mõju suurusest antakse hinnang
alternatiivide teostatavusest
keskkonnaaspektist;
- tehnilise eskiisi alusel ja
keskkonnatingimustest
lähtuvalt saab hinnata esialgset
maksumust.
Keskkonnamõju strateegilise 60 000 - 150 000 €
hindamise esimene etapp (sh
olulisemad sotsiaalmajanduslikud
mõjud - kohalik ja regionaalne areng
(esmajoones seoses Lääne-Harju
piirkonnaga); turvalisus ja
elukeskkonna kvaliteet (esmajoones
seoses Tallinna kesklinnaga).
Alternatiivide hindamise ja
tasuvusanalüüside alusel valitakse
sobivaim alternatiiv, millele tehakse
2. etapis KMH täpsusastmes KSH.
32 / 48
1. etapi uuringud
Trassialternatiivide võrdlev 150 000 - 200 000 €
tasuvusanalüüs, äriline tasuvus,
sotsiaal-majanduslik tasuvus
Trassialternatiivide võrdlev 100 000 €
kliimamõjude ja keskkonnatervise
analüüs
Töö- ja elukohtade ning elanike 50 000 - 60 000 €
liikuvusanalüüs
Kinnisasjade väärtuse (muutuse) 50 000 €
uuring (sisend tasuvusuuringusse)
Arheoloogiliste objektide 20 000 – 30 000 €
kaardistamine
Rohelise võrgustiku toimimise 25 000 – 50 000
analüüs
Natura 2000 võrgustiku aladele 10 000 €
avalduva mõju hindamine (hindamise
vajaduse tõenäosus on väike, kuid
seda ei saa välistada) –
2. etapp
Detailse lahenduse koostamine ja 120 000 - 300 000 €
menetlemise koordineerimine.
Detailse lahenduse KSH aruande 60 000 – 250 000 €
koostamine ja menetlemise
koordineerimine. KMH KSH
täpsusastmes, toetudes varem tehtud
tööle, mida detailiseeritakse ja
täiendavatele uuringutele.
Õiguslik analüüs kitsendatavate 50 000 €
kinnisasjade, nendega seonduvate
olemasolevate piirangute ning juba
olemasoleva ehitusõiguse osas.
Hinnang avalikes huvides
omandatava maa ja omandamisega
seonduvate kulude osas.
2. etapi uuringud
Geodeetilised uuringud 50 000 €
Geotehnilised uuringud 150 000 €
Müra- ja vibratsiooniuuring 15 000 – 30 000€
Radooniuuring. Olemasoleva info, 0 - 15 000 €
varasemate uuringute ja
radoonikaardi põhjal.
Pinnasevee uuring 15 000 €
Reostusuuring. Kättesaadava info ja 15 000 – 20 000€
visuaalse ülevaatuse põhjal.
Loomastiku ehk ulukiuuring. 20 000 €
Varasemate uuringute ja kohapealse
ülevaatuse alusel hinnatakse loomade
33 / 48
liikumist ökoduktide ja tunnelite
kavandamiseks.
Erinevate loomaliigi rühmade 40 000 €
uuringud
Puittaimestiku ajakohane hinnang 20 000 €
Kaitsealuste taimede uuring 20 000 €
Liiklusuuring 20 000 €
Ehitusprojekti koostamine paralleelselt
riigi eriplaneeringu 2. etapiga
Raudtee ja sellega seotud rajatiste 1 500 000 € - 2 000 000 €
ehitusprojekti koostamine.
Ehitusprojektiga lahendatakse ka
sildade ja ristumistega seonduv,
ühendused depoode ja kaubajaamaga
jne. Ehitusprojekt koostatakse
mahus, et see vastaks ehitusloa
saamiseks vajalikele nõuetele ja
tingimustele ning mille alusel on
võimalik alustada ehitustegevusega.
Kokku hinnangute keskmise alusel 3 375 000 €43 €
Kokku ehitusprojekti koostamata 1 280 000 – 1 950 000 €
Kokku maksimaalse hinnahinnangu 3 950 000 €
alusel
Planeeringu koostamiseks sõlmitavate teenuslepingute mõttes on rahastusetappide eristamiseks
vähemalt 3 alternatiivset võimalust:
kogu protsessi (kõik etapid, eriplaneering ja selle KSH) hõlmav leping, mille raames
protsessi etappidega kooskõlalised rahastamisetapid on vaheväljundite alusel tehtavad
osalised väljamaksed (Lahenduse tugevused: ühtne protsessi juhtimine, erinevate etappide
parim koordinatsioon; Lahenduse nõrkused: järgnevate etappide hind sõltub eelnevate
etappide tulemustest, spekulatiivsed ja riskantsed hinnapakkumised);
kaks eraldi lepingut – üks eriplaneeringu koostamiseks ja teine KSH läbiviimiseks
(Lahenduse tugevused: sõltumatum KSH; Lahenduse nõrkused: keerukam protsesside
koordinatsioon);
hankeid ja rahastusetappe eristatakse planeerimisprotsessi etappide alusel:
- asukoha eelvalik ja selle KSH (siin on lisaks võimalik eristada ka ettevalmistav
lähteülesande etapp),
- detailne lahendus ja selle KSH (Lahenduse tugevused: 2. etapi raames läbiviidad tööd
on täpsemalt määratletud; Lahenduse nõrkused: protsessi etappide omavaheline nõrgem
koordinatsioon, täiendav ajakulu etappide vahelise hanke läbiviimiseks;
2 ja 3 lahenduse kombinatsioon, kus lisaks etappidele on eristatud ka eriplaneeringu
koostamise ja KSH läbiviimise tööd.
Kõigil alternatiivsetel juhtumitel korraldatakse eraldi hanked mõlema etapi teostamiseks
vajalike valdkondlike uuringute tellimiseks.
43
Sellele summale lisanduvad hetkel puudu olevate uuringute summad (nt põhjavee uuring, mis võib osutuda
vajalikuks täiendama geotehnilisi uuringuid).
34 / 48
Turukonsultatsioonide tulemuste üldistusena on otstarbekaim variant eristada riigi
eriplaneeringu koostamisel ja menetlemisel kolme rahastusetappi, mille väljundid määravad
järgnevate etappide tööde täpsema loendi:
1. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse koostamine ja menetlemine
2. Asukoha eelvalik koos KSHga
3. Detailne lahendus koos KSH/KMHga.
5.4. Projekti ajakava ja riskianalüüs
Käesolevaga taotlusega koos esitame näitlikustatud tegevusplaani, et selgitada millises
ajakavas on võimalik viia läbi ringraudtee rajamiseks vajalikud menetlused, projekteerimine ja
ehitamine (vt LISA 2).
Ajakava on koostatud põhimõttel, mis on õiguslikult võimalik. Ajakava koostati, eeldades, et
kõik toimingud ja uuringud teostatakse nõutava põhjalikkusega. Ajakava praktiline teostatavus
sõltub suurest hulgast Taotlejast sõltumatutest teguritest. Samas on selge, et on võimalikud ka
ettenähtamatud takistused. Menetluste ajakava sõltub eelkõige uuringute tulemustest kui ka
sellest, kuidas kulgeb koostöö erinevate menetlustoiminguid teostavate ametkondade vahel ja
strateegilist keskkonnamõju hindamist juhtiva konsultandiga.
Käesolevaga taotlusega koos esitame ka kirjelduse võimalikest riskidest nende mõjudest ja
maandamismeetmetest (vtLisa 3). Järgnevate menetlusetappide jooksul on vajalik täpsemalt
tegeleda tuvastatud riskidega ning hinnata riski esinemise tõenäosust. Seejärel tuleb valida
sobivad maandamistaktikad ning tegevused. Rakendada on vaja ka riskiseireprotsess ning
määrata vastutavad isikud.
6. RIIGI ERIPLANEERINGU ELLUVIIMINE, SH ELLUVIIMISEKS
VAJALIKUD TEGEVUSED JA NENDE JÄRJEKORD
Riigi eriplaneeringu menetluses on võimalik ette näha planeeringu etapiviisiline elluviimine,
sealhulgas kavandatavate tegevuste järjekord.44 Tallinna ringraudtee elluviimine on võimalik
etapiviisiliselt, kasutades erinevaid trassialternatiive, kui see ostutub analüüsimisel
otstarbekaks ja põhjendatuks. Näiteks alustades põhjapoolsest koridorist ja teise etapina
realiseerida lõunapoolne alternatiiv. Sealjuures tuleb arvestada erinevate trasside
sotsiaalmajanduslike mõjudega. Ühtlasi vajab analüüsimist planeerimisseaduse nõue alustada
REP elluviimist 5 aasta jooksul kehtestamisest. Isegi kui ringraudteed ei hakata REP
kehtestamisest 5 aasta möödumisel kohe ehitama või ehitatakse etapiviisiliselt on mõistlik
teostada riigil kruntimine ja maade omandamine ringraudtee tarbeks peale riigi eriplaneeringu
kehtestamist vastavalt projekteerimisel välja selgitatud reaalsele maavajadusele.
Riigi eriplaneeringu elluviimiseks on vajalikud järgmised tegevused:
1. Vajadusel keskkonnamõju hindamise läbiviimine;
2. Tehniline projekteerimine ehitusloa saamiseks vajalikul tasemel;
3. Ehitusloa taotlemine;
4. Ehitamine (sh raudteega seotud rajatiste (ümber) ehitamine);
44
PlanS § 3 lõige 5.
35 / 48
5. Kasutusloa saamine;
6. Testimine.
Loetletud tegevuste ajakava on näitlikustatud LISA 2.
Praegusel ajal ei ole teada keskkonnakaitselisi, geoloogilisi vm põhjuseid, mis välistaksid
ringraudtee kavandamiseks koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus.
36 / 48
LISA 1
KAASAMISKAVA 45
Kava peamine eesmärk on anda praktilised tegevusjuhised puudutatud isikute kaasamiseks Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise ja
elluviimise teemadel. Kaasamiskava kirjeldab detailselt kommunikatsiooni- ja kaasamistegevusi, mis on vajalikud lahendusteni jõudmisel.
Kaasamiskava edukal elluviimisel saavutatakse järgmised tulemused:
1. Rohkem inimesi osaleb otsustusprotsessides. Erinevate huvide arvesse võtmine vähendab otsuse vaidlustamise võimalust, sest puudutatud
isikutel on võimalik menetluse käigus oma seisukohad esitada.
2. Otsused on kvaliteetsemad ja inimestele paremini mõistetavad.
Järgmisena on esitatud kaasamise osapooled, meetod ja plaan.
Nr Osapool Tegevus ja selle Kaasamise viis Osapoole kaasamise Tähtaeg Vastutaja
eesmärk oodatav tulemus
PlanS § 31 lg 1 Vastavalt PlanS-le Selguvad menetluse Riik
(kooskõlastus) Konsulteerimine/ kestel
PlanS § 31 lg 2 osalus/
(arvamus) informeerimine/
Konsulteerimine/ Arvamus Jooksvalt REP menetleja
Kohalikud osalus/
1. omavalitsused Kaasamine informeerimine/
Konsulteerimine/ Kooskõlastus Jooksvalt REP menetleja
osalus/
2. Valitsusasutused Kooskõlastamine informeerimine/
Konsulteerimine/ Arvamus Jooksvalt REP menetleja
osalus/
3. Erasektor Kaasamine informeerimine/
Osalus/informeerimi Arvamus Jooksvalt REP menetleja
4. Maaomanikud Kaasamine ne
45
Täpsem kaasamiskava esitatakse pärast konsultatsioone. Kaasatavate ring on välja toodud alapeatükis 1.3.
37 / 48
Õiguste omajad, sh Osalus/informeerimi Arvamus Jooksvalt REP menetleja
5. load Kaasamine ne
Keskkonnaorganisat Osalus/informeerimi Arvamus Jooksvalt REP menetleja
6. sioonid Kaasamine ne
38 / 48
LISA 2
Tegevus Eeldatav ajakava Eeldatavad kulud
1. RIIGI ERIPLANEERING
1.1 Algatamine 2021 kvartal 2 0
1.2 Konsultandi valik 2021 kvartal 3 0
1.3 Planeerimismenetluses asukoha eelvaliku 2021 kvartal 4 – 2022 kvartal 2 Kulud planeerimismenetlus:
tegemine ja KSH I etapi hindamise läbiviimine 240000 – 300000 €
(keskmine 270000 €)
1.3.1 REP lähteseisukohtade koostamine ning
KSH VTK väljatöötamine Kulud KSH, sh uuringud:
1.3.2 Koostöö ja kaasamine asukoha eelvaliku 2022 kvartal 2 - 2022 kvartal 4 465000 – 650000 €
tegemisel, sh eelanalüüs puudutatud isikute (keskmine 557000 €)
tuvastamisel. (toimub läbivalt)
1.3.3 REP asukohavaliku koostamine ning KSH I
etapi aruanne
1.3.4 Asukoha eelvaliku otsustamine
1.4 Planeerimismenetluses detailsema lahenduse 2023 kvartal 1 – 2023 kvartal 3 Kulud planeerimismenetlus:
koostamine ning KSH II etapi hindamise 230000 – 600000 €
läbiviimine (keskmine 415000 €)
1.4.1 REP detailse lahenduse ja KSH II etapi aruande Kulud KSH, sh uuringud:
koostamine 365000 - 400000 €
1.4.2 Koostöö ja kaasamine 2024 kvartal 4 - 2025 kvartal 1 (keskmine 382500 €)
detailse lahenduse väljatöötamisel, sh puudutatud
isikute kinnisasjapõhine kaasamine ning maade
võõrandamisega seonduvate küsimuste
analüüs (toimub läbivalt)
1.4.3 REP menetlus (kus on arvestatud eelnevaga)
ning REP kehtestamine
2. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE
39 / 48
2.1 Eeltööd ehitusprojekti koostamiseks, sh 2023 kvartal 1 – 2027 kvartal 1 Kulud ehitusprojekti koostamiseks:
geodeesia ja geoloogia (u 2 – 4 kvartalit sõltuvalt 1500000 – 2000000 €
tehnoloogiast) (keskmine 1750000 €)
2.2 Detailsema lahenduse täpsustamine eelprojekti
staadiumis
2.3 Tehniliste tingimuste taotlemine, muu raudteega
seotud taristu projekteerimine
2.4 Põhiprojekti koostamine ja kooskõlastamine
3. EHITUSLUBA
3.1 Taotlemine 2027 kvartal 2
3.2 Keskkonnamõju hindamine – programmi faas 2027 kvartal 4 – 2028 kvartal 2
3.3 Keskkonnamõju hindamine – aruande faas 2028 kvartal 2 – 2028 kvartal 4
3.4 Loa andmine 2029 kvartal 2
4. EHITUSTÖÖD, sh loa- või 2027 kvartal 2 – 2030 kvartal 2
teavituskohustuseta tegevus
5. KASUTUSLUBA 2030 kvartal 3 – 2031 kvartal 1
6. TESTIMINE 2031 kvartal 1 – 2031 kvartal 3
7. TEGEVUSE ALUSTAMINE hiljemalt 2032 kvartal 1
40 / 48
LISA 3
RISKIANALÜÜS
1. PLANEERIMISMENETLUSE ETAPIS ILMNEDA VÕIVAD RISKID
Riski kirjeldus Osapooled Riski täpsem kirjeldus ja mõju Riski maandamise meetmed
Üldised riskid
Poliitilised riskid Riik Kuna VV otsustab riigi eriplaneeringu - Arvestada ajakavas VV tegevusega.
algatamise ja kehtestamise, siis riski mõju on,
et:
- otsuse tegemine jääb poliitilistel põhjustel
venima ning ette antud tähtaegu ei järgita;
- otsus jääb poliitilise toetuse puudumise tõttu
tegemata.
Otsustamatuse mõju on, et kavandatava
tegevusega seotud kulutused suurenevad ning
ajakavast ei ole võimalik kinni pidada.
Organisatsioonilised riskid, Riik - Ebapiisav koostöö ja vaidlused osapoolte - Osapooltel on kokku lepitud
sh koostöö ja vahel. kommunikatsioonikava, mis hõlmab
Taotleja
kommunikatsiooni muuhulgas nendevahelist kommunikatsiooni
puudujäägid osapoolte vahel Puudutatud ning avalikkuse jaoks oluliste sõnumite
omavalitsused edastamist, sh uuringute tulemuste vms (sest
riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on
Erasektor riik).
Maaomanikud,
õiguste omajad
41 / 48
Õiguslikud riskid Riik - Trassialternatiivi vaidlus, mis võib kaasa tuua - Trassialternatiivi vaidluse osas leida
maakonnaplaneeringu vaidlustamise ja/või lahendus maakonnaplaneeringu menetluses
Taotleja
muutmise menetluse, mis omakorda pikendab ning teha endast olenev, et
Puudutatud menetlust. maakonnaplaneeringut ei peaks kohtus
omavalitsused vaidlustama.
- Riigi eriplaneeringu menetluse pikenemine
Erasektor või hilisem vaidlustamine (sh populaarkaebuse - Teha analüüs kinnisasja ulatuse ja omaniku
esitamine). Kui riigi eriplaneeringu huvide kohta, et selgitada välja piiratud
Maaomanikud, vaidlustamisel rahuldatakse esialgse asjaõiguste seadmise kokkulepete
õiguste omajad õiguskaitse taotlus (EÕK), siis ei ole võimalik vajadus/sundvalduse seadmise vajadus.
jätkata plaanipäraste tegevustega ning projekti
- Selgitada välja, kas esineb riigi
elluviimine hilineb.
eriplaneeringu järgne maade
sundvõõrandamise vajadus.
- Ennetada riigi eriplaneeringu
kehtestamisest tulenevaid vaidlusi
õiguslikult kaalutletud ja põhjendatud
menetlustoimingutega ning läbimõeldud
kaasamisega. EÕK taotluse rahuldamisega
arvestada ajakava planeerimisel.
Ajakava muutumine Riik - Erinevate riskide realiseerumisest tulenevad - Analüüsida paralleelselt läbiviidavate
muudatused ajakavas, mis lükkavad uuringute või menetluste võimalikkust,
Taotleja
planeerimisetapi lõpetamist edasi ja võivad kasutada häid näiteid teiste riikide 0-
tõsta projekti läbiviimiseks tehtavaid kulutusi. bürokraatia projektidest.
- Keskkonnauuringuteks vajalike - (Keskkonna)uuringute tulemusel selgunud
loamenetluste venimine. ajakava muudatuste tulemusel tuleb kogu
projekti ajakava jooksvalt muuta ning
- (Keskkonna)uuringute tulemusel ei ole
teavitada sellest teisi osapooli.
võimalik projekti soovitud kujul ellu viia.
42 / 48
Projekti tuleb kohandada vastavaks
keskkonnatingimustele.
Majanduslikud riskid
Finantsrisk Riik - Lisauuringute tegemise vajadus ning sellest - Vajadusel peab leidma
tulenev eelarve ületamine. lisafinantseerimisallikad ning analüüsima,
Taotleja
millised oleksid lisafinantseerimise
(kaasrahastajad) - Kavandatud uuringute ette nähtud
tingimused.
maksumuse ületamine.
- Jälgida majandus- ja sotsiaalkeskkonnast
- Keskkonnauuringutest tulenevad ennetamis-
tulenevaid muudatusi ning tagada
ja leevendusmeetmete rakendamine on kallis ja
tasuvusanalüüsi asja- ja ajakohasus.
ajamahukas.
- Täiendavate finantseerimisvahendite
kaasamise vajadus võib tekitada projektis
seisakuid ja hilinemist ajakavas.
2. PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSETAPIS ILMNEDA VÕIVAD RISKID
Riski kirjeldus Osapooled Riski täpsem kirjeldus ja mõju Riski maandamise meetmed
Üldised riskid
Organisatsioonilised riskid, Riik - Ebapiisav koostöö ja vaidlused osapoolte - Kokku lepitud kommunikatsioonikava, mis
sh koostöö ja vahel. hõlmab muuhulgas riigi ja teiste osapoolte
Taotleja
kommunikatsiooni omavahelist kommunikatsiooni ning
puudujäägid osapoolte vahel Puudutatud avalikkuse jaoks oluliste sõnumite
omavalitsused edastamist, sh uuringute tulemuste vms (sest
riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on
Erasektor riik).
43 / 48
Maaomanikud,
õiguste omajad
Vead avalikes suhetes, avalik Riik Avaliku heakskiidu langus, teatud isikute/ - Planeeringu ja loamenetluste selgus ja
arvamus gruppide vastuseis. läbinähtavus (sealhulgas võimaluse korral
ühitades erinevaid paralleelseid menetlusi) ja
aktiivne kaasamine projekti võimalikult
varajases staadiumis enne sisuliste otsuste
tegemist.
Õiguslikud riskid Riik - Projekteerimise käigus ilmneb riigi - Kaaluda riigi eriplaneeringu kehtestamist
eriplaneeringu muutmise vajadus või muu alternatiivsete lahendustega või
Taotleja
täiendava planeeringu koostamise vajadus. lisatingimustega, et ennetada planeeringu
Puudutatud muutmise vajadust.
- Õigusnormide, standartide muudatused
omavalitsused
ehitamise käigus, millest tuleneb vajadus - Arvestada ajakavas õigusaktide või
Erasektor muuta ehitusprojekti ja teha täiendavaid standartide muudatustega ning planeerida
ehitustöid. eelarves lisakulutuste tegemise võimalus
Maaomanikud, ehitusprojekti muudatuste tegemiseks.
õiguste omajad
Ressursirisk Riik - Kompetentse tööjõu ebapiisavus projekti - Kaardistada planeerimismenetluse etapis
läbiviimiseks (projekteerimine, ehitamine, mõjud tööturule ning tööjõuga seonduvad
Taotleja
paigaldamine vajadused.
- Seoses riikliku järelevalve vajadusega tuleb
samuti kaardistada järelevalveasutuste
täiendav ressursivajadus.
44 / 48
- Eesti haridussüsteemis ei koolitata - Kaardistada aegsasti vajaminevate
raudteeinsenere, vastav tööjõud on vajalik leida seadmete ja masinate nõudlus ning
välismaalt.46 planeerida konkreetses ajaraamis nõutav
ressursivajadus.
- Piisava omaniku- või riikliku järelevalve
olemasolu projekti ehitusfaasi läbiviimiseks.
Ebapiisav ressurss võib kaasa tuua
ehitusvigade hilise avastamise, mistõttu
ületatakse ette antud tähtaegasid, kaasnevad
täiendavad kulud.
- Masinate ja seadmete piiratud kättesaadavaus
võib põhjustada ehitusseisakuid, võib tekkid
vajadus seadmete ja masinate impordiks
välismaalt, sh testvagunipargi import.
- Maavarade ja ehitusmaterjalide ebapiisavus,
sh rööbaste, liiprite, juhtimissüsteemi
komponentide ebapiisavus.
Ajakava muutumine Riik - Ehitusprojekti koostamise pikenemine, mis Piisava lisaaja planeerimine ehitusprojekti
mõjutab järgnevate tähtaegade täitmist. koostamiseks või ehitusvigade
Taotleja
kõrvaldamiseks ning ettenägematute
- Loamenetluste viibimine, mis toob kaasa
asjaolude maandamiseks. Lisaajaga
projekteerimiseks ja ehitamiseks ette nähtud
arvestamine tuleb võtta arvesse eelarve
tähtaegade ületamise.
planeerimisel ning sellest tuleb teavitada
huvitatud osapooli.
Keskkonnarisk Riik - Ehitustegevusest tulenev võimalik keskkonna - Täpsem keskkonnariskide analüüs ja
saastumine (maapind, õhk, jäätmed). riskide maandamise meetmed nähakse ette
46
Rail Baltica projekti Eesti osa planeerimis- ja ehitusfaasi riskianalüüs, lk 49.
45 / 48
Taotleja - Ehitustegevusest tekkivad müra- või keskkonnamõju hindamise raames, sh
vibratsioonihäiringud. keskkonnakorralduskavas.
Puudutatud
omavalitsused - Analüüsida, kas müra- ja vibratsioonihäired
mõjutaks inimeste igapäevast elu.
Erasektor
KSH/KMH raames tuleb täpsemalt
Maaomanikud, analüüsida mõju piikonnas elavatele
õiguste omajad loomadele ja lindudele.
- Tagada tõhus ehitusaegne keskkonnakava
järelevalve, sealhulgas arvestada erinevate
meetmetega projekteerimisfaasis.
- Kohustada ehituslepingute täitjaid järgima
keskkonnameetmeid.
Tehnilised riskid
Ebapiisavad alusandmed, Riik - Ilmnevad täiendavad mõjud keskkonnale, - BIM-metoodika kasutamine, mis
mis mõjutavad mille tulemusel tuleb teha täiendavad uuringud võimaldab ehitustegevust ette planeerida
Taotleja
projekteerimise tulemust ning projekti muuta, halvemal juhul muuta ning arvestada alusandmete, tehnilise
trassikoridori (võib tuua kaasa ka riigi spetsiifikaga ning ka ressursi ja ajakuluga.
eriplaneeringu muutmise vajaduse). -
Arheoloogilised leiud – mõju on täiendavad
uuringud, ajakava muutmine ning kulude kasv.
Ehitustegevuse peatumise Riik - Pooleliolevast ehitustegevusest tulenevad - Esitatakse tagatis, millega tagatakse
risk riskid, mis võivad mõjutada looduskeskkonda vahendid ning nähakse ette meetmed
Taotleja
poolelioleva ehitise ning ehitustegevuse
konserveerimiseks.
Majanduslikud riskid
46 / 48
Finantsrisk - Projekti eelarveväliste lisakulude katmise - Alternatiivsete ja täiendavate
vajadus. finantseerimise võimaluste kaardistamine.
3. KASUTUSETAPIS ILMNEDA VÕIVAD RISKID
Riski kirjeldus Osapooled Riski täpsem kirjeldus ja mõju Riski maandamise meetmed
Üldised riskid
Koostöö ja Riik - Opereerimiseks sobivate rongide - Tagada osapooltevaheline suhtlus piisavalt
kommunikatsiooni spetsifikatsioonide edastamine liiga hilja, mis varajases staadiumis, et teave jõuaks
Taotleja
puudujäägid osapoolte vahel tingib rongide saabumise ning sellest tulenevalt tootjateni piisavalt vara.
ringraudtee kasutamise viibimise.
Ressursirisk Riik - Kompetentse tööjõu ebapiisavus projekti Ressursiriski maandamise meetmed on ette
rakendamiseks (ehitise, tehnoloogia veeremi nähtud planeerimismenetluse etapis.
Taotleja
hooldamine), vajadus tuua nii oskustöölisi
välismaalt.
- Haridussüsteemis ei koolitata
raudteeinsenere, vastav tööjõud on vajalik leida
välismaalt. Tööjõud on aga vajalik raudtee
igapäevaseks toimimiseks, sh hooldus- ja
parendustööd.
Ohutusrisk Riik Ringraudtee kasutamisel tekkivad Ohutusriskide realiseerumise ja nende
õnnetusjuhtumid, kuritegelikud rünnakud vms. maandamise meetmed tuleb täpsemalt ette
Taotleja
näha vastavas riskide hindamise kavas.
47 / 48
Keskkonnarisk Riik Ringraudtee kasutuselevõtul ilmnevad Peab arvestama, et täiendavate häiringute
täiendavad mõjud keskkonnale, sh ilmnemisel tehakse vajalikud uuringud ning
Taotleja
eelhinnangutest kõrgem müra või vibratsioon nähakse ette leevendusmeetmed.
vms.
Tehnilised riskid
Ehitusvigade ilmnemine Riik - Ehitusvigade kõrvaldamiseks on vajalik Arvestada eelarve planeerimisel
kasutamine peatada, teha täiendavad uuringud ehitusvigade kõrvaldamise vajadusega ning
Taotleja
ning näha ette vigade parandamine. näha selleks ette piisavad vahendid.
Ehitusvigade mõju on ringraudtee kasutamise
Tagada piisavad õiguskaitsevahendid
peatamine ning mõju eelarvele. Arvestada
ehitusvigadest tingitud kahju hüvitamiseks,
tuleb ehitusvigade parandamisel ka
nt ehituslepingutes, ehitaja garantii vms näol.
loamenetluste läbimisega.
Majanduslikud riskid
Ringraudtee opereerimise Riik Ringraudtee opereerimise katkemisel tekivad - Varajastes majandusanalüüsides uurida
katkemine mõjud seda opereerivale ning ringraudteed jätkusuutliku majandamise võimalusi, teha
Taotleja
kasutavatele ettevõtetele. Mõjud on eelkõige täpsemad stsenaariumid tasuvuse uurimiseks
majanduslikud. ning kulu-tulu analüüsiks.
48 / 48
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Ministeeriumide ühishoone, Suur-Ameerika 1, Tallinn
15. september 2020
Algus kell 12:30
Lõpp kell 13:30
Juhatas: Tiit Oidjärv Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja
asetäitja
Protokollis: Kristjan Kenapea Harjumaa Omavalitsuste Liidu jurist
Osalesid: Joel Jesse Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor
Väino Tõemets Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja
Indrek Gailan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi
arengu ja investeeringute osakonna juhataja
Risto Kask riigihalduse ministri nõunik
Triin Orav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi
arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist
Alan Rood Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju
talituse nõunik
Leevi Laever Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju
talituse juhataja
Aruteluteemad / päevakord
• Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ettevalmistamise hetkeseis
• Järgmised sammud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ettevalmistamisel
Arutelu
Joel Jesse tutvustas Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) tellitud Tallinna ringraudtee riigi
eriplaneeringu (REP) algatamise taotlusega seonduvat HOL tööversiooni REP võimalikust maksumusest
ja kuluste võimalikust jaotusest partnerite vahel 2021-2027. Nimetatud jaotusettepanekut ei ole veel
partneritele tutvustatud, see saadetakse välja 17.09.2020 koos täpsustatud REP algatamise taotluse
eelnõu ja kooskõlastustabeliga 24.09.2020 koosolekuks. HOL juhib partneritega läbirääkimisi,
praeguseks on osad partnerid väljendanud oma põhimõttelist valmisolekut osaleda REP
kaasfinantseerimisel. Kui selgub kõigi võimalike partnerite (s.h ettevõtjate) valmisolek, saab täpsustada
kulude jaotust.
REP rahastamiskokkuleppe sõlmimise eeldus on täpne teadmine riigi ja teiste partnerite
kaasrahastamise võimekusest. Algatamistaotlus esitatakse rahastamiskokkuleppe sõlmimise järgselt.
HOL poolt 24.09.2020 korraldatava Tallinna ringraudtee teemalise koosoleku järgselt (REP algatamise
taotluse eelnõu tutvustamine, ülevaade laekunud tagasisidest, finantseerimisvõimaluste kaardistamine,
edasiste tegevuste arutamine) koordineerib HOL menetlust võimalike partnerite poolt REP
rahastamises osalemiseks otsustuste tegemiseks ja konkreetsetes panustamismäärades kokku
leppimiseks.
Tiit Oidjärv tutvustas Rahandusministeeriumi poolset Tallinna ringraudtee REP võimaliku maksumuse
ja kulude jaotuse projekti (rõhuasetused ja erinevused võrreldes HOL poolse projektiga: eraldi on
liigendatud projektijuhtimise ja menetluskulud, põhjapoolse võimaliku koridori eskiisprojekti
koostamine asukohavaliku etapis). Võib tõstatuda risk, kas uuringute maksumus on taotluses
2
alahinnatud, mistõttu on kulude jaotuses vajalik pöörata tähelepanu partnerite rahastuse
proportsioonile.
Risto Kask selgitas, et ka riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele on esitatud Tallinna ringraudtee REP
riigi poolse rahastamistaotluse suurusjärk on sarnane, nagu HOL jaotusettepanekus (ca 2 miljonit
eurot), prognoos on tehtud tõenäolise vajaduse pinnalt ning võib sõltuvalt asjaoludest veel muutuda.
Käimasolevate RES läbirääkimiste tähtaeg on septembri lõpp, järgmised läbirääkimised on märtsis
2021.
Taotluses edasises menetluses vaja põhjalikumalt käsitleda REP elluviidavuse temaatikat (ptk 6). REP
elluviidavuse hinnang on oluline valitsuses otsustamise ette valmistamiseks ning selleks on vaja saada
MKM-lt sisend. Analüüsi vajab planeerimisseaduse nõue alusta REP elluviimist 5 aasta jooksul
kehtestamisest. Isegi kui ringraudteed ei hakata REP kehtestamisest 5 aasta möödumisel kohe ehitama
või ehitatakse etapiviisiliselt on mõistlik teostada kruntimine ja maade omandamine ringraudtee
tarbeks peale planeeringu kehtestamist vastavalt reaalsele maavajadusele.
Eesti praegune fookus on Rail Balticu rajamine ning Rail Baltic ja võimalik Tallinna ringraudtee peavad
teineteist toetama. Juhul, kui ringraudtee asukohta hakatakse REP-ga leidma, tuleb arvestada Rail
Balticu paiknemisega.
Kavandatavad järgmised sammud Tallinna ringraudtee REP ettevalmistamisel:
1. HOL korraldab 24.09.2020 Tallinna ringraudtee teemalise koosoleku (REP algatamise
taotluse eelnõu tutvustamine, ülevaade laekunud tagasisidest, finantseerimisvõimaluste
kaardistamine ja esialgse jaotusettepaneku tutvustamine, edasiste tegevuste
arutamine).
2. Ühtlustatakse HOL ja Rahandusministeeriumi käsitlusi REP võimaliku maksumuse ja
kulude jaotuse määramisel. Tööversioonina on mõistlik lähtuda keskmistest
hinnangutest.
3. Rahandusministeerium kavatseb ringraudtee võimaliku REP-ga seotud küsimusi (sh
algatamise taotluse ettevalmistamine, rahastuse küsimused) tutvustada valitsuse
kabinetinõupidamisel.
4. HOL teeb kindlaks partnerite ringi ja saadab hiljemalt oktoobris 2020 partneritele
seisukohavõtuks REP kulude jaotusettepaneku, selgitades seejuures võimalikke riske ja
muutuda võivaid asjaolusid, tagasiside andmise tähtaeg on 01.12.2020.
5. HOL valmistab REP konkreetse rahastamiskokkuleppe projekti pärast riigi
eelarvestrateegia läbirääkimistelt ja partneritelt tagasiside saamist, pidades silmas
järgmist:
- kui riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus tuleb REP osas positiivne otsus
sügisel 2020, seatakse eesmärgiks rahastamiskokkuleppe sõlmimine 2021. aasta I
kvartalis;
- kui 2021. aasta riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel ei tule valitsuselt REP
perspektiivide osas positiivnet tagasisidet, jätkatakse rahastamiskokkuleppe
ettevalmistamist eesmärgiga olla valmis kokkuleppe sõlmimiseks 2021. aasta II
kvartalis (s.t kohe, kui on lõppenud riigi eelarvestrateegia läbirääkimised märtsis
2021).
/ digitaalselt allkirjastatud / / digitaalselt allkirjastatud /
Tiit Oidjärv Kristjan Kenapea
Koosoleku juhataja Protokollija
TALLINNA RINGRAUDTEE RIIGI ERIPLANE E RINGU ETTEVALMISTAMINE KOOSOLEKU PROTOKOLL Omavalitsusmaja , Sirge tn 2 , Tallinn 24 . september 2020 Algus kell 1 0 : 0 0 Lõpp kell 1 1 : 45 Juhatas: Joel Jesse Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Protokollis: Kristjan Kenapea Harjumaa Omavalitsuste Liidu jurist Osalesid: Sandra Mikli Sorainen Advokaadibüroo AS Kati Rohtla Sorainen Advokaadibüroo AS Paul Künnap Sorainen Advokaadibüroo AS Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Kaarel Kose Harjumaa Omavalitsuste Liit Rainer Persidski Keskkonnaministeerium Ahti Kuningas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Indrek Gailan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tiit Oidjärv Rahandusministeerium Leevi Laever Rahandusministeerium Alan Rood Rahandusministeerium Enno Fels Keila Linnavalitsus Aimur Liiva Kiili Vallavalitsus Erki Ruben Lääne-Harju Vallavalitsus Priit Põldmäe Rae Vallavalitsus Siim Orav Rae Vallavalitsus Marti Rehemaa Saku Vallavalitsus Tanel Ots Saku Vallavalitsus Aarto Eipre AS Alexela Logistics Andrus Noor AS Eesti Raudtee Riho Vjatkin AS Eesti Raudtee Urmas Peterson AS Operail Tõnu Grünberg OÜ Rail Baltic Estonia Anvar Salomets OÜ Rail Baltic Estonia Hele-Mai Metsal AS Tallinna Sadam Ester Tuiksoo Paldiski Ettevõtjate Liit Jaanus Ilumets Paldiski Sadamate AS Andrus Kaldalu Ülemiste City Aruteluteemad / päevakord Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõu tutvustamine ja ülevaade laekunud tagasisidest (Advokaadibüroo Sorainen AS) ; Ülevaade Harjumaa Omavalitsuste Liidu ning Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15.09.2020 eelkohtumisest ; Tallinna r ingraudtee riigi eriplaneeringu finantseerimisvõimaluste kaardistamine ja edasiste tegevuste kokku leppimine ; Muud kohapeal algatatud Tallinna ringraudtee teemalised küsimused . Arutelu Joel Jesse avas koosoleku ja tutvustas Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ( REP ) ettevalmistamisel seni tehtut. Sandra Mikli tutvustas REP taotluse eelnõud. Eelnõus olevale kahele trassialternatiivile võib menetluse käigus uusi alternatiive või alamalternatiive lisanduda. Eelnõu kohaselt on REP algatamiseks riiklik huvi, mis kajastub ka muudes riiklikes strateegiadokumentides. REP alusel on võimalik seada kinnisasjadele kitsendusi ja panna paika täpsed asukohaandmed, samas kui maakonnaplaneeringu alusel seda teha ei saa. Andres Piirsalu andis REP taotluse eelnõu st täpsema ülevaate. Esitatud alternatiivid tulenevad Harju maakonnaplaneeringust. Muuhulgas analüüsitakse põhjapoolse trassialternatiivi mõttekust, lõunapoolse alternatiivi seostatus Rail Balticuga (RB) . Oluline on ringraudtee siduda ümbritseva infrastruktuuri ja läbitavate asulatega. Andres Piirsalu andis ülevaate taotluse eelnõu kohase REP käigus kavandatavatest uuringutest ja KSH põhimõtetest. Eskiisprojektidega saab trassikoridorid kitsamaks (st välja selgitada tegeliku maavajaduse ehitamiseks) , samuti kavandada müratõkked ja keskkonnamõjude leevendusmeetmed. Etapi lõpus tehakse valik lõuna- ja põhjaalternatiivi vahel. Samuti analüüsitakse etapiviisilise elluviimise võimalust. Järgmises etapis saab KMH raames detailsema plaani põhjal (loodusmõjud, ehitusgeoloogia) juba ehitusprojekti. RB-ga kattuvas lõigus hinnatakse lisaks RB KMH-le keskkonnamõjusid veel täiendavalt. Lähim Natura ala on põhjatrassist ca 900 m kaugusel. KSH hindamisel vaja arvestada raudteel transportida võidavate ohtlike veostega. REP prognoositav kestus on 4-5 aastat. REP on üleriigilise mõjuga projekt (transpordiühenduste loomine, inimeste liikuvuse parandamine). Ringraudtee d käsitleb ka 23.09.2020 avaldatud „ Transpordi ja l iikuvuse arengukava aastateks 2021-2035 “ eelnõu . Ringraudtee vastab selle arengukava põhimõtetele ja eesmärkidele . Eesmärk on REP teha detailsusastmes, mille põhjal oleks selge reaalne maavajadus ringraudtee ehitamiseks ühes kaasneva taristuga . See võimaldaks riigil alustada maad e ümberkrunti mis t ja omandamist , eesmärgiga hoida t rassikoridor ehitistest vabana, kuid saada maa väljaspool trassikoridori piirangutest vabaks. Rahandusministeeriumi esindaja rõhutas, et eelprojekti koostamine on eelduseks REP kehtestamisele, kuna sealt tulevad sisulised põhjendused mõjude hindamiseks ja planeeringu koostamiseks. REP elluviidavuse teema on oluline kaalutlus REP algatamiseks või algatamata jätmiseks. Taotluse eelnõus on elluviidavuse peatükki täiendatud. Rahandusministeerium täpsustab kindlasti elluviidavuse osa edasistes menetluse etappides ja annab REP elluviidavuse kohta omapoolse seisukoha, küsides elluviidavuse osas kindlasti enne algatamist veel sisendit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM). Kiili valla esindaja osutas , et praegu ste teadmiste kohaselt on võimalikke reisijaid vähe. Kaubavedude perspektiiv ei lisa kohalike elanike seas projektile toetust. Valla partneriks hakkamise otsustab volikogu. Rae valla esindaja teatas, et enne REP algatamist on vaja saada teema osas tagasisidet ning kaaluda tuleks rahastamissüsteemi muudatusi, et kohalikud omavalitsused saaksid riikliku tähtsusega projektide kaasrahastamisel riigilt toetuse muul viisil tagasi. Tõstatati küsimus, et miks riik ei rahasta kogu projekti . MKM esindaja selgitas, et arvestades praegus eid eelarvevõimalusi ja kaubamahte tullakse vastu kohalikule initsiatiivile , eesmärgiga tagada tulevikus võimalus viia kaubarongiliiklus pealinnast välja . Riigi panus on tema suur REP kaasfinantseerimisosa . Kohalikel omavalitsustel on REP-st konkreetne kasu, kui 500 m laiast trassikoridorist saab kitsas, tulevast trassikoridori ei ehitata täis, säilitatakse tulevikus raudtee rajamise võimalus ning samas ülejäänud maad vabanevad arendustegevuseks. Saku valla esindaja juhtis tähelepanu, et Tammemäe karjääri kaevandamisloa muutmistaotluse rahuldamine võib takistada mõlema alternatiivi kohast raudtee paiknemist ja vajalike taristuobjektide rajamist. Osutati, et ringraudtee ja maanteede ristumine avab võimalusi integreerida ühistransporti, pikendades Tallinna ühistranspordiliine raudteepeatusteni. REP käigus selgitatakse need võimalused ja analüüsitakse sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Peatuste asukohad ja arv ringraudteel on ühistranspordi kompleksse arendamise küsimus, REP-ga tagatakse, et erinevad ühistranspordiliigid ei konkureeriks ja leitakse võimalus autostumise piiramiseks. HOL esindaja selgitas, et ümberkaudsete elanike liikumisvajadusi uuritakse REP käigus. Ta märkis , et kvaliteetse, turvalise ja kiire ühistranspordi korral on inimesed nõus seda kasutama, mida kinnitab ka asjaolu, et Harju maakonnas on uute reisirongide saabumisest alates rongikasutajate hulk kasvanud enam kui kaks korda (läänesuund üle 3,5 miljoni reisija aastas). AS E e sti Raudtee esindaja selgitas Soodevahe kaubajaama osas, et ringraudtee ei põhjusta ühegi terminali vajadust. Kuigi 1520 mm rööpmelaiusega ligipääs tuleb Soodevahe terminali sõltumata ringraudteest, annab ringraudtee ehitamine kaubajaamale täiendavaid võimalus ning terminalile saab teisest otsast täiendava ligipääsu. Samas kui ringraudtee tahetakse Tapa suunas olemasolevale raudteele välja tuua mujal kui Lagedis, on vaja uut raudteejaama . Ringraudteele kavandatavast reisiliikluse mahust sõltub ka vajalike vahejaamade ja möödasõi dukohtade arv, kaubaveoks piisab ühest möödasõidu kohast . REP-ga ei tohi hakata RB projekte ümber tegema, RB põhiprojekt ja KMH peavad minema oma ajakavas. Ringraudteega täiendavaks arvestamiseks ei ole MKM olemasolevat suunist täpsustanud. Arvestades RB praegust suurt täpsusastet, oleks vaja RB ja REP lähenemised täpsustada. REP algatamisprotsessi käivitudes on ka alus osapoolte tegevuse kooskõlastamiseks. Paldiski Ettevõtjate Liidu esindaja märkis, et REP i ettevõtjatega ühise rahastamise pretsedenti seni pole, samas tegu riiklikult olulise projektiga, mis on vajalik ka regionaalpoliitiliselt. HOL esindaja selgitas, et ühisrahastuse meetodit on kasutatud Tallinna väikese ringtee eel projekti finantseerimisel. Ettevõtjate lõikes on võimalik veel panuseid täpsustada, selle kohta esitab HOL kirjalikud ettepanekud. HOL saadab partneritele oktoobri alguses kirjad palvega olla ringraudtee REP i koostamisel kaasfinantseerijaks vastavalt tutvustatud kulude jaotusettepanekule . P rognoositav rahastus periood , mille lõikes kaasfinantseerija summa jaguneb , on 5-7 aastat (täpsustatakse Rahandusministeeriumiga). Esialgu on vaja leppida kokku suurusjärgud ja proportsioonid. Eesmärk jõuda kokkuleppele hiljemalt 2021. aasta I kvartalis. Kalkulatsioonides jäädakse keskmise maksumuse juurde, aga kui töö peaks hanke raames kallimaks minema, siis arutatakse teema enne hanke heakskiitmist või tagasilükkamist veel läbi ja otsustatakse edasised toimingud. Samas on ka v õimalus, et REPi kogumaksumus läheb hanke raames soodamaks. Sõltuvalt asjaoludest võib esimene makse olla kas 2021. aasta lõpus või tõenäolisemalt 2022. aastal. Tallinn ja Saue vald on valmis arutama rahastamise teemat edasi lähtudes esitatud jaotusettepanekust. J ärgmised sammud Tallinna ringraudtee REP ettevalmistamisel : HOL esitab oktoobri alguses partneritele ettepanekud olla Tallinna ringraudtee REP kaasrahastajaks (s.h kulude jaotusettepaneku ning võimalike risk ide ja muutuda võiva te asjaolu de ülevaate), paludes tagasisidet hiljemalt 01.12.2020 . HOL teavitab koostööpartnereid Tallinna ringraudtee REP teema arutelu tulemustest (algatamise taotluse ettevalmistamine, rahastuse küsimused) valitsuse kabinetinõupidamisel. K ui riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus tuleb REP rahastamise osas positiivne otsus sügisel 2020, seatakse eesmärgiks REP kaasra hastamis e partnerite ringi täpsustamine, läbirääkimiste lõpetamine ja rahastamiskokkuleppe sõlmimine 2021. aasta I kvartali jooksul. Rahastamiskokkuleppe saavutamisel otsustab HOL juhatus Tallinna ringraudtee REP algatusettepaneku esitamise. / digitaalselt allkirjastatud / / digitaalselt allkirjastatud / Joel Jesse Kristjan Kenapea Koosoleku juhataja Protokollija Koosoleku materjalid ja ettekanded : Sorainen Advokaadibüroo AS ettekanne Harjumaa Omavalitsuste Liidu ettekanne MKMi ja RaMi esindajatega 15.09.2020 toimunud koosoleku protokoll REPi kogumaksumus ajateljel (s h jaotus ettepanek partnerite vahel ) Tallinna ringraudtee REPi täpsustatud taotluse eelnõu (lähteülesanne) T aotluse eelnõule antud tagasiside tabel, sh ülevaade, kuidas on tähelepanekutega ja ettepankutega arvestatud \s
Keskkonnaamet Meie: 30.09.2020 nr 9-1/31-1
[email protected]
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Saku Vallavalitsus
Maavara kaevandamisloa muutmise taotluse konflikt
kavandatava Tallinna ringraudtee trassi asukohaga
Senine menetlus
AS TREV-2 Grupp omab 2033. aastani kehtivat maavara kaevandamise luba (KMIN-104) Tammemäe III
liivakarjääris liiva kaevandamiseks. AS TREV-2 Grupp soovib olemasolevat kaevandamisluba muuta ja
Tammemäe III liivakarjääri mäeeraldist laiendada ning kaevandada arvel olev maavara hetkel kehtiva loa
mäeeraldise teenindusmaaga kattuvas osas. Lisaks mäeeraldise laiendamisele soovib loa taotleja
eemaldada kaevandamisloalt KMIN-104 täiendava tingimuse, mis kohustab karjäärivee juhtimisel
maaparandussüsteemi kasutama setitamist või muud veepuhastamismoodust, et vältida setete
kandumist süsteemi.
Saku Vallavolikogu 27.08.2020 otsusega nr 48 „Maavara kaevandamisloa muutmise taotlusele arvamuse
esitamine“1 nõustuti AS TREV-2 Grupp Tammemäe III mäeeraldise maavara kaevandamisloa muutmisega
muuhulgas tingimusel, et tuleb arvestada Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohase perspektiivse
Tallinna ringraudtee koridoriga ning kooskõlastada kaevandamisloa taotlus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Vajadus arvestada perspektiivse Tallinna ringraudtee trassikoridoriga
Tallinna ringraudtee perspektiivset rajamist käsitletakse muuhulgas
Eesti üleriigilises planeeringus 2030+2
Harju maakonnaplaneeringus 2030+3
Saku valla üldplaneeringus4
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavas aastateks 2019–20245
Harju maakonna arengustrateegias 2035+6
Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegias 20357
1
Saku Vallavolikogu 27.08.2020 otsus nr 48
2
Eesti üleriigiline planeering 2030+, lk 37 (p 4.3.3.)
3
Harju maakonnaplaneering 2030+, seletuskiri lk 55 p c, lk 57 KSH Tabel 6, lk 73 ja 76 KSH, lk 82 KSH Tabel 8.
Vt ka lisa 9 Maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava, lk 4
4
Saku valla üldplaneering, seletuskiri lk 19 p 2.2., lk 26 p 2.3.7.2., lk 32-33 p 2.3.7.11., lk 39 p 2.3.7.19., lk 40-41
p 2.3.7.21., lk 49 p 2.8
5
Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024, lk 18 p 5.3
6
Harju maakonna arengustrateegia 2035+, lk 26 ja lk 29 viimane lõik
7
Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035, lk 29 (31), 48 (50)
____________________________________________________________________________________________
Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445
10618 TALLINN e-post
[email protected] Swedbank, kood 767
registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2019 suunises arvestada Rail Baltic raudtee
eritasandiliste ristumiste projekteerimisel ja ehitamisel Tallinna lõunapoolse ringraudtee tarbeks
täiendava ruumivajadustega ning näha ristumistes ette täiendav vaba gabariit viaduktide all8
Harjumaa Omavalitsuste Liidu, omavalitsuste ja ettevõtjate 13.09.2019 ühispöördumine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole9
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõu, mis käsitleb Tallinna ringraudtee riigi
eriplaneeringu vajadust (avalikustatud 23.09.2020)10.
Lähtudes eelnimetatud dokumentidest valmistab Harjumaa Omavalitsuste Liit ette Tallinna ringraudtee
riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) algatamise taotluse eelnõud ja selgitab enne taotluse esitamist välja
riigi eriplaneeringu finantseerimise võimalused. Ühtlasi andis riigihalduse minister 25.08.2020 kirjaga nr
15-4/5256-2 REPi taotluse eelnõule positiivse tagasiside11. Minister osutas, et Tallinna ringraudtee võib
tulevikus olla oluline ühendus nii kauba- kui reisijateveo seisukohalt, mistõttu on põhjendatud ka raudtee
rajamise ettevalmistuste jätkamine planeeringute koostamise kaudu ning et Rahandusministeerium on
valmis tegema Harjumaa Omavalitsuste Liiduga koostööd rahastuse leidmisel riigi eriplaneeringu
koostamise, vajalike uuringute ja projektide ning mõjude hindamise teostamiseks.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel on valminud algatamise taotluse eelnõu Tallinna ringraudtee REP
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamiseks (lisa 1). Taotluse punktis 4.1 käsitletakse ka
võimalikke trassialternatiive.
Tallinna ringraudtee REPi teemadel Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega toimunud 15.09.2020 nõupidamisel (lisa 2) ja planeeringust
huvitatud osapoolte 24.09.2020 nõupidamisel (lisa 3) arutati REPiga seotud edasisi samme ning
rahastamisküsimusi.
Tallinna ringraudtee REP saab olema aluseks tulevase raudteekoridori ja sellega seonduvate
taristuobjektide maavajaduse täpsustamisele (s.h alus maade ümberkruntimisele ja ehituspiirangute
seadmisele).
Planeeritava Tallinna ringraudtee perspektiivne lõunapoolne trassikoridor kulgeb alates Sausti
liiklussõlmest kuni Tallinn-Rapla raudteeni Tallinna ringtee kõrval, jäädes maanteest põhja poole. Seega
jääb Tallinna ringraudtee perspektiivne lõunapoolne trassikoridor Tammemäe III liivakarjääri (Tammemäe
järve) ja Tallinna ringtee vahele. Tammemäe III liivakarjääri laiendamiseks loa andmine ja liiva
kaevandamise võimaldamine võib karjääri lõunaosas kaasa tuua Tallinna ringraudtee lõunapoolse
perspektiivse trassikoridori alaga kattumise ning tulevase raudteega konflikti sattumise, mis võib muuta
ringraudtee rajamise riigile oluliselt kallimaks ja tehniliselt keerulisemaks, kui mitte võimatuks.
Juhime tähelepanu, et praegu on Tammemäe III liivakarjääri ja Tallinna ringtee vahel maad ca 100 meetrit.
Liivakarjääri lõuna suunas laiendamine vähendab seda maa-ala. Samas hakkaks Tallinna ringraudtee
lõunapoolne trass kulgema üle Tallinn-Rapla raudtee ja Tallinn- Saku maantee, mis tähendab, et
raudteetamm peab hakkama enne ristumist oluliselt varem tõusma ja raudtee muldkeha vajab tavalisega
võrreldes oluliselt rohkem ruumi.
Taotlused
8
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2020 suunis
9
Harjumaa Omavalitsuste Liidu 13.09.2019 ühispöördumine
10
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõu
11
Riigihalduse ministri 25.08.2020 kiri
____________________________________________________________________________________________
Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445
10618 TALLINN e-post
[email protected] Swedbank, kood 767
registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705
Palume AS-le TREV-2 Grupp Tammemäe III liivakarjääris liiva kaevandamiseks antud kaevandamise loa
(KMIN-104) muutmise taotluse jätta rahuldamata osas, millega soovitakse kaevandamisala laiendamist
Tallinna ringtee suunas. Taotletava laiendamisega oleks takistatud perspektiivse lõunapoolse Tallinna
ringraudtee rajamine Tammemäe III liivakarjääri ja Tallinna ringtee vahele.
Palume arvestada, et taotletava kaevandamisloa muutmise küsimust kõnealuses suunas on võimalik
otsustada pärast seda, kui REP alusel on paika pandud täpne Tallinna ringraudtee trassikoridor ning
sellest tulenevalt määratletud ka raudteega kaasnevad rajatised ja selgunud raudtee rajamiseks täpne
maavajadus.
Teie soovil oleme valmis andma asjas täpsemat teavet.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Joel Jesse
tegevdirektor
Lisatud
1. Taotluse eelnõu Tallinna ringraudtee REP ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamiseks.
2. Tallinna ringraudtee teemalise 15.09.2020 nõupidamise protokoll.
3. Tallinna ringraudtee teemalise 24.09.2020 nõupidamise protokoll.
Kristjan Kenapea 615 0365
[email protected]
____________________________________________________________________________________________
Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445
10618 TALLINN e-post
[email protected] Swedbank, kood 767
registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705