ADVOKAADIBÜROO SORAINEN AS PAKKUMUS
Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja
ehitiste klassifikatsiooni ajakohastamine ja CCI põhise
klassifikaatoriga vastavusse viimine
Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Advokaadibüroo Sorainen AS-il (edaspidi Sorainen või Pakkuja) on hea meel esitada
pakkumus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, et ajakohastada ehitiste
kasutusotstarvete klassifikatsiooni ja seeläbi võimaldada ehitise elukaare digitaliseerimist
(edaspidi Projekt).
Usume, et meie varasem kogemus samasisuliste õigusanalüüside ja -ülevaadete, sh ehitise
elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise hanke analüüside koostamisel koos
tugeva projektijuhtimise kogemusega loob meile head eeldused Teie vajadustele vastava
tulemuse saavutamisel. Loodame, et saame seeläbi kaasa aida ehitusvaldkonna arendamisele.
Käesolevas dokumendis leiate meie teenuse pakkumuse üksikasjad.
Ühtlasi nõustume käesolevaga kõigis riigihanke alusdokumentides kehtestatud
hanketingimuste ja reeglitega.
Pakkumus kehtib 120 päeva esitamisest.
Lugupidamisega
Paul Künnap
Vandeadvokaat, partner
Piret Jesse
Vandeadvokaat, partner
2
SISUKORD
Sisukord ................................................................................................................................................... 3
1. Analüüsi taust ja selles osalemise eesmärk ..................................................................................... 4
2. Lepingu täitmise tulemuste kirjeldus ja nende saavutamise metoodika .......................................... 6
2.2. Lepingu täitmise tulemuste kirjeldus....................................................................................... 6
2.3. Lepingu täitmise metoodika kirjeldus ..................................................................................... 8
3. Tegevusplaan ja ajakava ................................................................................................................ 10
4. Meeskonna kirjeldus...................................................................................................................... 11
5. Riskianalüüs .................................................................................................................................. 13
3
1. ANALÜÜSI TAUST JA SELLES OSALEMISE EESMÄRK
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja kuulutanud hanke, mille eesmärk on
ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste kasutusotstarvete klassifikatsiooni
ajakohastamine ja Construction Classification International (CCI) põhise klassifikaatoriga
vastavusse viimise analüüsi teostamine ning analüüsi põhjal vastavustabelite ja selgituste
esitamine.
Advokaadibüroo Sorainen AS soovib analüüsi koostamises osaleda, sest tegu on kogu ehitus-
ja ka planeerimisvaldkonda mõjutava uuringuga, mis võimaldaks tõhustada tööd nii era- kui ka
avaliku sektoris. Puutume praktikas igapäevaselt kokku erinevate teemadega, mis mõjutavad
kogu ehitise elukaart ning sellega seonduvaid teemasid. Meie hinnangul võimaldab
olemasoleva maakasutuse ja ehitiste kasutusotstarvete loetelu klassifikaatori ajakohastamine
hõlbustada tööd ehitus- ja planeerimissektoris laiemalt. Ühtse klassifikatsioonisüsteemi
väljatöötamine võimaldaks arvestada kaasaaegsete suundumustega digitaalehituse valdkonnas
(sh BIM tehnoloogia kasutuselevõtmisel) ja looks kõigile ehitise elukaarel osalevatele isikutele
ühtse arusaama maakasutuse ja ehitise kasutusotstarvetest kogu ehitise elukaare jooksul, alates
juba planeerimise etapist.
Oma töös võtaksime aluseks MKM-i poolt tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt koos
partneritega (Tsehhi Vabariik ja Taani Kuningriik) koostatud CCI klassifikatsioonisüsteemi,
mille eesmärk on luua ehituse ühtne klassifitseerimissüsteem. Antud klassifikatsioonisüsteem
põhineb ISO 12006:2015 rahvusvahelisel standardil ja selle kohandatud versiooni kasutavad
Taani Kuningriik (CCS) ja Rootsi Kuningriik (CoClass). Uus CCI klassifikatsioonisüsteemi
arvestab ehitusinfo modelleerimise ehk BIM-i tehnoloogia ja digitaalehituse vajadustega. CCI
tuumiktabelid on kõigil partneritel samad, kuid iga riik võib luua riigi eripärast tulenevaid
lisatabeleid.
Oma töös sooviksime võrrelda CCI süsteemis väljapakutud lahendusi funktsionaalselt kehtiva
kasutusotstarvete määruse1 ja ehitise kasutamise otstarvete loeteluga (KAOL) ning praktikas
esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on erinevates dokumentides varsemalt analüüsitud.
Käesolev töö peaks liikuma edasi ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise
hanke raames (hankelepingu nr 1.9-8/19-270-1) koostatud analüüsi III etapist, kus on välja
toodud võrdlus kehtiva KAOL-i loamenetluste tabeli ja CCI vahel. Lisaks plaanime teha
koostööd erinevate osapooltega (eelkõige intervjuude näol), kes kehtivat KAOL-i aktiivselt
kasutavad, ennetamaks võimalikke perspektiivseid tõrkeid loodava ühtse
klassifitseerimissüsteemi kasutuselevõtmisel.
Analüüsi käigus tehakse ettepanekud kasutusotstarvete määratluste abstraktsemaks
muutmiseks ja võimalusel antakse näited, kuidas tulevikus korraldada olemasolevate andmete
ülekandmine uude süsteemi. Koostöös Tellijaga soovime leida parima lahenduse KAOL-i
ühitamiseks CCI-ga – kas ühitades neid üheks loeteluks või tekitades võrreldavad ning
omavahel haakuvad süsteemid. Töökorralduslikult tehakse koostööd CCI
klassifikatsioonisüsteemi Eesti töörühma liikmetega.
Lisaks eelnevale arvestame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Rahandusministeeriumi koostöös tehtava analüüsi „Planeeringute menetluse avalike teenuste
disainimise ja menetlussüsteemi ning e-ehituse platvormiga liidestamise eel- ja ärianalüüs“
vahetulemusi.
1
Majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“
4
Oleme varasemalt analüüsinud ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise
hanke raames EhS lisades 1 ja 2 toodud loakohustuslikke ehitisi, määrusega nr 51 kehtestatud
kasutusotstarvete loetelu ning CCI vahelisi seoseid, mis on käesoleva hanke üheks analüüsi
esemeks. Samuti oleme eelnevalt nimetatud hanke raames koostanud esialgse versiooni
võrdlustabelist maa kasutamise sihtotstarvete, krundi kasutamise otstarvete, KAOL, EhS lisade
ja CCI vahel. See tähendab, et omame väga häid praktilisi alusteadmisi analüüsis toodud
järelduste edasiarendamiseks käesoleva hanke raames. Plaanime käesoleva analüüsi
koostamisse kaasata ka digitaalehituse tehnilise eksperdi, kes omab ehitusvaldkonna alast
kõrgharidust ja on varasemalt vastutava spetsialisti/konsultandina osalenud ehitusvaldkonna
klassifikaatori koostamise või uuendamise projektis, sealhulgas ehitise elukaare
digitaliseerimise projektis.
Meil on põhjalikud teadmised planeerimisseaduse (PlanS) ja ehitusseadustiku (EhS) ning
nendega seonduvate õigusaktide koostamisest, see tähendab, et oleme hästi kursis varasemate
alusanalüüside ning eelnõude seletuskirjadega. Samuti on meil võimalik kasutada PlanSi ja
EhSi koostamise aluseks olnud ning ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks
kohandamise hanke raames saadud ja koostatud materjale, sh võrdlustabelit, mille alusel on
võimalik tõusetunud probleemid kaardistada ning seeläbi näiteks paremini ette valmistada
intervjuud riigiasutustega. Eelnevate põhjalike praktiliste alusteadmiste olemasolu soodustab
tellitava töö tulemite saavutamist.
5
2. LEPINGU TÄITMISE T ULEMUS TE KIRJELDUS JA NENDE
SAAVUTAMISE METOODIK A
2.2. Lepingu täitmise tulemuste kirjeldus
Analüüsi tulemuste saavutamisel lähtutakse põhimõttest, et eesmärgiks on olemasoleva KAOL
klassifikaatori ajakohastamine eesmärgiga luua eeldused CCI klassifikaatori
kasutuselevõtuks ning kõikide EHR-s olevate ehitiste klassifitseerimiseks CCI-i põhiselt.
Ühtne klassifitseerimissüsteem on vajalik, et arvestada kaasaegsete suundumustega BIM
(ehitusinfo modelleerimise) tehnoloogia ja digitaalehituse vallas, luues ühtse ja arusaadava
keele ehitusinfo juhtimiseks.
Ehitise ühtse klassifitseerimissüsteemi loomise eelduseks on olemasoleva olukorra
kaardistamine ja kitsaskohtade tuvastamine (osaliselt on sellekohased ettepanekud tehtud
ehitise elukaare digitaliseerimise analüüsi III etapis). Olemasoleva olukorra kaardistamiseks
aluseks saab võtta eelnevalt Advokaadibüroo Sorainen AS poolt ehitise elukaare õigusruumi
digitaliseerimiseks kohandamise analüüsi (edaspidi AB Sorainen analüüs) raames välja toodud
ja AS CGI poolt „Planeeringute menetluse avalike teenuste disainimise ja menetlussüsteemi
ning e-ehituse platvormiga liidestamise eel- ja ärianalüüsi“ esimese vahearuande (edaspidi CGI
analüüs) käigus kaardistatud probleemid.
Toome analüüsi tulemusel välja probleemsed ja/või vastuolulised olukorrad, ilmestamaks,
millised võivad olla takistused ühtse klassifitseerimissüsteemi loomiseks, sh CCI
klassifikaatori kasutuselevõtuks ja ehitiste klassifitseerimiseks CCI põhiselt. Pakume
probleemidele ja vastuoludele lahendused koos asjakohaste põhjendustega. Järgnevalt
kirjeldame kokkuvõtvalt püstitatud täpsemaid probleemküsimusi nii ehituse kui ka
planeerimisega seonduvalt.
Esmaseks üldiseks probleemiks on KAOL ja CCI loetelude ühtlustamine, loomaks ühtne
klassifitseerimissüsteem. Ühtlustamisega seoses saab kitsaskohtadena välja tuua ennekõike
asjaolu, et KAOL ja CCI koostamisel on lähtutud erinevatest alustest, samuti on detailsusaste
nendes kajastatud ehitiste osas väga erinev. Seejuures on CCI käsitlus oluliselt kitsam Eesti
õiguskorras, sh Riigikohtu praktikas kasutusel olevast ehitise mõistest. Ühtlustamisel tuleb igal
juhul silmas pidada Eesti siseriiklikke erisusi, eristades selleks ehitisi ja rajatisi.
Järelikult tuleb analüüsi tulemusel jõuda järeldusele, milline on parim võimalik alus ja lahendus
ühtse klassifitseerimissüsteemi loomiseks. Võimalike lahendustena tuleb analüüsida, kas
erinevaid ehitisi silmas pidades oleks mõistlik jätkata ka edaspidi siseriiklikult KAOL-ga või
millised on võimalused täielikult või osaliselt CCI süsteemile üleminekuks, sh millised on
kaasnevad riskid ja mõjud. Kuivõrd eesmärk on arvestada ka Eesti siseriiklike erisustega, on
üheks lahenduseks KAOL ja CCI klassifikaatorite võrdlustabeli koostamine, mis võimaldab
leida KAOL klassifikaatoris loetletud ehitistele vaste CCI süsteemis ning mis oleks üheks
peamiseks aluseks ühtse klassifitseerimissüsteemi loomisel.
Seega tuleb analüüsida CCI rakendamise erinevaid võimalusi nii juhul, kui vastavus KAOL-
iga on olemas kui ka juhul, kui see puudub. Samuti ka juhul, kui CCI-s üldse vastav regulatsioon
puudub, näiteks ennekõike torujuhtmete, side- ja elektriliinide puhul. Üheks analüüsitavaks
lahenduseks oleks see, et CCI rakendub nende ehitiste puhul, mille osas see vastab Eesti
õigusele nii maa kasutamise sihtotstarvet kui ka KAOL-i silmas pidades. Eesti õigusele
ainuomaste ehitiste liikide puhul on võimaluseks sel juhul lähtuda siseriiklikust regulatsioonist.
Teine probleem, mis KAOL ja CCI loetelude ühtlustamisega kaasneb ja mida täiendavalt
analüüsida tuleb, on asjaolu, et täna siseriiklikult kasutusel olev KAOL (ega ka CCI) ei lähe
teatud ehitiste puhul kokku nende kohta õigusaktides esitatud definitsioonidega. Seda eriti
6
elektri-, side- ja gaasirajatiste osas, mille puhul eriseadused annavad oluliselt detailsema
ülevaate erinevatest ehitise liikidest, millele ei pruugi leiduda vastet KAOL-ist või CCI-st.
Seetõttu on oluline enne ühtlustatud loetelude koostamist esmalt õigusaktide tasemel korrastada
definitsioonid. Selleks töötatakse analüüsi käigus läbi eriõigusaktid ja analüüsitakse nendes
toodud (eri)ehitiste definitsioone ning nende vastavust KAOL-ile ja CCI-le. Analüüsi tulemusel
välja selekteeritud definitsioonide kaardistamise tulemusi saab kajastada ka riigiasutustega läbi
viidatavate intervjuude käigus. Eesmärk on kaardistada, milliste ehitiste mõisted ja
klassifikatsioon on praktikas enim kasutusel ja mille kasutamise vajadus igal juhul ühtses
klassifitseerimissüsteemis kajastuma peab. Samuti millised on ehitised, mille definitsiooni ja
klassifikatsiooni on võimalik üldistatult ühtses klassifitseerimissüsteemis kasutada.
Järelikult tuleb analüüsi tulemusel jõuda järeldusele, kas ja milliste kategooriate ja ehitiste
säilimine uues ühtses klassifitseerimissüsteemis on oluline. Oluline on detailsusastme
piiritlemine. Näiteks kas piisab üksnes KAOL nn neljanda taseme liigitusest, mis on vastavuses
CCI teise taseme liigitusega nii, et samal ajal oleks tagatud, et kõik olulisemad ehitised, st nii
hoonete kui ka rajatiste osas oleks kaetud.
Samuti tuleks silmas pidada, et ühtse klassifitseerimissüsteemi loomisel ja rakendamisel oleks
ka edaspidi võimalik tagada multifunktsionaalsete kasutamise otstarvetega ehitiste kasutamise
võimalikkus.
Planeerimistegevuse kontekstis tuleb ühe probleemina analüüsida üldplaneeringutega
määratava planeeringute juhtotstarvete, detailplaneeringutega määratava krundi kasutamise
sihtotstarvete ja maakasutuse sihtotstarvete sobivust CCI klassifikaatoriga, kaardistades
võimalikud probleemid. Vastuolud on tuvastatud nii maakatastris registreeritavate maakasutuse
sihtotstarvete, planeeringu alusel määratava krundi kasutuse otstarvete ja ehitiste
kasutusotstarvete vahel nii KAOL kui ka CCI alusel.
Ennekõike tugineb probleem asjaolule, et PlanS ei loetle planeeringutes kasutatavaid
juhtotstarbeid, s.t need ei ole planeeringutega kindlalt ette määratud, mistõttu ei lähe see alati
kokku maakatastris registreeritavate maakasutuse sihtotstarvetega, sh ehise kasutamise
otstarbega. Praktikas puudub ühtne nägemus planeeringutes sätestatud sihtotstarvete
rakendamisest ning selle tingimuse õiguslikust tähendusest.
Seega peame vajalikuks analüüsida ja võrrelda üldplaneeringutes ja detailplaneeringutes
praktikas määratud juht- ja kasutusotstarbeid ning analüüsi tulemusel jõuda järeldusele,
millistel tingimustel on võimalik seda muuta, võttes arvesse ehitise kasutamise otstarbeid.
Analüüsi tulemusena võiks selguda, millise detailsusega edaspidi võiks detailplaneeringutes
ehitise kasutamise otstarbega seotud küsimusi määratleda.
Lisaks oleks mõistlik teostada intervjuu Rahandusministeeriumi kui planeerimisvaldkonda
koordineeriva asutusega selleks, et analüüsida juhtotstarvete loetelu kindlaks määratlemist
PlanS-s või selle alusel antud alamaktides. Eelnev omaks olulist mõju ehitise kasutusotstarvete
määramisel. Kui määratleda üldised maakasutuse juhtotstarbed, oleks võimalik kindlaks
määrata ka vastavale juhtotstarbele sobivas ehitises, mida nimetatud kasutusotstarbega maale
püstitada saab, võttes seejuures arvesse ka CCI klassifikatsiooni.
Ühtse klassifitseerimissüsteemi loomise, sh ühe võimalusena KAOL üldisemaks muutmisel on
samuti õiguslikud tagajärjed, mida analüüsis probleemina käsitleda. Mõju avaldub ennekõike
teavitus- ja loakohustuste regulatsioonis EhS-i lisasid silmas pidades. Olukorras, kus ehitise
kasutamise otstarbed on üldisemad, muutuks ka nende ehitiste loetelu, mida täna on EhS-i
lisades käsitletud ja mille puhul tuleb täita teavitus- või loakohustust. See tähendab, et teatud
ehitiste puhul kaob teavitus- või loakohustus. Kuna avalikkusele peab olema selge, millisel
7
juhul kaasneb ehitamisega teavitus- või loakohustus, tuleb analüüsis pakutud lahenduste mõju
läbivalt kõrvutada mõjuga teavitus- ja loakohustustele.
Muuhulgas võivad mõjud avalduda rakenduslikes küsimustes. Luues ehitiste ühtse
klassifitseerimissüsteemi ja üldistades olemasolevat regulatsiooni, tuleb arvestada nii uuele
korrale üleminekuperioodi kui ka eriõigusaktides esitatud nõudeid, s.t täna võivad KAOL-s
toodud ehitistele kasutusotstarbest tulenevad nõuded olla sätestatud ka eriseadustes. Näiteks on
KAOL loetelus spetsiifiliselt nimetatud ehitised (nt lasteasutus). Aga võimalik on ka, et
kasutusotstarbest tulenevad nõuded on esitatud kaudselt, näiteks on eraldiseisvad nõuded ette
nähtud eriarstiabi osutamiseks haiglaväliselt.2 Järelikult tuleks analüüsi käigus jõuda
järeldusele, kuidas need erinõuded suhestuvad KAOL-ga ja edaspidi ühtse loetelu koostamisel
arvestada ka võimalike erinõuetega ja võimalusega neid rakendada ka pärast ühtse
klassifitseerimissüsteemi loomist.
2.3. Lepingu täitmise metoodika kirjeldus
Analüüsi tegemise aluseks võtame AB Sorainen analüüsis, sh koostatud võrdlustabelis (III etapi
tulemused) ja CGI analüüsis toodud probleemid (peamiselt planeerimismenetluse
problemaatikat käsitlevad küsimused), mille kaardistamise tulemusel on võimalik ette
valmistada intervjuud riigiasutustega. Intervjuude käigus saame välja selgitada praktilised
probleemkohad ühtse klassifitseerimissüsteemi loomisel ning edasise analüüsivajaduse.
Esmalt tuleb kaardistada KAOL-ga seotud õigusaktid ning teha nende õigustvõrdlev analüüs
KAOL-i ja EhS loamenetluste tabeliga. Eesmärk on saada teada, kui palju kasutatakse KAOL-
i erivaldkondades ja uurida, kas üleminek ainult CCI kasutamisele on võimalik või kas esineb
vajadus säilitada siseriiklik eraldiseisev loetelu.
Olemasoleva olukorra kaardistamise järgselt on võimalik teha intervjuud KAOL loetelu
kasutavate asutustega. Intervjuude sihtrühma kuuluvad vähemalt seitse riigiasutust, kellel on
kogemus olemasoleva KAOL süsteemi kasutamisega. Nende hulka kuuluvad Maa-amet,
Statistikaamet, Maanteeamet, Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja Noorteamet. Omalt poolt
peame mõistlikuks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Asutuse ning mõne kohaliku
omavalitsuse kaasamist, et saada aru milline on KAOL loetelu olemasoleval kujul säilimise
vajadus ning kuidas seda seni rakendatud on.
Valimi suuruse kavandamisel võetakse aluseks see, et intervjuusid tehakse vähemalt 7
rakendusasutusega. Intervjuude kavandamisel kooskõlastatakse valim Tellijaga. Juhul, kui
eelnevaltnimetatud asutused ei ole nõus või ei saa osaleda intervjuudes, siis valitakse koostöös
Tellijaga uued samaväärsed asutused.
Lisaks tuleks intervjuudele eelnevalt analüüsida EHR-st kättesaadavat statistikat sinna kantud
ehitiste peamiste kasutusotstarvete osas. Statistika pinnalt on võimalik jõuda arusaamisele
näiteks millised ehitiste kasutusotstarbed praktikas on enim ja millised vähim kasutusel. Saadud
andmete põhjal oleks võimalik ette valmistada ja ühtlustada intervjuul esitatavad küsimused,
mis kooskõlastatakse Tellijaga. Intervjuud viiakse läbi individuaalintervjuudena.
Intervjuudest koostatakse kokkuvõtted, mis on aluseks sisuanalüüsile, mis viiakse läbi, lähtudes
eelnevate analüüside käigus kaardistatud probleemidest, intervjuude peateemadest ja Tellija
uurimisküsimustest.
2
Sotsiaalministri 25.01.2002 määrus nr 25 Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele,
sisseseadele ja aparatuurile.
8
Seoses kasutusotstarvete võrdlusega ning PlanS-st tulenevate juhtotstarbe ning krundi
kasutamise sihtotstarbega, teeme ettepaneku analüüsida ehitise elukaare digitaliseerimise
analüüsis osalenud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes kasutatud juhtotstarbeid ning
uurida nende seosed maa kasutamise sihtotstarvetega. Ehitise elukaare digitaliseerimise analüüs
näitas, et kohati võivad juhtotstarbed olla detailsemad maa kasutamise sihtotstarvetest ning
nende rakendamisel tekivad seega ebakõlad lubatud ja lubamatu tegevuse vahel. Samade
kohalike omavalitsuste üldplaneeringute analüüs võimaldab kõrvutada intervjuudes saadud
teavet nende alusdokumentidega ning teha järeldusi, kas juhtotstarvetest on tekkinud hilisema
ehitise kavandamise faasis probleeme. Võrdlusandmete olemasolul saab uurida, kuidas
juhtotstarbed sobituvad CCI süsteemiga.
9
3. TEGEVUSPLAAN JA AJAKAVA
Täidetav ülesanne Eeldatav teostamise aeg (näitlikustatud
ajakava põhjal)
Kohtumine tellijaga, et selgitada välja 2.11.2020
täpsemad ootused Projekti läbiviimisel
Lähtearuande esitamine kahe nädala jooksul 16.11.2020
Andmete ja dokumentide kaardistamine, 2.-6.11.2020
alusanalüüside läbi töötamine
Seonduvate õigusaktide analüüs 2.-6.11.2020
Intervjuude ettevalmistamine 2.-6.11.2020
Intervjuude läbiviimine 9.-20.11.2020
Intervjuu tulemuste analüüs 23.-27.11.2020
Analüüsi ja võrdlustabeli vormistamine ning 23.-1.12.2020
põhjendatud ettepanekute ja muudatuste
esitamine
Analüüsi esitamine Tellijale 2.12.2020
10
4. MEESKONNA KIRJELDUS
Meeskonna- Roll projektis Meeskonna liikme lühitutvustus
liige
Ergo Pikas Projektijuht – Ergo Pikas on Aalto Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli
digitaalehituse lõpetanud tehnikateaduste doktor, kellel on sügavad teadmised
ekspert erinevatest ehitusvaldkondadest, sealhulgas ehitusprojekti ja
ehituse kavandamine, ehitusprojekti juhtimine ja ehitusjuhtimise
juhtimismeetodid ja tarkvarad ning ehitusökonoomika ja
tasuvusarvutus.
Lisaks eelmainitule on ta ekspert ehitusinfo modelleerimine
(BIM) ja ehitusprotsessi modelleerimise valdkonnas. Ergo on
osalenud mitmetes projektides vastutava spetsialistina ning
avaldanud hulgaliselt teadusartikleid seoses ehitise infomudeliga.
Ergo osales ka ehitise elukaare digitaliseerimise analüüsi
koostamisel kui ehitusvaldkonna ekspert.
Sandra Mikli Ehitus- ja Sandra Mikli on töötanud kümme aastat Justiitsministeeriumis
planeerimisõigu avaliku õiguse talituse nõunikuna. Ta on juhtinud
se ekspert Justiitsministeeriumis ehitus- ja planeerimisõiguse
kodifitseerimise töörühma, kellega koostati uus ehitus- ja
planeerimisseadus ja selle seletuskiri. Seega on Sandral sügavad
teadmised käesoleval ajal kehtivatest ehitussektorit
reguleerivatest õigusaktidest ning nende kitsaskohtadest.
Täiendavalt tegeleb Sandra akadeemilise tööga, mille raames on
ta Tartu Ülikoolis ehitus- ja planeerimisõiguse õppejõud ning tal
on kogemust ka kohtunike, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste
koolitamise valdkonnas. Sandra on lisaks eelmainitule avaldanud
ka hulgaliselt artikleid seoses ehitus- ja planeerimisõiguse
valdkonnaga:
Soovime Sandra kaasata analüüsi koostamisse, sest tal on
valdkonnaülesed teadmised ehitus- ja planeerimisõiguses. Samuti
juhtis Sandra projektijuhina ehitise elukaare õigusruumi
digitaliseerimiseks kohandamise hanke raames advokaadibüroo
Sorainen AS poolt koostatud analüüsi.
Paul Künnap Ekspert- Vandeadvokaat Paul Künnap on töötanud õigusvaldkonnas üle 20
kvaliteedi- aasta. Paul on spetsialiseerunud kinnisvaraõigusele ning nõustab
kontroll kliente ka maksuõiguse teemadel.
Paul teostab kvaliteedikontrolli projekti kulgemise ning teenuse
sisu osas ning vajadusel toetab teenuse organiseerimisel.
Soovime Pauli kaasata analüüsi koostamisse, sest tal on
pikaajaline kogemus kinnisvaravaldkonnas laiemalt, sealhulgas
on tal pikk praktiline kogemus tulenevalt nõustamisest
ehitusvaldkonnas.
Projektimeeskond koosneb valdkondlikest ekspertidest, kelle tööd koordineerib ja
tööülesandeid vastavalt eksperdi pädevusele määrab projektijuht. Lisaks eelnevalt nimetatud
ekspertidele kaasatakse vajadusel kooskõlastatud Tellijaga Projekti konsultantidena
advokaadibüroo Sorainen AS töötajad. Teiste konsultantide ülesandeks on eelkõige
ekspertidele analüüsiks vajaliku taustmaterjali komplekteerimine ning intervjuude ja
kohtumiste käigus (kui selleks tekib vajadus) ekspertide abistamine. Pakkuja arvestab Tellija
nõudega, et liikmete asendamise puhul peab isikute kvalifikatsioon ka kogemus olema
vähemalt samaväärsed.
11
Pakkuja poolt on kontaktisikuks on ehitus- ja planeerimisekspert Sandra Mikli, kes aitab koos
projektijuht Ergo Pikasega koordineeida ka teiste meeskonnaliikmete tööd.
Advokaadibürool Sorainen AS-l on mitmekülgne teadmiste pagas ja eelnev kogemus
õigusanalüüside läbiviimisel. Tööde teostamisel on peamisteks põhimõteteks kvaliteet,
tähtaegadest kinnipidamine ning võimalusel tihe suhtlus ja koostöö Tellijaga.
Kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks teeme järgnevat:
- Projektijuht jälgib Projekti tegevus- ja ajakavast kinnipidamist ning reageerib koheselt
mistahes viivitusele või probleemile. Vajadusel jagatakse meeskonnas töid ümber või
leitakse täiendavaid eksperte.
- Tagamaks vajadusel projektimeeskonna liikmete võimalikult kiire ja sujuv asendamine
(nt haiguse korral) tegeleb uurimisküsimustega korraga mitu spetsialisti.
Projektimeeskonna-siseselt toimuvad töökoosolekud tagavad selle, et kõik osalised on
uuringu käiguga kursis.
- Pakkuja poolt koostatav lõppraport sisaldab ainult asjakohast ja uurimisküsimustele
vastamiseks vajalikku infot. Projektimeeskond on valmis põhjendama oma järeldusi ja
ettepanekuid, kõik ettepanekud on argumenteeritud ning tõenduspõhised. Kõik
joonised, graafikud ja tsiteeringud on tekstis vastavalt viidatud ning algallikad välja
toodud. Kavandatud tegevustes on lähtutud teadustöö eetika põhimõtetest. Lõppraport
on läbinud kvaliteedikontrolli ning esitatud tekst on toimetatud ja nõuetele vastavalt
vormistatud.
12
5. RISKIANALÜÜS
Uuringu läbiviimise ajal võib esineda nii protsessist, meetoditest, Pakkujast kui ka Tellijast
tingitud sisemisi ja/või väliseid riske. Järgnevalt on esitatud Pakkuja nägemus peamistest
võimalikest riskidest ning nende maandamismeetmetest. Kokkuvõtlikkuse huvides ei ole välja
toodud riske, mille esinemise tõenäosust võib pidada madalaks. Seega sisaldab tabel kas
keskmise või kõrge esinemistõenäosusega riske.
Analüüsi ettevalmistamise ja teostamise protsessiga seotud riskid
Riski kirjeldus Mõju Riski vältimise ja maandamise
meetodid
Oodatud Tulemuste ebapiisav kvaliteet ja Töö teostamiseks on ette nähtud
tulemuste tõenduspõhisus muudavad piiratud aeg, mistõttu tuleb töö
ebapiisav lõpptulemuse ebausaldusväärseks. korraldada vastavalt. Pakkuja saab
kvaliteet, lisaks projektimeeskonnale
järelduste (projektijuht ja kaks eksperti) kaasata
vähene Projekti ka tugimeeskonna, kes aitavad
tõenduspõhisus uuringu läbiviimisel ning see
võimaldab oluliselt rohkem
informatsiooni koguda ja läbi
Sisene risk analüüsida, et järeldused ja soovitused
põhineksid mitmel allikal
(triangulatsioon). Riski aitab
maandada ka Tellija tagasiside ning
projektijuhtimise võtted (nt
ajajuhtimine, tegevustele kuluva aja
realistlik planeerimine).
Viivitused töö Projekti tegevused (nt intervjuude Projekti tegevuste õigeaegse
läbiviimise ettevalmistamine ja läbiviimine) elluviimise tagamiseks teeb Pakkuja
protsessis võtavad planeeritust kauem aega ja see projektijuht detailse aja- ja
seab ohtu analüüsi õigeaegse tegevuskava, kus määratakse
Sisene/väline risk valmimise. vahetulemuste esitamise tähtajad,
tegevuste eest vastutajad ning kaasatud
osapooled ja nende rollid.
Eraldi on ajakavasse sisse arvestatud
intervjuude kokkuleppimiseks kuuluv
aeg, vajadusel saab Pakkuja
intervjuude kokkuleppimiseks kaasata
assistente. Intervjuude
ettevalmistamise ja läbiviimise
tööjaotus ja ajakava on selles osalevate
meeskonnaliikmete vahel täpselt
kokku lepitud.
Meeskonna koosolekutel vaadatakse
üle tegevuskava ning vastavalt
ilmnenud asjaoludele reageeritakse
operatiivselt (nt täiendava ressursi
kaasamise näol). Pakkujal on olemas
piisav kvalifitseeritud personal, et
vajadusel kompetentseid
meeskonnaliikmeid juurde kaasata.
13
Projekti Projekti võtmeisikute haigestumine, Projekti meeskonna kõik liikmed on
meeskonna pikemaks ajaks või jäädavalt töölt pidevalt teadlikud Projekti seisust ning
liikmete ja/või Projektist lahkumine võib seada planeeritud tegevustest. Projektijuht
haigestumine, ohtu analüüsi õigeaegse valmimise. või teda asendav meeskonna liige
lahkumine töölt (juhul kui haigestub või lahkub
ja/või Projektist projektijuht) delegeerib töö vastavalt
ringi ning vajadusel kaasab Soraineni
Sisene risk teisi töötajaid, kellel on olemas vastav
kompetents ja kes vastab Tellija
esitatud nõuetele.
Analüüsi sisust lähtuvad riskid
Riski kirjeldus Mõju Riski vältimise ja maandamise
meetodid
Oodatud Tellija ei ole tulemitega rahul, sest see
Tagamaks Tellija ootustele vastava ja
tulemite ei vasta Tellija nägemusele ja kvaliteetse ning reaalselt kasutatavad
ebarahuldav vajadustele, analüüsi sisu ei ole tulemid suhtleb Pakkuja aktiivselt
tase, mis ei ühti Tellijaga. Avakoosoleku eesmärk on
piisavalt kvaliteetne, et Tellija edasises
Tellija tegevuses kasutada. arutada läbi nii Tellija ootused
nägemuse ja uuringule, uuringu eesmärgid kui ka
ootustega pakkuda arusaam sellest, kuidas
eesmärkideni jõuda. Pakkuja saadab
valminud tulemid ja lõppraporti
Sisene risk
mustandi aegsasti ja võimalusel enne
tähtaega Tellijale tutvumiseks. Pakkuja
adresseerib jooksvalt kõiki Tellija
esitatud küsimusi ja ettepanekuid
tulemite kohta ning selgitab enda
seisukohti selgelt ja arusaadavalt, et
tagada analüüsi lõpptulemuse vastavus
Tellija ootustele.
Andmete maht Tulemuste usaldusväärsus kannatab ja Süvaanalüüsiga ei ole võimalik koguda
või kvaliteet ei oodatud andmed ei ole piisavad. piisavalt usaldusväärset infot. Pakkuja
ole piisav või viib süvaanalüüsi läbi võimalikult
need pärinevad paljude dokumentide põhjal, sh
ebausaldusväärs välismaist kirjandust ja õigusallikaid
est allikast kasutades, et tagada piisav ning
kvaliteetne informatsioon
tõenduspõhiste järelduste tegemiseks.
Väline risk
Projekti käigus Projekti tulemused võivad olla Triangulatsiooni meetod võimaldab
kogutud info on ebausaldusväärsed. vähendada andmete
subjektiivne või mittekokkulangemise riske: infot on
vastuolus teiste võimalik kontrollida/kinnitada
andmeallikatega erinevaid andmeanalüüsi meetodeid
kasutades. Probleemide ilmnemisel
tagab Pakkuja kiire
Väline risk
kommunikatsiooni Tellijaga, mille
järel kooskõlastatakse edasised
tegevused.
14
vorm CV ROLL PROJEKTIS „ Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste klassifikatsiooni ajakohastamine ja CCI põhise klassifikaatoriga vastavusse viimine “ Ees- ja perekonnanimi: Ergo Pikas Haridus / kvalifikatsioon Aalto Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool, Doktorikraad tsiviilehituses, juuni ja mai 2019 Märkida õppeasutuse nimi, kraadi nimetus, tase ja väljaandmise aeg Kogemus (hankedokument p 3.1 , tehniline kirjeldus p 6 ) : 1. Töö nimetus: Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine Tellija: Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–pp.kk.aa): 10.10.2019-1.09.2020 Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töörühma liige Töö sisu lühikirjeldus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eestvedamisel viidi läbi uuring , mille suurem eesmärk oli luua kõigile lihtsasti mõistetav, praktikas jõukohaselt rakendatav ja uuendustele suunatud ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks sobiv õigusruum . Töö oli jagatud kolmeks suuremaks etapiks. Töö esimene osa s käsitleti ehitusvaldkonna õigusaktide muutmise vajadus i seoses e-ehituse platvormi tulekuga ning digitaalse 3D kaksiku ja ehitise infomudeli kasutusele võtmisega. Teise s etapi s hinnat i kehtiva ehitusseadustiku ja selle alusel antud määruste haldus- ja kohtupraktikat. Kolmanda s etapi s koosta ti analüüs EhS lisade 1 ja 2 esitatud ehitiste ja ehitamise liikide loetelude kohta ning esita ti ettepanekud ja põhjendused muuhulgas kergemate nõuete seadmiseks. 2 . Töö nimetus: Ehitatud keskkonna erinevad osad: interdistsiplinaarse kõrghariduse edendamine Balti mere piirkonnas Tellija: Saksamaa Liitvabariik Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–pp.kk.aa): 0 1.09.2015 - 0 1.09.2018 Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töörühma liige Töö sisu lühikirjeldus: Projekti eemärk on parandada Balti mere regiooni kõrgharidust sellega, et esmalt vaadata üle partnerkoolide õppekavad ehitatud keskkonna osas. Seoses paljude sarnasustega nende vahel, oleks kasulik, kui erinevatel tasanditel oleks sarnaseid lahendeid ja väljundeid. Enamgi veel, nende partnerite koostöö toetaks EL strateegilisi eesmärke piirkonnas. 3 . Töö nimetus: IPD kontseptsiooni arendamine RKASis Tellija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–pp.kk.aa): 14.07.2015−30.06.2016 Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töörühma liige Töö sisu lühikirjeldus: Tellija eesmärgiks on saada Eesti oludesse sobiv käsiraamatu tüüpi juhendmaterjal IPD tüüpi hangete ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning ehitusprojektide juhtimiseks, tõstmaks ehitusprojektide efektiivsust, parendamaks eri osapoolte vahelist koostööd, vähendamaks raiskamist ja loomaks potentsiaali sümbioosist tekkivaks innovatsiooniks. RKAS plaanib käesoleva projekti raames loodud juhendeid kasutada avalikel hangel edendamaks innovatsiooni ehitussektoris ja saavutamaks paremat lõpptulemust õiglase hinna eest RKASi lõppkliendile. 4 . Töö nimetus: Korrashoiu BIM ehitusteabe nõuete kirjeldamine ja kvaliteedi tagamine Tellija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–pp.kk.aa): 19.05.2015−30.06.2016 Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Projektijuht Töö sisu lühikirjeldus: Uurimistöö eesmärgiks on välja töötada BIM (ehitusinformatsiooni modelleerimine) ehitusteabe nõuded tellija ja korrashoidja vaatest projekti erinevates staadiumites. 5 . Töö nimetus: Liginullenergiamajad ( nZEB ) Eestis : tehnilised lahendused transformatsiooniks ja kuluoptimaalsuse analüüsid Tellija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ja Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–pp.kk.aa): 01.04.2012−31.07.2015 Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töörühma liige Töö sisu lühikirjeldus: Liginullenergiamajasid ( nZEB ) ei vaadelda enam kui kauge tuleviku kontseptsiooni, vaid kui realistlikku lahendust energiatõhususe parandamiseks ehitatud keskkonnas. Vastates 40% lõppenergiakasutusest moodustab hoonefond üksiku suurima energiakokkuhoiu potensiaali . Käesolev taotlus annab oma panuse EL 20% primaarenergiasäästu eesmärgi saavutamiseks aastaks 2020. See EL eesmärk on üks viiest juhtivast eesmärgist Euroopa 2020 strateegias nutikale, jätkusuutlikule ja osavõtvale majanduskasvule. Töö eesmärgiks on luua Eestisse liginullenergiamajade uurimisgrupp arendamaks Eesti teaduse kvalitatiivset taset rahvuslikult eelisarendatavas valdkonnas ”energeetika”. Vajadusel lisada ridu Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt
vorm CV ROLL PROJEKTIS „Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste
klassifikatsiooni ajakohastamine ja CCI põhise klassifikaatoriga vastavusse viimine“
Ees- ja perekonnanimi: Sandra Mikli
Haridus / kvalifikatsioon Magistrikraad õigusteaduses, Tartu Ülikool, 2008
Märkida õppeasutuse nimi, kraadi nimetus, tase ja väljaandmise aeg
Kogemus hankelepingu esemega sarnaste tööde teostamisel:
Töö nimetus: Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine
Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–
10.10.2019-1.09.2020
pp.kk.aa):
Roll, vastutus ja ülesanded
Projektijuht
projektis:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eestvedamisel viidi läbi
uuring, mille suurem eesmärk oli luua kõigile lihtsasti mõistetav, praktikas
jõukohaselt rakendatav ja uuendustele suunatud ehitusvaldkonna
digitaliseerimiseks sobiv õigusruum. Töö oli jagatud kolmeks suuremaks
etapiks.
Töö esimene osas käsitleti ehitusvaldkonna õigusaktide muutmise vajadusi
Töö sisu lühikirjeldus:
seoses e-ehituse platvormi tulekuga ning digitaalse 3D kaksiku ja ehitise
infomudeli kasutusele võtmisega. Teises etapis hinnati kehtiva
ehitusseadustiku ja selle alusel antud määruste haldus- ja kohtupraktikat.
Kolmandas etapis koostati analüüs EhS lisade 1 ja 2 esitatud ehitiste ja
ehitamise liikide loetelude kohta ning esitati ettepanekud ja põhjendused
muuhulgas kergemate nõuete seadmiseks.
Töö nimetus: Planeerimis- ja ehitusseadustiku kodifitseerimine
Tellija: Justiitsministeerium
Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–
2008 - 2015
pp.kk.aa):
2010 – 2015 – planeerimis- ja ehitusseadustiku kodifitseerimisprojekti juht
Roll, vastutus ja ülesanded
projektis:
2008 – 2010 kodifitseerimisprojekti ekspert
- Planeerimis- ja ehitusseadustiku rakendusanalüüsi koostamine,
võrdleva õiguse analüüsi koostamine, õigusakti eelnõu ja
seletuskirja koostamine;
- Valminud eelnõu menetlemine, sealhulgas kaasamise läbiviimine
(~60 osapoolt), esitatud arvamuste analüüsimine ja
arvessevõtmine, esitamine kodifitseerimiskomisjonile, menetluse
toetamine Vabariigi Valitsuses ning Riigikogus;
Töö sisu lühikirjeldus:
- Kodifitseerimisprojekti juhtimine, sealhulgas ekspertide leidmine
konkursside korraldamise näol, lepingute sõlmimine, tööde
tegemise ajakava ja sisulise osa planeerimine, töödele tagasiside
andmine ja kvaliteedi tagamine;
- Kodifitseerimisprojektiga seonduva aruandluskohustuse (ESF
nõuded) täitmine;
- Majanduslike mõjude hindamise projekti koordineerimine.
Isikuandmete kaitse reformi läbiviimine ning avaliku teabe seaduse
Töö nimetus:
rakendamine
Tellija: Justiitsministeerium
Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–
2008-2018
pp.kk.aa):
Roll, vastutus ja ülesanded Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse
projektis: nõunik
- Isikuandmete kaitse reformi läbiviimine, sealhulgas isikuandmete
kaitse üldmääruse ja direktiivi osas Eesti seisukohtade
väljatöötamine ning esindamine Euroopa Liidu Nõukogus;
- Eestis huvigruppide kaasamine, et selgitada välja olulised
seisukohad isikuandmete kaitse reformi osas;
- Uue isikuandmete kaitse seaduse ja selle rakendamise seaduse
Töö sisu lühikirjeldus:
väljatöötamine, sealhulgas eelnõude ja seletuskirjade kirjutamine
ning kooskõlastamine ja arvamuse küsimine teistelt osapooltelt;
Seoses avaliku teabe seaduse oli pakkuja roll seotud avaliku teabe seaduse
rakendusküsimustega, mis hõlmas vastava õigusakti muudatuste tegemist
(avaandmete regulatsiooni sisseviimine) ning seaduse rakendamisega
seotud teabenõuetele vastamine.
Pakkuja:
/allkirjastatud digitaalselt
Hankedokumendi Lisa 1
Pakkumuse maksumuse vorm
Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registrikood 70003158)
Hanke nimetus: Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja
ehitiste klassifikatsiooni ajakohastamine ja CCI põhise klassifikaatoriga
vastavusse viimine
Pakkuja nimi Advokaadibüroo SORAINEN AS
Pakkuja registrikood 10876331
Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja Paul Künnap
(volikiri esindusõiguse kohta) Piret Jesse
Telefon +372 6 400 900
E-post
[email protected]
Pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta
15 000 eurot
(eurodes)
1. Kinnitame, et meie pakkumuse maksumuses on igakülgselt arvesse võetud:
1.1. kõiki hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud ja nendest tulenevaid
Pakkuja kohustusi, ülesandeid, tegevusi ja toiminguid;
1.2. kõiki kulusid, riske ja asjaolusid ning kõiki tingimusi (üldiseid ja erilisi asjaolusid,
seejuures midagi välja jätmata), mis võiks pakkumuse maksumust mõjutada.
Pakkumuse koostamisel oleme arvesse võtnud kõik käesoleva riigihanke teostamiseks ja
hankelepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud pakkuja tööd, teenused, tegevused ja
toimingud, kaasa arvatud need, mis ei ole otseselt kirjeldatud hanke alusdokumentides ja
nende lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks
arvestades lepingu eesmärki.
/ allkirjastatud digitaalselt /
HANKELEPING
Tallinnas, 21.10.2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija),
ja
Advokaadibüroo Sorainen AS registrikood 10876331, asukoht Pärnu mnt 15, Tallinn 10141, mida
esindab põhikirja alusel juhatuse liige Toomas Prangli (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse
eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks,
sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu objektiks
oleva töö „Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste klassifikatsiooni
ajakohastamine ja CCI põhise klassifikaatoriga vastavusse viimine“ (edaspidi Töö) teostamisel
järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi.
1.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga
reguleerimata küsimustes hanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti
Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke „Ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse
ja ehitiste klassifikatsiooni ajakohastamine ja CCI põhise klassifikaatoriga vastavusse viimine“
tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele ning Täitja esitatud edukaks tunnistatud
pakkumusele.
1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava
nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
1.5 Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul
Lepingu täitmisse.
1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja
nõuetekohaseks täitmiseks.
1.7 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest,
milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.
1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja pooled loevad Lepingu lisadeks
järgmised dokumendid:
Lisa 1 - Hanke alusdokumendid koos nende lisadega;
Lisa 2 – Täitja pakkumus.
2. Lepingu objekt, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine
2.1 Lepingu objektiks on Töö teostamine, järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja nende lisades
sätestatud tingimusi.
2.2 Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud
üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Täitja annab Töö üle hiljemalt 18.12.2020.
2.3 Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Täitjale 10 tööpäeva jooksul arvates
Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele.
1
2.4 Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi
jooksul sellest Täitjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku
tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks.
2.5 Täitja arvestab Töö teostamise käigus Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös
esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1 Lepingu maksumus on 15 000 eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Tellija tasub Töö eest pärast
selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul Täitja esitatud arve kättesaamisest arvates.
3.2 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile
( https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris
registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija volitatud isik.
4. Tellija õigused ja kohustused
4.1 Tellijal on õigus:
4.1.1 nõuda Täitjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja
selle üleandmist;
4.1.2 nõuda Täitjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise
käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö Tulemusi eeldusel, et asendatavat
töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate
töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga.
4.1.3 kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni;
4.1.4 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö
kvaliteedi kohta;
4.1.5 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde
kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui
Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi.
4.2 Tellija on kohustatud:
4.2.1 esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile
juurdepääsu;
4.2.2 maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel;
4.2.3 Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja
vastab lisades 1 ja 2 toodud nõuetele;
4.2.4 Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale punktis 2.3
nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga
5. Täitja õigused ja kohustused
5.1 Täitjal on õigus:
5.1.1 nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile
juurdepääsu võimaldamist;
5.1.2 kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
5.1.3 saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu.
5.2 Täitja on kohustatud:
5.2.1 teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele, hanke
alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte poolt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku
lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus
sätestatud tähtaegadeks ja korras;
2
5.2.2 järgima Töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust
tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
5.2.3 lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise
kohta informatsiooni;
5.2.4 teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti teavitama
muust asjaolust, mis võib mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või
õiguste realiseerimist;
5.2.5 Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise
käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö Tulemusi eeldusel, et asendatavat
töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate
töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga.
6. Vastutus
6.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
6.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus
nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö
üleandmiseni, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra
vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat.
6.3 Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud
õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu täitmist
ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
6.4 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt
teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö
maksumust 30% ja/või lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
6.5 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse
tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,06% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega
viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse
iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem kui kuuskümmend päeva.
6.6 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude
kohustuste täitmisest.
6.7 Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu
kahekordse summaga.
7. Vääramatu jõud
7.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav.
Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest
olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle
asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
7.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul
vääramatu jõu tegurid takistavad lepingu täitmist.
7.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende
mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama
vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu
jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on
kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on
kõrvaldatud.
8. Teabe vahetamine
3
8.1 Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada
Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
8.2 Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui:
8.2.1 teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
8.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
8.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
8.3 Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused,
samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest.
8.4 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
8.5 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva
jooksul muudatuste tegemisest arvates.
9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
9.1 Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste
nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
9.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega.
9.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt
Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib üles öelda etteteatamisetähtajata pärast seda, kui teine
Pool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 15 tööpäeva jooksul
temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates.
10. Vaidluste lahendamine
10.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
10.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega
sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis
kehtivaid õigusakte.
10.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade
tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut
tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude
esinemise korral mõistma.
10.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
11. Muud sätted
11.1 Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise
Poole nõusolekuta.
11.2 Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud
vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei
laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel,
kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et
Leping on avalik.
11.3 Täitja on teadlik, et Töö tulemused (sh vahetulemused) on vastavalt hanke alusdokumentidele
avalikud ning Tellijal on õigus seda ilma Täitja nõusolekuta avalikustada.
11.4 Leping on allkirjastatud digitaalselt.
11.5 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes.
11.6 Varaliste õiguste loovutamine:
4
11.6.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö
vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega
samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele;
11.6.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad
Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;
11.6.3 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub
Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus.
11.7 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada,
reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas
arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või
selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või
viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale.
11.8 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud
anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid,
lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Täitja võib
endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi
ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
12. Poolte volitatud esindajad
12.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel
on Teet Kukk, e-post:
[email protected], telefon +372 625 6399.
12.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on Sandra
Mikli, e-post
[email protected], telefon +372 640 0922
12.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja
arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise
ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
12.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt
punktis 8 sätestatule.
Poolte rekvisiidid
Täitja: Tellija:
Advokaadibüroo Sorainen AS Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Prangli Ahti Kuningas
Juhatuse liige Asekantsler kantsleri ülesannetes
5