Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69>
Saaja: 'Elis Haav'
Teema: RE: Riigilõivu seaduse § 3316 tõlgendus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab selgitusi tuginedes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-le 3, mille käigus selgitame mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus.
Tulenevalt riigilõivuseadus (RLS) § 3316 (enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmine) tasutakse enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest riigilõivu 500 eurot. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest.
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 14 sätestab õigusliku aluseta püstitatud ehitise mõiste. AÕSRS § 14 lõike 1 kohaselt on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, on maatüki oluline osa. Sellest saab järeldada, et kui ehitis või selle osa (juurdeehitis) on püstitatud ehitusloa alusel, on tegemist õiguslikul alusel ehitatud ehitisega ning ehitusloata püstitatud juurdeehitise (st laienduse) korral on tegemist ebaseadusliku ehitisega.
AÕSRS ja RLS koostoimes oleme asunud seisukohale, et RLS § 331.6 tuleks mõista selliselt, et riigilõivu 500 eurot tuleb tasuda nii ebaseaduslikult ehitatud ehitise kui ka selle osa (sh laienduse) ehitisregistrisse kandmise eest juhul, kui ebaseaduslikkus on tuvastatud ning ehitis või selle osa ehitustegevus on vaja nn seadustada (viia läbi ehitus- või kasutusloa või ehitusteatise või kasutusteatise menetlus).
Riigilõivuvaba ehitusteatise regulatsioon jõustus meie õigusruumis koos ehitusseadustiku jõustumisega 01.07.2015. Enne seda (st kuni 01.07.2020 kehtinud ehitusseaduse kohaselt) pidi ehitamiseks olema kas ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.
Meie hinnangul tuleb lähtuda sellest, kas ehitusluba tuli taotleda ehitustegevuse läbi viimise (mitte nn seadustamise) hetkel või mitte.
Kuni 30.06.2015. a kehtinud ehitusseaduse kohaselt oli ehitise laiendamiseks valdavalt vajalik ehitusluba ja kasutusluba. Ehitamine kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku alusel oli lubatud üksnes juhul kui püstitati väikeehitist (st kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuvat ehitist, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei olnud avalikkusele suunatud funktsioone) või muudeti ehitise tehnosüsteemi.
Riigilõivuseaduse kuni 01.07.2015 kehtinud redaktsiooni kohaselt tuli (tulenevalt RLS §-st 328) tasuda ehitise püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 130 eurot ja lisaks 0,35 eurot iga ehitatava ruutmeetri kohta ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvutatuna. Seega oleks isik pidanud ehitise laiendamisel õiguskuuleka käitumise korral tasuma ehitusloa taotluse läbi vaatamise eest riigilõivu. Kindlasti ei saa õigusvastane käitumine olla majanduslikus mõttes soodsam kui õiguskuulekas käitumine, seega oleme asunud seisukohale, et RLS § 331.6 tuleb mõista selliselt, et riigilõivu 500 eurot tuleb tasuda nii ebaseaduslikult ehitatud ehitise kui ka selle osa (sh laienduse) ehitisregistrisse kandmise eest juhul, kui ebaseaduslikkus on tuvastatud ning ehitis või selle osa ehitustegevus on vaja nn seadustada (viia läbi ehitus- või kasutusloa või ehitusteatise või kasutusteatise menetlus).
Lugupidamisega
Ülle Reidi
Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist
From: Elis Haav <
[email protected]>
Sent: Tuesday, October 6, 2020 10:15 AM
To: MKM info <
[email protected]>
Subject: Riigilõivu seaduse § 3316 tõlgendus
Tere!
Palun selgitust riigilõivu seaduse § 3316 kohta, mis sätestab enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest.
Kas 500 euro suurune riigilõiv rakendub ka ebaseaduslikult laiendatud hoone puhul? Riigilõivu seaduse § 3316 ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmine justkui välistab laiendamise, kuna hoone on juba registris.
Kas see tähendab, et kui ehitatakse ebaseaduslikult teatise mitte loa kohustuslik hoone, siis selle puhul ei saagi seda riigilõivuseaduse mõistes ebaseaduslikuks püstitamiseks lugeda ja riigilõivu küsida? KOVide praktika on väga erinev ja soov oleks teada, mis on olnud seaduse väljatöötaja mõte.
Palun vastata esimesel võimalusel.
Lugupidamisega
Elis Haav
jurist
GSM +372 5332 6217 <tel:+372%205332%206217>
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.sauevald.ee <http://www.sauevald.ee>
<http://www.sauevald.ee/>