KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie
[email protected]
Meie 21.10.2020 nr 2-5.5/2822
Keskkonnaministeerium
[email protected]
Kohtla-Järve linna altkaevandatud alal Lõuna mikrorajooni maapinna vajumise ja
hoonete probleemid
Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Kukruse kaevanduse altkaevandatud aladele rajatud Lõuna
elamurajoon on ainulaadne ja unikaalne nii Ida-Virumaal kui ka terves Eestis.
Elamurajoon on väljaehitatud eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel 1965, 1973, 1975
aastatel, hoonestuseks on valdavalt 5-korruselised korterelamud. Majad olid ehitatud
blokkidena ning vundamentidele olid paigaldatud reeperid, et oleks võimalik edaspidi jälgida
maapinna seisundit ja liikumist. Kaevandustöid teostati selles piirkonnas aastatel 1949 – 1951.
Kohtla-Järve linna altkaevandatud alade vaatlusi on tehtud ajavahemikus alates 1964 kuni
aastani 1983, viimased mõõtmised olid tehtud aastal 1988 ning neid teostas Eesti Riikliku
Ehituskomitee tasemel Riiklik Ehitusuuringute instituut (töö nr 2193X). Edaspidi riiklikul
tasemel kõik uuringud peatati.
Korterite erastamisel nii elanikel kui ka erastamisega tegelenud spetsialistidel puudus
informatsioon majade seisundist ja sellest asjaolust, et nad paiknevad altkaevandatud aladel
ning sellest tulenevate probleemide tekkimise asjaoludest ning tagajärgedest. Samuti ei esine
selliseid piiranguid ka praegusel hetkel kinnistusraamatu tasemel või muus teadaolevas
registris.
Ida-Viru maakond on ainulaadne piirkond Eestis, kus toimub maavara ehk põlevkivi
kaevandamine. Selgitame, et Kohtla-Järve linna territooriumil hetkel ei asu enam töötavaid
kaevandusi, kuid kogu Ida-Virumaa piirkonda läbivad ulatuslikud maa-alused kaeveõõned.
Põlevkivi kaevandamisega tegeleb Eesti Energia AS, maavarade tasu saavad omavalitsused,
kelle territooriumil asuvad kaevandused, kuid kaevanduste maa-alune ruum ulatub üha
kaugemale, mille tagajärjel saavad kannatada kõrval olevad alad.
On teada, et Kohtla-Järve linna haldusterritoriaalse piiri struktuur ei ole muutunud ja linn
koosneb viiest linnaosast, mis on üksteisest 7 kuni 25 kilomeetri kaugusel, ehk tegemist on
umbes viie asustusüksusega riigi tasemel.
Eesti Vabariigis puuduvad altkaevandatud aladel ehitamise standardid ega ka teaduslik baas
altkaevandatud alade taaskasutamisel. Kahjuks vajavad uuringud aega ja ressursse, mida ei ole
ühegi omavalitsuse eelarves.
Keskallee 19 tel +372 337 8500 SEB Pank AS Swedbank AS
30395 Kohtla-Järve faks +372 337 8503 IBAN EE441010552010016001 IBANEE402200001120012980
EESTI e-post:
[email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X SWIFT/BIC HABAEE2X
registrikood 75001017
Kohtla-Järve linna poolt aastal 2017 tõstatatud probleemi raames tegeles Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) Lõuna elamurajooni maa-ala vajumiste ja majade
kahjustuste probleemide uurimisega.
Aastatel 2018-2019 on teostatud Kohtla-Järve Lõuna mikrorajooni majade ja altkaevandatud
ala uuringuid. TTJA tellimusel koostatud Kohtla-Järve Lõuna mikrorajooni uuringute I osa ja
II osa.
Need on kättesaadavad Kohtla-Järve linna kodulehel https://www.kohtla-jarve.ee/info-
korteriuhistutele/-/asset_publisher/2lIk0hc4BaE7/content/kohtla-jarve-louna-mikrorajooni-
hoonete-vajumisvaatlused?redirect=https%3A%2F%2Fwww.kohtla-jarve.ee%2Finfo-
korteriuhistutele%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_2lIk0hc4BaE7%26p_p_lifecycle%3D0%2
6p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-
2%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D22
Uuringute I osa käsitleb maapinna seisundit ja koosneb järgmistest töödest:
- „Kohtla-Järve altkaevandatud ala elamud Sinivoore, Outokumpu ja Katse tn.
Altkaevandatud ala stabiilsuse analüüs“, koostatud IPT Projektijuhtimine OÜ poolt, töö
nr 18-11-1460.
- „Geodeetilise töö aruanne. Kohtla-Järve Lõuna mikrorajoonihoonete
vajumisvaatlused“, koostatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ
poolt, töö nr GK – 0820T.
- „ Kohtla-Järve linna Sinivoore ja Outokumpu tänavate piirkonna altkaevandatud ala
uuring“, koostatud Eesti Geoloogiateenistus poolt, 2018.
Uuringute II osa käsitleb korterelamute kahjustuste hinnangut ja majade tehnilist seisukorda
ning koosneb järgmisest töödest:
- „Kohtla-Järve linnas asuvate korterelamute, aadressiga Katse tn 7, Sinivoore tn 7 ja
Sinivoore tn 13 erakorraline audit“, koostatud OÜ EKIF poolt, töö nr 1712-018.
- „Jätku-uuring tööle nr 1712-018 „Kohtla-Järve kolme kortermaja erakorraline audit“,
koostatud OÜ EKIF poolt, töö nr 1808-027.
- „Kohtla-Järve linnas Sinivoore tn 7 hoonesse paigaldatud majakate ülevaatus seoses
mänguväljaku rajamisega kõrval asuvale krundile“, koostatud OÜ EKIF poolt, töö nr
1810-028.
Vastavalt „Kohtla-Järve Sinivoore ja Outokumpu tänavate piirkonna altkaevandatud ala
uuring“ II osale tuvastas audit hoonetel kahjustusi, mis on osaliselt põhjustatud sügavamate
maapinnakihtide liikumisest. OÜ EKIF töös on märgitud, et Lõuna mikrorajooni majad
„...paiknevad alal, mis kuulub klassifikatsiooni „langetatud maa“. Langetatud maal võib
esineda maa järel- või hilisvajumist. Kasutamisel tuleb silmas pidada vajumise võimalikkust ja
niiskusrežiimi muutust.“
Antud töö kokkuvõttes on toodud, et …“ jälgimise periood oli liiga lühike, et saaks selle põhjal
kindlaid järeldusi teha. …seni, kuni ei ole teada maa-aluste pinnasekihtide olukord ja tühemike
paiknemine, ei ole võimalik aktsepteeritava tõenäosusega ennustada, kas vaatluse all olnud
hooned on püsivad ja kasutusohutud ka lähitulevikus. Seetõttu ei ole võimalik anda ka
kardinaalsemaid soovitusi ehitus- ja remonditööde kohta olukorra stabiliseerimiseks. Kuna
tegemist on sügavamate pinnasekihtide liikumisega, siis vahetult vundamendi alustesse
kihtidesse injekteerimisega või vaiade panemisega võib seisukord kiiresti veelgi halveneda.
Hoonete tehnilist seisukorda ja konstruktsioonides tekkinud pragude avanemisi-sulgumisi
tuleks jälgida pidevalt. …on soovitatav paigaldada kaugelt jälgitav monitoorimissüsteem, mis
piisava täpsusega näitaks konstruktsioonides toimuvaid nihkeid ja annaks ohtlikust olukorrast
kohe teada“.
IPT Projektijuhtimine OÜ poolt koostatud altkaevandatud ala stabiilsuse analüüsi töös, kus
punktis 5.6 - järeldused altkaevandatud ala püsivuse kohta on fikseeritud, et …“võib eeldada ,
et tänaseks on lae kohal paiknevad kivimi kihid kõik oluliselt purunenud ja muutunud
lõheliseks“…Kuid eksperdi lõppjärelduse kohaselt „kaevanduse lae suureulatusliku varisemise
tõenäosus on väike…“.
Seejärel on tegevuskavas ette nähtud hoonetes olevate reeperite ülemõõtmist, hoonete pragude
inventuuri koostamist, paigaldada Sinivoore 13 hoone pragudele automaatsed mõõtejaamad ja
jätkata pragude arenemise monitooringut, peale reeperite ja mõõdetud vajumise hoonetel
kontrollimist otsustada hoonete kindlustamise vajadus. Samuti on tehtud järeldus, et
„…tõenäoliselt piisab enam vajuvate elamusektsioonidevundamentide aluse tugevdamisest
taldmiku alusesse liiva ja tsemendilahu või vedela betooni injekteerimise teel.“
Eesti Geoloogiateenistus poolt koostatud altkaevandatud ala uuringutöö lõikes 6
kaevandamiskäikude täitmise hinnangus on fikseeritud, et „…esinevad kuni 2,25 m paksused
tühimikud ning mõned strekid pole kaevandamise lõppedes oluliselt täidetud… Streki varingu
puhul tekkiv lõhe ei avaldu tõenäoliselt maapinnal ulatusliku vajumina, kuid lõhe alal võib olla
pinnas koormuse all rohkem kokku surutav kui ümbritseval alal. Kaevelanke läbivate strekkide
ala stabiilsust suurendaks ning võimalikke riske hoonete lahkvajumite tekkimiseks vähendaks
hoonete lähiümbruses asuvate strekkide täitmine“.
..“Võimaliku täitmise põhjendatuse riskihinnangu ja kasutatavate täitesegude koostise
soovituse peaks andma kaevanduskäikude stabiilsuse arvutuste kogemusega ehitusgeoloog“.
On märgitud, et „ uuringualale sarnase Kukruse kaevanduse streki täitmist on Eestis varem
kasutatud aastal 2009 Kukruse maantee ehitamisel“.
Sama töö lõikes 7 – kokkuvõttes on tõestatud kõige sagedasemad põhjused, mis kahjustavad
altkaevandatud maal hooneid: ehitamise kvaliteet, ei teatud maa kvaasistabiilsuse ulatust, maa
ja mäeplaanid ei olnud adekvaatsed. Uuring selgitas, et kaevanduse plaanide digitaliseerimisel
on üsna hästi võimalik hoonete lähiümbruses täitmiseks vajalike puuraukude asukohad määrata
täpselt strekitühimikele.
Kohtla-Järve Linnavalitsus on väga tänulik uuringuid teostanud ettevõtetele ja TTJA
spetsialistidele Lõuna mikrorajoonis ilmnenud vajumistega seotud probleemile kiire
reageerimise eest.
Kuid tuginedes ülalmainitud uuringutöödes toodud väljunditele oleme seisukohal, et antud
juhul erakorralise auditi igakordne tellimine ei aita kaasa nimetatud probleemi lahendamisele.
Seega, TTJA poolt aprillis 2020 tehtud ettekirjutus kõigile Lõuna elurajooni korteriühistutele
hoonetele erakorralise ehitiste auditi koostamiseks pädeva isiku poolt ei olnud lahenduse
tagamisele suunatud ja õiguslik nõue.
Meie väide põhineb järgmistel juhtumitel: juulis 2020 toimus Sinivoore tn 5 ja Outokumpu tn
7 juurde viiva sõidutee piirkonnas maapinna vajumine ja hiljem ka väikesed vajumised
Sinivoore 3 maja tagusel alal, millest on TTJA-d teavitatud. Samuti on tekkinud majades
Outokumpu 7, Sinivoore 13 ja 7 kahjustused. Antud vajumiste ja majade kahjustuste vaatlused
on tehtud kohapeal 28. septembril 2020 TTJA kaasatud spetsialistide poolt.
Nimetatud olukorra muutumised näitavad, et OÜ EKIF töös esitatud järeldused on õiged ja
hoonete kahjustuste ilmnemist on vajalik spetsialiseeritud firma poolt monitoorida ja pikema
perioodi jooksul jälgida.
Samad järeldused näitavad altkaevandatud ala stabiilsuse analüüsi teinud spetsialistid, et
maapinna tühimike mõõtmine ja kaevanduskäikude stabiilsuse arvutuste kogemusega
ehitusgeoloogi poolt strekkide täitmise tehnoloogia ja tööde teostamise lahenduse
väljatöötamine vajab riigi poolt koordineerimist.
On ilmselge, et üksikud audittööd, mis on tellitud eraldi korteriühistute poolt, erinevate
kogemustega firmade poolt ei suuda hoida olukorra kontrolli all.
Hoonete lähiümbruses asuvate strekkide täitmine on eraldi arutlemist vajav teema, mis on
Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvamusel mõistlik lahendada ministeeriumi tasandil ja koostöös.
Antud olukorras peab käsitlema nii maa-alust ruumi, kui ka maapinnal asuvaid ehitisi.
Palume leida võimalus kokkusaamiseks, et otsustada vajalike teaduslike uuringute jätkamise
üle, mis aitaksid vähendada üldsuse muret tekkinud olukorra pärast.
Kokkusaamisele oleme valmis tulema teile sobival ajal.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ljudmila Jantšenko
linnapea
Rita Burenkova 337 8508,
[email protected]