Alar Rosentau
maavarade komisjon
[email protected] 23.10.2020 nr DM-109150-11
Arvamuse küsimine Estonia kaevanduse keskkonnaloa muutmise taotluse ja otsuse eelnõu kohta
Tuginedes maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõikele 7 edastab Keskkonnaamet maavarade komisjonile arvamuse saamiseks
Enefit Kaevandused AS-i 07.11.2019 kirjaga nr EP-KES-1.01/858 esitatud Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054
muutmise taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu. Keskkonnaamet palub maavarade komisjonil esitada arvamus taotluse ja selle
kohta tehtava otsuse eelnõu osas kahe kuu jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 23.12.2020.
Tuginedes § 49 lõigetele 8, 10 ja 11 edastab Keskkonnaamet Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile Enefit Kaevandused AS-i esitatud Estonia kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 muutmise
taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu. Keskkonnaamet palub Keskkonnaministeeriumil, Muinsuskaitseametil ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil esitada arvamus taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu osas 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt
kuupäevaks 23.11.2020.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
2. Keskkonnaloa nr KMIN-054 eelnõu
3. Taotlus_KMIN-054.asice
Teadmiseks: Alutaguse Vallavalitsus, Enefit Kaevandused AS
Lilli Tamm
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Hr Martin Nurme
Keskkonnaamet
[email protected]
Cc: Hr Jaak Jürgenson
Keskkonnaameti Põhja regioon
[email protected] 07.11.2019 nr EP-KES-1.01/858
Taotlus maavara kaevandamise loa KMIN 054 punkti 10.14 muutmiseks
Lugupeetud härrad Nurme ja Jürgenson
Maavara kaevandamise loa KMIN 054 (muudetud Keskkonnaameti korraldusega nr 1-
3/18/2994 17.12.2018.a.) punkti 10.14 järgi kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo
kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo looduskaitseala
kaitsekorralduskava 2017-2026 toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine
tuleb kooskõlastada Selisoo kaitseala valitseja ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise
Keskus). Kraavid tuleb sulgeda kahe aasta jooksul alates loa kehtima hakkamisest.
Seega tähtajaks 17.12.2020. a.
Maavara Kaevandamise loa KMIN 054 punkti 10.14 täitmiseks konsulteeris Enefit
Kaevandused AS (edaspidi EK) Tartu Ülikooli geoloogiga (Marko Kohv) ja pöördus RMK, kui
Selisoo kaitseala valitseja poole, lisaks omab ta soode taastamisel (s.h kraavide sulgemisel)
kõige suuremat ja parimat kogemust. Märtsis 2019. a. RMK looduskaitseosakonnaga (Kaupo
Kohv ja Leevi Krumm) lepiti kokku, et RMK koostab Estonia kaevanduse mõju ulatuses olevate
Selisoo kuivenduskraavide sulgemise kavatsuse ja kooskõlastab selle Keskkonnaametiga,
Põllumajandusametiga ning kohaliku omavalitsusega. Kavatsus valmis juunis 2019. a. ning sai
vajalikud kooskõlastused augusti lõpuks 2019. a.
EK ja RMK sõlmisid 02.10.2019.a. koostöölepingu, mille eesmärgiks on Selisoo
kuivenduskraavide ja Selisoo ääreala kuivenduskraavide sulgemine, mis on Estonia
kaevanduse mäetööde võimaliku mõju sooala hüdrogeoloogilistele tingimustele üheks
leevendusmeetmeks. Kavandatud tööd põhinevad „Ida-Virumaal Alutaguse vallas Alutaguse
rahvuspargis (Selisoo looduskaitsealal) Selisoo idaserva kraavide likvideerimise kavatsusel“
(Lisa 1). Lepiti kokku, et RMK tellib Selisoo kuivenduskraavide ning Selisoo äärealade
kuivenduskraavide korrastamistööde projekti, korraldab tööde teostamise vastavalt projektile,
teostab vajalikud menetlustoimingud ning kooskõlastab kaitseala valitsejaga (Keskkonnaamet)
kavandatavad ja teostatud tööd. EK rahastab sulgemistöödega kaasnevad kulud (projekti
koostamine ja korrastamistööd) lepinguga kokkulepitud ulatuses. RMK kohustub täitma
lepinguga sätestatud omapoolsed kohustused hiljemalt 31.12.2022.a.
Selisoo kuivenduskraavide sulgemiseks tehtavate tööde ajakava on hinnanguliselt järgmine:
• November 2019 projekteerimise riigihange ja leping
• Mai 2020 projekti koostamine (6 kuud)
• September 2020 tööde teostaja riigihange (4 kuud)
ENEFIT KAEVANDUSED AS
Jaama 10, 41533 Jõhvi Reg. kood 10032389
Tel 336 4801
[email protected]
Faks 336 4803 www.energia.ee
• 04.2021 – 04.2022 tööde teostamine, sõltub aastaajast, looduskaitselistest
piirangutest (sh. metsise mänguaeg)
• Oktoober 2022 ettenägematud või vajalikud täiendavad tööd
• 31.12.2022 tööde vastuvõtmine
Võttes arvesse RMK praktilisi kogemusi soode kuivenduskaraavide tööde ettevalmistamisel
(kava, hanked, projekt) ja läbiviimisel, on otstarbekas nihutada tööde teostamise aega pikemale
perioodile.
Tulenevalt ülaltoodust, palume Selisoo kuivenduskraavide sulgemise teostamise tähtaega
maavara kaevandamise loa KMIN 054 punkti 10.14 tingimuses muuta ning kehtestada uueks
tähtajaks 31.12.2022. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Oleg Nikitin
Juhatuse liige
Lisa: Ida-Virumaal Alutaguse vallas Alutaguse rahvuspargis (Selisoo looduskaitsealal) Selisoo
idaserva kraavide likvideerimise kavatsus
Ljudmilla Kolotõgina 516 3814
[email protected]
Kraavide likvideerimise kavatsus
I Ida-Virumaal Alutaguse vallas Alutaguse rahvuspargis (Selisoo looduskaitsealal)
Selisoo idaserva kraavide likvideerimise kavatsus
a) Kraavide likvideerimise eesmärk:
Taastamisalal, kogupindalaga ca 164 ha (vt joonis 1), luua läbi veerežiimi taastamise eeldused Selisoo
raba seisundi säilimiseks ja paranemiseks, lisaks luua eeldused soo- ja soovikumetsade taastumiseks
Selisoo idaservas ning parandada seeläbi ka kaitsealuste liikide elutingimusi.
b) Ülevaade likvideeritavatest maaparandussüsteemidest või nende osadest:
Taastamisalale jääb kolm maaparandussüsteemi ja selle osa (vt joonis 2):
1) UHESAARE/PÜ-100 MÄETAGUSE 1105880020010/001;
2) KAASIKU/PÜ-100 MÄETAGUSE 1105870020090/001;
3) VÄLJA/PÜ-100 MÄETAGUSE 1105870020030/002.
Taastamisala kraavid on valdavalt setteid täis valgunud ja taimestunud, kuid suurveeperioodil
toimivad. Välitööde ajal (16.05.2019) olid kraavid valdavalt kuivad.
c) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist:
Taastamisalale ei jää ühtegi maaparandussüsteemi eesvoolu või riigi poolt hallatavat eesvoolu (vt
joonis 2). Taastamisala kagunurgas külgneb taastamisala maaparandussüsteemi eesvooluga
VÄLJA/PÜ-100 MÄETAGUSE 1105870020030/002, kuid taastamistööd eesvoolu ei mõjuta.
Taastamisalale ei jää ühtegi teed ning kraavide sulgemised ei mõjuta taastamisala läheduses olevaid
teid kuna kaitseala piirikraavid jäävad avatuks ning teekraave ei mõjutata. Taastamisala lõunaosas
jääb taastamisala lähedusse tee „Põlenud langi tee“, mille kraavi ei sulgeta, mistõttu taastamistööd
tee seisukorda ei mõjuta.
Taastamisalale ei jää ühtegi truupi ega silda ning taastamistöödega ei mõjutata ühegi truubi või silla
seisukorda.
Taastamisalale ei jää ühtegi ametlikku matka- ega õpperada. Selisoo matkarada jääb taastamisalast
ca 700 m lõunasuunas ning taastamistöödega ei avaldata matkarajale mõju.
Joonis 1. Taastamisala paiknemine.
Joonis 2. Taastamisala paiknemine maaparandusobjektide suhtes.
d) Likvideeritava ala ja selle valgala kõrgusmudel, mis tugineb Maa-ameti LIDAR
andmetele:
Joonis 3. Piirkonna kõrgusmudel koos hüdroloogiliste voolukanalite võrgustikuga. Projektala piir on
märgitud lilla joonega, kaitsealade piirid punasega. Punane-kollane toon tähistab kõrgeid alasid ja
mida tumedam sinine toon seda madalam on ala.
e) Eelhinnang, kuidas kraavide likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi:
Selisoo looduskaitseala Mõtuse ja Kõrve sihtkaitsevööndis paiknev Selisoo idaserva taastamisala jääb
kahele RMK halduses olevale riigimaale: Mäetaguse metskond 26 (katastritunnus 49802:003:0089)
ja Mäetaguse metskond 27 (katastritunnus 49801:001:0483).
Selisoo idaserva taastamisalale jäävate kraavide sulgemine ei avalda mõju tulundusmetsadele,
eramaadele, maatulundusmaadele, teedele ja külastustaristule, sest need ei jää taastamisalale. Mõju
ei avaldata ka taastamisalalt välja jäävatele tulundusmetsadele, eramaadele, maatulundusmaadele,
teedele ja külastustaristule, sest taastamisala ja ühtlasi ka kaitseala välispiiriks olevad kraavid jäävad
avatuks.
Selisoo looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on:
1) kaitsta Selisood ja sellega piirnevaid metsaalasid ning kaitsealuste liikide elupaiku;
2) kaitsta järgnevaid liike: metsis (Tetrao urogallus), sarvikpütt (Podiceps auritus), rüüt (Pluvialis
apricaria), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), rabapüü
(Lagopus lagopus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja heletilder (Tringa nebularia);
3) kaitsta loodusdirektiivi elupaigatüüpe: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), looduslikus
seisundis rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).
Selisoo looduskaitseala kaitse-eeskirja järgi on sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärkideks koosluste
loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, neile omase liigi- ja vanusestruktuuri hoidmine,
looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
Veerežiimi taastamine aitab otseselt kaasa Selisoo looduskaitseala (Alutaguse rahvuspargi) kaitse-
eesmärkide saavutamisele, luues sookoosluste säilimiseks soodsad tingimused. Läbi koosluste
taastamise luuakse soodsad tingimused seal elavatele liikidele.
Taastamisalale ja selle vahetusse lähedusse jäävad Keskkonnaregistri andmetel (17.05.2019 seisuga)
järgnevate kaitsealuste liikide leiukohad/levikualad: I kaitsekategooria linnuliigi rabapüü (Lagopus
lagopus) ja II kaitsekategooria linnuliigi metsis (Tetrao urogallus) levikuala ning loodusdirektiivi
elupaigatüüp rabad (7110*).
Rabapüü on varjulise eluviisiga paigalind, kes eelistab puhmaste ja üksikute mändidega lageraba ning
metsis eelistab vanu raba- ja siirdesoomännikuid. Selisoo idaserva veerežiimi taastamine omab
positiivset mõju taastamisalale ja selle vahetusse lähedusse jäävatele liikidele ja elupaigatüüpidele,
sest tagab elupaikade säilimise.
f) Sookoosluste taastumiseks vajalikud raietööd:
Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava näeb ette kujundusraiete teostamise taastamisalale jääval
Väike-Pungerja metsise elupaigas. Kujundusraiete eesmärgiks on kaitsekorralduskavas puurinde
harvendamine suletavate kraavide mõjualas, kasenoorendikest männikute kujundamine (kase
väljaraiumine) ning kuusenoorendike mitmekesistamine häilude tekitamise abil.
Raiete vajaduse täpsustamiseks tehti taastamisalal välitöid 16.05.2019 ning võrreldi tänapäevast
puistu levikut 1959. aasta aerofotolt ning ajaloolistelt kaartidelt tuvastatuga. Lisaks võeti valikuliselt
esimesse rindesse kuuluvatelt mändidelt juurdekasvuproove puude vanuse määramiseks.
Võrreldes kuivenduskraavide rajamise eelse olukorraga on lagedama sooala pind vähenenud eelkõige
taastamisala kirdenurgas vana turbakaevanduse vahetus läheduses. Seal jääb mändide vanus
rabarinnaku all vahemikku 50 kuni 120 aastat ja puistu on kujunenud metsistele sobivaks elupaigaks
nagu võib näha ka metsise elutegevuse jälgedest (väljaheited).
Taastamisala lõunapoolsemas osas on rabarinnak piirnenud ka enne kuivendust siirdesoometsaga, kus
mändide vanus küünib praegu juba 170-180 aastani. Sellel alal, rabarinnakust kuni esimese põhja-
lõunasuunalise kraavini, on puistu struktuur metsise mängupaigaks sobiv ning ilmselt seetõttu ongi
mäng kolinud kvartalist MT203 kvartalile MT201. Tõsi, märke metsise esinemisest on seal vähem
kui võiks puistu struktuurist oodata, mis näitab, et mingil põhjusel ei ole mängupaiga kogu potentsiaal
realiseerunud.
Taastamisala kraavitatud alal on küll puistu sekundaarselt tihenenud, seda eriti kraavide vahetus
läheduses, ent valdavalt koosneb puistu siiski üle saja-aastastest mändidest. Kuused ei ole seal veel
lausalist teist rinnet moodustanud välja arvatud taastamisala idapoolses osas, kus levivad
madalsoomullad ning kus kuusk võis esineda ka primaarselt.
Arvestades puistute vanust ja struktuuri ei ole Väike-Pungerja metsise elupaigas suletavate kraavide
mõjualas puistu harvendamine otstarbekas. Alustaimestikus leviv pohl näitab, et valgustingimused
oleksid ka praegu mustikale sobivad, kuid niiskusest võib antud hetkel mustika jaoks väheks jääda.
Kuusenoorendikud kvartalitel MT205 ja MT206 on rajatud madalsoomullale, kus kraavide sulgemise
järgselt on häilude teke tõenäoline ka ilma täiendavate häilraieteta. Kase väljaraiumine toob senise
kogemuse põhjal kaasa kase kännu- ja juurevõsude intensiivse kasvu. Arvestades, et kasenoorendikud
moodustavad kogu taastamisala pindalast vaid väikese osa, siis on nendest männikute kujundamise
positiivne mõju metsise lokaalse asurkonna seisundile tühine.
Senised kogemused metsise elupaikade taastamisel Kikepera looduskaitseala ja Soomaa rahvuspargi
katsealadel ei luba väita, nagu oleks puistute kujundusraied metsise jaoks hädavajalikud. Metsis on
metsalind, kes asustab vahelduva struktuuri ja koosseisuga puistuid (nt Alutagusel on metsise
esinemine lendorava elupaikades pigem reegel kui erand) ja selline vahelduvus on Selisoo
taastamisalal juba olemas. Seetõttu on otstarbekas piirduda Selisoo taastamisalal vaid kraavide
sulgemisega ning selleks vajalike trassiraietega.
II RMK metsaparandusosakonna seisukoht kraavide likvideerimise kavatsusele
RMK metsaparandusosakond nõustub kraavide likvideerimise kavatsusega. Täiendavad tingimused
ja kommentaarid puuduvad.
III Põllumajandusameti Ida regiooni seisukoht kraavide likvideerimise
kavatsusele
Arvestades, et suletavad kraavid jäävad Selisoo kaitsealale, siis ei ole PMA kavandatava tegevuse
vastu, kuid tuleb arvestada, et kõikide maaparandussüsteemide eesvoolude ja Uhe peakraavi
mullavallidel oleks peale kraavide sulgemist võimalik hooldetehnikaga liigelda.
IV Alutaguse Vallavalitsuse seisukoht kraavide likvideerimise kavatsusele
Alutaguse Vallavalitsus tutvus kraavide likvideerimise kavatsusega ning on seisukohal, et
projekteerimisel tuleb vältida kraavide sulgemise olulise mõju laienemist kaitsealalt välja jäävatele
aladele. Olulise mõju avaldumisel taastamisalast väljaspool tuleb koheselt rakendada leevendavaid
meetmeid. Projekt tuleb kooskõlastada Alutaguse Vallavalitsusega ning projekti mõjualasse jäävate
maaomanikega.
V Keskkonnaameti seisukoht kraavide likvideerimise kavatsusele
Kavatsuse kohane töö on Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 kohaselt määratud
kõrgema prioriteediga tegevuseks. Keskkonnaamet nõustub, et veerežiimi taastamine aitab otseselt
kaasa Selisoo looduskaitseala kaitse eesmärkide saavutamisele, luues sookoosluste säilimiseks
soodsad tingimused ning läbi koosluste taastamise luuakse soodsad tingimused seal elavatele
liikidele.
Esitatud kavatsuse kohaselt „Selisoo idaserva taastamisalale jäävate kraavide sulgemine ei avalda
mõju tulundusmetsadele, eramaadele, maatulundusmaadele, teedele ja külastustaristule, sest need ei
jää taastamisalale. Mõju ei avaldata ka taastamisalalt välja jäävatele tulundusmetsadele, eramaadele,
maatulundusmaadele, teedele ja külastustaristule, sest taastamisala ja ühtlasi ka kaitseala välispiiriks
olevad kraavid jäävad avatuks“.
Keskkonnaamet nõustub kavatsuses kavandatud töödega ning piirduda otstarbekusest Selisoo
taastamisalal vaid kraavide sulgemisega ning selleks vajalike trassiraietega.
EELNÕU
(23.10.2020)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
I. ASJAOLUD
1.1. Kehtivad keskkonnaload
Enefit Kaevandused AS (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41533 Ida-Viru maakond; edaspidi ka
ettevõte) on seoses Estonia kaevanduse mäeeraldise tööpiirkonnas maavara kaevandamisega antud alljärgnevad keskkonnaload:
Keskkonnaameti 29.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3142 antud vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi ka veeluba) nr
L.VV/327879,
Keskkonnaameti 28.09.2010 korraldusega nr V1-15/313 antud keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks paiksest heiteallikast
välisõhku (edaspidi ka õhusaasteluba) nr L.ÕV/319272,
Keskkonnaameti 18.08.2016 korraldusega nr 1-3/16/2142 antud jäätmete käitlemise keskkonnaluba (edaspidi ka jäätmeluba) nr
L.JÄ/328112,
Keskkonnaministeeriumi kantsleri 08.07.2004 käskkirjaga nr 642 antud maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi
ka kaevandamisluba) nr KMIN-054 ning
Keskkonnaministeeriumi kantsleri 28.11.2011 käskkirjaga nr 1738 antud kaevandamisluba nr KMIN-119.
1.2. Kehtivate keskkonnalubade muutmiseks esitatud taotlused
1) Kaevandamisloa KMIN-054 muutmise taotlusega seotud asjaolud
Enefit Kaevandused AS esitas 07.11.2019 Estonia kaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-054
muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.11.2019 numbriga 12-2/19/503 ja täiendavad
materjalid 14.01.2020 numbriga 12-2/19/503-4; edaspidi 07.11.2019 taotlus).
07.11.2019 taotluse kohaselt soovib Enefit Kaevandused AS muuta kaevandamisloa nr KMIN-054 punkti nr 10.14, mis sätestab
järgmist: „Kaevandamisloa omanik sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo
looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada
Selisoo kaitseala valitseja ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda kahe aasta jooksul alates loa
kehtima hakkamisest.“
Kaevandamisluba nr KMIN-054 anti 18.12.2018 (Keskkonnaameti korraldus nr 1-3/18/2994), mistõttu on kehtiva kaevandamisloa
kohaselt Enefit Kaevandused AS-il kohustus Selisoo ja Selisoo äärealade kuivenduskraavid sulgeda hiljemalt 17.12.2020. 07.11.2019
taotlusega soovib Enefit Kaevandused AS määrata Selisoo ja Selisoo äärealade kuivenduskraavide sulgemise uueks tähtajaks
31.12.2022.
Estonia kaevanduse mäeeraldis, pindalaga 13 824,23 ha ja teenindusmaa pindalaga 720,97, asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse
vallas. Seisuga 31.03.2018 on mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru kogus 127 415,638 tuh t, aktiivse reservvaru kogus 8
391 tuh t, passiivse tarbevaru kogus 7 976 tuh t ning kaevandatava varu kogus 135 806,638 tuh t. Kaevandamise maksimaalne
aastamäär on 10 000 tuh t.
Riigilõiv 500 eurot on tasutud 26.11.2019 riigilõivuseaduse v.r (kehtiv kuni 30.06.2020) § 123 lõike 1 kohaselt.
Tulenevalt KeÜS § 47 lõikest 2 on avalikkust teavitatud kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmise taotluse menetlusse võtmisest
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.01.2020 ning 25.01.2020 ajalehes Põhjarannik. Keskkonnaamet teavitas
menetlusosalisi kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmise taotluse menetlusse võtmisest 22.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/503-7.
Tuginedes maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõigetele 3, 5 ja 6 saatis Keskkonnaamet kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmise
taotluse arvamuse saamiseks Keskkonnaministeeriumile (kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.03.2020
numbriga 12-2/20/75-2), Muinsuskaitseametile ning Alutaguse Vallavalitsusele (ühine kiri registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 22.01.2020 numbriga 12-2/19/503-8).
Maanteeamet saatis Keskkonnaametile 22.01.2020 kirja nr 15-5/20/3860-2 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
23.01.2020 numbriga 12-2/19/503-9), milles tõi välja, et ei oma vastuväiteid Selisoo ja selle äärealade kuivenduskraavide sulgemisele.
Küll aga palus Maanteeamet täiendavat teavet seoses võimaliku mõjuga Selisoo äärealal kulgeva riigiteega 13151 Mäetaguse-Iisaku.
Lisaks esitas Maanteeamet nõude, et Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei suunataks riigiteeäärsetesse
teekraavidesse ning tagatakse riigitee konstruktsioonide püsivus ehk normaalne läbitavus ning liiklusohutus.
Keskkonnaamet edastas 23.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/503-10 Maanteeameti 22.01.2020 kirja nr 15-5/20/3860-2 Enefit Kaevandused
AS-ile ning palus ettevõttel esitada selgitused, kas ja millisel viisil võib kuivenduskraavide sulgemine mõjutada riigiteed 13151
Mäetaguse-Iisaku.
Enefit Kaevandused AS selgitas 28.01.2020 kirjas nr EP-KES-1.01/858-8 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
28.01.2020 numbriga 12-2/19/503-11), et planeeritava tegevusega riigitee seisukorda ei mõjutata.
Keskkonnaamet saatis Maanteeametile 29.01.2020 kirja nr 12-2/19/503-12, milles viitas Enefit Kaevandused AS-i 28.01.2020 kirjas nr
EP-KES-1.01/858-8 toodud põhjendustele seoses kuivenduskraavide sulgemisega kaasneva võimaliku mõjuga riigiteele 13151
Mäetaguse-Iisaku.
Alutaguse Vallavolikogu nõustus 27.02.2020 otsusega nr 243 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.03.2020
numbriga 12-2/20/75) kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmisega.
Muinsuskaitseamet andis 12.02.2020 kirjaga nr 1.1-7/921-5 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.03.2020
numbriga 12-2/20/75-3) teada, et ei oma vastuväiteid kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmisele. Sama kirjaga juhtis
Muinsuskaitseamet tähelepanu, et muinsukaitseseaduse § 31 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse kaevetööde tegemisel
arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning teavitama sellest ametit, kellel on
õigus tööd peatada, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele.
Keskkonnaministeerium nõustus 03.04.2020 kirjaga nr 15-6/20/950-2 kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmisega.
2) Vee erikasutusloa L.VV/327879 muutmise taotlusega seotud asjaolud
Enefit Kaevandused AS esitas 02.12.2019 vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/327879 (edaspidi veeluba) muutmise taotluse
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.12.2019 numbriga 14-6/19/724, edaspidi 02.12.2019 taotlus), millega
taotletakse taotluses esitatud puurkaevudest põhjaveevõtu tähtaja pikendamist kuni 31.12.2021. Taotlus on võetud menetlusse
19.12.2019.
Seoses õigusaktide muutumisega otsustas Keskkonnaamet lisaks 02.12.2019 taotluse põhjal algatatud menetlusele algatada omal
initsiatiivil menetlus veeloa vastavusse viimiseks veeseaduses (edaspidi VeeS) ning keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ (edaspidi määrus nr 61) ja keskkonnaministri 01.10.2019 määruses nr 48
„Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise
seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused,
põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused
põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ (edaspidi määrus nr 48) sätestatud nõuetega.
30.01.2020 kirjaga DM-107500-3 teavitas Keskkonnaamet taotlejat veeloa muutmise menetluse algatamisest seoses seadusandluse
muutmisega ning 02.12.2019 taotluse alusel algatatud menetluse ja Keskkonnaameti initsiatiivil algatatud menetluse ühendamisest.
Keskkonnaamet edastas 10.01.2020 kirjaga nr DM-107500-2 KeÜS § 43 lõike 1 kohaselt veeloa muutmise taotluse Alutaguse
Vallavalitsusele arvamuse saamiseks. Alutaguse Vallavalitsus ei esitanud märkusi ega vastuväiteid veeloa muutmise taotluse kohta.
KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldati teade veeloa muutmise taotluse esitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.01.2020.
Ettepanekuid ja vastuväiteid taotluse avalikustamise käigus ei laekunud. Keskkonnaamet ei pidanud teate avaldamist kohalikus või
maakondlikus ajalehes vajalikuks, sest tegemist on kehtiva veeloa muutmisega ning veeloa andmisel hinnati vee erikasutuse
keskkonnamõju.
1.3. Ühe keskkonnaloa andmisega seotud asjaolud
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõigetele 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused
on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba.
Arvestades Keskkonnaametile 07.11.2019 ja 02.12.2019 esitatud taotlusi ja KeÜS § 41 lõikes 4 sätestatut, palus Keskkonnaamet
10.03.2020 kirjaga nr DM-107500-5 Enefit kaevandused AS-il anda Keskkonnaametile teada, kuidas ettevõte soovib olemasolevate
keskkonnalubade ühendamis üheks keskkonnaloaks.
Enefit Kaevandused AS andis 18.03.2020 kirjaga nr EP-KES-1.01/166-35 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
20.03.2020 numbriga DM-107500-6) teada, et otstarbekas on Estonia kaevanduse veeloa L.VV/327879, õhusaasteloa L.ÕV/319272 ja
jäätmeloa L.JÄ/328112 ühendamine kaevandamisloaga KMIN-054 põhjusel, et ettevõtte tööstusterritoorium on otseselt seotud
kaevandamisloaga nr KMIN-054 määratud mäeeraldisega.
Keskkonnaamet palus Enefit Kaevandused AS-il 12.05.2020 kirjaga nr DM-109150-3 esitada täiendavaid andmeid seoses ülaltoodud
keskkonnalubade alusel ühe keskkonnaloa andmiseks.
Enefit Kaevandused AS selgitas 20.05.2020 kirjas nr EP-KES-1.01/166-38 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
21.05.2020 numbriga DM-109150-4), et õhusaasteloa liitmisega seotud materjalide esitamine käesoleval hetkel ei ole võimalik
tulenevalt vajadusest koostada uus lubatud heitkoguste projekt (edaspidi LHK projekt). Enefit Kaevandused AS tõi samas kirjas välja,
et LHK projekti koostamise ajakulukuse tõttu on asjakohane antud menetluses lähtuda kehtivas õhusaasteloas toodud andmetest.
16.06.2020 viidi Keskkonnaameti ning Enefit Kaevanduse AS-i esindajate vahel läbi koosolek (protokoll registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.06.2020 numbriga DM-109150-5; edaspidi 16.06.2020 koosolek) Estonia kaevanduse
ühtse keskkonnaloa menetlusega seonduvate asjaolude arutamiseks. Koosolekul otsustati, et käimasoleva menetluse raames liidetakse
ühtseks keskkonnaloaks jäätmeluba L.JÄ/328112, veeluba L.VV/327879 ning kaevandamisluba KMIN-054, kuid õhusaasteloa
L.ÕV/319272 osa käesolevalt ei lisata. Vastavalt 16.06.2020 koosolekul kokkulepitule esitab ettevõte Keskkonnaametile andmed
õhusaasteloa osas hiljemalt 31.03.2021.
Eeltoodust tulenevalt otsustas Keskkonnaamet, et ühendab veeloa nr L.VV/327879 muutmise ja kaevandusloa nr KMIN-054 muutmise
menetlused. Ühendatud menetluse raames liidetakse kaevandamisloa nr KMIN-054 juurde jäätmete ja veega seonduvad keskkonnaload
ning tunnistatakse kehtetuks jäätmeluba nr L.JÄ/328112 ja veeluba nr L.VV/327879. Ettevõtet on sellest informeeritud 22.06.2020
kirjaga nr DM-109150-5.
Kaevandamisluba KMIN-119 ja õhusaasteluba L.ÕV/319272 käesoleva korraldusega ei muudeta ning need kehtivad edasi endisel
kujul ja tingimustel.
1.4. Menetlusosaliste ärakuulamine
Tuginedes MaaPS § 49 lõigetele 7, 8, 10 ja 11 saatis Keskkonnaamet kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmise taotluse ja menetluse
raames koostatud haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks XX.XX.XXXX kirjaga nr XX maavarade komisjonile ning XX.XX.XXXX
kirjaga nr XX Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
Maavarade komisjon XX.
Keskkonnaministeerium XX
Muinsuskaitseamet XX
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium XX.
Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dega 48 ja 49 tegi Keskkonnaamet XX.XX.XXXX ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ning XX.XX.XXXX ajalehes Põhjarannik avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise korralduse
eelnõu.
Tuginedes HMS § 49 lõikele 1 on isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, õigus määratud tähtaja
jooksul esitada eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaamet küsis XX.XX.XXXX kirjaga nr XX menetlusosalistelt
arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa muutmise eelnõule kahe nädala jooksul kirja saamisest.
II. KAALUTLUSED
2.1. Maavara kaevandamine
2.1.1. Õiguslik alus
Tuginedes MaaPS §-le 72 kohaldab Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise taotluse esitamisele ja menetlemisele MaaPS-i 4.
peatüki 2. jaos kehtestatud nõudeid. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale
taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Tulenevalt eelnevast ja MaaPS § 1 lõikest 3 ja 4 teeb otsuse
kaevandamisloa muutmise kohta Keskkonnaamet. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 5 kohaselt võib kaevandamisluba muuta, kui
kaevandamisloa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse.
07.12.2019 taotluses selgitab ettevõte, et kaevandamisloa nr KMIN-054 punkti 10.14 täitmiseks sõlmis ettevõte 02.10.2019 Riigimetsa
Majandamise Keskusega koostöölepingu, mille eesmärgiks on Selisoo ja Selisoo ääreala kuivenduskraavide sulgemine.
Koostöölepingu kohaselt tellib Riigimetsa Majandamise Keskus Selisoo ja Selisoo äärealade kuivenduskraavide korrastamistööde
projekti, korraldab tööde teostamise vastavalt projektile, teostab vajalikud menetlustoimingud ning kooskõlastab kavandatavad ja
teostatud töö kaitseala valitseja Keskkonnaametiga. Riigimetsa Majandamise Keskus kohustub täitma lepinguga sätestatud kohustused
hiljemalt kuupäevaks 31.12.2022. Eelnevast tulenevalt on Enefit Kaevandused esitanud MaaPS § 66 lõike 2 punkti 5 kohase
kaevandamisloa muutmise taotluse, millega palutakse kaevandamisloa nr KMIN-054 punktis 10.14 määrata kuivenduskraavide
sulgemise tähtajaks 31.12.2022.
Tulenevalt KeÜS § 59 lõikest 4 vaatab Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise taotluse läbi kaevandamisloa andmiseks sätestatud
korras. KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse kaevandamisloa taotlus läbi avatud menetluses. Eelnevast tulenevalt lahendatakse
kaevandamisloa nr KMIN-054 muutmise taotlus avatud menetluse raames.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-ile, keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4
„Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja
täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“
ning pidas andmeid piisavaks kaevandamisloa menetlemiseks.
Kaevandamisloa muutmise taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja Maa-amet (20.01.2020 kiri
nr 9-3/20/749).
2.1.2. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punkt 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui
taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
Keskkonnaamet jättis 30.07.2020 kirjaga nr DM-109150-7 "Estonia kaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa
muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine" algatamata keskkonnamõju hindamise Estonia kaevanduse
keskkonnaloa muutmise menetluse käigus. Nimetatud kirjas on Keskkonnaamet analüüsinud 07.11.2019 taotluse kohase tegevusega
kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ning jõudnud järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju.
2.1.3. Täiendavad kaalutlused kaevandamisloa muutmisel
Kaevandamisloa muutmisel selgitab Keskkonnaamet kooskõlas KeÜS § 59 lõikega 4 välja menetluse käigus kogutud andmestiku
põhjal, kas konkreetse kaevandamisloa muutmise taotluse puhul esineb MaaPS §-s 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest
keeldumise aluseid. Keskkonnaluba muudetakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Kaevandamisloa
muutmisest keeldumise alused selgitab välja Keskkonnaamet.
Keskkonnaametile teadaolevate andmete kohaselt ei esine antud menetluse raames MaaPS §-s 55 toodud kaevandamisloa andmisest
keeldumise alused.
2.1.4. Kõrvaltingimuste seadmine
HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult
seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb
teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes
põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloas kõrvaltingimusteks nõuded, mis
seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale
kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid
mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest
tulenevatele keskkonnamõjudele.
Kaevandamisloal nr KMIN-054 on kõrvaltingimustena märgitud järgnevad nõuded:
1. Kaevandamisloa omanik peab kahe kuu jooksul peale muudetud kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile
kooskõlastamiseks Selisoo ning Muraka raba ja Kurtna järvestiku pinnase- ja põhjavee seirekava.
2. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi Maves (registrikood 10097377) KMH aruande „Eesti Energia Kaevandused ASi
kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine“ peatükist 6 (töö nr 9107) ning OÜ
Hendrikson & Ko (registrikood 10269950) KMH aruande „AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse kaevandamisloa KMIN-
054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine“ peatükist 8 (töö nr 2596).
3. Kaevandamisloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile
lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
4. Kuni seirekava kinnitamiseni tuleb jätkata seiret vastavalt keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2016 käskkirjaga nr 1-
2/16/779 antud kaevandamisloa täiendavatele tingimustele.
5. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone
omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500
meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku
või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud
vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha,
kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt
tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse
kordusmõõtmisi ka tihemini.
Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või
ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale
ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist.
6. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49
„Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt.
7. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul.
Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja
juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m
kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi
hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele,
kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle
anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu
jooksul pärast hindamise tegemist.
8. Kaevandamisloa omanik peab rakendama Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel tekkiva müra mõju vähendamiseks
asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite kasutamist kallurite kastide tagaportede sisekülgedel).
9. Kaevandamisloa omanik peab koostama maavara kaevandamise loas sätestatud sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja
tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist.
10. Kaevandamisloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või
puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat
enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava
koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada omavalitustele.
11. Kaevandamisloa omanik peab rakendama Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel tekkiva müra mõju vähendamiseks
asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite kasutamist kallurite kastide tagaportede sisekülgedel).
12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel
elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul
ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga.
13. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m,
märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta,
millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab
kaevandamisloa omanik sellest kohalikku omavalitsust.
14. Kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo
looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb
kooskõlastada Selisoo kaitseala valitseja ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda kahe aasta
jooksul alates loa kehtima hakkamisest.
15. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Selisoo looduskaitseala vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada
minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete rakendamise ala Selisoo loodukaitsesala välispiiri ja Estonia kaevanduse
kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires.
16. Selisoo looduskaitseala piirist minimaalselt 200 meetri kaugusele ei tohi rajada läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvaid
kommunikatsioone. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainul vettpidavaid ja põhjaveekihte
üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa
alt. Kui punkti 2 läbiviidava seire alusel leitakse, et kaevandamistegevuse tagajärjel on langemas Selisoo Kvaternaari veetase,
tuleb seda tsooni suurendada 400 meetrini.
17. Muraka loodusala piirist jäetavas 300 m laiuses puhvertsoonis on keelatud põlevkivi kaevandamine. Tulenevalt kaitseala piiri
keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piiri vähendada kuni 280 meetrini,
arvestatuna loodusala piirist. Kui täiendavate tingimuste punkti 10.1 alusel koostatud Muraka raba seire tulemustest ilmneb, et
Muraka raba veetasemed väljuvad sademete hulgast põhjustatud sesoonsetest kõikumistest, tuleb puhvertsooni ulatust
suurendada 500 meetrini ning kaevandamisloa andjal on õigus vaadata üle punkti 10.1 alusel kehtestatud seirekava nõuded ja/või
muuta kaevandamisloa tingimusi.
18. Kurtna rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) ja kollase virvesambliku (Coenogonium luteum) püsielupaigas on
keelatud põlevkivi kaevandamine. Püsielupaiga kaitsekord on määratud Keskkonnaministri 10.08.2006 määrusega nr 58 „II
kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, mille järgi kuulub püsielupaiga maa-ala
sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 30 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja
loodusvarade kasutamine, st põlevkivi kaevandamine on püsielupaigas keelatud.
19. Kaevandamisloa andjale tuleb üks kord aastas esitada Estonia kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan.
20. Muraka loodusalaga piirneva puhvertsooni piirist 500 m laiuses puhvertsoonis tuleb kõik puuraugud ja šahtid rajada veekihte
isoleerivana.
21. Kui Keskkonnaameti poolt tellitava uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele
lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline
modelleerimine näitab Eesti põlevkivimaardlas Estonia kaeveväljal Estonia kaevanduses võimalikku mõju Kurtna järvede
veetasemetele, on kaevandamisloa andjal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning
vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede
veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti käigus, on
kaevandamisloa andjal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks.
22. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma tootmisega kaasnevat müra Väike-Pungerja küla Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi
poolses osas. Sinna hulka kuulub akrediteeritud labori teostatav müramõõtmine tootmisterritooriumil, tootmisterritooriumi piiril
ja lähimate elamute juures kogu ööpäeva kestel iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil kaks korda aastas. Müra mõõtmisel
arvestada eraldi ka ventilaator nr 6 tööga kaasnevat müra. Hindamaks müratõkke rajamise vajadust tuleb mõõtmistulemuste
aruandes eraldi välja tuua ventilaator nr 6 tekitatud müra tase. Müratõkke rajamise vajaduse otsustab kaevandamisloa andja
mõõtmistulemustest lähtuvalt. Mõõtmise ajad ja kohad kooskõlastada MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. Tulemused esitada
kaevandamisloa andjale, kohalikule omavalitsusele ja MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsile. Käesolevas punktis olevaid tingimusi
ei pea täitma, kui Enefit Kaevandused AS peab kinni 11.07.2014 sõlmitud kokkuleppest EEK13200 MTÜ Väike-Pungerja
Külaseltsiga.
23. Kaevandamisloa omanik teostab müra leviku uuringu Estonia kaevanduse tootmisterritooriumil ja ümbritsevates külades ühe
aasta jooksul alates loa muudatuse kehtima hakkamisest.
24. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte
üksteisest isoleerivaid konstruktsioone.
Tulenevalt Enefit Kaevandused AS-i 07.11.2019 kirjaga nr EP-KES-1.01/858 esitatud taotlusest ning selles toodud selgitustest (vt p
2.1) palub ettevõte muuta kaevandamisloa nr KMIN-054 kõrvaltingimusega nr 14 määratud Selisoo ja Selisoo äärealade
kuivenduskraavide sulgemise tähtaega. Uueks tähtajaks palub ettevõte määrata 31.12.2022.
Keskkonnaamet on tutvunud muudatuse aluseks olevate selgitustega ja ajakavaga ning on seisukohal, et uue tähtaja seadmine
31.12.2022. aastaks, arvestades ajakavas kirjeldatud menetluse kulgu, on asjakohane.Keskkonnaamet on 07.11.2019 taotluse kohase
tegevusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju analüüsinud ning leiab, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju (vt p 2.1.2).
Maanteeamet esitas Keskkonnaametile 22.01.2020 kirjaga nr 15-5/20/3860-2 nõude, et Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid
veevooge ei suunataks riigiteeäärsetesse teekraavidesse ning tagatakse riigitee konstruktsioonide püsivus ehk tee normaalne läbitavus
ning liiklusohutus.
Keskkonnaamet nõustub Maanteeameti nõudega Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge mitte juhtida riigiteeäärsetesse
kraavidesse, et tagada riigitee konstruktsioonide püsivus, sh tee läbitavus ja liiklusohutus. Samas ei saa Keskkonnaamet Enefit
Kaevandused AS-ilt nõuda üleüldist riigitee konstruktsioonide püsivuse tagamist, kuna antud tegevus ei ole kaevandamistegevusega
otseselt seotud ning seega ei ole vastava nõude esitamine Keskkonnaameti pädevuses.
Eelnevast tulenevalt muudetakse kaevandamisloa nr KMIN-054 kõrvaltingimust nr 14 vastavalt Enefit Kaevandused AS-i 07.11.2019
kirjaga nr EP-KES-1.01/858 esitatud taotlusele ning pidades silmas ka Maanteeameti 22.01.2020 kirjas nr 15-5/20/3860-2 toodud
nõuet.
Keskkonnaamet täpsustab ka kaevandamisloa nr KMIN-054 kõrvaltingimuste nr 15 ja 16 sõnastust seoses Selisoo looduskaitseala
liitmisega Alutaguse rahvuspargiga.
Muuhulgas märgib Keskkonnaamet, et kõrvaltingimuse nr 4 kandmine muudetud kaevandamisloale ei ole asjakohane tuginedes
asjaolule, et Keskkonnaamet on seirekava kinnitanud 10.04.2019 kirjaga nr 14-5/19/2228-5. Seega on nimetatud tingimus täidetud ning
seda muudetud kaevandamisloale ei kanta.
2.2. Vee erikasutus
2.2.1. Õiguslik alus
VeeS § 186 lõike 1 kohaselt vee erikasutusõiguse aluseks on veeluba, mis annab õiguse üheks või mitmeks VeeS §-s 187 nimetatud
tegevuseks, ja kompleksluba.
VeeS § 187 punktide 2 ja 9 alusel veeluba on kohutuslik, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10
kuupmeetrit ööpäevas ning juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett.
Vastavalt KeÜS § 42 lõikele 1 ja VeeS § 190 lõikele 1 esitab taotleja veeloa saamiseks loa andjale taotluse.
Ettevõttele on Keskkonnaameti 29.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3142 antud veeluba nr L.VV/327879 kehtivusega kuni 31.12.2021.
Ettevõte esitas 02.12.2019 taotluse, millega taotletakse taotluses esitatud puurkaevudest põhjaveevõtu tähtaja pikendamist kuni
31.12.2021.
VeeS § 191 lõike 1 kohaselt veeloa annab Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaametil pädevus muuta veeluba.
KeÜS § 59 lõike 2 punkti 3 alusel keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa tingimusi muuta juhul, kui KeÜS § 53 lõike 1 punktides 5–
11 nimetatud tingimuse aluseks olnud õigusnorm on kaotanud kehtivuse.
Keskkonnaamet kontrollis 02.12.2019 taotluse vastavust VeeS §-s 190, KeÜS §-s 42 ja keskkonnaministri määruse nr 56 §-des 1 ja 10
sätestatud nõuetele. Keskkonnaamet pidas esitatud andmeid piisavaks menetluse algatamiseks ja teavitas 19.12.2019 kirjaga nr 14-
6/19/724-2 taotluse menetlusse võtmisest.
Seoses õigusaktide muutumisega otsustas Keskkonnaamet lisaks 02.12.2019 taotluse põhjal algatatud menetlusele algatada omal
initsiatiivil menetlus veeloa vastavusse viimiseks VeeS-s ning määruses nr 61 ja määruses nr 48 sätestatud nõuetega.
Tulenevalt KeÜS § 59 lõikest 4 vaatab Keskkonnaamet veeloa muutmise taotluse läbi veeloa andmiseks sätestatud korras. KeÜS § 44
kohaselt vaadatakse 02.12.2019 taotlus läbi avatud menetluses.
2.2.2. Kaevandusvee väljapumpamine
Enefit Kaevandused AS-le on antud veeluba nr L.VV/327879 kehtivusega kuni 31.12.2021. Enefit Kaevandus AS ei taotle
kaevandusvee väljapumbatavate veekoguste muutmist.
Keskkonnaamet kehtestab kaevandusloas pumplatest nr 2, 3, 4, 6, 8, 10, 13, 16, 31 ja 383 väljapumbatava kaevandusvee lubatud
aastased veekogused 2020-2021 tabelis V2 „Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa“:
pumbajaam nr 2 – 1 000 tuh m³ aastas;
pumbajaam nr 3 – 4 000 tuh m³ aastas;
pumbajaam nr 4 – 4 000 tuh m³ aastas;
pumbajaam nr 6 - 14 300 tuh m³ aastas;
pumbajaam nr 8 - 6 600 tuh m³ aastas;
pumbajaam nr 10 - 3 000 tuh m³ aastas;
pumbajaam nr 13 - 24 000 tuh m³ aastas;
pumbajaam nr 16 - 38 000 tuh m³ aastas;
pumbajaam nr 31 – 5 000 tuh m³ aastas;
pumbajaam nr 383 – 52 800 tuh m³ aastas.
Kaevandusvee kogused Keskkonnaotsuste infosüsteemis reguleeritakse kvartalite kaupa (m³), kuid limiidiarvestus on aastane.
2.2.3. Põhjaveevõtt
Põhjaveevõtt toimub järgmistest Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas paiknevatest puurkaevudest PRK0002656, PRK0002657,
PRK0005967 ja PRK0005968:
Estonia kaevandus (2656) (keskkonnaregistrikood PRK0002656) on rajatud 1966. aastal (asukoha koordinaadid: X= 6567339,049760;
Y= 693721,956090) sügavusega 288 m, avab Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumit Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa
põhjaveekogumit Ida-Eesti vesikonnas (põhjaveekogumi nr 2).
Estonia kaevandus (2657) (keskkonnaregistrikood PRK0002657) on rajatud 1972. aastal (asukoha koordinaadid: X= 6566900,995215;
Y= 693817,944018) sügavusega 290 m, avab Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumit (põhjaveekogumi nr 2).
Estonia kaevandus (5967) (keskkonnaregistrikood PRK0005967) on rajatud 1965. aastal (asukoha koordinaadid: X= 6567337,973649;
Y= 693717,866828) sügavusega 130 m, avab Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumit Ida-Eesti vesikonnas
(põhjaveekogumi nr 5a).
Estonia kaevandus (5967) (keskkonnaregistrikood PK0005968 on rajatud 1965.aastal (asukoha koordinaadid: X= 6566897,982874; Y=
693815,021546) sügavusega on 130 m, avab Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumit Ida-Eesti vesikonnas
(põhjaveekogumi nr 5a).
Puurkaevudel PRK0002657 ja PRK0005968 on sanitaarkaitseala ulatus 50 m. Puurkaevudel PRK0002656 ja PRK0005967
sanitaarkaitseala ulatus on 11.01.2017 Keskkonnaameti korraldusega nr 1-3/17/81 vähendatud kuni 30 m. VeeS § 151 lõike 2 alusel on
veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2)
sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud
ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö
tegemine. Vastavalt VeeS § 151 lõikele 3 on veehaarde sanitaarkaitsealal lubatud: 1) keskkonnaseire; 2) keskkonnajärelevalve; 3)
tervisekaitse riiklik järelevalve.
Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 409 „Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine” (edaspidi käskkiri nr 409)
Estonia kaevandusele on kuni 2020 kinnitatud põhjaveevurud Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist koguses 370 m³
ööpäevas ning Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist - 120 m³ ööpäevas.
Veeloaga nr L.VV/327879 on kehtestatud põhjaveevõtt puurkaevudest kuni 31.12.2020 käskkirjaga nr 409 kinnitatud
põhjaveevarudest.
Enefit Kaevandused AS on sõlminud 02.06.2020 Maves OÜ-ga töövõtulepingu nr EP-PHA-2/1522 Estonia kaevanduse
põhjaveevarude hindamiseks.
Enefit Kaevandused AS esitas Keskkonnaametile 02.12.2019 taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
04.12.2019 numbriga 14-6/19/724), millega taotletakse põhjaveevõtu tähtaja pikendamist kuni 31.12.2021.
VeeS § 191 lõike 3 kohaselt veeloa andmise menetlus pikeneb põhjaveevaru hindamisele ja kehtestamisele kuluva aja võrra, kuid
mitte rohkem kui 24 kuud.
Eeltoodust tulenevalt määrab Keskkonnaamet lubatud põhjaveevõtu kogused kuni 31.12.2021 järgnevalt:
Estonia kaevandus (2656) – 55 m³ ööpäevas;
Estonia kaevandus (2657) – 55 m³ ööpäevas;
Estonia kaevandus (5967) – 178 m³ ööpäevas;
Estonia kaevandus (5968) – 178 m³ ööpäevas.
2.2.4. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 32 lõike 3 alusel arvutatakse tasustatav vee kogus veearvesti näidiku järgi veekogude,
puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa. Kui võetava vee kogust ei mõõdeta veearvestiga, on arvutamise aluseks keskkonnaloa andja
poolt tunnustatud metoodika.
Enefit Kaevandused AS mõõdab puurkaevudest võetava põhjavee kogust veemõõtjatega. Väljapumbatava pumbajamadega nr 2, 3, 4
ja 31 kaevandusvee koguse arvestust peetakse arvutuslikult veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel. 2015. aastal
rajatud pumpla nr 383 on varustatud juba veemõõtjaga. Järgnevate pumplate rajamisel paigaldatakse ka statsionaarsed veemõõturid.
Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 7 lõige 1 sätestab kasutusalad, mille korral võib metroloogilise kontrolli teha mõõtevahendile
kohustuslikuks. Eraldi on välja toodud punktis 3 mõõtevahendid, mida kasutatakse tulenevalt tolli- ja maksuseaduste nõuetest ja
punktis 4 mõõtevahendid, mida kasutatakse riikliku järelevalve käigus. Veearvesti kuulub MõõteS § 7 lõike 3 kohaselt kohustusliku
metroloogilise kontrolli nimistusse.
Üheks mõõtevahendi metroloogilise kontrolli liigiks on taatlemine. Samuti peab MõõteS § 5 lõike 2 punkti 1 kohaselt mõõtetulemuse
järgitavus olema tõendatud tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral. KeTS § 333 lõike 2 kohaselt rakendatakse
keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut. Mõõtetulemuse järgitavus
tagatakse veearvestiga, mille taatluskohustus on täidetud. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt
kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite
nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa punkti 4.1
alusel tuleb veearvestit taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul.
Tulenevalt KeTS § 32 lõikest 3 ja MõõteS-st seab Keskkonnaamet vormile V3 järgmised veearvestuse pidamise nõuded:
Puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite näidiku järgi fikseerides veearvestusepäevikus veearvesti näidud ja
võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt
kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida
veearvestuse päevikus. Veearvestuse päevik esitada loa andjale.
Kaevandusest väljapumbatava vee arvestust pidada arvutuslikult veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel või taadeldud
veearvestite alusel. Pumpade vahetuse korral paigaldada uutele pumpadele veearvestid. Arvestust pidada igakuiselt. Kaevandusvee
koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta.
Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg, veearvestite näidud,
veerarvestite ja pumpade vahetuse ning veearvestite taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse
päevik esitada loa andjale.
Põhjavee seire eesmärgiks on välja selgitada, kas vee erikasutaja tegevus põhjustab muudatusi põhjaveekihtide tasemetes või
keemilises koostises, et vajadusel planeerida meetmeid mõju vähendamiseks.
Veeloa nr L.VV/327879 alusel pidi Enefit Kaevandused AS mõõtma põhjaveetaset puurkaevudes PRK0002656, PRK0002657,
PRK0005967 ja PRK0005968 sagedusega vähemalt üks kord veeloa kehtivuse ajal. Enefit Kaevandused AS teostas puurkaevudes
põhjaveetaseme mõõtmist 03.08.2018 ning esitas staatilise ja dünaamilise põhjaveetaseme mõõtmistulemused 2019. aasta veekasutuse
aruandes. Arvestades vee erikasutuse kehtivusaega (kuni 31.12.2021), ei määra Keskkonnaamet muudetava kaevandamisloa nr
KMIN-054 tabelis V3 põhjaveetaseme mõõtmisnõudeid.
Põhjaveeseire nõuded olid määratud veeloas nr L.VV/327879 sotsiaalministri 02.01.2003 määruse nr 1 „"Joogivee tootmiseks
kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi kontrollnõuded" (edaspidi määrus nr 1) alusel. Seoses määruse nr 1
alates 01.10.2019 kehtetuks tunnistamisega vaatas Keskkonnaamet üle põhjavee seirenõuded, sh sageduse.
Põhjavee kvaliteedi kontrollnõuete kehtestamisel lähtub Keskkonnaamet VeeS § 34 lõikest 1, mille kohaselt põhjavee kaitse eesmärk
on põhjaveekogumite hea seisund. Põhjaveekogumi seisund on hea, kui selle keemiline ja koguseline seisund on VeeS § 66 lõike 6
alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate ning § 77 lõike 4 alusel
kehtestatud läviväärtuste kohaselt hea.
Nõuded põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks määratakse lähtuvalt VeeS § 63 lõike 3, § 66 lõike 6, § 77 lõike 4 ja § 79 lõike 3 alusel
kehtestatud määrusest nr 48. Määruse nr 48 § 6 kohaselt põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad
kvaliteedinäitajad on põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused, elektrijuhtivus, pH, lahustunud
hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammooniumi, kloriidide, sulfaatide ning ohtlike ainete, sealhulgas arseeni, kaadmiumi, plii,
elavhõbeda, trikloroeteeni, tetrakloroeteeni ja sünteetiliste ainete kontsentratsioon.
Määruse nr 48 § 10 lõike 1 kohaselt Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas põhjavett ohustavad
saasteained on benseen, naftasaadused, summa PAH, ühealuselised fenoolid ja sulfaat. Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi
põhjavett ohustav saasteaine on kloriid. Määruse nr 48 § 9 lõik 1 määrab põhjavett ohustavaks saasteaineks ka nitraadid ja pestitsiidide
toimeained.
Ettevõte teostas 2019. aastal põhjaveeseiret puurkaevude PRK0002656 ja PRK0002657 (Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum)
ning puurkaevude PRK0005967 ja PRK0005968 (Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas) vastavalt
veeloa nr L.VV/329789 nõuetele. Esitatud põhjavee analüüsitulemuste (katseprotokollid nr 177/19JV K-EEJ, IL2019/V0480K,
IL2019/V0480M, IL2019/V0479K, IL2019/V0479M, IL2019/V01477M, IL2019/V01477K, IL2019/V0478K, IL2019/V0478M,
KL2019/V79862K ja KL2019/V79865K) alusel puurkaevude PRK0002656 ja PRK0002657 vees kloriidide sisaldus ületab
läviväärtust rohkem kui kaks korda (PRK0002656 -718,3 mg/l ja PRK0002657 – 698,8 mg/l).
Arvestades vee erikasutuse kehtivusaega (kuni 31.12.2021), määrab Keskkonnaamet muudetava kaevandamisloa nr KMIN-054 vormis
V3 põhjaveeseire nõuded puurkaevudest PRK0002656 ja PRK0002657 võetava põhjavee seire sageduseks üks kord 2021. aastal
kloriidide osas.
Tagamaks põhjavee proovide tulemuste usaldusväärsuse, tuleb need võtta vastavuses kehtiva metoodikaga (keskkonnaministri
03.10.2019 määrus nr 49 "Proovivõtumeetodid") atesteeritud proovivõtja poolt. Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud
laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist.
2.2.5. Kaevandusvee juhtimine veekogudesse
Kaevandusvee suublateks on Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Jõuga peakraav (VEE1058900), Milloja (VEE1059100) ja Raudi
kanal (VEE1063600).
Estonia kaevandusest väljapumbatav vesi puhastatakse settebasseinides – 5 pealmaa settebasseini ja 1 allmaa settebassein.
Väljapumbatav kaevandusvee kogus arvutatakse veekõrvalduspumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Kaevandusvee kogust mõõdetakse
arvutusliku meetodi alusel (pumpade tööaja korrutamine nende tootlikkusega).
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on moodustatud Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi Nabala–Rakvere, Keila–
Kukruse ja Lasnamäe–Kunda veekihist. Põhjavee-kogum levib Ida-Viru maakonna keskosas. See on ala, mille põhjavesi on
kaevanduste, karjääride, keemia- ja põlevkivitööstuste ning nende tekitatud jäätmete ladestamise tõttu joogiveeallikana perspektiivitu.
Põhjaveekogum toitub avamusalal läbi pinnakatte infiltreeruvast sademeveest ja kogumi toitumine sõltub kaevandustest/karjääridest
ärajuhitavast veest. Põhjaveekogumi lasuv veepide on ebaühtlane. Vettandvate kivimite avamusala on kaetud 2–10 meetri paksuse
glatsiaalse, glatsiofluviaalse ja limnoglatsiaalse geneesiga pinnakattekihiga, mis ei moodusta väljapeetud veepidet.
Võttes arvesse asjaolu, et kaevanduste ja karjääride veeärastusega on kaasnenud oluline põhjaveetaseme langus
kaevanduspiirkondades, mis arvatavasti mõjutab ka pinnaveekogusid ja maismaaökosüsteeme, ning veevõtt ületab looduslikku
põhjaveeressurssi, siis on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koguseline seisund halb. Põhjaveekogumi
keemilise seisundi kvaliteediklass on ka halb. Põhjaveekogumis leiduvad saasteained viitavad piirkonna tehnogeensele mõjutusele.
Vee kvaliteeti piirkonnas mõjutavad kindlasti põlevkivi kaevandamine ja töötlemine ning suletud kaevanduste veega täitumine.
Kaevandustest väljapumbatava vee kogus oleneb peamiselt sademete hulgast, samuti mõjutavad kaevandusvee hulka nii geoloogilis –
hüdrogeoloogilised tingimused kui ka maavara kaevandamise viis. Kaevandusest väljapumbatud vett ei saa kogu mahus põhjaveeks
lugeda. Vee kogus, mida saab mõjult võrdsustada põhjaveevõtuga on hinnanguliselt neljandik ärajuhitavast veest. Sademevee kogus
sõltub ilmastikutingimustest. Vee kogused on väga erinevad nii kvartalite kui ka aastate lõikes ning raske neid koguseid prognoosida
ja reguleerida loaga kvartalite kaupa. Pumbajaamadest väljapumbatavatest veekogustest sõltub ka settebasseinidest väljajooksva vee
kogus, mida ei ole antud kontekstis vaadates otstarbekas limiteerida kvartalite lõikes. Seetõttu otsustab Keskkonnaamet limiteerida
ainult aastased kaevandusvee kogused.
2.2.6. Saasteainete piirväärtused ja seirenõuded
VeeS § 18 lõike 2 kohaselt kaevandusvett ei peeta heitveeks. Kaevandusvee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise
ning seire nõuded on kehtestatud määrusega nr 61. Vastavalt määruse nr 61 § 5 lõikele 1 heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks.
Määruse nr 61§ 9 lõike 1 kohaselt kaevandusvett tohib suublasse juhtida, kui saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud
piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada
40 mg/l. Määruse nr 61 § 9 lõike 5 alusel kaevandus- ja karjääriveele tuleb loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe,
keemilise hapnikutarbe, pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Põlevkivikaevanduste ja -karjääride
veele tuleb määruse nr 61 § 9 lõike 6 kohaselt lisaks sama paragrahvi lõikes 5 sätestatule määrata loaga ka sulfaatide seirenõuded.
Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas kaevandusest või karjäärist
ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal.
Töötavate kaevanduste piirkonnas on põhjavees tõusnud sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi sisaldus ning üldmineraalsuse väärtus.
Kuna kaevandusvesi sisaldab suuremas kogustes võrreldes jõeveega, kaltsiumi, magneesiumi, muutub ka vee üldkaredus, üldleelisus
ja kuivjääk. Kaevandusvee kloriidide sisaldus on kõrge (3,4…30 mg/l).
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt 2017. aastal teostatud Põlevkivitööstusest tulevate veekeskkonnale ohtlike ainete mõju
uuringu kohaselt kaevandusvee keemilist koostist võib iseloomustada järgmiste näitajatega: pH on vahemikus 7,8 – 8,3, sulfaatide
sisaldus 475±30 mg/l, üldkaredus 13,7±1,7 mg-ekv/l ning üldleelisus 53±0,4 mg-ekv/l.
Määruse nr 61 § 5 lõike 7 alusel heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee ning muude saasteainete suublasse juhtimise kohta
nõuete määramisel on loa andjal õigus VeeS §-s 132 sätestatut arvestades määrata suubla seisundist sõltuvalt rangemaid
reostusnäitajate piirväärtusi või reovee puhastusastmeid, kui on esitatud lisas 1.
Tulenevalt eelnevast määrab Keskkonnaamet kaevandamisloa nr KMIN-054 tabelis V4 väljlaskmetele IV015, IV016, IV017, IV018,
IV091 ja IV220 järgmised saasteainete piirmäärad: BHT7 – 15 mg/l, heljuvaine - 40 mg/l, KHT – 125 mg/l, üldN – 45 mg/l, üldP – 1
mg/l, ühealuselised fenoolid – 0,1 mg/l, kahealuselised fenoolid – 15 mg/l, naftasaadused - 1 mg/l ja pH – 6-9 pH ühikut. Sulfaatide
sisaldust suublatesse juhitavas kaevandusvees ei limiteerita, aga veesaastetasu arvutatakse. Kloriidid, kaltsium, magneesium,
üldleelilsus ja üldkaredus on saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata.
Vastavalt määruse nr 61 § 16 lõikele 1, kui reoveepuhasti koormus on alla 2000 ie või kui hinnatakse sademe-, kaevandus-, karjääri-,
jahutus- või muust saasteallikast ärajuhitava vee saasteainete sisaldust või hinnatakse ohtlike ainete sisaldust, määratakse suublasse
juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga.
Keskkonnaamet määrab kaevandamisloa tabelis V4 kaevandusvee väljalaskmetele IV015, IV016, IV017, IV018, IV091 ja IV220
seiratavateks saasteaineteks BHT7, KHT, heljum, üldlämmastik, üldfosfor, ühe- ja kahealuselised fenoolid, naftasaadused, pH,
sulfaadid, kloriidid, kaltsium, magneesium, üldleelilsus ja üldkaredus sagedusega üks kord kvartalis.
2.2.7. Proovivõtu- ja analüüsinõuded
VeeS § 236 lõike 2 kohaselt on veeuuring vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude
saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, keskkonnaloa taotluse ja selle
lisade kontrollimise, keskkonnaloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning keskkonnaloaga nõutava omaseire
eesmärgil.
Vastavalt VeeS § 236 lõikele 7 vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringute käigus tehtavate analüüside
kvaliteedinõuded ning veeuuringuteks kasutatavad põhja-, pinna-, mere-, heit- ja reovee ning reoveesette proovivõtumeetodid ja
analüüsi referentmeetodid on kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 23 „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja
keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse
kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid“ ja keskkonnaministri 03.10.2019 määruse nr 49 „Proovivõtumeetodid“.
VeeS § 243 lõige 1 sätestab, et kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud
vastavas valdkonnas VeeS § 243 lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga
sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. VeeS § 237 lõike 1 kohaselt katselabor, kes võtab
veeuuringute käigus proove, peab olema akrediteeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega
sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr
339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), kohaselt VeeS § 236 lõikes 7 nimetatud veeuuringu valdkonnas proovide võtmiseks ja
näitajate analüüsimiseks. VeeS § 237 lõike 2 alusel katselabor, kes võtab veeuuringute käigus proove ning teeb vee füüsikalis-
keemilisi ja keemilisi analüüse, peab vastama VeeS § 237 lõike 4 alusel kehtestatud katselabori nõuetele ning sooritama vähemalt üks
kord aastas veeuuringu valdkonnas katselaborite võrdluskatsed.
Proovivõtu- ja analüüsinõuete määramisel (tabel V7 „Väljalaskme seire nõuded“ ja vorm V8 „Veekogu sh suubla seire“) lähtus
Keskkonnaamet VeeS § 236 lõikest 7, § 237 lõigetest 1 ja 2, § 243 lõikest 1 ja lõikest 5 ning määruse nr 61 § 14 lõigetes 1, 2 ja 6
sätestatud nõuetest. Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra
kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Proovid tuleb
analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.
2.2.8. Reovee puhastusastme väljaselgitamine
Määruse nr 61 § 16 lõike 2 kohaselt peab vee erikasutaja reovee puhastusastme väljaselgitamiseks, kui reoveepuhasti koormus on alla
2000 ie, võtma proovi reoveepuhastisse sisenevast reoveest. Võetud proov võib olla punktproov. Proov tuleb võtta üks kord aastas.
Määruse nr 61 § 16 lõike 4 reovee puhastusastme väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast
reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest.
Reovee puhastusastet tuleb hinnata üks kord aastas BHT7, KHT, heljumi, Nüld ja Püld osas.
2.2.9. Settebasseinide puhastusefektiivsuse hindamine
Määruse nr 61 § 16 lõike 2 kohaselt tuleb settebasseini puhastusefektiivsuse hindamiseks võtta proovid ühel ajal nii settebasseinisse
sisenevast veest kui ka sealt väljuvast veest. Lähtuvalt sellest kantakse loale nõue settebasseini puhastusefektiivsuse hindamise kohta
üksikproovide alusel ning proovide võtmise sageduseks määratakse 1 kord kvartalis. Seiratav näitaja on heljum.
2.2.10. Reostuskoormuse määramine
Vastavalt määruse nr 61 § 4 lõigetele 10 ja 11 peab reoveepuhasti või muu saasteallika koormuse määramiseks reoveepuhastisse
sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel igal päeval üks proov ja mõõtma vooluhulka VeeS § 236
lõike 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetodite järgi loas määratud aegadel. Reoveepuhasti või muu saasteallika koormuse määramisel
ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu ajal või muudes erakorralistes ilmastikuoludes, näiteks lume kiire sulamise ajal.
Määruse nr 61 § 4 lõike 8 kohaselt reoveepuhastil või muul saasteallikal, mille koormus on alla 2000 ie, määratakse koormus üks kord
seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu saasteallika töös.
Estonia kaevanduse reoveepuhasti (keskkonnaregistrikood PUH0440151; tüüp: biofiltrid) projektne reostuskoormus on 2 000 ie.
Veeloa nr L.VV/327879 alusel pidi Enefit Kaevandused AS määrama Estonia kaevanduse reoveepuhasti (keskkonnaregistrikood
PUH0440151) reostuskoormust 2020. aastal. Enefit Kaevandused AS tellis Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-lt (edaspidi EKUK
OÜ) reovee proovivõtu teostamine, analüüsimine ja aruande koostamine. Enefit Kaevandused AS esitas 15.07.2020 Keskkonnaameti
Keskkonnaotsuste infosüsteemis EKUK OÜ poolt koostatud aruande „Estonia kaevandused reoveepuhasti reostuskoormuse
määramine“ (Jõhvi 2020), mille kohasel Estonia kaevanduse reoveepuhasti tegelik reostuskoormus on 94 ie.
Võttes arvesse, et vee erikasutuse kehtivus on kuni 31.12.2020 ja Estonia kaevanduse reoveepuhasti (keskkonnaregistrikood
PUH0440151) reostuskoormus (EKUK, Jõhvi 2020) määrati 2020. aastal, ei kehtesta Keskkonnaamet muudetava kaevandamisloa nr
KMIN-054 vormis V5 „Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine“ reoveepuhasti Estonia kaevanduse reoveepuhasti
reostuskoormuse määramise nõudeid.
2.2.11. Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded
Suubla seisundi seire eesmärk on heitvee väljalasu mõju hindamine veekogu seisundile. Vastavalt määruse nr 61 § 10 lõike 1 loa andja
määrab loaga suubla seire kohustuse suublasse juhitavale kaevandusveele.
Määruse nr 61 lõige 4 sätestab, et suubla seire sagedus ärajuhitava kaevandusvee korral määratakse vähemalt üks kord aastas, kuid loa
andja ei tohi loaga määrata seire sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis.
Suubla seiresse määrab loa andja saasteained, mis sisalduvad saasteallikast ärajuhitavas vees ning mille keskmine sisaldus ärajuhitavas
vees on piisavalt kõrge, mis annab alust arvata, et need võivad omada mõju suubla vee ökosüsteemile.
Lähtuvalt eeltoodust tuleb võtta pinnavee proovid järgmistes seirepunktides:
Raudi kanal 50 m allavoolu settebasseinist nr 3 väljuva kaevandusvee suubumiskohast (X: 6568404 Y: 698290);
Milloja 50 m allavoolu settebasseinist nr 4 väljuva kaevandusvee suubumiskohast (X: 6563206 Y: 688940);
Rannapungerja jõgi Milloja suubumiskohast allavoolu (X: 6561219 Y: 691494);
Jõuga peakraav pärast kaevandusvete heidet, enne Rannapungerja jõkke suubumist (X: 6561589 Y: 692146).
Seire sagedus on järgmine:
üks kord kvartalis – ammoonium, lahustunud hapnik, pH, KHT, BHT5, üldN, üldP, SO4, kloriidid, heljum, üldkaredus, kaltsium,
magneesium, üldleelisus, kuivjääk;
kaks korda aastas – naftasaadused, ühe-ja kahealuselised fenoolid.
Samuti tuleb sagedusega 2 korda aastas võtta proovid Raudi kanalist (X: 6572189 Y: 702192) ja Konsu peakraavist (X: 6570066 Y:
705005) ammooniumi, lahustunud hapniku, pH, KHT, BHT5, üldN, üldP, SO4, kloriidide, heljumi, üldkareduse, kaltsiumi,
magneesiumi, üldleelisuse, kuivjäägi naftasaaduste, ühe-ja kahealuliste fenoolide sisalduse määramiseks.
2.2.12. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju
Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmise meetmed tulenevad VeeS alusel kehtestatud keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 31
„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ peab ettevõte
korraldama vähemalt üks kord viie aasta jooksul, mille kohta tuleb koostada akt, mida ettevõte säilitab vähemalt 10 aastat.
Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsioonitorustikud olema veetihedad.
Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsioonitorustikud olema veetihedad. Ettevõte on kohustatud pidama reoveepuhastite
hoolduspäevikut, kuhu kantakse:
reoveepuhasti hooldusnõuete täitmiseks tehtud hooldetööd (reoveepuhasti sõlmede vahetuse või rikete kõrvaldamise tulemused);
andmed reovee puhastamisel eemaldatud võreprahi, liiva ja sette ning kasutatud kemikaalide kohta;
andmed reostusnäitajate analüüsitulemuste ja reovee mõõdetud vooluhulga kohta.
Ettevõte on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad
üleujutused ja veekahjustused.
Kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui tööde teostamine avaldab negatiivset mõju (on alanenud
ümbruskonna kaevudes põhjaveetase, muutunud püsivalt põhjavee kvaliteet kaevudes, halvenenud pinnavee kvaliteet jm) on
Keskkonnaametil õigus esitada ettevõttele täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks.
Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad kahjud (sh teiste isikute poolt kasutatavate kaevude kasutuskõlbmatuks muutmine) hüvitab loa
omanik.
Kaevanduses võib juhtuda kütuse- või õlilekkeid masinate avariide korral. Õli või kütuse sattumist vette või pinnasesse tuleb vältida.
Vältida tuleb masinate remonti kaevandamiskohas. Põlevkivilaos võib esineda tulekahjusid, mis võivad tekitada suuremat õhureostust
ja põlevkivijääkide imbumist pinnasesse. Tulekahjude vältimiseks ja/või kiireks likvideerimiseks peab ettevõttes olema tuleohutuse
(profülaktiline ja likvideerimine) juhend ja tegevusplaan. Enefit Kaevandused AS poolt kaevandamisel kasutatavad seadmed, masinad,
tehnoloogia ja tööjõud vastavad kaasaja nõuetele, mistõttu avariiolukordade tekkimise risk on minimaalne. Ettevõtte töötab ISO 9001,
ISO 14001 ja OHSAS 18001 alusel juurutatud ning integreeritud juhtimissüsteemi kohaselt.
Avarii korral tuleb võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse ennetamiseks, peatamiseks või likvideerimiseks. Avariiolukorrast tuleb
teavitada koheselt Keskkonnaametit ja kohalikke omavalitsusi ning reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida ka
Keskkonnainspektsiooni ning vajadusel Päästeametit.
Samuti teostab ettevõte Kurtna järvede seiret Raudi kanalis enne suubumist Nõmme järve ja Konsu peakraavis peale Konsu järve.
Rannapungerja jõe lõigul Estonia šurf 6 - settebassein nr 2 tuleb vähemalt kord viie aasta jooksul mõõta kogunenud sette paksust ja
määrata selle maht. Vastavalt uuringu tulemustele teostada vajadusel jõe puhastamine settest, kui settekihi paksus ulatub poole jõe
sügavuseni.
Elanike veevarustusküsimused lahendatakse koostöös kohalike omavalitsustega. Veetrasside planeerimisel ja rajamisel tuleb võtta
arvesse piirkonna geoloogilisi tingimusi ning põhjavee seire tulemusi.
Veeloas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest.
2.2.13. Nõuded teabe esitamiseks
Keskkonnaametile tuleb esitada loas märgitud tähtaegadel põhjavee analüüsitulemused, väljalaskmete omaseire ja suubla
seiretulemused, andmed reoveepuhasti ja settebasseinide puhasti efektiivsuse kohta. Keskkonnaameti nõudmisel tuleb esitada
veearvestuse päevik, kuhu on kantud veearvestite näidud, kaevandusvee koguse arvutuslikul määramisel andmed veepumpade tööaja ja
tootlikkuse kohta, taadeldud veemõõteseadmete näidud, vee kogused kuude kaupa ja veemõõteseadmete taatlemise andmed.
Andmed põlevkivi kaevandamisel väljapumbatava kaevandusvee koguse ja puurkaevudest võetava põhjavee koguse kohta kuude
kaupa tuleb esitada vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonides ning suublatesse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja kogused (t) –
veesaastetasu deklaratsioonides.
KeTS § 333 lõike 1 järgi esitab KeTS § 31 lõike 1 nimetatud isik keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. KeTS § 333
lõike 3 alusel on keskkonnatasu deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestatud keskkonnaministri 05.04.2011 määrusega nr 22
“Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord”.
Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse KeTS-s märgitud tähtajaks ja mahus.
KeTS § 334 kohaselt saadetakse keskkonnatasu deklaratsioon posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet
kasutades või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnaameti eelistus on
saada deklaratsioone e-teenuste keskkonnas. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole
kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes.
Keskkonnatasu arvutused tuleb esitada ka juhul, kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud ja see kajastub veearvesti näitude
vahes ja saasteainete kogustes.
VeeS § 195 lõige 1 sätestab veekasutaja kohustuse esitada üks kord aastas veekasutuse aruanne, mis tuleb täita vastavalt
keskkonnaministri 16.01.2020 määruses nr 6 “ Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ esitatud
nõuetele.
Kui reoveepuhasti puhastusprotsess lakkab, peab ettevõte sellest kohe, ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult, teatama
Keskkonnaametile ja keskkonnajärelevalve asutusele vastavalt määruse nr 31 §-le 20.
2.2.14. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks
Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (200/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna
jaoks koostada veemajanduskava (edaspidi VMK). Eestis kinnitati Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 istungi protokolliga nr 1 kolme
vesikonna VMK-d perioodiks 2015-2021. VMK-d koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. VMK on
koonddokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja
põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. VMK rakendamine on VMK-s toodud
eesmärkide poole liikumine, lähtudes VMK meetmeprogrammis toodud meetmetest ja meetmeprogrammi rakendamiseks koostatavast
tegevuskavast. Iga vesikonna kohta koostatakse pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide
saavutamiseks meetmeprogramm. Iga-aastase riikliku seire ja uuringute tulemuste põhjal uuendab Keskkonnaministeerium kord aastas
veekogumite seisundite hinnangud.
Kaevandusvee suublateks on Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Jõuga peakraav (VEE1058900), Milloja (VEE1059100) ja Raudi
kanal (VEE1063600).
VMK-s on Rannapungerja jõgi (VEE1058700) jagatud kolmeks veekogumiks: Rannapungerja Millojani (veekogum 1058700_1),
Rannapungerja Millojast Tudulinna paisuni (1058700_2) ja Rannapungerja Tudulinna paisust suudmeni (1058700_3). Milloja ja
Jõuga peakraav suubuvad Rannapungerja jõkke.
Vastavalt veekogumite koondseisundile 2019 on veekogumid 1058700_1 ja 1058700_2 on kesises seisundis ja veekogum 1058700_3
halvas seisundis. VMK 2015-2021 eesmärk on aastaks 2021 saavutada veekogumite hea koondseisund.
Veekogumi 1058700_2 suhtes on pinnavee meetmeprogrammis ettenähtud perioodil 2016-2021 täiendav järelevalve ja ettekirjutused
ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks (loastamata tõkestusrajatis)(rakendaja: Keskkonnainspektsioon),
koprapaisude likvideerimine ning kobraste arvukuse piiramine jahiga (rakendajad: omanikud). Seega ei ole ettenähtud meetmeid
ettevõtte väljalaskmete osas (ei ole ettevõtte väljalasud veekogumile koormuseks). Samuti veekogumil 1058700_3 ei ole ettenähtud
meetmeid ettevõtte väljalaskmete osas. Veekogumil 1058700_1 on ettenähtud täiendav veekogumiga seotud keskkonnajärelevalve, sh
keskkonnalubade ülevaatus vastavalt vajadusele ja veekogumiga seotud kooskõlastused nii toitainete koormuse, ohtlike ainete
koormuse, kui hüdromorfoloogiliste muutuste osas veekogumis (rakendajad: Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus).
Ettevõtte omaseire ja riikliku seiretulemuste alusel veekogudesse juhitav kaevandusvesi vastab kaevandusveele kehtestatud nõuetele.
Kaevandusvees (peale settebasseine) seiratavate ohtlike ainete (ühealuselised ja kahealuselised fenoolid ning naftasaadused) sisaldus
on alla määramispiiri (st ei ole leitud).
Lähtuvalt eeltoodust ei määra Keskkonnaamet ettevõttele kaevandusvee juhtimisel suublatesse rangemaid nõudeid, kuid peab ettevõte
tagama vee juhtimisel suublatesse maavara kaevandamise eesmärgil loaga seatud piirväärtustele vastavuse. Juhul kui selgub, et vee
erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju veekogumite seisundile, on Keskkonnaametil õigus esitada ettevõttele rangemad nõuded
ja/või täiendavad tingimused. Proovide mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele tuleb kasutusele võtta asjakohased meetmed
tagamaks kaevandusvee reostusnäitajate loas kehtestatud piirväärtusteni.
Vastavalt VMK põhjavee meetmeprogrammile 2015-2021 on veevõtul veemajanduse eesmärgiks põhjaveevaru taastumise tagamine.
Peamisteks probleemseteks koormusallikateks on põhjaveevõtt joogiveeks asulates ning põhjavee ärajuhtimine kaevandustest.
Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum on moodustatud Kambriumi–Vendi veekompleksi Voronka veekihist ning hüdrauliliselt
on seotud Gdovi põhjaveekogumiga. Suuremates veehaaretes (Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel ja Narva-Jõesuus) on veevõtt
vähenenud. Selle tulemusena on põhjavee survepind tõusnud, mis tähendab põhjaveevaru taastumist ja veekihtide koguselise seisundi
paranemist.
Kuigi Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum on Gdovi põhjaveekogumist eraldatud Kotlini veepidemega, võib olukorras, kus
intensiivse veevõtu tõttu on Voronka survepind madalamal kui Gdovi survepind, Gdovi põhjaveekogumi soolakam põhjavesi avaldada
mõju ka Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogumi keemilisele koostisele Cl-- ja Na+-ioonide sisalduse suurenemise näol.
Käesoleval ajal koguselise seisundi seire puurkaevudes ei ole veetaseme muutused ja veevõtt põhjustanud soolase või muu vee
sissetungi.
Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogumi koguselise seisundi võib seirearuande alusel lugeda heaks.
Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi keemilise seisundi kvaliteediklass Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire
2016. aasta aruande (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017; edaspidi seirearuanne) põhjal on hea. VMK põhjavee meetmeprogrammis on
ettenähtud täiendavate keskkonnakaitsenõuete seadmine loa andja poolt veekasutajatele, kui kloriidide sisaldus on Kambriumi-Vendi
Voronka põhjaveekogumi vees kasvanud 75%-ni kloriidide läviväärtusest ning kloriidide kasvusuundumus on oluline ja püsiv
(rakendaja Keskkonnaamet). Vastavalt seirearuandele jäi 2016. aastal võetud veeproovides kloriidide sisaldus vahemikku 5,3–394,9
mg/l (põhjaveekogumi keskmine on 133,9 mg/l). Vastavalt ettevõte poolt esitatud põhjavee seiretulemustele (kaitseprotokoll nr
177/19 JV K-EEJ ) kloriidide sisaldus 21.03.2019 võetud puurkaevust PRK0002656 veeproovis oli 718,3 mg/l ja puurkaevust
PRK0002657– 698,8 mg/l (vastavalt määrusele nr 48 kloriidide piirväärtus on 250 mg/l). Lähtuvalt eeltoodust määrab Keskkonnaamet
ettevõttele puurkaevudes PRK0002656 ja PRK0002657 kloriidide sisalduse seire sageduseks vähemalt üks kord aastas (2021. aastal).
Samuti põhjavee meetmeprogrammis on Keskkonnaametile ettenähtud meetmed Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa Ida-Eesti
vesikonnas põhjaveekogumi hea seisundi säilitamiseks, sh:
enne vee erikasutuslubade väljastamist täiendavate tingimuste (veeuuringud, eksperthinnangud, hüdrogeoloogilised uuringud)
seadmine loa taotlejatele, kui piirkonnas on esinenud läviväärtuste või piirväärtuste ületamisi või kasvusuundumusi põhjaveekogumis;
rangemate keskkonnakaitsenõuete seadmine loa andja poolt vee-erikasutajatele nende keemilise seisundi näitajate osas, millele on
määratud läviväärtus või piirsisaldus;
vee erikasutajate vee erikasutustingimuste läbivaatamine ja vajadusel nõuete karmistamine vee keemilise koostise seire, veetaseme
mõõtmise ja veevõtu määra osas põhjaveekogumi alal.
Seirearuande alusel on Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas moodustatud Ordoviitsiumi–Kambriumi
veekihist ja ulatub Loksa–Viljandi joonest itta kuni Narva jõeni. Põhjavesi on surveline (veetase on vett andvatest kihtidest kõrgemal)
ja hästi kaitstud reostuse eest.
Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas koguselise seisundi võib lugeda heaks, kuid ohustatuks.
Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas põhjavee keemiline koostis on mitmekesine, sõltudes
peamiselt vettandvate kivimite lasumussügavusest ja veevahetuse tingimustest. Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi
Ida-Eesti vesikonnas keemilise seisundi kvaliteediklass on hea.
Põhjavee meetmeprogrammis on Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas hea seisundi hoidmiseks
ettenähtud järgmised asjakohased meetmed:
põhjaveevaru hindamine Lüganuse valla põhjaveemaardlas;
rangemate keskkonnakaitsenõuete seadmine loa andja poolt vee-erikasutajatele nende keemilise seisundi näitajate osas, millele on
määratud läviväärtus või piirsisaldus;
enne vee erikasutuslubade väljastamist täiendavate tingimuste (veeuuringud, eksperthinnangud, hüdrogeoloogilised uuringud)
seadmine loa taotlejatele, kui piirkonnas on esinenud läviväärtuste või piirväärtuste ületamisi või kasvusuundumusi põhjaveekogumis;
vee erikasutajate vee erikasutustingimuste läbivaatamine ja vajadusel nõuete karmistamine vee keemilise koostise seire, veetaseme
mõõtmise ja veevõtu määra osas põhjaveekogumi alal.
Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumis Ida-Eesti vesikonnas on põhjavee keemiline koostis seirearuande alusel stabiilne
ning läviväärtuste ületamist ei ole Keskkonnaametile teada.
Seirearuande andmetel on Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas ja Kambriumi-Vendi Voronka
põhjaveekogumi keemilise seisund hinnatud heaks, seega vastab põhjaveekogumite põhjavesi määruse nr 48 § 7 lõikes 1 sätestatud
nõuetele.
Arvestades põhjaveevõtu koguseid ja võttes arvesse riikliku seire koguselise seisundi hinnangud ei määra Keskkonnaamet
puurkaevudest PRK0005967 ja PRK0005968 põhjaveeseiret kuni 31.12.2021.
Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju põhjaveekogumite seisundile, on Keskkonnaametil õigus esitada
ettevõttele täiendavad tingimused.
2.3. Jäätmete käitlemine
Enefit Kaevandused AS-le on Keskkonnaameti 18.08.2016 korraldusega nr 1-3/16/2142 antud jäätmeluba nr L.JÄ/328112 kehtivusega
kuni 15.09.2021. Enefit Kaevandus AS ei taotle jäätmeloa muutmist.
Ettevõttele anti jäätmeluba nr L.JÄ/328112 jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 73 lõike 2 punkti 7 alusel, kooskõlas § 75 lõike 1
punktiga 12, jäätmete tekitamiseks Estonia kaevanduses maavara kaevandamisel või rikastamisel, JäätS § 73 lõike 2 pukti 2 alusel
jäätmete taaskasutamiseks (R5m– mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase
puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, R12s- jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide
eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine,
granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub ning R13–
ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine
ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas) ning JäätS § 73 lõike 2 punkti 1 jäätmete kõrvaldamiseks (D1).
Jäätmeluba nr L.JÄ/328112 annab selle omanikule õiguse:
1. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) taaskasutamiseks oma tarbeks (R5m, R5t);
2. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) taaskasutamiseks Päikeseelektrijaama I alustarindi
rajamiseks (R5m);
3. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) ringlussevõtuks (R5m) toote nõuetele vastava killustiku
tootmiseks;
4. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) ladestamiseks jäätmehoidlas (D1).
2.3.1. Jäätmeloa kehtivad nõuded
Vastavalt JäätS § 81 lõike 2 punktile 3 on loa andjal õigus keskkonnaloaga määrata tegevusele esitatavad keskkonnanõuded, lähtudes
keskkonnaloa taotlusest, esitatud lisateabest, JäätS-st ja selle alamaktidest, samuti võttes arvesse teised keskkonnaalased õigusaktid
ning keskkonnamõju eelhindamisest. Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele,
ringlussevõtule ja tabelisse J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete kohta.
Jäätmeloasse nr L.JÄ/328112 seati väljastamisel järgmised täiendava nõuded ja selgitused:
1. R5m– tähistab oma tarbeks kasutamist (nt teede ja platside rajamisel); R5t– aheraine taaskasutamine oma tarbeks
(taaskasutamine maa-alade tagasitäitmisel ja korrastamisel, nt ehitusobjektidel (puuraukude ja šurfide tööplatsidel
täitematerjalina) erinevate kasutusest väljunud kaevandusobjektide korrastustöödel (ehitiste, sh. šurfide ja puuraukude
likvideerimine, settebasseinide ala korrastamine, maapinna vajumiste täitmine jmt.). Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle
kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutatakse oma tarbeks. Aheraine ja sellest valmistatud toodete omatarbeks
taaskasutatav eeldatav kogus aastas moodustab kuni 1 miljon tonni.
2. R5m– tähistab aheraine taaskasutamist Päikeseelektrijaama PV I projekti raames kavandatava päikeseelektrijaama alustarindi
rajamisel mahus kuni 3 miljonit tonni. Objekti ehitus toimub vastavalt ehitusprojektile ja kaevandamisjäätmekava punktis 7 ning
jäätmeloa taotlusele lisatud elektrijaama eskiisprojektis kirjeldatule. Päikeseelektrijaama ehitamise eskiisprojekt on koostatud
2018-ndal aastal ning on täiendatud 2019-ndal aastal.
3. R5m– tähistab aheraine ringlussevõttu ehk toote nõuetele vastava killustiku tootmist kuni 6 miljonit tonni aastas. Killustiku
valmistamiseks on kaevandusel vastavad seadmed: purustid, sõelad, konveierid, laadimiskompleks, kaalud jmt. Killustiku
tootmise jõudlus on erinevate fraktsioonide osas aastas kokku kuni 1 mln t, nõudluse kasvades on võimalik jõudluse kasvatamine
kuni 2 mln t/aastas. Aherainest valmistatakse kohapeal kaevanduse tööstusterritooriumil järgmiseid tooteid:
- lubjakivi, fraktsioon 90/300 (omab vastavusdeklaratsiooni);
- lubjakivikillustiku fraktsioonid 0/90; 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 on kasutatavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja
hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjalina vastavalt EVS-NE l3242:2006+ A1:2008. Lubjakivikillustiku erinevate
fraktsioonide kohta on välja antud tootmisohje sertifikaat, mis tõendab lisaks eelnimetatud fraktsioonide 4/16; 16/32; 32/63; 0/32
kasutamisvõimalust ka betooni täitematerjalina. Lubjakivi tooteid valmistatakse ja müüakse tarbijatele vastavalt turunõudlusele.
Ettevõte lisas loa taotlusele tootmisohje sertifikaadi nr 4103-CPR-0107, mis kehtis kuni 01.11.2019. Sertifikaadi lõppemisel tuleb
ettevõttel taotleda uut sertifikaati. Samuti on esitatud toimivus- ja vastavusdeklaratsioonid. Esitatud dokumendid tõendavad, et
aherainest toodetud killustik vastab toote nõuetele.
4. Ettevõttel on õigus taaskasutada, sh ringlusse võtta 100% ning kohustus taaskasutada, sh ringlusse võtta vähemalt 40% tekkivast
aherainest. Aheraine taaskasutamise protsent arvutatakse kolme aasta keskmisena ning arvestamist alustatakse 2019-st aastast,
mis tähendab, et 2021. aasta lõpuks peab kolme aasta jooksul tekkinud aherainest taaskasutatud olema vähemalt 40%. 2022.
aasta lõpuks peab olema taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud aherainest 40% jne.
5. Aheraine käitlemine (vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine jne) toimub vastavalt rikastusjäägihoidla projektile ja
kaevandamisjäätmekavale. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär on vastavalt maavara kaevandamise
lubadele KMIN-054 ja KMIN-119 kokku 10 mln tonni põlevkivi. Sellise koguse geoloogilise põlevkivi saamiseks on vaja maa
alt välja tuua ca 17,7 mln tonni mäemassi. Mäemassist ~ 35% ehk ~ 6 mln tonni moodustab aheraine ehk maavarade
kaevandamisjäätmed. Rikastusjäägid tekivad mäemassi rikastamisprotsessis (kaubapõlevkivi ja lubjakivi e. aheraine
separeerimine läbi sõelte ja nn. raskes lahuses) rikastusvabrikus. Pärast aheraine eraldamist mäemassist transporditakse aheraine,
mis ei leia kasutamist ehitusmaterjalina, kogumispunkritesse. Punkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele, mis veavad
materjali rikastusjäägihoidlasse, ning ladestatakse vastavalt projektile.
6. See osa aherainest, mida ei realiseerita tootena ega taaskasutata ära oma tarbeks Päikesepargi I rajamisel, ladestatakse B-
kategooria jäätmehoidlasse (vastavalt projektile). Kehtiva jäätmeloa kohaselt on lubatud kogu tekkiv aheraine (kuni 6 miljonit
tonni) ladestada jäätmehoidlasse. Seoses seatava kohustusega võtta taaskasutusse vähemalt 40% aherainet aastas, vähendatakse
lubatud aastast ladestamiskogust kuni 3 600 000 tonnini aastas (60% tekkivast aherainest).
7. Muid kaevanduse tegevuse käigus tekkivaid jäätmeid ettevõte ise ei käitle, vaid need antakse üle vastavat õigust omavatele
ettevõtetele.
Ettevõte peab oma jäätmekäitusalases tegevuses lähtuma jäätmeseadusest ja selle alamaktidega kehtestatud nõuetest ning teistest
keskkonnaalastest õigusaktidest, samuti tuleb ettevõttel täita kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirja nõudeid.
Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Keskkonnakaitseloa omaja
meelespea".
Eelnevalt väljatoodud nõudeid antud menetluse raames ei muudeta.
Keskkonnaamet märgib, et Enefit Kaevandused AS B-kategooria kaevandamisjäätmehoidla käitajana on vabastatud finantstagatise
omamise kohustusest vastavalt JääTS §983 lõike 5 punktist 3.
2.4. Keskkonnalubade liitmine
Vastavalt KeÜS § 41 lõikele 4 annab Keskkonnaamet ühe keskkonnaloa, kui KeÜS § 41 lõikes 1 nimetatud tegevused on omavahel
ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud. KeÜS § § 6210 lõige 2 sätestab, et enne 2020. aasta 1. jaanuari välja antud jäätmeloa, vee
erikasutusloa, veeloa, õhusaasteloa ja kaevandamisloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul käesoleva seaduse § 53 lõike 3 alusel
kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks.
Antud juhul on ettevõtte keskkonnalubade ja taotletavate muudatuste alusel tehtavad tegevused seotud maavara kaevandamisega ning
on ruumiliselt seotud, mistõttu peab Keskkonnaamet asjakohaseks muuta kaevandamisluba nr KMIN-054 ning liita sellele veeluba nr
L.VV/327879 ja jäätmeluba nr L.JÄ/328112. Seega annab Keskkonnaamet Enefit Kaevandused AS-ile kaevandamisloa nr KMIN-054,
millesse on koondatud veeloa nr L.VV/327879 ja jäätmeloa nr L.JÄ/328112 andmed. Sealjuures tulenevad valdkonnapõhised
tingimused ja nõuded asjakohases ulatuses varasematest keskkonnalubade andmise ja muutmise korraldustest või käesolevast
korraldusest. Seni kehtinud veeluba nr L.VV/327879 ja jäätmeluba nr L.JÄ/328112 tunnistatakse käesoleva korraldusega kehtetuks.
Tulenevalt 16.06.2020 koosolekust (vt p 1.3) jäetakse antud hetkel kaevandamisloaga nr KMIN-054 liitmata õhusaasteluba nr
L.ÕV/319272. Õhusaasteloas nr L.ÕV/319272 on saasteainete heitkoguste arvutamisel kasutatud tänaseks mittekehtivaid meetodeid
ning õhukvaliteedi hinnangu andmisel mittekehtivaid piirväärtusi, mistõttu ei ole hetkel kehtivat õhusaasteluba asjakohane
kaevandamisloaga nr KMIN-054 liita. Enefit Kaevandused AS selgitas 20.05.2020 kirjas nr EP-KES-1.01/166-38, et
välisõhuvaldkonnaga seotud andmeid on võimalik esitada alles pärast uue LHK projekti koostamist, milleks kulub hinnanguliselt 6
kuud.
Eelnevast tulenevalt on Enefit Kaevandused AS kohustatud esitama Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse 4. eriosa (välisõhu
valdkond) esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 31.03.2021.
III. OTSUSTUS
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, jäätmeseaduse § 76, veeseaduse § 187 punktid 2 ja 9, üldosa seaduse §
41 lõiked 1, 4 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse § 3, § 6 lõike 2 punkti 2 ja lõiked 22, 3 ja 31, § 9, § 11
lõiked 2 ja 4, § 12 lõike 11 punkti 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1” § 3 punkti 4, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016
käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes
Alutaguse Vallavolikogu 27.02.2020 otsusele nr 243 ja Enefit Kaevandused AS-i taotlustele otsustan:
3.1. Anda Enefit Kaevandused AS-ile muudetud keskkonnaluba nr KMIN-054 (lisatud).
3.2. Muuta keskkonnaloa nr KMIN-054 kõrvaltingimusi nr 14, 15 ja 16 ning sõnastada need järgmiselt:
14. Kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo
looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/3)
toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo
kaitseala) valitseja (Keskkonnaamet) ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda hiljemalt
kuupäevaks 31.12.2022. Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei tohi juhtida riigiteeäärsetesse kraavidesse.
15. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) vahelisel alal
põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete rakendamise ala Alutaguse rahvuspargi (endise
Selisoo loodukaitsesala) välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala
piires.
16. Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) piirist minimaalselt 200 meetri kaugusele ei tohi rajada läbi aluspõhja
veekihtide maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainult
vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja
kommunikatsioonid viia maa alt. Kui tingimuste nr 1 ja 2 alusel läbiviidava seire raames leitakse, et kaevandamistegevuse
tagajärjel on langemas Selisoo Kvaternaari veetase, tuleb seda tsooni suurendada 400 meetrini.
3.3. Eemaldada keskkonnaloalt nr KMIN-054 kõrvaltingimus nr 4 "Kuni seirekava kinnitamiseni tuleb jätkata seiret vastavalt
keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/779 antud kaevandamisloa täiendavatele tingimustele."
3.4. Määrata keskkonnaloaga nr KMIN-054 kuni 31.12.2021 lubatud veevõtu kogused veehaarete kaupa (tabel V2), võetava
vee koguse ja seire nõuded (tabel V3) lubatud kaevandusvee kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa (tabel V4),
reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamise nõuded (tabel V6), väljalaskmete ja suublate seirenõuded (tabelid V7 ja V8),
meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (tabel V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa
andjale (tabel V17) vastavalt käesoleva korralduse punktis 2.5 toodule.
3.5. Tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/327879.
3.6. Tunnistada kehtetuks jäätmeluba nr L.JÄ/328112
3.7. Jätta kehtivaks jäätmeloa nr L.JÄ/328112, maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-054 ja vee erikasutuse
keskkonnaloa nr L.VV/327879 andmise ja muutmise korralduste alusel antud tingimused, välja arvatud punktides 3.2 ja 3.3
toodud muudatused.
3.8. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3.9. Keskkonnaluba nr KMIN-054 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee.
VAIDLUSTAMISVIIDE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Keskkonnaluba EELNÕU
23.10.2020
Keskkonnaloa registrinumber KMIN-054
Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Kaevandused AS
Registrikood / Isikukood 10032389
Tegevuskoha andmed Tegevuskoha nimetus Eesti põlevkivimaardla Estonia kaevandus
Tegevuskoha aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond
Katastritunnus 25301:002:0288
Territoriaalkood EHAK 2270
Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus;
Jäätmete käitlemine;
Maavara kaevandamine;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Narva mnt 7a, 15172, Tallinn
Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Jäätmete käitlemine
J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Käitluskoha andmed
Jrk nr 1.
Nimetus Estonia põlevkivikaevandus
Keskkonnaregistrikood JTK671527
Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla 3221343 49802:002:0450 X: 6566976, Y: 691935
Plaan või kaart
Number plaanil või kaardil
Käitluskoha andmed
Jrk nr 2.
Nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1
Keskkonnaregistrikood JKK4400017
Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala 3230172 49802:002:0450 X: 6567566, Y: 693164
Plaan või kaart
Number plaanil või kaardil
J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise
2/29kohta kalendriaasta jooksul
J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek Väljaminek (t/a)
kokku antakse teistele
Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
ettevõtjatele
(ettevõtjatelt,
Kogus R-kood Kogus D-
asutustelt, isikutelt)
kood
01 01 02 - Mittemaaksete 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks
maavarade on pinnase taaskasutamine
kaevandamisjäätmed
6 000 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või
kaevandatud maa-ala korrastamiseks
6 000 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline
töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued
jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
Jrk nr 2.
Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a)
kokku ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
isikutelt)
Kogus R-kood Kogus D-kood
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade 6 000 000 6 000 000 3 600 000 D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks
kaevandamisjäätmed prügilatesse)
J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 3/29
J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus
Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud
nr nimetus jäätmekäitlustoimingu
aastane käitlusmaht
(tonni/aastas)
1. Mittemaaksete R5m - mehaaniline ringlussevõtt, Aheraine taaskasutamine teede ja platside ehitamisel oma tarbeks (nt tehnoloogiliste teede rajamine ja hooldus tehnoloogiliste rajatiste hooldus). 1 000 000
maavarade sealhulgas anorgaaniliste
kaevandamisjäätmete ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus (R5m ja
(jäätmekood 01 01 02) pinnase puhastamine, mille R5t kokku) on 1 miljon tonni.
taaskasutamine tulemuseks on pinnase
taaskasutamine
2. Mittemaaksete R5t - jäätmete taaskasutamine Aheraine taaskasutamine maa-alade tagasitäitmisel ja korrastamisel oma tarbeks (nt 1 000 000
maavarade tagasitäitena, mille korral ehitusobjektidel (puuraukude ja šurfide tööplatsidel täitematerjalina); erinevate kasutusest väljunud kaevandusobjektide korrastustöödel (ehitiste, sh. šurfide ja
kaevandamisjäätmete sobivaid jäätmeid kasutatakse puuraukude likvideerimine, settebasseinide ala korrastamine, maapinna vajumiste täitmine jmt).
(jäätmekood 01 01 02) maa-alade täitmiseks,
taaskasutamine taastamiseks või kaevandatud Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus (R5m ja
maa-ala korrastamiseks R5t kokku) on 1 miljon tonni.
3. Mittemaaksete R5m - mehaaniline ringlussevõtt, Päikeseelektrijaama I alustarindi rajamine mahus kuni 3 miljonit tonni. 3 000 000
maavarade sealhulgas anorgaaniliste
kaevandamisjäätmete ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja Objekti ehitus toimub vastavalt ehitusprojektile ja kaevandamisjäätmekava punktis 7 ning jäätmeloa taotlusele lisatud elektrijaama eskiisprojektis kirjeldatule.
(jäätmekood 01 01 02) pinnase puhastamine, mille Päikeseelektrijaama ehitamise eskiisprojekt on koostatud 2018-ndal aastal ning on täiendatud 2019-ndal aastal.
taaskasutamine tulemuseks on pinnase
taaskasutamine
4. Mittemaaksete R5m - mehaaniline ringlussevõtt, Toote nõuetele vastava killustiku tootmine ning müümine ehitusmaterjalina kuni 6 miljonit tonni aastas. 6 000 000
maavarade sealhulgas anorgaaniliste
kaevandamisjäätmete ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja Killustiku valmistamiseks on kaevandusel vastavad seadmed: purustid, sõelad, konveierid, laadimiskompleks, kaalud jmt. Killustiku tootmise jõudlus on erinevate
(jäätmekood 01 01 02) pinnase puhastamine, mille fraktsioonide osas aastas kokku kuni 1 mln t, nõudluse kasvades on võimalik jõudluse kasvatamine kuni 2 mln t/aastas.
ringlussevõtt tulemuseks on pinnase
taaskasutamine Aherainest valmistatakse kohapeal kaevanduse tööstusterritooriumil järgmiseid tooteid:
- lubjakivi, fraktsioon 90/300 (omab vastavusdeklaratsiooni)
- lubjakivikillustiku fraktsioonid 0/90; 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 on kasutatavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjalina
vastavalt EVS-NE l3242:2006+ A1:2008. Lubjakivikillustiku erinevate fraktsioonide kohta on välja antud tootmisohje sertifikaat, mis tõendab lisaks eelnimetatud
fraktsioonide 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 kasutamisvõimalust ka betooni täitematerjalina. Lubjakivi tooteid valmistatakse ja müüakse tarbijatele vastavalt turunõudlusele.
Ettevõte esitas loa muutmise taotluse lisana tootmisohje sertifikaadi nr 4103-CPR-0107, mis kehtis kuni 01.11.2019. Sertifikaadi lõppemisel tuleb ettevõttel taotleda uut
sertifikaati. Samuti on ettevõte esitatud toimivus- ja vastavusdeklaratsioonid. Esitatud dokumendid tõendavad, et aherainest toodetud killustik vastab toote nõuetele.
5. Mittemaaksete D1 - maapealne või maa-alune See osa aherainest, mida ei realiseerita tootena ega taaskastuta ära oma tarbeks päikesepargi I rajamisel, ladestatakse B-kategooria jäätmehoidlasse. 3 600 000
maavarade ladestamine (näiteks
kaevandamisjäätmete prügilatesse) Seoses seatud kohustusega võtta taaskasutusee vähemalt 40% aherainet aastas, on lubatud aastaseks ladestamiskoguseks kuni 3 600 000 tonnini aastas (60%
(jäätmekood 01 01 02) tekkivast aherainest).
ladestamine
jäätmehoidlas
J4. Jäätmete ladustamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J5. Jäätmete vedu
Vorm ei ole asjakohane
J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded
4/29
J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded
Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded
Kirjeldus Rakendamine
Põlevkivi Kaevandamisjäätmete üleandmisel teistele isikutele peab omama Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnaluba või jäätmekäitleja Põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel tekkivate
kaevandamisel ja registreeringut. kaevandamisjäätmete üleandmisel
rikastamisel tekkivad
kaevandamisjäätmed
Taaskasutamine, sh Ettevõttel on õigus taaskasutada, sh ringlusse võtta 100% ning kohustus taaskasutada, sh ringlusse võtta vähemalt 40% tekkivast Aheraine taaskasutamise protsent arvutatakse
ringlussevõtt aherainest. kolme aasta keskmisena ning arvestamist
alustatakse 2019-st aastast, mis tähendab, et
2021. aasta lõpuks peab kolme aasta jooksul
tekkinud aherainest taaskasutatud olema
vähemalt 40%. 2022. aasta lõpuks peab olema
taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud
aherainest 40% jne.
Aheraine Järgida tuleb keskkonnaministri
taaskasutamine 21.04.2004 määruse nr 21 "Teatud liiki
(R5m ja R5t) oma ja teatud koguses tavajäätmete, mille
tarbeks. vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded 1 " §-is 4 ¹
sätestatud nõudeid.
Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada
selle kohta, millistes kogustest ning
otstabel aherainet taaskasutati oma
tarbeks. Aastane oma tarbeks
kasutatav kogus on 1 miljon tonni.
Aheraine käitlemine Aheraine käitlemine (vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine jne) toimub vastavalt rikastusjäägihoidla projektile ja kaevandamisjäätmekavale.
Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär on vastavalt maavara kaevandamise lubadele KMIN-054 ja KMIN-119 kokku 10
mln tonni põlevkivi. Sellise koguse geoloogilise põlevkivi saamiseks on vaja maa alt välja tuua ca 17,7 mln tonni mäemassi. Mäemassist ~
35% ehk ~ 6 mln tonni moodustab aheraine ehk maavarade kaevandamisjäätmed. Rikastusjäägid tekivad mäemassi rikastamisprotsessis
(kaubapõlevkivi ja lubjakivi e. aheraine separeerimine läbi sõelte ja nn. raskes lahuses) rikastusvabrikus. Pärast aheraine eraldamist
mäemassist transporditakse aheraine, mis ei leia kasutamist ehitusmaterjalina, kogumispunkritesse. Punkritest laaditakse rikastusjäägid
kalluritele, mis veavad materjali rikastusjäägihoidlasse, ning ladestatakse vastavalt projektile.
J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse
kava
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid
rakendamine
Tegevuse Tegevuse lõpetamisel tuleb jäätmete tekke ja taaskasutamiskoht korrastada vastavalt korrastamisprojektidele ning kõik jäätmed (v.a. kaevandamisjäätmed koodiga 01 01 02) anda üle edasiseks käitlemiseks Tegevuse
lõpetamine vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele. lõpetamisel
J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
5/29
J9. Prügila või jäätmehoidla liik
Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus
Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t)
Prügila - püsijäätmete prügila 60 000 000 0
J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed
Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid
Jäätmekood
3 600 000 01 01 02 01 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisel tekkiv põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed
J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust
Vorm ei ole asjakohane
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Veehaarde jrk nr 1.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 31
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024018
Puurkaevu katastri number 0000
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6566753, Y: 694911
Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium
Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020 2021 1 250 000 1 250 000 1 250 000 1 250 000 5 000 000 13 699
Veehaarde jrk nr 2.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2656)
6/29
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002756
Puurkaevu katastri number 2656
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6567339, Y: 693722
Põhjaveekihi nimetus ja kood V2vr - Voronka
Põhjaveekogumi nimetus ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2020 2021 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55
Veehaarde jrk nr 3.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2657)
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002754
Puurkaevu katastri number 2657
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6566901, Y: 693818
Põhjaveekihi nimetus ja kood V2vr - Voronka
Põhjaveekogumi nimetus ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2020 2021 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55
Veehaarde jrk nr 4.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5967)
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002755
Puurkaevu katastri number 5967
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6567338, Y: 693718
Põhjaveekihi nimetus ja kood O-C - Ordoviitsium-Kambrium
Põhjaveekogumi nimetus ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2020 2021 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178
7/29
Veehaarde jrk nr 5.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5968)
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002753
Puurkaevu katastri number 5968
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6566898, Y: 693815
Põhjaveekihi nimetus ja kood O-C - Ordoviitsium-Kambrium
Põhjaveekogumi nimetus ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2020 2021 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178
Veehaarde jrk nr 6.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 2
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024025
Puurkaevu katastri number 0000
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6567099, Y: 693666
Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium
Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020 2021 250 000 250 000 250 000 250 000 1 000 000 2 740
Veehaarde jrk nr 7.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 3
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024016
Puurkaevu katastri number 0000
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6567800, Y: 694928
Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium
Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
8/29
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020 2021 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000 10 959
Veehaarde jrk nr 8.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 4
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024026
Puurkaevu katastri number 0000
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6566775, Y: 693157
Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium
Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020 2021 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000 10 959
Veehaarde jrk nr 9.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 6
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024027
Puurkaevu katastri number 00000
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6566358, Y: 692607
Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium
Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020 2021 3 575 000 3 575 000 3 575 000 3 575 000 14 300 000 39 178
Veehaarde jrk nr 10.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 8
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024028
Puurkaevu katastri number 0000
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6565964, Y: 692007
Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium
9/29
Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Karjäärist väljapumbatav vesi 2020 2021 1 650 000 1 650 000 1 650 000 1 650 000 6 600 000 18 082
Veehaarde jrk nr 11.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 10
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024029
Puurkaevu katastri number 0000
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6565808, Y: 691308
Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium
Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020 2021 750 000 750 000 750 000 750 000 3 000 000 8 220
Veehaarde jrk nr 12.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 13
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024017
Puurkaevu katastri number 0000
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6569354, Y: 698089
Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium
Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020 2021 6 000 000 6 000 000 6 000 000 6 000 000 24 000 000 65 753
Veehaarde jrk nr 13.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 16
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024030
Puurkaevu katastri number 0000
10/29
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6564473, Y: 689559
Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium
Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020 2021 9 500 000 9 500 000 9 500 000 9 500 000 38 000 000 104 110
Veehaarde jrk nr 14.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 383
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023947
Puurkaevu katastri number 0000
Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6566753, Y: 694911
Põhjaveekihi nimetus ja kood O - Ordoviitsium
Põhjaveekogumi nimetus ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi 2020 2021 13 200 000 13 200 000 13 200 000 13 200 000 52 800 000 144 658
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite näidiku järgi fikseerides veearvestusepäevikus
veearvesti näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veearvesteid
tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja
nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus. Veearvestuse päevik esitada loa andjale.
2. Kaevandusest väljapumbatava vee arvestust pidada arvutuslikult veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel
või taadeldud veearvestite alusel. Pumpade vahetuse korral paigaldada uutele pumpadele veearvestid. Arvestust pidada
igakuiselt. Kaevandusvee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed
veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Vee kogused, pumpade
tunnitootlikus ja tööaeg, veearvestite näidud, veerarvestite ja pumpade vahetuse ning veearvestite taatlemise andmed
märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale.
Põhjaveetaseme mõõtmine -
Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga.
Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite
võrdluskatsed.
Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire
11/29
Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad
POH0002756 Estonia kaevandus (2656) X: 6567339, Y: 693722 Üks kord aastas Kloriid (CL)
POH0002754 Estonia kaevandus (2657) X: 6566901, Y: 693818 Üks kord aastas Kloriid (CL)
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1. Põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist.
2. Reostuse kahtluse korral tuleb põhjavee seire teha viivitamatult arvestades reostuse olemust ja võttes samaaegselt
kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Väljalaskme jrk nr 1.
Väljalaskme nimetus Settebassein nr 1
Väljalaskme kood IV015
Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 1
Reoveepuhasti kood PUH0440152
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Jõuga peakraav
Suubla kood VEE1058900
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6566541, Y: 694287
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2020 2021 9 000 000 Arvestuslik
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutatakse 2020 2021 Sulfaat (SO42-) SO4
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutata 2020 2021 Kaltsium Ca
2020 2021 Magneesium Mg
2020 2021 Üldkaredus Üldkaredus
2020 2021 Kloriid CI
12/29
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastusaste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2020 2021 BHT7 BHT7 15
2020 2021 KHT KHT 125
2020 2021 Heljum HEL 40
2020 2021 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2020 2021 Üldfosfor (Püld) P 1
2020 2021 pH 6-9 pH
2020 2021 Nafta NAF 1
2020 2021 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10
2020 2021 Kahealuselised fenoolid FEN2 15
Väljalaskme jrk nr 2.
Väljalaskme nimetus Settebassein nr 2
Väljalaskme kood IV016
Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 2
Reoveepuhasti kood PUH0440160
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Rannapungerja jõgi
Suubla kood VEE1058700
Veekogumi nimetus Rannapungerja lähtest Millojani
Veekogumi kood 1058700_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6564946, Y: 692021
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2020 2021 23 900 000 Arvestuslik
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutatakse 2020 2021 Sulfaat (SO42-) SO4
13/29
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutata 2020 2021 Kaltsium Ca
2020 2021 Magneesium Mg
2020 2021 Üldkaredus Üldkaredus
2020 2021 Kloriid CI
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastusaste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2020 2021 BHT7 BHT7 15
2020 2021 KHT KHT 125
2020 2021 Heljum HEL 40
2020 2021 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2020 2021 Üldfosfor (Püld) P 1
2020 2021 pH 6-9 pH
2020 2021 Nafta NAF 1
2020 2021 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10
2020 2021 Kahealuselised fenoolid FEN2 15
Väljalaskme jrk nr 3.
Väljalaskme nimetus Settebassein nr 3
Väljalaskme kood IV017
Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 3
Reoveepuhasti kood PUH0440170
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Raudi kanal (Raudi jõgi)
Suubla kood VEE1063600
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6568998, Y: 698077
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2020 2021 24 000 000 Arvestuslik
14/29
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutatakse 2020 2021 Sulfaat (SO42-) SO4
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutata 2020 2021 Kaltsium Ca
2020 2021 Magneesium Mg
2020 2021 Üldkaredus Üldkaredus
2020 2021 Kloriid CI
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastusaste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2020 2021 BHT7 BHT7 15
2020 2021 KHT KHT 125
2020 2021 Heljum HEL 40
2020 2021 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2020 2021 Üldfosfor (Püld) P 1
2020 2021 pH 6-9 pH
2020 2021 Nafta NAF 1
2020 2021 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10
2020 2021 Kahealuselised fenoolid FEN2 15
Väljalaskme jrk nr 4.
Väljalaskme nimetus Settebassein nr 4
Väljalaskme kood IV018
Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 4
Reoveepuhasti kood PUH0440180
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Milloja
Suubla kood VEE1059100
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6563271, Y: 689117
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2020 2021 38 000 000 Arvestuslik
15/29
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutatakse 2020 2021 Sulfaat (SO42-) SO4
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutata 2020 2021 Kaltsium Ca
2020 2021 Magneesium Mg
2020 2021 Üldkaredus Üldkaredus
2020 2021 Kloriid CI
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastusaste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2020 2021 BHT7 BHT7 15
2020 2021 KHT KHT 125
2020 2021 Heljum HEL 40
2020 2021 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2020 2021 Üldfosfor (Püld) P 1
2020 2021 pH 6-9 pH
2020 2021 Nafta NAF 1
2020 2021 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10
2020 2021 Kahealuselised fenoolid FEN2 15
Väljalaskme jrk nr 5.
Väljalaskme nimetus Settebassein nr 5
Väljalaskme kood IV091
Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 5
Reoveepuhasti kood PUH0440910
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Jõuga peakraav
Suubla kood VEE1058900
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6566812, Y: 695025
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2020 2021 5 000 000 Arvestuslik
16/29
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutatakse 2020 2021 Sulfaat (SO42-) SO4
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutata 2020 2021 Kaltsium Ca
2020 2021 Magneesium Mg
2020 2021 Üldkaredus Üldkaredus
2020 2021 Kloriid CI
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastusaste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2020 2021 BHT7 BHT7 15
2020 2021 KHT KHT 125
2020 2021 Heljum HEL 40
2020 2021 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2020 2021 Üldfosfor (Püld) P 1
2020 2021 pH 6-9 pH
2020 2021 Nafta NAF 1
2020 2021 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10
2020 2021 Kahealuselised fenoolid FEN2 15
Väljalaskme jrk nr 6.
Väljalaskme nimetus Settebassein nr 6
Väljalaskme kood IV220
Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 6
Reoveepuhasti kood PUH0442200
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Jõuga peakraav
Suubla kood VEE1058900
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6563515, Y: 693588
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
2020 2021 52 800 000 Arvestuslik
17/29
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutatakse 2020 2021 Sulfaat (SO42-) SO4
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
arvutata 2020 2021 Kaltsium Ca
2020 2021 Magneesium Mg
2020 2021 Üldkaredus Üldkaredus
2020 2021 Kloriid CI
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastusaste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2020 2021 BHT7 BHT7 15
2020 2021 KHT KHT 125
2020 2021 Heljum HEL 40
2020 2021 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2020 2021 Üldfosfor (Püld) P 1
2020 2021 pH 6-9 pH
2020 2021 Nafta NAF 1
2020 2021 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10
2020 2021 Kahealuselised fenoolid FEN2 15
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Vorm ei ole asjakohane
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Proovi liik Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire
Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg
Üksikproov Estonia kaevanduse reoveepuhasti sissevool X: 6567010, Y: 694078 BHT7 Üks kord aastas
Heljum
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
Üksikproov Estonia kaevanduse reoveepuhasti väljavool X: 6566996, Y: 694088 BHT7 Üks kord aastas
Heljum
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui
hindamiseks ka sealt väljuvast heitveest.
V7. Väljalaskme seire nõuded 18/29
V7. Väljalaskme seire nõuded
Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning
peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Proovid tuleb
analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.
Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite
võrdluskatsed.
Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire
Seiratav näitaja Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus
Settebassein nr 1 IV015 X: 6566541, Y: 694287 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis
Heljum
Kahealuselised fenoolid
Kaltsium (Ca)
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Kloriid (CL)
Kuivjääk
Magneesium (Mg)
Nafta
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Ühealuselised fenoolid
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
enne Settebasseini nr 1 IV015 X: 6566916, Y: 694156 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis
Settebassein nr 2 IV016 X: 6564946, Y: 692021 Rannapungerja lähtest Millojani 1058700_1 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis
Heljum
Kahealuselised fenoolid
Kaltsium (Ca)
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Kloriid (CL)
Kuivjääk
Magneesium (Mg)
Nafta
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Ühealuselised fenoolid
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
enne Settebasseini nr 2 IV016 X: 6564946, Y: 692021 Rannapungerja lähtest Millojani 1058700_1 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis
19/29
Settebassein nr 3 IV017 X: 6568998, Y: 698077 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis
Heljum
Kahealuselised fenoolid
Kaltsium (Ca)
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Kloriid (CL)
Kuivjääk
Magneesium (Mg)
Nafta
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Ühealuselised fenoolid
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
enne Settebasseini nr 3 IV017 X: 6568998, Y: 698077 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis
Settebassein nr 4 IV018 X: 6563271, Y: 689117 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis
Heljum
Kahealuselised fenoolid
Kaltsium (Ca)
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Kloriid (CL)
Kuivjääk
Magneesium (Mg)
Nafta
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Ühealuselised fenoolid
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
enne Settebasseini nr 4 IV018 X: 6563761, Y: 689045 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis
Settebassein nr 5 IV091 X: 6566812, Y: 695025 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis
Heljum
Kahealuselised fenoolid
Kaltsium (Ca)
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Kloriid (CL)
Kuivjääk
Magneesium (Mg)
Nafta
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Ühealuselised fenoolid
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
Settebassein nr 5 IV091 X: 6566785, Y: 694868 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis
20/29
Settebassein nr 6 IV220 X: 6563515, Y: 693588 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis
Heljum
Kahealuselised fenoolid
Kaltsium (Ca)
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Kloriid (CL)
Kuivjääk
Magneesium (Mg)
Nafta
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Ühealuselised fenoolid
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
enne Settebasseini nr 6 IV220 Heljum Üksikproov Üks kord kvartalis
Täiendavad nõuded väljalaskme seire 1. Tuleb täiendavalt võtta vee proovid peale settebasseine nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 üldleelisuse sisalduse määramiseks
läbiviimiseks sagedusega üks kord kvartalis
2. Settebasseinide puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii settebasseinisse sisenevast veest kui
ka sealt väljuvast veest.
V8. Veekogu sh suubla seire
Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning
peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Proovid tuleb
analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.
Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite
võrdluskatsed.
Veekogu Veekogu Suubla nimetus Suubla kood Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha Seire
nimetus kood kood nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi
sagedus võtmise aeg
Jõuga peakraav VEE1058900 IV015, IV091, Pärast kaevandusvete heidet, enne Rannapungerja X: 6561589, Y: 692146 Ammoonium (NH4+) Üks kord kvartalis
IV220 jõkke suubumist BHT5
Heljum
Kaltsium (Ca)
Keemiline hapnikutarve
(KHT)
Kloriid (CL)
Kuivjääk
Lahustunud hapnik
Magneesium (Mg)
Vesinikioonide
kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
Kahealuselised fenoolid Üks kord
Nafta poolaastas
Ühealuselised fenoolid
21/29
Rannapungerja VEE1058700 Milloja suubumiskohast allavoolu X: 6561219, Y: 691494 Ammoonium (NH4+) Üks kord kvartalis
jõgi BHT5
Heljum
Kaltsium (Ca)
Keemiline hapnikutarve
(KHT)
Kloriid (CL)
Kuivjääk
Lahustunud hapnik
Magneesium (Mg)
Vesinikioonide
kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
Kahealuselised fenoolid Üks kord
Nafta poolaastas
Ühealuselised fenoolid
Milloja VEE1059100 IV018 50 m allavoolu settebasseinist nr 4 väljuva X: 6563206, Y: 688940 Ammoonium (NH4+) Üks kord kvartalis
kaevandusvee suubumiskohast BHT5
Heljum
Kaltsium (Ca)
Keemiline hapnikutarve
(KHT)
Kloriid (CL)
Kuivjääk
Lahustunud hapnik
Magneesium (Mg)
Vesinikioonide
kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
Kahealuselised fenoolid Üks kord
Nafta poolaastas
Ühealuselised fenoolid
Raudi kanal VEE1063600 IV017 50 m allavoolu settebasseinist nr 3 väljuva X: 6563206, Y: 688940 Ammoonium (NH4+) Üks kord kvartalis
(Raudi jõgi) kaevandusvee suubumiskohast BHT5
Heljum
Kaltsium (Ca)
Keemiline hapnikutarve
(KHT)
Kloriid (CL)
Kuivjääk
Lahustunud hapnik
Magneesium (Mg)
Vesinikioonide
kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
Kahealuselised fenoolid Üks kord
Nafta poolaastas
Ühealuselised fenoolid
22/29
Raudi kanal VEE1063600 Enne suubumist Nõmme järve X: 6572189, Y: 702192 Ammoonium (NH4+) Üks kord
BHT5 poolaastas
Heljum
Kahealuselised fenoolid
Kaltsium (Ca)
Keemiline hapnikutarve
(KHT)
Kloriid (CL)
Kuivjääk
Lahustunud hapnik
Magneesium (Mg)
Nafta
Vesinikioonide
kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Ühealuselised fenoolid
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
Konsu peakraav VEE1064200 Peale Konsu järve X: 6570066, Y: 705005 Ammoonium (NH4+) Üks kord
BHT5 poolaastas
Heljum
Kahealuselised fenoolid
Kaltsium (Ca)
Keemiline hapnikutarve
(KHT)
Kloriid (CL)
Kuivjääk
Lahustunud hapnik
Magneesium (Mg)
Nafta
Vesinikioonide
kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Ühealuselised fenoolid
Üldfosfor (Püld)
Üldlämmastik (Nüld)
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Täiendavalt tuleb võtta proovid üldleelisuse sisalduse määramiseks sagedusega üks kord kvartalis.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Vorm ei ole asjakohane
V10. Süvendamine
Vorm ei ole asjakohane
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Vorm ei ole asjakohane
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
23/29
Vorm ei ole asjakohane
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
Vorm ei ole asjakohane
V14. Vesiviljelus
Vorm ei ole asjakohane
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Vorm ei ole asjakohane
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise
nr tähtaeg
1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud Tagada veehaarete sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine. Puurkaevude veearvestid peavad olema töökorras. Pidev
meetmed
2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud 1. Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kehtestatud nõuetele. 1.-2. Pidev
meetmed 2. Reoveepuhasti kuja peab vastama kehtivas seadusandluses sätestatud nõuetele.
3. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale Kaevandusmasinaid tuleb remondita ja tankida maa all selleks ette nähtud kohtades. Pidev
Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht viivitamatult reostuse tõrje vahenditega varustada
4. Nõutav reoveepuhastusviis Bioloogiline Pidev
5. Sademevee käitluse nõuded Kuivalt puhastada kõvakattega alasid (auto ja busside parklad). Vajadusel
6. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale. Pidev
7. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest Avarii korral
olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku
omavalitsust, loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni.
8. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kaevandamisel kasutatavad seadmed, masinad, tehnoloogia ja tööjõud peavad vastama Pidev
kaasaja nõuetele.
9. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1. Kaevandusest väljapumbatav vesi peab enne suublasse juhtimist läbima settebasseini. 1.-5. Pidev
2. Tagada settebasseinide pidev töökorras olek.
3. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja
veekahjustused.
4. Estonia kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui tööde
teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigust esitada loa saajale
täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks.
5. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest.
10. Muud asjakohased meetmed 1. Kaevandusalade korrastamine, puuraukude ja surfide sulgemine. 1.-4. 2020-2021; 5. 2017-
2. Põhjavee alandamisega seotud kahjude likvideerimine. Veetrasside planeerimisel ja 2021
rajamisel tuleb võtta arvesse piirkonna geoloogilisi tingimusi ning põhjavee seire tulemusi.
3. Kurtna järvede seire teostamine Raudi kanalis enne suubumist Nõmme järve ja
Konsu peakraavis peale Konsu järve vastavalt loa tabelis V8 sätestatule.
4. Kõikide veekõrvalduskraavide ja Rannapungerja jõe pidev seire ja takistuste kõrvaldamine pumbajamadest settebasseinideni ja eesvooludeni, vältimaks
voolutakistuste teket, et tagada vee vaba liikumine.
5. Rannapungerja jõe lõigul Estonia šurf 6 settebassein nr 2 tuleb vähemalt kord viie aasta
jooksul mõõta kogunenud sette paksust ja määrata selle maht. Vastavalt uuringu tulemustele teostada vajadusel jõe puhastamine settest.
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 24/29
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
nr
1. Teave meetmete 1. Tegevusega kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise 1. Enne ja peale meetmete rakendamist; 2. Üks kord aastas järgneva aasta 10.kuupäevaks; 3. Olukorra tekkimisel
rakendamise kohta lisameetmete rakendamise kavatsusest ja rakendamisest teavitada loa
andjat.
2. Esitada loa andjale teave käesoleva loa tabelis V16 punktis 10 toodud
meetmete
rakendamise kohta.
3. Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb
sellest kirjalikult teavitada loa andjat.
2. Võetava vee 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise 1. Vastavalt kehtivale korrale; 2. Koos keskkonnatasude deklaratsioonidega vastavalt kehtivale korrale
arvestus nõuetele.
Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa deklareerida keskkonnatasude
deklaratsioonides.
2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa tabelis V3
nimetatud
andmed esitada loa andjale.
3. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed: 1. Üks kord aastas proovivõtule järgneva aasta 10. jaanuariks; 2 . Vastavalt kehtivale korrale või loa andja nõudmisel; 3 . Vastavalt kehtivale korrale või loa
1. puurkaevudest võetud veeproovide analüüsitulemused vastavalt andja nõudmisel; 4. Üks kord aastas veekasutuse aastaaruandes või loa andja nõudmisel; 5 . Üks kord aastas veekasutuse aastaaruandes või loa andja
käesoleva loa tabelis V3 toodud nõuetele; nõudmisel; 6 . Loa andja nõudmisel
2. väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7
toodud
nõuetele.
3. suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud
nõuetele.
4. settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa vormis V7
toodud
nõuetele (sh analüüsitulemused).
5. reoveepuhasti efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa tabelis V6
toodud
nõuetele (sh analüüsitulemused);
6. reoveepuhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi
kontrolli akt.
4. Reostusallikast Olulise muudatuse korral reoveepuhasti tööprotsessis teavitada loa Koheselt olukorra tekkimisel
lähtuv andjat.
reostuskoormus
5. Saastetasu ja vee Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja Vastavalt kehtivale korrale
erikasutusõiguse tasu maksta
tasu teave vastavalt kehtivale korrale.
6. Veekasutuse Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale
aastaaruanne
7. Muu vajalik 1. Käesoleva loa tabelis V4 nõuetele mittevastavad heit- ja kaevandusvee 1. 10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist laborist; 2. Koheselt olukorra tekkimisel; 3. Loa andja nõudmisel; 4. Koheselt ja ühe ööpäeva jooksul
informatsioon analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada loa ka kirjalikult
andjale kirjalikult.
2. Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada.
3. Puurkaevude hoolduspäevik esitada loa andjale.
4. Reoveepuhasti puhastusprotsessi lakkamise järgselt tuleb teatada loa
andjale ja keskkonnajärelevalve asutusele.
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
Vorm ei ole asjakohane
Eriosa - Maapõu 25/29
Eriosa - Maapõu
M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine
Registrikaardi nr 36
Maardla nimetus Eesti
Maardla osa nimetus Estonia kaeveväli
Maardla põhimaavara põlevkivi
Mäeeraldise nimetus Estonia kaevandus
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju
Teenindusmaa ruumikuju
Mäeeraldise pindala (ha) 13 824.23
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 720.97
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve elektrijaamades kütusena, õli tootmise toormena
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000
Plokid
26/29
Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 22 616.114 tuh t 17.02.2020
2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 764 tuh t 17.02.2020
3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 3 715 tuh t 17.02.2020
5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 170 tuh t 17.02.2020
6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 237 tuh t 17.02.2020
7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 8 391 tuh t 17.02.2020
8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 5.908 tuh t 17.02.2020
10 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 46 337.992 tuh t 17.02.2020
11 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 060 tuh t 17.02.2020
12 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 673 tuh t 17.02.2020
13 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 967 tuh t 17.02.2020
14 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 122 tuh t 17.02.2020
15 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 0 tuh t 17.02.2020
16 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 38 520.766 tuh t 17.02.2020
17 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 0 tuh t 17.02.2020
Tegevusala andmed
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik
Põlevkivi 2004 2049 10 000 tuh t 135 806.638 tuh t
Mäeeraldise KOV jaotus
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon
Põlevkivi 2004 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 13 824.23 1
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla kaevevälja nr 9 geoloogilisuuringuliste tööde aruanne
Geoloogiafondi number 2443
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK nr 98-05, 01-15, 01-34
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.11.2011
Kõrvaltingimused
1. Kaevandamisloa omanik peab kahe kuu jooksul peale muudetud kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Selisoo ning Muraka raba ja Kurtna järvestiku pinnase- ja põhjavee
seirekava.
2. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi Maves (registrikood 10097377) KMH aruande „Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju
27/29
2. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi Maves (registrikood 10097377) KMH aruande „Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju
hindamine“ peatükist 6 (töö nr 9107) ning OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950) KMH aruande „AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju
hindamine“ peatükist 8 (töö nr 2596).
3. Kaevandamisloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
4. Kuni seirekava kinnitamiseni tuleb jätkata seiret vastavalt keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/779 antud kaevandamisloa täiendavatele tingimustele.
5. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite
seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab
kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui
samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad
mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini.
Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt.
Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist.
6. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt.
7. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida
hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida
hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb
kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned
jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist.“
8. Kaevandamisloa omanik peab sulgema mäetööde käigus rajatud Estonia kaevanduse mäeeraldisel teadaolevad kasutusest väljas olevad puuraugud ja tuulutusšurfid, et takistada nende kaudu põhjaveekihtide vee
segunemist ning esitama kaevandamisloa andjale puuraukude ja tuulutusšurfide sulgemise kava kord aastas.
9. Kaevandamisloa omanik peab koostama maavara kaevandamise loas sätestatud sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse
sulgemist.
10. Kaevandamisloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset
veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude
asendamise kava tuleb esitada omavalitustele.
11. Kaevandamisloa omanik peab rakendama Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel tekkiva müra mõju vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite kasutamist kallurite
kastide tagaportede sisekülgedel).
12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m.
Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga.
13. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb
märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab kaevandamisloa omanik sellest kohalikku
omavalitsust.
14. Kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 (kinnitatud Keskkonnaameti
peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/3) toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo kaitseala) valitseja (Keskkonnaamet) ja
maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda hiljemalt kuupäevaks 31.12.2022. Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei tohi juhtida riigiteeäärsetesse kraavidesse.
15. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete
rakendamise ala Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo loodukaitsesala) välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires.
16. Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) piirist minimaalselt 200 meetri kaugusele ei tohi rajada läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone. Tuulutusšurfide ja tehniliste
puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainul vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui
tingimuste nr 1 ja 2 alusel läbiviidava seire raames leitakse, et kaevandamistegevuse tagajärjel on langemas Selisoo Kvaternaari veetase, tuleb seda tsooni suurendada 400 meetrini.
17. Muraka loodusala piirist jäetavas 300 m laiuses puhvertsoonis on keelatud põlevkivi kaevandamine. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib
puhvertsooni piiri vähendada kuni 280 meetrini, arvestatuna loodusala piirist. Kui täiendavate tingimuste punkti 10.1 alusel koostatud Muraka raba seire tulemustest ilmneb, et Muraka raba veetasemed väljuvad
sademete hulgast põhjustatud sesoonsetest kõikumistest, tuleb puhvertsooni ulatust suurendada
500 meetrini ning kaevandamisloa andjal on õigus vaadata üle punkti 10.1 alusel kehtestatud seirekava nõuded ja/või muuta kaevandamisloa tingimusi
18. Kurtna rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) ja kollase virvesambliku (Coenogonium luteum) püsielupaigas on keelatud põlevkivi kaevandamine. Püsielupaiga kaitsekord on määratud Keskkonnaministri
10.08.2006 määrusega nr 58 „II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, mille järgi kuulub püsielupaiga maa-ala sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 30 lõike 2
punktide 1 ja 2 alusel on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, st põlevkivi kaevandamine on püsielupaigas keelatud.
19. Kaevandamisloa andjale tuleb üks kord aastas esitada Estonia kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan.
20. Muraka loodusalaga piirneva puhvertsooni piirist 500 m laiuses puhvertsoonis tuleb kõik puuraugud ja šahtid rajada veekihte isoleerivana.
28/29
20. Muraka loodusalaga piirneva puhvertsooni piirist 500 m laiuses puhvertsoonis tuleb kõik puuraugud ja šahtid rajada veekihte isoleerivana.
21. Kui Keskkonnaameti poolt tellitava uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus
teostatav hüdrogeoloogiline modelleerimine näitab Eesti põlevkivimaardlas Estonia kaeveväljal Estonia kaevanduses võimalikku mõju Kurtna järvede veetasemetele, on kaevandamisloa andjal õigus vaadata üle
seirekava ja vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas
alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti käigus, on kaevandamisloa andjal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks.
22. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma tootmisega kaasnevat müra Väike-Pungerja küla Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi poolses osas. Sinna hulka kuulub akrediteeritud labori teostatav müramõõtmine
tootmisterritooriumil, tootmisterritooriumi piiril ja lähimate elamute juures kogu ööpäeva kestel iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil kaks korda aastas. Müra mõõtmisel arvestada eraldi ka ventilaator nr 6 tööga
kaasnevat müra. Hindamaks müratõkke rajamise vajadust tuleb mõõtmistulemuste aruandes eraldi välja tuua ventilaator nr 6 tekitatud müra tase. Müratõkke rajamise vajaduse otsustab kaevandamisloa andja
mõõtmistulemustest lähtuvalt. Mõõtmise ajad ja kohad kooskõlastada MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale, kohalikule omavalitsusele ja MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsile.
Käesolevas punktis olevaid tingimusi ei pea täitma, kui Enefit Kaevandused AS peab kinni 11.07.2014 sõlmitud kokkuleppest EEK13200 MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga.
23. Kaevandamisloa omanik teostab müra leviku uuringu Estonia kaevanduse tootmisterritooriumil ja ümbritsevates külades ühe aasta jooksul alates loa muudatuse kehtima hakkamisest
24. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone.
Kaevandatud maa kasutamise otstarve -
29/29