Austatud ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liige!
Olete oodatud osa võtma
ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolekust, mis peetakse
kolmapäeval, 28. oktoobril kell 15.30 (Eesti aja järgi) Siseministeeriumis ja Skypeʼi
vahendusel.
Päevakord
1. Rahvastikuminister Riina Solmani tervitussõnavõtt
2. Silmapaistvate üleilmse eestluse edendajate tunnustamine
3. Ülevaade valmivast Üleilmse eestluse programmist
Raivo Küüt, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler
4. Tagasiside ja arutelu
5. Koostöökomisjoni järgmisest kohtumisest ja edasisest koostööst
Raivo Küüt, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler
6. Arutelu ja koosolekul osalejate ettepanekud
7. Rahvastikuminister Riina Solmani kokkuvõte ja lõppsõna
Koosolek kestab ligikaudu kella 18.00-ni.
Palun andke 21. oktoobriks oma osalemisest või mitteosalemisest teada
Siseministeeriumi üleilmse eestluse nõunikule Keit Spiegelile aadressil
[email protected] või helistage telefonil +372 5302 2384. Palun lisage,
kas olete osalemas koosolekul veebivahendusel või Siseministeeriumis, kus järgime
kõiki tervise ohutuse nõudeid.
Osaluse veebivahendusel kinnitanutele saadame koosolekuga liitumise lingi
(Skype4Business).
Hiljemalt 16.oktoobriks saadame teile programmi materjalid tutvumiseks.
Riina Solman
rahvastikuminister
Programmi nimetus Üleilmne eestlus
Tulemusvaldkond rahvastik ja sidus ühiskond
Valdkonna arengukava rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030
Programmi periood 2021–2024
Tulemusvaldkonna ja Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, neil on
üleilmse eestluse võimalused osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning nende
programmi eesmärk tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit
toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset
kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning
rahvusvahelisi suhteid.
Peavastutaja Siseministeerium
Avalik sektor: Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (Work in
Programmi tegevuste Estonia), Rahvusarhiiv, Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti
teostajad ja partnerid, välisesindused, Eesti Töötukassa, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi
kes aitavad eesmärkide Infosüsteemi Amet
saavutamisele kaasa Kolmas sektor: Integratsiooni Sihtasutus, Kodanikuühiskonna Sihtkapital,
Eesti Instituut, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Kirikute Nõukogu,
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti
Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Üleilmse eestluse programmiga aidatakse kaasa võõrsil asuva
eestlaskonna Eesti identiteedi säilitamisele ja ühiste huvide kaitsmisele.
Rahvuskaaslasi kaasatakse Eesti ühiskonna, majandus- ja kultuuriellu ning
soodustatakse ja toetatakse nende võimalikku tagasipöördumist ning
Eesti eluga (taas)kohanemist. Kesksel kohal on nooremate põlvkondade
kaasamine ning nendega sidemete tugevdamine. Lisaks luuakse
võimalusi, et kaasata Eestit toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning
organisatsioone Eesti positiivse kuvandi suurendamisel, eesti kultuuri
hoidmisel ja arendamisel, majanduse ning rahvusvaheliste suhete
edendamisel.
Programmi lühikokkuvõte
Programmi eesmärgi täitmiseks on kavandatud kolm järgmist meedet:
Võõrsil asuva
eestlaskonna ja Eesti
Eestisse
sõprade kaasamine
Eesti identiteedi tagasipöördumise ning
ühiskonna ellu ja
edendamine ja Eesti eluga
arengusse, koostöö
säilitamine võõrsil (taas)kohanemise
edendamine ning
toetamine
kvaliteetsete
teenuste tagamine
1
3.2.1. Mõõdikud.........................................14
Sisukord
3.2.2. Olukorra analüüs..............................14
1. Programmi eesmärk ja mõõdikud ..... 3
3.2.3. Meetme 2 programmi tegevused ....18
2. Olukorra analüüs .............................. 3 Programmi tegevus 2.1: Kvaliteetsete ja
Probleemi kirjeldus .................................. 5 kliendisõbralike konsulaarteenuste
Programmis keskendutakse järgmiste tagamine ....................................................18
küsimuste lahendamisele: ....................... 5 Programmi tegevus 2.2: Eesti keele
õppimisvõimaluste laiendamine ja
Olulisim negatiivne mõju, mis võib
mitmekesistamine......................................19
kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste
lahendamisega ei tegeleta ja meetme Programmi tegevus 2.3.: Võõrsil elavate
eesmärke ei saavutata............................. 5 eesti noorte kaasamine..............................20
Programmi tegevus 2.5: Rahvadiplomaatia
3. Programmi meetmed ja tegevused ... 6
edendamine ja Eesti kultuuri
3.1. Meede 1. Eesti identiteedi rahvusvahelistumise toetamine .................20
edendamine ja säilitamine võõrsil................ 7
3.3. Meede 3. Eestisse tagasipöördumise ning
3.1.1. Mõõdikud .................................... 7 Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine.... 21
3.1.2. Olukorra analüüs ......................... 7
3.3.1. Mõõdikud .........................................21
3.1.3. Meetme 1 programmi tegevused.... 11
3.3.2. Olukorra analüüs..............................22
Programmi tegevus 1.1: Ühtsema inforuumi
3.3.3. Meetme 3 Programmi tegevused ....25
loomine ...................................................... 11
Programmi tegevus 3.1: Tagasipöördujatele
Programmi tegevus 1.2: Eesti kultuuri
mõeldud teenuste arendamine ..................25
edendamine ja säilitamine võõrsil ............. 11
Programmi tegevus 3.2: Diasporaapoliitika
Programmi tegevus 1.3: Eesti
ja tagasipöördujate alase teadmuse
kultuuripärandi säilitamine võõrsil ............ 12
koondamine ja teadlikkuse suurendamine
Tagatud on kultuuripärandi kogumine ja ühiskonnas .... Error! Bookmark not defined.
säilitamine võõrsil ning see on tehtud
4. Programmi juhtimise korraldus .............. 26
kättesaadavaks ......................................... 12
Programmi tegevus 1.4: Rahvuskaaslaste PROGRAMMI LISAD ................................... 28
usuline teenimine ...................................... 13 LISA 1: Programmi seosed teiste
3.2. Meede 2. Üleilmse eestlaskonna arengukavade ja programmidega ..........Error!
kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, Bookmark not defined.
koostöö edendamine ning kvaliteetsete LISA 2: Programmis kasutatavad
teenuste tagamine .................................... 14 mõisted .............Error! Bookmark not defined.
2
1. Programmi eesmärk ja mõõdikud
Programmi eesmärk. Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, rahvuskaaslastel
on võimalused osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning nende tagasipöördumine on oodatud ja
vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti
positiivset kuvandit, tutvustada kultuuri, majandust ning rahvusvahelisi suhteid.
Programmi mõõdikud
Algtase 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas
Ühtekuuluvustun välja-
ne Eestiga töötamisel1
välja-
Tagasipöördujad
töötamisel2
2. Olukorra analüüs
Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas ning kolme väljarändelaine tulemusena3 on Eestil suur ja hajali
paiknev väliskogukond. Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000,
moodustades ligikaudu 15% kõikidest eestlastest. Suurimad rahvuskaaslaste kogukonnad asuvad
praegu Soomes, Rootsis, Venemaal, USAs ja Kanadas. Siinjuures on oluline mõista, et rahvuskaaslaste
kogukonnad ei ole homogeensed, erinedes nii suuruse, võimaluste kui ka tausta poolest, samuti on
kõigi nende vajadused ja ootused riigile isesugused4.
Ajalooliselt on tähtsat rolli mänginud eestlaste organisatsioonid5, mis on aidanud säilitada ja edendada
Eesti identiteeti. See on asukohamaades aidanud hoida eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi
järjepidevat säilitamist ning selle pidevat dokumenteerimist ka siis, kui põlvkonnad on vahetunud.
Peale kultuuriorganisatsioonide on nii ajalooliselt kui ka tänapäeval olulised eestluse ja eesti kultuuri
kandjad kogukondade juures tegutsevad kogudused, kes tagavad rahvusliku identiteedi säilimise
eestikeelse kirjastamise, eestikeelsete usutalituste, koguduse kooride ja muu kogukondliku tegevuse
kaudu (nt keeleõpe pühapäevakoolis). Kõik eelnimetatud tegevused vajavad riigilt toetust ka edaspidi,
et tagada eesti identiteedi hoidmine ja edendamine võõrsil. Seda aitab saavutada ka ühtse inforuumi
toetamine. Ühtne inforuum toob ja seob kokku ülemaailmsed eesti kogukonnad ja eestluse nimel
tegutsejad.
Rahvuskaaslastest laste ja noorte kaasamine eestlust võõrsil hoidvatesse tegevustesse ja neile
sedalaadi võimaluste pakkumine vajab lisatähelepanu, sest välismaal elavate ja õppivate eesti noorte
arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud6. Märgata on trendi, et rahvuskaaslaste
1 „Eesti väliskogukondade tagasipöördumise uuring“ raames aastal 2021
2 „Eesti Ühiskonna Integratsiooni Monitooring 2020“ raames aastal 2020
3 Esimene väljarändelaine Eestist toimus 19. sajandi keskpaigast ida poole, peamiselt ajendatud majanduslikest põhjustest
(aga ka kõrghariduse kättesaadavus jne). Teise väljarändelaine, tuntud ka kui 1944. aasta Suurpõgenemine, peamiselt lääne
poole, põhjustas II maailmasõda ning kolmas väljarändelaine on seotud Eesti taasiseseisvumisega ja astumisega Euroopa Liitu
ning rände põhjused on peamiselt majanduslikku laadi. Kaja Kumer-Haukanõmm, Keiu Telve. Eestlased maailmas. – Eesti
inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“. Peatoimetaja Tiit Tammaru.
4 Rahvuskaaslaste kogukondi võib liigitada mitmeti – Lääne- ja Ida-diasporaa; ajaloolised kogukonnad (nt Põhja-Ameerikas) ja
uued kogukonnad (Soome, Belgia, jne); väikesed kogukonnad (nt Eesti juurtega inimesed Lõuna-Ameerikas) ja suured
kogukonnad (Soome ja Venemaa). Uusi kogukondi on tekkinud muu hulgas Soomes, Iirimaal, Suurbritannias, Belgias,
Luksemburgis ja Austraalias (vt „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“). Olenemata väliskogukonna suurusest või
kujunemisloost, on ühine nimetaja see, et rahvuskaaslased on Eesti päritolu inimesed. Oluline on rõhutada, et väljaränne
Eestist ei ole lõppenud, näiteks 2019 aastal lahkus Eestist 6500 inimest (vt „Rändestatistika ülevaade 2015–2019“
https://www.eures.ee/sites/eures.ee/files/2020-08/Randestatistika_EST_2015-2019.pdf).
5 Kultuuri-, noorte-, haridus-, heategevusorganisatsioonid, jt
6 „Noori jääb vähemaks kõikjal peale Harjumaa“. Statistikaameti 6. juuli 2020. a uudis
3
kogukondade lapsed ja noored on jäänud kõrvale tegevusest, mis aitab eestlust võõrsil hoida. See
omakorda aga vähendab nende võimalust siduda oma tulevik Eestiga. Tähtis on toetada noorte
omaalgatuslike ideid, mis aitavad eestlust hoida ja edendada ka siis, kui põlvkonnad vahetuvad.
Tähelepanu tuleb pöörata välismaal õppivate noorte vajaduste täitmisele, luues eeldused nende
naasmiseks Eesti tööturule.
Rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad7 on Eesti esindajad maailmas, kes aitavad tutvustada Eestit ning
tugevdada majandus- ja kultuurisidemeid. Võõrsil elava eestlaskonna seas on palju ühiskondlikult
aktiivseid inimesi, kes saavad ja soovivad aidata kaasa eestluse hoidmisele ja arendamisele. Nad saavad
olla kasulikud Eesti positiivse kuvandi loomisel, näiteks tutvustades Eestit kui potentsiaalset
turismisihtkohta või sobivat investeeringute ja ettevõtluskeskkonda. Samuti võib neil olla roll
infojagajatena. Nad saavad anda teavet Eesti kultuurist ja selle rahvusvahelisest mõjust ning Eesti
ühiskonnast ja poliitikast laiemalt. Rahvuskaaslased saavad võõrsil aktiivselt elavdada välissuhtlust
ning mõjutada oma asukohariigi poliitikat, avalikku arvamust ja rahvusvahelisi suhteid. Riigi süsteemne
suhtlus võõrsil asuva eestlaskonnaga aitab olemasolevat rahvuskaaslaste potentsiaali tõhusamalt
kasutada, suurendades seeläbi nende eneseteadlikkust, kindlustunnet ja väärtust koduriigi silmis.
Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naasjate arv. Statistikaameti andmetel on viimased kolm aastat
olnud Eesti kodanike rändesaldo positiivne. Kõige rohkem liigutakse endiselt Eesti ja Soome vahel, kuid
mitmendat aastat järjest tuli Soomest Eestisse tagasi rohkem inimesi, kui siit põhjanaabrite juurde
lahkus8. Tagasipöördujatele on vähe eraldi väljatöötatud ja mõeldud teenuseid, mis toetaksid nende
tagasipöördumist ja (taas)kohanemist Eestis. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega,
aitavad otseselt kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Soovitud tagasipöördumist on vaja
toetada nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul tasandil. Selleks on vaja luua sujuvad ja takistusteta
võimalused, millel on olemas ühiskondlik toetus positiivsete hoiakute kaudu, sest vähene tugi
tagasipöördujatele takistab Eestile vajalike oskuste ja teadmistega inimeste tagasitulekut ning
siiajäämist.
Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on riigile prioriteetne küsimus, sest rahvuskaaslased ja
Eesti sõbrad on ühel ja samal ajal nii eestluse hoidjad ja kandjad kui ka Eesti saadikud kogu maailmas.
Selle edendamiseks ja toetamiseks koostati „Üleilmse eestluse programm aastateks 2021–2024“, mis
on „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ üks alavaldkondi. Välismaal elavaid
rahvuskaaslasi on Eesti riik varem toetanud rahvuskaaslaste programmide kaudu aastatel 2004–2008,
2009–2013 ja 2014–20209.
Üleilmse eestluse programmi eesmärk on arendada Eesti riigi ja ühiskonna sidusust ning mitmekülgset
koostööd rahvuskaasaste kogukondadega. Programmiga kaasatakse rahvuskaaslasi Eesti ühiskonna- ja
kultuuriellu senisest sagedamini, kaitstakse nende huve ja toetatakse nende tagasipöördumist ja
(taas)kohanemist Eestis. Prioriteetsena jätkatakse tegevusega eesti keele hoidmiseks ja edendamiseks,
eesti rahvuskultuuri säilitamiseks ja viimiseks laia maailma. Lisaks luuakse võimalusi, et kaasata Eestit
toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning organisatsioone Eesti positiivse kuvandi levitamisse, Eesti
majanduse ja rahvusvaheliste suhete edendamisse. Veel soovitakse programmiga arendada Välis- ja
Kodu-Eesti kogukondade ühtsustunnet, mis aastakümneid kehtinud riigikorra tõttu ei olnud võimalik.
Välis-Eesti kogukondadel oli oluline roll nii Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel kui ka
eesti kultuuri hoidmisel ja arendamisel ühistegevuse kaudu ning seda peab väärtustama. Siinkohal on
oluline võõrsil elava eestlaskonna motiveerimine ja tunnustamine.
7
Eesti sõprade all peetakse siinses arengukavas silmas kõiki välispäritolu inimesi, kes oma tegemistes on Eestiga seotud ja
kes seekaudu toetavad Eestit (e-residendid, estofiilid, jne)
8 Statistikaameti 12. mai 2020. a pressiteade nr 59 „Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu“.
9 vt rahvuskaaslaste programme Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel aadressil
https://www.hm.ee/et/tegevused/eestlased-valismaal/rahvuskaaslaste-programm (09.07.2020).
4
Probleemi kirjeldus
Rahvuskaaslaste side Eestiga nõrgeneb, sest Eesti riik ei ole piisavat sihipäraselt siiani suhelnud oma
võõrsil asuva eestlaskonnaga. See tuleneb erinevatest teguritest, näiteks põlvkondade vahetumisest,
kogukondade muutumisest, aga ka rahvuskaaslaste teisenenud rollist praeguses ajas
(okupatsiooniaastatel oli rahvuskaaslastel eestluse hoidmisel, edendamisel ja vabaduse saavutamisel
suur roll). Kuna võõrsil elavate rahvuskaaslaste eesti keele oskus kahaneb ja seotus eesti kultuuriga
väheneb, kaasneb sellega nende identiteedi muutumine ja Eestiga sideme nõrgenemine. Osa
rahvuskaaslaste kogukondade lapsi ja noori on jäänud kõrvale tegevusest, mis aitab eestlust võõrsil
hoida, see ühtlasi vähendab nende võimalust oma tulevik siduda. Seetõttu on tähtis, et riigi side
rahvuskaaslaste kogukondadega oleks tugevam, väliskogukondade teadlikkus siinsetest võimalustest
kõrgem ning, et eesti keel ja kultuur jõuaksid kõigi rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni.
Programmis keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele:
1. Kuidas toetada välismaal elavate rahvuskaaslaste, ennekõike laste ja noorte sidet eesti keele
ja kultuuriga, Eesti identiteedi hoidmiseks ja arendamiseks?
2. Kuidas säilitada võõrsil elava eestlaskonna kultuuripärandit asukohamaa või Eesti
mäluasutustes ning tuua seeläbi kultuuri- ja teaduskäibesse uut informatsiooni
rahvuskaaslaste kogukondade kohta?
3. Kuidas kaasata rahvuskaaslasi Eesti ühiskonna arendamise protsessidesse?
4. Kuidas tekitada enam huvi ning kaasata rahvuskaaslasi ja Eesti sõpru Eesti eesmärkide
saavutamiseks kultuuris, majanduses ja rahvusvahelistes suhetes?
5. Kuidas määratleda selgemad rollid riikliku, kohaliku ja kogukondliku tasandi vahel ja
arendada nendel tasanditel koostööd väliskogukondadega?
6. Kuidas luua ühtne infoväli, mis on interaktiivne ja loob parema teadlikkuse Eestis toimuvast,
Eesti võimalustest ning tekitab suurema huvi Eesti vastu ja muudab seeläbi infovahetuse
tõhusamaks?
7. Kuidas soodustada eestlaste tagasipöördumist kodumaale ning toetada tagasitulijaid Eesti eri
piirkondadesse naasmisel ja (taas)kohanemisel?
Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega ei tegeleta
ja meetme eesmärke ei saavutata
1. Välismaal elavate eestlaste hulgas väheneb eesti keele oskus ja nende üldine seotus Eesti
kultuuriruumiga, side kodumaaga nõrgeneb.
2. Väheneb Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi talletamise ja säilitamise järjepidevus
ning pärandi jätkuv dokumenteeritus, kui põlvkonnad vahetuvad.
3. Väheneb Eesti arengut ja ambitsioone toetav võrgustik välisriikides.
4. Tagasipöördumine väheneb, põhjustatuna Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest,
regionaalsest tasakaalustamatusest, vähesest toest tagasipöördunutele jts.
5
EESMÄRK
Eesti side võõrsil elava eestlaskonna ning
3. Programmi meetmed ja tegevused Eesti sõpradega tugevneb pakutavate
teenuste laiendamise, rikastamise ning
Järgmistes peatükkides on täpsemini kvaliteedi parandamisega, läbi mille nende
kirjeldatud iga programmi meetme panus ühiskonna arengusse kasvab.
EESMÄRK
teemadega seonduvat hetkeolukorda,
Välismaal elavad eestlased TEGEVUSED
eesmärke ja abinõusid, mis aitavad
kannavad Eesti identiteeti –
neid saavutada (ülevaade joonisel). Kvaliteetsete konsulaarteenuste
tagatud on ühtne ja mitmekülgne MEEDE 2 osutamine kliendile mugavamalt
Üleilmse eestluse programm jaguneb inforuum, eesti kultuuri elujõulisus Võõrsil asuva ning digiriigile vastavalt
kolmeks meetmeks ehk kolmeks võõrsil ning Eesti vaimse ja eestlaskonna ja Eesti
põhiliseks tegevussuunaks. materiaalse kultuuripärandi sõprade kaasamine
Rahvadiplomaatia edendamine
säilitamine. MEEDE 1 ühiskonna ellu ja
I meetme tegevustega aidatakse ja Eesti kultuurirahvus-
Eesti identiteedi arengusse, koostöö
kaasa Eesti identiteedi hoidmisele ja vahelistumise toetamine
TEGEVUSED edendamine ja edendamine ning
edendamisele rahvuskaaslaste säilitamine võõrsil kvaliteetsete
Ühtsema inforuumi loomine Eesti keele õppimis-
kogukondades. teenuste
võimaluste laiendamine ja
tagamine
II meetme tegevustega edendatakse Eesti kultuuri edendamine mitmekesistamine
rahvuskaaslaste ja Eesti sõprade ja säilitamine võõrsil MEEDE 3 Võõrsil elavate eesti
kaasamist, koostööd ning tagatakse Eestisse noorte kaasamine
kvaliteetsete teenuste kättesaadavus Eesti kultuuripärandi tagasipöördumise
säilitamine võõrsil ning Eesti eluga
III meetme tegevustega toetatakse (taas)kohanemise
Eestisse tagasipöördumist ja Rahvuskaaslaste
usuline teenimine toetamine
(taas)kohanemist Eestis, kuid väga EESMÄRK
olulised eeldused tagasipöördumiseks Toetatud ja soodustatud on
luuakse ka I ja II meetme tegevustega. eestlaste tagasipöördumist
Programmis on kesksel kohal kodumaale, luues eeldused
TEGEVUSED soovitud ja sujuvaks
nooremate põlvkondade kaasamine
ning nendega sidemete tugevdamine, Tagasipöördujatele mõeldud tagasipöördumiseks ja
sest see aitab hoida ja edendada teenuste arendamine Eestisse jäämiseks.
eestlust ning loob eeldused
võimalikuks tagasipöördumiseks Diasporaapoliitika ja tagasipöördujate
alase teadmuse koondamine ja
Eestisse.
teadlikkuse suurendamine ühiskonnas
6
3.1. Meede 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõrsil
Meetme eesmärk. Välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti – tagatud on ühtne ja
mitmekülgne inforuum, eesti kultuuri elujõulisus võõrsil ning Eesti vaimse ja materiaalse
kultuuripärandi säilitamine.
3.1.1. Mõõdikud
2025–
Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas
2030
Ühtekuuluvustunne välja-
Eestiga töötamisel10
3.1.2. Olukorra analüüs
Ühtne inforuum
Ühtne inforuum on oluline, et tuua kokku ja lõimida ülemaailmsed eesti kogukonnad ning eestluse
nimel tegutsejad ja tegutseda soovijad, sh Eesti riiklikud organisatsioonid, vabatahtlikud ja
erialavõrgustikud. Eesti kogukonnad üle maailma ja nende organisatsioonid on tegutsenud
aastakümneid, palju on mitmesuguseid võrgustikke ja infokanaleid, sh veebiväljaandeid. Info- ja
suhtluskanalid on aga killustunud, puudub ühtne eri kogukondi lõimiv infoväli ja eri võrgustikke hõlmav
veebivõrk. Selle tõttu on rahvuskaaslaste kogukonnad erisuguses infoväljas, suhtlus omavahel ja side
Eesti meediaruumiga on paljudel juhtudel keeruline ega sobi sihtrühma vajadustega. Kogukondade
infovahetus igapäevaelu praktilistes küsimustes, nagu töö, tagasipöördumine, konsulaarküsimused,
keeleõpe, laste suvelaagrid Eestis jms, ja selliste küsimuste lahendamine võiks olla ladusam. Nende
probleemide lahendamiseks on esimesed sammud tehtud, kuid siinse programmi elluviimisel on ühtse
inforuumi edendamisega vaja edasi tegeleda.
Eesti kogukondade kommunikatsioon ja infovahetus maailmas
Ajalooliselt on rahvuskaaslaste kogukondade ajalehed aidanud hoida ja edendada eestlust, ühendada
inimesi ning levitada infot praktiliste küsimuste kohta. 2019. aastal ilmus üle ilma 26 rahvuskaaslaste
kogukondadele mõeldud ajalehte11. Kuna ajakirjandus digiteerub, ilmub paberlehti järjest vähem.
Tänapäevane digitehnoloogia võimaldab kuuluda Eesti inforuumi sõltumata asukohast. Kuna vajadus
kogukondliku infovahetuse järele on rahvuskaaslaste kogukondades endiselt olemas, tuleb aidata
kaasa kogukondade ja üleilmse eestluse infokandjate püsimajäämisele ja nende arendamisele.
Kogukondades toimub palju infovahetust ka (kesk)organisatsioonide tegevuse kaudu. Ajalooliselt ja
praegugi on olnud rahvuskaaslaste (kesk)organisatsioonidel keskne roll infovahetuses ka kogukondade
ja riigi vahel12. Tähtsal kohal on riigi infovahetus oma kogukondadega kriisi ajal, mida on ilmestanud
hästi 2020. aastal COVID-19 pandeemia.
Koostöö Eestiga ja võrgustikud
Eesti on välismaal elavaid eestlasi ja nende organisatsioone toetanud süstemaatiliselt rahvuskaaslaste
programmide kaudu viimased 15 aastat. Senises koostöös on paljude osaliste tegevuse tulemusena
kujunenud toimivad koostöövõrgustikud ja toetuste taotlusvoorud, mis on siiani peamiselt seotud
keeleõppe ja kultuuriseltside tegevusega. Näiteks käib aktiivne infovahetus Facebooki võrgustikus
VÄLEK (Eesti Koolid väljaspool Eestit). Samuti koondab mitut kultuuriseltsi ja Eesti organisatsioonide
10 „Eesti väliskogukondade tagasipöördumise uuring“ raames aastal 2021
11 Eesti Rahvusraamatukogu andmetel (2019)
12
Näiteks Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), Rootsi Eestlaste Liit (REL), Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ),
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN), jne.
7
võrgustikku Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuuriseltside Ühendus (EKSÜ). Oluline roll võrgustike
loomisel on ka Eesti Instituudil, kus on tegeldud Eesti kuvandi loomisega, üleilmse keeleõppe
korraldamisega, kultuuri-info koondamise ja vahendamisega infoportaalis aadressil
https://estinst.ee/.
Olulise infoallikana ja Eesti tutvustajana maailmas tegutseb Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
(EAS), mille haldusalas on aktiivsed järgmised programmid ja võimalused:
1. e-Eesti kuvandit juhtiv e-Eesti Esitluskeskus, e-Residentsuse programm,
2. Eestis töötamist ja elamist tutvustav programm Work in Estonia,
3. Eestit kui turismisihtkohta tutvustab Visit Estonia leht,
4. Eestit investeerimiskeskkonnana tutvustab Invest in Estonia ja
5. Eesti ettevõtete eksporti toetab Trade with Estonia.
Eestit maailmas tutvustab Brand Estonia. Peale selle tutvustab Haridus- ja Noorteamet Eestit kui head
riiki, kus õppida ja töötada. Selleks on koostööplatvormid Study in Estonia, Education Nation.
Eestit kui head teaduse tegemise sihtkohta tutvustab Research in Estonia (Eesti Teadusagentuur).
Eestisse saabunud uussisserändajate kohanemisele aitab kaasa Siseministeeriumi programm Settle in
Estonia. Integratsiooni Sihtasutus haldab portaali Global Estonian.
Praegu on rahvuskaaslaste hulgas oluliseks suhtlus- ja infovahetuse kanaliks ka mitteametlikud
võrgustikud ehk suhtlemine erinevates sotsiaalmeedia võrgustikes13.
Virtuaalsete infokanalite kõrval on väga tähtis, et inimesed kohtuksid ka silmast silma ja koguneksid
konverentsidel või seminaridel. Neil üritustel toimub teadmuse koondamine, teineteisele tagasiside
andmine ja arutlemine. Sellised üritused on näiteks pika ajalooga metsaülikoolid, keelelaagrid, EKSÜ
suvelaagrid, erinevad noorte kogunemised. Ühtsustunde loomisel on oluline roll üleilmse eestluse
suurkogunemistel – ülemaailmsetel eesti kultuuripäevadel ehk ESTO festivalidel14. Kuid peale
ajalooliste ja traditsiooniliste suurkogunemiste alalhoidmise tuleb kujundada ka uut tüüpi suurüritusi,
mis tooksid kokku üleilmse eestluse nimel tegutsejad kogu maailmast.
Eesti kultuuri edendamine ja säilitamine võõrsil
Võõrsil elavale eestlaskonnale suunatud kultuuripoliitika prioriteedid on rahvuskaaslastega keele- ja
kultuurisidemete hoidmine ning väliseestlaste endi loodud kultuuriseltside toetamine. Eesti
väliskogukondades toimuvate kõrgetasemeliste kultuuriüritustega toetatakse eesti identiteedi
säilitamist ja edendamist. Eesti edukust toetavad kontaktid välismaal tegutsevate eesti kunstnike,
kultuurikollektiivide ja kultuuritegelaste (kultuuri tootjatega), organisatsioonide (korraldajatega) ja
tarbijatega (publik, meedia ja turundus), samuti toimiv eesti-, vene- ja ingliskeelne kommunikatsioon
eri meediakanalite vahendusel, et tõhustada infovahetust ning tekitada rahvuskaaslastes ja Eesti
sõprades huvi Eesti ühiskonnas toimuva vastu. Rahvuskaaslaste kultuuriseltsid aitavad hoida kontakte
Välis-Eesti keskuste ja Eesti riigi, omavalitsuste, kultuuriorganisatsioonide ja vabaühendustega. Eesti
kogukondadel väljaspool Eestit on tähtis roll, sest nad on ühel ja samal ajal nii eesti kultuuri kandjad
kui ka Eesti tutvustajad oma asukohamaades.
Kultuurikoostööle rahvuskaaslastega aitavad kaasa regulaarsed kokkusaamised – ESTOd, laulupeod,
konverentsid ja teised üritused. Koostööd toetab aktiivne kultuuriseltside ja -kollektiivide tegevus, nt
rahvuskaaslaste kooride ja tantsurühmade kaasamine Eesti laulu- ja tantsupeo liikumisse, eesti ja
väliskogukondade kultuuritegelaste ühisloomingu ja -tegevuste ning ida- ja läänediasporaa koostöö
13 Näiteks Facebooki grupid, mis koondavad eri riikide eestlasi (eestlased Soomes, Ameerikas jne).
14 ESTO ehk ülemaailmsed eesti kultuuripäevad on rahvuskaaslaste algatatud ülemaailmne eestlaste kogunemine, mis toimub
iga nelja aasta tagant. Esimene ESTO toimus 1972. aastal Torontos.
8
toetamine. Kõik loetletu toetab eesti kultuuri harrastamiseks ja vaimse kultuuripärandi säilitamiseks
vajalikku motivatsiooni ja sotsiaalse võrgustiku püsimist väliskogukondade eri põlvkondade vahel.
Riigieelarvest saavad tegevustoetust mitmed rahvuskaaslaste kogukondadega tegelevat
organisatsiooni, nt MTÜ Eesti Instituut (instituudil on esindused Helsingis ja Budapestis), Tuglase Selts15
(tegutseb Helsingi Eesti Majas) ja MTÜ Eesti Kultuuriseltside Ühendus. Toetusvõimalusi, et teha tööd
väljaspool Eestit elavate eestlaste seas ja nende heaks, pakub ka Eesti Kultuurkapital.
Välis-Eesti kultuuripärandi säilitamine
Mõtestatud (vabatahtlik) töö oma ajaloopärandiga on väliskogukondadele üks viise, kuidas eestlust
hoida ja edendada. Ülioluline on koguda, säilitada, kättesaadavaks teha ja uurida rahvuskaaslaste
vaimset ja materiaalset kultuuripärandit. Välis-Eesti kultuuripärandi alla kuuluvad arhiivid
(arhiividokumendid, fotod, auvised16), suuline pärimus (rahvaluule, elulood ja mälestused, muusikaline
traditsioon jm), trükised, keelekogud, kunst, esemeline pärand ja ajaloolise tähtsusega kohad
(mälestusmärgid, hauatähised, kalmistud). Rahvuskaaslaste kogukondlik tegevus, vaimne ja
materiaalne kultuuripärand on süstemaatiliselt dokumenteeritud ning hoitud suuresti
kogukonnaliikmete toel.
Välis-Eesti arhiivid asuvad mitme Välis-Eesti organisatsiooni juures, Eesti Majades, ka spetsiaalsetes
arhiiviasutustes (eesti arhiivid Austraalias, USAs, Kanadas, Rootsis). Nende baasil on praeguseks
kujunenud neli peamist keskust17, igaüks eri tegevussuuna ja väljavaatega edasiseks.
1. Torontos on kavas teha teoks laienemisplaan ning ehitada valmis arhiivikeskus ja Välis-Eesti
muuseum (Väliseesti Muuseum (VEMU), Eesti Õppetöö Keskuse juures). See koondaks kaks
suurt arhiivi, nagu
a) VEMU arhiivi ja raamatukogu (endine Tartu Instituudi18 Arhiiv ja Raamatukogu) ning
b) Eesti Keskarhiivi Kanadas.
2. Eesti Arhiiv Ameerika Ühendriikides säilitab ja kogub ainest pidevalt, ka praegu, kuid
ruumipuudusel on üle 600 kollektsiooni antud hoiule Immigratsiooniajaloo Uurimiskeskusesse
(IHRC, Minneapolis).
3. Eesti Arhiiv Austraalias on sõlminud kokkuleppe, et Austraalia eestlasi puudutavad materjalid
antakse üle Austraalia Rahvusarhiivi, kui kogukond neid enam säilitada ei saa.
4. Rootsi Eestlaste Liidu juures tegutsev arhiivikomisjon kogub, süstematiseerib ja saadab
kogusid edasi erinevatesse hoiupaikadesse, sõlmides ise kokkulepped mäluasutustega Eestis
või Rootsis.
Eesti mäluasutustes on väliseesti päritolu kogusid kõige enam Rahvusarhiivis, Eesti
Kirjandusmuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Eesti
Kunstimuuseumis, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumis, Tallinna Ülikooli Akadeemilises
Raamatukogus, Tartu Ülikooli raamatukogus.
Ajal, mil rahvuskaaslaste kogukonnad muutuvad või nende keskused kanduvad teistesse
asukohtadesse, on oluline tagada kogutud kultuuripärandi säilimine. Seetõttu on vajalik olla kursis
kogukondades toimuvaga ja saavutada stabiilne rahastus kogukondlikele väliseesti arhiivikeskustele.
Eesti riiklikel mäluasutustel peab olema valmidus kiiresti reageerida juhul, kui on vaja päästa
avariiohtlikes tingimustes hoitavaid või hävimisohus kogusid. Oluline on käsitleda ka võõrsil asuvate
kõrgete riigitegelaste matmispaikade teemat. Nimelt puudub praegu selge koordinatsioon haudade
kindlakstegemise ja hooldamise kohta (sellega tegelevad osaliselt kohalikud välisesindused, osalt
kogukonnad).
15 Tuglase Selts on Soome mittetulundusühing, kes arendab eesti ja soome rahva kultuurikoostööd.
16 Auvis on teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega.
Auvised on näiteks vinüülplaadid, laserplaadid, diapositiivid, diafilmid, videosalvestised, DVD-d jms.
17 Tegutseb ka Eesti Arhiiv Vancouveris ja mõned muud väiksemad rühmad
18 Tartu Instituut asub Torontos ja tegutseb Tartu Collegeʼi juures. Instituut asutati 1971. aastal.
9
Edasist pidevat tähelepanu vajab kultuuripärandi kogumise ja säilitamisega tegelevate võrgustike
toetamine ja arendamine. Maailma eri paigus on säilitatud dokumenteeritud teavet, audiovisuaalset
ainest, esemete ja trükiste kollektsioone, talletatud suulist pärimust. Neist kõigist ülevaate saamine ja
säilitatu kohta teabe jagamine on seni toimunud Välis-Eesti ja Eesti mäluasutuste tihedas koostöös
MTÜ Baltic Heritage Networki (BaltHerNet) kaudu ja tema hallavata portaali vahendusel. Portaalis
BaltHerNet19 vahendatakse infot eesti kultuuripärandi kogude sisu, asukohtade, neid haldavate
organisatsioonide ning erialase oskusteabe kohta. Kõik see pakub vajalikku infot pärandi kogumiseks,
säilitamiseks ja aitab teaduslikeks uurimistöödeks leida allikmaterjali. Kuna Balti diasporaakogukonnad
on pikkade aastate vältel teinud mitmesugustes valdkondades tihedat koostööd, on oluline jätkata
Balti koostööd ka kultuuripärandi säilitamisel. Kommunikatsioonile aitab kaasa ka MTÜ poolt
virtuaalset välja antav Baltic Heritage Network Newsletter, mis ilmub neli korda aastas.
Arhiivipärandi kasutatavaks tegemine nõuab väga palju mitmesuguseid ressursse, nagu aeg, raha,
digiteadmised jts. Mäluasutused Eestis ja asukohamaades vajavad enam tuge selleks, et parandada
juurdepääsu kogudele ja tuua seeläbi kultuuri- ja teaduskäibesse uut infot väliseestlaste kohta.
Et lihtsustada kogude kättesaadavaks tegemist, on rahvuskaaslaste kogukondadel võimalus kasutada
arhiivide sisu avamiseks Rahvusarhiivi väljatöötatud keskkondi.
Oluline on hõlmata ka tänapäevaste vahenditega talletatud kultuuripärandit selle tekkekeskkonnas
ning kaasata selle kogumisse nooremate põlvkondade esindajaid, kes ei ole nii hästi organiseerunud
kui vanemad põlvkonnad. Vajalik on teadvustada muutusi ja levitada oskusi säilitada uutele
infokandjatele salvestatud pärandit. Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamise
järjepidevuse seisukohast on ülioluline tagada pärandi pidev dokumenteerimine samal määral ja
tasemel ka siis, kui põlvkonnad vahetuvad.
Senise rahvuskaaslaste programmi arhiivinduse valdkonna piiratud eelarve tõttu on peaaegu igal aastal
kahte kolmandikku projektidest rahastatud vaid osaliselt, väiksemas mahus. Rahanappusel jääb
oluliste projektide täitmine aastateks venima. Nii pikeneb eesmärgi saavutamiseks kuluv aeg, kuid
kasvab nii halduskoormus projektide menetlemisel kui ka bürokraatia projekti rahastamise taotlejale.
Kaaluda võiks tegevustoetuste eraldamist, mis tagaks Välis-Eesti kogukondlike arhiivikeskuste stabiilse
rahastamise.
Rahvuskaaslaste usuline teenimine
Usuline identiteet on ajalooliselt olnud rahvusidentiteedi tähtis osa, seda eriti ajaloolistes eestlaste
kogukondades. Luterlikud kogudused olid enamasti esimesed eestlaste organisatsioonid ja ilmselt
jäävad ka viimasteks eestlaste ühiskondlikeks organisatsioonideks nendes piirkondades, kus
kogukonnad vananevad ja kahanevad. Samas on kogudustel oluline roll rahvusliku identiteedi
alalhoidmisel, edasikandmisel ja rahvuslike tähtpäevade tähistamisel ka praegu, seda nii
jumalateenistuste kui ka teiste usuliste tegevuste, aga samuti laulukooride ja muude kultuuritegevuste
kaudu. Selle ülesande säilitamisel vajab rahvuskaaslaste usulise teenimine nii tähelepanu ja
tunnustamist kui ka rahalist toetust.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (edaspidi EELK) ja seda tegevust toetab rahaliselt Siseministeerium.
Jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi viib EELK ellu Eesti kogukondadele Lätis, Leedus, Soomes, Belgias
(Brüssel) ja Venemaal (sh Petseris). 2019. aastal peeti 65 jumalateenistust kümnes geograafilises
punktis (Riias 11, Helsingis 10, Vilniuses 1, Brüsselis 4, Peterburis 24, Petseris 11, Moskvas 1 ning
Siberis Ülem-Suetukis 1, Orava külas 1, Kasekese külas 1). Raha puudumise tõttu ei peetud
jumalateenistusi Sotšis, Suhhumis ja Krimmis. Peale eelmainitud usulise teenimise on eestikeelsed
luterlikud jumalateenistused korraldatud Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias, kus
jumalateenistusi elluviimise on korraldanud erinevad luterlikud kogudused, sh EELK. Teadaolevalt leiab
eestikeelne usuline teenimine aset ka nelipühilaste ja baptistide koguduses Rootsis.
19 MTÜ Baltic Heritage Network, vt https://www.balther.net/et/. Võrgustik loodi 2008. aasta jaanuaris, tööd alustasid ka Läti
ja Leedu töörühmad. BaltHerNeti kodulehekülge saab lugeda eesti, läti, leedu, inglise ja vene keeles.
10
3.1.3. Meetme 1 programmi tegevused
Programmi tegevus 1.1: Ühtsema inforuumi loomine
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste pakkumise kaudu
saavutada järgmised asutused (plaanivad oma
Toetatud on ühtsema info- ja suhtlusruumi teenuste raha selles alaprogrammis / ei plaani):
kujundamine Siseministeerium, KÜSK, ERR
Eesmärgi saavutamise vahendid:
toetusvoor, koolitamine
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas
2019
Toetatud Välis-
Eesti väljaannete -- 7 SiM, KÜSK
arv
Tehtud
ristmeedia -- 0 2 SiM, ERR
projektid
Olulised toetavad tegevused (reformid,
Vastutaja Teostaja Partner Aasta
muudatused, arendustegevused, teenused)
Ühtsema info- ja suhtlusruumi kujundamine ja SIM 2021-
olemasolevate toetamine. 2024
Rahvuskaaslaste kogukondadele suunatud ristmeedia 2021-
SIM ERR
projektid 2024
Rahvuskaaslastele suunatud väljaannete toetamine 2021-
SIM KÜSK
2024
Programmi tegevus 1.2: Eesti kultuuri edendamine ja säilitamine võõrsil
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
järgmised asutused: Integratsiooni Sihtasutus,
Välis-Eesti kogukondades on tagatud Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Instituut, Eesti
kultuuriruumi säilitamine Kultuuriseltside Ühendus
Eesmärgi saavutamise vahendid:
projektikonkursid, tegevustoetused
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas
2019
Toetatud Välis-Eesti
Integrat-
kultuuriprojektide 23 19 20 20 20 20 20
siooni SA
arv
Lähetatud Integrat-
10 13 10 10 10 10 10
juhendajate arv siooni SA
Välis-Eesti
teabepäevade, Integrat-
21 24 23 23 23 23 23
konverentside ja siooni SA
seminaride arv
Eestis toimuvatel
suurüritustel
Integrat-
osalenud Välis-Eesti 6 1 5 5 5 5 5
siooni SA
kultuuri-
kollektiivide arv
11
Olulised toetavad tegevused (reformid,
Vastutaja Teostaja Partner Aasta
muudatused, arendustegevused, teenused)
Välis-Eesti koori- ja tantsujuhtide täiendusõppe KUM ERRS, Eesti 2021–
INSA
toetamine Kooriühing 2024
Kontaktseminaride ja teabepäevade korraldamine Välis- KUM INSA, Eesti
Eesti kogukondadele 2021–
Instituut, HTM
2024
EKSÜ
Kultuurivahetuse toetamine ida- ja lääne- diasporaa KUM Integrat-
esindajate vahel 2021–
siooni SA,
2024
Eesti
Instituut
Välis-Eesti kultuuriseltse toetavate taotlusvoorude KUM 2021–
Integrat-
elluviimine 2024
siooni SA
Välis-Eesti kogukondadega seotud kultuurisündmuste KUM Integrat-
2021–
kajastamine ja nende kohta info vahetamine siooni SA,
2024
Eesti
Instituut
Välis-Eesti noortele mõeldud kontaktseminaride ja HTM, KUM Integrat-
2021–
kultuurisündmuste korraldamine siooni SA,
2024
Eesti
Instituut
ESTO 2023 toetamine SIM 2023
Programmi tegevus 1.3: Eesti kultuuripärandi säilitamine võõrsil
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
järgmised asutused: Rahvusarhiiv, Eesti
Tagatud on kultuuripärandi kogumine ja säilitamine Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja
võõrsil ning see on tehtud kättesaadavaks teised mäluasutused.
Eesmärgi saavutamise vahendid:
projektikonkursid, tegevustoetused
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas
2019
Lisandunud kindlaks
tehtud ja heades
tingimustes 12 10 10 10 10 10
säilitatavate Välis-
Eesti kogude arv
Kirjeldatud kogude ja
täiendatud 36 20 20 20 20 20
andmestute arv
Lisandunud
digiteerituna
23 15 15 15 15 15
kättesaadavate
kogude arv
Toimunud valdkonda
toetavate ürituste 5 5 5 5 5 5
arv
Avaldatud
10 10 10 10 10 10
publikatsioonide arv
12
Välis-Eesti
arhiivikeskuste ja
420 5 5 5 5 5
nende tugivõrgustiku
stabiilne rahastamine
Olulised toetavad tegevused (reformid,
Vastutaja Teostaja Partner Aasta
muudatused, arendustegevused, teenused)
Kultuuripärandi säilitamist toetavate projektide HTM 2021–
taotlusvoorude elluviimine 2024
Kultuuripärandi kogumise (välitööd, kogumisaktsioonid, HTM 2021–
kogude vedu) toetamine ning valmidus ohustatud 2024
kogude päästmiseks
Eesti mäluasutuste spetsialistide lähetused HTM 2021–
väliseestlaste asukohamaadesse, Välis-Eesti 2024
kogukondade nõustamine pärandi säilitamisel
Välis-Eesti kogude kirjeldamine ja digiteerimine, HTM 2021–
andmebaaside loomine ja täiendamine 2024
Välis-Eesti uuringute toetamine ja sidumine ülikoolide HTM 2021–
õppekavadega 2024
Kodu-Eesti kogukondlike kultuuripärandi keskuste ja HTM 2021–
koostöövõrgustike toetamine ja arendamine 2024
Konverentside, seminaride ja koolituste korraldamine HTM 2021–
kultuuripärandi teemal Kodu-Eestis ja Välis-Eesti 2024
kogukondades
Valdkondlike publikatsioonide avaldamine HTM 2021–
2024
Võõrsil asuvate kõrgete riigitegelaste matmispaikade SIM VÄM,
kindlakstamine ja hooldamine KUM, 2022–
Välisesind 2024
used
Programmi tegevus 1.4: Rahvuskaaslaste usuline teenimine
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
järgmised asutused (plaanivad oma teenuste raha
Tagatud on eestlaste usuline teenimine nende
selles alaprogrammis / ei plaani): SIM ning EELK ja
asukohariikides ning selle kaudu eestluse ja Eesti
EKNK kirikuvalitsused
identiteedi toetamine
Eesmärgi saavutamise vahendid: vaimulike
lähetamine asukohamaadesse, teenistuste elluviimine
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas
2019
Lähetatud
15 15 20 20 20 20 20
vaimulike arv
Elluviidud
teenistuste arv
eri riikides 64 65 100 100 100 100 100
(leerikoolid,
ristimised jt)
Olulised toetavad tegevused (reformid,
Vastutaja Teostaja Partner Aasta
muudatused, arendustegevused, teenused)
20 Toetatud organisatsioonide arv
13
Rahvuskaaslaste usuline teenimine nende kohalikud
EELK ja EKNK
asukohamaades EELK ja EKNK kogudused, 2021–
kiriku-
vaimulikud välisesindus 2024
valitsused
ed
3.2. Meede 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine ühiskonna ellu ja
arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine
Meetme eesmärk. Eesti side võõrsil elava eestlaskonna ja Eesti sõpradega tugevneb pakutavate
teenuste laiendamise, rikastamise ning kvaliteedi parandamisega, kasvatades nende panust
ühiskonna arengusse.
3.2.1. Mõõdikud
Algtase
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas
2019
Valimisaktiivsuse näitaja 8,3% - - - 10% - - ?% VÄM/SIM
Eksperdihinnang
konsulaarteenuste
40% 45% 50% 55% 60% VÄM
kliendisõbralikkusele ja
vastavus e-riigi mainele
3.2.2. Olukorra analüüs
Kvaliteetsed konsulaarteenused välisesindustes
Võõrsil elavate eestlaste seas kasvab igal aastal nõudlus avalike teenuste järele Eesti välisesindustes
(joonis 2). Ühest küljest on oluline kaasata võõrsil elavat eesti kogukonda Eesti arengusse ja
ühiskonnaellu, teisest küljest aga tuleb kindlustada kvaliteetsed, mugavad ja kättesaadavad
konsulaarteenused kõigile soovijatele ja abivajajatele.
Eesti kodanike kõige enam kasutatav teenus välisriikides on isikut tõendavate dokumentide (pass ja
ID-kaart) taotlemine välisesinduses ning nende kättesaamine välisesinduses või aukonsulilt (joonis 3).
Eesti on läbi aastate olnud uhke oma e-riigi kuvandi ja saavutuste üle selles valdkonnas. Samas, kuigi
passi on võimalik taotleda e-keskkonnas, tuleb juhul, kui eelmise passi taotlemisest ja sõrmejälgede
andmisest on möödunud rohkem kui kuus aastat, minna sõrmejälgede andmiseks ikkagi välisesindusse
kohapeale. Ka passi ja ID-kaarti on võimalik kätte saada üksnes välisesinduses või aukonsulilt.
Arvestades meie välisesinduste väikest võrgustikku ja samas suurearvulist rahvuskaaslaste kogukonda,
tähendab see paljudele inimestele reisimist nii riigi sees, aga tihti ka teise riiki. See toob kaasa
inimestele põhjendamatuid ebamugavusi ja ülemääraseid kulutusi. COVID-19 pandeemiast tingitud
eriolukorra ajal saatis Välisministeerium katseprojekti raames Eesti kodanikele turvalist postiteenust
kasutades 534 passi. Sellest lähtudes on otstarbekas luua olukord, kus ka tavaolukorras saaks
väljastada isikut tõendavaid dokumente vahendusteenusena.
Konsulaartoimingute seas on sageduselt teisel kohal e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi:
e-residendi kaardi) väljastamine. E-residendi kaardi kättesaamiseks peab taotleja pöörduma Eesti
14
välisesindusse. See tähendab, et väga paljudes Eestile tugeva investeerimis- ja majanduspotentsiaaliga
asukohamaades on võimalikel residentidel, kes vastavad Eesti huviprofiilile, ebamugav e-residendi
kaarti kätte saada, kuna see nõuab neilt reisimist. Välisministeeriumil on plaan teha mugavaks isikut
tõendavate dokumentide väljastamiseks koostööd välise teenuseosutajaga. Üksikud väljastuskohad on
juba avatud, näiteks Tokios, San Franciscos, Soulis ning 2020. a lõpuks plaanitakse avada väljastuskohti
veelgi. Välise teenuseosutaja kaudu on võimalik väljastada kõiki isikut tõendavaid dokumente ja
hõivata dokumendi taotlemise jaoks biomeetriat.
Koostöös asjassepuutuvate asutustega on vaja leida väliskogukonnale praegusest mugavam viis isikut
tõendavaid dokumente taotleda ja neid kätte saada. Väga kvaliteetsete konsulaarteenuste
pakkumiseks on need teenused vaja võimalikult suures ulatuses digiteerida, kindlustada nende
kasutajasõbralikkus, arendades konsulaarteenuseid lähtudes asukohamaa eestlaste vajadustest. Selle
eesmärgini jõudmine eeldab mitme ministeeriumi ja ameti ühiseid jõupingutusi.
Tuginedes välisesinduste konsulaartöö praktikale, ei ole võõrsil elavate eestlaste teadlikkus
olemasolevatest e-teenustest ja nende kättesaadavusest piisavalt suur ning mõnikord pole võimalusi
neid teenuseid kasutada. Seetõttu on vaja suurendada võõrsil elava eestlaskonna teadlikkust
e-teenustest, aga ka ID-kaardi omamise kasulikkusest, kuna ID-kaart teeb konsulaarteenused neile
mugavamini kättesaadavaks. Et e-teenuste kohta teadlikkust suurendada, tuleb koondada info kõigist
olemasolevatest teenustest ühte keskkonda, luues ühtse veebivärava. E-teenuste laialdasemat
kasutamist soosib, kui välisesindustes väljastatakse koos isikutunnistusega digiluger (samamoodi
tehakse e-residendi kaardi väljastamisel). Eesti digi ID21 laiem kasutamine väliseestlaste seas seob neid
ühtlasi tihedamalt Eestiga.
Konsulaartoimingud aastatel 2013−2019
2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013
Muud
Rahvastikuregistri toimingud
Elamisloakaardi toimingud
E-residendi kaardi toimingud
Isikutunnistuse toimingud
Eesti passi toimingud
Kodaniku registreerimine
0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000
Joonis 2. Eri konsulaartoimingute arv (allikas: Välisministeerium)
21
Eesti digi ID ehk ID-kaart või digitaalne isikutunnistus
15
Konsulaartoimingud välisesindustes 2019. aastal
E-residendi kaardid Passid ja ID-kaardid Muu
21% 24%
55%
Joonis 3. Konsulaartoimingute osakaal välisesindustes 2019. aastal (allikas: Välisministeerium )
Eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine ja mitmekesistamine
Viimase viie aasta jooksul on Eestist välja rännanud 1100 last või noort aastas vanuses 5–19, kes võiksid
mingil eluetapil tagasi pöörduda Eestisse, sh ka haridussüsteemi. Probleemiks on, et võõrsil elades
laste ja vanemate side Eesti haridusasutusega enamikul juhtudel katkeb ja eesti keele õpe emakeelena
ei jätku Eesti põhikooli õppekava alusel.
Uuringud näitavad, et Eestisse naasnud perede lastel esineb raskusi haridussüsteemis kohanemisega
ja peamiselt on see seotud laste eesti keele (puuduliku) oskusega22. Tagasirände suurendamiseks ja
soodustamiseks ning eestluse hoidmiseks välismaal on oluline laiendada ja mitmekesistada eesti keele
õppimise võimalusi välismaal nii sealsetes üldhariduskoolides, pühapäevakoolides, lasteaedades ja
seltsides kui ka välismaal elavate eesti laste e-koolis Üleilmakool23. Eesti keele ja kultuuriloo, samuti
mõne teise aine õpetamine eesti keeles aitab säilitada ja arendada eesti keele oskust rahvuskaaslaste
koolides ja kogukondades ning luua noortele võimaluse jätkata tulevikus soovi korral õpinguid Eesti
haridussüsteemis.
Kuna parimaid tulemusi annab keelekeskkonnas toimuv keeleõpe, on vajalik suurendada
rahvuskaaslastest lastele mõeldud ning Eestis toimuvate keelelaagrite ja noortevahetuste arvu – siiani
on riik jõudnud osalemisvõimalust pakkuda u 1/3 taotlejatest. Samuti on vajadus rahvuskaaslaste
kogukondade erisusi arvestavate nüüdisaegsete õpikute järele. Õpikud on tihtilugu iganenud või ei
vasta sihtrühma eale (nt keeleõpikud, mis on mõeldud eelkooliealistele ei sobi õppevahendiks
õpilastele või täiskasvanutele). Lisaks on probleem ka õpikute ülesehitusega, mis ei lähe sageli kokku
keeleõppe sagedusega. Õppimist soosiksid ka mitmesugused digilahendused, seda nii õpetajate
täienduskoolituseks kui ka õpimaterjalide pidevaks ajakohastamiseks. Selge vajadus on eesti keele
õpetajate koolitusvõimaluste mitmekesistamise järele ja neile metoodilise toe pakkumisele, kuna
paljud välismaal õpetavad õpetajad ei ole eesti keele õpetajaks spetsiaalselt õppinud. Lähtudes
lisavajadusest kaasata senisest enam lapsi ja noori väliskogukondade tegevusse on vajalik pöörata
pidevat tähelepanu nende omaalgatuslike ideede elluviimisele, mis toetaksid eestluse hoidmist.
22 Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring: lõpparuanne 2015. Merli Aksen, Kertu Aruoja, Kadri Lees jt. Tartu: Tartu Ülikooli
sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut. Veebis kättesaadav aadressil
https://www.hm.ee/sites/default/files/rkp_moju-uuring_lopparuanne.pdf (08.07.2020).
Eestisse tagasipöörduvate perede laste õppima asumine: lõpparuanne 2015. Riigihange nr 182196. Tartu: Civitta Eesti. Veebis
kättesaadav aadressil http://dspace.ut.ee/handle/10062/56616 (08.07.2020).
23 Hea näide on Üleilmakool, e-kool väljaspool Eestit elavatele eesti lastele. 2020. õppeaastal alustas kooli kaheksandat
õppeaastat 260 õpilast 29 riigist. Kooli haldab Soomes tegutsev Eestikeelse Hariduse Selts.
16
Võõrsil elavate eesti noorte kaasamine
Paljud Eesti päritolu noored sulanduvad asukohamaa ühiskonda, kuna nende eesti keele oskus
väheneb, kahaneb seotus Eesti kultuuriruumiga ja selle tulemusena muutub nende identiteet. Märgata
on trendi, et rahvuskaaslaste kogukondade lapsed ja noored jäävad kõrvale tegevusest, mis aitavad
eestlust võõrsil hoida. See vähendab nende võimalust siduda oma tulevik Eestiga.
Noorte ideede elluviimist on vaja toetada, et võõrsil eestluse hoidmiseks kasutada ära nende innukust
ja eestvedamise potentsiaali. Heaks näiteks on 2019. aastal loodud Ülemaailmne Eesti
Noortevõrgustik, kelle eestvedamisel toimusid kevadel 2020. Eesti juurtega noortele mõeldud
virtuaalpäevad, kus osales Eesti päritolu noori 28 riigist üle maailma.
Omalaadsete valikute ees seisavad välismaal õppivad eesti tudengid. Ühest küljest omandavad nad
võõrsil elades palju uusi kogemusi ja teadmisi, kuid teisalt kaotavad eemal viibitud aastate tõttu palju
sotsiaalseid kontakte Eestis, mis hõlbustaks neil tagasi pöörduda ja Eesti tööturule siseneda. Riik peaks
senisest enam pöörama tähelepanu välismaal õppivate tudengite kojutoomisele, pakkudes neile
karjääri- ning kaasarääkimise võimalusi. Võõrsil elanud ja õppinud Eesti päritolu inimeste kogemused
muudavad Eestit tugevamaks ning aitavad täita riigi tööturuvajadusi. Selle teema raames tuleb teha
arendustegevust, et teistes riikides õppivatele Eestist pärit tudengitele Eesti praktika- ja tööturule
sisenemise võimalused oleksid senisest lihtsamad. Ühtlasi tagaks see ka riigile parema ülevaate oma
koolitustellimuse paremaks prognoosimiseks ning tööjõupuuduse leevendamiseks.
Rahvadiplomaatia edendamine24
Eestlaste elamine võõrsil ja lahkumine võõrsile kätkeb nii võimalusi kui ka probleeme. Oluline on aga
säilitada eemalolijate tihedad kontaktid koduriigi ja -kogukonnaga, neid rahvadiplomaatia kaudu ja
muul viisil aktiivselt Eesti ühiskonna ellu ja arengusse kaasata. Rahvadiplomaadid on ka kõik Eesti
sõbrad, kes oma tööde ning tegemistega Eesti arengut ergutavad ning Eesti tuntusele ja heale mainele
maailmas kaasa aitavad. Rahvadiplomaatia eduka toimimise juures on suur roll vabatahtlikul tööl,
seega kaaluka tähtsusega on motiveerida ja tunnustada aktiivset võõrsil elavat eestlaskonda ja Eesti
sõpru.
Rahvadiplomaatia edendamisel on ülioluline silmas pidada, et võõrsil elava eestlaskonna võimalused
ja vajadused on piirkonniti väga erinevad, seejuures on ühine nimetaja see, et tähelepanu ja kaasamist
vajavad kõik võõrsil asuvad eestlased. Välisesindustel on võõrsil elavate eestlastega suhtlemisel
esmase kontaktpunkti roll. Peale selle saavad välisesindused kaasa aidata eesti seltside loomisele
riikides, kus need puuduvad, ning innustada olemasolevate seltside edasiarendamist, leides neile uusi
võimalusi Eesti riigi arengut edendada. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajadus süsteemse,
senisest sisukama ja järjepidava suhtluse järele välisesinduste ja eesti kogukondade vahel.
Tagasiside rahvuskaaslaste programmile25 kinnitab võõrsil asuva eestlaskonna kasvavat huvi anda oma
osa Eesti ühiskonna arengusse ka võõrsil olles. Läbi aastakümnete on märkimisväärne roll Eesti
ühiskonna arengus olnud näiteks just Välis-Eesti päritolu heategevuslikel ettevõtmistel26, mida on
toetatud erinevate toetusfondide loomise ja annetamise kaudu.
24
Rahvadiplomaatia edendajad on kõik oma tegevusega Eesti tuntusesse, arengusse ja edusse panustavad inimesed
(äriemissarid, Eesti tudengid välismaal, erinevates erialavõrgustikes toimetavad inimesed)
25 Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring. Lõpparuanne 2015. Tartu: Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE ja
Balti Uuringute Instituut. [www] https://www.hm.ee/sites/default/files/rkp_moju-uuring_lopparuanne.pdf (14.07.2020).
26
Olga Kistler-Ritso eraannetus okupatsioonide ja vabaduse muuseumile Vabamu (endise nimega okupatsioonide
muuseum), Aino Järvesoo mitu heategevusprojekti, Vilhelm Fischmanni annetused SA-le Tartu Kultuurkapital, perekond
Randpalude annetus Tallinna lastehaiglale jpt.
17
Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele kaasaaitamine
Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele27 kaasa aitamiseks tuleb teha veelgi enam koostööd
rahvuskaaslaste kogukondadega – võõrsil kultuurisündmuste korraldamine aitab Eestit tutvustada ja
kultuuridiplomaatiat edendada väljaspool Eestit. Olulisemad rahvuskaaslaste kogukondadega seotud
suursündmused on New Yorgi Eesti kultuuripäevad, Lääneranniku Eesti päevad, Eesti filmipäevad New
Yorgis, Estonian Music Week Torontos, ESTIVAL Rootsis jt. Eesti kultuurisündmuste korraldamisel
püütakse väljaspool Eestit toimuvatele kultuurisündmustele kaasata kohalikku kogukonda nii
korraldajatena kui ka publikuna. Eesti edukust toetavad ka kontaktid välismaal tegutsevate eesti
kunstnike, kultuurikollektiivide ja kultuuritegelaste (kultuuri tootjatega), organisatsioonide
(korraldajatega) ja tarbijatega (publik, meedia ja turundus).
Eesti välisesindustel on sõltuvalt piirkonnast eri roll eestluse säilitamisel ja tugevdamisel,
rahvuskaaslaste kogukonnale info levitamisel, kontaktide loomisel ning suhtluse ja kohtumiste
toetamisel. „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“28 on tõstetud esile saatkondade rolli
rahvuskaaslastega kontaktide hoidmisel. Seitsmes Eesti välisesinduses töötavad praegu
kultuuriatašeed (Berliinis, Brüsselis, Helsingis, Pariisis, Moskvas, New-Yorgis, Londonis). Võimaluse
korral tuleks kultuuriatašeede võrgustikku laiendada veelgi.
Majanduskoostöö ja investeeringud
Eesti on avatud majandusega riik, kuid Eesti turg on üksi väike ning seetõttu on ekspordi osakaalul
majanduses suur roll. Majandusarengu oluline eeldus on aga ka välisinvesteeringud ja peamine on
keskenduda kõrgemat lisandväärtust loovate uute välisinvesteeringute soodustamisele. Eelpool
loetletule aitab kaasa rahvuskaaslaste kogukondades investeeringute motiveerimine ning kogukonna
liikmete kaasamine Eesti ekspordipoliitikasse. Siinkohal on oluline riigi roll vastastikkuse koostöö
arendamiseks kodu- ja välismaal tegutsevate ettevõtlusorganisatsioonidega ning võõrsil asuva
eestlaskonna kaasamisse äridiplomaatilisse tegevusse (rahvuskaaslaste kaasamine äridelegatsiooniga
visiitidel, rahvuskaaslastest ettevõtjate võrgustiku loomine jms).
Mitmekülgse koostöö edendamiseks nii rahvuskaaslaste kui ka Eesti sõpradega on riigil vaja kaasata
strateegilisi partnereid, kes aitaksid plaanitud tegevusi tulemuslikult ellu viia. Mitmekülgne koostöö
tähendab muu hulgas koostööd ka sellistes valdkondades, nagu majandus, noorte algatused, kultuuri
rahvusvahelistumine jts.
3.2.3. Meetme 2 programmi tegevused
Programmi tegevus 2.1: Kvaliteetsete ja kliendisõbralike konsulaarteenuste tagamine
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
Tagatud on kliendisõbralikud ja e-riigile vastavad
järgmised asutused (plaanivad oma teenuste raha
konsulaarteenused. On kaasa aidatud välisriikides
selles alaprogrammis / ei plaani): VM, SIM, MKM,
elavate Eesti kodanike sagedasemale Eesti
EAS
e-keskkondade kasutamisele.
Eesmärgi saavutamise vahendid: teenused
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algta
Mõõdiku nimi se 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas
2019
Posti teel väljastatud
0/0 0,4/0 0/0 20 25 30 45 VM
passide või ID-kaartide või
27 Kultuuri rahvusvahelistumine hõlmab eri mõisteid, nagu kultuuridiplomaatia, kultuuritutvustus ja -vahetus ja
kultuurieksport, mõistete selgitused leiab alapeatükist 5.2.
28 Eesti välispoliitika arengukava 2030. [www]
https://vm.ee/sites/default/files/Estonia_for_UN/Rasmus/valispoliitika_arengukava_01.07.2020.pdf
18
e-residendi kaartide
osatähtsus
Punktide arv, kus teenust
pakub väline 3 10 15 20 25 30 50 VM
teenuseosutaja
Elluviidud 10 VM
8 6 4 2 0 0
konsulaarmissioonide arv
Olulised toetavad tegevused (reformid,
Vastutaja Teostaja Partner Aasta
muudatused, arendustegevused, teenused)
Teavitustegevus e-teenuste kasutamise VÄM/
võimalustest MKM,
VÄM välisesindu 2021
RIA
sed
Saatkondades väljastatakse koos ID-kaardiga ka
VÄM VÄM VÄM 2021
digiluger, et e-keskkondasid kasutataks aktiivsemini
Biomeetria hõivekioskite pilootprojekt välisesindustes SIM, 2021-
SIM SIM, VÄM
(London, Helsingi) VÄM 2022
Passi ja ID kaardi posti teel väljastamise süsteemi PPA, välis- PPA,
väljatöötamine SIM 2022
esindused VÄM
Konsulaarteenuste osutamine konsulaarmissioonide
Kuni
käigus kuni välise teenuse osutaja punktide avamiseni VÄM VÄM PPA, EAS
2025
ning e-teenuste lahenduste väljatöötamiseni
Programmi tegevus 2.2: Eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine ja
mitmekesistamine
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
On laiendatud eesti keele õppimise võimalusi võõrsil
järgmised asutused (plaanivad oma teenuste raha
ning seeläbi on tagatud väljaspool Eestit elavate laste
selles alaprogrammis / ei plaani): HTM,
ja noorte eesti keele oskus
Eesmärgi saavutamise vahendid: …
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas
2019
Välismaal eesti
keelt õppivate
3800 3950 4000 4050 4100 4200 HTM
laste ja noorte
arv
Eestis toimuvates
eesti keele ja
meele laagrites 90 180
osalevate laste
arv
Eesti keele
õpetamiseks
mõeldud uute täpsustub
õpimaterjalide
arv
Olulised toetavad tegevused (reformid,
Vastutaja Teostaja Partner Aasta
muudatused, arendustegevused, teenused)
Eesti keele õppe ja eesti keeles õppimise toetamine HTM
välismaal asuvates õpetuskohtades
Eestikeelsete õpimaterjalide loomine ja saatmine HTM
välismaal asuvatele õpetuskohtadele
19
Välismaal töötavate eesti keele ja kultuuri õpetajate HTM
koolitamine
Välismaal elavate eesti laste ja noorte eesti keele HTM
praktiseerimise toetamine keelekeskkonnas
Rahvuskaaslastest noorte Eestis õppimise toetamine HTM
Programmi tegevus 2.3: Rahvadiplomaatia edendamine ja Eesti kultuuri
rahvusvahelistumise toetamine
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
järgmised asutused (plaanivad oma teenuste raha
selles alaprogrammis / ei plaani): Siseministeerium,
Välisministeerium, Kultuuriministeerium,
Eesti riigil on tugev side võõrsil elava eestlaskonnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
mille tulemusena kasvab nende panus Eesti arengusse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Eesmärgi saavutamise vahendid:
Projektitaotlusvoorud, kultuuriürituste ja
konverentside korraldamine
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas
2019
Välisesindustes
eestlaskonnale elluviidud VÄM
ürituste arv
Eesti kultuuri
rahvusvahelistumist 11 5 10 10 12 12 14 KUM
toetavate projektide arv
Kultuuri rahvusvahelis-
tumist toetavate uute KUM
algatuste arv
Olulised toetavad tegevused (reformid,
Vastutaja Teostaja Partner Aasta
muudatused, arendustegevused, teenused)
Regulaarsed üritused eestlaskonnale välisesindustes VÄM välisesinduse 2021–
(Eesti Vabariigi aastapäev, jt) d 2024
Eestis üleilmse eestluse foorumite loomine SIM, VÄM minis- 2021–
teeriumi 2024
Tunnustuskultuuri edendamine ministeeriu 2021–
mid 2024
Riigi strateegiliste partnerite kaasamine ja toetamine SIM 2021–
2024
Diasporaa alase koostöö edendamine teiste riikidega SiM 2021–
VÄM
2024
Rahvadiplomaatia edendajate võrgustike arendamine ja SIM, VÄM,
2021–
toetamine (kultuuriesindajad, ettevõtjad, aukonsulid KUM EAS
2024
äridiplomaatias jt)
20
Eesti kultuuri rahvusvahelistumist toetavate projektide KUM 2021–
VÄM, EAS
elluviimine (koostöös välisesindustega) 2024
Kultuuri rahvusvahelistumist tutvustavate infopäevade, KUM Välisminis-
2021–
seminaride ja koolituste korraldamine nii Kodu- kui ka teerium,
2024
Välis-Eesti kogukondades EAS
Programmi tegevus 2.4: Võõrsil elavate eesti noorte kaasamine
Programmi tegevuse eesmärk
On arendatud mitteametlikke võrgustikke välismaal Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
elavate ja Eesti noorte vahel ning toetatud nende järgmised asutused (plaanivad oma teenuste raha
tegevust, et välismaal elavatel noortel oleks side selles alaprogrammis / ei plaani):
Eestiga
Eesmärgi saavutamise vahendid: taotlusvoor
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas
2019
Tehtud praktikate
- - SIM
arv
Noorte
omaalgatus-
0 HTM
ideede arv, mis
on ellu viidud
Noortevahetuses
osalevate noorte 40 100
arv
Olulised toetavad tegevused (reformid,
Vastutaja Teostaja Partner Aasta
muudatused, arendustegevused, teenused)
Praktikad rahvuskaaslastest noortele SIM 2021–
2024
HTM 2021–
Noorte väliseestlaste omaalgatuslike ideede toetamine
2024
Välismaal õppivate tudengite info ja kontaktide SIM
2021–
koondamine, Eestisse tagasipöördumise soodustamine
2024
ja sobivate lahenduste väljatöötamine
3.3. Meede 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga
(taas)kohanemise toetamine
Meetme eesmärk. Toetatud ja soodustatud on eestlaste tagasipöördumist kodumaale, luues
eeldused soovitud ja sujuvaks tagasipöördumiseks ja Eestisse jäämiseks
3.3.1. Mõõdikud
Algtase
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 Allikas
2019
Tagasipöördujate hulk Statistikaamet
Tagasipöördunud alaealiste
arv
21
3.3.2. Olukorra analüüs
Eesti demograafilised muutused
Eesti demograafilisi muutuseid viimastel aastakümnetel aitab kõige paremini iseloomustada suur
(tööealiste inimeste) väljaränne29, lisaks negatiivne iive ja rahvastiku vananemine. Kuigi ränne on
rahvastiku käitumise normaalne osa, põhjustab parimas tööjõueas inimeste lahkumine probleeme,
eriti ühiskonnale ja riigile, mille rahvaarv on väike. Probleem on ka rahvastiku paiknemine, kuna enamik
elanikke on koondunud suurematesse linnadesse ja nende lähiümbrusesse. See suurendab
piirkondlikku ebavõrdsust, mis pärsib ühiskonna sidusust ja sotsiaal-majanduslikku arengut. Eesti
piirkondlik ebavõrdsus on üks suurimaid Euroopas.30
Eesti ühinemine Euroopa Liiduga 2004. aastal ning tööjõu vabalt liikumine tõid kaasa eestlaste
suurearvulise rände hoogustumise vanadesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kõige enam Soome.
Ametliku statistika kohaselt on aastate jooksul Eestist Soome rännanud üle 70 000 inimese.
2018. aasta lõpus elas Soomes ligikaudu 50 000 Eesti päritolu inimest, kellest u 38 000 on täiskasvanud
ja u 12 000 lapsed. Ülejäänud 20 000 on kas pendelrändes, Eestisse naasnud või liikunud edasi mõnda
teise riiki31. Ehkki Eesti pole veel jõudmas Soomele järele ei sissetulekute, elatustaseme ega
sotsiaalsete tagatiste osas, näitavad rändeandmed, et sugugi mitte kõik Soome rännanud eestlased ei
plaani oma elu püsivalt selle riigiga siduda. Arvestatav hulk Eestist lahkunud või hargmaistena Soomes
olevatest inimestest ei identifitseeri end Soomes püsielanikuna ega integreeru, vaid käsitleb end
ajutiselt kodus eemaloleva inimesena32. See viitab, et on arvestatav hulk inimesi, kes võimaluse korral
pöörduksid tagasi Eestisse.
Statistikaameti hinnangul on alates 2015. aastast Eestisse tagasi tulnud 7000–8500 Eesti kodanikku
aastas ja see ületab välismaale siirdunute arvu. Nimetatud asjaolu viitab selgelt, et tagasipöördumine
kodumaale on hoogustunud. Osalt on see seotud Eesti majandusliku järje paranemisega, aga ka
inimeste praktiliste vajadustega, nagu soov panna lapsed õppima Eesti haridussüsteemi, vajadus
hoolitseda oma vanemate eest ja igatsus kodumaa järele. Soovitud tagasipöördumist on vaja aga
toetada nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul tasandil. Selleks on vaja luua sujuvad ja takistusteta
võimalused, millel on olemas ühiskondlik toetus positiivsete hoiakute kaudu, sest vähene tugi
tagasipöördujatele võib pärssida Eestile vajalike oskuste ja teadmistega inimeste tagasitulekut ja
siiajäämist.
Valdkonna arendamise seisukohalt on oluline, et statistilised näitajad, millest lähtutakse
poliitikakujundamisel, annaksid võimalikult hea ülevaate tegelikust olukorrast. Nimelt on ilmnenud
asjaolu, et Statistikaametilt tulev indeksipõhine rände statistika ei pruugi anda tagasipöördujate
tegelikust arvust lõplikku ülevaadet, sest metoodikamuutus tõi 2015. aastal rändesse tohutu hulga
inimesi juurde, aga kõnealusele metoodikale pole seni teostatud kvaliteedi hinnangut. Lisaks puudub
statistikas hetkel arvestus välisriigis viibitud aja kohta (rände kestus ja selle muutus ajas), mis ei
võimalda adekvaatselt tagasipöördujate tegelikke arve hinnata. Käesolevalt poliitikakujunduse aluseks
olev andmestik ei pruugi olla piisav, et vastata sihtrühma vajaduste väljatöötamiseks.
Lisaks on tekkinud arusaamatusi tagasipöördujate definitsiooniga. Erinevate teenuste lõikes
käsitletakse tagasipöördujaid erinevalt, osadel puhkudel loetakse tagasipöördujaks inimest siis, kui ta
on Eestist eemal viibinud 10 aastat, teistel puhkudel 5 aastat. Valdkonna tõhusamaks planeerimiseks
on vaja saavutada mõistetes ühtne arusaam.
29 Väljarännet on soodustanud suured ühiskondlikud muutused nagu Nõukogude Liidu kokku kukkumine, Eesti
taasiseseisvumine ning Eesti astumine Euroopa Liidu liikmesriigiks.
30 Eesti ja Läti olid kaks Euroopa riiki, kus piirkondlik ebavõrdsus oli suur, selgus Marii Paškovi 2015. aastal kaitstud
doktoritööst „Majandusliku ebavõrdsuse roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel”.
31 T. Tammaru, K. Anniste, K. Kangur (2020). Eestlased Soomes ja Eestisse tagasirände kavatsused.
[www] https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/eestisse_tagasiranne_loplik.pdf (09.07.2020).
32 P. Saukkonen (2019). [www] https://e2.fi/publication/323
22
Tagasipöördumist toetavad teenused ja nende arendus
Tagasipöördujate teema on rahvastikupoliitika osa, mille eesmärk on mõjutada rahvastikukäitumist –
julgustada Eestist lahkunud inimesi tagasi Eestisse pöörduma. Kui riigi ootus on, et üha enam
välisriikides elavaid eestlasi naaseks kodumaale, on vajalik välja töötada süsteemne lähenemine koos
toetavate teenustega. Soovitud tagasipöördumist on vaja mitmekülgselt ja eri tasanditel toetada, sest
vähene tugi võib negatiivselt mõjutada inimese soovi Eestisse tulla ja siia elama jääda.
Eesti ühiskonnas edukaks hakkamasaamiseks pakutakse nii riigieelarve kui ka EL-i välisvahendite toel
mitut esmast kohanemist ja lõimumist toetavat pikaajalist teenust teisest rahvusest püsielanikele,
uussisserändajatele ning ka rahvuskaaslastele ja tagasipöördujatele. Kui vaadelda neid sihtrühmasid,
on toetavate teenuste osutamise poolest praegu kõige piiratumas olukorras just tagasipöördujad, kuna
neile on vähim eraldi väljatöötatud ja mõeldud teenuseid, mis toetaksid nende tagasipöördumist ja
kohanemist Eestis33. Tagasipöördujatele ja rahvuskaaslastele oli 2018. aastal mõeldud seitse teenust,
millest tagasipöördujatele pakuti üksnes kolme (nt nõustamisteenus ja üldhariduskoolides toetavad
teenused tagasipöördujatele, tagasipöördumistoetus pikka aega võõrsil viibinud lastega perede
tagasipöördumise soodustamiseks).
Toome välja, et enamikku riigi pakutavaid kohanemis- ja lõimumisteenuseid, mis on mõeldud
uussisserändajatele ja vähelõimunutele, sobib kohaldada ka tagasipöördujatele. Suur takistus on aga
selliste teenuste rahastamine, sest kohanemis- ja lõimumisteenused on rahastatud välisvahenditest34,
kuid tagasipöördujatele mõeldud teenuseid ei saa rahastada EL-i toetusest (kodakondsuse küsimus,
tagasipöördujad ei kuulu abikõlbliku sihtrühma hulka). Seetõttu on tagasipöördujatele mõeldud
teenuste arendamiseks vaja leida lisaraha eelkõige riigieelarvest.
Vajadus on ka parema teenusekorralduse (teenusedisaini) järele, eriti silmas pidades, et eri sihtgrupid
pole homogeensed. Nii tagasipöördujate, teisest rahvusest püsielanike kui ka uussisserändajate seas
on erineva haridustaseme, vanuse ja muude tunnustega inimesi. See tähendab, et teenuste
arendamisel ja osutamisel tuleb seda arvestada, et tagada nii teenuste, aga ka laiem kohanemis- ja
lõimumispoliitika tulemuslikkus35. INSA pakub nõustamisteenust tagasipöördujatele ja neile, kes seda
planeerivad. Väljatöötamisel on tugiteenused koostööd kohalike omavalitsustega. Oluline on aga
toetada ka (taas)kohanemist. Siinkohal on hea näide uussisserändajatele mõeldud
kohanemisprogramm36, mida saaks tagasipöördujate vajadustele kohandades edukalt rakendada.
Tagasipöördujate puhul ei tohi unustada ka teisest rahvusest kaasa tulnud pereliikmete kohanemise
toetamise vajadust Eestis, sest on palju teada juhtumeid, kus pereliikmete kohanematus on kaasa
toonud perekonna edasiliikumise mõnda teise riiki.
Tagasipöördujate alase teadmuse koondamine ja teadlikkuse suurendamine ühiskonnas
Praegu ei ole tagasipöördujate ja rahvuskaaslaste kohta tehtud põhjalikke ja laiapindsed uuringuid,
samuti ei ole tagasipöördujate kohanemist ja reintegreerumist Eesti ühiskonnaga eraldi seiratud37. Kui
välja arvata RITA rändeuuringu raames tehtud uurimus „Eestlased Soomes ja Eestisse tagasirände
kavatsused“ (Tammaru jt 2020), Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“ ning mõned
ametnikkonna koostatud ülevaated, ei ole riigil ülevaadet ei Eesti väliskogukondade suurusest ja
33 Siseministeerium ja Kultuuriministeerium analüüsisid riigi rahastatud teenuseid tagasipöördujatele, vähelõimunutele ja
uussisserändajatele 2018. aasta andmetele tuginedes. „Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit
elavatele rahvuskaaslastee ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks“
34 Välisvahendite all mõeldud EL eelarveperioodi 2014–2020 struktuurivahendeid (peamiselt ESF, aga ka ERF) ning AMIF-i
vahendeid.
35
„Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastee ja uussisserändajatele
pakutavate teenuste väljatöötamiseks“
36
kohanemisprogramm „Settle in Estonia“. [www] https://www.settleinestonia.ee/
37
2020. aasta lõpul aset leidva Eesti Integratsiooni Monitooringu raames lisandub sihtrühmana ka tagasipöördujad, mis
annab tõhusamaks poliitikakujunduseks vajalikku teavet.
23
profiilist, estofiilidest või muul põhjusel end Eestiga sidunud inimeste hulgast ja huvidest.
Potentsiaalsete tagasipöördujate kohta on infot kogutud peamiselt Soomest (Tammaru jt 2020,
Telve 2019). Seetõttu on vaja 2021. aastal rakendusuuringuga andmeid koguda, nimetatud sihtrühmasid
ja neile pakutavaid teenuseid edaspidi seirata, et poliitikakujundamine oleks praegusest
teadmistepõhisem.
Oluline on ühiskonnas suurendada teadlikkust tagasipöördumise ja tagasipöördujate kohta. Nimelt aitab
see ära hoida väärarusaamade ja stereotüüpide kujunemist38 ning toetada arusaamu, et
tagasipöördujad naasevad uute kogemuste ja teadmistega (võõrkeelteoskus, kohanemisvõime, jne).
Näiteks, haridusasutused rõhutavad tagasipöördunud laste laiemat silmaringi, suuremat valmisolekut
uute ettevõtmiste planeerimisel ja klassikaaslaste tegevustesse haaramisel ning innustamisel39. Lisaks
aitaks ühiskonnas teadlikkust suurendada tagasipöördumisega seotud positiivsete kogemuste jagamine
meedias.
Teavitustegevuste kavandamisel tagasipöördujate sihtrühma suunal on vaja arvestada, et teema on
mitmetahuline. Aktiivne inimesi tagasi pöörduma kutsuv kampaania on ennatlik, kuna endiselt on
lahendamata paljud sotsiaal-majanduslikud probleemid, mille tõttu inimesed lahkusid, iseäranis
tõmbekeskustest kaugemal asuvatest piirkondadest. Kuni neid lahendusi praegu alles töötatakse välja,
on suur risk, et tagasipöördunud leiavad eest olud, mis ei võimalda neil hakkama saada, nad pettuvad ja
lahkuvad taas. Sellegipoolest on vaja tagasipöördumise võimalustest ja olemasolevatest tugiteenustest
sihtrühmale teada anda ning kujundada uuringutulemuste alusel viisid, kuidas suhelda enam võõrsil
elavate rahvuskaaslaste ja võimalike tagasipöördujatega.
Tagasipöördujate potentsiaali kaasamine regionaalse majandus- ja ettevõtluspoliitika ning maaelu
arendamisse
Rahvastikupoliitika, sh tagasipöördujate eesmärke on võimalik saavutada mitme ministeeriumi
koostöös. Koostöös Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumiga on vajalik analüüsida võimalusi,
kuidas regionaalses majandus- ja ettevõtluspoliitikas, maaelu edendamisel ning tööhõiveteenuste
arendamisel ja pakkumisel saaks senisest enam arvestada tagasipöördujatega, sest tagasipöördujad
on nii potentsiaalsed ettevõtjad kui ka tööjõud. Seega, olulisel kohal on ka koostöö
Sotsiaalministeeriumi ning Eesti Töötukassaga, sest tööturumeetmeid on vaja kohandada lähtudes
tagasipöördujate vajadustest. Palju enam tuleb selles valdkonnas koostööd teha kohalike
omavalitsustega ning suurendada nende võimekust sihtrühmaga töötada, sh teha teavitustööd ja
pakkuda tagasipöördujatele vajalikke teenuseid, eriti piirkondades väljaspool Tallinna ja Tartut.
Tagasipöördumist takistavad probleemid
Eestisse tagasipöördumist pärsib mitu tegurit. Ühe keskse probleemina tuuakse esile tagasipöördumist
toetava info hägusus – infokeskkondi on küll palju, kuid vajalik info on raskesti leitav, kohati ebatäpne
ja eri allikate vahel on vasturääkivusi. Seetõttu puudub tagasipöördujatele info jagamisel laiapindne
rahvuskaaslastele suunatud kommunikatsioonitegevus. Praegu saadakse teavet põhiliselt isikliku
võrgustiku kaudu – riigi tuge ei teata ja abi ei osata küsida, sest kohanemisteenused ja tugivõrgustikud
ei toimi praegu veel piisava süsteemsusega. Veel problemaatilisemana nähakse selliste teenuste
puudumist kohalikes omavalitsust.
Üllatavalt sageli on ühiskondlikud hoiakud Eestisse tagasipöördujate suhtes negatiivsed. Selle asemel,
et väärtustada inimese võõrsil omandatud kogemusi (teine töökultuur, keelekeskkond,
kohanemisvõime, jmt), eeldatakse ekslikult, et tagasipöördumine on seotud ebaõnnestumisega
välismaal. Ühiskondlike hoiakute tõttu on sageli problemaatiline ka mitmekultuuriliste perekondade
Eestisse naasmine või pöördumine. Märgata on tendentsi, et kui teisest kultuuriruumist pärit
elukaaslane või abikaasa pärast perekonnaga Eestisse asumist ei kohane, siis lahkutakse Eestist uuesti.
38
Tagasipöördujatelt on saadud tagasisidet, et Eestis suhtutakse neisse kui võõrsil ebaõnnestunutesse.
39
Civitta uuring „Eestisse tagasi pöörduvate perede laste õppima asumine 2017“
24
Eespool loetletud tagasipöördumist pärssivad või takistavad tegurid on loonud olukorra, kus paljud
Eesti päritolu inimesed ei julge oma tulevikku siduda Eestiga. Ometi olukorras, kus Eestis on
tööjõupuudus, oleks kultuuri, keele, tööharjumuste mõttes mõistlik lahendada see probleem just
eestlaste ja Eesti päritolu inimeste tagasipöördumisega.
3.3.3. Meetme 3 programmi tegevused
Programmi tegevus 3.1: Tagasipöördujatele mõeldud teenuste arendamine
Programmi tegevuse eesmärk
Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
Teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine järgmised asutused: (plaanivad oma teenuste
raha selles alaprogrammis
sujuvaks tagasipöördumiseks ja Eesti eluga
KUM, MKM, SOM, VÄM, HTM, INSA, EAS
(taas)kohanemise
Eesmärgi saavutamise vahendid: teenuste
väljatöötamine
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2025 2030 Allikas
2019
Eesti kodanike või Statistika-
eesti rahvusest Saldo +1000 posi- posi- posi- amet või
inimeste välisrände (8000) tiivne tiivne tiivne rahvastiku-
saldo register
Nõustatud isikute 171
1200 1200 1200 1200 INSA
arv (alates maist 2019)
Tagasipöördunute
kohanemist
12 40 40 40 40 INSA
toetavad
kohtumised
Tagasipöördumisto KUM,
68 50 50 50 50
etuste saanute arv INSA
Olulised toetavad tegevused (reformid, muudatused,
Vastutaja Teostaja Partner Aasta
arendustegevused, teenused)
Riikliku tagasipöördumistoetuse toetusskeemi arendamine KUM INSA 2021–2024
Tagasipöördujate nõustamisteenuste arendamine ja EAS, 2021–2024
KUM, SIM INSA
rakendamine VÄM
Tagasipöördujate kohanemisprogrammi väljatöötamine ja
SIM 2021–2024
rakendamine
Regionaalsete tagasipöördumiskoordinaatorite süsteemi
SIM 2022–2014
väljatöötamine ja rakendamine
Värbamistoetused tagasipöördujate palkamiseks
SIM 2022–2014
tööandjatele
SIM, KUM,
Tagasipöördumisega ja ettevõtlusega seotud info ja Eestisse INSA,
VÄM, REL 2021–2024
elama asumise kohta infoteede arendamine EAS
MKM
SOM EAS-i
Eesti
Tagasipöördujate teavitamine tööhõive ning sotsiaalsete Work
Töötukas 2021–2024
tagatiste võimaluste kohta in
-sa
Estonia
Koolides ja lasteasutustes tagasipöördujate lastele HTM
2021–2024
keeleõppe ja kohanemisega seotud teenuste tagamine
Teadlikkuse suurendamine ja hoiakute kujundamine SIM, KUM 2021–2024
ühiskonnas
25
KOV-ide võimekuse suurendamine sihtrühmaga töötada ja SIM, KUM INSA ELVL 2021–2024
neile vajalikke teenuseid pakkuda
Programmi koostamine
Üleilmse eestluse programmi koostamisega alustati 2019. aastal ja seda tehti tihedas koostöös
partneritega.
Programmi koostamist juhtis rahvastikuminister koostöös Ülemaailmse eestluse
40
koostöökomisjoniga (ÜEKK).
Programmi koostamist nõustas juhtrühm, kuhu kuuluvad peale Siseministeeriumi veel esindajad
Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist ja Välisministeeriumist ning selle tööd
koordineeris Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler.
Programmi sisendikorjeks moodustati kaheksa valdkondlikku töörühma, mida juhtisid juhtrühma
liikmed neljast ministeeriumist. Sisendikorjes ehk töörühmade töös osalesid ministeeriumite ja nende
allasutuste esindajad ning mitmete Eesti väliskogukondade esindajad üle maailma. Valdkondlikud
töörühmad jagunesid neis käsitlevate teemade kaupa järgmiselt:
1) keeleõppe ja hariduse töörühm;
2) Eesti kuvandi, info ja kommunikatsiooni töörühm;
3) Kultuuriekspordi, kultuuripärandi, arhiivinduse ja kultuuriseltside koostöö töörühm;
4) majanduskoostöö ja investeeringute töörühm;
5) konsulaarteenuste ja rahvadiplomaatia töörühm;
6) noorte ja noorte täiskasvanute töörühm;
7) rahvuskaaslaste usulise teenimise töörühm;
8) tagasipöördujate töörühm.
Programmi juhtimise korraldus
Programmi ajakohastatakse igal aastal riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi
eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi eelnõu esitatakse igal aastal 1. märtsiks
Rahandusministeeriumile. Pärast seda uuendatakse programmi eelnõu lähtudes riigieelarve kohta
tehtud otsustest. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning selle kinnitab
käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
Programmi elluviimist juhitakse kolmel tasandil.
„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna 2021-2030 arengukava“ tasandil juhitakse arengukava
juhtkomisjoniga, kuhu kuuluvad rahvastikuminister, kultuuriminister ja teised arengukava eesmärkide
täitmisega seotud ministrid. Juhtkomisjoni täpsem kord on sätestatud arengukava juhtimiskorralduse
peatükis.
Programmi tasandil moodustatakse juhtgrupp kuhu kuuluvad Siseministeeriumi rahvastiku,
kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler, Välisministeeriumi juriidiliste ja
konsulaarküsimuste asekantsler, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler ja
Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhiharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler.
Programmi juhib, selle elluviimist koordineerib ning teostab järelevalvet Siseministeeriumi rahvastiku,
kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler, kes kaasab regulaarselt (kuid mitte harvem, kui kaks
40 Ülemaailmse eestluse koostöökomisjon https://www.riigiteataja.ee/akt/326062019003
26
korda aastas) Üleilmse eestluse koostöökomisjoni programmi täitmise seiresse ning programmi
ajakohastamisse.
Programmi meetmete tasandil moodustatakse meetmete juhtrühmad. Meetmete täitmist juhib
rahvastikuministri valitsemisala määratud isik (üleilmse eestluse valdkonna nõunik). Iga meetme
juhtrühma kaasatakse vastavalt meetme eesmärkidele selle rakendamisega seotud ministeeriumid,
nende allasutused, kolmas sektor ja väliskogukondade esindajad.
Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete
ja tegevuste rakendamise kohta ülevaate ja esitab selle kokkulepitud tähtajal Siseministeeriumile.
Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Programmi täitmise aruandluse ja
lõpparuande koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse asjakohastest määrustest.
Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei
planeeri, kuid kelle konkreetse osaluseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate
tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast
terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel41.
41 Üleilmse eestluse programm, Siseministeeriumi koduleht https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-
tegevused/uleilmne-eestlus/uleilmse-eestluse-programm
27
PROGRAMMI LISAD
LISA 1. Programmi seosed teiste arengukavade ja programmidega
- Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023
- strateegia „Eesti 2035“
- Eesti välispoliitika arengukava 2030
- haridusvaldkonna arengukava 2021–2035
- noortevaldkonna arengukava 2021–2035
- keeleprogramm 2020–2023
- kultuuriprogramm 2020–2023
LISA 2. Programmis kasutatavad mõisted
avalik väli, avalikkus ehk üldsus – keskkond, kus inimesed tõlgendavad ümbritsevat reaalsust ja selles
toimuvaid protsesse. Need tõlgendused ja arutlused omakorda mõjutavad tulevaste sündmuste ja
protsesside kulgu. Seega on inimestel avaliku välja kaudu esiteks maailmas ja ühiskonnas toimuvast
ülevaade, teiseks saavad nad oma suhtumisega suunata nii avaliku välja moodustavaid arvamusi kui ka
reaalseid protsesse ja otsustusi42. Avalik sfäär ei ole loodusest antud iseenesestmõistetav inimolemise
osa, vaid inimese enda loodud ruum, mille inimene võib moodsat tehnoloogiat ja tehnikat kasutades
oma suva järgi alati ka hävitada. Eesti üleilmne avalikkus hõlmab nii Eesti kui ka maailma eri paigus
elevate Eesti keskkondade avalikkuse.
Eesti inimesed – inimesed, kes elavad püsivalt või ajutiselt Eestis, aga ka välismaal elavad Eestiga
seotud inimesed.
Eesti identiteet – idee, et Eesti inimesed jagaksid põhiseaduslikke väärtusi ja arusaamu, väärtustaksid
eesti kultuuri ning määraksid endid Eesti ühiskonna liikmena. Oluline on, et kõik Eesti inimesed siin ja
võõrsil tunnetaksid endid Eesti riigi ja kultuuri osana.
kaasav ühiskond – inimestel on mitmekesised võimalused osaleda otsuste tegemisel ja aidata kaasa
ühiskonna arengule, riik toetab inimeste ühiskondlikku aktiivsust (sh osalemist tööhõives, elukestvas
õppes ja kodanikuühiskonnas), ettevõtlikkust, kogukondlikkust ja soovi riigi arengule kaasa aidata (s.h
nii vanemaealiste kui ka noorte ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali suurendamisele ja eesti keelt
mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsuse parandamisele). Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on
ühistegevuste ja tugevate kogukondade kujundamise alus.
kohanemine – protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud uussisserändajad kohanevad uue keskkonna
ja vastuvõtva ühiskonnaga. Kohanemist iseloomustab teadmiste ja oskuste omandamine, mis aitavad
uues keskkonnas toimida nii igapäevaelusfääris (elukoht, kooli- või lasteaiakoht, maksud, tervishoiu-
ja sotsiaalteenused, keeleõpe jmt), riigisfääris (ühiskonna korraldus, seadused, riigi toimimise
põhimõtted, teise riigi kodakondsusega isikute õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega
seonduv jne) kui ka kultuurisfääris (esmane arusaam vastuvõtva ühiskonna alusväärtustest,
kultuuritavadest, esmatasandi keeleõpe jne).
kultuuridiplomaatia – diplomaatia osa, mille kaudu luuakse ja arendatakse rahvusvahelisi suhteid
teiste riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja strateegiliselt oluliste rahvusvaheliste partneritega
kultuuri kaudu. Diplomaatia vormide all tuntakse veel avalikku diplomaatiat, kodanikudiplomaatiat,
äridiplomaatiat jm.
kultuurieksport – tegevuse keskmes on majanduslike kultuurisuhete edendamine, sh loovtööstuse
(ingl creative industries) ning kultuuriturismi arendamine. Kultuuriekspordi eraldiseisev eesmärk on
42
vt lisaks Jürgen Habermas (1962). Avalikkuse struktuurimuutus. Tallinn: Kunst; Hannah Arendt (1955). Human Condition.
Chicago: University of Chicago Press.
28
tulu teenimine loomingu ning kultuurivaldkonna toodete ja teenuste müügist välismaale või
mitteresidentidele Eestis.
kultuuri rahvusvahelistumine – hõlmab eri mõisteid, nagu kultuuridiplomaatia, kultuuritutvustus ja
-vahetus ja kultuurieksport. Kultuuri rahvusvahelistumine on kahepoolne protsess, sest tegevused on
suunatud nii Eestist väljapoole kui ka piirüleselt riigis toimuva kultuuri rahvusvahelistamiseks.
kultuuritutvustus ja -vahetus – protsess, mille kaudu tutvustatakse Eesti kultuuri väljaspool Eestit,
suurendades seeläbi Eesti nähtavust ja positiivset kuvandit.
lõimumine – ühiskonna kultuurilise, poliitilise ja sotsiaal-majandusliku sidususe suurenemine.
Lõimumist iseloomustab teadmiste, oskuste ja väärtuste kujundamine ja omandamine, mille
vahendusel saab anda oma osa ühiskonna arengusse koostöö ja vastastikuse avatuse kaudu. Selle
tulemusel vähenevad ühiskonnaliikmete keelelis-kultuurilisest taustast ja rahvuslikust kuuluvusest
tingitud erinevused ühiskonnaelus osalemisel. Lõimumine teeb võimalikuks ühise jagatud Eesti
riigiidentiteedi kujunemise, suurendab inimeste seotustunnet riigi ja teiste ühiskonnaliikmetega,
toetab majanduse kasvupotentsiaali ning riigi stabiilsust.
rahvuskaaslane (väliseestlane, ulgueestlane, eestlaskond võõrsil) – väljaspool Eestit alaliselt elav
eestlane ja tema järeltulijad
tagasipöörduja – on välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanik või eesti rahvusest inimene ning
tema Eestisse elama asunud abikaasa, laps ja vanem
teenus – tegevuse või tegevuste tulem, mis on suunatud kliendile, kes siinse programmi mõistes on
teisest rahvusest püsielanik, uussisserändaja, tagasipöörduja ja rahvuskaaslane, eestlane, ning nende
kohanemist ja lõimumist toetav asutus või organisatsioon. Teenused jagunevad otsesteks ja
kaudseteks. Otsene teenus on teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele
isikule teeninduskontakti või mistahes suhtluskanali kaudu. Kaudne teenus on teenus, mille käigus
asutused osutavad teenust teenusest kasusaaja otsese pöördumiseta, ja teenuse kasusaajaid ei ole
võimalik kindlaks teha (nt keeleõppega seotud sotsiaalkampaania ja teavitamine).
uussisserändaja – vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalane, kellele on antud Eesti
tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse alusel või välismaalane rahvusvahelise kaitse andmise
seaduses sätestatud alusel, Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige, kes on omandanud või
kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.
üleilmne eestlaskond – väljaspool Eestit alaliselt elavad eestlased ja nende järeltulijad ning Eesti
sõbrad, kes edendavad ja hoiavad eestlust
üleilmse eestluse või globaalse eestluse idee – idee sõnastas 1994. aastal Toronto metsaülikoolis
insener ja tehnikateadlane Valter Rand: „Valdav osa eestlastest elavad meie ajaloolisel kodumaal.
Sellele lisanduvad aga tuhanded paigad maailmas, kus leidub eesti kodusid, luuakse eesti
organisatsioone ja elatakse eesti elu. Tervikuna oleme globaalse ulatusega ja keerukalt liigestatud
ühiskond, mis jätkub ka tulevikus ja millega jäävad seotuks meie saatused. Nimetan meie püsimist ja
jätkumist sellises ühiskonnas globaalseks eestluseks.“
29
Saatja: Keit Spiegel <
[email protected]>
Saadetud: 16.10.2020 23:46
Adressaat: HM <
[email protected]>; minister <
[email protected]>; <
[email protected]>;
min <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>; Tanel Kiik <
[email protected]>;
MKM info <
[email protected]>; Raul Siem <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Vaimulik Tiit Salumäe <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; Kristi
Vinter-Nemvalts <
[email protected]>; Andero Adamson
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: Martin Tulit <
[email protected]>; Raivo Küüt
<
[email protected]>
Teema: Üleilmse eestluse programmi tööversioon
Austatud ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liikmed
Loodan, et olete kõik kätte saanud rahvastikuministri kutse osaleda ÜEKK
IV koosolekul 28.10.2020.
Edastan siinkohal lubatult Üleilmse eestluse programmi tööversiooni, et
saaksite sellega enne koosolekut tutvuda. Koosolekul saame ühiselt
materjali üle arutada ning ootame hiljem soovi korral ka kirjalikku
tagasisidet.
Palun andke 21. oktoobriks oma osalemisest või mitteosalemisest teada
ning osalemise korral palun lisage, kas osalete veebivahendusel või
Siseministeeriumis. Veebivahendusel osalejatele saadame enne koosolekut
liitumiseks vajaliku lingi.
Lugupidamisega
Keit Spiegel
Nõunik
Üleilmne eestlusSiseministeerium
Rahvastikuministri valdkond612 5067 | 530 22384
From: Keit Spiegel Sent: Monday, September 7, 2020 5:21 PMTo: hm
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; min <
[email protected]>; Sotsiaalministeerium <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; Välisministeerium <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; Vaimulik Tiit Salumäe
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; 'Tuuli-Emily Liivat'
<
[email protected]>; 'Leili Utno' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; 'Leelo Pukk'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; 'Irene Käosaar'
<
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; 'Andero Adamson' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; 'Reet Sehr'
<
[email protected]>; 'Sirje Kiin' <
[email protected]>; 'MARJU RINK-
ABEL' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>Cc:
Martin Tulit <
[email protected]>Subject: Eelteade.
Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni IV koosolek 28.10.2020
Austatud ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liige!
Teeme ettepaneku ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni neljanda koosoleku
kokku tulemiseks kolmapäeval, 28. oktoobril, algusega kell 15.30 (Eesti
aega).
Koosoleku eesmärgiks on saada teie tagasisidet peagi valmivale Üleilmse
eestluse programmile. Valmiva programmi teksti saadame teile tutvumiseks
aegsasti enne koosoleku toimumist.
Peagi saadame ka koosoleku ametliku kutse.
Kuna olud on hetkel pandeemia valguses etteaimamatud, siis soovitame
koosolekust osa võtta videosilla vahendusel. Hetkeseisuga on võimalik
koosolekust osa võtta ka Siseministeeriumis, kuid jälgime pidevalt
sündmuste käiku.
Püsigem terved!
Lugupidamisega,
Keit Spiegel
Nõunik
Üleilmne eestlusSiseministeerium
Rahvastikuministri valdkond612 5067 | 530 22384