dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. oktoober 2020
Viit
1.9-8/S/20-341-1
Registreeritud
21. oktoober 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9/S Raamatupidamisarvestuse korraldamine
Sari
1.9-8/S Lepingud (töövõtt ja käsundus,haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus) koos aktidega
Toimik
1.9-8/S
Vastutaja
Teet Kukk

Failid

  • 📎1.9-820-341-1 21.10.2020 Leping (1).asice1269 KB

Sisu (failidest)

ADVOKAADIBÜROO SORAINEN AS PAKKUMUS Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste klassifikatsiooni ajakohastamine ja CCI põhise klassifikaatoriga vastavusse viimine Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Advokaadibüroo Sorainen AS-il (edaspidi Sorainen või Pakkuja) on hea meel esitada pakkumus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, et ajakohastada ehitiste kasutusotstarvete klassifikatsiooni ja seeläbi võimaldada ehitise elukaare digitaliseerimist (edaspidi Projekt). Usume, et meie varasem kogemus samasisuliste õigusanalüüside ja -ülevaadete, sh ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise hanke analüüside koostamisel koos tugeva projektijuhtimise kogemusega loob meile head eeldused Teie vajadustele vastava tulemuse saavutamisel. Loodame, et saame seeläbi kaasa aida ehitusvaldkonna arendamisele. Käesolevas dokumendis leiate meie teenuse pakkumuse üksikasjad. Ühtlasi nõustume käesolevaga kõigis riigihanke alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega. Pakkumus kehtib 120 päeva esitamisest. Lugupidamisega Paul Künnap Vandeadvokaat, partner Piret Jesse Vandeadvokaat, partner 2 SISUKORD Sisukord ................................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi taust ja selles osalemise eesmärk ..................................................................................... 4 2. Lepingu täitmise tulemuste kirjeldus ja nende saavutamise metoodika .......................................... 6 2.2. Lepingu täitmise tulemuste kirjeldus....................................................................................... 6 2.3. Lepingu täitmise metoodika kirjeldus ..................................................................................... 8 3. Tegevusplaan ja ajakava ................................................................................................................ 10 4. Meeskonna kirjeldus...................................................................................................................... 11 5. Riskianalüüs .................................................................................................................................. 13 3 1. ANALÜÜSI TAUST JA SELLES OSALEMISE EESMÄRK Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja kuulutanud hanke, mille eesmärk on ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste kasutusotstarvete klassifikatsiooni ajakohastamine ja Construction Classification International (CCI) põhise klassifikaatoriga vastavusse viimise analüüsi teostamine ning analüüsi põhjal vastavustabelite ja selgituste esitamine. Advokaadibüroo Sorainen AS soovib analüüsi koostamises osaleda, sest tegu on kogu ehitus- ja ka planeerimisvaldkonda mõjutava uuringuga, mis võimaldaks tõhustada tööd nii era- kui ka avaliku sektoris. Puutume praktikas igapäevaselt kokku erinevate teemadega, mis mõjutavad kogu ehitise elukaart ning sellega seonduvaid teemasid. Meie hinnangul võimaldab olemasoleva maakasutuse ja ehitiste kasutusotstarvete loetelu klassifikaatori ajakohastamine hõlbustada tööd ehitus- ja planeerimissektoris laiemalt. Ühtse klassifikatsioonisüsteemi väljatöötamine võimaldaks arvestada kaasaaegsete suundumustega digitaalehituse valdkonnas (sh BIM tehnoloogia kasutuselevõtmisel) ja looks kõigile ehitise elukaarel osalevatele isikutele ühtse arusaama maakasutuse ja ehitise kasutusotstarvetest kogu ehitise elukaare jooksul, alates juba planeerimise etapist. Oma töös võtaksime aluseks MKM-i poolt tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt koos partneritega (Tsehhi Vabariik ja Taani Kuningriik) koostatud CCI klassifikatsioonisüsteemi, mille eesmärk on luua ehituse ühtne klassifitseerimissüsteem. Antud klassifikatsioonisüsteem põhineb ISO 12006:2015 rahvusvahelisel standardil ja selle kohandatud versiooni kasutavad Taani Kuningriik (CCS) ja Rootsi Kuningriik (CoClass). Uus CCI klassifikatsioonisüsteemi arvestab ehitusinfo modelleerimise ehk BIM-i tehnoloogia ja digitaalehituse vajadustega. CCI tuumiktabelid on kõigil partneritel samad, kuid iga riik võib luua riigi eripärast tulenevaid lisatabeleid. Oma töös sooviksime võrrelda CCI süsteemis väljapakutud lahendusi funktsionaalselt kehtiva kasutusotstarvete määruse1 ja ehitise kasutamise otstarvete loeteluga (KAOL) ning praktikas esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on erinevates dokumentides varsemalt analüüsitud. Käesolev töö peaks liikuma edasi ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise hanke raames (hankelepingu nr 1.9-8/19-270-1) koostatud analüüsi III etapist, kus on välja toodud võrdlus kehtiva KAOL-i loamenetluste tabeli ja CCI vahel. Lisaks plaanime teha koostööd erinevate osapooltega (eelkõige intervjuude näol), kes kehtivat KAOL-i aktiivselt kasutavad, ennetamaks võimalikke perspektiivseid tõrkeid loodava ühtse klassifitseerimissüsteemi kasutuselevõtmisel. Analüüsi käigus tehakse ettepanekud kasutusotstarvete määratluste abstraktsemaks muutmiseks ja võimalusel antakse näited, kuidas tulevikus korraldada olemasolevate andmete ülekandmine uude süsteemi. Koostöös Tellijaga soovime leida parima lahenduse KAOL-i ühitamiseks CCI-ga – kas ühitades neid üheks loeteluks või tekitades võrreldavad ning omavahel haakuvad süsteemid. Töökorralduslikult tehakse koostööd CCI klassifikatsioonisüsteemi Eesti töörühma liikmetega. Lisaks eelnevale arvestame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koostöös tehtava analüüsi „Planeeringute menetluse avalike teenuste disainimise ja menetlussüsteemi ning e-ehituse platvormiga liidestamise eel- ja ärianalüüs“ vahetulemusi. 