KORRALDUS
Raudteeinfrastruktuuri väljaarvamine avalike raudteede hulgast
Raudteeseaduse § 9 lõike 1 alusel ja arvestades Edelaraudtee AS taotlust arvata avalike
raudteede hulgast välja Pärnu kaubajaama ja Papiniidu peatuse vaheline raudteelõik Tallinn-
Lelle-Pärnu raudteel alates 136,648 kilomeetrist kuni 140,000 kilomeetrini.
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
20.10.2020
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Raudteeinfrastruktuuri välja arvamine avalike raudteede hulgast” eelnõu
seletuskiri
Raudteeseaduse § 9 lg 1 kohaselt arvab raudteeinfrastruktuuri avalike raudteede hulgast välja
Vabariigi Valitsus raudtee-ettevõtja taotlusel. Selle sätte alusel esitas Edelaraudtee AS
(registrikood 10786958) 28. juulil 2020. a Vabariigi Valitsusele taotluse Tallinn-Lelle-Pärnu
raudtee kilomeetritel 136,648 kuni 140,000 Tammiste raudtee T1 (katastritunnus
62516:001:0003), Tammiste raudtee T2 (katastritunnus 62516:001:0004) ja Raeküla raudtee
katastriüksusel (katastritunnus 62509:039:0004) asuva Pärnu kaubajaama ja Papiniidu peatuse
vahelise raudtee välja arvamiseks avalike raudteede hulgast. Eelnimetatud raudteelõik on
registreeritud raudteeliiklusregistris registrikoodiga 20-00900 ja 33-00009.
Avalik reisijatevedu Lelle-Pärnu liinil lõppes 9. detsembril 2018. a alanud
liiklusgraafikuperioodist. Avalikku raudteevedu Pärnu kaubajaama ja Papiniidu peatuse vahel
ei toimu, kuna seda lõiku kasutati ainult reisijateveoks. Pärnu-Mõisaküla raudtee km-st 140,000
(Papiniidu) kuni 142,000 (Raeküla) arvati avalike raudteede hulgast välja 2015. aastal ning
raudtee km-st 142,000 kuni 191,701 (riigipiir Läti Vabariigiga) on avalike raudteede hulgast
välja arvatud 2005. aastal ning eelnimetatud raudteelõigud on lammutatud. Kuna kilomeetritel
136,648 kuni 140,00 on tegemist amortiseerunud ja kasutust mitte leidva raudteelõiguga, siis
planeerib raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudtee lammutada, kuid lammutamiseks ei saa
Tehnilise Järelevalve Amet enne luba anda, kui see arvatakse avalikuks kasutamiseks määratud
raudteede hulgast välja. Eelnimetatud raudteelõik kattub osaliselt Rail Balticu raudtee
planeeringualaga, millesse on kavandatud Pärnu reisiterminali üks platvormidest. Ka peaks
eelnimetatud raudteelõigu alles jäämisel kavandama Pärnu kaubajaama peateest Rail Balticu
raudtee ülemineku kahetasandilise ristumisena, mis tähendaks lisakulu ligikaudu 10 miljonit
eurot. Seega on otstarbekas Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee kilomeetritel 136,648 kuni 140,000
avalike raudteede hulgast välja arvata ja lammutada.
Korralduse rakendamisega ei kaasne riigile otseseid kulusid ega tulusid, kuna avaliku raudtee
hulgast väljaarvatav raudteelõigu alune maa on küll riigi omandis, kuid sellel asuv raudtee on
läbi hoonestusõiguse (registriosad nr 2830905, 2831405 ja 2831005) Edelaraudtee AS-i
omandis, kes ise on esitanud taotluse raudtee välja arvamiseks avalike raudteede hulgast
eesmärgiga see lammutada. Kuna puudutatud kinnistutele seatud hoonestusõigused on seotud
raudteeinfrastruktuuri majandamisega, kuid peale raudteeinfrastruktuuri välja arvamist avalike
raudteede hulgast on plaanis raudtee lammutada, siis tuleb olemasolevad hoonestusõiguse
lepingud lõpetada.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile,
arvamuse avaldamiseks Pärnu Linnavalitsusele ja teadmiseks Edelaraudtee AS-ile kui
raudteeseaduse § 9 lõike 1 kohasele taotlejale. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu,
Pärnu Linnavalitsus eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Korraldus jõustub üldises korras. Lisaks avaldatakse korraldus raudteeseaduse § 9 lõike 4 alusel
Ametlikes Teadaannetes.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja
raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld (tel 6 256 490, e-post:
[email protected]).
Lühikokkuvõte
Avalik reisijatevedu Lelle-Pärnu liinil lõppes 9. detsembril 2018. a alanud
liiklusgraafikuperioodist. Avalikku raudteevedu Pärnu kaubajaama ja Papiniidu peatuse vahel
ei toimu, kuna seda lõiku kasutati ainult reisijateveoks. Pärnu-Mõisaküla raudtee km-st 140,000
(Papiniidu) kuni 142,000 (Raeküla) arvati avalike raudteede hulgast välja 2015. aastal ning
raudtee km-st 142,000 kuni 191,701 (riigipiir Läti Vabariigiga) on avalike raudteede hulgast
välja arvatud 2005. aastal ning eelnimetatud raudteelõigud on lammutatud. Kuna kilomeetritel
136,648 kuni 140,00 on tegemist amortiseerunud ja kasutust mitte leidva raudteelõiguga, siis
planeerib raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudtee lammutada, kuid lammutamiseks ei saa
Tehnilise Järelevalve Amet enne luba anda, kui see arvatakse avalikuks kasutamiseks määratud
raudteede hulgast välja. Eelnimetatud raudteelõik kattub osaliselt Rail Balticu raudtee
planeeringualaga, millesse on kavandatud Pärnu reisiterminali üks platvormidest. Ka peaks
eelnimetatud raudteelõigu alles jäämisel kavandama Pärnu kaubajaama peateest Rail Balticu
raudtee ülemineku kahetasandilise ristumisena, mis tähendaks lisakulu ligikaudu 10 miljonit
eurot. Seega on otstarbekas Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee kilomeetritel 136,648 kuni 140,000
avalike raudteede hulgast välja arvata ja lammutada.