EELNÕU
16.10.2020
Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõigetest 4 ja 41 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud § 45 lõige 4“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Vaba aja veetmiseks kasutatavale üle 24-meetrise kogupikkusega laevale ei kohaldata
käesoleva seaduse §-e 52–63, 21. peatükki ja § 172.“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) teisaldatav ujuvvahend – ujuvvahend, millel puuduvad käiturid, mis võimaldaksid sellel
iseseisvalt liigelda;“;
4) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht ja kaater),
mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. Väikelaevana käsitatakse ka 2,5–24-meetrise
kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse
vabaajareisideks, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija (edaspidi väikelaev, millega
korraldatakse tasu eest vabaajareise), ning veesõidukit, mida kasutatakse väikelaevajuhtide
koolituseks. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguks kasutatavat spordialaliidu
märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, võistluspurjekas ja muu selline) ning
primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu ja vesijalgratas);“;
5) paragrahvi 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) kiirreisilaev – majandustegevuseks kasutatav kiirlaev, mis on määratletud 1974. aasta
rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ning selle konventsiooni kehtivates
protokollides ja hilisemates muudatustes (edaspidi rahvusvaheline konventsioon inimelude
ohutusest merel) ning mis veab üle 12 reisija, välja arvatud kohalikus rannasõidus sõitev
käesoleva seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud B-, C- või D-klassi
reisilaev, mille teoreetilisele veeliinile vastav veeväljasurve on alla 500 kuupmeetri ning suurim
kiirus on alla 20 sõlme;“;
6) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) õppelaev – laevapere liikmete väljaõppeks ja meresõidupraktika sooritamiseks kasutatav
ning vastavalt seadistatud ja mehitatud laev;“;
7) paragrahvi 2 punktid 11, 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„12) volitatud klassifikatsiooniühing – juriidiline isik, kellega Veeteede Amet on Eesti
riigilippu kandvale laevale ja reederile seaduses nimetatud dokumendi väljastamiseks ning
nende suhtes toimingu teostamiseks seaduses sätestatud volituste ulatuses sõlminud
halduslepingu ja kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest
konventsioonidest ja enda kehtestatud reeglitest;“;
9) paragrahvi 2 punkte 16 ja 23 täiendatakse enne sõna „sisevetel“ sõnaga „laevatatavatel“;
10) paragrahvi 2 punktis 18 asendatakse läbivalt sõnad „turvalisuse plaan“ sõnaga „turvaplaan“
vastavas käändes;
11) paragrahvi 2 punkt 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„25) ajalooline laev – enne 1965. aastat projekteeritud laev, mis on valdavalt ehitatud
algupärastest materjalidest ja millel ei ole tehtud olulisi ümberehitusi, või sellise laeva või
laevatüübi koopia, mille ehitamisel on kasutatud originaaliga sarnaseid ehitusmaterjale ning
millega on võimalik edasi anda ajaloolisi meresõiduoskusi ja -tavasid. Ajaloolise laevana
käsitatakse ka enne 1965. aastat projekteeritud laeva, mis ei vasta esimeses lauses loetletud
kriteeriumidele, kuid mis on meresõidukultuuri ja -ajaloo säilitamise seisukohalt tähtis;“;
12) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 271 ja 272 järgmises sõnastuses:
„271) ankruala – navigatsiooniteabes avaldatud piirkond, mis on määratud laeva ankrus
seismiseks;
272) kohustusliku lootsimise piirkond – lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koha ning
teenindatava sadama vaheline või Väinamerd ja Soela väina läbivat transiitliiklust teenindava
lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohtade vaheline mereala, kus lootsimine on
kohustuslik;“;
13) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
„§ 21. Laevatatavad siseveed
(1) Laevatatavad siseveed (edaspidi siseveed) on Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva
järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi
suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani,
Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58°13,900'N laiuskraadini,
Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59°27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni
59°26,059'N laiuskraadini.
(2) Merega ühenduses olevad siseveed on Narva jõe alamjooks tammini, Pärnu jõgi suudmest
kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi
suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58°13,900'N laiuskraadini, Kasari jõgi
suudmest kuni Kloostri sillani, Tuudi jõgi suudmest kuni Kirikuküla sillani, Pirita jõgi
suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59°27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59°26,059'N
laiuskraadini.“;
14) paragrahvi 3 lõiked 3 ja 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Alla 24-meetrise pikkusega laeva mõõtmise ja mõõtekirja väljastamise tingimused ning
mõõtekirjale kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
2
(31) Kalalaeva kogumahutavuse ja puhasmahutavuse arvutuste tegemisele kohaldatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1130 kalalaevade omaduste määratlemise
kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 1−7).“;
15) paragrahvi 3 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Veeteede Amet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele
vastavat volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistust ja mõõtekirja.
(5) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise rahvusvahelise konventsiooni
osalisriigi pädeva asutuse väljastatud tunnistust ja mõõtekirja.“;
16) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 7 ja 8 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.“;
17) paragrahv 51 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 6 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „, kellega Veeteede Amet on sõlminud
vastava lepingu,“;
19) paragrahvi 6 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse, meresõiduohutuse korraldamise
tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda
riigilõivu. Veeteede Ameti tehtava reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja
sellele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva
jooksul pärast auditeerimist.“;
20) paragrahvi 7 punktid 1,2, 5–8, 13 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 7 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) laeva raadiosideseadmete remontimine, kontrollimine ja kaldahooldus;“;
22) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) laeva päästevahendite remontimine, kontrollimine ja katsetamine;“;
23) paragrahvi 7 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) väikelaeva ehitamine;“;
24) paragrahvi 7 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) käesoleva seaduse 5. peatüki kohane laevapere liikme erialane ettevalmistamine, välja
arvatud laevakoka koolitus;“;
25) paragrahvi 7 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) reederi turvaülema väljaõppe korraldamine;“;
3
26) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui käesoleva seaduse § 7 punktis 4 või 41 nimetatud seadme, vahendi või süsteemi tootja
on väljastanud isikule loa või tunnistuse toote hoolduse, kontrolli või remondi tegemiseks,
lisatakse selle koopia tegevusloa taotlusele.“;
27) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 7 punktis 41 nimetatud päästevahendite remontimise, kontrollimise
ja katsetamise tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlusele andmed päästevahendite
hooldusjaama vastavuse kohta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel
nõuetele.“;
28) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva seaduse § 7 punktides 10–12 nimetatud tegevusaladel tegevusloa taotlemisel
lisatakse taotlusele õppekavad, tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning
õppejõudude nimekiri.“;
29) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesolevas seaduses ning rahvusvahelistes
meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele.“;
30) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 10. Teatamiskohustus
Ettevõtja peab esitama Veeteede Ametile majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel
tegutsemiseks:
1) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus;
2) laevade agenteerimine.“;
31) paragrahvi 111 lõike 51 esimeses lauses ja § 1113 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad
„riiklikku järelevalvet“ sõnaga „haldusjärelevalvet;
32) paragrahvi 111 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Laeva turvaülevaatuse tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
33) paragrahvi 111 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Laeva turvatunnistuse ja ajutise turvatunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
Laeva turvaülevaatuse ning turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasub reeder
riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatust või turvaplaani ja selle muudatuste
läbivaatamist.“;
34) paragrahv 112 tunnistatakse kehtetuks;
35) paragrahvi 113 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4
36) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Laeval säilitatakse turvadeklaratsiooni kolm aastat.“;
37) paragrahvid 118–1112 tunnistatakse kehtetuks;
38) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Eestis registreeritud laeva tehnilist järelevalvet teostab Veeteede Amet. Laevale
kogumahutavusega 500 või enam, välja arvatud riigihaldusülesandeid täitvale laevale,
siseveelaevale, ajaloolisele laevale ja teisaldatavale ujuvvahendile, teevad tehnilist ülevaatust
Veeteede Amet ja volitatud klassifikatsiooniühing. Reederi taotlusel võib volitatud
klassifikatsiooniühing teha tehnilist ülevaatust ka alla 500-se kogumahutavusega laevale ning
riigihaldusülesandeid täitvale laevale, siseveelaevale, ajaloolisele laevale ja teisaldatavale
ujuvvahendile.“;
39) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Laevale, millele volitatud klassifikatsiooniühing väljastab kõik meresõiduohutust
tõendavad tunnistused ning millele Veeteede Amet on väljastanud meresõiduohutuse
korraldamise tunnistuse, ei tee Veeteede Amet merekõlblikkuse tunnistuse või reisijateveo
tunnistuse väljastamiseks vajalikku tehnilist ülevaatust ega väljasta nimetatud tunnistusi.“;
40) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 3 ja lõike 4 punktist 6 jäetakse välja sõna „kandmist”;
41) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 4 ja § 792 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „külastusriigi
poolne“ sõnaga “külastusriigipoolne“ vastavas käändes;
42) paragrahvi 13 lõikes 22 asendatakse sõna „rannasõidupiirkonda“ sõnaga „rannasõitu“;
43) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eestis registreeritava või registreeritud ehitatava või ümberehitatava laeva tehniline
dokumentatsioon tuleb esitada Veeteede Ametile kooskõlastamiseks vastavalt käesoleva
paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korrale.“;
44) paragrahvi 14 lõike 4 esimene lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud laeva tehnilise dokumentatsiooni kooskõlastamise
eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast kooskõlastamist.“;
45) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad,
et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 4 kohaselt ja laev on
tunnistatud käesoleva seaduse kohaselt merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et
laev vastab ka teistele käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.“;
46) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Veeteede Amet võib kinnitada laeva kohta väljastatud merekõlblikkuse tunnistuse või
reisijateveo tunnistuse kehtivust volitatud klassifikatsiooniühingu ülevaatuse tulemusena
väljastatud või kinnitatud tunnistuste alusel, kui laeva eelneva kolme aasta tehniliste ülevaatuste
5
ja laevakontrolli tulemuste põhjal ei ole laeva kinni peetud ning üheski laevakontrolli aktis ei
ole nimetatud puudusi rohkem kui viis.“;
47) paragrahvi 17 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõike 5“ tekstiosaga „lõike 4“;
48) paragrahvi 17 lõige 61 tunnistatakse kehtetuks;
49) seadust täiendatakse §-dega 172–174 järgmises sõnastuses:
„§ 172. Reisijateveo tunnistus
(1) Eesti riigilippu kandval reisilaeval peab olema reisijateveo tunnistus, mis tõendab, et laevale
on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 2 kohaselt, laev on tunnistatud
reisijateveoks kõlblikuks ning vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Kui Veeteede Amet väljastab rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel
ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse, kohalikku rannasõitu tegevale reisilaevale reisilaeva
ohutuse tunnistuse või ajaloolise laeva tunnistuse, ei väljasta ta selle laeva kohta reisijateveo
tunnistust.
(3) Kui reisilaeva kohta on väljastatud reisijateveo tunnistus, ei pea selle laeva kohta väljastama
merekõlblikkuse tunnistust.
(4) Eesti sadamat külastaval välisriigi lippu kandval reisilaeval peab olema meresõiduohutust
tõendav tunnistus, milles on märgitud reisijate lubatud piirarv.
(5) Reisilaeva pardale ei või võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo või reisilaeva
ohutuse tunnistuses, või välisriigi lippu kandva laeva puhul muus samaväärses dokumendis.
(6) Eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta teeb tunnistuse väljastaja kande reisiparvlaeva
reisijateveo tunnistusele või reisilaeva ohutuse tunnistusele. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka
välisriigi lippu kandvale laevale.
(7) Reisiparvlaeva eripüstuvusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(8) Reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 173. Ajaloolise laeva tunnistus
(1) Veeteede Amet väljastab ajaloolisele laevale reederi taotlusel ajaloolise laeva tunnistuse,
mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt ja
laev on tunnistatud merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab käesolevas
seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Ajaloolise laeva tunnistus väljastatakse kuni viieks aastaks.
(3) Veeteede Amet ei väljasta ajaloolisele laevale ajaloolise laeva tunnistust, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) laev ei ole läbinud tehnilist ülevaatust käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt;
2) laeva ei ole tunnistatud merekõlblikuks;
3) laeva ei ole tunnistatud sisevetel sõidukõlblikuks;
6
4) laev ei vasta meresõiduohutuse nõuetele;
5) laev ei vasta keskkonnaohutuse nõuetele.
(4) Kui laeva kohta on väljastatud ajaloolise laeva tunnistus, siis ei pea selle laeva kohta
kohalikus rannasõidus sõitmiseks väljastama merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või
reisijateveo tunnistust.
(5) Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 174. Laeva õppelaevana kasutamine
(1) Õppelaevana kasutatava laeva meresõiduohutust tõendavale tunnistusele tehakse
mereõppeasutuse taotlusel sellekohane kanne.
(2) Õppelaevana kasutatav laev ei tohi õppetegevusega samal ajal tegeleda muu
majandustegevusega, mis ei ole otseselt seotud õppetegevusega.“;
50) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Laeva projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise nõuded
(1) Laev projekteeritakse, ehitatakse, seadistatakse ja remonditakse käesoleva seaduse ja
rahvusvaheliste konventsioonide nõuete ning klassifikatsiooniühingute reeglite alusel.
(2) Veeteede Amet teostab riiklikku järelevalvet ja volitatud klassifikatsiooniühing teostab oma
volituste piires järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise
üle.
(3) Veeteede Amet võib käesoleva seaduse 3., 4., 5., 7. ja 10. peatüki sätted jätta kohaldamata
või kohaldada osaliselt, kui on tagatud laeva ohutus. Erandi tegemisel arvestab Veeteede Amet
laeva püstuvust, konstruktsiooni, sõidupiirkonda ja sõidupiirkonna hüdrometeoroloogilist
eripära.
(4) 24-meetrise või suurema pikkusega kalalaeva sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse,
vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ohutusnõuded:
1) 12-meetrise ja suurema kogupikkusega kalalaevale;
2) alla 24 meetri pikkusele reisilaevale;
3) alla 500-se kogumahutavusega kaubalaevale;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata laevale niivõrd, kuivõrd need ei ole sätestatud
käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 alusel kehtestatud õigusaktis, rahvusvahelises
konventsioonis või Euroopa Liidu õigusaktis.
(6) Kohalikku rannasõitu tegeva reisilaeva ohutusnõuded, reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad
ja ohutuse tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Sõjalaeva ja enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja
navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.
7
(8) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ja lõike 5 punkti 1 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale
Eesti territoriaal- ja sisemerel ning sisevetel kala püüdvale ja püütud kala Eesti sadamas
lossivale kalalaevale.
(9) Käesoleva paragrahvi lõiget 6 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.“;
51) paragrahvi 20 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust eeldatakse, kui selle loomisel on juhindutud
Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (International Organization for Standardization –
ISO) standardist 9001 ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste
rahvusvahelise konventsiooni ja riigisiseste õigusaktide nõuetest ning kvaliteedisüsteem on
asjakohaselt sertifitseeritud. Kvaliteedisüsteemi auditeerimismeeskonna juhil või kaasataval
eksperdil peab olema laevaohvitseri kvalifikatsioon ning ta peab tundma valdkonna
õigusakte.“;
52) paragrahvi 20 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Mereõppeasutus esitab Veeteede Ametile kvaliteedisüsteemi välisauditi aruande ühe kuu
jooksul välisauditi tegemisest arvates.“;
53) paragrahvi 20 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
54) paragrahvi 20 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(51) Veeteede Amet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse:
1) isikule, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohase
koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse Eestis tegutsevas või
tegutsenud mereõppeasutuses;
2) Eesti kodanikule või Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele või
kodakondsuseta isikule, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud
õigusakti kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse välisriigis
tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO
poolt tunnustatud.“;
55) paragrahvi 20 lõige 54 tunnistatakse kehtetuks;
56) paragrahvi 20 lõiget 56 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) välisriigis väljastatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste
rahvusvahelisele konventsioonile vastava meresõidudiplomi vahetamisel samaväärse Eesti
meresõidudiplomi vastu;“;
57) paragrahvi 20 lõikes 57 asendatakse sõna „vanemtüürimehena“ sõnaga
„vanemmehaanikuna“;
58) paragrahvi 21 lõiked 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Reeder peab tagama, et laev on mehitatud spetsialistidega, kes vastavad laevapere liikme
kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad nõuetekohaseid diplomeid ja
kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli.
8
(2) Laevapere liikmena võib asjaomasel ametikohal töötada isik, kes on saanud nõuetekohase
väljaõppe ning kellele on õigusaktis nõutud juhul väljastatud asjaomane meresõidudiplom,
kutsetunnistus või muu tunnistus. Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva, välja arvatud
reisilaeva, võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus.
(3) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub Veeteede Ameti
väljastatud kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal.
Kinnituslehte ei nõuta kohalikku rannasõitu tegeva alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja
arvatud reisilaeval, töötavalt laeva juhtkonna liikmelt.“;
59) paragrahvi 21 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Reisilaeva miinimumkoosseis peab tagama laeval viibivate isikute ohutuse ja vajaduse
korral evakueerimise.“;
60) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda
riigilõivu.“;
61) paragrahvi 24 lõike 1 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
62) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:
„§ 241. Laeva töökeel
(1) Reeder peab laevapere liikmete vahelise suhtlemise tagamiseks määrama laeva töökeele
või -keeled.
(2) Laeva ohutuse ja turvalisusega seotud dokumendid peavad olema laeva töökeeles. Kui laeva
töökeeleks ei ole eesti, inglise või vene keel, tõlgitakse laeva ohutuse ja turvalisusega seotud
dokumendid eesti või inglise keelde, arvestades seejuures rahvusvahelistes konventsioonides
sätestatud laeva dokumentide tõlkimise nõudeid.“;
63) paragrahvi 261 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) töötab käesoleva paragrahvi lõigete 51–53 nõuetele vastava tervishoiuteenuse osutaja
juures.“;
64) paragrahvi 261 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
„(51) Tervishoiuteenuse osutaja peab omama kvaliteedisüsteemi, mis vastab meremeeste
väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele ning
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele, välja
arvatud juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja tegeleb ainult kohaliku rannasõidu ja sisevete laeva
laevapere liikme tervisekontrolliga.
(52) Kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama sellise isiku tervisekontrolli valdkonda, kes
asub õppima või õpib rahvusvahelist meresõitu ja lähisõitu tegeva laeva laevapere liikme
tasemeharidust andvas mereõppeasutuses, et omandada meremeeste väljaõppe, diplomeerimise
ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud kvalifikatsioon.
9
(53) Tervishoiuteenuse osutaja tagab kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse sõltumatu
hindamise kuni viieaastaste ajavahemike järel. Tervishoiuteenuse osutaja esitab Veeteede
Ametile hindamise aruande ühe kuu jooksul pärast hindamist.“;
65) paragrahvi 261 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) arst töötab selle tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel puudub nõuetele vastav
kvaliteedisüsteem.“;
66) paragrahvi 261 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
67) paragrahvi 262 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik võib pöörduda avaldusega selle tervishoiuteenuse
osutaja poole, kelle juures tervisekontrolli otsuse teinud arst töötab. Tervishoiuteenuse osutaja
kaasab avalduse lahendamisse sõltumatu eksperdi ning annab tervishoiuteenusele hinnangu ühe
kuu jooksul avalduse esitamisest arvates.“;
68) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Meremeeste registri eesmärk on tagada riikliku järelevalve teostamiseks ning meremeeste
väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni osalisriikidele
kättesaadavaks tegemiseks meremehe kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ja tervisetõendi
andmete ning meresõidupraktika ja muude meremehe ja siseveelaeva laevapere liikme kohta
käivate andmete registreerimine ja töötlemine ning nende andmete üle arvestuse pidamine.“;
69) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Meremeeste registri vastutav töötleja on Veeteede Amet.
(12) Vastutav töötleja võib meremeeste registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödelda muu
seaduse alusel teistesse andmekogudesse kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul
terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid. Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses
on näokujutis, allkiri või allkirjakujutis.
(13) Vastutaval töötlejal on õigus meremehe kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
taotlemise ja väljastamisega seonduvate menetluste käigus võtta isikult biomeetrilisi andmeid
ja neid töödelda.“;
70) paragrahvi 29 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Meremeeste registrisse kantakse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse
aluste rahvusvahelise konventsiooni ja riigisiseste õigusaktide kohaselt meremehe ja
siseveelaeva laevapere liikmete kohta järgmised andmed:“;
71) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) meresõidupraktika tõendi andmed;“;
72) paragrahvi 29 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
10
73) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7. peatükk
REISILAEVAL VIIBIVATE ISIKUTE ÜLE ARVESTUSE PIDAMINE“;
74) paragrahvid 32 ja 33 tunnistatakse kehtetuks;
75) paragrahvi 35 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kui enda tarbeks ehitatud väikelaeval või kasutusele võetud väikelaeval, millele ei kohaldu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning
direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131) nõuded,
puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, määrab väikelaeva
kogupikkuse, laiuse ja parda kõrguse ning kehtestab sõidupiirkonna, hüdrometeoroloogilistest
oludest tulenevad piirangud, lubatud suurima koormuse, lubatud suurima mootori võimsuse,
pardale lubatud suurima inimeste arvu ja muud vajalikud andmed ning kannab need käesoleva
seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakti Veeteede Amet.“;
76) paragrahvi 351 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „väljastamise“ sõnadega „taotluse
läbivaatamise“;
77) paragrahvi 352 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vajaduse korral väljastab Maanteeamet teisaldatava registreerimismärgi. Teisaldatava
registreerimismärgi võib väljastada väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette
valmistavale või uute väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ning jettide hulgi-
ja jaemüügi õigusega ettevõtjale.
(3) Teisaldatavat registreerimismärki tohib kasutada ainult Eestisse müügiks toodud või Eestis
valmistatud väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti müügieelsel proovi- või
katsesõidul.“;
78) paragrahvi 353 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „väikelaeval“ sõnadega „või jetil“:
79) paragrahvi 353 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat või puudub
Veeteede Ameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt.“;
80) paragrahvi 355 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Välisriigi lippu kandva väikelaevana käsitatakse käesolevas seaduses muu hulgas
välisriigis registreeritud väikelaeva. Väikelaeva lipuriigina käsitatakse käesolevas seaduses
muu hulgas väikelaeva registririiki.“;
81) paragrahvi 356 lõike 4 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
82) paragrahvi 36 lõige 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Väikelaeva tehnilise ülevaatuse teeb Veeteede Amet.“;
83) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
11
„(51) Väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust teevad Maanteeamet ja Veeteede Amet.
Esmakordselt registrisse kantava väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust võib lisaks
Maanteeametile ja Veeteede Ametile teha Maanteeametiga asjaomase lepingu sõlminud
väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses
(edaspidi tootja või tootja volitatud esindaja) või nende tunnustatud levitaja või importija toote
nõuetele vastavuse seaduse tähenduses (edaspidi levitaja või importija).
(52) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud Maanteeameti või Maanteeametiga lepingu
sõlminud väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija tehtaval
väikelaeva registreerimiseelsel ülevaatusel ei ole võimalik esitatavatest dokumentidest
tuvastada kõiki registrisse kantavaid andmeid, teeb registreerimiseelse ülevaatuse Veeteede
Amet.
(53) Jeti registreerimiseelse ülevaatuse teeb Maanteeamet, Veeteede Amet või Maanteeametiga
asjaomase lepingu sõlminud jeti tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija.“;
84) paragrahvi 36 lõikes 9 asendatakse sõnad „Eesti merealadel“ sõnadega „Eesti territoriaal-
ja sisemerel“;
85) paragrahvi 36 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Tasu eest vabaajareiside korraldamiseks kasutatava väikelaeva tehnilise ülevaatuse,
väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse tehnilise ülevaatuse, enda tarbeks ehitatud
väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehnilise ülevaatuse,
omaniku soovil väikelaeva tehnilise ülevaatuse, enne väikelaeva registreerimist Veeteede
Ametis tehtava täiendava tehnilise ülevaatuse ning jeti tehnilise ülevaatuse eest tuleb tasuda
riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei
väljasta Veeteede Amet kontrollakti ega ankeeti laeva või jeti tehniliste andmete kohta.“;
86) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 37. Väikelaeva kasutamine ning väikelaeva ja jeti peatamine veeteedel“;
87) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Väikelaeva juht vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest. Väikelaeva kasutamisel ei tohi
seada ohtu väikelaevas viibijat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning
tekitada reostust. Väikelaevajuht peab tagama väikelaeva tehnilise korrasoleku, pääste-, ohutus-
ja muu nõutava varustuse olemasolu ja kasutusvalmiduse ning väikelaeva ohutu liiklemise.
Väikelaeva pardal viibija on kohustatud täitma väikelaevajuhi korraldusi.“;
88) paragrahvi 37 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Väikelaev ja jett tuleb peatada järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver
on väikelaeva või jeti juhi hinnangul väikelaevale või jetile ohtlik, võib väikelaeva või jeti juht
leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha ja aja.“;
89) paragrahvi 37 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Isiku väikelaeva juhtimise õigust tõendava dokumendina ja meresidevahendi kasutamise
õigust tõendava dokumendina tunnustatakse Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või nende volitusel välja antud väikelaevajuhi tunnistust
ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud tunnistusi.“;
12
90) paragrahvi 37 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „dokumendinõudeid“ sõnadega „ja
väikelaeva juht ei ole Eesti kodanik või Eestis elamisluba või elamisõigust omav välismaalane“;
91) paragrahvi 39 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 39. Väikelaeva juhile esitatavad nõuded, väikelaevajuhi tunnistuse väljaandmine ja
kehtetuks tunnistamine“;
92) paragrahvi 39 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineermise, tunnistuse
taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuste vormid kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
93) paragrahvi 39 lõikes 31 ja § 391 lõikes 1 asendatakse sõnad „liiklusregistri volitatud töötleja“
sõnaga „Maanteeamet“ vastavas käändes;
94) paragrahvi 39 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Väikelaevajuhi tunnistuse väljastab Maanteeamet. Maanteeamet väljastab väikelaevajuhi
tunnistuse isikule, kes on sooritanud sellekohase eksami ja on vähemalt 15 aastat vana ning
kelle tervislik seisund vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele.“;
95) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 41−44 järgmises sõnastuses:
„(41) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kehtivusajaga kümme aastat.
(42) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse
esitamisele järgnevast päevast arvates.
(43) Väikelaevjuhi tunnistus antakse omanikule üle Maanteeametis või toimetatakse tema
taotlusel kätte lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Juhul kui isik ei ole tunnistust
lihtkirjaga kätte saanud kümne tööpäeva jooksul alates tunnistuse taotluse esitamisest, peab ta
sellest Maanteeametit teavitama.
(44) Maanteeamet tunnistab väikelaevajuhi tunnistuse kehtetuks:
1) tunnistuse kaotuse, hävimise või varguse korral;
2) kui isik on tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on tunnistuse saanud pettuse teel;
3) kui isikule on väljastatud uus väikelaevajuhi tunnistus;
4) kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud väikelaevajuhi tunnistust kätte saanud kümne tööpäeva
jooksul taotluse esitamisest arvates;
5) kui isik ei ole tunnistust välja võtnud 12 kuu jooksul tunnistuse valmimisele järgnevast
päevast arvates.“;
96) paragrahvi 39 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Piirangutega raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori tunnistused meresidevahendi
kasutamiseks väikelaeval kehtivad kinnitusleheta.“;
97) paragrahvi 39 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
13
„(8) Väikelaevajuhi tunnistuse ja väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamise
taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.“;
98) paragrahvi 391 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 391. Jeti kasutamise nõuded, jetijuhi tunnistuse väljaandmine ja kehtetuks
tunnistamine“;
99) paragrahvi 391 täiendatakse lõigetega 13−17 järgmises sõnastuses:
„(13) Jetijuhi tunnistus väljastatakse kehtivusajaga kümme aastat.
(14) Jetijuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele
järgnevast päevast arvates.
(15) Jetijuhi tunnistus antakse omanikule üle Maanteeametis või toimetatakse tema taotlusel
kätte lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Juhul kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga
kätte saanud kümne tööpäeva jooksul alates tunnistuse taotluse esitamisest, peab ta sellest
Maanteeametit teavitama.
(16) Maanteeamet tunnistab jetijuhi tunnistuse kehtetuks:
1) tunnistuse kaotuse, hävimise või varguse korral;
2) kui isik on tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on tunnistuse saanud pettuse teel;
3) kui isikule on väljastatud uus jetijuhi tunnistus;
4) kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud jetijuhi tunnistust kätte saanud kümne tööpäeva jooksul
taotluse esitamisest arvates;
5) kui isik ei ole tunnistust välja võtnud 12 kuu jooksul tunnistuse valmimisele järgnevast
päevast arvates.
(17) Jeti juhtimisel peab jetijuhil kaasas olema jeti juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle
olemasolu on nõutud. Kui jetijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis
väljastatud jetijuhi juhtimisõigust tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik.“;
100) paragrahvi 391 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse
taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
(3) Jetijuhi tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.“;
101) paragrahvi 42 lõikest 21 jäetakse välja sõnad „käesoleva seaduse kohaselt tunnustatud
kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaataja või“;
102) seaduse 101. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„101. peatükk
LAEVADELT MEREREOSTUSE NING LAEVADE KAUDU KAHJULIKE
VEEORGANISMIDE JA HAIGUSTEKITAJATE ÜLEKANDUMISE VÄLTIMINE“;
103) paragrahvi 441 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
14
„§ 441. Laevadelt merereostuse ning laevade kaudu kahjulike veeorganismide ja
haigustekitajate ülekandumise vältimine“;
104) paragrahvi 441 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laev on kohustatud täitma rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise
konventsiooni, laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta
rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi ballastvee konventsioon) nõudeid ning nende
piirkondlike kokkulepete nõudeid, mis on Eesti suhtes jõustunud, kui need on nimetatud
konventsioonide nõuetest rangemad.“;
105) paragrahvi 442 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevale väljastatakse pärast laeva ülevaatust
AFS-konventsiooni nõuete täitmise kohta kattumisvastase süsteemi rahvusvaheline tunnistus.
Tunnistuse väljastab Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing.
(3) Vähemalt 24-meetrise kogupikkusega ning alla 400-se kogumahutavusega laeval, mis
kannab AFS-konventsiooni osalisriigi lippu, peab olema reederi või reederi esindaja
allkirjastatud kattumisvastase süsteemi deklaratsioon, millele on lisatud asjakohased
dokumendid.“;
106) paragrahvi 443 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.“;
107) seaduse 101. peatükki täiendatakse paragrahvidega 444-446 järgmises sõnastuses:
„444. Ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse andmine
(1) Ballastvee konventsiooni reeglis A-4 sätestatud ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse
annab Veeteede Amet § 445 lõikes 1 nimetatud riskihindamise tulemuse põhjal.
(2) Vabastuse saamiseks esitab reeder Veeteede Ametile taotluse, milles on toodud andmed ja
dokumendid laeva kohta, millele vabastust taotletakse, samuti laeva marsruudi ja ballastvee
käitlemise korralduse kohta ning riskihindamiseks kogutud andmed ja dokumendid.
(3) Veeteede Amet annab laevale vabastuse, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) vabastuse andmise tulemusena ei satu ohtu inimelu või -tervis ega saa kahjustatud keskkond,
vara või loodusvara;
2) laev sõidab ainult kindlaksmääratud sadamate vahel ega sega ballastvett ja selle setteid
muude sadamate vahel.
(4) Veeteede Amet annab laevale vabastuse kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui
riskihindamiseks kogutud andmete ajakohasuse lõpuni.
(5) Reeder on kohustatud Veeteede Ametit viivitamata teavitama kõigist muudatustest, mis
mõjutavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vabastuse andmise aluseks olevaid
tingimusi.
(6) Vabastuse andmisest teavitab Veeteede Amet viivitamata Rahvusvahelist
Mereorganisatsiooni.
15
(7) Vabastus peab olema kantud laeva ballastvee käitlemise plaani ja ballastvee raamatusse.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vabastuste andmise taotluses esitatavate andmete
ja dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
445. Vabastuse andmise riskihindamine ja vahehindamine
(1) Riskihindamine on menetlus, mille käigus Keskkonnaministeerium hindab, kas § 444 lõikes
1 nimetatud vabastuse andmise tulemusena võib ohtu sattuda inimelu või -tervis või saada
kahjustatud keskkond, vara või loodusvara.
(2) Riskihindamine viiakse läbi vastavalt ballastvee konventsiooni nõuetele ning konventsiooni
rakendamiseks vastuvõetud rahvusvahelistele ja regionaalsetele juhistele.
(3) Riskihindamiseks vajalike andmete kogumise kulud kannab § 444 lõikes 2 nimetatud
taotluse esitaja.
(4) Vahehindamine on menetlus, mille viib Keskkonnaministeerium läbi § 444 lõikes 1
nimetatud vabastuse andmise järgselt ning mille käigus hinnatakse, kas vabastuse andmise
aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed on jätkuvalt ajakohased. Vahehindamine
viiakse läbi üks kord viie aasta jooksul, vabastuse kehtivuse teise ja kolmanda aasta vahel,
vabastuse andmise tähtpäevast arvates.
(5) Riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu
ning menetluse läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
446. Vabastuse andmisest keeldumine ja vabastuse kehtetuks tunnistamine
(1) Veeteede Amet keeldub laevale vabastuse andmisest, kui:
1) vabastuse andmise tulemusena võib ohtu sattuda inimelu või -tervis, saada kahjustatud
keskkond, vara või loodusvara;
2) taotluses on esitatud valeandmeid;
3) riskihindamiseks kogutud andmed ei ole piisavad või andmed või nende kogumine ei vasta
nõuetele ning puudust ei ole võimalik kõrvaldada ilma andmeid uuesti kogumata.
(2) Veeteede Amet tunnistab laevale antud vabastuse kehtetuks, kui:
1) selgub, et vabastuse andmise aluseks olnud taotluses on esitatud valeandmeid;
2) vahehindamise tulemusel selgub, et vabastuse andmise aluseks olnud ja riskihindamiseks
esitatud andmed ei ole ajakohased ning puudust ei ole võimalik kõrvaldada;
3) ei ole täidetud § 444 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud tingimus.
(3) Vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisel peatub laevale antud vabastuse
kehtivus kuni menetluse lõppemiseni ning nimetatud perioodil tuleb laeval ballastvett käidelda
ballastvee konventsioonis sätestatud korras.
(4) Vabastuse andmisest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.“;
16
108) paragrahvi 45 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „trassile“ sõnadega „või kaablialale“;
109) paragrahvi 45 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Üldkasutataval veeteel veeliiklust takistavaks tegevuseks, mis ei ole reguleeritud
rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuetega või käesoleva
paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktiga, on vaja Veeteede Ameti luba. Laevateel ja
laevaliiklusteeninduse ning Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas on veeliiklust
takistavaks tegevuseks vaja Veeteede Ameti luba.“;
110) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 91–94 järgmises sõnastuses:
„(91) Veeliiklust takistavaks tegevuseks on korraldatav võistlus, sukeldumine, õppus,
laskeharjutus, miinitõrjetöö, lõhkekeha kahjutustamine, uurimis-, ehitus- ja süvendustöö,
seadme ning objekti paigaldamine või muu sellesarnase mõjuga tegevus.
(92) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja hiljemalt
üks tööpäev enne sukeldumise, miinitõrjetöö ja lõhkekeha kahjutustamise algust Veeteede
Ametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratud kindlaks
selle tegemise piirkond ja aeg. Veeteede Amet annab loa või keeldub selle andmisest enne
kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Veeteede Amet vajaduse korral
veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Veeteede Amet ei anna luba, kui kavandatav
tegevus ohustab meresõiduohutust.
(93) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja muu
tegevuse kui käesoleva paragrahvi lõikes 92 nimetatud tegevuse puhul vähemalt 20 tööpäeva
enne kavandatud tegevuse algust Veeteede Ametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud
kavandatavat tegevust ning määratud kindlaks selle tegemise piirkond ja aeg. Veeteede Amet
annab loa või keeldub selle andmisest 20 tööpäeva jooksul kirjaliku taotluse esitamisest arvates,
kuid hiljemalt üks tööpäev enne kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Veeteede
Amet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Veeteede Amet ei anna
luba, kui kavandatav tegevus ohustab meresõiduohutust.
(94) Kalapüügil on veekogul keelatud takistada veeliiklust navigatsiooniteabes avaldatud
laevateel ja ankrualal. Merel ning Peipsi, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärves, kui laevatee külgi ei
ole avaldatud, ei tohi takistada veeliiklust lähemal kui 150 meetrit laevatee teljest.“;
111) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 41–46 järgmises sõnastuses:
„(41) Hüdrograafilise mõõdistustöö tegemiseks on vaja Veeteede Ameti luba. Pärast töö
tegemist tuleb Veeteede Ametile heakskiitmiseks esitada mõõdistustöö aruanne. Veeteede
Amet keeldub loa andmisest või aruande heakskiitmisest, kui kavandatav või tehtud
mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või kui mõõdistustehnoloogia ja -metoodika
ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavaid tulemusi.
(42) Navigatsiooniteabes võib kasutada üksnes heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud
mõõdistusandmeid.
(43) Navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks, muutmiseks ja eemaldamiseks on
vaja Veeteede Ameti luba. Veeteede Amet keeldub loa andmisest, kui navigatsioonimärgistuse
projekteerimisel või eemaldamisel ei ole lähtutud ohutu meresõidu põhimõtetest ja tavadest.
Eeldatakse, et navigatsioonimärgistuse rajamine, paigaldamine, muutmine või eemaldamine
17
vastab ohutu meresõidu põhimõtetele ja tavadele, kui projekteerimisel või eemaldamisel on
lähtutud Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide Assotsiatsiooni
(IALA) ja Maailma Veetransporditaristu Liidu (PIANC) juhenditest ja soovitustest.
(44) Navigatsiooniteabes avaldatav navigatsioonimärgistus tuleb pärast selle rajamist,
paigaldamist ja muutmist heaks kiita Veeteede Ameti poolt. Veeteede Amet keeldub
navigatsioonimärgistuse heakskiitmisest, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 3
nimetatud loa taotlemisel esitatud projektile.
(45) Veeteede Ametile õigusaktidest tulenevate meresõiduohutuse ülesannete täitmise ning
riikliku järelevalve teostamise tagamiseks peab Veeteede Amet:
1) hüdrograafia infosüsteemi, milles töödeldakse hüdrograafilisi andmeid;
2) navigatsioonimärkide andmekogu, milles töödeldakse navigatsioonimärkide andmeid.
(46) Hüdrograafia infosüsteemi ja navigatsioonimärkide andmekogu vastutav töötleja on
Veeteede Amet.“;
112) paragrahvi 47 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Loakohustuslike hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö
aruande heakskiitmise korra ning nõuded mõõdistustöö tegemisele kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(6) Navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise, muutmise ja märgistusest teavitamise
nõuded ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
113) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Hüdrograafia infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(8) Navigatsioonimärkide andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
114) paragrahvi 491 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Keskkonnaagentuur koostab Eesti merealade ja sisevete ilmateated, ilmaprognoosid,
tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid ning edastab nimetatud teabe tasuta Veeteede
Ametile ning avaldamiseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti
Rahvusringhäälingule.“;
115) paragrahvi 504 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, mis koostatakse laeva ülddeklaratsiooni
või lootsikviitungi alusel“;
116) paragrahvi 505 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Veeteetasu arvestatakse laeva kogumahutavuse järgi, puksiirkoosseisu puhul vedurlaeva
ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuse summa järgi, korrutades laeva või
puksiirkoosseisu kogumahutavuse summa ühikuhinnaga.“;
117) paragrahvi 51 lõiget 23 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
18
„Laevaliiklusteenused on info-, navigatsiooniabi- ja organiseerimisteenus.“;
118) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Reisilaeva ja üle 24-meetrise kogupikkusega laeva kapten on laeva sisenemisel
laevaliiklusteeninduse piirkonda kohustatud teatama sellest laevaliikluse korraldamise
süsteemi operaatorile ning edastama informatsiooni laeva kohta vastavalt käesoleva seaduse
§ 51 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.“;
119) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Laevaliiklusteeninduse piirkonnas osutab laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator
laevadele laevaliiklusteenuseid. Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori osutatud
laevaliiklusteenuse kasutamine ei vabasta kaptenit vastutusest.“;
120) paragrahvi 531 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei
ole reisilaev, peab olema varustatud A-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi (Automatic
Identification System – AIS) seadmega (edaspidi AIS-seade), mis vastab rahvusvahelise
konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki ja käesoleva seaduse § 191 lõike 3 alusel
kehtestatud õigusakti nõuetele.“;
121) paragrahvi 531 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Laeva AIS-seade peab kajastama kehtivaid andmeid ja olema sisse lülitatud, välja arvatud
juhul, kui välisleping sätestab navigatsiooniinfo kaitse, või erandjuhul, kui kalalaeva kapten
peab väljalülitamist vajalikuks oma laeva ohutuse või turvalisuse huvides.
(3) AIS-seadet ei nõuta:
1) kohalikku rannasõitu tegevalt alla 300-se kogumahutavusega reisilaevalt;
2) 300-se ja suurema, kuid alla 500-se kogumahutavusega laevalt, mis ei ole reisilaev ja mis
teeb ainult kohalikku rannasõitu väljaspool laevateid, mida tavaliselt kasutavad AIS-seadmega
laevad.“;
122) paragrahvi 532 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 3000-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei
ole reisilaev, peab olema varustatud reisiinfo salvestiga (Voyage Data Recorder – VDR), mis
vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.
(2) Reisiinfo salvestit ei nõuta käesoleva seaduse § 19 lõike 6 alusel määratletud kohalikku
rannasõitu tegevalt B-, C- ja D-klassi reisilaevalt.
(3) Enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud kaubalaev võib olla varustatud lihtsustatud reisiinfo
salvestiga (Simplified Voyage Data Recorder – S-VDR), mis vastab rahvusvahelise
konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.
(4) Veeteede Amet võib vabastada enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud laeva, välja arvatud
reisiparvlaeva, reisiinfo salvestiga varustamise nõudest, kui reeder tõendab, et salvesti
ühildamine olemasolevate laevaseadmetega on ebapraktiline.“;
19
123) paragrahvi 534 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1–3“ tekstiosaga „1 ja 3“;
124) paragrahvi 54 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ning sadamate vahel“;
125) paragrahvi 57 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigihaldusülesandeid täitev Eesti riigilippu kandev laev ja riigile teenust osutav laev;“;
126) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) sadamateenust osutav laev arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud erisust ja
Eesti riigilippu kandev süvenduslaevastiku laev;“;
127) paragrahvi 57 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktis 11“;
128) paragrahvi 57 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kohustuslikust lootsimisest vabastatakse süvendustööde ajal sadama akvatooriumile
sisenev ja sealt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev pärast vähemalt kümmet
lootsimist.
(6) Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata 500-se või suurema kogumahutavusega
kemikaalitankerit ja veeldatud gaasi tankerit ning üle 3000-se kogumahutavusega naftatankerit,
välja arvatud punkrilaeva sadamateenuse osutamisel sadamas või ankrualal, mida võib
kohustuslikust lootsimisest vabastada käesoleva seaduse §-s 571 sätestatud korras.“;
129) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Puksiirkoosseisule lootsimisest vabastuse kohaldamisel lähtutakse puksiirkoosseisu
kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast ja vedurlaeva
lipust.“;
130) paragrahvi 571 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lootsitasõidu luba ei pea omama käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punktides 1, 11, 2 ja 4–7 ning
lõigetes 2 ja 5 nimetatud kohustuslikust lootsimisest vabastatud laevad.“;
131) paragrahvi 571 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui taotletakse lootsitasõidu luba ja lootsitasõidu vaheaeg ei ole üle 12 kuu, tuleb loa
saamiseks sooritada lootsitasõidu eksami teoreetiline osa. Lootsitasõidu loa taotlemisel ei
kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4, kui varem väljastatud lootsitasõidu loa
kehtivusaja lõppemisest on möödunud kuni 24 kuud.“;
132) paragrahvi 571 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning
kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja
loale kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
133) paragrahvi 571 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja pikendamise“;
20
134) paragrahv 572 tunnistatakse kehtetuks;
135) paragrahvist 573 jäetakse läbivalt välja sõnad „ja selle kehtivusaja pikendamisest“;
136) paragrahvi § 573 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui lootsitasõidu loa peatamise ajal lõpeb loa kehtivus, tuleb käesoleva seaduse § 571 kohaselt
taotleda uus lootsitasõidu luba.“;
137) paragrahvi 58 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige ega teenindatava sadama kapten.“;
138) paragrahvi 58 lõike 22 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) mereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses sõltuvalt kutsetunnistusele
kantud piirangutest, kuid mitte suuremate kui 100 000-se kogumahutavusega laevade
lootsimine;“;
139) paragrahvi 581 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) olema läbinud vähemalt piirangutega raadiosideoperaatori kursuse ning radarnavigatsiooni
ja automaatradarmärkuri (ARPA) ning elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi
(ECDIS) kasutamise kursuse ning omama vastavaid tunnistusi;“;
140) paragrahvi 581 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sadamaloots võib taotleda merelootsi kutset, kui ta on osalenud vähemalt 75 praktilises
lootsimises merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel vastavas lootsimispiirkonnas.
(4) Mereloots võib taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud lootsimispiirkonnas
merelootsina vähemalt nelja aasta jooksul ja teostanud vähemalt 1000 lootsimist, millest
vähemalt 10 on praktilised lootsimised vanemmerelootsi juhendamisel, ega ole selle aja kestel
põhjustanud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega lootsimisega seotud meresõiduohutuse
nõuete rikkumist.“;
141) paragrahvi 581 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Lootsi kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendav kutsetunnistus kehtib viis aastat.
Kutsetunnistusele lisatakse tingimused, milleks on lootsimispiirkonnad, sadamad ja muud
lootsi ettevalmistuse tasemest sõltuvad lootsimise piirangud.“;
142) paragrahvi 581 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Merelootsi kutsetunnistuse esmakordsel väljaandmisel kantakse tunnistusele piirang
lootsida mitte suuremat kui 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või
naftatankerit ning mitte suuremat kui 50 000-se kogumahutavusega muud laeva.“;
143) paragrahvi 581 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja
lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja
21
kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
144) paragrahvi 582 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmiseks esitab loots Veeteede Ametile
asjakohase taotluse.“;
145) paragrahvi 582 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Merelootsile kehtestatud 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või
naftatankeri lootsimise piirangu muutmiseks 50 000-se kogumahutavusega kemikaali-,
veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piiranguks ning 50 000-se kogumahutavusega
piirangu muutmiseks kuni 100 000-se kogumahutavuse piiranguks tuleb töötada
lootsimispiirkonnas lootsina vähemalt kaks aastat või teha vähemalt 500 lootsimist. Piirangut
muudetakse, kui eelnimetatud aja kestel ei ole lootsi süül esinenud laevaõnnetust, ohtlikku
juhtumit ega lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist.
(4) Lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks tuleb merelootsil
praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt
kümnel korral ning sooritada kvalifikatsioonieksam asjaomase sadama jaoks.“;
146) paragrahvi 584 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Veeteede Amet keeldub lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest, kui:
1) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on lootsikandidaadi süül toimunud
laevaõnnetus või ohtlik juhtum;
2) lootsikandidaat ei soorita kvalifikatsioonieksamit;
3) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on loots rikkunud lootsimisega
seotud meresõiduohutuse nõudeid.
(2) Veeteede Amet keeldub lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamisest, kui loots ei
soorita kvalifikatsioonieksamit.“;
147) paragrahvi 584 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „rikuti“ sõnaga „korduvalt“;
148) paragrahvi 59 lõikes 6 asendatakse sõna „puksiiri“ sõnaga „vedurlaeva“;
149) paragrahvi 60 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik
laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt
teiselt laevalt, välja arvatud teiselt lootsitavalt laevalt. Lootsimiseks teiselt laevalt peab lootsil
olema võimalik kasutada laeva liikumise jälgimiseks ja side pidamiseks vajalikke seadmeid.
Loots ning laeva kapten peavad olema veendunud, et laeva edasisel liikumisel selliselt on
tagatud meresõiduohutus parimal võimalikul viisil.“;
150) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 61. Lootsimise alustamine ja lõpetamine“;
22
151) paragrahvi 61 lõige 1 loetakse lõikeks 11 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises
sõnastuses:
„(1) Lootsimine algab hetkel, kui laev alustab manööverdamist vastavalt lootsi nõuannetele,
kuid hiljemalt siis, kui laev siseneb kohustusliku lootsimise piirkonda.“;
152) paragrahvi 61 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
153) paragrahvi 62 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „Ametile“ tekstiosaga „,
sadamakaptenile ja tööandjale“;
154) paragrahvi 62 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „kes peab lootsi avastatud puudused
tegema kohe teatavaks Veeteede Ametile“ sõnadega „Veeteede Ametile ja sadamakaptenile“;
155) paragrahvi 63 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
156) paragrahvi 64 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 64. Laeva lootsimisest keeldumine“;
157) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Loots keeldub laeva sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on sadamasse
sisenemise keeld, arvestades käesoleva seaduse § 793 lõikes 2 sätestatud erisusi.“;
158) paragrahvi 64 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
159) paragrahvi 66 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Kui kapten on keeldunud laeval oleva lootsi teenustest kohustusliku lootsimise piirkonnas,
peab loots jääma laevale uue lootsi saabumiseni.“;
160) paragrahvi 67 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laevale saabunud loots vormistab lootsikviitungi, millele kantakse lootsimise andmed.
(2) Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
161) paragrahvi 681 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Puksiirkoosseisu lootsimisel märgitakse lootsikviitungile iga puksiirkoosseisu kuuluva
veesõiduki kogumahutavus eraldi, lootsimistasu arvestatakse lähtuvalt puksiirkoosseisu
kuuluvate veesõidukite kogumahutavuste summast.“;
162) paragrahvi 691 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „raske trauma või“;
163) paragrahvi 691 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „vigastused“ sõnaga „rikked“;
164) paragrahvi 76 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;
23
165) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
„(14) Riiklikku järelevalvet mereõppeasutuse väljaõppe vastavuse üle käesoleva seaduse ning
meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni
nõuetele teostab Veeteede Amet.“;
166) paragrahvi 76 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Veeteede Ameti pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra, ohutuse ja
turvalisuse üle, deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste
navigatsiooniteabele vastavuse üle, Veeteede Ametilt tegevusloa saanud ettevõtja tegevuse üle
kõigil loakohustusega tegevusaladel ning lootsiteenuse nõuetele vastavuse üle. Veeteede
Ameti, politseiasutuse ning muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametniku
pädevuses on riiklik järelevalve väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide
üle.“;
167) paragrahvi 76 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
168) paragrahvi 76 lõiget 22 täiendatakse pärast sõna „väikelaevale“ sõnadega „, alla
12-meetrise kogupikkusega laevale“;
169) paragrahvi 77 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) isiku tegevus loakohustusega ja teavitamiskohustusega tegevusaladel;“;
170) paragrahvi 78 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui laeval on keelatud sadamast väljuda, on Veeteede Amet kohustatud sellest viivitamata
teatama politseiasutusele, sadamakaptenile ja lootsiteenuse osutajale.“;
171) paragrahvi 79 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Veeteede Ameti järelevalveametnik märgib puuduse ja selle kõrvaldamise tähtaja ning
viite õigusakti sättele, mida rikuti, laevakontrolli akti või tehnilise ülevaatuse akti.“;
172) paragrahvi 793 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Laeva sadamasse sisenemise keelust teavitab Veeteede Amet viivitamata kirjalikult laeva
kaptenit, reederit ja lootsiteenuse osutajat.“;
173) paragrahvi 793 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Raskeid naftasaadusi vedava ühekordse põhjaga tankeri Eesti sadamasse sisenemisele ja
sadamast väljumisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 530/2012
topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise
kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (ELT L 172,
30.06.2012, lk 3–9).“;
174) paragrahvi 86 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
24
„§ 86. Navigatsioonimärkide ja signaalmärkide loata paigaldamine ja ümberpaigutamine
ning navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise, muutmise ja märgistusest teavitamise
nõuete ja korra rikkumine
(1) Navigatsioonimärkide ja laevaliiklust reguleerivate signaalmärkide Veeteede Ameti loata
paigaldamise või ümberpaigutamise või navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise,
muutmise või märgistusest teavitamise nõuete või korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
175) paragrahvi 9420 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 9420. Veeliiklust takistav loata tegevus
(1) Üldkasutataval veeteel, laevateel või laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe laevaettekannete
süsteemi piirkonnas veeliiklust takistava loata tegevuse eest – karistatakse rahatrahviga kuni
300 trahviühikut.“;
176) paragrahvi 9426 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „905,“;
177) paragrahvi 9426 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Käesoleva seaduse §-s 905 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja merereostuse
põhjustamisest ja avastatud merereostusest teavitamata jätmise korral ning §-s 93 sätestatud
väärteo kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka
politseiasutus.“;
178) paragrahvi 95 lõiget 8 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses:
„9) laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvaheline
konventsioon;
10) Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvaheline
konventsioon koos kehtivate muudatusega;
11) Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon.“;
179) paragrahvi 95 lõiked 15–17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(15) Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laevale ja selle laevapere liikmele
kohalduvad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7, § 20 lõiked 1 ja 2, § 21 lõiked 1 ja 2 ning
11. peatükk, välja arvatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste
rahvusvahelises konventsiooni sätted laeva juhtkonna liikme kvalifikatsiooni ja selle andmise
kohta. Politseiasutuse otsusel võib jätta enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud laevale ja selle
laevapere liikmele käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud erandi kohaldamata.
(16) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkte 3 ja 5 ei kohaldata kasutusele võetud väikelaevale,
millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL nõuded.
(17) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkti 4 ei kohaldata kasutusele võetud väikelaevale,
millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL nõuded, ja enne
2005. aasta 31. detsembrit valmistatud jetile.“;
180) paragrahvi 95 lõige 18 tunnistatakse kehtetuks;
25
181) seadust täiendatakse §-ga 956 järgmises sõnastuses:
„§ 956. Enne 2021. aasta 1. jaanuarit väljastatud tegevusload
(1) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud seaduse kohaselt väljastatud kehtiv
laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning
tulekaitsekonstruktsioonide valmistamise, remontimise, kontrollimise ja katsetamise ning
raadiosideseadmete kaldahoolduse tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021.
aasta 1. jaanuarist tegutseda laeva raadiosideseadmete remontimise, kontrollimise ja
kaldahoolduse ning laeva päästevahendite remontimise, kontrollimise ja katsetamise
tegevusaladel.
(2) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud seaduse kohaselt väljastatud kehtiv
väikelaevade ehitamise, remontimise, katsetamise ja tehnilise ülevaatuse tegevusluba, on sama
tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. jaanuarist tegutseda väikelaevade ehitamise
tegevusalal.
(3) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud seaduse kohaselt väljastatud kehtiv
laevapere liikmetele tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse korraldamise
tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. jaanuarist tegutseda
käesoleva seaduse 5. peatüki kohase laevapere liikme erialase ettevalmistamise tegevusalal,
välja arvatud laevakoka koolitus.
(4) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud seaduse kohaselt väljastatud kehtiv
reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusluba,
on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. jaanuarist tegutseda reederi turvaülema
väljaõppe korraldamise tegevusalal.
(5) Käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud teatamiskohustus loetakse alates 2021. aasta
1. jaanuarist täidetuks, kui isikul on enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud seaduse kohaselt
väljastatud kehtiv tegevusluba §-s 10 nimetatud tegevusaladel tegutsemiseks.“;
182) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „muudetud direktiividega
2009/17/EÜ (ELT L 131, 28.05.2009, lk 101–113) ja 2009/18/EÜ (ELT L 131, 28.05.2009, lk
114–127)“ tekstiosaga „ning 2011/15/EL (ELT L 49, 24.02.2011, lk 33–36) ja 2014/100/EL
(ELT L 308, 28.10.2014, lk 82–87);“;
183) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „komisjoni direktiiv
2014/100/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ,
millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (ELT L 308, 29.10.2014, lk 82–
87).“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse
laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EL (ELT L 257,
28.08.2014, lk 146–185).“.
§ 2. Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmine
Kaubandusliku meresõidu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 59 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Regulaarse reisijateveo või regulaarse merematke korraldamisega võib tegeleda ainult
reeder, kes on kindlustanud oma vastutuse reisijale tekitatud kahju eest käesoleva seaduse §-s
26
61 nimetatud vastutuse piirmäärade ulatuses, arvestades reisijate arvu, mida reisijateveol
kasutatav laev võib pardale võtta.“;
2) paragrahvi 60 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tunnistust“ sõnadega „või muud reisijateveo
õigust tõendavat tunnistust“;
3) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-ga 776 järgmises sõnastuses:
„§ 776. Tunnistus Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta
konventsiooni nõuetele vastava kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta
(1) Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 300 ja enam ning millele kohaldub
Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon (edaspidi Nairobi
konventsioon), omanikul peab olema kindlustus või muu rahaline tagatis, mis vastab Nairobi
konventsiooni nõuetele.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustus või muu rahaline tagatis vastab
Nairobi konventsiooni nõuetele, väljastab Veeteede Amet lõikes 1 nimetatud laevale vastavuse
kohta tunnistuse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tunnistuse kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui
tunnistuse väljastamise aluseks oleva kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivusaeg.
(4) Kui kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta Nairobi konventsiooni nõuetele, keeldub
Veeteede Amet lõikes 1 nimetatud laevale tunnistuse väljastamisest.
(5) Veeteede Amet tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi kehtetuks
järgmistel juhtudel:
1) kindlustuse või muu rahalise tagatise lõppemisel, kui see lõpeb enne tunnistuse kehtivusaja
lõppu;
2) kui ilmneb, et tunnistuse taotlemisel on esitatud valeandmeid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning
tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda
riigilõivu.
(8) Käesoleva paragrahvi lõiget 7 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.“;
4) paragrahv 1241 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1241. Kindlustuspoliisi ja kindlustuse või muu rahalise tagatise tunnistuse puudumine
(1) Käesoleva seadusega ettenähtud kindlustuspoliisi või kindlustuse või muu rahalise tagatise
vastavuse kohta väljastatud tunnistuseta laeva kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni
300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 16
000 eurot.“.
§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine
27
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 181 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 182 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laeva, väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ning jeti tehnilise ülevaatuse
eest tasutakse riigilõivu 68 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid
kokku mitte alla 17 euro ja mitte üle 2000 euro.“;
3) paragrahvi 186 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot.“;
4) paragrahvi 187 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Lootsitasõidu eksami teoreetilise osa vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot.“;
5) paragrahvi 189 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 189. Laevale, reederile, lootsile ja laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile
tunnistuste, lubade ja kinnituslehtede väljastamine
(1) Laevale või reederile meresõiduohutust või keskkonnaohutust tõendava tunnistuse,
sõidukõlblikkuse tunnistuse, mõõtekirja, vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse,
meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse,
turvatunnistuse, ajutise turvatunnistuse, ohutu mehitatuse tunnistuse, ajaloolise laeva
tunnistuse, laadungimärgi tunnistuse, tunnistuse „Laevaandmete alaline register“ või ühekordse
ülesõiduloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6 eurot iga lehekülje eest.“;
6) paragrahvi 189 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või pikendamise“;
7) paragrahvist 190 jäetakse välja sõnad „läbivaatamise ja“;
8) seadust täiendatakse §-ga 1911 järgmises sõnastuses:
„§ 1911. Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta
rahvusvahelise konventsiooni reeglis A-4 sätestatud vabastuse taotluse läbivaatamine
Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise
konventsiooni reeglis A-4 sätestatud vabastuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
250 eurot.“
9) paragrahv 196 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 196. Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse tegemine
Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 130
eurot.“;
10) paragrahv 198 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
28
„§ 198. Sadamakapteni atesteerimine
Isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamisel tasutakse riigilõivu 75 eurot.“;
11) seadust täiendatakse §-ga 1981 järgmises sõnastuses:
„§ 1981. Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa
taotluse läbivaatamine
Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 300 eurot.“;
12) paragrahvis 199 asendatakse sõna „tunnustamise“ sõnaga „tegevusloa“;
13) seadust täiendatakse §-ga 2001 järgmises sõnastuses:
„§ 2001. Laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest
ning laevaheitmete ja lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamise taotluse
läbivaatamine
Laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest ning
laevaheitmete ja lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 40 eurot.“;
14) paragrahvi 201 täiendatakse läbivalt pärast sõna „tõendi“ sõnadega „või tunnistuse“;
15) paragrahvi 219 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „väikelaeva või alla 12-meetrise
kogupikkusega laeva“ tekstiosaga „väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti“.
§ 4. Sadamaseaduse muutmine
Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid, ei kohaldata käesoleva seaduse 2.
peatükki, välja arvatud § 4 lõikes 5 sissesõidutee kohta sätestatut, lõiget 8, ning 3. ja 6. peatükki,
kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;“;
2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks määratud sadamale kohaldatakse käesolevat
seadust riigikaitseseadusest tulenevate erisustega.“;
3) paragrahvi 2 punktis 15 asendatakse sõna „veetee“ sõnaga „laevatee“;
4) paragrahvi 2 punktis 18 asendatakse tekstiosa „alla 24-meetrise“ tekstiosaga „24-meetrise ja
väiksema“;
5) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
29
„6) veesõiduki punkerdamine.“;
6) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sadamale peab olema määratud akvatoorium.“;
7) paragrahvi 4 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Sadama pidaja peab tagama sadama navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise,
muutmise, eemaldamise ja märgistusest teavitamise vastavuse meresõiduohutuse seaduse alusel
kehtestatud korrale.“;
8) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Akvatooriumi määrab valdkonna eest vastutav minister. Akvatooriumi määramisel
kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga akvatooriumi piirid.“;
9) paragrahvi 6 lõike 5 punkti 7, § 8 punkti 7 ja § 9 lõike 6 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu
„notariaalselt kinnitatud“ sõnadega „või digitaalselt allkirjastatud“;
10) paragrahvi 7 lõikes 2, § 8 punktis 2 ning § 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“
sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“ vastavas käändes;
11) paragrahvi 9 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 9 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) väikesadamas lõpetatakse tasulise sadamateenuse osutamine;“;
13) paragrahvi 9 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sadamakapteni atesteerimise aluseks on Veeteede Ametile sadama pidaja esitatud taotlus,
milles märgitakse sadamakapteni kandidaadi nimi, isikukood, kvalifikatsioon ja sadama nimi.“;
15) paragrahvi 10 lõikest 4 ja § 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või sellele vastaval“;
16) paragrahvi 11 lõike 5 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 13 lõikes 4 ja § 24 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga
„lõikes 1“;
19) paragrahvi 16 lõige 12 ning lõike 14 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 17 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Õppeharjutusi, milles osalevad sadamarajatiste turvaülemad koos sadamas selles
valdkonnas riiklikku järelevalvet teostavate ametiisikutega ning sadamate ja võimaluse korral
30
laevade turvaülemad, korraldatakse sadamas ja sadamarajatistes vähemalt üks kord
kalendriaastas ning harjutuste vahele ei tohi jääda rohkem kui 18 kuud.“;
21) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
22) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:
„§ 201. Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine
(1) Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamiseks peab olema tegevusluba.
(2) Tegevusloa taotluse lahendab Veeteede Amet.
(3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses
sätestatule:
1) sadamarajatise turvaülema kursuse õppekava, mis hõlmab rahvusvahelises konventsioonis
inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelises laevade ja
sadamarajatiste turvalisuse koodeksis esitatud sadamarajatise turvaülema pädevuse nõudeid;
2) koolitajate nimekiri ja nende kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad.
(4) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.“;
23) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõnad „kellel on selleks tööks vajalikud teadmised“
sõnadega „kes on läbinud turvaülema väljaõppe tegevusloa saanud ettevõtja juures“;
24) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 23 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 23. Turvataseme kehtestamine, turvaalase teabe edastamine ning
turvadeklaratsioonide säilitamine“;
26) paragrahvi 23 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Turvadeklaratsioone säilitatakse sadamarajatises kolm aastat.“;
28) paragrahvis 24 asendatakse läbivalt sõnad „turvalisuse tunnistus“ sõnaga „turvatunnistus“
vastavas käändes;
29) paragrahvi 24 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Korraline ülevaatus tehakse sadamarajatises üks kord viie aasta jooksul, teise ja kolmanda
aasta vahel, turvatunnistuse väljastamise tähtpäevast arvates.“;
30) paragrahvi 24 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu.“;
31) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
31
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vabastuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda
riigilõivu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.“;
32) paragrahvi 30 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sadamas tuleb tagada reostuse viivitamatu lokaliseerimine ja likvideerimine asjakohaste
tehniliste vahenditega, arvestades sadama suurust, osutatavaid sadamateenuseid, käideldavaid
kaupu ja sadama asukohta.
(2) Sadama pidaja koostöös sadamaoperaatoriga korraldab sadamas reostuse avastamise ja
likvideerimise. Sadama pidaja teavitab viivitamata Häirekeskust reostusjuhtumist. Häirekeskus
edastab teabe Keskkonnaametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Veeteede Ametile.“;
33) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Sadama reostustõrje plaanis peavad olema kirjeldatud vähemalt:
1) tegevused reostuse korral;
2) reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks kasutatavate tehniliste vahendite nimekiri
koos nende sadamas paiknemise skeemiga;
3) sadama pidaja kohustused reostuse avastamisel ja likvideerimisel;
4) sadamaoperaatori kohustused reostuse avastamisel ja likvideerimisel oma tegevusalal.“;
34) paragrahvi 32 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kvaliteedijuhtimise süsteem peab olema sertifitseeritud EVS-EN ISO 9001 ja auditeeritud
EVS-EN ISO 10011 või samaväärsete standardite kohaselt.“;
35) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) andmed sadama ja sadamarajatise turvasüsteemi kohta;“;
36) paragrahvi 41 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „sadamaregistrist“ sõnadega
„järgmistel juhtudel“;
37) paragrahvi 41 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
38) paragrahvi 41 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) kui sadamas lõpetatakse sadamateenuste osutamine.“;
39) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:
„§ 601. Enne 2021. aasta 1. jaanuari väljastatud tegevusload
(1) Enne 2021. aasta 1. jaanuari väljastatud sadama turvaettevõtja tähtajaline tegevusluba
muutub alates 2021. aasta 1. jaanuarist tähtajatuks.
(2) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud seaduse kohaselt väljastatud kehtiv
reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusluba,
32
on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. jaanuarist tegutseda sadama ja
sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusalal.“.
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 178, § 2 punktid 3 ja 4 ning § 3 punkt 14 jõustuvad üldises
korras.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 65 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, ……….. 2020
Algatab Vabariigi Valitsus
33
16.10.2020
Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Seaduseelnõu eesmärgiks on meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) kooskõlla viimine
Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega ning ettevõtjate ja
isikute halduskoormuse vähendamine.
Eelnõuga suurendatakse õigusselgust ja arusaadavust meresõiduohutuse valdkonnas. Eelnõu
vastuvõtmisel tagatakse meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste vastavus
Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele. Samuti tagatakse seaduste sidusus,
arusaadavus ning õigusselgus. Viiakse sisse mitmeid täpsustusi ning kohandatakse teksti, et see
oleks kõikidele osapooltele üheselt mõistetav. Peamised muudatustest tulenevad mõjud
kaasnevad riigiasutustele (nt Veeteede Amet, Maanteeamet, Terviseamet), sadamatele ning
laevaomanikele.
Olulisema mõjuga muudatuseks on mitmetel tegevusaladel tegevusloa nõudest loobumine või
selle asendamine majandustegevusteate esitamisega. Veeteede Ameti läbi viidud analüüsi
tulemusel selgus, et mitmete tegevuslubade olemasolu ei ole hädavajalik ning et senine
tegevusloa saamise protsess on selle taotlejatele pahatihti liiga bürokraatlik. Lisaks tuleb
märkida, et ka teiste lähiriikide praktika ei näe ette tegevusloa kohustust enamiku
tegevusvaldkondade puhul.
Eelnõu kohaselt ei nõuta kohalikus rannasõidus sõitvatelt üle 500-se kogumahutavusega
laevadelt ja alla 500-se kogumahutavusega laevadelt, mis veavad üle 250 reisija, ning A-klassi
reisilaevadelt või SOLAS konventsiooni nõuetele vastava laevaga liidestuvatelt laevadelt
turvaülevaatuste läbimist, reederi ja laeva turvaülema ametikohti, laeva turvaplaani ja
turvajuhendi koostamist ning nende Veeteede Ametiga kooskõlastamist ja turvaõppuste ning
turvaharjutuste korraldamist. Muudatusega väheneb laevaomanike halduskoormus ja
tööjõukulud, kuid samas ei vähene meresõiduohutus, kuna riigisiseselt on turvariskid nimetatud
laevadele väga väikesed, sh ei ole Eestis esinenud turvaintsidente, mis põhjendaks kõrgendatud
nõuete kehtestamist. Samuti asendatakse senine nõue teostada sadamarajatise ülevaatust kord
12 kuu jooksul nõudega teostada ülevaatust kord 5 aasta jooksul. Eesti tingimustes ei ole iga-
aastase korralise turvaülevaatuse läbiviimine vajalik, kuna ohutusnõuete täitmise kontrollimine
tagab vajalikele turvanõuetele vastavuse.
Eelnõuga korrastatakse laevale väljastatavate tunnistuste regulatsiooni, sh kehtestatakse
ajaloolise laeva tunnistuse regulatsioon ning nõuded õppelaevana kasutatavale laevale.
Täiendavalt lisatakse seadusesse kvaliteedisüsteemi loomise kohustus asutusele, kus
teostatakse meremeeste tervisekontrolli ning väljastatakse tervisetõendeid. Tegemist ei ole uue
nõudega – nõue tuleneb rahvusvahelisest ning Euroopa Liidu õigusest, kuid olnud senini
siseriiklikult sätestamata.
Keskkonnaministeeriumi ettepanekul lisatakse MSOS-i sätted, millega Veeteede Amet
nimetatakse pädevaks asutuseks ja administratsiooni kohustuste täitjaks laevade ja laevapere
1
liikmete osas järgmiste Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate konventsioonide
osas:
1. laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise
konventsioon (edaspidi ballastvee konventsioon);
2. Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon;
3. Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon (edaspidi
Nairobi konventsioon).
MSOSi jõustumisel saab Veeteede Amet hakata reederitele väljastama tunnistusi, mis tõendab
Nairobi konventsiooni nõuetele vastava tagatise või kindlustuse olemasolu, ning ballastvee
konventsiooni alusel vabastusi ballastvee ja selle setete käitlemise nõuetest.
Eelnõu jõustumine on planeeritud 1. jaanuaril 2021. aastal. Erisusena jõustuvad Nairobi
konventsiooniga seotud sätted üldises korras ning MSOS § 261 lg 6 punkti 5 kajastav muudatus
1. jaanuaril 2022. Viimatinimetatud muudatus on seotud tervishoiuteenuse osutaja kohustusega
omada kvaliteedisüsteemi. Pikem jõustumistähtaeg on vajalik kvaliteedisüsteemi nõuetele
vastavaks viimiseks. Täpsemad selgitused on toodud eelnõu seletuskirjas vastava muudatuse
juures.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Veeteede Ameti mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse
arenduse osakonna nõunik Priit Lööper (teenistussuhe lõppenud), meremeeste diplomeerimise
osakonna vaneminspektor Rainer Hermassoo (tel: 620 5708, e-post:
[email protected]),
juriidilise osakonna jurist Anton Merits (teenistussuhe lõppenud) ja sadamate järelevalve
osakonna järelevalveinspektor Merily Must (tel: 620 5731; e-post:
[email protected]) ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna nõunik Liisa
Surva (tel: 625 6318; e-post:
[email protected]) ja merendustalituse juhataja Katrin Andre
(tel: 639 7641, e-post:
[email protected]). Nairobi konventsiooni rakendamiseks vajalike
seadusmuudatuste ja vastava seletuskirja osa koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi
merekeskkonna osakonna peaspetsialist Agni Kaldma (tel: 626 2956, e-post:
[email protected]), õigusosakonna jurist Marko Lelov (tel: 626 2918, e-post:
[email protected]) ja keeletoimetajana õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel: 626
2953, e-post:
[email protected]).Eelnõu juriidilise analüüsi teostasid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hindrek Allvee (ametikoht
muutunud) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Anne-Ly Normak (tel: 715 3403; e-post:
[email protected]) ja keeletoimetuse
juhtkonna referent-keeletoimetaja Kristiane Liivoja (teenistussuhe peatunud).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud hetkel menetluses oleva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõuga (236
SE). Kõnealuse eelnõu vastu võtmisel tuleb muuta seonduvaid sätteid ka käesolevas eelnõus.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgnevate Euroopa Liidu õigusaktidega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste
turvalisuse tugevdamise kohta (edaspidi määrus (EÜ) nr 725/2004);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning
direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2013/53/EL);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade
ja -nõuete kohta (edaspidi direktiiv 2009/45/EÜ);
2
Komisjoni direktiiv 2010/36/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (edaspidi direktiiv
2010/36/EÜ);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite
keelamise kohta laevadel (edaspidi määrus (EÜ) nr 782/2003);
Komisjoni direktiiv 2011/15/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem
(edaspidi direktiiv 2011/15/EL);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli
(edaspidi direktiiv 2009/16/EÜ);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 530/2012, topeltpõhja ja -parraste või
samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta
ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise
kohta (edaspidi direktiiv 2005/65/EÜ);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse
korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe
miinimumtaseme kohta (edaspidi direktiiv 2008/106/EÜ);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi
2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Käesoleva seadusega muudetakse MSOS-i 01.01.2021 redaktsiooni (RT I, 10.07.2020, 74),
kaubandusliku meresõidu seaduse 01.07.2020 redaktsiooni (RT I, 28.02.2020, 12),
riigilõivuseaduse 01.01.2021 redaktsiooni (RT I, 01.07.2020, 14) ja sadamaseaduse 01.01.2021
redaktsiooni (RT I, 10.07.2020, 77).
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõu oli eelnõu koostamise alustamisel 2013. aastal märgitud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelnõude hulka, mille puhul ei rakendata
väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni, mõjude analüüsi ning mõjude järelhindamise kohta
sätestatud nõudeid lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskirja“ (edaspidi HÕNTE) §-st 66.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu § 1 käsitleb MSOS-i muutmist, § 2 kaubandusliku
meresõidu seaduse muutmist, § 3 riigilõivuseaduse muutmist, § 4 sadamaseaduse muutmist ja
§ 5 sätestab seaduse jõustumisaja.
Paragrahv 1 − MSOS-i muutmine.
MSOS-i § 1 lõigetest 4 ja 41 jäetakse välja viide MSOS § 45 lõikele 4. 11. detsembril 2014. a
vastu võetud MSOS-i muudatusega1 muudeti § 45 lõige 4, mis käsitles väikelaevajuhtide ja
muu veesõiduki juhtide keeldu juhtida veesõidukit joobeseisundis. Muudatuse kohaselt
lisandusid §-i 45 lõiked 41 ja 42, milles sätestati alkoholijoobe definitsioon ja veesõiduki
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122014003
3
omaniku õigus kehtestada väiksemat alkoholisisalduse määra või alkoholitarbimise keeldu. 11.
detsembri 2014. a muudatusega jäeti MSOS § 1 lõigete 4 ja 41 sõnastus muutmata, mistõttu
kehtib sõjalaevadele ja päästetööde paatide juhtidele alkoholijoobe definitsioon ning veesõiduki
omaniku õigus kehtestada alkoholitarbimise keeld, mitte aga keeld juhtida veesõidukit
joobeseisundis, mistõttu on tegemist ebaselge regulatsiooniga. Võttes arvesse asjaolu, et
sõjalaevadele ja päästetööde paatidele laienevad üldised veeteel liiklemise regulatsioonid ja
MSOS-i § 45 lõige 42 võimaldab laevaomanikul või reederil kehtestada ka alkoholitarbimise
keelu (mida sõjalaevadel ja Politsei- ja Piirivalveameti laevadel rakendatakse), siis ei ole MSOS
§ 1 lõigetes 4 ja 41 esitatud välistus vajalik ning käesoleva muudatusega jäetakse vastav erisus
seadusest välja.
MSOS-i § 1 täiendatakse lõikega 51 ja täpsustatakse MSOS-i kohaldamisala tulenevalt
vajadusest reguleerida vaba aja veetmiseks kasutatavale üle 24-meetrise kogupikkusega laevale
esitatavaid nõudeid. Vaba aja veetmiseks kasutatavale üle 24-meetrise kogupikkusega laevale
ei kohaldata meresõiduohutuse korraldamise süsteemi nõudeid, turvalisuse nõudeid ja
reisijateveo nõudeid. Nimetatud välistused tulenevad rahvusvahelise konventsiooni inimelude
ohutusest merel (edaspidi SOLAS) konventsiooni kohaldamisala sätestava reegli I/3 punkti a
alapunktist v, mille kohaselt ei kohaldata konventsiooni äritegevuseks mittekasutatavatele
lõbusõidulaevadele, välja arvatud V peatükk, mis laieneb kõigile laevadele mistahes reisidel.
Vaba aja veetmiseks kasutatav üle 24-meetrise kogupikkusega laev peab vastama kõigile
ülejäänud laevale kehtestatavatele nõuetele (laevade ohutusnõuded, mehitamise nõuded,
laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuded ja vabaparda määramise nõuded), kuid sellisele
laevale väljastatakse ainult merekõlblikkuse tunnistus, mõõtekiri ja ohutu mehitatuse tunnistus.
Muudatusega kaasneb majanduslik mõju ja mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele. Muudatus
puudutab potentsiaalselt vähem kui viit Eestis registreeritud vaba aja veetmiseks kasutatavat
üle 24-meetrise kogupikkusega laeva, millega ei veeta isikuid tasu eest. Samas muutub Eesti
lipp sellistele laevadele atraktiivsemaks, mistõttu võib selliste laevade arv Eesti laevaregistris
kasvada. Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 2 täiendatakse punktiga 11 ja lisatakse MSOS-i teisaldatava ujuvvahendi mõiste.
Erinevaid teisaldatavaid ujuvvahendeid kasutatakse palju ning seda mõistet kasutatakse nii
MSOS-is kui teistes õigusaktides. Seni ei ole antud mõistet Eesti õigusaktides defineeritud,
mistõttu puudub selge arusaam teisaldatava ujuvvahendi definitsioonist. Teisaldatava
ujuvvahendi puhul on tegemist veesõidukiga, mis ei ole iseliikuv ning mida ei saa iseseisvalt
sõiduks kasutada. Teisaldatavaks ujuvvahehendiks on näiteks praam ehk pargas – pukseeritav
lai lamedapõhjaline madala süvisega laev, millega toimub lastivedu peamiselt siseveekogudel
ja kaitstud merepiirkondades.
MSOS-i § 2 punktis 3 esitatud väikelaeva definitsiooni muudetakse ning sätte esimeses ja
teises lauses tehakse redaktsioonilised muudatused. Kehtivas sõnastuses on väikelaeva
kasutusalana eraldi välja toodud sportimine – tegemist on aga üleliigse regulatsiooniga, kuna
sportimine on samuti käsitletav vaba aja veetmisena (v.a juhul kui seda tehakse professionaalsel
tasemel, misjuhul sellist laeva ei käsitata väikelaevana). Kehtivas sõnastuses esitatud täiend,
mille kohaselt veesõiduk ei tohi vedada üle 12 reisija, ning sulgudes esitatud määratlus käib
ainult veesõiduki kohta, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse
vabaajareisideks või sportimiseks, mistõttu on kõnealune lauseosa tekstis vastavalt ümber
tõstetud. Samuti jäetakse definitsioonist välja mittevajalik tingimus, et veesõidukit, mida
esitletakse müügi eesmärgil, käsitatakse väikelaevana. Veesõiduki esitlemine müügi eesmärgil
ei muuda selle kasutusotstarvet ehk väikelaev ei muutu laevaks ega vastupidi. Punkti 3
viimasest lausest jäetakse välja mõisted „purjejaht, võistlusjaht“ ja nende asemel kasutatakse
mõistet „võistluspurjekas“. Eesti Jahtklubide Liit kui erialaliit märgistab ainult selliseid
purjekaid, mis on mõeldud treeninguteks ja võistlemiseks. Võistluspurjekale paigaldatakse
4
vastav märgistus nähtavale kohale ja märgistusel on ka kirje „võistluspurjekas“. Eelkõige on
siin mõeldud Rahvusvahelise Purjetamisliidu (International Sailing Federation, ISAF) poolt
tunnustatud paadiklasse (näiteks olümpiaklasse), kus toimub aktiivne treenimine ja võistlused.
Kuid purjejaht on ennekõike väikelaev, mis peab olema registreeritud liiklusregistris või
laevaregistris. Veeteede Ameti praktikas on esinenud juhtumeid, kus püütakse kasutada
registreerimata purjejahti, viidates erialaliidu poolsele märgistusele. Väikelaeva definitsiooni
muutmise eesmärgiks on eelkõige mõiste täpsustamine õigusselguse huvides.
MSOS-i § 2 punktis 5 sätestatud kiirreisilaeva mõiste viiakse vastavusse komisjoni direktiivi
2009/45/EÜ, mida on muudatud direktiiviga 2010/36/EL, artikli 2 punktis g esitatud mõistega.
Direktiivi sõnastuse kohaselt on sõnaselgelt väljendatud välistused, mille puhul laeva
kiirreisilaevaks ei loeta – vastavat täpsustust senikehtivas MSOS-i regulatsioonis ei ole.
MSOS-i § 2 täiendatakse punktiga 51 ja lisatakse MSOS-i õppelaeva mõiste, mis on kasutusel
veeteetasu regulatsioonis MSOS-i §-s 509 ning Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruses
nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“.
Nimetatud määrusega antakse õppelaevale õigus läbi viia laevapere liikmete
meresõidupraktikat, kuid määratlemata on, milliseid laevu õppelaevana käsitatakse. Lisatava
mõiste kohaselt on õppelaev laevapere liikmete väljaõppeks ja meresõidupraktika
sooritamiseks kasutatav ning vastavalt seadistatud ja mehitatud laev. Veeteetasu regulatsiooni
kohast soodustust on veeteetasu regulatsiooni jõustumisest arvates (alates 01.07.2013) saanud
11 laeva. Muudatuste eesmärgiks on suurendada õigusselgust ning tagada veeteetasu
soodustuse ühetaoline kohaldamine.
MSOS-i § 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks ja selles sisalduv laevatatavate sisevete mõiste
viiakse eraldi § 21, kuna sisuliselt ei ole tegemist mõiste, vaid laevatatavate sisevete loeteluga.
MSOS-i § 2 punktis 12 muudetakse volitatud klassifikatsiooniühingu mõistet, täpsustades
lepingu liiki, mille Veeteede Amet vastava juriidilise isikuga sõlmib ning mõistes ei täpsustata
enam halduslepinguga antavaid ülesandeid, vaid need tulenevad MSOS teistest sätetest, nt § 6
lg 21 ning § 12 lg 3 ja 4.
MSOS-i § 2 punktides 13 ja 14 esitatud klassifitseeritud laeva ja klassifitseerimata laeva
mõisted tunnistatakse kehtetuks, kuna tegelikkuses ei eksisteeri olukorda, kus laev kuuluks
selgelt ainult klassifikatsiooniühingu või Veeteede Ameti järelevalve alla. Tulenevalt MSOS-i
§-st 12 kuulub ka klassifitseeritud laev teatud juhtudel Veeteede Ameti järelevalve alla, samuti
võib klassifitseerimata laev kuuluda osaliselt klassifikatsiooniühingu järelevalve alla, näiteks
laeva seadmete osas. Seejuures tuleb MSOS-i § 19 lõike 1 kohaselt kõik laevad ehitada
klassifikatsiooniühingute reeglite alusel. Eelnevast lähtuvalt puudub vajadus eristada laevu
nende järelevalvealase kuuluvuse alusel. Eelnõuga jäetakse MSOS-ist välja klassifitseeritud ja
klassifitseerimata laeva mõisted ja seaduse tekstis edaspidi nimetatud alusel laevu ei eristata.
Kehtivas seaduses on kõnealused terminid kasutusel § 17 lõikes 4, § 19 lõigetes 6–62, § 442
lõikes 2 ja § 76 lõikes 21.
MSOS-i § 2 punktides 16 ja 23 tehakse redaktsioonilised muudatused seonduvalt MSOS-i §
2 punkti 11 kehtetuks tunnistamisega. Kuivõrd laevatatavate sisevete loetelu viiakse MSOS-i §
21, on vastavalt lühend „siseveed“ esitatud kõnealuses sättes. Eelnevast lähtuvalt tuleb MSOS-i
§ 2 punktides 16 ja 23 esitatud mõiste „sisevetel“ asemel kasutada „laevatatavatel sisevetel“.
MSOS-i § 2 punktis 18 tehakse redaktsiooniline muudatus, millega asendatakse definitsioonis
esitatud mõiste „turvalisuse plaan“ mõistega „turvaplaan“. Mõiste „turvalisuse plaan“ on
üksnes MSOS-i § 2 punktis 18 ning seaduses kasutatakse mujal terminit „turvaplaan“. Samuti
5
on mõiste „turvaplaan“ kasutusel sadamaseaduses (edaspidi SadS) ja riigilõivuseaduses
(edaspidi RLS). Seega on tegemist mõistete ühtlustamisega, et tagada õigusselgus MSOS-is
ning MSOS-i kooskõla teiste seadustega.
MSOS-i § 2 punktis 25 esitatud ajaloolise laeva mõistet muudetakse ning tõstetakse
vanusepiiri, millest alates võib laeva käsitada ajaloolise laevana. Seoses eesmärgiga ühtlustada
ajaloolise laeva mõiste direktiivi 2009/45/EÜ artikli 3 punkti 2 alapunkti a alapunktis v
sätestatuga, mille kohaselt ei kohaldata direktiivi kohalikus rannasõidus sõitvatele
reisilaevadele, mis on projekteeritud enne 1965. aastat, käsitatakse ajaloolise laevana laeva, mis
on projekteeritud enne 1965. aastat. Nimetatud vanusepiir on esitatud üldjuhul „ajalooliste
laevade“ mõistes seetõttu, et 1960. aasta SOLAS konventsioon jõustus 26. mail 1965. Tegemist
on esimese kaasaegse SOLAS konventsiooniga, mille alusel suur osa ajaloolisi laevu ehitati.
Enne 1960. aasta SOLAS konventsiooni jõustumist ehitatud laevu on kogu maailmas väga vähe
säilinud ning üldjuhul seisavad nad kas kai ääres või kail või on sellisel määral ümber ehitatud,
et neile kohaldub juba uuem SOLAS konventsioon.
Samuti loobutakse reisilaevade ja muude laevade ajaloolise laevana käsitlemisel erisuste
tegemisest ning edaspidi lähtutakse laevade puhul ühtsest vanusepiirist. Laeva või laevatüübi
koopia ajaloolise laevana käsitamisele lisatakse tingimus, mille kohaselt koopiana ehitatud
laeval peab olema võimalik edasi anda ajaloolisi mereoskusi ja -tavasid. Samuti lisatakse
võimalus ajaloolise laevana käsitada enne 1965. aastal ehitatud/projekteeritud laeva, mis võib
olla näiteks ulatuslikult ümber ehitatud, kuid millel on merekultuuri ja -ajaloo säilitamise
seisukohalt silmapaistev tähtsus.
Muudatused on läbi arutatud ja kokku lepitud Eesti Ajalooliste Laevade Seltsiga. Laeva
ajaloolisuse tõttu ei ole Veeteede Ametilt möönduste tegemist MSOS-i § 13 lõike 1 alusel seni
taotletud. Muudatus puudutab potentsiaalselt Eestis registreeritud 35–50 aasta vanuseid
reisilaevu ja 40–50 aasta vanuseid kaubalaevu (sh laevaregistris ja liiklusregistris registreeritud
alla 12-meetrised laevad ja väikelaevad, millele on väljastatud lisaks laeva tunnistused), millel
on huvi ajaloolise laeva staatuse tõttu kasutada võimalust möönduste tegemiseks MSOS-i § 13
lõike 1 alusel.
MSOS-i § 2 täiendatakse punktidega 271 ja 272. Punktiga 271 lisatakse MSOS-i ankruala
mõiste. Mõiste „ankruala“ on MSOS-is kasutuses, kuid seni pole seda mõistena lahti seletatud,
samuti on tekkinud probleeme mõistete „ankruala“ ja „ankrupaik“ eristamisel. „Ankruala“ on
MSOS-i mõistes eripiirkond, mille määrab Veeteede Amet ankrus seismiseks. Tulenevalt
Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (edaspidi IHO) navigatsioonikaartide koostamise
eeskirjast on ankruala määratletud kui piiridega ankrukoht. „Ankrupaik“ nimetatud eeskirja
mõistes on määratlemata piiridega mereala, kus laevadel on võimalik ankrusse jääda. Eestis
ankrupaiku nimetatud eeskirja mõistes ei ole määratud, kuna laev võib ankrusse jääda vastavalt
vajadusele mistahes sobival merealal, kus see pole keelatud. Ankrukoht on konkreetne koht
ankrualas või ankrupaigas, kuhu laev ankru laseb. Hetkel kasutatakse vääralt ankrukoha mõistet
ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. oktoobri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise
kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ (edaspidi lootsimise korra
määrus) – määruses on sisuliselt käsitletud ankrualasid. Pärast eelnõu vastuvõtmist
korrigeeritakse mõistekasutust ka lootsimise korra määruses.
MSOS-i § 2 punktiga 272 lisatakse MSOS-i kohustusliku lootsimise piirkonna mõiste, kuna
hetkel jääb MSOS-i sõnastusest selgusetuks, kas kohustusliku lootsimise piirkonnaks on
MSOS-i § 54 lõikest 1 tulenevalt kogu sisemeri või mingi muu mereala. Seaduses on läbivalt
kasutatud mõistet „kohustusliku lootsimise piirkond“, kuid mõistet ennast ei ole defineeritud.
Lähtuvalt lootsimise korra määruse § 4 lõikest 2, millega on sadamate lähistel ning Väinameres
6
ja Soela väinas kehtestatud lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, loetakse
kohustusliku lootsimise piirkonnaks nimetatud kohtade vahelist mereala. Muudatuste
eesmärgiks on õigusselguse suurendamine.
MSOS-i täiendatakse §-ga 21, mille lõikes 1 esitatakse varem § 2 punktis 11 sätestatud
laevatatavate sisevete loetelu. Sisevete loetelu esitatakse üldsätteid hõlmavas 1. peatükis, kuna
antud loeteluga määratletakse muuhulgas seaduse kehtivusala. Võrreldes kehtiva seadusega on
nimekirjast välja jäetud Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sillani ning Tuudi jõgi suudmest
kuni Kirikuküla sillani. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.05.1997. a määrusele nr 94 „Matsalu
rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine“ on Matsalu siselahe ja roostike
sihtkaitsevööndis keelatud inimeste viibimine, välja arvatud teaduslikeks uurimistöödeks,
järelevalve- ja päästetöödeks ning jõgede sihtkaitsevööndi veealadel on keelatud inimeste
viibimine kaitseala valitseja nõusolekuta, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödeks. Jõgede
sihtkaitsevööndisse kuuluvad Kasari jõe, Suitsu jõe (Tuudi), Penijõe, Rõude jõe, Rannamõisa
jõe, Raana jõe ja Liivi jõe kaitseala piiresse jäävad osad. Kuna kaitseala piires on Kasari ja
Tuudi jõel viibimiseks vaja kaitseala valitseja nõusolekut ning Kasari jõgi suubub Matsalu lahte
Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevööndis (kus on üldse keelatud inimestel viibimine) ning
Tuudi (Suitsu) jõgi suubub Kasari jõkke, siis on nendel jõgedel liiklemine rangelt piiratud.
Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud Kasari ja Tuudi jõgede laevatatavaks siseveeks
nimetamine.
Paragrahvi 21 lõikega 2 lisatakse merega ühenduses olevate laevatatavate sisevete loetelu,
millele on viidatud kehtiva seaduse § 45 lõikes 1, kuid mille sisu ei ole seni antud.
MSOS-i § 3 lõikeid 3 ja 31 muudetakse. Lõikes 3 sätestatud volitusnormi täpsustatakse
selliselt, et see hõlmaks nii laevade mõõtmise kui ka mõõtekirja väljastamise korda ning
mõõtekirjale kantavate andmete loetelu. Kehtiv volitusnorm ei võimalda kehtestada mõõtmise
tingimusi ega mõõtekirjale kantavate andmete loetelu, mistõttu on vajalik volitusnormi
laiendamine, et määrusega saaks asjaomase regulatsiooni kehtestada. Volitusnormi kohaselt
kohaldatakse määrust alla 24-meetristele laevadele. Nimetatud määruse mõõtmise korra osa ei
kohaldata alla 24-meetriste kalalaevade suhtes, kuna kalalaevade mõõtmist puudutav
regulatsioon on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1130
kalalaevade omaduste määratlemise kohta (edaspidi määrus (EL) 2017/1130). Nimetatud
määruse kohaldamisele viitab muudetav MSOS-i § 3 lõige 31. Kuivõrd määrusest (EL)
2017/1130 ei tulene kalalaevade mõõtekirja vormi, kasutatakse kalalaevade puhul lõike 3 alusel
antud määruses esitatud mõõtekirja vormi. Üle 24-meetriste laevade (sh kalalaevade) mõõtmise
ja mõõtekirja väljastamise kord on reguleeritud rahvusvahelise laevade mõõtmise
konventsiooniga. Volitusnormi täpsustamine ei too kaasa määruse olulist sisulist muudatust,
kuna laeva mõõtmise regulatsioon on määrusega juba kehtestatud. Küll aga tunnistatakse
kehtetuks määruse lisa (mõõtekirja vorm), kuna selle järgi puudub praktiline vajadus, sest
määrusega on kehtestatud mõõtekirjal kajastatud andmete täpne andmete loetelu. Määruse
kavand on esitatud seletuskirja lisas. Sätete muutmise eesmärk on tagada seaduse kooskõla
Euroopa Liidu õigusega ja seaduse rakendusaktide kooskõla seadusega.
MSOS-i § 3 lõigete 4 ja 5 muudatusega jäetakse sätetest välja regulatsioon, mille kohaselt
Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu või teise Euroopa Liidu liikmesriigi
väljastatud tegevusluba isikule, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid MSOS-i §-s 7
nimetatud tegevusvaldkonnas. Tulenevalt asjaolust, et MSOS-is puudub volitusnorm
klassiühingu volitamiseks tegevuslube andma ning puudub ka vajadus neid selleks volitada
(Veeteede Amet väljastab vastavaid tegevuslube ise), on tegemist üleliigse ja vastuolulise
sättega. Muudatuse eesmärgiks on õigusselguse suurendamine.
7
MSOS-i § 3 täiendatakse lõikega 9 ning võimaldatakse laevale tunnistuste ja tõendite
väljastamise ning väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest ettenähtud
riigilõivu võtta ka välisriigi lippu kandvatelt laevadelt juhul, kui Veeteede Amet neile tunnistusi
või tõendeid väljastab. Samuti võimaldab säte võtta riigilõivu meresõiduohutust tõendavate
tunnistuste väljastamise eest välislaevalt juhul, kui lipuriik palub Veeteede Ametil sellised
tunnistused väljastada. Muudatusega ei kaasne majanduslikku mõju, kuna sihtrühm asub
väljaspool Eestit. Muudatusega kaasneb mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele. Eeldatavalt
ei väljastata välislaevadele aastas üle ühe meresõiduohutust tõendava tunnistuse, mille eest
laekub riigilõivu 130 eurot, arvestades, et tunnistuse väljastamise aluseks oleva
dokumentatsiooni läbivaatamisele kulub üks töötund. Muudatuse mõju on kajastatud
seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 51 tunnistatakse kehtetuks, kuna tegemist on sättega, mis juba on muude MSOS-i
regulatsioonidega kaetud ning mille rakendamises on toimunud sisulisi muudatusi. MSOS-i §
51 näeb ette kohustuse laeva kaptenil märkida laevaagendi olemasolul tema nimi
lootsikviitungile ja Veeteede Ametile esitatavale laeva ülddeklaratsioonile. Ülddeklaratsioon
esitatakse nii Veeteede Ametile kui ka teistele asjaomastele asutustele elektroonilise
mereinfosüsteemi (edaspidi EMDE) kaudu ja seda teeb üldjuhul agent ise – samas on majandus-
ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi
põhimäärus“ § 8 lõikest 1 tulenevalt ülddeklaratsiooni esitamise õigus lisaks agendile EMDE
kaudu ka reederil või laeva kaptenil. AS-le Eesti Loots esitatakse laeva agendi nimi majandus-
ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi
laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ § 1 lõikes 21 sätestatud lootsitellimusega.
MSOS § 6 lõikes 21 jäetakse välja tekstiosa „, kellega Veeteede Amet on sõlminud vastava
lepingu“. Arvestades, et MSOS § 2 punktis 12 on sätestatud volitatud klassifikatsiooniühingu
mõiste, kus on juba märgitud, et tegemist on juriidilise isikuga, kellega Veeteede Amet on
sõlminud halduslepingu, puudub vajadus nimetatut MSOS § 6 lõikes 21 uuesti korrata.
MSOS-i § 6 lõike 6 muudatusega kehtestatakse alus riigilõivu võtmiseks reederi vastavuse
tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse ning laevale väljastatavate meresõiduohutuse
korraldamise tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamise eest.
Seni on Veeteede Amet nimetatud tunnistuste väljastamise eest riigilõivu võtnud RLS-i § 189
lõike 1 alusel meresõiduohutust tõendavate tunnistuste väljastamise eest. Muudatus on vajalik
õigusselguse huvides, et seaduses oleks selgelt välja toodud, milliste meresõiduohutust
tõendavate tunnistuste eest riigilõivu võetakse. Näiteks 2017. aastal viidi läbi 14 reederi ISM
(International Safety Management) auditit ja väljastati kolm ajutist vastavuse tunnistust (1 lk)
ja kaks vastavuse tunnistust (2 lk). Samuti viidi läbi 10 laeva ISM auditit ja väljastati kuus
ajutist meresõiduohutuse korraldamise tunnistust (1 lk) ja viis meresõiduohutuse korraldamise
tunnistust (3 lk). Aastas laekub seega eeldatavalt umbes 150–200 eurot.
MSOS-i §-s 7 tehakse sisulisi muudatusi tegevuslubade regulatsiooniga seoses. Veeteede Amet
analüüsis MSOS-is sätestatud tegevuslubade regulatsiooni ja hindamise tulemusel selgus, et
mitmete tegevuslubade olemasolu ei ole hädavajalik ning et senine tegevusloa saamise protsess
on selle taotlejatele pahatihti liiga bürokraatlik. Lisaks tuleb märkida, et ka teiste lähiriikide
praktika ei näe ette tegevusloa kohustust enamiku MSOS-i §-s 7 reguleeritud
tegevusvaldkondade puhul.
Üleliigsete tegevuslubade vähendamine on seotud majandus- ja taristuministri eestvedamisel ja
nelja ministri koostöös algatatud halduskoormuse vähendamise ehk nn nullbürokraatia
8
projektiga2, mis algatati Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2015–2019 ning jätkus ka
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2016–2019. Nullbürokraatia projekti eesmärk on
vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel – riigiga suhtlemine peab
muutuma senisest oluliselt lihtsamaks ja vähemkoormavaks. Nullbürokraatia teise etapi
peamine eesmärk on lihtsustada turule pääsemise nõudeid ning muuta erinõuetega
tegevusaladel ettevõtete tegevuskeskkond lihtsamaks ja ettevõtlusele vähem kulukaks. Selle
käigus toimus kehtivate tegevuslubade ülevaatamine ning hindamine, kas tegevusload täidavad
oma eesmärki ning kas nende säilitamine senisel kujul on vajalik.
Pärast eelnõu jõustumist on tegevusluba nõutav järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1. laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine;
2. laeva raadiosideseadmete remontimine, kontrollimine ja kaldahooldus;
3. laeva päästevahendite remontimine, kontrollimine ja katsetamine;
4. väikelaevade ehitamine;
5. väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine;
6. MSOS 5. peatüki kohane laevapere liikme erialane ettevalmistamine, välja arvatud
laevakoka koolitus;
7. jetijuhtide väljaõppe korraldamine;
8. reederi turvaülema väljaõppe korraldamine;
9. sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine (sätestatakse eelnõus
toodud sadamaseaduse (edaspidi SadS) muudatusena).
Pärast eelnõu jõustumist ei ole tegevusluba nõutav järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks, kuid
on vaja esitada majandustegevusteade:
1. kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus;
2. laevade agenteerimine.
Pärast eelnõu jõustumist ei ole tegevusluba nõutav järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1. laevaehituse ja -remondi ning laevade ümberehitus;
2. laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamise, kontrollimise,
remontimise ning katsetamine;
3. navigatsioonivahendite valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine;
4. laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine;
5. hüdrograafiline mõõdistamine;
6. mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
7. väikelaevade remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;
8. laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus.
MSOS-i § 7 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
laevaehituse ja -remondi ning laevade ümberehituse tegevusalal tegutsemisel, kuna sisuliselt
on tegemist dubleeriva tegevusena riigipoolse topeltkontrolli näol. Laeva projekteerimise,
ehitamise ja seadistamise nõuded on sätestatud MSOS-i §-s 19. Lõike 1 kohaselt tehakse seda
asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide nõuete ning volitatud klassifikatsiooniühingute
reeglite alusel. Järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle teostab
Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing. Kui laev ei vasta nõuetele, ei väljastata
sellele MSOS-i § 17 kohast laeva merekõlblikkuse tunnistust.
Täiendavalt teostavad Veeteede Amet ning volitatud klassifikatsiooniühing MSOS-i § 12 lõike
3 kohaselt Eestis registreeritud laeva tehnilist järelevalvet. Tehniline ülevaatus korraldatakse
rahvusvaheliste konventsioonide ning MSOS-iga kehtestatud ulatuses ja tähtaegadel, seejuures
2
https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia
9
viiakse esmane ülevaatus läbi enne laeva kasutusele võtmist. Seega on siin oluline asjaolu, et
Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing on Eestis registreeritud laeva üle vaadanud
ja väljastanud kõik asjakohased tunnistused. Seda tehakse sõltumata sellest, kas laeva ehitajal
oli vastav tegevusluba olemas. Ka rahvusvaheliselt ei ole ette nähtud, et laeva ehitamiseks peab
olema tegevusluba – SOLAS konventsioon sätestab üksnes seda, et laev peab olema ehitatud
vastavuses tunnustatud klassiühingu nõuetega või riikliku mereadministratsiooni samaväärsete
nõuetega.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 52 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 9 luba) laevaehituse
ja -remondi ning laevade ümberehituse tegevusalal tegutsemiseks.
MSOS-i § 7 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamise, kontrollimise, remontimise ning
katsetamise tegevusalal tegutsemisel. Ka siin jäetakse loakohustus seadusest dubleerimise tõttu
välja. Laeva tehniline järelevalve hõlmab MSOS-i § 12 lõike 1 kohaselt ka laeva ning selle
seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist rahvusvahelistes konventsioonides ning
MSOS-is sätestatud nõuetele, samuti MSOS-i § 19 lõigetest 2 ja 3 tulenevat üldist kohustust
teostada järelevalvet laeva seadistamise üle. Teisisõnu kontrollitakse laeva esmasel ülevaatusel
enne selle kasutusele võtmist ning ka hilisematel ülevaatustel laeva seadmeid ja varustust
sõltumata sellest, kas ettevõtjal on vastav tegevusluba olemas.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 60 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 10 luba) laevaseadmete, -
mehhanismide ja -süsteemide valmistamise, kontrollimise, remontimise ning katsetamise
tegevusalal tegutsemiseks.
MSOS-i § 7 punkt 4 muudetakse ja selles sätestatakse laeva raadiosideseadmete remontimise,
kontrollimise, katsetamise ja kaldahoolduse tegevusloaga seonduv. Sätte kehtiv sõnastus
hõlmab nii raadioseadmete kui ka pääste- ja tuletõrjevahenditega seotud tegevusluba. Praktikas
ei ole need valdkonnad omavahel kuigivõrd seotud – st näiteks raadioseadmetega seotud
tegevusluba taotleval isikul ei ole üldjuhul puutumust pääste- ja tuletõrjevahenditega, mistõttu
on otstarbekam vastavaid tegevuslube seaduses eristada. MSOS-i § 7 punktis 4 täpsustatakse,
et tegevusluba peab olema laeva raadiosideseadmete remontimisel, kontrollimisel, katsetamisel
ja kaldahooldusel. Veeteede Ametil on järelevalvefunktsioonist tulenevalt oluline omada
piisavat infot valdkonnas tegutsevatest ettevõtjatest ja nende töö kvaliteedist. Samuti tuleb
arvestada, et laeva raadioseadmete kontrollimise jm tegevusloaga ettevõtjad tegutsevad
järelevalveasutuse huvides. Navigatsiooniseadmete valmistamisel, remontimisel, hooldamisel
ja katsetamisel ei ole loakohustus edaspidi enam vajalik, kuna puuduvad konkreetsed nõuded,
mis on tegevusloa saamise eelduseks.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 27 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 2 luba) laeva
raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning
tulekaitsekonstruktsioonide valmistamise, remontimise, kontrollimise ja katsetamise ning
raadiosideseadmete kaldahoolduse tegevusalal tegutsemiseks.
MSOS-i § 7 täiendatakse punktiga 41, milles sätestatakse tegevusloa kohustus laeva
päästevahendite remontimise, kontrollimise ja katsetamise tegevusalal tegutsemiseks. Lisaks
MSOS § 7 punkti 4 muudatuse osas märgitule, eristatakse lisatavas sättes päästevahendite ja
tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonidega seonduv. Veeteede Ameti väljastatav
tegevusluba ei ole enam nõutav tuletõrjevahenditele ja tulekaitsekonstruktsioonidele, kuna need
10
tegevusalad on reguleeritud tuleohutuse seadusega. Samuti ei ole nõutav tegevusloa olemasolu
päästevahendite valmistamisele. Päästevahendite valmistamise nõuded tulenevad Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ. Kõnealuse direktiivi nõuded on MSOS-s
üle võetud laeva ohutusvarustuse sätetega (MSOS § 191 ja § 192) ning puudub vajadus
päästevahendite valmistamiseks eraldi tegevusloa nõuet sätestada.
1. jaanuaril 2020 jõustus IMO resolutsioon MSC.402(96) (Requirements for maintenance,
thorough examination, operational testing, overhaul and repair of lifeboats and rescue boats,
launching appliances and release gear), mis sätestab nõuded päästepaatide, valvepaatide,
veeskamisvahendite ja vabastusseadmete remontimisele, hooldamisele, katsetamisele ja
kontrollimisele, mistõttu säilib MSOS-s tegevusloa kohustus päästevahendite remontimise,
kontrollimise ja katsetamise tegevusalal tegutsemiseks.
MSOS-i § 7 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise ja laevade katsetamise tegevusalal
tegutsemisel. Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri
seisuga väljastanud 29 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 ühe loa) laevade
tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise ja laevade katsetamise tegevusalal tegutsemiseks.
Laeva tehnilise dokumentatsiooni esitamist reguleerib MSOS-i § 14 lõige 1, mille kohaselt
tuleb Eestis registreeritava või registreeritud ehitatava või ümberehitatava laeva tehniline
dokumentatsioon esitada Veeteede Ametile läbivaatamiseks ning kooskõlastamiseks enne
ehitamise alustamist. Esitatavate dokumentide loetelu on sätestatud MSOS-i § 14 lõike 3 alusel
kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses „Veeteede Ametile esitatavate laeva
tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“. Tehnilise dokumentatsiooni
esitamise ja kooskõlastamise puhul ei ole sisuliselt oluline, kas ettevõtjal on vastav tegevusluba
või mitte – Veeteede Amet kontrollib dokumentatsiooni igal juhul.
MSOS-i § 7 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatuse tegevusalal tegutsemisel ning see
asendatakse teatamiskohustusega. MSOS-i § 7 punkti 6 kohaselt peab ettevõtjal olema
tegevusluba kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatuse tegemiseks. Ühtegi vastavat
tegevusluba väljastatud ei ole. 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise
laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL konventsioon) II lisast,
mis reguleerib reostuse vältimist vedelate kahjulike ainete mahtveol, tuleneb nõue, et
konventsiooniosalise riigi valitsus nimetab või volitab ülevaatajad vastava kontrollmeetme
rakendamiseks. Teisisõnu ei tulene konventsioonist otseselt tegevusloa nõuet, mistõttu on
võimalik asendada tegevusloa kohustus seaduses teatamiskohustusega. Praktilise vajaduse
puuduse tõttu ei ole sellist tegevusluba kordagi taotletud, puuduvad ka ülevaatusega tegelevad
ettevõtjad. Ülevaatajat saab asendada Veeteede Ameti järelevalveametnik, kel on MSOS-i § 42
lõike 21 kohaselt pädevus ülevaatus läbi viia.
MSOS-i § 7 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
hüdrograafilise mõõdistamise tegevusalal tegutsemiseks. Arvestades, et kehtiva MSOS-i
kohaselt tuleb hüdrograafilised mõõdistustööd Veeteede Ametiga kooskõlastada ning ametlikus
navigatsiooniteabes võib kasutada ainult Veeteede Ameti poolt heaks kiidetud mõõdistustööde
andmeid, siis sellega on tagatud hüdrograafiliste mõõdistustööde vastavus ning puudub vajadus
eraldi tegevusloa omamiseks hüdrograafiliste mõõdistustööde teostamiseks (vt nimetatuga
seonduvalt seletuskirjas MSOS-i § 47 muudatuse selgitusi). Hüdrograafilise mõõdistamise
tegevusvaldkonnas on väljastatud seitse tegevusluba (väljastatud aastatel 2003–2004).
Saamatajääv tulu riigilõivudest on suurusjärgus null eurot, arvestades, et tegevusluba on
tähtajatu ning uusi tegevusloa taotlejaid antud tegevusalal lisandub väga vähe. Muudatusega
11
kaasneb väheoluline mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele. Muudatuse mõju on kajastatud
seaduse mõjude peatükis.
MSOS-i § 7 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimise tegevusalal tegutsemiseks. Arvestades, et
MSOS seab nõuded mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemile, mis peab olema sertifitseeritud ning
mille vastavust hindab akrediteeritud audiitor, ei ole täiendava tegevusloa väljastamine
põhjendatud ja vajalik. Ühtegi vastavat tegevusluba väljastatud ei ole, mistõttu omab muudatus
potentsiaalselt positiivset mõju uutele kvaliteedisüsteemi auditeerivatele ettevõtetele, kes ei
vaja enam auditi teostamiseks tegevusluba (seega väheneb halduskoormus nimetatud
ettevõtjatele).
MSOS-i § 7 punkti 9 muudetakse ja sätestatakse loakohustusega tegevusalana vaid väikelaeva
ehitamine. Loakohustusega tegevusalade hulgast jäetakse välja väikelaevade tehniline
ülevaatus, kuna tegemist on riikliku järelevalve objektiga, mis on vajalik turujärelevalve
tagamiseks. Sellest tulenevalt ei volitata nimetatud tegevust ka eelnõu jõustumise järel
eraõiguslikele isikutele.
Loakohustusega tegevusalade hulgast jäetakse välja väikelaeva remontimine ja katsetamine.
Väikelaeva remontimine on tegevus, mis ei eelda olemuslikult tegevusluba. Praegu peab
taotleja esitama majandustegevuse registri kaudu Veeteede Ametile taotluse, milles esitab oma
nime, isikukoodi ja aadressi. Samas puuduvad reaalsed kriteeriumid ja nõuded, mille järgi oleks
võimalik väikelaevade remontimise pädevust hinnata – erinevalt nt väikelaevade ehitamisest,
kus kehtib ühtlustatud õigusakt Euroopa Liidu tasandil. Uute nõuete kehtestamine väikelaeva
remontimisele oleks aga nõude adressaadile koormav ning seega vastuolus nullbürokraatia
projekti üldise eesmärgiga.
Samuti ei oleks see kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/53/EL
väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi
direktiiv 2013/53/EL). Seejuures tuleb täpsustada, et direktiivi 2013/53/EL kohaselt hõlmab
väikelaeva ehitamine ka selle olulist ümberehitamist. Oluliseks ümberehitamiseks loetakse
veesõiduki käitamisvahendite muutmist, millega kaasneb oluline mootori muutmine, või
muudetakse veesõidukit nii suures ulatuses, et see ei pruugi vastata direktiivis sätestatud
kohaldatavatele olulistele ohutus- ja keskkonnanõuetele. Sellisel juhul tuleb direktiivi kohaselt
läbi viia uus vastavushindamine tootja poolt, kes soovib ümberehitatud väikelaeva turule lasta.
Kuivõrd tootjad vastutavad ümberehitatud laeva nõuetele vastavuse eest ning hoolivad sellest,
et nende toote hoolduse ja remondi võimalused oleksid nõuetekohased erinevates riikides, siis
seaduses eraldi riiklikku loakohustust ei ole vaja sätestada. Kui tegemist ei ole veesõiduki
olulise ümberehitamisega, vaid lihtsamate remonditöödega, siis sel juhul direktiiv 2013/53/EL
ei kohaldu ja tegevusluba ei ole vaja. Väikelaeva katsetamine on väikelaeva ehitaja või tootja
kohustus enne toote turule laskmist ja seega saab olla seotud üksnes väikelaevade ehitamise
tegevusloaga.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 77 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 13 tegevusluba)
väikelaevade ehitamise, remontimise, katsetamise ja tehnilise ülevaatuse tegevusalal
tegutsemiseks. Muudatusega kaasneb mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele ning
majanduslik mõju. Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 7 punkt 11 sõnastatakse selguse huvides ümber (kehtiva sõnastuse järgi on
tegevusalaks tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse korraldamine
laevapere liikmetele) ja lisatakse täiendus, millega jäetakse loakohustusega tegevusalade
12
loetelust välja laevakoka koolituse korraldamine. Laevakoka koolitamiseks ei ole loakohustus
vajalik, kuna koka väljaõpe toimub üldise koolitusena, mitte laevapere liikme erialase
koolitusena. Oluline on märkida, et seni pole MSOS-i sõnastus ka laevakoka koolituse puhul
tegevusluba sõnaselgelt nõudnud, kuid kuna laevapere liikmeteks on ka laevakokad, siis võib
tõlgendada kehtivat MSOS-i § 7 punkti 11 selliselt, et see laieneb ka laevakoka koolitustele.
Seni ei ole ühtegi laevakoka koolitust läbiviivale ettevõtjale tegevusluba antud ning neid ei ole
ka Veeteede Ametist taotletud. Muudatus kaotab tarbetu nõude, mida tegelikkuses ei ole
rakendatud. Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri
seisuga väljastanud 7 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 ühe loa) tasemeõppe
(kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse korraldamine laevapere liikmetele tegevusalal
tegeutsemiseks.
MSOS-i § 7 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
laevade turvavarustuse paigaldamise ja hoolduse tegevusalal tegutsemiseks. Säte jäetakse
MSOS-ist välja, kuna kohustus kontrollida turvalisust tagavaid seadmeid ja varustust tuleneb
MSOS-i § 111 lõikest 2 sõltumata sellest, kas turvavarustuse paigaldanud või hooldaval
ettevõtjal on tegevusluba olemas. Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019.
aasta 1. oktoobri seisuga väljastanud 7 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 ühe
loa) laevade turvavarustuse paigaldamise ja hoolduse tegevusalal tegutsemiseks.
MSOS-i § 7 punkti 14 muudetakse ja sättest jäetakse välja viide laeva turvaülema väljaõppe
korraldamise tegevusalale, kuna laeva turvaülem on laevapere liige ning tema väljaõppe
korraldamine on reguleeritud MSOS-i 5. peatükiga (§ 20 lõige 1), mistõttu see on juba hõlmatud
§ 7 punktis 11 nimetatud laevapere liikmete erialase ettevalmistamise tegevusalaga. Praegu
MSOS § 7 p-s 14 sätestatud sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise
tegevusloa nõue viiakse üle SadS-sse, kuna vastaval tegevusalal tegutsemise regulatsioon
kuulub selle seaduse reguleerimisalasse. Eelnevast lähtuvalt jääb võrreldes senikehtinud § 7
lõikega 14 MSOS-is kehtima reederi turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa nõue.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 2 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 ühe loa) reederi ning laeva,
sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusalal tegutsemiseks.
MSOS-i § 7 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
laevade agenteerimise tegevusalal tegutsemiseks (ja see asendatakse teatamiskohustusega).
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 122 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 11 tegevusluba) laevade
agenteerimise tegevusalal tegutsemiseks. Vaatamata tegevusloa kohustusele ei ole agentidele
praktikas kehtestatud kvalifikatsiooni tõendavaid erinõudeid, näiteks erialase koolituse või
eksami läbimise nõuet. Agent esindab oma tegevuses laeva reederit, kellega tal on sõlmitud
eraõiguslik leping – teisisõnu on tegemist küsimusega, mida ei ole tarvis riiklikul tasandil
õigusaktiga reguleerida. Kuna ülevaade tegutsevatest agentidest on praktikas siiski vajalik,
muudetakse laevade agenteerimine teavitamiskohustuseks – tegevust alustav füüsiline või
juriidiline isik peab esitama Veeteede Ametile majandustegevusteate. Tulenevalt muudatusest
tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise
kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ § 1 lõikest 2 välja jätta viide Eestis
tegevusluba omavale laevaagendile.
MSOS-i § 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse, et kui isik taotleb § 7 punktides 4 ja 41
nimetatud tegevusluba, peab ta taotlusele lisama koopia seadme, vahendi või süsteemi tootja
loast või tunnistusest toote hoolduse, kontrolli või remondi tegemiseks, kui tal selline luba või
tunnistus on. Täpsustus on tehtud eelkõige selguse huvides, sest muude tegevusalade puhul ei
13
ole viide seadmete tootjale asjakohane. Üldjuhul ei anna raadiosideseadmete või
päästevahendite valmistajatehas isikule õigust nende seadmeid hooldada või remontida, kui isik
pole vastavat väljaõpet saanud.
MSOS-i § 9 täiendatakse lõikega 31 ja sätestatakse, et § 7 punktis 41 nimetatud
päästevahendite remontimise, kontrollimise ja katsetamise tegevusloa taotlemisel lisatakse
taotlusele andmed päästevahendite hooldusjaama kohta, mis peab vastama SOLAS
konventsioonist tulenevatele nõuetele. Veeteede Amet kontrollib tegevusloa taotluse
menetlemisel erinõuete täitmist lähtudes SOLAS konventsiooni III peatüki reegli 20 lõikest 8.1,
mis sätestab nõuded päästevahendite hooldusele ja kontrollile. Konventsiooni kohaselt tuleb
päästevahendeid hooldada heakskiidetud hooldusjaamas, kus on kohased seadmed ning vastava
väljaõppe saanud personal. Täpsemad nõuded hooldusjaamadele on sätestatud Rahvusvahelise
Mereorganisatsiooni (IMO) assamblee resolutsioonis A.761(18). Kõnealune resolutsioon
määratleb täpsemad kriteeriumid, millele hooldusjaam peab vastama, samuti päästevahendite
hoolduseks vajalikud katsed ja protseduurid.
MSOS-i § 9 lõige 4 muudetakse tulenevalt MSOS-i § 7 punkti 11 muudatusest. Varasemalt
tekstina esitatud tegevusalade asemel on ümbersõnastatud lõikes esitatud konkreetsed viited §-s
7 nimetatud tegevusaladele, mille tegevusloa taotlemisel tuleb taotlusele lisada õppekavad,
tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri. Tehniliste vahendite
hulka kuuluvad näiteks klassikalised stendid, maketid laevade jõu-, elektri-, külmutus, juhtimis-
ja navigeerimisseadmed, arvutid, arvuti testprogrammid või projekteerimisprogrammid (Auto-
Cad teoreetiliste jooniste tarvis), õppeotstarbelised filmid, laevades kasutatavad
raadiosideseadmed, päästevahendid, aga samuti esitlusvahendid, nagu skannerid, printerid,
fotokaamerad, LCD-projektorid, ekraanid, tahvlid ja muud IMO mudelkursustes nimetatud
õppevahendid.
MSOS-i § 9 täiendatakse lõikega 6, milles esitatakse § 10 praegune tekst. Muudatus on
vajalik, et teatamiskohutusega tegevusalade nimekiri oleks võimalik esitada seaduse
ülesehituse seisukohalt loogilises asukohas ehk pärast tegevuslubade regulatsiooni.
MSOS-i § 10 pealkiri ja tekst muudetakse ja selles loetletakse teatamiskohustusega
tegevusalad. Teatud tegevusalad, mis on praegu hõlmatud loakohustusega, muutuvad
teatamiskohustusega tegevusaladeks, st majandustegevusega alustamiseks piisab tegevusloa
taotlemise asemel teate esitamisest. Ettevõtja peab esitama Veeteede Ametile
majandustegevusteate kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatuse (praegu MSOS-i § 7
punkt 6) ja laevade agenteerimise (praegu MSOS-i § 7 punkt 15) tegevusaladel tegutsemiseks.
Ettevõtja esitab majandustegevusteates majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi
MsüS) §-s 15 nimetatud andmed (ettevõtja nimi, registrikood, kontaktandmed jne).
Majandustegevuse nõuete täitmist eelnevalt ei kontrollita ning kande puudumine ei tähenda
tegutsemise keeldu.
Eestis puuduvad praegu kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatusega tegelevad
ettevõtjad ning ka vastavad kvalifikatsiooninõuded, mistõttu ei ole loakohustus praktikas
otstarbekas. Mõistlik oleks see asendada teatamiskohustusega, mis võimaldab anda ülevaate
turul tegutsevatest ettevõtjatest.
Laevaagendid kasutavad oma igapäevatöös laevakülastusega seotud andmete esitamisel
elektroonilist mereinfosüsteemi (EMDE), mida haldab ja millele annab juurdepääsu Veeteede
Amet. EMDE toimingute analüüsi kaudu on võimalik teostada agentide üle järelevalvet – kui
selgub, et mõni agent ei täida EMDE-t korrektselt, siis võetakse agendiga ühendust, selgitatakse
nõudeid ja viiakse vajadusel läbi koolitusi. EMDE kaudu edastatav info esitatakse ka muudele
14
riigiasutustele (Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet jt), mis suurendab vajadust
omada korrektset ülevaadet tegevusalal tegutsevatest laevaagentidest.
MSOS-i § 111 lõike 51 esimeses lauses ja § 1113 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad
„riiklikku järelevalvet“ sõnaga „haldusjärelevalvet“. Hetkel viitavad MSOS § 111 lõike 51 ja §
1113 lõike 4 sõnastused asjaolule, et volitatud turvalisusorganisatsiooni tegevuse üle teostab
riiklikku järelevalvet Veeteede Amet. Arusaadavalt teostab aga volitatud
turvalisusorganisatsioon haldusülesandeid, mistõttu ei ole kohane nende üle ka riikliku
järelevalve teostamine (korrakaitseseaduse § 1 lõige 7) vaid haldusjärelevalve teostamine.
Tegemist on redaktsioonilise muudatusega, muudatusel puudub sisuline mõju.
MSOS-i § 111 lõike 8 muudatusega jäetakse volitusnormist välja laeva turvalisuse tunnistuse
vormi kehtestamise kohustus, kuna rahvusvaheliste tunnistuste vorme ei ole vaja riigisiseselt
täiendavalt kehtestada. Kehtiva MSOS-i § 111 lõike 4 kohaselt väljastab Veeteede Amet
turvaülevaatuse edukalt läbinud Eestis registreeritud laeva kohta rahvusvahelise laeva
turvatunnistuse ning sama paragrahvi lõikest 7 tulenevalt peab laeval olema SOLAS ja selle
konventsiooni alusel kehtestatud „Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse
koodeksis“ nimetatud tunnistused. Seega tuleb laeva turvatunnistuse väljastamisel lähtuda
1974. aasta SOLASe ja rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi
(edaspidi ISPS koodeks) vormikohasest turvatunnistusest. Muudatus vähendab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi töökoormust, kuna kaob vajadus uuendada siseriiklikes
õigusaktides rahvusvaheliste tunnistuste vorme, mida rahvusvahelisel tasandil muudetakse ja
täpsustatakse võrdlemisi tihti. Seletuskirja lisas on esitatud kõnealuse rakendusakti kavand,
milles sisuliste muudatustena on määrusest välja jäetud tunnistuste vormid.
MSOS-i § 111 lõike 10 muudatusega kehtestatakse alus riigilõivu võtmiseks laeva
turvatunnistuse ja ajutise turvatunnistuse väljastamise eest. Vastavas osas muudetakse MSOS-i
muudatustega koos ka RLS-i. Seni on Veeteede Amet nimetatud tunnistuste väljastamise eest
riigilõivu võtnud RLS-i § 189 lõike 1 alusel meresõiduohutust tõendavate tunnistuste
väljastamise eest. Muudatus on vajalik õigusselguse huvides, et seaduses oleks selgelt välja
toodud, milliste meresõiduohutust tõendavate tunnistuste eest riigilõivu võetakse. 2017. aastal
väljastati näiteks viis turvatunnistust ja 6 ajutist turvatunnistust. Rahvusvahelise turvatunnistuse
maht on 4 lk, ajutisel turvatunnistusel on 1 lk, seega aastas laekub riigilõivuna eeldatavalt 150–
200 eurot.
MSOS-i § 112 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealuse sätte kohaselt võtab Eesti riigilippu kandvalt
laevalt turvahäire vastu politseiasutus, teavitades sellest kohe Veeteede Ametit. Vajaduse korral
teavitab Veeteede Amet välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub. Saades teabe
välisriigi lippu kandva laeva turvahäire edastamisest, teavitab Veeteede Amet sellest kohe laeva
lipuriiki ja vajaduse korral välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub. Laeva
turvahäire on turvaohu ilmnemisel vastava tehnilise süsteemi sisse lülitamisel edastatav
varjatud (automaatne) signaal, mille kasutamist reguleerivad määruse (EÜ) nr 725/2004 lisa 1
reegel 6 ning SOLAS konventsiooni peatüki XI-2 regulatsioon 6. Nimetatud konventsiooni
peatüki XI-2 regulatsiooni 6 lõike 2 alapunkti 1 kohaselt määratleb konventsiooni osalisriik
asutuse, kes on kontaktpunktiks laeva turvahäire vastuvõtmisel. Tulenevalt määruse (EÜ) nr
725/2004 lisa 6 regulatsioonist 13 on liikmesriikidel kohustus teatavaks teha nende asutuste
nimed ja kontaktandmed, kes on määratud olema kogu aeg kättesaadavad, et võtta vastu laevalt
maale edastatavaid turvahäireid ja nendele vastavalt tegutseda. Turvahäire vastuvõtmise
regulatsiooni näol on tegemist riigiasutuste vahelise teabevahetusega. Arvestades, et laeva
turvahäire vastuvõtmine ning sellest teavitamise kord on turvateabe edastamise ja vastuvõtmise
korra osaks ning nimetatud korra kehtestamise volitus on MSOS-i § 113 lõikest 5 tulenevalt
antud Vabariigi Valitsusele, tuleb vastav säte MSOS-is kehtetuks tunnistada.
15
MSOS-i § 113 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva sätte kohaselt teavitab Eesti riigilippu
kandval laeval kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest reederit Veeteede Amet.
Määruse (EÜ) nr 725/2004 lisa 1 reegli 3 lõike 1 kohaselt kehtestavad valitsusorganid
turvalisuse taseme ja tagavad teabe edastamise turvalisuse taseme kohta nende lipu all
sõitvatele laevadele. Kui turvalisuse taset muudetakse, ajakohastatakse vastavalt asjaoludele
teavet turvalisuse taseme kohta. Tulenevalt MSOS-i § 113 lõikest 5 kehtestab turvateabe
edastamise ja vastuvõtmise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Arvestades, et MSOS-i § 113
lõikes 3 nimetatud teavitamiskohustus on turvateabe edastamise ja vastuvõtmise korra osaks
ning nimetatud korra kehtestamise volitus on antud Vabariigi Valitsusele, tuleb vastav säte
MSOS-is kehtetuks tunnistada.
MSOS-i § 113 täiendatakse lõikega 6 ja määratakse ISPS koodeksi A-osa punkti 5.7 nõude
täitmiseks laeval turvadeklaratsioonide säilitamise tähtaeg kolm aastat. ISPS koodeksi punkti
5.7 kohaselt peab administratsioon määrama konkreetse tähtaja turvalisuse deklaratsioonide
hoiustamiseks, kuid seni ei ole nimetatud tähtaega õigusaktis määratletud. Tulenevalt ohutuse
kaalutlustest sätestatakse seaduses nõue hoida iga turvadeklaratsiooni kolm aastat. Eesti
laevaomanikud on seni juhindunud Veeteede Ameti 6. juuli 2015. a ringkirjast nr 5-1-7/21453,
mille järgi on kohustus säilitada deklaratsioone nii sadamas kui laeval kolm aastat, millest
tulenevalt on sama tähtaeg sätestatud ka laevade turvaplaanides. Kuna laevaomanikud on
praktikas järginud Veeteede Ameti juhiseid, siis muudatus ei oma laevaomanikele mõju.
MSOS-i §-d 118–1112 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja kohalikus rannasõidus
sõitvate laevade turvanõuete regulatsioon. Määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 3 lõike 3 kohaselt
pidid liikmesriigid pärast kohustuslikku turvariski hindamist otsustama, millisel määral nad
kohaldavad 1. juuliks 2007. a määruse sätteid eri kategooriasse kuuluvate, riigisiseseid
teenuseid osutavate ja lõikes 2 osutamata laevade, nende ühingute ja neid teenindavate
sadamarajatiste suhtes. Liikmesriigid peavad sellised otsused perioodiliselt vähemalt iga viie
aasta järel üle vaatama. Veeteede Amet kui pädev asutus määras tehtud riskianalüüsi põhjal
2007. aasta alguses, millistele laevadele ja millises mahus ISPS koodeks rakendub ja millistele
minimaalsetele ISPS koodeksist tulenevatele turvanõuetele peavad vastama I ja II kategooria
laevad kohalikus rannasõidus. Vastavad nõuded kehtestati MSOSi 2. jaanuaril 2011. a
jõustunud muudatusega (RT I, 22.12.2010, 1) seaduse §-des 118–1112. ISPS koodeksi
turvanõuete näol on tegemist kõrgendatud nõuetega, nt teistes Läänemere maades selliseid
nõudeid kohalikus rannasõidus (st riigisiseselt) sõitvatele laevadele ei rakendatud.
Pärast 2007. a riskianalüüsi viis Veeteede Amet 2012. ja 2017. aastatel määruse (EÜ) nr
725/2004 artikli 3 lõike 3 alusel läbi uued riskianalüüsid, mille tulemusel ning teiste riikide
(eelkõige Soome ja Läti, kellega meil on meritsi kõige tihedam kokkupuude) kogemust
arvestades leiti, et turvalisuse nõudeid ei ole kohalikus rannasõidus sõitvatele laevadele
otstarbekas kohaldada. Nõuded kaotatakse, kuna rahvusvahelist kohustust rakendada neid
nõudeid kohalikus rannasõidus ei ole, riigisiseselt on turvariskid sellistele laevadele väga
väikesed (turvaintsidente ISPS koodeksi mõistes ei ole meil esinenud) ning sellistele laevadele
kehtestatud turvanõuded vähendatud mahus ei taga sisuliselt suuremat turvalisust võrreldes
olukorraga, kus nimetatud nõudeid ei ole. Samuti on arvestatud Soome ja Läti praktikaga, seal
ei ole vastavate nõuete mittekehtestamine toonud kaasa mereturvalisuse ohu suurenemist ega
turvajuhtumite arvu kasvu.
Juhul kui ISPS koodeksi nõudeid rakendav rahvusvahelist sõitu tegev laev peab olema kontaktis
nõudeid mitterakendava kohaliku rannasõidu laevaga (nt punkrilaev) või silduma
3
http://www.vta.ee/public/Ringkiri2145.PDF
16
sadamarajatises, mis ei oma turvatunnistust, siis selle rahvusvahelisi reise tegeva laeva
initsiatiivil sõlmitakse turvalisuse deklaratsioon, kus kirjeldatakse sellise kontakti jaoks
vajalikud turvameetmed kummagi osapoole jaoks.
Muudatus puudutab umbes 30 kohalikus rannasõidus sõitvat üle 500-se kogumahutavusega
laeva ja alla 500-se kogumahutavusega laeva, mis veab üle 250 reisija, ning A-klassi
reisilaevaga või SOLAS konventsiooni nõuetele vastava laevaga liidestuvat laeva. Edaspidi ei
nõuta sellistelt laevadelt tehniliste ülevaatuste käigus turvaülevaatusi, reederi ja laeva
turvaülema ametikohti, laeva turvaplaani ja turvajuhendi koostamist ning nende Veeteede
Ametiga kooskõlastamist. Samuti ei pea laevas läbima turvaõppusi ja turvaharjutusi.
Muudatusega kaasneb majanduslik mõju ja mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 12 lõige 3 muudetakse ja täiendatakse selliselt, et reederi taotlusel võib volitatud
klassifikatsiooniühing teostada tehnilist ülevaatust ka alla 500-se kogumahutavusega laevale
ning riigihaldusülesandeid täitvale laevale, siseveelaevale, ajaloolisele laevale ja teisaldatavale
ujuvvahendile. Kehtiv seadus on selles osas reederi jaoks liigselt piirav ja ei vasta tegelikule
olukorrale, kus ka alla 500-se kogumahutavusega laevad võivad kuuluda volitatud
klassifikatsiooniühingute ülevaatuse alla.
MSOS-i § 12 lõikest 4 jäetakse välja esimene lause, mille kohaselt teostab Eestis registreeritud
laeva tehnilist ülevaatust Veeteede Amet. Lause jäetakse välja, kuna MSOS § 12 lõige 3
kehtestab, et Veeteede Amet teostab laeva tehnilist järelevalvet. Tulenevalt MSOS § 12 lõikest
2 seisneb tehniline järelevalve tehnilises ülevaatuses ning pistelises kontrollimises, mistõttu ei
ole vaja tehnilise ülevaatuse teostamist täiendavalt MSOS § 12 lõikes 4 nimetada. MSOS § 12
lõige 4 jääb edaspidi reguleerima ainult juhtumit, kus Veeteede Amet ei teosta tehnilist
ülevaatust, kui volitatud klassifikatsiooniühing on laevale väljastanud kõik meresõiduohutust
tõendavad tunnistused. Sättesse on lisaks tehnilise ülevaatuse mitteteostamisele täpsuse huvides
lisatud, et Veeteede Amet ei väljasta ka nimetatud tunnistusi ehk merekõlblikkuse tunnistust ja
reisijateveo tunnistust, kuna vastavad rahvusvahelised tunnistused ehk kaubalaeva ohutuse
tunnistuse ja reisijate ohutuse tunnistuse väljastab laevale volitatud klassifikatsiooniühing.
MSOS-i § 13 lõike 2 punktis 3 ja lõike 4 punktis 6 tehakse redaktsiooniline muudatus ja
viidatud sätetest jäetakse sõnastuse selguse huvides välja üleliigne sõna „kandmist“. Sätete
sõnastus muutus ebaselgeks MSOSi 2. jaanuaril 2011. a jõustunud muudatusega (RT I,
22.12.2010, 1).
MSOS § 13 lõike 2 punktis 4 ja § 792 lõike 1 punktis 7 tehakse keeleline parandus, asendades
sõnad „külastusriigi poolne“ sõnaga “külastusriigipoolne“ vastavas käändes. Vastava
ettepaneku tegi Justiitministeerium (kiri 05.06.2019 nr 8-2/2983) Euroopa Liidu direktiivide
ülevõtmiseks koostatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamise
käigus (EIS eelnõu toimiku number 19-0317)4. Kuna ettepanek ei olnud otseselt seotud
nimetatud eelnõuga, siis esitatakse täpsustus käesolevas eelnõus.
MSOS § 13 lõikes 22 asendatakse sõna „rannasõidupiirkonda“ sõnaga „rannasõitu“. Tegemist
on redaktsioonilise muudatusega. Mõistet „rannasõidupiirkond“ mujal MSOS-s ei kasutata.
Sättes on silmas peetud kohalikku rannasõitu vastavalt MSOS § 2 punktis 15 toodud
määratlusele. Muudatusega viiakse sõnastus kooskõlla MSOS terminoloogiaga.
4
Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5e42219-948e-45d1-8a6e-932192e2e063
17
MSOS-i § 14 lõige 1 sõnastatakse selguse huvides ümber ja jäetakse välja kohustus esitada
laeva tehniline dokumentatsioon enne laeva ehitamist Veeteede Ametile. Reaalsuses ei ole
kõikide majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. detsembri 2002. a määruses nr 21 „Veeteede
Ametile esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu“ nõutud dokumentatsiooni esitamine
enne laeva ehitamist võimalik, kuna laeva tehniline dokumentatsioon valmib vastavalt laeva
ehitusetappidele. Samuti nõutakse ehitatavate laevade puhul nt käigukatsetuste protokolle, mida
on võimalik esitada üksnes pärast laeva valmimist, kui vastavad katsetused laevaga on läbi
viidud. Dokumentide esitamist reguleeritakse vastava korraga, milles täpsustatakse, milliseid
dokumente mis ajahetkel laevaomanik on kohustatud esitama. Veeteede Amet on praktikas
dokumentatsiooni vaadanud läbi ajahetkel, mil vastavate dokumentide esitamine on võimalik
ja mõistlik. Muudatus võimaldab MSOS-i rakendusaktis sätestada, et ehitatava laeva omanikul
on õigus esitada dokumente vastavalt laeva ehitusetappidele, mis annab laevaomanikule
kindluse, et dokumentide esitamist ei nõuta ebamõistlikul või võimatul ajal. MSOS-i
muudatusest tulenevalt täpsustatakse ka majandus- ja taristuministri 14. augusti 2014. a määrust
nr 65 „Veeteede Ametile esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide
esitamise kord“, mille muudatuse kavad on esitatud seletuskirja lisas.
MSOS-i § 14 lõige 4 esimest lauset muudetakse seoses MSOS § 14 lõike 1 sõnastuse
muutmisega. Kehtiva MSOS § 12 lõike 4 kohaselt tasub reeder laeva tehnilise
dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest riigilõivu kümne tööpäeva jooksul
pärast läbivaatamise toimumist. Kuna kooskõlastamise protsess juba hõlmab endast
dokumentatsiooni läbivaatamist piisab, kui sättes viidatakse üknes dokumentatsiooni
kooskõlastamisele.
MSOS-i § 17 lõike 1 muudatusega võetakse sõnastusest välja viide, mille kohaselt Veeteede
Amet väljastab merekõlblikkuse tunnistuse ning sõidukõlblikkuse tunnistuse ning teostab sättes
viidatud tehnilise ülevaatuse. Kõnealuseid tunnistusi väljastab ning ülevaatuseid teostab lisaks
Veeteede Ametile ka volitatud klassifikatsiooniühing ning kuna MSOS § 3 lõiked 2 ja 4
sätestavad nii Veeteede Ameti kui volitatud klassifikatsiooniühingu õiguse tunnistuste
väljastamiseks ning tehnilise ülevaatuse regulatsioon tuleneb MSOS §-dest 12 ja 13, ei ole
vajalik kõnealuseid asjaolusid MSOS § 17 lõikes 1 korrata.
MSOS-i § 17 lõike 4 muudatusega antakse võimalus kinnitada nii laeva merekõlblikkuse
tunnistuse kui ka reisijateveo tunnistuse kehtivust volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud
või kinnitatud tunnistuste alusel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on see võimalik vaid
merekõlblikkuse tunnistuse puhul. Antud sätte eesmärk on ennetav. Kui reeder hoiab oma laeva
korras (olenemata sõidupiirkonnast), siis on võimalus, et laev ei pea läbima merekõlblikkuse
või reisijateveo tunnistuse jaoks vajalikke tehnilisi ülevaatusi Veeteede Ametis, vaid need
loetakse kriteeriume täites automaatselt läbituks ja reaalselt Veeteede Ameti järelevalveametnik
laeva kontrollima ei pea minema (ideaalsetel tingimustel laeva eluea jooksul kordagi). Viis
puudust laevakontrolli tulemustes tuuakse sättesse seepärast, et see haakuks madala riskiga
laevade (LRS – Low Risk Ships) kategooriasse kvalifitseerumisega, nagu see on reguleeritud
vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumis (edaspidi Paris MoU). Arvestades Eesti laevade
tehnilist seisukorda, tuleb tehniline ülevaatus läbi viia vaid väga üksikutel laevadel. Näiteks
vahemikus 2015–2017. a Paris MoU andmete põhjal kontrolliti Eesti riigilipu all sõitvaid laevu
kokku 90 korral, seejuures ei peetud kinni ühtki laeva.5 Muudetava sättega on ette antud väga
konkreetsed kriteeriumid, mille alusel tunnistusi väljastada või nende kehtivust kinnitada ning
need on selliselt eelnevalt teada ka reederitele. Muudatus mõjutab reisilaevu, kuna muudatusega
laiendatakse võimalust kinnitada laeva merekõlblikkuse tunnistuse kehtivust volitatud
klassifikatsiooniühingu väljastatud või kinnitatud tunnistuste alusel ka reisijateveo tunnistusele
5
Madala riski laevade lipuriikide nimekiri (alates 1.07.2018) https://www.parismou.org/detentions-
banning/white-grey-and-black-list
18
– seega puudub korras laevadel vajadus reisijateveo tunnistuse kinnitamiseks läbida eraldi
Veeteede Ameti ülevaatust.
MSOS-i § 17 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõike 5“ tekstiosaga „lõike 4“. Muudatus on
seotud MSOS § 19 muutmisega. Arvestades, et eelnõus on muutunud 24-meetrise või suurema
pikkusega kalalaeva sõidupiirkondade ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja
varustuse nimekirja vormide kehtestamise määruse volitusnormi asukoht, on vaja vastavalt
muuta MSOS § 17 lõikes 6 toodud viidet.
MSOS-i § 17 lõige 61 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva MSOS § 17 lõike 61 kohaselt ei
väljastata merekõlblikkuse tunnistust MSOS § 12 lõike 4 teises lauses nimetatud laevale.
Arvestades, et käesoleva eelnõu kohaselt muudetakse MSOS § 12 lõiget 4 ning muudatuse
kohaselt sätestab § 12 lõige 4 eelnõu jõustumisel kehtiva seaduse § 17 lõikes 61 toodud erisuse,
tunnistatakse viimati nimetatud säte kehtetuks.
MSOS-i täiendatakse §-dega 172–174. Lisatavasse § 172 tuuakse üle seni §-s 32 esitatud
reisilaeva reisijateveo tunnistust puudutavad sätted, kuna reisijateveo tunnistuse näol on samuti
tegemist laeva merekõlblikkust tõendava tunnistusega. Seetõttu sobib reisijateveo tunnistuse
regulatsioon temaatiliselt paremini 4. peatükki, mis käsitleb laeva merekõlblikkust ja
sõidukõlblikkust. Võrreldes kehtiva seaduse §-ga 32 jäetakse ületoodavatest sätetest välja § 32
lõige 31. Kõnealuse sätte kohaselt ei teosta Veeteede Amet tehnilist ülevaatust ega väljasta
reisijateveo tunnistust laevale, millele volitatud klassifikatsiooniühing väljastab kõik
meresõiduohutust tõendavad tunnistused ning millele Veeteede Amet on väljastanud
meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse. Eelnõus toodud muudatuste kohaselt sätestatakse
samasisuline regulatsioon MSOS § 12 lõikes 4. Võrreldes kehtiva seaduse §-ga 32 jäetakse
ületoodavatest sätetest välja ka § 32 lõige 7, mis eelnõu kohaselt kehtestatakse § 19 lõikena 7,
kuhu säte temaatiliselt paremini sobib. Muudatustega kaasneb mõju õigusselgusele, sest pärast
muudatuse tegemist on kogu laevade merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkusega seotud tunnistuste
regulatsioon koondatud ühte peatükki.
Lisatava §-ga 173 nähakse ajaloolisele laevale ette eraldi ajaloolise laeva tunnistus, mis tuleneb
Euroopa Liidu liikmesriikide mereadministratsioonide vahelisest ajalooliste laevade tunnistuste
ja ajalooliste laevade meeskonnaliikmete pädevustunnistuste vastastikuse tunnustamise
kokkuleppest, mis allkirjastati 28. novembril 2005. a Londonis.6 Ajaloolise laeva tunnistuse
olemasolul ei pea laeval kohalikus rannasõidus sõitmisel olema täiendavalt reisijateveo
tunnistust, merekõlblikkuse tunnistust või sisevetel sõitmiseks sõidukõlblikkuse tunnistust.
Siiski peavad olema täidetud kõik nõuded, mis on vajalikud nende tunnistuste saamiseks ning
laevade ülevaatusi tehakse MSOS-i §-s 13 sätestatud korras. Rahvusvahelise reisi puhul on
vajalikud ka muud konventsioonidest tulenevad tunnistused, mida ajalooline laev võib lisaks
ajaloolise laeva tunnistusele taotleda. Ajaloolise laeva tunnistus väljastatakse sarnaselt teistele
laevatunnistustele, mida väljastatakse erinevate rahvusvaheliste konventsioonide alusel kuni
viieks aastaks. Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestamiseks antakse
lõikes 5 volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile (majandus- ja taristuministrile).
Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisas. Ajaloolise laeva tunnistuse eest võetakse
riigilõivu MSOS-i § 3 lõike 7 alusel koosmõjus käesoleva eelnõuga muudetava RLS §-s 189
sätestatuga. Eeldatavalt hakkab Veeteede Amet väljastama ligikaudu viis ajaloolise laeva
tunnistust aastas. Eelnõu kohaselt laekuks aastas riigilõivu eeldatavalt 30 eurot, arvestades, et
tunnistus on üheleheküljeline ja lõivu suuruseks on 6 eurot/lk. Ajaloolise laeva tunnistuste
väljastamisega kaasneb majanduslik mõju ja mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
6
Memorandumile kirjutasid alla Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Saksamaa, Hollandi, Ühendkuningriigi ja
Hispaania mereadministratsioonid.
19
Lisatavas §-s 174 sätestatakse, et õppelaevana kasutatava laeva meresõiduohutust tõendavale
tunnistusele (st merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või reisijateveo tunnistusele või muule
meresõiduohutust tõendavale tunnistusele) tehakse vastavasisuline kanne (tegemist on
õppelaevaga) mereõppeasutuse taotlusel. Taotlus esitatakse Veeteede Ametile kirjalikus
vormis. Eraldi tunnistust õppelaevale ei väljastata. Sama paragrahvi lõikega 2 kehtestatakse
õppelaevana kasutatavale laevale keeld tegeleda samaaegselt muu majandustegevusega, mis ei
ole seotud õppetegevuse läbiviimisega. Eelnõu sõnastuse eesmärgiks ei ole keelustada kauba
või reisijate vedu õppelaeval eesmärgiga katta kulutusi, mis on seotud samal ajal tekkivate
õppetegevuse läbiviimise kuludega. Samas on keelatud tegeleda majandustegevusega, mis ei
ole seotud õppetegevuse läbiviimisega. Keeld välistab muuhulgas võimaluse, et näiteks
laevapere liikmete väljaõppeks ja meresõidupraktika omandamiseks kohandatud reisilaev
taotleb veeteetasu maksmisest vabastust viidates, et tegemist on õppelaevaga. Muudatuste
eesmärgiks on suurendada õigusselgust ning tagada veeteetasu soodustuse ühetaoline
kohaldamine. Potentsiaalselt ei ole Eesti õppelaevade arv üle kolme. Muudatusega kaasneb
majanduslik mõju, mis on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 19 pealkiri ja tekst muudetakse. Seoses MSOS-i § 76 lõike 21 kehtetuks
tunnistamisega lisatakse laeva remontimise nõuded §-i 19, kuna selles on juba reguleeritud
laeva projekteerimise, ehitamise ja seadistamise nõuded, mis sisuliselt hõlmavad ka
remontimise nõudeid. Lõike 1 sõnastust täiendatakse viitega laeva remontimisele. Samuti
lisatakse viide, mille kohaselt laeva projekteerimine, ehitamine, seadistamine ja remontimine
peab vastama käesoleva seaduse nõuetele, kuna vastavad nõuded kehtestatakse §-s 19.
Kehtiva MSOS-i § 19 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse Veeteede Ameti ning
volitatud klassifikatsiooniühingu järelevalve pädevus ühes lõikes. Nii nagu kehtivas
MSOS § 19 lõikes 2, sätestatakse eelnõus Veeteede Ameti kohustus teostada riiklikku
järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja eelnõus täiendavalt ka
remontimise üle. Lõiget 2 täiendatakse klassifikatsiooniühingu pädevusega teostada samade
toimingute üle järelevalvet klassifikatsiooniühingule antud volituste piires. Kehtiva seaduse
§ 19 lõikes 3 nimetatud Veeteede Ameti poolne volitatud klassifikatsiooniühingu pädevuse
tunnustamine ei ole vajalik, kuivõrd klassifikatsiooniühingu volituste ulatus sätestatakse
MSOS-s ning Veeteede Ametiga sõlmitavas halduslepingus (MSOS § 2 punkt 12).
Lõikes 3 esitatakse kehtiva seaduse § 19 lõige 61.
Lõikes 4 esitatud volitusnormi (kehtiva seaduse § 19 lg 5) täpsustatakse selliselt, et see
kohaldub 24-meetrise ja suurema pikkusega kalalaevadele tulenevalt Euroopa Liidu nõukogu
direktiivist 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne
ohutuskord (muudetud direktiividega 1999/19/EÜ, 2002/35/EÜ, 2002/84/EÜ ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 219/2009). Muudatusega jäetakse volitusnormist
välja viide ohutusnõuete kehtestamisele, kuna nimetatud volitusnorm viiakse üle MSOS-i § 19
lõikesse 5. Seletuskirja lisas on esitatud määruse kavand, mille osas sisuline muudatus seisneb
määruse reguleerimisala täpsustamisel.
Lõikes 5 esitatud volitusnormis tehakse muudatus, mille kohaselt laiendatakse määrust kõigile
laevadele olenemata järelevalvealasest kuuluvusest. SOLAS konventsiooni kohaselt peab
osalisriik kehtestama teatud varustuse nõuded ka laevadele, millele laienevad rahvusvaheliste
konventsioonide nõuded. Volitusnormi sõnastuses võetakse kasutusele laiema tähendusega
mõiste „ohutusnõuded“, mis hõlmab ka seadistamise ja varustamise nõudeid ning
projekteerimise, ehitamise ja remontimise nõudeid. Üldjuhul kohaldatakse lõike 5 alusel
kehtestatud ohutusnõudeid laevadele, millele ei kohaldu rahvusvaheliste konventsioonide
20
nõuded. Samas näevad konventsioonid ette teatud konventsioonides sätestamata nõuete
kehtestamise ka laevadele, millele kohalduvad rahvusvaheliste konventsioonide nõuded.
Eelnevast tulenevalt on lõike 5 punktis 4 sätestatud võimalus kohaldada teatud ohutusnõudeid
ka laevadele, millele kohalduvad rahvusvahelised konventsioonid. Lõike 5 punktist 1 tulenevalt
kohaldatakse ohutusnõudeid 12-meetrise ja suurema pikkusega kalalaevadele, MSOS-i § 12
lõike 5 kohaselt kohaldatakse alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevale väikelaeva tehnilisi
nõudeid. Suureneb õigusselgus, kuna volitusnormis on sõnaselgelt piiritletud ja täpsustatud
laevad, millele ohutusnõudeid kohaldatakse.
Kehtiv MSOS-i § 19 lõige 62 jäetakse muudatusega §-st 19 välja, kuna lõike 5 alusel kehtestatud
nõudeid rakendatakse laevadele olenemata nende järelevalvealasest kuuluvusest.
Lõikega 6 lisatakse volitusnorm, mis on üle toodud kehtetuks tunnistatud § 32 lõikest 7.
Sisulised muudatused määruse volitusnormis või selle kohaldamisalas puuduvad (määruse
kavand on esitatud seletuskirja lisas). Üldjuhul püütakse seaduses volitusnormi asukohta mitte
muuta, aga kuna määrus kehtestatakse pärast seaduse vastuvõtmist uuesti, siis ei ole
volitusnormi asukoha muutmine olulise tähtsusega.
Kehtiva seaduse § 19 lõike 7 volitusnormi muudetakse selliselt, et see jääb kehtima ainult
sõjalaevadele ja enne 1. jaanuari 2011. a soetatud politseiasutuse laevadele ehk laevadele,
millele vastavalt MSOS-i § 1 lõikest 4 ja § 95 lõikest 15 ei kohaldata üldisi seadistamise ja
varustamise nõudeid, mis tulenevad kehtiva MSOS-i § 19 lõike 6 alusel kehtestatud majandus-
ja kommunikatsiooniministri 29. septembri 2003. a määrusest nr 233 „Klassifitseerimata
laevade seadistamise ja varustamise nõuded“. Muudele riigihaldusülesandeid täitvatele
laevadele ja pärast 2011. a soetatud politseiasutuse laevadele ehk laevadele, mis on Veeteede
Ameti järelevalve all, kohaldatakse side- ja navigatsioonivahendite osas üldisi seadistamise ja
varustamise nõudeid. Muudatus on arusaadavam riigihaldusülesandeid täitvate laevade
reederitele ja lihtsustab ka järelevalvet, sest hetkel peab side- ja navigatsioonivahendite nõuete
osas järgima ühte määrust ja ülejäänud seadistamise nõuete osas teist määrust, mis aga sisaldab
samuti side- ja navigatsioonivahendite nõudeid ja tekitab seetõttu kohaldamisel arusaamatust.
Samuti on nimetatud määrustega kehtestatud side- ja navigatsioonivahendite nõuded pisut
erinevad, kuid riigihaldusülesandeid täitvate laevade side- ja navigatsioonivahendite nõuded ei
peaks erinema üldistest nõuetest. Erinevad nõuded jääksid kehtima ainult sõjalaevadele ja enne
2011. a soetatud politseiasutuse laevadele, kuna sõjalaevadele rahvusvahelistest
konventsioonidest tulenevaid nõudeid ei kohaldata ja enne 2011. a soetatud politseiasutuse
laevade vastavusse viimine üldiste nõuetega oleks ebamõistlikult kulukas. Määruse kavand on
esitatud seletuskirja lisas.
Lõikes 8 sisulisi muudatusi ei tehta.
Lõikes 9 sätestatakse § 32 lõikest 9 üle toodud põhimõte, mille kohaselt kohalikus rannasõidus
sõitvate reisilaevade ohutusnõudeid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
Põhimõtte ületoomine tuleneb asjaolust, et eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 32 lõikes 7
esitatud volitusnorm, mis esitatakse MSOS-i § 19 lõikes 6.
MSOS-i § 20 lõige 31 muudetakse ja selles täpsustatakse, millisel juhul eeldatakse
mereõppeasutuse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste
rahvusvahelise konventsiooni7 (edaspidi STCW konventsioon) kohase kvaliteedisüsteemi
7
STCW konventsioon töötati IMO egiidi all välja ja võeti vastu 7. juulil 1978. aastal Londonis. STCW
konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 28. aprillil 1984. Eesti Vabariik ühines STCW konventsiooniga Vabariigi
Valitsuse 15. augusti 1995. a määrusega nr 292. Ühinemiskiri anti hoiule 29. augustil 1995 ning STCW
konventsioon jõustus Eesti suhtes 29. novembril 1995.
21
nõuetele vastavust. Hetkel kehtivast regulatsioonist jäetakse välja viide, mille kohaselt loetakse
kvaliteedisüsteem nõuetekohaseks, kui selle loomisel on juhindutud muu
standardiorganisatsiooni kvaliteedisüsteemi käsitlevatest standarditest, kuna vastavad
standardid on välja töötatud ainult Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (edaspidi ISO)
poolt. Täpsustatud on ka standardi numbrit, millele kvaliteedisüsteemi vastavuse korral
kvaliteedisüsteemi nõuetelevastavust eeldatakse. Seniajani vastav selgitus seaduse tasandil
puudus ning võis tekitada küsimuse, millist konkreetset kvaliteedisüsteemi standardit ISO
puhul silmas peetakse.
Muudatusel puuduvad olulised mõjud, kuna seniajani on muude kui ISO loodud
kvaliteedisüsteemi käsitlevate standardite puudumise tõttu Veeteede Ameti juhiste kohaselt
samuti juhindutud üksnes ISO standardist (ISO 9001:2008) – samas suurendab muudatus
õigusselgust ja likvideerib küsitavused mereõppeasutustele ja vajaduse täiendavate selgituste
saamiseks pöörduda Veeteede Ameti poole. Muudatusega sätestatakse mereõppeasutuse
kvaliteedisüsteemi auditeerivale ettevõtjale esitatavad nõuded, mis on välja töötatud tulenevalt
STCW konventsiooni reeglist I/8 ja STCW koodeksi jaotistest A-I/8 ja B-I/8. MSOS-i § 20
lõike 31 teises lauses sätestatakse võimalus kaasata auditeerimismeeskonna koosseisu eksperte,
kes vastavad kehtestatavatele valdkonnaspetsiifilistele nõuetele. Senine sõnastus, kus
riigisiseselt kehtestatavad nõuded kehtivad ainult auditeerimismeeskonna juhile, on liigselt
piirav, kuna sellise kvalifikatsiooniga auditeerimismeeskonna juhte on vähe.
Nõuete väljatöötamisel on võetud aluseks ka STCW koodeksi reegli A-I/7 lõike 4 punktis 1
sätestatud näidisloetelu mereõppeasutuste, tervisekontrolli teostajate ja mereadministratsiooni
kvaliteedisüsteemide välisauditite läbiviijate kvalifikatsiooni ja töökogemust tõendavatest
dokumentidest, mis tuleb esitada IMO-le riigi mereharidussüsteemi STCW konventsiooni
nõuetele vastavuse hindamiseks. Nimetatud punkti kohaselt tuleb esitada andmed auditeerijate
meresõidudiplomite kohta, töökogemuse kohta laevapere liikmena ja auditeerijana, meremeeste
väljaõppe ja hindamise alase kogemuse kohta, diplomeerimise süsteemi juhtimise alase
kogemuse kohta või muu asjakohase kvalifikatsiooni või töökogemuse kohta.
Auditeerimismeeskonna juhi nõuete kehtestamisel on arvestatud Rahvusvahelise
Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni (International Association of Classification
Societies; IACS) ja Atesteeritud audiitorite rahvusvahelise registri (International Register of
Certificated Auditors; IRCA) audiitorite nõudeid. Muudatus ei too praktiseerivatele
audiitoritele kaasa negatiivseid mõjusid, kuna seniajani on Eestis mereharidussüsteemi
kuuluvate mereõppeasutuste ja mereadministratsiooni kvaliteedisüsteemide auditeerimist läbi
viinud kolm ettevõtjat (Lloyds Registry Quality Assurance, Det Norske Veritas ja Bureau
Veritas), kes vastavad kehtestatavatele nõuetele. Potentsiaalsed uued audiitorid peavad lähtuma
uutest nõuetest.
MSOS-i § 20 lõikest 4 jäetakse välja viide MSOS-i § 7 punkti 8 kohase tegevusloa saanud
isikule, kuna käesoleva eelnõuga vastav loakohustus kaotatakse. Tulenevalt § 20 lõikest 31
nõutakse kvaliteedisüsteemi puhul auditeerimist ja selle sertifitseerimist, mida ISO standardile
kohaselt on võimalik läbi viia vaid akrediteeritud audiitoril. Samuti jäetakse lõikest välja sõnad
„kui auditeerijaks ei ole Veeteede Amet“. Viide Veeteede Ametile kui auditeerijale ei ole õige,
kuna Veeteede Amet ise ei teosta auditeerimist – auditeerimist ja sertifitseerimist viib läbi
vastava akrediteeringu omandanud isik.
MSOS-i § 20 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks ja sätte tekst viiakse üle §-i 76, mis sätestab
riikliku järelevalve asutused tulenevalt asjaolust, et sisuliselt on tegemist riikliku järelevalve
sättega.
22
MSOS-i § 20 lõike 51 sõnastust muudetakse. Lõikes täpsustatakse isikute ringi, kellele
Veeteede Amet meresõidudiplomeid või kutsetunnistusi väljastab. Eestis tegutsevas või
tegutsenud mereõppeasutuses koolituse läbinutele väljastatakse meresõidudiplom või
kutsetunnistus olenemata isiku kodakondsusest ja elamisloa olemasolust. Välisriigis tegutsevas
või tegutsenud mereõppeasutuses koolituse läbinutele väljastatakse meresõidudiplom või
kutsetunnistus ainult juhul, kui tegemist on Eesti kodanikuga või Eesti elamisluba või
elamisõigust omava isikuga, kellel on läbitud nõuetele vastav meresõidupraktika ning koolitus.
Nimetatud määratlused on kehtestatud selleks, et piirata välisriikides läbitud koolituse alusel
Eesti meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste väljastamist välismaalastele, kellel puudub seos
Eestiga. Selliste isikute puhul kaasneb suurem võltsitud dokumentide kasutamise oht, kuna
teatud välisriikide puhul puudub võimalus kontrollida koolituse läbimist ning selle
nõuetekohasust, eriti juhul, kui koolitus on läbitud aastaid tagasi. Samas väljastatakse positiivse
majandusliku mõju ja kontrollitavuse tõttu välismaalasele Eesti meresõidudiplom või tunnistus
juhul, kui ta on läbinud koolituse Eesti mereõppeasutuses.
Samane regulatsioon on kehtestatud ka Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96
„Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ § 32
lõigetes 1 ja 2. Kuna kehtiv § 20 lõige 51 reguleerib muu hulgas Eesti mereõppeasutuses
koolituse läbinule diplomi väljastamist, siis on seadusesse toodud ka eelnimetatud määruse §
32 lõike 1 sisu, mille kohaselt Veeteede Amet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse
isikule, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohane
meresõidupraktika ning kes on läbinud nõuetele vastava koolituse ja omandanud vastava kutse
Eestis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses. Kuivõrd seadusereservatsiooni printsiibist
tulenevalt peavad isiku põhiõigust piiravad sätted olema sätestatud seaduse tasemel, siis
kehtestatakse määruses olev piirang seadusega.
MSOS-i § 20 lõige 54 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on seotud MSOS § 20 lõike 51
muutmisega. Arvestades, et viimati nimetatud sättes juba viidatakse isikutele, kes on lõpetanud
välisriigi mereõppeasutuse, ei ole vastavat nõuet täiendavalt vaja MSOS § 20 lõikes 54 korrata.
MSOS-i § 20 lõiget 56 täiendatakse punktiga 31 ja lõikes esitatud laevapere liikmete teadmiste
ja oskuste hindamise loetelu täiendatakse juhuga, kus soovitakse vahetada välisriigis väljastatud
STCW konventsioonile vastavat meresõidudiplomit samaväärse Eesti meresõidudiplomi vastu.
Sellise vahetamise korral on vajalik hinnata laevapere liikme teadmisi ja oskusi selleks, et
kindlaks teha ja tagada väljastatava meresõidudiplomi omaja väljaõppe vastavus STCW
konventsiooni nõuetele. Sarnase vahetamise võimaluse annab ja kutseeksami sooritamise
kohustuse paneb ka Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määrus nr 96 „Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“. Vastavalt nimetatud määruse §
78 lõikele 2 vahetatakse diplom juhul, kui diplomi väljastanud välisriik kuulub Euroopa
Komisjoni koostatud riikide nimekirja, kelle diplomeid ja tunnistusi Euroopa Liidu
liikmesriigid tunnustavad. Diplomi vahetamisel hinnatakse laevapere liikme teadmisi ja oskusi.
Kuna tegu on isikute põhiõigusi riivava sättega, siis peab see olema kehtestatud seaduse
tasemel. Muudatusega ei kaasne mõjusid peamiste mõjuvaldkondade ja alavaldkondade
tasemel, kuna samadel alustel toimub välisriigis väljastatud meresõidudiplomite vahetamine
samaväärse Eesti meresõidudiplomi vastu ka hetkel.
MSOS-i § 20 lõikes 57 tehakse muudatus tulenevalt STCW konventsiooni artiklist VIII, mille
kohaselt võib soodustusloa väljastada ainult vääramatu jõu olukorras ja võimalikult lühikeseks
ajaks kaptenina või vanemmehaanikuna töötamiseks, mitte aga vanemtüürimehena
töötamiseks. Vanemtüürimehena töötamiseks võib soodustusloa väljastada üldistel alustel.
Muudatusega likvideeritakse vastuolu MSOS ja STCW konventsiooni vahel (MSOS viiakse
vastavusse rahvusvahelise õigusega). Lähtudes rahvusvahelise konventsiooni nõudest ei ole
23
Veeteede Amet soodustuslubasid Eestis vanemmehaanikutele ega vanemtüürimeestele
väljastanud.
MSOS-i § 21 lõikes 1 tehakse redaktsiooniline muudatus ja määratakse umbisikulise kohustuse
asemel sätte konkreetseks adressaadiks reeder, nagu see on sätestatud STCW konventsiooni
lisa reeglis I/14.
Lõike 2 teise lause (lõike esimest lauset ei muudeta) muudatusega kehtestatakse erand, mille
kohaselt tohib alla 12-meetrise kogupikkusega reisilaeva juhtida ainult isik, kellel on vastav
laevajuhi meresõidudiplom või kutsetunnistus. Sellest tulenevalt ei tohi alla 12-meetrise
kogupikkusega reisilaeva juhtida väikelaevajuhi tunnistusega. Vastav regulatsioon tuleneb ka
MSOS-i § 21 lõike 5 volitusnormist, mille kohaselt kõigile reisilaevadele kehtivad
miinimumkoosseisu määramise nõuded. Muudatus tehakse, kuna väikelaevajuhi väljaõpe,
mille õppeainete maht on kaks nädalat, ei ole piisav reisilaeva juhtimiseks. Alla 12-meetrise
kogupikkusega reisilaev võib olenevalt ehitusest pardale võtta 20–30 reisijat. Seni ei ole
Veeteede Amet väljastanud ühelegi alla 12-meetrisele reisilaevale ohutu mehitatuse tunnistust,
mis oleks lubanud seda juhtida väikelaevajuhi tunnistusega. Muudatus ühtlustab seaduse sätteid
ning tagab nõuete ühetaolise kohaldamise.
Lõiget 3 täiendatakse teise lausega, mille kohaselt kinnituslehte ei nõuta kohalikus rannasõidus
sõitval alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja arvatud reisilaeval. Nimetatud erisus on
hetkel sätestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruses nr 96 „Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“. Samas näeb seadus ette, et
kinnitusleht kuulub iga juhtkonna liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse juurde. Vastuolu
vältimiseks tuleb antud erisus sätestada seaduses.
MSOS-i § 21 lõike 6 sõnastust muudetakse selliselt, et ohutuse ja evakueerimise kohustus
hõlmaks mitte ainult reisijaid, vaid kõiki laeval viibivaid isikuid, kelleks on näiteks laevapere
liikmed või laeval ajutiselt töötavad isikud, kellel pole ohutusalaseid kohustusi ja kes sellest
tulenevalt ei ole kajastatud häireplaanis. Samuti on oluline, et reisilaeva mehitatus tagaks
reisijate ja laevapere liikmete ohutuse mitte ainult hädaolukorras vaid igal ajahetkel. Reisilaeva
miinimumkoosseisu määramisel on ka seni Veeteede Amet lähtunud kõikide laeval viibivate
isikute ohutusest, kuid õigusselguse huvides sätestatakse vastav lähenemine ka seaduses.
Kehtiva lõike 6 teises lauses sätestatud häireplaani esitamise ja õppuse korraldamise kohustus
tunnistatakse kehtetuks, kuna miinimumkoosseisu kehtestamisel ei lähtuta häireplaanist,
mistõttu selle esitamine Veeteede Ametile enne miinimumkoosseisu kehtestamist ei ole vajalik.
Veeteede Amet kontrollib häireplaani nõuetekohasust külastusriigi lisaülevaatuse käigus.
Samuti ei ole miinimumkoosseisu kehtestamiseks vajalik õppuse läbiviimine. Õppus
korraldatakse pärast ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamist. Õppuste läbiviimisel võib
Veeteede Ameti esindaja osaleda mistahes ajal.
MSOS-i § 22 täiendatakse lõikega 5 ja lisatava lõikega kehtestatakse alus riigilõivu võtmiseks
ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamise eest. Vastavas osas muudetakse MSOS-i
muudatustega koos ka RLS-i. Seni on Veeteede Amet nimetatud tunnistuse väljastamise eest
riigilõivu võtnud RLS-i § 180 lõike 1 alusel meresõiduohutust tõendava tunnistuse väljastamise
eest. Muudatus on vajalik õigusselguse huvides, et seaduses oleks selgelt välja toodud, milliste
meresõiduohutust tõendavate tunnistuste eest riigilõivu võetakse. 2017. aastal väljastati 36
ohutu mehitatuse tunnistust. Arvestades, et tunnistus on 2 lk, on eeldatav riigilõivu laekumine
450–550 eurot aastas.
MSOS-i § 24 lõike 1 esimene lause jäetakse välja, kuna see kordab sisuliselt § 21 lõiget 1, mille
kohaselt laevapere liikmed peavad vastama kvalifikatsiooninõuetele ja omama nõuetekohaseid
24
meresõidu diplomeid või kutsetunnistusi. Kahe samasisulise väljaõppe läbimise kohustuse
eraldi väljatoomine seaduse tasemel ei ole vajalik. Ohutusalase tutvustava õppe ja
baasväljaõppe läbimise kohustus tuleneb juba § 21 lõikes 1 viidatud kvalifikatsiooninõuetest,
mis on sätestatud MSOS-i § 20 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a
määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise
kord“. Nimetatud määruse §-s 26 on sätestatud laeval läbiviidava ohutusalase tutvustava
koolituse läbimise kohustus kõigile laevapere liikmetele ning §-s 27 ohutusalase koolituse ehk
kehtiva seaduse sõnastuses baasväljaõppe läbimise kohustuse laevapere liikmetele, kellele
määratakse ohutus- või keskkonnakaitsealased kohustused.
MSOS-i täiendatakse §-ga 241 ja sätestatakse laeva töökeelega seonduv. STCW konventsiooni
reegli I/14 lõike 1 punktist 7 tulenevalt sätestatakse reederile laeva töökeele või -keelte
määramise kohustus. Lõikega 2 pannakse juhul, kui laeva töökeeleks ei ole eesti, inglise või
vene keel, kohustus tõlkida laeva ohutusega seotud dokumendid, nagu näiteks püstuvuse
informatsioon, lasti kinnitamise juhend, päästeplaan, tulekontrolli plaan jms, eesti või inglise
keelde. Sõltumata eelnevas lauses öeldust peavad olema täidetud rahvusvahelistes
konventsioonides sätestatud laeva dokumentide tõlkimise nõuded. Näiteks SOLAS
konventsiooni kohaselt peab tuletõrjeplaan olema tõlgitud inglise või prantsuse keelde juhul,
kui see ei ole juba laeva töökeeleks. STCW konventsiooni kohaselt peavad vahigraafikud ja
puhkeaja arvestus olema lisaks laeva töökeelele tõlgitud inglise keelde. Kuna Eesti lipu all
sõitvad laevad täidavad kehtestatud nõudeid ka käeoleval hetkel, siis ei ole tegemist
muudatusega, mis avaldaks mõju olemasolevatele Eesti reederitele. Sellest tulenevalt ei kaasne
muudatusega mõjusid peamiste mõjuvaldkondade ja alavaldkondade tasemel.
MSOS-i § 261 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, mille kohaselt Terviseamet tunnustab
tervisekontrolli tegijana arsti, kes töötab tervishoiuteenuse osutaja juures, mis omab hinnatud
kvaliteedisüsteemi. Muudatus on seotud MSOS-i § 261 lõigetes 51–53 sätestatud
tervishoiuteenuse osutaja kohustusega omada kvaliteedisüsteemi.
MSOS-i § 261 täiendatakse lõigetega 51–53, mis sätestavad asutusele, kus tervisekontrolli
teostaja töötab (tervishoiuteenuse osutaja), kvaliteedisüsteemi loomise (omamise) kohustuse.
Nimetatud kohustus tuleneb STCW konventsiooni 2010. aastal vastuvõetud muudatustest8,
mille reegli I/8 kohaselt laiendati kvaliteedisüsteemi omamise kohustust ka meremeeste
tervisekontrolli tegijatele ja tervisetõendite väljastajatele. Samuti on samasisuline regulatsioon
kehtestatud direktiivi 2008/106/EÜ art 10 lõike 1 punktis a ning Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni9 eeskirjas 1.2 ning standardis 1.2 ja suunises
1.2.1. Seetõttu sätestatakse MSOS § 261 lõikes 51, et tervishoiuteenuse osutaja
kvaliteedisüsteem peab vastama STCW konventsiooni nõuetele ning tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse (TTKS) § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele, välja arvatud
juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja tegeleb ainult kohaliku rannasõidu ja sisevete laeva
laevapere liikme tervisekontrolliga. TTKS § 56 lg 7 alusel on kehtestatud sotsiaalministri 15.
detsembri 2004. a määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“10, kus on
tervishoiuteenuse osutajale sätestatud muu hulgas kvaliteedijuhtimissüsteemi väljatöötamise ja
rakendamise nõuded. Seega ei ole kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu näol tegemist uue
nõudega tervishoiuteenuse osutajatele, vaid vastav tervishoiuteenuse osutaja saab olemasolevat
süsteemi täiendada nõuete osas, mis tulenevad STCW konventsioonist. Arvestades eelnõu
kooskõlastusringil laekunud Terviseameti kommentaare, on oluline täpsustada, et eelnõus
sätestatu kohaselt ei ole vajalik omada mitut kvaliteedisüsteemi, vaid tuleb tagada, et
olemasolev kvaliteedisüsteem täidaks edaspidi ka STCW konventsioonist tulenevaid nõudeid.
8
https://www.riigiteataja.ee/akt/223082013001
9
https://www.riigiteataja.ee/akt/208032016004
10
https://www.riigiteataja.ee/akt/106112013006?leiaKehtiv
25
Kuivõrd kvaliteedisüsteem peab vastama eelkirjeldatud nõuetele, on lõikes 52 sätestatud, et
kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama sellise isiku tervisekontrolli valdkonda, kes asub
õppima või õpib rahvusvahelist meresõitu ja lähisõitu tegeva laeva laevapere liikme
tasemeharidust andvas mereõppeasutuses, et omandada STCW konventsioonis sätestatud
kvalifikatsioon.
STCW konventsiooni reegli I/8 lõike 2 kohaselt tagavad konventsiooni osalisriigid, et vastavalt
STCW koodeksi jaotise A-I/8 sätetele toimuvad regulaarsed hindamised vastava
kvalifikatsiooniga isikute poolt, kes ise ei ole kõnealuste toimingutega seotud. Hinnatakse kõiki
konventsiooni ja STCW koodeksi muudatustega kooskõlla viimiseks tehtud siseriiklike
eeskirjade ja kordade muudatusi, mis jõustusid pärast peasekretärile teabe edastamise
kuupäeva. Eelnevast lähtuvalt sätestatakse MSOS § 261 lõikes 53 tervishoiuteenuse osutajale
kohustus tagada kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse osas sõltumatu hindamine kuni viie
aasta pikkuste ajavahemike järel. Sõltumatu hindamise all on silmas peetud tervishoiuteenuse
osutaja suhtes teostatavat välist auditeerimist, mis tagab auditeerimise sõltumatuse. Välise
auditi koostaja ei pea ise olema tervishoiuteenuse valdkonna ekspert, kuid auditi läbiviimiseks
peab olema võimalik vajadusel ekspert kaasata.
Tulenevalt STCW konventsiooni jaotise A-I/7 lõikest 4 on osalisriik kohustatud IMO-le
esitama aruande reegli I/8 lõike 2 kohaselt läbiviidud hindamiste tulemustest kuue kuu jooksul
pärast hindamise lõpuleviimist. Kuna IMO-le edastab informatsiooni Veeteede Amet, on
eelnõuga sätestatud kord, mille kohaselt tervishoiuteenuse osutaja edastab hindamise aruande
Veeteede Ametile ühe kuu jooksul pärast hindamist.
MSOS-i § 261 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt tunnistatakse tunnustatud arsti
tunnustus kehtetuks, kui ta töötab tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel puudub nõuetele
vastav kvaliteedisüsteem. Muudatus on seotud MSOS-i § 261 lõigetes 51–53 sätestatud
tervishoiuteenuse osutaja kohustusega omada kvaliteedijuhtimissüsteemi. Arvestades eelnõu
kooskõlastusringil laekunud Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti kommentaare, on kõnealuse
sätte kohaldumiseks ette nähtud pikem jõustumisaeg, st kõnealust sätet hakatakse kohaldama
alates 01.01.2022.
MSOS-i § 261 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. Haldusmenetluse seadustiku § 73 lõike 3
kohaselt, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister, siis lahendab vaide
haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan ise. Vabariigi Valitsuse seaduse § 95
lõike 1 alusel teostab minister teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste üle, Terviseamet on
valitsusasutus sama seaduse § 39 lõike 3 järgi. Seetõttu ei ole vajalik erikord, mille kohaselt
minister lahendaks vaiet Terviseameti tegevuse üle. Asjakohane on kohaldada haldusmenetluse
seadustiku § 73 lõike 3 kohast üldkorda.
MSOS-i § 262 tekst muudetakse ja täpsustatakse tervisekontrolliga seonduvate vaidluste
lahendamise korda. Hetkel kehtiva seaduse § 262 kohaselt võib tervisekontrolli otsusega
mittenõustuv isik esitada otsuse peale vaide Terviseametile. Sotsiaalministeerium on eelnõu
kooskõlastusringil märkinud, et Terviseametil puudub pädevus hinnata tervisekontrolli
läbiviinud arsti tegevust. Terviseamet teostab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel
formaalset järelevalvet ega oma pädevust kontrollida arsti langetatud otsust. Seega puudub
Terviseametil vaidemenetluse käigus võimalus tunnustatud arsti tehtud otsust sisuliselt muuta.
STCW konventsiooni jaotise A-I/9 alapunkti 6 kohaselt kehtestab osalisriik vastavalt
siseriiklikele vaidlustamist reguleerivatele sätetele menetluse ja korra, et tervisekontrolli käigus
tervisenõudeid mittetäitnud meremehed või meremehed, kelle töötamise võimalustele
26
kehtestati (eriti) ajalisi, töövaldkonda või reisipiirkonda puudutavaid piiranguid, saaksid
taotleda oma juhtumi uuesti läbivaatamist.
Vaidlustamise võimaluse olulisusele on otsesõnu viidatud ka ILO juhises „Guidelines on the
medical examinations of seafarers“11, kus on välja toodud (vt täpsemalt lk 15), et meretöö
konventsiooni standardi A1.2 lõige 5 sätestab, et meremeestele, kellele tõendi andmisest on
keeldutud või kelle töötamisele on kehtestatud eelkõige aja, valdkonna või piirkonnaga seotud
piirang, antakse täiendava tervisekontrolli võimalus teise sõltumatu arsti või sõltumatu
meditsiinieksperdi juures. STCW koodeksi jaotise A-I/9 lõike 6 kohaselt kehtestab osalisriik
menetluse ja korra, et tervisekontrolli käigus tervisenõudeid mittetäitnud meremehed või
meremehed, kelle töötamise võimalustele kehtestati ajalisi, töövaldkonda või reisipiirkonda
puudutavaid piiranguid, saaksid taotleda oma juhtumi uuesti läbivaatamist vastavalt
siseriiklikule vaidlustamise korrale.
Samuti on kõnealustes ILO juhistes märgitud, et edasikaebamise protseduurid võivad sisaldada
järgmisi elemente:
1) sõltumatu arst või meditsiiniekspert, kes juhtumi uuesti läbi vaatab, peaks olema vähemalt
sama taseme kvalifikatsiooniga nagu arst, kes viis läbi esialgse tervisekontrolli;
2) sõltumatule arstile või meditsiinieksperdile, kes juhtumi uuesti läbi vaatab, peaks olema
tagatud võimalus kaasata juhtumi uuesti läbivaatamisse teisi eksperte;
3) juhtumi uuesti läbivaatamine ei tohiks kaasa tuua põhjendamatuid viivitusi meremehele ega
laevaomanikule;
4) terviseandmete töötlemise konfidentsiaalsuspõhimõtted peaksid laienema ka juhtumi uuesti
läbivaatamise protsessile;
5) kvaliteedi tagamise nõuded ja juhtumi uuesti läbivaatamise kord peaks olema sätestatud, et
tagada juhtumi uuesti läbivaatamisel tehtud otsustuste järjepidevus ja asjakohasus.
Eeltoodust lähtuvalt sätestatakse MSOS §-s 262 juhtumi uuesti läbivaatamise regulatsioon,
mille kohaselt võib tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik pöörduda avaldusega selle
tervishoiuteenuse osutaja poole, kelle juures tervisekontrolli otsuse teinud arst töötab. Samuti
sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja kaasab avalduse lahendamisse sõltumatu eksperdi
ning annab tervishoiuteenusele hinnangu ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates.
Tegemist on eelnevalt kirjeldatud ILO juhises toodud võimalusega kaasata juhtumi uuesti
läbivaatamisse kvalifikatsiooni ja sõltumatuse nõudeid täitev arst ning vajadusel teised
eksperdid, vastasel juhul ei täidaks juhtumi uuesti läbivaatamine oma eesmärki.
Eelkirjeldatud ILO juhise punktis 3 on sätestatud põhimõte, et juhtumi uuesti läbivaatamine ei
tohiks kaasa tuua põhjendamatuid viivitusi. Eelnevast lähtuvalt on MSOS-i §-s 262 sätestatud,
et tervishoiuteenusele antakse hinnang ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates.
Hinnanguga mittenõustumise korral võib isik vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.
MSOS-i § 29 lõige 1 muudetakse ja kehtestatakse seaduse tasandil meremeeste registri
pidamise eesmärk. Registri eesmärgiks on tagada riikliku järelevalve teostamiseks ning
meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni
osalisriikidele kättesaadavaks tegemiseks meremehe kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
ja tervisetõendi andmete ning meresõidupraktika ja muude meremehe ja siseveelaeva laevapere
liikme kohta käivate andmete registreerimine ja töötlemine ning nende üle arvestuse pidamine.
Andmekogu eesmärk peab olema seaduses selgelt sätestatud, ilma selleta on raskendatud
kontroll andmekogu pidamise õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle.
11
http://www.ilo.org/sector/Resources/codes-of-practice-and-guidelines/WCMS_174794/lang--en/index.htm
27
MSOS-i § 29 täiendatakse lõigetega 11–13. Lõikesse 11 viiakse kehtiva seaduse § 29 lõike 1
sisu. Terminoloogiliselt on õigem andmekogude puhul rääkida volitatud töötlejast, mitte selle
pidajast. Seaduse tasandil on oluline välja tuua just vastutav töötleja. Muudatused seonduvad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) rakendamisega.
Lõikes 12 sätestatakse, et meremeeste registri vastutav töötleja ehk Veeteede Amet võib
meremeeste registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödelda muu seaduse alusel teistesse
andmekogudesse kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja
biomeetrilisi andmeid. Biomeetrilisteks andmeteks on näokujutis, allkiri või allkirjakujutis.
Säte võimaldab Veeteede Ametil oma ülesannete täitmiseks kasutada teistesse andmekogudesse
kogutud andmeid ja on kooskõlas avaliku teabe seaduse § 431 lõikes 3 sätestatud andmete
ühekordse küsimise põhimõttega. Andmete ühekordse küsimise põhimõtte kohaselt tuleb
kasutada andmeid, mis on juba mõnes teises andmekogus olemas, ja neid ei küsita isikult uuesti.
Näiteks saaks Veeteede Amet kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevaid
biomeetrilisi andmeid – näokujutist ja allkirjakujutist ning vastavate arendustööde teostamisel
tulevikus saada tervise infosüsteemist meremehe tervisetõendi andmed.
Lõike 13 kohaselt antakse meremeeste registri vastutavale töötlejale õigus meremehe
kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide taotlemise ja väljastamisega seonduvate menetluste
käigus võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Selliselt antakse Veeteede Ametile
juhul, kui isik taotleb meresõidudiplomit, kutsetunnistust ja kinnituslehte ehk dokumente,
millele kantakse omaniku foto ja allkiri, võtta temalt ise näokujutis ehk isikut fotografeerida, et
saada kvaliteetne digifoto, või kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat
näokujutist. Analoogne võimalus on ette nähtud ka liiklusseaduses Maanteeametile
juhtimisõigust tõendava dokumendi taotlemise ja väljastamisega seonduvalt (liiklusseaduse §
175 lõige 4). Samuti on Veeteede Ametil võimalik võtta isikult allkirjakujutist või kasutada
isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat allkirjakujutist. Kui meremehe näo- ja
allkirjakujutis on Veeteede Ametile kättesaadavad meremeeste registrist või isikut tõendavate
dokumentide andmekogust, on meremehel võimalik kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti
taotleda elektroonselt ilma isiklikult kohale tulemata.
MSOS-i § 29 lõike 3 sissejuhatavasse lauseossa lisatakse viited riigisisestele õigusaktidele ja
siseveelaeva laevapere liikmetele, kuna ka STCW konventsiooniga reguleerimata riigisiseste
meresõidu kutsetunnistuste omanike ja siseveelaevade laevapere liikmete andmed kantakse
meremeeste registrisse. Riigisiseste õigusaktidena on mõeldud Vabariigi Valitsuse 20. juuni
2013. a määrust nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning
diplomeerimise kord“ ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a
määrust nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded,
diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“.
MSOS-i § 29 lõike 3 punkti 6 muudatuse kohaselt kantakse munsterdamise andmete asemel
meremeeste registrisse meresõidupraktika tõendi andmed. Meremeeste registri eesmärgiks ei
ole koguda munsterdamise andmeid ehk andmeid, millisel laeval meremees antud hetkel töötab.
Hetkel neid andmeid praktikas ei koguta, kuna meremeestel ei ole huvi näidata, millisel laeval
nad töötavad. Teatamine põhineb hetkel vabatahtlikkusel ja sellest tulenevalt Veeteede Ametile
munsterdamise andmeid ei laeku. Eestil ei ole välislepingutest ega Euroopa Liidu õigusest
tulenevat kohustust koguda munsterdamise andmeid. Küll on aga meresõidudiplomite ja
kutsetunnistuste väljastamiseks vajalik koguda meresõidupraktika andmeid. Vabariigi
Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja
kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ § 39 kohaselt tõendatakse
28
meresõidupraktika läbimist meresõidupraktika tõendiga, mille väljastab laeva kapten või reeder
või laeva mehitamisega tegelev ettevõtja või mereõppeasutus. Muudatusest tulenevalt
muudatakse ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. jaanuari 2003. a määrust nr 1
„Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise kord“. Määruse eelnõu kavand on
esitatud seletuskirja lisas 1. Muudatusega ei kaasne mõjusid peamiste mõjuvaldkondade ja
alavaldkondade tasemel, kuna meresõidupraktika andmed kantakse ka hetkel meremeeste
registrisse.
MSOS-i § 29 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks seonduvalt MSOS § 29 lõike 3 punkti 6
muutmisega. Hetkel kehtiva MSOS § 29 lg 4 kohaselt esitab meremees meremeeste registrile
dokumentaalselt tõendatud andmed laevale munsterdamise ja laevalt mahamunsterdamise
kohta, mis võetakse aluseks meresõidupraktika arvestamisel. Arvestades MSOS § 29 lg 3 p 6
muutmise selgitusi, mille kohaselt tõendatakse meresõidupraktika läbimist meresõidupraktika
tõendiga, puudub vajadus ning põhjendus koguda andmeid laevale munsterdamise ja laevale
mahamunsterdamise kohta. Eelnevast lähtuvalt tunnistatakse MSOS § 29 lg 4 kehtetuks.
MSOS-i 7. peatüki pealkiri muudetakse, kuna reisilaeva reisijateveo tunnistust puudutavad
sätted viiakse üle §-i 172 ja peatükk jääb reguleerima üksnes laeval viibivate isikute
registreerimist. Täpsustatud pealkiri vastab täpsemalt peatüki sisule.
MSOS-i §-d 32 ja 33 tunnistatakse kehtetuks. MSOS §-s 32 kehtestatud regulatsioon viiakse
üle MSOS §-i 172, välja arvatud MSOS § 32 lõikes 7 toodu, mis eelnõus on kajastatud § 19
lõikes 7. MSOS §-s 33 toodu on kehtestatud MSOS §-s 18.
MSOS-i § 35 lõige 8 muudetakse ja sellest jäetakse välja kitsendav tingimus, mille kohaselt
võib Veeteede Amet määrata vajalikud andmed (nt väikelaeva kogupikkuse, laiuse ja parda
kõrguse) nõuetekohaste dokumentideta väikelaevale, mis on Eestis kasutusele võetud enne
2004. aasta 1. maid. Ilma nimetatud andmeteta ei ole võimalik väikelaeva Eestis registreerida.
Samas tuuakse Eestisse sageli näiteks Soomest ja Rootsist just vanemaid väikelaevu, mis on
selles riigis kasutusele võetud enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/25/EÜ
väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta jõustumist
ning millel puuduvad seetõttu tootja plaat ja direktiiviga nõutav dokumentatsioon. Selliste
väikelaevade registreerimine ei ole hetkel MSOS-iga kooskõlas, sest Veeteede Ametil puudub
õigus määrata vajalikud andmed ning kanda need väikelaeva tehnilise ülevaatuse aktile. Kehtiv
MSOS-i regulatsioon on vastuolus kaupade vaba liikumise tagamise kohustusega siseturul ning
direktiivi 94/25/EÜ preambuli sättega, mille kohaselt direktiiv ei sisalda sätteid, millega
piiratakse väikelaevade kasutamist pärast nende kasutuselevõttu. Eelnevast tulenevalt jäetakse
lõike 8 sõnastusest välja viited konkreetsele kuupäevale ja riigile ning kasutatakse üldisemat
sõnastust, mille kohaselt võib Veeteede Amet määrata vajalikud andmed kasutusele võetud
väikelaevale, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL
väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta nõuded.
Sellega võimaldatakse puuduvad andmed määrata ka Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis kasutusele võetud väikelaevale, mis tulenevalt
väikelaeva kasutuselevõtmise ajast ei pea vastama direktiivi 2013/53/EL või 94/25/EÜ
nõuetele. Erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Majanduspiirkonna osalisriigid on
jõustanud direktiivi 94/25/EÜ nõuded erinevatel kuupäevadel, mida täpselt seadusesse
kirjutada ei ole otstarbekas. Samuti asendatakse eksitav viide § 36 lõike 5 alusel kehtestatud
kontrollaktile korrektse viitega § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollaktile analoogselt § 353 lõike 1
punktides 8 ja 9 esitatud sõnastusega. Muudatusega asendatakse viide direktiivile 94/25/EÜ
viitega uuele direktiivile 2013/53/EL, millega eelnimetatud direktiiv kehtetuks tunnistati.
Muudatus aitab kaasa merekultuuri arengule ja väikelaevade arvu kasvule, kuna inimestel on
võimalik osta lähiriikidest kvaliteetseid vanemaid väikelaevu.
29
MSOS § 351 lõiget 7 muudetakse selliselt, et jeti registreerimise ning väikelaeva ja alla 12-
meetrise kogupikkusega laeva registreerimise, registrisse kantud andmete muutmise ja
registreerimismärgi väljastamise toimingu asemel tuleb riigilõivu tasuda nende toimingute
tegemise taotluse läbivaatamise eest. Muudatusega täpsustakse, et riigilõivu võetakse taotluse
läbivaatamise eest, st isegi kui taotlusele järgneb negatiivne otsus, tekib Maanteeametil taotluse
läbivaatamisega seoses ressursikulu ja on selle eest õigustatud võtma riigilõivu.
MSOS-i § 352 lõiked 2 ja 3 reguleerivad teisaldatava registreerimismärgi väljastamist. See
antakse välja väikelaevale ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevale ning kasutatakse
nimetatud veesõidukite müügieelsel proovi- või katsesõidul. Teisisõnu on veesõiduki proovi-
või katsesõitu võimalik teha ainult juhul, kui sellele on paigaldatud teisaldatav
registreerimismärk.
Kehtiva sõnastuse kohaselt ei laiene teisaldatava registreerimismärgi väljastamine jettide
müüjatele ja tootjatele, mistõttu ei ole jettidega praegu võimalik teha proovi- või katsesõite.
Taoline eristamine ei ole aga põhjendatud, kuivõrd jeti registreerimine toimub üldjuhul
analoogselt väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimisega. Ka
Euroopa Liidu tasandil on nõuded väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ning
jettide projekteerimise, tootmise ning liikumise kohta reguleeritud pea samasisuliselt direktiivis
2013/53/EL (väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta).
Jett kui vabaajasõiduk on viimasel ajal muutunud üha populaarsemaks – Eestis registreeritud
jettide arv on aastate jooksul pidevalt kasvanud12, samuti on turule ilmunud mitmeid uusi
mudeleid, mille puhul on olnud aktiivne huvi ka proovisõidu tegemise võimaluse vastu.
Seetõttu on mõistlik täiendada MSOS § 352 lõikeid 2 ja 3 selliselt, et ka jettide müüjatele ja
tootjatele oleks võimalik väljastada teisaldatavat registreerimismärki, mis võimaldaks sooritada
jetiga müügieelset proovi- või katsesõitu.
MSOS-i § 353 lõike 1 punkti 5 lisatakse, et Maanteeamet keeldub jeti registreerimisest, kui
jetil puudub nõuetekohane vastavusdeklaratsioon. Samasugune regulatsioon kehtib väikelaeva
osas ning tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja
jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 2 p-st b, artikkel 7
lg-st 2 ja artikkel 15 lg 4 p-st a sätestatakse sõnaselgelt ka jettide osas.
MSOS-i § 353 lõike 1 punkti 9 sõnastus viiakse kooskõlla § 35 lõike 8 sõnastusega, jättes välja
viite konkreetsele kuupäevale, kuna erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa
Majanduspiirkonna osalisriigid on jõustanud direktiivi 94/25/EÜ nõuded erinevatel
kuupäevadel, mida täpselt seadusesse kirjutada ei ole otstarbekas.
MSOS-i § 355 täiendatakse lõikega 3 ja täpsustatakse välisriigi lippu kandva väikelaeva
mõistet. MSOS-is on läbivalt nii laevade kui väikelaevade puhul kasutatud mõisteid „välisriigi
lippu kandev“ ning „lipuriik“. Väikelaevade puhul antud sõnastus alati ei sobi, kuna välisriikide
väikelaevaregistrites väikelaeva registreerimisega ei kaasne alati lipu kandmise kohustust või
õigust. Näiteks Soomes on võimalik väikelaeva registreerida ka välisriigi kodanikul, kuid
väikelaeval Soome lipu kandmise õigus on ainult Soome kodanikel. Rootsis ei pea registreerima
alla 12 meetri pikkust väikelaeva, kuid selline väikelaev võib kanda Rootsi lippu, kui laeva
omanik on Rootsi kodanik. Selleks, et MSOS-i regulatsioon hõlmaks ka ainult välisriigis
registreeritud väikelaevu, millel ei ole antud välisriigi lipu kandmise õigust, lisatakse lõige 3,
12
Kui 2011. a oli Eestis registreeritud 529 jetti, siis 31.10.2018 seisuga oli Maanteeametis registreeritud jettide
arv 1100. https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukite-statistika
30
mille kohaselt mõistetakse välisriigi lippu kandva väikelaevana muu hulgas välisriigis
registreeritud väikelaeva ning väikelaeva lipuriigina mõistetakse muu hulgas väikelaeva
registririiki.
MSOS-i § 356 lõike 4 kaks lauset tunnistatakse kehtetuks, kuna need on segadust tekitavad,
jättes mulje, et väikelaeva juhil, kes korraldab tasu eest vabaajareise kaugemal kui viis
meremiili kaldast, ei peagi raadiosideoperaatori tunnistust olema. Lisaks kordab säte § 39 lõike
7 teises lauses sätestatud tingimust, mistõttu puudub § 356 lõike 4 teise lause järgi vajadus.
Muudatus teostatakse õigusselguse huvides.
MSOS-i § 36 lõige 5 viiakse kooskõlla HÕNTE § 25 lõikega 2 – senine § 36 lõike 5 punkt 1
esitatakse lõikena 5 ning senised lõike 5 punktid 2–4 lõigetena 51–53.. MSOS § 36 lõigetest 5
ja 51 (endised § 36 lõike 5 punktid 1 ja 2) jäetakse välja viited tunnustatud väikelaevade
tehnilise ülevaatuse teostajale. Muudatus seondub sellega, et loakohustusega tegevusalade
hulgast jäetakse välja väikelaevade tehniline ülevaatus, kuna tegemist on riikliku järelevalve
objektiga. MSOS § 36 lõige 52 on endine § 36 lõike 5 punkt 3 ja selle teksti ei ole eelnõuga
muudetud.
MSOS-i § 36 lõikes 53 (endine § 36 lõike 5 punkt 4) antakse Veeteede Ametile sarnaselt
väikelaevade registreerimiseelse ülevaatuse tegemisele õigus teha jeti registreerimiseelset
ülevaatust. Vastava õiguse andmine Veeteede Ametile hõlbustab jettide üle turujärelevalve
teostamist. Vastav kohustus on pandud Veeteede Ametile toote nõuetele vastavuse seaduse §
50 lõikega 4. Eeldatavalt teeb Veeteede Amet umbes 10 jeti registreerimiseelset ülevaatust
aastas, seda eelkõige kasutatud ja kolmandatest riikidest imporditud jettidele juhul, kui
Maanteeameti tehtaval ülevaatusel ei ole võimalik esitatavatest dokumentidest tuvastada kõiki
registrisse kantavaid andmeid. Kuna ülevaatusi toimub harva, ei ole selleks vajalik täiendavaid
töötajaid tööle võtta. Nimetatud muudatusega seonduvalt muudetakse ka RLS § 182 lõiget 1.
Jetide ülevaatusega kaasneb väheoluline mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele. Muudatuse
mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 36 lõikes 9 asendatakse mõiste „Eesti merealadel“ mõistega „Eesti territoriaal- ja
sisemerel“, kuna väikelaeva ja jeti pistelist kontrolli ei teostata majandusvööndis, mis kuulub §
2 punkti 40 kohaselt samuti Eesti merealade hulka. Ka praktikas ei ole Veeteede Amet seni
majandusvööndis pistelist kontrolli teostanud.
MSOS-i § 36 lõiget 11 muudetakse ja sättesse lisatakse jeti tehnilise ülevaatuse teostamise eest
riigilõivu tasumise kohustus.
MSOS-i § 37 pealkiri muudetakse ja viiakse kooskõlla paragrahvi sisuga. Muudatus on seotud
MSOS § 37 lg 5 muutmisega. Arvestades, et nimetatud muudatuse kohaselt kohaldatakse
senikehtinud § 37 lg 5 toodud väikelaeva järelevalveametniku nõudmisel peatamise
regulatsiooni ka jettidele, on vastavalt täpsustatud ka paragrahvi pealkirja.
MSOS-i § 37 lõige 1 muudetakse ja täpsustatakse väikelaevajuhi kohustusi väikelaeva ohutuse
tagamisel, tuues konkreetselt välja kohustuse tagada väikelaeva tehniline korrasolek, pääste-,
ohutus- ja muu nõutava varustuse olemasolu ja kasutusvalmidus ning tagada väikelaeva ohutu
liiklemine. Samuti on kehtestatud täiendav nõue, mille kohaselt on väikelaevas viibivad isikud
kohustatud täitma väikelaevajuhi korraldusi, sealhulgas päästevesti või muu ohutusvarustuse
kandmise või kasutamise korraldusi. Kehtiva regulatsiooni sõnastusest säilib jätkuvalt
põhimõte, et väikelaeva juht vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest. Lõike 1 sõnastamisel
on muuhulgas soovitud rõhutada päästevarustuse kandmise olulisust väikelaevas. Kuna
31
üldsõnaliselt on muudetud sõnastuse põhimõte kehtinud ka seni, siis sisuliselt väikelaeva juhile
uusi kohustusi või nõudeid ei panda.
MSOS-i § 37 lõige 5 muudetakse ja nähakse ette, et senikehtinud lõikes 5 sätestatud väikelaeva
regulatsiooni kohaldatakse ka jettidele. Kehtiva MSOS § 37 lõike 5 kohaselt tuleb väikelaev
peatada järelevalveametniku nõudmisel ning kui peatumise manööver on väikelaeva juhi
hinnangul väikelaevale ohtlik, võib väikelaeva juht leppida järelevalveametnikuga kokku
lähima ohutu kontrollimise koha ja aja. Sama sätet kohaldatakse ka jettidele ning sätestatakse
selgelt, et jeti juht peab järelevalveametniku nõudmisel riikliku järelevalve teostamiseks jeti
peatama või juhul kui peatumise manööver osutub ohtlikuks, teatama ohutu kontrollimise aja
ja koha. Kõnealune regulatsioon on toodud kehtivas majandus- ja kommunikatsiooniministri
31.01.2006 määruses nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning
jetijuhi tunnistuse vorm“ § 2 lõikes 5, kuid tegemist on nõudega, mis peaks olema sätestatud
seaduses. Sätte sõnastust on täpsustatud eelnõu kooskõlastusringil Siseministeeriumi esitatud
ettepanekut arvestades.
MSOS-i § 37 lõige 6 muudetakse ja võimaldatakse väikelaeva juhtimisõigust tõendava
dokumendina tunnustada lisaks Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna
lepingu osalisriigi välja antud väikelaevajuhi tunnistusele ka nende volitusel välja antud
väikelaevajuhi tunnistusi, milleks on näiteks RYA (Royal Yachting Association,
http://www.rya.org.uk/) ja IYT (International Yacht Training, http://iytworld.com/) väljastatud
tunnistused. Samuti lisatakse võimalus tunnustada meresidevahendi kasutamise õigust
tõendava dokumendina väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistust või piirangutega
raadiosideoperaatori tunnistust või raadiosideoperaatori tunnistust. Muudatus puudutab umbes
100 väikelaevajuhti. Eelkõige on tegemist välisriigis töötanud Eesti kodanikega, kes on
välisriigis saanud väikelaevajuhi või raadiosideoperaatori tunnistused. Potentsiaalselt selliste
inimeste arv kasvab. Muudatusega kaasneb majanduslik mõju ja mõju avaliku sektori kuludele
ja tuludele. Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 37 lõige 7 muudetakse ning eelnõus toodud täiendusest tulenevalt kohaldatakse
paragrahvi 37 ka välisriigi lippu kandvale väikelaevale, välja arvatud lõiget 2, kui välisriigis,
mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatuga samaväärseid
dokumendinõudeid ja väikelaeva juht ei ole Eesti kodanik või Eestis elamisluba või
elamisõigust omav välismaalane. Muudatus on tingitud praktikas esinenud juhtumitest, kus
eeldati, et registreerides väikelaeva Soome registris, ei pea Eestis Eesti kodanikul ega ka Eestis
elamisluba või elamisõigust omaval välismaalasel väikelaevajuhi juhtimisõigust (ega ka
juhtimisõigust tõendavat dokumenti kaasas) olema ning seega ei saa kohaldada ka vastutuse
sätteid (sh ei saa kohaldada trahvi). Nimetatu ei ole aga kooskõlas MSOS kõnealuse sätte
eesmärgiga. Sarnaselt eelnõus toodud muudatusele, on ka kehtiva MSOS § 37 lg 3 koosmõjus
lõikega 7 eesmärgiks, et väikelaeva juhtimisõigus peab olema tõendatav. Samas MSOS § 37
lõike 7 sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, kas Eesti kodanik või Eestis pikaajalise elaniku
elamisloa või alalise elamisõigusega elav välismaalane peab kaasas kandma juhtimisõigust
tõendavat dokumenti, kui väikelaev on registreeritud välisriigis. Kui asuda eitavale seisukohale,
oleks see esiteks vastuolus seadusandja tegeliku tahtega, mille kohaselt kehtestati selline erisus
üksnes Eestis mitteelavatele välismaalastele, kes sõidavad välisriigis registreeritud
väikelaevaga Eesti veeteedel. Lisaks tuleks sellise tõlgenduse korral kohelda ebavõrdselt
samasse rühma kuuluvaid seaduse adressaate (nt Eesti kodanikke) – kui Eesti kodanik on oma
väikelaeva registreerinud Eestis, peab ta esitama nõutava dokumendi, kuid juhul, kui väikelaev
on registreeritud välisriigis, talle see nõue justkui ei kehtiks. Sellise erisuse tegemine ei oleks
põhjendatud ning see ei ole ka regulatsiooni eesmärk. Seetõttu on vajalik täpsustada, et
juhtimisõigust tõendavat dokumenti tuleb kaasas kanda juhul, kui tegemist on välisriigi lipu all
sõitva laevaga ning see on kohustuslik Eesti kodanikule ning Eestis elamisloa või elamisõiguse
32
alusel elavale välismaalasele, kellel on sarnaselt Eesti kodanikele isikutunnistuse taotlemise
kohustus.
MSOS-i § 39 pealkiri viiakse kooskõlla paragrahvi sisuga. Lisaks väikelaeva juhile
esitatavatele nõuetele reguleeritakse paragrahvis ka väikelaevajuhi tunnistuse väljaandmist ja
kehtetuks tunnistamist, seetõttu on vastavalt täpsustatud ka paragrahvi pealkirja.
MSOS-i § 39 lõige 2 muudetakse ja selles sisalduvat volitusnormi täpsustatakse selliselt, et see
hõlmaks ka väikelaeva juhi eksamineerimist, tunnistuste taotlemise ja väljastamise korda.
Kehtiva volitusnormi sõnastus ei hõlma endas eksamineerimist, tunnistuse taotlemise ja
väljastamise korda, mida määrus tegelikkuses samuti reguleerib. Muudatuse eesmärk on tagada
rakendusakti kooskõla seadusega. Täiendavalt muudetakse rakendusakti andjat, asendades seni
kehtinud seaduses Vabariigi Valitsuse tasand valdkonna eest vastutava ministri tasandiga.
Arvestades, et kõnealuses rakendusaktis toodu kuulub vaid Majandus- ning
Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusvaldkonda, puudub vajadus anda rakendusakt
Vabariigi Valitsuse tasandil. Pärast seaduse muudatuse jõustumist kehtestatakse määrus
MSOS-i § 39 lõige 2 alusel uuesti. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas.
MSOS-i § 39 lõigetes 31 ja § 391 lõikes 1 asendatakse sõnad „liiklusregistri volitatud töötleja“
sõnaga „Maanteeamet“, kuna liiklusseaduse kohaselt on Maanteeamet varasema liiklusregistri
volitatud töötleja asemel liiklusregistri vastutavaks töötlejaks (LS § 173 lõige 3).
Väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistusi on õigus väljastada Maanteeametil ning taotlus nende
saamiseks tuleb samuti esitada Maanteeametile. Maanteeamet soovib rõhutada kliendist lähtuva
avaliku teenuse pakkumist oma büroodes ning sellest tulenevalt on erinevates õigusaktides
viited liiklusregistri volitatud töötlejale või büroole asendatud riigiasutusega Maanteeamet.
Muudatuste eesmärk on viia MSOS kooskõlla liiklusseaduse sõnastusega.
MSOS-i § 39 lõige 4 muudetakse ja asendatakse sarnaselt eelnevas punktis kirjeldatule seaduse
§ 39 lõikes 4 kasutatav viide liiklusregistri volitatud töötlejale üldise nimetusega
„Maanteeamet“. Ühtlasi sätestatakse sõnaselgelt, et väikelaevajuhi tunnistusi väljastab
Maanteeamet.
MSOS-i § 39 täiendatakse lõigetega 41−44. Lõikes 41 sätestatakse, et väikelaevajuhi tunnistus
väljastatakse kehtivusega kümme aastat. Seni on vastavasisuline säte sisaldunud samuti üksnes
määruses, kuid tunnistuse väljastamisega seonduv regulatsioon, sealhulgas selle kehtivuse aeg,
peab olema reguleeritud seaduse tasandil.
Lõikes 42 sätestatakse, et väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul
sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates. Seni on vastavasisuline säte
sisaldunud üksnes MSOS-i § 39 lõike 2 alusel kehtestatud määruses, kuid tunnistuse
väljastamisega seonduv regulatsioon, sealhulgas selle väljastamise tähtaeg, peab olema ette
nähtud seaduse tasandil. Lõikes 43 sätestatakse, kuidas toimub tunnistuse omanikule
kättetoimetamine. Tunnistus antakse omanikule üle Maanteeametis. Isik võib taotleda
tunnistuse kättetoimetamist ka lihtkirjaga Eesti sisesele postiaadressile. Juhul kui isik ei ole
tunnistust lihtkirjaga kätte saanud kümne tööpäeva jooksul alates tunnistuse taotluse
esitamisest, peab ta sellest Maanteeametit teavitama ning Maanteeamet tunnistab tunnistuse
MSOS-i § 39 lõike 44 punkti 4 kohaselt kehtetuks.
MSOS-i § 39 lõikes 44 nähakse ette juhtumid, mille korral tunnistab Maanteeamet
väikelaevajuhi tunnistuse kehtetuks. Seni on tunnistuste vahetamise ja duplikaadi väljastamise
regulatsioon sisaldunud määruses. Samas ei ole seaduse tasandil ette nähtud vana tunnistuse
kehtetuks tunnistamise ega ka uue tunnistuse väljastamise aluseid. Uue sätte kohaselt tunnistab
33
Maanteeamet väikelaevajuhi tunnistuse kehtetuks selle kaotuse, hävimise või varguse korral,
juhul kui isik on väikelaevajuhi tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on saanud
väikelaevajuhi tunnistuse pettuse teel ning isikule uue väikelaevajuhi tunnistuse väljastamisel.
Samuti tunnistatakse tunnistus kehtetuks juhul, kui lihtkirjaga väljastatud tunnistus ei ole
isikuni jõudnud 10 tööpäeva jooksul tunnistuse taotluse esitamisest ning kui isik ei ole taotletud
tunnistusele 12 kuu jooksul Maanteeametisse järgi läinud.
MSOS-i § 39 lõiget 7 täiendatakse tingimusega, mille kohaselt raadiosideoperaatorite
tunnistused meresidevahendi kasutamiseks väikelaeval kehtivad ilma kinnitusleheta. Tegemist
on kutseliste laevajuhtide tunnistustega, mille juurde kuulub laeval töötamiseks kinnitusleht.
Õigusselguse huvides sätestatakse väikelaeval raadiosideoperaatori kinnituslehe nõude osas
erisus.
MSOS § 39 lõiget 8 muudetakse selliselt, et väikelaevajuhi tunnistuse ja väikelaeva
raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamise toimingu asemel tuleb riigilõivu tasuda nende
toimingute tegemise taotluse läbivaatamise eest. Muudatusega täpsustakse, et riigilõivu
võetakse taotluse läbivaatamise eest, st isegi kui taotlusele järgneb negatiivne otsus, tekib
Maanteeametil taotluse läbivaatamise seoses ressursikulu ja on selle eest õigustatud võtma
riigilõivu. Samuti jäetakse välja viide duplikaadi väljastamisele, kuna tunnistuse duplikaate
enam ei väljastata, vaid selle asemel väljastatakse uus tunnistus. Näiteks kui väikelaeva
tunnistus hävineb, siis tunnistatakse tunnistus kehtetuks ja väljastatakse väikelaevajuhile uus
tunnistus.
MSOS-i § 391 pealkiri viiakse kooskõlla paragrahvi sisuga. Lisaks jeti kasutamise nõuetele
reguleeritakse paragrahvis ka jehtijuhi tunnistuse väljaandmist ja kehtetuks tunnistamist.
MSOS-i § 391 täiendatakse lõigetega 13−17. Lõikes 13 sätestatakse, et jetijuhi tunnistus
väljastatakse kehtivusega kümme aastat. Seni on vastavasisuline säte sisaldunud üksnes
määruses, kuid tunnistuse väljastamisega seonduv regulatsioon, sealhulgas selle kehtivuse aeg,
peab olema ette nähtud seaduse tasandil.
Lõikes 14 sätestatakse, et jetijuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase
taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates. Seni on vastavasisuline säte sisaldunud üksnes
MSOS-i § 391 lõike 2 alusel kehtestatud määruses, kuid tunnistuse väljastamisega seonduv
regulatsioon, sealhulgas selle väljastamise tähtaeg, peab olema ette nähtud seaduse tasandil.
Lõikes 15 sätestatakse, kuidas toimub tunnistuse omanikule kättetoimetamine. Tunnistus
antakse omanikule üle Maanteeametis. Isik võib taotleda tunnistuse kättetoimetamist ka
lihtkirjaga Eesti sisesele postiaadressile. Juhul kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud
kümne tööpäeva jooksul alates tunnistuse taotluse esitamisest, peab ta sellest Maanteeametit
teavitama ning Maanteeamet tunnistab tunnistuse MSOS-i § 391 lõike 15 punkti 4 kohaselt
kehtetuks.
MSOS-i § 391 lõikes 16 nähakse ette juhtumid, mille korral tunnistab Maanteeamet jetijuhi
tunnistuse kehtetuks. Seni on tunnistuste vahetamise ja duplikaadi väljastamise regulatsioon
sisaldunud määruses. Samas ei ole seaduse tasandil ette nähtud vana tunnistuse kehtetuks
tunnistamise ega ka uue tunnistuse väljastamise aluseid. Uue sätte kohaselt tunnistab
Maanteeamet jetijuhi tunnistuse kehtetuks selle kaotuse, hävimise või varguse korral, juhul kui
isik on jetijuhi tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on saanud jetijuhi tunnistuse
pettuse teel ning isikule uue jetijuhi tunnistuse väljastamisel. Samuti tunnistatakse tunnistus
kehtetuks juhul, kui lihtkirjaga väljastatud tunnistus ei ole isikuni jõudnud 10 tööpäeva jooksul
34
tunnistuse taotluse esitamisest ning kui isik ei ole taotletud tunnistusele 12 kuu jooksul
Maanteeametisse järgi läinud.
MSOS-i § 391 lõikega 17 kehtestatakse jetijuhile jeti juhtimisõigust tõendava dokumendi
kaasas kandmise kohustus. Seni on seaduses kehtestatud küll jetijuhi tunnistuse omamise
kohustus, kuid mitte kohustust tunnistuse kaasas kandmiseks, mis aga ei võimalda
juhtimisõiguse olemasolu kontrollida. Uue sättega kehtestataksegi kohustus kanda kaasas jeti
juhtimise õigust tõendavat dokumenti ning selleks võib olla nii jetijuhi tunnistus, väikelaevajuhi
tunnistus kui ka isikut tõendav dokument.
MSOS-i § 391 lõige 2 muudetakse ja volitusnormi täpsustatakse selliselt, et see hõlmaks ka
jetijuhi eksamineerimist, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korda. Kehtiva volitusnormi
sõnastus ei hõlma eksamineerimist, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korda, mida määrus
tegelikkuses samuti reguleerib. Volitusnormi täpsustamine ei too kaasa määruse olulist sisulist
muudatust, kuna eksamineermise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise kord on määrusega juba
kehtestatud.
MSOS § 391 lõiget 3 muudetakse selliselt, et jetijuhi tunnistuse väljastamise toimingu asemel
tuleb riigilõivu tasuda selle toimingu tegemise taotluse läbivaatamise eest. Muudatusega
täpsustakse, et riigilõivu võetakse taotluse läbivaatamise eest, st isegi kui taotlusele järgneb
negatiivne otsus, tekib Maanteeametil taotluse läbivaatamise seoses ressursikulu ja on selle eest
õigustatud võtma riigilõivu. Samuti jäetakse välja viide duplikaadi väljastamisele, kuna
tunnistuse duplikaate enam ei väljastata, vaid selle asemel väljastatakse uus tunnistus. Näiteks
kui jetijuhi tunnistus hävineb, siis tunnistatakse tunnistus kehtetuks ja väljastatakse juhile uus
tunnistus.
MSOS-i § 42 lõikest 21 jäetakse välja sõnad „käesoleva seaduse kohaselt tunnustatud
kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaataja või“. Tulenevalt MSOS-i § 7 punkti 6
kehtetuks tunnistamisest on vajalik muuta MSOS-i § 42 lõike 21 sõnastust ning jätta seaduse
tekstist välja viide tegevusloaga isikule. Kui kemikaalitankeri lossimisel on nõutav
lastioperatsioonide ülevaatus, viib selle läbi Veeteede Ameti järelevalveametnik.
MSOS 101. peatüki ja § 441 pealkirja ning § 441 lõike 1 sõnastust muudetakse seoses laevade
ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvaheline konventsiooni
ratifitseerimisega. Riigikogu võttis laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise
2004. aasta rahvusvaheline konventsiooniga (edaspidi ballastvee konventsioon) ühinemise
seaduse vastu 14. veebruaril 2018. a (RT II, 22.02.2018, 1). Laevad kasutavad ballastvett
piisava püstuvuse ja laeva manööverdusvõime tagamiseks. Tavapäraselt võetakse ballastvesi
pardale lossimisel sadamas ja sellest vabanetakse laadimisel sadamas. Ballastvee pumpamisel
laeva võivad sellega koos laeva sattuda ka võõrliigid ja kanduda laevast ballastvee
väljapumpamisel uude kohta. Ballastvee konventsiooni eesmärk on merekeskkonna kaitse
laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide ja haigusetekitajate eest,
kehtestades ballastvee käitlemise korra. Ballastvee käitlemise meetoditeks võivad olla
ballastvee vahetamine, soojendamine, filtreerimine, keemiline, UV- valgusega või magnet- ja
elektriline töötlus. Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise kaudu soovitakse
vältida kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumisest tulenevaid ohte
keskkonnale, inimeste tervisele, varale ja loodusvaradele, neid vähendada ja need lõplikult
kõrvaldada. Konventsiooni riigisiseseks rakendamiseks on varasemalt täiendatud veeseadust ja
lisaks on vaja täiendada ka MSOS-i. MSOS § 441 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et laev on
kohustatud täitma ka ballastvee konventsioonist tulenevaid nõudeid. Kuna kahjulike
veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumine ei ole merereostus, siis täiendatakse seaduse
101. peatüki ja § 441 pealkirja selliselt, et lisaks merereostuse vältimisele reguleeritakse
35
vastavates seaduse struktuuriosades ka kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate
ülekandumist.
MSOS-i § 442 lõiked 2 ja 3 muudetakse. Lõike 2 sõnastust muudetakse selliselt, et
kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse võib laevale väljastada reederi valikul kas
Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing. Muudatus tuleneb asjaolust, et MSOS-ist
kaotatakse klassifitseeritud ja klassifitseerimata laeva mõiste, kuna need ei ole sisult korrektsed
ja üheselt mõistetavad. Lõikest 3 jäetakse välja tingimus, mille kohaselt vähemalt 24-meetrise
pikkusega ja alla 400-se kogumahutavusega laeval peab olema laevade kahjulike
kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni deklaratsioon ainult juhul,
kui laev sõidab rahvusvahelises meresõidus. Määruse (EÜ) nr 782/2003 põhjenduspunkti 20
kohaselt kuuluvad ülevaatusele kõik laevad olenemata merereisi laadist.
MSOS § 443 täiendatakse lõikega 4 ja selles nähakse ette, et sama paragrahvi lõiget 3
kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale. Muudatuse kohaselt sätestatakse seaduses
sõnaselgelt, et välisriigi lippu kandvale laevale keskkonnaohutust tõendavate tunnistuste
taotlemisel tuleb tasuda Veeteede Ameti toimingu tegemise eet riigilõivu. Vastavalt RLS § 189
lõikele 1 tuleb tunnistuse iga lehekülje eest tasuda riigilõivu kuus eurot.
MSOS-i täiendatakse paragrahvidega 444-446 tulenevalt ballastvee konventsioonis
sätestatust. Laevad peavad ballastvee käitlemisel lähtuma ballastvee konventsiooni lisas
sätestatud ballastvee vahetamise (reegel D-1) või töötlemise standarditest (reegel D-2).13 Samas
lubab ballastvee konventsiooni Lisa A (reegel A-4) liikmesriikidel anda oma riigi laevadele
teatud tingimustel ja ajutisi (kuni viis aastat kehtivaid) erandeid laevadele ballastveekäitluse
nõuete (konventsiooni reeglite B-3 või C-1 osas) rakendamisest. Erandi tegemise eelduseks on,
et vabastuse andmiseks on tehtud riskihindamine, mis peab olema läbiviidud IMO
riskihindamise juhiste alusel. IMO on vastavad juhised andnud IMO merekeskkonna kaitse
komitee resolutsiooniga MEPC.289(71) (2017 Guidelines for Risk Assessment Under
Regulation A-4 of the BWM Convention (G7) (edaspidi riskihindamise juhised)14.
Riskihindamise juhiste eesmärk on tagada, et reegli A-4 kohaste vabastuste andmine toimuks
riikides ühtsetel alustel ja põhineks teaduslikult kindlal riskihindamisel ning et vabastuste
andmisel ei rikutaks piirnevate või teiste riikide keskkonda, inimeste tervist, vara ega
loodusvarasid. Riskihindamine on menetlus, mille käigus hinnatakse, milline on kahjulike
veeorganismide ülekandumise tõenäosus ja milline on selle tagajärg. Riskihindamisel tuleb
lähtuda järgmistest põhimõtetest: tõhusus, läbipaistvus, järjepidevus, põhjalikkus,
riskijuhtimine, ettevaatlikkus, teaduspõhisus ja pidev täiustamine. Riskihindamise juhised
pakuvad välja kolm riskihindamise meetodit. Keskkonna kokkusobivuse riskihindamine
(environmental matching risk assessment) põhineb asukohtade keskkonnatingimuste
võrdlemisel, liikide biogeograafiline riskihinnang (species' biogeographical risk assessment)
võrdleb looduslike ja võõrliikide kattuvust, et hinnata keskkonna sarnasust ja teha kindlaks
kõrge riskiga sissetungijad ning liigispetsiifilise riskianalüüsi (species-specific risk assessment)
käigus hinnatakse eelnevalt tuvastatud sihtliikide levikut ja omadusi.
Konventsiooni rakendamiseks on vastu võetud riskihindamise juhised. Regionaalseteks
juhisteks on Läänemere Piirkonna Merekeskkonnakaitse Konventsiooni Komisjoni
(HELCOM) keskkonnaministrite kohtumisel (3. oktoobril 2013) ja Kirde-Atlandi
Keskkonnakaitse Konventsiooni Komisjoni (OSPAR) komisjoni koosolekul (24. – 28. juunil
13
Rohkem infot laevadel ballastvee käitlemise kohta
https://www.envir.ee/sites/default/files/laevaomanikeliit_tanelhinno.pdf
14
Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.imo.org/en/KnowledgeCentre/IndexofIMOResolutions/Marine-
Environment-Protection-Committee-%28MEPC%29/Documents/MEPC.289%2871%29.pdf
36
2013) vastu võetud ühised juhised erandite andmiseks ballastvee konventsioon reegel A-4
kohaselt (Joint HELCOM/OSPAR Guidelines on the granting of exemptions under the
International Convention for the Control and Management of Ships’ Ballast Water and
Sediments, Regulation A-4)15 (edaspidi HELCOM/OSPAR juhised). HELCOM/OSPAR
juhised on välja arendatud tuginedes IMO G7 juhistele ja ballastvee konventsiooni artikli 13
lõike 3 alusel piirkondliku koostöö tõhustamiseks Läänemere ja Kirde-Atlandi piirkonnas.
Riskihindamise juhised käsitlevad ka vabastuse andmise protseduuri. Riik võib riskihindamise
ise läbi viia või nõuda selle tegemist vabastuse taotlejalt, kuid igal juhul peab riik hindama
riskihindamise läbiviimist, kontrollima kasutatud andmeid ja informatsiooni ning tagama, et
riskihindamine on juhisega kooskõlas läbiviidud põhjalikult ja objektiivselt. Kui riskihindamise
kohustus pannakse taotlejale, siis peab riik tegema talle kättesaadavaks vajaliku informatsiooni,
sealhulgas taotlemise nõuded, riskihindamise mudeli, sihtliigid, andmestandardid jms.
Tagamaks, et laev ei sega ballastvett ja selle setteid muude sadamate vahel kui talle antud
vabastust puudutavates sadamates, peab riik nõudma tõendeid selle kohta, milliseid meetmeid
vabastuse andmise ja selle kestuse ajal nõuete täitmiseks kohaldatakse. Eesti kasutab
riskihindamise juhises ettenähtud võimalust, et riskihindamise viib läbi riik ise. Vabastuse
andmise otsuste tegemise hõlbustamiseks ja ühetaolisuse saavutamiseks on HELCOM ja
OSPAR loonud ühise riskihindamise tööriista (Ballast Water Exemptions Decision Support
Tool).16 Tööriista kasutamiseks on oluline, et tööriista oleks sisestatud andmed mõlema sadama
kohta, mille vahel vabastus taotletakse.
Eelnõuga sätestataksegi MSOS §-des 444–446 ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse andmise
regulatsioon.
MSOS § 444 lõike 1 kohaselt annab reeglis A-4 sätestatud ballastvee käitlemise nõuetest
vabastuse Veeteede Amet ning sättes kirjeldatust nähtuvalt tugineb Veeteede Amet vabastuse
andmisel Keskkonnaministeeriumi läbiviidud riskihindamise tulemusele (riskihindamisega
seonduv on täpsemalt kirjeldatud MSOS § 445 muudatuste juures). Ballastvee konventsioonis
sätestatud tingimustest lähtuvalt antakse vabastus Eesti riigilippu kandvale laevale.
Lõikes 2 sätestatakse, et vabastuse saamiseks esitab reeder Veeteede Ametile taotluse, milles
on toodud andmed ja dokumendid laeva kohta, millele vabastust taotletakse, samuti laeva
marsruudi ja ballastvee käitlemise korralduse kohta ning riskihindamiseks kogutud andmed ja
dokumendid. Andmekoosseisu määratlemisel on lähtutud riskihindamise juhise lisast.
Riskihindamise juhiste lisas on esitatud teabe minimaalne maht, mida riik peab erandi taotlejalt
küsima. Taotluses peab taotleja esitama üldteabe ehk erandi perioodi ja erandi taotlemise
põhjuse, andmed laeva ja marsruudi kohta. Riskihindamiseks vajalike andmete koosseisu
määratlemisel lähtutakse nii riskihindamise, kui ka HELCOM/OSPAR juhistest. Andmete ja
dokumentide täpsem loetelu sätestatakse MSOS § 444 lõike 8 alusel kehtestatavas määruses.
Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisas 1.
Lõike 3 kohaselt annab Veeteede Amet laevale vabastuse üksnes eeldusel, et vabastuse andmise
tulemusena ei satu ohtu inimelu või -tervis ega saa kahjustatud keskkond, vara või loodusvara
ning seda ainult neile laevadele, mis teostavad regulaarsõite kindlaksmääratud sadamate vahel
ning mis ei sega ballastvett või selle setteid muude sadamate vahel. Seetõttu sätestatakse ka
lõikes 5 reederile kohustus teavitada Veeteede Ametit viivitamata kõigist muudatustest, mis
võivad mõjutada vabastuse andmise kehtivust. Näiteks, kui laev peab ettenähtud marsruudilt
kõrvale kalduma dokitööde tegemise tõttu, mis mõjutab eelnõus toodud MSOS § 444 lõige 3
15
https://www.helcom.fi/wp-content/uploads/2019/08/Joint-HELCOM_OSPAR-Guidelines.pdf
16
http://jointbwmexemptions.org/ballast_water_RA/apex/f?p=104:13
37
punktis 2 nimetatud tingimust, mille kohaselt on vabastuse andmise eelduseks, et laev sõidab
ainult kindlaksmääratud sadamate vahel.
Tulenevalt ballastvee konventsioonis sätestatust saab ballastvee käitlemise nõuetest vabastusi
anda üksnes ajutiselt ja seetõttu on § 444 lõikes 4 sätestatud, et Veeteede Amet annab laevale
vabastuse kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vabastuse andmise aluseks olevaks
riskihindamiseks kogutud andmete ajakohasuse lõpuni. Viie aasta nõue sisaldub ballastvee
konventsiooni lisa reegel A-4 lõike 1 punktis 2. HELCOM/OSPAR juhistes (p 7.8) on
täpsustatud, et vabastuse saab anda kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui on ajakohased
sadamas tehtud (vee)uuringud. Uuringute kehtivuse aeg algab esimese veeproovi võtmise
(kevadine õitseng) kuupäevast (HELCOM/OSPAR juhiste p 2.2). Vabastus kehib Eesti
merealal, kuna riik saab vabastuse anda vaid tema jurisdiktsiooni all olevates vetes.
Veeseaduse § 70 lõike 1 kohaselt on merealaks sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd.
Lõikes 6 sätestatakse Veeteede Ametile kohustus teavitada laevale vabastuse andmisest
viivitamata Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni. Kõnealune nõue tuleneb ballastvee
konventsioonist ning on seotud vabastuse jõustumisega. Nimelt ballastvee konventsiooni lisa
reegel A-4 lõikest 2 tulenevalt jõustub vabastus siis, kui Veeteede Amet on sellest teavitanud
Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni, kes omakorda edastab vastava teabe teistele ballastvee
konventsiooni osalistele.
Tulenevalt § 444 lõikest 7 peab vabastus olema kantud laeva ballastvee käitlemise plaani ja
ballastvee raamatusse. Vastav regulatsioon tuleneb ballastvee konventsioon lisa reegel A-4
lõikest 4 ja HELCOM/OSPAR juhiste punktist 7.12.
Lõikes 8 on toodud volitusnorm, mille kohaselt kehtestab vabastuste andmise taotluses
esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra Vabariigi Valitsus
määrusega.
Lõikega 9 lisatakse seadusesse kohustus tasuda vabastuse taotluse läbivaatamise eest riigilõivu.
Eelnõuga täiendatakse RLS-i §-ga 1911, mille kohaselt on taotluse läbivaatamise eest tasutava
riigilõivu suuruseks 250 eurot.
MSOS § 445 sätestakse riskihindamise ja vahehindamise regulatsioon.
Lõikes 1 on toodud selgitus, mida riskihindamine tähendab. Riskihindamine on menetlus, mille
käigus Keskkonnaministeerium hindab, kas MSOS § 444 lõikes 1 nimetatud vabastuse andmise
tulemusena võib ohtu sattuda inimelu või -tervis või saada kahjustatud keskkond, vara või
loodusvara. Riskihindamise läbiviimiseks kasutab Keskkonnaministeerium taotleja esitatud või
Keskkonnaministeeriumi valduses olevaid andmeid. Kui Keskkonnaministeeriumi valduses on
piisavad ja asjakohased andmed riskihindamise läbiviimiseks, kasutatakse neid andmeid. Riik
vastutab riskihindamise läbiviimise eest, mistõttu peab ta tagama, et andmete kogumine viiakse
läbi põhjalikult ja objektiivselt vastavalt riskihindamise juhistele. Samuti peab riik
kättesaadavaks tegema kogu teabe, mis tal on olemas, samuti teavitama kasutatavast
riskihindamismudelist, sihtliikidest, andmestandardist jms. Käesoleval hetkel on olemas
piisavad andmed Muuga sadama kohta, kus riikliku mereseire programmi käigus läbiviidava
võõrliikide seire andmeid saaks kasutada riskihindamise läbiviimiseks vabastuse andmiseks
laevadele, kelle Eesti poolne sihtsadam oleks Muuga. Andmete ja dokumentide täpsem loetelu
sätestatakse MSOS § 445 lõike 5 alusel kehtestatavas määruses. Määruse kavand on esitatud
seletuskirja lisas 1.
38
Lõikest 2 tulenevalt viiakse riskihindamine läbi vastavalt ballastvee konventsiooni nõuetele
ning konventsiooni rakendamiseks vastuvõetud rahvusvahelistele ja regionaalsetele juhistele.
Lõikes 3 sätestakse, et riskihindamiseks vajalike andmete kogumise kulud kannab vabastuse
saamise taotluse esitaja. Sama põhimõtet kohaldatakse ka teiste tegevuste puhul, mille
elluviimisel võib tekkida vahetu või kaudne mõju keskkonnale, varale ning inimesele. Näiteks
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt kannab
keskkonnamõju hindamisega seotud kulud arendaja. Riskihindamiseks vajalike andmete
kogumise kulud on seotud veeproovide võtmisega, nende analüüsimisega ja sellega seotud
tegevuste dokumenteerimisega.
Lõike 4 kohaselt on vahehindamine menetlus, mille viib Keskkonnaministeerium läbi § 444
lõikes 1 nimetatud vabastuse andmise järgselt ning mille käigus hinnatakse, kas vabastuse
andmise aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed on jätkuvalt ajakohased.
Vahehindamine viiakse läbi vabastuse kehtivuse teisel või kolmandal aastal. Pärast vabastuse
andmist peab Keskkonnaministeerium läbi viima vahehindamise. Selle käigus hinnatakse, kas
riskihindamiseks esitatud andmed on jätkuvalt ajakohased. Regulatsioon on kooskõlas
riskihindamise juhiste punktiga 10. Sisuliselt tähendab vahehindamine riigi poolt veeproovide
võtmist ja analüüsimist samas mahus ja ulatuses kui riskihindamiseks läbiviidud andmete
kogumine.
Lõikes 5 on esitatud volitusnorm, mille kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega
riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning
menetluse läbiviimise korra. Muuhulgas sätestatakse määruses võimalus kaasata
riskihindamisse eksperte. Haldusmenetlusse eksperdi kaasamist ja tema kulude hüvitamist
reguleerib HMS § 39. Eksperdi kaasamine võib osutuda vajalikuks, kui HELCOM/OSPAR
juhiste alusel läbi viidud riskihindamisel ilmneb vajadus kaasata täiendavat teaduslikku
ekspertiisi veendumaks, et taotletava vabastusega ei rikutaks piirnevate või teiste riikide
keskkonda, inimeste tervist, vara ega loodusvarasid. Määruse kavand on esitatud seletuskirja
lisas 1.
MSOS § 446 lõikes 1 on toodud vabastuse andmisest keeldumise regulatsioon. Veeteede Amet
keeldub laevale vabastuse andmisest, kui vabastuse andmise tulemusena võib ohtu sattuda
inimelu või -tervis, saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara (lõige 1 punkt 1).
Nimetatud vabastuse andmisest keeldumise alus selgub Keskkonnaministeeriumi läbiviidud
riskihindamise tulemusena. Lõike 1 punkti 2 kohaselt keedub Veeteede Amet vabastuse
andmisest, kui taotluses on esitatud valeandmeid ning punktist 3 tulenevalt siis, kui
riskihindamiseks kogutud andmed ei ole piisavad või andmed või nende kogumine ei vasta
nõuetele ning puudust ei ole võimalik kõrvaldada ilma andmeid uuesti kogumata.
Viimatinimetatud alus kohaldub näiteks siis, kui andmete kogumisel on rikutud
HELCOM/OSPAR juhistes kehtestatud nõudeid, sh on eksitud veevõtu proovide võtmise
juhiste vastu või on jäetud uurimata mõne sihtliigi esinemist. Nimetatud juhtudel teeb Veeteede
Amet HMS nõuetele vastava vabastuse andmisest keeldumise otsuse.
Lõike 2 kohaselt tunnistab Veeteede Amet laevale antud vabastuse kehtetuks, kui selgub, et
vabastuse andmise aluseks olnud taotluses on esitatud valeandmeid (punkt 1), vahehindamise
tulemusel selgub, et vabastuse andmise aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed ei
ole ajakohased ning puudust ei ole võimalik kõrvaldada (punkt 2) või ei ole täidetud § 444 lõike
3 punktis 1 või 2 sätestatud tingimus (punkt 3). Veeteede Amet peab antud vabastuse kehtetuks
tunnistama, kui enam ei ole täidetud tingimus, et vabastuse andmise tulemusena ei satu ohtu
inimelu või -tervis ega saa kahjustatud keskkond, vara või loodusvara. See võib selguda nii
vahehindamise tulemusena kui ka muul viisil. Seejuures ei pruugi oht tekkida mitte vabastuse
39
saanud isiku tegevuse tõttu vaid ka kolmanda isiku tegevuse tõttu. Vabastuse kehtetuks
tunnistamisel tuleb laevas jätkata ballastvee käitlemist ballastvee konventsioonis sätestatud
korras ja kasutada selleks ette nähtud tehnoloogiaid või seadmeid.
Lõikes 3 on toodud regulatsioon, mille kohaselt vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse
algatamisel peatub vabastuse kehtivus kuni menetluse lõppemiseni ning nimetatud perioodil
tuleb laeval ballastvett käidelda ballastvee konventsioonis sätestatud korras. Vabastuse
kehtetuks tunnistamise menetlus viiakse läbi HMS-s sätestatud nõudeid järgides. Tulenevalt
HMS § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele
võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja
vastuväited. Juhul kui laev ei täida vabastuse andmise aluseks olnud nõudeid või on alust
eeldada, et vabastuse kehtivuse tulemusena satub ohtu inimelu või -tervis või saab kahjustatud
keskkond, vara või loodusvara, on oluline, et kehtetuks tunnistamise menetluse läbiviimise
jooksul juba käideldakse ballastvett ballastvee konventsioonis sätestatud korras. Samas kui on
rikutud vabastuse andmise nõudeid, kuid nõuetega kooskõlla viimine on võimalik puuduste
kõrvaldamisega haldusmenetluse käigus, või selgub menetlusosalise selgitustest, et vabastuse
kehtetuks tunnistamiseks alus puudub, võib Veeteede Amet lõpetada vabastuse andmise
kehtetuks tunnistamise menetluse ja laevale antud vabastuse kehtivus taastub.
Lõikes 4 on esitatud volitusnorm, mille kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega
vabastuse andmisest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise korra. Määruse kavand on
esitatud seletuskirja lisas 1.
MSOS-i § 45 lõiget 8 täiendatakse sõnaga „kaabliala“. Kehtivas seaduses on öeldud, et kaablit
kahjustavad tegevused on keelatud 0,5 meremiili kaabli trassist. Olemasolevates kaablialades
võivad kaablid asuda üsna kaabliala piiri lähedal, seega tuleb ka nende alade läheduses piirata
tegevusi, mis võivad kaableid kahjustada. Muudatuse eesmärgiks on ennetada ja vältida
kaablite kahjustamist.
MSOS-i § 45 lõike 9 muudatusega täpsustatakse sätte sõnastust. Praegu kehtiv § 45 lõige 9 on
mahukas ning seetõttu on olnud kasutajatele raskesti mõistetav, millistel juhtudel on nende
tegevus veeliiklust takistav ning milliste takistavate tegevuste korral on vaja Veeteede Ameti
luba. Sarnaselt kehtiva MSOS-iga sätestab lõige 9 põhimõtte, et üldkasutataval veeteel tuleb
Veeteede Ametilt taotleda luba selliseks veeliiklust takistavaks tegevuseks, mis ei ole
reguleeritud rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuetega või
sisevetel liiklemise korraga.
Hetkel kehtiva MSOS-i § 45 lõike 9 kohaselt on vaja Veeteede Ameti luba veeliiklust
takistavaks tegevuseks üksnes laevateel. Kõnealusest sättest tulenevalt ei ole vahetult laevatee
kõrval toimuvaks tegevuseks luba vaja, mis aga praktikas on kaasa toonud ohtlikke olukordi
tiheda laevaliiklusega piirkonnas. Seetõttu on uues lõike 9 teises lauses sätestatud, et kui
veeliiklust takistav tegevus toimub laevateel või laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe
laevaettekannete süsteemi piirkonnas, on taoliseks tegevuseks vaja Veeteede Ameti luba. Mõju
Veeteede Ameti töökorraldusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele ei ole oluline, kuna loa
taotlemise eest ei võeta riigilõivu ning loakohustusega mereala laiendamine ei too asutusele
kaasa märkimisväärset töökoormuse kasvu. Juba praegu kooskõlastatakse enamik tegevusi
laevaliiklusteeninduse piirkonnas vabatahtlikult, kuigi vastavasisulist nõuet seaduses sätestatud
ei ole, mistõttu pole halduskoormuse tõus märkimisväärne ka eraisikutele.
MSOS-i § 45 täiendatakse lõigetega 91−94. Lisatavas lõikes 91 on arusaadavuse huvides
esitatud näitlik loetelu tegevustest veeteel, mida loetakse veeliiklust takistavaks tegevuseks.
Sellisteks tegevusteks on veeteel korraldatavad võistlused, sukeldumised, õppused,
40
laskeharjutused, miinitõrjetööd, lõhkekehade kahjutustamised, uurimis-, ehitus- ja
süvendustööd, seadmete ning objektide paigaldamine või muu sarnase mõjuga tegevus.
Muudatus võimaldab isikutel paremini mõista, millised on tegevused, mis võivad veeliiklust
takistada ja seetõttu vajavad Veeteede Ameti eelnevat luba.
Lisatavad lõiked 92 ja 93 sätestavad veeliiklust takistavaks tegevuseks loa saamise taotluse
esitamise aja ning alused, mil Veeteede Amet võib loa andmisest keelduda. Üldreeglina tuleb
loa saamiseks esitada Veeteede Ametile taotlus 20 tööpäeva enne kavandatud tegevuse algust
(kehtivas MSOS-i § 45 lõikes 9 on sätestatud 30-päevane tähtaeg, mis sisuliselt hõlmab endas
20 tööpäeva). Sukeldumise, miinitõrjetöö ning lõhkekeha kahjutustamise puhul tuleb taotlus
esitada hiljemalt 1 tööpäev enne tegevuse algust. Varasema MSOS-i sõnastuse kohaselt kehtis
ka sukeldumisest teavitamisele 30-päevane tähtaeg, kuid praktikas on tegemist liialt piirava
tähtajaga – sukeldumine sõltub ka sobivast ilmast jm, mistõttu on eelnõuga kehtestatud
sukeldumiste puhul minimaalne võimalik tähtaeg, mille jooksul on Veeteede Ametil võimalik
vastavaks tegevuseks luba anda. Sukeldumise, miinitõrjetöö ning lõhkekeha kahjutustamise loa
annab Veeteede Amet või keeldub selle andmisest enne tegevuse algust. Praktikas võib juhtuda,
et teavitamine toimub tegevusele eelneva tööpäeva lõpus, kuid ka sellisel juhul on Veeteede
Ameti töökorraldusest tulenevalt võimalik järgneval tööpäeval enne kavandatava tegevuse
algust luba väljastada. Veeteede Amet võib tegevuse kooskõlastamisest keelduda, kui tegevus
ohustab meresõiduohutust. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ja avaliku sektori kuludele ja
tuludele ei ole oluline, kuna loa taotlemise eest ei võeta riigilõivu ning loakohustusega mereala
laiendamine ei too asutusele kaasa märkimisväärset töökoormuse kasvu. Juba praegu
kooskõlastatakse enamik tegevusi laevaliiklusteeninduse piirkonnas vabatahtlikult, kuigi
vastavasisulist nõuet seaduses sätestatud ei ole. Muud mõjud on esitatud seletuskirja mõjude
osas.
Lisatava lõikega 94 sätestatakse varasemalt kalapüügiseaduse § 20 lõike 1 punktis 2 esitatud
keeld, mille kohaselt kalapüügil ja veetaimede kogumisel on veekogudel keelatud takistada
laevaliiklust tähistatud laevateedel. 1. juulil 2015. a jõustunud kalapüügiseadus nimetatud
keeldu enam ei kajasta, mistõttu on vajadus kehtestada keeld MSOS-is. Arvestades, et
kalapüügiseaduse § 3 lg 1 kohaselt kuulub veetaimede kogumine kalapüügi hulka, viidatakse
eelnõus toodud sõnastuses üksnes kalapüügile. Laevaliikluse takistamise keelu sätestamisel
MSOS-is võetakse aluseks varasem kalapüügiseaduse § 20 lõike 1 punkti 2 sõnastus ja
täiendatakse seda, sest varasema sõnastuse järgi on kalapüügil ja veetaimede kogumisel
veekogul keelatud takistada laevaliiklust ainult tähistatud laevateel. MSOS-i § 2 punktis 101
esitatud laevatee mõiste kohaselt aga ei pea laevatee olema looduses tähistatud, vaid piisab, kui
see on navigatsiooniteabes avaldatud. Lisaks kehtestatakse analoogselt kuni 1. juulini 2015. a
kehtinud kooskõla kalapüügieeskirja17 § 30 lõike 1 punktiga 3 keeld takistada veeliiklust
lähemal kui 150 meetrit laevatee teljest, kui laevatee külgi ei ole navigatsiooniteabes avaldatud,
kuid seda üksnes Peipsi, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärves, kuna väiksematel laevatatavatel
sisevetel (nt Emajõgi) oleks 150 meetri piirangu seadmine ebamõistlik kui mitte võimatu, kuna
jõgede laius ei ole üle 300 meetri. Samuti on vajadus lisada täiendus, et kalapüügil ja
veetaimede kogumisel veekogudes on keelatud takistada veeliiklust ka navigatsiooniteabes
avaldatud ankrualal. Ankruala mõiste lisatakse eelnõuga MSOS-i § 2 punkti 271.
MSOS-i § 47 täiendatakse lõigetega 41–46. Lõike 41 kohaselt on hüdrograafilise mõõdistustöö
tegemiseks vaja Veeteede Ameti luba. Kehtivas majandus- ja kommunikatsiooniministri 6.
detsembri 2002. a määruses nr 27 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise kord“ on
sätestatud hüdrograafiliste mõõdistustööde kooskõlastamise kohustus. Kuivõrd
haldusmenetluse seaduse kohaselt ei saa kooskõlastus omada asutusevälist mõju ning
17
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/131032015020
41
seadusereservatsiooni printsiibist tulenevalt peavad isiku põhiõigusi piiravad kohustused
tulenema seadusest, siis kehtestatakse määruses olev kooskõlastamise kohustus seaduses
loakohustusena. Samuti täpsustatakse asjaolusid, millistel juhtudel jätab Veeteede Amet
vastavaks tegevuseks loa andmata – kui kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda tagada
ohutut veeliiklust või kui mõõdistustehnoloogia ning -metoodika ei võimalda saavutada nõutud
täpsusklassile vastavaid tulemusi. Täiendavalt sätestatakse MSOS-is varasemalt eelnimetatud
määruses olnud kohustus esitada Veeteede Ametile heakskiitmiseks mõõdistustöö aruanne.
Lisatavas lõikes 4² sätestatakse seni kehtivas majandus- ja kommunikatsiooniministri 6.
detsembri 2002. a määruses nr 27 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise kord“ esitatu,
mille kohaselt võib avalikus navigatsiooniteabes kasutada üksnes heakskiidetud mõõdistustöö
aruandes kajastatud mõõdistusandmeid.
Lõike 43 kohaselt on navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks, muutmiseks ja
eemaldamiseks vaja Veeteede Ameti luba. Kehtivas majandus- ja kommunikatsiooniministri 2.
detsembri 2002. a määruses nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise,
rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ on
sätestatud navigatsioonimärgistuse rajamise ja rekonstrueerimise kooskõlastamise kohustus.
Kuivõrd haldusmenetluse seaduse kohaselt ei saa kooskõlastus omada asutusevälist mõju ning
seadusereservatsiooni printsiibist tulenevalt peavad isiku põhiõigusi piiravad kohustused
tulenema seadusest, siis kehtestatakse määruses olev kooskõlastamise kohustus seaduses
loakohustusena. Samuti on sätestatud alus, mille korral Veeteede Amet keeldub loa andmisest.
Selliseks aluseks on asjaolu, kui navigatsioonimärgistuse projekteerimisel või eemaldamisel ei
ole lähtutud ohutu meresõidu üldtunnustatud põhimõtetest ja tavadest. Seejuures täpsustatakse,
et navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise, muutmise või eemaldamise nõuetele
vastavust eeldatakse, kui projekteerimisel on lähtutud IMO, Rahvusvahelise Meremärkide ja
Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni (IALA) ja teiste pädevate rahvusvaheliste
organisatsioonide juhenditest ja soovitustest.
Lisatavas lõikes 44 sätestatakse seni majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002.
a määruses nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise,
paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ esitatu, mille kohaselt
tuleb ametlikus navigatsiooniteabes avaldatav navigatsioonimärgistus pärast selle rajamist,
paigaldamist või muutmist heaks kiita Veeteede Ameti poolt. Samuti sätestatakse kõnealuses
sättes alus, mille esinemisel keeldub Veeteede Amet navigatsioonimärgistuse heakskiitmisest.
Lisatava lõike 45 kohaselt peab Veeteede Amet Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS), milles
töödeldakse hüdrograafilisi andmeid eesmärgiga tagada Veeteede Ametile seadustest ja teistest
õigusaktidest tulenevate meresõiduohutuse ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve
teostamiseks vajalikud andmed. Hüdrograafiliste andmete näol on tegemist MSOS-i § 47 lõike
3 alusel avalikke ülesandeid täites kogutud ja dokumenteeritud teabega. Süsteemi kasutajateks
on eelkõige Veeteede Ameti töötajad, kuid ka kõik teised isikud, kellel on vaja infot sügavuste
ja veealuste objektide kohta üle Eesti. Samuti sätestatakse lõikega 45, et Veeteede Amet peab
navigatsioonimärkide andmekogu. Andmekogu pidamise eesmärk on reglementeeritud
navigatsioonimärkide, navigatsioonimärgistuse projektide ja laevateede üle arvestuse pidamine
ning nendega seotud andmete haldamine. Andmekogu on avaliku veebiliidesega.
Reglementeeritud navigatsioonimärk on majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri
2002. a määruse nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise,
paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ kohaselt
üldkasutatavate veeteede, kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadamate ja külalissadamate
ning nende sissesõiduteede navigatsioonimärgistus. Reglementeeritud navigatsioonimärgistuse
kohta koostatakse navigatsioonimärgistuse ja selle rekonstrueerimise projekt.
42
Reglementeerimata navigatsioonimärgistuse hulka kuuluvad harrastusmeresõitjatele teenuseid
osutavate paadisadamate ja lautrite navigatsioonimärgid. Reglementeeritud
navigatsioonimärkide andmeid haldab Veeteede Amet põhiandmetena, mis tähendab, et need
võetakse aluseks ka teisestes registrites ja kaartidel, näiteks sadamaregistris,
navigatsioonikaartidel, Eesti põhikaardil, navigatsiooniteabe väljaannetes. Andmekogu
asutamine on 2012. a juulis kooskõlastatud riigi infosüsteemi haldussüsteemi kaudu asjaomaste
asutustega. Andmekogu on registreerimisel riigi infosüsteemi haldussüsteemis.
Lisatava lõikega 46 sätestatakse, et eelnimetatud infosüsteemide vastutavaks töötlejaks on
Veeteede Amet. Muudatustega ei kaasne mõjusid peamiste mõjuvaldkondade ja
alavaldkondade tasemel, kuna hüdrograafia infosüsteem ja navigatsioonimärkide andmekogu
on juba loodud ja kasutuses.
MSOS-i § 47 lõikes 5 muudetakse volitusnormi ja seda täiendatakse selliselt, et minister
kehtestab loakohustuslike hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ning
mõõdistustöö aruande heakskiitmise korra ning nõuded mõõdistustööde tegemisele. Muudatus
on seotud MSOS-i § 47 lõike 41 kehtestamisega.
MSOS-i § 47 lõikes 6 muudetakse volitusnormi ja selle sõnastusest jäetakse välja sõnad
„kavandamise“ ja „järelevalve“. Kavandamine on hõlmatud juba rajamise protseduuridega ning
järelevalve on reguleeritud seaduse tasandil MSOS § 15. peatükis. Riiklik järelevalve on
ammendavalt reguleeritud seaduse tasandil ja täiendava regulatsiooni järgi vajadus puudub.
MSOS-i § 47 täiendatakse lõigetega 7 ja 8, milles esitatakse volitusnorm majandus- ja
taristuministri määrustele, mis sätestavad hüdrograafia infosüsteemi ja navigatsioonimärkide
andmekogu pidamise korrad. Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.
MSOS-i § 491 tekstis asendatakse nimi „Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut“ nimega
„Keskkonnaagentuur“ ja „Eesti Raadio“ „Eesti Rahvusringhäälinguga“ . Keskkonnaagentuur
on loodud Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi ja Keskkonnateabe Keskuse tegevuse
ümberkorraldamisel. Keskkonnaagentuur alustas tegevust 1. juunil 2013. a. Samuti ei eksisteeri
enam Eesti Raadiot, kelle õigusjärglaseks on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kohaselt avalik-
õiguslik juriidiline isik Eesti Rahvusringhääling.
MSOS-i § 504 muudatusega jäetakse välja kõnealuse paragrahvi lõike 2 esimese lause lõpp,
mille kohaselt koostab Veeteede Amet veeteetasu makseteatise laeva ülddeklaratsiooni või
lootsikviitungi alusel. Praktikas saab Veeteede Amet laeva puudutavad andmed elektroonilise
mereinfosüsteemi kaudu, kuhu on vajaliku informatsiooni edastanud laeva reeder, laevaagent
või laeva kapten. Arvestades, et MSOS-i § 505 sätestab veeteetasu määrad ja selle arvestamise
alused ning MSOS-i § 5010 veeteetasu määra vähendamise alused, ei oma sisulist tähtsust,
millise konkreetse dokumendi alusel Veeteede Amet makseteatised koostab ning puudub
vajadus nimetatut seaduse tasandil reguleerida.
MSOS-i § 505 lõige 1 muudetakse ja selles sätestatakse, et veeteetasu arvestatakse laeva
kogumahutavuse järgi, puksiirkoosseisu puhul vedurlaeva ja pukseeritava ujuvvahendi
kogumahutavuse summa järgi, korrutades laeva või laevade kogumahutavuse summa
ühikuhinnaga. Sättes sõnastatakse selgelt, et veeteetasu arvestus puksiirkoosseisu puhul toimub
vedurlaeva ja pukseeritava ujuvvahendi kogumahutavuse summa järgi – teisisõnu arvestatakse
nii vedurlaeva kui pukseeritava laeva kogumahutavust. Makseteatis esitatakse laevaagendile,
keda agendifirma on elektroonilisse mereinfosüsteemi agendiks sisestanud. Veeteetasu
arvestamine laevade kogumahutavuse summa järgi on praktikas rakendatav põhimõte. Lisaks
rakendatakse samasugust põhimõtet puksiirkoosseisu lootsimisel, kus lootsimistasu
43
arvestatakse lähtuvalt laevade kogumahutavuste summast. Muudatus viiakse sisse õigusselguse
huvides, sest kehtivas seaduses ei ole see paraku sõnaselgelt välja toodud.
MSOS-i § 51 lõiget 23 täiendatakse teise lausega, kus loeteletakse laevaliiklusteenused, milleks
on info-, navigatsiooniabi- ja organiseerimisteenus. Teenuste sisu on avatud MSOS 51 lõike 3
alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 30.08.2019 määruses nr 55 „Laevaliikluse
korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise
kord“.18
MSOS-i § 52 lõige 1 muudetakse ja pannakse reisilaevale olenemata laeva pikkusest kohustus
laevaliiklusteeninduse piirkonda sisenemisel teatada sellest laevaliikluse korraldamise süsteemi
operaatorile. Selline kohustus pannakse reisijate ohutuse suurendamiseks väiksematel
reisilaevadel, et laevaliikluse korraldamise süsteemi (edaspidi VTS) operaatoril oleks liiklusest
ülevaade. Paljud alla 24-meetrise kogupikkusega reisilaevade kaptenid teavitavad VTS-i
operaatorit ka praegu, kuigi vastavat kohustust teavitamiseks seadusest ei tulene. Muudatuse
mõju laevaomanikele on väheoluline. Reisilaev peab MSOS-i § 19 lõike 6 alusel kehtestatud
määruse kohaselt omama raadiosidevahendeid – MSOS-i muudatusega tekib kohustus üksnes
VTS-i operaatori teavitamiseks. Muudatusega kaasneb mõju halduskoormusele, mida on
kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 52 lõike 3 sõnastust muudetakse ja sätestatakse, et laevaliiklusteeninduse piirkonnas
osutab laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator laevadele laevaliiklusteenuseid.
Muudatused viiakse sisse eelkõige õigusselguse huvides. MSOS-i § 51 lõikes 23 ei ole
täpsustatud laevaliiklusteenuseid, lisaks piirab MSOS-i § 52 lõige 3 laevaliikluse korraldamise
süsteemi operaatori osutatavaid teenuseid, piiritledes seda vaid kaptenile antava
informatsiooniga navigatsioonilise olukorra kohta laevaliikluse korraldamise süsteemi
tööpiirkonnas ja abi andmisega navigeerimisel kapteni soovil. Vastavalt IMO nõuetele ja
Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide Assotsiatsiooni (IALA)
soovitustele on laevaliiklusteenused tunduvalt laiem valdkond, hõlmates IMO resolutsiooni
A.852(20) kohaselt lisaks infoteenusele ka navigatsiooniabi- ja liikluskorralduse teenuseid.
Navigatsiooniabiteenust osutatakse kas laevajuhi nõudmisel või kui operaator peab vajalikuks
sekkuda, et abistada laevajuhti navigatsiooniliste otsuste tegemisel ning jälgida nende otsuste
mõju. Organiseerimisteenus on laevade liikumise ette planeerimine ja korraldamine, et vältida
ohtlike olukordade tekkimist ning tõhustada laevaliikluse sujuvust. See on asjakohane kõrge
intensiivsusega liiklustiheduse puhul või kui eritranspordi liikumine võib häirida tavapärast
laevaliiklust. Meresõiduohutuse tagamiseks peab vajadusel olema võimalik osutada
navigatsiooniabi ja liikluse organiseerimisteenust, selline vajadus võib tekkida laevade
tavapärase liikluse ümbersuunamisega eriolukordades. Nii info-, navigatsiooniabi- kui ka
organiseerimisteenus kuuluvad laevaliikluse korraldamise süsteemi põhiülesannete hulka, kuid
MSOS-i § 52 lõike 3 kehtiv sõnastus viitab üksnes infoteenusele ning ei ole seetõttu täiesti
korrektne. Laevaliikluse korraldamise süsteem osutab kõiki teenuseid laevaliiklusteeninduse
piirkonnas ka praegu, mistõttu ei too muudatus kaasa sisulisi mõjusid. Samuti jääb kehtima
põhimõte, et info-, navigatsiooniabi- ja organiseerimisteenuse kasutamisel vastutab siiski
tehtud otsuste eest kapten.
MSOS-i § 531 lõige 1 muudetakse ja täiendatakse viitega SOLAS konventsiooni V peatüki
nõuetele tulenevalt direktiivi 2011/15/EL I lisa (direktiivi 2002/59/EÜ II lisa) II peatüki
(rahvusvahelistel merereisidel kasutatavad laevad) ja III peatüki (riigisisestel reisidel
kasutatavad laevad) lõike 1 sätetest, mille kohaselt nii rahvusvahelisi kui ka riigisiseseid reise
teostavad reisilaevad sõltumata nende suurusest, ning kõik muud vähemalt 300-tonnise
18
https://www.riigiteataja.ee/akt/103092019001
44
kogumahutavusega laevad, mis ei ole reisilaevad, peavad olema varustatud SOLAS-
konventsiooni V peatükis sätestatud tehnilistele normidele ja töönormidele vastava automaatse
identifitseerimissüsteemi seadmega (edaspidi AIS-seade). Viide SOLAS konventsiooni V
peatüki nõuetele lisatakse selguse huvides, et reederil oleks teada, millistele nõuetele AIS-seade
peab vastama.
MSOS-i § 531 lõiked 2 ja 3 muudetakse. Lõike 2 täiendusega võetakse üle direktiivi
2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem, artikli 6a teine lõik,
mille kohaselt erandjuhtudel, kui kalalaeva kapten peab oma laeva ohutuse või turvalisuse
huvides vajalikuks, võib automaatne AIS-seade olla välja lülitatud. Üldjuhul on AIS-seadme
seeshoidmine kohustuslik, välja arvatud juhtudel, kui välislepingud sätestavad
navigatsiooniinfo kaitse. Muudatusega ei kaasne mõjusid peamiste mõjuvaldkondade tasemel,
kuna SOLAS konventsiooniga on võimaldatud kalalaevadel sellist erandit ka hetkel kasutada.
Lõikega 3 võetakse üle direktiiviga 2011/15/EL muudetud direktiivi 2002/59/EÜ I lisa
(direktiivi 2002/59/EÜ II lisa) IV peatüki lõike 1 punkt b, mille kohaselt liikmesriigid võivad
teha erandi käesolevas lisas sätestatud AIS-seadmega varustamise nõuetest vähemalt 300-se
kuid alla 500-se kogumahutavusega laevade puhul, mis ei ole reisilaevad ja mis liiklevad üksnes
liikmesriigi sisevetes ja väljaspool laevateid, mida tavaliselt kasutavad AIS-seadmega
varustatud laevad. Euroopa Meresõiduohutuse Amet (European Maritime Safety Agency) ja
Euroopa Komisjon on oma kontrollide käigus olnud seisukohal, et kõik direktiividega
võimaldatud erandid ja vabastused tuleb siseriiklikku õigusesse üle võtta, et mitte panna
ettevõtjaid erinevates liikmesriikides ebavõrdsesse olukorda. MSOS mõistes on tegemist
kohalikku rannasõitu tegevate laevadega. Eestis praegusel hetkel selliseid 300–500-se
kogumahutavusega kohaliku rannasõidu laevu (peamiselt vedurlaevad), mis sõidaksid
väljaspool AIS-seadmetega laevade kasutatavaid laevateid, ei ole.
MSOS-i § 532 tekst muudetakse. Lõiget 1 täiendatakse viitega SOLAS konventsiooni V peatüki
nõuetele tulenevalt direktiiviga 2011/15/EL muudetud direktiivi 2002/59/EÜ I lisa (direktiivi
2002/59/EÜ II lisa) II peatüki ja III peatüki lõike 2 punkti a sätetest, mille kohaselt reisilaevad
sõltumata nende suurusest ning kõik muud vähemalt 3 000-se kogumahutavusega laevad, mis
ei ole reisilaevad ja mis teevad rahvusvahelisi merereise ning külastavad mõne liikmesriigi
sadamat, peavad olema varustatud SOLAS konventsiooni V peatükis sätestatud tehnilistele
normidele ja töönormidele vastava reisiinfo salvestiga (Voyage Data Recorder ‒ VDR).
Lõigetega 2 ja 4 võetakse üle direktiiviga 2011/15/EL muudetud direktiivi 2002/59/EÜ I lisa
(direktiivi 2002/59/EÜ II lisa) IV peatüki lõike 2 punktid a ja b. Nimetatud sätete kohaselt
võivad liikmesriigid teha erandeid nõudest, mis käsitleb laeva varustamist reisiinfo salvestiga
(VDR), järgmistel tingimustel:
a) reisiinfo salvestiga (VDR) varustamise nõudest võib teha erandi ainult merel liiklevatele
reisilaevadele, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ artiklis 4
osutatud A-klassi;
b) enne 1. juulit 2002 ehitatud laevadele, mis ei ole ro-ro-reisilaevad, võib teha erandi reisiinfo
salvestiga (VDR) varustamise nõudest, kui saab tõendada, et salvesti ühildamine olemasolevate
laevaseadmetega on ebaotstarbekas ja ebapraktiline.
Lõikega 3 võetakse üle direktiiviga 2011/15/EL muudetud direktiivi 2002/59/EÜ I lisa
(direktiivi 2002/59/EÜ II lisa) II peatükk ja III peatüki lõike 2 punkt b, mille kohaselt enne 1.
juulit 2002 ehitatud kaubalaevad võib varustada SOLAS konventsiooni V peatükis sätestatud
tehnilistele normidele ja töönormidele vastava lihtsustatud reisiinfosalvestiga (Simplified
Voyage Data Recorder ‒ S-VDR).
45
MSOS-i § 534 (erandid sadamasse saabumise teate esitamisest) lõikest 1 jäetakse välja viide §
533 lõikele 2, kuna 72 tunni eelteate esitamise kohustus tuleneb direktiivist 2009/17/EÜ, kus
antud kohustusest vabastamise võimalust ei ole ette nähtud. Vabastamise võimalus on direktiivi
2002/59/EÜ kohaselt ette nähtud ainult 24 tunni eelteate esitamise kohustuse osas. Ka praktikas
on Veeteede Amet vabastuste andmisel lähtunud direktiivi 2002/59/EÜ nõuetest.
MSOS-i § 54 lõikest 1 jäetakse välja lauseosa, mille kohaselt kohustuslik lootsimine toimub
muuhulgas sadamate vahel. Nimetatud lauseosa tekitab ebaselgust. Tegelikkuses toimub
kohustuslik lootsimine sadamate vahel ainult juhul, kui selle käigus ei väljuta kohustusliku
lootsimise piirkonnast, mis on kehtestatud sadamate lähistel majandus- ja
kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusega nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi
laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“. Sellisteks sadamateks, kus ühest teise sõites ei
väljuta kohustusliku lootsimise piirkonnast, on näiteks Tallinna lahe sadamad, Kopli lahe
sadamad ja Paldiski lahe sadamad. Kuid näiteks juhul, kui laev sõidab Kunda sadamast Muuga
sadamasse, ei pea laeva kogu teekonna ulatuses lootsima, vaid seda peab tegema ainult
vastavate sadamate lähistel asuvate lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohtadeni. Ka
praktikas toimub lootsimine eelnimetatud põhimõtte alusel.
MSOS § 57 lõike 1 punkti 1 muudetakse ning lõike 1 loetelu täiendatakse punktiga 11.
Lõike 1 punkti 1 kehtiva sõnastuse kohaselt on kohustuslikust lootsimisest vabastatud
riigihaldusülesandeid täitvad laevad, laevad sadamateenuse osutamisel ning sadama
akvatooriumilt väljuvad välisriigi lippu kandvad süvenduslaevastiku laevad. Hetkel on vastuolu
§ 57 lõike 1 punkti 1 ja sama paragrahvi lõike 5 vahel, kus esimesel juhul vabastatakse sadama
akvatooriumilt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev kohustuslikust
lootsimisest, aga teisel juhul nõutakse vähemalt kümmet lootsimist. Hetkel on säte
ebaproportsionaalne ka Eesti lippu kandvate süvenduslaevade suhtes, millele sellist vabastust
ei ole antud. Lisaks näeb § 57 lõige 5 ette, et kohustuslikust lootsimisest on igal juhul vabastatud
riigile teenust osutav jäämurdja ning riigile teenust osutav välisriigi lippu kandev laev. Jääb
ebaselgeks, mismoodi on see loetelu erinev § 57 lõike 1 loetelust, mis sätestab kohustusliku
lootsimise piirkonnast lootsimisest vabastatud laevad.
MSOS § 57 lõike 1 uus sõnastus hõlmab edaspidi kõiki laevu, mis on kohustusliku lootsimise
piirkonnas lootsimisest vabastatud ning mille vabastus ei ole seotud lisatingimustega. Lisaks
on vajalik lõike 1 loetelu arusaadavuse huvides paremini liigendada. Nii annab § 57 lõike 1
punkt 1 lootsivabastuse riigihaldusülesandeid ning riigile teenust osutatavatele laevadele.
Muudatuse puhul tuleb arvestada, et lootsimisest vabastamine riigile teenust osutava laeva näol
teoreetiliselt vähendab ASi Eesti Loots tulu, kuid seejuures väheneb ka riigi kulu teenuse
hankimisel (riik ei pea katma süvenduslaeva lootsimise kulusid). Muudatusega kaasneb
majanduslik mõju, mis on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
Eelnõuga lisatava § 57 lõike 1 punktiga 11 antakse kohustuslikust lootsimisest vabastus
sadamateenust osutavatele laevadele19 (punkrilaev, vedurlaev, ujuvkraana) MSOS § 57 lõikes
6 sätestatud erisust arvestades ning Eesti lippu kandvatele süvenduslaevastiku laevadele.
Eelnõuga muudetava MSOS § 57 lõike 6 kohaselt ei vabastata kohustuslikust lootsimisest 500-
se või suurema kogumahutavusega kemikaalitankerit ja veeldatud gaasi tankerit ning üle 3000-
se kogumahutavusega naftatankerit, välja arvatud punkrilaeva sadamateenuse osutamisel
sadamas või ankrualal, mida võib kohustuslikust lootsimisest vabastada MSOS § 571 sätestatud
korras. Seega punkrilaevad sadamas või ankrualal sadamateenust osutades MSOS § 57 lg 1
19
Sadamateenuste loetelu on sätestatud sadamaseaduse §-s 3. Eelnõuga täiendatakse loetelu punkerdamisega.
46
kohast automaatset vabastust kohustuslikust lootsimisest ei saa, kuid nende osas on võimalik
taotleda lootsitasõidu luba.
MSOS § 57 lõikes 11 asendatakse viide § 57 lõike 1 punktile 1 viitega § 57 lõike 1 punktile 11.
Sätte kohaselt peab sadamateenuste osutamisega seotud laeva reeder teatama vajalikud andmed
Veeteede Ametile. Sadamateenuste osutamisega seotud laevad on MSOS § 57 lõike 1 loetelust
eelnõus üle viidud punkti 11.
MSOS § 57 lõiked 5 ja 6 muudetakse. Lõike 5 kehtiva sõnastuse kohaselt on kohustuslikust
lootsimisest muuhulgas vabastatud riigile teenust osutav jäämurdja ning riigile teenust osutav
välisriigi lippu kandev laev. Regulatsioon viiakse üle § 57 lõike 1 punkti 1, mille kohaselt
vabastatakse kohustuslikust lootsimisest riigihaldusülesandeid ning riigile teenust osutatavatele
laevadele. Lõiget 5 ei muudeta süvendustööde ajal sadama akvatooriumilt väljuvate välisriigi
lippu kandvate süvenduslaevastiku laevade osas, mis peavad vabastuse saamiseks tegema
vähemalt kümme lootsimist.
Lõike 6 muudatusega lisatakse kemikaalitankeritele ja veeldatud gaasi tankeritele sarnaselt
naftatankeritega kogumahutavuse alampiir, millest alates nimetatud tankereid kohustuslikust
lootsimisest ei vabastata. Kehtivas seaduses sätestatust ei ole üheselt arusaadav, kas
kemikaalitankeritele ja veeldatud gaasi tankeritele kohaldub lõike 1 punktis 2 sätestatud
alampiir või peavad kõik kõnealused tankerid olenemata kogumahutavusest lootsi võtma.
Muudatusega kehtestatakse vastav nõue üheselt mõistetavalt. Koosmõjus § 57 lõike 1 punktiga
2, mille kohaselt on lootsimisest vabastatud laevad kogumahutavusega alla 500, kehtestatakse
kemikaali ja veeldatud gaasi tankerite osas piiriks 500. Naftatankerite alampiiriks jääb jätkuvalt
3000. Ühtlasi on lõikes 6 sätestatud välistus, mille kohaselt tankerile, mis osutab punkrilaevana
sadamateenust sadamas või ankrualal kohustuslikust lootsimisest vabastamise absoluutne keeld
ei kohaldu, vaid kõnealusele laevale võib taotleda MSOS § 571 kohaselt kohustusliku lootsimise
piirkonnas liiklemiseks lootsitasõidu luba. Seejuures on praktikas vähetõenäoline, et
sadamateenust osutaks suurema kogumahutavusega punkrilaev, kui kõnealuses sättes toodud
alampiirides märgitu.
MSOS-i § 57 täiendatakse lõikega 7, milles täpsustatakse puksiirkoosseisu kohustuslikust
lootsimisest vabastamisele kohaldatavaid tingimusi. Puksiirkoosseisu puhul lähtutakse
puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate ujuvvahendite kogumahutavuste
summast ja vedurlaeva lipust. Ujuvvahenditeks on nii iseseisvalt veekogul liiklemiseks
mõeldud veesõidukid kui ka ujuvvahendid, millel puuduvad iseseisvat liiklemist võimaldavad
käiturid. Näiteks on MSOS-i § 57 lõike 1 punkti 2 kohaselt kõik väikelaevad ja laevad
kogumahutavusega alla 500 vabastatud kohustuslikust lootsimisest, kuna on leitud, et Eesti
kohalikud olud ei ole niivõrd keerulised ja alla 500-se kogumahutavusega laevad ei ole niivõrd
suured, et nendega oleks keeruline liigelda või kohustusliku lootsimise piirkonnas
manööverdada. Kui aga välisriigi lipu all sõitev vedurlaev on alla 500-se kogumahutavusega ja
ka pukseeritav pargas on alla 500-se kogumahutavusega, kuid puksiirkoosseisu kogumahutavus
moodustab kokku üle 500, siis kehtiva seaduse alusel ei ole reguleeritud, kuidas ja kas vabastust
kohaldada. Eelnõu sõnastuse kohaselt tuleb nimetatud vedurlaeva ja pargast
pukseerimisoperatsiooni korral vaadelda ühtse koosseisuna, mille kogumahutavus on üle 500,
kuna pargas iseseisvalt ei ole võimeline liikuma ega ka manööverdama. Seega on antud juhul
selline koosseis kohustatud kasutama kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsi teenust.
Muudatusega ei kaasne mõjusid peamiste mõjuvaldkondade ja alavaldkondade tasemel, kuna
ka hetkel on puksiirkoosseisule lootsimisest vabastuse kohaldamisel lähtutud samast
põhimõttest.
47
MSOS-i § 571 lõiget 1 muudetakse tulenevalt MSOS §-s 57 toodud muudatustest. Kehtiva
MSOS § 571 lõike 1 teises lauses on toodud loetelu laevadest, mis ei pea omama lootsitasõidu
luba viidates MSOS § 57 punktides 1, 2 ja 4–7 ning lõigetes 2 ja 5 nimetatud kohustuslikust
lootsimisest vabastatud laevadele. Kõnealust loetelu täiendatakse viitega MSOS § 57 lõikele
11.
MSOS-i § 571 täiendatakse lõikega 61, millega sätestatakse erisused lootsitasõidu loa
taotlemisel rakendatavate nõuete kohaldamisest. Nimelt peab muudatuse jõustumisel
lootsitasõidu loa taotlemisel sooritama üksnes eksami teoreetilise osa, kui taotletakse uut
lootsitasõidu luba ja lootsitasõidu vaheaeg ei ole üle 12 kuu. Kui varem väljastatud lootsitasõidu
loa kehtivusest on möödas vähem kui 12 kuud, ei ole vajadust eksamil testida taotleja praktilisi
oskusi, kuna 12 kuud on piisavalt lühike aeg, mille jooksul isik oma pädevust ei kaota – seega
oht meresõiduohutusele puudub. Samuti puudub meresõiduohutuse seisukohast vajadus nõuda
koos lootsiga praktiliste sõitude tegemist, kui varasemalt väljastatud lootsitasõidu luba on oma
kehtivuse kaotanud kuni 24 kuu jooksul. Seetõttu tehakse välistus MSOS-i § 571 lõigete 3 ja 4
kohaldamisest juhul, kui varem välja antud lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisest ei ole
möödunud üle 24 kuu. Sellisel juhul tuleb sooritada lootsitasõidu eksami teoreetiline ja
praktiline osa, kuid ei pea täiendavalt külastama sadamaid lootsi juhendamisel. Muudatuse
tulemusel väheneb väikesel määral lootsitasõidu loa taotleja halduskoormus, kuna teatud
tingimuste täitmisel ei pea isik enam sooritama lootsi juhendamisel sõite või sooritama
praktilist eksamit – seega väheneb lootsitasõidu loa taotlemiseks kuluv ajakulu isikule.
MSOS-i § 571 lõikes 9 sätestatud volitusnormi sõnastust muudetakse, kuna lootsitasõidu loa
vormi asemel on otstarbekas kehtestada loale kantavate andmete loetelu. Lootsitasõidu loa
tunnistuse õigsust ja kontrolli teostab Veeteede Amet ise, mistõttu ametlikku vormi ei ole
vajalik kehtestada ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Tunnistuse täpse vormi
kujundab Veeteede Amet. Samuti jäetakse volitusnormist välja lootsitasõidu loa pikendamise
korra kehtestamine (MSOS-i § 572 kehtetuks tunnistamise tõttu) ning lisatakse
eksamiküsimuste teemade loetelu kehtestamise võimalus. Muudatuse tulemusel vajab
muutmist ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2011. a määrus nr 93
„Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks
tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“. Määruse
eelnõu kavand on esitatud seletuskirja lisas 1.
MSOS-i § 571 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja pikendamise“. Kõnealune muudatus on seotud
MSOS-i § 572 kehtetuks tunnistamisega. MSOS-i § 571 lõike 10 kohaselt tuleb lootsitasõidu
eksami vastuvõtmise eest ning lootsitasõidu loa väljastamise ja pikendamise eest tasuda
riigilõivu. MSOS-i muudatuste jõustumisel kaotatakse seadusest lootsitasõidu loa pikendamise
regulatsioon, kuivõrd sisuliselt on praktikas seni tegemist olnud uue lootsitasõidu loa
väljastamisega.
MSOS-i § 572 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva MSOS-i § 572 kohaselt tuleb lootsitasõidu loa
kehtivusaja pikendamise taotlemisel loa kehtivusaja pikendamiseks sooritada lootsitasõidu
eksami teoreetiline osa. Arvestades, et MSOS-i lootsitasõidu loa sätete kohaselt ning MSOS-i
§ 571 lõike 9 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2011. a
määruse nr 93 „Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise
ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“
§ 4 lõikes 3 sätestatust lähtuvalt väljastatakse lootsitasõidu loa pikendamisel uus lootsitasõidu
luba, on sisuliselt tegemist uue lootsitasõidu loa taotlemisega, mitte kehtiva loa pikendamise
taotlemisega. Eelkirjeldatud õigusaktidest tulenevalt väljastatakse teatud juhtudel lootsitasõidu
luba lihtsustatud korras (vt sellega seonduvalt ka MSOS-i § 571 lõikega 61 täiendamise osa
selgitusi) ning seni kehtinud MSOS-i § 572 sõnastuse kohaselt käsitleti seda kui lootsitasõidu
48
loa pikendamist, kuigi sisuliselt oli tegemist uue lootsitasõidu loa taotlemisega. Muudatusega
viiakse seaduses sätestatu sisuliselt vastavusse praktikas rakendatavaga.
MSOS-i § 573 pealkiri muudetakse ning kehtivast sõnastusest (lootsitasõidu loa väljaandmisest
ja selle kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks
tunnistamine) jäetakse välja sõnad „ja selle kehtivusaja pikendamisest“. Samasisuline
muudatus tehakse ka kõnealuse paragrahvi lõikes 1. Vastav muudatus on seotud MSOS-i § 572
kehtetuks tunnistamisega, mille tulemusena kasutatakse seaduse sõnastuses lootsitasõidu loa
kehtivusaja pikendamise taotlemise asemel lootsitasõidu loa taotlemise määratlust, mis
sisuliselt vastab praktikas rakendatule.
MSOS-i § 573 lõiget 4 täiendatakse teise lausega, mille kohaselt juhul, kui lootsitasõidu
peatamise ajal lõpeb lootsitasõidu loa kehtivus, tuleb taotleda uus lootsitasõidu luba § 571
kohaselt. Antud muudatus vastab hetkel rakendatavale praktikale, millest tulenevalt ei kaasne
muudatusega mõjusid peamiste mõjuvaldkondade ja alavaldkondade tasemel.
MSOS-i § 58 lõike 1 muudatus tehakse seoses vajadusega välistada huvide konflikt lootsi ja
sadamakapteni ametikohtade vahel, mis võib omakorda põhjustada laevaõnnetusi. Näitena võib
tuua laevaõnnetuse, kus sadama akvatooriumil juhiti madalikule lootsitav laev, mille loots oli
samaaegselt antud sadama sadamakapten ning seetõttu huvitatud laeva paigutamisest
navigatsiooniandmete põhjal laeva süvisele mittevastava veesügavusega kai äärde. Üldjuhul
lootsid samaaegselt mitme isikuna (mitmes ametis) ei tegutse, mistõttu ei ole eelnõuga
kehtestataval piirangul olulist mõju lootside töökorraldusele. Selgesõnalise piirangu
kehtestamine võib aga potentsiaalselt ära hoida laevaõnnetusi. Muudatusega kaasneb
majanduslik mõju, mis on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 58 lõike 22 punktis 2 esitatud merelootsi kvalifikatsiooniastme määratlusele
lisatakse piirang, mille kohaselt mereloots võib lootsida kuni 100 000-se kogumahutavusega
laevu (st maksimaalne laeva kogumahutavuse piirang võib olla kuni 100 000). Nimetatud
piirang lisatakse tulenevalt vajadusest eristada merelootsi ja vanemmerelootsi kvalifikatsioone.
Praegu ei ole üheselt selge, millised on merelootsi laeva kogumahutavuse piirangud ning mil
moel erineb merelootsi kvalifikatsioon piiranguteta vanemmerelootsi kvalifikatsioonist.
Praktikas on pärast paari aasta möödumist lootsiteenuse osutaja taotlenud merelootsidelt laeva
kogumahutavuse piirangu kaotamist, misjärel merelootsi kvalifikatsioon muutub sisuliselt
samaväärseks vanemmerelootsi kvalifikatsiooniga. Selliselt kaotab aga vanemmerelootsi kutse
mõtte. Muudatuse tulemusel tekib merelootsil, kes soovib kogumahutavuse piirangu kaotamist,
vajadus taotleda kogumahutavuse piirangu muutmise asemel hoopis vanemmerelootsi kutset.
Suurima võimaliku kogumahutavuse piirangu valikul on arvestatud lootsitavate laevade
kogumahutavuse kasvuga viimastel aastatel. Näiteks kui 2013. a oli Vanasadamas lootsitavate
laevade keskmine kogumahutavus 58 000, siis 2018. a on keskmine kogumahutavus tõusnud
68 000-ni.
MSOS-i § 581 lõike 1 punktis 3 tehakse redaktsiooniline muudatus ja sätestatakse, et
lootsikandidaat peab olema läbinud automaatradarmärkuri (Automatic Radar Plotting Aid;
ARPA) kasutamise kursuse, mis on kursuse korrektne nimetus. Lisaks pannakse lootsi
kutsetunnistuse saamiseks kohustus läbida elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi
(Electronic Chart Display and Information Systems; ECDIS) kasutamise kursus, kuna
tänapäevastel laevadel on ECDIS laialdaselt kasutuses.
Tulenevalt SOLAS konventsiooni V peatüki reeglist 19.2.10 peab ECDIS olema järgmistel
rahvusvahelisi reise tegevatel laevadel:
49
1) 500-se ja suurema kogumahutavusega reisilaevadel, mis on ehitatud 1. juulil 2012 või hiljem;
2) 3000-se ja suurema kogumahutavusega tankerid, mis on ehitatud 1. juulil 2012 või hiljem;
3) 10 000-se ja suurema kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud tankerid, mis on
ehitatud 1. juulil 2013 või hiljem;
4) 3000-se ja suurema, kuid alla 10 000-se kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud
tankerid, mis on ehitatud 1. juulil 2014 või hiljem;
5) 500-se ja suurema kogumahutavusega reisilaevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2012,
hiljemalt pärast 1. juulit 2014 toimuvaks esimeseks ülevaatuseks;
6) 3000-se ja suurema kogumahutavusega tankerid, mis on ehitatud enne 1. juulit 2012,
hiljemalt pärast 1. juulit 2015 toimuvaks esimeseks ülevaatuseks;
7) 50 000-se ja suurema kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud tankerid, mis on
ehitatud enne 1. juulit 2013, hiljemalt pärast 1. juulit 2016 toimuvaks esimeseks ülevaatuseks;
8) 20 000-se ja suurema, kuid alla 50 000-se kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud
tankerid, mis on ehitatud enne 1. juulit 2013, hiljemalt pärast 1. juulit. 2017 toimuvaks
esimeseks ülevaatuseks; ja
9) 10 000-se ja suurema, kuid alla 20 000-se kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud
tankerid, mis on ehitatud enne 1. juulit 2013, hiljemalt pärast 1. juulit 2018 toimuvaks
esimeseks ülevaatuseks.
Nii ARPA kui ECDIS kasutamise kursused kuuluvad hetkel juba laevajuhtide õppeprogrammi
hulka, kuid võib leiduda veel laevajuhte, kes on lõpetanud mereõppeasutuse enne nimetatud
kursuste kohustuslikuks muutumist ning kes seni on sõitnud laevadel, kus nimetatud seadmeid
ei ole, mistõttu tuleb neil nimetatud kursused eraldi läbida.
MSOS-i § 581 lõikes 3 täpsustatakse, mida peetakse küllaldaseks kogemuseks praktilisel
laevade lootsimisel, mis on nõutav sadamalootsi poolt merelootsi kutse taotlemisel. Muudatuse
kohaselt on selleks vähemalt 75 praktilist lootsimist merelootsi või vanemmerelootsi
juhendamisel. Eelnõu kohane täpsustus ei too kaasa olulisi sisulisi muutuseid
lootsikandidaatidele, kuna Veeteede Amet on merelootsi kutse andmisel ka seni võtnud aluseks
75 lootsimise kohustuse, mida saab pidada küllaldaseks kogemuseks. Samas suurendab
muudatus õigusselgust ning tagab kõigile huvitatud isikutele üheselt mõistetava piirmäära,
millega merelootsi kutse taotlemisel arvestada.
MSOS-i § 581 lõikes 4 muudetakse vanememerelootsi kutse taotlemise eeldusi. Kui kehtiva
seaduse kohaselt peab mereloots olema töötanud lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt
viis aastat või teostanud vähemalt 1800 lootsimist, siis eelnõus vähendatakse töötamise nõuet
nelja aastani ja lootsimiste arvu 1000-ni, mis on Eesti Lootsi hinnangul piisav vanemmerelootsi
kvalifikatsiooni omandamiseks. Lähtutud on põhimõttest, et mereloots omandab töö käigus
kogemused, mis võimaldavad tal kõigepealt tõsta kogumahutavuse piirangut merelootsi
kutsetunnistusel ning seejärel taotleda vanemmerelootsi kutset. Lisaks on praegused piirmäärad
liigselt piiravad – eelkõige 1800 lootsimise nõue lootsi kohta, mis ei ole viie aastaga realistlikult
saavutatav, arvestades ka lähiaastate lootsimisstatistikat. Jätkuvalt jääb kehtima nõue, mille
kohaselt tuleb kogumahutavuse piirangu kaotamiseks vanemmerelootsi juhendamisel teostada
vähemalt kümme lootsimist. Kõnealune vanemmmerelootsi juhendamisel teostatud
praktiseerimine on kehtestatud kehtivas MSOS § 582 lõikes 3.
Muudatus ei avalda negatiivset mõju meresõiduohutusele, kuna endiselt jääb kehtima nõue, et
merelootsina töötamise aja jooksul ei ole lootsi süül esinenud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit
ega lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist. Lisaks näeb MSOS § 581 lõige 6
ette, et lootsi kvalifikatsiooniastme tõstmiseks tuleb sooritada kvalifikatsioonieksam, milles
kontrollitakse lootsi teadmisi ja oskusi. Seda korraldab Veeteede Amet.
50
MSOS-i § 581 lõikes 7 muudetakse ja täpsustatakse kehtiva lõike 7 teises lauses kirjeldatut,
mille kohaselt käsitletakse lootsimispiirkondade, sadamate piiranguid ja muid lootsi
ettevalmistuse tasemest sõltuvaid lootsimise piiranguid kutsetunnistusele kantavate
tingimustena, millele viitab ka kehtiva seaduse §-s 582 sätestatu. Ühtlasi täpsustatakse
tervikuna, et lootsi kutsetunnistusele kantavad lootsimise piirangud sõltuvad lootsi
ettevalmistusest, mitte üksnes lootsimispiirkonda puudutav, nagu on sätestatud kehtiva § 581
lõike 7 kolmandas lauses. Selliseks piiranguks on nt lootsitavate laevade kogumahutavus, mis
sõltub lootsi varasematest kogemustest. Eelnevast lähtuvalt jäetakse eelnõus sätestatud
sõnastusest välja kehtiva § 581 lõike 7 kolmas lause. Seni on Veeteede Amet samuti lähtunud
lootsimise piirangute seadmisel lootsi ettevalmistusest ja varasematest kogemustest, kuid
seaduses ei olnud kõrvaltingimuste seadmise kaalutlusnorm piisavalt täpselt sätestatud.
MSOS 581 täiendatakse lõikega 71. Selle kohaselt kantakse merelootsi kutsetunnistuse
esmakordsel väljaandmisel tunnistusele piirang lootsida mitte suurema kui 25 000-se
kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankerit ning mitte suurema kui
50 000-se kogumahutavusega muud laeva.
Seni oli piirangute kandmine merelootsi kutsetunnistusele reguleerimata. Senise praktika
kohaselt määrati üldjuhul lootsiteenuse osutaja ettepanekul merelootsi kutsetunnistusel
esmaseks lootsitava laeva kogumahutavuse piiranguks kuni 16 000 või mõnel juhul ka kuni
25 000. Samas on Tallinna lahte sisenevate kruiisilaevade kogumahutavus viimastel aastatel
oluliselt kasvanud, mistõttu ei ole võimalik 1–2 aastase tööstaažiga lootse paljudele laevadele
suunata, mis muutis vahiteenistuse korraldamise Tallinna lootsimispiirkonnas ebaefektiivseks.
Tuleb ka arvestada, et kruiisilaevade (kogumahutavusega 25 000–50 000) lootsimise protseduur
on kogumahutavusest sõltumata analoogne ja ei eelda pikaajalist lootsimise praktikat, mistõttu
ei vähenda see muudatus meresõiduohutust lootsimispiirkonnas.
Seetõttu kantakse lootsi kutse saamisel kutsetunnistusele edaspidi piirang, mille kohaselt võib
lootsida kuni 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankerit ning
kuni 50 000-se kogumahutavusega muud laeva. Pärast kaheaastast tööd merelootsina või teatud
lootsimiste arvu järel on lootsil võimalik oma kvalifikatsiooni tõsta kuni merelootsile seatud
maksimumpiiranguni, pärast kvalifikatsiooni tõstmist on tal võimalik lootsida kuni 100 000-se
kogumahutavusega laevu (MSOS § 582 lõiked 3 ja 4).
MSOS-i § 581 lõikes 8 esitatud volitusnormis tehakse terminoloogiline täpsustus. Korrektsem
on kasutada mõistet „eksamiküsimuste teemade loetelu“, mitte „lootsieriala õppekava“, sest
lootsiks ei õpita õppeasutuses. Volitusnormist jäetakse välja lootsi kutsetunnistuse muutmise,
kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord, kuna see on juba
piisavalt reguleeritud seadusega (MSOS-i § 584). Määruse kavand on esitatud seletuskirja
lisas 1.
MSOS-i § 582 lõike 1 muudatusega täpsustatakse lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmiseks
taotluse esitamise kohustust. Senise umbisikulise sõnastuse asemel sätestatakse konkreetselt
isik, kes võib taotluse esitada. Vastavalt sätte sõnastusele esitab taotluse loots.
MSOS-i § 582 lõige 3 muudetakse seoses merelootsi kvalifikatsiooniastmele lootsitavate
laevade piirangute kehtestamisega. Kogumahutavuse piirangut ei ole enam võimalik ära
kaotada, võimalik on kogumahutavuse piirangut muuta. Tulenevalt MSOS § 581 muudatusest,
millega täiendatakse nimetatud paragrahvi lõikega 71 ja lisatakse merelootsi kutsetunnistuse
esmakordsel väljaandmisel tunnistusele kantava piirangu erisus kemikaali-, veeldatud gaasi või
naftatankeri osas, tuleb lisada ka paragrahvi § 582 lõikesse 3 täiendus, mille kohaselt ohtliku
lastiga laevadele vastavalt 25 000-se piirangu muutmiseks 50 000-se piirangu saamiseks tuleb
51
töötada lootsimispiirkonnas vähemalt kaks aastat või teostada 500 lootsimist. Samuti on 50 000-
se kogumahutavuse piirangu muutmiseks kuni 100 000-se kogumahutavuse piiranguni vaja
töötada lootsimispiirkonnas vähemalt kaks aastat või teostada 500 lootsimist. Seejuures on
võimalik piirangut muuta maksimaalselt kuni 100 000-se kogumahutavuseni. Oluline on, et
selle aja kestel ei tohi lootsi süül olla esinenud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega
lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist. 100 000-se kogumahutavuse piirangu
kaotamiseks peab mereloots taotlema vanemmerelootsi kutset. See tagab ühelt poolt
õigusselguse ning teiselt poolt merelootsi piisava kvalifikatsiooni suuremate, st kuni 100 000-
se kogumahutavusega laevade lootsimiseks.
Lõikes 4 täpsustatakse, et merelootsile kehtestatud sadamate piirangut on võimalik nii muuta
kui ka täielikult kehtetuks tunnistada.
MSOS-i § 584 lõigete 1 ja 2 muudatuste puhul on tegemist redaktsiooniliste muudatustega.
Lõikes 1 asendatakse sõna „taotleja“ sõnadega „lootsikandidaadi“ ja täiendatakse lõiget
punktiga 3, kus nimetatakse eraldi, millal lootsile keeldutakse kutsetunnistuse väljastamisest.
MSOS-i § 581 kohaselt nimetatakse lootsi kutset taotlevat isikut MSOS-s edaspidi
lootsikandidaadiks, keda on ühtlasi silmas peetud ka MSOS-i § 584 lõike 1 punktides 1 ja 2.
Kutsetunnistuse väljastamiseks ei tohi lootsikandidaat olla viimase 12 kuu jooksul põhjustanud
laevaõnnetust ega ohtlikku juhtumit. Lisaks lootsikandidaadile on võimalik kutsetunnistust
taotleda ka lootsil, kes soovib taotleda muud kvalifikatsiooniastet (nt mereloots soovib taotleda
vanemmerelootsi kutset) – nimetatud juhul ei tohi kõrgema kutsetunnistuse väljastamiseks loots
olla viimase 12 kuu jooksul rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid. Lõikes 2
asendatakse sõna „taotleja“ sõnaga „loots“. Lõikes 2 käsitletakse lootsi kutsetunnistuse
pikendamist, mida saab taotleda üksnes loots.
MSOS § 584 lõike 3 esimeses lauses on sätestatud, et Veeteede Amet võib lootsi
kutsetunnistuse kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu
toimus ohtlik juhtum või rikuti lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid. Kuna
kutsetunnistuse peatamise näol on tegemist olulise piiranguga lootsi kutsetegevuses, on eelnõus
toodud muudatus, mille kohaselt on kutsetunnistuse peatamine võimalik, kui meresõiduohutuse
nõuete rikkumine on toimunud korduvalt.
MSOS-i § 59 lõikes 6 tehakse redaktsioonilise muudatus, millega võetakse mõiste „puksiir“
asemel kasutusele eestipärasem mõiste „vedurlaev“, mis on kasutusel ka MSOS-i alamaktides.
Mõiste „puksiir“ ei ole laevatüübina kasutatav eestikeelne sõna, vaid seda kasutatakse
muuhulgas puksiirseadme tähistamiseks, mistõttu võib antud mõiste kasutamine tekitada
segadust.
MSOS-i § 60 reguleerib laeva lootsimist eritingimustes ehk halbade ilmastikutingimuste tõttu
või mõnel muul põhjusel, näiteks erikonstruktsioonilisel laeval (allveelaev). Sättest jäetakse
välja, et eritingimustes tehakse lootsimist „lootsitava laeva minimaalses ohutus kauguses
sõitvalt“ lootsilaevalt. Minimaalset ohutuskaugust ei ole võimalik kuidagi määratleda ja on igal
konkteersel puhul erinev ja ka erinevalt tõlgendatav. Lootsikaatritel on Veeteede Ameti
väljastatud piirangud maksimaalsele lainekõrgusele (enamasti 2,5 meetrit). Lootsikaatri ja seal
olevate inimeste ohutuse eest vastutab lootsikaatri kapten ja kapten valib kõige optimaalsemalt,
kui kiiresti, kui kaugele, mis kurssidega jms ta suudab oma laeva (lootsikaatrit) ohutult juhtida.
Kui loots peab talitama eritingimustele vastavalt, siis ta lootsib laeva kogu kohustuslikus
lootsimise piirkonnas viibimise vältel ja teeb seda kõiki abivahendeid kasutades. Muudatusega
viiakse regulatsioon kooskõlla tegeliku olukorraga.
52
MSOS-i § 61 pealkirja muudetakse, et sättesse lisatava lõike tõttu vastaks pealkiri paragrahvi
sisule.
MSOS §-i 61 täiendatakse lõikega 1 (senine lõige 1 loetakse lõikeks 11), mis sätestab, mis
hetkest algab lootsimine. Kuna lootsil on lootsimise ajal teatud õigused ja kohustused ja
vastutus, siis on vaja ka selgust lootsimise ajast, selle algusest ja lõpust. Lootsi pardal viibimise
aeg ei ole alati võrdeline lootsimise ajaga. Teatud juhtudel ei ole lootsil võimalik laevale minna
ning loots korraldab laeva lootsimist mujalt. Samuti on ajaline määratlus selguse huvides
oluline, sest lootsimine võib alata:
a) kui laev ei ole kohustusliku lootsimise piirkonnas. Sel juhul on oluline, et laev on
alustanud manööverdamist vastavalt lootsi nõuannetele.
b) kui laev on jõudnud kohustusliku lootsimise piirkonda. Sel juhul on oluline
kohustusliku lootsimise piirkonda jõudmise asjaolu, sest sellest ajahetkest on loots kohustatud
osutama laevale lootsiteenust.
MSOS-i § 61 lõige 4, milles on nimetatud andmed, mida kapten märgib lootsikviitungile pärast
lootsimise lõpetamist, tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune muudatus on seotud MSOS-i § 67
muutmisega. Arvestades, et MSOS-i muudatuste jõustumise tulemusena ei kanna lootsimise
andmeid lootsikviitungile kapten, vaid lootsimise teenust osutanud loots, samuti asjaolu, et
kehtivas § 61 lõikes 4 on kajastatud andmete loetelu, mis on kohustuslik lootsikviitungile kanda
ning mis tulenevalt eelnõu § 67 lõikes 2 sätestatust kehtestab edaspidi majandus- ja
taristuminister, tunnistatakse § 61 lõikes 4 kajastatu kehtetuks.
MSOS-i § 62 lõike 2 punktide 1 ja 3 sõnastust muudetakse ja täpsustatakse lootsi kohustustega
seonduvat. Üldjuhul peab loots teavitama tuvastatud asjaoludest nii oma tööandjat kui ka
Veeteede Ametit ja sadamakaptenit. Esimesel juhul (MSOS-i § 62 lõige 2 punkt 1), kui loots
tuvastab visuaalselt, et laeva süvisega on probleeme või laev on ülelaaditud, peab ta teavitama
Veeteede Ametit. Teisel juhul (MSOS-i § 62 lõige 2 punkt 3), kui tuvastatakse erinevused laeva
kontroll-lehe sissekannete ja laeva tegeliku seisundi vahel, peab ta kehtiva seaduse kohaselt
teavitama oma tööandjat, kes edastab teavituse Veeteede Ametile. Kuna nii lootsiteenindus,
sadam kui Veeteede Amet peavad neist olukordadest teada saama samaaegselt, siis laiendatakse
lootsi teavitamiskohustust ja loots teavitab üheaegselt nii oma tööandjat, Veeteede Ametit kui
ka sadamakaptenit.
MSOS-i § 63 punkt 3 tunnistatakse seoses MSOS-i §-s 67 tehtavate muudatustega kehtetuks.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on lootsil muuhulgas õigus kontrollida lootsikviitungi täitmise
õigsust. Arvestades, et MSOS-i muudatuste (eelkõige eelnõuga MSOS-i §-s 67 tehtavate
muudatuste) jõustumise tulemusena ei kanna lootsimise andmeid lootsikviitungile kapten, vaid
vajalikud andmed kajastab lootsimise teenust osutanud loots, kaob vajadus MSOS-i § 63
punktis 3 sätestatud kontrolli teostamiseks.
MSOS-i § 64 pealkirja muutmisega viiakse pealkiri kooskõlla paragrahvi sisuga. Tegemist on
paragrahviga, mis kehtestab alused laeva lootsimisest keeldumiseks. Seejuures on esitatud nii
alused, mille puhul on lootsil õigus lootsimisest keelduda, kui ka alused, mille korral on lootsil
kohustus lootsimisest keelduda.
MSOS-i § 64 täiendatakse lõikega 11, milles pannakse lootsile kohustus keelduda laeva
sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on sadamasse sisenemise keeld, arvestades
§ 793 lõikes 2 sätestatud vääramatu jõu tingimust või remonti suundumise erisusi.
Vastavasisulise informatsiooni saab loots Veeteede Ametilt (vt § 793 lõike 4 muudatuse
selgitusi).
53
MSOS-i § 64 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks ja selles sisalduv regulatsioon viiakse üle §-i
66 lõikeks 2. Kehtivas seaduses asub säte, mis reguleerib olukorda, kui kapten on keeldunud
lootsi teenusest, ebaõigesti paragrahvis, mis sätestab õiguslikud alused lootsile lootsimisest
keeldumiseks. Sätte õige asukoht on aga §-s 66, mis näeb ette alused, millal on kaptenil õigus
keelduda lootsi teenusest. Kui kapten on kohustusliku lootsimise piirkonnas keeldunud lootsi
teenuse kasutamisest, peab loots kuni uue lootis saabumiseni jääma laevale. Muudatus
suurendab õigusselgust.
MSOS-i § 67 lõikeid 1 ja 2 muudetakse. Hetkel kehtiva MSOS-i § 67 lõike 1 kohaselt on
laevale saabunud loots kohustatud esitama kaptenile täitmiseks lootsikviitungi, mille kapten
täidab ja kinnitab oma allkirjaga. Tegemist on iganenud sättega ning praktikas puudub vajadus
selleks, et kapten täidaks lootsikviitungi laevas. Tuleb arvestada, et MSOS-i § 55 lõike 2 alusel
kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15
„Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ § 1 lõike 2 kohaselt
tellib lootsi laevale Eestis tegevusluba omav laevaagent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu
lootsiteenust osutavalt äriühingult. Eesti riigilippu kandva laeva puhul võib lootsi tellida ka
reeder. Kõnealune tellimus koos laeva andmetega kantakse elektroonilisse mereinfosüsteemi
ning vastavaid andmed saab omakorda automaatselt kanda lootsikviitungile. Samuti
salvestavad laevade jälgimise ja tuvastamise elektroonilised süsteemid (VTS) laevadele lootsi
pealemineku ja laevalt mahatuleku (lootsikaatri liikumise kaudu), mistõttu ei ole praktikas vaja
lootsitava laeva kapteni allkirjastatud lootsikviitungit tõendiks lootsiteenuse osutamise kohta,
mis oli peamiseks tõendiks aastakümneid tagasi. Muudatuse tulemusena vormistab
lootsiteenuse osutamise kohta lootsimise teavet kajastava lootsikviitungi laevale saabunud
loots.
Kehtiva MSOS-i § 67 lõike 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister
lootsikviitungi vormi. Arvestades, et rahvusvahelisest õigusest ei tulene lootsikviitungile
kohustuslikku vorminõuet ning puudub ka riigisisene vajadus konkreetse vormi
kehtestamiseks, kehtestab MSOS-i muudatuste jõustumisel valdkonna eest vastutav minister
lootsikviitungile kantavate andmete loetelu. Muudatuse tulemusena vajab muutmist ka
majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 105 „Lootsikviitungi vorm“.
Määruse eelnõu kavand on esitatud seletuskirja lisas 1.
MSOS § 681 lõiget 1 muudetakse ja nähakse ette, et puksiirkoosseisu lootsimisel märgitakse
lootsikviitungile iga puksiirkoosseisu kuuluva veesõiduki kogumahutavus eraldi, lootsimistasu
arvestatakse lähtuvalt puksiirkoosseisu kuuluvate veesõidukite kogumahutavuste summast.
Hetkel kehtivas sõnastuses kasutatakse määratluse „veesõiduk“ asemel määratlust „laev“, kuid
see ei ole korrektne, kuivõrd puksiirkoosseisu võib kuuluda ka muu veesõiduk laeva asemel (vt
ka MSOS § 57 lg 7 muudatust). Uues sõnastuses on kaetud nii iseseisvalt veekogul liiklemiseks
mõeldud veesõidukid kui ka seesugused ujuvvahendid, millel puuduvad iseseisvat liiklemist
võimaldavad käiturid.
MSOS-i § 691 lõiget 2 muudetakse. Sätte sissejuhatavas osas jäetakse raskest laevaõnnetuse
määratlusest välja laevaõnnetus, millega kaasneb raske trauma. MSOS 14. peatüki
„Laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdlus ja ohutusjuurdlus“ regulatsioon põhineb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivil nr 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi
sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi
1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ (ELT L 131,
28.5.2009, lk 114–127), ning IMO meresõiduohutuse komitee 16. mai 2008 resolutsiooniga
MSC.255(84) vastu võetud laevaõnnetuste ja intsidentide uurimise koodeksil. Direktiivi
artikkel 3 punkti 3 järgi kohaldatakse mõiste „raske laevaõnnetus“ puhul IMO
meresõiduohutuse komitee ja merekeskkonna kaitse komitee 18. detsembri 2008. aasta
54
ringkirjas MSC-MEPC.3/Circ.3 esitatud ajakohastatud määratlust. Nimetatud ringkirjas
esitatud „raske laevaõnnetuse“ määratlus ei hõlma rasket traumat. Raske trauma kuulub
direktiivi artikkel 3 punkti 2 ja laevaõnnetuste ja intsidentide uurimise koodeksi punkti 2.9.1
kohaselt laevaõnnetuse määratlusse ning sisaldub juba ka MSOS § 69 lõike 1 punktis 2
laevaõnnetuse definitsioonis mõistena „tervisekahjustus“. Kõik juhtumid, mis ei ole direktiivis
käsitletud kui rasked või väga rasked laevaõnnetused, on kerged laevaõnnetused. Seega tuleb
ka raske trauma raske laevaõnnetuse määratlusest välja jätta.
MSOS § 691 lõike 2 punktis 3 asendatakse raske laevaõnnetuse määratluses mõiste „laeva
vigastused“ mõistega „laeva rikked“. Ringkirjas MSC-MEPC.3/Circ.3 kasutatakse vastavas
kohas inglise keelset mõistet „breakdown“, mille tähendus on seotud laeva tehnilise rikkega,
mitte mehhaanilise vigastusega.
MSOS-i § 76 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks. Hetkel viitab lõike 13 sõnastus asjaolule, et
volitatud klassifikatsiooniühingu ning volitatud turvalisusorganisatsiooni tegevuse üle teostab
riiklikku järelevalvet Veeteede Amet. Arusaadavalt teostavad aga volitatud
klassifikatsiooniühing ning volitatud turvalisusorganisatsioon haldusülesandeid (MSOS-i §
1113 lõige 4, § 6 lõiked 21–22 ja § 111 lõige 5), mistõttu ei ole kohane nende üle ka riiklikku
järelevalve teostamine (korrakaitseseaduse § 1 lõige 7). Veeteede Amet teeb nimetatud asutuste
üle haldusjärelevalvet MSOS-i § 6 lõike 22 ja MSOS-i § 111 lõike 51 alusel.
MSOS-i § 76 täiendatakse lõikega 14 ja selles kehtestatakse varasemalt MSOS-i § 20 lõikes 5
esitatu, kuna tegemist on riikliku järelevalve määratlemisega, mis temaatiliselt kuulub § 76 alla.
Võrreldes kehtiva MSOS-i § 20 lõikega 5 jäetakse välja tekstiosa „tunnustamist ja“. Vastavalt
§-le 7 ei kasutata enam terminit „tunnustamine“, vaid terminit „tegevusluba“. Samas on viide
tunnustamisele MSOS-i §-st 7 tuleneva kohustuse kordamine, mistõttu jäetakse nimetatud viide
muudatusega lõikest välja.
MSOS § 76 lõige 2 muudetakse ja lisatakse Veeteede Ameti pädevuse loetellu riiklik
järelevalve lootsiteenuse nõuetele vastavuse üle, mis oli senini seaduses eraldiseisvalt
nimetamata. Samuti lisatakse sättesse eelnõu kooskõlastusringil Siseministeeriumi ettepanekul
laekunud täiendus, mille kohaselt on Veeteede Ameti, politseiasutuse ning muu seaduses
sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametniku pädevuses edaspidi ka riiklik järelevalve alla
12-meetrise kogupikkusega laevade üle. Eelnõuga muudetakse MSOS § 9426 lõiget 41 ja
sätestatakse, et MSOS 905 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja merereostuse
põhjustamisest ja avastatud merereostusest teavitamata jätmise osas ning §-s 93 sätestatud
väärteo kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka
politseiasutus. MSOS § 93 sätestab väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja
jettide registreerimise ning kasutamise nõuete rikkumise korral vastutuse ning lubab eelnõu
muudatuse kohaselt väärteo menetlust läbi viia ka politseiasutusel. Selleks, et oleks tagatud
ühtne lähenemine, tuleb ka MSOS § 76 lõikes 2 sätestada, et politseiasutusel on riikliku
järelevalve pädevus väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide üle.
Kehtiva seaduse kohaselt võib tekkida olukord, kus laevade puhul, mida kasutatakse vaba aja
veetmiseks või sportimiseks, saab politseiasutuse ametnik laevajuhi joovet kontrollida, kuid
kalamehe puhul, kes kasutab alla 12-meetrise kogupikkusega laeva majandustegevuseks, seda
õigust otsesõnu sätestatud ei ole. Nimetatud erisuse tegemine ei ole MSOS-s taotluslik ning
arvestades MSOS eesmärki ning veeteedel liiklemise põhimõtteid, tuleb selguse huvides
MSOS § 76 lõige 2 täiendada, et politseiasutusel oleks riikliku järelevalve pädevus
väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide üle.
MSOS-i § 76 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks, kuna laevaremondi üle järelevalve teostamist ei
pea eraldi sätestama ning sisuliselt on tegemist § 76 lõike 2 kordamisega. Laeva remontimise
55
nõuded ja selle üle järelevalve teostamise sätted lisatakse eelnõuga temaatiliselt paremini
sobivasse § 19, kuna see juba reguleerib laeva projekteerimise, ehitamise ja seadistamise
nõudeid.
MSOS § 76 lõiget 22 täiendatakse seonduvalt MSOS § 76 lõike 2 muutmisega. MSOS § 76
lõikes 22 on sätestatud politseiametniku riikliku järelevalve pädevuse regulatsioon ning
sarnaselt MSOS § 76 lõike 2 muutmise kohta toodud selgitustega, on loetelu täiendatud
vastavalt pädevusega alla 12-meetrise kogupikkusega laevade osas.
MSOS-i § 77 lõike 2 punkti 11 muudetakse ja täiendatakse viitega teavitamiskohustustega
tegevusaladele. Kõnealune muudatus on seotud MSOS § 7 muutmisega. Kuna pärast eelnõu
jõustumist ei ole tegevusluba teatud tegevusaladel tegutsemiseks nõutav, kuid on vaja esitada
majandustegevusteade, on oluline, et kõnealused tegevusalad oleksid ka riikliku järelevalve
teostamise regulatsiooni all kajastatud.
MSOS-i § 78 lõike 5 muudatusega lisatakse Veeteede Ametile kohustus teatada laeva sadamast
väljumise keelust lisaks politseiasutusele ja sadamakaptenile ka lootsiteenuse osutajale.
Muudatus on seotud MSOS-i § 62 lõike 1 punktis 5 sätestatud lootsi kohustusega kontrollida
enne laeva sadamast väljumist, kas laeval ei ole sadamast väljumise keeldu. Selleks, et loots
saaks nõuetekohaselt kontrollikohustust täita, on vajalik tagada, et lootsil on olemas info
sadamast väljumise keelu kohta.
MSOS-i § 79 lõiget 2 täiendatakse tulenevalt 1. juulil 2014. a jõustunud Paris MOU
laevakontrolli juhenditest, mille kohaselt tuleb laevakontrolli käigus avastatud puuduste
kõrvaldamiseks tehtavates ettekirjutustes viidata igal juhul õigusakti nõuetele, mida rikuti. Seni
oli viitamine õigusakti nõuetele vajalik ainult laeva kinnipidamise korral. Samuti lisatakse viide
laeva tehnilise ülevaatuse aktile, kuna Eesti riigilippu kandva laeva kontrollimise käigus
avastatud puudused vormistatakse tehnilise ülevaatuse aktis. Alates 1. juulist 2014. a on
Veeteede Amet kohaldanud Paris MOU laevakontrolli juhendeid, mistõttu muudatusega
reguleeritakse seni kohaldatud regulatsiooni.
MSOS-i § 793 lõiget 4 muudetakse ja lisatakse Veeteede Ametile kohustus teavitada
viivitamata laeva sadamasse sisenemise keelust lisaks kaptenile ja reederile ka lootsiteenuse
osutajat. Muudatus on seotud MSOS-i § 64 lõike 11 muudatusega, mille kohaselt peab loots
keelduma laeva sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on sadamasse sisenemise
keeld. Selleks, et loots saaks laeva lootsimisest keelduda, on vajalik tagada, et lootsil on olemas
info sadamasse sisenemise keelu kohta.
MSOS-i § 793 lõikes 5 asendatakse viide raskeid naftasaadusi vedavate ühekordse põhjaga
tankeritele Eesti sadamatesse sisenemisele ja sadamast väljumisele kohaldatavale õigusaktile.
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrus 417/2002/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusega (EL) nr 530/2012 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete
konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja
parrastega naftatankerite puhul.
MSOS-i § 86 ja lõike 1 muutmine on seotud MSOS § 47 toodud muudatustega, eelkõige lõike
43 lisamisega. Kehtiv MSOS § 86 sätestab vastutuse navigatsioonimärkide ja signaalmärkide
kooskõlastamata paigaldamise ja ümberpaigutamise ning navigatsioonimärkide kavandamise,
rajamise, paigaldamise, muutmise ja märgistusest teavitamise nõuete ja korra rikkumise eest.
Nii nagu ka MSOS § 47 lg 43 muudatuse juures on märgitud, ei saa haldusmenetluse seaduse
kohaselt kooskõlastus omada asutusevälist mõju ning seadusereservatsiooni printsiibist
tulenevalt peavad isiku põhiõigusi piiravad kohustused tulenema seadusest. Seetõttu on
56
kehtivas majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määruses nr 18
„Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve
ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ sätestatud navigatsioonimärgistuse rajamise ja
rekonstrueerimise kooskõlastamise kohustus eelnõus toodud loakohustusena. Arvestades
MSOS § 47 muudatusi, tuleb vastavalt muuta ka MSOS § 86 sätestatud vastutuse regulatsiooni,
asendades kooskõlastamata tegevuse loata tegevusega ning täpsustades
navigatsioonimärkidega seonduvate tegevuste sõnastust. Eelnevast lähtuvalt täpsustatakse
sättes väärteokoosseisu objektiivseid tunnuseid, karistusmäära ei muudeta.
MSOS-i § 9420 pealkiri ja lõige 1 muudetakse. Lõikesse 1 on lisatud vastutus veeliiklust
takistava või ohustava loata tegevuse eest laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe
laevaettekannete süsteemi piirkonnas. Hetkel kehtiva MSOS-i kohaselt on vaja Veeteede Ameti
luba veeliiklust takistavaks tegevuseks üksnes laevateel. Kõnealusest sättest tulenevalt ei ole
vahetult laevatee kõrval toimuvaks tegevuseks luba vaja, mis aga praktikas on kaasa toonud
ohtlikke olukordi tiheda laevaliiklusega piirkonnas. Seetõttu on uues § 45 lõike 9 teises lauses
sätestatud, et kui veeliiklust takistav tegevus toimub laevateel või laevaliiklusteeninduse ja
Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas, on taoliseks tegevuseks vaja Veeteede Ameti
luba. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele ei ole oluline,
kuna loa väljastamise eest ei võeta riigilõivu ning loa kohustusega mereala laiendamine ei too
asutusele kaasa märkimisväärset töökoormuse kasvu. Juba praegu küsitakse luba enamiku
tegevuste osas laevaliiklusteeninduse piirkonnas vabatahtlikult, kuigi vastavat nõuet sätestatud
ei ole, mistõttu pole halduskoormuse tõus märkimisväärne ka eraisikutele.
MSOS-i § 9426 lõikest 4 jäetakse välja viide §-le 905, kuna MSOS-i alusel laevadelt
merereostuse vältimise nõuete rikkumise menetlemine on Veeteede Ameti pädevuses, välja
arvatud merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest teavitamata jätmise osas.
Sellest tulenevalt viiakse politseiasutuse menetluspädevus § 905 rikkumiste osas § 9426
lõikesse 41.
MSOS-i § 9426 lõikega 41 antakse politseiasutusele MSOS-i §-s 93 sätestatud väärteo
kohtuvälise menetleja õigus lisaks senisele pädevusele ka alla 12-meetrise kogupikkusega
laevade osas, kuna antud laevu võib juhtida väikelaevajuhi tunnistusega ja neile kohaldatakse
üldjuhul väikelaevadele kehtestatud nõudeid. Paljud alla 12-meetrise kogupikkusega laevad
tegelevad kalapüügiga rannikulähedastes vetes, kus politseiasutus juba teeb järelevalvet
väikelaevade ja jettide üle. Sellest tulenevalt on otstarbekas võimaldada politseiasutusel
kontrollida ja menetleda ka alla 12-meetrise kogupikkusega laevadega seotud rikkumisi.
Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas. Samuti antakse politseiasutusele
menetlusõigus §-s 905 sätestatud rikkumise osas, mis hõlmab merereostuse põhjustamisest ja
avastatud merereostusest teavitamata jätmist. Rahvusvahelise laevade põhjustatava
merereostuse vältimise konventsioonist (MARPOL konventsioon) tulenevate laevadele
kehtestatud nõuete rikkumiste menetlemise pädevus on ainult Veeteede Ametil, politseiasutusel
on pädevus ainult § 441 lõikes 2 sätestatud merereostuse põhjustamisest ja avastamisest
teavitamata jätmise osas.
MSOS-i § 95 lõiget 8 täiendatakse punktidega 9-11. MSOSi § 95 lõikes 8 on loetletud IMO
konventsioonid, millega Eesti Vabariik on ühinenud ja mille osas Veeteede Amet on pädevaks
asutuseks ja administratsiooni kohustuste täitjaks laevade ja laevapere liikmete osas. Loetellu
lisatakse ballastvee konventsioon (punkt 9), millega ühinemise seaduse võttis Riigikogu vastu
14. veebruaril 2018. a (RT II, 22.02.2018, 1), Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku
ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon koos kehtivate muudatusega (punkt 10), millega
ühinemise seaduse võttis Riigikogu vastu 20. veebruaril 2019. a (RT II, 14.03.2020, 3) ning
57
Nairobi konventsioon (punkt 11), millega ühinemise seaduse võttis Riigikogu vastu 26.
veebruaril 2020. a (RT II, 13.03.2020, 1). Täiendus annab Veeteede Ametile nimetatud
konventsioonide osas administratsiooni õigused.
MSOS-i § 95 lõige 15 muudetakse, kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvestata enne 2011.
aastat soetatud politseiasutuste laevade laevapere liikmete suhtes senist meresõidupraktikat
diplomi või kutsetunnistuse saamisel kvalifikatsiooniks vajaliku meresõidupraktika hulka.
MSOS-i § 20 lõikes 1 sätestatud nõude kohaselt peab laev olema mehitatud spetsialistidega,
kes vastavad laevapere liikmete kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad
nõuetekohaseid diplomeid ja kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli. MSOS-i § 95 lõige
15 seab kitsendused, mis muudavad seaduse täitmise keeruliseks. Meresõidupraktika
mittearvestamine enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud laevadel teenides välistab
politseiasutusel võimaluse panna laevade laevapere liikmed tööle pärast 2011. aasta 1. jaanuari
soetatud laevale. See võimalus on üksnes nende laevapere liikmete puhul, kelle praegune
kvalifikatsioon tuleneb väljaspool politseiasutuste teenistust (peamiselt uued töötajad). Kehtiv
regulatsioon ei ole rahuldav ega mõistlik lahendus, sest meresõidupraktika mittearvestamine
enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud laevadel teenides seab ohtu meremeeste kvalifikatsiooni
tulevikus, sealjuures ka neil, kellel see täna olemas on. MSOS-i § 95 lõige 15 seab kitsendused,
mis raskendavad seaduse täitmist ehk laevade nõuetekohast mehitamist kvalifitseeritud
spetsialistidega. Tekkinud on olukord, kus meremees ei saa oma kvalifikatsiooni tõsta ega ka
säilitada, mistõttu on piiratud teenivate meremeeste motiveerimine teenistuses jätkamiseks.
Eelnevast tulenevalt täiendatakse MSOS-i § 95 lõiget 15 lausega, mille kohaselt politseiasutuse
otsusel võib jätta enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud laevadele eelnimetatud erisused
kohaldamata. Seega on politseiasutusel ise õigus otsustada, kas enne 1. jaanuari 2011. aastat
soetatud laevadele rakendada erisusi või mitte. Erisuste mitterakendamisel peab laev vastama
kõigile riigihaldusülesandeid täitvate laevade nõuetele ning laevadel rakendatakse ka kõiki
õigusi ja võimalusi, mida MSOS riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele rakendab (sh
praktika arvestamine, kvalifikatsiooninõuded jms).
Muudatusega ühildatakse kehtiva MSOS-i § 95 lõigetes 16 ja 18 esitatud regulatsioon üheks
lõikeks 16. Kehtiva MSOS-i lõigetest 16–18 jäetakse välja kitsendavad tingimused, mille
kohaselt ei kohaldata registreerimisest keeldumise sätteid ainult nõuetekohaste dokumentideta
väikelaevale, mis on Eestis kasutusele võetud enne lõigetes 16–18 nimetatud kuupäevi. Samas
tuuakse Eestisse näiteks Soomest ja Rootsist just vanemaid väikelaevu, mis on selles riigis
kasutusele võetud enne direktiivi 94/25/EÜ jõustumist ning millel puuduvad seetõttu
identifitseerimisnumber, CE-vastavusmärk ja vastavusdeklaratsioon, kuid nende suhtes
kohaldatakse registreerimisest keeldumise sätteid olenemata väikelaeva kasutusele võtmise
ajast. See on aga vastuolus kaupade vaba liikumise tagamise kohustusega siseturul ning
põhimõttega, mille kohaselt direktiiv ei sisalda sätteid, millega piiratakse väikelaevade
kasutamist pärast nende kasutuselevõttu. Sellest tulenevalt jäetakse lõigete sõnastusest välja
viited konkreetsetele kuupäevadele ja riigile ning kasutatakse üldisemat sõnastust, mille
kohaselt võimaldatakse registreerimisest keeldumise sätteid mitte kohaldada kasutusele võetud
väikelaevale, millele ei kohaldu direktiivi 94/25/EÜ asendava direktiivi 2013/53/EL nõuded.
Sellega võimaldatakse Eestis registreerida ka Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis kasutusele võetud väikelaevu, mis tulenevalt väikelaeva
kasutuselevõtmise ajast ei pea vastama direktiivi 2013/53/EL nõuetele.
MSOS-i § 95 lõige 18 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt asjaolust, et nimetatud regulatsioon
on ühildatud MSOS-i § 95 lõikega 16. Tegemist on seega redaktsioonilise muudatusega.
MSOS-i täiendatakse §-ga 956, mis sisaldab rakendussätteid seonduvalt tegevuslubade
regulatsioonis tehtavate muudatustega.
58
Lõikes 1 toodud rakendussäte näeb ette, et isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. jaanuarit
väljastatud kehtiv MSOS § 7 punkti 4 kohane tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus
alates 2021. aasta 1. jaanuarist tegutseda MSOS § 7 punktides 4 ja 41 märgitud tegevusaladel.
Laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning
tulekaitsekonstruktsioonide valmistamise, remontimise, kontrollimise ja katsetamise ning
raadiosideseadmete kaldahoolduse tegevusalal tegutsemiseks on välja antud 27 tegevusluba.
Lõikes 2 toodud rakendussätte kohaselt on isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. jaanuarit
väljastatud kehtiv MSOS § 7 punkti 9 kohane väikelaevade ehitamise, remontimise, katsetamise
ja tehnilise ülevaatuse tegevusluba, on edaspidi õigus tegutseda väikelaevade ehitamise
tegevusloal. Ülejäänud tegevuste puhul ei ole tegevusluba enam nõutav. Väikelaevade
ehitamise, remontimise, katsetamise ja tehnilise ülevaatuse tegevusalal on kokku välja antud
77 tegevusluba.
Lõikes 3 toodud rakendussätte kohaselt on isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. jaanuarit
väljastatud kehtiv MSOS § 7 punkti 11 kohane tasemeõppe ning täienduskoolituse tegevusluba,
edaspidi õigus tegutseda laevapere liikme erialase ettevalmistamise tegevusalal. MSOS § 7
punkti 11 kohaselt on välja antud 7 tegevusluba.
Lõikes 4 toodud rakendussätte kohaselt on isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. jaanuarit
väljastatud kehtiv MSOS § 7 punkti 14 kohane reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise
turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusluba, õigus edaspidi tegutseda reederi turvaülema
väljaõppe korraldamise tegevusalal (samuti sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe
korraldamise tegevusalal, mis on esitatud SadS § 601 lõike 2 rakendussättes). MSOS § 7 punkti
14 alusel on välja antud 2 tegevusluba.
Lõikes 5 on toodud rakendussäte tegevusalade kohta, mis kehtiva seaduse kohaselt on
loakohustusega, kuid eelnõus toodud regulatsioonist tulenevalt edaspidi
teavitamiskohustusega. Kuna kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatuse või laevade
agenteerimise tegevusalal tegutsemiseks ettenähtud tegevusloa nõue asendatakse
teavituskohutusega, siis loetakse teatamiskohustus täidetuks, kui ettevõtjal on kehtiv
tegevusluba. See tähendab, et majandustegevuse registris teeb registripidaja ettevõtja eest ise
vastavad muudatused. Kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatuse tegevusalal
tegutsemiseks ei ole ühtegi kehtivat tegevusluba ja laevade agenteerimise tegevusalal
tegutsemiseks on välja antud 122 tegevusluba.
MSOS-i normitehnilist märkust täiendatakse viitega komisjoni direktiividele 2011/15/EL ja
2014/100/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ,
millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem. Direktiivid võetakse täielikult
üle MSOS-iga. Direktiivid on juba osaliselt üle võetud MSOS-iga ning majandus- ja
kommunikatsiooniministri 20. juuli 2011. a määrusega nr 81 „Laeva saabumisest teatamisel
esitatavate andmete loetelu“ ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a
määrusega nr 74 „Ohtlikust lastist teavitamise kord“.
Kuna direktiiv 2014/100/EL on eelnõu jõustumisel kajastatud direktiivi 2002/59/EÜ
muudatusena, kustutatakse kehtivas seaduses eraldiseisev viide direktiivile 2014/100/EL ning
täiendatakse normitehnilist märkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/90/EL,
milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv
96/98/EL. Kõnealune direktiiv on üle võetud MSOS-i ning majandus- ja
kommunikatsiooniministri 28.09.2004 määrusega nr 183 „Laevade ohutusvarustusele
esitatavad nõuded, ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamise ja märgistusega varustamise
59
kord, vastavusmärgi vorm, ohutusvarustuse katsetamise ja laevale paigaldamise kord ning laeva
ohutusvarustuse tunnistuse vorm ja selle väljastamise kord“. Senini puudus MSOS-is
vastavasisuline normitehniline märkus.
Paragrahv 2 − kaubandusliku meresõidu seaduse muutmine
KMSS § 59 lõikest 6 jäetakse välja tingimus, mille kohaselt regulaarse reisijateveo või
merematke korraldamisega võib tegeleda ainult reeder, keda tunnustatud klassifikatsiooniühing
on tunnistanud vastavaks rahvusvahelise ohutu juhtimise koodeksi (ehk ISM koodeksi)
nõuetele. Nimetatud tingimust ei ole vaja antud seaduses reisijateveo õiguse andmise kontekstis
kehtestada, kuna ISM süsteemi loomise ja kasutamise kohustus ning tingimused tulenevad
otsekohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 336/2006 ja ISM
koodeksist, mille sätted on rakendatud MSOS-iga. Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast
auditeerimist korraldab Veeteede Amet ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale
väljastatakse MSOS § 6 lõikes 12 nimetatud tunnistused.
KMSS § 60 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tunnistust“ sõnadega „või muud reisijateveo
õigust tõendavat tunnistust“. KMSS-i § 60 lõike 2 kehtiv sõnastus näeb ette, et vedaja laeval
peab olema reisijateveo tunnistus. See ei ole kooskõlas eelnõuga lisatava MSOS-i § 172 lõikega
2, mille kohaselt laevale ei väljastata reisijateveo tunnistust, kui Veeteede Amet on laevale
väljastatud SOLAS konventsiooniga ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse, kohalikus
rannasõidus sõitva reisilaeva ohutuse tunnistuse või ajaloolise laeva tunnistuse. Muudatusega
vastuolu likvideeritakse.
KMSS-i täiendamisel §-ga 776 nähakse ette regulatsioon, mis on vajalik Nairobi
konventsiooni siseriiklikuks rakendamiseks. Riigikogu võttis Nairobi konventsiooni
ratifitseerimise seaduse vastu 26. veebruaril 2020. a (RT II, 13.03.2020, 1). Nairobi
konventsioon sätestab õiguslikud alused nende laevavrakkide eemaldamiseks, mis võivad
endast kujutada ohtu inimese elule, meresõiduohutusele, merehüvedele ja meres olevale
omandile ning merekeskkonnale. Konventsioon täidab lünga rahvusvahelises õiguses,
kehtestades ühtsed rahvusvahelised reeglid ohtlike laevavrakkide eemaldamiseks ja sellega
kaasnevate kulude hüvitamiseks. Konventsiooniga sätestatakse laevaomanikule, kellel on laev
kogumahutavusega 300 ja enam, kohustusliku kindlustuse nõue, et oleksid tagatud ohtlike
laevavrakkide asukoha määramise, märgistamise ja eemaldamisega seotud kulud.
Laevavrakiks loetakse konventsiooni artikkel 1 punkti 4 kohaselt pärast laevaõnnetust uppunud
või randa või madalikule jooksnud laeva või laeva osa; merel laevalt lahti pääsenud eset, mis
on randa või madalikule jooksnud, vee alla vajunud või merepinnale triivima jäänud; laeva, mis
uppumas või jooksmas randa või madalikule või mille puhul võib mõistlikult eeldada, et see
upub või jookseb randa või madalikule. Laevaõnnetuse tagajärjel peab riik, kelle
majandusvööndis vrakk asub, korraldama vraki asukoha määramise, kui vrakk loob
ohuolukorra, st ohustab või takistab meresõitu või võib kahjustada merekeskkonda, rannikut
või kahjustada ka näiteks meremajandustegevusi, rannikupiirkonna elanike tervist ja heaolu,
turismi jms (artikkel 7). Kui riik on tunnistanud laevavraki ohuolukorda loovaks, tagab riik, et
laevavraki asukoht märgistatakse ja selle kohta edastatakse teave (artikkel 8). Kui laevavrakk
on tunnistatud ohuolukorda loovaks, peab registreeritud omanik selle eemaldama. Kui omanik
seda talle määratud tähtaja jooksul ei tee, võib seda teha mõjutatud riik (artikkel 9).
Nairobi konventsiooni artikkel 10 kohaselt kannab registreeritud omanik üldjuhul artiklite 7, 8
ja 9 kohaselt laevavraki asukoha määramise, märgistamise ja eemaldamisega seotud kulud.
Artikkel 12 lõikes 1 sätestatakse osalisriigi lipu all sõitva vähemalt 300 kogumahutavusega
laeva omaniku kohustus omada kindlustust või muud rahalist tagatist, mis kataks vastutuse
60
piirmäära konventsiooni artikli 10 lõikes 2 nimetatud merinõuete korral vastutuse piiramise
1976. aasta konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt. Riigi pädev asutus peab
nõuetekohase kindlustuse korral andma laevale asjakohase tunnistuse, mis kinnitab, et laev
vastab konventsiooni nõuetele. Tunnistuse vorm on esitatud konventsiooni lisas. Laevaregistri
riik määrab kindlaks tunnistuse andmise ja kehtivuse tingimused, võttes arvesse käesolevas
artiklis sätestatut ja juhindudes organisatsiooni poolt vastu võetud registreeritud omanike
finantsvastutust puudutavatest suunistest (artikkel 12 lõige 7).
KMSS-i täiendamisel §-ga 776 nähaksegi ette Nairobi konventsiooni nõuetele vastava tagatise
või kindlustuse olemasolu kohta tunnistuse väljastamise regulatsioon. Analoogne regulatsioon
on KMSS §-s 775 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 392/2009 tuleneva
vastutuskindlustuse kehtivuse kohta reisija surma, tervisekahjustuse ja kehavigastuse
põhjustamise korra.
KMSS § 776 lõige 1 sätestab Eesti lipu all sõitvate laevade, mille kogumahutavus on 300 ja
enam ning millele kohaldub Nairobi konventsioon, omanikule kohustuse omada Nairobi
konventsiooni nõuetele vastavat kindlustust või muud rahalist tagatist. Nairobi konventsiooni
artikkel 4 lg 2 kohaselt ei kohaldata konventsiooni sõjalaevale või muule laevale, mis kuulub
riigile või mida käitab riik ning mida kasutatakse asjaomasel ajal üksnes riiklikel mitteärilistel
ülesannetel, kui riik ise ei otsusta teisiti. Seega riigile on jäetud võimalus deklareerida, kas ta
soovib konventsiooni nimetatud laevadele kohaldada. Eelnõus vastavat erisust ei tehta, seega
Nairobi konventsiooni kõnealuste laevade suhtes ei kohaldata.
KMSS § 776 lõige 2 sätestab, et Veeteede Amet väljastab kindlustuse või muu rahalise tagatise
olemasolu kinnitava tunnistuse, kui kindlustus või muu rahaline tagatis vastab Nairobi
konventsiooni nõuetele. Kui kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta Nairobi konventsiooni
nõuetele, keeldub Veeteede Amet lõike 4 kohaselt tunnistuse väljastamisest. Lõige 3 näeb ette,
et Veeteede Amet saab tunnistuse anda maksimaalselt sama tähtajani kui on kindlustuse või
muu rahalise tagatise lepingu kehtivusaeg.
KMSS § 776 lõige 5 sätestab tunnistuse kehtetuks tunnistamise alused. Veeteede Amet
tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui kindlustus või muu rahaline tagatis lõppeb enne tunnistuse
kehtivusaja lõppu, samuti kui tunnistuse taotlemisel on esitatud valeandmeid.
KMSS § 776 lõikega 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministile volitus lõikes 2 nimetatud
tunnistuse taotlemise ja andmise täpsema korra ja vormi kehtestamiseks. Määrusesse
sätestatakse, millised andmed ja dokumendid peab taotleja tunnistuse saamiseks Veeteede
Ametile esitama ning tunnistuse vormi. Tunnistus väljastatakse vastavalt Nairobi konventsiooni
lisale kakskeelsena – eesti ja inglise keeles. Tunnistusele kantakse laeva ja tema omaniku
andmed, andmed tagatise liigi ja kestuse kohta, kindlustus- või garantii andja(te) andmed ning
tunnistuse väljastaja andmed. Tunnistusel on tekst, et selle tunnistusega kinnitatakse, et ülal
kirjeldatud laeval on kehtiv kindlustuspoliis või muu rahaline tagatis, mis vastab Nairobi
konventsiooni artiklis 12 esitatud nõudmistele.
KMSS § 776 lõige 7 sätestab kohustuse tunnistuse taotluse läbivaatamise eest riigilõivu
tasumiseks. Riigilõivumäär on ette nähtud riigilõivuseaduse §-s 201, mille kohaselt
vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 40 eurot. Selguse huvides lisatakse riigilõivuseaduse muudatusega täpsustus, et lisaks
tõendi väljastamisele kohaldatakse seda sätet ka tunnistuse väljastamisele. Kuna Veeteede
Amet võib tunnistusi väljastada ka Eesti lipu all mittesõitvatele laevadele, siis nähakse lõikes 8
ette, et ka nendele laevadele tunnistuse väljastamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõivu.
61
KMSS-i § 1241 muudetakse selliselt, et lisaks kindlustuspoliisi puudumisele oleks väärteona
käsitatav ka kindlustuse või muu rahalise tagatise tunnistuse puudumine. Muudatusega on
võimalik väärteomenetluse korras vastutust kohaldada ka Nairobi konventsiooni alusel nõutava
tunnistuse puudumise korral ning sätestatakse sellise teo eest kohaldatav karistus. Kehtiva sätte
kohaselt on juriidilise isiku puhul kindlustuspoliisita laeva kasutamise eest ettenähtud väärteo
eest kohaldatava rahatrahvi suuruseks kuni 3 200 eurot. Muudatusega suurendatakse
trahvimäära. Karistusseadustiku § 47 lõige 2 näeb ette, et väärteo eest võib kohtuväline
menetleja juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. 3200-eurost
trahvimäära ei saa tänapäeval pidada mõjusaks ja see ei pruugi täita oma hoiatavad eesmärki,
mistõttu tõestatakse trahvimäära 16 000 eurole. Nimetatud määra võib pidada juriidilise isiku
puhul hoiatavaks ja mõjusaks, et motiveerida juriidilist isikut väärtegu mitte toime panema.
Paragrahv 3 – riigilõivuseaduse muutmine
RLS-i § 181 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna sättes on viidatud kaubandusliku meresõidu
koodeksi alusel asutatud laevaregistrile, mida ei eksisteeri juba enam kui 20 aastat.
Registriandmed on arhiveeritud ja üle antud Riigiarhiivile, mistõttu puudub Veeteede Ametil
võimalus registridokumendi kinnitatud ärakirja väljastamiseks.
RLS-i § 182 lõike 1 muudatusega lisatakse kehtivasse sättesse riigilõivumäär jeti tehnilise
ülevaatuse teostamise eest. Eeldatavalt teeb Veeteede Amet umbes 10 jeti registreerimiseelset
ülevaatust aastas, seda eelkõige kasutatud ja kolmandatest riikidest imporditud jettidele juhul,
kui Maanteeameti tehtaval ülevaatusel ei ole võimalik esitatavatest dokumentidest tuvastada
kõiki registrisse kantavaid andmeid. Varasemalt ei ole RLS-is sätestatud jeti tehnilise
ülevaatuse eest riigilõivumäära ning kulutusi on kaetud RLS § 218 lõike 3 alusel jettide
registreerimise eest võetavast riigilõivumäärast. Muudatus on seotud MSOS § 36 lõike 5 punkti
4 ning § 36 lg 11 muutmisega.
RLS-i § 186 muudatusega täpsustatakse MSOS-is reguleeritud tegevusloa taotluse
läbivaatamise eest võetava riigilõivu suurust. Kehtiv RLS-i § 186 määratleb riigilõivu suuruse
vahemiku MSOS-i tegevusloa taotluste läbivaatamise eest sõltuvalt sellele kulunud ajast.
Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest tuleb tasuda 130 eurot, kuid kokku mitte
üle 2000 euro. Praktikas kulub tegevusloa taotlusega esitatud dokumentide läbivaatamiseks ja
tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks umbes 2–2,5 töötundi, mistõttu
tuleb eelnõu kohaselt taotluse läbivaatamise eest edaspidi tasuda 300 eurot. Nimetatud
muudatus annab tegevusloa taotlejale juba enne loa taotlemist võimaluse hinnata sellega
seonduvaid kulusid. Samuti võimaldab konkreetse riigilõivusumma kehtestamine oluliselt
lihtsustada loataotluse menetlust majandustegevuse registris (MTR). Praegu sõltub riigilõivu
suurus Veeteede Ameti järelevalveametniku töötundide arvust ning pärast taotluse
läbivaatamist teavitab Veeteede Amet taotlejat tasutava riigilõivu summast. Konkreetse
riigilõivusumma kehtestamine võimaldab taotlejal tasuda MTR-i kaudu riigilõivu kohe koos
loataotluse esitamisega. See omakorda lihtsustab oluliselt loataotluse protsessi nii taotlejale kui
ka Veeteede Ameti järelevalveametnikule, samuti võimaldab see esitada senisest rohkem
loataotlusi MTR-i teel.
RLS-i § 187 täiendatakse lõikega 31. Muudatus on seotud MSOS-i § 571 täiendamisega
lõikega 61, mille kohaselt piisab lootsitasõidu loa saamiseks eksami teoreetilise osa
sooritamisest, kui lootsitasõidu vaheaeg ei ole üle 12 kuu. RLS-i § 187 lõige 3 reguleerib eksami
vastuvõtmist täies mahus, st nii teoreetilist kui praktilist eksamit. Kui isik peab loa saamiseks
sooritama ainult ühe osa eksamist (teooria), ei ole riigilõivu tasumine täismahus
proportsionaalne lõivustatud toimingu sooritamiseks tehtud kulutustega. Uue lõike 31 kohaselt
tuleb sel juhul tasuda riigilõivu 200 eurot ehk pool lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest
62
kehtestatud lõivumäärast. Muudatusel on positiivne mõju reederitele, kes taotlevad oma laeva
kaptenitele või vahitüürimeestele lootsitasõidu luba. 1. veebruari 2020. a seisuga on
lootsitasõidu lube välja antud 154, neist 17 kaubalaevade kaptenitele. Ühe laeva kohta võib olla
välja antud mitu luba, nt ro-ro reisiparvlaeval on vähemalt neli lootsitasõidu luba (laeval töötab
kaks vahetust ja lootsitasõidu luba on mõlema vahetuse kaptenil ja vanemtüürimehel).
Lootsitasõidu luba kehtib kuni viis aastat, mistõttu võib eelnimetatud lubade hulgas olla
selliseid, mille omanik on asunud juba teisele tööle. Kui lähtuda eeldusest, et siiski kõik loa
omanikud soovivad luba pikendada, väheneks riigilõivudest laekuv tulu 30 800 euro võrra.
Samas on täpset suurusjärku raske prognoosida – arvestada tuleb näiteks ka võimalusega, et
mõne isiku lootsitasõidu luba ei uuendatagi (nt laeva suunamisel teisele liinile).
RLS-i § 189 muudatusega täiendatakse paragrahvi pealkirja, laiendades seda reederile
väljastatavatele tunnistustele ning pealkirja sõnastusse on lisatud ka load ja kinnituslehed, et
pealkiri vastaks sätte sisule. Lõike 1 muudatusega lisatakse sarnaselt teistele Veeteede Ameti
väljastatavatele tunnistustele riigilõiv reederile vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse
tunnistuse, meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, ajutise meresõiduohutuse korraldamise
tunnistuse, turvatunnistuse, ajutise turvatunnistuse, ohutu mehitatuse tunnistuse ja ajaloolise
laeva tunnistuse väljastamise eest. Riigilõivu määr jääb võrreldes teiste Veeteede Ameti
väljastatavate tunnistustega samaks. Muudatusega ei kaasne mõjusid peamiste
mõjuvaldkondade ja alavaldkondade tasemel, kuna ka hetkel võetakse nimetatud tunnistuste
väljastamise eest samas määras riigilõivu. Lõikest 2 võetakse välja riigilõiv lootsitasõiduloa
pikendamise eest. Kõnealune muudatus on seotud MSOS § 572 ja 573 muutmisega.
RLS-i § 190 tekstist jäetakse välja lauseosa „läbivaatamise ja“. Kõnealune muudatus on seotud
MSOS § 14 lõigete 1 ja 4 muutmisega. Kuna kooskõlastamise protsess juba hõlmab endast
dokumentatsiooni läbivaatamist piisab, kui sättes viidatakse üknes dokumentatsiooni
kooskõlastamisele.
RLSi täiendatakse §-ga 1911, mis näeb ette riigilõivumäära laevade ballastvee ja selle setete
kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni reeglis A-4 sätestatud
vabastuse taotluse läbivaatamise eest. Nimetatud taotluse läbivaatamisega kaasneb Veeteede
Ametile ja Keskkonnaministeeriumile täiendav töökoormus. Veeteede Amet võtab vabastuse
taotluse vastu ning edastab selle Keskkonnaministeeriumile vabastuse andmise võimalikkuse
hindamiseks. Vabastuse võimaldamisel väljastab Veeteede Amet vastava tunnistuse.
Arvestades taotluse menetlemise eest riigilõivu tasumise ühekordse kogumise põhimõtet,
tasutakse riigilõiv summas 250 eurot vabastuse taotluse esitamisel.
RLS-i § 196 muudatusega viiakse RLS vastavusse SadS-i § 24 lõikega 13. Turvalisuse
tunnistuse väljastamiseks või sellele märke tegemiseks viiakse läbi turvaalase olukorra
ülevaatus (turvaülevaatus), mille käigus teostatakse sadamarajatise turvasüsteemi ülevaatamine
ja kontrollimine, turvalisust tagavate seadmete ja varustuse kontrollimine ning tegeliku
olukorra vastavuse hindamine sadamarajatise turvaplaanis sätestatule. Juhul, kui sadamarajatise
turvaalane olukord vastab kehtestatud nõuetele, väljastatakse turvatunnistus või tehakse
tunnistusele märge selle kehtivuse kohta. Juhul kui tuvastatakse asjaolu, et sadamarajatise
turvaalane olukord ei vasta kehtestatud nõuetele, tunnistust ei väljastata. RLS-i § 196
eesmärgiks on lõivustada Veeteede Ameti tehtavad toimingud sadamarajatise turvaalase
olukorra hindamiseks (st ülevaatuse teostamine), mitte aga tunnistuste väljastamine või sellele
märke tegemine. Riigilõiv turvaülevaatuse teostamise eest tasutakse nii juhul, kui otsus
sadamarajatise turvaalase olukorra hindamisel on positiivne (mille tõenduseks väljastatakse
turvatunnistus või tehakse tunnistusele märge selle kehtivuse kohta), kui ka juhul, kui otsus on
negatiivne (tunnistust ei väljastata ega tehta ka märget). Muudatusega ei kaasne mõjusid
63
peamiste mõjuvaldkondade ja alavaldkondade tasemel, kuna ka hetkel võetakse samas määras
ja põhimõttel riigilõivu.
RLS-i § 198 muudatusega jäetakse sättest välja viide sadama ja sadamarajatise turvaülema
atesteerimisele. Seda tehakse seoses SadS-i §-s 22 sätestatud sadama ja sadamarajatise
turvaülema atesteerimise nõude kehtetuks tunnistamisega. Atesteerimise eest tasutava
riigilõivu suurus on 75 eurot. 2017. a toimus kokku kaks sadama ja sadamarajatise turvaülema
atesteerimist. Seega on toimingu eest viimastel aastatel laekunud riigilõivu vahemikus 150–300
eurot aastas.
RLS-i täiendatakse §-ga 1981, mille kohaselt tuleb tasuda riigilõiv sadama ja sadamarajatise
turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest. Varasemalt oli see
hõlmatud RLS-i §-ga 186 (tegevusloa taotluste läbivaatamine), kuid arvestades, et kõnealust
tegevusluba reguleerib MSOS-i asemel edaspidi SadS, tuleb teha vastav täiendus RLS-i 8.
peatüki 5. jao 3. jaotisse (SadS-i alusel tehtavad toimingud). Sarnaselt RLS-i § 186 muudatusele
lähtutakse vastava tegevusloa puhul arvestusest, mille kohaselt kulub taotluse läbivaatamiseks
ja otsuse tegemiseks umbes 2–2,5 töötundi. Turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa
menetlemine toimub iga ettevõtja puhul ühetaoliselt ning kontrollitakse nõudeid samas mahus,
mistõttu puudub vajadus tunnipõhise riigilõivu kehtestamiseks. Kuivõrd järelevalveametniku
ühe töötunni eest tasutakse tegevuslubade puhul riigilõivu seni kehtinud korra alusel 130 eurot,
on riigilõivu suurus 300 eurot.
RLS-i §-s 199 asendatakse sõna „tunnustamise“ sõnaga „tegevusloa“. RLS-i § 199 kehtiv
sõnastus viitab turvaettevõtja tunnustamisele. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
jõustumisega 1. juulist 2014. a asendati tunnustamise nõue tegevusloa kohustusega. Tegemist
on redaktsioonilise muudatusega, millega viiakse RLS-i § 199 sõnastus vastavusse sätte aluseks
oleva SadS-i §-ga 18, mille kohaselt peab turvaettevõtjal olema tegevusluba.
RLS § 2001 seondub SadS § 29 täiendamisega. SadS § 29 näeb Veeteede Ametile ette
võimaluse anda kindlal liinil regulaarreise teostavale ja sageli sadamat külastavale laevale
laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamise, laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise
vabastuse. Kuna tegemist on toiminguga, millega kaasnevad Veeteede Ametile kulutused, siis
nähakse SadS lõikes 3 sõnaselgelt ette, et vabastuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda
riigilõiv. Riigilõivumääraks on 40 eurot.
RLS § 201 täiendamine seondub KMSS 776 lõikega 7, milles sätestatakse Nairobi
konventsiooni nõuetele vastava kindlustuse või muu rahalise tagatise tunnistuse taotlemisel
riigilõivu tasumise kohustus. Kehtiva RLS §-s 201 kohaselt vastutuskindlustuse või muu
rahalise tagatise tõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. Selguse
huvides lisatakse riigilõivuseaduse muudatusega täpsustus, et lisaks tõendi väljastamisele
kohaldatakse seda sätet ka tunnistuse väljastamisele.
RLS-i § 219 lõikesse 5 lisatakse, et jetile teisaldatava registreerimismärgi kirjega „PROOV”
väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Muudatus on seotud MSOS-i § 352 lõigete 2 ja 3
muutmisega, mille kohaselt on ka jettide müüjatele ja tootjatele võimalik väljastada
teisaldatavat registreerimismärki, mis võimaldaks sooritada jetiga müügieelset proovi- või
katsesõitu.
Paragrahv 4 – sadamaseaduse muutmine
SadS-i § 1 lõike 2 punkti 2 muudatusega jäetakse SadS-i kohaldamise erisuste hulgast välja 2.
peatüki § 4 lõiked 5 ja 8, kuna neis viidatud MSOS § 48 lõike 2 alusel kehtestatud
64
ehitustegevuse korda ning MSOS § 47 lõike 6 alusel kehtestatud sadama
navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise, muutmise ja märgistusest teavitamise nõudeid
ja korda peab tasulisi sadamateenuseid mitteosutav väikesadam MSOS-i alusel täitma.
Praegune sõnastus on mõnevõrra eksitav, kuna SadS vabastab isiku MSOS-is sätestatud
tegevustest, kuid MSOS ise vastavat vabastust ette ei näe. Oluline on tagada, et juhul kui
sadamas asuvad navigatsioonimärgistused, vastavad need nõuetele ja on seeläbi ka avalikes
andmebaasides korrektselt kajastatud.
SadS-i § 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 tulenevalt riigikaitseseaduses (edaspidi RiKS)
sätestatud regulatsioonist. RiKS 6. peatükk sätestab riigikaitseobjekti ja selle kaitse
regulatsiooni ning RiKS § 87 lõike 1 alusel on kehtestatud riigikaitseobjekti kaitse kord.
Arvestades, et sadamad võivad olla alaliselt või ajutiselt määratud riigikaitseobjektideks,
kohalduvad neile RiKS-is sätestatud erisused, sh näiteks riskianalüüsi või turvaplaani
koostamisel ning turvaõppuste korraldamisel. Arusaadavuse huvides sätestatakse SadS-is
erisäte olukorraks, mil sadam on alaliselt või ajutiselt riigikaitseobjektiks määratud.
SadS-i § 2 punktis 15 sätestatud sadama sissesõidutee mõiste viiakse kooskõlla MSOS-i
laevatee mõistega, et tagada seaduste ühene tõlgendamine. Sadama sissesõidutee peab olema
selline, mis on veeliikluseks sobivaim ning ka vastavalt märgistatud ja navigatsiooniteabes
avaldatud. Mõiste sõnastuse muutmine on redaktsiooniline, mitte sisuline.
SadS-i § 2 punktis 18 sätestatud väikesadama mõistet täpsustatakse. SadS-i mõistes on
piiritletud väikesadam, kui alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukeid teenindav sadam.
Seega on senine SadS-i mõiste olnud piiravam, jättes väikesadama definitsiooni puhul välja
juhtumid, kus sadam teenindab kuni 24-meetrise kogupikkusega veesõidukeid. Samas võib
MSOS sõnastuse kohaselt kuni 24-meetrise kogupikkusega veesõiduk olla nii väikelaev kui ka
kalalaev, mida kasutatakse majandustegevuseks (MSOS-i kohaselt laev) ning puudub
põhjendus, miks väikesadam ei võiks kõnealuseid laevu teenindada. Tegemist on eelkõige
redaktsioonilise muudatusega, et vältida võimalikke probleeme kuni 24-meetriste laevade
teenindamisel väikesadamates.
SadS § 3 lõikes 1 toodud sadamateenuste loetelu täiendatakse veesõidukite punkerdamisega
(laeva varustamine kütusega). Nimetatud teenus on sadamates osutatav üldlevinud teenus, mis
kehtivas loetelus puudub.
SadS-i § 4 lõike 1 sõnastust muudetakse ja jäetakse akvatooriumi määramise kohustuse juures
välja viide ohutu veeliikluse korraldamisele. SadS-i § 2 punktist 2 tulenevalt on akvatooriumi
eesmärk oluliselt laiem ohutu veeliikluse korraldamisest, hõlmates lisaks nii turvalisuse kui
keskkonnakaitse nõudeid.
SadS-i § 4 lõike 8 sõnastust muudetakse tulenevalt MSOS §-s 47 tehtavate muudatustega.
Eelnõu jõustumisel on MSOS kohaselt navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks,
muutmiseks ja eemaldamiseks vaja Veeteede Ameti luba ning ühtlasi sätestab MSOS nõuded
ka navigatsioonimärgistusest teavitamisele. SadS § 4 lõike 8 muutmisega ühtlustatakse sätte
sõnastust vastavalt MSOS-is toodule.
SadS-i § 5 lõike 1, § 7 lõike 2, § 8 punkti 2 ja § 9 lõike 2 osas viiakse sisse muudatused sadama
akvatooriumi määramise korda. Praegu määrab akvatooriumi Vabariigi Valitsus, kellele esitab
vastava korralduse eelnõu majandus- ja taristuminister. Praktikas toimub akvatooriumi
määramise taotluse, sh SadS-i § 6 lõike 5 alusel esitatud dokumentide sisuline kontroll,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Teiseks pädevaks asutuseks on Veeteede
Amet, kes vaatab läbi taotluses esitatud akvatooriumi piiripunktide koordinaadid ning annab
65
vastava kooskõlastuse. Sisuliselt on akvatooriumi määramise puhul tegemist küsimusega, mis
jääb üksnes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning selle haldusalasse kuuluva
Veeteede Ameti pädevusse. Muud asutused ei oma akvatooriumitaotluste läbivaatamisega
puutumust. Eeltoodust tulenevalt ei ole nimetatud küsimuse lahendamine Vabariigi Valitsuse
tasandil sisuliselt otstarbekas, mistõttu viiakse otsustuspädevus valdkonna eest vastutava
ministri (hetkel majandus- ja taristuminister) tasandile. Muudatus vähendab vähesel määral
Riigikantselei ja Vabariigi Valitsuse töökoormust.
SadS § 6 lõike 5 punktis 7, § 8 punktis 7 ja § 9 lõike 6 punktide 4 sõnastust muudetakse.
Kõnealused sätted reguleerivad sadamaga piirneva kinnistu või maatüki omaniku nõusolekut,
kui see on vajalik akvatooriumi määramiseks. Praegu peab akvatooriumi määramise taotleja
esitama piirneva kinnistu omaniku notariaalselt kinnitatud nõusoleku, kuid praktikas on
tegemist vananenud regulatsiooniga, mille sisuline eesmärk on allkirja õigsuse kontroll. Seda
saab teha ka digitaalallkirja abil, mis on mugavam nii taotluse esitajale kui ka piirneva kinnistu
omanikule. Seega on edaspidi võimalik esitada piirneva kinnistu omaniku nõusolek nii
notariaalselt kinnitatult kui digiallkirjastatuna.
SadS-i § 9 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud muudatus on seotud SadS §
5 lg 1, § 7 lg 2 ning § 8 punkti 2 toodud akvatooriumi määramise korra muutmisega. Hetkel
kehtiv SadS § 9 lõige 2 sätestab, et kui akvatooriumi määrab Vabariigi Valitsus, siis võib
akvatooriumi piiride muutmist või akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamist taotleda
sadama pidaja, Veeteede Amet ja valla- või linnavolikogu. Taotlus esitatakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile. Arvestades, et muudatuste jõustumisel määrab
akvatooriumi valdkonna eest vastutav minister, puudub vajadus täpsustada, et taotlus esitatakse
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
SadS-i § 9 lõike 7 punkti 2 muudetakse. Väikesadamas tasuliste sadamateenuste
mitteosutamisel ei ole vajalik võimaldada sadama pidajale akvatooriumi regulatsioonist
tulenevaid õigusi riigi laevatatava veeala suhtes, samuti panna talle akvatooriumiga seonduvaid
kohustusi. Muudatus on kooskõlas ka SadS-i § 1 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt ei kohaldata
seaduse 2. peatükki väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Samuti on välja
jäetud viieaastase perioodi arvestamine, mis on praktikas osutunud menetluslikult keerukaks
ning mitmeti tõlgendatavaks sätteks – raske on määratleda täpset kuupäeva, mil osutati sadamas
viimast korda tasulist teenust, seda eriti olukorras, kus sadam ise vastavat infot ei edasta.
SadS-i § 9 lõige 8, mille kohaselt akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamisel kustutatakse
sadam sadamaregistrist, tunnistatakse kehtetuks. Sadamaregistrisse kantakse kõik sadamad,
mitte ainult akvatooriumi omavad, ning seaduse 7. peatükki (sadamaregister) kohaldatakse ka
sadamatele, mis ei pea seaduse kohaselt omama akvatooriumi (nt väikesadam, kus ei osutata
tasulisi sadamateenuseid).
SadS-i § 10 lõike 3 sõnastust muudetakse ja jäetakse sadamakapteni atesteerimise taotluse sisu
osas välja, et taotlus esitatakse Veeteede Ameti peadirektorile, samuti ei ole edaspidi vajalik
märkida sadamakapteni kavandatavat tööleasumise aega ning vastutuspiirkonda. Taotluses
nõutud andmete hulka lisatakse sadama nimi tulenevalt asjaolust, et sadamapidaja võib omada
mitut sadamat.
SadS-i § 10 lõike 4 ja § 21 lõike 2 sõnastust muudetakse. Kehtivas regulatsioonis on
kõnealustes sätetes toodud eesti keele valdamise nõuded sadamakaptenile (§ 10 lg 4) ja sadama
ja sadamarajatise turvaülemale (§ 21 lg 2). Sätetes on kasutatud sõnastust, mille kohaselt peavad
kõnealused isikud valdama eesti keelt vähemalt B2- või sellele vastaval tasemel. Eelnõuga
korrigeeritakse sätetes kasutatud sõnastust, viidates edaspidi üksnes B2-tasemele.
66
SadS-i § 11 lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud sadamakapteni teavituskohustused laeva
sadamasse mittelubamise ja laeva turvalisusega seotud põhjustel sadamast välja saatmise kohta
on sisult ebavajalikud, mistõttu jäetakse need seadusest välja. Eestis on direktiivi 2009/16/EÜ
artikli 25 mõttes pädevaks asutuseks, kes saab MSOS-i § 793 alusel laeva sadamasse sisenemise
keelata ning MSOS-i § 114 alusel laeva turvalisuse kaalutlustel sadamast välja saata, Veeteede
Amet. Sadamakaptenil vastav pädevus ja teave puudub, mistõttu ei saa sadamakaptenile
määrata ka vastavat teavitamise kohustust.
SadS § 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. MSOS-ist jäetakse välja kohalikus rannasõidus
sõitvate laevade turvanõuete regulatsioon, kuna määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 3 lõike 3
alusel 2012. ja 2017. a Veeteede Ameti läbiviidud riskianalüüsi tulemusel ning teiste riikide
kogemuse põhjal ei ole otstarbekas kohaldada turvalisuse nõudeid kohalikus rannasõidus
sõitvatele laevadele. Arvestades, et turvanõuded sadamateenuse osutamisel tulenevad samuti
määrusest (EÜ) nr 725/2004 ning on seotud laevadele kehtestatud turvalisuse nõuetega, tuleb
sarnaselt MSOS-i muudatusega teha vastavad parandused ka SadS-is. Muudatuse tulemusel ei
kohaldu määruse (EÜ) nr 725/2004 ja ISPS koodeksi nõuded enam sadamatele, mis
teenindavad kohalikus rannasõidus sõitvaid laevu. Sellisteks sadamateks on riigisiseseid
parvlaevaliine teenindavad sadamad. Ehkki neile sadamatele edaspidi ei kohaldu kõrgendatud
nõuded, on nende ohutus ja turvalisus tagatud Veeteede Ameti läbiviidavate sadamaturvalisuse
ja -ohutuse kontrollide kaudu. Rahvusvahelises meresõidus sõitvaid reisilaevu ning kaubalaevu
teenindavatele sadamatele kohaldatakse kõrgendatud turvanõudeid tulenevalt SadS § 13 lõikest
1 endises mahus.
SadS § 13 lõike 4 ja § 24 lõike 1 sõnastusest jäetakse välja viide § 13 lõikele 2, mis
tunnistatakse kehtetuks.
SadS-i § 16 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune muudatus on seotud SadS-i § 13 lõike
2 kehtetuks tunnistamisega. Kehtiva SadS-i § 16 lõike 12 kohaselt ei pea SadS-i § 13 lõikes 2
nimetatud laevu teenindava sadamarajatise turvaplaan lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest
sisaldama kõiki § 16 lõikes 11 loetletud elemente. Tulenevalt määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli
3 lõikest 2 peavad liikmesriigid riigisisese meresõidu osas kohaldama 1. juuliks 2005. a SOLAS
konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmeid ja ISPS koodeksi A osa
riigisiseseid teenuseid osutavate A-klassi reisilaevade suhtes nõukogu 17. märtsi 1998. aasta
direktiivi 98/18/EÜ artikli 420 tähenduses, SOLAS konventsiooni reeglis nr IX-1 määratletud,
kõnealuste laevade ühingute suhtes ja neid teenindavate sadamarajatiste suhtes. SadS § 13 lõike
2 kehtetuks tunnistamisega ei kohaldata määruse (EÜ) nr 725/2004 ja ISPS koodeksist
tulenevaid kõrgendatud turvanõudeid enam kohalikus rannasõidus sõitvaid laevu
teenindavatele sadamatele.
SadS-i § 16 lõikest 14 jäetakse välja kaks viimast lauset, mis reguleerivad riigilõivu tasumise
tähtaega ja riigilõivu tasumata jätmise tagajärge. Kehtima jääb säte, mille kohaselt sadama ja
sadamarajatise turvaplaanide ning nendes tehtud muudatuste läbivaatamise eest tuleb tasuda
riigilõiv. Säte seondub § 16 lõikega 6, mille kohaselt tuleb sadama ja sadamarajatise
turvaplaanid ning nendes tehtud muudatused esitada kooskõlastamiseks Veeteede Ametile enne
nende rakendamist. Riigilõivu tasumist puudutatava eriregulatsiooni kehtetuks tunnistamisel
kohaldub RLS-i üldregulatsioon, mille kohaselt tasutakse riigilõiv enne toimingu tegemise
taotlemist (RLS-i § 9 lõige 1). Eriregulatsiooni järele puudub vajadus.
20
Nõukogu 17. märtsi 1998. aasta direktiiv 98/18/EÜ on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (Uuesti sõnastatud). Vastavalt direktiivi
2009/45/EÜ V lisas olevale vastavustabelile vastab direktiivi 98/18/EÜ artiklile 4 direktiivi 2009/45/EÜ artikkel
4.
67
SadS-i § 17 lõiget 5 muudetakse. Määruse (EÜ) nr 725/2004 ja direktiivi 2005/65/EÜ
eestikeelsetes tõlgetes kasutatakse sisuliselt sama mõiste kirjeldamiseks vastanduvaid
termineid, kuigi ingliskeelne tekst on praktiliselt identne. SadS-is kasutatakse harjutuste mõistet
teises kontekstis, kui seda on kasutatud määruses (EÜ) nr 725/2004. Direktiivi 2005/65/EÜ III
lisa kasutab terminit „training exercises“ ja määruses (EÜ) nr 725/2004 kasutatakse terminit
„exercises“ – seega terminoloogilise selguse huvides on eelnõus kasutusele võetud direktiivi
kohase mõiste sisustamisel eestikeelne vaste „õppeharjutused“. Samuti lisatakse muudatusega
nõue, mille kohaselt õppeharjutuste vahele ei tohi jääda rohkem kui 18 kuud. Tegemist on
direktiivi 2005/65/EÜ III lisast tuleneva ajalise piirangu täpsustusega.
SadS-i § 18 lõige 2, mille kohaselt kehtib sadama turvaettevõtja tegevusluba viis aastat,
tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi kehtib tegevusluba tähtajatult, mis vastab ka MsüS
üldpõhimõttele. Tegevusloa muutumine tähtajatuks on turvaettevõtjale vähemkoormav, kuna
jätkuva tegevuse puhul kaob vajadus iga viie aasta järel läbi teha sama menetlus tegevuse
jätkamiseks. Veeteede Amet teostab kõigi turvaettevõtjate üle järelevalvet ning minimaalselt
iga kahe aasta järel korralisi ülevaatusi jätkuva pädevuse hindamiseks, omades seega
regulaarset ülevaadet turvaettevõtja tegevusest, mistõttu puudub ka sisuline vajadus tähtajaliste
tegevuslubade järele. Kui järelevalve tulemusel selgub, et tegevusloa saanud ettevõtja ei vasta
enam nõuetele, võib Veeteede Amet selle kehtetuks tunnistada või ettevõtja sellest ise loobuda.
Kehtiv sadama turvaettevõtja tegevusluba on kuuel ettevõtjal. Nendele väljastatud load
muutuvad eelnõu vastuvõtmisel tähtajatuteks.
SadS-i täiendatakse §-ga 201, mis reguleerib sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe
korraldamist. Praegu on norm esitatud MSOS-i § 7 punktis 14, kuid arvestades, et sadama ja
sadamarajatise turvaülema regulatsioon on kirjas SadS-is, on otstarbekas viia vastav säte üle
SadS-i. Lõike 1 kohaselt peab sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamiseks
olema tegevusluba. Samasisuline nõue on olemas ka MSOS-i § 7 punktis 14, st tegemist on
tehnilise muudatusega ning uut tegevusluba ei kehtestata. Tegevusluba antakse välja tähtajatult
kooskõlas MsüS-i § 24 lõike 1 üldnormiga. MSOS-i § 7 punkti 14 kohaselt välja antud
tegevusluba jääb kehtima ning seda ümber vahetama ei pea. Reederi ning laeva, sadama ja
sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusluba on väljastatud ühele ettevõtjale.
Lõike 2 kohaselt lahendab tegevusloa taotluse Veeteede Amet, kes annab tegevusloa välja või
keeldub selle andmisest MsüS-i § 20 lõikes 1 sätestatud korras – 30 päeva jooksul taotluse
esitamise päevast arvates.
Lõige 3 reguleerib tegevusloa taotluse dokumentide esitamist. Lisaks MsüS-i § 19 lõike 2
punktis 1 viidatud andmetele tuleb taotlejal esitada järgmised dokumendid:
1) sadamarajatise turvaülema kursuse õppekava, mis hõlmab rahvusvahelise konventsiooni
inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelises laevade ja
sadamarajatiste turvalisuse koodeksis esitatud sadamarajatise turvaülema pädevuse nõudeid.
IMO meresõiduohutuse komitee 22. mai 2006. a ringkirjaga MSC.1/Circ.1188, millega
kehtestati suunised sadamarajatise turvaohvitseri (Port Facility Security Officer – PFSO)
väljaõppeks ja sertifitseerimiseks, on kehtestatud IMO mudelkursus 3.21. Ringkirja punkti 4
kohaselt loetakse, et vastava kursuse läbinud isik vastab sadamarajatise turvaohvitseri
väljaõppe nõuetele.
2) koolitajate nimekiri ja nende kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad.
Lõike 4 kohaselt tuleb tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõiv. Riigilõivu
määraks on käesoleva eelnõuga riigilõivuseadusesse lisatava §-s 1981 kohaselt 300 eurot.
68
SadS-i § 21 lõikes 1 viiakse sisse sõnastuslik muudatus, mis on seotud SadS-i § 22 kehtetuks
tunnistamisega. Praegune § 21 lõige 1 määratleb, kellel on õigus saada sadama ja
sadamarajatise turvaülemaks. Seejuures toimub tööks vajalike teadmiste kontroll turvaülema
kandidaadi atesteerimise käigus, mis toimub SadS-i §-s 22 sätestatud korras. Praktikas on
sisuliselt tegemist topelthindamisega – turvaülema kandidaat läbib üldjuhul koolituse
tegevusloa saanud ettevõtja juures ning seejärel peab ta turvaülemaks saamiseks läbima
Veeteede Ameti atesteerimise. On olnud ka juhtumeid, kus isik on koolituse läbimise asemel
omandanud vastava materjali iseseisvalt, kuid neid on üksikuid.
SadS-i § 22 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja sadama turvaülema ja
sadamarajatise turvaülema atesteerimise nõue. Nagu SadS-i § 21 lõike 1 muudatuse juures
selgitatud, läbib isik turvaülemaks saamiseks sisuliselt kaks etappi – koolituse ning
atesteerimise. Praktikas ei ole eraldi atesteerimine vajalik – turvaülema kandidaadi
atesteerimisel kontrollitakse isiku teadmisi valdkondades, mis on koolituse käigus eelnevalt
juba läbitud ja koolituse lõpus ka teadmiste omandamist kontrollitud. Uue regulatsiooni
kohaselt piisab turvaülemaks saamiseks Veeteede Ametile dokumendi, mis tõendab vastava
väljaõppe läbimist tegevusloa saanud ettevõtja juures, esitamisest. Muudatusel on soodustav
mõju sadama ja sadamarajatise turvaülema kandidaatidele, kuivõrd protsessi formaalne pool
muutub oluliselt lihtsamaks. Veeteede Ameti atesteerimise juba läbinud turvaülematele
muudatusi ega täiendavaid nõudeid ei kaasne.
SadS-i § 23 pealkiri muudetakse ja pealkiri viiakse vastavusse sätte sisuga. Muudatus on
seotud SadS § 23 täiendamisega lõikega 4, millega sätestatakse turvadeklaratsioonide
säilitamise kohustus.
SadS-i § 23 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Hetkel on sätestatud SadS-i § 23 lõikes 2
sadamarajatise turvaülema kohustus teavitada viivitamata toimunud turvaintsidendist Veeteede
Ametit. Määruse (EÜ) nr 725/2004 lisa 1I reegel 17 sätestab sadamarajatise turvaülemat
puudutava regulatsiooni. Tulenevalt kõnealuse reegli punktist 17.1 määratakse igale
sadamarajatisele sadamarajatise turvaülem. Punktis 17.2 on kehtestatud sadamarajatise
turvaülema kohustused, milles on muuhulgas nõue (punkt 17.1.8), et sadamarajatise turvaülem
on kohustatud teavitama sadamarajatise turvalisust ohustavatest juhtudest asjaomastele
asutustele ja need dokumenteerima. Arvestades et nimetatud teavitamiskohustus on turvateabe
edastamise ja vastuvõtmise korra osaks ning nimetatud korra kehtestamise volitus on SadS-i §
23 lõikest 3 tulenevalt antud Vabariigi Valitsusele, tunnistatakse vastav säte SadS-is kehtetuks.
SadS-i § 23 lõikega 4 määratakse ISPS koodeksi A-osa punkti 5.6 nõude täitmiseks
sadamarajatises turvadeklaratsioonide säilitamise tähtaeg. ISPS koodeksi A-osa punkti 5.6
kohaselt peavad konventsiooniosalised valitsused reegli nr XI-2/9.2.3 sätteid silmas pidades
määrama minimaalse aja, mille jooksul nende territooriumil asuvate sadamarajatiste kohta
turvadeklaratsioone tuleb säilitada. Nimetatud tähtaeg 3 aastat tuleneb Vabariigi Valitsuse
protokollilise otsuse „Riikliku mereturvalisuse programmi“ punktist 8.1. Kuna seni on samuti
kohaldatud „Riikliku mereturvalisuse programmi“, siis ei oma muudatus sisulist mõju.
SadS-i § 24 muudatusega asendatakse pealkirjas ja paragrahvi tekstis sõnad „turvalisuse
tunnistus“ läbivalt sõnaga „turvatunnistus“. Tegemist on sõnastuse keelelise korrigeerimisega
lähtuvalt asjaolust, et MSOS kasutab samuti määratlust „turvatunnistus“ määratluse
„turvalisuse tunnistus“ asemel.
SadS-i § 24 lõike 6 muudatusega asendatakse senine nõue teostada sadamarajatise ülevaatust
kord 12 kuu jooksul nõudega teostada ülevaatust kord 5 aasta jooksul. Iga-aastase korralise
turvaülevaatuse läbiviimine ei ole Eesti oludes nii vajalik, kui näiteks ohutusnõuete täitmise
69
kontrollimine, ning niigi piiratud järelevalveressurss tuleks pigem suunata mujale. Eriti
arvestades, et turvanõuded hakkasid kehtima juba üle 10 aasta tagasi ning nüüdseks on
vajalikud süsteemid jms sadamates juurutatud. Sadamarajatiste ülevaatuste arvu vähendamine
mõjutab vähesel määral Veeteede Ameti töökoormust. Muudatusega kaasneb ka majanduslik
mõju. Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
SadS-i § 24 lõiget 13 muudetakse. Kehtivas seaduses on sätestatud kohustus maksta riigilõivu
sadamarajatise ülevaatuse tegemise eest 10 päeva jooksul pärast ülevaatuse läbiviimist. Samas
on tegemist RLS-i §-s 196 sätestatud konkreetse summaga (130 eurot), mis ei sõltu ülevaatusele
kulunud ajast, mistõttu on otstarbekas sätestada riigilõivu tasumine enne toimingu teostamist.
SadS §-i 29 täiendatakse lõigetega 3 ja 4, SadS § 29 näeb Veeteede Ametile ette võimaluse
anda kindlal liinil regulaarreise teostavale ja sageli sadamat külastavale laevale laevaheitmetest
ja lastijäätmetest teavitamise, laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise vabastuse. Kuna
tegemist on toiminguga, millega kaasnevad Veeteede Ametile kulutused, siis nähakse lõikes 3
sõnaselgelt ette, et vabastuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Samuti
täiendatakse §-i 29 lõikega 4 ja võimaldatakse vabastuse taotluse läbivaatamise eest riigilõivu
võtta ka välisriigi lippu kandvatelt laevadelt. Riigilõivumäär nähakse ette eelnõuga tehtavas
RLS täienduses (uus RLS § 2001).
SadS-i § 30 lõikeid 1 ja 2 muudetakse. Lõike 1 sõnastuses tehakse redaktsiooniline muudatus,
rõhutades kohustust tagada sadamates reostuse viivitamatu lokaliseerimine ja likvideerimine
asjakohaste tehniliste vahenditega. Oluline on märkida, et reostuse kõrvaldamiseks ja
lokaliseerimiseks vajalikud vahendid, sh varustus, ei pea olema tingimata sadamas, vaid need
võivad asuda ka sadama pidaja või sadamaoperaatori valduses oleval muul territooriumil.
Sadamateenust osutav sadamaoperaator võib asuda sadamaga piirneval alal väljaspool sadamat,
kuid samas vastavalt kokkuleppele ja õigusaktide nõuetele omab ta reostuskorje ja
lokaliseerimise vahendeid sadamas või oma territooriumil vajalikus valmisolekus. Vahendid
võivad asuda ka kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil sadama läheduses, kui
sadam kuulub kohalikule omavalitsusele, või teise lepingulise ettevõtja territooriumil, kus
varustust kasutatakse vajadusel vastava kokkuleppe alusel. Teisisõnu on vajalikku varustust
mõningatel juhtudel otstarbekas hoida valmisolekus väljaspool sadamat. Praktiliselt
selgitatakse see küsimus reostustõrjeplaani koostamisega. Reostustõrje vahendite asukoha
valikul peab igal juhul lähtuma printsiibist, et sadamas tuleb tagada valmisolek ja tehniliste
vahendite olemasolu, et reostust oleks võimalik viivitamatult lokaliseerida või likvideerida.
Lõiget 2 täiendatakse selliselt, et reostuse avastamise ja likvideerimise kohustus on lisaks
sadama pidajale ka sadamaoperaatoril. Sadama pidaja kohustub korraldama sadamas reostuse
avastamist ja likvideerimist, kuid see võib toimuda ka operaatoreid kaasates. Sadama pidaja ja
operaatorite vahelised kohustused ja täpne koostöökord on võimalik sätestada
koostöölepingutega ning vastavalt sellele sätestada ka reostustõrje plaanis. Nii nagu ka riiklikus
reostustõrje kavas on sätestatud reostuse likvideerimise võimekus vastavalt reostuse hulgale
ning on määratletud, et teatud reostuse hulga korral kaasatakse võimalik muu abi, tuleb
samadest põhimõtetest lähtuda ka sadamas. Sadama pidaja ja sadamaoperaator ei suuda eraldi
likvideerida ulatuslikku merereostust, mis võib olla põhjustatud näiteks laevalt. Seepärast on
õige sätestada, et sadamas tuleb likvideerimistöödega alustada koheselt ning teavitada juhtunust
pädevatele asutustele, misläbi on riiklikel asutustel võimalik vajadusel reostuse
likvideerimisega ühineda. Selline lähenemine on praktiline ning oleks analoogne ka muude
avariivaldkondadega (nt tuletõrje, esmaabi).
Reostuse avastamisest informeerimise korras täpsustatakse, et sadama pidaja peab teavitama
reostuse avastamisest üksnes Häirekeskust, kes teate vastu võtab ja edastab selle reageerimiseks
70
Keskkonnainspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Veeteede Ametile. Juhul kui
sadamas on toimunud reostus kemikaali käitlemisest, rakendub ühtlasi ka kemikaaliseaduse
§ 10, mille kohaselt kemikaali käitleja teavitab viivitamata Häirekeskust kemikaali käitlemisega
kaasnenud keskkonnareostusest või muust õnnetusest. Häirekeskus edastab saadud teabe
õnnetusega kaasnenud keskkonnahäiringu puhul esimesel võimalusel
Keskkonnainspektsioonile, ja kui õnnetus toimus ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga
ettevõttes, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. On mõistlik eeldada, et piisama
peaks, kui isik teavitab riiki ühe korra, teavet vastu võttev asutus peab ise hea seisma selle teabe
edastamise eest vajalikele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Sellist info liikumist on
tänapäeval võimalik tagada ka infotehnoloogiliste vahendite abil. Muudatus omab soodsat mõju
eelkõige sadama pidajatele, kelle teavituskohustus piirdub üksnes ühe asutusega
(Häirekeskusele) varasema nelja asutuse asemel ning kes saab keskenduda reostuse
lokaliseerimisele ja esmasele likvideerimisele.
SadS-i § 30 lõige 4. SadS-i § 30 lõikes 6 sätestatud volitusnormi kohaselt kehtestab täpsemad
nõuded sadama reostustõrje plaani sisule ja reostustõrje tehnikale Vabariigi Valitsus. Volituse
sisu ja piirid on kehtestatud SadS § 30 lõikes 4, kus on toodud kohustuslik loetelu asjaoludest,
mida reostustõrje plaan vähemalt sisaldama peab.
SadS-i § 32 lõikes 2 täpsustatakse viiteid kvaliteedijuhtimise süsteemile kohalduvatele
standarditele. Sättes viidatud standard ISO 10011:1991 on asendatud standardiga ISO 19011,
mille puhul on korrektne tähistus „EVS-EN ISO 10011“. Samasugust viitamist kasutatakse ka
teise standardi puhul (EVS-EN ISO 9001). Samuti jäetakse välja viide aastaarvule, mis tagab
selle, et järgida tuleb standardi viimast kehtivat versiooni koos kõigi hilisemate muudatustega.
Muudatuse vajalikkusele juhtis tähelepanu MTÜ Eesti Standardikeskus, kes tegi vastava
ettepaneku Euroopa Liidu määruse rakendamiseks koostatud sadamaseaduse täiendamise
seaduse eelnõu kooskõlastamise käigus (EIS eelnõu toimiku number 18-0775)21. Kuna
ettepanek ei olnud otseselt seotud nimetatud eelnõuga, siis esitatakse täpsustus käesolevas
eelnõus.
SadS-i § 38 lõike 1 punkti 7 muudetakse. Kehtiva seaduse punktis 7 esitatu (andmed
hüdrotehniliste rajatiste kohta) kuulub olemuselt punktis 6 esitatud ehitiste ja rajatiste hulka,
mistõttu selle eraldi nimetamine seaduses ei ole vajalik. Punkti 7 lisatakse andmed sadama ja
sadamarajatise turvasüsteemi kohta. Sadamaregistri põhimäärus sätestab küll nimetatud
andmete kandmise registrisse, kuid seaduses ei ole neid andmeid registri sätete juures eraldi
välja toodud.
SadS-i § 41 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse selliselt, et sättes oleks esitatud loetelu sadama
registrist kustutamise alustest. Muudatus seondub punkti 3, mille lõpus oli kasutatud sõna „või“,
kehtetuks tunnistamisega.
SadS-i § 41 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv 41 reguleerib sadama
kustutamist sadamaregistrist, punkti 1 kohaselt tehakse seda sadama pidaja taotluse alusel. Sätte
olemasolu ei ole sisuliselt vajalik, sest alus sadama kustutamiseks sadamaregistrist ei ole
taotlus, vaid faktiline asjaolu, et tegemist ei ole SadS-i kohaldamisalasse kuuluva sadamaga. Ei
oma tähendust, mismoodi registripidaja sellest teada saab. Enne sadama registrist kustutamist
viiakse läbi tavapärane haldusmenetlus, mille käigus saab sadama pidaja teostada enda
ärakuulamisõigust. Punkt 3 tunnistatakse kehtetuks seoses SadS-i § 9 lõike 8 kehtetuks
tunnistamisega, mida on eespool selgitatud. Sadamaregistrisse kantakse ka need sadamad,
millel ei pea olema akvatooriumi.
21
Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b06b962e-01c9-491d-b43f-eddba24dd5b3
71
SadS-i § 41 punkt 4 muudetakse ning jäetakse välja viide viieaastasele sadamateenuste
osutamise ajavahemikule. Registri eesmärk on anda ülevaade toimivatest sadamatest – teisisõnu
anda teavet, kus toimub reaalselt ühe või enama sadamateenuse osutamine. Vastasel juhul ei
ole ka täidetud sadama definitsiooni faktiolustik ning sadam ei kuulu registreerimisele. Seetõttu
sätestatakse sadama sadamaregistrist kustutamise alusena sadamas sadamateenuste osutamise
lõpetamine. Muudatus on seotud ka SadS-i § 9 lõike 7 punkti 2 muutmisega.
SadS-i täiendatakse §-ga 601, mis sisaldab rakendussätteid. Lõige 1 on seotud SadS-i § 18
lõige 2 kehtetuks tunnistamisega ja sadama turvaettevõtja tegevusloa tähtajatuks muutumisega.
Rakendussäte näeb ette, et kehtivad tähtajalised sadama turvaettevõtja tegevusload muutuvad
seaduse jõustumisel tähtajatuteks. Kehtiv sadama turvaettevõtja tegevusluba on kuuel
ettevõtjal.
Lõike 2 rakendussätte kohaselt on isikul, kellel on enne 2020. aasta 1. juulit väljastatud kehtiv
MSOS § 7 punkti 14 kohane reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe
korraldamise tegevusluba, õigus edaspidi tegutseda sadama ja sadamarajatise turvaülema
väljaõppe korraldamise tegevusalal (samuti reederi turvaülema väljaõppe korraldamise
tegevusalal, mis on esitatud MSOS § 956 lõikes 4). MSOS § 7 punkti 14 alusel on välja antud
2 tegevusluba.
Paragrahv 5 – seaduse jõustumine
Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatakse seaduse jõustumise kuupäevaks 2021. aasta 1. jaanuar, mis
annab seaduse adressaatidele piisava aja uute nõuetega tutvumiseks ja nendega oma tegevuses
arvestamiseks.
Lõigetes 2 ja 3 on toodud erisused seaduse üldisest jõustumise ajast. Lõike 2 kohaselt jõustuvad
üldises korras eelnõus toodud MSOS § 95 lõike 8 muudatused, milles on loetletud IMO
konventsioonid, millega Eesti Vabariik on ühinenud ja mille osas Veeteede Amet on pädevaks
asutuseks ja administratsiooni kohustuste täitjaks. Kõnealuse muudatusega lisatakse
varasemasse loetellu ballastvee konventsioon, Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku
ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon koos kehtivate muudatusega ning Nairobi
konventsioon. Sätte jõustumine üldises korras on vajalik eelkõige Nairobi konventsiooniga
seonduvatest muudatustest lähtuvalt ja seetõttu on lisatud lõikesse 2 ka teised eelnõus toodud
muudatused, mis on seotud Nairobi konventsiooniga (vastavalt eelnõu §-s 2 toodud KMSS ning
§-s 3 toodud RLS muudatused).
Lõikes 3 toodud erisus puudutab eelnõuga lisatavat MSOS § 261 lõike 6 punkti 5. Nimetatud
sätte kohaselt tunnistatakse tunnustatud arsti tunnustus kehtetuks, kui ta töötab
tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel puudub nõuetele vastav kvaliteedisüsteem. Vastav
muudatus on seotud MSOS-i § 261 lõigetes 51–53 sätestatud tervishoiuteenuse osutaja
kohustusega omada kvaliteedisüsteemi. Pikem jõustumistähtaeg on vajalik kvaliteedisüsteemi
nõuetele vastavaks viimiseks ja seetõttu jõustub kõnealune muudatus 2022. aasta 1. jaanuaril.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse mõisteid samas tähenduses, nagu need on defineeritud eelnõuga
muudetavates seadustes. Uute mõistetena on MSOS-i mõistete osasse toodud kohustusliku
lootsimise piirkonna, õppelaeva ja ankruala mõisted. Eelnõuga täpsustatakse väikelaeva,
kiirreisilaeva ja ajaloolise laeva mõisteid. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õiguses
kasutatava terminoloogiaga.
72
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega.
Eelnõuga viiakse kiirlaeva mõiste vastavusse direktiiviga 2009/45/EÜ, mida on muudetud
direktiiviga 2010/36/EL, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta.
Eelnõuga täpsustatakse määrusest (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta
laevadel tulenevalt vähemalt 24-meetri pikkuse ja alla 400-se kogumahutavusega laevade
kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni deklaratsiooni
olemasolu kohustust.
Eelnõuga täpsustatakse automaatse identifitseerimissüsteemi omamise nõuet reisilaevadel ja
üle 300-se kogumahutavusega kaubalaevadel tulenevalt komisjoni direktiivist 2011/15/EL.
Eelnõuga täpsustatakse 72 tunni eelteate esitamise kohustust tulenevat direktiivist 2009/16/EÜ.
Eelnõuga asendatakse senine viide kehtetule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele
417/2002/EÜ topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud
järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul uue
viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 530/2012, topeltpõhja ja -parraste
või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta
ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul.
Eelnõuga täiendatakse MSOS-i normitehnilist märkust viitega komisjoni direktiividele
2011/15/EL ja 2014/100/EL, millega muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ.
5. Seaduse mõjud
Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Seadusest tulenevad mõjud on peamiselt majanduslikud.
MSOS-i muudatused
1. Kavandatav muudatus: Vaba aja veetmiseks kasutatavatele üle 24-meetrise kogupikkusega
laevadele MSOS-i nõuete kohaldamise erisuste sätestamine (MSOS §-i 1 täiendamine lõikega
51)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: vaba aja veetmiseks kasutatavate üle 24-meetrise kogupikkusega laevade
omanikud ja käitajad.
Mõju kirjeldus: vaba aja veetmiseks kasutatavatel üle 24-meetrise kogupikkusega laevadel
võimaldatakse sõita ilma meresõiduohutuse korraldamise süsteemi nõudeid ja turvanõudeid
täitmata ning ilma vastavaid tunnistusi ja reisijateveo tunnistust omamata, kui isikuid ei veeta
tasu eest ärilisel eesmärgil. Samas ei vabasta muudatus laeva meresõiduohutuse nõuete
täitmisest, mistõttu laeva ohutus ja turvalisus on tagatud.
73
Järeldus mõju olulisuse kohta: Võttes arvesse, et kuna sihtrühma edasises tegevuses erilisi
muutusi eeldatavalt ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud
tegevuseks, on mõju ulatus väike. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma
kokkupuude mõjuga (reisijateveo tunnistuse asemel merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse
tunnistuse väljastamine) ei ole reeglipärane. Vaba aja veetmiseks kasutatavate üle 24-meetrise
kogupikkusega laevade omanike ja käitajate puhul on tegemist kitsa sihtrühmaga (kuni viis
Eestis registreeritud vaba aja veetmiseks kasutatavat laeva) võrreldes Eestis Maanteeametis
registreeritud väikelaevade koguarvuga, milleks on 2017. aasta augusti seisuga 28 69822.
Sisuliselt on tegemist adressaatidele positiivse mõjuga, kuivõrd muudatus vähendab nende
halduskoormust ning võimaldab sõita ilma kolme hetkel selliselt laevalt nõutava tunnistuseta.
Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega
puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab vaba aja veetmiseks kasutatavale üle 24-meetrise
kogupikkusega laevale meresõiduohutust tõendavaid tunnistusi.
Mõju kirjeldus: Veeteede Ameti töökoormus jääb seoses tunnistuste väljastamise korraldusega
ilmselt samaks, sest tihti kasutatakse üle 24-meetrise kogupikkusega vaba aja veetmiseks
kasutatavaid laevu aeg-ajalt ka reisijateveoks, mistõttu on laeval nii reisijate veoks kui vaba aja
veetmiseks vajalikud tunnistused. Samas võimaldab muudatus laevaomanikul teatud tunnistusi
mitte taotleda, mille tulemusel võib väheneda Veeteede Ametil marginaalselt töökoormus
nimetatud tunnistuste mitteväljastamisest. Muudatus ei tekita vajadust asutuse
ümberkorraldusteks ega too kaasa erilisi muutusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju ulatus on väike ja avaldub harva, kuivõrd vaba aja
veetmiseks kasutatavate üle 24-meetrise kogupikkusega laevade hulk on väike (kuni 5 laeva),
lisaks antakse merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistused välja mitmeks aastaks.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuivõrd vaba aja veetmiseks kasutatavatele
üle 24-meetrise kogupikkusega laevadele tunnistuste väljastamine ei too Veeteede Ametile
kaasa ümberkorraldusi.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
2. Kavandatav muudatus: Riigilõivu kohaldamine välisriigi lippu kandvatele laevadele
tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest ja
meresõiduohutust tõendavate tunnistuste väljastamise eest (MSOS §-i 3 täiendamine lõikega 9)
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes vaatab läbi välisriigi lippu kandvatele laevadele
tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni ja väljastab
meresõiduohutust tõendavad tunnistused, kui seda taotleb reeder või lipuriik.
Mõju kirjeldus: Veeteede Ameti töökoormus suureneb vähesel määral seoses välisriigi lippu
kandvatele laevadele tunnistuste väljastamise ja nende väljastamise aluseks oleva
dokumentatsiooni läbivaatamise eest võetava riigilõivu võtmise võimaldamisega, kuid see ei
tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks ega too kaasa muutusi igapäevases töös. Eeldatavalt
ei väljastata välislaevadele aastas üle ühe meresõiduohutust tõendava tunnistuse, mille eest
22
Maanteeameti statistika: https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukite-statistika#tab-1 (27.02.2018)
74
laekub riigilõivu 136 eurot, arvestades, et tunnistuse väljastamise aluseks oleva
dokumentatsiooni läbivaatamisele kulub üks töötund.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Välisriigi lippu
kandvatele laevadele väljastatavate tunnistuste arv on väike, lisaks antakse nimetatud
tunnistused välja mitmeks aastaks. Välisriigi lippu kandvad laevad taotlevad Veeteede Ametilt
teise lipuriigi tunnistusi ainult erandjuhtudel, kui lipuriik ei ole võimeline omapoolseid
tunnistusi väljastama, mistõttu on eeldatav taotluse esitajate arv väike. Nagu eespool selgitatud,
ei too välisriigi lippu kandvatele laevadele tunnistuste väljastamine Veeteede Ametile kaasa
ümberkorraldusi.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
3. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine a) laevaehituse ja -remondi ning laevade
ümberehituse; b) laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamise, kontrollimise,
remontimise ning katsetamise tegevusaladel tegutsemiseks (MSOS § 7 punktide 1 ja 2 kehtetuks
tunnistamine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: laevaehituse ja -remondi ning laevaseadmete jm mehhanismide valmistamise,
kontrollimise, remontimise ja katsetamise valdkondades kaotatakse loakohustus. Ettevõtja, kes
soovib alustada majandustegevust nimetatud tegevusalal, ei pea edaspidi esitama Veeteede
Ametile taotlust tegevusloa saamiseks.
Loakohustus jäetakse seadusest välja, kuna sisuliselt on tegemist dubleeriva tegevusega.
Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing teostavad pidevat järelevalvet laeva
projekteerimise, ehitamise ja seadistamise etappides, järgides asjaomaste rahvusvaheliste
konventsioonide nõudeid. Laev kontrollitakse üle enne selle kasutusele võtmist ning nõuetele
mittevastamisel ei väljastata sellele meresõiduks vajalikke tunnistusi. Ka hiljem tehakse
laevadele korrapäraseid ülevaatusi, mille puhul ei ole sisuliselt oluline, kas laeva ehitanud või
remontinud või laevaseadmed valmistanud ettevõtjal on vastav tegevusluba olemas.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 52 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 9 luba) laevaehituse
ja -remondi ning laevade ümberehituse tegevusalal tegutsemiseks.
Laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamise, kontrollimise, remontimise ning
katsetamise tegevusalal tegutsemiseks on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 60 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 10 luba). Arvestades, et
mõlemal tegevusalal on tegevusluba tähtajatu ning uusi tegevusloa taotlejaid antud tegevusalal
on ca 3–5 aastas, on saamatajääv tulu riigilõivudest ligikaudu 780–1300 eurot.23
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult, keskmiselt väljastab Veeteede Amet 3–5 tegevusluba aastas.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Loakohustuse kaotamine ei too Veeteede
Ametile kaasa ümberkorraldusi. Seejuures ei kaasne mõjuga riski järelevalve tõhususele, kuna
laevade ja laevaseadmete kontroll on osa Veeteede Ameti läbiviidavast laeva tehnilisest
järelevalvest. Mõju riigi tulude vähenemisele on väike.
23
Eeldusel, et ühe tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot.
75
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, kellel on tegevusluba MSOS-i § 7 punktides 1 ja 2 nimetatud
tegevusaladel tegutsemiseks, või ettevõtjad, kes kavatsevad alustada majandustegevust.
Mõju kirjeldus: MSOS-i § 7 punktide 1 ja 2 tegevusvaldkondades kaotatakse loakohustus, kuna
laevade ja laevaseadmete kontroll toimub Veeteede Ameti või volitatud klassifikatsiooniühingu
tehnilise järelevalve käigus. Seega puudub vajadus eraldi hinnata isiku vastavust laevade
ehitamiseks või laevaseadmete valmistamiseks jne. Ettevõtete halduskoormus loakohustuse
kaotamisel väheneb, kuna nimetatud aladel tegutseda soovivad uued ettevõtted ei pea taotlema
tegevusluba. Juba hetkel tegevusluba omavatele ettevõtetele muudatus mõju ei avalda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna senise
praktika kohaselt uute tegevusloa taotlejate arv jääb vahemikku 3–5 aastas. Hetkeseisuga on
väljastatud 112 kehtivat tegevusluba või tunnustamisotsust, mistõttu antud tegevusalal
tegutsevate ettevõtjate arv on võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga on marginaalne.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Vastavatel tegevusaladel
majandustegevusega alustavad ettevõtjad ei pea taotlema tegevusluba, mistõttu ettevõtjatele on
muudatus väheneva halduskoormuse tõttu positiivse mõjuga.
Mõju ettevõtjate majandustegevusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks
seega puudub.
4. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine laevade tehnilise dokumentatsiooni
väljatöötamise ja laevade katsetamise tegevusalal tegutsemiseks (MSOS § 7 punkti 5 kehtetuks
tunnistamine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: laeva tehnilise dokumentatsiooni ja laeva katsetamise valdkonnas kaotatakse
loakohustus. Ettevõtja, kes soovib alustada majandustegevust nimetatud tegevusalal, ei pea
edaspidi esitama Veeteede Ametile taotlust tegevusloa saamiseks. Laeva tehniline
dokumentatsioon tuleb MSOS-i kohaselt esitada Veeteede Ametile läbivaatamiseks või
kooskõlastamiseks laeva ehitamise käigus. Täpsemate dokumentide loetelu on sätestatud
MSOS-i § 14 lõike 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses „Veeteede
Ametile esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“.
Tehnilise dokumentatsiooni esitamise ja kooskõlastamise puhul ei ole sisuliselt oluline, kas
ettevõtjal on vastav tegevusluba või mitte.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 29 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 ühe loa) laevade tehnilise
dokumentatsiooni väljatöötamise ja laevade katsetamise tegevusalal tegutsemiseks.
Arvestades, et tegevusluba on tähtajatu ning reaalselt võib uusi tegevusloa taotlejaid antud
tegevusalal olla kaks, on saamatajääv tulu riigilõivudest kuni 520 eurot aastas.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult, keskmiselt väljastab Veeteede Amet 2 tegevusluba aastas.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Loakohustuse kaotamine ei too Veeteede
Ametile kaasa ümberkorraldusi. Seejuures ei kaasne mõjuga riski järelevalvetõhususele, kuna
76
seadusest tulenevalt vaatab Veeteede Amet üle laeva tehnilise dokumentatsiooni laeva
ehitamise käigus. Mõju riigi tulude vähenemisele on väike.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, kellel on tegevusluba MSOS-i § 7 punktis 5 nimetatud tegevusaladel
tegutsemiseks, või ettevõtjad, kes kavatsevad alustada majandustegevust.
Mõju kirjeldus: MSOS-i § 7 punktide 1 ja 2 tegevusvaldkondades kaotatakse loakohustus, kuna
laevade ja laevaseadmete kontroll toimub Veeteede Ameti või volitatud klassifikatsiooniühingu
tehnilise järelevalve käigus. Seega puudub vajadus eraldi hinnata isiku vastavust laevade
ehitamiseks või laevaseadmete valmistamiseks jne. Ettevõtete halduskoormus loakohustuse
kaotamisel väheneb, kuna nimetatud aladel tegutseda soovivad uued ettevõtted ei pea taotlema
tegevusluba. Juba hetkel tegevusluba omavatele ettevõtetele muudatus mõju ei avalda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Veeteede
Amet väljastab keskmiselt 2 tegevusluba aastas. Sihtrühma suurus on väike. Tegevusalal on
väljastatud tegevusluba või tehtud tunnustamisotsus kokku 29 ettevõtjale, mistõttu on
tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate arv võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga marginaalne.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Vastavatel tegevusaladel majandustegevusega
alustavad ettevõtjad ei pea taotlema tegevusluba, mistõttu ettevõtjatele on muudatus väheneva
halduskoormuse tõttu positiivse mõjuga. Mõju ettevõtjate majandustegevusele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
5. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine hüdrograafiliste mõõdistustööde
tegevusalal tegutsemiseks (MSOS § 7 punkti 7 kehtetuks tunnistamine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: hüdrograafilise mõõdistamise tegevusvaldkonnas kaotatakse loakohustus, kuna
puuduvad nõuded, millele peab mõõdistamist teostav isik vastama. Arvestades, et
hüdrograafilised mõõdistustööd tuleb Veeteede Ametiga kooskõlastada ning ametlikus
navigatsiooniteabes võib kasutada ainult Veeteede Ameti heakskiidetud mõõdistustööde
andmeid, siis sellega on tagatud hüdrograafiliste mõõdistustööde vastavus ning puudub vajadus
eraldi hinnata tunnustamise menetluse käigus isiku vastavust mõõdistustööde tegemiseks.
Veeteede Ameti töökoormus loakohustuse kaotamisel väheneb ning ei too kaasa vajadust
asutuse ümberkorraldusteks. Hüdrograafilise mõõdistamise tegevusvaldkonnas on väljastatud
seitse kehtivat tegevusluba (väljastatud aastatel 2003-2004). Saamatajääv tulu riigilõivudest on
suurusjärgus 0 eurot, arvestades, et tegevusluba on tähtajatu ning et tegevusluba viimase 13
aasta jooksul ei ole väljastatud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult ja seni on väljastatud seitse tegevusluba. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too loakohustuse kaotamine Veeteede
Ametile kaasa ümberkorraldusi.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
77
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise tegevusluba omavad ettevõtjad.
Mõju kirjeldus: hüdrograafilise mõõdistamise tegevusvaldkonnas kaotatakse loakohustus, kuna
puuduvad nõuded, millele peab mõõdistamist teostav isik vastama. Arvestades, et
hüdrograafilised mõõdistustööde tegemiseks tuleb Veeteede Ametilt taotleda luba ning
ametlikus navigatsiooniteabes võib kasutada ainult Veeteede Ameti heakskiidetud
mõõdistustööde andmeid, siis sellega on tagatud hüdrograafiliste mõõdistustööde vastavus ning
puudub vajadus eraldi hinnata tunnustamise menetluse käigus isiku vastavust mõõdistustööde
tegemiseks. Ettevõtete halduskoormus loakohustuse kaotamisel väheneb, kuna nimetatud alal
tegutseda soovivad uued ettevõtja ei pea taotlema tegevusluba. Juba hetkel tegevusluba
omavatele ettevõtetele muudatus mõju ei avalda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Võib eeldada, et
uusi tegevusloa taotlejaid oleks üksikud paljude aastate jooksul. Sihtrühma suurus on väike.
Hetkeseisuga on hüdrograafilise mõõdistamise tegevusvaldkonnas väljastatud seitse
tegevusluba, mistõttu antud tegevusalal tegutsevate ettevõtjate arv on võrreldes kogu Eesti
ettevõtjate arvuga väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Hüdrograafliste
mõõdistustööde teostamisega alustavad ettevõtjad ei pea taotlema tegevusluba, mistõttu
ettevõtjaele on muudatus positiivse mõjuga (väheneb halduskoormus). Mõju ettevõtjate
majandustegevusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
6. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine väikelaevade remontimise ja katsetamise
tegevusalal tegutsemiseks (MSOS-i § 7 punkti 9 muutmine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: väikelaeva remontimine on tegevus, mis ei eelda olemuslikult tegevusluba.
Praegu peab taotleja esitama majandustegevuse registri kaudu Veeteede Ametile taotluse,
milles esitab oma nime, isikukoodi ja aadressi. Samas puuduvad reaalsed kriteeriumid ja
nõuded, mille järgi oleks võimalik väikelaeva remontimise pädevust hinnata – erinevalt nt
väikelaeva ehitamisest, kus kehtib ühtlustatud õigusakt Euroopa Liidu tasandil. Kui tegemist ei
ole veesõiduki olulise ümberehitamisega (mida loetakse väikelaeva ehitamiseks), vaid
lihtsamate remonditöödega, siis sel juhul Euroopa Liidu väikelaevadirektiiv ei kohaldu ja
tegevusloa kohustust ei eelda. Tuleb ka arvestada, et väikelaevade kasutamise eesmärk on vaba
aja veetmine. Väikelaeva katsetamine on väikelaeva ehitaja või tootja kohustus enne toote
turule laskmist ja seega saab olla seotud üksnes väikelaevade ehitamise tegevusloaga.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 77 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 13 tegevusluba)
väikelaevade ehitamise, remontimise, katsetamise ja tehnilise ülevaatuse tegevusalal
tegutsemiseks. Kuna tegemist on tegevusloaga mitmel tegevusalal tegutsemiseks, siis ei ole
võimalik välja tuua, kui palju ettevõtjaid tegutseb vaid remontimisega. Võib eeldada, et
tegevusalale lisandub lähiaastatel vaid mõni üksik ettevõtja.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult, vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 on Veeteede Amet väljastanud 13
tegevusluba. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Loakohustuse kaotamine ei too
Veeteede Ametile kaasa ümberkorraldusi. Ka ei kaasne muudatusega ohtu meresõiduohutusele,
sest Veeteede Amet kontrollib väikelaeva ja selle varustuse nõuete täitmist ka pärast
loakohustuse kaotamist. Mõju riigi tulude vähenemisele on väike.
78
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: väikelaeva remontimise ja katsetamise tegevusluba omavad ettevõtjad või
ettevõtjad, kes kavatsevad alustada majandustegevust sellel tegevusalal.
Mõju kirjeldus: isikute halduskoormus loakohustuse kaotamisel väheneb, kuna nimetatud
aladel tegutseda soovivad uued ettevõtjad ei pea taotlema tegevusluba. Ka nt isikud, kes
soovivad teha oma väikelaevale väikesemahulisi remonditöid, saavad seda teha iseseisvalt.
Siinkohal tuleb lähtuda põhimõttest, et väikelaevu kasutatakse peamiselt vaba aja veetmiseks
ning selle mere- ja sõidukõlblikkuse ning tehnilise korrasoleku eest vastutab väikelaeva omanik
ise. Veeteede Amet teeb väikelaevale, kas registreerimiseelse või tehnilise ülevaatuse, mis on
väikelaeva registreerimise üheks kohustuslikuks eelduseks. Juba hetkel tegevusluba omavatele
ettevõtetele muudatus mõju ei avalda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba on
tähtajatu. Sihtrühma suurus on väike. Tegevusalal tegutsemiseks on tegevusluba väljastatud
kokku 77 ettevõtjale, mistõttu on tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate arv võrreldes kogu Eesti
ettevõtjate arvuga väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Vastavatel
tegevusaladel majandustegevusega alustavad ettevõtjad või eraisikud ei pea taotlema
tegevusluba, mistõttu on muudatus väheneva halduskoormuse tõttu positiivse mõjuga. Mõju
ettevõtete majandustegevusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega
puudub.
7. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine laevade turvavarustuse paigaldamise ja
hoolduse tegevusalal tegutsemiseks (MSOS-i § 7 punkti 13 kehtetuks tunnistamine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: loakohustus jäetakse seadusest välja. Veeteede Ameti kohustus kontrollida
turvalisust tagavaid seadmeid ja varustust tuleneb MSOS-i § 111 lõikest 2 sõltumata sellest, kas
turvavarustuse paigaldanud või hooldaval ettevõtjal on tegevusluba olemas. Saamatajääv tulu
riigilõivudest on marginaalne, arvestades, et tegevusluba on tähtajatu ning uusi tegevusloa
taotlejaid antud tegevusalal lisandub väga vähe.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 7 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 ühe loa) laevade
turvavarustuse paigaldamise ja hoolduse tegevusalal tegutsemiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Loakohustuse
kaotamine ei too Veeteede Ametile kaasa ümberkorraldusi. Mõju riigi tulude vähenemisele on
väike. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on
väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: laevade turvavarustuse paigaldamise ja hoolduse tegevusloaga ettevõtjad või
ettevõtjad, kes kavatsevad alustada majandustegevust sellel tegevusalal.
79
Mõju kirjeldus: nagu eespool selgitatud, kontrollib Veeteede Amet laevade turvavarustust
olenemata sellest, kas selle on paigaldanud või seda hooldab tegevusloaga isik, mistõttu ei taga
tegevusloa olemasolu turvavarustuse vastavust. Ettevõtete halduskoormus loakohustuse
kaotamisel väheneb, kuna nimetatud aladel tegutseda soovivad uued ettevõtted ei pea taotlema
tegevusluba. Juba hetkel tegevusluba omavatele ettevõtetele muudatus mõju ei avalda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba on
tähtajatu. Sihtrühma suurus on väike. Veeteede Amet on teinud tunnustamisotsuse viiele
ettevõtjale ja väljastandu kaks tegevusluba. Tegevusalal tegutsevate ettevõtjate arv on võrreldes
kogu Eesti ettevõtjate arvuga väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
Vastavatel tegevusaladel majandustegevusega alustavad ettevõtjad ei pea taotlema tegevusluba,
mistõttu ettevõtjatele on muudatus väheneva halduskoormuse tõttu positiivse mõjuga.
Mõju ettevõtjate majandustegevusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks
seega puudub.
8. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine laevade agenteerimise tegevusalal
tegutsemiskes (MSOS-i § 7 punkti 15 kehtetuks tunnistamine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: loakohustus jäetakse seadusest välja. Vaatamata tegevusloa kohustusele ei ole
agentidele praktikas kehtestatud kvalifikatsiooni tõendavaid erinõudeid, näiteks erialase
koolituse või eksami läbimise nõuet. Kuivõrd agent esindab oma tegevuses laeva reederit,
annab sisulise hinnangu agendi tegevusele laeva reeder – teisisõnu on tegemist küsimusega,
mida ei ole tarvis riiklikul tasandil õigusaktiga reguleerida.
Suurem osa laevade agenteerimisega tegelevatest ettevõtetest tegutseb enne 01.07.2014. a antud
tunnustamisotsuse alusel. Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1.
oktoobri seisuga väljastanud 122 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 11
tegevusluba) laevade agenteerimise tegevusalal tegutsemiseks. Seega võib öelda, et laevade
agenteerimise puhul on pea kõik reaalselt tegutsevad ettevõtjad tegevusloa juba saanud ning
lähiaastatel võib lisanduda ainult mõni üksik ettevõtja. Reaalselt võib arvestada 1–2
tegevusloaga aastas, mistõttu on eeldatav saamatajääv tulu riigilõivudest vahemikus 260–520
eurot aastas.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult, viimastel aastatel on välja antud mõni üksik tegevusluba.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Loakohustuse kaotamine ei too Veeteede
Ametile kaasa ümberkorraldusi. Seejuures tuleb täpsustada, et järelevalve agentide tegevuse
üle ei kao, vaid seda teostatakse elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) toimingute analüüsi
kaudu. Kui selgub, et agent ei täida EMDE-t korrektselt, siis on võimalik agendiga ühendust
võtta, selgitada kohustuslikke nõudeid ning vajadusel viia läbi koolitusi. Mõju riigi tulude
vähenemisele on väike. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja
tuludele on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus
põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: laevade agenteerimise tegevusluba omavad ettevõtjad või ettevõtjad, kes
kavatsevad alustada majandustegevust sellel tegevusalal.
80
Mõju kirjeldus: praktikas ei ole agentidele kehtestatud kvalifikatsiooni tõendavaid erinõudeid,
näiteks erialase koolituse või eksami läbimise nõuet. Veeteede Amet väljastab tegevusloa
taotluse põhjal, millele on lisatud ettevõtja nimi ja kontaktandmed. Ettevõtete halduskoormus
loakohustuse kaotamisel väheneb, kuna nimetatud aladel tegutseda soovivad uued ettevõtjad ei
pea taotlema tegevusluba. Juba hetkel tegevusluba omavatele ettevõtetjale muudatus mõju ei
avalda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba on
tähtajatu. Sihtrühma suurus on väike. Veeteede Amet on väljastanud tunnustamisotsuse või
tegevusloa 122 ettevõtjale. Tegevusalal tegutsevate ettevõtjate arv on võrreldes kogu Eesti
ettevõtjate arvuga väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Vastavatel
tegevusaladel majandustegevusega alustavad ettevõtted ei pea taotlema tegevusluba, mistõttu
ettevõtetele on muudatus väheneva halduskoormuse tõttu positiivse mõjuga. Mõju ettevõtete
majandustegevusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
9. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine väikelaevade tehnilise ülevaatuse
tegevusalal tegutsemiseks ning väikelaevade tehnilise ülevaatuse tegemise edasivolitamise
õigusest loobumine (MSOS-i § 7 punkti 9 muutmine ja § 36 lõike 5 punktide 1 ja 2 muutmine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: loakohustusega tegevusalade hulgast jäetakse välja väikelaevade tehniline
ülevaatus, kuna tegemist on riikliku järelevalve objektiga, mis on vajalik turujärelevalve
tagamiseks. Samuti loobutakse eelnõuga õigusest volitata väikelaevade tehnilise ülevaatuse
tegemine eraõiguslikele isikutele. Edaspidi saab väikelaeva tehnilist ülevaatust teha ainult
Veeteede Amet. Veeteede Ameti töökoormus loakohustuse kaotamisel oluliselt ei muutu ning
ei too kaasa vajadust asutuse ümberkorraldusteks. Hetkeseisuga on väikelaevade tehnilise
ülevaatuse tegevusvaldkonnas 2 kehtivat tegevusluba, mida omavad ettevõtjad on teinud mõned
üksikud väikelaevade tehnilised ülevaatused aastas. Saamata jääv tulu riigilõivudest on
suurusjärgus null eurot, arvestades, et tegevusluba on tähtajatu ning uusi tegevusloa taotlejaid
antud tegevusalal lisandub väga vähe.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult. Hetkeseisuga on väljastatud kaks kehtivat tegevusluba. Ebasoovitavate
mõjude kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too loakohustuse kaotamine
Veeteede Ametile kaasa ümberkorraldusi.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on lähtuvalt
neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks
mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: väikelaevade tehnilise ülevaatuse tegevusluba omavad ettevõtjad.
Mõju kirjeldus: loakohustusega tegevusalade hulgast jäetakse välja väikelaevade tehniline
ülevaatus, kuna tegemist on riikliku järelevalve objektiga, mis on vajalik turujärelevalve
tagamiseks. Väikelaevade tehnilise ülevaatuse tegemise õigus on edaspidi vaid Veeteede
Ametil. Hetkeseisuga on väikelaevade tehnilise ülevaatuse tegevusvaldkonnas kaks kehtivat
tegevusluba, mida omavad ettevõtted on teinud mõned üksikud väikelaevade tehnilised
ülevaatused aastas. Kuna nimetatud ettevõtjate põhitegevuseks on väikelaevade müük, ei oma
tehniliste ülevaatuste volitamise lõpetamine neile olulist mõju.
81
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Eraõiguslikud
isikud on teinud mõned üksikud tehnilised ülevaatused aastas. Sihtrühma suurus on väike.
Hetkeseisuga on väljastatud kaks kehtivat tegevusluba, mistõttu antud tegevusalal tegutsevate
ettevõtjate arv on võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga väike. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on väike. Väikelaevade tehnilise ülevaatuse tegemine ei ole peamiselt
väikelaevade müügiga tegelevate ettevõtjate põhitegevuseks, mistõttu ei kaasne tehniliste
ülevaatuste volitamise lõpetamisega neile olulist mõju. Mõju ettevõtjate majandustegevusele
on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
10. Kavandatav muudatus: Kohalikus rannasõidus sõitvate laevade turvanõuete regulatsiooni
kehtetuks tunnistamine (MSOS-i §-de 118–1112 kehtetuks tunnistamine)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: kohalikus rannasõidus sõitvate üle 500-se kogumahutavusega laevade ja alla
500-se kogumahutavusega laevade, mis veavad üle 250 reisija, ning A-klassi reisilaevaga või
SOLAS konventsiooni nõuetele vastava laevaga liidestuvate laevade reederid.
Mõju kirjeldus: kohalikus rannasõidus sõitvatelt laevadelt ei nõuta turvaülevaatuste läbimist,
reederi ja laeva turvaülema ametikohti, laeva turvaplaani ja turvajuhendi koostamist ning nende
Veeteede Ametiga kooskõlastamist ja turvaõppuste ning turvaharjutuste korraldamist. Reederi
halduskoormus (ja nende nõuete täitmisest tekkiv võimalik kulu) seoses turvanõuete
kaotamisega väheneb tulenevalt eelloetletud nõuete likvideerimisest. Potentsiaalselt väheneb
reederi kulu riigilõivu võrra, mis kaasneb turvaplaanide ja turvajuhendite kooskõlastamisega
Veeteede Ametiga. Samas kuna Veeteede Amet kooskõlastab turvaplaanid ja -juhendid
tähtajatult, siis väheneb kulu riigilõivust üksnes nendele laevadele, kellel hetkel veel pole
turvaplaane või -juhendeid kooskõlastatud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses olulisi
muutusi eeldatavalt ei toimu. Väheneb eelkõige reederi halduskoormus turvaülevaatuste
läbiviimise, turvaülema ametikoha hoidmise ja turvaharjutuste korraldamise osas, mida
muudatuste tulemusel enam ei nõuta. Kuna turvaplaanid ja -juhendid on üldjuhul laevadel
olemas ja need on Veeteede Ameti poolt kooskõlastatud tähtajatult, siis nimetatud dokumentide
ja nende kooskõlastamise nõude likvideerimine reedereid ei mõjuta. Puudub tarvidus
muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Kokkupuude mõjuga (turvanõuete kaotamine) ei ole
reeglipärane. Laeva iga-aastase ülevaatuse käigus tehti iga 12 kuu jooksul laeval turvaülevaatus
ning vaadati läbi turvaplaani ja turvajuhendi muudatused. Lisaks korraldati laeval
turvaõppuseid iga kolme kuu tagant. Turvaharjutusi kohalikus rannasõidus ei ole läbi viidud.
Sihtrühma suurus on väike. Kohalikus rannasõidus sõitvate üle 500-se kogumahutavusega
laevade ja alla 500-se kogumahutavusega laevade, mis veavad üle 250 reisija, ning A-klassi
reisilaevaga või SOLAS konventsiooni nõuetele vastava laevaga liidestuvate laevade reederite
puhul on tegemist kitsa sihtrühmaga. Muudatus mõjutab kuni 30 laeva võrrelduna Eesti
laevaregistrisse kantud laevade koguarvuga, milleks on 1. jaanuari 2019. aasta seisuga 47524.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Sisuliselt on tegemist adressaatidele positiivse
mõjuga, kuivõrd vähendab nende halduskoormust ja tööjõukulusid.
24
Statsitikatabelid Eesti laevaregistrid / Tables of Statistics Estonian Ship Registers Kättesaadav:
https://veeteedeamet.ee/et/sadamad-laevad-ja-merekaubandus/laevad/laevaregister-ja-ehitatavate-laevade-
register.
82
Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega
puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes viib läbi turvaülevaatusi ja kooskõlastab turvaplaane ja
turvajuhendeid.
Mõju kirjeldus: Veeteede Ameti töökoormus seoses turvanõuete kaotamisega väheneb
peamiselt seoses turvaplaanide ja turvajuhendite kooskõlastamisega. Kohaliku rannasõidu
laevade turvaülevaatused viiakse läbi tehniliste ülevaatuste käigus, mille arv jääb samaks ning
mille kestus oluliselt turvaülevaatuse kadumisega seoses ei vähene. Turvanõuete kaotamine ei
tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks ega too kaasa erilisi muutusi. Saamatajääv tulu
riigilõivudest tuleneb peamiselt turvaplaanide ja turvajuhendite kooskõlastamisest, mida
näiteks 2013. a tehti kohaliku rannasõidu laevadele kahel korral. Saamatajäävate lõivude suurus
on umbes 260 eurot, arvestades, et kooskõlastamisele kulub umbes üks töötund ning
olemasolevate laevade turvaplaanid ja -juhendid on juba kooskõlastatud ning uusi
kooskõlastusi lisandub ainult uute registreeritavate laevade korral või turvaplaanide
ja -juhendite muudatuste korral.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatu ja avaldumise sagedus on väike. Kohalikus
rannasõidus sõitvate üle 500-se kogumahutavusega laevade ja alla 500-se kogumahutavusega
laevade, mis veavad üle 250 reisija, ning A-klassi reisilaevaga või SOLAS konventsiooni
nõuetele vastava laevaga liidestuvate laevade hulk on väike, lisaks väljastatakse kooskõlastused
tähtajatult. Nimetatud muudatus mõjutab kuni 30 laeva võrrelduna Eesti laevaregistrisse kantud
laevade koguarvuga, milleks on 1. jaanuari 2019. aasta seisuga 47525. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too turvanõuete kaotamine Veeteede
Ametile kaasa ümberkorraldusi.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
11. Kavandatav muudatus: Ajalooliste laevade tunnistuste väljastamine ja selle eest võetav
riigilõiv (MSOS § 173)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: ajalooliste laevade omanikud ja käitajad.
Mõju kirjeldus: enne 1965. aastat projekteeritud laevadele võimaldatakse taotleda ajaloolise
laeva tunnistust, mis kehtib sõitmiseks liikmesriikide kohalikus rannasõidus. Sel juhul ei ole
muud tunnistused, nt mere- ja sõidukõlblikkuse ning reisijateveo tunnistus, vajalikud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses erilisi
muutusi eeldatavalt ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud
tegevuseks. Ajaloolise laeva tunnistus ei muuda tehnilisi ega muid nõudeid ajaloolisele laevale,
vaid üksnes annab õiguse asendada kohalikus rannasõidus mere- ja sõidukõlblikkuse või
reisijateveotunnistus ajaloolise laeva tunnistusega. Mitme tunnistuse omamise asemel ühe
ajaloolise laeva tunnistuse omamine vähendab reederi halduskoormust. Mõju avaldumise
sagedus on väike, kuna uute tunnistuste väljastamine ei ole reeglipärane. Ajalooliste laevade
omanike ja käitajate puhul on tegemist kitsa sihtrühmaga. Eelduslikult väljastab Veeteede Amet
25
Vt eelmine viide.
83
aastas kuni viis ajaloolise laeva tunnistust. Potentsiaalseid ajaloolisi laevu, mille ehitusaasta on
1965 või varasem, on Eesti laevaregistrites 46, neist 20 kogumahutavusega 100 või enam ja 26
kogumahutavusega alla 100. Sisuliselt on tegemist adressaatidele positiivse mõjuga, kuivõrd
vähendab nende halduskoormust ning võimaldab sõita kohalikus rannasõidus ühe tunnistuse
alusel, aidates seeläbi kaasa ka Eesti merepärandi säilimisele. Majanduslik mõju sihtrühmale
on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab ajaloolise laeva tunnistusi.
Mõju kirjeldus: Veeteede Ameti töökoormus suureneb uute tunnistuste väljastamise
kohustusega vähesel määral, kuid see ei tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks ega too
kaasa erilisi muutusi. Eeldatavalt väljastab Veeteede Amet umbes 5 ajaloolise laeva tunnistust
aastas. Eelnõu kohaselt laekuks aastas riigilõivu eeldatavalt 30 eurot, arvestades, et tunnistus
on üheleheküljeline ja lõivu suuruseks on 6 eurot/lk.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Ajalooliste laevade
hulk, millele võib tunnistust väljastada, on väike, lisaks antakse tunnistus välja mitmeks
aastaks. Nagu eespool selgitatud, ei too ajalooliste laevade tunnistuste väljastamine Veeteede
Ametile kaasa ümberkorraldusi.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
12. Kavandatav muudatus: Õppelaevana kasutatavale laevale samaaegselt muu
majandustegevusega tegelemise keelu kehtestamine (MSOS-i § 174 lõike 2 kehtestamine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: õppelaevade omanikud ja käitajad.
Mõju kirjeldus: õppelaeval keelatakse õppetegevusega samal ajal tegeleda muu
majandustegevusega, mis ei ole otseselt seotud õppetegevusega.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses erilisi
muutusi eeldatavalt ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud
tegevuseks. Mõju avaldumise sagedus on suur, kuna kõigil õppelaevana kasutatavatel laevadel
on keelatud tegeleda majandustegevusega, mis ei ole seotud õppetegevuse läbiviimisega.
Hetkel ei ole Eestis ühtegi õppelaeva. Lähtuvalt Veeteede Ameti hinnangust on potentsiaalselt
Eesti õppelaevade arv kuni kolm. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Õppelaev
võib tegeleda majandustegevusega eeldusel, et see on seotud õppetöö läbiviimisega. Juhul kui
laev teostab majandustegevust, mis ei ole seotud õppetööga, ei saa laev tegutseda ka
õppelaevana. Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks
mõjuanalüüsiks seega puudub.
13. Kavandatav muudatus: Väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendi tunnustamine
(MSOS-i § 37 lõike 6 muudatus)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: Eesti kodanikud või Eestis elamisloa saanud isikud, kellele on Euroopa Liidu
liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi volitusel välja antud
väikelaevajuhi tunnistus või väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistus või piirangutega
raadiosideoperaatori tunnistus või raadiosideoperaatori tunnistus.
84
Mõju kirjeldus: muudatusega tunnustatakse väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendina
või meresidevahendi kasutamise õigust tõendava dokumendina lisaks Euroopa Liidu
liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi välja antud väikelaevajuhi
tunnistusele ka nende volitusel välja antud väikelaevajuhi tunnistusi ning väikelaeva
raadiosideoperaatori tunnistusi või piirangutega raadiosideoperaatori tunnistusi või
raadiosideoperaatori tunnistusi. Sellest tulenevalt ei ole vajalik Eestis nimetatud tunnistusi
uuesti taotleda, vaid võib sõita olemasoleva välisriigi tunnistusega.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses erilisi
muutusi eeldatavalt ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud
tegevuseks. Kokkupuude mõjuga (olemasolevate tunnistuste tunnustamine) ei ole reeglipärane.
Üldjuhul Eesti kodanikud või Eestis elamisloa saanud isikud läbivad väikelaevajuhi kursused
ja saavad tunnistuse Eestis, mistõttu tunnistuste tunnustamise järgi suur vajadus puudub.
Muudatus puudutab umbes 100 väikelaevajuhti (võrdluseks – 2016. aasta statistika kohaselt on
väljastatud 18 57226 väikelaevajuhi tunnistust). Eelkõige on tegemist välisriigis töötanud Eesti
kodanikega, kes on välisriigis saanud väikelaevajuhi või raadiosideoperaatori tunnistused.
Potentsialselt selliste inimeste arv kasvab, kuid tegemist on siiski kitsa sihtrühmaga. Sisuliselt
on tegemist adressaatidele positiivse mõjuga, kuivõrd vähendab nende uute tunnistuste
taotlemise kulusid. Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks
mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Maanteeamet, kes väljastab väikelaevajuhi tunnistusi, ja Veeteede Amet, kes
väljastab väikelaeva raadiosideoperaatorite ja raadiosideoperaatorite tunnistusi.
Mõju kirjeldus: seoses Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu
osalisriigi välja antud tunnistuste tunnustamisega väheneb veidi Maanteeameti ja Veeteede
Ameti töökoormus. Välisriigis väljaantud tunnistuste tunnustamine ei tekita vajadust asutuste
ümberkorraldusteks ega too kaasa erilisi muutusi. Saamatajääv tulu riigilõivudest on umbes
1832 eurot aastas, arvestades, et väljastamata jääb 90 väikelaeva juhtimisõigust tõendavat
dokumenti ja 10 raadiosideoperaatori tunnistust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna väljastamata
jäävate tunnistuste hulk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too tunnistuste tunnustamine
Maanteeametile ega Veeteede Ametile kaasa ümberkorraldusi. Mõju Maanteeameti ja Veeteede
Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus
põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
14. Kavandatav muudatus: Veeliiklust takistavaks tegevuseks Veeteede Ametilt loa saamine (§
45 lõike 9 muutmine ja § 45 lõigetega 91, 92 ja 93 täiendamine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas
veeliiklust takistavat tegevust läbiviivad isikud.
Mõju kirjeldus: eelnõu jõustudes on lisaks laevateel toimuvale veeliiklust takistavale tegevusele
vaja Veeteede Ameti luba laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi
piirkonnas toimuv veeliiklust takistavaks tegevuseks. Veeteede Amet ei anna luba, kui
kavandatav tegevus ohustab meresõiduohutust.
26
Maanteeameti kodulehel kajastatud statistika: https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/juhiload (01.02.2018).
85
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses võivad
kaasneda muudatused seoses vajadusega taotleda Veeteede Ametilt luba, kuid nendega ei
kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Loa eest ei võeta riigilõivu. Juba praegu kooskõlastatakse
Veeteede Ametiga enamik tegevusi laevaliiklusteeninduse piirkonnas vabatahtlikult, kuigi
hetkel sellist nõuet õigusaktis pole, mistõttu pole halduskoormuse tõus märkimisväärne ka
eraisikutele. Kokkupuude mõjuga (loa taotlemine) on ebaregulaarne, kuna veeliiklust
takistavaid tegevusi viiakse üldjuhul läbi harva ning olukordi, kus selliseid tegevusi
korraldatakse Veeteede Ameti teadmata, praktikas ei teki. Eelnevatel aastatel on Veeteede
Ametilt küsitud kooskõlastust veeliiklust takistavaks tegevuseks keskmiselt 15 korral aastas.
Eeldada võib, et nimetatud arv jääb ka tulevikus sarnaseks. Täpne lubade arv sõltub asjaolust,
kui palju toimub erinevaid üritusi merel, palju teostatakse uuringuid jms.
Sihtrühma suurus on väike. Veeliiklust takistavaid tegevusi viib läbi väike arv ettevõtjaid ja
isikuid võrreldes kogu Eesti ettevõtjate ja elanike arvuga. Eelduslikult menetletakse keskmiselt
15 loataotlust aastas. Negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed, kuna loa taotlemisega ei kaasne
olulisi kulusid (üksnes aeg, mis kulub elektroonilise taotluse esitamisele). Majanduslik mõju
sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
15. Kavandatav muudatus: Reisilaevadele olenemata pikkusest kohustuse panemine
laevaliiklusteeninduse piirkonda sisenemisel teatada sellest laevaliikluse korraldamise
süsteemi operaatorile (MSOS § 52 lõike 1 muutmine)
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: laevaliiklusteeninduse piirkonnas sõitvate alla 24-meetrise kogupikkusega
reisilaevade kaptenid ja reederid.
Mõju kirjeldus: reisilaevadele pannakse olenemata laeva pikkusest reisijate ohutuse
suurendamiseks ning selleks, et laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatoril oleks ka
väikeste reisilaevade liiklusest ülevaade, kohustus laevaliiklusteeninduse piirkonda sisenemisel
teatada sellest laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile. Paljud alla 24-meetrise
kogupikkusega reisilaevade kaptenid teavitavad VTS operaatorit sisenemisest ka praegu, kuigi
vastavat kohustust teavitamiseks seadusest ei tulene.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna teavituskohustus ei ole kapteni
muude kohustustega võrreldes koormav ning sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.
Halduskoormus suureneb vähesel määral. Mõju avaldumise sagedus on väike. Kokkupuude
mõjuga oleneb laevaliiklusteeninduse piirkonda sisenemiste arvust ja reisilaeva
sõidupiirkonnast. Alla 24-meetrise kogupikkusega reisilaevade kaptenid on võrreldes kõikide
kaptenitega väike sihtrühm. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Kuna kõigil
reisilaevadel peavad olema raadiosidevahendeid, siis muudatus ei põhjusta kulutuste tegemist.
Lisandub üksnes VTS-i operaatori teavitamise kohustus. Majanduslik mõju sihtrühmale on
väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
16. Kavandatav muudatus: Kõigi riigile teenust osutavate laevade kohustuslikust lootsimisest
vabastamine (MSOS § 57 lõike 1 punkti 1 muutmine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: riigile teenust osutavate Eesti riigilippu kandvate laevade reederid.
Mõju kirjeldus: kohustuslikust lootsimisest vabastatakse kõik riigile teenust osutavad laevad.
Kuigi lootsimisest vabastamine vähendab AS-i Eesti Loots tulu, puudub vastavas osas
86
proportsionaalselt ka kulu lootsiteenuse osutamiseks. Muudatusega ei kaasne mõju riigile
teenust osutava jäämurdja ja riigile teenust osutava välisriigi lippu kandva laeva jaoks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike ning see on sihtrühmale positiivne, kuna
annab vabastuse kohustuslikust lootsimisest. Puudub vajadus muutustega kohanemisele
suunatud tegevuseks. Kokkupuude mõjuga ei ole reeglipärane. Sihtrühma suurus on väike.
Riigile teenust osutavate Eesti riigilippu kandvate laevade reederid on võrreldes Eesti
ettevõtjate koguarvuga kitsas sihtrühm – riigile teenust osutatavate Eesti riigilippu kandvate
laevade reedereid on kaks, jäämurde teenust osutavate laevade reedereid kolm. Sisuliselt on
tegemist muudatuse adressaatidele positiivse mõjuga, kuivõrd vähendab nende kulusid.
Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega
puudub.
17. Kavandatav muudatus: Lootsi tegevuse piiramine sadamas, kus loots on sadamakapteniks
(MSOS § 58 lõike 1 muutmine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: lootsiteenust osutav AS Eesti Loots ja sama lootsimispiirkonna sadamas
sadamakaptenina töötav loots.
Mõju kirjeldus: AS Eesti Loots ei saa kasutada lootsi sadamates, kus sama loots on
sadamakapteniks. Loots ei saa laevu lootsida sadamasse, kus ta samal ajal on sadamakapten.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna hetkel töötab samas
lootsimispiirkonna sadamas lootsina teadaolevalt vaid üks sadamakapten. Puudub vajadus
muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju avaldumise sagedus on väike.
Kokkupuude mõjuga ei ole reeglipärane. AS Eesti Loots saab korraldada töö selliselt, et loots
ei pea lootsima laevu sadamasse, kus ta on samal ajal sadamakapten. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk: väike. Piisab AS-i Eesti Loots sisemisest töö korraldamisest selliselt, et loots
ei pea lootsima laevu sadamasse, kus ta samal ajal on sadamakapten. Majanduslik mõju
sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
18. Kavandatav muudatus: Merelootsi lootsimistegevusele piirangute seadmine (MSOS § 58
lõike 22 punkti 2 muutmine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: merelootsi kvalifikatsiooniastet omav loots, AS Eesti Loots.
Mõju kirjeldus: eelnõuga lisatakse merelootsi tegevusel piirang, mille kohaselt mereloots võib
lootsida kuni 70 000-se kogumahutavusega laevu (st maksimaalne laeva kogumahutavuse
piirang võib olla kuni 70 000). Muudatus on seotud vajadusega eristada piiranguteta merelootsi
ja vanemmerelootsi kvalifikatsioone, et tegemist ei oleks sisult samaväärsete
kvalifikatsioonidega, vastasel juhul kaotaks vanemmerelootsi kutse mõtte.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, samas sihtrühma edasises tegevuses
võivad kaasneda mõningased muudatused. Merelootsi kvalifikatsiooni omav loots peab
70 000-se kogumahutavuse piirangu kaotamiseks taotlema vanemmerelootsi kutset. AS Eesti
Lootsil võib tekkida suurenenud vajadus vanemmerelootsi kvalifikatsiooni omavate lootside
järele juhul, kui suureneb oluliselt lootsitavate laevade arv, mille kogumahutavus on üle 70 000.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on
nimetatud muudatust arutanud huvigrupiga (AS Eesti Loots) ning nende hinnangul ei oma
muudatus lähituleviku vaates (10–15 aastat) olulist mõju. Kehtivaid ehk viimase 5 aasta jooksul
87
(2014–2018) väljastatud piirangutega merelootsi tunnistusi on Veeteede Amet väljastatud 10,
piiranguteta merelootsi tunnistusi 1. Kehtivaid vanemmerelootsi tunnistusi on samal ajal
väljastatud 36. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Negatiivse iseloomuga mõjud
on vähesed, kuna eelnõu jõustumisega ei kaasne sisulisi muudatusi.
Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega
puudub.
19. Kavandatav muudatus: Politseiasutusele kohtuvälise menetleja õiguse andmine alla 12-
meetrise kogupikkusega laevade osas (MSOS § 9426 lõige 41 muudatus)
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet, kellele antakse kohtuvälise menetleja õigus alla 12-
meetrise kogupikkusega laevade (lisaks jettide ja väikelaevade) registreerimise ning kasutamise
nõuete rikkumiste osas.
Mõju kirjeldus: politseiasutuse töökoormus suureneb alla 12-meetrise kogupikkusega laevade
järelevalve kohustusega vähesel määral, kuid see ei tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks
ega too kaasa erilisi muutusi. Paljud alla 12-meetrise kogupikkusega laevad tegelevad
kalapüügiga rannikulähedastes vetes, kus politseiasutus juba teeb järelevalvet väikelaevade ja
jettide üle. Sellest tulenevalt on otstarbekas võimaldada politseiasutusel kontrollida ja
menetleda ka alla 12-meetrise kogupikkusega laevadega seotud rikkumisi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Alla 12-
meetrise kogupikkusega laevade hulk on võrreldes väikelaevadega väike. Ebasoovitavate
mõjude kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too alla 12-meetrise
kogupikkusega laevade järelevalve ja kohtuvälise menetleja kohustuse panemine Politsei- ja
Piirivalveametile kaasa ümberkorraldusi. Mõju politseiasutuse töökorraldusele ning avaliku
sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega
puudub.
KMSS muudatused
KMSS täiendatakse §-ga 776, kus nähakse, et Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus
on 300 ja enam, omanikul peab olema Nairobi konventsiooni nõuetele vastav kindlustus või
muu rahaline tagatis. Tagatise vastavuse kohta väljastab Veeteede Amet tunnistuse. Muudatuse
mõju on hinnatud Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta
konventsiooni ratifitseerimise seaduse seletuskirjas.27
SadS-i muudatused
1. Kavandatav muudatus: Sadama turvaülema ja sadamarajatise turvaülema atesteerimise
nõudest loobumine (SadS § 22)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: sadama ja sadamarajatise turvaülemad.
27
Seletuskiri on kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0613435f-6d1d-4423-a650-
f0da1eaaca2c/Nairobi%20rahvusvahelise%20laevavrakkide%20eemaldamise%202007.%20aasta%20konventsio
oni%20ratifitseerimise%20seadus
88
Mõju kirjeldus: sadama ja sadamarajatiste turvaülemana tööle asuvad isikud ei pea läbima
Veeteede Ametis atesteerimist.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma tegevuses sisulisi
muudatusi ei toimu. Senini Veeteede Ameti atesteerimistel käinud isikud on üldjuhul eelnevalt
läbinud väljaõppe tegevusloa saanud ettevõtja juures, mida senini on täiendavalt kontrollitud
atesteerimise käigus – uue regulatsiooni kohaselt topeltkontroll kaob ning turvaülem peab
tõndama üksnes väljaõppe läbimist. Muudatusel on soodustav mõju sadama ja sadamarajatise
turvaülema kandidaatidele, kuivõrd protsessi formaalne pool muutub lihtsamaks, millest
tulenevalt puudub ka tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Mõju avaldumise sagedus on väike (aastas läbib atesteerimist senini ca 2-4 kandidaati).
Sihtrühma suurus on väike – sadamaid, millele on kohustus omada turvaülemat on Eestis 22
(sadamarajatisi 41). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Majanduslik mõju
sihtrühmale on väheoluline – atesteerimise kohustusest loobumisel ei pea sadamapidaja tasuma
atesteeritava eest riigilõivu, samas neil üksikutel isikutel, kes sooviksid tulevikus läbida
iseseisva õppe tekib täiendav kulu koolituse läbimise eest (samas on nende isikute hulk ääretult
väike). Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes viib läbi sadama ja sadamarajatise turvaülemate
atesteerimist.
Mõju kirjeldus: Veeteede Ameti töökoormus väheneb atesteerimise kohustusest loobumisega
vähesel määral, kuid see ei too kaasa erilisi muutusi. 2018. aastal atesteeris Veeteede Amet 3
turvaülemat ning 2019. aastal 4 turvaülemat. Atesteerimisest loobumisel väheneb riigilõivude
laekumine aastas ca 300 eurot, arvestades, et ühe atesteerimise eest ettenähtud lõivu suuruseks
on 75 eurot.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitavate
mõjude kaasnemise risk on väike. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
2. Kavandatav muudatus: Nõuete leevendamine seoses sadamarajatise korralise ülevaatuse
teostamisega (SadS § 24 lõike 6 muutmine)
Mõju valdkond 1: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes teostab sadamarajatiste ülevaatust ning väljastab selle
põhjal sadamarajatise turvatunnistuse või teeb sellele kinnitusmärke.
Mõju kirjeldus: senine nõue teostada sadamarajatise ülevaatust kord 12 kuu jooksul asendatakse
nõudega teostada ülevaatust kord viie aasta jooksul. Sellega seoses väheneb Veeteede Ameti
töökoormus 5-aastasel perioodil poole võrra, kuid see ei too kaasa vajadust asutuse töö
ümberkorraldusteks. Vabanevat järelevalveressurssi saab Veeteede Amet suunata mujale.
Samuti väheneb poole võrra sadamarajatise turvatunnistuse või turvatunnistusele
kinnitusmärke tegemise eest võetav riigilõiv, mille suurus iga tunnistuse või kinnituse eest on
130 eurot.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Mõju avaldub
edaspidi 3 korda 5 aasta jooksul senise 6 korra asemel. Sadamarajatiste valdajate arv on
võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga väike (sadamarajatisi on Eestis 41 ja erinevaid valdajaid
25). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too
89
sadamarajatiste ülevaatuste sageduse vähenemine Veeteede Ametile kaasa ümberkorraldusi.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: sadamarajatiste valdajad.
Mõju kirjeldus: sadamarajatiste valdajatele vähenevad sadamarajatiste ülevaatusega seotud
kulud poole võrra.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, kuid sellega ei kaasne
kohanemisraskusi. Mõju avaldub edaspidi kolm korda viie aasta jooksul senise kuue korra
asemel. Sadamarajatiste valdajate arv on võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Sadamarajatiste ülevaatuste sageduse
vähenemine on sadamarajatiste valdajatele positiivse mõjuga (väheneb halduskoormus ja
kaasnevad kulud). Mõju ettevõtjate majandustegevusele on väheoluline. Vajadus
põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
3. Kavandatav muudatus: Laevaheitmete vastuvõtmise akti esitamise nõuete leevendamine
(SadS § 27 lõike 5 muutmine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: sadama pidajad.
Mõju kirjeldus: SadS-i § 27 lõike 5 sõnastuse muutmine selliselt, et info edastamine
elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu ei ole sadama pidajale enam kohustuslik. SadS-i § 27
lõike 5 praeguse sõnastuse kohaselt on sadama pidajal kohustus esitada elektroonilise
mereinfosüsteemi kaudu laevaheitmete vastuvõtmise akt. Praktikas on aga osadel sadamatel
info kohene edastamine raskendatud ning reaalselt saavad nad jäätmekäitlejalt kõik vajalikud
andmed kätte alles siis, kui laev on sadamast juba lahkunud. Samuti tuleb arvestada, et sadama
pidaja on niikuinii jäätmeseaduse alusel kohustatud edastama iga-aastaselt vastava aruande
Keskkonnaametile, mistõttu saab öelda, et praegu on sisuliselt tegemist dubleeriva ning
mõnedele sadamapidajatele liigselt koormava nõudega, mille leevendamine on mõistlik ega
avalda negatiivset mõju keskkonnale. Ka Keskkonnaamet pädeva järelevalveorganina ei
kontrolli lastijäätmete vastuvõtmise akti iga laevakülastuse järel ning neil on võimalik vastavaid
andmeid saada ka muul viisil. Samas on mõnede sadama pidajate (nt Tallinna Sadam) hinnangul
sellise võimaluse olemasolu kindlasti vajalik.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses olulisi
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Sadamatel likvideeritakse kohustus peale igat jäätmete vastuvõtmist edastada akt
mereinfosüsteemi – samas on soovi korral selline võimalus jätkuvalt olemas. Mõjuna saab
käsitleda seega halduskoormuse vähest vähenemist sadamatele. Mõju avaldumise sagedus on
väike, kuna kokkupuude mõjuga ei ole reeglipärane. Muudatus mõjutab sadama pidajaid, kellel
on kohustus edastada andmed laevaheitmete vastuvõtmise kohta elektroonilise
mereinfosüseemi kaudu. Sadamaregistrisse on 20. septembri 2018. a seisuga kantud 220
sadamat, eeldatavalt on sadama pidajate arv sadamate arvust väiksem. Sadama pidajate arv
võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga on väike. Sisuliselt on tegemist on adressaatidele
positiivse mõjuga, kuivõrd vähendab nende halduskoormust.
4. Kavandatav muudatus: Sadama reostuse avastamise informeerimise korra muutmine (SadS
§ 30 lõike 2 muutmine)
90
Mõju valdkond: majanduslik mõju, mõju sadama pidaja halduskoormusele
Mõju sihtrühm: sadama pidajad.
Mõju kirjeldus: reostuse avastamisest informeerimise korras täpsustatakse, et sadama pidaja
peab teavitama reostuse avastamisest üksnes Häirekeskust, kes teate vastu võtab ja edastab selle
reageerimiseks Keskkonnainspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Veeteede
Ametile. Juhul kui sadamas on toimunud reostus kemikaali käitlemisest, rakendub ühtlasi ka
kemikaaliseaduse § 10, mille kohaselt kemikaali käitleja teavitab viivitamata Häirekeskust
kemikaali käitlemisega kaasnenud keskkonnareostusest või muust õnnetusest. Häirekeskus
edastab saadud teabe õnnetusega kaasnenud keskkonnahäiringu puhul esimesel võimalusel
Keskkonnainspektsioonile, ja kui õnnetus toimus ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga
ettevõttes, siis ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Piisab, kui isik teavitab riiki
ühe korra, teavet vastu võttev asutus peab ise hea seisma selle teabe edastamise eest vajalikele
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Sellist info liikumist on tänapäeval võimalik tagada
ka infotehnoloogiliste vahendite abil.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses olulisi
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Sadamatel likvideeritakse kohustus teavitada reostusjuhtumitest mitmeid asutusi ja jääb
kohustus teavitada vaid Häirekeskust. Mõjuna saab käsitleda seega halduskoormuse vähest
vähenemist sadamatele reostusjuhtumi toimumise korral. Mõju avaldumise sagedus on väike.
Kokkupuude mõjuga ei ole reeglipärane ja toimub vaid reostusjuhtumi korral sadamas. Mõjutab
sadama pidajaid, kelle sadamates on võimalik reostusjuhtumi aset leidmine (eelkõige naftat jms
aineid käitlevad sadamad). Sadama pidajate arv võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga on
väike. Sisuliselt on tegemist on adressaatidele positiivse mõjuga, kuivõrd vähendab nende
halduskoormust.
6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Tegevuslubade regulatsiooni muudatustega seonduvalt kaasnevad Majandus- ja
Kommunikastiooniministeeriumile kulud majandustegevuse registri arendustöödega seoses.
Hinnanguliselt on vastavaks kuluks 2000 eurot. Kulud kantakse Majandus- ja
Kommunikastiooniministeeriumi eelarvest.
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid tulusid. Riigilõivude kehtestamisel on
lähtutud RLS § 4 lõikes 1 toodud kulupõhimõttest, mistõttu olulist tulu ei teki, vaid kaetud
saavad menetluste toimingute läbiviimise kulud. Ettevõtjatele kaasnevad täiendavad kulud
tulenevalt uutest riigilõivudest:
välisriigi lippu kandvatele laevadele tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva
dokumentatsiooni läbivaatamise eest ja meresõiduohutust tõendavate tunnistuste väljastamise
eest laekub eeldatavalt riigilõivu 136 eurot aastas;
reederi vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse, meresõiduohutuse korraldamise
tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamise eest laekub
eeldatavalt riigilõivu 186 eurot aastas;
tegevusloa taotluste läbivaatamise eest laekub eeldatavalt riigilõivu 6000 eurot aastas;
laeva turvatunnistuste ja ajutiste turvatunnistuste väljastamise eest laekub riigilõivu
eeldatavalt 168 eurot aastas;
ajaloolise laeva tunnistuste väljastamise eest laekub eeldatavalt riigilõivu 30 eurot aastas;
ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamise eest laekub eeldatavalt riigilõivu 576 eurot aastas.
91
Tervisekontrolli asutusele kaasnevad täiendavad kulud kvaliteedisüsteemi loomiseks ja
välisauditi läbiviimiseks. Kvaliteedisüsteemi loomise kulud olenevad tervisekontrolliga
tegelevast ettevõttest, kas tehakse ise või ostetakse teenusena sisse, ja välisauditi läbiviimise
kulud auditeerijaga saavutatud kokkuleppest.
7. Rakendusaktid
Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1. Eelnõu jõustumine seadusena tingib järgmiste
õigusaktide väljatöötamise:
1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määruse nr 29 „Alla 24-
meetrise pikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused“ muutmine – MSOS § 3 lõike
3 alusel (kavand nr 1);
2) majandus- ja taristuministri määruse „Laeva turvaülevaatuse tegemise kord“ kehtestamine
– MSOS § 111 lõike 8 alusel (kavand nr 2); majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli
2006. a määrus nr 40 „Laeva turvaülevaatuse läbiviimise kord ja laeva turvalisuse tunnistuse
vorm“ kehtetuks tunnistamine;
3) majandus- ja taristuministri 14. augusti 2014. a määruse nr 65 „Veeteede Ametile
esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“ muutmine –
MSOS § 14 lõike 3 alusel (kavand nr 3);
4) majandus- ja taristuministri määruse „Reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu“
kehtestamine – MSOS § 172 lõike 8 alusel (kavand 4); majandus- ja kommunikatsiooniministri
12. detsembri 2002. aasta määruse nr 37 „Reisijateveo tunnistuse vorm“ kehtetuks
tunnistamine;
5) majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. augusti 2005. a määruse nr 90
„Reisiparvlaevade eipüstuvusnõuded“ muutmine – MSOS § 172 lõike 7 alusel (kavand nr 5);
6) majandus- ja taristuministri määruse „Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete
loetelu“ kehtestamine – MSOS § 173 lõike 5 alusel (kavand nr 6);
7) majandus- ja taristuministri määruse „24-meetrise ja suurema pikkusega kalalaevade
ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse
nimekirja vormid“ kehtestamine – MSOS § 19 lõigete 5 ja 6 alusel (kavand nr 7); majandus- ja
kommunikatsiooniministri 29. detsembri 2004. a määruse nr 222 „Kalalaevade ohutusnõuded,
sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja
vormid1“ kehtetuks tunnistamine;
8) majandus- ja taristuministri määruse „Laeva ohutusnõuded“ kehtestamine – MSOS § 19
lõike 6 alusel (kavand nr 8);
9) majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruse nr 30 „Kohalikus
rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse
vorm“ muutmine – MSOS § 19 lõike 7 alusel (kavand nr 9);
10) majandus- ja taristuministri määruse „Sõjalaeva ja enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud
politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“
kehtestamine – MSOS § 19 lõike 8 alusel (kavand nr 10); majandus- ja
kommunikatsiooniministri 29. jaanuari 2004. a määruse nr 24 „Sõja- ja piirivalvelaevade ning
muude riigihaldusülesandeid täitvate laevade side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja
varustamise nõuded“ kehtetuks tunnistamine;
11) majandus- ja taristuministri määruse „Meremeeste registri põhimäärus“ kehtestamine –
MSOS § 29 lõike 2 alusel (kavand nr 11); majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. jaanuari
2003. a määruse nr 1 „Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise kord“
kehtetuks tunnistamine;
12) majandus- ja taristuministri määruse „Väikelaevajuhi teadmiste ja oskuste ning väljaõppe
nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise kord ning tunnistuse vorm“
kehtestamine MSOS § 39 lõike 2 alusel (kavand nr 12); Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005.
92
a määruse nr 225 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste
vormid“ kehtetuks tunnistamine;
13) majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu
kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ muutmine –
MSOS § 391 lõike 2 alusel (kavand 13);
14) Vabariigi Valitsuse määruse „Ballastvee konventsiooni kohase vabastuse andmise
taotluses ning riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja
dokumentide loetelu, riskihindamise ja vahehindamise läbiviimise, vabastuse andmise taotluse
menetlemise, vabastuse andmisest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise kord“ –
MSOS § 444 lõike 8, § 445 lõike 5 ja § 446 lõike 4 alusel (kavand 14);
15) majandus- ja taristuministri määruse „Loakohustuslike hüdrograafiliste mõõdistustööde
loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö
tegemisele“ kehtestamine – MSOS § 47 lõike 5 alusel (kavand nr 15); majandus- ja
kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2002. a määruse nr 27 „Hüdrograafiliste
mõõdistustööde tegemise kord“ kehtetuks tunnistamine;
16) majandus- ja taristuministri määruse „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise,
paigaldamise, muutmise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“
kehtestamine – MSOS § 47 lõike 6 alusel (kavand nr 16); majandus- ja
kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määruse nr 18 „Navigatsioonimärgistuse
kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest
teavitamise nõuded ning kord“ kehtetuks tunnistamine;
17) majandus- ja taristuministri määruse „Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus“
kehtestamine – MSOS § 47 lõike 7 alusel (kavand nr 17);
18) majandus- ja taristuministri määruse „Navigatsioonimärkide andmekogu põhimäärus“
kehtestamine – MSOS § 47 lõike 8 alusel (kavand nr 18);
19) majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2011. a määruse nr 93
„Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks
tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“ muutmine –
MSOS § 571 lõike 9 alusel (kavand nr 19);
20) majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. jaanuari 2012. a määruse nr 4 „Lootsi
kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja
lootsi eksamineerimise kord ning lootsieriala õppekava“ muutmine – MSOS § 581 lõike 8 alusel
(kavand nr 20);
21) majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruse nr 75 „Välisriigi lippu
kandvate laevade kontrollimise kord“ muutmine – MSOS § 533 lõike 7 ja § 76 lõike 6 alusel
(kavand nr 21);
22) majandus- ja taristuministri määruse „Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu“
kehtestamine – MSOS § 67 lõike 2 alusel (kavand nr 22); majandus- ja
kommunikatsiooniministri 3. detsembri 2014. a määruse nr 105 „Lootsikviitungi vorm“
kehtetuks tunnistamine;
23) majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise
mereinfosüsteemi põhimäärus“ muutmine – MSOS-i § 751 lõike 9 alusel (kavand nr 23)
24) majandus- ja taristuministri määruse „Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise
2007. aasta konventsiooni nõuetele vastava kindlustuse või muu rahalise tagatise tunnistuse
taotlemise ja väljastamise kord ning tunnistuse vorm“ kehtestamine – MSOS-i § 67 lõike 2
alusel (kavand nr 24).
MSOS-i § 7 punkt 15 kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb majandus- ja
kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi
laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ § 1 lõikest 2 välja jätta viide Eestis tegevusluba
omavale laevaagendile.
93
8. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumise kuupäevaks on planeeritud 1. jaanuar 2021. a, välja arvatud eelnõus toodud
MSOS § 95 lg 8 ning Nairobi konventsiooniga seotud muudatused, mis jõustuvad üldises
korras. Erisusena on toodud ka eelnõus MSOS § 261 lg 6 punkti 5 puudutav, mis jõustub 1.
jaanuaril 2022.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis EIS (eelnõu toimiku number 15-
137928). Eelnõu kooskõlastasid märkustega Keskkonnaministeerium, Siseministeerium ja
Maaeluministeerium. Sotsiaalministeerium eelnõu ei kooskõlastanud. Eelnõule esitasid
märkuseid Veeteede Amet, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
ja TTÜ Eesti Mereakadeemia. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ka Eesti Merekoolile,
Eesti Laevajuhtide Liidule, Eesti Väikesadamate Liidule, Logistika ja Transiidi
Assotsiatsioonile, AS Eesti Lootsile, Eesti Sadamate Liidule, Eesti Ajalooliste Laevade Seltsile
ning Eesti Kaugpüüdjate Liidule, kes eelnõule märkuseid ei esitanud. Justiitsministeerium
kooskõlastas eelnõu märkustega. Märkustega arvestamise tabel on esitatud eelnõu lisas 2.
Kuigi eelnõu on ministeeriumidega juba eelnevalt kooskõlastatud, esitas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium eelnõu enne Vabariigi Valitsusele esitamist ministeeriumidele
kooskõlastamiseks ja merendussektoriga seotud asutustele, esindusorganisatsioonidele ja
ettevõtjatele uuesti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, kuna eelnõu on pärast
kooskõlastamist täiendatud uute sätetega. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude
infosüsteemis EIS (eelnõu toimiku number 19-114729).
Eelnõu kooskõlastasid märkustega Justiitsministeerium, Maaeluministeerium,
Keskkonnaministeerium, Siseministeerium ning arvamuse esitasid Maanteeamet, Veeteede
Amet, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing ja hr Raul Kleinson. Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet andsid teada, et neil eelnõu osas
märkusi ei ole. Sotsiaalministeerium jättis eelnõu kooskõlastusringil kooskõlastamata, kuid
selle järgselt toimunud ametnike vahelisel kohtumisel on eelnõu asjaosaliste kokkuleppel
muudetud.
28
Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bb3752ce-7083-405f-b587-7690f49c223c
29
Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b14ac0bc-2f05-4714-8364-55f0e81a729c
94
„Meresõiduohutuse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu“
seletuskiri
Lisa 1
RAKENDUSAKTIDE KAVANDID
KAVAND 1
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määruse nr 29 „Alla
24-meetrise pikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 3 lõike 3 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määruse nr 29 „Alla
24-meetrise pikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määruses nr 29 „Alla
24-meetrise pikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Alla 24-meetrise pikkusega laeva mõõtmise ja mõõtekirja väljastamise tingimused ning
mõõtekirjale kantavate andmete loetelu“;
2) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva määruse alusel arvutatakse laeva mahutavust Eesti riigilipu all sõitvale uuele ja
olemasolevale alla 24-meetrise pikkusega laevale, välja arvatud kalalaevale.“;
3) paragrahvi § 2 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käeoleva määruse alusel väljastatakse mõõtekiri Eesti riigilipu all sõitvale uuele ja
olemasolevale alla 24-meetrise pikkusega laevale.“;
4) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
1
KAVAND 2
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Laeva turvaülevaatuse tegemise kord
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 111 lõike 8 alusel.
§ 1. Üldsätted
Laeva turvaülevaatusele (edaspidi ülevaatus) kuuluvad kõik laevad, mis on määratletud
vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel
kehtestatud „Rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi“ (edaspidi ISPS
koodeks) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 laevade ja
sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129,
29.04.2004, lk 6–91) nõuetele.
§ 2. Ülevaatuse tegemise eeldus
(1) Enne ülevaatuse tegemist peab Veeteede Amet olema kooskõlastanud laeva turvaplaani.
(2) Kui laeva turvaplaan ei vasta nõuetele, võib ülevaatuse edasi lükata seni, kuni reeder on
kasutusele võtnud meetmed nõuete täitmiseks.
§ 3. Taotlus ülevaatuse tegemiseks
(1) Reeder peab esitama Veeteede Ametile taotluse ülevaatuse tegemiseks Eesti sadamas
vähemalt seitse kalendripäeva enne soovitud ülevaatust.
(2) Reeder peab esitama Veeteede Ametile taotluse ülevaatuse tegemiseks välisriigi sadamas
vähemalt 14 kalendripäeva enne soovitud ülevaatust.
§ 4. Ülevaatuse ettevalmistamine
(1) Veeteede Amet töötab kooskõlastatult reederiga välja ülevaatuse plaani.
(2) Veeteede Amet valmistab ette vajalikud dokumendid ülevaatuse edukaks ja efektiivseks
tegemiseks.
§ 5. Ülevaatuse aruanne
(1) Ülevaatuse kohta koostab Veeteede Amet ülevaatuse aruande.
(2) Ülevaatuse aruanne sisaldab ülevaatuse plaani, ülevaatuse teostajate nimesid, ülevaatuse
tegemise aega, andmeid reederi kohta ning märkuste ja mittevastavuste korral ka vastavat
informatsiooni. Märkus on ülevaatuse käigus tuvastatud asjaolu, mida toetab objektiivne tõend.
Mittevastavus on olukord, kus objektiivsed tõendid osutavad nõuete mittetäitmisele ja mis
nõuab parandusmeetmete kasutuselevõtmist.
(3) Ülevaatuse aruanne koostatakse kahes eksemplaris. Üks ülevaatuse aruande
originaaleksemplar jääb laeva ja teine Veeteede Ametile.
2
§ 6. Reederi kohustused ülevaatuse tegemisel
Reeder on kohustatud:
1) teavitama ülevaatusega seotud laevapere liikmeid ülevaatuse eesmärkidest ja ulatusest;
2) nimetama ülevaatuse ajaks enda esindaja;
3) tagama ülevaatuse läbiviimiseks vajalikud vahendid;
4) tagama Veeteede Ameti nõutud tõendusmaterjalide kättesaadavuse;
5) tegema Veeteede Ametiga koostööd, et tagada ülevaatuse eesmärkide saavutamine.
§ 7. Laeva turvatunnistuse väljastamine ja kehtivus
(1) Veeteede Amet väljastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel kohase
turvatunnistuse või ajutise turvatunnistuse laevale pärast laeva esmast või täisülevaatust
vastavalt rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse (edaspidi ISPS koodeks)
sätestatud nõuetele.
(2) Turvatunnistuse ja ajutise turvatunnistuse kinnitamise ja kehtivuse nõuded on sätestatud
ISPS koodeksis.
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2006. a määrus nr 40 „Laeva
turvaülevaatuse läbiviimise kord ja laeva turvalisuse tunnistuse vorm“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
3
KAVAND 3
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja taristuministri 14. augusti 2014. a määruse nr 65 „Veeteede Ametile
esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“
muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 14 lõike 3 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 14. augusti 2014. a määruse nr 65 „Veeteede Ametile
esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“
muutmine
Majandus- ja taristuministri 14. augusti 2014. a määruse nr 65 „Veeteede Ametile esitatavate
laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas määruses nimetatud dokumendid tuleb esitada Veeteede Ametile
kooskõlastamiseks enne vastava ehitusetapi alustamist.“;
2) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 11 -13 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva määruse §-s 2 nimetatud tehnilise ülesande võib esitada Veeteede Ametile
eraldiseisvalt kooskõlastamiseks enne projekteerimise alustamist.
(12) Käesoleva määruse § 11 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud dokumendid võib esitada Veeteede
Ametile eraldiseisvalt kooskõlastamiseks enne katsetuste alustamist.
(13) Käesoleva määruse § 11 punktis 3 nimetatud dokumendi võib esitada Veeteede Ametile
eraldiseisvalt pärast katsetusi.“;
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
4
KAVAND 4
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 172 lõike 8 alusel.
§ 1. Reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu
Reisijateveo tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) laeva nimi;
2) registrinumber;
3) tunnusnumber või kutsung;
4) kodusadam;
5) kogumahutavus;
6) laevapere suurus;
7) lubatud reisijate arv;
8) kinnitus, et laev on läbinud meresõiduohutuse seaduse kohase ülevaatuse ja on tunnistatud
merekõlblikuks;
9) lubatud sõidupiirkond;
10) märkused piirangute ja lisatingimuste kohta;
11) märge, kas tunnistusele on lisatud varustuse loetelu;
12) tunnistuse kehtivusaeg;
13) tunnistuse väljastamise koht ja kuupäev;
14) tunnistuse väljastaja allkiri.
§ 2. Siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu
Siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) laeva nimi;
2) registrinumber;
3) üldpikkus;
4) laius;
5) süvis;
6) vabaparras;
7) reederi nimi ja registrikood;
8) laevapere suurus;
9) lubatud reisijate arv;
10) kinnitus, et laev on läbinud meresõiduohutuse seaduse kohase ülevaatuse ja on tunnistatud
sõidukõlblikuks;
11) lubatud sõidupiirkond;
12) märkused piirangute ja lisatingimuste kohta;
13) märge, kas tunnistuse juurde kuulub varustuse loetelu;
14) tunnistuse kehtivusaeg;
15) tunnistuse väljastamise koht ja kuupäev;
16) tunnistuse väljastaja allkiri.
§ 3. Määruse kehtetuks tunnistamine
5
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. aasta määrus nr 37 „Reisijateveo
tunnistuse vorm“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
6
KAVAND 5
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. augusti 2005. a määruse nr 90
„Reisiparvlaevade eripüstuvusnõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 172 lõike 7 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. augusti 2005. a määruse nr 90
„Reisiparvlaevade eripüstuvusnõuded“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. augusti 2005. a määruse nr 90 „Reisiparvlaevade
eripüstuvusnõuded“ preambulis asendatakse tekstiosas „§ 32 lõike 8“ tekstiosaga § 172 lõike7“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
7
KAVAND 6
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 173 lõike 5 alusel.
§ 1. Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete loetelu
Ajaloolise laeva tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) laeva nimi;
2) kutsung;
3) kodusadam;
4) kogumahutavus;
5) pikkus;
6) ehitusaasta;
7) registrinumber;
8) lubatud inimeste arv pardal;
9) lubatud sõidupiirkond;
10) märkused piirangute ja lisatingimuste kohta;
11) kinnitus, et laev tegutseb ajaloolise laevana ja vastab ajaloolisele laevale esitatavatele
nõuetele;
12) tunnistuse kehtivusaeg;
13) tunnistuse väljastamise koht ja kuupäev;
14) tunnistuse väljastaja allkiri.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
8
KAVAND 7
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
24-meetrise ja suurema pikkusega kalalaeva sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse,
vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid1
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab kalalaeva sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse
ja varustuse nimekirja vormid.
(2) Määrust kohaldatakse:
1) Eesti riigilippu kandvale kalalaevale pikkusega 24 meetrit ja enam;
2) Eesti sise- või territoriaalvees kalastavale ja Eesti sadamas oma saaki lossivale välisriigi
lippu kandvale kalalaevale pikkusega 24 meetrit ja enam.
§ 2. Mõisted
§ 3. Uue laeva projekteerimine, ehitamine ja seadistamine
§ 4. Üldnõuded olemasolevale laevale
§ 5. Kalalaeva sõidupiirkonnad raadioside tagamiseks vajalike raadioseadmete järgi
§ 6. Vabastused
2. peatükk
TEGUTSEMINE HÄDAOLUKORRAS, ÕPPEHÄIRED JA ÕPPUSED
§ 7. Üldhäire alarmsüsteem, häireplaan ja juhendid hädaolukorras tegutsemiseks
§ 8. Laeva õppused ja treeningud
§ 9. Väljaõpe ja juhendamine laeval
§ 10. Kanded logiraamatusse
§ 11. Laeva mahajätmise käsiraamat
3. peatükk
RAADIOSIDE JA ENERGIAALLIKAD
§ 12. Raadioseadmete funktsionaalsed nõuded
§ 13. Raadioseadmete paigaldus
9
§ 14. Üldnõuded raadioseadmetega varustatuse kohta
§ 15. Raadioseadmed A1-merealas kalastaval laeval
§ 16. Raadioseadmed A2-merealas kalastaval laeval
§ 17. Raadioseadmed A3-merealas kalastaval laeval
§ 18. Raadioseadmed A1-, A2-, A3- ja A4-merealas kalastaval laeval
§ 19. Raadiovaht
§ 20. Energiaallikad
§ 21. Tehniline hooldus
4. peatükk
NAVIGATSIOONIVAHENDID JA -SEADMED
§ 22. Navigatsioonivahendid ja -väljaanded
§ 23. Signalisatsioonivahendid
5. peatükk
PÄÄSTEVAHENDID
§ 24. Kohaldamine
§ 25. Üldnõuded päästepaadile ja -parvele ning valvepaadile
§ 26. Valvepaadi varustus
§ 27. Valvepaadi veeskamisseadmed
§ 28. Päästevahendite raadioseadmed
§ 29. Radartransponder
§ 30. Veeülikond
6. peatükk
PÜSTUVUS
§ 31. Püstuvuse kriteeriumid
§ 32. Püstuvuse informatsioon
§ 33. Lisaohutusnõuded eriliste püügiviiside korral
§ 34. Kreenikatse
7. peatükk
MÄÄRUSE RAKENDAMINE
10
§ 35. Tunnistuste väljastamine
Määruse nõuetele vastavale laevale väljastatakse määruse lisades esitatud vormikohased
tunnistused.
§ 36. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. detsembri 2004. a määrus nr 222 „Kalalaevade
ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse
nimekirja vormid1“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 37. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele
kalalaevadele ühtne ohutuskord (EÜT L 34, 09.02.1998, lk 1–29), muudetud direktiividega
1999/19/EÜ (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 48–49), 2002/35/EÜ (EÜT L 112, 27.04.2002, lk 21–
33) ja 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ning määrusega (EÜ) nr 219/2009 (ELT
L 87, 31.03.2009, lk 109–154).
Lisa 1. Vastavuse tunnistus
Lisa 2. Vabastuse tunnistus
Lisa 3. Vabastuse nimekiri
11
KAVAND 8
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Laeva ohutusnõuded
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab laeva ohutusnõuded.
(2) Määrust kohaldatakse:
1) 12-meetrise ja suurema pikkusega kalalaevale niivõrd, kuivõrd kalalaevale esitatud nõuded
ei ole sätestatud meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 4 alusel kehtestatud määruses;
2) alla 24-meetri pikkusele reisilaevale;
3) alla 500-se kogumahutavusega kaubalaevale;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata laevale niivõrd, kuivõrd see on määruses
sätestatud.
§ 2. Mõisted
§ 3. Lühendid
§ 4. Laevade jaotamine klassideks sõidupiirkonna järgi
§ 5. Olemasolev laev
2. peatükk
RAADIOSEADMED
§ 6. Funktsionaalsed nõuded
§ 7. Raadioseadmete paigaldus
§ 8. Raadioseadmete üldnõuded
§ 9. Raadioseadmed
§ 10. Raadiovaht
§ 11. Energiaallikad
§ 12. Tehniline hooldus
3. peatükk
NAVIGATSIOONIVAHENDID JA -SEADMED
§ 13. Vabastused
§ 14. Navigatsioonivahendite ja -seadmete nõutav kogus laevas
12
§ 15. Nõuded kõikidele laevadele sõltumata kogumahutavusest
§ 16. Nõuded laevale kogumahutavusega 150 ja enam ning kõigile reisilaevadele
§ 17. Nõuded laevale kogumahutavusega 300 ja enam ning kõigile reisilaevadele
§ 18. Nõuded laevale kogumahutavusega 500 ja enam
§ 19. Nõuded laevale kogumahutavusega 1600 ja enam
§ 20. AIS
§ 21. Merekaardid ja navigatsioonilised väljaanded
4. peatükk
PÄÄSTEVAHENDID
§ 22. Üldnõuded
§ 23. Reisilaeva kollektiivsed päästevahendid
§ 24. Kaubalaeva (välja arvatud tanker) kollektiivsed päästevahendid
§ 25. Tankeri kollektiivsed päästevahendid
§ 26. Kalalaeva kollektiivsed päästevahendid
§ 27. Päästepaadi varustus
§ 28. Valvepaadi varustus
§ 29. Nõuded valvepaadile
§ 30. Päästepaadi, päästeparve ja valvepaadi veeskamisseadmed
§ 31. Individuaalsed päästevahendid
5. peatükk
TULETÕRJEVAHENDID
§ 32. Üldnõuded
§ 33. Tuletõrjevarustuse kogus
6. peatükk
SIGNAALSEADMED JA -VAHENDID
§ 34. Üldnõuded
§ 35. Pürotehnika nõutav kogus
13
7. peatükk
KESKKONNAKAITSE ALASED NÕUDED
§ 36. Nõuded naftareostuse vältimiseks
§ 37. Nõuded reovee reostuse vältimiseks
§ 38. Nõuded prügireostuse vältimiseks
8. peatükk
ÜLDHÄIRE ALARMSÜSTEEM JA TREENINGJUHEND
§ 39. Üldhäire alarmsüsteem, häireplaan ja juhendid hädaolukorras tegutsemiseks
§ 40. Laeva treeningjuhend
9. peatükk
MEHAANILISED SEADMED
§ 41. Üldsätted
§ 42. Sisepõlemismootorid
§ 43. Kuivendusseadmed
§ 44. Kuivenduspumpade arv
§ 45. Tagasikäigu seadmed
§ 46. Rooliseade
§ 47. Lisanõuded elektrilisele ja elekterhüdraulilisele rooliseadmele
§ 48. Masinaruumi ventilatsioonisüsteem
§ 49. Side silla ja masinaruumi vahel
§ 50. Mehaanikute väljakutsesignalisatsioon
§ 51. Avariiseadmete paigutus reisilaeval
§ 52. Mehhanismide juhtimisseadmed
§ 53. Aurusüsteemid
§ 54. Suruõhusüsteemid
§ 55. Mürakaitse
10. peatükk
ELEKTRISEADMED
14
§ 56. Üldnõuded
§ 57. Peaelektrienergiaallikas ja valgustussüsteem
§ 58. Avariielektrienergiaallikas
§ 59. Parvlaeva lisa avariivalgustus
§ 60. Ettevaatusabinõud elektrienergia kasutamisel
11. peatükk
TÄIENDAVAD NÕUDED PERIOODILISELT MEHITAMATA MASINARUUMILE
§ 61. Üldnõuded
§ 62. Tuleohutus
§ 63. Uputusevastane kaitse
§ 64. Peamasina juhtimine sillast
§ 65. Side
§ 66. Alarmsüsteem
§ 67. Kaitsesüsteemid
§ 68. Erinõuded mehhanismidele, kateldele ja elektriseadmetele
12. peatükk
PEELESTIK, ANKRU-, SILDUMIS- JA PUKSIIRSEADMED
§ 69. Peelestik ja taglas
§ 70. Ankruseadmed
§ 71. Sildumisseadmed
§ 72. Puksiirseadmed
13.peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 73. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
15
KAVAND 9
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruse nr 30 „Kohalikus
rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse
tunnistuse vorm“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 6 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruse nr 30 „Kohalikus
rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse
tunnistuse vorm“ muutmine
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Kohalikku rannasõitu tegeva reisilaeva ohutusnõuded, reisilaevade klassid,
sõidupiirkonnad ja ohutuse tunnistuse vorm“;
2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruse nr 30 „Kohalikus
rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse
vorm1“ preambulis asendatakse tekstiosa „§ 32 lõike 7“ tekstiosaga „§ 19 lõike 7“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
16
KAVAND 10
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Sõjalaeva ja enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja
navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse sõjalaeva ja enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva
side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded.
§ 2. Laeva varustamine sidevahenditega
(1) A1-, A2- ja A3-merealas peab laev olema varustatud sidevahenditega vastavalt lisale 1.
(2) Läänemerel konvois liikuval sõjalaeval ja politseiasutuse laeval, millel on A1-merealas
nõutav aparatuur, võib puududa A2-merealas nõutav aparatuur, kui ühel konvois olevatest
laevadest on A2-merealas nõutav aparatuur olemas.
(3) Laevatatavatel sisevetel on nõutav VHF-raadioseade, mis tagab saate ja vastuvõtu
sagedusribas 156–174 MHz. Peipsi järvel sõitvatel laevadel peab lisaks sellele olema kaks
kantavat GMDSS nõuetele vastavat VHF-raadioseadet.
§ 3. Laevade varustamine navigatsioonivahenditega
Laev peab olema varustatud navigatsioonivahenditega vastavalt lisale 2.
§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. jaanuari 2004. a määrus nr 24 „Sõja- ja
piirivalvelaevade ning muude riigihaldusülesandeid täitvate laevade side- ja
navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
Lisa 1.
Lisa 2.
17
KAVAND 11
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Meremeeste registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 29 lõike 2 alusel.
§ 1. Registri nimi ja pidamise eesmärk
§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja
§ 3. Registri pidamine
§ 4. Registrisse kantavad andmed ja dokumendid
§ 5.Registrisse kantud andmete õigsuse ja tervikluse tagamine
§ 6. Juurdepääs registri andmetele
§ 7. Registri kasutamise kord
§ 8. Andmevahetus teiste andmekogudega
§ 9. Andmete esitaja autentimine ja autoriseerimine
§ 10. Andmete töötlemine ja õigsuse tagamine
§ 11. Järelevalve registri pidamise üle
§ 12. Registri pidamise rahastamine
§ 13. Registri lõpetamine
§ 14. Määruse kehtetuks tunnistamine
§ 15. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
18
KAVAND 12
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Väikelaevajuhi teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineerimise, tunnistuse
taotlemise ja väljastamise kord ning tunnistuse vorm
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 39 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTE
§ 1. Reguleerimisala
Määrus sätestab väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineerimise
ning tunnistuste taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse vormi.
2. peatükk
NÕUDED VÄIKELAEVAJUHI TEOREETILISTELE TEADMISTELE JA
PRAKTILISTELE OSKUSTELE
§ 2. Nõuded terminoloogia- ja merepraktikaalastele teadmistele ja oskustele
§ 3. Nõuded püstuvusalastele teadmistele
§ 4. Nõuded meresõiduohutusalastele teadmistele ja oskustele
§ 5. Nõuded meteoroloogiaalastele teadmistele
§ 6. Nõuded navigatsioonialastele teadmistele ja oskustele
§ 7. Nõuded väikelaeva käsitsemise teadmistele ja oskustele
§ 8. Nõuded merepääste ja -otsingutealastele teadmistele ja oskustele
§ 9. Nõuded keskkonnareostuse vältimise teadmistele
3. peatükk
VÄIKELAEVAJUHI VÄLJAÕPE JA VÄIKELAEVAJUHI TUNNISTUS
§ 10. Väikelaevajuhi väljaõpe
§ 11. Väikelaevajuhi eksam
§ 12. Väikelaevajuhi eksami komisjon
§ 13. Väikelaevajuhi praktikaarvestus
§ 14. Väikelaevajuhi eksami ja praktikaarvestuse sooritanud isikute nimekiri
§ 15. Väikelaevajuhi tunnistus
19
§ 16. Väikelaevajuhi tunnistuse väljastamine
§ 17. Välisriigis sooritatud väikelaevajuhi väljaõpe või välisriigis väljaantud
väikelaevajuhi tunnistus
4. peatükk
VÄIKELAEVA RAADIOSIDEOPERAATORI VÄLJAÕPE JA TUNNISTUS
§ 18. Väikelaeva raadiosideoperaatori väljaõpe
§ 19. Nõuded väikelaeva raadiosideoperaatori teadmistele ja oskustele
§ 20. Nõuded väikelaeva raadiosideoperaatori väljaõppe õppekavale ja õppevahenditele
§ 21. Väikelaeva raadiosideoperaatori eksam
§ 22. Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistus
§ 23. Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamine
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 24. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
20
KAVAND 13
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu
kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 391 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruses nr 11 „Jeti ohutu
kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse
taotlemise ja väljastamise kord ning tunnistuse vorm“;
2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrus sätestab jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded,
eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse vormi.
3) paragrahvi 11 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 11 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Jetijuhi tunnistus väljastatakse meresõiduohutuse seaduse § 391 lõikes 13 sätestatud tähtaja
jooksul.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
21
KAVAND 14
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Ballastvee konventsiooni kohase vabastuse andmise taotluses ning riskihindamise ja
vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, riskihindamise
ja vahehindamise läbiviimise, vabastuse andmise taotluse menetlemise, vabastuse
andmisest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise kord
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 444 lõike 8, § 445 lõike 5 ja § 446 lõike 4
alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega sätestatakse laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta
rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi konventsioon) reeglis A-4 sätestatud vabastuse
(edaspidi vabastus) andmise taotluses ning riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks
esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, riskihindamise ja vahehindamise läbiviimise,
vabastuse andmise taotluse menetlemise, vabastuse andmisest keeldumise ja vabastuse
kehtetuks tunnistamise kord.
§ 2. Taotluses esitatavad andmed ja dokumendid
(1) Veeteede Ametile vabastuse saamiseks esitatav taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja
dokumente:
1) laeva nimi, IMO number, kutsung, kodusadam ja kogumahutavus;
2) reederi nimi, registrikoodandmed ja kontaktandmed;
3) laevas ballastvee käitlemise kirjeldus, sealhulgas ülevaade kasutatavast ballastvee
käitlemise tehnoloogist või seadmetest, kui see on paigaldatud;
4) ballastvee käitlemise kava, mis vastab konventsiooni lisa reegli B-1 nõuetele;
5) väljavõte ballastvee registriraamatu kannetest vastavalt konventsiooni lisa reegli B-2
nõuetele;
6) taotletav vabastuse andmise periood kalendrikuu täpsusega;
7) vabastuse taotlemise põhjendus:
8) ballastvee sissevõtmise- ja vastuvõtusadama nimed taotletava vabastuse kehtivuse
perioodil;
9) ühekordse reisi puhul laeva väljumis- ja saabumiskuupäev ja kellaaeg;
10) korduvreiside puhul reiside sagedus, prognoositav reiside koguarv, ballastvee
väljapumpamise regulaarsus ja eeldatav maht vabastuse kehtivuse perioodil;
11) riskihindamise läbiviimiseks vajalikud andmed ja dokumendid.
(2) Kui laeva töökeel ei ole eesti või inglise keel, peavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides
8 ja 9 nimetatud dokumendid olema tõlgitud inglise keelde.
§ 3. Riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavad andmed ja dokumendid
(1) Riskihindamise läbiviimiseks esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) lähte- ja sihtsadama(te) biogeograafilisi piirkondi;
22
2) sihtliikide tuvastamiseks vajalikke andmeid lähtesadama(te)s, sadama piirkonnas ja
biogeograafilises piirkonnas leiduvate võõrliikide (sh krüptogeensete liikide) ja kohalike
liikide kohta, mida ei leidu sihtsadamas;
3) andmeid sihtliikide leidumise kohta sihtsadama(te)s, sadama piirkonnas ja
biogeograafilises piirkonnas;
4) andmeid sihtliikide erinevuse kohta lähte- ja sihtsadama(te)s, sadama piirkonnas ja
biogeograafilises piirkonnas;
5) liikide elukäiku ja füsioloogist taluvusvõimet iseloomustavaid andmeid, eelkõige iga
eluetapiga seotud soolsuse ja temperatuuritaluvust, ning
6) sihtliigi poolt nõutavat elupaigatüüpi ja selle olemasolu sihtsadamas.
§ 4. Vabastuse taotluse menetlemine
§ 5. Riskihindamise ja vahehindamise läbiviimine
§ 6. Vabastuse andmisest keeldumine ja vabastuse kehtetuks tunnistamine
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
23
KAVAND 15
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Loakohustuslike hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö
aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö tegemisele
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 5 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse loakohustuslike hüdrograafiliste mõõdistustööde
(edaspidi mõõdistustöö) loetelu, mõõdistustööks loa andmise ja mõõdistustöö aruande
heakskiitmise kord ning mõõdistustöö tegemise nõuded.
(2) Käesolevat määrust kohaldatakse mõõdistustöö tegemisele Eesti merealal ja laevatataval
siseveekogul, mida ei ole teinud Veeteede Amet.
(3) Mõõdistustöö tegemisel Eesti merealal ja laevatataval siseveekogul lähtutakse
Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni kehtestatud standardist S-44 või samaväärsetest
nõuetest.
§ 2. Mõõdistustööde loetelu
(1) Veeteede Ameti luba on vaja navigatsiooniohutust mõjutava mõõdistustöö tegemiseks.
(2) Navigatsiooniohutust mõjutavaks mõõdistustööks on järgmised mõõdistustööd:
1) sadama, akvatooriumi ja laevatee mõõdistus;
2) süvendus-, ehitus-, lõhkamis- ja sügavust muutva töö järgne mõõdistus;
3) projekteerimiseks tehtud mõõdistus;
4) kaadamisala ja potentsiaalselt ohtliku koha mõõdistustöö.
(3) Veeteede Ameti luba ei ole vaja süvendustöö vaheetappide kontrollmõõdistuste tegemiseks,
mis tehakse enne süvendustöö lõpetamist.
§ 3. Mõõdistustöö tegemiseks loa andmise kord
(1) Mõõdistustöö tegemise loa saamiseks tuleb enne töö alustamist Veeteede Ametile esitada
taotlus ja mõõdistustöö kavand.
(2) Mõõdistustöö kavand peab sisaldama:
1) mõõdistustöö põhjendust;
2) mõõdistatava ala asukohta ja ulatust;
3) mõõdistustöö ajakava ja mahtu;
4) mõõdistustöö metoodikat ja täpsusklassi;
5) kasutatava aparatuuri tehnilisi andmeid;
6) mõõdistuskoha määramise metoodikat;
7) esialgset hinnangut saadavate andmete täpsuse kohta;
8) põhjaproovi võtmise koha esialgseid koordinaate ja kaadamisala koordinaate, kui mõõdistus
on seotud süvendustöödega.
24
(3) Veeteede Ametil on õigus mõõdistustöö tegijalt nõuda mõõdistustöö kavandi muutmist, kui
see on vajalik ohutu veeliikluse tagamiseks.
(4) Veeteede Amet annab loa või keeldub selle andmisest seitsme päeva jooksul taotluse
esitamisest arvates.
§ 4. Nõuded mõõdistustöö tegemisele
(1) Mõõdistustöö tegemise aluseks on mõõdistustööks loa andmise aluseks olnud mõõdistustöö
kavand.
(2) Veeteede Ametil on õigus jälgida ja kontrollida mõõdistustöö tegemist ja mõõdistamise
käigus kogutud ja loodud andmete töötlemist.
(3) Mõõdistustööl kasutatavad seadmed ja aparatuur peavad võimaldama sügavuste mõõtmist
ja koha määramist kavandatava täpsusklassi saavutamiseks piisava täpsusega.
§ 5. Mõõdistustöö aruanne ja selle heakskiitmine
(1) Mõõdistustöö tegija peab koostama mõõdistustöö tegemise ja tulemuse kohta aruande.
Aruanne koostatakse digitaalselt või paberil ja selle lisad digitaalselt.
(2) Mõõdistustöö aruanne peab sisaldama:
1) horisontaalse ja vertikaalse määramatuse arvutust;
2) koha määramiseks kasutatud lähtepunktide ja uute määratud punktide koordinaate
rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteemis WGS-84 (edaspidi WGS-84
koordinaatsüsteem), kui need olid asukohamääranguks vajalikud;
3) veetaseme mõõtmise metoodikat ja mõõtmistulemust vähemalt ühetunnise intervalliga;
4) põhjasette proovi võtmise korral selle tulemust, proovipunktide koordinaate ja sette
kirjeldust;
5) süvendustööde puhul kaadamisala koordinaate.
(3) WGS-84 koordinaatsüsteemist erineva koordinaatsüsteemi kasutamisel mõõdistustööl on
vajalik andmete ümberarvutus (transformeerimine), näidates kasutatud ülemineku parameetreid
ja arvutusvalemeid.
(4) Mõõdistustöö aruande kohustuslikud lisad on:
1) WGS-84 või L-Est97 koordinaatsüsteemis mõõdistusplaan digitaalselt;
2) meresõidu seisukohalt oluliste avastatud objektide koordinaadid ja sügavused eraldi
tekstifailina;
3) andmetöötluse läbinud hõrendamata sügavuspunktid XYZ-formaadis tekstifailina;
4) mõõdistuse algandmestik enne andmetöötlust digitaalselt.
§ 6. Mõõdistustöö aruande heakskiitmiseks
(1) Mõõdistustöö tegija peab aruande esitama Veeteede Ametile heakskiitmiseks kolme kuu
jooksul mõõdistustööde lõppkuupäevast või kuue kuu jooksul mõõdistustööde kavandi
kooskõlastamise kuupäevast.
(2) Kui aruanne on koostatud paberil, esitatakse see Veeteede Ametile kahes eksemplaris.
25
(6) Veeteede Amet kiidab mõõdistustöö aruande heaks või keeldub selle heakskiitmisest
seitsme päeva jooksul aruande esitamisest arvates.
(7) Kui mõõdistustöö aruanne on esitatud paberil, kuulub aruande üks eksemplar koos lisadega
säilitamisele Veeteede Ametis ja teine eksemplar tagastatakse mõõdistustöö tegijale.
(8) Heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud mõõdistustöö andmed kannab Veeteede
Amet hüdrograafia infosüsteemi.
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2002. a määrus nr 27 „Hüdrograafiliste
mõõdistustööde tegemise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
26
KAVAND 16
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise, muutmise ja märgistusest teavitamise
nõuded ning kord
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 6 alusel.
§ 1. Navigatsioonimärgistus
(1) Navigatsioonimärgistus jaguneb ametlikus navigatsiooniteabes avaldatavaks (edaspidi
reglementeeritud navigatsioonimärgistus) ja seal mitteavaldatavaks märgistuseks (edaspidi
reglementeerimata navigatsioonimärgistus).
(2) Tasulisi teenuseid osutava sadama navigatsioonimärgistus peab olema reglementeeritud.
Sadamas, kus ei osutata tasulisi teenuseid, võib kasutada nii reglementeeritud kui ka
reglementeerimata navigatsioonimärgistust.
(3) Reglementeeritud navigatsioonimärgistus peab vastama käesoleva määruse lisas 1 esitatud
nõuetele.
(4) Reglementeerimata navigatsioonimärgistuse rajamisel tuleb tagada, et
navigatsioonimärgistus ei eksitaks veeliiklejat ja on soovitatav järgida lisas 1 esitatud nõudeid.
§ 2. Navigatsioonimärgistuse rajamine ja muutmine
(1) Navigatsioonimärgistuse rajamiseks ja muutmiseks loa saamiseks tuleb Veeteede Ametile
esitada taotlus ja sellega seonduvad järgmised andmed või dokumendid:
1) reglementeeritud navigatsioonimärgistuse puhul selle rajamise või muutmise projekt;
2) reglementeerimata navigatsioonimärgistuse puhul selle rajamise või muutmise põhjendus ja
märgistuse skeem.
(2) Veeteede Amet annab loa või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul taotluse esitamisest
arvates.
§ 3. Reglementeeritud navigatsioonimärgistuse projekt
(1) Navigatsioonimärgistuse projekt (edaspidi projekt) tuleb koostada selliselt, et see on loetav,
vastuoludeta ja erialaspetsialistile arusaadav ning üheselt mõistetav.
(2) Kui projekt koostatakse enne süvendustöid, esitatakse see eelprojektina, millele
kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid.
(3) Projekt koosneb seletuskirjast ja joonistest.
(4) Projektis tuleb esitada:
1) navigatsioonimärgistuse rajamise põhjendus;
2) projekteeritava navigatsioonimärgistuse asukoha skeem või kirjeldus;
3) ala navigatsioonimärgistust mõjutavad looduslikud tingimused;
4) navigatsiooniolude kirjeldus – eeldatav liiklussagedus ja veeliikluse korraldus;
27
5) navigatsiooniperioodi kestus;
6) projektlaeva parameetrid – pikkus, laius, süvis jms;
7) laevatee paiknemine ja mõõtmed, lõikude vähim sügavus ja laius;
8) andmed ala olemasoleva navigatsioonimärgistuse kohta;
9) käesoleva määruse lisas 2 loetletud andmed vastavalt navigatsioonimärgi tüübile iga
projekteeritava märgi kohta;
10) Veeteede Ameti heakskiidetud mõõdistustöö aruande lisaks oleval mõõdistusplaanil
põhinev projekteeritud navigatsioonimärgistuse asendiplaan;
11) navigatsioonimärgi konstruktsiooni iseloomustus ja joonised;
12) tulega navigatsioonimärgi puhul selle ühildamise soov Veeteede Ameti hallatavasse
navigatsioonimärgistuse kaugseiresüsteemi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 10 nimetatud asendiplaanile tuleb kanda:
1) rannajoon, sügavusarvud, isobaadid, kivid ja põhjatopograafia;
2) eripiirkond ning veealune trass ja rajatis;
3) sadamarajatis, nagu kai ja lainemurdja, ning projekteerimise seisukohast oluline ehitis kaldal;
4) sadama akvatooriumi piir;
5) olemasolev laevatee ja navigatsioonimärgistus;
6) laevatee asend, mille jaoks navigatsioonimärgistus kavandatakse;
7) projekteeritav navigatsioonimärk.
§ 4. Reglementeeritud navigatsioonimärgistuse heakskiitmine
(1) Navigatsioonimärgistuse heakskiitmiseks tuleb navigatsioonimärgistuse rajamisest,
paigaldamisest või muutmisest Veeteede Ametit teavitada.
(2) Veeteede Amet kiidab navigatsioonimärgistuse heaks või keeldub selle heakskiitmisest
seitsme päeva jooksul pärast asjaomase teate esitamist.
(3) Kui projekt koostatakse enne süvendustöid, kooskõlastatakse see eelprojektina. Pärast
süvendustööde valmimist tuleb esitada uuesti kooskõlastamiseks tööprojekt, mis põhineb
süvendustööde järgsel Veeteede Ameti aktsepteeritud mõõdistusel ja on vajadusel korrigeeritud
vastavalt tegelikele oludele.
§ 5. Reglementeeritud navigatsioonimärgistuse andmete avaldamine
Heakskiidetud navigatsioonimärgistuse andmed kannab Veeteede Amet navigatsioonimärkide
andmekogusse ja avaldab navigatsiooniteabes.
§ 6. Hooajaliste navigatsioonimärkide tööst teavitamine
(1) Sadama pidaja tagab ujuvmärkide vees oleku ja hooajaliste tulepaakide töö
navigatsioonimärkide andmekogusse kantud hooajal.
(2) Hooajalise ujuvmärgistuse paigaldamisest või väljavõtmisest on sadama pidaja kohustatud
teavitama Veeteede Ametit hiljemalt märgistuse paigaldamisele või väljavõtmisele järgneva
päeva jooksul e-postile
[email protected].
§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine
28
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määrus nr 18
„Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve
ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
Lisa 1
Lisa 2
29
KAVAND 17
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 7 alusel.
§ 1. Andmekogu nimi ja pidamise eesmärk
(1) Andmekogu nimi on hüdrograafia infosüsteem (edaspidi HIS), inglise keeles Hydrographic
Information System.
(2) HIS-i pidamise eesmärk on hüdrograafiliste andmete töötlemine, et võimaldada Veeteede
Ametil täita õigusaktidest tulenevaid meresõiduohutuse ülesandeid ning teostada riiklikku
järelevalvet.
§ 2. HIS-i vastutav töötleja ja tema pädevus
(1) HIS-i vastutav töötleja on Veeteede Amet.
(2) HIS-i vastutav töötleja korraldab HIS-i pidamise, sealhulgas HIS-is sisalduvate andmete
töötlemise, kaitse, säilimise ja arhiveerimise ning tagab andmete tervikluse ja käideldavuse
füüsiliste, organisatsiooniliste ja infotehniliste vahenditega.
(3) Vastutav töötleja kannab andmed HIS-i elektrooniliselt vastavalt mõõdistusandmete
laekumisele mõõdistuslaevalt ja järgnevatele andmetöötlus- ning kontrolliprotseduuridele.
§ 3. HIS-i pidamine
(1) HIS-i peetakse ühetasandilise elektroonilise andmekoguna.
(2) HIS-i pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust, kõik andmed säilitatakse
digitaalselt.
(3) HIS-i andmete turbeaste on madal (L) ja HIS-i turvaklass on K1T1S0.
§ 4. HIS-is registreeritavad mõõdistustööd
HIS-is registreeritakse:
1) kõik Veeteede Ameti tehtud mõõdistustööde andmed
2) Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel tehtud loakohustuslike hüdrograafiliste
mõõdistustööde andmed.
§ 5. HIS-i kantavad andmed ja dokumendid
HIS-i kantakse:
1) mõõdistusala identifitseerimisandmed;
2) mõõdistusala iseloomustusandmed;
3) mõõdistusala olekuandmed;
4) sügavuspunktid;
30
5) samasügavusjooned;
6) mõõdistamisel tuvastatud kivid, takistused ja vrakid;
7) takistuste ja vrakkide identifitseerimis- ja iseloomustusandmed;
8) muud mõõdistamise käigus kogutud andmed;
9) menetlusandmed, mis sisaldavad teavet mõõdistusandmete allalaadimise taotluste alusel
toimunud tegevuste ja menetlusotsuste kohta.
§ 6. HIS-i kantavate andmete õiguslik tähendus
HIS-i kantavatel andmetel on informatiivne tähendus.
§ 7. Andmevahetus
Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5
alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
§ 8. Juurdepääs HIS-i andmetele
(1) Andmete vaatamisteenus, kaarditeenus (WMS) ja päringuteenus (WFS) on avalikud
veebiteenused.
(2) Andmete väljastamiseks tuleb Veeteede Ametile esitada päring vastavalt käesoleva määruse
§-le 9.
§ 9. Hüdrograafiliste andmete väljastamine
(1) Andmete väljastamiseks esitab taotleja HIS-is päringu, millega määratleb taotletava
andmestiku. Päring registreeritakse Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemis.
(2) Sügavuspunktide ruumiline lahutus 1–3 meetrit on võimalik kuni 10 km2 suuruselt veealalt
juhul, kui vastava tihedusega andmed on andmekogus olemas. Suuremalt alalt saab pärida
sügavuspunktide ruumilist lahutust alates neljast meetrist sõltuvalt olemasolevast
andmetihedusest.
(3) Suurim korraga päritava ala suurus sügavuspunktide ruumilise lahutusega alates neljast
meetrist on 2000 km2.
(4) Pärast andmestiku loomist ja selle valmimist võimaldatakse taotlejal andmestik alla laadida.
§ 10. Ebaõigete andmete parandamine
Kui vastutav töötleja tuvastab infosüsteemis ebaõiged andmed või kui talle on nendest teada
antud, korraldab ta ebaõigete andmete parandamise viivitamata pärast nendest teadasaamist ja
andmete kontrollimist.
§ 11. Järelevalve HIS-i pidamise üle
Järelevalvet HIS-i pidamise üle teostab vastutav töötleja. Andmekaitsealast järelevalvet HIS-i
pidamise seaduslikkuse üle teostab vastavalt oma pädevusele Andmekaitse Inspektsioon.
§ 12. Andmete säilitamine
31
§ 13. HIS-i likvideerimine
HIS-i likvideerimisel otsustatakse andmete teise andmekogusse või riiklikku arhiivi
üleandmine või nende hävitamisele kuulumine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg.
§ 14. Määruse rakendamine ja jõustumine
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist HIS-i kantud andmed, mis vastavad käesoleva määruse
nõuetele, loetakse HIS-i koosseisu kuuluvaiks.
(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
32
KAVAND 18
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Navigatsioonimärkide andmekogu põhimäärus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 8 alusel.
§ 1. Andmekogu nimi ja pidamise eesmärk
(1) Andmekogu nimi on navigatsioonimärkide andmekogu (edaspidi andmekogu).
(2) Andmekogu ingliskeelne nimi on Aids to Navigation Electronic Register.
(3) Andmekogu pidamise eesmärk on navigatsioonimärkide üle arvestuse pidamine ja
navigatsioonimärkide nõuetele vastavuse kontrollimine, et tagada veeliikleja õigeaegne
teavitamine navigatsioonimärkide olemasolust ning töökorras olekust ja tagada riigiasutustele
õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse, turvalisuse ning keskkonnakaitse valdkondliku
juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud
andmed.
§ 2. Andmekogu vastutav töötleja
Andmekogu vastutav töötleja on Veeteede Amet.
§ 3. Andmekogu pidamine ja andmete töötlemise viis
(1) Andmekogu peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Andmekogu pidamisel
kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ning kõik andmed säilitatakse digitaalselt.
(2) Andmekogul on haldusliides ja avalik liides.
§ 4. Andmete kaitse ja nõuded andmekogu pidamisele
(1) Andmekogu vastutav töötleja tagab andmete tervikluse ja käideldavuse, samuti andmekogu
pidamise ning andmekogus sisalduvate andmete töötlemise, kaitse, säilimise ja arhiveerimise
füüsiliste, organisatsiooniliste ja infotehnoloogiliste meetmetega.
(2) Andmekogu andmete turbeaste on madal (L) ja andmekogu turvaklass on K1T1S1.
§ 5. Andmekogu koosseis
(1) Andmekogu koosneb:
1) navigatsioonimärkide ja laevateede andmebaasist;
2) navigatsioonimärgistuse projektide ja nende menetlusandmete andmebaasist.
(2) Andmekogus registreeritakse:
1) Eesti reglementeeritud navigatsioonimärgid;
2) Eesti laevateed.
§ 6. Andmekogu andmed ja dokumendid
33
(1) Navigatsioonimärkide ja laevateede andmebaasi kantakse järgmised andmed:
1) navigatsioonimärkide identifitseerimisandmed;
2) navigatsioonimärkide iseloomustusandmed;
3) navigatsioonimärkide olekuandmed;
4) navigatsioonimärkide ekspluatatsioonilised andmed;
5) navigatsioonimärkide kuuluvusandmed;
6) navigatsioonimärkide menetlusandmed;
7) laevateede üldandmed;
8) laevateede komponentide andmed;
9) alade andmed;
10) liikluseraldusskeemid.
(2) Andmekogusse kantakse ja projektide ning navigatsioonimärkidega seotakse järgmised
dokumendid:
1) navigatsioonimärgistuse projektid ja nende menetlusandmed;
2) navigatsioonimärkide joonised;
3) navigatsioonimärkide fotod.
(3) Menetlusandmed sisaldavad:
1) andmeid navigatsioonimärkide lisamismenetluse ja erinevat liiki muutmismenetluste kohta;
2) andmeid navigatsioonimärgi andmete muutmise ja muutmisega seotud asjaolude kohta.
§ 7. Andmekogusse andmete esitamine
Andmekogusse andmete esitamise õigus on:
1) sadama pidajal;
2) Veeteede Ametil.
§ 8. Andmete esitaja autentimine ja autoriseerimine
(1) Andmekogusse võib andmeid ja dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid
teha isik, kellel on vastavad õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud (edaspidi autentimine).
(2) Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava
sertifikaadi alusel või paroolipõhiselt.
(3) Isiku autoriseerimine toimub andmete esitaja ja andmekogu vastutava töötleja vahelises
lepingus sätestatud tingimustel.
§ 9. Andmevahetus
Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5
alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
§ 10. Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele
(1) Andmekogu andmed on avalikud, välja arvatud andmed, millele on kehtestatud
juurdepääsupiirang.
(2) Andmete esitajal on juurdepääsuõigus endaga seotud andmetele.
34
(3) Vastutaval töötlejal on andmetele juurdepääsuõigus teenistuskohustuste täitmiseks
määratud ulatuses.
§ 11. Ebaõigete andmete parandamise kord
Andmekogust leitud ebaõigete andmete kohta esitatud info alusel teeb pärast andmete
kontrollimist ja asjaolude registreerimist parandused vastutav töötleja.
§ 12. Järelevalve andmekogu pidamise üle
Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostab vastutav töötleja. Andmekaitsealast järelevalvet
andmekogu pidamise seaduslikkuse üle teostab vastavalt oma pädevusele Andmekaitse
Inspektsioon.
§ 13. Andmekogu andmete säilitamine ja arhiveerimine
(1) Andmekogus olevaid andmeid säilitatakse alaliselt.
(2) Andmekogu alusdokumente säilitatakse vastavalt arhiiviseadusele.
§ 14. Andmekogu pidamise rahastamine
Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale
töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest.
§ 15. Määruse rakendamine ja jõustumine
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist andmekogusse kantud andmed, mis vastavad määruses
esitatud nõuetele, loetakse andmekogu koosseisu kuuluvaiks.
(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
35
KAVAND 19
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2011. a määruse nr 93
„Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja
kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa
vorm“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 571 lõike 9 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2011. a määruse nr 93
„Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja
kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa
vorm“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2011. a määruses nr 93 „Lootsitasõidu
loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning
kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning
kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ning eksamiküsimuste teemade loetelu
ja loale kantavate andmete loetelu“;
2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks
tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ning eksamiküsimuste
teemade loetelu ja loale kantavate andmete loetelu.“;
3) määruse 2. peatüki pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „, kehtivusaja pikendamine“;
4) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Lootsitasõidu loale kantakse järgmised andmed:
1) loa number, väljaandmise aeg ja kehtivusaeg;
2) loa omaniku ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
3) väljaandja ametiisiku nimi ja allkiri;
4) sadam või sadamad, kus lootsitasõidu luba kehtib.“;
6) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „ainevaldkondades“ sõnadega „eksamiküsimuste
teemade loetelu kohaselt“;
8) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks;
36
9) määruse lisa 3 tunnistatakse kehtetuks;
8) määruse lisa 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Lisa 4 Lootsitasõidu eksami küsimuste teemade loetelu“
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
37
KAVAND 20
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. jaanuari 2012. a määruse nr 4 „Lootsi
kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi
ja lootsi eksamineerimise kord ning lootsieriala õppekava“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 581 lõike 8 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. jaanuari 2012. a määruse nr 4 „Lootsi
kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi
ja lootsi eksamineerimise kord ning lootsieriala õppekava“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. jaanuari 2012. a määruses nr 4 „Lootsi
kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja
lootsi eksamineerimise kord ning lootsieriala õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja
lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise kord ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja
kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu“;
2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise, kutsetunnistuse
väljaandmise ja lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise kord, lootsieriala eksamiküsimuste
teemade loetelu ning kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu.“;
3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) piirangutega raadioside operaatori (ROC) ning radarnavigatsiooni ja automaatse
radarpositsioonide seadme (ARPA) kasutamise kursuse tunnistused;“;
5) paragrahvi 2 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Lootsi kutsetunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) kutsetunnistuse number, väljaandmise aeg ja kehtivusaeg;
2) lootsi kvalifikatsiooniaste (mereloots, vanemmereloots, sadamaloots või avamereloots);
3) loa omaniku ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
4) väljaandja ametiisiku nimi ja allkiri;
5) lootsimispiirkonnad või sadam või sadamad, kus kutsetunnistus kehtib;
6) lootsimise piirangud.“;
7) paragrahvi 5 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kutsetunnistuse“ sõnadega
„kutsetunnistusele märgitud“;
38
8) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lootsimispiirkonna muutmiseks tuleb sooritada kvalifikatsioonieksam ning
lootsimispiirkonnas asuva sadama või sadamate muutmisel tuleb sooritada
kvalifikatsioonieksam muudatuste osas.“;
9) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „lootsieriala õppekava“ sõnadega „eksamiküsimuste
teemade loetelu“;
10) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;
11) lisad 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
12) lisa 4 asendatakse käesoleva määruse lisaga.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
Lisa 4. Eksamiküsimuste teemade loetelu
39
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. jaanuari 2012. a määruse nr 4 „Lootsi
kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja
lootsi eksamineerimise kord ning lootsieriala õppekava“ muutmine
Lisa 4
EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMADE LOETELU
1. Üldettevalmistus kõigile lootsi kvalifikatsiooniastmetele:
– lootsimispiirkonna üldiseloomustus, lootsimispiirkonna sadamate eeskirjad;
– lootsimispiirkonna navigatsioonilise olukorra tundmine, sidevahendite kasutamine ja
kohustuslike ettekannete esitamise korra tundmine;
– rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon (COLREG 1972);
– teised meresõiduohutust ja keskkonnareostuse vältimist tagavad nõuded antud piirkonnas;
– kehtivad merendusalased rahvusvahelised konventsioonid ja asjaomased Eesti Vabariigi
õigusaktid;
– piirkonna navigatsioonimärgistus ning nende iseloomustus;
– faarvaatrid, ankruplatsid, madalikud jmt nimed ning nende iseloomustus;
– side ja navigatsioonilise info saamine ning edastamine antud piirkonnas;
– liikluseraldusskeemid, laevaliiklusteeninduse piirkond (VTS), nende iseloomustus; täpsed
kursid ja vahemaad lootsimispiirkondades;
– eritüübiliste laevade iseärasused ja piirangud käikude andmisel ning manööverdamisel;
– faktorid, mis mõjutavad laeva juhtimist, nagu tuul, hoovus faarvaatri konfiguratsioon,
meresügavus, diferent, süvis jne;
– vedurlaevade kasutamine ja nende ohutus;
– inglise keele oskus selge suhtlemise tasemel situatsioonide selgitamiseks ja käskluste
andmiseks;
– laeva kontroll-lehe tundmine;
– võimalike ettenägematute asjaolude loetelu piirkonnas;
– lootsi ettekanded navigatsioonimärgistuse vigadest, avastatud puudustest laevades,
laevaõnnetustest ja õnnetusjuhtumitest;
– lootsi tööspetsiifikat puudutavate ohutusnõuete tundmine.
2. Täiendavad nõuded avamerelootsi teadmistele ja oskustele:
Avamerelootsi kandidaat peab tundma Läänemere navigatsioonilist olukorda:
– laevateede liikluseraldusskeeme, navigatsioonilise info saamise sidekanaleid ja aegu;
– tähtsamate tuletornide asukohti ja nende iseloomustust;
– lootsijaamu ja nende sidevõimalusi;
– kursse ja vahemaid peamiste sadamateni ja geograafiliste orientiirideni;
– navigatsioonilist märgistust ja ohte peamistel laevateedel;
– varjumispaiku erinevate tuulte korral ja ohutuid ankrukohti;
– lubatud süviseid ja üldtingimusi Taani väinade läbimiseks;
– tundma Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni (HELCOM) ja rahvusvahelise laevade
põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) reegleid merereostuse
vältimiseks;
– omama jääsõidu kogemusi jäämurdja järel ning tundma jäämurdja ja laevakaravani vahelist
sidesüsteemi.
40
KAVAND 21
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruse nr 75 „Välisriigi lippu
kandvate laevade kontrollimise kord ja laevakontrolli aktile kantavate laevade loetelu“
muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 533 lõike 7 ja § 76 lõike 6 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruse nr 75 „Välisriigi
lippu kandvate laevade kontrollimise kord ja laevakontrolli aktile kantavate laevade
loetelu“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruse nr 75 „Välisriigi lippu
kandvate laevade kontrollimise kord ja laevakontrolli aktile kantavate laevade loetelu“
paragrahvi 1 lõikes 3 asendatakse sõnad „lihtsa konstruktsiooniga puulaevale“ sõnadega
„primitiivse konstruktsiooniga puidust laevale“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
41
KAVAND 22
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 67 lõike 2 alusel.
§ 1. Lootsikviitungile kantavad andmed
Lootsikviitungile kantakse järgmised andmed:
1) lootsiteenust osutanud lootsi nimi;
2) laeva nimi;
3) laeva tüüp;
4) laeva kogumahutavus;
5) laeva lipuriik;
6) laevaomaniku andmed;
7) laeva kapteni nimi;
8) laevaagendi nimi;
9) laeva süvise andmed;
10) laeva pikkus meetrites;
11) laeva laius meetrites;
12) lootsi laevale saabumise aeg ja koht;
13) lootsi laevalt lahkumise aeg ja koht;
14) lootsimisel läbitud meremiilid;
15) teave sadama akvatooriumil lootsimise kohta;
16) laeva lähtesadam;
17) laeva sihtsadam;
18) teave ohtlike kaupade kohta;
19) märkused, mida kapten või loots peab vajalikuks.
§ 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 105 „Lootsikviitungi
vorm“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
42
KAVAND 23
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise
mereinfosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 751 lõike 9 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39
„Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise
mereinfosüsteemi põhimäärus1“ § 4 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
„11) meresõiduohutuse seaduse § 67 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud
lootsikviitungi andmed;“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
43
KAVAND 24
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni nõuetele
vastava kindlustuse või muu rahalise tagatise tunnistuse taotlemise ja väljastamise kord
ning tunnistuse vorm
Määrus kehtestatakse kaubandusliku meresõidu seaduse § 776 lõike 6 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
§ 2. Tunnistuse taotlemine
§ 3. Tunnistuse väljastamine
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
Lisa Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni nõuetele
vastava kindlustuse või muu rahalise tagatise tunnistuse vorm
44
„Meresõiduohutuse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu“
seletuskiri
Lisa 2
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku esitaja
Justiitsministeerium
1. Eelnõu seletuskirjale lisatud tabelist selgub, et Justiitsministeeriumi Arvestatud. Mõeldud on § 47 muutmist. Seletuskirja on vastavalt
poolt 2016. a tehtud märkusi on olulisel määral arvestatud. Eelnõusse muudetud, täiendatud.
on lisandunud meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 86 muudatused.
Seletuskiri on selle muudatuse osas äärmiselt lakooniline: MSOS-i § 86
ja lõiget 1 muudetakse seonduvalt MSOS § 48 lõike 43 lisamisega.
Sättes täpsustatakse väärteokoosseisu objektiivseid tunnuseid,
karistusmäära ei muudeta. Meie arusaamise kohaselt MSOSi § 48 ei
ole lõiget 43 lisatud ei kehtivas õiguses ja seda ei kavandata ka eelnõus.
Kas on mõeldud hoopis § 47 täiendamist? Lisaks palume väärteosättele
põhjalikumat põhjendust.
Täiendavalt jääb üldmärkusena silma, et kehtiva MSOS juriidilise isiku Teadmiseks võetud. Nõustume, et MSOS-s kajastatud sunnirahade,
enamus karistusmäärasid on ajale oluliselt jalgu jäänud. 3200 euro vastutuse ning järelevalve regulatsioon vajab tervikuna üle vaatamist.
suurune rahatrahv merenduse valdkonnas, kus liiguvad majanduslikult MKM tuleb kõnealuste teemade juurde tagasi järgmise MSOS eelnõu
väga suured kasumid, ilmselt neile väga ähvardavalt ei mõju. raames.
Millegipärast on see jäänud 2016. a eelnõu kooskõlastust andes meie
tähelepanuta.
2. Eelnõu § 4 punkt 2 – sadamaseaduse § 1 lõiget 2 täiendatakse Arvestatud osaliselt. Arusaadavuse huvides on täpsustatud
punktiga 5, mille kohaselt sadama alaliseks või ajutiseks sadamaseaduse (edaspidi SadS) § 1 lg 2 p 5 sõnastust. Vastupidiselt
riigikaitseobjektiks määramisel kohaldatakse sadamaseadust JuM hinnangule, on täpsustus SadSis vajalik. Tegemist ei ole
riigikaitseseadusest tulenevate erisustega. Märgime, et viidatud olukorraga, kus SadS-s esitataks nõudeid, kuidas sadamat
muudatus ei ole vajalik ja tekitab ebaselgust ning tuleb seetõttu riigikaitseobjektiks määrata, nimetatud määramisse SadS ei sekku. Küll
eelnõust välja jätta. Kui sadam määratakse ajutiseks või alatiseks aga on oluline arvestada, et kui sadam on riigikaitseseaduse alusel
1
riigikaitseobjektiks, tulevad nõuded sellele riigikaitseseadusest. Muud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks määratud, tulenevad viimati
nõuded (nõuded sadamatele) tulenevad sadamaseadusest. nimetatud seadusest sadamale teatud erisused turvanõuete
Sadamaseaduses ei tohi olla regulatsiooni, kuidas määratakse sadam rakendamisel (sh nt tihedam riskianalüüside teostamise kohustus) ja
riigikaitseobjektiks. See regulatsioon peab tulenema ainult üksnes SadS nõuete täitmisest antud olukorras ei piisa.
riigikaitseseadusest.
3. Seletuskirja mõjude osa Märkus 3.1 Tegemist ei ole terviklikult avalikult kättesaadava
3.1. Eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes viidatakse Veeteede Ameti analüüsiga, mistõttu otseviidet analüüsile lisada ei ole võimalik.
poolt läbi viidud analüüsile, mis tuvastas, et tegevuslubade olemasolu Märkus 3.2 Mittearvestatud. Nimetatud muudatuse täpsem sisu on
pole hädavajalik. Palume võimalusel lisada analüüsile ka otseviide. kajastatud MSOS §-de 118–1112 kehtetuks tunnistamise juures, seega
3.2. Seletuskirjas väidetakse, et mitmetest turvanõuetest loobumine puudub vajadus nimetatut sissejuhatuses detailsemalt lahti kirjutada.
halduskoormuse vähendamiseks ei too üle 500-se kogumahutavusega Märkus 3.3 Mittearvestatud. Mõjude hindamisel, sh mõju ulatuse
laevade ja alla 500-se kogumahutavusega laevade, mis veavad üle 250 määramisel on arvesse võetud mõjude hindamise metoodikat ning
reisija, ning A-klassi reisilaevade või SOLAS konventsiooni nõuetele sellest lähtuvalt on muudatuse võimalikku mõju piisavalt kirjeldatud.
vastava laevaga liidestuvate laevade jaoks kaasa vähenevat Märkus 3.4 Arvestatud. Seletuskirja mõjude kirjelduse osa on viidud
meresõiduohutust, kuna „riigisiseselt on turvariskid nimetatud vastavusse eelnõus tehtava muudatusega.
laevadele väga väikesed, sh ei ole Eestis esinenud turvaintsidente, mis Märkus 3.5 Mittearvestatud. Kavandatava muudatuse sihtrühma ehk
põhjendaks kõrgendatud nõuete kehtestamist“. Esiteks pole lisatud alla 24-meetrise kogupikkusega reisilaevade kapteneid ja reedereid ei
selgitust, miks on turvariskid neile laevadele väiksemad ning teiseks ole võimalik arvuliselt, sh ka hinnanguliselt üles tähendada, kuna
jätab väide alles võimaluse, et turvaintsidentide puudumise põhjuseks tegemist on muutuva suurusega sõltuvalt laevaliiklusteeninduse
võivad osaliselt ollagi just senised kehtinud kõrgendatud nõuded. piirkonda sisenemiste arvust ja reisilaeva sõidupiirkonnast. Seejuures
Palume sisuliselt täpsustada. on mõju ulatus jätkuvalt väike. Nii nagu seletuskirja muudatuse
3.3 Seletuskirjas 13. järjekorranumbriga tähistatud eelnõuga mõjuosas on märgitud, ei ole teavituskohustus kapteni muude
kavandatavas meresõiduohutuse seaduse muudatuses nähakse kohustustega võrreldes koormav ning alla 24-meetrise kogupikkusega
eeldatavat positiivset mõju laevade ohutustaseme tõusus. Negatiivseid reisilaevade kaptenid on võrreldes kõikide kaptenitega väike sihtrühm.
mõjusid hinnatakse väheseks, kuigi hinnanguliselt 10%-lise Märkus 3.6 Arvestatud. Seletuskirja mõjude osas on kajastatud riigile
uusehituste ja ümberehituste kallinemise tõttu on leitud, et see võib teenust osutavate Eesti riigilippu kandvate laevade reederite arv ning
suunata reedereid ehitama laevu teiste riikide lipu all, vältimaks mõju ulatuseks on märgitud keskmise ulatuse asemel väike.
klassitunnistuse nõuet. Viimane tähendaks aga omakorda, et ohutustase Märkus 3.7 Mittearvestatud. Arvestades mõju hinnangus toodud
ei tõuseks või tõuseks juhul, kui reederid oleksid siiski nõus lisaraha kirjeldust, ei oma konkreetne menetluste koguarv suurt tähtsust.
panustama (nt 10 milj maksva praami puhul – nt praam Ormsö, 2014- Märkus 3.8 Arvestatud. Seletuskirja mõjude osast on välja jäetud
2015 – kallineks ehitus ligi 1 milj eurot, mis võib mõjutatavale sadamakapteni uue atesteerimise läbimise muudatuse kirjeldus ja on
sihtrühmale olla otsustava tähendusega. Seetõttu tuleks kaaluda, kas
2
majanduslik mõju reederitele ikkagi on väheoluline ning kas negatiivse lisatud mõjuanalüüs sadama turvaülema ja sadamarajatise turvaülema
poole pealt ei ole lisaks vaja kaaluda laevaehitusest tulenevat atesteerimise nõudest loobumise kohta.
võimalikku maksutulude liikumist riigist välja, mis otseselt ei puuduta Märkus 3.9 Arvestatud ja mõjude osa täiendatud. Selgituseks märgime,
küll Veeteede Ametit, küll aga üldist maksulaekumist, sest selliseid et ülevaatuste intervalli vähendamise võimalikkus tuleneb asjaolust, et
ehitatavaid laevu võib aastas keskmiselt olla mitu tükki. Juhime veel alates ISPS koodeksi rakendamisest on sadamate turvanõuded
kord tähelepanu lisaks sellele, et kui üheks taotletavaks eesmärgiks on saavutanud taseme, mis iga-aastast ülevaatust tingimata ei vaja.
laevade ohutustaseme tõus, peaks see ilmnema mõjuna ka Veeteede Ametil on jätkuvalt võimalik rakendada ka erakorraliste
laevareisijatele, keda vähemalt selle muudatuse kontekstis tuleks ülevaatuste läbiviimist, mida tõenäoliselt hakatakse rakendama rohkem
käsitleda eraldi sihtrühmana. kui seni – seeläbi suureneb Veeteede Ameti paindlikkus suunata
3.4. Juhime tähelepanu, et veeliiklust takistava tegevuse puhul on vaja ressursse just nende sadamate suunas, mis seda enim vajavad (nt
Veeteede Ameti luba, mitte kooskõlastust, nagu väidetakse sadamad, kus avastati regulaarse ülevaatuse käigus puuduseid, kus on
meresõiduohutuse seaduse kavandatava muudatuse nr 15 mõju toimunud suuremahulisi muudatusi vms). Ajas on juurde tulnud ka
analüüsivas osas. regulatsioone, mis võimaldavad osade turvanõuete täitmist kontrollida
3.5. Seletuskirjas 16. kavandatava meresõiduohutuse seaduse või suunata nende korrektset täitmist ka distantsilt – nt 2015. aastal
muudatuse sihtrühm ehk alla 24meetrise kogupikkusega reisilaevade kehtestatud määrus nr 126 („Sadama ja sadamarajatise turvaõppuste
kaptenid ja reederid tuleks ka arvuliselt üles tähendada. Täpsema info läbiviimise kord“) nõuab sadamatel turvaõppuste ajakava esitamist
puudumisel piisab ka hinnangulisest arvust. Niisamuti oleks muudatuse Veeteede Ametile, mida analüüsides on võimalik sadamaid juba
juurde vaja sihtrühmana lisada Veeteede Ameti laevaliikluse ennetavalt suunata teostama õppuseid, mis on enim asjakohased ja läbi
korraldamise keskus (ning sealsete operaatorite arv). viidud õigeaegselt. Infovahetuse efektiivsust on suurendanud ka
3.6. Meresõiduohutuse seaduse 17. kavandatav muudatus jätab sadamaregistri kasutuselevõtt. Lisaks tuleb märkida ka seda, et
märkimata riigile teenust osutavate Eesti riigilippu kandvate laevade Veeteede Ameti järelevalveinspektorid külastavad sadamaid
reederite arvu, mis tuleks lisada. Sama muudatuse mõju ulatuse ohutusalaste ülevaatuste jm tööülesannete täitmise käigus, mille raames
analüüsimisel on viidatud sihtrühmale avalduvale positiivsele mõjule, on samuti võimalik hinnata üldist turvalisuse alaste nõuete täitmist
kuna vabanetaks kohustuslikust lootsimisest. Viimane annab aluse (ilma seejuures ametlikku turvaülevaatust tegemata) ning kahtluste
lugeda mõju ulatus väikeseks, mitte keskmiseks. tekkimisel algatada erakorraline ülevaatus. Sadamarajatisi on Eestis 41
3.7. Seletuskirja kohaselt kavandatav meresõiduohutuse seaduse ja erinevaid valdajaid 25. Kui eelnõuga loobutakse turvanõuete
muudatus nr 20 peaks kõigi eelduste kohaselt mõju avaldama lisaks täitmisest sireriiklike A-klassi reisilaevu teenindavate sadamate osas,
Politsei- ja Piirivalveametile ka Veeteede Ametile, kuna selle siis see arv väheneb 6 võrra.
tulemusena viimase töökoormus väheneb. Võimalusel tuleks lisainfona Märkus 3.10 Mittearvestatud. Eelnõu sõnastust on muudetud.
märkida ka aastas keskmiselt esinevate alla 12 m pikkusega laevadega Varasemalt MSOS § 19 lg 2 kavandatud muudatus on eelnõu uues
seotud rikkumiste ning vastavate menetluste koguarv. versioonis välja jäetud ning seega jäetakse seletuskirja mõjude osas
vastav mõjuhinnang (klassitunnistuse nõue ehitatavale ja
3
3.8. Parandatud eelnõu järgi tuleks ka seletuskirja mõjude osas ümberehitatavale laevale, mille kogupikkus on 12 meetrit ja enam)
sadamakaptenina uue atesteerimise läbimise muudatuse kirjeldamisest samuti tekstist välja. Arvestades, et laevade uusehituste ja
loobuda (sadamaseaduse 1. kavandatava muudatuse mõju analüüs). ümberehituste kallinemisega seotud muudatusi eelnõu ei kajasta,
Selle asemel tuleks analüüsida mõju, mis kaasneb sadama turvaülema puudub vajadus vastavate kulude-tulude hindamiseks eelnõu
ja sadamarajatise turvaülema atesteerimise nõudest loobumisega. seletuskirja 6. osas.
3.9. Sadamaseaduse kavandatav muudatus nr 2 leevendab seletuskirja Märkus 3.11 Arvestatud. Tekstis on joonealuses viites esitatud link,
kohaselt sadamarajatise korralise ülevaatuse nõudeid ning toob välja, millelt saab laevade arvu kohta vastavalt uuendatud andmed.
et kaasnev ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kuna esitatud info
kohaselt väheneb ülevaatuste arv mitu korda, tuleks selgitada, kuidas
vähenev arv ülevaatusi sama eesmärgi siiski täidab. Lisaks vajaks
märkimist ka kui palju on Eestis sadamarajatiste valdajaid (kasvõi
hinnanguliselt).
3.10. Seletuskirja 6. osas palume lisaks sinna praegu lisatule hinnata ka
võimalikke kulusid-tulusid riigieelarvele, mis võib seonduda laevade
uusehituste ja ümberehituste kallinemisega, selliste ehituste võimaliku
mujale kolimisega, aga ka sellega, et üheks laevade omanikuks on ka
edaspidi ilmselt riik.
3.11. Seletuskirjas numbriga 20 tähistatud joonealune viide lk-l 70
viitab Eesti laevaregistris arvel olevate laevade koguarvule seisuga 1.
jaanuar 2018. See viide on võimalik asendada samalt veebilehelt ka
värskemate saadaolevate andmetega, mis kajastavad hilisemat seisu
aasta hiljem, mis annab laevade koguarvu kasvuks selle aja jooksul
kuus ühikut.
Normitehnilised ja keelelised märkused Märkuse nr 4 osas on eelnõu seletuskirjas toodud sisuline põhjendus
volitusnormi muutmise kohta, sh ka eraldi kirjeldatud, et üldjuhul
4. Eelnõu § 1 punktid 1 ja 48 – tulenevalt HÕNTE § 37 lõikest 5 tuleks püütakse seaduses volitusnormi asukohta mitte muuta, aga kuna
loobuda MSOS § 19 lõikes 7 sätestatud volitusnormi asukoha määrus kehtestatakse pärast seaduse vastuvõtmist uuesti, siis ei ole
muutmisest, mis välistaks asjatut viite muutmist MSOS § 1 lõigetes 4 volitusnormi asukoha muutmine olulise tähtsusega. Seejuures
ja 41. Lisaks märgime, et esitatud kujul muutmisvormelis kahe märgime, et HÕNTE kohaselt ei ole volitusnormi asukoha muutmine
muutmiskäsu (asendamine ja välja jätmine) esitamine ei ole lubatud ja keelatud, vaid see on põhjendatud juhtudel lubatav.
tuleks esitada eraldi muutmispunktides.
4
5. Eelnõu § 1 punkt 4 jm sarnane koht – kas on võimalik punktis olevas Märkust nr 5 ei arvestata. Viidatud definitsioonides on ka kehtivas
definitsioonis kasutada uuesti sõnastamisel semikoolonit selliselt, et seaduses lähenetud arusaadavuse huvides selgitavate lausete lisamisest.
punktis ei oleks terveid lauseid – ; väikelaevana .. (HÕNTE § 25 lõige Tegemist ei ole loeteluga, mida saaks semikooloniga eraldada.
2). Sama märkus ka § 1 punkti 10 kohta. Märkuse nr 6 osas selgitame, et kuna senine MSOS-i § 2 punkt 11
tunnistatakse kehtetuks ja sätte sisu viiakse MSOS §-ks 21, kus on
6. Eelnõu § 1 punkt 8 – kas § 5 lõikes 1, § 13 lõikes 7, §-des 16, ja17 esitatud termini „laevatatavad siseveed“ lühend „siseveed“, siis ei ole
jm ei ole vaja sarnast täiendust? MSOS §-le 21 järgnevates sätetes vaja kasutada mõistet „laevatatavatel
sisevetel“ ja sobivaks mõisteks on „siseveed“. Vastavat selgitust
1
8. Eelnõu § 1 punkt 14 – MSOS § 3 lõikele 3 antakse võrreldes sisaldab ka seletuskiri.
kehtivaga muu sisu. Lähtuda tuleb põhimõttest, et muudetava
struktuuriosa reguleerimisala peab jääma samaks. Selleks, kui senine Arvestatud on märkusi nr 7, 9 (eelnõusse on lisatud MSOS § 3 lõike 5
säte ei ole enam vajalik, siis tuleb see kehtetuks tunnistada ja kavandada muudatus), 10, 11, 12 (korrektne on viide lõike teisele mitte esimesele
uue sisu jaoks uue numbriga säte. lausele), 14 (lisaks on analoogne muudatus tehtud ka § 1 p-s 88), 15,
16, 17 (MSOS § 36 lõikes 5 seni punktidena esitatud sätted on esitatud
13. Eelnõu § 1 punkt 61 – MSOS § 26 lõike 11 punktis 3 viidatakse muu lõigetena), 18, 19, 20, 21, 22, 23, 27 (täpsustatud SadS § 41
hulgas § 261 lõikes 53 sätestatud tervishoiuteenuse osutaja nõudele. sissejuhatavat lauseosa).
Märgime, et viidatud sättes ei ole sätestatud nõudeid tervishoiuteenuse
osutajale vaid kvaliteedisüsteemi hindamise läbiviimist. Palume Märkust nr 8 ei arvestata. Kehtiv MSOS § 3 lõige 31 näeb ette, et
hinnata viite asjakohasust ja vajadusel viidet täpsustada. kalalaevadele ei kohaldata lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid. Viidatud
sätte alusel kehtestatud määruses on muu hulgas esitatud laeva
24. Eelnõu § 3 punkt 4 – RLS § 189 pealkiri ei arvesta sellega, et kogumahutavuse ja puhasmahutavuse arvutamise põhimõtted.
paragrahv sisaldab lisaks tunnistustele ka loa väljastamist ja Eelnõuga muudetud MSOS § 3 lõige 31 nähakse ette, et kalalaeva
pikendamist ning kinnituslehe väljastamist. kogumahutavuse ja puhasmahutavuse arvutuste tegemisele
kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
25. Eelnõu § 4 punkt 3 – kas tuleks asendada ka SadS § 2 punktis 2 jm 2017/1130, mitte MSOSi § 3 lõike 3 alusel kehtestatud määrust, muus
sõna veetee? osas aga nimetatud määrust kohaldatakse. Seega, ei anta eelnõu
koostajate arvates sättele uut sisu, vaid muudetakse regulatsiooni
26. Eelnõu § 4 punkt 26 – SadS § 23 täiendatakse lõikega 4, milles kalalaevadele kohaldamise ulatust. Märkusest nr 8 tulenevalt on
nähakse ette turvadeklaratsiooni säilitamise tähtaeg. Paragrahvi muudetud MSOS §-de 39 ja 391 pealkirju, et pealkirjad vastaksid
pealkirja kohaselt reguleeritakse paragrahvis turvataseme kehtestamist paragrahvide sisule.
ning turvaalase teabe edastamist. Palume paragrahvi pealkirja muuta
selliselt, et see hõlmaks ka turvadeklaratsioonide säilitamisega
5
seonduvat. Lisaks, kui lõike 3 volitusnorm puudutab sisuliselt ka Märkuse nr 13 osas selgitame, et MSOS § 261 lg 53 sõnastust on
turvadeklaratsioone, siis oleks täienduse sobivam koht lõikena 21 ehk muudetud ning uues versioonis on kõnealuses sättes toodud nõue
enne volitusnormi. tervishoiuteenuse osutajale.
Märkust nr 24 on arvestatud – muudetud on RLS § 189 pealkirja
27. Eelnõu § 4 punkt 35 – SadS § 41 punktid 1 ja 3 tunnistatakse selliselt, et see vastaks §-i lõigetes toodud sisule.
kehtetuks. Kuna tegemist on või-loeteluga, siis punkti 3 kehtetuks
tunnistamisel ei saa sätet enam kokku lugeda või-loeteluna. Kui või- Märkuse 25 osas märgime, et seoses eelnõu § 4 p 3 muudatusega ei ole
loetelu on jätkuvalt vajalik, tuleks loetelu sõnastust vastavalt täiendavad muudatusi SadS-s vaja teha. Nimetatud muudatus on
täpsustada. asjakohane üksnes kõnealuses punktis.
Lisaks palume arvestada ka keeleliste märkustega, mis on edastatud Märkus 26 on arvestatud osaliselt. Turvadeklaratsioonide säilitamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile e-kirja teel. jääb lõikeks 4, kuid muudetud on SadS § 23 pealkirja selliselt, et see
hõlmaks ka turvadeklaratsioonide säilitamisega seonduvat.
Maaeluministeerium
Eelnõu kohaselt planeeritakse ära kaotada meresõiduohutuse seaduse Mittearvestatud. Maaeluministeeriumi esitatud põhjenduse näol on
§-i 29 lõike 3 punktis 6 ja § 29 lõikes 4 sätestatud munsterdamise tegemist üksikjuhtumitega, mis ei õigusta MSOS-s sätestatud ulatuses
andmete kogumine. Põhjenduseks on toodud, et hetkel neid andmeid andmete kogumist kõikide meremeeste kohta. Seega eelnõu koostajad
praktikas ei koguta, kuna meremeestel ei ole huvi näidata, millisel ei pea põhjendatuks üldist munsterdamise andmete edastamist.
laeval nad töötavad. Samuti on seletuskirjas põhjendatud, et Eestil ei Kirjeldatud juhtumite korral on võimalik munsterdamise andmeid
ole välislepingutest ega Euroopa Liidu õigusest tulenevat kohustust küsida konkreetse juhtumi raames.
koguda munsterdamise andmeid.
Pöörame Teie tähelepanu sellele, et Nõukogu määruse (EÜ) nr
1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem
ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks,
ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr
2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse
kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999, VIII
peatükis on märgitud, et liikmesriigid kohaldavad meetmeid, et teha
kindlaks need kodanikud, kes toetavad ebaseaduslikku, teatamata ja
reguleerimata kalapüüki või on selles tegevad. Hetkel kehtivas
meresõiduohutuse seaduses oleva munsterdamise andmete esitamise
6
kohustuse täitmine aitaks seda nõuet rakendada. Seletuskirjas on
märgitud, et nimetatud andmete esitamine on praktikas vabatahtlik,
kuigi seaduses vastav kohustus on sätestatud. Palume teil kaaluda
andmete esitamise kohustus alles jätta, tagamaks Euroopa Liidu
õiguses sätetatud eesmärki ära hoida ja lõpetada ebaseaduslik,
teatamata ja reguleerimata kalapüük.
Kaitseministeerium
1. Eelnõu § 1 punktiga 39 lisatakse meresõiduohutuse seadusesse Mittearvestatud. Laevade infosüsteemi puudutavad muudatused on
(MSOS) uus § 121, millega luuakse laevade infosüsteem. Seletuskirjast käesolevast MSOS eelnõust välja jäetud. Regulatsioon vormistatakse
ega ka eelnõust ei selgu, kas kavandatavas infosüsteemis on andmetel järgmise MSOS muutmise eelnõu raames.
õiguslik või informatiivne tähendus. Avaliku teabe seaduse § 436 lõike
4 kohaselt saab andmetele õigusliku tähenduse anda ainult seadusega.
Palume täiendada eelnõu seletuskirja, vajadusel ka eelnõu.
2. Eelnõu § 1 punktiga 48 sõnastatakse uuesti MSOSi § 19, millega Arvestatud. Eelnõus on ekslikult märgitud akti andjaks valdkonna eest
muu hulgas muutub ka sõjalaeva ja enne 2011. a 1. jaanuari soetatud vastutav minister. Nimetatud määruse andjaks jääb Vabariigi Valitsus.
politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja Vastavad muudatused tehtud eelnõus ning rakendusakti kavandis.
varustamise korra kehtestamise aluseks oleva volitusnormi asukoht
(senise lõike 7 asemel lõige 8) ning muudetakse määrusandja nimetust.
Kaitseministeerium ei saa nõustuda määrusandja muutmisega lõike 8
volitusnormis sellisel kujul. Sõjalaevad on Kaitseministeeriumi
valitsemisalas ja politseiasutused Siseministeeriumi valitsemisalas.
Seletuskirjas (lk 3) on üksnes lakooniliselt viidatud, et valdkonna eest
vastutava ministrina mõeldakse majandus- ja taristuministrit.
Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks on vaja muuta määrusandja
nimetust, millist mõju see omab Kaitseministeeriumi ja
Siseministeeriumi valitsemisala asutustele, kas ja kuidas kaasatakse
need asutused määruse või selle muutmise eelnõu koostamise protsessi
(peale ametliku kooskõlastusringi) ning kuidas on tagatud Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutuste piisavad
teadmised sõjalaevadel kasutatava tehnoloogia kohta. Need laevad on
riigikaitselise otstarbega, nende üle ei tee Veeteede Amet ega
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveamet haldusjärelevalvet ning
7
teistel asutustel puuduvad ka piisavad teadmised nendel laevadel
kasutatava tehnoloogia kohta ning nii mõnelgi juhul juurdepääsu
õigus. Näitena võib tuua elektroonilise side seaduse (ESS), mille
rakendamine on üldiselt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsusasutuste korraldada,
samas näeb ESS ette erandi Kaitseväele, kes korraldab asutusesiseselt
ise Kaitseväele määratud raadiosageduste kasutamist ning
kaitseminister kui valdkonna eest vastutav minister kehtestab Kaitseväe
ainukasutuseks määratud raadiosageduste kasutamise korra ja
tehnilised nõuded määrusega, mis peavad olema kooskõlas
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja
konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega (vt ESS § 21). Teeme
ettepaneku jätta määruse kehtestajaks Vabariigi Valitsus või siis
sarnaselt ESSiga lisada MSOSi uus paragrahv, mis käsitleb sõjalaeval
või politseiasutuse laeval side- ja navigatsioonivahenditega
seadistamise ja varustamise nõudeid ning samas paragrahvis antakse nii
kaitseministrile kui ka siseministrile kui valdkondade eest vastutavatele
ministritele õigus kehtestada määrusega oma valitsemisala asutuste
valduses olevatel laevadel side- ja navigatsioonivahenditega
seadistamise ja varustamise nõuded.
3. Eelnõu § 1 punktiga 96 lisatakse MSOSi § 45 uued lõiked 91‒94, mis Mittearvestatud. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole kohane sätestada
muu hulgas käsitlevad § 45 lõikes 9 sätestatud loa taotlemist. Lõike 91 kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ning
kohaselt peetakse veeliiklust takistavaks tegevuseks sealhulgas sõjaseisukorra ajal rakenduvaid erisusi MSOS regulatsioonis. RiKS § 1
sukeldumist, õppust, laskeharjutust, miinitõrjetöid ja lõhkekeha lg 3 kohaselt kohaldatakse riigikaitse rahu- ja sõjaaegse korralduse
kahjutustamist. Sukeldumiseks, miinitöödeks ja lõhkekeha rakendamisel teiste seaduste sätteid, arvestades RiKS erisusi, seejuures
kahjutustamiseks tuleb Veeteede Ametilt luba taotleda vähemalt üks võimaldab RiKS rakendada piiravaid meetmeid kõrgendatud
tööpäev enne tegevuse algust, esitades kirjaliku taotluse, milles on kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal ning tulenevalt RiKS § 8 lg-st 2
kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratletud selle tegemise kohaldatakse erakorralisele seisukorrale erakorralise seisukorra
piirkond ja aeg (lõige 92). Õppuse ja laskeharjutuste korraldamiseks seadust. Lisaks eeltoodule toimib Veeteede Ameti ning Kaitseväe
tuleb aga sarnane taotlus esitada vähemalt 20 tööpäeva enne tegevuse omavaheline koostöö, mis võimaldab eriolukorras rakendada
algust (lõige 93). Veeteede Amet annab loa või keeldub selle andmisest efektiivselt meetmeid kiirendades tavapärast taotluse menetlemise
enne kavandatava tegevuse algust ning ei anna luba, kui kavandatav
8
tegevus ohustab meresõiduohutust. Kehtiv MSOS ega eelnõuga § 45 protsessi ning seejuures on Veeteede Ameti ja Kaitseväe vahel kehtiv
lisatavad lõiked 92 ja 93 ei näe ette erandit riigikaitseseaduse (RiKS) kokkulepe, mis reguleerib asutuste koostööd ja tegevusi merel.
kohase kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ega
sõjaseisukorra ajal (uue RiKSi eelnõu kohaselt kaitseolukorra ajal) ega
ka muud lahendust. Juhime tähelepanu, et MSOS kehtib ka siis, kui
riigis on välja kuulutatud näiteks sõjaseisukord. Kavandatava
regulatsiooni järgi peab Kaitsevägi taotlema Veeteede Ametilt
miinitõrjetöödeks ja lõhkekeha kahjutustamiseks Veeteede Ametilt
luba ka näiteks erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ning
Veeteede Ametil on õigus loa andmisest keelduda. RiKSi kohase üldise
kaitsevalmiduse ajal (rahu ajal) on kavandatav regulatsioon piisav, kuid
muudel juhtudel (sh Eesti Vabariigi vastu suunatud tegevuste puhul
olukorras, kui erakorralist seisukorda või sõjaseisukorda ei ole veel
välja kuulutatud, samuti hübriidohtude korral) peab seadus olema
paindlikum, et tagada tõhus riigikaitse. Sellest tulenevalt teeme
2
ettepaneku muuta kavandatava lõike 9 sõnastust nii, et Kaitsevägi ei
peaks taotlema miinitõrjetöödeks ega lõhkekeha kahjutustamiseks
Veeteede Ametilt luba, vaid see asendatakse Kaitseväe ja Veeteede
Ameti omavahelise kokkuleppe sõlmimisega, kuidas Kaitsevägi
teavitab plaanitavast tegevusest ja millistel juhtudel Veeteede Amet
võib keelata plaanitava tegevuse, arvesse peab olema võetud muu
hulgas riigi julgeolekuohu hinnang, samas peab meresõiduohutus
olema tagatud igal ajal.
Keskkonnaministeerium
1. Eelnõu § 1 punktiga 114 muudetakse meresõiduohutuse seaduse § Mittearvestatud. Alla 500-se kogumahutavusega laevad on ka kehtiva
57 lõiget 6. Seletuskirjast ei selgu, mis põhjusel vabastatakse seaduse kohaselt kohustuslikust lootsimisest vabastatud vastavalt
sadamateenust osutav tanker lootsimisest. Samuti jäetakse MSOS § 57 lg 1 p-le 2. Samuti on vabastatud laevad sadamateenuse
kohustuslikust lootsimisest välja alla 500 kogumahutavusega osutamisel tulenevalt MSOS § 57 lg 1 p-st 1. MSOS muudatusega
kemikaali- ja gaasitankerid. Ka selle põhjendus ei selgu seletuskirjast. lisatakse MSOS §-i 57 lg 11, mille kohaselt on jätkuvalt vabastatud
Teeme ettepaneku selles osas seletuskirja täiendada. sadamateenust osutav laev, välja arvatud punkrilaev MSOS § 57 lõikes
6 sätestatud erisusest lähtuvalt. Viimati nimetatud laeva puhul on
9
võimalik taotleda MSOS § 571 nõuete kohaselt lootsitasõidu luba. See
tähendab, et automaatset vabastust ei tehta.
2. Eelnõu § 4 punktiga 30 muudetakse sadamaseaduse § 27 lõiget 5. Arvestatud. Muudatus on eelnõust välja jäetud.
Muudatuse kohaselt ei ole sadama pidajal enam kohustust esitada
elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu Keskkonnainspektsioonile ja
Veeteede Ametile laevaheitmete vastuvõtmise akti laevalt vastu võetud
lastijäätmete ja laevaheitmete kohta või selles aktis sisalduvaid
andmeid.
Eesti peab 28. juuniks 2021. a võtma üle direktiivi 2019/883, milles
käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja
muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2000/59/EÜ. Nimetatud direktiiviga täpsustatakse
laevajäätmete vastuvõtmist ja dokumentide esitamist.
Suvel toimus direktiivi ülevõtmise teemaline kohtumine, kus kaaluti
laevaheitmete (direktiivi jõustumisel defineeritakse laevaheitmed
laevajäätmeteks) aktide esitamise kord muuta selliseks, et esmane ja
ainuke dokumentide esitamise koht oleks kas EMDE või siis
SafeSeaNet protokoll. See omakorda looks võimaluse aasta mingi
perioodi vältel koostada aastaaruannet kas Euroopa Komisjonile (mille
andmete esitamise kohustus samuti tuleb direktiivist 2019/883) või ka
Keskkonnaagentuurile (jäätmearuanded). Lisaks vabaneksid sadamad
hetkel Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse
„Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise
korralduslikud nõuded“ §-s 7 kehtestatud nõuetest.
Kui andmete esitamine muudetakse vabatahtlikuks, siis tekib olukord,
kus direktiivi 2019/883 ülevõtmisel peab selle akti esitamise taas
kohustuslikuks muutma.
10
Seetõttu teeme ettepaneku jätta hetkel § 27 lõige 5 muutmata ning tulla
selle juurde tagasi direktiivi 2019/883 ülevõtmisel, kui kogu teema
seoses laevaheitmete vastuvõtmise ja elektroonilise
dokumenteerimisega vaadatakse detailsemalt läbi.
3. Eesti ühines 2018. aastal „Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli Arvestatud osaliselt. Ettepanekus esitatud sätete sõnastust on oluliselt
ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga“ ja sellel täiendatud ja korrigeeritud koostöös Keskkonnaministeeriumi ja
aastal „Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu Veeteede Ameti ametnikega, samuti on lisatud seletuskirja osad.
rahvusvahelise konventsiooniga“ ning on ratifitseerimas „Nairobi Eelnõusse ei ole lisatud sadamaseaduse muudatust, kuna regulatsioon
rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta on ebapiisav ja vajab Keskkonnaministeeriumi täiendavat sisendit.
konventsiooni“. Nimetatud konventsioonide rakendamiseks on vajalik
täiendada nii meresõiduohutuse seadust, kaubandusliku meresõidu
seadust kui ka sadamaseadust. Sellega seoses teeme ettepaneku teha
nimetatud seadustes järgmised muudatused.
3.1. Meresõiduohutuse seadus
1) Paragrahvi 441 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laev on kohustatud täitma rahvusvahelise laevade põhjustatava
merereostuse vältimise konventsiooni ja laevade ballastvee ja selle
setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise
konventsiooni nõudeid ning nende piirkondlike kokkulepete nõudeid,
mis on Eesti suhtes jõustunud, kui need on nimetatud konventsioonide
nõuetest rangemad.“;
2) Seadust täiendatakse paragrahviga 444 järgnevas sõnastuses:
„444 Laeva ballastvee käitlemine
(1) Laevale ballastvee käitlemisest vabastuse annab Veeteede Amet.
11
(2) Ballastvee käitlemisest vabastuste andmise korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
3) Paragrahvi 905 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise
konventsiooni ja laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning
käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni nõuete ning
laevadelt merereostuse vältimise nõuete rikkumise eest karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
4) Paragrahvi 95 lõiget 8 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises
sõnastuses:
„9) laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004.
aasta rahvusvaheline konventsioon;
10) Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu
rahvusvaheline konventsioon koos kehtivate muudatusega;
11) Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta
konventsioon.“.
3.2. Kaubandusliku meresõidu seadus
1) Seaduse peatükki 71 täiendatakse §-ga 776 järgmises sõnastuses:
„§ 776 Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta
konventsiooni nõuetele vastav kindlustus või muu rahaline tagatis
(1) Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 300 ja enam,
omanikul peab olema kindlustus või muu rahalise tagatis, mis vastab
Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta
konventsiooni (edaspidi Nairobi konventsioon) nõuetele, kui laevale
kohaldub Nairobi konventsioon.
12
(2) Veeteede Amet väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kindlustuse või muu rahalise tagatise vastavuse kohta tunnistuse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tunnistus antakse
tähtajaks, mis ei saa olla pikem kui selle väljastamise aluseks oleva
kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivusaeg.
(4) Kui kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta Nairobi
konventsiooni nõuetele, keeldub Veeteede Amet tunnistuse
väljastamisest.
(5) Veeteede Amet tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) kindlustuse või muu
rahalise tagatise lõppemisel, kui see lõpeb enne tunnistuse kehtivusaja
lõppu; 2) kui ilmneb, et tunnistuse taotlemisel on esitatud valeandmeid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tunnistuse taotlemise ja
andmise korra ning tõendi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tunnistuse taotluse
läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.“.
2) Paragrahvi 1241 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1241. Kindlustuspoliisi ja kindlustuse või muu rahalise tagatise
tunnistuse puudumine
(1) Käesoleva seadusega ettenähtud kindlustuspoliisi või kindlustuse
või muu rahalise tagatise vastavuse kohta väljastatud tunnistuseta laeva
kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
13
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.
3.3 Sadamaseadus
Paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Ballastimahuteid puhastava või remontiva sadama pidaja või
sadamaoperaator on kohustatud korraldama ballastisetete vastuvõtmise
laevadelt, mida see sadam või sadamaoperaator teenindab.“.
Siseministeerium
1. a) Eelnõu § 1 punkti 1 järgi asendatakse meresõiduohutuse seaduse a) Mittearvestatud. Volitusnormi asukoht uues eelnõu versioonis ei
(edaspidi MSOS) § 1 lõigetes 4 ja 41 tekstiosa „lõige 7“ tekstiosaga muutu, mistõttu viidatakse edaspidi jätkuvalt MSOS § 19 lõikele 7. Ka
„lõige 8“ ning jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud § 45 lõige 4“;;. hetkel kehtivas MSOS-s on toodud päästetööde paatide osas
Eelnõu muudatuse järgi kohaldub päästetööde paatidele üksnes MSOS- samasisuline viide samale määrusele. Samas MKM nõustub, et
i § 19 lõige 8 ja § 20 lõige 55 ning 11. peatükk. Siseministeeriumi päästetööde paatidele kohalduv regulatsioon MSOS-s vajab täiendavalt
hinnangul ei ole õige viidata MSOS § 19 lõikele 8, sest see reguleerib üle vaatamist, sh ka seaduses viidatud rakendusaktis sätestatud osas.
sõjalaeva ja enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva MKM tuleb kõnealuse teema juurde tagasi järgmise MSOS eelnõu
side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded. raames.
b) Siseministeerium on Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ning b) Teadmiseks võetud.
vabatahtlike merepäästjatega algatanud arutelu päästetööde paatidele
kehtivate nõuete osas, et sätestada selge regulatsioon. Seetõttu esitame
oma sisendi päästetööde paate puudutava regulatsiooni kohta lähiajal.
2. Eelnõu § 1 punkti 84 järgi täiendatakse MSOS-i § 37 lõikega 8 ning Arvestatud osaliselt. Sarnaselt eelnõus toodud muudatusele, on ka
sätestatakse, et kui väikelaeva juht on Eesti kodanik või Eestis elav kehtiva MSOS § 37 lg 3 koosmõjus lõikega 7 eesmärgiks, et väikelaeva
välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline juhtimisõigus peab olema tõendatav. Muudatus on tingitud praktikas
elamisõigus, peab tal olema kaasas väikelaeva juhtimisõigust tõendav esinenud juhtumitest, kus eeldati, et registreerides väikelaeva Soome
dokument ka juhul, kui väikelaev kannab välisriigi lippu. Kehtiva registris, ei pea Eestis väikelaevajuhi juhtimisõigust (ega ka
MSOS § 37 lõike 3 järgi ei ole Eesti piires Eestis väljastatud väikelaeva juhtimisõigust tõendavat dokumenti kaasas) olema ning seega ei saa
juhtimisõigust tõendava dokumendi kaasas kandmine kohustuslik, kui kohaldada ka vastutuse sätteid (sh ei saa kohaldada trahvi). Nimetatu ei
14
väikelaeva juhil on kaasas isikut tõendav dokument. MSOS § 37 lõige ole aga kooskõlas MSOS kõnealuse sätte eesmärgiga. Seetõttu on
3 sätestab väikelaeva juhtimisõiguse tõendava dokumendi kaasas vajalik täpsustada, et juhtimisõigust tõendavat dokumenti tuleb kaasas
kandmise osas erisuse, mida eelnõu § 1 punkti 84 puhul arvestatud ei kanda ka juhul, kui tegemist on välisriigi lipu all sõitva laevaga ning
ole. Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks välisriigi lippu kandva see on kohustuslik ka Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavale
väikelaeva puhul tuleb kaasas kanda juhtimisõigust tõendavat välismaalasele, kellel on sarnaselt Eesti kodanikele isikutunnistuse
dokumenti, kuigi MSOS § 37 lõikes 3 on sätestatud kaasas kandmise taotlemise kohustus. Eelnõus on arusaadavuse huvides toodud MSOS
erisus. Seletuskirjas on välja toodud, et kui Eesti kodanik on oma § 37 lg 7 uues sõnastuses ning kõnealuses küsimuses eraldiseisvat
väikelaeva registreerinud Eestis, peab ta esitama nõutava dokumendi, lõiget (varasema versiooni MSOS § 37 lg 8) ei sätestata. Vastavas osas
kuid juhul, kui väikelaev on registreeritud välisriigis, talle see nõue on täiendatud ka eelnõu seletuskirja.
justkui ei kehtiks. Sellise erisuse tegemine ei oleks põhjendatud ning
see ei ole ka regulatsiooni eesmärk.
Lisaks märgime, et eelnõus ega seletuskirjas ei ole selgitatud, miks
eelnõu § 1 punktis 84 on välismaalase Eestis elamise alusena välja
toodud pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Kehtivas
MSOS ei ole elamise aluseid välja toodud. Jääb selgusetuks, miks
välisriigi lippu kandval väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendi
kaasas kandmise regulatsioonis on välismaalase Eestis elamise aluse
välja toomine vajalik.
3. MSOS § 35 lõikes 3 on sätestatud, et väikelaev tuleb peatada Arvestatud. Märkuses on esitatud viide ebaõigele sättele (peab olema
järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver on MSOS § 37 lg 5). Kõnealune regulatsioon on toodud kehtivas
väikelaeva juhi hinnangul väikelaevale ohtlik, võib väikelaeva juht majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.01.2006 määruses nr 11
leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi
ja aja. Sarnaselt väikelaevadele tuleb ka jett peatada tunnistuse vorm“ § 2 lõikes 5, kuid tegemist on nõudega, mis peaks
järelevalveametniku nõudmisel. Samas ei ole MSOS-is reguleeritud jeti olema sätestatud seaduses. Vastavasisuline muudatus on toodud MSOS
peatamise kohustust. Seetõttu teeme ettepaneku sätestada väikelaeva § 37 lõike 5 muudatusena ning kõnealuses osas on täiendatud ka eelnõu
peatamise nõudest lähtuvalt MSOS-is jettide peatamine seletuskirja.
järelevalveametniku nõudmisel.
4. Täiendavalt märgime, et PPA-l on korduvalt tulnud ette juhtumeid, Mittearvestatud. Kehtiva MSOS § 37 lg 1 kohaselt vastutab väikelaeva
kus väikelaeva juhi tunnistust omav isik on andnud veesõiduki juht väikelaeva ohutu kasutamise eest, sh on toodud eelnõu § 37 lõikes
juhtimise ajutiselt (kõrvalistujale) juhtimisõigust mitteomavale isikule 1 nõue, mille kohaselt on väikelaeva pardal viibija kohustatud täitma
ning väitnud, et tema on siiski tegelik laevajuht. PPA kogemusele väikelaevajuhi korraldusi. Teadlikkuse tõstmine saab olla
15
tuginedes võib öelda, et isikute teadlikkus veesõiduki juhtimise väikelaevajuhi väljaõppe osa ning seejuures tulebki vajadusel teha
tähenduse kohta on vähene ning see vajab pidevat selgitustööd. Selleks, selgitustööd järelevalvemenetluse käigus. Eelnevast lähtuvalt ei pea
et isikute teadlikkust tõsta ning parandada nende käitumist veeliikluses, eelnõu koostajad vajalikuks sisustada määratlust „veesõiduki
teeme ettepaneku kaaluda MSOS-is termini „veesõiduki juhtimine“ juhtimine“.
sisustamist.
5. (Edastatud 30.01.2020 e-posti teel) MSOS § 76 lõige 2 sätestab, et Arvestatud. Eelnõu uues versioonis on muudetud MSOS § 76 lg 2 ning
Veeteede Ameti pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise täiendavalt MSOS § 76 lg 22. Vastavas osas on täiendatud ka eelnõu
seisukorra, ohutuse ja turvalisuse üle, deklareeritud sügavuste, seletuskirja.
navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste navigatsiooniteabele
vastavuse üle ning Veeteede Ametilt tegevusloa saanud ettevõtja
tegevuse üle kõigil loakohustusega tegevusaladel. Veeteede Ameti,
politseiasutuse ning muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse
järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve väikelaevade ja
jettide üle. Samas muudetakse MSOS eelnõu § 1 punktiga 159 MSOS
§ 9426 lõiget 41 ja sätestatakse, et käesoleva seaduse §-s 905 sätestatud
väärteo kohtuväline menetleja merereostuse põhjustamisest ja
avastatud merereostusest teavitamata jätmise osas ning §-s 93
sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka politseiasutus. MSOS § 93 sätestab
väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide
registreerimise ning kasutamise nõuete rikkumise korral vastutuse ning
lubab eelnõu muudatuse kohaselt väärteo menetlust läbi viia ka
politseiasutusel. Selleks, et tagatud oleks ühtne lähenemine, tuleks ka
MSOS § 76 lõikes 2 sätestada, et politseiasutusel on riikliku järelevalve
pädevus väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja
jettide üle. Praegu on olukord, kus laevade puhul, mida kasutatakse
vaba aja veetmiseks või sportimiseks, saab politsei joovet kontrollida,
kuid kalamehe puhul, kes kasutab alla 12-meetrise kogupikkusega
laeva majandustegevuseks, seda õigust otsesõnu sätestatud ei ole. Kuna
selline erisus ei ole MSOS-s taotluslik ning arvestades MSOS eesmärki
ning veeteedel liiklemise põhimõtteid, tuleks selguse huvides MSOS §
76 lõige 2 üle vaadata, et politseiasutusel oleks riikliku järelevalve
16
pädevus väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja
jettide üle.
Sotsiaalministeerium
1. Oma sisult on kavandatud muudatused sarnased 2015. aastal Arvestatud osaliselt. Sotsiaalministeeriumi (SoM) esitatud märkused
kooskõlastamiseks esitatud eelnõule ning põhimõttelisi erinevusi neis on läbi arutatud 25.02.2020 kohtumisel Terviseameti ning SoM
ei ole. Varasemat eelnõu Sotsiaalministeerium ei kooskõlastanud esindajatega. Kohtumise tulemus kajastub eelnõu uues sõnastuses.
(Sotsiaalministeeriumi vastus 2015. a oktoobris, nr 1.2-3/3935).
Eelnõu koostajad peavad siiski vajalikuks märkida, et 2015. aasta
Sotsiaalministeerium juhtis 2015. aasta vastuskirjas eelnõu koostaja muudatuste eelnõule ja SoM kooskõlastuskirjale järgnes kirjavahetus
tähelepanu sellele, et viidatud kvaliteedisüsteemi juurutamine toob ja ka kohtumised ametnike vahel. Muuhulgas on pöördumistes SoM
kindlasti kaasa kulu tervisehoiuteenuse osutajale. Samuti juhiti poole (ja ka 2019. aasta eelnõule lisatud kooskõlastustabelis (p.5))
tähelepanu sellele, et kuigi muudatusega kaasnevad olulised korduvalt selgitatud järgmist:
muudatused meremeeste tervisekontrolli tegijatele, ei nähtu eelnõu
seletuskirjast, et nimetatud sihtgruppi oleks kaasatud lahenduste Veeteede Amet on SoM-i teavitanud meremeeste tervisekontrolli
väljatöötamisse või arvestatud seletuskirjas neile kohalduva mõjuga. tegijatele kvaliteedisüsteemi rakendamise nõude kehtestamise
Samas vastuskirjas märgiti, et selgusetuks jääb ka kõige olulisem ehk vajadusest juba oma 03.11.2011 kirjaga nr 5-1-5/2825. Tervisekontrolli
konkreetse seaduse alusel mõeldud kvaliteedisüsteemi põhisisu – mida teostajatega eraldi läbirääkimisi peetud ei ole. Samas ei saa väita, et
siis teenuse osutajatelt eeldatakse ja oodatakse ehk teiselt poolt, mida tegemist on muudatusega, millega kaasneb vajadus tegevust olulisel
tuleb pädeval organil kontrollida. Viidatud vastuskirjas esitati mitmeid määral ümber korraldada või muuta.
tehnilisi ja sisulisi küsimusi ning tehti ettepanek need asjakohaste
osapooltega läbi arutada. Varasema vastuskirja punktis 7 tõstatati Eelnõus toodud muudatuse kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja
järgmised küsimused: omama kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavalt meremeeste väljaõppe,
diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni
Mis saab olukorras, kus tunnustatud arst lahkub selle tervishoiuteenuse ning sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruses nr 128
osutaja juurest, kes omab vastavat kvaliteedisüsteemi? Kas ja kes peaks „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ esitatud nõuetele.
Terviseametit sellest teavitama? Mis saab siis kui Terviseamet küll Viimati nimetatud määrus kehtestab tervishoiuteenuse osutajatele
avastab, et arst on töökohta muutes asunud tööle teenuse osutaja juurde, nõuded tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel. MSOS eelnõu
kelle juures puudub nõuetele vastav kvaliteedisüsteem – kas koostajate hinnangul saab detailsed nõuded kehtestada täiendades
Terviseamet peaks arsti tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistama? eelnimetatud määrust osas, mis puudutab MSOS-s kehtestatavaid
Kuidas sellest teada saadakse? Ebaselge on olukord ka juhul, kui teatud muudatusi. Nimetatud määruse muudatused saab aga ette valmistada
aja möödudes see sama arst kes töötas teenuse osutaja juures, kellel SoM. Nimetatut on MSOS eelnõu koostajad eelnõu menetluse käigus
puudus nõuetele vastav kvaliteedisüsteem, vahetab oma töökohta ja SoM-le ka korduvalt selgitanud.
17
töötab ühest ajahetkest tervishoiuteenuse osutaja juures, kes taas tagab
nõuetele vastava kvaliteedisüsteemi – kas Terviseamet tunnustab arsti Jääb arusaamatuks, millistele tegevuse ümberkorraldustele on
uuesti (juhul kui viimasest tervisekontrollist pole möödas enam kui Sotsiaalministeerium viidanud, mis osutuvad vajalikuks
kolm aastat)? Kuidas on teada asjaolu, et arst on teinud oma viimase tervisekontrolli teostajatel kvaliteedisüsteemi rakendamisel.
valdkondliku tervisekontrolli vähem kui kolm aastat tagasi? … jne, Kvaliteedisüsteemi rakendamise kohustus tuleneb tervishoiuteenuse
jne.. osutajatele ka eelnevalt viidatud sotsiaalministri määrusest.
Täiendavate nõuete lisamine kehtivale süsteemile ei saa olla ülemäära
Vastuskiri sisaldas mitmeid ettepanekuid, kuid neist ühe olulisemana keeruline. Sealhulgas on oluline rõhutada, et nimetatud kohustus
tegi Sotsiaalministeerium ettepaneku asjakohaste osapoolte tuleneb konventsioonist, mille muudatused tuli rakendada juba ligi 10
kaasamiseks. See tähendab, et sisuliseks aruteluks tulnuks kaasata nii aastat tagasi. Nimetatust hoolimata on eelnõus arvestatud muudatuste
Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi kui ka näiteks mõne rakendamisega kaasnevate võimalike takistustega ning seetõttu on
tervishoiuteenuse osutaja esindaja, kelle tegevusi eelnõu muudatused eelnõus sätestatud, et MSOS § 261 lg 6 p 5 jõustub 01.01.2022.
otseselt mõjutavad. Kahetsusväärselt jäävad aga käesoleva eelnõu
raames üles samad küsimused ning jätkuvalt vajab mõjuhinnang Mis puudutab mõjude hindamist, siis MKM on mõju ulatuse
täiendamist. Mõjude all küll tuuakse, et peamised muudatustest määramisel arvesse võtnud mõjude hindamise metoodikat. Samas
tulenevad mõjud kaasnevad riigiasutustele (nt Veeteede Amet, arvestades SoM märkuseid, on mõjude osa täiendatud. Mõju
Maanteeamet, Terviseamet), sadamatele ning laevaomanikele, kuid riigiasutustele ei ole käsitletud, kuna eelnõu koostajate hinnangul on
leitakse, et seadusel puudub oluline mõju riigiasutuste ja kohaliku töökoormuse mõju riigiasutustele minimaalne.
omavalitsuse korraldusele.
Eelnõu koostajad leiavad, et osapooli on piisavalt kaasatud ja seda on
tehtud korduvalt. Olukorras, kus ministeeriumite tasandil eelnõu
sõnastuses kokkuleppele ei jõuta, tuleb vajadusel lahendada
kitsaskohad valitsuse tasandil. Igal juhul on regulatsiooni sätestamine
vajalik, vastasel juhul ei täida Eesti konventsioonist tulenevaid
nõudeid.
2. Eelmise aasta detsembrikuus suheldi ministeeriumide ametnike Arvestatud osaliselt. SoM esitatud märkused on läbi arutatud
vahel. Sotsiaalministeerium tegi veelkord ettepaneku omavahelise 25.02.2020 kohtumisel Terviseameti ning SoM esindajatega.
kohtumise korraldamiseks, kuid tagasisidet edastatud märkustele ega Kohtumise tulemus kajastub eelnõu uues sõnastuses.
kohtumise ettepanekule ei tulnud. Käesoleva eelnõu pinnalt ei ole
jätkuvalt võimalik hinnata ei tegelikku mõju teenuse osutajatele ega ka Nii nagu ka eelneva kommentaari juures märgitud, ei koosta
Terviseametile, sest nii kvaliteedisüsteemi sisu kui ka sellega seonduv rakendusakti kavandit MKM, vaid seda tuleb teha SoM-l. Tegemist on
SoM haldusala seaduse alusel antud määrusega. Seejuures ei takista
18
menetlus on jätkuvalt küsitav ja ebaselge. Lisamata on ka sellekohane rakendusakti kavandi puudumine MSOS eelnõu menetlemist. Seda
rakendusakti kavand, mis arusaamist ilmselt sisu poolelt hõlbustaks. eelkõige arvestades asjaolu, et MSOS § 261 lg 6 p-le 5 on sätestatud
hilisem jõustumisaeg (01.01.2022), mis annab piisavalt aega vajalikud
Kehtiva meresõiduohutuse seaduse kohaselt peab arst olema muudatused rakendusaktis ette valmistada.
omandanud vastava eriala ning registreeritud Terviseameti peetavas
tervishoiutöötajate registris (§ 261 lõike 1 punkt 1). Nimetatud nõue on Eelnõu koostajate hinnangul sobituvad muudatused eelnõus toodud
kooskõlas tervishoiuteenuste korraldamise seadusega, mille alusel sättesse (sh MSOS § 261 lg 1 p 3). Arvestades MSOS ülesehitust,
saabki tervishoiutöötajaks olla arst, kes on registreeritud tervisekontrollidega seonduvaid sätteid MSOS-is ning muudatuse sisu,
Terviseametis. Lisaks sellele peab arst olema läbinud on mõistlik vastav nõue kõnealusesse sättesse lisada.
meresõiduohutuse seaduse alusel tervisekontrolli tegijatele mõeldud
meremeditsiinialase koolituse (§ 261 lõike 1 punkt 2). Kõik kehtivad ja Vaidluste lahendamise regulatsiooni vajadust on eelnõu koostajad
eelpool nimetatud nõuded lähtuvad füüsilisest isikust, kes saab eelnõu menetluse käigus SoM esindajatele korduvalt põhjalikult
omandada vastava eriala ja kes saab läbida vastaval suunal koolitusi selgitanud, samuti on toodud regulatsiooni põhjendused 2019. aasta
ehk soovi korral end erialaselt täiendada. Eelnõuga lisatakse aga kooskõlastusringile edastatud eelnõu seletuskirjas. Jätkuvalt on ka
kohustus, kus see sama arst peab lisaks tervisekontrolli tegijana käesoleva eelnõu seletuskirjas põhjalikult selgitatud muudatuse sisu ja
tunnustamiseks töötama edaspidi sellise tervishoiuteenuse osutaja vajadust. 25.02.2020 toimunud kohtumise tulemusena on eelnõu uues
juures kellel on olemas vastav kvaliteedisüsteem (uus lisatav punkt, § versioonis toodud Terviseameti ja SoM esindajate ettepanekul
261 lõike 1 punkt 3). Samas lähtub lisatav nõue mitte enam niivõrd vaidluste lahendamise regulatsiooni muudatus, mille kohaselt võib
arstile kui füüsilisele isikule esitatud nõuetest (kvalifikatsioon, tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik pöörduda avaldusega selle
pädevus, oskused) vaid tehnilisest nõudest organisatsioonile kui tervishoiuteenuse osutaja poole, kelle juures tervisekontrolli otsuse
juriidilisele isikule. Säte, kuhu muudatust kavandatakse, reguleerib teinud arst töötab.
arstiga seonduvat ja Sotsiaalministeeriumi hinnangul sellesse loetellu
ei sobitu. SoM ei poolda vaidluste lahendamisel tervishoiuteenuse kvaliteedi
ekspertkomisjoni kaasamist, kuid arvestades meremeeste väljaõppe,
Selliselt kavandatud normiga tekib ka praktikas mitmeid menetluslikke diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni
küsimusi nagu sai viidatud juba 2015. aasta vastuskirjas. Lisaks juba nõudeid, on siiski oluline tagada, et tervishoiuteenuse osutaja, kes isiku
tõstatatud küsimustele on näha, et oma sisult ei puuduta see kuidagi avaldust lahendab, pöörduks sõltumatu eksperdi poole ning juhtumi
arsti kui isikut ning on üsna tavaline, et praktikas töötab üks arst ka läbivaatamine ei võtaks ülemäära kaua aega. Seetõttu säilib ka eelnõu
mitme teenuse osutaja juures. See ilmestab vaid seda, et selliselt uues versioonis nõue kaasata juhtumi uuesti läbivaatamise protseduuri
kavandatud lahendus ei sobitu soovitud eesmärki täitma (nõue ei ole kvalifikatsiooni ja sõltumatuse nõudeid täitev arst ning vajadusel teised
seotud asutuste vahel liikuva inimesega vaid konkreetset teenust eksperdid, nagu seda on kajastatud eelnõu seletuskirjas viidatud ILO
osutava juriidilise isikuga). Ka seletuskirja sissejuhatuses tuuakse, et juhises (vastasel juhul ei täidaks juhtumi uuesti läbivaatamine oma
19
seadusesse lisatakse täiendavalt kvaliteedisüsteemi loomise kohustus eesmärki). Samuti on eelnõus jätkuvalt toodud nõue lahendada isiku
asutusele, kus teostatakse meremeeste tervisekontrolli ning avalduses toodu ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates.
väljastatakse tervisetõendeid. Seega on Sotsiaalministeeriumi Seletuskirjas on täiendavalt märgitud, et hinnanguga mittenõustumise
hinnangul tegemist pigem korraldusliku ehk organisatoorse meetmega korral võib isik vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.
ja see peaks seonduma mitte arsti kui erialaspetsialistiga vaid pigem
teatud teenuse või tegevusloa nõudega. Samas rõhutame, et kuna
kvaliteedisüsteemi täpne sisu on teadmata, on keeruline pakkuda
ammendavaid lahendusi kooskõlastusringil.
Vaidluste lahendamise osas juhime tähelepanu, et tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse alusel loodud nõuandva tervishoiuteenuse
kvaliteedi ekspertkomisjoni eesmärk on patsiendile osutatud
tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ja hinnangust
tulenevalt Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse
osutajatele ettepanekute tegemine (TTKS § 502 lõige 1). Kindlasti ei
ole nimetatud komisjoni eesmärgiks vaidluste lahendamine. Komisjoni
eesmärki eelnõu raames ka ei muudeta.
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon ei hinda meretöölepingu
sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutusse õppima
asuja ja seal õppija terviseseisundi vastavust nõuetele. Tervisekontrolli
teeb Terviseameti poolt tervisekontrolli läbiviimiseks tunnustatud arst,
nii nagu meresõiduohutuse seaduse § 26 lõike 7 alusel sätestatud
Vabariigi Valitsuse määruses toodud on. Tasub eraldi rõhutada, et
kindlasti ei hakka Terviseamet otsustama ekspertkomisjoni hinnangu
alusel isiku tervisekontrolli suunamise vajaduse üle. Patsient võib alati
pöörduda vastava ekspertkomisjoni poole või osutatud
tervishoiuteenuse osas tugineda näiteks teisese arvamuse saamiseks
ravikindlustuse seaduses toodud alusele (vt nt § 40).5 Lõplik lahendus
sõltub sellest, mida kontrollitakse ja kelle osas kontrollitakse ning mis
mõju see isikutele omab.
20
Sotsiaalministeerium edastas nimetatud eelnõu kommenteerimiseks ka
Terviseametile, kes samuti sellisel kujul esitatud muudatustega ei
nõustunud (viidatud tagasiside on eraldi eelnõu koostajale edastatud).
Seega tuleb alternatiivseid, kuid sobivaid lahendusi kaaluda koostöös
ning Sotsiaalministeerium on selleks igati avatud. Seetõttu teeme
ettepaneku kohtuda ametnike tasandil jaanuaris, kaasates selleks
asjakohaste osapoolte esindajad Sotsiaalministeeriumist,
Terviseametist kui ka Veeteede Ametist.
Terviseamet
1. Eelnõu punktiga 62 täiendatakse meresõiduohutuse seaduse §-i 261 Arvestatud osaliselt. Terviseameti esitatud märkused on läbi arutatud
lõigetega 51–53. Käesolevast eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, miks 25.02.2020 kohtumisel Terviseameti ning SoM esindajatega.
nõutakse tervishoiuteenuse osutajalt kahe kvaliteedisüsteemi Kohtumise tulemus kajastub eelnõu uues sõnastuses.
olemasolu. Samuti ei selgu eelnõu seletuskirjast, milliseid täpseid
nõudeid nimetatud auditeeritud kvaliteedisüsteem peab sisaldama ja Eelnõu koostajad on korduvalt selgitanud, et tervishoiuteenuse
kas see kattub mingis osas kvaliteedisüsteemiga, mis tuleneb osutajalt ei nõuta kahe eraldiseisva kvaliteedisüsteemi olemasolu, seda
sotsiaalministri 15. detsembri 2004 määrusest nr 128 ei tulene ka eelnõus toodud sõnastusest – MSOS § 261 lõike 51 kohaselt
„Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“. peab tervishoiuteenuse osutaja omama kvaliteedisüsteemi, mis vastab
meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste
Eeltoodud lõikest tulenevalt leiab Terviseamet, et eelnõu või rahvusvahelise konventsiooni ning tervishoiuteenuste korraldamise
rakendusakti tasemel on vajalik välja tuua, millised täpsed seaduse § 57 lg 1 p 7 alusel kehtestatud nõuetele ning lõige 52 täpsustab,
tervisekontrolli nõuded peavad olema kvaliteedisüsteemis kajastatud, mida peab kvaliteedisüsteemi kasutusala sisaldama, seega ei ole vaja
vastasel juhul ei ole Terviseametil võimalik hinnata tervisekontrolli omada mitut süsteemi, vaid oluline on, et kvaliteedisüsteem tervikuna
tegija kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust. Samuti ei ole seletuskirjas ette nähtud nõuetele vastaks. Terviseameti märkusest lähtuvalt on
toodud välja teenuse osutajate täiendav lisanduva kvaliteedi süsteemi arusaadavuse huvides täiendatud eelnõu seletuskirja.
loomiseks ning Terviseameti täiendavat ressursikulu
kvaliteedisüsteemi hindamise läbiviimiseks. MKM hinnangul ei ole vaja MSOS-s sätestada kõiki detailseid nõudeid,
mida kvaliteedisüsteem peab sisaldama, detailsed sätted saab
kehtestada rakendusakti tasandil. Arvestades, et tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 57 lg 1 p 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri
15. detsembri 2004. a määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi
tagamise nõuded“ sätestab regulatsiooni kvaliteedisüsteemile, on
21
mõistlik reguleerida ka MSOS eelnõus kajastatud kvaliteedisüsteemi
täpsemad nõuded just kõnealuses määruses.
Tulenevalt Terviseameti märkustest on muudetud MSOS § 261
lõikes 53 sätestatut ning varasemalt Terviseametile seatud kohustus on
asendatud tervishoiuteenuse osutajale seatud kohustusega tagada
kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse hindamine kuni viieaastaste
ajavahemike järel. Samuti esitab tervishoiuteenuse osutaja ise Veeteede
Ametile hindamise aruande ühe kuu jooksul pärast hindamist. Vastavalt
on muudetud ka eelnõu seletuskirja.
Eelnõu punktiga 65, muudetakse meresõiduohutuse seaduse paragrahvi Arvestatud osaliselt. Terviseameti esitatud märkused on läbi arutatud
262. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 502 sätestatu kohaselt 25.02.2020 kohtumisel Terviseameti ning SoM esindajatega.
on tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon nõuandev komisjon, Kohtumise tulemus kajastub eelnõu uues sõnastuses.
mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile
hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Terviseametile, Eesti Terviseameti märkustest lähtuvalt on eelnõus muudetud vaidluste
Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine. lahendamise korda (MSOS § 262). Eelnõu koostajad siiski täpsustavad,
Nimetatud komisjon annab hinnangu arsti sisulisele tööle, mitte ei et tegemist ei ole teisese arvamuse küsimisega meremeeste väljaõppe,
hinda isiku terviseseisundit nagu on käesoleva seaduse eelnõus välja diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni
toodud. Seega ei saa tervishoiuteenuse kvaliteedi komisjon hinnata, kas mõistes. Nimetatut on varasemalt ka eelnõu kooskõlastuse käigus
meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, selgitatud ning samuti on vastavasisulised selgitused lisatud
mereõppeasutusse õppima asuja ja seal õppija terviseseisund vastab 2019. aastal kooskõlastusringile edastatud eelnõu seletuskirja lisas
nõuetele. olevasse kooskõlastustabelisse.
Samuti ei saa Terviseamet otsustada ekspertkomisjoni hinnangu alusel Vaidluste lahendamise korda puudutava regulatsiooni täpsemad
uue tervisekontrolli otsuse tegemiseks isiku tervisekontrolli suunamise selgitused on toodud Sotsiaalministeeriumi märkuste punkti 2 juures.
vajaduse. Terviseamet teostab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
alusel formaalset järelevalvet ega oma pädevust kontrollima arsti
langetatud otsust.
Tutvudes seletuskirjaga on pigem tegemist nn teisese arvamusega.
Seletuskirja kohaselt meremeestele, kellele tõendi andmisest on
keeldutud või kelle töötamisele on kehtestatud eelkõige aja, valdkonna
22
või piirkonnaga seotud piirang, antakse täiendava tervisekontrolli
võimalus teise sõltumatu arsti või sõltumatu meditsiinieksperdi juures.
Eeltoodust tulenevalt teeb Terviseamet ettepaneku sõnastada eelnõu §
262 selliselt, et see võimaldaks meremeestel taotleda teisest arvamust
tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel on pädevus vastavat
tervisekontrolli reguleerida. Sarnane regulatsioon on kehtestatud
ravikindlustuse seaduse § 40. Selle kohaselt, kui inimene kahtleb arsti
otsuses, siis on tal õigus teisesele arvamusele. See tähendab, et ta võib
oma tervisemure kohta küsida teise arsti hinnangut. Patsiendile
esimesena diagnoosi pannud või teda ravinud arst peab teisese
arvamuse andjale edastama kogu patsiendi tervisemurega seotud info.
Teisene arvamus puudutab diagnoosi õigsuse, määratud ravimi või
tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava
mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta
hinnangu andmist.
Maanteeamet
1. Täiendada kehtiva seaduse § 353 lg 1 p 5 sõnaga „jetil“ ja sõnastada Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.
see järgmiselt:
„väikelaeval või jetil puudub nõuetekohane vastavusdeklaratsioon;“
Selgitus: tulenevalt EL-i direktiivi 2013/53/EL artiklite 2 p-st b; 7 lg-st
2 ja 15 lg 4 p-st a nõuetest.
2. Sõnastada § 37 lg 3 järgmiselt: Mittearvestatud. Puudub seaduslik põhjendus, miks teha erisusi
„Kui väikelaeva juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti dokumendi kaasas kandmise nõuete osas enne 01.07.2005 väljastatud
piires alates 01.07.2005 a. Eestis väljastatud väikelaeva juhtimisõigust väikelaevajuhi tunnistust omatele isikutele. Haldussuutmatus ei saa
tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik.“ üldjuhul olla põhjenduseks erisuste tegemisel. Samas MKM nõustub,
Selgitus: enne 01.07.2005 a. väljastatud väikelaeva juhtimisõigust et enne 01.07.2005 väljastatud väikelaevajuhi tunnistusi puudutav
tõendava dokumentide vajaduse kaasaskandmiseks tingib nendega regulatsioon vajab tervikuna üle vaatamist. MKM tuleb kõnealuse
seonduvate Veeteede Ameti poolt Maanteeametile edastatud teema juurde tagasi järgmise MSOS eelnõu raames.
puudulikud andmed. Lisaks ei kajastu need andmed liiklusregistris.
3. Täiendada lisaks eelnõus sätestatule kehtiva seaduse § 39 lg-t 4 Mittearvestatud. Ettepanekus ei ole selgitatud, mis põhjustel on vaja
lausega: alaealiste teovõimet haldusmenetluses laiendada ja võimaldada tal
23
„Vähemalt 15-aastane isik võib väikelaevajuhi tunnistust taotleda iseseisvalt väikelaeva juhi tunnistust taotleda. Alaealiste teovõime
iseseisvalt.“ laiendamise võimalust ei ole seadusandja haldusmenetluses
Selgitus: HMS § 12 lg-st 2 tulenevalt ei või alaealine ja muu piiratud menetlustoimingute tegemiseks laialdaselt kasutanud. Ühe vähese
teovõimega isik haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, näitena võib tuua isikut tõendavate dokumentide seaduse § 10 lg 3.
kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd puudub sisuline põhjendus alaealise teovõime laiendamiseks,
jäetakse ettepanek arvestamata.
1
4. Täiendada kehtiva seaduse § 39 lg-t 1 lausega: Mittearvestatud. Selgitus analoogse märkuse osas on esitatud eelnevas
„Vähemalt 15-aastane isik võib jetijuhi tunnistust taotleda iseseisvalt.“ punktis.
Selgitus: HMS § 12 lg-st 2 tulenevalt ei või alaealine ja muu piiratud
teovõimega isik haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha,
kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
5. Eelnõus sätestatud § 39 lg 43 p 3 vajab täpsustamist osas, et mis saab Mittearvestatud. MKM nõustub, et enne 01.07.2005 väljastatud
enne 01.07.2005 a. antud väikelaevajuhi piirangutega juhtimisõigusega väikelaevajuhi tunnistusi puudutav regulatsioon vajab MSOS-s
– kas juhtimisõigus jääb kehtima koos sätestatud piirangutega. tervikuna üle vaatamist. MKM tuleb kõnealuse teema juurde tagasi
Selgitus: hetkel prevaleerib kehtiva seaduse § 951 lg 1 eelnõus järgmise MSOS eelnõu raames.
sätestatud § 39 lg 43 p 3.
6. Eelnõus sätestatud § 39 lg 43 p 5 tuleks seadusest välja jätta. Mittearvestatud. Sättes on mõeldud sellist olukorda, kus väikelaeva
Selgitus: Maanteeamet ei kiida heaks väikelaevajuhi tunnistuse tunnistus on juba trükitud, aga isik ei tule sellele järgi, mistõttu
valmimisele järgneva 12 kuu väljavõtmise nõuet, kuivõrd see tekitab tunnistatakse see kehtetuks. Jääb arusaamatuks, milliseid
Maanteeametile olulise arenduskulu. arendustegevusi on Maanteeametil vaja teha. Tegemist on analoogse
sättega, mis sisaldub ka liiklusseaduse § 98 lõikes 6 ja kehtib alates
2011. aastast.
7. Eelnõus sätestatud § 39¹ lg 1⁵ p 5 tuleks seadusest välja jätta. Mittearvestatud. Selgitus analoogse märkuse osas on esitatud eelnevas
Selgitus: Maanteeamet ei kiida heaks jetijuhi tunnistuse valmimisele punktis.
järgneva 12 kuu väljavõtmise nõuet, kuivõrd see tekitab
Maanteeametile olulise arenduskulu.
8. Täiendada lisaks eelnõus sätestatule § 39 lg-t 42 lausega: Mittearvestatud. MKM nõustub, et juhtimisõiguse peatumise
„Kui väikelaevajuhi tunnistuse kehtivusaeg on lõppenud, peatub ka regulatsioon vajab MSOS-s tervikuna üle vaatamist (sh vastava
väikelaeva juhtimisõigus.“ tunnistuse ning tervisetõendi kehtivusega seonduvalt). MKM tuleb
Selgitus: reguleerimist vajab olukord, et mis saab väikelaevajuhi kõnealuse teema juurde tagasi järgmise MSOS eelnõu raames.
juhtimisõigusega, kui tunnistuse kehtivusaeg on lõppenud.
24
9. Täiendada lisaks eelnõus sätestatule § 391 lg 14 lausega: Mittearvestatud. Selgitus analoogse märkuse osas on esitatud eelnevas
„Kui jetijuhi tunnistuse kehtivusaeg on lõppenud, peatub ka jeti punktis.
juhtimisõigus.“
Selgitus: reguleerimist vajab olukord, et mis saab jetijuhi
juhtimisõigusega, kui tunnistuse kehtivusaeg on lõppenud.
10. Eelnõusse tuleks lisada täiesti uus säte sisuga: Mittearvestatud. Liiklusseaduse § 175 lõikes 2 on sätestatud
„Käesolevas seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks on Maanteeameti kui liiklusregistri vastutava töötleja õigus esitada
Maanteeametil/riigiasutustel õigus esitada päringuid ja saada andmeid päringuid ja saada andmeid karistusregistrist, rahvastikuregistrist,
rahvastikuregistrist, isikut tõendavate dokumentide andmekogust ja isikut tõendavate dokumentide andmekogust ja teistest riigi või
teistest riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest.“ kohaliku omavalitsuse andmekogudest. Seega on Maanteeametil
Selgitus: Maanteeametil puudub hetkeseisuga võimalus teha vajadusel kehtiva õiguse alusel juba võimalik väikelaevade, alla 12-meetrise
päringuid teistesse registritesse ettenähtud ülesannete täitmiseks. kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasi ning väikelaevajuhi ja
jetijuhi tunnistuste andmebaasiga pidamisega seoses esitada päringuid
ja saada andmeid, mistõttu puudub vajadus vastavas osas MSOS
täiendamiseks.
11. Märkus: seletuskirja lk 31 viimases lauses on kirjaviga sõnas Arvestatud.
„tulenvalt“.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
1. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse muuhulgas kehtetuks MSOS-i Mittearvestatud. Eelnõu koostajate hinnangul on seletuskirjas toodud
paragrahvi 7 punktid 5 ja 7, millega jäetakse seadusest välja tegevusloa põhjendus asjakohane ja piisav muudatuse kirjeldamiseks.
nõue laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise ja laevade Seletuskirjas toodud viited väljastatud tegevuslubade arvule ja
katsetamise ning hüdrograafilise mõõdistamise tegevusaladel riigieelarvele on esitatud eesmärgiga kirjeldada muudatuse mõju.
tegutsemisel. Seaduse eelnõu seletuskirjas toodud põhjendused nende Sisuline põhjendus nii MSOS § 7 punkti 5 kui ka MSOS § 7 punkti 7
punktide kehtetuks tunnistamisel (sh viide riigieelarve tulude kehtetuks tunnistamisel seisneb asjaolus, et eraldiseisva tegevusloa
puudumisele, kuna tegevuslubasid on vähe välja antud) ei anna piisavat nõue ei ole vajalik (tegemist on asjatult liigse koormusega tegevusloa
selgitust, miks niivõrd oluliste valdkondade puhul on leitud mõistlik taotlejale), kuna Veeteede Amet kontrollib nagunii ka läbi muude
olevat lubada tegutsema kõiki soovijaid. See, et praegu pole piisavalt MSOS sätete vajalikku dokumentatsiooni ja nõuetele vastavust.
taotlejaid, kes sooviksid nimetatud tegevusaladel tegutseda võibki olla Kõnealust selgitust sisaldab ka eelnõu seletuskiri.
tingitud sellest, et eksisteerib tegevusloa nõue. Nõude kaotamisel
võivad vaatamata Veeteede Ameti poolsele dokumentide ja andmete
kontrollile hakata laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamisega
tegelema suvalised ettevõtted. Siiani on olnud Veeteede Ametnikel
25
teatud kindlus, et neile esitatud dokumendid on ettevalmistatud
spetsialistide poolt. Tulevikus selline kindlus kaob ning dokumentide
läbivaatamine, sh kontrollimine, kas dokumentide koostajatel on olnud
ka vastav pädevus, võib osutuda tunduvalt ressursimahukamaks kui
seni.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu p 17 ja sõnastada
järgmiselt:
„17) paragrahvi 7 punktid 1-2, 6, 8 , 13 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;“
2. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse paragrahvi 7 punkti 9. Mittearvestatud. Eelnõu seletuskirjas on põhjalikult selgitatud
Nimetatud muudatusega jäetakse loakohustusega tegevusalade hulgast muudatuse sisu ja vajadust koos viidetega asjakohastele õigusaktidele.
välja väikelaeva remontimine ja katsetamine. Põhjendatakse nimetatud Seletuskirjas viidatud Euroopa Liidu direktiiv 2013/53 on Eesti
muudatust mh asjaoluga, et direktiivi 2013/53/EL kohaselt hõlmab siseriiklikku õigusesse üle võetud viitemeetodil (majandus- ja
väikelaeva ehitamine ka selle olulist ümberehitamist. Paraku tuleb taristuministri 18.12.2015 määrus nr 141 „Väikelaevale, osaliselt
tõdeda, et Eestis on lähtutud viimasel ajal õigusaktide tõlgendamisel valmis väikelaevale ja väikelaeva komponentidele esitatavad ohutus- ja
grammatilisest tõlgendamismeetodist, mis tähendab, et kui seaduses kvaliteedinõuded, nende teabe ja märgistusega varustamise ning
pole mõtet täpsustatud siis võetakse seaduse sõnastus. Seega kui nõuetele vastavuse tõendamise kord“) nagu kõik sarnased
remontimist (ümberehitamist) või olulist ümberehitamist (kusjuures, kaalutlusõiguseta määruse iseloomuga Euroopa Liidu direktiivid.
kes määratleb, mis on oluline ümberehitamine) pole seaduses mainitud, Kõnealuse direktiivi art 3 punkt 7 sätestab määratluse „veesõiduki
siis võib eeldada, et tegevusluba nende tööde teostamiseks pole vaja. oluline ümberehitus“ definitsiooni, mida on direktiivi ülevõtmisel
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kustutada eelnõust § 1 p 22 ja loetud vastavaks MSOS § 2 punktis 35 toodud määratlusega
muuta vastavalt numeratsiooni. „väikelaeva konstruktsiooniline ümberehitus“. Seega väikelaeva
ehitamine hõlmab endas ka olulist ümberehitamist. Seevastu
määratlusel „remontimine“ puuduvad reaalsed kriteeriumid ja nõuded,
mille järgi oleks võimalik väikelaevade remontimise pädevust hinnata,
mis tekitab ebamõistliku olukorra, kus sisuliselt võiks nõuda
tegevusluba ka rannakaluritelt, kes oma veesõidukeid (paate) valdavalt
ise remondivad. Nimetatu ei ole aga MSOS regulatsiooni eesmärgiks.
Kui tegemist ei ole veesõiduki olulise ümberehitamisega, vaid
lihtsamate remonditöödega, siis sel juhul direktiiv 2013/53/EL ei
kohaldu ja tegevusluba ei ole vaja.
3. Eelnõu § 1 punkt 47, millega täiendatakse seadust §-dega 172- 174. 3.1. Mittearvestatud. Esmalt märgime, et kvalifitseeritud ning
seadusele vastava laevapere nõuded tulenevad muudest MSOS sätetest,
26
3.1. § 172 lg 1 kohaselt antakse reisijateveo tunnistus laevale, mis on teiseks ei saa nõuded laevaperele olla reisijateveo tunnistuse
tunnistatud reisijateveoks kõlblikuks ning laev vastab seaduses väljastamise aluseks, kuivõrd eeltoodu tähendaks, et igakordsel
sätestatud nõuetele. Oleme seisukohal, et reisijateveoks kõlblik laev laevapere vahetumisel, tuleks tunnistuse aluseks olevaid laevapere
peab omama ka kvalifitseeritud ning seaduse nõuetele vastavat andmeid tunnistuse kehtivuse kontekstis igakordselt uuesti hinnata.
laevaperet. 3.2. Mittearvestatud. Tervikuna majandustegevusega tegelemise keelu
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta ja sõnastada MSOS 172 seadmine oleks liigselt koormav. Regulatsiooni eesmärgiga on
lg 1 järgmiselt: kooskõlas see, kui keelustatakse (õppetegevusega otseselt mitte seotud)
„(1) Eesti riigilippu kandval reisilaeval peab olema reisijateveo majandustegevus üksnes õppetegevusega samal ajal.
tunnistus, mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus
käesoleva seaduse § 13 lõike 2 kohaselt, laev on tunnistatud
reisijateveoks kõlblikuks ning laev ja laevapere vastavad käesolevas
seaduses sätestatud nõuetele.“
3.2. Leiame, et § 174 lg-s 2 toodud piirang ei täida seletuskirjas toodud
eesmärki. Selgusetu on, milline majandustegevus on keelatud ja milline
lubatud. Sisuliselt saab kasutada kõiki majandustegevusi (eelkõike aga
kaubavedu) õppetöös, vaja on vaid piisavalt fantaasiat. Eeltoodud
sõnastuses jääb lõige 2 sisutühjaks. Oleme seisukohal, et õppelaeva
võib tegeleda majandustegevusega ainult juhul kui see on otseselt
seotud õppetegevusega. Muul ajal õppelaev majandustegevusega
tegeleda ei tohiks.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku MSOS § 174 lg 2 muuta ja
sõnastada järgmiselt:
„(2) Õpplaevana kasutatav laev võib tegeleda majandustegevusega, mis
on otseselt seotud õppetegevusega.“
4. Eelnõu § 1 p 49 , millega muudetakse § 20 lõiget 31. Nimetatud lõike Mittearvestatud. Eelnõus kavandatud regulatsioon on kooskõlas STCW
teise lausega leevendatakse kehtivat regulatsiooni ning lubatakse konventsiooni ning koodeksi nõuetega. Nii nagu ka eelnõu seletuskirjas
kaasata auditeerimismeeskonda eksperte, kes omavad laevaohvitseri on märgitud, sätestatakse muudatusega mereõppeasutuse
kvalifikatsiooni. Seletuskirjas on põhjendatud seda muudatust mh kvaliteedisüsteemi auditeerivale ettevõtjale esitatavad nõuded, mis on
asjaoluga, et kohase kvalifikatsiooniga auditeerimismeeskonna juhte välja töötatud tulenevalt STCW konventsiooni reeglist I/8 ja STCW
on vähe. Leiame, et see ei ole põhjus nõuete leevendamiseks. koodeksi jaotistest A-I/8 ja B-I/8. MSOS-i § 20 lõike 31 teises lauses
Auditeerimismeeskonna juhtide vähesust võib lisaks nende sätestatud võimalus kaasata auditeerimismeeskonna koosseisu
koolitamisele, leevendada ka nende palkamisega välismaalt. Selline eksperte, ei ole vastuolus STCW koodeksi mõttega. Oluline on tagada,
27
seaduse muutmise soov läheb vastuollu STCW Koodeksi mõttega, mis et auditeerimismeeskond tervikuna oleks pädev ja omaks
näeb ette nii õppejõudude, hindajate kui ka audiitorite osas piisava ekspertteadmisi. STCW koodeksi nõuete täitmiseks piisab, kui
pädevuse olemasolu ükskõik millise meremeeste väljaõppega seotud vajalikud teadmised toob auditeerimismeeskonda kaasatav ekspert
funktsiooni täitmisel. Antud juhul peab komisjoni esimees kui otsuse juhul, kui auditeerimismeeskonna juhil endal kvalifikatsiooni nõuete
langetaja omama jätkuvalt nii kvaliteedi süsteemide kui ka meresõidu täitmiseks vajalik pädevus puudub.
alast pädevust.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 20 lõige 31 teine lause muuta
ja sõnastada järgmiselt:
„Kvaliteedisüsteemi auditeerimismeeskonna juhil peab olema
laevaohvitseri kvalifikatsioon ning ta peab tundma valdkonna
õigusakte.“
5. Eelnõu § 1 p 57, millega muudetakse paragrahvi 21 lõiget 6 ning Mittearvestatud. Veeteede Amet lähtub laeva miinimumkoosseisu
tunnistatakse kehtetuks häireplaani esitamise ja õppuse korraldamise määramisel muuhulgas IMO resolutsioonist A.1047(27) (Principles of
kohustus. Leiame, et Veeteede Amet ei tohiks laevale anda Minimum Safe Manning), milles kajastatud nõuded on kehtestatud
ekspluatatsiooni lubavaid dokumente enne kui pole veendutud, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2002 määruses nr 36
laevapere miinimumkoosseis suudab tagada laeval viibivate isikute „Reisilaevade ning 20-se ja suurema kogumahutavusega laevade
ohutuse ja vajadusel evakueerimise. Seega tuleb õppus korraldada enne miinimumkoosseisu määramise nõuded“. Eelnevalt viidatud IMO
ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamist, mitte aga pärast seda. Juhul resolutsioonist ei tulene õppuste korraldamise kohustust enne ohutu
kui õppuse käigus selgub, et ohutu mehitatuse tunnistuses määratud mehitatuse tunnistuse väljastamist. Samas on nii IMO resolutsioonis
laevapere miinimumkoosseis ei taga laeval viibivate isikute ohutust siis kui määruses 36 toodud detailne loetelu asjaoludest, mida tuleb laeva
tuleks vist (seaduses vastav säte puudub) tunnistus kehtetuks tunnistada miinimumkoosseisu määramisel arvestada ning millest lähtuvalt
ning laevaomanik peab taotlema uue ohutu mehitatuse tunnistuse Veeteede Amet peab veenduma, et miinimumkoosseis on piisav laeva
väljastamist. Vastasel juhul tekib absurdne olukord, milles laev läheb ohutuks kasutamiseks. Seejuures sätestab kõnealuse määruse § 10 lg 2,
koos reisijatega merele, aga Veeteede Amet pole veendunud laevapere et kui reederi poolt esitatud miinimumkoosseisu määramise ettepanek
piisavuses ja oskustes tulla toime hädaolukordades. ei vasta määruse II peatüki nõuetele, nõuab Veeteede Amet esitatud
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 21 lõige 6 muuta ja sõnastada ettepanekute muutmist. Samuti on eelnõu seletuskirjas MSOS § 21 lg 6
järgmiselt: muudatuse osas märgitud, et õppus korraldatakse pärast ohutu
„(6) Reisilaeva miinimumkoosseis peab tagama laeval viibivate isikute mehitatuse tunnistuse väljastamist ning õppuste läbiviimisel võib
ohutuse ja vajadusel evakueerimise. Reeder esitab miinimumkoosseisu Veeteede Ameti esindaja osaleda mistahes ajal.
kehtestamiseks Veeteede Ametile häireplaani ning korraldab laeval
Veeteede Ameti järelevalveametnike osavõtul õppuse.“
28
6. Eelnõu § 1 p 59, millega tunnistatakse kehtetuks § 24 lõike 1 Mittearvestatud. Eelnõu koostajate hinnangul on viide MSOS § 21
esimene lause. Seletuskirja kohaselt kordab see lause sisuliselt § 21 lõikes 1 sätestatule korrektne. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et
lõiget 1, mille kohaselt laevapere liikmed peavad vastama ohutusalase tutvustava õppe ja baasväljaõppe läbimise kohustus
kvalifikatsiooninõuetele ja omama nõuetekohaseid meresõidu tuleneb juba § 21 lõikes 1 viidatud kvalifikatsiooninõuetest, mis on
diplomeid või kutsetunnistusi. § 21 lg 1 ei mainita sõnagagi laevapere sätestatud MSOS-i § 20 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
liikme kohustus läbida ohutusalane tutvustav õpe. Seega ei ole 20. juuni 2013. a määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja
seletuskiri kahjuks päris täpne. Ilma esimeses lauses toodud kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“. Nimetatud määruse
täpsustuseta jääb § 21 lõige 1 väga üldsõnaliseks ja ei ole täpselt §-s 26 on sätestatud laeval läbiviidava ohutusalase tutvustava koolituse
sõnastatud peamine meede, mida tuleb alati teha selleks, et iga uus läbimise kohustus kõigile laevapere liikmetele ning §-s 27 ohutusalase
laevapere liige oleks, enne tööle asumist, konkreetse laeva koolituse ehk kehtiva seaduse sõnastuses baasväljaõppe läbimise
ohutussüsteemi ning pääste- ja ohutusvarustusega tutvunud. kohustuse laevapere liikmetele, kellele määratakse ohutus- või
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 1 p 59 muuta ja keskkonnakaitsealased kohustused.
sõnastada järgmiselt:
„59) paragrahvi 24 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„(1) Enne laevas tööülesannete täitmisele asumist peab laevapere liige
olema läbinud ohutusalase tutvustava õppe.““
7. Eelnõu § 1 p 60, millega täiendatakse seadust §-ga 241 ning millega 7.1. Mittearvestatud. Eelnõus toodud muudatuste kohaselt on töökeele
sätestatakse reederile laeva töökeele või -keelte määramise kohustus. regulatsioonis juba arvestatud ohutuse ja turvalisuse kaalutlusi töökeele
7.1. § 241 lg 1. Leiame, et laeva töökeele määramine on laeva ohutuse määramisel või dokumentide tõlkimisel. Ametiühinguga eraldi
tagamise seisukohalt väga oluline, mistõttu peaks reeder enne vastava kokkuleppimise nõude sätestamine on reederitele liigselt koormav.
otsuse tegemist arutama seda küsimust kindlasti ka laevaperet esindava 7.2. Mittearvestatud. Arvestades, et laevandus on rahvusvaheline
ametiühinguga, et teha võimalike töökeelte osas parim valik. valdkond ning samuti asjaolu, et eesti lipu all sõitva laeva meeskond ei
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 241 lg 1 muuta ja sõnastada pruugi koosneda peamiselt eestlastest, ei ole eesti keele nõue esmase
järgmiselt: töökeelena põhjendatud.
„(1) Reeder peab laevapere liikmete vahelise suhtlemise tagamiseks
määrama kokkuleppel laevapere liikmeid esindava ametiühinguga
laeva töökeele või -keeled.“
7.2. § 241 lg 2. Esmaseks töökeeleks eesti lipu all sõitval laeval peaks
olema eesti keel, mitte inglise ega vene keel. Seletuskirjas ei ole
millegagi põhjendatud käesolevas lõikes toodud esmaste töökeelte
valikut.
29
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 241 lg 2 muuta ja sõnastada
järgmiselt:
„(2) Laeva ohutuse ja turvalisusega seotud dokumendid peavad olema
laeva töökeeles. Kui laeva töökeeleks ei ole eesti keel, siis tõlgitakse
laeva ohutuse ja turvalisusega seotud dokumendid eesti või inglise
keelde. Sõltumata eelnevas lauses sätestatust peavad olema täidetud
rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud laeva dokumentide
tõlkimise nõuded.“
8. Eelnõu § 1 p 69, millega muudetakse § 29 lõike 3 punkti 6. Mittearvestatud. Eelnõu seletuskirjas on piisava põhjalikkusega
Meresõidupraktika tõend kui selline on rahvusvaheliselt kasutuses selgitatud muudatuse sisu. Eestil ei ole välislepingutest ega Euroopa
mereõppeastuses õppija meresõidu aja ja piirkonna, aga ka laeva Liidu õigusest tulenevat kohustust koguda munsterdamise andmeid.
suuruse ja tüübi fikseerimiseks. Meresõidupraktika tõendit kasutatakse Küll on aga meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste väljastamiseks
esmase kutsetunnistuse väljastamisel koos mereõppeasutuse lõpetamist vajalik koguda meresõidupraktika andmeid. Seletuskirjas toodud
tõendava diplomiga. Meresõidustaaži tõendatakse laevale peale ja kaalutlustel on eelnõu koostajad jätkuvalt seisukohal, et puudub
maha munsterdamise aega tõendavate dokumentidega, milleks on põhjendus koguda meremeeste registrisse munsterdamise andmeid ehk
üldjuhul sissekanded meremehe passi ja/või laevafirma väljastatud andmeid, millisel laeval meremees antud hetkel töötab.
meresõidustaaži tõend. Vahe meresõidustaaži tõendi ja
meresõidupraktika tõendi vahel seisneb selles, et esimese puhul
tõendatakse laeval ametikoha põhist tööstaaži, teisel juhul alles
omandatakse merel töötamiseks hädavajalikku pädevust viibides laeval
eesmärgiga õppida ametit ehk tõendatakse meresõidupraktikat.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 29 lõike 3 punkti 6 muuta ja
sõnastada järgmiselt:
„6) munsterdamise ja meresõidupraktika tõendi andmed;“
9. Eelnõu § 1 p 70, millega tunnistatakse kehtetuks § 29 lõige 4. Vt.
Mittearvestatud. Eelnõu seletuskirjas on piisava põhjalikkusega
eelõu § 1 lg.69 osas antud ehk vahetult eelnevat põhjendust. Eeltoodust
selgitatud muudatuse sisu. Seletuskirjas toodud kaalutlustel on eelnõu
tulenevalt teeme ettepaneku kustutada eelnõu § 1 p 70 ning muuta koostajad jätkuvalt seisukohal, et puudub põhjendus koguda
eelnõu numeratsiooni vastavalt. meremeeste registrisse munsterdamise andmeid ehk andmeid, millisel
laeval meremees antud hetkel töötab.
10. Eelnõu § 1 p 82, millega muudetakse § 37 lg 1 ning muuhulgas Arvestatud. Kehtiva MSOS regulatsiooni sõnastusest säilib ka
kaotatakse seadusest väikelaeva juhi vastutus väikelaeva ohutu kavandatud muudatustega jätkuvalt põhimõte, et väikelaeva juht
kasutamise eest. Siit tõstatub küsimus, kes siis väikelaeva ohutu
30
kasutamise eest vastutab? Kas väikelaeva omani, väikelaeva pardal vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest. Vastavas osas täiendatud ka
viibijad või veel keegi teine. Seletuskirjast nimetatud küsimustele eelnõu seletuskirja.
vastuseid polnud võimalik leida. EMSA on seisukohal, et vastutuse
küsimused tuleb seaduses väga selgelt reguleerida, et vältida praktikas
tekkida võivaid olukordi vastutuse jaotamisel.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 37 lg 1 muuta ja sõnastada
järgmiselt:
„(1) Väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijat ja
kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada
reostust. Väikelaevajuht peab tagama väikelaeva tehnilise korrasoleku,
pääste-, ohutus- ja muu nõutava varustuse olemasolu ja
kasutusvalmiduse ning
väikelaeva ohutu liiklemise. Väikelaeva pardal viibija on kohustatud
täitma väikelaevajuhi korraldusi. Väikelaeva ohutu kasutamise eest
vastutab väikelaeva juht.“
11. Meresõiduohutuse seaduse § 57 muutmine. Meresõiduohutuse 11.1 Mittearvestatud. LaevaRS kuni 30.06.2020 kehtinud redaktsiooni
seaduse § 57 reguleerib kohustuslikust lootsimisest vabastamist. § 3 lg 1 kohaselt võis merelaeval, mille kohta oli väljastatud
11.1. MSOS § 57 lg 1 p 4 muutmine. Riigikogu võttis käesoleva aasta lipudokument, kapteniks olla ainult Eesti kodanik või Euroopa Liidu
kevadel vastu Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi
tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste kodanik. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võis merelaeva kapteniks
muutmise seaduse (RT 1, 04.03.2019). Nimetatud seaduse kohaselt olla ka lõikes 1 nimetamata riigi kodanik, kui see riik andis Eesti
peab Eesti riigilippu kandvatel laevadel olema laeva kapteniks Eesti kodanikele riikidevahelise lepinguga samasuguse õiguse. Seega ka
Vabariigi kodanik ainult juhul kui need sõidavad kohalikus rannasõidus enne 01.07.2020 kehtinud LaevaRS kohaselt võis Eesti riigilippu
või teevad regulaarreise Eesti sadamast. Kõikidel teistel Eesti lippu kandva laeva kapteniks olla muu kui Eesti Vabariigi kodanik. Tegemist
kandvatel laevadel pole kohustust omada Eesti kodanikust kaptenit. ei ole olulise muudatusega, mis tingiks MSOS § 57 lg 1 p 4 muutmise.
Sellest tulenevalt ei saa enam eeldada ega ka kindel olla, et Eesti 11.2 Mittearvestatud. Selgitus analoogse märkuse osas on esitatud
riigilippu kandva laeva kapten oleks teadlik kohalikest oludest eelnevas punktis.
navigeerimaks rannikumeres, oskaks kohalikku keelt jmt, mistõttu pole 11.3 Arvestatud osaliselt. Ettepanek on eelnõu uues versioonis
mõistlik ega otstarbekas anda neile luba ilma lootsita sõiduks Eesti sisuliselt kajastatud. Sättes kasutatakse mõistet veesõiduk, mis hõlmab
sisemeres. nii omal jõul liikuvaid kui ka teisaldatavaid ujuvvahendeid.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p-ga 1121
järgmises sõnastuses:
31
„1121) paragrahvi 57 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„Kohalikus rannasõidus regulaarreise tegevad Eesti riigilippu kandvad
laevad.““
11.2. MSOS § 57 lg 2 muutmine. Samuti leiame, et juba eeltoodud
põhjusel tuleb konkretiseerida meresõiduohutuse seaduse § 57 lõiget 2
ning täpsustada, millistele Eesti riigilippu kandvatele laevadele
kohustuslikust lootsimisest vabastus kehtib ning ühtlasi viia nimetatud
lõige vastavusse Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning
tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadusega tehtud muudatustega.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p-ga 1131
järgmises sõnastuses:
„1131) paragrahv 57 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Eesti riigilippu kandev kohalikku rannasõitu või Eesti sadamast
regulaarreise tegev laev kogumahutavusega alla 20 0000 tonni on
kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimisest vabastatud, välja
arvatud sadamasse sissesõidul ja sadamast väljasõidul ning sadama
akvatooriumil.““
11.3. Eelnõu täiendab MSOS-i § 57 lõikega 7, milles täpsustatakse
puksiirkoosseisu kohustuslikust lootsimisest vabastamisele
kohaldatavaid tingimusi. Puksiirkoosseisu puhul lähtutakse
puksiirkoosseisu kuuluvate laevade kogumahutavuste summast ja
vedurlaeva lipust. Samas puksiirkoosseisu kuulub tavaliselt vedurlaev
ja pukseeritav objekt, milleks on siis kas pargas või ujuvkraana või väga
harva ka laev või mingi muu ujuvvahend. Eelnõu kohaselt käsitletakse
puksiirkoosseisuna aga ainult laevu.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 1 p 115 muuta ja
sõnastada järgmiselt:
„115) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
32
„ Puksiirkoosseisule lootsimisest vabastuse kohaldamisel lähtutakse
puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate ujuvvahendite
kogumahutavuse summast.““
12.Eelnõu § 1 p 126, millega muudetakse muuhulgas MSOS § 581 Mittearvestatud. Vastavalt eelnõu seletuskirjas toodud selgitustele ei
lõiget 4. Nimetatud muudatuse eesmärgiks on lõdvendada ole muudatuse eesmärgiks põhjendamatult lõdvendada
vanemmerelootsi kutse taotlemise eeldusi. Eelnõu seletuskirjas vanemmerelootsi kutse taotlemise eeldusi. Lootsina töötamise nõude
märgitakse, et viie aastaga ei ole võimalik saavutada 1800 lootsimist. vähendamisel 4 aastani ning lootsimiste arvu vähendamisel 1000
Oleme seisukohal, et see ei ole piisav põhjendus nõuete lootsimiseni on lähtutud AS Eesti Loots hinnangust, mille kohaselt on
leevendamiseks. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt peab olema nimetatud määrad piisavad vanemmerelootsi kvalifikatsiooni
vanemmerelootsi kutse saamiseks täidetud üks kahest eeldusest kas omandamiseks. Seejuures on hetkel kehtivad piirmäärad liigselt
töötanud lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt viis aastat või koormavad. Arvestades MSOS lootsimise regulatsiooni tervikuna, on
teostanud vähemalt 1800 lootsimist. Leiame, et vanemmerelootsi kutse eelduseks, et mereloots omandab töö käigus kogemused, mis
eeldab piisavat kogemuste pagasit, mida praegu eelnõus oleva võimaldavad tal esmalt tõsta merelootsina lootsitavate laevade
muudatusega pole võimalik saavutada. kogumahutavuse piirangut kutsetunnistusel ning seejärel MSOS
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 1 p 126 kustutada ja sätestatud tingimuste täitumisel taotleda vanemmerelootsi kutset.
muuta numeratsiooni vastavalt.
13. Eelnõu § 1 p-ga 128 täiendatakse MSOS § 581 lõikega 71. Leiame, Arvestatud osaliselt. Ettepanek on eelnõu uues versioonis sisuliselt
et lootsi esmasel kutsetunnistusel peab olema piirang, mis vastab lootsi kajastatud, kuid muudatus on toodud järgmises sõnastuses:
ettevalmistusele ja kogemustele. Väljapakutud 50 000 seda kahjuks ei „(71) Merelootsi kutsetunnistuse esmakordsel väljaandmisel kantakse
ole, vaid on mõeldud, nii nagu me seletuskirjast lugeda võime, tallina tunnistusele piirang mitte lootsida suuremat kui 25 000
lootsimispiirkonna vahiteenistuse korraldamise efektiivsuse tõstmiseks kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankerit ning
suveperioodil. Seadus kohaldub kõikjal, mitte ainult Tallinna mitte suuremat kui 50 000-se kogumahutavusega muud laeva.“;
piirkonnas. Seega pole meresõiduohutuse seisukohast mõistlik lubada Vastavalt on muudetud ka eelnõu seletuskirja.
noor, võib olla oma esimesi iseseisvaid lootsimis tegev loots lootsima
täislastis 250 meetri pikkuseid tankereid.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 1 p 128 muuta ja
sõnastada järgmiselt:
„128) paragrahvi 581 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Merelootsi kutsetunnistuse esmakordsel saamisel kantakse
lootsitunnistusele piirang, mis lubab lootsida kuni 25000
kogumahutavusega nafta, veeldatud gaasi ja kemikaaltankereid ja teisi
laevu kuni 50 000 kogumahutavusega.““
33
14. Eelnõu § 1 p-ga 131 muudetakse MSOS § 582 lõiget 3 seoses Arvestatud osaliselt. Eelnõus on jätkuvalt kajastatud kahe aastane
merelootsi kvalifikatsiooniastmele 100 000-se kogumahutavusega periood piirangu muutmiseks või alternatiivselt 500 lootsimise
lootsitava laeva piirangu kehtestamisega. Leiame, et nii esmased kui teostamine. Samas on lisatud sättesse määratlus „piirangu muutmiseks
maksimaalsed piirangud on seaduses juba teiste muudatustega kaetud kuni 100 000-se kogumahutavuseni“, mis võimaldab vajadusel määrata
ning nende eraldi välja toomine pole otstarbekas. Meie ettepanek on piiranguks ka 75 000.
vähendada lootsi kvalifikatsiooni omandamise perioodi pikkus kahelt
aastalt ühele, mis peaks sõltuvalt isikust olema piisav aeg vastavate
kogemuste omandamiseks. Samuti leiame, et esmaste piirangute
muutmine peale üht aastat pole kohustus vaid võimalus ning alles peaks
jääma võimalus kohaldada ka muid piiranguid peale 100 000-se
kogumahutavuse (näiteks 75 000 vm, mis sõltuvad lootsi valmidusest.)
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 582 lõige 3 muuta ja
sõnastada järgmiselt:
„(3) Merelootsile kehtestatud esmaste kogumahutavuse piirangute
muutmiseks tuleb töötada lootsimispiirkonnas lootsina vähemalt üks
aasta või teostada vähemalt 250 lootsimist. Piirangut muudetakse kui
eelnevalt kirjeldatud aja kestel ei ole lootsi süül esinenud laevaõnnetust
ega ohtlikku juhtumit.“
15. Eelnõu § 1 p-ga 134 muudetakse MSOS § 584 lõike 1 punkti 3, Mittearvestatud. Samasisuline nõue on kehtestatud kehtiva
millega nimetatakse eraldi, millal lootsile keeldutakse kutsetunnistuse MSOS-i § 584 lg 1 punktis 1. Eelnõus toodud muudatuste kohaselt
väljastamisest. Veeteede Amet keeldub kutsetunnistuse väljastamisest, eristatakse edaspidi lootsikandidaati, kes esmakordselt taotleb
kui loots on viimase 12 kuu jooksul rikkunud „lootsimisega seotud kutsetunnistust (eelnõus § 584 lg 1 p 1) ning lootsi, kes taotleb kõrgemat
meresõiduohutuse nõudeid.“ Leiame, et keeldumise aluseks peaks kvalifikatsiooniastet (eelnõus § 584 lg 1 p 3). Kuivõrd MSOS § 584 lg
olema konkreetne tagajärg, mis halvendas meresõiduohutust, mitte aga 1 p 3 on silmas peetud lootsi, kes soovib taotleda kõrgemat
väheolulise nõude rikkumine. Näiteks laeva süvise visuaalse kontrolli kvalifikatsiooniastet (nt mereloots soovib taotleda vanemmerelootsi
tegemata jätmine, mis teatud juhtudel (jääoludes) on lausa võimatu või kutset), siis nimetatud juhul ei tohi kõrgema kutsetunnistuse
kaptenile oma kutsetunnistuse mitte esitamine ei peaks olema aluseks väljastamiseks loots olla viimase 12 kuu jooksul rikkunud lootsimisega
kutsetunnistuse väljastamata jätmisele. Oleme seisukohal, et lootsile seotud meresõiduohutuse nõudeid. Kuivõrd tegemist on kõrgema
kutsetunnistuse väljastamisest keeldumise aluseks peaks olema selline kvalifikatsiooni taotlemisega, on põhjendatud, et vahetult enne
meresõiduohutuse nõude rikkumine, mille tulemusena toimus kas kõrgemat kvalifikatsiooni kinnitava kutsetunnistuse väljastamist ei ole
ohtlik juhtum või laevaõnnetus. Sellistel juhtudel on lootsil võimalik loots rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid.
ainult oma kutsetunnistust pikendada, mitte aga taotleda uut.
34
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 584 lg 1 p 3 muuta ja
sõnastada järgmiselt:
„3) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on loots
rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid, mille
tulemusena toimus ohtlik juhtum või laevaõnnetus.“
16. MSOS § 584 lõige 3. Nagu eelpool juba mainitud, siis lootsi Arvestatud. MSOS 584 lg 3 muudatus eelnõu uues versioonis esitatud
karistamiseks kutsetunnistuse peatamisega peavad olema mõjuvamad ning vastavalt on täiendatud ka eelnõu seletuskirja.
põhjused, kui lihtsalt lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõude
rikkumine. Kergemate meresõiduohutuse nõuete rikkumise korral on
Veeteede Ametil võimalus mitte teha lootsile soodustusi eksamite
vastuvõtmisel või määrata trahv.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p-ga 1321
alljärgnevas sõnastuses:
„1321) paragrahvi 584 lõige 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„(3) Veeteede Amet võib lootsi kutsetunnistuse kehtivuse peatada kuni
kuueks kuuks, kui lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik
juhtum või loots on korduvalt rikkunud lootsimisega seotud
meresõiduohutuse nõudeid.““
17. MSOS § 62 lg 2 p 5. Kusagil ei ole reguleeritud kuidas loots saab Mittearvestatud. Eelnõus toodud MSOS § 78 lg 5 muudatuse kohaselt
kontrollida laeva sadamast väljumise keeldu, kellelt ta peab seda on Veeteede Amet kohustatud teavitama (muu hulgas) lootsiteenuse
informatsiooni küsima ja kellel on kohustus seda talle anda. osutajat, kui laeval on keelatud sadamast väljuda.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p-ga 1391
alljärgnevas sõnastuses:
„1391) paragrahv 63 lõige 2 p 5 tunnistatakse kehtetuks;“
18. Eelnõu § 1 p 142, millega täiendatakse MSOS-i § 64 lõikega 11. Arvestatud osaliselt. Eelnõus toodud muudatuste kohaselt täiendatakse
Nimetatud muudatusega pannakse lootsile kohustus keelduda laeva MSOS § 78 lõiget 5 ning MSOS § 793 lõiget 4 ning pannakse Veeteede
sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on sadamasse Ametile kohustus teavitada laeva sadamasse sisenemise keelust ning
sisenemise keeld. Laeva sadamasse saabumisest ja lahkumisest sadamast väljumise keelust lootsiteenuse osutajat.
teatamist reguleerib MSOS-i peatükk 122. Kapten, reeder või
laevaagent on kohustatud teavitama sellest Veeteede Ametit. Sadamast
väljumise ja sisenemise keeldude kehtestamine on reguleeritud
35
paragrahvides 78 ja 793. Kogu informatsioon käib läbi Veeteede Ameti,
mitte läbi lootsi. Leiame, et lootsile ei saa panna kohustust, mida tal
pole võimalik täita. Sellest tulenevalt on vajalik käesolevasse punkti
sisse viia täiendus, et loots keeldub lootsimisest ainult juhul kui tal on
olemas asjakohane teave. Lootsiteenuse osutajat on vaja informeerida
lisaks väljumise keelu teavitamisele, mis on reguleeritud § 78 lg 5 ka
sisenemise keelust. Kahjuks ei ole eelnõu seletuskirjast võimalik
selgust saada sellest, kuidas jõuab lootsini info sisenemise keeluga
laevadest.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku MSOS § 64 lõige 11 muuta ja
sõnastada järgmiselt:
„(11) Kui lootsil on asjakohane teave keeldub loots:
1) laeva sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on
sadamasse sisenemise keeld, arvestades käesoleva seaduse § 793 lg 2
sätestatud erisusi või;
2) laeva sadamast välja lootsimast, kui laeval on sadamast väljumise
keeld;“
19.MSOS § 681 lõige 1. Meie arvamuse punktis 11.3 selgitasime, et Arvestatud osaliselt. Ettepanek on eelnõu uues versioonis sisuliselt
tavaliselt pukseeritakse mitte laevu vaid pargaseid ja teisi kajastatud. Sättes kasutatakse mõistet veesõiduk, mis hõlmab nii omal
ujuvvahendeid, mistõttu vajab ka MSOS § 681 lõige 1 sõnastuse jõul liikuvaid kui ka teisaldatavaid ujuvvahendeid.
muutmist, et see vastaks kehtivale olukorrale.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p-ga 1451
alljärgnevas sõnastuses:
„1451) paragrahvi 681 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Puksiirkoosseisu lootsimisel märgitakse lootsikviitungile iga
puksiirkoosseisu kuluva ujuvvahendi kogumahutavus eraldi,
lootsimistasu arvestatakse lähtuvalt nende kogumahutavuste
summast.““
20. MSOS § 681 lõige 4. Käesolevaks ajaks on loodud võimalused Mittearvestatud. Sättes kajastatud lootsitasude maksmise erisus on
suunduda teatud ankrualadele nii Pakri lahe kui Tallinna ja Muuga jätkuvalt põhjendatud. Juhul kui esineb vajadus lootsitasude
lootsimispiirkondades ilma lootsiteenust kasutamata. Need ankrualad regulatsiooni üle vaatamiseks, tehakse seda tervikuna eraldi uue MSOS
on kajastatud ministri vastavasisulises määruses ja sellega antakse juba eelnõu raames.
36
erisus ja soodustus. Lootsitasude alandamine 50 protsendi ulatuses
punkerdamisele tulevatele (kui nad soovivad suunduda teistele
ankrualadele) laevadele ei ole majanduslikult põhjendatud ja lähtuvalt
MSOS § 68 lg 21 peavad lootsitasud katma lootsiteenuse osutamisega
seotud kulutused. Küll on aga õigustatud tasu vähendamine vääramatu
jõu korral suurema hädaohu ärahoidmiseks reidile tulevatele laevadele,
kes kinnitavad täiendavalt tekilaadungit või teostavad veealuse osa
ülevaatust.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p-ga 1452
alljärgnevas sõnastuses:
„1452) Paragrahvi 681 lõige 4 esimest lauset muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui laev on saabunud reidile oma veealuse osa ülevaatuseks või
tekilaadungi täiendavaks kinnitamiseks, tasub reeder lootsitasu 50
protsenti tasumäärast, tingimusel, et laev ei sisene sadamasse või laeva
seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi.““
21. MSOS § 79 lg 5 Leiame, et sunniraha määr juriidilisele isikule Mittearvestatud. Nõustume, et MSOS-s kajastatud sunnirahade,
ettekirjutuse täitmata jätmise eest peab olema suurem, kui vastutuse ning järelevalve regulatsioon vajab tervikuna üle vaatamist.
meresõiduohutuse seaduses praegu sätestatud. MKM tuleb kõnealuste teemade juurde tagasi järgmise MSOS eelnõu
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p 1531) raames.
alljärgnevas sõnastuses:
„1531) paragrahvi 79 lõige 5 viimast lauset muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„Sunniraha ülemmäär füüsiliselt isikule on 1000 eurot ning juriidilisele
isikule 3200 eurot;““
22. MSOS § 793 lõige 4. Laevade sadamasse sissetuleku keeld peab Arvestatud.
jõudma lootsideni. Seega on oluline, et Veeteede Amet teavitaks ka
lootsiteenuse osutajat.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p-ga 1541
alljärgnevas sõnastuses:
„1541) paragrahvi 793 lõige 4 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
37
„(4) Laeva sadamasse sisenemise keelust teavitab Veeteede Amet
viivitamata kirjalikult laeva kaptenit, reederit ja lootsiteenuse
osutajat;““
23. Leiame, et rahatrahvid juriidilisele isikule peaksid paljude Teadmiseks võetud. Nõustume, et MSOS-s kajastatud sunnirahade,
rikkumise puhul olema suuremad, kui nad praegu on. vastutuse ning järelevalve regulatsioon vajab tervikuna üle vaatamist.
Eeltoodust tulenevalt palume suurendada MSOS § 801 lg 2, § 82 lg 2, MKM tuleb kõnealuste teemade juurde tagasi järgmise MSOS eelnõu
§ 86 lg 2, § 90 lg 2, § 9414, § 9417 sätestatud karistust juriidilisele isikute raames.
32 000 euroni.
Raul Kleinson (EIS-s 05.12.2019)
1) MSOS §57(1)4) muuta ja sõnastada järgmiselt Mittearvestatud. LaevaRS kuni 30.06.2020 kehtinud redaktsiooni § 3
“Kohalikus rannasõidus regulaarreise tegevad Eesti riigilippu kandvad lg 1 kohaselt võis merelaeval, mille kohta oli väljastatud lipudokument,
laevad.” kapteniks olla ainult Eesti kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigi või
Selgitus Käesoleval ajal riigikogus menetlusel olev “Laeva lipuõiguse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanik. Sama
ja laevaregistrite seaduse”muutmise seadus SE722 ütleb selgelt et EV paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võis merelaeva kapteniks olla ka lõikes
kodanik peab olema kapteniks ainult nendel Eesti riigilippu kandvatel 1 nimetamata riigi kodanik, kui see riik andis Eesti kodanikele
laevadel millised seilavad kohalikus rannasõidus või teevad riikidevahelise lepinguga samasuguse õiguse. Seega ka enne
regulaarreise Eesti sadamast. Kõikidel teistel Eesti lippu kandvatel 01.07.2020 kehtinud LaevaRS kohaselt võis Eesti riigilippu kandva
laevadel pole enam kohustust omada Eesti kodanikust kaptenit ja laeva kapteniks olla muu kui Eesti Vabariigi kodanik. Tegemist ei ole
seepärast võivad nendeks olla nii pakistanlased kui ukrainlased kui olulise muudatusega, mis tingiks MSOS § 57 lg 1 p 4 muutmise.
grusiinid ja ei saa enam kindle olla, et Eesti riigilippu kandva laeva
kapten oleks teadlik kohalikest oludest navigeerimaks rannikumeres,
oskaks kohalikku keelt jne.ja sellepärast puudub ka vajadus anda neile
luba ilma lootsita sõiduks Eesti sisemeres.
2) MSOS §57(2) muuta ja sõnastada järgmiselt Mittearvestatud. Selgitus analoogse märkuse osas on esitatud eelnevas
“Eesti riigilippu kandev kohalikku rannasõitu või Eesti sadamast punktis.
regulaarreise tegev laev kogumahutavusega alla 20 000 tonni on
kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimisest vabastatud, välja
arvatud sadamasse sissesõidul ja sadamast väljasõidul ning sadama
akvatooriumil.”
Selgitus Antud sõnastusega täpsustatakse millistele Eesti riigilippu
kandvatele laevadele vabastus kehtib ja punkt viiakse vastavusse
“Laeva lipuõiguse ja laevaregistri seadusega”. Vt ka punkt 1. selgitust.
38
3) Muuta eelnõu punkti 115. MSOS §57(7) muuta ja sõnastada Arvestatud osaliselt. Ettepanek on eelnõu uues versioonis sisuliselt
järgmiselt kajastatud. Sättes kasutatakse mõistet veesõiduk, mis hõlmab nii omal
“Puksiirkoosseisule lootsimisest vabastuse kohaldamisel lähtutakse jõul liikuvaid kui ka teisaldatavaid ujuvvahendeid.
puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate ujuvvahendite
kogumahutavuse summast.”
Selgitus Puksiirkoosseisu kuulub tavaliselt vedurlaev ja pukseeritav
objekt milleks on siis kas pargas või ujuvkraana või väga harva ka laev
või mingi muu ujuvvahend. Eelnõu punkt 115 sõnastus käsitleb
puksiirkooseisuna aga ainult laevu. Välja tuleks jätta ka viide
lipuriigile, sest siis kohaldub kõikidele laevadele sama regulatsioon.
4)Muuta eelnõu punkti 126. MSOS §581 lõike (4) muutmine muuta Mittearvestatud. Vastavalt eelnõu seletuskirjas toodud selgitustele on
kehtetuks lootsina töötamise nõude vähendamisel 4 aastani ning lootsimiste arvu
Selgitus Eelnõu SK märgitakse, et viie aastaga ei ole võimalik vähendamisel 1000 lootsimiseni lähtutud AS Eesti Loots hinnangust,
saavutada 1800 lootsimist. Ei peagi. Praegu kehtiv paragraafi sõnastus mille kohaselt on nimetatud määrad piisavad vanemmerelootsi
ütleb selgelt , et peab olema täidetud üks kahest kas viis aastat kvalifikatsiooni omandamiseks. Seejuures on hetkel kehtivad
merelootsina või 1800 lootsimist, mitte aga viie aasta jooksul tingimata piirmäärad liigselt koormavad. Arvestades MSOS lootsimise
1800 lootsimist. Eelnõu p.124 juba muudab selliselt olukorda kus regulatsiooni tervikuna, on eelduseks, et mereloots omandab töö käigus
mereloots võib lootsida laevu kuni 100 000GT ja see on piisav. kogemused, mis võimaldavad tal esmalt tõsta merelootsina lootsitavate
Vanemmereloots on ju ikkagi vanemmereloots ja see seisus on laevade kogumahutavuse piirangut kutsetunnistusel ning seejärel
saavutatud kogemustepagasi näol. Nüüd vähendada seda viielt aastalt MSOS sätestatud tingimuste täitumisel taotleda vanemmerelootsi
neljale pole mingit alust ja SK kohaselt võiks seda siis ka juba veel, kutset.
näiteks kolmele aastale vähendada. Eesti sadamaid külastatavaid laevu
mis on suuremad kui 100 000 on väga vähe ja juba peale esimest aastat
oleks võimalik kvalifikatsiooni tõsta kuni 100 000GT.
5)Muuta eelnõu punkti 128. . MSOS §581 täiendatavat lõiget (71) Arvestatud osaliselt. Ettepanek on eelnõu uues versioonis sisuliselt
muuta ja sõnastada järgmiselt kajastatud, kuid muudatus on toodud järgmises sõnastuses:
Merelootsi kutsetunnistuse esmakordsel saamisel kantakse „(71) Merelootsi kutsetunnistuse esmakordsel väljaandmisel kantakse
lootsitunnistusele piirang mis lubab lootsida nafta, veeldatud gaasi ja tunnistusele piirang mitte lootsida suuremat kui 25 000
kemikaaltankereid kuni 25 000 GT ja kõiki teisi laevu suurusega kuni kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankerit ning
50 000 GT. mitte suuremat kui 50 000-se kogumahutavusega muud laeva.“;
39
Selgitus Esmasel kutsetunnistusel peab ikka olema selline piirang mis Vastavalt on muudetud ka eelnõu seletuskirja.
vastab lootsi ettevalmistusele ja kogemustele. Väljapakutud 50 000
pole seda mitte vaid on mõeldud suvel Tallinna lootsimispiirkonna
vahiteenistuse korraldamise effektiivsuse tõstmiseks.Seadust
rakendatakse aga üle eesti. Meresõiduohutuse poole pealt pole
mõistlik lubada noort, võibolla oma esimesi iseseisvaid lootsimisi tegev
loots lootsima täislastis 250 meetri pikkuseid tankereid. Samuti pole
antud piirangut seades arutatut teemat Eesti Merelootside Ühingu ega
ametiühinguga vaid lähtutakse ainult töö korraldaja effektiivsuses ja
jäetakse ohutuse tagamine tahaplaanile. Samuti pakun (vt punkti 6)
kvalifikatsiooni tõstmise võimaldada kahe aasta asemel peale ühte
aastat.
6) Muuta eelnõu punkti 131. MSOS §582 lõige(3) muuta ja sõnastada Arvestatud osaliselt. Eelnõus on jätkuvalt kajastatud kahe aastane
järgmiselt periood piirangu muutmiseks või alternatiivselt 500 lootsimise
Merelootsile kehtestatud esmaste kogumahutavuse piirangute teostamine. Samas on lisatud sättesse määratlus „piirangu muutmiseks
muutmiseks tuleb töötada lootsimispiirkonnas lootsina vähemalt üks kuni 100 000-se kogumahutavuseni“, mis võimaldab vajadusel määrata
aasta või teostada vähemalt 250 lootsimist. Piirangut muudetakse kui piiranguks ka 75 000GT.
eelnevalt kirjeldatud aja kestel ei ole lootsi süül esinenud laevaõnnetust
ega ohtlikku juhtumit.
Selgitus Esmased piirangud on muudatusettepaneku 5.punktis
kajastatud ja merelootsi max. piirangud on samuti (eelnõu punkt 124)
paigas ja nende eraldi välja toomine pole otstarbekas. Samuti on
vähendatud perioodi kahelt aastalt ühele mis sõltuvalt indiviidist on
piisav aeg vastavate kogemuste omandamiseks. Esmaste piirangute
muutmine peale ühte aastat pole ju kohustus vaid võimalus ja sellisel
juhul (kui pole märgitud seda 100 000GT) saab rakendada ka muid
piiranguid näiteks 75 000 vastavalt siis lootsi valmidusest.
7) Muuta eelnõu punkti 132. MSOS §584(1)3) muuta ja sõnastada Mittearvestatud. Samasisuline nõue on kehtestatud kehtiva
järgmiselt MSOS-i § 584 lg 1 punktis 1. Eelnõus toodud muudatuste kohaselt
“viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on loots eristatakse edaspidi lootsikandidaati, kes esmakordselt taotleb
rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid mille kutsetunnistust (eelnõus § 584 lg 1 p 1) ning lootsi, kes taotleb kõrgemat
tulemusena toimus ohtlik juhtum või laevaõnnetus.” kvalifikatsiooniastet (eelnõus § 584 lg 1 p 3). Kuivõrd MSOS § 584 lg
40
Selgitus Eelnõu punkt 132-ga pannakse VTA-le kohustus keelduda 1 p 3 on silmas peetud lootsi, kes soovib taotleda kõrgemat
kutsetunnistuse väljaandmisest kui loots on viimase aasta jooksul kvalifikatsiooniastet (nt mereloots soovib taotleda vanemmerelootsi
rikkunud “lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid”. kutset), siis nimetatud juhul ei tohi kõrgema kutsetunnistuse
Keeldumise aluseks peaks olema ikka mingi konkreetne tagajärg mis väljastamiseks loots olla viimase 12 kuu jooksul rikkunud lootsimisega
halvendas meresõiduohutust mitte aga vähemolulise nõude rikkumine. seotud meresõiduohutuse nõudeid. Kuivõrd tegemist on kõrgema
Nõudeid on ju erinevaid ja kasvõi laeva süvise visuaalse kontrolli kvalifikatsiooni taotlemisega, on põhjendatud, et vahetult enne
tegematta jätmisel (mis jääoludes suht võimatu niigi) või kaptenile oma kõrgemat kvalifikatsiooni kinnitava kutsetunnistuse väljastamist ei ole
kutsetunnistuse mitteesitamise puhul kutsetunnistuse VTA poolt loots rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid.
väljastamise keeldumisel on vastuolu rikkumise olulisuse ja
karistusastme proportsioonidega. Sellepärast ongi väljapakutud
sõnastus selline, et keeldutakse lootsile kutsetunnistust valjastamast kui
viimase aasta jooksul enne seda on loots rikkunud meresõiduohutuse
nõudeid mille tulemusena toimus kas ohtlik juhtum või laevaõnnetus.
Sellisel juhul saab loots oma kutsetunnistust ainult pikendada mitte uut
taotleda.
8) MSOS §584(3) esimese lause sõnastust muuta järgmiselt Arvestatud. MSOS 584 lg 3 muudatus eelnõu uues versioonis esitatud
“ Veeteede Amet võib lootsi kutsetunnistuse kehtivuse peatada kuni ning vastavalt on täiendatud ka eelnõu seletuskirja.
kuueks kuuks, kui lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik
juhtum või loots on korduvalt rikkunud lootsimisega seotud
meresõiduohutuse nõudeid.“
Selgitus Suuresti sama mis eelmises seitsmendas punktis, et lootsi
karistamiseks kutsetunnistuse peatamisega peavad olema mõjuvamad
põhjused kui lihtsalt „lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõude
rikkumine“ Nendeks võikski olla, et lootsi süül on toimund ohtlik
juhtum või siis lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete
rikkumised on korduvad. Teistel rikkumistel saab VTA kas mitte teha
lootsile soodustusi eksamite vastuvõtmisel (§582(2) ja §583(2)) või
määrata trahvi vastavalt §902 ja ei teki ühe ja sama teo eest
topeltkaristamist.
9) MSOS §62(2)5) Muuta kehtetuks. Selgitus Ei ole reguleeritud Mittearvestatud. Eelnõus toodud MSOS § 78 lg 5 muudatuse kohaselt
kuidas seda kontrolli teostatakse ja mõiste lootsimisest keeldumisest on Veeteede Amet kohustatud teavitama (muu hulgas) lootsiteenuse
osutajat, kui laeval on keelatud sadamast väljuda.
41
sadamasse sisenemisel ja väljumisel viiakse lisatavasse §64 lõikesse
(11)2)
10) Muuta ja täiendada eelnõu punkti 142. MSOS §64 täiendada (11) Arvestatud osaliselt. Eelnõus toodud muudatuste kohaselt täiendatakse
punktidega 1) ja 2) sõnastuses MSOS § 78 lõiget 5 ning MSOS § 793 lõiget 4 ning pannakse Veeteede
„(11) Kui lootsil on asjakohane teave keeldub loots Ametile kohustus teavitada laeva sadamasse sisenemise keelust ning
1) laeva sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on sadamast väljumise keelust lootsiteenuse osutajat.
sadamasse sisenemise keeld, arvestades käesoleva seaduse §793(2)
sätestatud erisusi.
2) laeva sadamast välja lootsimast kui laeval on sadamast väljumise
keeld.“
Selgitus: Laeva sadamasse saabumisest ja lahkumisest teatamist
reguleerib antud seaduse peatükk 122. Kapten, reeder või laevaagent
on kohustatud teavitama sellest VTA-d. Sadamast väljumise ja
sisenemise keeldude kehtestamine on reguleeritud paragraafides 78 ja
793 ja jällegi on sündmuste keskmes ja kellest käib kogu informatsioon
läbi on VTA, mitte loots. Selleks ongi paragrahvi 64(11) viidud sisse
mõiste, et loots keeldub lootsimast kui tal on asjakohane info ja lisaks
väljumise keelu teavitamisele (§78(5)) on vaja ka sisenemise keelu
olemasolul lootsiteenuse osutajat informeerida ja pakutakse muuta
§793(4) sõnastust. Kahjuks eelnõu koostajate seletuskirjast ei loe
kuskilt välja et kuidas lootsini jõuab info sisenemise keeluga laevadest
(viidatakse ainult väljumise keeluga laevadele).
11) MSOS §681(1) muuta sõnastust järgmiselt Arvestatud osaliselt. Ettepanek on eelnõu uues versioonis sisuliselt
„Puksiirkoosseisu lootsimisel märgitakse lootsikviitungile iga kajastatud. Sättes kasutatakse mõistet veesõiduk, mis hõlmab nii omal
puksiirkoosseisu kuuluva ujuvvahendi kogumahutavus eraldi, jõul liikuvaid kui ka teisaldatavaid ujuvvahendeid.
lootsimistasu arvestatakse lähtuvalt nende kogumahutavuste
summast.“
Selgitus: Sama mis punktis 3, et tavaliselt pukseeritakse mitte laevu
vaid pargaseid ja teisi ujuvobjekte ning pakutavas versioonis oleksid
need ujuvvahendi nime all.
12) MSOS §681(4) esimest lauset muuta järmiselt Mittearvestatud. Sättes kajastatud lootsitasude maksmise erisus on
jätkuvalt põhjendatud. Juhul kui esineb vajadus lootsitasude
42
„Kui laev on saabunud reidile oma veealuse osa ülevaatuseks või regulatsiooni üle vaatamiseks, tehakse seda tervikuna eraldi uue MSOS
tekilaadungi täiendavaks kinnitamiseks, tasub reeder lootsitasu 50 eelnõu raames.
protsenti tasumäärast, tingimusel et laev ei sisene sadamasse või laeva
seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi.“
Selgitus: Sõnastusest on välja jäetud „ekspluatatsiooniliste varude
(kütus, vesi, proviant) täiendamiseks“. Käesolevaks ajaks on loodud
võimalused suunduda teatud ankrualadele nii Pakri lahe kui Tallinna
ja Muuga piirkondades ilma lootsiteenust kasutamata. Need ankrualad
on kajastatud ministri vastavasisulises määruses ja sellega antakse
juba erisus ja soodustus. Lootsitasude alandamine 50 protsendi
ulatuses punkerdamisele tulevatele (kui nad soovivad suunduda teistele
ankrualadele) laevadel ei ole majanduslikult põhjendatud ja lähtuvalt
MSOS §68(21) peavad lootsitasud katma kulutused. Küllaga on
õigustatud tasu vähendamine vääramatu jõu korral suurema hädaohu
ärahoidmiseks reidile tulevatele laevadele, kes siis kas täiendavalt
kinnitavad tekilaadungit või teostavad veealuse osa ülevaatust.
13) MSOS §793(4) esimest lauset muuta ja täiendada järgmiselt Arvestatud.
„Laeva sadamasse sisenemise keelust teavitab Veeteede Amet
viivitamata kirjalikult laeva kaptenit, reederit ja lootsiteenuse osutajat“
Selgitus: Lisatakse nimistusse keda VTA teavitab ka lootsiteenuse
osutaja. Kuidagi peab ju info sellest, et laeval on sadamasse sissetuleku
keeld ka lootsideni jõudma. Eeldada, et loots peab ise THETIS iga
laeva kohta järelpärimisi tegema ei päde. Vt ka selgitust punktile 10.
Raul Kleinson (e-posti teel 09.03.2020)
1. Peale 01.07.2020 lubame läbida Väinamerd (ja teisi kohustuslikke Mittearvestatud. Nii nagu märgitud R. Kleinsoni 05.12.2019 märkuste
lootsimise piirkondi) ilma lootsita,, laevadel mille kaptenid pole kursis 1. punkti juures LaevaRS kuni 30.06.2020 kehtinud redaktsiooni § 3 lg
kohalike oludega ja võibolla üldse esimest korda seilavad Läänemerel. 1 kohaselt võis merelaeval, mille kohta oli väljastatud lipudokument,
Laeva liiklemiseks ilma lootsita rannikumeres piisab kui ahtris on kapteniks olla ainult Eesti kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigi või
riigilipp. Praegu kehtivas seaduses on see erisus ju antud selleks, et Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanik. Sama
eesti lipp ahtris tähendab ka kohalikku kaptenit, kuid juulist kehtima paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võis merelaeva kapteniks olla ka lõikes
hakkava seadusega ei pea enam kapteniks olema isik kellelt võiks 1 nimetamata riigi kodanik, kui see riik andis Eesti kodanikele
eeldada kohaliku rannikumere iseärasuste tundmist ja seepärast pole riikidevahelise lepinguga samasuguse õiguse. Seega ka enne
43
kindlust, et erisusi tehes lähtutaks isiku teadmistest vaid piisab 01.07.2020 kehtinud LaevaRS kohaselt võis Eesti riigilippu kandva
formaalsusest milline lipp lehvib ahtris. See asjaolu võib vähendada laeva kapteniks olla muu kui Eesti Vabariigi kodanik. Tegemist ei ole
meresõiduohutust. olulise muudatusega, mis tingiks MSOS § 57 lg 1 p 4 muutmise.
2. Lootsi kvalifikatsiooni ja piirangute temaatika. Algselt ei soovita Mittearvestatud. MSOS eelnõus kajastatud muudatused on vajalikud
midagi, siis soovitakse vanemmerelootsiks saamist lihtsustada, erinevate lootsi kvalifikatsiooni tasemete (mereloots, vanemmereloots,
vähendades selleks kuluvat aega siis jälle asendatakse sõna "või" avamereloots) eristamiseks. Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt ei
sõnaga "ja" (mis kardinaalselt muudab tõlgendust) ning lisatakse ole üheselt selge, millised on merelootsi laeva kogumahutavuse
absoluutselt mitte teostatavad nõudmised (mingid praktilised piirangud ning mil moel erineb merelootsi kvalifikatsioon piiranguteta
lootsimised kellegi juhendamisel). Või jälle lootsi kvalifikatsioonile vanemmerelootsi kvalifikatsioonist jmt. Muudatused on sõnastatud
piirangute seadmine. Esmased piirangud lootsile ja nende piirangute AS Eesti Loots ettepanekul praktikas rakendatavatest piirangutest
muutmine on aetud segaseks ja raskesti mõistetavaks. Eelnõu järgi lähtuvalt.
justkui peale esmaste piirangute (25000/50000 GT) muutmist peale
kahte aastat, väljastatakse kohe maksimaalne (100000) piirang, siis
seletuskiri aga seletab muud, et on võimalik kehtestada ka muid
piiranguid peaasi, et oleksid kuni 100000. Sellisel juhul jääbki
arusaamatuks miks on jäigalt paigas kahe aastane periood kui eelnõu ja
seletuskiri kajastavad teemat erinevalt. Seletuskirjast saab ka lugeda, et
kui kehtestada selliselt piirangud siis nii olevat kergem ühes piirkonnas
tööd korraldada aga suuremat pilti ei suudeta fookusesse saada ja käibki
üks muutmise muutmine ja muutmine. Kui lootsi kvalifikatsiooni ja
piirangute muutmiste soov käib selliselt ebalevalt siis jääb vägisi mulje,
et eelnõu väljatöötajad ei adu täiel määral praegu kehtivat ega tulevikus
toimuma hakkavat. Lõhutakse (ilma mõjuva põhjuseta) toimiv, selge,
arusaam asjadest ja lõppeks algne visioon muudatustest kahvatub
tulemuse ees.
3. Või jällegi on täiesti arusaamatu miks soovitakse kehtestada lootsile Arvestatud. Eelnõus on toodud MSOS § 78 lg 5 ning § 793 lg 4
kohustusi mida lootsil pole aga võimalik täita ilma temale muudatused, mis kajastavad Veeteede Ameti poolset lootsiteenuse
informatsiooni edastamata (sisenemise keeld). Kohustuste lisamisel osutaja teavitamist laeva sisenemise ja väljumise keelust. Vastavalt on
peaks olema ka mingi põhjus, et milleks see vajalik on ja peaks olema muudetud ka eelnõu seletuskirja.
siis ka reguleeritud, et kuidas seda täita, aga ei, lisame ja kõik.
Korduvalt on eelnõu väljatöötajatele viidatud, et antud punkti
44
toimimiseks reaalsuses on vaja ka teavitusprotseduure muuta ja, et
seletuskiri sellest punktist kajastab kahjuks väära infot.
4. MSOS muutmise eelnõu puudutab suures osas lootside töökorraldust Tegemist on mahuka eelnõuga, mille kooskõlastamine on võtnud kaua
aga eelnõu ettevalmistamise protsessi pole lootside esindajaid (emsa, aega. Asjassepuutuvaid sektori esindajaid on kaasatud, nimetatu nähtub
lootsiühing) piisavalt kaasatud. Mingeid infokilde muudatustest on ka viimati 12.11.2019 EISis kooskõlastamisele saadetud eelnõu
lootsideni ka jõudnud ja mitmeid arvamusi ja eelnõu muutmise seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelist, kus on kajastatud muu
ettepanekuid on ka arvestatud, kuid ikkagi segadust ja mitmeti hulgas lootside esindajate ettepanekud ning selgitused nendega
tõlgendatavust on liiga palju, et lugeda seda seadusloome protsessi arvestamise või mitte arvestamise kohta. Seejuures on ka käesoleval
õnnestatuks ja kaasamist ja infovahetust piisavaks. Ka eelmine suurem juhul kõik 12.11.2019 järgselt laekunud ettepanekud
MSOS-i muutmine kümme aastat tagasi tekitas olukorra kus kooskõlastustabelis kirjas.
asjaosalised rääkisid üksteistest mööda ja õnneks päädis tookord
kokkusaamisega MKM-is ja asi lahenes enam vähem vastuvõetavalt
kõigile. Kui ka selle eelnõu ettevalmistajad leiaksid aega ja soovi
selgituste saamiseks-andmiseks ning osapooltega kohtumiseks siis
võetaks see meeleldi vastu, sest kirja teel suheldes jääb palju
kajastamata ja pole andnud ega anna soovitud tulemust.
Eesti Merelootside Ühing
1. Hilinemisega meieni jõudnud andmetel on Meresõiduohutuse Mittearvestatud. Esmalt tuleb arvestada, et seni oli piirangute kandmine
seaduse(MSOS) muutmise seaduses plaanis §58¹ täiendada lõikega 7¹ merelootsi kutsetunnistusele MSOS-s reguleerimata. Ettepanekust ei
mille kohaselt oleks antud lõike sõnastus tulevikus: „merelootsi nähtu sisuline põhjendus, miks peaks säilima väiksema piirangu kui
kutsetunnistuse esmakordsel saamisel kantakse lootsitunnistusele 50 000 GT kutsetunnistusele kandmise võimalus. Eelnõu seletuskirjas
piirang mitte suurema kui 50 000-se kogumahutavusega laeva on märgitud, et laevade kogumahutavusega 25 000–50 000 lootsimise
lootsimiseks “. protseduur on kogumahutavusest sõltumata analoogne ja ei eelda
Sõnastuse muutmine selliselt ei võimalda tulevikus enam määrata pikaajalist lootsimise praktikat, mistõttu ei vähenda see muudatus
algajale lootsile kutsetunnistuse esmasel omandamisel väiksemaid meresõiduohutust lootsimispiirkonnas.
kogumahutavuse piiranguid kui 50 000 GT.
2. Meresõiduohutust puudutavate muudatuste planeerimise aluseks ei Mittearvestatud. Asjassepuutuvaid sektori esindajaid on kaasatud,
tohiks olla ainult ühe lootsimispiirkonna töökorraldus ja ainult teatud nimetatu nähtub ka viimati 12.11.2019 EISis kooskõlastamisele
sadama ühte tüüpi laevad. MSOS-es lootsindust puudutavate täienduse saadetud eelnõu seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelist, kus on
planeerimisse tuleks kaasata kõikide lootsimispiirkondade lootsid ja kajastatud muu hulgas lootside esindajate ettepanekud ning selgitused
Eesti Merelootside Ühing (EMLÜ), mida antud juhul pole kahjuks nendega arvestamise või mitte arvestamise kohta. 12.11.2019
tehtud.
45
kooskõlastamisele edastatud eelnõu kaaskirja kohaselt saadeti eelnõu
materjalid ka Eesti Merelootside Ühingule aadressil
[email protected]
3. Lähtudes meresõiduohutusest ja võttes arvesse erinevate piirkondade Mittearvestatud. Lootsimispiirangud on kehtestatud AS Eesti Loots
merelootsidelt saadud tagasisidet, on EMLÜ arvamus järgmine. ettepanekul. Kogumahutavuse piirangu erisused on toodud kemikaali-,
Algajale merelootsile, esimesel tööaastal, esmakordse kutsetunnistuse veeldatud gaasi või naftatankeri osas, mille puhul on esmaseks
andmisel, ei tohiks väljastada lootsimisõigust kuni 50 000 GT kogumahutavuse piiranguks kuni 25 000.
laevadele. Sellise õiguse andmine vähendaks meresõiduohutust.
Lootsiteenistusele peab ka tulevikus jääma õigus, võttes arvesse lootsi
tööpiirkonda ja töökogemusi, soovitada/määrata väiksemaid esmasele
kutsetunnistusele märgitavaid kogumahutavuse piiranguid. EMLÜ
soovituseks esmakordsele kutsetunnistusele kantava piirangu osas on
25 000 GT.
3. Manuses väljatoodule toodule lisaks, et EMLÜ ei poolda 100000 GT Mittearvestatud. Lootsimispiirangud on kehtestatud AS Eesti Loots
piirangu juurutamist. Taoline piirang eeldaks vanemerelootsi kutsele ettepanekul ja merelootsil võimalik lootsida laevu kuni 100 000 GT.
vastavat töökogemust. Suurema kogumahutavusega laevade lootsimiseks tuleb taotleda
vanemmerelootsi kutset.
4. Samuti juhiks Teie tähelepanu asjaolule, et vaatamata sellele, et Eesti Asjassepuutuvaid sektori esindajaid on kaasatud, nimetatu nähtub ka
Merelootside Ühing on märgitud Meresõiduohutuse seaduse muutmise viimati 12.11.2019 EISis kooskõlastamisele saadetud eelnõu
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelist, kus on kajastatud muu
huvigrupis ja ära toodud ka lisa adressaatide nimekirjas, pole antud hulgas lootside esindajate ettepanekud ning selgitused nendega
eelnõud puututavad meilid meieni jõudnud. Eesti Merelootside Ühing arvestamise või mitte arvestamise kohta. 12.11.2019 kooskõlastamisele
on 1997 aasast tegutsev Eesti merelootse koondav kutseühing. edastatud eelnõu kaaskirja kohaselt saadeti eelnõu materjalid ka Eesti
Merelootside Ühingule aadressil
[email protected]
AS Eesti Loots
1. Eelnõus on toodud MSOS § 581 lg 4 muudatus, mille kohaselt Arvestatud osaliselt. Vanemmerelootsi juhendamisel tuleb teostada
mereloots võib taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud vähemalt kümme lootsimist seni eelnõus kajastatud 500 lootsimise
lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt nelja aasta jooksul ja asemel. Kõnealune vanemmmerelootsi juhendamisel teostatud
teostanud vähemalt 1000 lootsimist, millest vähemalt 500 on praktiseerimine on kehtestatud ka kehtivas MSOS-s (MSOS § 582 lg
praktilised lootsimised vanemmerelootsi juhendamisel ega ole selle aja 3). Vastavalt muudetud ka eelnõu seletuskirja.
kestel põhjustanud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega lootsimisega
seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist. Välja võtta lauseosa
46
„millest 500 on praktilised lootsimised vanemmerelootsi
juhendamisel“, kuna see ei ole praktikas teostatav.
2. Tulenevalt MSOS § 581 muudatusest, millega täiendatakse Arvestatud. Vastavas osas täiendatud eelnõud ning seletuskirja.
nimetatud paragrahvi lõikega 71 ja lisatakse merelootsi kutsetunnistuse
esmakordsel väljaandmisel tunnistusele kantava piirangu erisus
kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri osas, tuleb lisada
paragrahvi § 582 lg 3 täiendus, mille kohaselt ohtliku lastiga laevadele
vastavalt 25 000-se piirangu muutmiseks 50 000-se piirangu saamiseks
tuleb töötada lootsimispiirkonnas vähemalt kaks aastat või teostada 500
lootsimist.
47
Lühikokkuvõte
Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine
Seaduseelnõu eesmärgiks on meresõiduohutuse seaduse kooskõlla viimine Euroopa Liidu
õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega ning ettevõtjate ja isikute
halduskoormuse vähendamine.
Eelnõuga suurendatakse õigusselgust ja arusaadavust meresõiduohutuse valdkonnas. Eelnõu
vastuvõtmisel tagatakse meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste vastavus
Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele. Samuti tagatakse seaduste sidusus,
arusaadavus ning õigusselgus. Viiakse sisse mitmeid täpsustusi ning kohandatakse seaduse
teksti, et see oleks kõikidele osapooltele üheselt mõistetav. Peamised muudatustest tulenevad
mõjud kaasnevad riigiasutustele (nt Veeteede Amet, Maanteeamet, Terviseamet), sadamatele
ning laevaomanikele.
Olulisema mõjuga muudatuseks on mitmetel tegevusaladel tegevusloa nõudest loobumine või
selle asendamine majandustegevusteate esitamisega. Veeteede Ameti läbi viidud analüüsi
tulemusel selgus, et mitmete tegevuslubade olemasolu ei ole hädavajalik ning et senine
tegevusloa saamise protsess on selle taotlejatele pahatihti liiga bürokraatlik. Lisaks tuleb
märkida, et ka teiste lähiriikide praktika ei näe ette tegevusloa kohustust enamiku
tegevusvaldkondade puhul.
Eelnõu kohaselt ei nõuta kohalikus rannasõidus sõitvatelt üle 500-se kogumahutavusega
laevadelt ja alla 500-se kogumahutavusega laevadelt, mis veavad üle 250 reisija, ning A-klassi
reisilaevadelt või SOLAS konventsiooni nõuetele vastava laevaga liidestuvatelt laevadelt
turvaülevaatuste läbimist, reederi ja laeva turvaülema ametikohti, laeva turvaplaani ja
turvajuhendi koostamist ning nende Veeteede Ametiga kooskõlastamist ja turvaõppuste ning
turvaharjutuste korraldamist – muudatusega väheneb laevaomanike halduskoormus ja
tööjõukulud, kuid samas ei vähene meresõiduohutus. Samuti asendatakse senine nõue teostada
sadamarajatise ülevaatust kord 12 kuu jooksul nõudega teostada ülevaatust kord 5 aasta jooksul.
Iga-aastase korralise turvaülevaatuse läbiviimine ei ole Eesti oludes nii vajalik kui näiteks
ohutusnõuete täitmise kontrollimine.
Eelnõu kohaselt tunnustatakse väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendina või
meresidevahendi kasutamise õigust tõendava dokumendina lisaks Euroopa Liidu liikmesriigi
või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi välja antud väikelaevajuhi tunnistusele ka
nende volitusel välja antud väikelaevajuhi tunnistusi ning väikelaeva raadiosideoperaatori
tunnistusi või piirangutega raadiosideoperaatori tunnistusi või raadiosideoperaatori tunnistusi.
Sellest tulenevalt ei ole vajalik Eestis nimetatud tunnistusi uuesti taotleda, vaid võib sõita
olemasoleva välisriigi tunnistusega. Nimetatud muudatus on positiivse mõjuga väikelaeva
juhtidele, kuivõrd muudatus vähendab nende kulusid uute tunnistuste taotlemisele.
Keskkonnaministeeriumi ettepanekul lisatakse sätted, millega Veeteede Amet nimetatakse
pädevaks asutuseks ja administratsiooni kohustuste täitjaks laevade ja laevapere liikmete osas
järgmiste Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate konventsioonide osas:
1. laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise
konventsioon;
2. Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon;
3. Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon.
Seaduse jõustumisel saab Veeteede Amet hakata reederitele väljastama tunnistusi, mis tõendab
Nairobi konventsiooni nõuetele vastava tagatise või kindlustuse olemasolu, ning ballastvee
konventsiooni alusel vabastusi ballastvee ja selle setete käitlemise nõuetest.
Eelnõu jõustumine on planeeritud 1. jaanuaril 2021. aastal. Erisusena jõustuvad Nairobi
konventsiooniga seotud sätted üldises korras ning üks eelnõus toodud sätetest ka 1. jaanuaril
2022. Viimati nimetatud muudatus on seotud tervishoiuteenuse osutaja kohustusega omada
kvaliteedisüsteemi. Pikem jõustumistähtaeg on vajalik kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavaks
viimiseks.