1 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ 4 Oleme varasemalt analüüsinud ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise hanke raames EhS lisades 1 ja 2 toodud loakohustuslikke ehitisi, määrusega nr 51 kehtestatud kasutusotstarvete loetelu ning CCI vahelisi seoseid, mis on käesoleva hanke üheks analüüsi esemeks. Samuti oleme eelnevalt nimetatud hanke raames koostanud esialgse versiooni võrdlustabelist maa kasutamise sihtotstarvete, krundi kasutamise otstarvete, KAOL, EhS lisade ja CCI vahel. See tähendab, et omame väga häid praktilisi alusteadmisi analüüsis toodud järelduste edasiarendamiseks käesoleva hanke raames. Plaanime käesoleva analüüsi koostamisse kaasata ka digitaalehituse tehnilise eksperdi, kes omab ehitusvaldkonna alast kõrgharidust ja on varasemalt vastutava spetsialisti/konsultandina osalenud ehitusvaldkonna klassifikaatori koostamise või uuendamise projektis, sealhulgas ehitise elukaare digitaliseerimise projektis. Meil on põhjalikud teadmised planeerimisseaduse (PlanS) ja ehitusseadustiku (EhS) ning nendega seonduvate õigusaktide koostamisest, see tähendab, et oleme hästi kursis varasemate alusanalüüside ning eelnõude seletuskirjadega. Samuti on meil võimalik kasutada PlanSi ja EhSi koostamise aluseks olnud ning ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise hanke raames saadud ja koostatud materjale, sh võrdlustabelit, mille alusel on võimalik tõusetunud probleemid kaardistada ning seeläbi näiteks paremini ette valmistada intervjuud riigiasutustega. Eelnevate põhjalike praktiliste alusteadmiste olemasolu soodustab tellitava töö tulemite saavutamist. 5 2. LEPINGU TÄITMISE T ULEMUS TE KIRJELDUS JA NENDE SAAVUTAMISE METOODIK A 2.2. Lepingu täitmise tulemuste kirjeldus Analüüsi tulemuste saavutamisel lähtutakse põhimõttest, et eesmärgiks on olemasoleva KAOL klassifikaatori ajakohastamine eesmärgiga luua eeldused CCI klassifikaatori kasutuselevõtuks ning kõikide EHR-s olevate ehitiste klassifitseerimiseks CCI-i põhiselt. Ühtne klassifitseerimissüsteem on vajalik, et arvestada kaasaegsete suundumustega BIM (ehitusinfo modelleerimise) tehnoloogia ja digitaalehituse vallas, luues ühtse ja arusaadava keele ehitusinfo juhtimiseks. Ehitise ühtse klassifitseerimissüsteemi loomise eelduseks on olemasoleva olukorra kaardistamine ja kitsaskohtade tuvastamine (osaliselt on sellekohased ettepanekud tehtud ehitise elukaare digitaliseerimise analüüsi III etapis). Olemasoleva olukorra kaardistamiseks aluseks saab võtta eelnevalt Advokaadibüroo Sorainen AS poolt ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise analüüsi (edaspidi AB Sorainen analüüs) raames välja toodud ja AS CGI poolt „Planeeringute menetluse avalike teenuste disainimise ja menetlussüsteemi ning e-ehituse platvormiga liidestamise eel- ja ärianalüüsi“ esimese vahearuande (edaspidi CGI analüüs) käigus kaardistatud probleemid. Toome analüüsi tulemusel välja probleemsed ja/või vastuolulised olukorrad, ilmestamaks, millised võivad olla takistused ühtse klassifitseerimissüsteemi loomiseks, sh CCI klassifikaatori kasutuselevõtuks ja ehitiste klassifitseerimiseks CCI põhiselt. Pakume probleemidele ja vastuoludele lahendused koos asjakohaste põhjendustega. Järgnevalt kirjeldame kokkuvõtvalt püstitatud täpsemaid probleemküsimusi nii ehituse kui ka planeerimisega seonduvalt. Esmaseks üldiseks probleemiks on KAOL ja CCI loetelude ühtlustamine, loomaks ühtne klassifitseerimissüsteem. Ühtlustamisega seoses saab kitsaskohtadena välja tuua ennekõike asjaolu, et KAOL ja CCI koostamisel on lähtutud erinevatest alustest, samuti on detailsusaste nendes kajastatud ehitiste osas väga erinev. Seejuures on CCI käsitlus oluliselt kitsam Eesti õiguskorras, sh Riigikohtu praktikas kasutusel olevast ehitise mõistest. Ühtlustamisel tuleb igal juhul silmas pidada Eesti siseriiklikke erisusi, eristades selleks ehitisi ja rajatisi. Järelikult tuleb analüüsi tulemusel jõuda järeldusele, milline on parim võimalik alus ja lahendus ühtse klassifitseerimissüsteemi loomiseks. Võimalike lahendustena tuleb analüüsida, kas erinevaid ehitisi silmas pidades oleks mõistlik jätkata ka edaspidi siseriiklikult KAOL-ga või millised on võimalused täielikult või osaliselt CCI süsteemile üleminekuks, sh millised on kaasnevad riskid ja mõjud. Kuivõrd eesmärk on arvestada ka Eesti siseriiklike erisustega, on üheks lahenduseks KAOL ja CCI klassifikaatorite võrdlustabeli koostamine, mis võimaldab leida KAOL klassifikaatoris loetletud ehitistele vaste CCI süsteemis ning mis oleks üheks peamiseks aluseks ühtse klassifitseerimissüsteemi loomisel. Seega tuleb analüüsida CCI rakendamise erinevaid võimalusi nii juhul, kui vastavus KAOL- iga on olemas kui ka juhul, kui see puudub. Samuti ka juhul, kui CCI-s üldse vastav regulatsioon puudub, näiteks ennekõike torujuhtmete, side- ja elektriliinide puhul. Üheks analüüsitavaks lahenduseks oleks see, et CCI rakendub nende ehitiste puhul, mille osas see vastab Eesti õigusele nii maa kasutamise sihtotstarvet kui ka KAOL-i silmas pidades. Eesti õigusele ainuomaste ehitiste liikide puhul on võimaluseks sel juhul lähtuda siseriiklikust regulatsioonist. Teine probleem, mis KAOL ja CCI loetelude ühtlustamisega kaasneb ja mida täiendavalt analüüsida tuleb, on asjaolu, et täna siseriiklikult kasutusel olev KAOL (ega ka CCI) ei lähe teatud ehitiste puhul kokku nende kohta õigusaktides esitatud definitsioonidega. Seda eriti 6 elektri-, side- ja gaasirajatiste osas, mille puhul eriseadused annavad oluliselt detailsema ülevaate erinevatest ehitise liikidest, millele ei pruugi leiduda vastet KAOL-ist või CCI-st. Seetõttu on oluline enne ühtlustatud loetelude koostamist esmalt õigusaktide tasemel korrastada definitsioonid. Selleks töötatakse analüüsi käigus läbi eriõigusaktid ja analüüsitakse nendes toodud (eri)ehitiste definitsioone ning nende vastavust KAOL-ile ja CCI-le. Analüüsi tulemusel välja selekteeritud definitsioonide kaardistamise tulemusi saab kajastada ka riigiasutustega läbi viidatavate intervjuude käigus. Eesmärk on kaardistada, milliste ehitiste mõisted ja klassifikatsioon on praktikas enim kasutusel ja mille kasutamise vajadus igal juhul ühtses klassifitseerimissüsteemis kajastuma peab. Samuti millised on ehitised, mille definitsiooni ja klassifikatsiooni on võimalik üldistatult ühtses klassifitseerimissüsteemis kasutada. Järelikult tuleb analüüsi tulemusel jõuda järeldusele, kas ja milliste kategooriate ja ehitiste säilimine uues ühtses klassifitseerimissüsteemis on oluline. Oluline on detailsusastme piiritlemine. Näiteks kas piisab üksnes KAOL nn neljanda taseme liigitusest, mis on vastavuses CCI teise taseme liigitusega nii, et samal ajal oleks tagatud, et kõik olulisemad ehitised, st nii hoonete kui ka rajatiste osas oleks kaetud. Samuti tuleks silmas pidada, et ühtse klassifitseerimissüsteemi loomisel ja rakendamisel oleks ka edaspidi võimalik tagada multifunktsionaalsete kasutamise otstarvetega ehitiste kasutamise võimalikkus. Planeerimistegevuse kontekstis tuleb ühe probleemina analüüsida üldplaneeringutega määratava planeeringute juhtotstarvete, detailplaneeringutega määratava krundi kasutamise sihtotstarvete ja maakasutuse sihtotstarvete sobivust CCI klassifikaatoriga, kaardistades võimalikud probleemid. Vastuolud on tuvastatud nii maakatastris registreeritavate maakasutuse sihtotstarvete, planeeringu alusel määratava krundi kasutuse otstarvete ja ehitiste kasutusotstarvete vahel nii KAOL kui ka CCI alusel. Ennekõike tugineb probleem asjaolule, et PlanS ei loetle planeeringutes kasutatavaid juhtotstarbeid, s.t need ei ole planeeringutega kindlalt ette määratud, mistõttu ei lähe see alati kokku maakatastris registreeritavate maakasutuse sihtotstarvetega, sh ehise kasutamise otstarbega. Praktikas puudub ühtne nägemus planeeringutes sätestatud sihtotstarvete rakendamisest ning selle tingimuse õiguslikust tähendusest. Seega peame vajalikuks analüüsida ja võrrelda üldplaneeringutes ja detailplaneeringutes praktikas määratud juht- ja kasutusotstarbeid ning analüüsi tulemusel jõuda järeldusele, millistel tingimustel on võimalik seda muuta, võttes arvesse ehitise kasutamise otstarbeid. Analüüsi tulemusena võiks selguda, millise detailsusega edaspidi võiks detailplaneeringutes ehitise kasutamise otstarbega seotud küsimusi määratleda. Lisaks oleks mõistlik teostada intervjuu Rahandusministeeriumi kui planeerimisvaldkonda koordineeriva asutusega selleks, et analüüsida juhtotstarvete loetelu kindlaks määratlemist PlanS-s või selle alusel antud alamaktides. Eelnev omaks olulist mõju ehitise kasutusotstarvete määramisel. Kui määratleda üldised maakasutuse juhtotstarbed, oleks võimalik kindlaks määrata ka vastavale juhtotstarbele sobivas ehitises, mida nimetatud kasutusotstarbega maale püstitada saab, võttes seejuures arvesse ka CCI klassifikatsiooni. Ühtse klassifitseerimissüsteemi loomise, sh ühe võimalusena KAOL üldisemaks muutmisel on samuti õiguslikud tagajärjed, mida analüüsis probleemina käsitleda. Mõju avaldub ennekõike teavitus- ja loakohustuste regulatsioonis EhS-i lisasid silmas pidades. Olukorras, kus ehitise kasutamise otstarbed on üldisemad, muutuks ka nende ehitiste loetelu, mida täna on EhS-i lisades käsitletud ja mille puhul tuleb täita teavitus- või loakohustust. See tähendab, et teatud ehitiste puhul kaob teavitus- või loakohustus. Kuna avalikkusele peab olema selge, millisel 7 juhul kaasneb ehitamisega teavitus- või loakohustus, tuleb analüüsis pakutud lahenduste mõju läbivalt kõrvutada mõjuga teavitus- ja loakohustustele. Muuhulgas võivad mõjud avalduda rakenduslikes küsimustes. Luues ehitiste ühtse klassifitseerimissüsteemi ja üldistades olemasolevat regulatsiooni, tuleb arvestada nii uuele korrale üleminekuperioodi kui ka eriõigusaktides esitatud nõudeid, s.t täna võivad KAOL-s toodud ehitistele kasutusotstarbest tulenevad nõuded olla sätestatud ka eriseadustes. Näiteks on KAOL loetelus spetsiifiliselt nimetatud ehitised (nt lasteasutus). Aga võimalik on ka, et kasutusotstarbest tulenevad nõuded on esitatud kaudselt, näiteks on eraldiseisvad nõuded ette nähtud eriarstiabi osutamiseks haiglaväliselt.2 Järelikult tuleks analüüsi käigus jõuda järeldusele, kuidas need erinõuded suhestuvad KAOL-ga ja edaspidi ühtse loetelu koostamisel arvestada ka võimalike erinõuetega ja võimalusega neid rakendada ka pärast ühtse klassifitseerimissüsteemi loomist. 2.3. Lepingu täitmise metoodika kirjeldus Analüüsi tegemise aluseks võtame AB Sorainen analüüsis, sh koostatud võrdlustabelis (III etapi tulemused) ja CGI analüüsis toodud probleemid (peamiselt planeerimismenetluse problemaatikat käsitlevad küsimused), mille kaardistamise tulemusel on võimalik ette valmistada intervjuud riigiasutustega. Intervjuude käigus saame välja selgitada praktilised probleemkohad ühtse klassifitseerimissüsteemi loomisel ning edasise analüüsivajaduse. Esmalt tuleb kaardistada KAOL-ga seotud õigusaktid ning teha nende õigustvõrdlev analüüs KAOL-i ja EhS loamenetluste tabeliga. Eesmärk on saada teada, kui palju kasutatakse KAOL- i erivaldkondades ja uurida, kas üleminek ainult CCI kasutamisele on võimalik või kas esineb vajadus säilitada siseriiklik eraldiseisev loetelu. Olemasoleva olukorra kaardistamise järgselt on võimalik teha intervjuud KAOL loetelu kasutavate asutustega. Intervjuude sihtrühma kuuluvad vähemalt seitse riigiasutust, kellel on kogemus olemasoleva KAOL süsteemi kasutamisega. Nende hulka kuuluvad Maa-amet, Statistikaamet, Maanteeamet, Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja Noorteamet. Omalt poolt peame mõistlikuks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Asutuse ning mõne kohaliku omavalitsuse kaasamist, et saada aru milline on KAOL loetelu olemasoleval kujul säilimise vajadus ning kuidas seda seni rakendatud on. Valimi suuruse kavandamisel võetakse aluseks see, et intervjuusid tehakse vähemalt 7 rakendusasutusega. Intervjuude kavandamisel kooskõlastatakse valim Tellijaga. Juhul, kui eelnevaltnimetatud asutused ei ole nõus või ei saa osaleda intervjuudes, siis valitakse koostöös Tellijaga uued samaväärsed asutused. Lisaks tuleks intervjuudele eelnevalt analüüsida EHR-st kättesaadavat statistikat sinna kantud ehitiste peamiste kasutusotstarvete osas. Statistika pinnalt on võimalik jõuda arusaamisele näiteks millised ehitiste kasutusotstarbed praktikas on enim ja millised vähim kasutusel. Saadud andmete põhjal oleks võimalik ette valmistada ja ühtlustada intervjuul esitatavad küsimused, mis kooskõlastatakse Tellijaga. Intervjuud viiakse läbi individuaalintervjuudena. Intervjuudest koostatakse kokkuvõtted, mis on aluseks sisuanalüüsile, mis viiakse läbi, lähtudes eelnevate analüüside käigus kaardistatud probleemidest, intervjuude peateemadest ja Tellija uurimisküsimustest. 2 Sotsiaalministri 25.01.2002 määrus nr 25 Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile. 8 Seoses kasutusotstarvete võrdlusega ning PlanS-st tulenevate juhtotstarbe ning krundi kasutamise sihtotstarbega, teeme ettepaneku analüüsida ehitise elukaare digitaliseerimise analüüsis osalenud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes kasutatud juhtotstarbeid ning uurida nende seosed maa kasutamise sihtotstarvetega. Ehitise elukaare digitaliseerimise analüüs näitas, et kohati võivad juhtotstarbed olla detailsemad maa kasutamise sihtotstarvetest ning nende rakendamisel tekivad seega ebakõlad lubatud ja lubamatu tegevuse vahel. Samade kohalike omavalitsuste üldplaneeringute analüüs võimaldab kõrvutada intervjuudes saadud teavet nende alusdokumentidega ning teha järeldusi, kas juhtotstarvetest on tekkinud hilisema ehitise kavandamise faasis probleeme. Võrdlusandmete olemasolul saab uurida, kuidas juhtotstarbed sobituvad CCI süsteemiga. 9 3. TEGEVUSPLAAN JA AJAKAVA Täidetav ülesanne Eeldatav teostamise aeg (näitlikustatud ajakava põhjal) Kohtumine tellijaga, et selgitada välja 2.11.2020 täpsemad ootused Projekti läbiviimisel Lähtearuande esitamine kahe nädala jooksul 16.11.2020 Andmete ja dokumentide kaardistamine, 2.-6.11.2020 alusanalüüside läbi töötamine Seonduvate õigusaktide analüüs 2.-6.11.2020 Intervjuude ettevalmistamine 2.-6.11.2020 Intervjuude läbiviimine 9.-20.11.2020 Intervjuu tulemuste analüüs 23.-27.11.2020 Analüüsi ja võrdlustabeli vormistamine ning 23.-1.12.2020 põhjendatud ettepanekute ja muudatuste esitamine Analüüsi esitamine Tellijale 2.12.2020 10 4. MEESKONNA KIRJELDUS Meeskonna- Roll projektis Meeskonna liikme lühitutvustus liige Ergo Pikas Projektijuht – Ergo Pikas on Aalto Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli digitaalehituse lõpetanud tehnikateaduste doktor, kellel on sügavad teadmised ekspert erinevatest ehitusvaldkondadest, sealhulgas ehitusprojekti ja ehituse kavandamine, ehitusprojekti juhtimine ja ehitusjuhtimise juhtimismeetodid ja tarkvarad ning ehitusökonoomika ja tasuvusarvutus. Lisaks eelmainitule on ta ekspert ehitusinfo modelleerimine (BIM) ja ehitusprotsessi modelleerimise valdkonnas. Ergo on osalenud mitmetes projektides vastutava spetsialistina ning avaldanud hulgaliselt teadusartikleid seoses ehitise infomudeliga. Ergo osales ka ehitise elukaare digitaliseerimise analüüsi koostamisel kui ehitusvaldkonna ekspert. Sandra Mikli Ehitus- ja Sandra Mikli on töötanud kümme aastat Justiitsministeeriumis planeerimisõigu avaliku õiguse talituse nõunikuna. Ta on juhtinud se ekspert Justiitsministeeriumis ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimise töörühma, kellega koostati uus ehitus- ja planeerimisseadus ja selle seletuskiri. Seega on Sandral sügavad teadmised käesoleval ajal kehtivatest ehitussektorit reguleerivatest õigusaktidest ning nende kitsaskohtadest. Täiendavalt tegeleb Sandra akadeemilise tööga, mille raames on ta Tartu Ülikoolis ehitus- ja planeerimisõiguse õppejõud ning tal on kogemust ka kohtunike, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koolitamise valdkonnas. Sandra on lisaks eelmainitule avaldanud ka hulgaliselt artikleid seoses ehitus- ja planeerimisõiguse valdkonnaga: Soovime Sandra kaasata analüüsi koostamisse, sest tal on valdkonnaülesed teadmised ehitus- ja planeerimisõiguses. Samuti juhtis Sandra projektijuhina ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise hanke raames advokaadibüroo Sorainen AS poolt koostatud analüüsi. Paul Künnap Ekspert- Vandeadvokaat Paul Künnap on töötanud õigusvaldkonnas üle 20 kvaliteedi- aasta. Paul on spetsialiseerunud kinnisvaraõigusele ning nõustab kontroll kliente ka maksuõiguse teemadel. Paul teostab kvaliteedikontrolli projekti kulgemise ning teenuse sisu osas ning vajadusel toetab teenuse organiseerimisel. Soovime Pauli kaasata analüüsi koostamisse, sest tal on pikaajaline kogemus kinnisvaravaldkonnas laiemalt, sealhulgas on tal pikk praktiline kogemus tulenevalt nõustamisest ehitusvaldkonnas. Projektimeeskond koosneb valdkondlikest ekspertidest, kelle tööd koordineerib ja tööülesandeid vastavalt eksperdi pädevusele määrab projektijuht. Lisaks eelnevalt nimetatud ekspertidele kaasatakse vajadusel kooskõlastatud Tellijaga Projekti konsultantidena advokaadibüroo Sorainen AS töötajad. Teiste konsultantide ülesandeks on eelkõige ekspertidele analüüsiks vajaliku taustmaterjali komplekteerimine ning intervjuude ja kohtumiste käigus (kui selleks tekib vajadus) ekspertide abistamine. Pakkuja arvestab Tellija nõudega, et liikmete asendamise puhul peab isikute kvalifikatsioon ka kogemus olema vähemalt samaväärsed. 11 Pakkuja poolt on kontaktisikuks on ehitus- ja planeerimisekspert Sandra Mikli, kes aitab koos projektijuht Ergo Pikasega koordineeida ka teiste meeskonnaliikmete tööd. Advokaadibürool Sorainen AS-l on mitmekülgne teadmiste pagas ja eelnev kogemus õigusanalüüside läbiviimisel. Tööde teostamisel on peamisteks põhimõteteks kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine ning võimalusel tihe suhtlus ja koostöö Tellijaga. Kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks teeme järgnevat: - Projektijuht jälgib Projekti tegevus- ja ajakavast kinnipidamist ning reageerib koheselt mistahes viivitusele või probleemile. Vajadusel jagatakse meeskonnas töid ümber või leitakse täiendavaid eksperte. - Tagamaks vajadusel projektimeeskonna liikmete võimalikult kiire ja sujuv asendamine (nt haiguse korral) tegeleb uurimisküsimustega korraga mitu spetsialisti. Projektimeeskonna-siseselt toimuvad töökoosolekud tagavad selle, et kõik osalised on uuringu käiguga kursis. - Pakkuja poolt koostatav lõppraport sisaldab ainult asjakohast ja uurimisküsimustele vastamiseks vajalikku infot. Projektimeeskond on valmis põhjendama oma järeldusi ja ettepanekuid, kõik ettepanekud on argumenteeritud ning tõenduspõhised. Kõik joonised, graafikud ja tsiteeringud on tekstis vastavalt viidatud ning algallikad välja toodud. Kavandatud tegevustes on lähtutud teadustöö eetika põhimõtetest. Lõppraport on läbinud kvaliteedikontrolli ning esitatud tekst on toimetatud ja nõuetele vastavalt vormistatud. 12 5. RISKIANALÜÜS Uuringu läbiviimise ajal võib esineda nii protsessist, meetoditest, Pakkujast kui ka Tellijast tingitud sisemisi ja/või väliseid riske. Järgnevalt on esitatud Pakkuja nägemus peamistest võimalikest riskidest ning nende maandamismeetmetest. Kokkuvõtlikkuse huvides ei ole välja toodud riske, mille esinemise tõenäosust võib pidada madalaks. Seega sisaldab tabel kas keskmise või kõrge esinemistõenäosusega riske. Analüüsi ettevalmistamise ja teostamise protsessiga seotud riskid Riski kirjeldus Mõju Riski vältimise ja maandamise meetodid Oodatud Tulemuste ebapiisav kvaliteet ja Töö teostamiseks on ette nähtud tulemuste tõenduspõhisus muudavad piiratud aeg, mistõttu tuleb töö ebapiisav lõpptulemuse ebausaldusväärseks. korraldada vastavalt. Pakkuja saab kvaliteet, lisaks projektimeeskonnale järelduste (projektijuht ja kaks eksperti) kaasata vähene Projekti ka tugimeeskonna, kes aitavad tõenduspõhisus uuringu läbiviimisel ning see võimaldab oluliselt rohkem informatsiooni koguda ja läbi Sisene risk analüüsida, et järeldused ja soovitused põhineksid mitmel allikal (triangulatsioon). Riski aitab maandada ka Tellija tagasiside ning projektijuhtimise võtted (nt ajajuhtimine, tegevustele kuluva aja realistlik planeerimine). Viivitused töö Projekti tegevused (nt intervjuude Projekti tegevuste õigeaegse läbiviimise ettevalmistamine ja läbiviimine) elluviimise tagamiseks teeb Pakkuja protsessis võtavad planeeritust kauem aega ja see projektijuht detailse aja- ja seab ohtu analüüsi õigeaegse tegevuskava, kus määratakse Sisene/väline risk valmimise. vahetulemuste esitamise tähtajad, tegevuste eest vastutajad ning kaasatud osapooled ja nende rollid. Eraldi on ajakavasse sisse arvestatud intervjuude kokkuleppimiseks kuuluv aeg, vajadusel saab Pakkuja intervjuude kokkuleppimiseks kaasata assistente. Intervjuude ettevalmistamise ja läbiviimise tööjaotus ja ajakava on selles osalevate meeskonnaliikmete vahel täpselt kokku lepitud. Meeskonna koosolekutel vaadatakse üle tegevuskava ning vastavalt ilmnenud asjaoludele reageeritakse operatiivselt (nt täiendava ressursi kaasamise näol). Pakkujal on olemas piisav kvalifitseeritud personal, et vajadusel kompetentseid meeskonnaliikmeid juurde kaasata. 13 Projekti Projekti võtmeisikute haigestumine, Projekti meeskonna kõik liikmed on meeskonna pikemaks ajaks või jäädavalt töölt pidevalt teadlikud Projekti seisust ning liikmete ja/või Projektist lahkumine võib seada planeeritud tegevustest. Projektijuht haigestumine, ohtu analüüsi õigeaegse valmimise. või teda asendav meeskonna liige lahkumine töölt (juhul kui haigestub või lahkub ja/või Projektist projektijuht) delegeerib töö vastavalt ringi ning vajadusel kaasab Soraineni Sisene risk teisi töötajaid, kellel on olemas vastav kompetents ja kes vastab Tellija esitatud nõuetele. Analüüsi sisust lähtuvad riskid Riski kirjeldus Mõju Riski vältimise ja maandamise meetodid Oodatud Tellija ei ole tulemitega rahul, sest see Tagamaks Tellija ootustele vastava ja tulemite ei vasta Tellija nägemusele ja kvaliteetse ning reaalselt kasutatavad ebarahuldav vajadustele, analüüsi sisu ei ole tulemid suhtleb Pakkuja aktiivselt tase, mis ei ühti Tellijaga. Avakoosoleku eesmärk on piisavalt kvaliteetne, et Tellija edasises Tellija tegevuses kasutada. arutada läbi nii Tellija ootused nägemuse ja uuringule, uuringu eesmärgid kui ka ootustega pakkuda arusaam sellest, kuidas eesmärkideni jõuda. Pakkuja saadab valminud tulemid ja lõppraporti Sisene risk mustandi aegsasti ja võimalusel enne tähtaega Tellijale tutvumiseks. Pakkuja adresseerib jooksvalt kõiki Tellija esitatud küsimusi ja ettepanekuid tulemite kohta ning selgitab enda seisukohti selgelt ja arusaadavalt, et tagada analüüsi lõpptulemuse vastavus Tellija ootustele. Andmete maht Tulemuste usaldusväärsus kannatab ja Süvaanalüüsiga ei ole võimalik koguda või kvaliteet ei oodatud andmed ei ole piisavad. piisavalt usaldusväärset infot. Pakkuja ole piisav või viib süvaanalüüsi läbi võimalikult need pärinevad paljude dokumentide põhjal, sh ebausaldusväärs välismaist kirjandust ja õigusallikaid est allikast kasutades, et tagada piisav ning kvaliteetne informatsioon tõenduspõhiste järelduste tegemiseks. Väline risk Projekti käigus Projekti tulemused võivad olla Triangulatsiooni meetod võimaldab kogutud info on ebausaldusväärsed. vähendada andmete subjektiivne või mittekokkulangemise riske: infot on vastuolus teiste võimalik kontrollida/kinnitada andmeallikatega erinevaid andmeanalüüsi meetodeid kasutades. Probleemide ilmnemisel tagab Pakkuja kiire Väline risk kommunikatsiooni Tellijaga, mille järel kooskõlastatakse edasised tegevused. 14 vorm CV ROLL PROJEKTIS „ Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste klassifikatsiooni ajakohastamine ja CCI põhise klassifikaatoriga vastavusse viimine “ Ees- ja perekonnanimi: Ergo Pikas Haridus / kvalifikatsioon Aalto Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool, Doktorikraad tsiviilehituses, juuni ja mai 2019 Märkida õppeasutuse nimi, kraadi nimetus, tase ja väljaandmise aeg Kogemus (hankedokument p 3.1 , tehniline kirjeldus p 6 ) : 1. Töö nimetus: Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine Tellija: Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–pp.kk.aa): 10.10.2019-1.09.2020 Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töörühma liige Töö sisu lühikirjeldus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eestvedamisel viidi läbi uuring , mille suurem eesmärk oli luua kõigile lihtsasti mõistetav, praktikas jõukohaselt rakendatav ja uuendustele suunatud ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks sobiv õigusruum . Töö oli jagatud kolmeks suuremaks etapiks. Töö esimene osa s käsitleti ehitusvaldkonna õigusaktide muutmise vajadus i seoses e-ehituse platvormi tulekuga ning digitaalse 3D kaksiku ja ehitise infomudeli kasutusele võtmisega. Teise s etapi s hinnat i kehtiva ehitusseadustiku ja selle alusel antud määruste haldus- ja kohtupraktikat. Kolmanda s etapi s koosta ti analüüs EhS lisade 1 ja 2 esitatud ehitiste ja ehitamise liikide loetelude kohta ning esita ti ettepanekud ja põhjendused muuhulgas kergemate nõuete seadmiseks. 2 . Töö nimetus: Ehitatud keskkonna erinevad osad: interdistsiplinaarse kõrghariduse edendamine Balti mere piirkonnas Tellija: Saksamaa Liitvabariik Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–pp.kk.aa): 0 1.09.2015 - 0 1.09.2018 Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töörühma liige Töö sisu lühikirjeldus: Projekti eemärk on parandada Balti mere regiooni kõrgharidust sellega, et esmalt vaadata üle partnerkoolide õppekavad ehitatud keskkonna osas. Seoses paljude sarnasustega nende vahel, oleks kasulik, kui erinevatel tasanditel oleks sarnaseid lahendeid ja väljundeid. Enamgi veel, nende partnerite koostöö toetaks EL strateegilisi eesmärke piirkonnas. 3 . Töö nimetus: IPD kontseptsiooni arendamine RKASis Tellija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–pp.kk.aa): 14.07.2015−30.06.2016 Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töörühma liige Töö sisu lühikirjeldus: Tellija eesmärgiks on saada Eesti oludesse sobiv käsiraamatu tüüpi juhendmaterjal IPD tüüpi hangete ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning ehitusprojektide juhtimiseks, tõstmaks ehitusprojektide efektiivsust, parendamaks eri osapoolte vahelist koostööd, vähendamaks raiskamist ja loomaks potentsiaali sümbioosist tekkivaks innovatsiooniks. RKAS plaanib käesoleva projekti raames loodud juhendeid kasutada avalikel hangel edendamaks innovatsiooni ehitussektoris ja saavutamaks paremat lõpptulemust õiglase hinna eest RKASi lõppkliendile. 4 . Töö nimetus: Korrashoiu BIM ehitusteabe nõuete kirjeldamine ja kvaliteedi tagamine Tellija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–pp.kk.aa): 19.05.2015−30.06.2016 Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Projektijuht Töö sisu lühikirjeldus: Uurimistöö eesmärgiks on välja töötada BIM (ehitusinformatsiooni modelleerimine) ehitusteabe nõuded tellija ja korrashoidja vaatest projekti erinevates staadiumites. 5 . Töö nimetus: Liginullenergiamajad ( nZEB ) Eestis : tehnilised lahendused transformatsiooniks ja kuluoptimaalsuse analüüsid Tellija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ja Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–pp.kk.aa): 01.04.2012−31.07.2015 Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töörühma liige Töö sisu lühikirjeldus: Liginullenergiamajasid ( nZEB ) ei vaadelda enam kui kauge tuleviku kontseptsiooni, vaid kui realistlikku lahendust energiatõhususe parandamiseks ehitatud keskkonnas. Vastates 40% lõppenergiakasutusest moodustab hoonefond üksiku suurima energiakokkuhoiu potensiaali . Käesolev taotlus annab oma panuse EL 20% primaarenergiasäästu eesmärgi saavutamiseks aastaks 2020. See EL eesmärk on üks viiest juhtivast eesmärgist Euroopa 2020 strateegias nutikale, jätkusuutlikule ja osavõtvale majanduskasvule. Töö eesmärgiks on luua Eestisse liginullenergiamajade uurimisgrupp arendamaks Eesti teaduse kvalitatiivset taset rahvuslikult eelisarendatavas valdkonnas ”energeetika”. Vajadusel lisada ridu Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt vorm CV ROLL PROJEKTIS „Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste klassifikatsiooni ajakohastamine ja CCI põhise klassifikaatoriga vastavusse viimine“ Ees- ja perekonnanimi: Sandra Mikli Haridus / kvalifikatsioon Magistrikraad õigusteaduses, Tartu Ülikool, 2008 Märkida õppeasutuse nimi, kraadi nimetus, tase ja väljaandmise aeg Kogemus hankelepingu esemega sarnaste tööde teostamisel: Töö nimetus: Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– 10.10.2019-1.09.2020 pp.kk.aa): Roll, vastutus ja ülesanded Projektijuht projektis: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eestvedamisel viidi läbi uuring, mille suurem eesmärk oli luua kõigile lihtsasti mõistetav, praktikas jõukohaselt rakendatav ja uuendustele suunatud ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks sobiv õigusruum. Töö oli jagatud kolmeks suuremaks etapiks. Töö esimene osas käsitleti ehitusvaldkonna õigusaktide muutmise vajadusi Töö sisu lühikirjeldus: seoses e-ehituse platvormi tulekuga ning digitaalse 3D kaksiku ja ehitise infomudeli kasutusele võtmisega. Teises etapis hinnati kehtiva ehitusseadustiku ja selle alusel antud määruste haldus- ja kohtupraktikat. Kolmandas etapis koostati analüüs EhS lisade 1 ja 2 esitatud ehitiste ja ehitamise liikide loetelude kohta ning esitati ettepanekud ja põhjendused muuhulgas kergemate nõuete seadmiseks. Töö nimetus: Planeerimis- ja ehitusseadustiku kodifitseerimine Tellija: Justiitsministeerium Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– 2008 - 2015 pp.kk.aa): 2010 – 2015 – planeerimis- ja ehitusseadustiku kodifitseerimisprojekti juht Roll, vastutus ja ülesanded projektis: 2008 – 2010 kodifitseerimisprojekti ekspert - Planeerimis- ja ehitusseadustiku rakendusanalüüsi koostamine, võrdleva õiguse analüüsi koostamine, õigusakti eelnõu ja seletuskirja koostamine; - Valminud eelnõu menetlemine, sealhulgas kaasamise läbiviimine (~60 osapoolt), esitatud arvamuste analüüsimine ja arvessevõtmine, esitamine kodifitseerimiskomisjonile, menetluse toetamine Vabariigi Valitsuses ning Riigikogus; Töö sisu lühikirjeldus: - Kodifitseerimisprojekti juhtimine, sealhulgas ekspertide leidmine konkursside korraldamise näol, lepingute sõlmimine, tööde tegemise ajakava ja sisulise osa planeerimine, töödele tagasiside andmine ja kvaliteedi tagamine; - Kodifitseerimisprojektiga seonduva aruandluskohustuse (ESF nõuded) täitmine; - Majanduslike mõjude hindamise projekti koordineerimine. Isikuandmete kaitse reformi läbiviimine ning avaliku teabe seaduse Töö nimetus: rakendamine Tellija: Justiitsministeerium Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– 2008-2018 pp.kk.aa): Roll, vastutus ja ülesanded Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse projektis: nõunik - Isikuandmete kaitse reformi läbiviimine, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse ja direktiivi osas Eesti seisukohtade väljatöötamine ning esindamine Euroopa Liidu Nõukogus; - Eestis huvigruppide kaasamine, et selgitada välja olulised seisukohad isikuandmete kaitse reformi osas; - Uue isikuandmete kaitse seaduse ja selle rakendamise seaduse Töö sisu lühikirjeldus: väljatöötamine, sealhulgas eelnõude ja seletuskirjade kirjutamine ning kooskõlastamine ja arvamuse küsimine teistelt osapooltelt; Seoses avaliku teabe seaduse oli pakkuja roll seotud avaliku teabe seaduse rakendusküsimustega, mis hõlmas vastava õigusakti muudatuste tegemist (avaandmete regulatsiooni sisseviimine) ning seaduse rakendamisega seotud teabenõuetele vastamine. Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt Hankedokumendi Lisa 1 Pakkumuse maksumuse vorm Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registrikood 70003158) Hanke nimetus: Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste klassifikatsiooni ajakohastamine ja CCI põhise klassifikaatoriga vastavusse viimine Pakkuja nimi Advokaadibüroo SORAINEN AS Pakkuja registrikood 10876331 Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja Paul Künnap (volikiri esindusõiguse kohta) Piret Jesse Telefon +372 6 400 900 E-post [email protected] Pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta 15 000 eurot (eurodes) 1. Kinnitame, et meie pakkumuse maksumuses on igakülgselt arvesse võetud: 1.1. kõiki hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud ja nendest tulenevaid Pakkuja kohustusi, ülesandeid, tegevusi ja toiminguid; 1.2. kõiki kulusid, riske ja asjaolusid ning kõiki tingimusi (üldiseid ja erilisi asjaolusid, seejuures midagi välja jätmata), mis võiks pakkumuse maksumust mõjutada. Pakkumuse koostamisel oleme arvesse võtnud kõik käesoleva riigihanke teostamiseks ja hankelepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud pakkuja tööd, teenused, tegevused ja toimingud, kaasa arvatud need, mis ei ole otseselt kirjeldatud hanke alusdokumentides ja nende lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks arvestades lepingu eesmärki. / allkirjastatud digitaalselt / HANKELEPING Tallinnas, 21.10.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja Advokaadibüroo Sorainen AS registrikood 10876331, asukoht Pärnu mnt 15, Tallinn 10141, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Toomas Prangli (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu objektiks oleva töö „Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste klassifikatsiooni ajakohastamine ja CCI põhise klassifikaatoriga vastavusse viimine“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. 1.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes hanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke „Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste klassifikatsiooni ajakohastamine ja CCI põhise klassifikaatoriga vastavusse viimine“ tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele ning Täitja esitatud edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5 Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 1.7 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: Lisa 1 - Hanke alusdokumendid koos nende lisadega; Lisa 2 – Täitja pakkumus. 2. Lepingu objekt, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1 Lepingu objektiks on Töö teostamine, järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. 2.2 Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Täitja annab Töö üle hiljemalt 18.12.2020. 2.3 Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Täitjale 10 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele. 1 2.4 Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Täitjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 2.5 Täitja arvestab Töö teostamise käigus Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1 Lepingu maksumus on 15 000 eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Tellija tasub Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul Täitja esitatud arve kättesaamisest arvates. 3.2 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile ( https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija volitatud isik. 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1 Tellijal on õigus: 4.1.1 nõuda Täitjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2 nõuda Täitjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö Tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga. 4.1.3 kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta; 4.1.5 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 4.2 Tellija on kohustatud: 4.2.1 esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2 maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel; 4.2.3 Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lisades 1 ja 2 toodud nõuetele; 4.2.4 Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale punktis 2.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga 5. Täitja õigused ja kohustused 5.1 Täitjal on õigus: 5.1.1 nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2 kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3 saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu. 5.2 Täitja on kohustatud: 5.2.1 teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele, hanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte poolt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras; 2 5.2.2 järgima Töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.3 lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.4 teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti teavitama muust asjaolust, mis võib mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 5.2.5 Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö Tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga. 6. Vastutus 6.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 6.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 6.3 Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.4 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust 30% ja/või lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. 6.5 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,06% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem kui kuuskümmend päeva. 6.6 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 6.7 Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu kahekordse summaga. 7. Vääramatu jõud 7.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad lepingu täitmist. 7.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 3 8.1 Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2 Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui: 8.2.1 teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 8.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3 Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 8.4 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 9.1 Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 9.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib üles öelda etteteatamisetähtajata pärast seda, kui teine Pool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates. 10. Vaidluste lahendamine 10.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 10.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 10.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 10.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 11. Muud sätted 11.1 Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 11.2 Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik. 11.3 Täitja on teadlik, et Töö tulemused (sh vahetulemused) on vastavalt hanke alusdokumentidele avalikud ning Tellijal on õigus seda ilma Täitja nõusolekuta avalikustada. 11.4 Leping on allkirjastatud digitaalselt. 11.5 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 11.6 Varaliste õiguste loovutamine: 4 11.6.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 11.6.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 11.6.3 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus. 11.7 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. 11.8 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 12. Poolte volitatud esindajad 12.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Teet Kukk, e-post: [email protected], telefon +372 625 6399. 12.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on Sandra Mikli, e-post [email protected], telefon +372 640 0922 12.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 12.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 8 sätestatule. Poolte rekvisiidid Täitja: Tellija: Advokaadibüroo Sorainen AS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Prangli Ahti Kuningas Juhatuse liige Asekantsler kantsleri ülesannetes 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel