dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Üleilmse eestluse programmi tööversioon

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. oktoober 2020
Viit
1.1-16/20-0008/6406-1
Registreeritud
19. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0008
Vastutaja
Andres Kikas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. oktoober 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf77 KB
  • 📎KUTSE_28.10.2020_ÜEKK.pdf468 KB
  • 📎Üleilmse eestluse programm_SIM_16.10.2020.pdf1761 KB

Sisu (failidest)

Austatud ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liige! Olete oodatud osa võtma ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolekust, mis peetakse kolmapäeval, 28. oktoobril kell 15.30 (Eesti aja järgi) Siseministeeriumis ja Skypeʼi vahendusel. Päevakord 1. Rahvastikuminister Riina Solmani tervitussõnavõtt 2. Silmapaistvate üleilmse eestluse edendajate tunnustamine 3. Ülevaade valmivast Üleilmse eestluse programmist Raivo Küüt, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler 4. Tagasiside ja arutelu 5. Koostöökomisjoni järgmisest kohtumisest ja edasisest koostööst Raivo Küüt, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler 6. Arutelu ja koosolekul osalejate ettepanekud 7. Rahvastikuminister Riina Solmani kokkuvõte ja lõppsõna Koosolek kestab ligikaudu kella 18.00-ni. Palun andke 21. oktoobriks oma osalemisest või mitteosalemisest teada Siseministeeriumi üleilmse eestluse nõunikule Keit Spiegelile aadressil [email protected] või helistage telefonil +372 5302 2384. Palun lisage, kas olete osalemas koosolekul veebivahendusel või Siseministeeriumis, kus järgime kõiki tervise ohutuse nõudeid. Osaluse veebivahendusel kinnitanutele saadame koosolekuga liitumise lingi (Skype4Business). Hiljemalt 16.oktoobriks saadame teile programmi materjalid tutvumiseks. Riina Solman rahvastikuminister Programmi nimetus Üleilmne eestlus Tulemusvaldkond rahvastik ja sidus ühiskond Valdkonna arengukava rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030 Programmi periood 2021–2024 Tulemusvaldkonna ja Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, neil on üleilmse eestluse võimalused osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning nende programmi eesmärk tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Peavastutaja Siseministeerium Avalik sektor: Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (Work in Programmi tegevuste Estonia), Rahvusarhiiv, Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti teostajad ja partnerid, välisesindused, Eesti Töötukassa, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi kes aitavad eesmärkide Infosüsteemi Amet saavutamisele kaasa Kolmas sektor: Integratsiooni Sihtasutus, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Instituut, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Üleilmse eestluse programmiga aidatakse kaasa võõrsil asuva eestlaskonna Eesti identiteedi säilitamisele ja ühiste huvide kaitsmisele. Rahvuskaaslasi kaasatakse Eesti ühiskonna, majandus- ja kultuuriellu ning soodustatakse ja toetatakse nende võimalikku tagasipöördumist ning Eesti eluga (taas)kohanemist. Kesksel kohal on nooremate põlvkondade kaasamine ning nendega sidemete tugevdamine. Lisaks luuakse võimalusi, et kaasata Eestit toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning organisatsioone Eesti positiivse kuvandi suurendamisel, eesti kultuuri hoidmisel ja arendamisel, majanduse ning rahvusvaheliste suhete edendamisel. Programmi lühikokkuvõte Programmi eesmärgi täitmiseks on kavandatud kolm järgmist meedet: Võõrsil asuva eestlaskonna ja Eesti Eestisse sõprade kaasamine Eesti identiteedi tagasipöördumise ning ühiskonna ellu ja edendamine ja Eesti eluga arengusse, koostöö säilitamine võõrsil (taas)kohanemise edendamine ning toetamine kvaliteetsete teenuste tagamine 1 3.2.1. Mõõdikud.........................................14 Sisukord 3.2.2. Olukorra analüüs..............................14 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud ..... 3 3.2.3. Meetme 2 programmi tegevused ....18 2. Olukorra analüüs .............................. 3 Programmi tegevus 2.1: Kvaliteetsete ja Probleemi kirjeldus .................................. 5 kliendisõbralike konsulaarteenuste Programmis keskendutakse järgmiste tagamine ....................................................18 küsimuste lahendamisele: ....................... 5 Programmi tegevus 2.2: Eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine ja Olulisim negatiivne mõju, mis võib mitmekesistamine......................................19 kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta ja meetme Programmi tegevus 2.3.: Võõrsil elavate eesmärke ei saavutata............................. 5 eesti noorte kaasamine..............................20 Programmi tegevus 2.5: Rahvadiplomaatia 3. Programmi meetmed ja tegevused ... 6 edendamine ja Eesti kultuuri 3.1. Meede 1. Eesti identiteedi rahvusvahelistumise toetamine .................20 edendamine ja säilitamine võõrsil................ 7 3.3. Meede 3. Eestisse tagasipöördumise ning 3.1.1. Mõõdikud .................................... 7 Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine.... 21 3.1.2. Olukorra analüüs ......................... 7 3.3.1. Mõõdikud .........................................21 3.1.3. Meetme 1 programmi tegevused.... 11 3.3.2. Olukorra analüüs..............................22 Programmi tegevus 1.1: Ühtsema inforuumi 3.3.3. Meetme 3 Programmi tegevused ....25 loomine ...................................................... 11 Programmi tegevus 3.1: Tagasipöördujatele Programmi tegevus 1.2: Eesti kultuuri mõeldud teenuste arendamine ..................25 edendamine ja säilitamine võõrsil ............. 11 Programmi tegevus 3.2: Diasporaapoliitika Programmi tegevus 1.3: Eesti ja tagasipöördujate alase teadmuse kultuuripärandi säilitamine võõrsil ............ 12 koondamine ja teadlikkuse suurendamine Tagatud on kultuuripärandi kogumine ja ühiskonnas .... Error! Bookmark not defined. säilitamine võõrsil ning see on tehtud 4. Programmi juhtimise korraldus .............. 26 kättesaadavaks ......................................... 12 Programmi tegevus 1.4: Rahvuskaaslaste PROGRAMMI LISAD ................................... 28 usuline teenimine ...................................... 13 LISA 1: Programmi seosed teiste 3.2. Meede 2. Üleilmse eestlaskonna arengukavade ja programmidega ..........Error! kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, Bookmark not defined. koostöö edendamine ning kvaliteetsete LISA 2: Programmis kasutatavad teenuste tagamine .................................... 14 mõisted .............Error! Bookmark not defined. 2 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk. Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, rahvuskaaslastel on võimalused osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning nende tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit, tutvustada kultuuri, majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Programmi mõõdikud Algtase 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas Ühtekuuluvustun välja- ne Eestiga töötamisel1 välja- Tagasipöördujad töötamisel2 2. Olukorra analüüs Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas ning kolme väljarändelaine tulemusena3 on Eestil suur ja hajali paiknev väliskogukond. Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000, moodustades ligikaudu 15% kõikidest eestlastest. Suurimad rahvuskaaslaste kogukonnad asuvad praegu Soomes, Rootsis, Venemaal, USAs ja Kanadas. Siinjuures on oluline mõista, et rahvuskaaslaste kogukonnad ei ole homogeensed, erinedes nii suuruse, võimaluste kui ka tausta poolest, samuti on kõigi nende vajadused ja ootused riigile isesugused4. Ajalooliselt on tähtsat rolli mänginud eestlaste organisatsioonid5, mis on aidanud säilitada ja edendada Eesti identiteeti. See on asukohamaades aidanud hoida eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi järjepidevat säilitamist ning selle pidevat dokumenteerimist ka siis, kui põlvkonnad on vahetunud. Peale kultuuriorganisatsioonide on nii ajalooliselt kui ka tänapäeval olulised eestluse ja eesti kultuuri kandjad kogukondade juures tegutsevad kogudused, kes tagavad rahvusliku identiteedi säilimise eestikeelse kirjastamise, eestikeelsete usutalituste, koguduse kooride ja muu kogukondliku tegevuse kaudu (nt keeleõpe pühapäevakoolis). Kõik eelnimetatud tegevused vajavad riigilt toetust ka edaspidi, et tagada eesti identiteedi hoidmine ja edendamine võõrsil. Seda aitab saavutada ka ühtse inforuumi toetamine. Ühtne inforuum toob ja seob kokku ülemaailmsed eesti kogukonnad ja eestluse nimel tegutsejad. Rahvuskaaslastest laste ja noorte kaasamine eestlust võõrsil hoidvatesse tegevustesse ja neile sedalaadi võimaluste pakkumine vajab lisatähelepanu, sest välismaal elavate ja õppivate eesti noorte arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud6. Märgata on trendi, et rahvuskaaslaste 1 „Eesti väliskogukondade tagasipöördumise uuring“ raames aastal 2021 2 „Eesti Ühiskonna Integratsiooni Monitooring 2020“ raames aastal 2020 3 Esimene väljarändelaine Eestist toimus 19. sajandi keskpaigast ida poole, peamiselt ajendatud majanduslikest põhjustest (aga ka kõrghariduse kättesaadavus jne). Teise väljarändelaine, tuntud ka kui 1944. aasta Suurpõgenemine, peamiselt lääne poole, põhjustas II maailmasõda ning kolmas väljarändelaine on seotud Eesti taasiseseisvumisega ja astumisega Euroopa Liitu ning rände põhjused on peamiselt majanduslikku laadi. Kaja Kumer-Haukanõmm, Keiu Telve. Eestlased maailmas. – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“. Peatoimetaja Tiit Tammaru. 4 Rahvuskaaslaste kogukondi võib liigitada mitmeti – Lääne- ja Ida-diasporaa; ajaloolised kogukonnad (nt Põhja-Ameerikas) ja uued kogukonnad (Soome, Belgia, jne); väikesed kogukonnad (nt Eesti juurtega inimesed Lõuna-Ameerikas) ja suured kogukonnad (Soome ja Venemaa). Uusi kogukondi on tekkinud muu hulgas Soomes, Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Luksemburgis ja Austraalias (vt „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“). Olenemata väliskogukonna suurusest või kujunemisloost, on ühine nimetaja see, et rahvuskaaslased on Eesti päritolu inimesed. Oluline on rõhutada, et väljaränne Eestist ei ole lõppenud, näiteks 2019 aastal lahkus Eestist 6500 inimest (vt „Rändestatistika ülevaade 2015–2019“ https://www.eures.ee/sites/eures.ee/files/2020-08/Randestatistika_EST_2015-2019.pdf). 5 Kultuuri-, noorte-, haridus-, heategevusorganisatsioonid, jt 6 „Noori jääb vähemaks kõikjal peale Harjumaa“. Statistikaameti 6. juuli 2020. a uudis 3 kogukondade lapsed ja noored on jäänud kõrvale tegevusest, mis aitab eestlust võõrsil hoida. See omakorda aga vähendab nende võimalust siduda oma tulevik Eestiga. Tähtis on toetada noorte omaalgatuslike ideid, mis aitavad eestlust hoida ja edendada ka siis, kui põlvkonnad vahetuvad. Tähelepanu tuleb pöörata välismaal õppivate noorte vajaduste täitmisele, luues eeldused nende naasmiseks Eesti tööturule. Rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad7 on Eesti esindajad maailmas, kes aitavad tutvustada Eestit ning tugevdada majandus- ja kultuurisidemeid. Võõrsil elava eestlaskonna seas on palju ühiskondlikult aktiivseid inimesi, kes saavad ja soovivad aidata kaasa eestluse hoidmisele ja arendamisele. Nad saavad olla kasulikud Eesti positiivse kuvandi loomisel, näiteks tutvustades Eestit kui potentsiaalset turismisihtkohta või sobivat investeeringute ja ettevõtluskeskkonda. Samuti võib neil olla roll infojagajatena. Nad saavad anda teavet Eesti kultuurist ja selle rahvusvahelisest mõjust ning Eesti ühiskonnast ja poliitikast laiemalt. Rahvuskaaslased saavad võõrsil aktiivselt elavdada välissuhtlust ning mõjutada oma asukohariigi poliitikat, avalikku arvamust ja rahvusvahelisi suhteid. Riigi süsteemne suhtlus võõrsil asuva eestlaskonnaga aitab olemasolevat rahvuskaaslaste potentsiaali tõhusamalt kasutada, suurendades seeläbi nende eneseteadlikkust, kindlustunnet ja väärtust koduriigi silmis. Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naasjate arv. Statistikaameti andmetel on viimased kolm aastat olnud Eesti kodanike rändesaldo positiivne. Kõige rohkem liigutakse endiselt Eesti ja Soome vahel, kuid mitmendat aastat järjest tuli Soomest Eestisse tagasi rohkem inimesi, kui siit põhjanaabrite juurde lahkus8. Tagasipöördujatele on vähe eraldi väljatöötatud ja mõeldud teenuseid, mis toetaksid nende tagasipöördumist ja (taas)kohanemist Eestis. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad otseselt kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Soovitud tagasipöördumist on vaja toetada nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul tasandil. Selleks on vaja luua sujuvad ja takistusteta võimalused, millel on olemas ühiskondlik toetus positiivsete hoiakute kaudu, sest vähene tugi tagasipöördujatele takistab Eestile vajalike oskuste ja teadmistega inimeste tagasitulekut ning siiajäämist. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on riigile prioriteetne küsimus, sest rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on ühel ja samal ajal nii eestluse hoidjad ja kandjad kui ka Eesti saadikud kogu maailmas. Selle edendamiseks ja toetamiseks koostati „Üleilmse eestluse programm aastateks 2021–2024“, mis on „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ üks alavaldkondi. Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik varem toetanud rahvuskaaslaste programmide kaudu aastatel 2004–2008, 2009–2013 ja 2014–20209. Üleilmse eestluse programmi eesmärk on arendada Eesti riigi ja ühiskonna sidusust ning mitmekülgset koostööd rahvuskaasaste kogukondadega. Programmiga kaasatakse rahvuskaaslasi Eesti ühiskonna- ja kultuuriellu senisest sagedamini, kaitstakse nende huve ja toetatakse nende tagasipöördumist ja (taas)kohanemist Eestis. Prioriteetsena jätkatakse tegevusega eesti keele hoidmiseks ja edendamiseks, eesti rahvuskultuuri säilitamiseks ja viimiseks laia maailma. Lisaks luuakse võimalusi, et kaasata Eestit toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning organisatsioone Eesti positiivse kuvandi levitamisse, Eesti majanduse ja rahvusvaheliste suhete edendamisse. Veel soovitakse programmiga arendada Välis- ja Kodu-Eesti kogukondade ühtsustunnet, mis aastakümneid kehtinud riigikorra tõttu ei olnud võimalik. Välis-Eesti kogukondadel oli oluline roll nii Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel kui ka eesti kultuuri hoidmisel ja arendamisel ühistegevuse kaudu ning seda peab väärtustama. Siinkohal on oluline võõrsil elava eestlaskonna motiveerimine ja tunnustamine. 7 Eesti sõprade all peetakse siinses arengukavas silmas kõiki välispäritolu inimesi, kes oma tegemistes on Eestiga seotud ja kes seekaudu toetavad Eestit (e-residendid, estofiilid, jne) 8 Statistikaameti 12. mai 2020. a pressiteade nr 59 „Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu“. 9 vt rahvuskaaslaste programme Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel aadressil https://www.hm.ee/et/tegevused/eestlased-valismaal/rahvuskaaslaste-programm (09.07.2020). 4 Probleemi kirjeldus Rahvuskaaslaste side Eestiga nõrgeneb, sest Eesti riik ei ole piisavat sihipäraselt siiani suhelnud oma võõrsil asuva eestlaskonnaga. See tuleneb erinevatest teguritest, näiteks põlvkondade vahetumisest, kogukondade muutumisest, aga ka rahvuskaaslaste teisenenud rollist praeguses ajas (okupatsiooniaastatel oli rahvuskaaslastel eestluse hoidmisel, edendamisel ja vabaduse saavutamisel suur roll). Kuna võõrsil elavate rahvuskaaslaste eesti keele oskus kahaneb ja seotus eesti kultuuriga väheneb, kaasneb sellega nende identiteedi muutumine ja Eestiga sideme nõrgenemine. Osa rahvuskaaslaste kogukondade lapsi ja noori on jäänud kõrvale tegevusest, mis aitab eestlust võõrsil hoida, see ühtlasi vähendab nende võimalust oma tulevik siduda. Seetõttu on tähtis, et riigi side rahvuskaaslaste kogukondadega oleks tugevam, väliskogukondade teadlikkus siinsetest võimalustest kõrgem ning, et eesti keel ja kultuur jõuaksid kõigi rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni. Programmis keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: 1. Kuidas toetada välismaal elavate rahvuskaaslaste, ennekõike laste ja noorte sidet eesti keele ja kultuuriga, Eesti identiteedi hoidmiseks ja arendamiseks? 2. Kuidas säilitada võõrsil elava eestlaskonna kultuuripärandit asukohamaa või Eesti mäluasutustes ning tuua seeläbi kultuuri- ja teaduskäibesse uut informatsiooni rahvuskaaslaste kogukondade kohta? 3. Kuidas kaasata rahvuskaaslasi Eesti ühiskonna arendamise protsessidesse? 4. Kuidas tekitada enam huvi ning kaasata rahvuskaaslasi ja Eesti sõpru Eesti eesmärkide saavutamiseks kultuuris, majanduses ja rahvusvahelistes suhetes? 5. Kuidas määratleda selgemad rollid riikliku, kohaliku ja kogukondliku tasandi vahel ja arendada nendel tasanditel koostööd väliskogukondadega? 6. Kuidas luua ühtne infoväli, mis on interaktiivne ja loob parema teadlikkuse Eestis toimuvast, Eesti võimalustest ning tekitab suurema huvi Eesti vastu ja muudab seeläbi infovahetuse tõhusamaks? 7. Kuidas soodustada eestlaste tagasipöördumist kodumaale ning toetada tagasitulijaid Eesti eri piirkondadesse naasmisel ja (taas)kohanemisel? Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta ja meetme eesmärke ei saavutata 1. Välismaal elavate eestlaste hulgas väheneb eesti keele oskus ja nende üldine seotus Eesti kultuuriruumiga, side kodumaaga nõrgeneb. 2. Väheneb Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi talletamise ja säilitamise järjepidevus ning pärandi jätkuv dokumenteeritus, kui põlvkonnad vahetuvad. 3. Väheneb Eesti arengut ja ambitsioone toetav võrgustik välisriikides. 4. Tagasipöördumine väheneb, põhjustatuna Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest, regionaalsest tasakaalustamatusest, vähesest toest tagasipöördunutele jts. 5 EESMÄRK Eesti side võõrsil elava eestlaskonna ning 3. Programmi meetmed ja tegevused Eesti sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise, rikastamise ning Järgmistes peatükkides on täpsemini kvaliteedi parandamisega, läbi mille nende kirjeldatud iga programmi meetme panus ühiskonna arengusse kasvab. EESMÄRK teemadega seonduvat hetkeolukorda, Välismaal elavad eestlased TEGEVUSED eesmärke ja abinõusid, mis aitavad kannavad Eesti identiteeti – neid saavutada (ülevaade joonisel). Kvaliteetsete konsulaarteenuste tagatud on ühtne ja mitmekülgne MEEDE 2 osutamine kliendile mugavamalt Üleilmse eestluse programm jaguneb inforuum, eesti kultuuri elujõulisus Võõrsil asuva ning digiriigile vastavalt kolmeks meetmeks ehk kolmeks võõrsil ning Eesti vaimse ja eestlaskonna ja Eesti põhiliseks tegevussuunaks. materiaalse kultuuripärandi sõprade kaasamine Rahvadiplomaatia edendamine säilitamine. MEEDE 1 ühiskonna ellu ja I meetme tegevustega aidatakse ja Eesti kultuurirahvus- Eesti identiteedi arengusse, koostöö kaasa Eesti identiteedi hoidmisele ja vahelistumise toetamine TEGEVUSED edendamine ja edendamine ning edendamisele rahvuskaaslaste säilitamine võõrsil kvaliteetsete Ühtsema inforuumi loomine Eesti keele õppimis- kogukondades. teenuste võimaluste laiendamine ja tagamine II meetme tegevustega edendatakse Eesti kultuuri edendamine mitmekesistamine rahvuskaaslaste ja Eesti sõprade ja säilitamine võõrsil MEEDE 3 Võõrsil elavate eesti kaasamist, koostööd ning tagatakse Eestisse noorte kaasamine kvaliteetsete teenuste kättesaadavus Eesti kultuuripärandi tagasipöördumise säilitamine võõrsil ning Eesti eluga III meetme tegevustega toetatakse (taas)kohanemise Eestisse tagasipöördumist ja Rahvuskaaslaste usuline teenimine toetamine (taas)kohanemist Eestis, kuid väga EESMÄRK olulised eeldused tagasipöördumiseks Toetatud ja soodustatud on luuakse ka I ja II meetme tegevustega. eestlaste tagasipöördumist Programmis on kesksel kohal kodumaale, luues eeldused TEGEVUSED soovitud ja sujuvaks nooremate põlvkondade kaasamine ning nendega sidemete tugevdamine, Tagasipöördujatele mõeldud tagasipöördumiseks ja sest see aitab hoida ja edendada teenuste arendamine Eestisse jäämiseks. eestlust ning loob eeldused võimalikuks tagasipöördumiseks Diasporaapoliitika ja tagasipöördujate alase teadmuse koondamine ja Eestisse. teadlikkuse suurendamine ühiskonnas 6 3.1. Meede 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõrsil Meetme eesmärk. Välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti – tagatud on ühtne ja mitmekülgne inforuum, eesti kultuuri elujõulisus võõrsil ning Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine. 3.1.1. Mõõdikud 2025– Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas 2030 Ühtekuuluvustunne välja- Eestiga töötamisel10 3.1.2. Olukorra analüüs Ühtne inforuum Ühtne inforuum on oluline, et tuua kokku ja lõimida ülemaailmsed eesti kogukonnad ning eestluse nimel tegutsejad ja tegutseda soovijad, sh Eesti riiklikud organisatsioonid, vabatahtlikud ja erialavõrgustikud. Eesti kogukonnad üle maailma ja nende organisatsioonid on tegutsenud aastakümneid, palju on mitmesuguseid võrgustikke ja infokanaleid, sh veebiväljaandeid. Info- ja suhtluskanalid on aga killustunud, puudub ühtne eri kogukondi lõimiv infoväli ja eri võrgustikke hõlmav veebivõrk. Selle tõttu on rahvuskaaslaste kogukonnad erisuguses infoväljas, suhtlus omavahel ja side Eesti meediaruumiga on paljudel juhtudel keeruline ega sobi sihtrühma vajadustega. Kogukondade infovahetus igapäevaelu praktilistes küsimustes, nagu töö, tagasipöördumine, konsulaarküsimused, keeleõpe, laste suvelaagrid Eestis jms, ja selliste küsimuste lahendamine võiks olla ladusam. Nende probleemide lahendamiseks on esimesed sammud tehtud, kuid siinse programmi elluviimisel on ühtse inforuumi edendamisega vaja edasi tegeleda. Eesti kogukondade kommunikatsioon ja infovahetus maailmas Ajalooliselt on rahvuskaaslaste kogukondade ajalehed aidanud hoida ja edendada eestlust, ühendada inimesi ning levitada infot praktiliste küsimuste kohta. 2019. aastal ilmus üle ilma 26 rahvuskaaslaste kogukondadele mõeldud ajalehte11. Kuna ajakirjandus digiteerub, ilmub paberlehti järjest vähem. Tänapäevane digitehnoloogia võimaldab kuuluda Eesti inforuumi sõltumata asukohast. Kuna vajadus kogukondliku infovahetuse järele on rahvuskaaslaste kogukondades endiselt olemas, tuleb aidata kaasa kogukondade ja üleilmse eestluse infokandjate püsimajäämisele ja nende arendamisele. Kogukondades toimub palju infovahetust ka (kesk)organisatsioonide tegevuse kaudu. Ajalooliselt ja praegugi on olnud rahvuskaaslaste (kesk)organisatsioonidel keskne roll infovahetuses ka kogukondade ja riigi vahel12. Tähtsal kohal on riigi infovahetus oma kogukondadega kriisi ajal, mida on ilmestanud hästi 2020. aastal COVID-19 pandeemia. Koostöö Eestiga ja võrgustikud Eesti on välismaal elavaid eestlasi ja nende organisatsioone toetanud süstemaatiliselt rahvuskaaslaste programmide kaudu viimased 15 aastat. Senises koostöös on paljude osaliste tegevuse tulemusena kujunenud toimivad koostöövõrgustikud ja toetuste taotlusvoorud, mis on siiani peamiselt seotud keeleõppe ja kultuuriseltside tegevusega. Näiteks käib aktiivne infovahetus Facebooki võrgustikus VÄLEK (Eesti Koolid väljaspool Eestit). Samuti koondab mitut kultuuriseltsi ja Eesti organisatsioonide 10 „Eesti väliskogukondade tagasipöördumise uuring“ raames aastal 2021 11 Eesti Rahvusraamatukogu andmetel (2019) 12 Näiteks Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), Rootsi Eestlaste Liit (REL), Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ), Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN), jne. 7 võrgustikku Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuuriseltside Ühendus (EKSÜ). Oluline roll võrgustike loomisel on ka Eesti Instituudil, kus on tegeldud Eesti kuvandi loomisega, üleilmse keeleõppe korraldamisega, kultuuri-info koondamise ja vahendamisega infoportaalis aadressil https://estinst.ee/. Olulise infoallikana ja Eesti tutvustajana maailmas tegutseb Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), mille haldusalas on aktiivsed järgmised programmid ja võimalused: 1. e-Eesti kuvandit juhtiv e-Eesti Esitluskeskus, e-Residentsuse programm, 2. Eestis töötamist ja elamist tutvustav programm Work in Estonia, 3. Eestit kui turismisihtkohta tutvustab Visit Estonia leht, 4. Eestit investeerimiskeskkonnana tutvustab Invest in Estonia ja 5. Eesti ettevõtete eksporti toetab Trade with Estonia. Eestit maailmas tutvustab Brand Estonia. Peale selle tutvustab Haridus- ja Noorteamet Eestit kui head riiki, kus õppida ja töötada. Selleks on koostööplatvormid Study in Estonia, Education Nation. Eestit kui head teaduse tegemise sihtkohta tutvustab Research in Estonia (Eesti Teadusagentuur). Eestisse saabunud uussisserändajate kohanemisele aitab kaasa Siseministeeriumi programm Settle in Estonia. Integratsiooni Sihtasutus haldab portaali Global Estonian. Praegu on rahvuskaaslaste hulgas oluliseks suhtlus- ja infovahetuse kanaliks ka mitteametlikud võrgustikud ehk suhtlemine erinevates sotsiaalmeedia võrgustikes13. Virtuaalsete infokanalite kõrval on väga tähtis, et inimesed kohtuksid ka silmast silma ja koguneksid konverentsidel või seminaridel. Neil üritustel toimub teadmuse koondamine, teineteisele tagasiside andmine ja arutlemine. Sellised üritused on näiteks pika ajalooga metsaülikoolid, keelelaagrid, EKSÜ suvelaagrid, erinevad noorte kogunemised. Ühtsustunde loomisel on oluline roll üleilmse eestluse suurkogunemistel – ülemaailmsetel eesti kultuuripäevadel ehk ESTO festivalidel14. Kuid peale ajalooliste ja traditsiooniliste suurkogunemiste alalhoidmise tuleb kujundada ka uut tüüpi suurüritusi, mis tooksid kokku üleilmse eestluse nimel tegutsejad kogu maailmast. Eesti kultuuri edendamine ja säilitamine võõrsil Võõrsil elavale eestlaskonnale suunatud kultuuripoliitika prioriteedid on rahvuskaaslastega keele- ja kultuurisidemete hoidmine ning väliseestlaste endi loodud kultuuriseltside toetamine. Eesti väliskogukondades toimuvate kõrgetasemeliste kultuuriüritustega toetatakse eesti identiteedi säilitamist ja edendamist. Eesti edukust toetavad kontaktid välismaal tegutsevate eesti kunstnike, kultuurikollektiivide ja kultuuritegelaste (kultuuri tootjatega), organisatsioonide (korraldajatega) ja tarbijatega (publik, meedia ja turundus), samuti toimiv eesti-, vene- ja ingliskeelne kommunikatsioon eri meediakanalite vahendusel, et tõhustada infovahetust ning tekitada rahvuskaaslastes ja Eesti sõprades huvi Eesti ühiskonnas toimuva vastu. Rahvuskaaslaste kultuuriseltsid aitavad hoida kontakte Välis-Eesti keskuste ja Eesti riigi, omavalitsuste, kultuuriorganisatsioonide ja vabaühendustega. Eesti kogukondadel väljaspool Eestit on tähtis roll, sest nad on ühel ja samal ajal nii eesti kultuuri kandjad kui ka Eesti tutvustajad oma asukohamaades. Kultuurikoostööle rahvuskaaslastega aitavad kaasa regulaarsed kokkusaamised – ESTOd, laulupeod, konverentsid ja teised üritused. Koostööd toetab aktiivne kultuuriseltside ja -kollektiivide tegevus, nt rahvuskaaslaste kooride ja tantsurühmade kaasamine Eesti laulu- ja tantsupeo liikumisse, eesti ja väliskogukondade kultuuritegelaste ühisloomingu ja -tegevuste ning ida- ja läänediasporaa koostöö 13 Näiteks Facebooki grupid, mis koondavad eri riikide eestlasi (eestlased Soomes, Ameerikas jne). 14 ESTO ehk ülemaailmsed eesti kultuuripäevad on rahvuskaaslaste algatatud ülemaailmne eestlaste kogunemine, mis toimub iga nelja aasta tagant. Esimene ESTO toimus 1972. aastal Torontos. 8 toetamine. Kõik loetletu toetab eesti kultuuri harrastamiseks ja vaimse kultuuripärandi säilitamiseks vajalikku motivatsiooni ja sotsiaalse võrgustiku püsimist väliskogukondade eri põlvkondade vahel. Riigieelarvest saavad tegevustoetust mitmed rahvuskaaslaste kogukondadega tegelevat organisatsiooni, nt MTÜ Eesti Instituut (instituudil on esindused Helsingis ja Budapestis), Tuglase Selts15 (tegutseb Helsingi Eesti Majas) ja MTÜ Eesti Kultuuriseltside Ühendus. Toetusvõimalusi, et teha tööd väljaspool Eestit elavate eestlaste seas ja nende heaks, pakub ka Eesti Kultuurkapital. Välis-Eesti kultuuripärandi säilitamine Mõtestatud (vabatahtlik) töö oma ajaloopärandiga on väliskogukondadele üks viise, kuidas eestlust hoida ja edendada. Ülioluline on koguda, säilitada, kättesaadavaks teha ja uurida rahvuskaaslaste vaimset ja materiaalset kultuuripärandit. Välis-Eesti kultuuripärandi alla kuuluvad arhiivid (arhiividokumendid, fotod, auvised16), suuline pärimus (rahvaluule, elulood ja mälestused, muusikaline traditsioon jm), trükised, keelekogud, kunst, esemeline pärand ja ajaloolise tähtsusega kohad (mälestusmärgid, hauatähised, kalmistud). Rahvuskaaslaste kogukondlik tegevus, vaimne ja materiaalne kultuuripärand on süstemaatiliselt dokumenteeritud ning hoitud suuresti kogukonnaliikmete toel. Välis-Eesti arhiivid asuvad mitme Välis-Eesti organisatsiooni juures, Eesti Majades, ka spetsiaalsetes arhiiviasutustes (eesti arhiivid Austraalias, USAs, Kanadas, Rootsis). Nende baasil on praeguseks kujunenud neli peamist keskust17, igaüks eri tegevussuuna ja väljavaatega edasiseks. 1. Torontos on kavas teha teoks laienemisplaan ning ehitada valmis arhiivikeskus ja Välis-Eesti muuseum (Väliseesti Muuseum (VEMU), Eesti Õppetöö Keskuse juures). See koondaks kaks suurt arhiivi, nagu a) VEMU arhiivi ja raamatukogu (endine Tartu Instituudi18 Arhiiv ja Raamatukogu) ning b) Eesti Keskarhiivi Kanadas. 2. Eesti Arhiiv Ameerika Ühendriikides säilitab ja kogub ainest pidevalt, ka praegu, kuid ruumipuudusel on üle 600 kollektsiooni antud hoiule Immigratsiooniajaloo Uurimiskeskusesse (IHRC, Minneapolis). 3. Eesti Arhiiv Austraalias on sõlminud kokkuleppe, et Austraalia eestlasi puudutavad materjalid antakse üle Austraalia Rahvusarhiivi, kui kogukond neid enam säilitada ei saa. 4. Rootsi Eestlaste Liidu juures tegutsev arhiivikomisjon kogub, süstematiseerib ja saadab kogusid edasi erinevatesse hoiupaikadesse, sõlmides ise kokkulepped mäluasutustega Eestis või Rootsis. Eesti mäluasutustes on väliseesti päritolu kogusid kõige enam Rahvusarhiivis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Eesti Kunstimuuseumis, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumis, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus, Tartu Ülikooli raamatukogus. Ajal, mil rahvuskaaslaste kogukonnad muutuvad või nende keskused kanduvad teistesse asukohtadesse, on oluline tagada kogutud kultuuripärandi säilimine. Seetõttu on vajalik olla kursis kogukondades toimuvaga ja saavutada stabiilne rahastus kogukondlikele väliseesti arhiivikeskustele. Eesti riiklikel mäluasutustel peab olema valmidus kiiresti reageerida juhul, kui on vaja päästa avariiohtlikes tingimustes hoitavaid või hävimisohus kogusid. Oluline on käsitleda ka võõrsil asuvate kõrgete riigitegelaste matmispaikade teemat. Nimelt puudub praegu selge koordinatsioon haudade kindlakstegemise ja hooldamise kohta (sellega tegelevad osaliselt kohalikud välisesindused, osalt kogukonnad). 15 Tuglase Selts on Soome mittetulundusühing, kes arendab eesti ja soome rahva kultuurikoostööd. 16 Auvis on teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised on näiteks vinüülplaadid, laserplaadid, diapositiivid, diafilmid, videosalvestised, DVD-d jms. 17 Tegutseb ka Eesti Arhiiv Vancouveris ja mõned muud väiksemad rühmad 18 Tartu Instituut asub Torontos ja tegutseb Tartu Collegeʼi juures. Instituut asutati 1971. aastal. 9 Edasist pidevat tähelepanu vajab kultuuripärandi kogumise ja säilitamisega tegelevate võrgustike toetamine ja arendamine. Maailma eri paigus on säilitatud dokumenteeritud teavet, audiovisuaalset ainest, esemete ja trükiste kollektsioone, talletatud suulist pärimust. Neist kõigist ülevaate saamine ja säilitatu kohta teabe jagamine on seni toimunud Välis-Eesti ja Eesti mäluasutuste tihedas koostöös MTÜ Baltic Heritage Networki (BaltHerNet) kaudu ja tema hallavata portaali vahendusel. Portaalis BaltHerNet19 vahendatakse infot eesti kultuuripärandi kogude sisu, asukohtade, neid haldavate organisatsioonide ning erialase oskusteabe kohta. Kõik see pakub vajalikku infot pärandi kogumiseks, säilitamiseks ja aitab teaduslikeks uurimistöödeks leida allikmaterjali. Kuna Balti diasporaakogukonnad on pikkade aastate vältel teinud mitmesugustes valdkondades tihedat koostööd, on oluline jätkata Balti koostööd ka kultuuripärandi säilitamisel. Kommunikatsioonile aitab kaasa ka MTÜ poolt virtuaalset välja antav Baltic Heritage Network Newsletter, mis ilmub neli korda aastas. Arhiivipärandi kasutatavaks tegemine nõuab väga palju mitmesuguseid ressursse, nagu aeg, raha, digiteadmised jts. Mäluasutused Eestis ja asukohamaades vajavad enam tuge selleks, et parandada juurdepääsu kogudele ja tuua seeläbi kultuuri- ja teaduskäibesse uut infot väliseestlaste kohta. Et lihtsustada kogude kättesaadavaks tegemist, on rahvuskaaslaste kogukondadel võimalus kasutada arhiivide sisu avamiseks Rahvusarhiivi väljatöötatud keskkondi. Oluline on hõlmata ka tänapäevaste vahenditega talletatud kultuuripärandit selle tekkekeskkonnas ning kaasata selle kogumisse nooremate põlvkondade esindajaid, kes ei ole nii hästi organiseerunud kui vanemad põlvkonnad. Vajalik on teadvustada muutusi ja levitada oskusi säilitada uutele infokandjatele salvestatud pärandit. Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamise järjepidevuse seisukohast on ülioluline tagada pärandi pidev dokumenteerimine samal määral ja tasemel ka siis, kui põlvkonnad vahetuvad. Senise rahvuskaaslaste programmi arhiivinduse valdkonna piiratud eelarve tõttu on peaaegu igal aastal kahte kolmandikku projektidest rahastatud vaid osaliselt, väiksemas mahus. Rahanappusel jääb oluliste projektide täitmine aastateks venima. Nii pikeneb eesmärgi saavutamiseks kuluv aeg, kuid kasvab nii halduskoormus projektide menetlemisel kui ka bürokraatia projekti rahastamise taotlejale. Kaaluda võiks tegevustoetuste eraldamist, mis tagaks Välis-Eesti kogukondlike arhiivikeskuste stabiilse rahastamise. Rahvuskaaslaste usuline teenimine Usuline identiteet on ajalooliselt olnud rahvusidentiteedi tähtis osa, seda eriti ajaloolistes eestlaste kogukondades. Luterlikud kogudused olid enamasti esimesed eestlaste organisatsioonid ja ilmselt jäävad ka viimasteks eestlaste ühiskondlikeks organisatsioonideks nendes piirkondades, kus kogukonnad vananevad ja kahanevad. Samas on kogudustel oluline roll rahvusliku identiteedi alalhoidmisel, edasikandmisel ja rahvuslike tähtpäevade tähistamisel ka praegu, seda nii jumalateenistuste kui ka teiste usuliste tegevuste, aga samuti laulukooride ja muude kultuuritegevuste kaudu. Selle ülesande säilitamisel vajab rahvuskaaslaste usulise teenimine nii tähelepanu ja tunnustamist kui ka rahalist toetust. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (edaspidi EELK) ja seda tegevust toetab rahaliselt Siseministeerium. Jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi viib EELK ellu Eesti kogukondadele Lätis, Leedus, Soomes, Belgias (Brüssel) ja Venemaal (sh Petseris). 2019. aastal peeti 65 jumalateenistust kümnes geograafilises punktis (Riias 11, Helsingis 10, Vilniuses 1, Brüsselis 4, Peterburis 24, Petseris 11, Moskvas 1 ning Siberis Ülem-Suetukis 1, Orava külas 1, Kasekese külas 1). Raha puudumise tõttu ei peetud jumalateenistusi Sotšis, Suhhumis ja Krimmis. Peale eelmainitud usulise teenimise on eestikeelsed luterlikud jumalateenistused korraldatud Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias, kus jumalateenistusi elluviimise on korraldanud erinevad luterlikud kogudused, sh EELK. Teadaolevalt leiab eestikeelne usuline teenimine aset ka nelipühilaste ja baptistide koguduses Rootsis. 19 MTÜ Baltic Heritage Network, vt https://www.balther.net/et/. Võrgustik loodi 2008. aasta jaanuaris, tööd alustasid ka Läti ja Leedu töörühmad. BaltHerNeti kodulehekülge saab lugeda eesti, läti, leedu, inglise ja vene keeles. 10 3.1.3. Meetme 1 programmi tegevused Programmi tegevus 1.1: Ühtsema inforuumi loomine Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste pakkumise kaudu saavutada järgmised asutused (plaanivad oma Toetatud on ühtsema info- ja suhtlusruumi teenuste raha selles alaprogrammis / ei plaani): kujundamine Siseministeerium, KÜSK, ERR Eesmärgi saavutamise vahendid: toetusvoor, koolitamine Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas 2019 Toetatud Välis- Eesti väljaannete -- 7 SiM, KÜSK arv Tehtud ristmeedia -- 0 2 SiM, ERR projektid Olulised toetavad tegevused (reformid, Vastutaja Teostaja Partner Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) Ühtsema info- ja suhtlusruumi kujundamine ja SIM 2021- olemasolevate toetamine. 2024 Rahvuskaaslaste kogukondadele suunatud ristmeedia 2021- SIM ERR projektid 2024 Rahvuskaaslastele suunatud väljaannete toetamine 2021- SIM KÜSK 2024 Programmi tegevus 1.2: Eesti kultuuri edendamine ja säilitamine võõrsil Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: Integratsiooni Sihtasutus, Välis-Eesti kogukondades on tagatud Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Instituut, Eesti kultuuriruumi säilitamine Kultuuriseltside Ühendus Eesmärgi saavutamise vahendid: projektikonkursid, tegevustoetused Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas 2019 Toetatud Välis-Eesti Integrat- kultuuriprojektide 23 19 20 20 20 20 20 siooni SA arv Lähetatud Integrat- 10 13 10 10 10 10 10 juhendajate arv siooni SA Välis-Eesti teabepäevade, Integrat- 21 24 23 23 23 23 23 konverentside ja siooni SA seminaride arv Eestis toimuvatel suurüritustel Integrat- osalenud Välis-Eesti 6 1 5 5 5 5 5 siooni SA kultuuri- kollektiivide arv 11 Olulised toetavad tegevused (reformid, Vastutaja Teostaja Partner Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) Välis-Eesti koori- ja tantsujuhtide täiendusõppe KUM ERRS, Eesti 2021– INSA toetamine Kooriühing 2024 Kontaktseminaride ja teabepäevade korraldamine Välis- KUM INSA, Eesti Eesti kogukondadele 2021– Instituut, HTM 2024 EKSÜ Kultuurivahetuse toetamine ida- ja lääne- diasporaa KUM Integrat- esindajate vahel 2021– siooni SA, 2024 Eesti Instituut Välis-Eesti kultuuriseltse toetavate taotlusvoorude KUM 2021– Integrat- elluviimine 2024 siooni SA Välis-Eesti kogukondadega seotud kultuurisündmuste KUM Integrat- 2021– kajastamine ja nende kohta info vahetamine siooni SA, 2024 Eesti Instituut Välis-Eesti noortele mõeldud kontaktseminaride ja HTM, KUM Integrat- 2021– kultuurisündmuste korraldamine siooni SA, 2024 Eesti Instituut ESTO 2023 toetamine SIM 2023 Programmi tegevus 1.3: Eesti kultuuripärandi säilitamine võõrsil Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: Rahvusarhiiv, Eesti Tagatud on kultuuripärandi kogumine ja säilitamine Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja võõrsil ning see on tehtud kättesaadavaks teised mäluasutused. Eesmärgi saavutamise vahendid: projektikonkursid, tegevustoetused Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas 2019 Lisandunud kindlaks tehtud ja heades tingimustes 12 10 10 10 10 10 säilitatavate Välis- Eesti kogude arv Kirjeldatud kogude ja täiendatud 36 20 20 20 20 20 andmestute arv Lisandunud digiteerituna 23 15 15 15 15 15 kättesaadavate kogude arv Toimunud valdkonda toetavate ürituste 5 5 5 5 5 5 arv Avaldatud 10 10 10 10 10 10 publikatsioonide arv 12 Välis-Eesti arhiivikeskuste ja 420 5 5 5 5 5 nende tugivõrgustiku stabiilne rahastamine Olulised toetavad tegevused (reformid, Vastutaja Teostaja Partner Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) Kultuuripärandi säilitamist toetavate projektide HTM 2021– taotlusvoorude elluviimine 2024 Kultuuripärandi kogumise (välitööd, kogumisaktsioonid, HTM 2021– kogude vedu) toetamine ning valmidus ohustatud 2024 kogude päästmiseks Eesti mäluasutuste spetsialistide lähetused HTM 2021– väliseestlaste asukohamaadesse, Välis-Eesti 2024 kogukondade nõustamine pärandi säilitamisel Välis-Eesti kogude kirjeldamine ja digiteerimine, HTM 2021– andmebaaside loomine ja täiendamine 2024 Välis-Eesti uuringute toetamine ja sidumine ülikoolide HTM 2021– õppekavadega 2024 Kodu-Eesti kogukondlike kultuuripärandi keskuste ja HTM 2021– koostöövõrgustike toetamine ja arendamine 2024 Konverentside, seminaride ja koolituste korraldamine HTM 2021– kultuuripärandi teemal Kodu-Eestis ja Välis-Eesti 2024 kogukondades Valdkondlike publikatsioonide avaldamine HTM 2021– 2024 Võõrsil asuvate kõrgete riigitegelaste matmispaikade SIM VÄM, kindlakstamine ja hooldamine KUM, 2022– Välisesind 2024 used Programmi tegevus 1.4: Rahvuskaaslaste usuline teenimine Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (plaanivad oma teenuste raha Tagatud on eestlaste usuline teenimine nende selles alaprogrammis / ei plaani): SIM ning EELK ja asukohariikides ning selle kaudu eestluse ja Eesti EKNK kirikuvalitsused identiteedi toetamine Eesmärgi saavutamise vahendid: vaimulike lähetamine asukohamaadesse, teenistuste elluviimine Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas 2019 Lähetatud 15 15 20 20 20 20 20 vaimulike arv Elluviidud teenistuste arv eri riikides 64 65 100 100 100 100 100 (leerikoolid, ristimised jt) Olulised toetavad tegevused (reformid, Vastutaja Teostaja Partner Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) 20 Toetatud organisatsioonide arv 13 Rahvuskaaslaste usuline teenimine nende kohalikud EELK ja EKNK asukohamaades EELK ja EKNK kogudused, 2021– kiriku- vaimulikud välisesindus 2024 valitsused ed 3.2. Meede 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine Meetme eesmärk. Eesti side võõrsil elava eestlaskonna ja Eesti sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise, rikastamise ning kvaliteedi parandamisega, kasvatades nende panust ühiskonna arengusse. 3.2.1. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas 2019 Valimisaktiivsuse näitaja 8,3% - - - 10% - - ?% VÄM/SIM Eksperdihinnang konsulaarteenuste 40% 45% 50% 55% 60% VÄM kliendisõbralikkusele ja vastavus e-riigi mainele 3.2.2. Olukorra analüüs Kvaliteetsed konsulaarteenused välisesindustes Võõrsil elavate eestlaste seas kasvab igal aastal nõudlus avalike teenuste järele Eesti välisesindustes (joonis 2). Ühest küljest on oluline kaasata võõrsil elavat eesti kogukonda Eesti arengusse ja ühiskonnaellu, teisest küljest aga tuleb kindlustada kvaliteetsed, mugavad ja kättesaadavad konsulaarteenused kõigile soovijatele ja abivajajatele. Eesti kodanike kõige enam kasutatav teenus välisriikides on isikut tõendavate dokumentide (pass ja ID-kaart) taotlemine välisesinduses ning nende kättesaamine välisesinduses või aukonsulilt (joonis 3). Eesti on läbi aastate olnud uhke oma e-riigi kuvandi ja saavutuste üle selles valdkonnas. Samas, kuigi passi on võimalik taotleda e-keskkonnas, tuleb juhul, kui eelmise passi taotlemisest ja sõrmejälgede andmisest on möödunud rohkem kui kuus aastat, minna sõrmejälgede andmiseks ikkagi välisesindusse kohapeale. Ka passi ja ID-kaarti on võimalik kätte saada üksnes välisesinduses või aukonsulilt. Arvestades meie välisesinduste väikest võrgustikku ja samas suurearvulist rahvuskaaslaste kogukonda, tähendab see paljudele inimestele reisimist nii riigi sees, aga tihti ka teise riiki. See toob kaasa inimestele põhjendamatuid ebamugavusi ja ülemääraseid kulutusi. COVID-19 pandeemiast tingitud eriolukorra ajal saatis Välisministeerium katseprojekti raames Eesti kodanikele turvalist postiteenust kasutades 534 passi. Sellest lähtudes on otstarbekas luua olukord, kus ka tavaolukorras saaks väljastada isikut tõendavaid dokumente vahendusteenusena. Konsulaartoimingute seas on sageduselt teisel kohal e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi: e-residendi kaardi) väljastamine. E-residendi kaardi kättesaamiseks peab taotleja pöörduma Eesti 14 välisesindusse. See tähendab, et väga paljudes Eestile tugeva investeerimis- ja majanduspotentsiaaliga asukohamaades on võimalikel residentidel, kes vastavad Eesti huviprofiilile, ebamugav e-residendi kaarti kätte saada, kuna see nõuab neilt reisimist. Välisministeeriumil on plaan teha mugavaks isikut tõendavate dokumentide väljastamiseks koostööd välise teenuseosutajaga. Üksikud väljastuskohad on juba avatud, näiteks Tokios, San Franciscos, Soulis ning 2020. a lõpuks plaanitakse avada väljastuskohti veelgi. Välise teenuseosutaja kaudu on võimalik väljastada kõiki isikut tõendavaid dokumente ja hõivata dokumendi taotlemise jaoks biomeetriat. Koostöös asjassepuutuvate asutustega on vaja leida väliskogukonnale praegusest mugavam viis isikut tõendavaid dokumente taotleda ja neid kätte saada. Väga kvaliteetsete konsulaarteenuste pakkumiseks on need teenused vaja võimalikult suures ulatuses digiteerida, kindlustada nende kasutajasõbralikkus, arendades konsulaarteenuseid lähtudes asukohamaa eestlaste vajadustest. Selle eesmärgini jõudmine eeldab mitme ministeeriumi ja ameti ühiseid jõupingutusi. Tuginedes välisesinduste konsulaartöö praktikale, ei ole võõrsil elavate eestlaste teadlikkus olemasolevatest e-teenustest ja nende kättesaadavusest piisavalt suur ning mõnikord pole võimalusi neid teenuseid kasutada. Seetõttu on vaja suurendada võõrsil elava eestlaskonna teadlikkust e-teenustest, aga ka ID-kaardi omamise kasulikkusest, kuna ID-kaart teeb konsulaarteenused neile mugavamini kättesaadavaks. Et e-teenuste kohta teadlikkust suurendada, tuleb koondada info kõigist olemasolevatest teenustest ühte keskkonda, luues ühtse veebivärava. E-teenuste laialdasemat kasutamist soosib, kui välisesindustes väljastatakse koos isikutunnistusega digiluger (samamoodi tehakse e-residendi kaardi väljastamisel). Eesti digi ID21 laiem kasutamine väliseestlaste seas seob neid ühtlasi tihedamalt Eestiga. Konsulaartoimingud aastatel 2013−2019 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 Muud Rahvastikuregistri toimingud Elamisloakaardi toimingud E-residendi kaardi toimingud Isikutunnistuse toimingud Eesti passi toimingud Kodaniku registreerimine 0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 Joonis 2. Eri konsulaartoimingute arv (allikas: Välisministeerium) 21 Eesti digi ID ehk ID-kaart või digitaalne isikutunnistus 15 Konsulaartoimingud välisesindustes 2019. aastal E-residendi kaardid Passid ja ID-kaardid Muu 21% 24% 55% Joonis 3. Konsulaartoimingute osakaal välisesindustes 2019. aastal (allikas: Välisministeerium ) Eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine ja mitmekesistamine Viimase viie aasta jooksul on Eestist välja rännanud 1100 last või noort aastas vanuses 5–19, kes võiksid mingil eluetapil tagasi pöörduda Eestisse, sh ka haridussüsteemi. Probleemiks on, et võõrsil elades laste ja vanemate side Eesti haridusasutusega enamikul juhtudel katkeb ja eesti keele õpe emakeelena ei jätku Eesti põhikooli õppekava alusel. Uuringud näitavad, et Eestisse naasnud perede lastel esineb raskusi haridussüsteemis kohanemisega ja peamiselt on see seotud laste eesti keele (puuduliku) oskusega22. Tagasirände suurendamiseks ja soodustamiseks ning eestluse hoidmiseks välismaal on oluline laiendada ja mitmekesistada eesti keele õppimise võimalusi välismaal nii sealsetes üldhariduskoolides, pühapäevakoolides, lasteaedades ja seltsides kui ka välismaal elavate eesti laste e-koolis Üleilmakool23. Eesti keele ja kultuuriloo, samuti mõne teise aine õpetamine eesti keeles aitab säilitada ja arendada eesti keele oskust rahvuskaaslaste koolides ja kogukondades ning luua noortele võimaluse jätkata tulevikus soovi korral õpinguid Eesti haridussüsteemis. Kuna parimaid tulemusi annab keelekeskkonnas toimuv keeleõpe, on vajalik suurendada rahvuskaaslastest lastele mõeldud ning Eestis toimuvate keelelaagrite ja noortevahetuste arvu – siiani on riik jõudnud osalemisvõimalust pakkuda u 1/3 taotlejatest. Samuti on vajadus rahvuskaaslaste kogukondade erisusi arvestavate nüüdisaegsete õpikute järele. Õpikud on tihtilugu iganenud või ei vasta sihtrühma eale (nt keeleõpikud, mis on mõeldud eelkooliealistele ei sobi õppevahendiks õpilastele või täiskasvanutele). Lisaks on probleem ka õpikute ülesehitusega, mis ei lähe sageli kokku keeleõppe sagedusega. Õppimist soosiksid ka mitmesugused digilahendused, seda nii õpetajate täienduskoolituseks kui ka õpimaterjalide pidevaks ajakohastamiseks. Selge vajadus on eesti keele õpetajate koolitusvõimaluste mitmekesistamise järele ja neile metoodilise toe pakkumisele, kuna paljud välismaal õpetavad õpetajad ei ole eesti keele õpetajaks spetsiaalselt õppinud. Lähtudes lisavajadusest kaasata senisest enam lapsi ja noori väliskogukondade tegevusse on vajalik pöörata pidevat tähelepanu nende omaalgatuslike ideede elluviimisele, mis toetaksid eestluse hoidmist. 22 Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring: lõpparuanne 2015. Merli Aksen, Kertu Aruoja, Kadri Lees jt. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut. Veebis kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/rkp_moju-uuring_lopparuanne.pdf (08.07.2020). Eestisse tagasipöörduvate perede laste õppima asumine: lõpparuanne 2015. Riigihange nr 182196. Tartu: Civitta Eesti. Veebis kättesaadav aadressil http://dspace.ut.ee/handle/10062/56616 (08.07.2020). 23 Hea näide on Üleilmakool, e-kool väljaspool Eestit elavatele eesti lastele. 2020. õppeaastal alustas kooli kaheksandat õppeaastat 260 õpilast 29 riigist. Kooli haldab Soomes tegutsev Eestikeelse Hariduse Selts. 16 Võõrsil elavate eesti noorte kaasamine Paljud Eesti päritolu noored sulanduvad asukohamaa ühiskonda, kuna nende eesti keele oskus väheneb, kahaneb seotus Eesti kultuuriruumiga ja selle tulemusena muutub nende identiteet. Märgata on trendi, et rahvuskaaslaste kogukondade lapsed ja noored jäävad kõrvale tegevusest, mis aitavad eestlust võõrsil hoida. See vähendab nende võimalust siduda oma tulevik Eestiga. Noorte ideede elluviimist on vaja toetada, et võõrsil eestluse hoidmiseks kasutada ära nende innukust ja eestvedamise potentsiaali. Heaks näiteks on 2019. aastal loodud Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik, kelle eestvedamisel toimusid kevadel 2020. Eesti juurtega noortele mõeldud virtuaalpäevad, kus osales Eesti päritolu noori 28 riigist üle maailma. Omalaadsete valikute ees seisavad välismaal õppivad eesti tudengid. Ühest küljest omandavad nad võõrsil elades palju uusi kogemusi ja teadmisi, kuid teisalt kaotavad eemal viibitud aastate tõttu palju sotsiaalseid kontakte Eestis, mis hõlbustaks neil tagasi pöörduda ja Eesti tööturule siseneda. Riik peaks senisest enam pöörama tähelepanu välismaal õppivate tudengite kojutoomisele, pakkudes neile karjääri- ning kaasarääkimise võimalusi. Võõrsil elanud ja õppinud Eesti päritolu inimeste kogemused muudavad Eestit tugevamaks ning aitavad täita riigi tööturuvajadusi. Selle teema raames tuleb teha arendustegevust, et teistes riikides õppivatele Eestist pärit tudengitele Eesti praktika- ja tööturule sisenemise võimalused oleksid senisest lihtsamad. Ühtlasi tagaks see ka riigile parema ülevaate oma koolitustellimuse paremaks prognoosimiseks ning tööjõupuuduse leevendamiseks. Rahvadiplomaatia edendamine24 Eestlaste elamine võõrsil ja lahkumine võõrsile kätkeb nii võimalusi kui ka probleeme. Oluline on aga säilitada eemalolijate tihedad kontaktid koduriigi ja -kogukonnaga, neid rahvadiplomaatia kaudu ja muul viisil aktiivselt Eesti ühiskonna ellu ja arengusse kaasata. Rahvadiplomaadid on ka kõik Eesti sõbrad, kes oma tööde ning tegemistega Eesti arengut ergutavad ning Eesti tuntusele ja heale mainele maailmas kaasa aitavad. Rahvadiplomaatia eduka toimimise juures on suur roll vabatahtlikul tööl, seega kaaluka tähtsusega on motiveerida ja tunnustada aktiivset võõrsil elavat eestlaskonda ja Eesti sõpru. Rahvadiplomaatia edendamisel on ülioluline silmas pidada, et võõrsil elava eestlaskonna võimalused ja vajadused on piirkonniti väga erinevad, seejuures on ühine nimetaja see, et tähelepanu ja kaasamist vajavad kõik võõrsil asuvad eestlased. Välisesindustel on võõrsil elavate eestlastega suhtlemisel esmase kontaktpunkti roll. Peale selle saavad välisesindused kaasa aidata eesti seltside loomisele riikides, kus need puuduvad, ning innustada olemasolevate seltside edasiarendamist, leides neile uusi võimalusi Eesti riigi arengut edendada. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajadus süsteemse, senisest sisukama ja järjepidava suhtluse järele välisesinduste ja eesti kogukondade vahel. Tagasiside rahvuskaaslaste programmile25 kinnitab võõrsil asuva eestlaskonna kasvavat huvi anda oma osa Eesti ühiskonna arengusse ka võõrsil olles. Läbi aastakümnete on märkimisväärne roll Eesti ühiskonna arengus olnud näiteks just Välis-Eesti päritolu heategevuslikel ettevõtmistel26, mida on toetatud erinevate toetusfondide loomise ja annetamise kaudu. 24 Rahvadiplomaatia edendajad on kõik oma tegevusega Eesti tuntusesse, arengusse ja edusse panustavad inimesed (äriemissarid, Eesti tudengid välismaal, erinevates erialavõrgustikes toimetavad inimesed) 25 Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring. Lõpparuanne 2015. Tartu: Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut. [www] https://www.hm.ee/sites/default/files/rkp_moju-uuring_lopparuanne.pdf (14.07.2020). 26 Olga Kistler-Ritso eraannetus okupatsioonide ja vabaduse muuseumile Vabamu (endise nimega okupatsioonide muuseum), Aino Järvesoo mitu heategevusprojekti, Vilhelm Fischmanni annetused SA-le Tartu Kultuurkapital, perekond Randpalude annetus Tallinna lastehaiglale jpt. 17 Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele kaasaaitamine Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele27 kaasa aitamiseks tuleb teha veelgi enam koostööd rahvuskaaslaste kogukondadega – võõrsil kultuurisündmuste korraldamine aitab Eestit tutvustada ja kultuuridiplomaatiat edendada väljaspool Eestit. Olulisemad rahvuskaaslaste kogukondadega seotud suursündmused on New Yorgi Eesti kultuuripäevad, Lääneranniku Eesti päevad, Eesti filmipäevad New Yorgis, Estonian Music Week Torontos, ESTIVAL Rootsis jt. Eesti kultuurisündmuste korraldamisel püütakse väljaspool Eestit toimuvatele kultuurisündmustele kaasata kohalikku kogukonda nii korraldajatena kui ka publikuna. Eesti edukust toetavad ka kontaktid välismaal tegutsevate eesti kunstnike, kultuurikollektiivide ja kultuuritegelaste (kultuuri tootjatega), organisatsioonide (korraldajatega) ja tarbijatega (publik, meedia ja turundus). Eesti välisesindustel on sõltuvalt piirkonnast eri roll eestluse säilitamisel ja tugevdamisel, rahvuskaaslaste kogukonnale info levitamisel, kontaktide loomisel ning suhtluse ja kohtumiste toetamisel. „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“28 on tõstetud esile saatkondade rolli rahvuskaaslastega kontaktide hoidmisel. Seitsmes Eesti välisesinduses töötavad praegu kultuuriatašeed (Berliinis, Brüsselis, Helsingis, Pariisis, Moskvas, New-Yorgis, Londonis). Võimaluse korral tuleks kultuuriatašeede võrgustikku laiendada veelgi. Majanduskoostöö ja investeeringud Eesti on avatud majandusega riik, kuid Eesti turg on üksi väike ning seetõttu on ekspordi osakaalul majanduses suur roll. Majandusarengu oluline eeldus on aga ka välisinvesteeringud ja peamine on keskenduda kõrgemat lisandväärtust loovate uute välisinvesteeringute soodustamisele. Eelpool loetletule aitab kaasa rahvuskaaslaste kogukondades investeeringute motiveerimine ning kogukonna liikmete kaasamine Eesti ekspordipoliitikasse. Siinkohal on oluline riigi roll vastastikkuse koostöö arendamiseks kodu- ja välismaal tegutsevate ettevõtlusorganisatsioonidega ning võõrsil asuva eestlaskonna kaasamisse äridiplomaatilisse tegevusse (rahvuskaaslaste kaasamine äridelegatsiooniga visiitidel, rahvuskaaslastest ettevõtjate võrgustiku loomine jms). Mitmekülgse koostöö edendamiseks nii rahvuskaaslaste kui ka Eesti sõpradega on riigil vaja kaasata strateegilisi partnereid, kes aitaksid plaanitud tegevusi tulemuslikult ellu viia. Mitmekülgne koostöö tähendab muu hulgas koostööd ka sellistes valdkondades, nagu majandus, noorte algatused, kultuuri rahvusvahelistumine jts. 3.2.3. Meetme 2 programmi tegevused Programmi tegevus 2.1: Kvaliteetsete ja kliendisõbralike konsulaarteenuste tagamine Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada Tagatud on kliendisõbralikud ja e-riigile vastavad järgmised asutused (plaanivad oma teenuste raha konsulaarteenused. On kaasa aidatud välisriikides selles alaprogrammis / ei plaani): VM, SIM, MKM, elavate Eesti kodanike sagedasemale Eesti EAS e-keskkondade kasutamisele. Eesmärgi saavutamise vahendid: teenused Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algta Mõõdiku nimi se 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas 2019 Posti teel väljastatud 0/0 0,4/0 0/0 20 25 30 45 VM passide või ID-kaartide või 27 Kultuuri rahvusvahelistumine hõlmab eri mõisteid, nagu kultuuridiplomaatia, kultuuritutvustus ja -vahetus ja kultuurieksport, mõistete selgitused leiab alapeatükist 5.2. 28 Eesti välispoliitika arengukava 2030. [www] https://vm.ee/sites/default/files/Estonia_for_UN/Rasmus/valispoliitika_arengukava_01.07.2020.pdf 18 e-residendi kaartide osatähtsus Punktide arv, kus teenust pakub väline 3 10 15 20 25 30 50 VM teenuseosutaja Elluviidud 10 VM 8 6 4 2 0 0 konsulaarmissioonide arv Olulised toetavad tegevused (reformid, Vastutaja Teostaja Partner Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) Teavitustegevus e-teenuste kasutamise VÄM/ võimalustest MKM, VÄM välisesindu 2021 RIA sed Saatkondades väljastatakse koos ID-kaardiga ka VÄM VÄM VÄM 2021 digiluger, et e-keskkondasid kasutataks aktiivsemini Biomeetria hõivekioskite pilootprojekt välisesindustes SIM, 2021- SIM SIM, VÄM (London, Helsingi) VÄM 2022 Passi ja ID kaardi posti teel väljastamise süsteemi PPA, välis- PPA, väljatöötamine SIM 2022 esindused VÄM Konsulaarteenuste osutamine konsulaarmissioonide Kuni käigus kuni välise teenuse osutaja punktide avamiseni VÄM VÄM PPA, EAS 2025 ning e-teenuste lahenduste väljatöötamiseni Programmi tegevus 2.2: Eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine ja mitmekesistamine Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada On laiendatud eesti keele õppimise võimalusi võõrsil järgmised asutused (plaanivad oma teenuste raha ning seeläbi on tagatud väljaspool Eestit elavate laste selles alaprogrammis / ei plaani): HTM, ja noorte eesti keele oskus Eesmärgi saavutamise vahendid: … Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas 2019 Välismaal eesti keelt õppivate 3800 3950 4000 4050 4100 4200 HTM laste ja noorte arv Eestis toimuvates eesti keele ja meele laagrites 90 180 osalevate laste arv Eesti keele õpetamiseks mõeldud uute täpsustub õpimaterjalide arv Olulised toetavad tegevused (reformid, Vastutaja Teostaja Partner Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) Eesti keele õppe ja eesti keeles õppimise toetamine HTM välismaal asuvates õpetuskohtades Eestikeelsete õpimaterjalide loomine ja saatmine HTM välismaal asuvatele õpetuskohtadele 19 Välismaal töötavate eesti keele ja kultuuri õpetajate HTM koolitamine Välismaal elavate eesti laste ja noorte eesti keele HTM praktiseerimise toetamine keelekeskkonnas Rahvuskaaslastest noorte Eestis õppimise toetamine HTM Programmi tegevus 2.3: Rahvadiplomaatia edendamine ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumise toetamine Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (plaanivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei plaani): Siseministeerium, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti riigil on tugev side võõrsil elava eestlaskonnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mille tulemusena kasvab nende panus Eesti arengusse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Eesmärgi saavutamise vahendid: Projektitaotlusvoorud, kultuuriürituste ja konverentside korraldamine Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas 2019 Välisesindustes eestlaskonnale elluviidud VÄM ürituste arv Eesti kultuuri rahvusvahelistumist 11 5 10 10 12 12 14 KUM toetavate projektide arv Kultuuri rahvusvahelis- tumist toetavate uute KUM algatuste arv Olulised toetavad tegevused (reformid, Vastutaja Teostaja Partner Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) Regulaarsed üritused eestlaskonnale välisesindustes VÄM välisesinduse 2021– (Eesti Vabariigi aastapäev, jt) d 2024 Eestis üleilmse eestluse foorumite loomine SIM, VÄM minis- 2021– teeriumi 2024 Tunnustuskultuuri edendamine ministeeriu 2021– mid 2024 Riigi strateegiliste partnerite kaasamine ja toetamine SIM 2021– 2024 Diasporaa alase koostöö edendamine teiste riikidega SiM 2021– VÄM 2024 Rahvadiplomaatia edendajate võrgustike arendamine ja SIM, VÄM, 2021– toetamine (kultuuriesindajad, ettevõtjad, aukonsulid KUM EAS 2024 äridiplomaatias jt) 20 Eesti kultuuri rahvusvahelistumist toetavate projektide KUM 2021– VÄM, EAS elluviimine (koostöös välisesindustega) 2024 Kultuuri rahvusvahelistumist tutvustavate infopäevade, KUM Välisminis- 2021– seminaride ja koolituste korraldamine nii Kodu- kui ka teerium, 2024 Välis-Eesti kogukondades EAS Programmi tegevus 2.4: Võõrsil elavate eesti noorte kaasamine Programmi tegevuse eesmärk On arendatud mitteametlikke võrgustikke välismaal Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada elavate ja Eesti noorte vahel ning toetatud nende järgmised asutused (plaanivad oma teenuste raha tegevust, et välismaal elavatel noortel oleks side selles alaprogrammis / ei plaani): Eestiga Eesmärgi saavutamise vahendid: taotlusvoor Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas 2019 Tehtud praktikate - - SIM arv Noorte omaalgatus- 0 HTM ideede arv, mis on ellu viidud Noortevahetuses osalevate noorte 40 100 arv Olulised toetavad tegevused (reformid, Vastutaja Teostaja Partner Aasta muudatused, arendustegevused, teenused) Praktikad rahvuskaaslastest noortele SIM 2021– 2024 HTM 2021– Noorte väliseestlaste omaalgatuslike ideede toetamine 2024 Välismaal õppivate tudengite info ja kontaktide SIM 2021– koondamine, Eestisse tagasipöördumise soodustamine 2024 ja sobivate lahenduste väljatöötamine 3.3. Meede 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine Meetme eesmärk. Toetatud ja soodustatud on eestlaste tagasipöördumist kodumaale, luues eeldused soovitud ja sujuvaks tagasipöördumiseks ja Eestisse jäämiseks 3.3.1. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas 2019 Tagasipöördujate hulk Statistikaamet Tagasipöördunud alaealiste arv 21 3.3.2. Olukorra analüüs Eesti demograafilised muutused Eesti demograafilisi muutuseid viimastel aastakümnetel aitab kõige paremini iseloomustada suur (tööealiste inimeste) väljaränne29, lisaks negatiivne iive ja rahvastiku vananemine. Kuigi ränne on rahvastiku käitumise normaalne osa, põhjustab parimas tööjõueas inimeste lahkumine probleeme, eriti ühiskonnale ja riigile, mille rahvaarv on väike. Probleem on ka rahvastiku paiknemine, kuna enamik elanikke on koondunud suurematesse linnadesse ja nende lähiümbrusesse. See suurendab piirkondlikku ebavõrdsust, mis pärsib ühiskonna sidusust ja sotsiaal-majanduslikku arengut. Eesti piirkondlik ebavõrdsus on üks suurimaid Euroopas.30 Eesti ühinemine Euroopa Liiduga 2004. aastal ning tööjõu vabalt liikumine tõid kaasa eestlaste suurearvulise rände hoogustumise vanadesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kõige enam Soome. Ametliku statistika kohaselt on aastate jooksul Eestist Soome rännanud üle 70 000 inimese. 2018. aasta lõpus elas Soomes ligikaudu 50 000 Eesti päritolu inimest, kellest u 38 000 on täiskasvanud ja u 12 000 lapsed. Ülejäänud 20 000 on kas pendelrändes, Eestisse naasnud või liikunud edasi mõnda teise riiki31. Ehkki Eesti pole veel jõudmas Soomele järele ei sissetulekute, elatustaseme ega sotsiaalsete tagatiste osas, näitavad rändeandmed, et sugugi mitte kõik Soome rännanud eestlased ei plaani oma elu püsivalt selle riigiga siduda. Arvestatav hulk Eestist lahkunud või hargmaistena Soomes olevatest inimestest ei identifitseeri end Soomes püsielanikuna ega integreeru, vaid käsitleb end ajutiselt kodus eemaloleva inimesena32. See viitab, et on arvestatav hulk inimesi, kes võimaluse korral pöörduksid tagasi Eestisse. Statistikaameti hinnangul on alates 2015. aastast Eestisse tagasi tulnud 7000–8500 Eesti kodanikku aastas ja see ületab välismaale siirdunute arvu. Nimetatud asjaolu viitab selgelt, et tagasipöördumine kodumaale on hoogustunud. Osalt on see seotud Eesti majandusliku järje paranemisega, aga ka inimeste praktiliste vajadustega, nagu soov panna lapsed õppima Eesti haridussüsteemi, vajadus hoolitseda oma vanemate eest ja igatsus kodumaa järele. Soovitud tagasipöördumist on vaja aga toetada nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul tasandil. Selleks on vaja luua sujuvad ja takistusteta võimalused, millel on olemas ühiskondlik toetus positiivsete hoiakute kaudu, sest vähene tugi tagasipöördujatele võib pärssida Eestile vajalike oskuste ja teadmistega inimeste tagasitulekut ja siiajäämist. Valdkonna arendamise seisukohalt on oluline, et statistilised näitajad, millest lähtutakse poliitikakujundamisel, annaksid võimalikult hea ülevaate tegelikust olukorrast. Nimelt on ilmnenud asjaolu, et Statistikaametilt tulev indeksipõhine rände statistika ei pruugi anda tagasipöördujate tegelikust arvust lõplikku ülevaadet, sest metoodikamuutus tõi 2015. aastal rändesse tohutu hulga inimesi juurde, aga kõnealusele metoodikale pole seni teostatud kvaliteedi hinnangut. Lisaks puudub statistikas hetkel arvestus välisriigis viibitud aja kohta (rände kestus ja selle muutus ajas), mis ei võimalda adekvaatselt tagasipöördujate tegelikke arve hinnata. Käesolevalt poliitikakujunduse aluseks olev andmestik ei pruugi olla piisav, et vastata sihtrühma vajaduste väljatöötamiseks. Lisaks on tekkinud arusaamatusi tagasipöördujate definitsiooniga. Erinevate teenuste lõikes käsitletakse tagasipöördujaid erinevalt, osadel puhkudel loetakse tagasipöördujaks inimest siis, kui ta on Eestist eemal viibinud 10 aastat, teistel puhkudel 5 aastat. Valdkonna tõhusamaks planeerimiseks on vaja saavutada mõistetes ühtne arusaam. 29 Väljarännet on soodustanud suured ühiskondlikud muutused nagu Nõukogude Liidu kokku kukkumine, Eesti taasiseseisvumine ning Eesti astumine Euroopa Liidu liikmesriigiks. 30 Eesti ja Läti olid kaks Euroopa riiki, kus piirkondlik ebavõrdsus oli suur, selgus Marii Paškovi 2015. aastal kaitstud doktoritööst „Majandusliku ebavõrdsuse roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel”. 31 T. Tammaru, K. Anniste, K. Kangur (2020). Eestlased Soomes ja Eestisse tagasirände kavatsused. [www] https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/eestisse_tagasiranne_loplik.pdf (09.07.2020). 32 P. Saukkonen (2019). [www] https://e2.fi/publication/323 22 Tagasipöördumist toetavad teenused ja nende arendus Tagasipöördujate teema on rahvastikupoliitika osa, mille eesmärk on mõjutada rahvastikukäitumist – julgustada Eestist lahkunud inimesi tagasi Eestisse pöörduma. Kui riigi ootus on, et üha enam välisriikides elavaid eestlasi naaseks kodumaale, on vajalik välja töötada süsteemne lähenemine koos toetavate teenustega. Soovitud tagasipöördumist on vaja mitmekülgselt ja eri tasanditel toetada, sest vähene tugi võib negatiivselt mõjutada inimese soovi Eestisse tulla ja siia elama jääda. Eesti ühiskonnas edukaks hakkamasaamiseks pakutakse nii riigieelarve kui ka EL-i välisvahendite toel mitut esmast kohanemist ja lõimumist toetavat pikaajalist teenust teisest rahvusest püsielanikele, uussisserändajatele ning ka rahvuskaaslastele ja tagasipöördujatele. Kui vaadelda neid sihtrühmasid, on toetavate teenuste osutamise poolest praegu kõige piiratumas olukorras just tagasipöördujad, kuna neile on vähim eraldi väljatöötatud ja mõeldud teenuseid, mis toetaksid nende tagasipöördumist ja kohanemist Eestis33. Tagasipöördujatele ja rahvuskaaslastele oli 2018. aastal mõeldud seitse teenust, millest tagasipöördujatele pakuti üksnes kolme (nt nõustamisteenus ja üldhariduskoolides toetavad teenused tagasipöördujatele, tagasipöördumistoetus pikka aega võõrsil viibinud lastega perede tagasipöördumise soodustamiseks). Toome välja, et enamikku riigi pakutavaid kohanemis- ja lõimumisteenuseid, mis on mõeldud uussisserändajatele ja vähelõimunutele, sobib kohaldada ka tagasipöördujatele. Suur takistus on aga selliste teenuste rahastamine, sest kohanemis- ja lõimumisteenused on rahastatud välisvahenditest34, kuid tagasipöördujatele mõeldud teenuseid ei saa rahastada EL-i toetusest (kodakondsuse küsimus, tagasipöördujad ei kuulu abikõlbliku sihtrühma hulka). Seetõttu on tagasipöördujatele mõeldud teenuste arendamiseks vaja leida lisaraha eelkõige riigieelarvest. Vajadus on ka parema teenusekorralduse (teenusedisaini) järele, eriti silmas pidades, et eri sihtgrupid pole homogeensed. Nii tagasipöördujate, teisest rahvusest püsielanike kui ka uussisserändajate seas on erineva haridustaseme, vanuse ja muude tunnustega inimesi. See tähendab, et teenuste arendamisel ja osutamisel tuleb seda arvestada, et tagada nii teenuste, aga ka laiem kohanemis- ja lõimumispoliitika tulemuslikkus35. INSA pakub nõustamisteenust tagasipöördujatele ja neile, kes seda planeerivad. Väljatöötamisel on tugiteenused koostööd kohalike omavalitsustega. Oluline on aga toetada ka (taas)kohanemist. Siinkohal on hea näide uussisserändajatele mõeldud kohanemisprogramm36, mida saaks tagasipöördujate vajadustele kohandades edukalt rakendada. Tagasipöördujate puhul ei tohi unustada ka teisest rahvusest kaasa tulnud pereliikmete kohanemise toetamise vajadust Eestis, sest on palju teada juhtumeid, kus pereliikmete kohanematus on kaasa toonud perekonna edasiliikumise mõnda teise riiki. Tagasipöördujate alase teadmuse koondamine ja teadlikkuse suurendamine ühiskonnas Praegu ei ole tagasipöördujate ja rahvuskaaslaste kohta tehtud põhjalikke ja laiapindsed uuringuid, samuti ei ole tagasipöördujate kohanemist ja reintegreerumist Eesti ühiskonnaga eraldi seiratud37. Kui välja arvata RITA rändeuuringu raames tehtud uurimus „Eestlased Soomes ja Eestisse tagasirände kavatsused“ (Tammaru jt 2020), Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“ ning mõned ametnikkonna koostatud ülevaated, ei ole riigil ülevaadet ei Eesti väliskogukondade suurusest ja 33 Siseministeerium ja Kultuuriministeerium analüüsisid riigi rahastatud teenuseid tagasipöördujatele, vähelõimunutele ja uussisserändajatele 2018. aasta andmetele tuginedes. „Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastee ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks“ 34 Välisvahendite all mõeldud EL eelarveperioodi 2014–2020 struktuurivahendeid (peamiselt ESF, aga ka ERF) ning AMIF-i vahendeid. 35 „Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastee ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks“ 36 kohanemisprogramm „Settle in Estonia“. [www] https://www.settleinestonia.ee/ 37 2020. aasta lõpul aset leidva Eesti Integratsiooni Monitooringu raames lisandub sihtrühmana ka tagasipöördujad, mis annab tõhusamaks poliitikakujunduseks vajalikku teavet. 23 profiilist, estofiilidest või muul põhjusel end Eestiga sidunud inimeste hulgast ja huvidest. Potentsiaalsete tagasipöördujate kohta on infot kogutud peamiselt Soomest (Tammaru jt 2020, Telve 2019). Seetõttu on vaja 2021. aastal rakendusuuringuga andmeid koguda, nimetatud sihtrühmasid ja neile pakutavaid teenuseid edaspidi seirata, et poliitikakujundamine oleks praegusest teadmistepõhisem. Oluline on ühiskonnas suurendada teadlikkust tagasipöördumise ja tagasipöördujate kohta. Nimelt aitab see ära hoida väärarusaamade ja stereotüüpide kujunemist38 ning toetada arusaamu, et tagasipöördujad naasevad uute kogemuste ja teadmistega (võõrkeelteoskus, kohanemisvõime, jne). Näiteks, haridusasutused rõhutavad tagasipöördunud laste laiemat silmaringi, suuremat valmisolekut uute ettevõtmiste planeerimisel ja klassikaaslaste tegevustesse haaramisel ning innustamisel39. Lisaks aitaks ühiskonnas teadlikkust suurendada tagasipöördumisega seotud positiivsete kogemuste jagamine meedias. Teavitustegevuste kavandamisel tagasipöördujate sihtrühma suunal on vaja arvestada, et teema on mitmetahuline. Aktiivne inimesi tagasi pöörduma kutsuv kampaania on ennatlik, kuna endiselt on lahendamata paljud sotsiaal-majanduslikud probleemid, mille tõttu inimesed lahkusid, iseäranis tõmbekeskustest kaugemal asuvatest piirkondadest. Kuni neid lahendusi praegu alles töötatakse välja, on suur risk, et tagasipöördunud leiavad eest olud, mis ei võimalda neil hakkama saada, nad pettuvad ja lahkuvad taas. Sellegipoolest on vaja tagasipöördumise võimalustest ja olemasolevatest tugiteenustest sihtrühmale teada anda ning kujundada uuringutulemuste alusel viisid, kuidas suhelda enam võõrsil elavate rahvuskaaslaste ja võimalike tagasipöördujatega. Tagasipöördujate potentsiaali kaasamine regionaalse majandus- ja ettevõtluspoliitika ning maaelu arendamisse Rahvastikupoliitika, sh tagasipöördujate eesmärke on võimalik saavutada mitme ministeeriumi koostöös. Koostöös Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumiga on vajalik analüüsida võimalusi, kuidas regionaalses majandus- ja ettevõtluspoliitikas, maaelu edendamisel ning tööhõiveteenuste arendamisel ja pakkumisel saaks senisest enam arvestada tagasipöördujatega, sest tagasipöördujad on nii potentsiaalsed ettevõtjad kui ka tööjõud. Seega, olulisel kohal on ka koostöö Sotsiaalministeeriumi ning Eesti Töötukassaga, sest tööturumeetmeid on vaja kohandada lähtudes tagasipöördujate vajadustest. Palju enam tuleb selles valdkonnas koostööd teha kohalike omavalitsustega ning suurendada nende võimekust sihtrühmaga töötada, sh teha teavitustööd ja pakkuda tagasipöördujatele vajalikke teenuseid, eriti piirkondades väljaspool Tallinna ja Tartut. Tagasipöördumist takistavad probleemid Eestisse tagasipöördumist pärsib mitu tegurit. Ühe keskse probleemina tuuakse esile tagasipöördumist toetava info hägusus – infokeskkondi on küll palju, kuid vajalik info on raskesti leitav, kohati ebatäpne ja eri allikate vahel on vasturääkivusi. Seetõttu puudub tagasipöördujatele info jagamisel laiapindne rahvuskaaslastele suunatud kommunikatsioonitegevus. Praegu saadakse teavet põhiliselt isikliku võrgustiku kaudu – riigi tuge ei teata ja abi ei osata küsida, sest kohanemisteenused ja tugivõrgustikud ei toimi praegu veel piisava süsteemsusega. Veel problemaatilisemana nähakse selliste teenuste puudumist kohalikes omavalitsust. Üllatavalt sageli on ühiskondlikud hoiakud Eestisse tagasipöördujate suhtes negatiivsed. Selle asemel, et väärtustada inimese võõrsil omandatud kogemusi (teine töökultuur, keelekeskkond, kohanemisvõime, jmt), eeldatakse ekslikult, et tagasipöördumine on seotud ebaõnnestumisega välismaal. Ühiskondlike hoiakute tõttu on sageli problemaatiline ka mitmekultuuriliste perekondade Eestisse naasmine või pöördumine. Märgata on tendentsi, et kui teisest kultuuriruumist pärit elukaaslane või abikaasa pärast perekonnaga Eestisse asumist ei kohane, siis lahkutakse Eestist uuesti. 38 Tagasipöördujatelt on saadud tagasisidet, et Eestis suhtutakse neisse kui võõrsil ebaõnnestunutesse. 39 Civitta uuring „Eestisse tagasi pöörduvate perede laste õppima asumine 2017“ 24 Eespool loetletud tagasipöördumist pärssivad või takistavad tegurid on loonud olukorra, kus paljud Eesti päritolu inimesed ei julge oma tulevikku siduda Eestiga. Ometi olukorras, kus Eestis on tööjõupuudus, oleks kultuuri, keele, tööharjumuste mõttes mõistlik lahendada see probleem just eestlaste ja Eesti päritolu inimeste tagasipöördumisega. 3.3.3. Meetme 3 programmi tegevused Programmi tegevus 3.1: Tagasipöördujatele mõeldud teenuste arendamine Programmi tegevuse eesmärk Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada Teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine järgmised asutused: (plaanivad oma teenuste raha selles alaprogrammis sujuvaks tagasipöördumiseks ja Eesti eluga KUM, MKM, SOM, VÄM, HTM, INSA, EAS (taas)kohanemise Eesmärgi saavutamise vahendid: teenuste väljatöötamine Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas 2019 Eesti kodanike või Statistika- eesti rahvusest Saldo +1000 posi- posi- posi- amet või inimeste välisrände (8000) tiivne tiivne tiivne rahvastiku- saldo register Nõustatud isikute 171 1200 1200 1200 1200 INSA arv (alates maist 2019) Tagasipöördunute kohanemist 12 40 40 40 40 INSA toetavad kohtumised Tagasipöördumisto KUM, 68 50 50 50 50 etuste saanute arv INSA Olulised toetavad tegevused (reformid, muudatused, Vastutaja Teostaja Partner Aasta arendustegevused, teenused) Riikliku tagasipöördumistoetuse toetusskeemi arendamine KUM INSA 2021–2024 Tagasipöördujate nõustamisteenuste arendamine ja EAS, 2021–2024 KUM, SIM INSA rakendamine VÄM Tagasipöördujate kohanemisprogrammi väljatöötamine ja SIM 2021–2024 rakendamine Regionaalsete tagasipöördumiskoordinaatorite süsteemi SIM 2022–2014 väljatöötamine ja rakendamine Värbamistoetused tagasipöördujate palkamiseks SIM 2022–2014 tööandjatele SIM, KUM, Tagasipöördumisega ja ettevõtlusega seotud info ja Eestisse INSA, VÄM, REL 2021–2024 elama asumise kohta infoteede arendamine EAS MKM SOM EAS-i Eesti Tagasipöördujate teavitamine tööhõive ning sotsiaalsete Work Töötukas 2021–2024 tagatiste võimaluste kohta in -sa Estonia Koolides ja lasteasutustes tagasipöördujate lastele HTM 2021–2024 keeleõppe ja kohanemisega seotud teenuste tagamine Teadlikkuse suurendamine ja hoiakute kujundamine SIM, KUM 2021–2024 ühiskonnas 25 KOV-ide võimekuse suurendamine sihtrühmaga töötada ja SIM, KUM INSA ELVL 2021–2024 neile vajalikke teenuseid pakkuda Programmi koostamine Üleilmse eestluse programmi koostamisega alustati 2019. aastal ja seda tehti tihedas koostöös partneritega. Programmi koostamist juhtis rahvastikuminister koostöös Ülemaailmse eestluse 40 koostöökomisjoniga (ÜEKK). Programmi koostamist nõustas juhtrühm, kuhu kuuluvad peale Siseministeeriumi veel esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist ja Välisministeeriumist ning selle tööd koordineeris Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler. Programmi sisendikorjeks moodustati kaheksa valdkondlikku töörühma, mida juhtisid juhtrühma liikmed neljast ministeeriumist. Sisendikorjes ehk töörühmade töös osalesid ministeeriumite ja nende allasutuste esindajad ning mitmete Eesti väliskogukondade esindajad üle maailma. Valdkondlikud töörühmad jagunesid neis käsitlevate teemade kaupa järgmiselt: 1) keeleõppe ja hariduse töörühm; 2) Eesti kuvandi, info ja kommunikatsiooni töörühm; 3) Kultuuriekspordi, kultuuripärandi, arhiivinduse ja kultuuriseltside koostöö töörühm; 4) majanduskoostöö ja investeeringute töörühm; 5) konsulaarteenuste ja rahvadiplomaatia töörühm; 6) noorte ja noorte täiskasvanute töörühm; 7) rahvuskaaslaste usulise teenimise töörühm; 8) tagasipöördujate töörühm. Programmi juhtimise korraldus Programmi ajakohastatakse igal aastal riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi eelnõu esitatakse igal aastal 1. märtsiks Rahandusministeeriumile. Pärast seda uuendatakse programmi eelnõu lähtudes riigieelarve kohta tehtud otsustest. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning selle kinnitab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programmi elluviimist juhitakse kolmel tasandil. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna 2021-2030 arengukava“ tasandil juhitakse arengukava juhtkomisjoniga, kuhu kuuluvad rahvastikuminister, kultuuriminister ja teised arengukava eesmärkide täitmisega seotud ministrid. Juhtkomisjoni täpsem kord on sätestatud arengukava juhtimiskorralduse peatükis. Programmi tasandil moodustatakse juhtgrupp kuhu kuuluvad Siseministeeriumi rahvastiku, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler ja Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhiharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler. Programmi juhib, selle elluviimist koordineerib ning teostab järelevalvet Siseministeeriumi rahvastiku, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler, kes kaasab regulaarselt (kuid mitte harvem, kui kaks 40 Ülemaailmse eestluse koostöökomisjon https://www.riigiteataja.ee/akt/326062019003 26 korda aastas) Üleilmse eestluse koostöökomisjoni programmi täitmise seiresse ning programmi ajakohastamisse. Programmi meetmete tasandil moodustatakse meetmete juhtrühmad. Meetmete täitmist juhib rahvastikuministri valitsemisala määratud isik (üleilmse eestluse valdkonna nõunik). Iga meetme juhtrühma kaasatakse vastavalt meetme eesmärkidele selle rakendamisega seotud ministeeriumid, nende allasutused, kolmas sektor ja väliskogukondade esindajad. Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta ülevaate ja esitab selle kokkulepitud tähtajal Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Programmi täitmise aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse asjakohastest määrustest. Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle konkreetse osaluseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel41. 41 Üleilmse eestluse programm, Siseministeeriumi koduleht https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark- tegevused/uleilmne-eestlus/uleilmse-eestluse-programm 27 PROGRAMMI LISAD LISA 1. Programmi seosed teiste arengukavade ja programmidega - Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 - strateegia „Eesti 2035“ - Eesti välispoliitika arengukava 2030 - haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 - noortevaldkonna arengukava 2021–2035 - keeleprogramm 2020–2023 - kultuuriprogramm 2020–2023 LISA 2. Programmis kasutatavad mõisted avalik väli, avalikkus ehk üldsus – keskkond, kus inimesed tõlgendavad ümbritsevat reaalsust ja selles toimuvaid protsesse. Need tõlgendused ja arutlused omakorda mõjutavad tulevaste sündmuste ja protsesside kulgu. Seega on inimestel avaliku välja kaudu esiteks maailmas ja ühiskonnas toimuvast ülevaade, teiseks saavad nad oma suhtumisega suunata nii avaliku välja moodustavaid arvamusi kui ka reaalseid protsesse ja otsustusi42. Avalik sfäär ei ole loodusest antud iseenesestmõistetav inimolemise osa, vaid inimese enda loodud ruum, mille inimene võib moodsat tehnoloogiat ja tehnikat kasutades oma suva järgi alati ka hävitada. Eesti üleilmne avalikkus hõlmab nii Eesti kui ka maailma eri paigus elevate Eesti keskkondade avalikkuse. Eesti inimesed – inimesed, kes elavad püsivalt või ajutiselt Eestis, aga ka välismaal elavad Eestiga seotud inimesed. Eesti identiteet – idee, et Eesti inimesed jagaksid põhiseaduslikke väärtusi ja arusaamu, väärtustaksid eesti kultuuri ning määraksid endid Eesti ühiskonna liikmena. Oluline on, et kõik Eesti inimesed siin ja võõrsil tunnetaksid endid Eesti riigi ja kultuuri osana. kaasav ühiskond – inimestel on mitmekesised võimalused osaleda otsuste tegemisel ja aidata kaasa ühiskonna arengule, riik toetab inimeste ühiskondlikku aktiivsust (sh osalemist tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas), ettevõtlikkust, kogukondlikkust ja soovi riigi arengule kaasa aidata (s.h nii vanemaealiste kui ka noorte ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali suurendamisele ja eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsuse parandamisele). Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on ühistegevuste ja tugevate kogukondade kujundamise alus. kohanemine – protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud uussisserändajad kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskonnaga. Kohanemist iseloomustab teadmiste ja oskuste omandamine, mis aitavad uues keskkonnas toimida nii igapäevaelusfääris (elukoht, kooli- või lasteaiakoht, maksud, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keeleõpe jmt), riigisfääris (ühiskonna korraldus, seadused, riigi toimimise põhimõtted, teise riigi kodakondsusega isikute õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seonduv jne) kui ka kultuurisfääris (esmane arusaam vastuvõtva ühiskonna alusväärtustest, kultuuritavadest, esmatasandi keeleõpe jne). kultuuridiplomaatia – diplomaatia osa, mille kaudu luuakse ja arendatakse rahvusvahelisi suhteid teiste riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja strateegiliselt oluliste rahvusvaheliste partneritega kultuuri kaudu. Diplomaatia vormide all tuntakse veel avalikku diplomaatiat, kodanikudiplomaatiat, äridiplomaatiat jm. kultuurieksport – tegevuse keskmes on majanduslike kultuurisuhete edendamine, sh loovtööstuse (ingl creative industries) ning kultuuriturismi arendamine. Kultuuriekspordi eraldiseisev eesmärk on 42 vt lisaks Jürgen Habermas (1962). Avalikkuse struktuurimuutus. Tallinn: Kunst; Hannah Arendt (1955). Human Condition. Chicago: University of Chicago Press. 28 tulu teenimine loomingu ning kultuurivaldkonna toodete ja teenuste müügist välismaale või mitteresidentidele Eestis. kultuuri rahvusvahelistumine – hõlmab eri mõisteid, nagu kultuuridiplomaatia, kultuuritutvustus ja -vahetus ja kultuurieksport. Kultuuri rahvusvahelistumine on kahepoolne protsess, sest tegevused on suunatud nii Eestist väljapoole kui ka piirüleselt riigis toimuva kultuuri rahvusvahelistamiseks. kultuuritutvustus ja -vahetus – protsess, mille kaudu tutvustatakse Eesti kultuuri väljaspool Eestit, suurendades seeläbi Eesti nähtavust ja positiivset kuvandit. lõimumine – ühiskonna kultuurilise, poliitilise ja sotsiaal-majandusliku sidususe suurenemine. Lõimumist iseloomustab teadmiste, oskuste ja väärtuste kujundamine ja omandamine, mille vahendusel saab anda oma osa ühiskonna arengusse koostöö ja vastastikuse avatuse kaudu. Selle tulemusel vähenevad ühiskonnaliikmete keelelis-kultuurilisest taustast ja rahvuslikust kuuluvusest tingitud erinevused ühiskonnaelus osalemisel. Lõimumine teeb võimalikuks ühise jagatud Eesti riigiidentiteedi kujunemise, suurendab inimeste seotustunnet riigi ja teiste ühiskonnaliikmetega, toetab majanduse kasvupotentsiaali ning riigi stabiilsust. rahvuskaaslane (väliseestlane, ulgueestlane, eestlaskond võõrsil) – väljaspool Eestit alaliselt elav eestlane ja tema järeltulijad tagasipöörduja – on välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanik või eesti rahvusest inimene ning tema Eestisse elama asunud abikaasa, laps ja vanem teenus – tegevuse või tegevuste tulem, mis on suunatud kliendile, kes siinse programmi mõistes on teisest rahvusest püsielanik, uussisserändaja, tagasipöörduja ja rahvuskaaslane, eestlane, ning nende kohanemist ja lõimumist toetav asutus või organisatsioon. Teenused jagunevad otsesteks ja kaudseteks. Otsene teenus on teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule teeninduskontakti või mistahes suhtluskanali kaudu. Kaudne teenus on teenus, mille käigus asutused osutavad teenust teenusest kasusaaja otsese pöördumiseta, ja teenuse kasusaajaid ei ole võimalik kindlaks teha (nt keeleõppega seotud sotsiaalkampaania ja teavitamine). uussisserändaja – vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse alusel või välismaalane rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige, kes on omandanud või kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. üleilmne eestlaskond – väljaspool Eestit alaliselt elavad eestlased ja nende järeltulijad ning Eesti sõbrad, kes edendavad ja hoiavad eestlust üleilmse eestluse või globaalse eestluse idee – idee sõnastas 1994. aastal Toronto metsaülikoolis insener ja tehnikateadlane Valter Rand: „Valdav osa eestlastest elavad meie ajaloolisel kodumaal. Sellele lisanduvad aga tuhanded paigad maailmas, kus leidub eesti kodusid, luuakse eesti organisatsioone ja elatakse eesti elu. Tervikuna oleme globaalse ulatusega ja keerukalt liigestatud ühiskond, mis jätkub ka tulevikus ja millega jäävad seotuks meie saatused. Nimetan meie püsimist ja jätkumist sellises ühiskonnas globaalseks eestluseks.“ 29 Saatja: Keit Spiegel <[email protected]> Saadetud: 16.10.2020 23:46 Adressaat: HM <[email protected]>; minister <[email protected]>; <[email protected]>; min <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; Tanel Kiik <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; Raul Siem <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Vaimulik Tiit Salumäe <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Kristi Vinter-Nemvalts <[email protected]>; Andero Adamson <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Martin Tulit <[email protected]>; Raivo Küüt <[email protected]> Teema: Üleilmse eestluse programmi tööversioon Austatud ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liikmed Loodan, et olete kõik kätte saanud rahvastikuministri kutse osaleda ÜEKK IV koosolekul 28.10.2020. Edastan siinkohal lubatult Üleilmse eestluse programmi tööversiooni, et saaksite sellega enne koosolekut tutvuda. Koosolekul saame ühiselt materjali üle arutada ning ootame hiljem soovi korral ka kirjalikku tagasisidet. Palun andke 21. oktoobriks oma osalemisest või mitteosalemisest teada ning osalemise korral palun lisage, kas osalete veebivahendusel või Siseministeeriumis. Veebivahendusel osalejatele saadame enne koosolekut liitumiseks vajaliku lingi. Lugupidamisega Keit Spiegel Nõunik Üleilmne eestlusSiseministeerium Rahvastikuministri valdkond612 5067 | 530 22384 From: Keit Spiegel Sent: Monday, September 7, 2020 5:21 PMTo: hm <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; min <[email protected]>; Sotsiaalministeerium <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Välisministeerium <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Vaimulik Tiit Salumäe <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Tuuli-Emily Liivat' <[email protected]>; 'Leili Utno' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Leelo Pukk' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Irene Käosaar' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Andero Adamson' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Reet Sehr' <[email protected]>; 'Sirje Kiin' <[email protected]>; 'MARJU RINK- ABEL' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>Cc: Martin Tulit <[email protected]>Subject: Eelteade. Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni IV koosolek 28.10.2020 Austatud ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liige! Teeme ettepaneku ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni neljanda koosoleku kokku tulemiseks kolmapäeval, 28. oktoobril, algusega kell 15.30 (Eesti aega). Koosoleku eesmärgiks on saada teie tagasisidet peagi valmivale Üleilmse eestluse programmile. Valmiva programmi teksti saadame teile tutvumiseks aegsasti enne koosoleku toimumist. Peagi saadame ka koosoleku ametliku kutse. Kuna olud on hetkel pandeemia valguses etteaimamatud, siis soovitame koosolekust osa võtta videosilla vahendusel. Hetkeseisuga on võimalik koosolekust osa võtta ka Siseministeeriumis, kuid jälgime pidevalt sündmuste käiku. Püsigem terved! Lugupidamisega, Keit Spiegel Nõunik Üleilmne eestlusSiseministeerium Rahvastikuministri valdkond612 5067 | 530 22384
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel