dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Keskkonnaministri määruse 11.12.2019 nr 69 „Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. oktoober 2020
Viit
2-8/20-0026/6335
Registreeritud
23. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/20-0026
Vastutaja
Juku Paulus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja invest osakond)

Failid

  • 📎2-820-00266335 23.10.2020 Väljaminev kiri.asice870 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 11.10.2020 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 11.12.2019 määruse nr 69 „Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Keskkonnaministri 11.12.2019 määruses nr 69 „Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Toetuse suurus ja abikõlblikud kulud (1) Toetuse suurus on 5000 eurot ühe elektrisõiduki kohta. (2) Maksimaalselt toetatakse 10 elektrisõiduki soetamist ühe ettevõtte põhi- või kõrvaltegevuse või kaubamärgi all tegutsemise tarbeks ning ühe elektrisõiduki ostmist füüsilisest isikust taotleja kohta. (3) Kulu on abikõlblik, kui: 1) see on tekkinud nõuetele vastava elektrisõiduki ostmisel abikõlblikkuse perioodil; 2) elektrisõiduki ostu-müügileping on sõlmitud Maanteeameti või MTÜ Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (edaspidi AMTEL) poolt tunnustatud automüüjaga või elektriauto soetatakse Euroopa majanduspiirkonna riigist või Šveitsist elektriauto valmistajalt, ametlikult esindajalt või valmistaja või ametliku esindaja poolt tunnustatud edasimüüjalt; 3) liisinguleping on sõlmitud Eesti krediidiasutusega, välisriikide krediidiasutuste filiaaliga või Eestis erandi alusel tegutseva krediidiandjaga, kelle vastav staatus on avaldatud Finantsinspektsiooni turuosaliste registris; 4) liisingulepingus on fikseeritud esmase sissemakse suuruseks vähemalt 5000 eurot ühe elektrisõiduki kohta. (4) Kui isik ostab elektrisõiduki välja liisingut kasutamata, siis käesoleva paragrahvi lõike 3 punktid 3 ja 4 ei kohaldu. (5) Füüsilisele isikule makstavalt toetuselt peab KIK kinni tulumaksu.“; 2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) taotlejal ei ole taotluse esitamise hetkel kehtivat taotluse rahuldamise otsust samast meetmest; 10) ettevõtjast taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel ega sellele eelnenud 12 kuu jooksul eraisikust tegelikku kasusaajat ega juhatuse liiget, kes on taotluse esitamise hetkel tegelik kasusaaja või juhatuse liige sellest meetmest varem toetust saanud äriühingus või käesolevas voorus ajaliselt varem taotluse esitanud äriühingus, kelle taotlus rahuldatakse. Tegelik kasusaaja on isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse või autot tegelikult kasutatakse.“; 4) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) elektrisõiduki müügipakkumine Maanteeameti või AMTELi poolt tunnustatud automüüjalt või Euroopa majanduspiirkonna riigist või Šveitsist elektriauto valmistajalt, ametlikult esindajalt või valmistaja või ametliku esindaja poolt tunnustatud edasimüüjalt;“; 5) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) kinnitus, et projekti käigus soetatav vara või liisingu kasutamise korral vara valdus hakkab kuuluma taotlejale ja ta kasutab seda pärast kasutusse saamist taotluses kirjeldatud eesmärgil ja vähemalt 80 000 kilomeetri peamiselt Eestis läbimiseks nelja aasta jooksul toetuse planeeritava abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates;“; 7) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) elektrisõiduk soetatakse Maanteeameti või AMTELi poolt tunnustatud automüüjalt või Euroopa majanduspiirkonna riigist või Šveitsist elektriauto valmistajalt, ametlikult esindajalt või valmistaja või ametliku esindaja poolt tunnustatud edasimüüjalt;“; 9) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Pärast taotlusvooru eelarve ammendumist taotluse esitanud taotlejatele võib KIK taotluste laekumise järjekorras teha kirjaliku ettepaneku taotluse menetlemise peatamiseks, kuni meetmesse vabaneb või eraldatakse vahendeid juurde. Taotleja kinnitab oma nõustumist kirjalikult.“; 10) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) taastuvenergia tarbimist tõendavate dokumentide esitamise aeg;“; 11) paragrahvi 16 lõiked 16 ja 17 sõnastatakse järgmiselt: „(16) Elektrisõidukiga esimese 80 000 kilomeetri läbimiseks kulutatud energiakulu ulatuses tuleb tarbida taastuvenergiat, mida tõendavad päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise leping ja tarbimisandmete info või toetuse saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed.“; „(17) Toetuse saaja esitab § 16 lõikes 16 nimetatud taastuvenergia tarbimist tõendavad dokumendid KIKile vähemalt ühe korra aastas.“; 12) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 18–20 järgmises sõnastuses: (18) Toetuse saaja kohustub kasutama elektrisõidukit taotluses kirjeldatud eesmärgil. Kasutuse muutmisel tuleb sellest teavitada KIKi.“; „(19) Toetuse saamise õigust ei saa loovutada.“; „(20) Toetuse saaja ei või anda kohustuste kestvuse perioodil toetuse abil soetatud elektrisõidukit kasutamiseks teisele toetuse saajale.“. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 11.12.2012 määruse nr 69 „Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I. SISSEJUHATUS Sisukokkuvõte Määruse muudatuse eelnõu (edaspidi eelnõu) täpsustab toetuse andmise tingimusi riigi eelarvestrateegia meetmes „Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“. Seoses meetme teise taotlusvooru väiksema eelarvega (400 000 eurot) on eelnõukohaste muudatuste eesmärk tagada, et toetus jõuaks võimalikult laiale kasutajate ringile, et tagada üks meetme eesmärgi – elektrisõidukite kasutamise propageerimine – täitmine. Seetõttu sätestatakse, et taotleja ei tohi olla nimetatud meetme varasemast taotlusvoorust toetust saanud, ning piiratakse ühe ettevõtja kohta maksimaalset sõidukite arvu, millele toetust antakse (15 sõiduki asemel 10 sõidukit). Toetuse määr (5000 eurot) püsib teises taotlusvoorus sama, mis meetme esimeses voorus ning selle muutmist kaalutakse edasiste vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmise edendamise toetusmeetmete kujundamisel. Eelnõus sätestatakse, et toetust tuleb kasutada sihtotstarbeliselt taotluses märgitud eesmärgil. Toetatakse sõiduki soetamist ettevõtte põhi- või kõrvaltegevuse jaoks. Sõiduki planeeritavast kasutamisest sõltub toetuse andja jaoks sõiduki sihipärase kasutamise riski hinnang. Taotluste menetlusprotsessi lihtsustamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks kärbitakse taotlusprotsessis esitatavate dokumentide nimekirja ning laiendatakse toetuse saanud isikute võimalusi taastuvenergia tarbimise tõendamiseks. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi (KeM) kliimaosakonna nõunik Kadri Sipp ([email protected]; 626 0756) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja teenuste osakonna projektikoordinaator Aive Haavel ([email protected]; 627 4318). Eelnõu õigusekspertiisi tegid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus jurist Jaanika Vilde ([email protected]; 627 4117) ja Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected]; 626 2948). II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu eesmärgiks on täpsustada toetuse andmise tingimusi ja korda meetmes „Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“. Eelnõu koosneb 12 punktist. Paragrahvi 6 lõiked 2 ja 3 muudetakse Arvestades meetme teise vooru väiksemat eelarvet ning eesmärki elektrisõidukite kasutuselevõttu propageerida, vähendatakse kehtiva määruse § 6 lõike 2 muutmisega ühe ettevõtja kohta maksimaalselt toetatavate sõidukite arvu 15 sõidukilt 10-le. Samuti täpsustatakse lõike 2 sõnatust, lisades, et sõiduki soetamist toetatakse ettevõtte põhi- või kõrvaltegevuse jaoks. Taotleja selgitab taotlusvormis, millise tegevuse jaoks ettevõtja planeerib elektrisõidukit kasutada. Kui kestvusnõude kehtivuse ajal ettevõtte vajadused muutuvad, siis tuleb auto muuks otstarbeks kasutamisest teavitada KIKi. Lisaks sätestatakse, et ühe kaubamärgi all tegutsemiseks autode toetuse abil soetamiseks on samuti seatud piirang kuni 10 auto ulatuses. Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku pakutavat teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast teenusest. Kui toetust on juba saadud teatud kaubamärgi all sõidukite kasutamiseks, siis pärast määruse muudatuse jõustumist sama kaubamärgi all sõiduki kasutamiseks enam toetust ei anta. KIK kontrollib pisteliselt autode kasutamist ning kui ilmneb asjaolu, mille esinemise korral poleks taotlust rahuldatud, siis nõutakse väljamakstud toetus tagasi määruse § 17 lõike 3 punkti 1 alusel. Paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2 muudatusega täiendatakse määrust võimalusega, et elektrisõiduki ostu-müügileping võib olla sõlmitud Maanteeameti poolt tunnustatud automüüjaga. Selle võrra laiendatakse toetuse saaja võimalusi, sealjuures säilitades menetleja optimaalne menetluskulu. Maanteeameti nimekiri tunnustatud automüüjatest on kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/soiduk/tunnustatud-ettevotted/tunnustatud-soidukite-muujad. Tunnustatud sõidukite müüja on äriühing, kelle tegevusalaks on uute ja/või kasutatud sõidukite (autod, mopeedid, mootorrattad, haagised, masinad) müük. Tunnustatud sõidukite müüjaks saamiseks peab äriühing taotlema tunnustust ning täitma Maanteeameti kriteeriumid (lisainfo: https://www.mnt.ee/et/soiduk/tunnustatud-ettevotted/kuidas-saada-tunnustatud-soidukite- muujaks). Paragrahvi 6 lõike 3 punkti 3 muudetakse, et oleks selge, et krediidiandjaks sobib ka Eestis erandi alusel tegutsev krediidiandja. Uus sõnastus vastab Finantsinspektsiooni turuosaliste registri sõnastusele, registris tehakse ka vastav kontroll. Ka praegu on lubatud sõlmida liisinguleping krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõike 8 alusel tegutseva ettevõtjaga ehk Eestis erandi alusel tegutseva krediidiandjaga. Krediidiasutuste ja krediidiandjate ringi piiratakse, et tagada avaliku raha kasutamise üle optimaalne kontroll. Liisingu võtmise korral teeb KIK toetuse väljamakse liisinguandja kontole, kus see tuleb lugeda liisingu võtja makseks auto eest. Lisaks peab liisingu võtja ehk toetuse saaja olema tasunud liisinguandjale esmase sissemakse 5000 euro ulatuses. Esmane sissemakse on toetuse saaja omafinantseering ja see tasutakse enne toetuse väljamaksmist. Määruse § 6 lõike 3 punkti 4 kohaselt on kulu abikõlblik vaid juhul, kui esmane sissemakse on tasutud. Paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 9 ja 10 Paragrahvi 7 lõikesse 2 lisatakse punktid 9 ja 10, millega täiendatakse taotlejale esitatavaid nõudeid. Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel kehtivat taotluse rahuldamise otsust samast meetmest. Kui taotleja taotlus on varem samast meetmest rahuldatud ja toetuse saaja ei ole toetusest loobunud, siis sel juhul ei ole sellisel taotlejal õigust toetust taotleda. Isegi kui ettevõtjast taotleja on eelnevalt saanud taotluse rahuldamise otsuse ühe sõiduki soetamise toetuseks, siis ei ole ettevõtjal rohkem õigus toetust saada. Kui toetuse saaja on loobunud toetusest ja taotluse rahuldamise otsus on kehtetuks tunnistatud enne uue taotluse esitamist, on isikul õigus toetust taotleda. Esitada uus taotlus ja siis alles loobuda eelmisest taotluse rahuldamise otsusest ei ole lubatud. Määrav on taotluse esitamise päev, samal päeval ei tohi olla samal taotlejal kehtivat otsust. Taotluse rahuldamise otsus kehtib selle tegemisest kuni neli aastat või 80 000 km läbimiseni. Meetme läbiv eesmärk on propageerida elektrisõidukite kasutuselevõttu. Toetust antakse ühele ettevõtjale maksimaalselt 10 sõiduki soetamiseks. Ettevõtja, kes sai eelmises voorus toetust, ei ole õigustatud uuest voorust toetust saama, sest meetme üheks eesmärgiks on elektriautode kasutamise leviku suurendamine, mistõttu ei ole põhjendatud propageerida toetuse abil elektriauto kasutamist ettevõtja jaoks, kes juba kasutab elektriautot. Piirang on vajalik meetme piiratud eelarve ja suure taotlejate huvi tõttu. Toetust ei ole õigustatud saama ettevõtja, kelle omanike ringi kuulub ükskõik kui kaudselt selline ettevõtja või füüsiline isik, kes on juba toetust saanud või kelle ettevõte on juba toetust saanud. Kasusaajaks loetakse ka isik, kes võtab teise isiku poolt toetusest soetatud auto enda kasutusse nt oma kaubamärgi alla. Seega kui toetuse saaja annab toetusest soetatud auto teisele isikule kasutada, peab ta veenduma, et tegemist ei ole meetmest toetust saanud isikuga. Vastasel korral nõuab KIK toetuse tagasi. Riigile (osaliselt) kuuluva ettevõtja puhul ei loeta kasusaajaks riiki. Paragrahvi 7 lõikest 2 jäetakse välja punkt 4 Muudatus on seotud eelnõukohase määrusega § 7 lõikesse 2 punkti 9 lisamisega, millest tulenevalt ei tohi olla taotlejal esitamise hetkel kehtivat taotluse rahuldamise otsust samast meetmest. Paragrahvi 8 lõike 3 punkti 1 muudetakse Muudatusega täiendatakse taotleja võimaluste loetelu, et taotleja võib taotlusele lisada elektrisõiduki ostu-müügilepingu, mis on sõlmitud Maanteeameti poolt tunnustatud automüüjaga. Paragrahvi 8 lõikest 3 jäetakse välja punkt 2 Muudatuse tulemusena ei pea taotleja lisama taotlusele koopiat elektrisõiduki EÜ tüübikinnitustunnistusest, kuna see ei anna taotlemisel lisaväärtust. Tüübikinnituse olemasolus veendub toetuse andja, kui sõiduk on liiklusregistris. Kohustus, et toetuse abil soetatud elektrisõidukil peab olema ELi tüübikinnitus, tuleb kehtiva määruse § 9 lõike 1 punktist 6. Vastasel korral ei ole sõiduki soetamise kulu abikõlblik ja seda ei hüvitata osaliselt toetusest. Paragrahvi 8 lõike 3 punkti 4 muudetakse Muudatusega täiendatakse punkti 4 sõnastust. Taotleja peab lisama taotlusele kinnituse, et ta kasutab seda pärast kasutusse saamist taotluses kirjeldatud eesmärgil. Sõiduki planeeritavast kasutamisest sõltub toetuse andja jaoks sõiduki sihipärase kasutamise riski hinnang, millest omakorda sõltub sõiduki kasutamise kontrollimise sagedus KIKi poolt. Paragrahvi 8 lõikest 3 jäetakse välja punkt 6 Muudatuse tulemusena ei pea taotleja lisama taotlusele liisingu korral liisingupakkumist, millest nähtub liisingu andja, liisingu tingimused ja esmase sissemakse suurus. See ei anna taotlemisel lisaväärtust, liisingud lepitakse täpselt kokku alles pärast otsuse saamist ja auto tellimist. Paragrahvi 9 lõike 1 punkti 4 muudetakse Muudatusega täiendatakse, et elektrisõiduk võib olla soetatud Maanteeameti poolt tunnustatud automüüjalt. Paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse Muudatusega sätestatakse, et pärast taotlusvooru eelarve ammendumist taotluse esitanud taotlejale võib KIK teha kirjaliku ettepaneku peatada taotluse menetlemine koos võimalusega menetlus taastada, kui meetmesse vabaneb või eraldatakse raha juurde. Taotleja kinnitab oma nõustumist kirjalikult. Vastamata jätmist tõlgendab KIK ettepanekust loobumisena ja teeb pakkumise järgmisele taotlejale. Muudatuse eesmärk on võimaldada toetuse andjal jätta taotleja nõusolekul taotlusvooru eelarvet ületavaid taotlusi ootele ning projektide katkestamisel või tagasinõuete esinemise korral vabanevad vahendeid pakkuda taotlejale, kes on taotlusvoorust välja jäänud. Kui taotluse rahastamise võimalus avaneb ja taotleja taotluse menetlus uuendatakse, teeb KIK taotlejale ettepaneku taotluse rahuldamiseks kirja teel E-toetuse keskkonna vahendusel. Kui taotleja ei avalda soovi taotlust tagasi võtta ning taotlus vastab rahastamise tingimustele, siis taotlus rahuldatakse. Kui meetmesse raha juurde ei leita mõistliku aja jooksul, siis tagastatakse taotlejale taotlus seda sisuliselt läbi vaatamata § 11 lõike 4 alusel. Paragrahvi 13 lõike 3 punkt 10 sõnastust muudetakse Muudatuse järgi märgitakse taotluse rahuldamise otsuses taastuvenergia tarbimist tõendavate dokumentide esitamise aeg. Sõnastuse muutmine võimaldab toetuse saajal kasutada lisaks elektrienergia päritolutunnistustele ka teisi võimalusi, et tõendada taastuvenergia kasutamist. Need võimalused on sätestatud kehtiva määruse § 16 uuesti sõnastatud lõikes 6 (elektritarbimise pakett, taastuvenergia tootmisseadme omamise korral tootmise ja tarbimise andmed). Paragrahvi 16 lõigete 16 ja 17 sõnastust muudetakse Muudatusega laiendatakse võimalusi taastuvenergia tarbimise tõendamiseks. Kui toetuse saaja elektritarbimise pakett näeb ette taastuvenergia kasutamist, võib toetuse saaja taastuvenergia tarbimise tõendamiseks esitada koopia või väljavõtte elektritarbimise lepingust ja tarbimisandmete info, mis katab elektrisõiduki(te) energiakulu. Kui toetuse saaja omab taastuvenergia tootmisseadet, võib esitada tootmise ja tarbimise andmed, mis katavad elektrisõiduki(te) energiakulu. Paragrahvi 16 lisatakse lõige 18 Lõikes 18 sätestatakse, et toetuse saaja kohustub kasutama elektrisõidukit taotluses kirjeldatud tegevuste jaoks. Sõiduki planeeritavast kasutamisest sõltub toetuse andja jaoks sõiduki sihipärase kasutamise riski hinnang. Sõiduki kasutusvaldkonna muutumisel tuleb sellest teavitada KIKi. Paragrahvi 16 lisatakse lõige 19 Lõikes 19 sätestatakse, et toetuse saaja ei saa loobuda oma õigusest saada toetust teise isiku kasuks ehk toetuse saaja avaldust toetuse saaja vahetamiseks enne auto ostmist ei rahuldata. Vastasel korral rikutaks taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet, mis kõnesolevas meetmes väljendub eelkõige selles, et taotlusi menetletakse ja rahuldatakse nende laekumise järjekorras. Paragrahvi 16 lisatakse lõige 20 Lõikes 20 sätestatakse, et toetuse saajal ei ole õigust anda toetuse abil soetatud elektrisõidukit rendile või allrendile teisele kõnesolevast meetmest toetust saanud isikule. Piirang on seatud põhjusel, et tagada toetuse jõudmine võimalikult laiale kasutajate ringile. Kuna kõikide soovijate kui tahes mitme elektrisõiduki ostu ei ole võimalik toetada, siis piiratakse sõiduki rendile andmise õigust teisele toetuse saajale, et taotlust planeerides oleks juba selge, et lubatud ei ole ka kaudselt riigipoolse toetuse abil soetatud sõidukite koondumine piiratud hulga isikute või nendega seotud ettevõtjate kätte. Kui toetuse saaja annab auto kasutusõiguse teisele toetuse saajale, siis tuleb tal toetus tagasi maksta. Piiranguga garanteeritakse ka §-s 6 sätestatud maksimaalset toetatavate elektrisõidukite kogust ettevõtja kohta. III. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. Ettevõtjale antav toetus on komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses vähese tähtsusega abi. Toetust ei anta ettevõtjale, kes on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku. Nõudega tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest (art 7 lg 1 p a). IV. MÄÄRUSE MÕJU Määruse muudatuste rakendamisest eeldatavasti ei tulene mõõdetavat mõju majandusele ega elu- ja looduskeskkonnale. Muudatusega täpsustatakse toetuse saamise tingimusi, kuid sisuliselt neid ei muudeta, mistõttu määruse mõju ei tohiks muutuda. V. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Toetuseks kasutatavad summad laekuvad ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Toetuse maht esimeses voorus oli 1,2 miljonit eurot ning on teises voorus 400 000 eurot (sh KIKi meetme rakendamise tasu 3 protsenti vahendatavalt summalt ning GPS-seireteenuse tasu vastavalt sõlmitud hankelepingule). Teise taotlusvooru eelarvele lisanduvad esimest voorust kasutamata jäänud vahendid. VI. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. VII. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Liisingühingute Liidule ja Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule. Eelnõu ja seletuskiri on kooskõlastatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Maanteeametiga. Teie 15.10.2020 nr KEM/20-1268/-1K Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 23.10.2020 nr 2-8/20-0026/6335 Narva mnt 7a 15172, Tallinn Keskkonnaministri määruse 11.12.2019 nr 69 „Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine kooskõlastamine Austatud härra Lauk Käesolevaga kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministri 11.12.2012 määruse nr 69 „Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister /*Lisad: Määruse eelnõu Seletuskiri Juku Paulus 639 7689 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel