dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse andmine finantsteenuste digitaalse operatsioonilise resilientsuse akti (DORA) kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. oktoober 2020
Viit
2-13/20-6113
Registreeritud
19. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2020
Vastutaja
Kea Kohv (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)

Failid

  • 📎2-1320-6113 19.10.2020 Väljaminev kiri.asice283 KB

Sisu (failidest)

Hr Märten Ross Teie 05.10.2020 nr 1.1-10/6769-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 19.10.2020 nr 2-13/20-6113 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Arvamuse andmine finantsteenuste digitaalse operatsioonilise resilientsuse akti (DORA) kohta Austatud finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on finantsteenuste digitaalse operatsioonilise resilientsuse akti (DORA) ettepaneku kohta järgmised märkused: 1. On mõistetav, et nn IT-kriitilisemad sektorid nagu finantssektor seavad teenusepakkujatele karmimad küberturvalisuse nõuded. Võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiv (NIS direktiiv) peaks seejuures jääma üldregulatsiooniks. DORA määruses olev küberturvalisuse tase peaks olema vähemalt NIS direktiivi tasemel (NIS direktiivi art 1(7)), kuid kuna NIS direktiiv on ülevaatusel ning selle sisu tõenäoliselt muutub, võib juhtuda, et tulevased NIS muudatused tekitavad vajadust ka DORA sisu muuta. Vastuolusid tulevase NIS direktiivi järglase ja DORA määruse vahel on mõistlik ennetada. 2. DORA ettepanekus kasutatavad küberturvalisuse mõisted ja nende sisu olulise mõjuga intsidendist teavitamisel peaks NIS direktiivi ja DORA vahel olema harmoneeritud. Dubleerimist ja eri õigusaktides küberturvalisuse põhimõistetele eri sisu andmist tuleks vältida (nt „tõsine“ küberintsident DORA ettepanekus ja „olulise mõjuga“ küberintsident NIS direktiivis). 3. Küberintsidentidest teavitamisel võiks vähemalt suurematel teenusepakkujatel olla kohustus teavitada ka kriitilistest haavatavustest. Eesti valitsus on teinud Euroopa Komisjonile NIS direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni raames ettepaneku hõlmata küberintsidendi mõistesse sündmus, mis ohustab süsteemi turvalisust.1 Eesti küberturvalisuse seaduses on küberintsident defineeritud kui süsteemis toimuv sündmus, mis ohustab või kahjustab süsteemi turvalisust. Nii NIS direktiivis kui ka DORA ettepanekus on praegu intsident defineeritud kitsamalt - sündmus, mis kahjustab süsteemi turvalisust. 4. Küberintsidentidest raporteerimisega seoses on peamine, et operatiivne info küberintsidendi kohta jõuaks koheselt ka Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) CERT-ini. Seetõttu on meie seisukoht, et pigem tuleks riike suunata välja töötama lahendusi, mis võimaldaksid asjassepuutuvate pädevate asutuste samaaegset teavitamist, mis ühest küljest 1 Eesti seisukohad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ülevaatuse avaliku konsultatsiooni kohta, p 1.1.4; 01.10.2020. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 tagaks koheselt vajaliku info kättesaadavuse, kuid teisalt hoiaks kokku ka teavitaja ressurssi. Näiteks saaks luua teavituskanali, kuhu intsidendiraport ühekordselt sisestatakse ning pädevad asutused saaksid turvaliselt ligi just neile vajalikule intsidenditeabele. Siinkohal tuleb arvestada, et teave, mille vastu pädevatel asutustel on huvi, on erinev. Seetõttu ei ole meil võimalik nõustuda ka ettepanekuga, mille kohaselt edastatakse intsidenditeave kõigepealt Finantsinspektsioonile ja sealt alles omakorda RIA-le, sest esmast teavet küberintsidendi toimumise fakti kohta on RIA-l vaja koheselt. Täna on Eestis näiteks loodud tööriist https://raport.cert.ee, mille kaudu on võimalus teavitada küberintsidentidest korraga nii RIA-t kui Politsei- ja Piirivalveametit (PPA). Analoogselt osundatakse samale tööriistale ka PPA lehel. 5. Arvestades, et määrus kehtestab finantssektori-spetsiifilised ühetaolised nõuded IKT süsteemide turvalisusele ning kohaldamisalas on üle 20 teenuseosutaja, kellest paljudele täna küberturvalisuse nõuded ei kehti, suurendab see kindlasti asjaomaste ettevõtete kulusid. Proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt võiksid olla: a. regulatiivsed leevendused väikestele teenuseosutajatele; b. eeskirjad, mis kohalduvad ainult olulistele teenuseosutajatele; c. eraldi nõuded tegevuse spetsiifikast lähtuvalt, mis on võimalik määratleda siseriiklikult. Käesolev arvamus sisaldab Riigi Infosüsteemi Ameti märkusi DORA ettepaneku kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Sikkut side ja riigi infosüsteemide asekantsler Kea Kohv [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel