dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. oktoober 2020
Viit
28-1/20-0342/5933-2
Registreeritud
22. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Liiisngühingute Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
28 Tarbijapoliitika korraldamine
Sari
28-1 Tarbijakaitsega seotud kirjavahetus
Toimik
28-1/20-0342
Vastutaja
Riina Piliste (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf70 KB
  • 📎ELL ettepanekud TVK. 22.10.2020.asice40 KB

Sisu (failidest)

_________________________________________________________________ __________________________________________________________ ___ Rahandusministeerium Teie: nr 13-1.1/6740-1 Minister Martin Helme 02. 1 0.2020 M ajandus- ja K ommunikatsiooniministeerium Teie: nr 28-1/20-0342/5933-1 Minister Taavi Aas 28.09.2020 Meie: nr 2020/1 2 2 .10.2020 Teema: RM Finantsteenustega seotud vaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli väljatöötamiskavatsus MKM Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus muudatuste tegemiseks tarbijavaidluste komisjoni toimemudelis Eesti Liisingühingute Liit (edaspidi ELL) annab arvamuse l iisingu teenuseid pakkuva te ettevõt ete esindaja na . Sellest lähtekohast peab tunnistama, et meile jääb selgusetuks , millised probleemid on seose s tarbijakaitsega nii suured, et olemasolevat süsteemi tuleks muuta ja seda laus a kahe ministeeriumi ponnistustega paralleelselt. L eiame, et l iisingu maastikul on nii õiguslik regulatsioon kui ka Riigikohtu praktika väga põhjalik ja seetõttu vaidluste hulk väike. Fakt on see, et täna lähtuvad l iisinguandjad eelkõige kohtupraktikast kui ka t arbija vaidluste komisjoni (edaspidi TVK) poolt tehtud otsustest. Viimased ei ole küll täitemenetluse seadustiku järgi koheselt ilma kohtuta täidetavad , kui d mittetäitmisel on komisjoni otsusel siiski arvestatav sanktsioon olemas. Tulenevalt olemasoleva s t süsteemi st ja Eesti praktika s t tarbijatega seotud vaidluste lahendamisel oleme veendunud, et Tarbijavadluste komisjoni (edaspidi TVK ) mudel on hetkel tõhus . ELL leiab, et Eestis on juba olemas süsteem, mis on ennast tõestanud ja töötab . Arvame, et t arbijatega tõusetunud finantsvaidluste tõhusamat l ahenda mist saaks ellu viia reformides ja parandades juba olemasolevat süsteemi . Sellest tulenevalt ei näe me vajadust luua keerukam ning tunduvalt kallim süsteemi, mi s meie arvates ei anna lisandväärtus t. TVK mudeli t reformides on õiguslike regulatsioon id e täiendamise vajadus ka kõige väiksem . Kavatsuses on viidatud, et TVK otsused peaksid saama kindlasti sundtäidetavuse saatuse TMS § 2 mõttes. Mingil põhjusel ei ole seadusandja seda tänaseni vajalikuks pidanud . Nähtavasti on sellel olnud õigusloome seisukohalt kindel põhjus : n imelt on tarbijavaidlustel veidi teine olemus ja selle vaidluse tulemusena ei pruugi realiseerida otsuse resolutsioon, mis oleks selge ja lihtsasti täidetav täitemenetluses. Seetõttu võib säärase otsuse täidetavaks tegemine tuua kaasa palju probleeme täitemenetluses just resolutsiooni täidetavuse kohalt. Siiski , kui TVK otsusele antakse kohene sundtäitmine, siis võimalus kaevata see edasi kohtusse, tagab ka edasikaebe õiguse otsusega mitte nõustumisel. TVK süsteemi rahastamine on täna juba olemas ja see töötab ning uue nö finantsvaidluste komisjoni rahastamine peaks olema finantseeritud tarbijatele sama m oodi. Ministeeriumite poolt saadetud eelnõu analüüsi osast ei selgu, kas kaebuste arvudest on välja taandatud nö „sarikaebajad“, kuid mõistliku minimaalse kaebuse esitamise tasu (nt pakutud 10 eurot) kehtestamist tarbijale toetame. Nüüd küsimusele sellest, et kas ka juriidilised isikud peaksid saama õiguse lihtamal kujul vaielda , vasta ksime pigem eitavalt. Juhul kui normilooja leiab, et säärane õigus ikkagi tuleks erikomisjoniga tagada, siis mõningaste mööndustega tunnistame, et see võiks olla võimalus vaid ettevõtja i le kes on FIE `d või mikroettevõtted. Säärasele seisukohale tuleks jääda, kuna tegelikkuses on seadusandja leidnud juba, et täiendavat kaitset krediidilepingu sõlmimisel vajab ikkagi tarbija, kes ei osale majanduskutse tegevuses , ei oma vastavaid isikuomadusi ning teadmisi teha adekvaatseid finantsotsuseid. Ettevõtjad seevastu peaksid omama vastavaid võimekusi ja olema teadlikud vastavate otsuste tegemisel. Ei saa mööda vaadata sellest, et erinevalt tarbijast ei vastuta ettevõte isikuliselt nii suures ulatuses kui seda teeb tarbija. Seega täiendatud kaitset vajaks pigem ta rbija ja mitte juriidiline isik. Kui riigile siiski tundub, et eelpool mainitud jur iidilistele isikutele tuleks anda võimalus esitada kaebusi kergendatud kujul TVK mudelis, siis juriidilistele isikutele tuleks määrata kaebuselt lõiv, mis ei tohiks olla pelgalt marginaalne , sest see soosiks arutut vaidlemist ja seeläbi oma kohustuse täitmise tahtliku venitamist. Siit tõusetub aga järgmine tsiviilõiguslik probleem ehk aegumise küsimus . Seadusandjal tuleks mõelda, milline saab olema loodava TVK mudelis kaebuse esitamise toime võlausaldaja nõudeõigusele? Kas nõudeõiguse aegumine peatub või tekib olukord, kus vaidleja vaidlustab ühelt poolt võlasuhte lõpetamise aga võlausaldaja alustab uut menetlust kohtus võlgnevuse sissenõudmiseks, mis tekitab omamoodi paralleelse menetlusliku olukorra. Kindlasti ei oleks kohane määrata mudeli rahastamiseks süsteemi, mis sunniks krediidiandjaid kohustuslikus korras tasuma teatud tasusid viisil, mis võtaks arvesse konkreetse krediidiandjaga seotud vaidluste arvu. Kui mõte võib tunduda avalikõigulikus mõttes üllas on see eraõiguslikus mõttes krediidiandja tegvust pärssiv. Selge on see, et krediiditurul on erinevate turuosadega osalejad ja paratamatult tekib suurema osaga krediidiandjal rohkem vaidlusi. Seega ei saa olla toote ja teenuste tingimuste tarbija sõbralikumaks muutumise motivaatoriks vaidlustuste arvust kalkuleeritud tasu. Märgime, et viidatud tasu osa on väljatöötamise kavatsuses äärmiselt segane ja puudub arusaam, mida on ikkagi täpselt sellise tasu juures silmas peetud. Kui eesmärgiks on kaitsta tarbija huve ja tõsta nende teadlikust, siis on krediidiandja motivaatoriks muuta oma toote tingimusi pigem vastavalt komisjonilt saadud motiveeritud otsus, mis on avalik ja kujundab juba seetõttu oma olemusega edasist õiguspraktikat ja sunnib seeläbi krediidiandjaid oma teenuste tingimus muutma. Kokkuvõtteks: T äna on Eestis toimiv tarbijavaidluste süsteem olemas, so t arbijavaidluste komisjon, mis töötab efektiivselt , kuid alati on võimalik paremini. MKM ´i poolt pakutule vastame : Tarbijavaidluste komisjon on hästi toimiv struktuur. Pooldame TVK võimekuse tõstmist läbi erinevate MKM ´i poolt pakutud meetmete. P 11.1 Vähendada komisjoni esimeeste arvu: Pooldame. J uhul, kui palgalised komisjoni juhid toovad kompetentsi olulise tõusu ja see parandab menetluskvaliteeti . Loodame, et tekib finantskaebusi kompetentselt lahendav komisjon. P 11.2. Menetlustasu kehtestamine: pooldame – eraisikule fikseeritud summa. Juhul kui kaasatakse ka FIE ´d ja mikroettevõtted, siis peaks menetlustasu olema kaebuse põhine. Tuleks määrata maksimaalne kaebuse rahaline määr, millest suuremaid kaasusi ei menetleta. Lisaks: Komisjon ei lahenda vaidlusi, mille puhul kahjunõude lahendamise kord tuleneb teistest seadustest. Kindlustus- ja liikluskindlustus vaidluste täna kehtiv struktuur jääb alles, kui hästi toimiv näide kohtuväliste vaidluste lahendamise praktikast. TVK vaidluste/lahenduste juhtumid on avalikkusele anonüümselt kättesaadavad – usume, et see soosib menetlustest hoidumist, menetluste kvaliteedi tõusu, osapoolte pöördumiste kvaliteeti, lahendite kiirendamist, mitte edasi kaebamist, mille tulemusena on lõppkokkuvõttes men etlused odavamad ja kiiremad . RM poolt pakutule vastame: Lahendatakse probleemi, mida ei ole Finantsinspektsiooni mudel – selleks pole mingisugust vajadust. Kallis, keerukas, tarbijat pigem heidutav. Turumudel – ei poolda turuosaliste suuremahulist kaasamist, see pigem heidutaks tarbijat, kahtlustataks erapoolikuses jms. T arbijavaidluste komisjoni võimekuse tõstmist – kindlasti pooldame, põhjendused vt kokkuvõtte punkt a. Lõpetuseks: Toome eeskujuks Töövaidluskomisjoni töö peale viimast reformi. Tagatud on anonüümsus, kiired lahendid ja siduvad otsused. L ugupidamisega, Allkirjastatud digitaalselt Reet Hääl Tegevdirektor CC: Riina Piliste [email protected] Kristiina Kubja [email protected] __________________________________________________________ ________________________________________________ Kontakt: +372 50 12 088; [email protected] ; www.liisingliit.ee Saatja: Reet Hääl <[email protected]> Saadetud: 22.10.2020 12:50 Adressaat: Riina Piliste <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]> Teema: RE: Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Tere. Edastame Liisingliidu arvamuse. Reet Hääl Tegevdirektor From: Riina Piliste <[email protected]> Sent: esmaspäev, 19. oktoober 2020 09:33To: Reet Hääl <[email protected]>Subject: RE: Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Tere! Saadan palutud väljatöötamiskavatsuse. Lugupidamisega, Riina Piliste Toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik 6256420 From: Reet Hääl <> Sent: Friday, October 16, 2020 12:14 PMTo: Riina Piliste <>; Thea Palm <>Subject: Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Tere. Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kas te saadaksite palun seaduseelnõu kavatsuse ka Eesti Liisingühingute Liidule ja ühtlasi lisaksite meid oma meililisti. Ette tänades, Reet Hääl Tegevdirektor Eesti Liiisngühingute Liit
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel