Epp Kallaste
Janno Järve
Sten Anspal
2020
SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE OLULISEMATEST TULEMUSTEST ...................................................................... 3
1 MILLISEID PROBLEEME LOODETAKSE AMETITE KOONDAMISEGA LAHENDADA? ...................................... 6
2 TRANSPORDIVALDKONNA RAKENDUSASUTUSTE ÜLEVAADE ................................................................. 10
2.1 KOONDÜLEVAADE ASUTUSTEST ..................................................................................................................... 10
2.2 MAANTEEAMET ......................................................................................................................................... 10
2.3 VEETEEDE AMET ........................................................................................................................................ 16
2.4 LENNUAMET ............................................................................................................................................. 20
2.5 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI TRANSPORDI OSA ...................................................................... 24
3 MULTIKRITEERIUMANALÜÜS ................................................................................................................. 31
3.1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 31
3.2 HINNANGUD PROBLEEMIDE OLULISUSELE ........................................................................................................ 33
3.3 HINNANGUD STSENAARIUMIDE MÕJU SUURUSELE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL .................................................... 38
4 JÄRELEVALVE JA LOAMENETLUSTE TEENUSTE GRUPEERIMINE VÕIMALIKUS LOODAVAD ASUTUSES ..... 42
4.1 ASUTUSE FUNKTSIOONID JA TEENUSED ........................................................................................................... 42
4.2 ASUTUSE STRUKTUUR ................................................................................................................................. 43
4.3 ASUTUSE LOOMISEGA KAASNEVAD RISKID ....................................................................................................... 46
4.4 RAKENDUSÜKSUSE JA RAUDTEE KASUTAJATASUDE MÄÄRAJA PAIKNEMISE SOOVITUS REFORMI KORRAL ........................ 47
LISA 1. INTERVJUUDE NIMEKIRI ..................................................................................................................... 51
LISA 2. STSENAARIUMI S3 MULTIKRITEERIUMANALÜÜSI KOKKUVÕTE .......................................................... 53
2
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalas on neli transpordivalkdonna ametit –
Maanteeamet (MA), Lennuamet (LA), Veeteede amet (VA) ning Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet
(TTJA) – mis vastutavad transpordipoliitika rakendamise eest vastavalt maanteetranspordi, lennutrans-
pordi, veetranspordi ja raudteetranspordi valdkonnas. Ministeerium kaalub võimalusi transpordipoliitika
rakendustasandi restruktureerimiseks ning käesolev analüüs on selle protsessi üheks sisendiks.
Lähteülesande järgi on analüüsi eesmärk määratleda transpordiasutuste poolt täidetavad riikliku
järelevalve funktsioonid ja nendega seotud ressursid ning teha ettepanek transpordi riikliku järelevalve
funktsioonide täitja kohta. Lähteülesandes piiritletakse riiklik järelevalve korrakaitseseaduse ja valdkonda
reguleerivate õigusaktide mõistes järelevalvetegevustega, sh. riiklik- ja haldusjärelevalve ning väär-
teomenetlused. Muude funktsioonide (nt infrastruktuuri haldamine ja hooldamine) analüüs käesoleva
uuringu skoopi lähteülesande järgi ei kuulunud. Uuringu läbiviimise ajal toimus eesmärgis aga mõningaid
muudatusi.
Esmalt sai asutustes läbi viidud intervjuude põhjal kiiresti selgeks, et riikliku järelevalve määratlemine
transpordivaldkonna asutustes ei ole ühesugune. Osad asutused käsitlevad riiklikku järelevalvet kitsalt
teised laiemalt. Kitsamas tähenduses mõistetakse riiklikku järelevalvet korrakaitse seaduse järgi nii, et see
on eristatud lubade menetlusest. Korrakaitseseadus1 § 2 lg 4 sätestab, et riiklik järelevalve on korra-
kaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korra-
rikkumine. Korrakaitseseadus § 1 lg 8 järgi ei kohaldata korrakaitseseadust haldusorgani poolt tegevus-,
ehitus-, keskkonna- või muu loa andmise menetlustes. Kuigi korrakaitseseadust ei kohaldata loa-
menetlusele, mõistetakse laiemas tähenduses transpordi valdkonnas lubade menetlust samuti ohu
ennetamise tegevusena, millele järgneb järelevalve lubade nõuete jätkuva täitmise üle. Tegemist on ühe
lubade menetlemise ja riikliku järelevalvena määratletud teenuse alamprotsessidega, mida osad asutused
teineteisest ei erista. Seetõttu kaaluti riiklikku järelevalvet koondava asutusena kahte erinevat lahendust:
(1) riiklik järelevalve kitsas tähenduses (stsenaarium S1); (2) riiklik järelevalve laiemas tähenduses sh
loamenetlused, lubade nõuete täitmise jätkuv kontroll ja ohuhinnangute, vihjete jm põhine riiklik
järelevalve (stsenaarium S2).
Järelevalve ja loamenetluse teenuste kaardistamiseks saadeti transpordivaldkonna poliitika rakendus-
asutustele teenuste kaardistamise tabel. Kuna järelevalve ja loamenetluste teenuste ühtne määratlemine
ei olnud (asutuste erineva lähenemise tõttu järelevalvele) võimalik, siis jäeti asutustele vabadus
määratleda ise need teenused, mis loogiliselt stsenaarium 2 korral konsolideeritaks (iga asutuse kirjelduse
juures on toodud teenuste nimekiri, mille konsolideerimist kaalutakse). Kaardistuses oli eraldi väli, mille
järgi kavandati teenuste klassifitseerimine järelevalveks ja loamenetlusteks. Kuna analüüsi läbiviimise
periood oli väga lühike, siis oli lühike ka transpordivaldkonna asutustel teenuste kaardistamiseks antud
tähtaeg. Uusi andmeid selle aja jooksul koguda enamasti ei jõutud ning asutused kasutasid kaardistuse
sisendina juba olemasolevaid teenuste kaardistusi (näiteks teenusepõhise eelarvestamise sisendiks tehtud
kaardistusi). Selle tõttu on kaardistused küllaltki ebaühtlased ning ühtlustatud teenuste analüüsi
läbiviimine pole võimalik.
Lisaks üldisele teenuste kaardistusele olid lähteülesandes püstitatud eraldi analüüsiküsimused kahe
teenuse kohta:
1
Korrakaitseseadus. Vastu võetud 23.02.2011, RT I, 22.03.2011, 4, jõustumine 01.07.2014. Viimane red. RT I,
13.03.2019, 95
3
1) Millisel ajahetkel on mõistlik TTJAs asetseval rakendusüksusel viia rakendusüksuse funktsioonid
Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK)?
2) Kus peaks (eelpool kirjeldatud muudatuste kontekstis) paiknema raudtee kasutustasu määramise
teenus?
Enne kui otsustatakse, millised funktsioonid ja ressursid erinevate asutuste vahel ringi jagatakse, tuleb
selgeks teha, miks selline muudatus ette võetakse – millist probleemi me lahendame? Selle välja
selgitamiseks viidi asjasse puutuvates asutustes läbi intervjuud transpordi järelevalve teenuste eest
vastutavate isikutega (vt intervjuude nimekirja raporti Lisa 1). Kasutades intervjuudest saadud sisendit ja
kombineerides seda varasemate uuringute2 tulemustega pakkusid eksperdid välja probleemid, mida
transpordivaldkonna järelevalveasutuse loomine võiks aidata lahendada, aga ka probleemid, mis
ühendamise tõttu juurde tekivad. Kasutades seda loendit viidi läbi multikriteeriumanalüüs, mille käigus
hindasid transpordivaldkonna rakendusasutuste ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
transpordivaldkonna juhid nii loetletud probleemide olulisust kui seda, millist mõju transpordivaldkonna
reorganiseerimine nende probleemide lahendamisele avaldab.
Multikriteeriumanalüüsi tulemusena selgus, et järelevalve funktsioonide koondamine ühte asutusse on
halvem lahendus võrreldes praeguse olukorra jätkumisega, sõltumata sellest, kas järelevalvet mõista
kitsalt või laiemalt koos loamenetlustega. Olgu siiski mainitud, et kahest reformistsenaariumist eelistatum
on selline järelevalve funktsioonide koondamine, kus praegustest asutustest tõstetakse välja nii järelevalve
kui loamenetlused.
Uuringu teostamisega samal ajal oli kaalumisel ka kolmas lahendus transpordivaldkonna asutuste konsoli-
deerimiseks, mida käesoleva uuringu lähteülesanne ei käsitlenud. Selle kohaselt koondatakse kolm asutust
(LA, MA, VA) ja TTJAs olev raudteevaldkond ühtseks transpordipoliitika rakendusasutuseks. Kuna niisugust
lahendust või selle väikeseid variatsioone peeti kõige tõenäolisemaks tulevikustsenaariumiks, siis paluti
meil uuringu lõppfaasis ka see stsenaarium multikriteeriumanalüüsi kaasata. Seega määratleti
stsenaariumina S3 kõigi transpordivaldkonna funktsioonide ühendamine ühtsesse asutusse, jättes kõrvale
vaid need funktsioonid, mis ei saa ELi õiguse tõttu ühes asutuses paikneda (nt raudtee kasutustasu
määramine ja rongireisijate õiguste järelevalve). IT arenduste kohta eeldati, et nendega tegeleb
ühendasutus (mitte MKM). Kuna stsenaarium S3 lisandus uuringu lõppfaasis, siis on selle analüüsi
tulemused kajastatud uuringu lisas (vt Lisa 2. Stsenaariumi S3 multikriteeriumanalüüsi kokkuvõte), raporti
põhitekst lähtub sellest, et hinnatakse kahte stsenaariumit.
Hindamise tulemusena selgus, et ühe suure transpordivaldkonna asutuse loomine ehk stsenaarium 3 on
positiivse mõjuga võrreldes praeguse olukorraga. Stsenaariumit hinnatakse positiivselt, kuna see lahendus
järgib laiemat transpordi valdkonna arengusuunda modaalsuste ülese taristu ja liikuvuse planeerimisel.
Kuluefektiivsust on võimalik saavutada IT arenduste konoslideeritumast planeerimisest ja valdkonna
arengu hüvanguks on võimalik finantsvahendeid paindlikumalt planeerida ja kasutusele võtta. Ühtlasi
tähendab see, et suur ühendasutus on eelistatum lahendus kui ainult järelevalve või järelevalve ja
loamenetluste koondamine ühte üksusesse. Olgu mainitud, et lisaks plussidele on igal reformil alati ka
omad miinused. Neist olulisemaid oli kaks: transpordi „superasutuse“ tekkimine, kuhu liiga palju ülesandeid
delegeerides võib tekkida olukord, kus poliitikakujundamine on rohkem ühendasutuse kui ministeeriumi
käes ja liitumise tulemusena suurenev tööjõuvoolavus (kantud osaliselt hirmust, et lennundus- ja
2
Rehemaa, A., Papp, A. (2017) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala transpordivaldkonna ja
reformimeetmete analüüs. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium.
4
merendusidentiteet suures ühendametis lahustuvad), mis võib mõningate võtmespetsialistide lahkumise
korral tuua kaasa tõsiseid probleeme (sh näiteks lennujaama ajutise sulgemise).
TTJAs paiknev rakendusüksus (RÜ) on praegu üks Eesti efektiivsemaid. Selle üleviimine RTKsse on
uuringumeeskonna hinnangul mõistlik, kuna RÜde koondamine RTKsse langeb kokku üleriigilise üldisema
lähenemisega. Vastavalt RTKga läbiviidud intervjuule sooviksid nad rakendusüksuse üle võtta koos selle
praeguste töötajatega, et tagada kompetentsi säilimine ja vähendada võimalikke katkestusi RÜ töös. Kogu
protsessi kestuseks tuleks arvestada kuus kuud. Kuna RTKsse on juba koondatud erinevaid RÜsid, sh
taristuprojektide finantseerimisega tegelevaid, siis on RTKl olemas RÜde ülevõtmise kogemus ja
kirjeldatud protsessid ülevõtmiseks. RÜ RTKSsse üleviimise suurimaks riskiks on praeguse kompetentse ja
hästi toimiva meeskonna võimalik lagunemine, mille tõttu kannataks RÜ tegevuste efektiivsus. Seetõttu
on väga oluline, et mitte ainult ei loodaks võimalusi töötajatele RTKsse üle minemiseks vaid, et töötajad
ka sooviksid RTKsse üle minna. RÜ üleviimise tegevusi tuleks alustada esimesel võimalusel.
Raudtee kasutustasu määraja funktsioon, mis asub praegu TTJAs, peab olema eraldiseisev ja sõltumatu
reisijaõiguste üle järelevalvet teostavast asutusest, milleks on praegu MA. Seepärast tekitab transpordi-
valdkonnas asutuste ühendamine vajaduse tõsta teistest funktsioonidest eraldi kas kasutustasu määraja
või reisijaõiguste teostaja. Kasutustasu määraja funktsiooni tõstmist raudteeinfrastruktuuriettevõtja juurde
ei poolda ei konkurentsiamet ega ka infrastruktuuri ettevõtjad - konkurentsiameti hinnangul jääks sellisel
juhul hinnakontroll liialt nõrgaks, infrastruktuuriettevõtjate arvates suurendaks see oluliselt kohtu-
vaidluste arvu nende poolt kehtestatud tasude üle ning tulemuseks oleks tänasest vähem efektiivne
süsteem. Konkurentsiametit ei saa kasutustasu määrajaks panna, kuna Konkurentsiamet on reguleeriva
asutuse rollis ja see peab olema sõltumatu kasutustasu määrajast. Seega on mõislikud lahendused
järgmised3:
• kui järelevalve ja loamenetlused koondatakse kokku ja tõstetakse TTJAst eraldiseisvasse asutusse
koos kasutustasude määramise funktsiooniga, siis tuleks tarbijate õiguste tagamise järelevalve
tuua TTJAsse
• kui järelevalve ja loamenetluste koondamise tulemusena tekkiv üksus (sh raudtee kasutustasude
määraja ülesanded) on osa TTJAst, siis tuleks tarbijate õiguste tagamise järelevalve raudteel jätta
maantee infrastruktuuri haldamise ja hooldamisega tegelevasse asutusse.
Uuringu pooleteistkuulist ajalist kestust arvestades piiras uuringu teostaja pakkumuses analüüsi ulatust
võrreldes lähteülesandega. Seetõttu ei sisalda uuring mõjuanalüüse, võimalike teenuste üle andmise
hindamist erasektorile või regionaalset teenuste pakkumise muutmist.
Uuringu raport koosneb neljast peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate võimalikest probleemidest,
mida reformiga lahendada. Teine peatükk annab ülevaate analüüsitavatest asutustest ja järelevalve
funktsioonidest asutustes. Kolmas peatükk kirjeldab multikriteeriumanalüüsi metoodikat ja tulemusi.
Neljandas peatükis esitatakse üks lahendus teenuste struktureerimiseks uues asutuses (eeldusel, et
realiseerub stsenaarium S2) ning lahatakse RÜ ja kasutustasude paiknemise ettepanekuid.
3
Nende lahenduste väljapakkumisel on lähtutud vaid stsenaariumidest S1 ja S2. Olukorras, kus kõik asutused
koondatakse kokku (S3) võivad tekkida täiendavad probleemid – näiteks ei tohi raudtee ohutusasutuse (praegu
TTJA raudtee üksus) organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess sõltuda ühestki raudtee-
ettevõtjast, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, taotlejast ega hankeüksusest (EUROOPA PARLAMENDI JA
NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/49/EÜ, Art 16 lg 1). Kui ühendasutus peaks hakkama tegelema ka raudteevedude
(reisijavedu raudteel) hankimisega, siis võib see olla eelpool viidatuga vastuolus. Käesolev analüüs ei uuringud
ühendasutusse koondatavaid funktsioone piisava täpsusega, et sellistele küsimustele täpsemalt vastata, kuid
ühendamise käigus tuleb neile kindlasti tähelepanu pöörata.
5
Transpordivaldkonna asutuste ühendamise üldisemaks eesmärgiks on muuta riigivalitsemine tõhusamaks
ning toetada seeläbi Vabariigi Valitsuse 2019-2023 tegevusprogrammi poliitiliste prioriteetide
saavutamist. Dokumente, kus oleks välja toodud konkreetsemad probleemid, mida asutuste ühendamine
lahendada aitab, autorite käsutuses ei ole. Nende kaardistamiseks viisime MKMis ja selle haldusalas läbi
intervjuud (vt intervjuude nimekirja Lisa 1). Lisaks probleemide kaardistamisele, küsisime probleemide
kohta, mida asutuste tegevuse ümberkorraldamine võib kaasa tuua. Sarnased probleemid (kohati
sõnastatud kui võimalused sünergia tekitamiseks) on välja toodud ka 2017. aastal Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koostöös läbi viidud uuringus 4, mille
fookuses oli transpordivaldkonna rakendusasutuste restruktureerimine seoses riigireformiga.
Võimalikud probleemid, mida saaks paneeritavate muudatustega lahendada
1. Järelevalve, loamenetluste ning infrastruktuuri hooldamise ja haldamisega seotud tegevuste
elluviimine ühes asutuses võib tekitada huvikonflikte 5,6.
Praeguses teenuste korralduses on mõned olukorrad, kus sama isik või osakond menetleb lube ja
teeb hilisemat järelevalvet. Näiteks TTJA ohutusloa väljastamine ja järelkontroll ohutusloa
tingimuste täitmise üle või MA liiniveo lubade väljastamine ja järelevalve loatingimuste täitmise
üle. Lisaks väljastab Maanteeamet riigitee, mille omanikuõiguseid ta teostab, ehitamiseks
projekteerimistingimused, ehitusloa, korraldab riigitee ehitamise, ehitamise omanikujärelevalve
ja teostab järelevalvet tee ehitamise üle.
Intervjuudes ei toodud probleemina välja erinevate riiklike funktsioonide täitmisest tulenevat
konflikti asutuse sees. Teoreetiliselt võib siiski esineda olukordi, kus erinevate funktsioonide
täitmise tõttu saab mõni neist vähem tähelepanu. Võimalike teoreetiliste konstruktsioonidena
pakuti järgmisi:
a) Olukord, kus järelevalve menetluste käigus selgub, et loamenetluse käigus on ametnik teinud
vigu ning nende varjamiseks ei too ta ka järelevalve menetluse käigus välja loa saanud
ettevõtja tegevuses esinevaid puudusi;
b) MA nii infrastruktuuri omaniku ja ehitustööde tellija kui ka ehitusloa ja
projekteerimistingimuste väljastaja ning järelevalve teostajana võib tekitada olukorra, kus MA
võib teoreetiliselt kasutada järelevalve teostaja õigusi selleks, et saada oma soovidele
vastavaid tulemusi võlaõiguslikust ehituslepingust.
4
Samas.
5
Samas lk 67. Rehemaa ja Papp (2017, lk 67) viitavad võimalikule huvide konfliktile õnnetusjuhtumite uurimise
ja järelevalve vahel. „Olukord, kus intsidentide ja õnnetusjuhtumite uurimise juurdlusi uurivad ka järelevalvet
teostavad teenistujad, võib tekitada huvide konflikti ning mõjutada tehtavaid järeldusi. Lisaks suurendavad
huvide konflikti ohtu juurdluse läbiviimise ja järelevalve tegevuste struktuurne, eelarveline ja meeskondlik
seotus“.
6
Eversheds (2020) õiguslik analüüs tõi välja, et tegemist pole huvide konfliktiga selles tähenduses, et eraisikul
oleks ühte rolli täites erinevad vastandsuunalised (sh isiklikud) huvid. Tegemist on asutuste poolt täidetavate
erinevate funktsioonidega, mille täitmisel võib üks või teine funktsioon saada vähem täehelpanu. Vt täpsemalt
Kiil 1 lk 34.
6
2. Järelevalve ja loamenetluste toimumine neljas erinevas asutuses on (eriti uute) klientide jaoks segane 7.
Kõik neli asutust tegelevad oma valdkonnas kliendisuhtlusega, sealhulgas erinevate lubade
väljastamise, klientidelt saadava informatsiooni menetlemise ja klientide teavitusega. Inimestele,
kes puutuvad esimest korda transpordivaldkonna loataotlustega kokku (nt soovivad väikelaevajuhi
tunnistust või lennuki piloodiluba), võib olla alguses keeruline otsustada, kuhu oma sooviga
pöörduda. Eeltoodu puudutab ka seda, kui inimene soovib teada anda mingist transpordiga seotud
intsidendist või rikkumisest, mis võiks olla aluseks järelevalvemenetluse algatamisele.
Väheteadliku kliendi jaoks oleks lihtsam, kui kõike seda saaks teha läbi ühtse kontaktpunkti (nö
ühe ukse poliitika).
3. Järelevalve ja loamenetluste toimumine neljas erinevas asutuses on seda toetava IT arendamise ja
haldamise osas kulukam, kui ühes asutuses8.
Järelevalve ja loamenetluste läbiviimiseks on vaja tugiteenuseid, mida ühes-kahes suures asutuses
on võimalik pakkuda kuluefektiivsemalt kui neljas väiksemas asutuses. Suurt kokkuhoidu ei ole
näha ülejäänud tugiteenuste arvelt (nt Lennuametis ja TTJAs – on juba praegu tugiteenused
(personaliarvestus, raamatupidamine) tsentraliseeritud riigi tugiteenuste keskusesse ning IT
süsteemide eest hoolitseb MKM). Asutuste konsolideerimise positiivse mõjuna oodatakse ühtselt
planeeritud ja arendatud IT süsteemide efektiivsuse tõusu nii funktsionaalsuse kui
kuluefektiivsuse poole pealt.
4. Loamenetluste korraldus ja järelevalve kontseptsioon on erinevates asutustes erinev 9.
Praegu sisustavad erinevad transpordivaldkonna asutused järelevalvet mõnevõrra erinevalt. MAs
on järelevalve loamenetlusest lahutatud ning sellega tegelevad eraldisesivad struktuuriüksused.
LAs, TTJAs ja VAs on loamenetlused ja järelevalve integreeritud, sageli viib neid läbi üks ja sama
inimene. Ühe asutuse sees oleks järelevalve kontseptsiooni läbi arutamine ja ühtlustamine
lihtsam. Lisaks sellele annaks liitmine võimaluse asutuste parimatest praktikatest õppida ning
tõsta järelevalve- ja loamenetluse protsesside kliendisõbralikkust.
7
Samas lk 64. Rehemaa ja Papp (2017, lk 61) „Eraisikute lubade väljastamise kanalid ja kliendi osalusel toimuvad
protsessiosad on ametite lõikes erinevad, kuid neid on ühise kuvandi ja riigiga suhtlemise lihtsuse tagamiseks
võimalik teatud osas standardiseerida“. Sama väide on juriidilistest isikutest klientide kohta.
8
Samas. Rehemaa ja Papp (2017) viitavad mitmes kohas IT arenduste killustatusele ja selle ühendamisest
tulenevale sünergiapotentsiaalile (lk 37, tähis I-8, lk 38 tähis I-11, lk 104 tähis III-5, lk 106 tähised III-24, III-25,
III-26, lk 131 tähised IV-7, IV-8, IV-9). IT süsteemide arendust kui praegust väljakutset ja võimalikku ühtsema
süsteemi arendamisest tulenevat sünergiat mainiti enamikes intervjuudes, sh MKM juhtkonna intervjuus.
9
Samas lk. 103. Rehemaa ja Papp (2017, lk 103, tähis III-1) „ametite üleselt on eristatavad ühised tegevusliinid,
millega kõik vastava transpordiliigi osas tegelevad. Kuigi transpordiliikide lõikes on erinevad nii
järelevalveobjektid kui rahvusvahelised regulatsioonid, leidub riikliku järelevalve kui kontseptsiooni
arendamises ning avalike teenuste pakkumise arendamises ühisosi.“ Tervikuna riikliku järelevalve
kontseptuaalne ülevaatamine (kui palju järelevalvet ja kui palju kontrolli lubade väljastamisel, ennetust,
koolitamist vmt) ning ühtlasema lähenemise kujundamine järelevalvele üle erinevate transpordi valdkondade
toodi välja MKM ja MA intervjuudes
7
5. Modaalsuste ülest infrastruktuuri ja ühistranspordi planeerimist ei toimu10.
Ühte asutusse koondatuna on võimalik modaalsuste ülene transpordi planeerimine delegeerida
ministeeriumist rakendustasandile. Rakendustasandil korraldab ühistransporti praegu vaid MA
ning teised asutused sellega ei tegele.
Transpordivaldkonna ümberkorraldamise plaanide kohaselt jääks transpordi infrastruktuuri ja
ühistranspordi planeerimise kompetentsikeskus infrastruktuuri hooldamise ja haldamisega
tegelevasse asutusse. Kuna analüüsi keskmes on järelevalveasutuse loomine, siis seda mõju
põhiraportis pikemalt ei käsitleta. Mõju on aga arvesse võetud S3 multikriteeriumanalüüsis (vt Lisa
2. Stsenaariumi S3 multikriteeriumanalüüsi kokkuvõte).
6. Asutuste vahel on eelarveliste vahendite ümberjagamine keerukas11,12.
Ühe asutuse sees on tehniliselt lihtsam valdkondade ja funktsioonide vahel ressursse vastavalt
vajadusele ümber jagada.
Probleemid, mis võivad muudatuste tõttu tekkida või süveneda
1. Tugeva merendus- ja lennundusidentiteediga töötajad võivad pettuda reformis, mille tulemusena see
identiteet lahustub (neist saavad „tavalised“ transpordiametnikud) 13.
Lennuameti töötajate jaoks on tähtis, et nad töötavad „lennu“ ametis – see on osa nende
identiteedist. Sama kehtib ka merenduse kohta. Liikumine Lennuametist transpordi järelevalve
ja/või loamenetluste korraldamisega tegeleva asutuse väiksesse osakonda võib tunduda osadele
töötajatele identiteedist loobumisena. See võib viia töötajate lahkumiseni. Vähe levinud
kompetentsidega töötajate asendamine on keeruline.
2. Väiksemad asutused (ja nende tegevused) võivad suure asutuse sees saada vähem tähelepanu kui
seni14.
Vaatamata sellele, et osad asutused (nt Lennuamet) on praegu väikesed, on neil siiski oma eelarve,
mida nad oma äranägemise järgi kasutavad. Suurema asutuse osakonnana ei pruugi juhtkonna
prioriteedid ja tunnetus sellest, mida on vaja teha ja millele ressursse kulutada, langeda kokku
liituvate ametite juhtide nägemusega. Tulemuseks võib olla see, et lisaressursside asemel saavad
osad tegevused hoopis vähem ressursse.
10
Samas lk. 107 tähis III-30. Rehemaa ja Papp (2017) „ühistranspordi tõhus korraldus eeldaks kogu riikliku
ühistranspordi koordineeritud ja transpordiliigist sõltumata juhtimist rakendustasandi asutuse poolt. See asutus
või ameti kaalukas struktuuriüksus peaks omama kõigi transpordiliikide alast kompetentsi, tihedat
koostöövõrgustikku KOV-dega ja kes tugineb oma töös pidevale analüüsile.“ Lahendamist vajava probleemina
nimetati MKM intervjuus.
11
Samas. Rehemaa ja Papp (2017) viitavad sellele probleemile lk 37 tähis I-4 ja lk 58 tähis II-8 LA alarahastatuse
küsimus, lk 58 II-9 viitab järelevalve funktsiooni ühtlasema rahastuse tagamise vajadusele, lk 18 II-10 asutuste
vahel eelarvete muutmise ja ümber tõstmisega kaasnevale bürokraatiale. Mainiti probleemina MKM ja LA
intervjuudes.
12
Riigikontroll (2012) Teehooldetööd ja järelevalve nende üle. Riigikontrolli audit 3.02.2012 viitab teehoiu ja
teetööde järelevalve funktsiooni alarahastatusele.
13
Toodi välja MKM, LA ja VA intervjuudes.
14
Toodi välja LA intervjuus.
8
3. Järelevalve selge lahutamine loamenetlustest võib kaasa tuua kuluefektiivsuse vähenemise (mõlemat
teenust osutavat ametnikku ei saa jagada kahe asutuse vahel)15.
Nii lennunduses, raudteetranspordis kui merenduses on loamenetluse läbiviijad sageli ka hilisema
riikliku järelevalve teostajad. See on kuluefektiivne, kuna loamenetluse käigus kogutud infot saab
kasutada järelevalve teostamisel. Järelevalvetegevuste ja loamenetluste lahutamine eraldi
asutustesse tähendab, et järelevalve ja loamenetluse jaoks peab olema eraldi inimene ning tekib
kompetentside dubleerimine kahes asutuses.
Kui õnnestub järelevalve kontseptsioon üle vaadata ja ühtlustada asutuste vahel nii, et
põhitegevus ja järelevalve eraldatakse, siis on kompetentside dubleerimise oht väiksem ning tekib
võimalus efektiivsuse kasvuks.
4. Suure rakendustasandi asutuse teke nihutab jõudude tasakaalu ministeeriumi ja rakendusasutuste
vahel nii, et ministeeriumi tasandil on keeruline rakendustasandi tegevust juhtida.
Ministeeriumi ja rakendustasandi jõuvahekordade muutus võib pikas perspektiivis muuta
poliitikakujundamise keeruliseks – kui reformi tulemusena koondub sisukompetents rakendus-
tasandile, siis võib muutuda ministeeriumi tasandil keeruliseks nii poliitikakujundamine
(rakendustasandile selgitamine, miks peaks ühte või teist arengusuunda muutma) kui hea ülevaate
saamine sellest, mis rakendustasandil toimub.
5. Reformi läbiviimisega kaasnevad ühekordsed kulu
Reformide läbiviimise kulud sisaldavad nii reformi ühekordset rahalist maksumust kui ajutist
segadust organisatsioonide töös.
15
Toodi välja LA, VA, TTJA intervjuudes.
9
Transpordivaldkond on praegu korraldatud modaalsuste põhiselt nii, et igal transpordi alamvaldkonnal on
oma asutus. Veeteede Amet ja Maanteeamet tegelevad lisaks oma valdkonna loamenetluste ja järelevalve
korraldamisele ka valdkonna infrastruktuuri haldamise ja arendamisega. Raudtee ja lennunduse
valdkonnas on riikliku infrastruktuuri haldamine antud vastavalt ASile Eesti Raudtee ja ASile Tallinna
Lennujaam. Neli vaadeldavat asutust on väga erineva suurusega. Selle põhjuseks on ühelt poolt erinev
liiklussagedus ja teiselt poolt erinevused selles osas, kas infrastruktuuri planeerimise ja haldamise
funktsioonid asuvad teiste funktsioonidega asutuses või mitte. MA on teistest asutustest suurem nii eelarve
kui töötajate arvu poolest. Jättes kõrvale ELi struktuurivahendite jagamise TTJA kaudu, moodustab MA kogu
transpordivaldkonna asutuste eelarvest 92,6% ja töötajate arvust 56%. ELi struktuurifondide
finantseerimine on oluline rahastamisallikas, mis moodustab kogueelarvest 17%.
Tabel 1. Transpordivaldkonna asutuste eelarve ja töötajate arv 2019. aastal
Eelarve 2019 Välisvahendid Eelarve Eelarve jaotus Töötajate Töötajate
(eurot) 2019 (eurot) jaotus välisvahenditeta arv jaotus
31.12.2019
MA 321 410 000 76.2% 92.6% 531 56%
VA 18 708 102 4.4% 5.4% 258 27%
LA 1 574 580 0.4% 0.5% 34** 4%
TTJA 80 324 785 75 103 011* 19.0% 1.5% 123 13%
Kokku 422 017 467 100% 100% 946 100%
*TTJA tegevuskuludes sisalduvad toetused transpordisektori investeeringuteks 74 773 011 € MA-le, VA-le, MKM-ile, Tallinna
Lennuväljale jt.
**LA andmetel 32.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kõikide MKM haldusala transpordivaldkonna ametite raamatupidamist ja personaliarvestust teeb RTK. IT
tuge pakub TTJAle ja LAle MKM, VA ja MA IT haldus on nende enda korraldada.
Maanteeamet on MKMi valitsemisala asutus, mis tegeleb inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamise ning
liiklusohutuse tagamisega.
Maanteeameti põhiülesanded on16:
1) tingimuste loomine ohutuks, säästlikuks ja toimivaks liiklemiseks riigiteedel ning inimeste ja
sõidukite liikuvuse kavandamine;
2) riigiteede planeerimine ja korrashoid;
3) liiklusohutuse parandamine ja liikluskasvatuse korraldamine;
4) liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine;
5) liikluse ja ühistranspordi korraldamine;
6) järelevalve ja väärteomenetluse läbiviimine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest
õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja riikliku sunni kohaldamine;
16
Maanteeameti põhimäärus. Majandus- ja taristuministri määrus vastu võetud 16.10.2018 nr. 55, RT I,
19.10.2018, 3
10
7) õigusaktidest tulenevate andmekogude pidamine;
8) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate, arengukavade ja
õigusaktide väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;
9) riigi poliitika ja arengukavade elluviimine ameti tegevusvaldkonna piires;
10) riigi esindamine rahvusvahelises suhtluses ameti tegevusvaldkonna piires;
11) Eesti teede ajalugu, teede tehnika ja tehnoloogia ning liikluse arengut kajastava materjali
kogumine, teaduslik uurimine, säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine
teaduslikel, hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel.
MA 2019. aastal toimunud struktuurimuudatuse tulemusena jaguneb amet neljaks divisjoniks, mis
omakorda jagunevad osakondadeks ja talitusteks. Alljärgnev struktuurijoonis näitab MA jagunemist
osakondade tasemeni. Oranžiks värvitud osakondade sees on järelevalvele keskendunud talitused:
järelevalvekeskus õigusosakonna sees ja ühistranspordi järelevalvetalitus ühistranspordi osakonna sees.
11
Joonis 1. Maanteeameti struktuur (sulgudes töötajate arv)
Peadirektor (1)
Avalike teenuste
Riskijuht (1)
arendusjuht (1)
Sisekontrolör (1)
Strateegilise Eesti
planeerimise direktor Teehoiudirektor (1) Liiklusdirektor (1) Tugiteenused Maanteemuuseum
(1) (11)
Strateegilise
planeerimise Teehoiuarendamise Ühistranspordi
Õigusosakond (22)
direktori otsealluvus osakond (8) osakond (21)
(5)
Taristu arendamise Teehoiu korraldamise Sõidukite
Personaliosakond (7)
osakond (20) osakond (10) registriosakond (9)
Taristu haldamise Põhja teehoiu Ennetustöö osakond Avalike suhete
osakond (22) osakond (23) (12) osakond (6)
Strateegilise
Lääne teehoiu Infotehnoloogia
planeerimise osakond Eksamiosakond (34)
osakond (18) osakond (13)
(10)
Taristu teenuste Ida teehoiuosakond Finants- ja
Tehnoosakond (12)
osakond (17) (14) haldusosakond (31)
Lõuna teehoiu Klienditeenindus-
osakond (19) valdkond (125)
Liiklusjuhtimiskeskus
(7)
Teemaa osakond (16)
Allikas: autorite kohandatud MA kodulehe põhjal
Maanteeamet asub Tallinnas Teelise 4. Lisaks peakontorile on Maanteeametil 17 teenindusbürood üle
Eesti. Maanteeameti struktuuris jagunevad 17 teenindusbürood ja teehoiu osakond neljaks regiooniks:
põhja, lääne, ida, lõuna.
12
Maanteeametil on teeolude ja liikluspiirangute infotelefon lühinumbriga mobiililt helistamiseks 1510 ja
lauatelefonilt 6 140 500. Vihjeid õigusrikkumiste kohta saab saata meiliaadressil
[email protected]. Eraldi on
klienditeeninduse, teekasutustasu ja üldinfo telefonid ning meiliaadressid sõidukite ja juhilubade ning
teedealaste küsimuste jaoks.
Maanteeameti põhimääruses on põhiülesannete seas eraldi välja toodud järelevalve ja riikliku sunni
kohaldamine. Lubade menetlusi on Maanteeameti teenuste seas mitmeid ja need kuuluvad erinevate
põhiülesannete alla.
Järelevalve koondati 2019. aastal toimunud struktuurimuudatusega MA kahte struktuuriüksusesse.
Õigusosakonnas asuv üheksa töötajaga järelevalvekeskus tegeleb riikliku järelevalvega, mis on MA
kohustus ehitusseadustiku, liiklusseaduse ja autoveoseaduse järgi ning valdkonda reguleerivate MKM
määruste järgi. Ühistranspordi osakonnas olev 14 töötajaga ühistranspordi järelevalvekeskus teeb
ühistranspordi seaduses ette nähtud ja raudteeseaduses sätestatud reisijate õiguste ja kohustuste
järelevalvet.
Järelevalvekeskuse loomisega eraldati järelevalve põhiteenustest ja toodi ühte MA üksusesse. Praegu on
järelevalvekeskuse tehtav riiklik järelevalve klassifitseeritud tugiteenuseks. Eelnevalt oli järelevalve
erinevate põhiteenuste protsessi osa, sai vähe tähelepanu ning erines subjektiti, mille suhtes järelevalvet
tehti. Järelevalve koondamisega ühte üksusesse ühtlustati selle teostamise põhimõtted ja protsess. Samuti
vabanes seeläbi sisuteenuste pakkumiseks rohkem ressurssi ja järelevalvele tervikuna kuluv inimressurss
vähenes.
Ühistranspordi järelevalve on Maanteeametis kaudse põhiteenuse „Ühistranspordi korraldamine“ üheks
osaks ja ei ole eraldi teenusena kirjeldatud. Ühistranspordi järelevalve koondati Maanteeametisse 2018.
aastal maavalitsustest, kus sellega tegeles kokku 49 inimest. Ühistranspordi järelevalve koondamine ühte
asutusse võimaldas ühtlustada järelevalve üle Eesti, kuid kasutatava tööjõuressursi vähenemise tõttu
tehakse järelevalvet ka väiksemas mahus. Tööjõuressurss ühistranspordi järelevalvekeskuses on
varasemaga võrreldes oluliselt väiksem – kokku 14 inimest.
Tabel 2. Järelevalve teenuste tööjõuressurss ja paiknemine MA teenuste seas 2019. aastal
Teenuse Teenuse nimetus Teenuse liik Täistööajale taandatud
kood teenust pakkuvate töötajate
arv*
MA_43 Järelevalve korraldamine Tugiteenus 10
MA_44 Ühistranspordi korraldamine sh. Kaudne põhiteenus 19,9
Ühistranspordi järelevalve 14
*Sisemiste tugiteenuste pakkumise tööaega pole põhiteenusele liidetud
Allikas: Maanteeamet teenuste kaardistus, kategooria lisatud autori poolt
Erinevate lubade menetlusi ja kooskõlastusi on MAs väga palju. Transpordivaldkonna lubade menetluse,
kooskõlastuste ja järelevalve koondamisel ühte asutusse, pakkus MA, et kõik nende juriidilistele või
füüsilistele isikutele pakutavad otsesed põhiteenused kuuluvad sellesse kategooriasse.
Alljärgnevas tabelis on toodud MA teenused nende pakkumiseks vajaliku täistööajale taandatud töötajate
arvu järgi. Kõik teenused jagasime kahte kategooriasse selleks, et oleks võimalik neid hiljem jagada uue
loodava asutuse struktuuri järgi. Kategooria 1 viitab teenuse funktsioonile:
1) Lubade menetlus. Kui tegemist on regulaarsete või kliendi pöördumisel tehtavate ülevaatustega,
tehniliste järelevalvete vm sellisega, mis annab isikule, sõidukile, operaatorile, veosele vm loa või
õiguse tegutseda, kasutada, opereerida, siis on tegemist loamenetlusega. Isegi kui teenuse
13
nimetuses on järelevalve, siis klassifitseerisime selle loamenetluseks, kuna selle sama teenuse
raames väljastatakse muuhulgas luba.
2) Kooskõlastus
3) Järelevalve. Teenus klassifitseeritakse järelevalveks, kui see ei ole määratletud loamenetluse
teenuse osana. Teenus on klassifikatsiooni järgi järelevalve, kui see toimub järelevalve teostaja
initsiatiivil, mitte järele valvatava pöördumise peale nt regulaarse ülevaatuse või loa pikendamise
jaoks.
4) Infovahendus. Luba, kooskõlastust ega järelevalvet ei kaasne, tegemist on ainult info kogumise
või edastamisega.
5) Registrite täitmine, haldamine. Teenuse sisuks on registrikannete tegemine, registrite haldamine.
Kategooria 2 viitab subjektile või objektile, millele teenus on suunatud. Lubade menetlused ja vastavalt
järelevalve jagunevad laias laastus järgmisteks alamvaldkondadeks:
1) Infrastruktuur - infrastruktuuriga seotud kooskõlastused ja lubade menetlused
2) Sõiduk – sõidukite, laevade, lennukite, seadmete lubade menetlused
3) Veos - veoste lubade menetlused
4) Isikute lubade menetlused
a. Isik - füüsiliste isikute sõiduõiguse vm õiguse andmise load
b. Operaator - juriidiliste isikute opereerimise load ja lepingud, sh
i. Veoõigus ja opereerimise õigus
ii. Tehnoülevaatuste ja remontide teostamise õigus või haldusleping selle
teostamiseks
iii. Koolituste läbi viimise, eksamite teostamise või meditsiinilise läbivaatuse ja
tõendite väljastamise õigus
5) Liikluskorraldus – liikluse korraldamine, märkide väljastamine, ürituste kooskõlastamine jmt
Tabel 3. Otseste põhiteenuste tööjõuressurss 2019. aastal
Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1 Kategooria 2 Täistööajale
kood taandatud teenust
pakkuvate
töötajate arv*
Juhtimisõiguse taotlemine ja taastamine
teooria- ja sõidueksami sooritamise 52,7
MA_20 tingimusega. luba isik
Sõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele
38,3
MA_34 vastavuse kontroll luba sõiduk
MA_42 Kliendi infopäringule vastamine infovahendus liikluskorraldus 28,0
Sõiduki registriandmete muutmine, mh
27,0
MA_15 omanikuvahetuse vormistamine. register sõiduk
MA_13 Sõiduki registreerimine liiklusregistris register sõiduk 22,4
Õiguste taotlemine tehnovõrgu ja -rajatise
9,9
MA_4 ehitamiseks riigitee maaüksustele. kooskõlastus infrastruktuur
Teabenõudele, märgukirjale,
9,3
MA_41 selgitustaotlusele vastamine. infovahendus liikluskorraldus
Tee registreerimine ja andmete muutmine
6,9
MA_6 teeregistris ning kasutajatoe osutamine register infrastruktuur
Nõusoleku taotlemine tegevuseks riigitee
6,1
MA_2 kaitsevööndis kooskõlastus infrastruktuur
Juhtimisõigust tõendava dokumendi
5,4
MA_21 vahetamine ja asendamine luba isik
14
Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1 Kategooria 2 Täistööajale
kood taandatud teenust
pakkuvate
töötajate arv*
Seisukoha taotlemine planeeringu
koostamiseks ja kooskõlastuse taotlemine 3,5
MA_1 planeeringule. kooskõlastus infrastruktuur
MA_3 Ristumiskohtade ehitamine kooskõlastus infrastruktuur 3,5
Päring teega seotud andmete väljastamiseks
3,3
MA_7 teeregistrist register infrastruktuur
Sõiduki ajutine või lõplik liiklusregistrist
3,3
MA_16 kustutamine register sõiduk
Loa taotlemine tee kasutamiseks
3,1
MA_11 liiklusväliseks tegevuseks luba liikluskorraldus
Sõiduki perioodilise tehnonõuetele vastavuse
3,1
MA_35 kontroll (tehnoülevaatus) luba sõiduk
Liiklusregistrist sõiduki-ja juhtimisõiguse
3,0
MA_14 andmete väljastamine register sõiduk
Suur- ja raskeveoste erilubade ja liikluskeelu
2,9
MA_37 alaste lubade taotlemine. luba veos
MA_38 Liiklusinfo edastamine liiklejateni infovahendus liikluskorraldus 2,8
MA_33 Tüübikinnituse taotlemine luba sõiduk 2,5
Liiklusväliste teabevahendite ja
liikluskorraldusvahendite paigaldamisega
2,2
seotud loa ning nõusoleku taotlemine
MA_9 riigiteele või teekaitsevööndisse. luba liikluskorraldus
MA_18 Veesõiduki registreerimine register sõiduk 2,2
Kasutamise keelumärgete, registerpantide ja
informatiivsete märgete seadmine ja 1,6
MA_12 kustutamine sõidukitel. register sõiduk
MA_19 Digitaalse sõidumeeriku kaardi taotlemine. luba sõiduk 1,6
Mootorsõidukijuhi juhendamise õiguse
1,5
MA_23 taotlemine luba isik
MA_26 Autojuhi pädevustunnistuse taotlemine luba isik 1,3
Riigisiseste kaugbussiliinilubade taotlemine
1,2
MA_40 ja sõiduplaanide kinnitamine luba operaator
MA_31 Sõiduki ümberehituse taotlemine. luba sõiduk 1,1
Teekasutustasu taotlemine veoautole ja selle
0,9
MA_5 haagisele avaliku tee kasutamiseks luba sõiduk
MA_28 Autojuhi ADR koolitustunnistuse taotlemine luba isik 0,8
MA_17 Numbrimärgi duplikaadi tellimine muu sõiduk 0,7
MA_25 Väikelaeva- ja jetijuhi tunnistuse taotlemine luba isik 0,6
ATP (kiiresti rikneva veose) tunnistuse
0,5
MA_32 taotlemine luba veos
Mootorsõidukijuhi õpetamise õiguse
0,4
MA_29 taotlemine luba isik
Juhtimisõiguse peatamine, äravõtmine,
kehtetuks tunnistamine ja juhiloa 0,3
MA_22 loovutamine luba isik
Reguleerija koolitajana tunnustamise
taotlemine ja välisriigi reguleerija
0,3
kutsekvalifikatsiooni tunnustamise
MA_36 taotlemine luba isik
Liikluskorraldusvahendite katseliste lubade
0,2
MA_8 väljastamine luba liikluskorraldus
Ohtlike veoste veo ohutusnõuniku
0,1
MA_27 koolitustunnistuse taotlemine luba isik
MA_30 Vedurijuhiloa taotlemine luba isik 0,1
15
Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1 Kategooria 2 Täistööajale
kood taandatud teenust
pakkuvate
töötajate arv*
Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise
0,0
MA_10 taotlemine kooskõlastus isik
Taotluse esitamine jalgratturi juhiloa
0,0
MA_24 väljastamiseks. luba isik
MA_39 Ühistranspordialase info taotlemine infovahendus liikluskorraldus 0,0
Kokku 254.3
Allikas: Maanteeameti teenuste kaardistus, kategooria lisatud autori poolt
Lisaks otseteenusteks olevatele lubade, kooskõlastuste, infovahenduste ja registrite haldamise teenustele
on lubade menetlusi Maanteeametis ka kaudsete teenuste sees. Näiteks on kaudse teenuse „taristu
ehitamine ja remontimine“ teenuse sees EHSi järgi projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamine.
Kuna MA väljastab need iseendale, siis on need ühe teenuse sees.
Teenuste kaardistuse järgi kasutab Maanteeamet kõigi oma teenuste pakkumiseks kokku 525,3 täistööajale
taandatud töötaja tööaega, sh 108 töötaja tööaeg, mis kulub juhtimise ja tugiteenuste pakkumiseks. 254,3-
st täistööajale taandatud põhiteenuseid pakkuvast töötajast tegelevad 42 MA otseste põhiteenusega ehk
teenuste pakkumisega juriidilise või füüsilise isiku pöördumise alusel.
Tabel 4. Maanteeameti teenuste tööjõuressurss 2019. aastal
Teenuste kategooria Täistööajale taandatud töötajate arv
Juhtimise- ja tugiteenused 108
Sh. järelevalve 10
Otsesed põhiteenused 254,3
Kaudsed põhiteenused 163
Sh ühistranspordi järelevalve 14
Teenused kokku 525,3
Allikas: Maanteeameti teenuste kaardistus, autori arvutused
Seega loamenetluste, kooskõlastuste ja järelevalvega tegeleb Maanteeameti töötajaskonnast 278,3
inimest (254,3+10+14) ehk 53%. Põhiteenuste pakkumisega tegelevatest inimestest on see aga 66,7%.
Kitsalt järelevalvega tegelevad 24 töötajat moodustavad aga kõigist töötajatest (525,3) 4,5% ja
põhitegevusega tegelevatest töötajatest (417,3) 5,8%.
Veeteede amet täidab seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses
juhtimisfunktsiooni, teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi ohutu ja turvalise veeliikluse
tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel. Tegevuse eesmärk on riigi
majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine.
Veeteede ameti põhiülesanded on järgmised17:
1) riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate
nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine;
17
Veeteede Ameti põhimäärus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus vastu võetud 12.02.2003 nr
34, RTL 2003, 27, 403 jõust. 01.03.2003. viimane red. RT I, 05.09.2014, 5
16
2) tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel
sisevetel;
3) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute
tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sh eestikeelse terminoloogia täiustamine;
4) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade
väljatöötamisel; oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh
osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
VAl on kolm põhiteenuste pakkumisega tegelevat struktuuriüksust: meresõiduohutuse teenistus (MOT),
hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus (HNT), laevaliikluse korraldamise osakond. Sisemiste
tugiteenuste pakkumine on koondatud üldteenistusse. Teenistuste koosseisus on osakonnad, bürood ja
eriotstarbeline laevastik. Oranžiga on joonisel näidatud need osakonnad, mille tegevuste seas on teenuste
kaardistuses märgitud kooskõlastuste ja loamenetluste või järelevalvega seotud teenused.
Joonis 2. Veeteede Ameti struktuur (sulgudes töötajate arv)
Peadirektor (1)
Kommunikatsiooni-
juht, nõunik , Arendusosakond (2)
välissuhete juht (3)
Juhtimissüsteemide
osakond (2)
Hüdrograafia ja Laevaliikluse
Mereseõiduohutuse
navigatsioonimärgis Üldteenistus (2) korraldamise
teenistus (2)
tuse teenistus (1) osakond (1)
Laevade järelevalve Laevateede osakond
FInantsosakond (5)
osakond (17) (5)
Väike- ja
Hüdrograafia Juriidiline osakond
siseveelaevade
osakond (13) (2)
osakond (8)
Sadamate
Kartograafia Persoanliosakond
järelevalve osakond
osakond (18) (2)
(4)
Meremeeste
Navigatsioonimärgis Tugiteenuste
diplomeerimise
tuse osakond (25) osakond (10)
osakond (10)
Laevastikuosakond
(5+laevade
Haldusosakond (6)
meeskond ca 90
inimest)
IT osakond (10)
Allikas: autorite kohandatud VA kodulehe põhjal
17
Veeteede Ameti laevastikku kuulub 12 laeva pluss kaatrid18. Ameti kontorid asuvad Tallinnas aadressidel
Lume 9 (meresõiduohutuse teenistus, sh meremeeste diplomeerimise osakond), Valge 4 (hüdrograafia ja
navigatsioonimärgistuse teenistus) ja Valge 3 (laevaliikluse korraldamise osakond),Tartus, Väike-Turu 4,
Haapsalus Uus Sadama 2, Pärnus Merekalda 16, Kuressaares Pärna 6 ja Rohuküla hooldusbaas. Lisaks on
VA kaks sadamat: Hundipea sadam Tallinnas ja Väike-Turu sadam Tartus.
Häiretest navigatsioonimärkide töös, laevaliiklusele ohtlikest olukordadest või meresõiduohutuse alasest
õigusrikkumisest, reostusest ja turvaintsidentidest saab Veeteede Ametile teatada telefonil 6205665 ja e-
postil
[email protected]. Turvaintsidentidest teavitamiseks on meiliaadress:
[email protected].
Järelevalve ja lubade menetluse teenused ei ole Veeteede Ametis selgelt eristatud teenuste kategooriad.
Samuti on keeruline eristada riiklikku järelevalvet muust (nt laevade tehnilisest) järelevalvest, kuna
mõlemad on korrakaitseorgani tegevused eesmärgiga ennetada ohtu. Selle tõttu pole eraldi (riikliku)
järelevalve teenust kujundatud, vaid see on valdavalt integreeritud sisuteenuste sisse.
Järelevalve on nii MOT kui HNT ülesannete seas. Põhimääruse § 1 lg 1 p 1 järgi on MOT ülesannete hulgas
nii riikliku järelevalve teostamine õigusaktidest tulenevate ohutut veeliiklust ja mereturvalisust
reguleerivate nõuete täitmise üle laevades, väikelaevades, ettevõtetes, asutustes ja sadamates, aga samuti
merekeskkonna kaitse laevade tehnilise järelevalve osas ning laevaõnnetuste juurdlus õigusaktidega
sätestatud juhtudel. HNT ülesannete hulka kuulub muuhulgas järelevalve veeteede vastavuse üle
õigusaktide nõuetele. Selle tõttu ei ole väga lihtne eristada järelevalve teenust lubade menetluste ja
kooskõlastuste teenustest.
Veeteede Ameti teenuste nimekiri, mis hõlmab loamenetlusi, kooskõlastusi ja järelevalve tegevusi, sh
nendega seotud registreid, on alljärgnevas tabelis.
Tabel 5. Järelevalve, lubade menetluste, kooskõlastuste ja nendega seotud registrite teenuste tööjõuressurss 2019. aastal
Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1* Kategooria 2* Täistööajale
kood taandatud
teenust
pakkuvate
töötajate
arv
Tehnilise järelevalve teostamine Eesti riigilippu
kandvate laevade üle (merel kasutatavad laevad
kogupikkusega 12 meetrit ja enam ning reisi- ja
VA_14 lootsilaevad olenemata kogupikkusest) luba sõiduk 12
Meresõidudiplomite, kutsetunnistuste ja
VA_23 kinnituslehtede väljastamine luba isik 4,95
Eesti sadamaid külastavate välisriigi lippu kandvate
VA_15 laevade kontrollimine Järelevalve sõiduk 3,5
Tehnilise järelevalve teostamine Eestis
registreeritud siseveelaevade ja alla 12-meetrise
VA_18 kogupikkusega laevade üle luba sõiduk 3,2
Mereõppeasutuste ja laevaagentuuride tegevusloa
VA_25 taotluste menetlemine, tegevuslubade väljastamine luba operaator 2,95
Väikelaevade ülevaatuse teostamine MSOS-s
VA_20 sätestatud juhtudel luba sõiduk 2,8
VA_13 Sadamaregistri arendamine ja kannete menetlemine register infrastruktuur 1,5
VA_22 Meremeeste registri pidamine register isik 1,35
18
Veeteede Amet. Mereviki (link kontrollitud 29.01.2020)
18
Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1* Kategooria 2* Täistööajale
kood taandatud
teenust
pakkuvate
töötajate
arv
Väikelaevadega seotud tegevusloa taotluste
VA_21 menetlemine luba operaator 1,2
Sadamate ja sadamarajatiste turvaülevaatuste
VA_12 läbiviimine ja nõustamine luba infrastruktuur 1,1
Laevapereta prahitud laevade registri ja
riigihaldusülesandeid täitvate laevade (RHÜT
laevade) andmete kogu pidamine ning Eestis
registreeritud laevanimede ja kalalaevade
VA_16 pardanumbrite nimekirja pidamine register sõiduk 1
Sadamate veeliikluse ohutuse alaste ülevaatuste
VA_10 läbiviimine ja nõustamine Järelevalve infrastruktuur 0,87
Ehitustegevuse veeteel või
navigatsioonimärkide mõjupiirkonnas
VA_3 kooskõlastamine kooskõlastus infrastruktuur 0,85
Järelevalve teostamine väikelaevade kasutamise
VA_19 nõuete täitmise üle Järelevalve sõiduk 0,8
Laevaõnnetuste juurdlus ja lootsimise nõuete
VA_24 rikkumiste menetlemine Järelevalve liikluskorraldus 0,65
VA_6 Navigatsioonimärgistuse kooskõlastamine kooskõlastus liikluskorraldus 0,5
Merendusettevõtete tegevusloa taotluste
VA_17 menetlemine luba operaator 0,5
Tegevusluba omavate hüdrograafiliste
mõõdistustööde tegijate mõõdistustööde
kavandite kooskõlastamine ning
VA_2 mõõdistusaruannete heakskiitmine kooskõlastus infrastruktuur 0,4
VA_8 Hoonestusloa taotluste kooskõlastamine kooskõlastus infrastruktuur 0,4
Navigatsioonimärgistuse nõuetele vastavuse
VA_9 kontrollimine Järelevalve liikluskorraldus 0,27
Veeteel toimuvate tegevuste ja ürituste
VA_4 kooskõlastamine kooskõlastus liikluskorraldus 0,13
VA_7 Sadama akvatooriumite kooskõlastamine kooskõlastus liikluskorraldus 0,08
VA_11 Mereuuringuloa andmise kooskõlastamine kooskõlastus liikluskorraldus 0,08
Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri
või muude seadmete veeteele paigaldamise
VA_5 kooskõlastamine kooskõlastus liikluskorraldus 0,05
Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemiseks
esitatud tegevusloataotluste registreerimine,
taotleja vastavusele hinnangu andmine ja
VA_1 tegevusloa ettevalmistamine kooskõlastus infrastruktuur 0,01
Kokku 41,14
*Kategooria määramise selgitust vt Maanteeameti teenuste tabeli eest lk 14
Allikas: Veeteede Ameti teenuste kaardistus, kategooria lisatud autori poolt
Kokku on loamenetluste, kooskõlastuste, järelevalve ja seonduvate teenustega hõlmatud 41,14 töötaja
täistööajale taandatud töötaja tööaeg. See moodustab kogu töötajate arvust ca 16%. Kitsalt järelevalve
teenuseid pole eristatud, seetõttu ei saa ka kitsalt järelevalve teenustega hõlmatud töötajate arvu ega
osakaalu otseselt välja tuua.
19
Lennuamet täidab juhtimisfunktsiooni ja teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi
tsiviillennunduses. Ameti tegevuse eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine tsiviillennunduse
valdkonnas ja lennuohutuse tagamine.
Lennuameti põhiülesanded põhimääruse järgi on järgmised19:
1) riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate
nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni rakendamine ning väärtegude kohtuväline
menetlemine;
2) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute
tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sh eestikeelse terminoloogia täiustamine;
osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade
väljatöötamisel;
3) oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine
rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
4) Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad. Lisaks kuuluvad ameti struktuuri ka teenistujad, kes ei
ole ühegi osakonnad teenistujad ning kes alluvad vahetult peadirektorile.
Lennuameti struktuuriüksusteks on osakonnad. Alloleval joonisel on oranžiga märgitud osakonnad, mille
tegevuste seas on riiklik järelevalve. Kõik neli osakonda tegelevad lubade väljastamise ja järelevalve
teenustega, mis moodustabki lennuameti põhitegevuse.
19
Lennuameti põhimäärus Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus vastu võetud 31.07.2006 nr 37, RTL
2006, 62, 1132, viimane red. RT I, 08.11.2016, 10.
20
Joonis 3. Lennuameti struktuur (sulgudes töötajate arv)
Peadirektor (1)
Personali- ja
Lennundusohutusnõunik
kommunikatsiooni-
(1)
spetsialist (1)
Dokumendi- ja
Juhtimissüsteemide
teabehalduse spetsialist
vaneminspektor (1)
(1)
Finants-haldusspetsialist
Õigusnõunik (2)
(1)
Lennuliiklusteeninduse
Lennutegevuse osakond Lennundustehnika Lennundusjulgestuse
ja lennuväljade osakond
(8) osakond (7) osakond (3)
(6)
Allikas: autorite kohandatud Lennuameti kodulehe põhjal
Lennuameti kontor asub Tallinnas Lõõtsa 5. Teavitamiseks tähelepanekute kohta lennutegevuses, mis
võivad kaasa aidata lennuohutuse tagamisele on kodulehel toodud telefoni number: 56216499 ja
elektrooniline teavituse vorm.
Järelevalve ja lubade menetluste teenused ei ole Lennuametis selgelt eristatud teenuste kategooriad.
Loamenetluses teostatakse kohapealset kontrolli, mis on analoogne riiklikku järelevalvega. Loamenetluse
järgne järelevalve jaguneb plaaniliseks (seadusest tulenev kohustuslik järelevalve) ja ohuhinnangul
põhinevaks riiklikuks järelevalveks. Seetõttu pole eraldi (riikliku) järelevalve teenust kujundatud. Valdav
osa tabelis nimetatud teenustest sisaldab nii lubade väljastamist kui selleks vajalike nõuete kontrolli ja
hilisemat järelevalvet nõuete täitmise üle. Üksikud teenused on sellised, mille korral teostatakse ainult
pistelist või ohuprognoosipõhist järelevalvet (nt õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse monitooring).
Tabel 6. Järelevalve, lubade menetluste, kooskõlastuste ja nendega seotud registrite teenuste tööjõuressurss 2019. aastal
Teenuse kood Teenuse nimetus Kategooria 1** Kategooria 2** Täistööajale
taandatud
teenust
pakkuvate
töötajate
arv*
Lennunduslubade järelevalve teenuse
LA_LT_FCL_37 osutamine luba isik 1,98
21
Teenuse kood Teenuse nimetus Kategooria 1** Kategooria 2** Täistööajale
taandatud
teenust
pakkuvate
töötajate
arv*
Lennuvälja või kopteriväljaku
sertifikaadi järelevalve teenuse
LA_LLTLV_ADR_21 osutamine luba infrastruktuur 1,09
Aeronavigatsiooniteenuse osutaja
sertifikaadi järelevalve teenuse
LA_LLTLV_ANS_22 osutamine luba operaator 1,09
Õhusõidukite perroonikontrolli (SAFA;
LA_LT_RAMP_31 SACA; SANA) teostamine luba sõiduk 1,05
LA_LT_UAS_32 Drooni käitaja järelevalve (alates 2022) luba operaator 1,00
Õhusõiduki registreerimine ja
lennukõlblikkuse järelevalve (sh CofA ja
LA_AIR_17 ARC) luba sõiduk 0,76
Pilootide koolitusorganisatsioonide
LA_LT_FCL_35 järelevalve teenuse osutamine luba operaator 0,67
LA_LT_OPS_28 Lennuettevõtja (AOC) järelevalve luba operaator 0,55
Eriloa järelevalve (Specific Approval, DG,
LA_LT_OPS_29 RVSM, PBN, etc.) luba operaator 0,55
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni järelevalve (part M ja
LA_AIR_11 siseriiklik) luba operaator 0,52
Lennujuhtide koolitusorganisatsiooni
sertifikaadi järelevalve teenuse
LA_LLTLV_ATCO_19 osutamine luba operaator 0,47
Järelevalve Lennuinformaatori,
LA_LLTLV_ATCO_20 lennujuhi (sh õpilase) lubade üle luba isik 0,47
Hooldusorganisatsiooni järelevalve
LA_AIR_10 (part 145 ja siseriiklik) luba operaator 0,44
Lennujuhtimis- ja
raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi
LA_LLTLV_ANS_23 järelevalve teenuse osutamine luba sõiduk 0,36
Lennundusjulgestusalane järelevalve
kokkuleppeliste esindajate üle. Lubade
LA_SEC_1 väljastamine. luba operaator 0,33
Lennundusjulgestusalane järelevalve
pardavarude kokkuleppeliste tarnijate
LA_SEC_2 üle. Lubade väljastamine luba operaator 0,33
Lennundusjulgestusalane järelevalve
LA_SEC_3 tuntud saatjate üle luba operaator 0,33
Lennundusjulgestusalane järelevalve
LA_SEC_4 ACC3 staatust omavate ettevõtete üle luba operaator 0,33
Lennundusjulgestusalane järelevalve
LA_SEC_5 aeronavigatsiooniteenuse osutaja üle luba operaator 0,33
Lennundusjulgestusalane järelevalve
lennuettevõtjate (Eesti AOC holderid)
LA_SEC_6 üle luba operaator 0,33
Välis-lennuettevõtjate järelevalve
LA_SEC_7 (mitte Eesti AOC holderid) luba operaator 0,33
Lennundusjulgestusalane järelevalve
LA_SEC_8 lennuvälja käitajate üle luba operaator 0,33
Lennundusjulgestusalane järelevalve
julgestusalaste koolituse pakkuja üle
LA_SEC_9 Kaudne järelevalve läbi tunnustamise ja luba operaator 0,33
22
Teenuse kood Teenuse nimetus Kategooria 1** Kategooria 2** Täistööajale
taandatud
teenust
pakkuvate
töötajate
arv*
kolmandate osapoolte/koolituskava
kasutajate järelevalve
Lennundusmeditsiinikeskuste
LA_LT_MED_39 järelevalve teenuse osutamine luba operaator 0,33
Lennundusarstide järelevalve teenuse
LA_LT_MED_40 osutamine luba isik 0,33
Tervisetõendite järelevalve teenuse
LA_LT_MED_41 osutamine luba isik 0,33
Mitte-ärilise
lennutegevusorganisatsiooni
LA_LT_OPS_26 (Deklarantide) järelevalve luba operaator 0,27
Kõrge riskitasemega ärilise erilennu (HR
LA_LT_OPS_27 SPO) järelevalve luba operaator 0,27
Lennundustehniliste töötajate loa (AML)
LA_AIR_15 järelevalve luba isik 0,26
järelevalve müraga seotud küsimuste
LA_LLTLV_ENV_24 üle (sh kaebused) järelevalve liikluskorraldus 0,18
Lennuotsingu- ja päästetööde
LA_LLTLV_SAR_25 korraldaja järelevalve järelevalve liikluskorraldus 0,18
Lennunduse erialakeele oskustaseme
LA_LT_FCL_33 testija sertifikaadi järelevalve luba operaator 0,17
Koolitusorganisatsiooni (deklarandi)
LA_LT_FCL_34 järelevalve luba operaator 0,17
Kontrollpiloodi järelevalve teenuse
LA_LT_FCL_36 osutamine luba isik 0,17
Lennutreeningseadmete järelevalve
LA_LT_FSTD_38 teenuse osutamine luba sõiduk 0,17
Tootjaorganisatsiooni (part-21)
LA_AIR_13 järelevalve luba operaator 0,13
Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse
LA_AIR_14 monitooring (ACAM) luba sõiduk 0,13
Lennundustehnilise personali
koolitusorganisatsiooni (part-147)
LA_AIR_12 järelevalve ja sertifitseerimine luba operaator 0,11
LA_AIR_16 Õhusõiduki Lennuloa menetlus luba sõiduk 0,06
LA_AIR_18 Mürasertifikaadi järelevalve luba sõiduk 0,04
Mitte-EASA õhusõiduki käitamise
LA_LT_OPS_30 tegevusloa taotlemine luba sõiduk 0,00
Kokku 17,3
* Lennuametil ei ole kaardistatud täistööajale taandatud töötajate tööaega, mis teenuste pakkumisele kulub. Lennuamet
andis teenuste kaardistuses töötajate ametikohad ja mõne teenuse korral konkreetsete töötajate nimed, kes teenuse
pakkumisel osalevad. Töötajate arv on leitud autorite poolt osakonna töötajate ja konkreetsete töötajate poolt täidetavate
teenuste jagamise teel, kasutades eeldust, et töötajal kulub kõikidele teenustele võrdne tööaeg. Sisemiste tugiteenuste ja
ainult loa menetlemiste teenuste tööaega pole teenustele jagatud.
**Kategooria määramise selgitust vt Maanteeameti teenuste tabeli eest lk 14
Allikad: Lennuameti teenuste kaardistus, kategooria lisatud ja täistööajale taandatud töötajate arvud arvutatud autorite poolt
Lisaks teenustele, mis on sisult järelevalve või lubade menetlemine koos järelevalvega, on Lennuametil
mõned kooskõlastuste ja liikluskorralduse ning infohalduse teenused. Nende teenuste hinnanguline
põhitöötajate tööjõukulu on 2,13 täistööajale taandatud töötaja tööaeg ja teenused ise on järgmised:
23
1) Lennuvälja lähiala, lennuvälja või kopteriväljaku ja üle 45 m kõrguste ehitiste planeeringute ja
ehitusprojektide kooskõlastamise taotlemine (NB! Kooskõlastuse taotlemine toimub EHRis)
2) Õhupallide, taevalaternate, ilutulestike jms. kooskõlastamise taotlemine;
3) Erinevate õhuruumiosade kehtestamine;
4) Piirangualade, ohualade, keelualade, looduskaitsealad jne. kooskõlastamine;
5) Lennuprotseduuride heakskiitmine (sh marsruudid);
6) Aeronavigatsiooniteabe loomine, haldamine ja kooskõlastamine;
7) Lennuettevõtjate CO2 seirekavade heakskiitmine.
Põhiteenuste pakkumisega tegeleb seega Lennuametis 19,43 täistööajale taandatud tööajaga töötajat, mis
moodustab 57% 2019. aasta lõpu töötajate arvust Lennuametis. Praeguse alamehitatuse ja lennunduse
kasvu tõttu on töötajate vajadus suurem, kui praegu kasutatav ressurss. Lennuameti Euroopa Lennuohutus-
agentuuriga (EASA, European Aviation Safety Agency) kooskõlastatud hinnangul oleks praeguste ja kahe
aasta jooksul lisanduvate teenuste pakkumiseks vaja lisaks praegusele 13 inimese täistööaega20.
Lennuametile pakub raamatupidamise ja personaliarvestuse teenust Riigi Tugiteenuste Keskus ja
infotehnoloogilist tuge nii registrite ja IT süsteemide arendamiseks kui töökoha halduseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas
tegutsev valitsusasutus, mis täidab ülesandeid järgmistes tegevusvaldkondades21:
1) tarbimiskeskkond – tarbijale kauba või teenuse pakkumine ja müümine või muul viisil turustamine
kaupleja poolt ning tarbija ja kaupleja vahelise vaidluse kohtuvälise lahendamise korraldamine;
2) infoühiskond – raadiosagedusressursi haldus, elektroonilise side ja meediateenused, sideturu
reguleerimine;
3) tehiskeskkond – toodete, seadmete ja paigaldiste ohutus, raudtee ohutus, kaevandamise ohutus,
kemikaaliohutus, järelevalve laskemoona ja lahingumoona käitlemise üle, lõhkematerjalide ja
pürotehnika ohutus ning legaalmetroloogia, ehitiste ohutus, ligipääsetavus ning ehitusvaldkonna
tegevusõiguse andmine ja transport.
Transpordivaldkonna ametite ühendamise ja käesoleva uuringuga seonduvad eeskätt TTJA järgmised põhi-
määrusejärgsed ülesanded, mida täidab transpordiosakond:
1) Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatavate projektidega seotud ülesannete täitmine,
sealhulgas Euroopa Liidu abifondidest kaasrahastatavate arendusprojektide rakendusüksuse
ülesannete täitmine;
2) transpordi tegevusvaldkonna arendusprojektide algatamine, haldamine ja juhtimine;
3) raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine ning järgmiste ülesannete täitmine seoses
raudteeliikluse, -veo ja -veeremiga:
a. osaleb õigusaktide väljatöötamises, korraldab nende rakendamist ning annab
õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks juhiseid;
b. osaleb strateegiate ja projektide ettevalmistamises ning elluviimises;
20
Lennuameti e-kiri autoritele 20.01.2020.
21
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus. Majandus- ja taristuministri määrus vastu võetud
07.12.2018 nr 62, RT I, 13.12.2018,8.
24
c.analüüsib tegevusvaldkonda, koostab aruandeid ja ülevaateid;
d.korraldab süüteoennetust ja avalikkuse teavitamist ohtudest;
e.teostab haldusjärelevalvet ja seaduses sätestatud juhtudel riiklikku järelevalvet;
f.viib seaduses sätestatud juhtudel kohtuvälise menetlejana läbi väärteomenetlusi;
g.annab haldusakte, sooritab toiminguid ja sõlmib halduslepinguid;
h.rakendab ettekirjutuste täitmiseks haldussundi;
i.korraldab juurdepääsu ameti valduses olevale avalikule teabele;
j.vastab märgukirjadele ja selgitustaotlustele ning teistele pöördumistele;
k.täidab seaduses või selle alusel sätestatud juhul andmekogu vastutava töötleja
ülesandeid;
l. hindab ja tõendab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni;
m. teeb riigisiseselt ja rahvusvaheliselt koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega;
n. täidab muid seadustest või seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid;
o. Enda ülesannete täitmiseks töötleb amet teavet, koostab eelarve eelnõu, tegevusplaani,
riskianalüüsi ja muud sisemist tööd korraldavad dokumendid, teeb koostööd teiste
täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustega ning sõlmib
lepinguid
4) ohutusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL raudteeohutuse kohta (ELT
L 138, 26.5.2016, lk 102–149) tähenduses.
Raudteevaldkonna ülesannete täitmine oli 2008. aastani Raudteeinspektsioonis (kuni 2004. aastani
Raudteeamet). 2008. aastal ühendati Raudteeinspektsioon Sideameti ja Tehnilise järelevalve
inspektsiooniga ning nimetati koos Tehnilise järelevalve ametiks22. Raudteeteenistus oli Tehnilise
järelevalve ameti kahe osakonnaga ja 20 teenistuja ametikohaga teenistus 23. Teenistuse all oli
raudteekorralduse ja raudteeohutuse osakonnad. 2019. aasta algul ühendati Tehnilise järelevalve amet
Tarbijakaitseametiga.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti koosseisus24 on transpordi osakond, milles töötab 14 inimest ja
mis täidab nii ELi struktuurivahendite rakendusüksuse kui raudteeohutuse ülesandeid. Lisaks neile tegeleb
ehitusosakond raudteeinfrastruktuuri ehitus- ja kasutuslubade andmisega ja lubade aluseks olevate nõuete
täitmise järelevalvega. Kokku on ehitusosakonnas 4 inimest, kelle tööülesannete hulka kuulub
raudteeinfrastruktuuriga seotud teenuste pakkumises osalemine ning veel 2 inimest, kelle tööülesannete
seas on Rail Balticaga seotud lubade menetlused. Alloleval struktuurijoonisel on transpordivaldkonna
asutuste restruktureerimisega seotud ülesandeid täitvad osakonnad märgitud oranžiga.
22
Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest.
Vastu võetud 22.11.2007, RT I, 2007, 66, 408. jõust 01.01.2008.
23
Tehnilise Järelevalve Ameti struktuur ja teenistujate koosseis. Vastu võetud 17.12.2007, nr 101, RTL 2007, 97,
1629.
24
TTJA koduleht - Amet, kontaktid – Kõik kontaktid.
25
Joonis 4. TTJA struktuur (sulgudes töötajate arv)
Peadirektor
Tarbijavaidluste
Personalijuht komisjon
(1)
Trasnpordi- Tarbimis-
Tehnikaosakond Ehitusosakond Tugiteenuste
osakond Sideosakond (2) keskkonna
(19) (12) osakond (11)
(14) osakond (5)
Sageduhalduse TVK sekretariaat
talitus (13) (12)
Side- ja EL tarbija-
meediateenuste nõustamis-
talitus (12) keskus (4)
Kaubandus-
talitus (9)
Allikas: autorite kohandatud TTJA kodulehe põhjal
TTJA kontor asub Tallinnas Endla 10a. Lisaks Tallinna kontorile on piiratud päevadel ja aegadel
regionaalsed vastuvõtud tarbijakaitse küsimustes Haapsalus (Lahe 8), Jõhvis (Keskväljak 1), Pärnus
(Akadeemia 2), Tartus (Tähe 106), Valgas (Aia 7) ja Võrus (Jüri 1). Regionaalsed kontorid ei tegele aga
raudteevaldkonna küsimustega.
Häiretest teatamiseks on TTJA veebilehel selleks eraldi alamleht, millelt saab elektroonilise vormi kaudu
anda muuhulgas teada raudtee intsidentidest.
Raudteevaldkonna järelevalve ja lubade menetluste teenuseid täidavad TTJAs samad inimesed. Üksikute
teenuste hulk on suur, kuid teenuste mahud on väikesed, mistõttu pakutakse igat teenust suhteliselt
vähese tööjõuga. See tähendab, et teenuste pakkumise jagamine struktuuriüksuste vahel on keeruline -
erinevaid teenuseid pakub üks ja sama inimene.
Tabel 7. Järelevalve, lubade menetluste, kooskõlastuste ja nendega seotud registrite teenuste tööjõuressurss 2019. aastal
Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1* Kategooria 2* Täistööajale
kood taandatud teenust
pakkuvate töötajate
arv
Tehnokasutuseeskirja nõuete
TTJA_16 täitmise järelevalve Järelevalve infrastruktuur 1,25
TTJA_23 Õnnetusjuhtumite järelevalve Järelevalve liikluskorraldus 1
Raudtee infrastruktuuri
TTJA_29 planeeringute ja luba infrastruktuur 1
26
Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1* Kategooria 2* Täistööajale
kood taandatud teenust
pakkuvate töötajate
arv
projekteerimistingimuste
kooskõlastamine,
keskkonnamõjude hindamise
läbiviimise korraldamine ja
eelhinnangute tegemine, lubade
väljastamine töödeks raudtee
kaitsevööndis
Raudteerajatise ehitusloa taotluse
TTJA_11 läbivaatamine luba infrastruktuur 1
Raudteerajatise kasutusloa
TTJA_12 taotluse läbivaatamine luba infrastruktuur 1
Raudteerajatise kandmine
TTJA_1 raudteeliiklusregistrisse register infrastruktuur 0,6
Raudteeveeremi kandmine
TTJA_2 raudteeliiklusregistrisse register sõiduk 0,6
TTJA_5 Ohutusjärelevalve Järelevalve operaator 0,6
Vedurijuhiloa väljastamise ja
TTJA_25 uuendamise otsus luba isik 0,6
TTJA_18 Ohutusaruannete kontrollimine Järelevalve operaator 0,5
Nõuetele vastavuse kontrollimise
TTJA_15 aruannete järelevalve Järelevalve operaator 0,35
Raudteeveeremi
TTJA_6 kasutuselevõtmise lubamine luba sõiduk 0,25
Ohutusloa väljastamise, muutmise
või uuendamise taotluse
TTJA_7 läbivaatamine luba operaator 0,25
Ohutustunnistuse väljastamise,
muutmise või uuendamise taotluse
TTJA_8 läbivaatamine luba operaator 0,25
Tegutsemise ohutustunnistuse
väljastamise, muutmise või
uuendamise taotluse
TTJA_9 läbivaatamine luba operaator 0,25
Raudteeveeremi remondiks,
tehnohooldeks või ehituseks
TTJA_14 väljastatav tegevusluba luba infrastruktuur 0,25
Ohutusjuhtimissüsteemi
TTJA_17 muudatuste kooskõlastamine kooskõlastus operaator 0,25
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja
TTJA_19 tegevuseeskirja heakskiitmine kooskõlastus operaator 0,25
TTJA_20 Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine luba isik 0,25
Raudteeliikluse piiramise või
TTJA_21 sulgemise järelevalve kooskõlastus liikluskorraldus 0,25
TTJA_22 Ohutusnäitajad infovahendus liikluskorraldus 0,25
TTJA_27 Eksamite järelevalve Järelevalve operaator 0,25
TTJA_10 Veoeeskirja heakskiitmine luba operaator 0,15
TTJA_26 Vedurijuhtide koolitamine Järelevalve operaator 0,15
Ohutusnõunike tunnistuste
TTJA_28 väljastamine, järelevalve luba isik 0,15
Raudteerajatise registrikande
TTJA_3 muutmine register infrastruktuur 0,1
Raudteeveeremi registrikande
TTJA_4 muutmine register sõiduk 0,1
27
Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1* Kategooria 2* Täistööajale
kood taandatud teenust
pakkuvate töötajate
arv
Sisepõlemismootori tüübikinnituse
TTJA_13 taotluse läbivaatamine luba sõiduk 0,1
Vedurijuhiabita raudteeveeremi
juhtimine ja vedurimeeskonna
TTJA_24 järelevalve luba operaator 0,1
Kokku 10
Sh. transpordiosakond 6,3
Ehitusosakond 3,6
osakond täpsustamata 0,2
**Kategooria määramise selgitust vt Maanteeameti teenuste tabeli eest lk 14
Allikad: TTJA teenuste kaardistus, kategooriad määratud autori poolt.
TTJA teenuste kaardistuse sisendi järgi on osade teenuste sees selgemalt võimalik eristada lubade
menetlus ja järelevalve. Näiteks on ohutusloa väljastamise, muutmise või uuendamise taotluse läbi
vaatamine loamenetlus ja ohutusjärelevalve, mille käigus kontrollitakse loa saanud ettevõtte tegevuse
vastavust kehtivatele nõuetele, järelevalve. Teiste teenuste klassifitseerimine järelevalve või loamenetluse
alla on keerulisem. Nt on kaardistuses klassifitseeritud vedurijuhiloa väljastamise ja uuendamise otsus
järelevalveks, aga raudteeveeremi kasutuselevõtmise lubamine järelevalveks.
Keeruline on otsustada ka seda, kas raudtee ehituslubade väljastamisega seonduvad teenused peaksid
TTJA-st välja liikuma või mitte. Ühest küljest on Eestis kasutusel lahendus, kus Maanteeamet väljastab
riigimaanteede ehitamiseks endale ehituslubasid. Teisalt on teistes valdkondades (nt lennundus)
lahendatud sarnased olukorrad nii, et ehitusloa väljastab TTJA ning transpordi vastava valdkonna amet
(antud näite puhul Lennuamet) annab kooskõlastusi. Milline mudel on mõistlik ning kuidas peaks see
käesoleva reformi kontekstis just raudteest rääkides lahendatud olema, on pigem üldisema ehitus- ja
transpordipoliitika küsimus. Käesolevas analüüsis oleme lähtunud sellest, et eelpool toodud tabelis
loetletud teenused kuuluvad nende loamenetluste alla, mis stsenaariumis S2 uude kohta kokku
koondatakse. Kui reform aga reaalselt ellu rakenduma hakkab, siis tuleb teenused, mida pakuvad kattuvad
inimesed, uuest läbi arutada ja otsustada, kuidas on kõige otstarbekam ülesandeid jagada.
Kokku on kooskõlastuste, lubade menetluse ja järelevalvega hõlmatud 10 inimest. Lisaks neile teenustele
on olulised analüüsi puudutavad teenused, mis ei liigitu ei loamenetluste ega järelevalve alla,
infrastruktuuri kasutustasu arvestamine ja ELi struktuurivahendite rakendusüksus.
Eestis on raudtee infrastruktuuri kasutustasu määraja TTJA, kus seda ülesannet täidavad kaks inimest
transpordiosakonnast kasutades selleks ka ülejäänud TTJA ametnike kompetentsi. Periooditi toetavad
kasutustasu määramist transpordiosakonna ja ehitusosakonna raudteeametnikud.
28
Infrastruktuuri kasutustasu määramise aluseks on Raudteeseadus 25 ja selle alusel kehtestatud Majandus-
ja Kommunikatsiooniministri raudtee infrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika määrusest26.
Infrastruktuuri kasutustasu määramisel võetakse aluseks:
1) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja teenindusrajatisi
ühendava infrastruktuuri kasutamise eest koosneb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sellekohaste
teenuste otsestest kuludest27. (RdtS § 59 lg 3)
2) Lisaks kasutustasule juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest võib kehtestada tõhusate,
läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid, arvestades raudtee
turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda. Lisatasud, mille määramisel peab
arvesse võtma raudteeveo-ettevõtja tootlikkuse kasvu, koos otseste kuludega ei või ületada
juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. (RdtS
§ 59 lg 31)
Kasutustasu arvestamise metoodika järgi esitavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ülevaate oma kuludest
TTJAle. TTJA hindab kulude põhjendatust igaks liiklusgraafiku perioodiks ja täpsustab andmeid
Statistikaameti avaldatavate hinnaindeksitega. Täpsemalt esitavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad:
(1) kapitali kaalutud keskmise hinna arvestuse koos selgitustega; (2) viimase auditeeritud
majandusaastaaruanded ja käimasoleva majandusaasta andmed kulude kohta arvestuskäikude ja
seletuskirjadega; (3) prognoositava ühikukulu aluseks olevad andmed; (4) prognoositava kasutustasu ja
prognoositava põhiteenuste lisatasu koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olevad
andmed.
Lisatasude määramisel peab kasutustasude määraja arvestama raudtee turusegmentides tegutsevate
isikute võimekust neid tasuda, tagades seejuures raudtee turusegmentide optimaalse konkurentsivõime.
Enne lisatasu kehtestamist peab analüüsima vähemalt järgmisi segmendipaare, mis on asjakohased:
reisijatevedu/kaubavedu; ohtlikke kaupu vedavad rongid/muud kaubarongid jne. Lisatasu määratakse
vähemalt kolmele segmendile: kaubavedu, avaliku teenindamise lepinguga osutatav reisijaveoteenus, muu
reisijavedu. Määrus ei täpsusta vedajate kohustust kasutustasu määrajale andmeid esitada.
TTJA poolt määratud kasutustasud avaldavad infrastruktuuri-ettevõtjad võrgustiku teadaandes.
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad sõlmivad infrastruktuuri kasutamiseks vedajatega lepingud ja koguvad
kasutustasusid, kui nad on raudteeveo ettevõtjast sõltumatud. Konkurentsiolukorda turul jälgib ja
sellealaseid vaidluseid lahendab Konkurentsiamet.
Kasutustasu määraja ja raudteel tarbijate õiguste ja kohustuste üle järelevalve teostaja peab olema
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta 28
art 30 järgi sõltumatu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, maksustavast organist, jaotavast organist või
25
Raudteeseadus. Vastu võetud 19.11.2003, RT I 2003, 79, 530, jõust 31.03.2004, viimane red RT I, 29.11.2019,
3.
26
Raudtee infrastruktuuri kasutustasu arevstamise metoodika. Majandus- ja taristuministri määrus vastu
võetud 19.08.2016 nr 51, RT I, 24.08.2016, 1, joust. 27.08.2016. Viimane red RT I, 19.02.2019, 27.
27
Otseste kulude arvestamise metoodika on sätestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2015/909,
milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid. ELT L 148,
13.06.2015, lk 17–22.
28
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja
kohustuste kohta ELT L 315, 03.12.2007, lk 14–41.
29
raudtee-ettevõtjast. Sellest lähtuvalt on reisijate õiguste ja kohustuste järelevalve raudteel liidetud praegu
muu ühistranspordi järelevalvega Maanteeametis.
ELi struktuurivahendite transpordivaldkonna (raudtee, maantee, veetee, sadamate, lennujaamade)
investeeringute rakendusüksus (RÜ) asub perioodil 2014-2020 TTJAs. Rakendusüksuse ülesandeid täidavad
6 transpordiosakonna eksperti. Perioodi 2007-2013 rakendusüksus oli Tehnilise Järelevalve Ametis.
Joonis 5. TTJA RÜ struktuur
Õigusnõunik
RÜ juhataja
TTJA peadirektor
Jurist
Trasnpordiosakond
Finantsist TTJA trasnpordiosakonna
TTJA finantsnõunik juhataja (1) +
projektieksperdid (6)
Allikas: TTJA (2019) Struktuuritoetuste rakendusüksuse protseduurid 2014-2020. Kinnitatud TTJA peadirektori 12.07.2019
käskkirjaga nr 1-10/19-013-TI, lk 11
30
Enamus probleeme, mida reform peaks lahendama, kas ei allu kvantitatiivsele analüüsile või puudub nende
täpseks kvantifitseerimiseks piisav info. Seetõttu tuleb kasutada meetodit, mis võimaldaks seada ühele
skaalale nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed mõjud. Kasutame selleks multikriteeriumanalüüsi.
Multikriteeriumanalüüs võimaldab võrrelda stsenaariumeid lahendamist vajavatele probleemidele omista-
tavate osatähtsuste (kaalud) ja nende mõju hinnangute abil. Esmalt tuleb määratleda probleemid, mida
planeeritavate muudatustega lahendama asutakse. Igale probleemile määratakse seejärel kaal, mis näitab
seda, kui oluline on probleem transpordipoliitika kujundamise ja rakendamise seisukohast. Seejärel
hinnatakse, kui palju iga stsenaariumi rakendumine vaatlusalust probleemi lahendada aitab (ehk antakse
hinnang stsenaariumi mõjule). Mõju hindamine toimub vastavalt alljärgnevale tabelile (vt Tabel 8). Kui
tabelis toodud 1-punktine samm tundub mõne mõju puhul liiga suur, siis võib kasutada ka poole- ja
pooleteist punktiseid hinnanguid.
Kaalud konstrueeritakse nii, et esmalt antakse iga probleemi olulisusele kaal skaalal 0-10:
• 0 – transpordipoliitika kujundamise ja rakendamise seisukohast täiesti ebaoluline,
• …
• 10 – transpordipoliitika kujundamise ja rakendamise seisukohast ülimalt oluline.
Seejärel liidetakse olulisuste hinnangud kokku ning iga probleemi kaaluks saab tema olulisuse ning kõigi
probleemide olulisuse hinnangute summa jagatis.
Stsenaariumi paremust või halvemust (teiste stsenaariumidega võrreldes) hinnatakse mõju hinnete
probleemi kaaludega kaalutud keskmise järgi.
Tabel 8. Mõju suuruse hindamise skaala
Hinne Hinde tähendus
+2 Suur paranemine (võrreldes praeguse olukorraga)
+1 Väike paranemine (võrreldes praeguse olukorraga)
0 Mõju puudub (võrreldes praeguse olukorraga)
-1 Väike halvenemine (võrreldes praeguse olukorraga)
-2 Suur halvenemine (võrreldes praeguse olukorraga)
Nagu juba öeldud, viiakse multikriteeriumanalüüs läbi nende probleemide lõikes, millele planeeritavate
muudatustega loodetakse lahendus leida. Lisaks sellele peab arvesse võtma võimalikke ebasoovitavaid
mõjusid, mis ümberkorraldustega võivad kaasneda.
Probleemide, mida reform juurde tekitab, mõju hindamisel on üks eripära – olulisuse ja mõju hindamisele
lähenetakse varasemalt kirjeldatuga võrreldes tagurpidi. Alustatakse sellest, et ühes stsenaariumis (selles,
milles kahjulik mõju on suurim) peab mõju suurus olema -2. Seejärel määratakse probleemi olulisus,
hinnates, kui suur probleem see transpordipoliitika kujundamise ja rakendamise seisukohast oleks, kui
selline mõju realiseeruks. Näiteks - kui on karta, et reformi tulemusena lahkub reformitavast asutusest 10
inimest, siis tuleks probleemi olulisuse määramisel hinnata, kui suur probleem nende inimeste lahkumine
transpordipoliitika kujundamise ja rakendamise seisukohast on. Kui teise stsenaariumi puhul lahkub 5
inimest, siis tuleks selle mõjuks panna -1. Selline erisus on vajalik seetõttu, et kuna probleem on reformi
31
poolt põhjustatud, siis tähendab see, et ilma reformita seda probleemi ei oleks. Seega ei saa ka selle
probleemi olulisust määrata lahusolevana negatiivse mõju suurusest, mida see reform põhjustab.
Lahendamist vajavad probleemid olid järgmised:
1. Järelevalve, loamenetluste ning infrastruktuuri hooldamise ja haldamisega seotud tegevuste
elluviimine ühes asutuses võib tekitada huvikonflikte
2. Järelevalve ja loamenetluste toimumine neljas erinevas asutuses on (eriti uute) klientide jaoks
segane
3. Järelevalve ja loamenetluste toimumine neljas erinevas asutuses on seda toetava IT arendamise
ja haldamise osas kulukam, kui siis, kui see toimuks ühes asutuses
4. Järelevalve kontseptsioon on asutuseti erinev
5. Infrastruktuuri ja ühistranspordi planeerimine ei toimu modaalsuste üleselt
6. Asutuste vahel on eelarveliste vahendite ümberjagamine keerukas
Soovimatutest mõjudest lisati loetellu järgmised:
7. Tugeva merendus- ja lennundusidentiteediga töötajad võivad pettuda reformis, mille tulemusena
see identiteet lahustub, neist saavad „tavalised“ transpordiametnikud ja nad lahkuvad töölt.
8. Väiksemad asutused ja nende tegevused võivad suure asutuse sees saada tänasest vähem
tähelepanu ja ressursse.
9. Järelevalve selge lahutamine loamenetlustest või järelevalve ja loamenetluste lahutamine
infrastruktuuri haldusest, hooldusest ja planeerimisest võib kaasa tuua kuluefektiivsuse
vähenemise. Praegu mõlemat teenust osutavat ametnikku ei saa jagada kahe asutuse vahel.
10. Suure rakendustasandi asutuse teke nihutab jõudude tasakaalu ministeeriumi ja rakendusasutuste
vahel nii, et ministeeriumi tasandil on keerulisem rakendustasandi tegevust juhtida. Sisuline
valdkonna juhtimine liigub ministeeriumist (osaliselt) rakendustasandile.
11. Reformi läbiviimisega kaasnevad ühekordsed kulud: reformi rahaline maksumus ja ajutine segadus
organisatsioonide töös.
Lahendusvariandid ehk stsenaariumid, mida nende probleemide lahendamiseks kaalutakse on järgmised29:
• S1: Järelevalve teenused (ilma loamenetlusteta) viiakse TTJA(raudtee osa)st, VAst, MAst ja LAst
välja ja koondatakse kokku ühte asutusse (TTJAsse). Kõik neli asutust jäävad alles.
• S2: Järelevalve ja loamenetlused viiakse VAst, MAst ja LAst välja ja koondatakse kokku ühte
asutusse (TTJAsse). Sinna jääksid ka juba TTJAs paiknevad raudtee järelevalve ja loamenetluste
teenused. See tähendab, et LAd eraldisesiva asutusena alles ei jää. VAsse jääb laevastiku ja
infrastruktuuri hooldamine ja haldamine ja MAsse jääb samuti laevastiku ja infrastruktuuri
hooldamine ja haldamine.
Multikriteeriumanalüüs annab raamistiku otsustamiseks, kuid on subjektiivne meetod ning tulemus sõltub
arvesse võetud kriteeriumitest ja neile omistatud kaalude ja mõjude hinnangutest, mis kogutakse
intervjuudega. Subjektiivsust vähendab mitme inimese hinnangute arvesse võtmine. Analüüsi kvaliteeti
saab tõsta, kaasates hea valdkonna teadmisega eksperte. Käesolevas analüüsis viidi kriteeriumite, kaalude
ja mõjude ulatuse hindamiseks läbi laia osalejate ringiga grupiintervjuu (vt osalejate nimekirja lisast).
29
Uuringu lõppfaasis lisati ühe võimaliku lahendusena (stsenaariumina S3) kõigi transpordivaldkonna asutuste
koondamine üheks transpordiametiks. Kolme stsenaariumiga arvestava multikriteeriumanalüüsi tulemused esitame
raporti lisas (Lisa 2. Stsenaariumi S3 multikriteeriumanalüüsi kokkuvõte).
32
Mõjude suuruse ja olulisuse hindamisse olid kaasatud nii poliitikakujundajad kui planeeritavatest
muudatustest mõjutatud rakendustasandi asutuste esindajad, kellel on hea arusaam nii
transpordivaldkonna üldisest kui konkreetsete asutuste toimimisest. Usume, et analüüs tugineb parimale
võimalikule ekspertiisile, mida nii kiire tempoga analüüsiprojektis oli võimalik kasutada.
Multikriteeriumanalüüsis arvesse võetavad probleemid ning nendele vastavad projekti elluviimisega
kaasnevad oodatavad või ebasoovitavad mõjud on toodud Tabel 9 kahes esimeses tulbas. Seejärel on
toodud grupiintervjuus välja koorunud olulisuse hinnangud ning nende põhjendused.
Grupiintervjuus osalenud peavad olulisemateks lahendamist vajavateks probleemideks seda, et asutuste
vahel ei ole seni õnnestunud eelarvet nii ümber jagada, et alarahastatud valdkonnad (Lennuamet) saaks
piisavas koguses vahendeid juurde, samuti nähakse olulise probleemina, et eraldiseisvates asutustes
toimuv IT arendus ei ole efektiivne (arenduse ja halduse kulusid saaks kokku hoida, kui arendada IT
süsteeme koordineeritult). Teised probleemid olid juba väiksemate olulisuse hinnangutega.
Kiil 1
Huvide konflikt
Huvide konflikt on mitmeti sisustatud termin. Tavapärases mõistes huvide konflikti avalikus sektoris
defineerib OECD30 järgmiselt „Huvide konflikt on konflikt ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vahel,
kus ametiisiku erahuvid võivad sobimatult mõjutada tema ametikohustuste täitmist ning sellega
kaasnevat vastutust“. Kollektiivses töösuhtes määratletakse huvikonflikti (vs õiguskonflikt) kui eri
osapoolte erinevatest huvidest tulenevat vaidlust. Tiraboschi ja Tomassetti31 toovad selle kohta järgmise
näite: „Üldjuhul tekib huvikonflikt siis, kui üks osaline – ametiühing, töötaja, tööandja, tööandjate liit –
teeb ettepaneku reguleerida mingit küsimust ühte moodi – nt tõsta palku teatud protsendi võrra või
sätestada asutuse tööaeg kindlatel tingimustel – ja teine osaline, kellel ei ole kohustust ettepanekuga
nõustuda, tegelikult ei nõustu sellega“.
Käesolevas analüüsis sisustatud huvide konflikti näited on Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots &
Co analüüsi32 kohaselt pigem erinevate transpordivaldkonna ametite ülesannete eesmärkide
vastassuunalisus, kui huvide konflikt tavapärases tähenduses.
Võimalike lubade menetluste ja järelevalvega seotud huvide konflikti näidetena konstrueeriti järgmised
kaasused:
1) TTJA täidab (raudtee)ohutusasutuse ülesandeid direktiivi 2016/798/EL tähenduses. Muuhulgas
tähendab see seda, et transpordi osakonna töötajad tegelevad nii ohutustunnistuste
(veoettevõtjatele) ja ohutuslubade (taristuettevõtjatele) väljaandmisega, kui ka järelevalve
teostamisega muuhulgas selle üle, et ettevõtjad, kellele vastavad load/tunnistused on
väljastatud, vastaksid nende andmise aluseks olevatele nõuetele. Nii loa/tunnistuse
väljastamise kui hilisema järelevalvega tegeleb sama isik. Potentsiaalset huvide konflikti
võidakse näha selles, et kui loa/tunnistuse väljastamisel on tehtud ametnike poolt vigu
(loa/tunnistuse on saanud keegi, kes ei vasta nõuetele), siis kui need järelevalve protsessis
30
OECD (2005) Huvide konflikti käsitlemine avalikus sektoris, lk 13.
31
Tiraboschi, M., Tomassetti, P. (2011) Huvikonflikti korral kohaldatavate menetluste õiguslik analüüs Eestis.
Sotsialministeerium
32
Eversheds Sutherland Ots & Co (2020) Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidiline analüüs
järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas. Esialgne versioon. 20.01.2020.
33
ilmnevad võib järelevalve teostajal olla teoreetiline huvi jätta need puudujäägid tähelepanuta,
sest puudujäägid viitaks puudujääkidele ka tema enda töös.
Eversheds33 õigusliku analüüsi seisukoht on järgmine: asutuse tasemel ei ole tegemist huvide
konfliktiga, sest haldusõiguse põhimõtetest tulenevalt on organil kes annab haldusaktina loa või
tunnistuse, pädevus see luba ka kehtetuks tunnistada (vrd HMS 68 lg 2). Kooskõlas selle põhimõttega
on TTJA õigus tunnistada ohutusluba ja ohutustunnistus reguleeritud RdtS § 23 lõigetes 6 – 9. Seega
peab TTJA-l olema võimalus veenduda, et puuduvad alused ohutusloa või -tunnistuse kehtetuks
tunnistamiseks ning et loa saaja endiselt täidab asjakohaseid nõudeid. Samuti näitab praktika
keskkonnavaldkonnas, et loa andmise pädevuse ja järelevalvefunktsiooni jagamine eri asutuste vahel
pigem tekitab probleeme kui lahendab neid.
2) MA on ise ehitusloa taotleja ja väljastaja rollis. MA väljastab riigitee, mille omanikuõiguseid ta
teostab (EhS § 92 lg 6), ehitamiseks projekteerimistingimused (EhS § 99 lg 2), ehitusloa (EhS §
101 lg 2), korraldab riigitee ehitamise ning selle raames omanikujärelevalve ja teostab
järelevalvet tee ehitamise üle (EhS § 130 lg 7). MA on teede ehitamise järelevalve teostamisel
teoreetiliselt mitmes rollis:
a. ehitusloa taotleja, kelle huvi on ehitusluba saada, võimalikult kiirelt ja vastuväideteta;
b. ehitusloa menetleja ja väljastaja, kelle ülesanne on ehitusprojekti tingimuste vastavuse
kontroll planeeringutele ja muudele nõuetele ning loa kooskõlastamine asutuste ja
isikutega, kelle huve võib ehitis või ehitamine puudutada;
c. tellija ja hankija, kelle huvides on saada hankelepingu täitjalt võimalikult soodsa hinna
eest võimalikult head teenust;
d. riigiasutus, mille ülesandeks on kontrollida, et valmiv tee vastaks nõuetele.
Eversheds34 õigusliku analüüsi seisukoht on, et tegemist pole õigusvastase olukorraga. Samas võiks
organisatoorselt vaadata, et erinevate avalike huvide vahel oleks tasakaal tagatud.
Tabel 9. Probleemid ja nende olulisus
Nr Probleem Muudatuse Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus
oodatav mõju olulisus skaalal
0-10 0-100%
Probleemid, mida muudatustega lahendada püütakse
1 Järelevalve, Huvikonflikti 3 9% Huvikonflikti all mõistetakse käesolevas
loamenetluste ning lahenemine analüüsis pigem rollikonflikti ehk olukorda, kus
infrastruktuuri institutsioon ja selle töötajad võivad erinevaid
hooldamise ja ülesandeid täites olla rollides, mille eesmärgid
haldamise tegevuste on teatud juhtudel vastandlikud.
elluviimine ühes Fookusgrupiintervjuu kohaselt on konfliktsed
asutuses võib rollid järelevalve ja loamenetluste funktsioonide
tekitada täitmisel pigem teoreetiline probleem, mis
huvikonflikte. praktikas esile ei kerki. Kõigi funktsioonide
taustal on üldisem riiklik huvi nende
funktsioonide elluviimiseks ning eri rollides
teostatakse ikkagi tegevusi riigi huvides.
Ka teoreetiliste riskide maandamiseks on olemas
vahendid (võimalus ettekirjutusi või loa
andmata jätmist vaidlustada ja vaide otsuseid
edasi kaevata). Rollikonflikti realiseerumise riski
on võimalik ühe organisatsiooni sees
töökorralduslikult vähendada, tagades nt
erinevate funktsioonide täitjate sõltumatuse
33
Samas
34
Samas.
34
Nr Probleem Muudatuse Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus
oodatav mõju olulisus skaalal
0-10 0-100%
üksteisest, ning seda on mitmes asutuses (nt
MTA) ka tehtud. Seega ei ole tegemist väga
suure probleemiga.
2 Järelevalve ja Kliendi- 2 6% Ühtse kontaktpunkti tekkimine muudaks
loamenetluste mugavuse klientide suhtlust transpordivaldkonna haldusala
toimumine neljas paranemine asutustega eeldatavalt mugavmaks, kuid
erinevas asutuses on segadus klientide jaoks ei saa olla väga suur.
(eriti uute) klientide Pole usutav, et paljudel inimestel on jäänud
jaoks segane. mõni luba taotlemata selle pärast, et nad ei
teadnud, kust seda taotleda.
Transpordivaldkonnas juba tegutsevate isikute
jaoks on süsteemid modaalsuste lõikes välja
kujunenud ning segadust, kuhu asutusse
pöörduda, pole. Mõningane kliendikogemuse
paranemine on asutuste ühendamisel siiski
võimalik.
Kuigi üldisemat segadust klientide jaoks pole,
siis võib siiski olla, et nö „inimesel tänavalt“ on
jäänud mõnest talle silma jäänud ohtlikust
olukorrast asutused teavitamata selle tõttu, et
ta ei ole teadnud, kuhu oma tähelepanekuga
pöörduda. Kui selline elanikkonnalt kogutud info
on oluline sisend järelevalvetegevustesse, siis
tõstab see probleemi olulisust.
Samas – info edastamiseks mõeldud
kontaktkanaleid, mis inimese tähelepanu eest
võistlevad, on mitmeid (nt on Eesti inimesi
lasteaiast saadik treenitud helistama telefonile
112) ning selline olukord jätkub ka tulevikus
(isegi kui transpordivaldkonnas teavituskanalid
konsolideeritakse). Enamgi veel – valdav osa
ohuintsidentide teavitamistest tuleb transpordi
operaatorteenuse pakkujatelt, kelle jaoks
valdkondlikult erinevad teavituskanalid mingit
segadust ei tekita. Seega ei saa olla tegemist
väga olulise probleemiga.
3 Järelevalve ja IT-kulude 7 20% Kulukokkuhoid on transpordivaldkonna
loamenetluste vähenemine asutuste reformi üks taotletavatest
toimumine neljas eesmärkidest. Liidetavate asutuste tugiteenused
erinevas asutuses on on juba täna konsolideeritud
seda toetava IT (personaliarvestust, raamatupidamisteenust
arendamise ja pakub asutustele RTK juba praegu
haldamise osas tsentraliseeritult ja LA ning TTJA IT tuge pakub
kulukam, kui siis, kui MKM). Seega ei saa tugiteenused üldisemalt olla
see toimuks ühes väga raiskavalt üles ehitatud.
asutuses Suuremat pikaajalist kokkuhoidu ja efektiivsuse
kasvu on oodata IT-süsteemide arendamise ja
hooldamisega seotud kulude optimeerimisest.
Praegu vaatavad asutused oma IT vajadusi eraldi
(VA ja MTA iseseisvalt, LA ja TTJA MKM
arendusmeeskonna toel). Kuna IT planeerimise
protsess on pikk ning muutmise vajadused sageli
kiireloomulised, siis vaatamata headele
kavatsustele on asutuste üleseid IT arendusi
vähe. Kokkuvõttes tähendab see, et IT
arendamise ja haldamise madal efektiivsus on
oluline probleem.
35
Nr Probleem Muudatuse Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus
oodatav mõju olulisus skaalal
0-10 0-100%
4 Järelevalve Järelevalve- 4 11% See probleem mõjutab transpordipoliitika
kontseptsioon on kontseptsiooni eesmärkide saavutamist, kuid mitte väga olulise
asutuseti erinev. ühtlustumine määral. Järelevalve ja loamenetluste
MKMi ühetaolisem käsitlus võimaldab küll
rakendus- teoreetiliselt protsesse rohkem standardiseerida
asutuste vahel. ning teenuste kvaliteeti parandada, kuid
praktikas ei ole praegune olukord olulisi
probleeme tekitanud. Samuti pole päris selge,
kui suuremahuline ühtlustamine üldse võimalik
on.
5 Infrastruktuuri ja Tegemist on - - -
ühistranspordi olulise
planeerimine ei toimu probleemiga,
modaalsuste üleselt. mida tuleks
lahendada.
Analüüsitaval
kujul tehtaval
reformil pole
selle probleemi
lahendamisele
mõju.
6 Asutuste vahel on Alarahastatud 7 20% Tegemist on vaatamata oma tehnilisele kõlale
eelarveliste vahendite valdkonnad ühe olulisema probleemiga – osade
ümberjagamine saava teiste valdkondade (LA) tegevus on olnud aastaid
keerukas. arvelt raha alarahastatud ning senini ei ole õnnestunud
juurde. nende eelarvet suurendada. Alarahastatus võib
kaasa tuua arvestatavaid tagasilööke
transpordipoliitika rakendamisel (nt tegeleb
lennujaamade järelevalvega praegu vaid üks
spetsialist ning tema lahkumine võib kaasa tuua
Tallinna Lennujaama ajutise sulgemise).
Tegemist on olulise probleemiga.
Probleemid, mis muudatuste tõttu juurde tekivad
7 Tugeva merendus- ja Osad töötajad 4 11% Reformide läbiviimisel on oht, et kõik töötajad ei
lennundusidentiteedi lahkuvad. lähe reformiga kaasa. Kui lahkujate hulk on suur,
ga töötajad võivad siis võib see kujuneda oluliseks probleemiks.
pettuda reformis, Asutuste liitumise aastal ei ole ebatavaline
mille tulemusena see tööjõuvoolavuse tõus poolteist kuni kaks korda.
identiteet lahustub Riski maandava tegevusena on kõik asutused
(neist saavad reformi väljatöötamisse kaasatud. Töötatakse
„tavalised“ selle nimel, et lõplikust lahendusest tulenevad
transpordiametnikud) võidud oleks sellised, et need oleks töötajatele
. mõistetavad ja kaaluksid üles sentimentaalse
väärtusega kaotusi. Eeldatavalt on võimalik
valdavale osale mõjutatutest reformi positiivne
pool ära selgitada, kuid lahkujaid kindlasti on.
8 Väiksemad asutused Loodetud 0 0% Kuna ümberkorralduste üheks eesmärgiks on
(ja nende tegevused) alarahastatud muuhulgas väiksematele ja alarahastatud
võivad suure asutuse tegevustele asutustele (Lennuamet) ressursse juurde anda,
sees saada tänasest lisarahastuse siis oleks sellise olukorra tekkimine oluline
vähem tähelepanu andmise asemel probleem. Samas on selle realiseerumine
(ressursse). nende täielikult reformi läbiviija kontrolli all ja reformi
rahastamine elluviija peaks seda võimalikku probleemi
hoopis kindlasti silmas pidama. Kuna reformija saab
väheneb.
36
Nr Probleem Muudatuse Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus
oodatav mõju olulisus skaalal
0-10 0-100%
seda probleemi otseselt vältida, on selle
probleemi olulisuse hindeks null.
9 Järelevalve selge Järelevalve ja 4 11% Praegu on neljast ühendatavast asutusest
lahutamine loamenetlused kolmes kasutusel järelevalve mudel, kus lube
loamenetlustest (või muutuvad menetlevad ametnikud teostavad ka
järelevalve ja tänasest järelevalvet. Seega puudutab probleem valdavat
loamenetluste kulukamaks. osa ühendatavatest asutustest. Samas tegeleb
lahutamine asutustes järelevalvega suhteliselt väike osa
infrastruktuuri personalist, mistõttu puudutab probleem
haldusest, hooldusest väikest osa töötajatest. Teisalt on muudatuse
ja planeerimisest) potentsiaalne negatiivne mõju pikaajaline,
võib kaasa tuua topelt töötajaid ja kompetentsi on vaja pidevalt.
kuluefektiivsuse Kokkuvõttes on tegemist veidi alla keskmise
vähenemise. Peagu olulisusega probleemiga.
mõlemat teenust
osutavat ametnikku ei
saa jagada kahe
asutuse vahel.
10 Suure Ministeeriumil 2 6% Selle riski realiseerumine oleks oluline
rakendustasandi on keerulisem probleem, kuna takistaks ministeeriumil
asutuse teke nihutab transpordi- transpordivaldkonnas plaanide elluviimist.
jõudude tasakaalu poliitikat ellu Samas leidsid ministeeriumi esindajad, et
ministeeriumi ja viia. poliitikakujundaja siiski suudab oma soovid
rakendusasutuste rakendusasutustele enamasti selgeks teha ning
vahel nii, et hoolitseda ka selle eest, et need ellu viiakse.
ministeeriumi Kokkuvõttes on tegemist veidi alla keskmise
tasandil on olulisusega probleemiga.
keerulisem
rakendustasandi
tegevust juhtida.
Sisuline valdkonna
juhtimine liigub
ministeeriumist
(osaliselt)
rakendustasandile.
11 Reformi läbiviimisega Transpordi- 2 6% Ühekordsed kulud kaasnevad reformiga
kaasnevad poliitika kindlasti. Tõenäoliselt on tegemist arvestatavate
ühekordsed kulud: elluviimiseks kuludega, kuigi kulude hinnanguline suurus pole
reformi rahaline kasutatavad praegu veel teada. Võrdluseks toodi nt Haridus-
maksumus ja ajutine vahendid ja teadusministeeriumi nelja asutuse
segadus vähenevad (Archimedes, Innove, HITSA, ENTK) tegevuste
organisatsioonide reformi konsolideerimise maksumus, mis esialgsete
töös. läbiviimiseks arvutuste kohaselt on 240 000 eurot. TTJA ja
kulutatavate TKA liitmise ühekordsed kulud (ilma ITta) olid 45
vahendite 000 eurot. Haigekassa ja Töötukassa kavandatud
võrra. nimevahetus – viimaste hinnangute kohaselt ca
350 tuhat eurot. Liitmise kulusid peeti
kokkuvõttes siiski küllaltki tagasihoidliku kaaluga
probleemiks, arvestades muuhulgas sellega, et
tegemist on ühekordse kuluga.
KOKKU 100%
37
Mõjude suuruse hinnangud ning nende hinnangute olulisusega kaalutud keskmine hinnang on toodud
allpool (vt Tabel 10). Selgituses selle kohta, miks mõju suuruse hinnangud just selliseks kujunesid, leiate
alapeatüki lõpus paiknevast tabelist (vt Tabel 11).
Tabel 10. Mõju suuruse hinnangud
Nr Probleem Olulisuse Mõju suurus Koondhinne
kaal
S1 S2 S1 S2
Probleemid, mida muudatustega lahendada püütakse
1 Järelevalve, loamenetluste ning infrastruktuuri hooldamise ja 9% 2 1 0,17 0,09
haldamisega seotud tegevuste elluviimine ühes asutuses võib
tekitada huvikonflikte.
2 Järelevalve ja loamenetluste toimumine neljas erinevas asutuses 6% -0,5 1 -0,03 0,06
on (eriti uute) klientide jaoks segane.
3 Järelevalve ja loamenetluste toimumine neljas erinevas asutuses 20% 0 0,5 0,00 0,10
on seda toetava IT arendamise ja haldamise osas kulukam, kui siis,
kui see toimuks ühes asutuses
4 Järelevalve kontseptsioon on asutuseti erinev. 11% 0,5 0,5 0,06 0,06
5 Infrastruktuuri ja ühistranspordi planeerimine ei toimu - 0 0 0,00 0,00
modaalsuste üleselt.
6 Asutuste vahel on eelarveliste vahendite ümberjagamine 20% -0,5 0,5 -0,10 0,10
keerukas.
Probleemid, mis muudatuste tõttu juurde tekivad
7 Tugeva merendus- ja lennundusidentiteediga töötajad võivad 11% -2 -2 -0,23 -0,23
pettuda reformis, mille tulemusena see identiteet lahustub (neist
saavad „tavalised“ transpordiametnikud).
8 Väiksemad asutused (ja nende tegevused) võivad suure asutuse 0% -2 -2 0,00 0,00
sees saada tänasest vähem tähelepanu (ressursse).
9 Järelevalve selge lahutamine loamenetlustest (või järelevalve ja 11% -2 -2 -0,23 -0,23
loamenetluste lahutamine infrastruktuuri
haldusest/hooldusest/planeerimisest) võib kaasa tuua
kuluefektiivsuse vähenemise (täna mõlemat teenust osutavat
ametnikku ei saa jagada kahe asutuse vahel).
10 Suure rakendustasandi asutuse teke nihutab jõudude tasakaalu 6% 0 -2 0,00 -0,11
ministeeriumi ja rakendusasutuste vahel nii, et ministeeriumi
tasandil on keerulisem rakendustasandi tegevust juhtida (sisuline
valdkonna juhtimine liigub ministeeriumist (osaliselt)
rakendustasandile).
11 Reformi läbiviimisega kaasnevad ühekordsed kulud (reformi 6% -1 -2 -0,06 -0,11
rahaline maksumus ja ajutine segadus organisatsioonide töös).
KOKKU 100% -0,41 -0,29
Muudatuste mõjudele antud hinnangutest selgub, et neid probleeme, mida stsenaariumitega S1 või S2
lahendada sooviti kavandatavad stsenaariumid piisaval määral ei lahenda. Kui võtta veel arvesse
probleeme, mida reform endaga kaasa toob, siis pole kummagi ellu rakendumisel põhjust arvata, et see
tänast olukorda parandaks, pigem on kogumõju kergelt negatiivne. Kui kahte stsenaariumit omavahel
võrrelda, siis tundub, et loamenetluste ja järelevalve eraldamine infrastruktuurist (S2) on veidi eelistatum
kui kitsalt järelevalve eraldamine, kuna kogu miinus skaalal -2st 2ni on -0,29 võrrelduna S1ga, kus see on
-0,41.
Kõige tugevamalt kallutasid otsust negatiivsest suunas reformiga kaasnevad mittetaotletavad mõjud.
Nimelt tööjõu voolavuse suurenemine – merenduse ja lennunduse töötajatel on küllaltki tugev valdkondlik
38
identiteet ning ühtsesse transpordivaldkonna poliitika rakendamisega tegelevasse astutusse (olgu siis
järelevalve või loamenetlust vallas) liikumine võib endaga kaasa tuua selle, et kõik ei tule reformiga kaasa.
Samuti peljati, et tänane suhteliselt kuluefektiivne mudel, kus loamenetlust, järelevalve ja infrastruktuuri
haldus on koos ning maja sees saab sama oskusteavet (kohati ka inimesi) mitme ülesande täitmiseks
kasutada, muutub kulukamaks ning reformi järgselt peavad mitu asutust endale sarnaseid kompetentse
välja ehitama ja mehitama hakkama.
Taotletavatest mõjudest oli kõige kaalukam lõpuks järelevalve huvikonflikti ohu vähendamine
(stsenaariumis S1), kuid see polnud piisavalt kaalukas selleks, et muudatuse kogumõju plusspoolele
kallutada.
See, et mõlemad reformistsenaariumid said kergelt negatiivse hinnangu, ei tähenda, et
transpordivaldkonna rakendusasutusi ei peaks üldse reformima. Paralleelselt käesoleva analüüsiga on
läbitöötamisel lahendus, kus nii järelevalve, loamenetlused kui infrastruktuuri haldus/hooldus
koondatakse ühte suurde asutusse – see võimaldaks mõned kulude dubleerimisega seotud negatiivsed
mõjud maandada ning annaks suuremad võimalused eelarveliselt vahendeid valdkondade vahel ringi
mängida. Teisalt oleks sellel stsenaariumil omad miinused (näiteks suurem tõenäosus, et rohkem poliitika
kujundamise seisukohast olulisi funktsioone liiguvad ühel või teisel moel ministeeriumi tasandilt
rakendusasutustesse). Käesoleva analüüsi lähteülesandes ei olnud selle reformi mõjude analüüsimist, kuid
soovitame selle stsenaariumi võrreldaval kujul läbi arutada.
Kokkuvõttes – kumbki reformistsenaarium ei leidnud ekspertidega arutelus piisavat toetust selleks, et
seda ellu viia. Kahe stsenaariumi omavahelises võrdluses sai kõrgemaid punkte lahendus, kus ainult
järelevalve asemel viiakse vaatlusalusest neljast asutustest välja nii järelevalve kui loamenetlused.
Tabel 11. Mõju suuruse põhjendused
Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus
S1 S2
1 Järelevalve, 2 1 S1: Järelevalve eraldamine loamenetlustest väldib
loamenetluste ning potentsiaalset huvi/rollikonflikti, kui need kaks protsessi
infrastruktuuri lahutatakse erinevatesse asutustesse. See stsenaarium aga ei
hooldamise ja lahenda potentsiaalset konflikti loamenetluste ja
haldamisega seotud infrastruktuuri haldamises vahel (nt ehitusload ja
tegevuste elluviimine infrastruktuuri haldamine MAs).
ühes asutuses võib S2: Järelevalve ja loamenetluste eraldamisel infrastruktuuri
tekitada huvikonflikte. haldamisest ja hooldamisest on väiksem mõju, kui
stsenaariumis S1, sest järelevalve ja loamenetlused jäävad
samasse asutusse. Siiski väheneb huvikonflikti võimalus
infrastruktuuri haldamise ja hooldamisel vahel.
2 Järelevalve ja -0,5 1 S1: Järelevalve konsolideeritakse, aga lube menetletakse ikkagi
loamenetluste eraldi asutustes. Pigem muutub olukord kliendi jaoks
toimumine neljas segasemaks, sest lisaks eraldi lube jagavatele asutustele tekib
erinevas asutuses on lisaasutus, mis teostab järelevalvet.
(eriti uute) klientide S2: Järelevalve ja lubade menetlus on ühes asutuses, tekib üks
jaoks segane. kontaktpunkt, kuhu inimene saab pöörduda. Samas jäävad
riigis alles teised kontaktpunktid ohtlikest olukordadest
teatamiseks (nt 112).
3 Järelevalve ja 0 0,5 S1: Järelevalve IT süsteemide arendamise koondamisest oleks
loamenetluste väike kokkuhoid, kuid loamenetlused ja infrastruktuuri
toimumine neljas haldamine ja planeerimine jääks endiselt eraldi asutustesse.
erinevas asutuses on S2: Nii järelevalve kui loamenetlus tõstetakse kokku ühte
seda toetava IT asutusse. See loob võimalused infosüsteemide arenduse
arendamise ja ühtsemaks planeerimiseks ja efektiivsuse kasvuks.
39
Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus
S1 S2
haldamise osas Siiski tuleb tähele panna, et selle kokkuhoiu saavutamiseks
kulukam, kui siis, kui tuleb teha suuri investeeringuid. Näiteks TJA ja TA liitumisel
see toimuks ühes pandi tarbijakaitse infosüsteem kokku JVIS-sega
asutuses. (menetluskeskkondade ja e-teeninduste ühendamine), mille
arenduse maksumus oli MKM-i intervjuu kohaselt ca 240 000
eurot.
Stsenaariumil on mõningane mõju, aga ainult asutuste
funktsioonide kuhugi kokku tõstmine kogu probleemi ei
lahenda, vajalik on selle funktsiooni sihiteadlik arendamine.
4 Järelevalve 0,5 0,5 S1: Järelevalve viimine eraldi asutusse võimaldaks järelevalve
kontseptsioon on põhimõtteid ühtlustada. Eeldatavalt ei tähenda see siiski seda,
asutuseti erinev. et valdkondlikud eripärad kaovad ning erinevused modaaluste
lõikes siiski mingil määral säilivad.
S2: Mõju sama, mis stsenaariumis 1
5 Infrastruktuuri ja 0 0 Oluline probleem, kumbki stsenaarium sellele probleemile
ühistranspordi lahendust ei paku.
planeerimine ei toimu
modaalsuste üleselt.
6 Asutuste vahel on -0,5 0,5 S1: Järelevalve osa välja tõstmine eraldi asutusse arvestatavaid
eelarveliste vahendite ümberjagamise võimalusi ei tekita, pigem vastupidi – tänasega
ümberjagamine võrreldes jäävad kõik asutused alles, aga on lihtsalt järelevalve
keerukas. võrra väiksemad. See tähendaks, et nt Lennuameti käsutuses
oleks veel vähem vahendeid kui täna.
S2: Kui koondada nii järelevalve kui loamenetlused ühte
asutusse, kujuneks selle koondeelarve eeldatavalt suuremaks,
kui stsenaariumis S1. Kui ümberjagamise võimalust nähakse
eeskätt teehoolduse vahendite võimalike ülejääkide
kasutamises muude tegevuse finantseerimiseks, siis oleks mõju
ikkagi väga väike.
7 Tugeva merendus- ja -2 -2 S1: Järelevalve osa välja viimisel praegustest asutustest
lennundus- mõjutab see eeskätt neid töötajaid, kes tegelevad järelevalvega
identiteediga töötajad ning peavad sellega tegelema hakkama uues ühendasutuses.
võivad pettuda Samas on mõju ka teistele töötajatele, kelle kolleegid lahkuvad
reformis, mille ja kes ei pruugi sellise olukorraga rahul olla.
tulemusena see S2: Kogu Lennuamet ja suur osa VAst hakkavad tööle uues
identiteet lahustub ühtses järelevalve ja loamenetluste asutuses. Kuigi
(neist saavad teoreetiliselt oleks mõjutatud inimeste hulk selle stsenaariumi
„tavalised“ puhul suurem, arvasid eksperdid, et eeldatavalt on tööjõu
transpordiametnikud). töötajate lahkumisele mõlema reformi puhul suurusjärguliselt
sama.
8 Väiksemad asutused -2 -2 Mõju on kõikides stsenaariumites sama suur, kuna toimub
(ja nende tegevused) modaalsuste ülene asutuste liitmine. (NB! Selle probleemi
võivad suure asutuse olulisus hinnati 0-ks, sest selle tekkimist ei peetud reaalseks).
sees saada tänasest
vähem tähelepanu
(ressursse).
9 Järelevalve selge -2 -2 S1: Järelevalve ja loamenetluse koondkulud suure
lahutamine tõenäosusega suurenevad.
loamenetlustest (või S2: Kui järelevalve ja loamenetlused jäävad kokku, aga
järelevalve ja eraldatakse infrastruktuuri haldusest, hooldusest ja
loamenetluste planeerimisest, siis enamik võimalikke dubleerimiskohti (need
lahutamine mis tekiks, stsenaariumis S1), jäävad ära, kuid teised
infrastruktuuri (infrastruktuuri haldus ja loamenetlused) tulevad juurde.
haldusest/hooldusest/
planeerimisest) võib
40
Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus
S1 S2
kaasa tuua Kokkuvõttes hinnati S1 ja S2 mõjud ligilähedaselt
kuluefektiivsuse samasuguseks.
vähenemise (täna Suurusjärgu tajumiseks - praegu tegeleb järelevalvega ca 40
mõlemat teenust inimest (MAs neist 24). Kui väljapool MAd olev järelevalve
osutavat ametnikku ei tuleks täielikult dubleerida, siis oleks vaja juurde 16 inimest.
saa jagada kahe Kui nt 1/3 ulatuses, siis ca 5 inimest juurde (2000 eurose
asutuse vahel). kuupalga inimese aastane maksumus ca 32 tuhat eurot).
10 Suure rakendustasandi 0 -2 S1: Selles stsenaariumis tekkiv järelevalveasutus on küllaltki
asutuse teke nihutab väike ja jäävad alles kõik senised asutused. Seega arvestatavat
jõudude tasakaalu muutust poliitika kujundamise ja rakendamise tasandi
ministeeriumi ja rollijaotuses ei teki.
rakendusasutuste
S2: Suur osa asutuste praegustest funktsioonidest koondub
vahel nii, et
ühte asutusse. Eeldatavalt mõjutab see mingil määral ka rollide
ministeeriumi tasandil
jaotust ministeeriumi ja rakendustasandi vahel, kuid olulised
on keerulisem
küsimused nagu nt liikuvuse planeerimine ja infrastruktuuri
rakendustasandi
haldus jäävad ikkagi eraldi.
tegevust juhtida
(sisuline valdkonna
juhtimine liigub
ministeeriumist
(osaliselt)
rakendustasandile).
11 Reformi läbiviimisega -1 -2 S1: Ümberkorraldused on väiksemad, eeldatavalt on ka
kaasnevad ühekordsed ühendamise kulud selle võrra väiksemad, kui S1s või S2s.
kulud (reformi rahaline Järelevalvega tegelevate inimeste arv võrreldes nelja asutuse
maksumus ja ajutine töötajate koondarvuga on väike (ca 40 inimest). Selline reform
segadus jätab enamuse asutuste töötajatest puutumata.
organisatsioonide S2: Ümberkorraldused on suuremad ja reformiga kaasnevad
töös). kulud on seetõttu suuremad, kui S1s. Kuna reform puudutab
arvestatavat osa töötajates (rohkem kui kolmesadat inimest),
siis on sellel paratamatult mõju ka sellele osale
organisatsioonist, mis jääb ühendasutusse kokku koondamata.
41
Multikriteeriumanalüüsi tulemusena leiti, et järelevalve funktsioonide transpordivaldkonna
rakendusasutustest välja tõstmine ja kokku koondamine (olgu siis mõistetuna järelevalvena kitsamalt või
koos loamenetlustega) ei ole praeguse olukorraga võrreldes parem. Pole välistatud, et koostoimes mõnede
teiste muudatustega (nt infrastruktuuri hooldamise ja haldamise koondamine ühte asutusse vms) võib
reform olla atraktiivsem. Selline analüüs ei ole käesoleva töö objektiks ja täiendavaid alternatiivseid
stsenaariume me ei käsitle.
Samas, kuna asutuste poolt pakutud teenuste kohta on materjal kokku kogutud, siis süstematiseerisime
andmed ning pakume välja võimaliku ühe lahenduse organisatsiooni struktuurile. Kuna kahest analüüsitud
lahendusest oli parem see, kus kokku koondati nii lubade menetlused kui järelevalve funktsioonid, siis
lähtume teenuste struktureerimisel ainult sellest stsenaariumist.
Praegu on asutused jagatud üksikute teenuste eranditega transpordi modaalsuste järgi. Eranditeks on
vedurijuhtide lubade väljastamine, väikelaeva- ja jetijuhi tunnistuse ning väikelaevade registrikannete
tegemine, mis toimuvad Maanteeametis.
Lubade menetlused jagunevad laias laastus järgmisteks alamvaldkondadeks:
1) Infrastruktuuriga seotud kooskõlastused ja lubade menetlused
2) Sõidukite lubade menetlused
3) Veoste lubade menetlused
4) Isikute lubade menetlused
a. Füüsiliste isikute sõiduõiguse vm õiguse andmise load
b. Juriidiliste isikute opereerimise load ja lepingud, sh
i. Veoõigus ja opereerimise õigus
ii. Tehnoülevaatuste ja remontide teostamise õigus või haldusleping selle
teostamiseks
iii. Koolituste läbi viimise, eksamite teostamise või meditsiinilise läbivaatuse ja
tõendite väljastamise õigus
Lubade menetluse teenus jaguneb omakorda laiemalt järgmisteks protsessideks:
1) Nõuetele vastavuse testid, ülevaatused, kontrollid
2) Loa väljastamine
3) Loa väljastamise aluseks olevate nõuete jätkuva täitmise kontroll ja järelevalve, mis võib olla:
a. regulaarne seadustes ette kirjutatud sagedusega ja kliendi kohutusega nõuetele vastavust
demonstreerida
b. pisteline, ohuolukorra, vihjete jmt põhine, mille algatab kontrolliasutus
Järelevalve võib olla seotud eelnevalt väljastatud loaga, aga võib olla ka ilma loakohustuseta tegevuste
üle. Haldusjärelevalve korral pole tegemist mitte loanõuete jätkuva täitmise kontrolliga vaid halduslepingu
täitmise järelevalvega. Sellele ei eelne seega mitte lubade väljastamise menetlus vaid halduslepingu
sõlmimine. Sisuliselt on vaja ka selle raames kontrollida lepingu nõuetele täitmise vastavust ja loa
väljastamise asemel sõlmitakse haldusleping.
42
Kuna lubade menetlus ja kooskõlastused koos järelevalvega hõlmavadki kogu Lennuameti praegused
tegevused, siis eraldi Lennuametit stsenaarium 2 korral tegutsema ei jääks. Samuti hõlmavad need kogu
raudteevaldkonna tegevused TTJAs, kui jätta kõrvale RÜ ja infrastruktuuri kasutustasu määramise teenused.
Eraldi asutusena jätkaks Maanteeamet kaudsete põhiteenuste pakkumisega teede ehituse ja hoolduse ning
ühistranspordi planeerimiseks. Samuti jätkaks eraldi asutusena VA praeguste muude teenuste pakkumisega,
mille alla kuuluvad hüdrograafia ja kartograafia, veeteede ja navigatsioonimärgistuste ehitamine ning
haldamine, aga ka riigi laevastik.
Kooskõlastuste, lubade menetluste ja järelevalve koondamisel ühte asutusse, tuleb kaaluda ülejäänud
asutuste (otseste) põhiteenuste eraldi asutustesse jäämise mõistlikkust. Lubade väljastamise,
kooskõlastuste ja järelevalve koondamisel ühte asutusse jäävad asutuste otsesteks põhiteenusteks veel
infojagamise ja vahendamise teenused. Arvestades sellega, et suur osa klienditeenindusest on seotud
lubade väljastamise ja kooskõlastuste taotlemisega, ei ole tõenäoliselt mõistlik infovahenduse ja -jagamise
teenust jätta olemasolevatesse asutustesse, kuna selleks on vajalik klienditeeninduse dubleerimine.
Lisaks kooskõlastustele, lubade väljastamisele, järelevalvele ja infojagamise ning -vahenduse teenusele
peavad uuele asutusele tekkima piisavad tugistruktuurid, sh olemasolevad tööks vajalikud registrid tuleb
viia uue asutusse haldusalasse. Tugistruktuuride ülesehitust käesolevas töös ei käsitleta – meie fookus on
eeskätt kooskõlastuse, lubade menetluste ja järelevalve teenuste süstematiseerimisel ning kuna pole selge,
kas sellist lahendust kunagi üldse rakendama hakatakse, siis poleks tugiteenuste eraldiseisev analüüsimine
otstarbekas (näiteks on võimalik, et selline asutus liidetakse mõne teise asutusega, mille tugistruktuure see
(vähemalt osaliselt) kasutada saaks).
Eelnevast loogikast lähtudes kirjeldab kõige paremini uue asutuse funktsioone see, et tegemist on
transpordivaldkonna otseste põhiteenuste ehk füüsilistest või juriidilistest isikutest klientidega
otsesuhtlust vajavate teenuste pakkumisega tegeleva asutusega. Sellest omakorda lähtub, et asutuse
ülesehitusel on mõistlik arvestada klientide grupiga, keda teenindatakse. Kuigi lennunduse ja
raudteevaldkonnas oleks selline uus asutus ka ohutusasutuse rollis, kes on läbivalt vastutav valdkonna
ohutuseks vajalike protsesside kujundamise ja lubade väljastamise ning ohutuse järelevalve eest, siis
veeteede ja maanteede infrastruktuuri ehitamise ja majandamise eraldamine ning liikuvuse planeerimine
eraldi asutustes jätab suure osa ohutuse tagamise tegevustest siiski ka neisse asutustesse.
Juhul, kui uus järelevalve ja lubade menetlusega tegelev asutus tekib TTJA juurde, saab ühtlustada
lennunduse, veeteedega ja raudteega seotud ehitus- ja kasutuslubade menetluste protsessid. Kuna
maanteeameti ehitus- ja kasutuslubade menetlused on praegu tee-ehituse teenuste osa, siis need jäävad
infrastruktuuri ja liikuvusametisse ning erinevaks teistest. Juhul, kui järelevalve ja lubade menetlusega
tegelev asutus tehakse eraldisesivana tuleb kaaluda, kuidas jaotada TTJAs praegu transpordi- ja
ehitusosakonna koostöös pakutavad raudtee ehitus- ja kasutuslubade väljastamise teenused. Kuna
transpordiamet koondab kõikidest asutustest transpordivaldkonna kompetentsi, sh liigub sinna
raudteevaldkonna kompetents. Samas jääb ehitusvaldkonna kompetents TTJAsse. Seega tuleks ühtlustada
teiste modaalsuste infrastruktuuri lubade menetlused ja raudtee menetlused ning vajadusel dubleerida
TTJAs ja uues transpordi järelevalveametis kompetentse.
Modaalsuste ülese asutuse loomise peamiseks lisandväärtuseks transpordivaldkonna haldusalas oleks
teenuste protsesside efektiivsemaks muutumine ja ühtlustumine üle modaalsuste. Seejuures tuleb siiski
43
arvestada, et osad modaalsuste eripärad ei ole ühtlustatavad ning klientide grupid on erinevad. Seega peaks
modaalsuste üleselt lubade menetlust ja järelevalvet ühendava asutuse struktuur soodustama ühelt poolt
protsesside ühtlustamist ja teiselt poolt võimaldama modaalsuste põhist kompetentside koondumist ning
kliendigruppide eristamist. See tähendab asutusele maatriksstruktuuri, kus modaalsuste kaupa üles
ehitatud divisjonidele rakenduvad teise dimensioonina teenuse liikide põhised üksused, mis võimaldavad
modaalsuste üleselt protsesside ühtlustamist. Maatriksstruktuur tähendab, et üks töötaja on samaaegselt
mitmes üksuses ja tal on mitu juhti.
Joonis 6. Transpordivaldkonna järelevalve ja loamenetluste asutuse struktuuri loogika ettepanek
Lubade ja
koos- Järelevalve
Divisjon
kõlastuste divisjon
divisjon
Sõidukid
Operaatorid
Veeteede
divisjon
Infrastruktuur
Isikud
Sõidukid
Operaatorid
Maantee
divisjon
Infrastruktuur
Peadirektor
Isikud
Sõidukid
Operaatorid
Lennundus
-divisjon
Infrastruktuur
Isikud
Raudtee Sõidukid/operaatorid/infr
divisjon astruktuur/ isikud
Alternatiivne struktuur, mida kaaluda võiks olla selline, kus valdkondlikud divisjonid (veeteed, maanteed,
lennundus ja raudtee) ja osakonnad (sõidukid, isikud, liikluskorraldus, operaatorid jne) on vahetuses. Sellise
ülesehituse korral aga viiakse üksteisest kaugemale kompetentsid, mis praegu on valdkonnapõhiselt
koondatud, mis eeldatavalt ei ole soovitud tulemus.
44
Uue asutuse struktuuri indikatiivset ülesehitust näitab Joonis 6. Peadirektorile alluvad ühelt poolt
modaalsuste põhised divisjonid, mille alla kuuluvad kliendigruppide järgi osakonnad. Joonisel kirjeldatud
osakondade jaotus on indikatiivne ning võib modaalsuste lõikes erineda vastavalt vajadusele ja tegevuste
mahule. Näiteks ei ole eeldatavalt mõttekas raudteevaldkonna alla teha eraldi osakondi sõidukite,
infrastruktuuri ja isikute lubade menetlemiseks, kuna kokku teevad selle töö ära 10 inimest. Samas on
lennunduses selline struktuur üldjoontes juba praegusele asutuse ülesehitusele vastav ning mõistlik on
jätta eraldi osakonnad infrastruktuuri, sõidukite ja veoste ning isikute lubade menetlemiseks.
Teine dimensioon on funktsionaalne jagunemine, mis praegu on eristatud lubade menetlemise ja
kooskõlastuste ning järelevalve divisjonina. Vastavalt tegelikule praktikale võib selle alla tulla divisjone
juurde. Näiteks väärib kaalumist, kas eristada lisaks lubade menetlus kaheks: nõuete vastavuse
kontrollimise, eksamite ja testide divisjon ning lubade väljastamise divisjon, millest viimane tegeleb
peamiselt lubade füüsilise kättetoimetamisega. Analüüsi taustaks olev teenuste kaardistus ei võimalda
selliselt protsesside tasemel eristusi teha ning seetõttu ka ei saa täpsemalt teenuseid jagada, kui lubade
menetluse ja kooskõlastuste divisjon tervikuna.
Maanteeametil on praegu regionaalselt kõige laiem teenindusbüroode võrk. Kuna kõik MA otseteenused
saavad uue asutuse teenusteks, siis on mõistlik teiste modaalsuste regionaalset esindatust ja teenuste
kättesaadavust tugevdada just MA regionaalset võrku kasutades. Kuigi teiste modaalsuste vajadus
regionaalsete esinduste jaoks on palju väiksem kui MAl (eriti TTJA raudtee osal ja LAl), siis ühtse regionaalse
võrgustiku olemasolul tuleks kliendile lähemale liikumiseks seda kasutada.
Praegune lubade menetluste ülesehitus asutustes lähtub sellest, et lubade väljastamiseks vajalik nõuete
vastavuse kontroll ja järelevalve on üks ja seesama ning neid funktsioone täidavad samuti samad inimesed.
Sellisel juhul on võimalik, et üks inimene kuulub kolme osakonna juhtimise alla nt: veeteede divisjonis
sõidukite osakond, lubade menetluse divisjon ja järelevalve divisjon. Eeldatavasti loksub asutuse struktuur
ja teenused aja jooksul paremini paika nii, et järelevalve tegevused eristatakse lubade menetlusest või
klassifitseerub tegevus ainult lubade menetluseks ja järelevalvet eraldiseisvalt pole vaja.
Struktuurijoonisele pole lisatud tugiteenuste pakkumist – nagu eelnevalt mainitud, siis neid käesolevas
analüüsis ei käsitleta.
Praeguste töötajate ja teenuste jaotamisel eelpool kirjeldatud lähenemise järgi kujuneb ligikaudu järgmine
põhistruktuuri ülesehitus (vt allolevat joonist). Transpordivaldkonna asutuste saadetud teenuste
kaardistuse põhjal jagasime teenused kahe dimensiooni vahel. Esimene jaotus, teenuste tabelites
kategooria 1, lähtub sellest, kas tegemist on loamenetlusega, kooskõlastusega, järelevalvega, registrite
täitmise ja haldamise ülesandega või infovahenduse ülesannetega. Sisuliselt on see funktsioonide, mille
ühtlustamisest võiks täiendav kasu tõusta, lõikes osakondadesse jagunemine.
Praeguses asutuste esitatud teenuste kaardistuses ei ole enamasti eristatud lubade menetluse ja
kooskõlastuste protsessides eristatud järelevalve osa. Sellise jaotuse peab järk-järgult uue asutuse loomisel
kavandama ning vastavalt muutub ka alloleval joonisel kirjeldatud jaotus lubade menetluse ja järelevalve
osakondade vahel. Praeguse teenuste kaardistuse põhjal liigitub suurem osa tegevustest tervikuna lubade
menetluseks või kooskõlastuseks.
Teenuste jagamise teine dimensioon, teenuste kaardistusele lisatud kategooria 2, lähtub laiemalt
kliendigrupist, kellele teenus suunatud on, kellele või millele luba või kooskõlastust taotletakse. Alloleval
struktuurijoonisel on kokku grupeeritud koolituste ja veoste load operaatoritega.
45
Joonis 7. Transpordivaldkonna järelevalve ja loamenetluste asutuse osakondade täistööajale taandatud töötajate arv teenuste
kaardistuse põhjal
Load ja Registrite
kooskõlastused haldamine Järelevalve Infovahendus
18 1 4.3 Sõidukid
4.7 Operaatorid
Veeteed
2.8 1.5 0.9 Infrastruktuur
5 1.4 Isikud
0.8 0.9 Liikluskorraldus
47.5 59.4 Sõidukid
4.7 Operaatorid
Maantee
23 10.2 25 Infrastruktuur
63.4 Isikud
Peadirektor
5.5 40 Liikluskorraldus
2.6 Sõidukid
9.7 Operaatorid
Lennundus
1.1 Infrastruktuur
3.5 Isikud
0.4 Liikluskorraldus
0.4 0.7 Sõidukid
1.5 1.9 Operaatorid
Raudtee
3.3 0.7 1.3 Infrastruktuur
1 Isikud
0.3 1 0.3 Liikluskorraldus
Praktikas ei ole mõistlik väga väikeste inimeste arvudega osakondi teha. Seetõttu tuleks väikesed
kategooria 2 lõikes jagunemised grupeerida kokku ja teha suuremad osakonnad. Näiteks oleks mõistlik
kogu raudtee valdkond teha ühe osakonnana.
Suuremad uue asutuse loomisega kaasnevad riskid leidsid multikriteeriumanalüüsi raames kajastamist kui
ebasoovitavad mõjud.
Organisatsioonilise ülesehitusena on maatriksstruktuur sobivaim lahendus, kui on vajalik säilitada ühelt
poolt modaalsuste põhine ülesehitus, kuid teisalt ühtlustada teenused ja protsessid. Maatriksstruktuuriga
asutuse juhtimisega kaasnevad aga ka täiendavad riskid, mida tuleks tähele panna 35:
1) kahene alluvus tekitab inimestes ja juhtides segadust, kes annab ülesandeid ning kelle antud
ülesandeid töö tegemisel eelistada
35
Maatriksstruktuuriga organisatsiooni eeliseid ja puuduseid on kirjanduses käsitletud väga laialt. Vt nt. Larson,
E. W., Gobeli, D. H. (1987) Matrix Management: Contradictions and Insights. California Management Review, Vol.
XXIX, Nr 4, 1987.
46
2) inimestel on keeruline ennustada enda edutamise ja liikumise võimalusi organisatsiooni sees
3) nõuab erilist organisatsioonikultuuri ja oskuslikku juhti
4) võrreldes tavalise hierarhilise ülesehitusega on maatriksstruktuur kulukam ja aeganõudvam, toob
kaasa rohkem bürokraatiat ja segadust, kuid praegusel juhul on see vajalik lahendus selleks, et
loodetavad võidud realiseeruksid
5) mitme-mõõtmelise juhtimisstruktuuri korral võib tekkida probleem lisaks töötajatele, kes alluvad
mitmele juhile ka konflikt funktsionaalsuse ja valdkondliku arendamise vahel.
Täpsemat riskide kaardistust reformi ellu viimiseks ei tehta, kuna uuringu üldisem järeldus on, et
järelevalveasutust kitsamas mõttes ega järelevalve ja lubade menetlemise asutust laiemas mõttes, ei ole
mõistlik teha.
Erinevate valdkondade struktuurivahendite rakendusüksuseid koondatakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse
(RTK) juba mõnda aega. Selle põhjuseks on ootus, et struktuurivahendite jagamise tehniliste tegevuste
koondamine ühtsesse süsteemi, võimaldab protsesse efektiivsemalt üles ehitada. Vajadus selliseks
sammuks tuleneb järgmisel programmeerimisperioodil (2021-2027) oluliselt vähenevast tehnilise abi
mahust, mistõttu on vajalik ka efektiivsemalt majandada.
Alates 1. septembrist 2018 täidab RTK toetuste korraldus-, sertifitseerimis- ja rakendusüksuse funktsioone,
milleks loodi RTKsse kolm osakonda: toetuste rakendamise osakond, toetuste arendamise osakond ja
toetuste maksete osakond. RTK korraldab varem Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ülesandeks olnud
rahandusministeeriumi regionaaltoetuste (sh piiriülesed programmid) taotlemist ja väljamaksmist,
Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud toetusprogrammide ning Maaeluministeeriumi
regionaalprogrammide rakendamist36. 1. aprillist 2020 on SA Innove ja SA Archimedese struktuuritoetuste
rakendusüksus RTKs. Pärast Innove ja Archimedese rakendusüksuste üle viimist olekski mõistlik alustada
transpordiinvesteeringute RÜ üle viimise ettevalmistusega RTKsse. Varasemate kogemuste kohaselt võtab
see aega kuni kuus kuud.
RTK senise kogemuse põhjal võetakse RÜd üle koos töötajatega, mis tagab tegevuste järjepidevuse ning
vajaliku sisulise kompetentsi väljamakse taotluste menetlemisel. See tähendab, et TTJA transpordi-
osakonna RÜga tegelevad 5-6 töötajat liiguvad tööle RTKsse.
Rakendusüksus on toiminud TTJAs väga efektiivselt ning ülemineku peamiseks ohuks on see, et efektiivsus
(ajutiselt) langeb. See oht realiseerub eeskätt siis, kui praegune kompetentne ja hästi töötav meeskond
laguneb. Lagunemise oht on arvestatav, sest inimesed suhtuvad sunnitud töökollektiivi vahetamisse
tavaliselt tõrjuvalt. Seetõttu on väga oluline, et ülemineku käigus mitte ainult ei loodaks võimalusi
töötajate liikumiseks RTKsse vaid tegeletaks aktiivselt sellega, et töötajad ka ise sooviksid RTKsse tööle
minna.
Samas on RTKl juba mitme RÜ ülevõtmise kogemus ja välja töötatud selleks protseduurid ning juhised.
Samuti eelistatakse RÜ üle võtmist koos töötajatega, mis tähendab, et kompetentsi kadu on minimaalne ja
järjepidevus tagatud. Seega on ette võetud mitmeid samme, et selliste riskide realiseerumist minimeerida
ning kokkuvõttes on rakendusüksuse viimine TTJA-sse analüüsi autorite hinnangul mõistlik lahendus.
36
RTK (2019) Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevusaruanne 2018.
47
Uuringu lähteülesande kohaselt tuleb läbi mõelda, kus peaks asutuste liitmise korral paiknema avaliku
raudtee kasutustasu määraja. See küsimus tõusetub asutuste liitmisel peamiselt vajadusega tagada
rongireisijate õiguste ja kohustuste järelevalve ning raudtee infrastruktuuri kasutustasu ja läbilaskevõime
määramise lahusus37. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 38 (EÜ) nr 1371/2007 artikkel 30 lg 1
kohaselt peavad rongireisijate õiguste tagamise järelevalve teenused olema organisatsiooniliselt,
rahastamisotsuste osas, õigusliku struktuuri poolest ning otsustusprotsessis sõltumatud
raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, maksustavast organist, jaotavast organist või raudtee-ettevõtjast.
Praegu tegeleb rongireisijate õiguste tagamise järelevalvega Maanteeamet (RdtS § 71, lg 6), seda just
seetõttu, et Tarbijakaitseameti ja Tehnilise järelevalve ameti liitmisel (mis toimus 1. jaanuaril 2019) ei oleks
tekkinud olukorda, kus minnakse eelpool viidatud määrusega vastuollu.
Kui kõigi nelja asutuse (MA, LA, VA ja TTJA (raudtee osa)) transpordi järelevalve ja loamenetluste teenused
koondatakse kokku, siis on võimalikud järgmised lahendusvariandid:
A) Raudtee kasutustasu määramise teenus antakse üle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, ülejäänud
järelevalve ja loamenetlused (sh rongireisijate õiguste tagamise järelevalve) koondatakse ühte
üksusesse, mis võib olla nii eraldiseisev asutus kui osa TTJAst.
B) Raudtee kasutustasu määramise teenus koondatakse koos ülejäänud järelevalve ja loamenetlustega
ühte eraldiseisvasse asutusse, rongireisijate õiguste tagamise järelevalve tuuakse TTJAsse. See
lahendus saaks toimida siis, kui loodav järelevalve ja loamenetluste üksus ei paikne TTJA juures.
C) Raudtee kasutustasu määramise teenus koondatakse koos ülejäänud järelevalve ja loamenetlustega
ühte üksusesse (mis võib olla nii eraldiseisev asutus kui osa TTJAst), rongireisijate õiguste tagamise
järelevalve jääb maantee infrastruktuuri hooldamise ja haldamisega tegelevasse asutusse.
D) Raudtee kasutustasu määramine viiakse üle mõnda kolmandasse asutusse, ülejäänud järelevalve ja
loamenetlused (sh rongireisijate õiguste tagamise järelevalve) koondatakse ühte üksusesse, mis võib
olla nii eraldiseisev asutus kui osa TTJAst.
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad on rahul olukorraga, kus infrastruktuuri kasutustasu määraja funktsioon
on neist sõltumatu. Enne 2014. aastat määras raudtee infrastruktuuri kasutustasu infrastruktuuriettevõtja
ise juhul, kui ta oli sõltumatu raudteeveo-ettevõtjatest39. Juhul, kui infrastruktuuri-ettevõtja ja veoettevõtja
olid seotud, siis määras kasutustasu ka enne 2014. aastat TJA. Praegust korraldust peavad infrastruktuuri-
ettevõtjad mõistlikuks, kuigi nende hinnangud on veidi erinevad.
Kasutustasu määraja roll TTJAs tekitas infrastruktuuri- ja veoettevõtjatest sõltumatu hinnaregulaatori ning
see on AS Eesti Raudtee (ER) hinnangul hea lahendus. ERi intervjuus rõhutati sõltumatu kasutustasu
määraja vajadust väga tugevalt. Kasutustasu määramise õiguse andmine infrastruktuuri-ettevõtete kätte
tähendaks ERi hinnangul kohtuvaidluste hüppelist kasvu. Kuigi ka TTJAga on võimalik kasutustasude üle
vaielda, on ERi hinnangul selliseid vaidluseid oluliselt vähem kui kahe eraõiguslikku institutsiooni vahel.
37
Eversheds Sutherland Ots & Co (2020) Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidiline analüüs
järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas. Esialgne versioon 21.01.2010, lk 2.
38
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja
kohustuste kohta ELT L 315, 03.12.2007, lk 14–41
39
Raudteeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Vastu võetud 13.02.2014,
RT I, 13.03.2014, 1. RdtS § 63 lg 1 muudatus.
48
Edelaraudtee esindajatel poleks midagi selle vastu, kui kasutustasude määramine oleks infrastruktuuri-
ettevõtjate juures. Seda enam, et nad nagunii arvutavad kasutustasud välja ja esitavad seletuskirjaga
endapoolsed arvutused TTJAle40. Samas ei näinud nad sellisel muudatusel tänase olukorraga võrreldes
eelist, pigem võib see tekitada potentsiaalseid vaidluskohti tulevikus juurde.
Lisaks eeltoodule ei poolda kasutustasu määrajana infrastruktuuri-ettevõtjat ka Konkurentsiamet.
Konkurentsiameti peadirektori hinnangul tekitaks infrastruktuuri kasutustasude määramise õiguse andmine
infrastruktuuri-ettevõtjale lisaks ulatuslike vaidluste võimalusele olukorra, kus hinnakontroll raudtee
infrastruktuuri-ettevõtjate üle muutub nõrgemaks (täna määrab kasutustasu TTJA, muudatuse jõustumisel
teeks seda infrastruktuuri-ettevõtja ise ning Konkurentsiameti roll ei muutuks, mis tähendab, et
infrastruktuuri-ettevõtja poolt määratud hinda poleks vaja ühegi riigiasutusega isegi kooskõlastada). Kuna
raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad on monopoolsel turul tegutsevad, siis riikliku hinnakontrolli rakendamine
on oluline.
Sõltumatu regulaatori olemasolu, kui eraldiseisva väärtuse, kõrval räägivad selle lahenduse vastu ka
kasutustasu arvestamise tehnilised nüansid. Vastavalt RdtS § 59 lg 31 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivile 2012/34/EL41 artiklile 32 lg 1 võib kehtestada põhiteenustele juurdepääsu tagavale
kasutustasule lisatasusid. Lisatasude määramisel tuleb arvesse võtta veoettevõtjate konkurentsivõimet,
tootlikkuse kasvu ja veoettevõtjate võimekust lisatasusid tasuda. Täpset metoodikat, kuidas peaks seda
tegema, pole ette kirjutatud. Juhul, kui kasutustasude määraja oleks infrastruktuuri-ettevõtja juures ja
arvutamiseks on vajalik kasutada veoettevõtjate raamatupidamise ja finantsaruandeid, siis võib lisatasude
arvutamine kujuneda väga keeruliseks, kuna veoettevõtjatel ei ole huvi enda aruandlust
infrastruktuuriettevõtjatega jagada. Teisisõnu – on mitmeid punkte, mis avavad võimalused pikalt
kestvateks vaidlusteks.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et infrastruktuuri kasutustasu määraja kohustuste viimine raudtee-
infrastruktuuri-ettevõtja juurde ei ole hea lahendus.
Lahendusvariantide B ja C kaalumisel on võtmeküsimuseks see, millisel kujul plaanitakse läbi viia
järelevalve ja loamenetluste koondamine ühte üksusesse. Kui see peaks toimuma nii, et loodav üksus (sh
raudtee kasutustasude määraja ülesanded) on osa TTJAst, siis tuleks tarbijate õiguste tagamise järelevalve
jätta maantee infrastruktuuri haldamise ja hooldamisega tegelevasse asutusse. See ei oleks kõige
elegantsem lahendus – tarbijate õiguste tagamise järelevalvel oleks muude selle asutuse poolt
teostatavate tegevustega pea olematu puutumus, aga paremini sobivat kohta nendele funktsioonidele
samuti ei ole.
Kui järelevalve ja loamenetlused koondatakse kokku ja tõstetakse (TTJAst) eraldiseisvasse asutusse koos
kasutustasude määramise funktsiooniga, siis oleks loogiline tuua tarbijate õiguste tagamise järelevalve
TTJAsse, kus tegeletakse üldiste tarbijakaitse ülesannetega. Seejuures tuleks põhjalikumalt läbi töötada
järelevalve kontseptsioon teenuste kaupa ka teistel modaalsustel ning kaaluda, kas lisaks raudtee reisijate
õiguste järelevalvet puudutavale osale on teiste modaalsuste reisijate õiguste järelevalve funktsioone,
mida saaks üle tuua TTJAsse. Nii oleks tarbijate õiguste tagamise järelevalve funktsionaalselt üks tervik.
40
Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika. Majandus- ja taristuministri määrus vastu võetud
19.08.2016 nr 51, RT I, 24.08.2016, 1, joust. 27.08.2016. Viimane red RT I, 19.02.2019, 27. §10 lg1p 4.
41
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond. ELT
L 343, 14.12.2012, lk 32–77.
49
Kumba lahendust kasutada, sõltub sellest, milliseks kujuneb järelevalve ja loamenetluste ühendamisena
tekkiva üksuse lõplik vorm.
Lisaks kaaluti varianti, kus kasutustasude määramine võiks paikneda Konkurentsiametis. Kuna selline
lahendus pole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikkel 55 lg 1ga, mille
kohaselt peab reguleeriv astus (mille ülesandeid täidab täna Konkurentsiamet) olema organisatsiooniliselt,
rahastamisotsustes, õigusliku struktuuri poolest ning otsustustes sõltumatu mis tahes raudteeinfra-
struktuuri-ettevõtjast, tasusid määravast asutusest, läbilaskevõimet jaotavast asutusest või taotlejast.
Seega ei saa TTJAs olevat raudtee kasutustasu määramise ülesannet täita Konkurentsiamet 42 ning see
lahendusvariant jääb kõrvale.
Teoreetiliselt saaks järelevalve ja loamenetlused (sh tarbijate õiguste tagamise järelevalve) koondada ning
viia TTJAsse ka siis, kui raudtee kasutustasude määramise teenused viiakse TTJAst välja mõnda
kolmandasse asutusse. Eelneval juba mainiti, et need ei saa paikneda Konkurentsiametis, seega tuleks need
paigutada kuhugi mujale. Ühtegi väga head kandidaati (millel oleks puutumus nii raudtee valdkonna
teenuste kui hinna reguleerimisega) peale Konkurentsiameti ei ole. Üheks võimaluseks oleks valida parema
puudumisel nende asukohaks maantee infrastruktuuri hooldamise ja haldamisega tegelev asutus. See võiks
olla probleemile teoreetiliseks lahenduseks, kuigi mingit arvestatavat sünergiat nende funktsioonide sinna
viimisest ei teki (võimalik, et selle tulemusena isegi suureneks kompetentside dubleerimine ja see tekitaks
ebaefektiivsust). Kokkuvõttes ei saaks seda kindlasti lugeda eelistatud alternatiiviks.
Kokkuvõttes kasutustasu määraja funktsiooni viimist kolmandasse asutusse soovitada ei saa.
42
Küll võiks kaaluda ühe lahendused võimalust, kus reguleeriva asutuse funktsioonid defineeritakse ringi nii, et
olukorras, kus kasutustasu määrajaks on infrastruktuuri-ettevõtjad, on Konkurentisametil reguleeriva asutusena
jõulisem roll (nt peavad tasu määrajad tasud Konkurentsiametile kinnitamiseks saatma). Seda lahendust ei ole
käesolevas töös põhjalikumalt uuritud ning see vajaks edasist analüüsi.
50
Kuupäev Asutus Intervjueeritud isik
2.01.2020 MKM Ahti Kuningas
9.01.2020 Maanteeamet Kristo-Taavi Ruus,
Anne Nurmik
10.01.2020 Lennuamet Rait Kalda,
Anni Adamson
10.01.2020 Veeteede Amet Kaidi Katus,
Marek Rauk
14.01.2020 Maanteeamet Ahto Pahk
14.01.2020 TTJA Heigo Saare
17.01.2020 Riigi Tugiteenuste Keskus Urmo Merila
20.01.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium IT osakonna juhataja Kristjan Kaiklem,
ja IT süsteemide arendustalituse juhataja Verner Eiber
20.01.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi Ahti Kuningas
asekantsler
(fookus- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu Indrek Gailan
grupi ja investeeringute osakonna juhataja
intervjuu) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ando Rehemaa
transpordivaldkonna asutuste ühendamise projektijuht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu Ursula Sarnet
ja investeeringute osakonna ekspert
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infotehnoloogia Kristjan Kaiklem
osakonna juhataja
Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja avaliku teenistuse Merje Frey
osakonna nõunik
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti transpordiosakonna Heigo Saare
juhataja
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk
Maanteeameti õigusosakonna juhataja Kristo-Taavi Ruus
Lennuameti peadirektor Rait Kalda
Veeteede ameti üldteenistuse juhataja Anu Angerjas
Veeteede ameti hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse Kaidi Katus
teenistuse juhataja
Veeteede ameti meresõiduohutuse teenistuse juhataja Marek Rauk
21.01.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ehitusala Jüri Rass
asekantsler
24.01.2020 AS Eesti Raudtee Erik Laidvee
28.01.2020 Edelraudtee Infrastruktuuri AS Rain Kaarjas,
Jüri Etverk
28.01.2020 Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots
03.02.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi Ahti Kuningas
(fookusgrupi asekantsler
intervjuu)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu Indrek Gailan
ja investeeringute osakonna juhataja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ando Rehemaa
transpordivaldkonna asutuste ühendamise projektijuht
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu Ursula Sarnet
ja investeeringute osakonna ekspert
51
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infotehnoloogia Kristjan Kaiklem
osakonna juhataja
Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja avaliku teenistuse Merje Frey
osakonna nõunik
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti transpordiosakonna Heigo Saare
juhataja
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk
Maanteeameti õigusosakonna juhataja Kristo-Taavi Ruus
Lennuameti peadirektor Rait Kalda
Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas
Veeteede ameti hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse Kaidi Katus
teenistuse juhataja
Veeteede ameti meresõiduohutuse teenistuse juhataja Marek Rauk
52
Uuringu lähteülesandes nähti ette, et analüüsida tuleb transpordi valdkonna järelevalve ja loamenetluste
koondamist ühte üksusesse (jättes muud funktsioonid sinna, kus need praegu paiknevad). Raporti põhiosa
kajastab selle analüüsi tulemusi. Tegelikkuses kaalutakse aga alternatiivse lahendusena ühe kõiki
transpordimodaalsusi katva transpordivaldkonna rakendusasutuse loomist (nimetame seda stsenaariumiks
S3). Et võrrelda sellise lahenduse plusse ja miinuseid raporti põhiosas tooduga, viisime läbi täiendava
fookusgrupiintervjuu, mille tulemused leiate käesolevast raporti lisast.
Stsenaariumina S3 defineeriti lahendus, kus ühendatakse praegused MA, LA ja VA funktsioonid ning lisaks
neile TTJAs olevad raudtee valdkonnaga seotud funktsioonid. Seda lahendust hinnati samade kriteeriumite
alusel ja samas raamistikus, mida kasutati kahe esimese stsenaariumi hindamiseks. Analüüs selle kohta,
kuidas peaksid transpordi kõiki valdkondi hõlmava rakendusasutuse teenused olema struktureeritud,
käesoleva töö raamidesse ei mahtunud.
Probleemide olulisuse ja ühendasutuse loomise kui probleemilahenduse mõjude hindamisel võeti aluseks
raporti põhiosas tehtud analüüs. Allolevas tabelis on sinisega märgitud need kohad, kus raporti põhitekstiga
võrreldes on toimunud oluline sisuline muudatus.
Tabel 12. Probleemid ja nende olulisus (stsenaarium 3)
Nr Probleem Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus
olulisus
0-10 0-100%
1 Järelevalve, 3 7% Huvikonflikti all mõistetakse käesolevas analüüsis pigem rollikonflikti
loamenetlused ning ehk olukorda, kus institutsioon ja selle töötajad võivad erinevaid
infrastruktuuri ülesandeid täites olla rollides, mille eesmärgid on teatud juhtudel
hooldamine ja vastandlikud.
haldamine ühes Fookusgrupiintervjuu kohaselt on konfliktsed rollid järelevalve ja
asutuses võib tekitada loamenetluste funktsioonide täitmisel pigem teoreetiline probleem,
huvikonflikte. mis praktikas esile ei kerki. Kõigi funktsioonide taustal on üldisem
riiklik huvi nende funktsioonide elluviimiseks ning eri rollides
teostatakse ikkagi tegevusi riigi huvides.
Ka teoreetiliste riskide maandamiseks on olemas vahendid
(võimalus ettekirjutusi või loa andmata jätmist vaidlustada ja vaide
otsuseid edasi kaevata). Rollikonflikti realiseerumise riski on
võimalik ühe organisatsiooni sees töökorralduslikult vähendada,
tagades nt erinevate funktsioonide täitjate sõltumatuse üksteisest,
ning seda on mitmes asutuses (nt MTA) ka tehtud. Seega ei ole
tegemist väga suure probleemiga.
VA peadirektor jäi selles punktis eriseisukohale, leides, et tegemist
on olulise probleemiga, mille olulisuse hinnang peaks olema suurem
kui 3.
2 Järelevalve ja 2 5% Ühtse kontaktpunkti tekkimine muudaks klientide suhtlust
loamenetlused neljas transpordivaldkonna haldusala asutustega eeldatavalt mugavmaks,
erinevas kuid segadus klientide jaoks ei saa olla väga suur. Pole usutav, et
transpordivaldkonna paljudel inimestel on jäänud mõni luba taotlemata selle pärast, et
asutuses on (eriti uute) nad ei teadnud, kust seda taotleda. Transpordivaldkonnas juba
klientide jaoks segane. tegutsevate isikute jaoks on süsteemid modaalsuste lõikes välja
kujunenud ning segadust, kuhu asutusse pöörduda, pole.
53
Nr Probleem Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus
olulisus
0-10 0-100%
Mõningane kliendikogemuse paranemine on asutuste ühendamisel
siiski võimalik.
Kuigi üldisemat segadust klientide jaoks pole, siis võib siiski olla, et
nö „inimesel tänavalt“ on jäänud mõnest talle silma jäänud ohtlikust
olukorrast asutused teavitamata selle tõttu, et ta ei ole teadnud,
kuhu oma tähelepanekuga pöörduda. Kui selline elanikkonnalt
kogutud info on oluline sisend järelevalvetegevustesse, siis tõstab
see probleemi olulisust.
Samas – info edastamiseks mõeldud kontaktkanaleid, mis inimese
tähelepanu eest võistlevad, on mitmeid (nt on Eesti inimesi
lasteaiast saadik treenitud helistama telefonile 112) ning selline
olukord jätkub ka tulevikus (isegi kui transpordivaldkonnas
teavituskanalid konsolideeritakse). Enamgi veel – valdav osa
ohuintsidentide teavitamistest tuleb transpordi operaatorteenuse
pakkujatelt, kelle jaoks valdkondlikult erinevad teavituskanalid
mingit segadust ei tekita. Seega ei saa olla tegemist väga olulise
probleemiga.
3 IT arendamine ja 7 16% Kulukokkuhoid on transpordivaldkonna asutuste reformi üks
haldamine neljas taotletavatest eesmärkidest. Liidetavate asutuste tugiteenused on
asutuses on kulukam, juba täna konsolideeritud (personaliarvestust,
kui ühes. raamatupidamisteenust pakub asutustele RTK juba praegu
tsentraliseeritult ja LA ning TTJA IT tuge pakub MKM). Seega ei saa
tugiteenused üldisemalt olla väga raiskavalt üles ehitatud.
Suuremat pikaajalist kokkuhoidu ja efektiivsuse kasvu on oodata IT-
süsteemide arendamise ja hooldamisega seotud kulude
optimeerimisest. Praegu vaatavad asutused oma IT vajadusi eraldi
(VA ja MTA iseseisvalt, LA ja TTJA MKM arendusmeeskonna toel).
Kuna IT planeerimise protsess on pikk ning muutmise vajadused
sageli kiireloomulised, siis vaatamata headele kavatsustele on
asutuste üleseid IT arendusi vähe. Kokkuvõttes tähendab see, et IT
arendamise ja haldamise madal efektiivsus on oluline probleem.
4 Järelevalve 4 9% See probleem mõjutab transpordipoliitika eesmärkide saavutamist,
kontseptsioon on kuid mitte väga olulise määral. Järelevalve ja loamenetluste
asutuseti erinev. ühetaolisem käsitlus võimaldab küll teoreetiliselt protsesse rohkem
standardiseerida ning teenuste kvaliteeti parandada, kuid praktikas
ei ole praegune olukord olulisi probleeme tekitanud. Samuti pole
päris selge, kui suuremahuline ühtlustamine üldse võimalik on.
5 Infrastruktuuri ja 7 16% Tehnoloogia areneb transpordi valdkonnas kiiresti. Uued riist- ja
ühistranspordi tarkvaralised lahendused (sh nt suurandmetel põhinev liikluse
planeerimine ei toimu planeerimine, droonid, nutikad transpordikoridorid) eeldavad
modaalsuste üleselt. võimekust neid liikuvuse korraldamisel paindlikult ja ohutult
kasutusele võtta. Modaalsuste ülesus (nii infrastruktuuri kui
ühistranspordi planeerimisel) on seejuures oluliseks märksõnaks,
mille tähtsust on rõhutanud ka MKM kui transpordipoliitika
kujundaja. Seega on tegemist olulise probleemiga.
6 Asutuste vahel on 7 16% Tegemist on vaatamata oma tehnilisele kõlale ühe olulisema
eelarveliste vahendite probleemiga – osade valdkondade (LA) tegevus on olnud aastaid
ümberjagamine alarahastatud ning senini ei ole õnnestunud nende eelarvet
keerukas. suurendada. Alarahastatus võib kaasa tuua arvestatavaid
tagasilööke transpordipoliitika rakendamisel (nt tegeleb
lennujaamade järelevalvega praegu vaid üks spetsialist ning tema
lahkumine võib kaasa tuua Tallinna Lennujaama ajutise sulgemise).
Tegemist on olulise probleemiga.
7 Tugeva merendus- ja 4 9% Reformide läbiviimisel on oht, et kõik töötajad ei lähe reformiga
lennundusidentiteediga kaasa. Kui lahkujate hulk on suur, siis võib see kujuneda oluliseks
töötajad võivad pettuda probleemiks. Asutuste liitumise aastal ei ole ebatavaline
reformis, mille tööjõuvoolavuse tõus poolteist kuni kaks korda.
54
Nr Probleem Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus
olulisus
0-10 0-100%
tulemusena see Riski maandava tegevusena on kõik asutused reformi
identiteet lahustub väljatöötamisse kaasatud. Töötatakse selle nimel, et lõplikust
(neist saavad lahendusest tulenevad võidud oleks sellised, et need oleks
„tavalised“ töötajatele mõistetavad ja kaaluksid üles sentimentaalse väärtusega
transpordiametnikud). kaotusi. Eeldatavalt on võimalik valdavale osale mõjutatutest
reformi positiivne pool ära selgitada, kuid lahkujaid kindlasti on.
8 Väiksemad asutused (ja 0 0% Kuna ümberkorralduste üheks eesmärgiks on muuhulgas
nende tegevused) väiksematele ja alarahastatud asutustele (Lennuamet) ressursse
võivad suure asutuse juurde anda, siis oleks sellise olukorra tekkimine oluline probleem.
sees saada senisest Samas on selle realiseerumine täielikult reformi läbiviija kontrolli all
vähem tähelepanu. ja reformi elluviija peaks seda võimalikku probleemi kindlasti silmas
pidama. Kuna reformija saab seda probleemi otseselt vältida, on
selle probleemi olulisuse hindeks null.
9 Järelevalve lahutamine 4 9% Praegu on neljast ühendatavast asutusest kolmes kasutusel
loamenetlustest (või järelevalve mudel, kus lube menetlevad ametnikud teostavad ka
järelevalve ja järelevalvet. Seega puudutab probleem valdavat osa ühendatavatest
loamenetluste asutustest. Samas tegeleb asutustes järelevalvega suhteliselt väike
lahutamine osa personalist, mistõttu puudutab probleem väikest osa
infrastruktuuri töötajatest. Teisalt on muudatuse potentsiaalne negatiivne mõju
haldusest, hooldusest ja pikaajaline, topelt töötajaid ja kompetentsi on vaja pidevalt.
planeerimisest) võib Kokkuvõttes on tegemist veidi alla keskmise olulisusega
kaasa tuua probleemiga.
kuluefektiivsuse
vähenemise. Praegu
mõlemat teenust
osutavat ametnikku ei
saa jagada kahe asutuse
vahel.
10 Suure rakendustasandi 4 9% Selle riski realiseerumine oleks oluline probleem, kuna takistaks
asutuse teke nihutab ministeeriumil transpordivaldkonnas plaanide elluviimist. Samas
jõudude tasakaalu leidsid ministeeriumi esindajad, et poliitikakujundaja siiski suudab
ministeeriumi ja oma soovid rakendusasutustele enamasti selgeks teha ning
rakendusasutuste vahel hoolitseda ka selle eest, et need ellu viiakse. Kokkuvõttes on
nii, et ministeeriumi tegemist veidi alla keskmise olulisusega probleemiga.
tasandil on keerulisem
rakendustasandi
tegevust juhtida.
Sisuline valdkonna
juhtimine liigub
ministeeriumist
(osaliselt)
rakendustasandile.
11 Reformi läbiviimisega 2 5% Ühekordsed kulud kaasnevad reformiga kindlasti. Tõenäoliselt on
kaasnevad ühekordsed tegemist arvestatavate kuludega, kuigi kulude hinnanguline suurus
kulu. Need sisaldavad pole praegu veel teada. Võrdluseks toodi nt Haridus- ja
reformi ühekordset teadusministeeriumi nelja asutuse (Archimedes, Innove, HITSA,
rahalist maksumust ja ENTK) tegevuste konsolideerimise maksumus, mis esialgsete
ajutist segadust arvutuste kohaselt on 240 000 eurot. TTJA ja TKA liitmise
organisatsioonide töös. ühekordsed kulud (ilma ITta) olid 45 000 eurot. Haigekassa ja
Töötukassa kavandatud nimevahetus – viimaste hinnangute
kohaselt ca 350 tuhat eurot. Liitmise kulusid peeti kokkuvõttes siiski
küllaltki tagasihoidliku kaaluga probleemiks, arvestades muuhulgas
sellega, et tegemist on ühekordse kuluga.
KOKKU 100%
55
Ühendasutuse loomise kui eelpool kirjeldatud probleemide lahenduse mõjuhinnangud (skaalal miinus
kahest kaheni) on toodud alljärgnevas tabelis. Sinine tähistab stsenaariumi S3 hinnanguid, punane aga
stsenaariumi S3 arutelude käigus välja pakutud muudatusi stsenaariumidele S1 ja S2 antud hinnangutele.
Tabel 13. Mõju suurused (stsenaariumid S1, S2 ja S3)
Nr Probleem Olulisuse Mõju suurus Koondhinne
kaal S1 S2 S3 S1 S2 S3
Probleemid, mida muudatustega lahendada püütakse
1 Järelevalve, loamenetlused ning
infrastruktuuri hooldamine ja haldamine 7% 2 1 0 0,14 0,07 0,00
ühes asutuses võib tekitada huvikonflikte.
2 Järelevalve ja loamenetlused neljas erinevas
transpordivaldkonna asutuses on (eriti uute) 5% -0,5 1 1,5 -0,02 0,05 0,07
klientide jaoks segane.
3 IT arendamine ja haldamine neljas asutuses
16% 0 0,5 1,5 0,00 0,08 0,24
on kulukam, kui ühes
4 Järelevalve kontseptsioon on asutuseti
9% 0,5 0,5 0,5 0,05 0,05 0,05
erinev.
5 Infrastruktuuri ja ühistranspordi
16% 0 0 2 0,00 0,00 0,32
planeerimine ei toimu modaalsuste üleselt.
6 Asutuste vahel on eelarveliste vahendite
16% -0,5 0,5 1,5 -0,08 0,08 0,24
ümberjagamine keerukas.
Probleemid, mis muudatuste tõttu juurde tekivad
7 Tugeva merendus- ja lennundusidentiteediga
töötajad võivad pettuda reformis, mille
9% -2 -2 -2 -0,18 -0,18 -0,18
tulemusena see identiteet lahustub (neist
saavad „tavalised“ transpordiametnikud).
8 Väiksemad asutused (ja nende tegevused)
võivad suure asutuse sees saada senisest 0% -2 -2 -2 0,00 0,00 0,00
vähem tähelepanu.
9 Järelevalve lahutamine loamenetlustest (või
järelevalve ja loamenetluste lahutamine
infrastruktuuri haldusest, hooldusest ja
planeerimisest) võib kaasa tuua 9% -2 -2 0 -0,18 -0,18 0,00
kuluefektiivsuse vähenemise. Praegu
mõlemat teenust osutavat ametnikku ei saa
jagada kahe asutuse vahel.
10 Suure rakendustasandi asutuse teke nihutab
jõudude tasakaalu ministeeriumi ja
rakendusasutuste vahel nii, et ministeeriumi
tasandil on keerulisem rakendustasandi 9% 0 -1 -2 0,00 -0,09 -0,18
tegevust juhtida. Sisuline valdkonna
juhtimine liigub ministeeriumist (osaliselt)
rakendustasandile.
11 Reformi läbiviimisega kaasnevad ühekordsed
kulu. Need sisaldavad reformi ühekordset
5% -1 -2 -2 -0,05 -0,09 -0,09
rahalist maksumust ja ajutist segadust
organisatsioonide töös.
KOKKU 100% - 0,33 - 0,23 0,45
Kuigi kolme stsenaariumi koondanalüüsis muutusid S2 ja S1 negatiivsed tulemused veidi väiksemaks (vrdl
S1 varasem koondhinnang oli -0,41 ning S2l -0,29), siis on mõlema tulemus ikkagi negatiivne ja järeldus
nende osas ei muutu. S3 on aga väikese positiivse tulemusega, mis näitab, et S3 järgi reformi tegemisel on
oodata praeguse olukorraga võrreldes mõningast võitu. Peamised positiivsed mõjurid, mis reformi tegemist
õigustavad on: 1) modaalsuste ülene planeerimise võimalus, 2) IT halduse ja arenduse koondamine
56
ühtsesse süsteemi ja 3) eelarve ümberjagamise ja optimeerimise võimalus asutuste vahel. Suuremad
negatiivsed mõjud S3 korral on võimalik töötajate voolavuse kasv ja ministeeriumi ning rakendusasutuse
rollijaotuse muutumine. Negatiivsed mõjud on kokkuvõttes väiksemad, kui oodatavad positiivsed mõjud.
Multikriteeriumanalüüsis jäi VA peadirektor ühe probleemi olulisuse osas eriarvamusele, hinnates, et
probleem 1 peaks olema suurema kaaluga, kui praegu arvesse võetud. Probleemi olulisuse hinde muutmisel
stsenaariumi S3 koondhindele mõju ei oleks, kuna järelevalve ja loamenetluste korralduses (just
rollikonflikti silmas pidades) see stsenaarium olulist muutust kaasa ei too. S1 ja S2 tulemus jäävad
negatiivseks ka juhul, kui probleemi olulisus oleks saanud maksimaalse hinnangu (10 punkti).
Järelevalve ja loamenetluste lahutamise tulemusena tekkiva kuluefektiivsuse vähenemise mõju suuruse
hinnanguks jäi multikriteeriumanalüüsi fookusgrupis null. Samas on raudteega seotud teenuste osutamine
praeguseks juba osaliselt läbipõimunud TTJA ehitusosakonna töötajate tööülesannetega, mistõttu võib
selle sünergia ära kaotamisest tekkida sama kompetentsiga inimeste dubleerimine TTJAs ja
transpordiametis. Kuigi see puudutab suhteliselt väikest hulka inimesi (arvestades asutuste
konsolideerimise kogu mahtu), mängisime läbi ka olukorra, kus mõju suurus oleks stsenaariumis S3 -0,5.
Selline muudatus vähendab veidi S3 positiivset tulemust, kuid ei muuda lõppjäreldust.
Kokkuvõttes on ühe modaalsuste ülese transpordiasutuse loomine eelistatud lahendus võrreldes
praegusega. Selleks, et reformi positiivsed mõjud realiseeruksid, tuleks reformi käigus määrata nende
mõõtmiseks indikaatorid ja neid mõjusid spetsiaalselt seirata.
Käesolevas töös ei analüüsitud kõiki ühendasutusse koondatavaid teenuseid, seetõttu pole välistatud, et
kõiki teenuseid ei ole võimalik kokku koondada. Raporti põhiosas juba rääkisime sellest, et tarbija õiguste
kaitse ja raudtee infrastruktuuri kasutustasude määramine peavad olema lahus. Olukorras, kus kõik
asutused koondatakse kokku võivad tekkida täiendavad probleemid – näiteks ei tohi raudtee ohutusasutuse
(praegu TTJA raudtee üksus) organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess sõltuda ühestki
raudtee-ettevõtjast, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, taotlejast ega hankeüksusest43. Kui ühendasutus
peaks hakkama tegelema ka raudteevedude (reisijavedu raudteel) hankimisega, siis võib see olla eelpool
viidatuga vastuolus. Käesolev analüüs ei uuringud ühendasutusse koondatavaid funktsioone piisava
täpsusega, et sellistele küsimustele täpsemalt vastata, kuid ühendamise käigus tuleb neile kindlasti
tähelepanu pöörata.
Tabel 14. Mõju suuruse põhjendused (stsenaariumid S1, S2 ja S3)
Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus
S1 S2 S3
1 Järelevalve, 2 1 0 S1: Järelevalve eraldamine loamenetlustest väldib
loamenetlused ning potentsiaalset huvi/rollikonflikti, kui need kaks protsessi
infrastruktuuri lahutatakse erinevatesse asutustesse. See stsenaarium aga ei
hooldamine ja lahenda potentsiaalset konflikti loamenetluste ja
haldamine ühes infrastruktuuri haldamises vahel (nt ehitusload ja
asutuses võib tekitada infrastruktuuri haldamine MAs).
huvikonflikte. S2: Järelevalve ja loamenetluste eraldamisel infrastruktuuri
haldamisest ja hooldamisest on väiksem mõju, kui
stsenaariumis S1, sest järelevalve ja loamenetlused jäävad
samasse asutusse. Siiski väheneb huvikonflikti võimalus
infrastruktuuri haldamise ja hooldamisel vahel.
43
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/49/EÜ, Art 16 lg 1
57
Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus
S1 S2 S3
S3: Mõju huvikonfliktidele pole, kuna kõik funktsioonid on
samas asutuses.
2 Järelevalve ja -0,5 1 1,5 S1: Järelevalve konsolideeritakse, aga lube menetletakse ikkagi
loamenetlused neljas eraldi asutustes. Pigem muutub olukord kliendi jaoks
erinevas segasemaks, sest lisaks eraldi lube jagavatele asutustele tekib
transpordivaldkonna lisaasutus, mis teostab järelevalvet.
asutuses on (eriti uute) S2: Järelevalve ja lubade menetlus on ühes asutuses, tekib üks
klientide jaoks segane. kontaktpunkt, kuhu inimene saab pöörduda. Samas jäävad
riigis alles teised kontaktpunktid ohtlikest olukordadest
teatamiseks (nt 112).
S3: Mõju veidi suurem kui S2s, kuna nii infrastruktuuri
planeerimine ja haldamine, lubade menetlus kui järelevalve
tegevused toimuvad ühest kohast. Ohuintsidentidest
teavitamine toimub transpordivaldkonna sees ühe kanali
kaudu. Siiski jäävad alles ka teised kontaktpunktid (nt 112).
3 IT arendamine ja 0 0,5 1,5 S1: Järelevalve IT süsteemide arendamise koondamisest oleks
haldamine neljas väike kokkuhoid, kuid loamenetlused ja infrastruktuuri
asutuses on kulukam, haldamine ja planeerimine jääks endiselt eraldi asutustesse.
kui ühes. S2: Nii järelevalve kui loamenetlus tõstetakse kokku ühte
asutusse. See loob võimalused infosüsteemide arenduse
ühtsemaks planeerimiseks ja efektiivsuse kasvuks.
Siiski tuleb tähele panna, et selle kokkuhoiu saavutamiseks
tuleb teha suuri investeeringuid. Näiteks TJA ja TA liitumisel
pandi tarbijakaitse infosüsteem kokku JVIS-sega
(menetluskeskkondade ja e-teeninduste ühendamine), mille
arenduse maksumus oli MKM-i intervjuu kohaselt ca 240 000
eurot.
Stsenaariumil on mõningane mõju, aga ainult asutuste
funktsioonide kuhugi kokku tõstmine kogu probleemi ei
lahenda, vajalik on selle funktsiooni sihiteadlik arendamine.
S3: IT optimeerimise võimalus on suurem kui stsenaariumis S2,
kuna asutusi on üks ja IT süsteemide haldamine ja
administreerimine on ühes kohas. Samas ei ole kõigi
valdkondade vajadused ühesugused, seega jääb alles ka
erilahenduste vajadus. Lisaks sellele on muutused on keerukad
ja võidud raskesti prognoositavad.
4 Järelevalve 0,5 0,5 0,5 S1: Järelevalve viimine eraldi asutusse võimaldaks järelevalve
kontseptsioon on põhimõtteid ühtlustada. Eeldatavalt ei tähenda see siiski seda,
asutuseti erinev. et valdkondlikud eripärad kaovad ning erinevused modaaluste
lõikes siiski mingil määral säilivad.
S2: Mõju sama, mis stsenaariumis 1
S3: Mõju sama, mis stsenaariumis 1
5 Infrastruktuuri ja 0 0 2 S1: Mõju pole
ühistranspordi S2: Mõju pole
planeerimine ei toimu
S3: Potentsiaalne mõju on suur. Vaatamata sellele, et
modaalsuste üleselt.
ühistranspordi planeerimine on juba praegu MAs (sh
parvlaevade graafikud ja regionaallennundus) ning teised
asutused selle teemaga ei tegele, nähti mõju selles, et
kõikidest asutustest koondatakse kokku valdkonnaspetsiifilised
kompetentsid laiemalt.
Nende teadmiste koondamine ja kasutamine uuenduslike
integreeritud liikuvuslahenduste väljatöötamiseks on oluline
lisandväärtus.
58
Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus
S1 S2 S3
6 Asutuste vahel on -0,5 0,5 1,5 S1: Järelevalve osa välja tõstmine eraldi asutusse arvestatavaid
eelarveliste vahendite ümberjagamise võimalusi ei tekita, pigem vastupidi – tänasega
ümberjagamine võrreldes jäävad kõik asutused alles, aga on lihtsalt järelevalve
keerukas. võrra väiksemad. See tähendaks, et nt Lennuameti käsutuses
oleks veel vähem vahendeid kui täna.
S2: Kui koondada nii järelevalve kui loamenetlused ühte
asutusse, kujuneks selle koondeelarve eeldatavalt suuremaks,
kui stsenaariumis S1. Kui ümberjagamise võimalust nähakse
eeskätt teehoolduse vahendite võimalike ülejääkide
kasutamises muude tegevuse finantseerimiseks, siis oleks mõju
ikkagi väga väike.
S3: Ümberjagamine on lihtsam kui praegu ning stsenaariumites
S1 ja S2, kuid jääb siiski ühendasutuse sisene konkurents
eelarvelistele vahenditele.
7 Tugeva merendus- ja -2 -2 -2 S1: Järelevalve osa välja viimisel praegustest asutustest
lennundusidentiteedig mõjutab see eeskätt neid töötajaid, kes tegelevad
a töötajad võivad järelevalvega ning peavad sellega tegelema hakkama uues
pettuda reformis, mille ühendasutuses. Samas on mõju ka teistele töötajatele, kelle
tulemusena see kolleegid lahkuvad ja kes ei pruugi sellise olukorraga rahul
identiteet lahustub olla.
(neist saavad S2: Kogu Lennuamet ja suur osa VAst hakkavad tööle uues
„tavalised“ ühtses järelevalve ja loamenetluste asutuses. Kuigi
transpordiametnikud). teoreetiliselt oleks mõjutatud inimeste hulk selle stsenaariumi
puhul suurem, arvasid eksperdid, et eeldatavalt on tööjõu
töötajate lahkumisele mõlema reformi puhul suurusjärguliselt
sama.
S3: Kõik hakkavad tööle uues ühendasutuses. Mõjutatud
inimeste hulk võiks esmapilgul olla jällegi suurem kui
stsenaariumis S1 või S2, aga tegelikult kaob juba S2 korral LA
ära ja suur osa VA jagatakse mitme asutuse vahel, mistõttu
mõju on eeldatavalt sama suur, kui S2s.
8 Väiksemad asutused -2 -2 -2 Mõju on kõikides stsenaariumites ühevõrra võimalik, kuna
(ja nende tegevused) toimub modaalsuste ülene asutuste liitmine (NB! Selle
võivad suure asutuse probleemi olulisus hinnati 0-ks, sest selle tekkimist ei peetud
sees saada senisest reaalseks).
vähem tähelepanu.
9 Järelevalve lahutamine -2 -2 0 S1: Järelevalve ja loamenetluse koondkulud suure
loamenetlustest (või tõenäosusega suurenevad.
järelevalve ja S2: Kui järelevalve ja loamenetlused jäävad kokku, aga
loamenetluste eraldatakse infrastruktuuri haldusest, hooldusest ja
lahutamine planeerimisest, siis enamik võimalikke dubleerimiskohti (need
infrastruktuuri mis tekiks, stsenaariumis S1), jäävad ära, kuid teised
haldusest, hooldusest (infrastruktuuri haldus ja loamenetlused) tulevad juurde.
ja planeerimisest) võib Kokkuvõttes hinnati S1 ja S2 mõjud ligilähedaselt
kaasa tuua samasuguseks.
kuluefektiivsuse
Suurusjärgu tajumiseks - praegu tegeleb järelevalvega ca 40
vähenemise. Praegu
inimest (MAs neist 24). Kui väljapool MAd olev järelevalve
mõlemat teenust
tuleks täielikult dubleerida, siis oleks vaja juurde 16 inimest.
osutavat ametnikku ei
Kui nt 1/3 ulatuses, siis ca 5 inimest juurde (2000 eurose
saa jagada kahe
kuupalga inimese aastane maksumus ca 32 tuhat eurot).
asutuse vahel.
S3: Fookusgrupi hinnangul mõju ei ole, kuna kõik teenused
koondatakse ühte asutusse. Samas võib siiski tekkida
probleeme TTJAs, kus praeguseks on osa raudtee valdkonna
teenustest integreeritud ehituse osakonnaga. Seega peaks
59
Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus
S1 S2 S3
sellest mingi dubleerimine siiski tekkima (seda käsitleti eraldi
selle peatüki tekstiosas).
10 Suure rakendustasandi 0 -1 -2 S1: Selles stsenaariumis tekkiv järelevalveasutus on küllaltki
asutuse teke nihutab väike ja jäävad alles kõik senised asutused. Seega arvestatavat
jõudude tasakaalu muutust poliitika kujundamise ja rakendamise tasandi
ministeeriumi ja rollijaotuses ei teki.
rakendusasutuste
S2: Suur osa asutuste praegustest funktsioonidest koondub
vahel nii, et
ühte asutusse. Eeldatavalt mõjutab see mingil määral ka
ministeeriumi tasandil
rollide jaotust ministeeriumi ja rakendustasandi vahel, kuid
on keerulisem
olulised küsimused nagu nt liikuvuse planeerimine ja
rakendustasandi
infrastruktuuri haldus jäävad ikkagi eraldi.
tegevust juhtida.
Sisuline valdkonna S3: Tekib üks suur asutus, mõju on suurim.
juhtimine liigub
ministeeriumist
(osaliselt)
rakendustasandile.
11 Reformi läbiviimisega -1 -2 -2 S1: Ümberkorraldused on väiksemad, eeldatavalt on ka
kaasnevad ühekordsed ühendamise kulud selle võrra väiksemad, kui S1s või S2s.
kulu. Need sisaldavad Järelevalvega tegelevate inimeste arv võrreldes nelja asutuse
reformi ühekordset töötajate koondarvuga on väike (ca 40 inimest). Selline reform
rahalist maksumust ja jätab enamuse asutuste töötajatest puutumata.
ajutist segadust S2: Ümberkorraldused on suuremad ja reformiga kaasnevad
organisatsioonide kulud on seetõttu suuremad, kui S1s. Kuna reform puudutab
töös. arvestatavat osa töötajates (rohkem kui kolmesadat inimest),
siis on sellel paratamatult mõju ka sellele osale
organisatsioonist, mis jääb ühendasutusse kokku koondamata.
S3: Kui ühendada ühte asutusse loamenetlused ja järelevalve
S2s, siis mõjutab see ca kolmesadat inimest, mis tähendab, et
ka teist poolt tuleb suures ulatuses ümber korraldada. Seetõttu
pole suurt vahet S2 ja S3 reorganiseerimise ühekordsete
kulude vahel.
60
Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise Kuupäev 04.02 .20 20 juriidili n e analüüs järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas KOKKUVÕTE 2019. aasta augustis tehti Vabariigi Valitsuse kabinetiotsusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks koostada 2020. a märtsiks transpordi planeerimise ja investeeringute valdkonna ühendameti ning transpordi järelevalve valdkonna ühendameti moodustamise analüüs. Vastavalt analüüsi tulemustele tuleb valmistada ette valdkonna konsolideerimine kahte ametisse, mis alustaksid ümberkorraldatud kujul tegevust 2021. aastaks. Sellega seoses telliti Advokaadibüroolt Eversheds Sutherland Ots & Co juriidili ne analüüs järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas vastavalt 9.12.2019 pakkumuskutsele lisatud lähteülesandele ( lisa 1 ). Käesoleva a nalüüsi raames käsitletakse täna neljas erinevas ametis – Maanteeamet (MA) , Veeteede (VA) , Lennuamet (LA) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet i transpordiosakon d ( TTJA) – olevate transpordi planeerimise ja järelevalvega seotud funktsioonide koondamist kahte asutusse, millest üks tegeleb planeerimise ja investeeringute ning teine järelevalvega. Täpsemad lähteülesande küsimused ja kokkuvõtlikud järeldused on esitatud järgnevalt. Millised järelevalve funktsioonid peavad olema eraldatud transpordi planeerimise ja investeeringute valdkonna ühendametist? Transpordivaldkonna ameti d täna täidavad mitut erinevat ülesannet , mida saab käsitleda järelevalvefunktsiooni teostamisena: r iiklik järelevalve selle üle, kas füüsilised ja juriidilised isikud täidavad seadustes ja nende alustel kehtestatud nõudeid ; e nnetav järelevalve ehk l ubade , litsentside jms andmine ning tunnust amine ja akrediteerimine (sh nt tüübikinnituste andmine ja juhiload) ; h aldusjärelevalve eraõiguslikke juriidiliste isikute üle, kes täidavad avalikke ülesandeid ning samuti teiste riigiasutuste tegevuse kontrollimine küsimustes, kus kontrollija teeb riiklikku järelevalvet . Järelevalve funktsioonide ga on tihedalt seatud ka: r egistrite pidamine ; e rinevatele tegevustele kooskõlastuste andmine . Riigisisesed nõuded Põhiseaduse järgi on s eadusandjal avar otsustusruum asutuste ümberkorraldamisel ning riigi õiguslikult ei teki probleeme täna neljas asutuses olevate järelevalvefunktsioonide ühendami sel ühte asutusse . E i eksisteeri ka riigiõiguslikku käsku nende funktsioonide rangeks institutsionaalseks eraldamiseks planeeringute ja investeeringute ala l pädevast ametist . Soovita tav on erinevaid järelevalvefunktsioone ning nendega tihedalt seotud funktsioone mitte jagada erinevate asutuste vahel (nt lubade andmine ühes ja riiklik järelevalve lubade täitmise üle teises asutuses , lennunduse valdkonnas keelab seda teatud küsimustes ka EL õigus ). EL õigus Ka EL õigus annab liikmesriigile suure vabaduse küsimuses, kuidas korraldada haldusorganisatsioon transpordi järelevalve valdkonnas. Ennekõike peetakse oluliseks piisavate ressursside eraldamist ning sõltumatust järelevalv e all olevatest isikutest. Siiski peab ümberkorralduste tegemisel silmas pidama : Määruse (EÜ) nr 300/200 8 art 9 keelab jagada vastutuse selles määruses sätestatud põhistandardite rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest mitme asutuse vahel. Praegu täidab seda ülesannet LA. Täna täidab TTJA raudteevaldkonnas muu hulgas läbilaskevõime jaotusorgani ülesan deid . See ülesanne ei saa olla ühes asutuses rongireisijate õiguste tagamise järelevalve ülesandega, mistõttu on raudteeliikluse puhul antud järelevalve reisijate õiguste tagamise üle MA-le, kuigi reeglina teostab seda TTJA . Kui transpordivaldkonna halduskorralduse reform i hõlmataks ülesandeid, mis täna on Konkurentsiametil või ministeeriumi tasemel, võib olla vajalik arvestada täiendavate EL õigusest tulenevate nõuetega. Millised on potentsiaalsed juriidilised vastuolud, mis võivad tekkida käsitletavate asutuste järelevalve funktsioonide ühendamise järgselt? Kaardistada riskikohad võimalike huvide konflikti tekkimiseks (sh olemasolevad). Täiendav selgitus: tulenevalt asjaolust, et Veeteede Amet ja Maanteeamet on taristute omanikud või valdajad ning samas teostavad järelevalvet taristute haldajate üle, siis kas eelneva analüüsi kontekstis võib pakutud lahenduses seisneda juriidiline risk? Kuidas vastavaid riske maandada? Lähteülesandes kirjeldatud 2-asutuse - lahendus ehk p elgalt erinevate transpordivaldkonna järelevalvefunktsioonide ühendamine ühte asutusse ei tekita analüüsis käsitletud õigusnormide ja -põhimõtete valguses probleeme. Olukorras, kus transpordi planeerimise ja investeeringute valdkon d ning transpordi järelevalve valdkon d liidetaks e ühte asutusse, võivad aga lahenda mat a jääda mõningad täna eksisteerivad probleemid seoses asjaoluga , et mõnede taristuomanike ülesannete täitmise kontroll on nõrk (nt järelevalve tee d e seisundinõuete tagamise üle) . Nende probleemide lahendamiseks ei pea aga tingimata eraldama kontrolli- või järelevalveülesanded ühte ja taristu omamisega seotud ülesanded teise riigiasustusse. Ka transpordivaldkonnas ühe ameti loomise puhul võib järelevalvefunktsiooni täitmist parandada: ühendameti üle haldusjärelevalve teostamise pädevuse andmisega teisele asutusele seoses mõne taristuomaniku ülesande täitmisega ; Eraldi struktuuriüksuse loomisega asutuse sees, andes talle vajadusel seaduse tasemel funktsionaalse sõltumatuse garantii ; Sisekontrolli meetmete rakendamisega; Täiendava ressursi lisamine järelevalve ülesannete teostamiseks (vastavalt Riigikontrolli soovitustele) . Analüüsi fookus ja meetod Vastavalt lähteülesandele käsitletakse käesoleva a nalüüsi raames täna neljas erinevas ametis olevate transpordi planeerimise ja järelevalvega seotud funktsioonide koondamist kahte asutusse , millest üks tegeleb planeerimise ja investeeringute ning teine järelevalvega. Analüüsi fookuses on seega järelevalve ülesanded , mida täna neli transpordivaldkonna ametit täidavad. L ähteülesandes püsitatud küsimusi arvestades tuleb j uriidilis e analüüsi käigus : välja selgitada , milli ne on asutuste ümberkorraldamise õiguslik raamistik eesmärgiga tuvastada, kas eksisteerib juriidiline kohustus või juriidiline keeld mõne ülesande täitmise organisatsioonilise korralduse osas , sh keeld või kohustus mõnede ülesannete täitmine teineteisest lahutada . tuleb vaadata, kas on õigu spõhimõtetest või -normidest tulenevaid faktoreid, mis soodustavad ühte või teist lahendust täna MA -s, LA-s, VA-s ja TTJA-s olevate ülesannete osas , sh erinevate funktsioonide omavahelist ühilduvust . Ne ed faktorid ei pruugi rangelt ette kirjutada organisatsioonilist lahendust mõn e ülesande osas, ent nende järgmine on soovitatav, kuna need võivad aidata kaasa ülesande täitmise õiguspäraste lahendite saavutamisele . Juriidilise analüüsi käigus ei pruugi saada aga vastust küsimusele, mis oleks kõige ökonoomsem või juhtimiskorralduse ja organsatsiooni toimise seisukohalt kõige otstarbekam lahendus. Neile küsimustele vastuste leidmiseks tuleb kasutada teisi analüüsimeetodeid. Analüüs esitati tagasiside andmiseks MA- le , LA- le , VA- le ja TTJA- le. Ülevaade laekunud märkustest ning analüüsi koostajate vastused neile on toodud lisas nr 3. Transpordivaldkonna ametite järelevalvefunktsioonid Transpordivaldkonna ametid täna täidavad mitut erinevat ülesannet, mida saab käsitleda järelevalvefunktsiooni teostamisena: Riiklik järelevalve selle üle, kas füüsilised ja juriidilised isikud täidavad seadustes ja nende alustel kehtestatud nõudeid (nt LA järelevalve l ennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle , LennS § 60 1 ) ; Ennetav järelevalve ehk lubade, litsentside jms andmine ning tunnust amine ja akrediteerimine , sh nt tüübikinnituste andmine ja juhiload ( LS § 78 ja 98) Haldusjärelevalve eraõiguslikke juriidiliste isikute üle, kes täidavad avalikke ülesandeid ning samuti teiste riigiasutuste tegevuse kontrollimine küsimustes, kus kontrollija teeb riiklikku järelevalvet (nt t ehnonõuetele vastavuse kontrolli haldusjärelevalve , LS § 75). Järelevalvefunktsioonidega on tihedalt seatud ka: Registrite pidamine (nt Liiklusregister) ; Erinevatele tegevustele kooskõlastuste andmine (nt ilutulestiku kooskõlasta mine L A-ga, LMS § 35 lg 4). J ärelev alve funktsiooni organisatsioonilise korraldamise õiguslik raamistik Lähteülesandes toodud teemapüstitus est tulenevalt keskendub käesolev analüüs riigiõiguslikele põhimõtetele , mi da tuleb transpordivaldkonna järelevalvefunktsioone täitvate asutuste ümberkorraldamisel järgida . Samuti palutakse käesoleva analüüsi lähte ülesandes pöörata järgmistele aspektidele: kolmandate osapoolte huvide kaitse tagamise võimalused loamenetluse ning järelevalve ühendamisel ühte asutusse, olemasolevate kaebevõimaluste piisavus efektiivse järelevalvefunktsiooni teostamiseks. Eelnevast tulenevalt käsitletakse järgnevalt ühendamisplaane kõigepealt PS-st tulenevate isikute õiguste ning seejärel haldus- ja riigikorralduslike nõuete valguses. Kuna transpordivaldkon da reguleerib suures ulatuses EL õigus, tuleb analüüsida ka direktiivide ja määruste võimaliku mõju ametite korraldusele. Ametite ühendamise mõju f üüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste tagatusele Põhiõiguste kaitse Transpordivald konna ametite teostatav riiklik järelevalve ning l ubade, litsentside jms. andmise üle otsustamine sekkub isikute põhiõigustesse. Näiteks saab LA riikliku järelevalve toimingutena siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi (LennS § 6 0 2 lg 1 , KorS § 50). Riikliku järelevalve tulemusel võib LA panna isikule ettekirjutusega kohustusi ning kohaldada haldussunnivahendeid ( LennS § 60 3 , KorS § 28). Samuti on näiteks avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohool d e ja remon di tegevus ala tegutsemiseks nõutav tegevusluba (RdtS § 10 lg 1 p 4 ) , st kui TTJA keeldub vastava loa andmisest, ei tohi vastaval tegevusalal tegevust alustada . Tegutsemine tegevusloata valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav , on karistatav väärteona ning teatud juhtudel kuriteona (KarS § 372). Põhiõiguste piiramisel peavad riigiasutused järgima rida riigiõiguslikke põhimõtteid ja PS-i nõudeid. Esiteks tohib PS § 3 lg 1 järgi r iigivõimu teostada üksnes PS-i ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See tähendab ennekõike, et isikute põhiõigustesse tohib sekkuda üksnes siis, kui seaduses (või otsekohalduvas EL õigusaktis) on selleks olemas alus. Vabariigi Valitsus või minister võib määrusega seadusandja selgepiirilise volitusnormi raames seaduses ette nähtud põhiõiguste piiranguid täpsustada, ent ei tohi kehtestada uusi, seadusega katmata põhiõigustesse sekkumise võimalusi riigiasutuste jaoks. Seadus võib anda haldusorganile ka k aalutlusõigus e, st volitus e kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lg 1) . Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2) . Üks olulisimaid põhimõtteid, mida haldusorgan kaalumisel arvesse võtma peab, on seejuures proportsionaalsuse põhimõte, mis nõuab, et põhiõigusi riivav haldusakt või toiming peab olema taotletava eesmärgi suhtes sobilik, vajalik ja mõõdukas. Eelnimetatud põhimõtted puudutavad haldustegevuse sisulisi aspekte ja küsimusi, millistel juhtudel ning millises ulatuses võib riik põhiõigustesse sekkuda, sh järelevalve teostamisel või mingi majandustegevuse keelamise või lubamise otsustamisel. Näiteks kehtestab MSOS § 7 lg 1 p 1 loakohustuse laevaehituse ja -remondi ning laevade ümberehituse tegevusalal. Vastavatele tegevuslubadele kohaldatakse MSÜS-i. Seega võib VA kaaluda väljastatud tegevusloa kehtetuks tunnistamist üksnes MSÜS § 37 lõikes 2 või mõnes muus Riigikogu poolt vastuvõetud seaduses sätestatud alusel . Langetatud otsus peab olema proportsionaalne, nt peab reeglina vastava rikkumi sega kaasnev kahju avalikule huvile või mulle õigushüvele olema kaalukam kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise negatiivne mõju isiku õigustele. Halduse seaduslikkuse, proportsionaalsuse jms haldustegevuse sisulisi aspekte reguleerivad riigiõiguslikud põhimõtted kehtivad seejuures sõltumata asjaolust, millisele konkreetsele riigiasutusele või -organile on põhiõiguste piiranguid kaasa toova ülesande täitmine usaldatud. Nt kui juhi lubade väljastami se ülesanne antaks Politsei ja Piirivalveametile, seoksid seda asutust samad põhimõtted täpselt samas ulatuses. Riik tervikuna on põhiõiguste ja vabaduste adressaat, kellel on ko hustus käituda ning võimalus oma võimu rakendada vaid PS-ga kooskõlas. Sellest kohustusest ei saa riik vabaneda oma pädevat asutust või oma tegutsemisvormi muutes, muu hulgas ka mitte eraõiguslike tegutsemisvormide korral ega avaliku võimu volitusi eraisikule delegeerides . Järelikult ei mõjuta seadusandja otsus, millisele riigiasutusele anda transpordivaldkonnas järelevalvefunktsioon, isikute põhiõiguste kaitstust, sh ei evi sellele ka kõnealuse funktsiooni ühendamine ühte asutusse negatiivset mõju. Õigus kohtulikule kaitsele PS § 15 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See tähendab mh, et „ Õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhetes avaliku võimu kandja poolt.“ LA, M A , V A ja TTJA tegevuse osas saab igaüks, kes arvab, et tema õigusi on rikutud, esitada halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõikes 2 nimetatud kaebusi (nt tühistamis-, kohustamis- või keelamiskaebuse) samas seadustikus sätestatud korras ja tähtaegade jooksul. Transpordivaldkonna ühendameti loomine ei eelda muudatusi õigusaktides, mis kuidagi riivaks isikute PS §-st 15 tulenevaid õigusi. Ka ühendameti haldusaktid ja toimingud oleksid samamoodi halduskohtus vaidlustatavad. Seega ei mõjutaks transpor divaldkonna ametite ühendamine isikute õiguskaitse võimalusi. Riigi- ja halduskorralduslikud põhimõtted Haldus asutuse organisatsioonilise korralduse määratlemine on riigi suveräänne õigus, v.a EL õigusest tulenevad piirangud , mida käsitletakse lähemalt allpool . Halduskorralduse reeglite määratlemine on seotud riigi halduskultuuri, ajaloo jms faktoritega . PS reguleerib üksnes vähesel määral täitevvõimu organisatsioonilisi küsimusi. PS § 94 lg 1 sätestab, et valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel ministeeriumid. Peale selle reguleerib PS-s seoses haldusorganisatsiooniga ennekõike küsimust, kellele kuulub otsustuspädevus. Täitevvõimu asutuste korraldus on olulistes ja põhimõttelistes küsimustes Riigikogu pädevuses (PS § 3 lg 1 ja § 104 lg 2 p 8). Muus osas on Vabariigi Valitsusel võimude lahususe põhimõttest tulenevalt organisatsioonilistes küsimustes enesekorraldusõigus (PS § 4). Õigusteoorias d omineeriva seisukoha järgi tuleb seaduses selgelt määratleda isiku põhiõiguste piiramiseks õigustatud pädev haldusorgan ja tema õigused. M inisteeriumide valitsemisaladesse kuuluvate täidesaatva võimu asutuste olemasolu ja alluvuse o tsustamisel Riigikogu rolli v ähendamist piirab h alduse seaduslikkuse, õigusselguse, parlamentaarse kontrolli ja Riigikogus kõikide oluliste küsimuste otsustamise nõue . Ka Riigikohus on asunud oma praktikas seisukohale, et avaliku halduse seaduslikkuse nõud est tuleb haldusorgani p ädevus ja volitused määrata piisavalt selgelt seadusega. Seejuures ei tohi riigiasutuste pädevus olla umbmäärane ning kooskõlas õigusselguse põhimõttega võimaldama üksikisiku õiguste kaitse meelevaldse riigipoolse sekkumise eest . Riigikohus on võtnud seisukoha ka Riigikogu otsustusruumi ulatuse osas halduskorralduslike küsimuste lahendamisel ehk teisisõnu öeldes otsuste tegemisel selle kohta, milline asutus milliseid ülesandeid täitma peaks. Nimelt tulenevad Riigikohtu praktikast järgmised põhimõtted: seadusandjal on riigiasutuste süsteemi ülesehituse ja asutuste pädevuste ning volituste määramisel laialdane kaalutlusruum. Piiratud avalike vahendite tingimustes võib erinevate ülesannete organisatsioonilisele lahutamisele vastu rääkida säästliku ressursikasutuse nõue. PS mõtte kohaselt ei pea riik tagama võimuvolituste liigsest kontsentreerumisest tuleneda võivate kuritarvituste ärahoidmist mitte üksnes erinevate võimuharude vahelistes suhetes, vaid ka võimuharude sees. See puudutab aga ennekõike olukordi, kus võimuvolitused võimaldavad intensiivseid ning ulatuslikke põhiõiguste riiveid (nt olukorda, kus Kaitseväele riigi sõjaliseks kaitsmiseks ja sellise kaitse ettevalmistamiseks ette nähtud ülesannete täitmine on riigisiseselt ja rahuajal kombineeritud isikuandmete varjatud töötlemise volitusega ). Seadusandja peaks vältima dubleerivad või ebaselgelt piiritletud ülesanded , mis võivad tekitada pädevuskonflikte . Kui mõni õigusnorm nõuab teatud ülesannete funktsionaalset eristamist üksteisest ja nende ülesannete täitmist eriliigilistes menetlustes, ei järeldu sellest, et neid ülesandeid ei tohiks ühelgi juhul täita sama riigiasutus (nt võib Kaitsevägi täita nii riikliku järelevalve ehk korrakaitseülesandeid kui ka riigikaitseülesandeid). Eelnevast tulenevalt on transpordivaldkonna ühendamise otsustamine ilmselgelt Riigikogu pädevusega kaetud. Antud juhul ei ole põhjust rääkida ka võimuvolituste liigsest kontsentreerumisest: kuigi LA, MA, VA ja TTJA omavad ka haldus sunni kohaldamise volitus i , ei ole need niivõrd ulatuslikud, et nende kombineerimine kujutaks ennast ohtu demokraatialikule riigikorraldusele (nt võrdluses Kaitseväe või Kaitsepolitsei võimuvolitustega). Põhiseaduse järgi on seadusandjal avar otsustusruum asutuste ümberkorraldamisel ning riigiõiguslikult ei teki probleeme täna neljas asutuses olevate järelevalvefunktsioonide ühendamisel ühte asutusse. Ei eksisteeri ka riigiõiguslikku käsku nende funktsioonide rangeks institutsionaalseks eraldamiseks planeeringute ja investeeringute alal pädevast ametist. EL õigusest tulenevad nõuded transpordivaldkonna asutuste korraldusele Vaatamata eripädevus e puudumisele halduskorralduse osas avaldab EL mõnes valdkonnas tugevat mõju liikmesriikide asutuste korraldusele direktiivides ja määrustes sätestatud standardite kaudu. Transp ordivaldkonda reguleerib suur hulk EL õigusakte , mida LA, MA, VA ja TTJA vastavalt oma pädevuse le rakendavad. Selleks, et selgitada, milline mõju on EL õigusel transpordivaldkonna asutuste korraldusele , käsitleti käesoleva analüüsi raames direktiive ja määrusi: 1. milles on otsesõnu sätestatud kohustus luua või määrata „pädev asutus“ õigusaktist tulenevate nõuete täitmise kontrollimiseks või elluviimiseks ning 2. mille puhul on Eestis seadusega pädeva asutuse ülesanded pandud kas LA-le, TTJA-le, VA-le või MA-le. K ui EL õigusakti sätete s üksnes viidatakse pädevale vms asutusele ilma selle mõiste sisu avamata, ei hõlmatud seda käesoleva analüüsiga . Seega ei käsitletud analüüsi koostamise käigus ammendavalt kõiki EL õigusakt e , mille rakendamisega transpordivaldkonna asutused seotud on. See pole ka analüüsi eesmärgi saavutamiseks vajalik , kuna juhul, kui EL õigusakt ei ütle midagi pädeva asutuse kohta, on pädevate asutuste korraldus liikmesriigi otsustada. Täpsemalt hõlmas analüüs 40 direktiivi ja määrust (täpsem ülevaade analüüsi lisas 2) . Kohati sisaldasid need õigus aktid väga kaugeleulatuvaid nõudeid teatud funktsioone täitva asutuse korraldusele : D irektiiv i 2012/34/EL art 55 lg 1 sätestab, et nn reguleerivalt asutus on eraldiseisev asutus, mis on organisatsioonilise, funktsionaalse ja hierarhilise ülesehituse poolest ning otsuste tegemise seisukohast õiguslikult eraldiseisev ja sõltumatu teistest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest üksustest. Eestis on aga reguleeriva asutuse ülesanne viidatud artikli 2 . lõike alusel antud Konkurentsiametile. Nii laeva - , raudtee - kui lennuliikluse valdkonnas tuleb luua sõltumatu õnnetuste uurimisorgan. Nt sätestab määrus e (EL) nr 996/2010 art 4 , et l ennuõnnetuste uurimisorgan on oma tegevuses sõltumatu eelkõige lennundusasutustest, kes vastutavad lennukõlblikkuse, sertifitseerimise, lennutegevuse, hoolduse, litsentsimise, lennuliikluse juhtimise või lennuvälja käitamise eest, ja üldisemalt kõigist isikutest või üksustest, kelle huvid või missioon võiks olla vastuolus lennuõnnetuste uurimisorganile usaldatud ülesandega või mõjutada tema objektiivsust (lg 2) . Ohutusalase uurimise läbiviimisel ei küsi lennuõnnetuste uurimisorgan kelleltki juhiseid ega võta neid ka vastu ning tal on piiramatud volitused ohutusalaste uurimiste läbiviimisel (lg 3) . Lennu- , laeva ja raudteeõ nnetuste uurimis organi ülesandeid täidab Ohutusjuurdluse Keskus , mis on spetsiifilist ülesannet täitev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus . Ometi ei mõjuta eeltoodud 2 nõuet transpordivaldkonna ühendameti loomise kava eeldusel , et see ei kava puuduta Konkurentsiameti ja Ohutusjuurdluskeskusele pandud ülesandeid . Seoses täna LA-l, MA-l , TTJA-l ja VA-l lasuvate järelevalvefunktsioonide ümberkorraldamisega tuleb aga silmas pidada jä rgnevaid EL õigusaktidest tulevaid nõudeid: Määruse nr 300/200 8 art 9 keelab jagada vastutuse selles määruses sätestatud põhistandardite rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest mitme asutuse vahel. Praegu täidab seda ülesannet Lennuamet ( LennS § 7 lg 6) . Täna täidab TTJA muu hulgas läbilaskevõime jaotusorgani ülesan deid (RdtS § 63, direktiiv 2012/34/EL art 7a lg 3). See ülesanne ei saa olla ühes asutuses rongireisijate õiguste tagamise järelevalve ülesandega (määrus 1371/2007 art 30 lg 1), mistõttu on raudteeliikluse puhul antud järelevalve reisijate õiguste tagamise üle MA -le (RdtS § 71 lg 6) , kuigi reeglina teostab seda TTJA (vt nt Le nnS §-d 58 4 - 58 6 ) . S eadusandja t ei piira antud juhul muud EL-st tulenevate haldus korraldust puudutava d nõuded , kui ta korraldab ümber LA, VA, TTJA ja MA ülesannete jaotuse, eeldusel, et: ametite ümberstruktureerimisel asutuste vahel ümberpaigutatavate ülesannete ring piirdub nende ülesannetega, mis on täna antud MA-le, VA-le, LA-le ja TTJA-le ning ü lesanded jäävad VVS mõttes ameti tasandile ega liigu ministeeri umi pädevusse ning täna ministeerium i tasandil olevad ülesandeid ei anta ameti tasandile . Seda seetõttu, et analüüsitud EL õigusaktid ei kehtesta transpordivaldkonnas reeglina täpsemaid nõudeid ülesandeid täitvale asutusele. Juhtudel, kus kehtestatakse täpsemad nõuded pädeva asutuse osas , puudutavad need reeglina töötajate kvalifikatsiooninõudeid või piisava ressurssi olemasolu ning sõltumatust järelevalvealustest subjektidest . Veel tuleb täpsustatavalt märkida, et ülaltoodud eeldused ei tähenda seda , et ministeeriumi ja ametite tasandi vahel ülesannete liigutamine keelatud oleks. Küll aga peab sel juhul arvestama täiendavate nõuetega nagu nt peatselt rakenduv a direktiiv i (EL) 2016/798 art 16 l õikega 1 , mis sätestab, et riikliku ohutusasutuse töökorraldus, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki raudteeveo-ettevõtjast, taristuettevõtjast, taotlejast, tellijast ega avaliku teenuse osutamise hankelepingu sõlmijast. See ohutusasutus võib olla transpordiküsimuste eest vastutava riikliku ministeeriumi osakond, tingimusel et eelnimetatud sõltumatus on tagatud. J ärelevalve funktsioonide ühilduvus teiste funktsioonidega Teatavasti ei täida transpordivaldkonna asutused täna üksnes järelevalvefunktsioone . Ennekõike on MA-l ning VA-l on veel rida korraldavaid ülesandeid. Käesoleva analüüsi lähteülesandes püstitatud küsimuste valguses omab tähtust, et lisaks järelevalvefunktsioonile kuulub MA põ hiülesannete hulka ka riigiteede planeerimine , ehitamine ja korrashoid . VA põhiülesannete hulg as on ka tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel . Analüüsi lähteülesandes püstitatakse küsimus, m illised on potentsiaalsed juriidilised vastuolud, mis võivad tekkida käsitletavate asutuste järelevalve funktsioonide ühendamise järgselt ning palutakse k aardistada riskikohad võimalike huvide konflikti tekkimiseks (sh olemasolevad). Ühtlasi pani E esti Rakendusuuringute Keskus CentAR, kes viis paralleelselt läbi analüüsi transpordivaldkonna ametite ühendamise osas, i ntervjuude põhjal kokku kolm potentsiaalset huvikonflikti kaasust , mis edastati käesoleva analüüsi teostajatele . Eel nevaga seoses on vaja selgitada, et analüüsi lähteülesanne ei tegele antud küsimuses ilmselt huvide konfliktiga selle tavapärases mõistes, mis kirjeldab nt olukorda, kus otsuse tegija mõnes organisatsioonis saab teha otsuseid, mis mõjutavad tema erahuvisid (tüüpiline näide on olukord, kus ametisik peaks tegema otsuse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes, vt korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1). Seega käsitletakse järgnevalt probleeme, mis võivad tekkida seoses tõsiasjaga, et transpordivaldkonna ametite täidetavate erinevate ülesannete eesmärgid võivad teatud olukordades olla vastassuunalised . Stsenaarium A : t ranspordivaldkonna s luuakse 2 ametit Kui saab teoks lähteülesandes kirjeldatud plaan, et transpordiga seotud funktsioonid koonda takse kahte asutusse, millest üks tegeleb planeerimise ja investeeringute ning teine järelevalvega , siis on olemasoleva teabe põhjal keerukas tuvastada, millised õiguslik ud probleem id võiksid tekkida asutususte siseselt seoses võimalik u konf liktiga taristu omamisega seotud huvide ning riikliku järelevalve teostamise eesmärkide vahel . Antud stsenaar iumi jaoks on relevan tne kaasus, mille CentAR koostas seoses sellega, et TTJA täidab (raudtee)ohutusasutuse ülesandeid direktiivi 2016/798/EL tähenduses. Muuhulgas tähendab see seda, et transpordi osakonna töötajad tegelevad nii ohutustunnistuste (veoettevõtjatele) ja ohutuslubade (taristuettevõtjatele) väljaandmisega, kui ka järelevalve teostamisega muuhulgas selle üle, et ettevõtjad, kellele vastavad load/tunnistused on väljastatud, vastaksid nende andmise aluseks olevatele nõuetele. Nii loa/tunnistuse väljastamise kui hilisema järelevalvega tegeleb sama isik. Potentsiaal set huvide konflikt i võidakse näha selles, et kui loa/tunnistuse väljastamisel on tehtud ametnike poolt vigu (loa/tunnistuse on saanud keegi, kes ei vasta nõuetele), siis kui need järelevalve protsessis ilmnevad võib järelevalve teostajal olla teoreetiline huvi jätta need puudujäägid tähelepanuta, sest puudujäägid viitaks puudujääkidele ka tema enda töös. Asutuse tasemel ei ole tegemist huvide konfliktiga, sest haldusõiguse põhimõtetest tulenevalt on organil kes annab haldusaktina loa või tunnistuse , pädevus see luba ka kehtetuks tunnistada (vrd HMS 68 lg 2) . Kooskõlas selle põhimõttega on TTJA õigus tunnistada ohutusluba ja ohutustunnistus reguleeritud RdtS § 23 lõigetes 6 – 9 . Seega peab TTJA-l olema võimalus veenduda , et puuduvad alused ohutusloa või -tunnistuse kehtetu ks tunnistamiseks ning et loa saaja endiselt täidab asjakohaseid nõudeid. Samuti näitab p raktika keskkonnavaldkonnas, et loa andmise pädevuse ja järelevalvefunktsiooni jagamine eri asutuste vahel pigem tekitab probleeme kui lahendab neid . Mis puudutab küsimust, kas asutusesiseselt võib üks ja sama isik või üksus tege leda nii lubade andmisega kui ka järelevalvega loa tingimuste täitmise üle, siis määrab T TJA HMS § 8 lõikest 2 tulenevalt kaalutlusõiguse alusel , kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel . Järelikult peab TTJA kaaluma erinevate lahenduste poolt ja vastuargumente ning seadused ei kirjutada ette ainuvõimalikku lahendit . Antud juhul eksisteerib ühest küljest ( pigem teoreetili ne ) risk , et ametnik soovib järelevalve käigus varjata oma vigu, mida ta tegi loa menetluse käigus . Teis est küljest peab aga arvesse võtma s elle, et järelevalve funktsiooni eraldamine loa andmise funktsioonist eel dab teises üksuses dubleeriva võimekuse loomist samal teemal , mis nõuab täiendavaid ressursse ning tõenäoliselt suurendab halduskoormust loa saaja jaoks. Samuti saab arvesta da sellega, et võimalikke riske saab asjakohaste protseduuridega maandada (nt nelja-silma-põhimõtte ja sisekontrolli meetmete rakendamine). Stsenaarium B: t ranspordivaldkonnas luuakse 1 amet Varasemate s valdkonna analüüsides märgitakse ühe võimaliku lahendusena ära see, et t änased transpordiametid ühineksid suureks transpordiliikide üleseks ühendametiks ning t ekiks üks ühendamet ca 815 töötajaga . Selles kontekstis saab käsitleda ka lähteülesandes esitatud küsimust, kas tulenevalt asjaolust, et VA ja MA on taristute omanikud või valdajad ning samas teostavad järelevalvet taristute haldajate üle, siis kas võib pakutud lahenduses seisneda juriidiline risk? Võimalikud riskikohad, m ida CentAR -i kaasustes seoses MA erinevate rollidega kirj eldati on järgmised. M A on ise ehitusloa taotleja ja väljastaja rollis. M A väljastab riigitee, mille omanikuõiguseid ta teostab (E h S § 92 lg 6), ehitamiseks projekteerimistingimused (E h S § 99 lg 2), ehitusloa (E h S § 101 lg 2), korraldab riigitee ehitamise ning selle raames omanikujärelevalve ja teostab järelevalvet tee ehitamise üle (E h S § 130 lg 7). M A on teede ehitamise järelevalve teostamisel teoreetiliselt mitmes rollis: e hitusloa taotleja, kelle huvi on ehitusluba saada, võimalikult kiirelt ja vastuväideteta ; e hitusloa menetleja ja väljastaja, kelle ülesanne on ehitusprojekti tingimuste vastavuse kontroll planeeringutele ja muudele nõuetele ning loa kooskõlastamine asutuste ja isikutega, kelle huve võib ehitis või ehitamine puudutada ; t ellija ja hankija, kelle huvides on saada hankelepingu täitjalt võimalikult soodsa hinna eest võimalikult head teenust ; r iigiasutus, mille ülesandeks on kontrollida, et valmiv tee vastaks nõuetele. VA poolt edastatud info kohaselt esinevad veetranspordi valdkonnas järelevalve funktsiooni ja taristus omamise funktsiooni kokkupuutepunktid. VA omab laevu, mille üle teeb ise ka järelevalvet. Laevad kuuluvad hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistusse, järelevalvet teostab meresõiduohutuse teenistus. VA-l on kaks sadamat: Hundipea sadama ja Väike-Turu sadam. VA ise teeb ka sadamate ülevaatusi. Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist ning haldamist Veeteede Amet. Sadamates on see sadamapidaja kohustus, mille üle VA teeb järelevalvet/kontrollib nende vastavust navigatsiooniteabes toodule. Pole alust arvata, et tänane VA ja MA korraldus oleks õigusvastane . Ehk teisisõnu öeldes õiguslikult pole keelatud anda eelkirjeldatud taristu omaniku ülesanded ning järelevalvefunktsioonid ü he asutuse täita. Nagu eespool märgitud, ei saa r angelt võttes eelkirjeldatud olukorras rääkida huvide konfliktist selle tavapärases mõistes . Nii taristu omamisega seotud ülesannet e kui ka järelevalvefunktsioonide täitmise eesmärgiks on eelduslikult riigi või avalik huvi. Siiski peab möönma, et konkreetsete funktsioon id e eesmärgid võivad teatud juhul olla vastassuunalised. Näiteks on riigil ühest küljest huvi võimalikult kiiresti ja soodsalt teid ehitada , teisest küljest on tal aga ülesanne tagada , et ehitusluba ei riku kellegi õigusi ning et teede ehitamine oleks kooskõlas asjakohaste ohutus-, keskkonna- vms standarditega . Õigussüsteemis on aga olemas mehhanismid, mis tagavad võrreldes organisatsiooni liste ümberkorraldustega oluliselt mõjusamalt, et erinevate avalike huvide vahel leitaks õiglane tasakaal või et mõne avaliku huvi nimel ei rikutaks isikute õigusi. Nende hulgas on: Võimude lahusus (PS § 4) , mis tagab selle, et vahetult demokraatlikult legitimeeritud nor mide kehtestaja roll (Riigikogu) on lahutatud normide rakendajast ( Vabariigi Valitsus, ministrid, valitsusasutused). Riigikogu saab küll delegeerida normiloomet ja Vabariigi Valitsusele ja ministritele, kuid nemad peavad kinni pidama seaduses sätestatud volitusnormidest, mida seadusandja saab vajadusel ka tagasi võtta. Sellega on n äiteks MA täidetavate ülesannete puhul tagatud , et teede omanikuna ja teedeehituste tellijana ei ole ta vaba otsustama selle üle, mis nõuetele tee vastama peab. Sõltumatu õigusemõistmine kohtutes, sh eespool ära märgitud võimalus taotleda halduskohtust kaitset MA ja VA tegevuse suhtes. Näiteks kui VA peaks kuritarvitama oma järelevalvepädevusi selleks, et soodustada navigatsioonimärgistuse teenuse pakkumist , saab sellest puudutatud sadamaomanik oma õigusi halduskohtus kaitsta. Menetlusreeglid , sh HMS-s , mis tagavad ühelt poolt huvitatud osapoolte kaasamise ja menetlusosaliste ärakuulamise ja haldusaktide põhjendamise ning teiselt poolt haldusorganite enesekontrolli. Näiteks ei saa MA seetõttu teede ehituslubasid väljastada ilma kolmandate osapoolte huvisid kaalumata ning vastavaid otsuseid kirjalikult põhjendamata (vt EhS § 42 lõiked 7 – 9) . Riigiasutuste tegevuse läbipaistvust tagavad mehhanismid nagu nt täitevvõimu parlamentaarne kontroll (nt arupärimised) , sõltumatud kontrollorganid (Riigikontroll, õiguskantsler) , avalikustamiskohustused (avaliku teabe seadus) jne. Täiendavad v õimalused riskide maandamiseks Eespool kirjeldatud s tsenaarium A ehk transpordivaldkonnas 2 ameti loomine on teoreetilisel tasandil meede, et maandada riske, mis võrsuvad sellest, et transpordivaldkonna ametite täidetavate erinevate ülesannete eesmärgid võivad teatud olukordades olla vastassuunalised. Samas ei pruugi see lahendada kõiki probleeme , mis on prakti kas esile kerkinud riigi ülesannete täitmisega transpordivaldkonnas ning tegemist pole ka ainuvõ imaliku lahendusega. Selleks, et parimini aru saada, millis tele praktilis tele n-ö huvide konflikti olukordadele organisatsioonilis ed ümberkorraldused leevendust pakkuda võiks , osutas käesoleva analüüsi tellija asjakohastele Riigiko ntrolli auditetele . Nendes on välja toodud muu hulgas järgmised kitsaskohad : MA järelevalve tee hooldelepingute täitmise üle on puudulik ; r iiklikku ehitusjärelevalvet kohalikel teedel praktikas ei tehta ( MA kohustus selleks on sätestatud EhS § 130 lõikes 7) ; r iikliku järelevalvet tee seisundinõuete tagamise üle ei tehta ; j ärelevalve teede renoveerimise üle on nõrk . Enam ike nende probleemide põhjus paistab olevat ressursinappus , mistõttu on Riigikontroll teinud ka ettepanekuid a nalüüsida ressursside vajadust m aanteeametile pandud k ohustuste täitmiseks ning eraldada nendeks tegevusteks vajalikud ressursid. Selle ettepaneku põhjendatuse hindamine väljub juriidilise analüüside raamidest, ent Riigikontrolli seisukohavõtt näitab, et järelevalve funktsioonide ning taristu omamisega seotud ülesannete pelgalt formaaljuriidiline eraldamine ei pruugi tuua loodetud tulemusi . Eelduslikult on probleemide lahendamiseks vajalik täiendav ate ressursside eraldamine ning muude lisaabinõude rakendamine. Teatud meetmetega on aga võimalik eelkirjeldatud probleemide lahendamisele kaasa aidata ka s tsenaarium i B ehk üheainsa transpordivaldkonna ameti loo mise puhul . Haldusjärelevalve taristu omaniku kohustute täitmise üle Näiteks, m is puudutab järelevalvet selle üle, kas MA täidab piisaval määr taristu omaniku kohustusi , siis tuleb esmalt märkida, et riik enda tegevuse suhtes ei teostagi riiklikku järelevalvet. Seda tegevust reguleerib läbivalt kõigis valdkondades KorS, mille § 1 lõike 7 järgi ei hõlma riiklik järelevalve ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamis t. Ka KorS eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et r iiklik järelevalve on eksterne järel e valve, st see on suunatud halduseväliste ohtude väljaselgitamisele ja tõrjumisele, riiklikku järelevalvet ei toimu ühe haldusekandja sees tema organite vahel vastastikku ega ka erinevate haldusekandjate vahel (nt riik ja kohaliku omavalitsuse üksus) , kui järelevalvet teostatakse haldusülesannete täitmise üle. Riigiasutuste tegevuse seaduslikkus tagatakse muude mehhanismide kaudu , sh teenistuslik järelevalve (vt VVS § 93 jj) ning koht u lik kontroll jms , millele viidati ülapool . Lisaks nendele mehhanismidele võib haldusesiselt ette näha haldusjärelevalve ehk ühe haldusorgani tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kon trolli teise haldusorgani poolt, mis toimub väljapool alluvussuhet. Haldusjärelevalvet reguleerivad VVS §-d 75 1 –75 3 . Haldusjärelevalve funktsiooni loomine valdkondades, kus seda täna ei tehta, vajab aga eeldatavasti täiendavat ressurssi. Samas võib täiendavat ressursivajadust vähendada see, kui haldusjärelevalve funktsioon anda mõnele riigiasutusele, kus vastav kompetents juba olemas on (nt on TTJA-le antud EhS-ga mitu ehitamisega seotud järelevalvefunktsiooni ning TTJA-l on olemas ka vastav struktuuriüksus – ehitusosakond). Eraldiseisvad struktuuriüksused asutuse sees V eel ühe õigusliku muudatusena on võimalik kaaluda ühe või teise funktsiooni sõltumatus e tugevdamiseks eraldi asutusesise s e struktuuriüksus e loomist , mis funktsiooni täitjatele tagab teatud määral institutsionaalse eraldatuse ja finantsilise iseotsustusõiguse. Nt kui mõne järelevalve funktsiooni teostamiseks on loodud eraldi struktuuriüksus (nt osakond), tekib selle juhil: 1) ühest küljest motivatsioon seista enda täidetava funktsiooni eest (suhtluses väljapoole oma üksust) , sh taotleda üksusele uusi ressursse ning 2) (üksuse siseselt) temale usaldatud otsusõiguse raames seada prioriteete ja suunata ressursikasutust. Kui seadusandja peab ühtse transpordiameti loomisel nt järelevalvefunktsiooni asutusesisest sõltumatust taristuomaniku ülesannete teostamisest väga oluliseks , saab vajadusel vastavale üksusele anda seaduse tasemel funktsionaalse sõltumatuse tagatise . Tegemist on aga Eesti õiguskorras pigem harv a nähtus ega ( nt lisaks Ohutusjuurdluse Keskuse tagatistele LennS § 48 lõike s 2 eksisteerib veel s arnane asutusesisene tagatis r iigihangete valdkonnas, vt riigihangete seadus § 203 lg 2). Liiati peab arvestama sellega, et seadusandja ei toh iks võimude lahususe põhimõttes teha liiga detailseid ettekirjutusi valitsusasutuste sisemise ülesehituste kohta. Sisekontrolli tugevdamine Viimase abinõuna n-ö huvide konflikti olukordade ga kaasnevate riskide maandamiseks saab ära märkida sisekontrolli süsteemi tugevdamise, millele on osutanud ka Riigikontroll. Selleks tuleb transpordivaldkonna asutuse juh tkonnal luua vastavad protseduurid, mis tagavad õigusaktidest kinnipidamise ja riigivara otstarbeka kasutamise olukorras, kus teib konflikt taristu omamisega seotud huvide ning riikliku järelevalve teostamise eesmärkide vahel. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Pikamäe vandeadvokaat
Rahandusministeerium ootab pakkumusi keskkonna ja transpordi valdkonna ühendameti (te) moodustamise juriidilise analüüsi läbiviimiseks järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas. Kontekst Keskkonna valdkonna ühendameti moodustamine Vastavalt Vabariigi Valitsuse augustis tehtud kabinetiotsusele valmistatakse ette keskkonna valdkonna ühendameti (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni) moodustamist. Vastav kava on olnud Riigikogu menetluses kahel korral kuid ei ole kahjuks leidnud piisavat toetust. Üks olulisemaid aruteluteemasid ametite liitmise juures on olnud loamenetluse ning järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamine ühendametis. Analüüsitakse ühendamisega seotud õigusliku regulatsiooni muudatusi (õigusakti eelnõu mõjude analüüs), et vajadusel korrigeerida eelnõud enne selle menetlusse saatmist. Transpordi valdkonna ühendameti moodustamine 2019. aasta augustis tehti Vabariigi Valitsuse kabinetiotsusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks koostada 2020. a märtsiks transpordi planeerimise ja investeeringute valdkonna ühendameti ning transpordi järelevalve valdkonna ühendameti moodustamise analüüs. Vastavalt analüüsi tulemustele tuleb valmistada ette valdkonna konsolideerimine kahte ametisse, mis alustaksid ümberkorraldatud kujul tegevust 2021. aastaks. Analüüsi raames tuleb käsitleda põhjalikult täna neljas erinevas ametis (Maanteeamet, Veeteede amet, Lennuamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet - edaspidi TTJA) olevate transpordi planeerimise ja järelevalvega seotud funktsioonide koondamist kahte asutusse, millest üks tegeleb planeerimise ja investeeringute ning teine järelevalvega. Tellitava analüüsi eesmärgiks on määratleda transpordiasutuste poolt täidetavad riikliku järelevalve funktsioonid ning teha ettepanek nende funktsioonide täitja kohta. Õigusteenuse ese Palume teostada keskkonna valdkonna õiguslik analüüs alljärgnevates küsimustes: Millised on riigiõiguslikud alused ametiasutuste poolt teostatava loamenetluse ning järelevalve funktsiooni täitmisel ja kas nimetatud funktsioonide täitmine ühes asutuses võib kaasa tuua isikute õiguste või menetluse õiguspärasuse riivet. Juhul kui loamenetlust ning järelevalvet korraldatakse ühes asutuses, millised on kehtiva õiguse poolt seatud piirid järelevalve ning loamenetluse sõltumatuse tagamiseks? M illiseid nõuded seab objektiivne õigus loamenetluse sõltumatuse tagamisele ning kas vastavate nõuete täitmine on raskendatud olukorras, kus loamenetlus ning järelevalvemenetlus on korraldatud ühes asutuses? Teha ettepanekud järelevalve tegevuste vähendamiseks (hinnata avaliku korra ohustamise kontekstis) või järelevalvele sarnaste tegevuste muutmist riiklikuks järelevalveks. Täiendavalt palume analüüsis tähelepanu pöörata järgmistele aspektidel e: asutuse struktuuri korraldus kui sõltumatuse garantii, kolmandate osapoolte huvide kaitse tagamise võimalused loamenetluse ning järelevalve ühendamisel ühte asutusse, olemasolevate kaebevõimaluste piisavus efektiivse järelevalvefunktsiooni teostamiseks keskkonnavaldkonnas. Palume teostada transpordi valdkonna õiguslik analüüs alljärgnevates küsimustes: Millised järelevalve funktsioonid peavad olema eraldatud transpordi planeerimise ja investeeringute valdkonna ühendametist ? Millised on potentsiaalsed juriidilised vastuolud, mis võivad tekkida käsitletavate asutuste järelevalve funktsioonide ühendamise järgselt? Kaardistada riskikohad võimalike huvide konflikti tekkimiseks (sh olemasolevad). Täiendav s elgitus : tulenevalt asjaolust, et Veeteede Amet ja Maanteeamet on taristute omanikud või valdajad ning samas teostavad järelevalvet taristute haldajate üle, siis kas eelneva analüüsi kontekstis võib pakutud lahen duses seisneda juriidiline risk? K uidas vastavaid riske maandada? Täiendavalt palume analüüsis tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele: kolmandate osapoolte huvide kaitse tagamise võimalused loamenetluse ning järelevalve ühendamisel ühte asutusse, olemasolevate kaebevõimaluste piisavus efektiivse järelevalvefunktsiooni teostamiseks . 3. Õigusteenuse väljundid Õigusteenuse väljundina valmivad keskkonna ja transpordi valdkondadele eraldiseisvad a nalüüsidokumen did , mis koosnevad vähemalt lühikesest sisukokkuvõttest ja järeldustest (maht kuni 2 lk A4) ning selgitavast osast, mis avab järeldusteni jõudmist (maht kuni 8 lk A4). 3 .1 Keskkonna valdkonna erisus: Õ igusteenuse na tellitud keskkonna valdkonna analüüsile lisaks on t eenuse osuta ja ülesandeks koostada k ooskõlastatult tell i jaga arvamusartikkel või artiklid, mis selgitavad keskkonna valdkonna õiguslikku analüüsi, avaldamiseks kas tellija või kasusaaja kodulehekülgedel või mõnes üleriigilise levikuga päevalehes. Tellija eeldab ka teenuse osutaja v almisolek ut ja kättesaadavus t kaitsta teostatud analüüsi avalikkuses ning vasta t a seotud küsimustele vähemalt kolmel korral läbi esinemise spetsiaalsel seminaril, Riigikogu fraktsioonides või meedias.
LISA 2 Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidili se analüüs i juurde EL direktiivid ja määrused Alltoodud Tabeli eesmärk on analüüsida, kas ja millist mõju omab EL õigus Eesti ameti asutuste halduskorraldusele transpordivaldkonnas . Seetõttu on tabelisse on ära märgitud EL õ igusaktid : 1. milles on otsesõnu sätestatud kohustus luua või määrata „pädev asutus“ õigusaktist tulenevate nõuete täitmise kontrollimiseks või elluviimiseks ning 2. mille puhul on Eestis pädeva asutuse ülesanded pandud mõnele transpordivaldkonna ametiasutusele. Tegemist ei ole seega ammendava loeteluga kõig i st EL õigusaktidest, mille rakendamis ega transpordivaldkonna asutused seotud on. See pole ka analüüsi eesmärgi saavutamiseks vajalik. RAUDTEEVALDKOND EL õigusakt EL n orm, millest tuleb kohustus määrata pädev järelevalveasutus Organisatsioonilised nõuded järelevalveasutusele Eestis määratud pädev asutus Eesti pädeva asutusega määramisega seotud peamised sätted EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1371/2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta Art 30 lg 1 Art 30 lg 1 - Iga organ on organisatsiooniliselt, rahastamisotsuste osas, õigusliku struktuuri poolest ning otsustusprotsessis sõltumatu mis tahes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, maksustavast organist, jaotavast organist või raudtee-ettevõtjast. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesolevas lõikes sätestatud korras määratud organist või organitest ning selle või nende vastutusalast. Maanteeamet RdtS § 71 lg 6 (kohtuväline menetleja § 111 lg 7) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/49/EÜ, ühenduse raudteede ohutuse kohta Art 16 lg 1 (ohutusasutus) Art 16 lg 1 - asutuseks võib olla transpordiküsimuste eest vastutav ministeerium ning selle organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei tohi sõltuda ühestki raudtee-ettevõtjast, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, taotlejast ega hankeüksusest TTJA RaudS §-d 21 1 – 23 (kohtuväline menetleja § 111 lg 4) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta Art 3 punt b Sama asutus, mis direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 16 osutatud ohutusasutus TTJA RaudS § 45 lg 1 (Vedurijuhiloaväljastamine ja uuendamine) jt EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond Art 16 (t egevusluba väljaandev asutus ) Art 16 tegevusluba väljaandva asutuse osas: Tegevusluba väljaandev asutus ise ei osuta raudteeveoteenuseid ega sõltu ühestki raudteeveoteenuseid osutavast ettevõtjast ega üksusest. Konkurentsiamet, TTJA ( Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa taotluse d) RdTS § 12 lg 1 Art 7a lg 3 ( kasutustasude määramise asutus ja/või rongiliinide jaotamise asutus ) Art 7a lg 3 on oma õigusliku vormi, organisatsioonilise ülesehituse ja otsustusprotsessi osas raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatud. TTJA RdtS § 63 Art 55 lg 1 (reguleeriv asutus) Art 55 reguleeriva asutuse osas: 1. K õnealune asutus eraldiseisev asutus, mis on organisatsioonilise, funktsionaalse ja hierarhilise ülesehituse poolest ning otsuste tegemise seisukohast õiguslikult eraldiseisev ja sõltumatu teistest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest üksustest. Samuti on ta organisatsiooniliselt, rahastamisotsuste osas, õigusliku struktuuri poolest ning otsustustes sõltumatu mis tahes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, tasusid määravast asutusest, läbilaskevõimet jaotavast asutusest või taotlejast. Lisaks on asutus funktsionaalselt sõltumatu kõigist pädevatest asutusest, kes on seotud avaliku teenindamise lepingu sõlmimisega. 2. Liikmesriigid võivad luua reguleerivaid asutusi, mis on pädevad mitmes reguleeritavas sektoris, kui sellised integreeritud reguleerivad asutused vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud sõltumatuse nõudele. Samuti võidakse raudteesektori reguleeriv asutus organisatsiooniliselt liita nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (aluslepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) artiklis 11 osutatud liikmesriigi konkurentsiasutusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ (ühenduse raudteede ohutuse kohta) alusel loodud ohutusasutusega või III peatükis osutatud tegevusluba väljaandva asutusega, kui selline ühisasutus vastab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud sõltumatuse nõudele. Lisaks veel juhi sõltumatus (art 55 lg 3), piisavad ressursid (art 56 lg 5). Konkurentsiamet RdTS § 64 ja 64 1 MAANTEETRANSPORDI VALDKOND EL õigusakt EL norm, millest tuleb kohustus määrata pädev järelevalveasutus Organisatsioonilised nõuded järelevalveasutusele Eestis määratud pädev asutus Eesti pädeva asutusega määramisega seotud peamised sätted EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 167/2013, põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta Art 5 lg 1 ( tüübikinnitus - asutus ja turujärelevalve asutus ) Puuduvad Maanteeamet L S § 78 lg 3 (tüübikinnitusasutus) LS § 78 3 lg 2 r iiklik järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle LS § 78 4 lg 1 (tehnilise teenistuse määramine) LS § 78 5 lg 2 (r iiklik järelevalve määratud tehnilise teenistuse üle ) TNVS § 50 lg 1 ja 8 1 ( turujärelevalve asutus ) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 168/2013, kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta Art 6 lg 1 ( tüübikinnitus - asutus ja turujärelevalve asutus ) Puuduvad Maanteeamet LS § 78 lg 3 (tüübikinnitusasutus) LS § 78 3 lg 2 r iiklik järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle LS § 78 4 lg 1 (tehnilise teenistuse määramine) LS § 78 5 lg 2 (r iiklik järelevalve määratud tehnilise teenistuse üle ) TNVS § 50 lg 1 ja 8 1 ( turujärelevalve asutus ) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 165/2014, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta Art 12 lg 1 ( tüübikinnitus - asutus ) A rt 26 , art 2 lg 2 p i), j), k), ( juhikaar di , ettevõttekaar di , töökojakaar tida ja kontrollikaart ide väljastamiseks pädev asutus) Art 22 lg 1 ( s õidumeerikuid paigalda va , remont iva või kontrolli va ette võtja tunnustamine) Puuduvad Maanteeamet LS § 78 lg 3 (tüübikinnitusasutus) LS § 132 lg 6 ( juhikaar di , ettevõttekaar di , töökojakaar tida ja kontrollikaart ide väljastamiseks pädev asutus) LS § 13 1 1 lg 1 (s õidumeerikuid paigalda va , remont iva või kontrolli va ettevõtja tunnustamine) LS § 139 1 (riiklik järelevalve s õidumeeriku paigaldamise, remondi ja kontrolli üle ) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta Art 4 lg 4 (T üübikinnitus - asutus ) Puuduvad Maanteeamet LS § 78 lg 3 (üldine tüübikinnitusasutuse pädevus) , LS § 78 3 lg 2 r iiklik järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle LS § 78 4 lg 1 ( tehnilise teenistuse määramine ) LS § 78 5 lg 2 ( r iiklik järelevalve määratud tehnilise teenistuse üle ) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust Art 3 lg 14 ( pädev asutus ) ja lg 16 ( järelevalve - asutus ) Puuduvad Maanteeamet LS § 73 lg 3 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust Art 3 lg 4 (pädev asutus) Puuduvad Maanteeamet LS § 73 lg 3 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta Art 2 lg 7 ja art 10 Puuduvad Halduslepingu alusel volitatud MTÜ või Maanteeamet AutoVS § 14 (tegevusload), AutoVS § 7 lg 6 ja § 8 lg 5 (vedaja või veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamine), AutoVS § 49 lg 3 (riiklik järelevalve autoveo nõuete täitmise üle) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/54/EÜ, 29. aprill 2004, tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus Art 4 (Haldusasutus) Puuduvad Määramata? Määratakse vajaduse EhS § § 96 lg 2 alusel antava ministri määrusega Veeliikluse valdkond EL õigusakt EL norm, millest tuleb kohustus määrata pädev järelevalveasutus Organisatsioonilised nõuded järelevalveasutusele Eestis määratud pädev asutus Eesti pädeva asutusega määramisega seotud peamised sätted EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 725/2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta Art 2 lg 7 Puuduvad Veeteede amet MSOS § 95 lg 9 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/53/EL, väikelaevade ja jettide kohta Art 27 lg 1 (t eavitav asutus ) Art 28 1. Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse struktuur ja töökorraldus on selline, et on tagatud asutuse tegevuse objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitava asutuse struktuur on selline, et kõik vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole teostanud hindamist. 4. Teavitav asutus ei paku ega osuta teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel. 5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid. TTJA? TNVS § 30 1 lg 1? EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli Art 2 lg 9 Art 4 lg 2 Liikmesriikidel on laevade kontrollimiseks asjakohased pädevad asutused, kuhu määratakse vajalik arv töötajaid, eelkõige kvalifitseeritud inspektorid, näiteks värbamisega, ja nad võtavad mis tahes vajalikke meetmeid, et tagada inspektorite poolt ülesannete täitmine, nagu see on sätestatud käesolevas direktiivis, ja eriti selleks, et inspektorid oleksid kättesaadavad käesoleva direktiivi kohaselt nõutavateks kontrollideks. Veeteede Amet MSOS § 76 lg 2 (riiklik järelevalve) NÕUKOGU DIREKTIIV 96/50/EÜ, siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses Art 2 punkt (a) Puuduvad Veeteede Amet Majandus- ja kommunikatsiooniminist ri 12.02.2003 määrus nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust Art 18 lg 1 (teavitav asutus) Annex 1. Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et on tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole hindamistoimingutes osalenud. 4. Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada ärilisel või konkureerival alusel teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega mingeid nõustamisteenuseid. 5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid. TTJA TNVS § 30 1 lg 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/45/EÜ, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta Art 2 punkt t) ( lipuriigi ametiasutus ) Puuduvad Veeteede Amet MSOS § 32 lg 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/2110, mis käsitleb liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kontrollsüsteemi Art 2 punkt 13 Puuduvad Veeteede Amet MSOS § 12 l g 3 ja § 13 lg 2 2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/59/EÜ, laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates Art 12 lg 1 punkt (b) Puuduvad Veeteede amet ja Keskkonnainspektsioon SadS § 42 lõiked 1 ja 2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/106/EÜ, meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta Art 17 lg 1 Puuduvad Veeteede amet (õppekavade tunnustamine, eksamikomisjoni koosseisu kooskõlastamine, m eresõidudiplomi ja kutsetunnistuse väljasta mine ja tunnustamine) Vabariigi Valitsuse 20.06.2013 määrus nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise“ EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/96/EK, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid Art 2 lg 14 Puuduvad Veeteede amet MSOS § 41 lg 6 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem Art 22 lg 1 Art 2 punktid k ja o Puuduvad Veeteede Amet MSOS § 51 lg 2 ( Laevaliikluse korraldamise süsteemi töö korraldamine) , § 53 3 mereinfosüsteem (SSN direktiivi mõistes), EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/25/EÜ, ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta Art 2 punkt g) Puuduvad Veeteede Amet MSOS § 32 lg 8 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/21/EÜ, lipuriigi nõuete täitmise kohta Art 3 punkt b) (adminis-tratsioon) Art 7 (IMO auditid) Art 8 (lipu riigi operatiivtegevust käsitleva kvaliteedijuhtimise süsteem) Veeteede Amet LaevaRS § 10 lg 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 Art 2 p 18 (turujärelevalve-asutus) Puuduvad Veeteede Amet ( veesõidukite osas) TNVS § 50 lg 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted Art 8 p 1 Liikmesriigid tagavad, et ohutusjuurdluse eest vastutavad erapooletud alalised vajalike volitustega juurdlusorganid ja nõutava ettevalmistusega juurdlejad, kes on pädevad laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumitega seotud küsimustes. Ohutusjuurdluse erapooletuks läbiviimiseks on juurdlusorgan organisatsiooniliselt, õigusliku struktuuri poolest ning otsustusprotsessis sõltumatu mis tahes osapoolest, kelle huvid võiksid olla vastuolus talle usaldatud ülesandega. Veeteede Amet ja Ohutusjuurdluse Keskus MSOS § 71 (1) ja (11) ja § 71 1 (1). SOLAS konventsioon jt MS OS § 95 lõikes 8 nimetatud konventsioonid SOLAS ptk I Reegel 2 b ja analoogsed sätted teistes viidatud konventsioonides (Administration means the Government of the State whose flag the ship is entitled to fly.) Puuduvad Veeteede Amet MSOS § 95 (8) LENNUNDUSVALDKOND EL õigusakt EL norm, millest tuleb kohustus määrata pädev järelevalveasutus Organisatsioonilised nõuded järelevalveasutusele Eestis määratud pädev asutus Eesti pädeva asutusega määramisega seotud peamised sätted KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted Art 2 lg 55 Puuduvad Lennuamet LennS § 4 lg 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju Art 9 Art 9 Ei tohi olla mitu asutust Lennuamet LennS § 7 lg 6 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks Art 4 lg 1 (r iiklik järelevalve - asutus ) Art 4 lõiked 2 – 4 2. Riiklikud järelevalveasutused ei sõltu aeronavigatsiooniteenuste osutajatest. Selline sõltumatus saavutatakse, kui vähemalt tegutsemistasandil hoitakse riiklikud järelevalveasutused ja selliste teenuste osutajad lahus. 3. Riiklikud järelevalveasutused kasutavad oma volitusi erapooletult, sõltumatult ja läbipaistvalt. See saavutatakse asjakohaste juhtimis- ja kontrollimehhanismide kohaldamisega, sealhulgas liikmesriigi haldusasutuste siseselt. Siiski ei takista see riiklikel järelevalveasutustel täitmast oma ülesandeid riiklike tsiviillennundusasutuste või ükskõik millise teise avaliku asutuse töökorra raames. 4. Liikmesriigid tagavad, et riiklikel järelevalveasutustel on olemas vajalikud vahendid ja võimalused, et täita tõhusalt ja õigeaegselt ülesandeid, mis on neile määratud käesoleva määrusega. Lennuamet LennS § 7 lg 7 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 550/2004, aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) Art 2 Sama asutus, mis määruses nr (EÜ) 549/2004 Lennuamet LennS § 7 lg 7 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet Art 3 lg 34 (liikmesriigi pädev asutus) Art 3 lg 34 vajalikud volitused ja kohustus täita sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega ning määrusega (EÜ) nr 549/2004 Lennuamet LennS § 7 lg 10 K omisjoni määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta I LISA osa M.B.102 J ätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ide sertifikaatide ja jätkuva lennukõlblikkus e kontrollimise osas) I LISA osa M.B.102 a) Üldosa Liikmesriik nimetab pädeva asutuse, millel on eraldi kohustused anda välja, pikendada, muuta, peatada või tunnistada kehtetuks sertifikaate ja kontrollida jätkuvat lennukõlblikkust. Pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida. b) Vahendid Pädeval asutusel on nii palju töötajaid, kui on vaja käesolevas alajaos kindlaksmääratud nõuete täitmiseks. Lennuamet LennS § 7 1 lõiked 1 – 5 Majandus- ja kommunikatsiooniminist ri 13.07.2009 määrus nr 73 „Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ Majandus- ja kommunikatsiooniminist ri 27.10.2009 määrus nr 104 „Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ II LISA osa 145.B.10 (seoses hooldusorganisatsioonide sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega ) II LISA osa 145.B.10 Pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida. Pädeval asutusel on piisavalt töötajaid käesolevas jaos kindlaksmääratud nõuete täitmiseks. Lennuamet LennS § 7 1 lõiked 1 – 5 III LISA osa 66.B.10 (seoses lennundustehnilise töötaja l oaga) III LISA osa 66.B.10 a) Üldsätted Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega. Kõnealune pädev asutus loob käesoleva lisa (osa 66) nõuete täitmiseks vastava organisatsioonilise struktuuri. b) Vahendid Pädeval asutusel peab olema piisav arv töötajaid, et tagada käesoleva lisa (osa 66) nõuete rakendamine. Lennuamet LennS § 23 lg 2 IV LISA osa 147.B.10 (seoses lennundustehnilise töötaja koolitus-organisatsiooniga) IV LISA osa 147.B.10 a) Üldosa Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses käesoleva lisa (osa 147) kohaste sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega. See pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida. b) Vahendid Pädeval asutusel peab olema käesoleva osa nõuete täitmiseks piisavalt töötajaid. Lennuamet LennS § 24 lg 3 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad I LISA osa 21.B.25 I LISA osa 21.B.25 a) Üldosa: Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kellele pannakse vastutus jao A alajagude F, G, H, I ja P rakendamise eest ning kellel on dokumenteeritud menetlused, organisatsiooni struktuur ja personal. b) Ressursid: 1. personali suurus peab olema jagatud ülesannete täitmiseks piisav; 2. liikmesriigi pädev asutus määrab juhataja või juhatajad, kes vastutab või vastutavad asutusele antud ülesannete täitmise eest, mille hulka kuulub vajaduse korral suhtlemine ameti ja teiste riikide asutustega. c) Pädevus ja väljaõpe: Kõik töötajad peavad olema piisavalt kvalifitseeritud ja neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks küllaldased teadmised, kogemused ja väljaõpe. Lennuamet LennS § 7 1 lõiked 1 – 5 (tootjaorganisatsiooni tunnustamine, tsiviiliõhusõiduki nõuetele vastavuse kontroll) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2009 määrus nr 45 „EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ LennS § 51 lg 2 (lennuluba) KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 Art 11b lg 1 Art 11 b 2 – 4 2. Kui liikmesriik määrab pädevaks asutuseks rohkem kui ühe üksuse, kohaldatakse järgmist: a) iga pädeva asutuse pädevusvaldkonnad peavad olema kohustuste ja geograafiliste piiride osas selgelt määratletud; b) üksused peavad tegema koostööd, et tagada kõikide määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide tulemuslik järelevalve oma vastavates valdkondades. 3. Liikmesriigid tagavad, et pädeva(te)l asutus(te)l on vajalik suutlikkus teostada kõikide nende järelevalveprogrammiga hõlmatud isikute ja organisatsioonide järelevalvet, sealhulgas piisavalt vahendeid käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks. 4. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei täida järelevalveülesandeid juhul, kui tõendatakse, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide konflikt, eelkõige seoses perekondlike või finantshuvidega. Lennuamet LennS § 23 lg 2 (Lennundusloa väljaandmine) LennS § 24 6 (Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat) LennS § 24 7 ( Lennundusarsti tunnistus ) LennS § 57 5 ( Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaat ) LennS § 60 1 lg 2 (riiklik järelevalve) KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused Art 5 lg 1 Art 5 Kui liikmesriik nimetab või asutab rohkem kui ühe pädeva asutuse, tuleb iga pädeva asutuse pädevusvaldkonnad kohustuste ja geograafilise piirkonna osas vajaduse korral selgelt määratleda. Tõhusa järelevalve tagamiseks koordineerivad oma pädevusvaldkonna raames tegevust kõik selle määruse kohased isikud ja organisatsioonid. 4. Pädev(ad) asutus(ed) peavad olema sõltumatud aeronavigatsiooniteenuste osutajatest ja koolitusorganisatsioonidest. Sellise sõltumatuse saavutamiseks hoitakse ühelt poolt pädevad asutused ning teiselt poolt aeronavigatsiooniteenuse osutajad ja koolitusorganisatsioonid vähemalt tegutsemistasandil piisavalt lahus. Pädevad asutused kasutavad oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt. Esimest lõiku kohaldatakse ka ameti suhtes, kui see tegutseb pädeva asutusena vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b ja lõike 3 punkti a alapunktile ii. 5. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on piisav võimekus, et sertifitseerida ja teha järelevalvet, mida hõlmavad nende sertifitseerimis- ja järelevalvekavad, sealhulgas piisavad ressursid II lisa (ATCO.AR-osa) nõuete täitmiseks. Eelkõige kasutavad liikmesriigid hinnanguid, mis pädevad asutused on andnud II lisa punkti ATCO.AR.A.005 alapunkti a kohase võimekuse tõendamiseks. 6. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse kohase järelevalve ja sertifitseerimisega tegelevate pädevate asutuste töötajate puhul ei esineks otsest ega kaudset huvide konflikti, eriti seoses perekondlike suhete või finantshuvidega. Lennuamet LennS § 23 lg 2 (Lennundusloa väljaandmine) LennS § 24 6 (Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat) LennS § 24 7 ( Lennundusarsti tunnistus ) LennS § 60 1 lg 2 (riiklik järelevalve) KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 Art 3 lg 1 ( pädeva asutus, millel on määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide sertifitseerimise ja järelevalvega seotud asjaomased volitused ja kohustused ) Art 3 lg 2 5 2. Kui liikmesriik määrab pädevaks asutuseks rohkem kui ühe üksuse, kohaldatakse järgmisi sätteid: a) iga pädeva asutuse pädevusvaldkondlikud kohustused ja pädevusvaldkonna geograafilised piirid peavad olema selgelt kindlaks määratud ning b) üksused peavad tegema koostööd, et tagada kõikide määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide tulemuslik järelevalve nende vastavates valdkondades. 3. Liikmesriigid tagavad, et pädeva(te)l asutus(te)l on vajalik suutlikkus teostada kõikide nende järelevalveprogrammiga hõlmatud isikute ja organisatsioonide järelevalvet, sealhulgas piisavad vahendid käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks. 4. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei täida järelevalveülesandeid juhul, kui tõendatakse, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide, eelkõige perekondlike või finantshuvide konflikt. Lennuamet LennS § 7 lg 10 LennS § 42 lg 1 ( Lennuettevõtja sertifikaadi taotluse lahendamine ) LennS § 60 1 lg 2 (riiklik järelevalve) KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 Art 3 lg 1 Art 3 lõiked 3 5 Pädev asutus on lennuvälja käitajatest ja perrooniteenuste osutajatest sõltumatu. See sõltumatus saavutatakse pädeva asutuse ja kõnealuste lennuvälja käitajate ning perrooniteenuste osutajate eraldamise teel vähemalt funktsionaalsel tasandil. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused täidavad oma kohustusi erapooletult ja läbipaistvalt. 3. Kui liikmesriik määrab pädevaks asutuseks rohkem kui ühe üksuse, siis peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) iga pädev asutus vastutab konkreetselt kindlaks määratud ülesannete ja geograafilise piirkonna eest; b) kõnealused asutused koordineerivad oma tegevust kõigi lennuväljade ja lennuvälja käitajate ning samuti perrooniteenuste osutajate tulemusliku järelevalve tagamiseks. 4. Liikmesriigid tagavad, et pädeva(te)l asutus(t)el on vajalik suutlikkus ja ressursid käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks. 5. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei täida järelevalveülesandeid juhul, kui tõendatakse, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide, eelkõige perekondlike või finantshuvide konflikt. Lennuamet LennS § 7 lg 10 LennS § 36 lg 2 ( Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaat ) LennS § 60 1 lg 2 (riiklik järelevalve) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1008/2008, ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta Art 2 lg 2 ( lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ) Puuduvad valdkonna eest vastutav minister LennS § 40 lg 1 Vabariigi Valitsuse 24.09.2009 määrus nr 157 „Lennuettevõtja lennutegevusloa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid Art 6 lg 3 Art 6 lg 3 Asutused, mida võib määrata kas ühiselt või eraldi vastavalt esimesele lõigule, on järgmised: a) riigi tsiviillennundusamet ja/või b) lennuõnnetuste uurimisorgan ja/või c) mis tahes muu liidus asuv sõltumatu asutus või üksus, kellele see ülesanne on antud. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe asutuse või üksuse, nimetab ta ühe neist artikli 8 lõikes 2 osutatud teabeedastuse kontaktpunktiks. Lennuamet ja Ohutusjuurdluse Keskus LennS § 47 lg 5 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/12/EÜ, lennujaamatasude kohta Art 11 lg 1 ( Sõltumatu järelevalveasutus ) Art 11 lõiked 2 ja 3 2. Käesolev direktiiv ei takista sõltumatul järelevalveasutusel delegeerida käesoleva direktiivi rakendamist vastavalt siseriiklikule õigusele ning oma järelevalve ja täieliku vastutuse all teistele sõltumatutele järelevalveasutustele, tingimusel et rakendamine toimub samade nõuete kohaselt. 3. Liikmesriigid tagavad sõltumatu järelevalveasutuse sõltumatuse kindlustades, et see on igast lennujaama juhtorganist ja lennuettevõtjast õiguslikult eraldiseisev ning oma tegevuses neist sõltumatu. Liikmesriigid, kes säilitavad omandiõiguse lennujaamade, lennujaama juhtorganite või lennuettevõtjate suhtes, või kes säilitavad kontrolli lennujaama juhtorganite või lennuettevõtjate üle, tagavad, et sellise omandiõiguse või kontrolliga seotud ülesandeid ei ole antud sõltumatule järelevalveasutusele. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatu järelevalveasutus teostab oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt. Konkurentsiamet LennS § 50 7 ( Vaidluste lahendamine uute tasumäärade kehtestamisel ) LennS § 50 11 ( Lennujaama kasutajate kaebuste menetlemine ) LennS § 60 3 lg 3 (ettekirjutuse tegemise õigus)
LISA 3 Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidili se analüüs i juurde Transpordivaldkonna asutustelt saadud tagasiside Märkuse esitaja Märkus Analüüsi koostaja kommentaar TTJA Analüüsis on asutud seisukohale, et riiklikku järelevalvet teostatakse ainult füüsiliste isikute ja eraõiguslike isikute suhtes. See ei ole päris täpne. Riiklikku järele valvet teostatakse haldusvälises suhtes. Haldusväliseks suhteks on ka see, kui halduskandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik tegutseb eraõiguslikus vormis, nt asja omaniku või valdajana, kasutuslepingu poolena, ettevõtjana majandustegevuses jne. Analüüsi koostaja on ajanud segi haldusorgani ja halduskandja mõisted. Haldusorgan ongi HMS § 8 lg 1 järgi igaüks, kellele on seadusega antud pädevus ja volitus avalik-õiguslikus suhtes täita haldusülesandeid. Riiklikku järelevalvet ja haldu s järelevalvet eristatakse just haldusorgani mõiste kaudu, st riiklikku järelevalvet ei teostata nendest küsimustes, kus teine isik, asutus või kogu täidab seaduse alusel avalik-õiguslikus suhtes haldusülesannet. Nt kui kohaliku omavalitsuse üksus ehitab maja, siis teostab TTJA selle üle riiklikku järelevalvet. Kui kohaliku omavalitsuse üksus teeb ettekirjutuse ehitise lammutamiseks , siis selle õiguspärasuse üle teostatakse haldusjärelevalvet. Seoses TTJA märkusega tuleb esmalt selgitada haldusekandja mõistet . Haldusekandja on isik, kellel on õigus ja kohustus täita avaliku halduse ülesandeid. Kõige tähtsam haldusekandja on riik, kelle kõrval tegutsevad veel ka kohaliku omavalitsuse üksused, muud-avalik õiguslikud juriidilised isikud ning eraõiguslikud juriidilised isikud, kellele on halduslepinguga üle antud. Haldusekandjat tuleb eristada haldusorganist, kelleks on muu hulgas seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud haldusekandja (nt riigi) asutus (HMS § 8 lg 1). Seejärel tuleb eristada kahte olukorda . Esiteks olukorda, kus üks haldusekandja teeb järelevalvet teise üle, nt riik KOV üksuse üle. Leia me , et analüüsi eesmärki silmas pidades ei pea selle olukorra jaoks analüüsis üheselt ütlema, kas ja millises olukorras teostatakse riikliku järelevalvet ja millal tehakse KOV üksuse üle haldusjärelevalvet. Sellest lähtudes plaanime täpsustati analüüsi punktis 2 toodud riiklikku järelevalve funktsiooni määratlust. Analüüsi jaoks on oluline aga teine olukord, kus ühe haldusekandja siseselt kontrollib üks haldusorgan teist haldusorganit. Järeldame märkusest , et TTJA on seisukohal, et kui kontrolltav haldusorgan ei täida avalik-õiguslikus suhtes haldusülesannet (nt tegutseb asja omaniku või valdajana), siis teostatakse tema üle riikliku järelevalvet (KorS tähenduses). Jääme siiski oma seisukoha juurde, et riik enda tegevuse suhtes ei teosta riiklikku järelevalvet KorS alusel. Põhjenda me seda järgmiselt : Selline lähenemine on selgelt kirjas KorS eelnõu seletuskirjas (lk 14 – 15) ning k orrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu seletuskirjast (lk 30 – 31). Riigikohus on asunud seisukohale: „Haldusjärelevalvet teostatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 1 , mis määratleb haldusjärelevalve kui ühe haldusorgani kontrolli teise haldusorgani üle. Riigikogu Kantselei on küll riigiasutus, kuid Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses ei ole Riigikogu Kantselei käsitatav haldusorganina. Kehtiv õigus ei näe otsesõnu ette riiklikku järelevalvet riigiasutuste, sealhulgas Riigikogu Kantselei üle. “ (Vt RKHKo 3-3-1-90-14 , p 14) Mööna me , et erialakirjanduses on arutlenud Mait Laaring selle üle, kas riiklik järelevalve võiks laieneda ka haldusorganite n-ö abitegevusele, ent samas artiklis on ta toonud pika ja põhjaliku ülevaate korrakaitseseaduse teoreetilisest taustast, mille kohaselt ei saa teostada üks riigi haldusorgan teise riigi haldusorgani üle riikliku järelevalvet (Mait Laaring. Haldusjärelevalvest läbi riikliku järelevalve prisma. Juridica 4/2019). Erialakirjanduses kinnitab ka Nele Parrest lähenemist, riigi haldusorgani puhul on haldusjärelevalve objektiks kogu tegevus, s.o nii haldusülesande täitmine kui ka nt haldusorgani juhtimise küsimused (Nele Parrest. Täidesaatva võimu kontroll iseenda üle. Juridica VI/2016). Lõppastmes pole teoreetiline liigitus või arutelu nimetuse üle isegi kõige olulisem, sest kindel on see, et järelevalve kahe riigiasutuse vahel, kes ei ole omavahelises alluvussuhtes, erineb olemuslikult riiklikust järelevalvest, mida riigiasutus teeb oma pädevuse piires füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Seetõttu pole korrektne samastada neid kahte järelevalve olukorda, kuna üks riigiasutus ei saa rakendada kõiki riiklikule järelevalvele omaseid meetmeid teise riigiasutuse suhtes ka siis, kui teostada järelevalvet selle üle, kuidas riigiasutus nt käitub mingi vara omaniku ülesannete täitmisel. Sellest täpsemalt järgmises punktis. Analüüsis asutakse seisukohale, et omaniku ja järelevalve funktsioonid on ühes asutuses ühitatavad. Rõhutades, et olukorras, kus riik või kohaliku omavalitsuse üksus avalik-õigusliku juriidilise isikuna teostab omaniku või valdaja õigusi, täidab võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi või osaleb majandustegevuses, teostatakse tema tegevuse üle riikliku järelevalvet. Riikliku järelevalve sisuks on muu hulgas sunniraha või asendustäitmise kohaldamine. Riikliku järelevalve takistamine on karistatav ka KarS § 279 alusel väärteona. Isegi kui ei ole ühegi seaduse sättega vastuolus iseenes üle riikliku järelevalve teostamine, siis ei oleks järelevalve teostaja sõltumatu. Nõustuda ei saa aruandes avaldatud seisukohaga, et ametniku poolt enda tööandja suhtes riikliku järelevalve teostamine ei oleks toimimispiirangu rikkumine, kuid isegi ametniku isikliku vastutuse kõrval ei oleks ega näiks haldusorgani tegevus enda üle järelevalve teostamisel erapooletu. Ei ole eluliselt usutav, et sama asutuse ühe osakonna ametnik saaks sõltumatult kohaldada sunniraha või asendustäitmist, kasutada riikliku järelevalve või vahetu sunni meetmeid või kohaldada väärteomenetluses karistusi teise osakonna juhi või asutuse juhi vastu. Seadused välistavad üheselt sunniraha kohaldamise võimaluse teise riigiasutuse suhtes ning kindlasti ei saa üks riigiorgan teise riigiorgani suhtes läbi viia väärteo või kriminaalmenetlust. Täpsemalt on see sätestatud järgmiselt: Asendustäitmise ja sunniraha seadus § 5. Sunnivahendi adressaat (1) Sunnivahendi adressaat on füüsiline isik või eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma. Sunnivahendi adressaat on ka isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud ettekirjutuseta asendustäitmist. Sunnivahendit ei rakendata riigiasutuse suhtes. Karistusseadustik § 14. Juriidilise isiku vastutus (1) Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. (2) Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigile, riikidevahelisele organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Ka erialakirjanduses leitakse üksmeelselt, et sama haldusekandja organite vahelised haldusjärelevalve ettekirjutused ei ole haldusaktid ning neil puudub tavapäraste haldussunnivahenditega võrreldavalt efektiivne täitemehhanism. Seetõttu jääb haldusjärelevalvet teostaval organil, kelle ettekirjutust ei täideta, lõppastmes ilmselt vaid võimalus kasutada VVS §-s 101 sätestatud teenistusliku järelevalve osaks olevat riigiasutuste vaheliste õiguslike vaidluste lahendamise mehhanismi. Analüüsis on asutud seisukohale, et järelevalveasutuse sõltumatuse tagamiseks piisab sellest, kui omaniku- ja järelevalvefunktsioonid on erinevates struktuuriüksustes. Sellega ei saa nõustuda, sest mõlemad struktuuriüksused alluvad ühele peadirektorile, kes nimetab ka nende struktuuriüksuste ametnikud ja määrab eelarvelised vahendid. Sõltumatuse tagamiseks tuleks need osakonnajuhataja määrata Vabariigi Valitsuse või Riigikogu poolt, osakonna ametnike nimetamise õigus peaks olema osakonna juhatajal ning osakonnal peaks olema riigieelarves omaette assigneering. Need tingimused on täidetud ameti puhul, aga osakonna tasemel täitmiseks eeldab see ulatuslikke muudatusi kehtivates õigusaktides. Samuti ei kehti VVS § 93 lg 6 p 1 teenistusliku järele valve piirang, mille kohaselt ei teostata teenistuslikku järelevalvet riikliku järelevalve raames tehtud otsuste suhtes, ühe asutuse siseselt. Teenistusliku järelevalve piirang kaitseb asutuse sõltumatust, mitte konkreetse ametniku sõltumatust (vrd nt järelevalve erikorda väärteomenetluses või kohtueelsel uurimisel). Enne TTJA osutatud seisukohta märgitakse analüüsis, et õigussüsteemis on olemas mehhanismid, mis tagavad võrreldes organisatsiooniliste ümberkorraldustega oluliselt mõjusamalt, et erinevate avalike huvide vahel (sh riik kui omanik ja riik kui järelevalve teostaja) leitaks õiglane tasakaal või et mõne avaliku huvi nimel ei rikutaks isikute õigusi. Nende hulgas on võimude lahusus, sõltumatu õigusemõistmine, menetlusreeglid ja erinevad riigiasutuste läbipaistvust tagavad mehhanismid. Lisaks analüüsis märgitule toome siinkohal põhjalikumalt esile veel järgmine asjaolu: TTJA märkuse põhjal võib tekkida mulje, et näiteks Veeteede ameti peadirektor on huvitatud üksnes Veeteede valduses olevate laevade võimalikult odavast ekspluateerimisest. Ta vastutab aga kogu organisatsiooni eest ning tema ülesanne on tagada järelevalve toimimine. P eadirektor on selles osas aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes saab nt nõuetele mittevastavate laevade kasutamise osas teha teenistuslikku järelevalvet või rakendada distsiplinaarvõimu. Ministrit motiveerib seda omakorda tegema vastutus parlamendi eest, kas saab ministri osas vajadusel rakendada erinevaid parlamentaarse kontrolli meetmeid (kirjalik küsimus, arupärimine, umbusaldamine). Eraldi struktuuriüksuse loomine on üks võimalik õiguslik muudatus, mida võib kaaluda lisameetmena ühe või teise funktsiooni sõltumatus e tugevdamiseks . Analüüsis on avaldatud ka arvamust, et sisekontroll ning kohtulik kontroll on piisavad kompensatsiooni mehhanismid. Sellega ei saa nõustuda, sest sisekontrolli süsteemi auditeeriv siseaudiitor allub ameti peadirektorile ning tal ei ole iseseisvat otsustus- ega käsuõigust. Siseaudiitori ülesanne on üksnes teavitada asutuse tippjuhtkonda (vt VVS § 92-2 lg 3 ja siseauditeerimise üldeeskirja). Seetõttu ei taga ka sisekontroll ega siseaudit sõltumatut järelevalvet. Samuti ei ole vaide- ega kohtumenetlus piisav tagatis asutuse tegevuse õiguspärasuse tagamisel, sest eeldab vaide või kaebuse esitaja kaebeõigust. Kaebeõigus on isikul, kelle õigusi haldusakt või toiming rikub. Kui amet rikub kehtivaid õigusnorme, siis on tegemist reeglina objektiiv-õigusliku rikkumisega, mis kellegi õigusi ei riku. Seega puudub ka isik, kellel oleks kaebeõigus ja kes saaks vaide- või kohtumenetluses sellise õigusvastase tegevuse vaidlustada (erand on näiteks keskkonnaõiguses või planeerimismenetluses, kus tuleb näidata ära üksnes huvi või avaliku huvi kaitse). Meie hinnangul puuduvad tõhusad järelevalve mehhanismid, mis objektiivselt ja sõltumatult tagaksid tegevuse õiguspärasuse kontrolli. Siseauditi puhul ei saa isoleerituna vaadata ainult asjaolu, et vastav üksus on otse peadirektori alluvuses. Siseaudiitorite sõltumatust tagavad mitu erinevat mehhanismi, nt peavad nad järgima kutsestandardid (vt AudS § 70), tuleb läbi viia siseauditi üksuse välishindamine (siseauditeerimise üldeeskiri § 11) ning siseauditi toimimist kontrollib omakorda Riigikontroll, kes võib vahetult siseaudiitoritega suhelda (RKS § 43 lg 5). Siseauditi üksuse tegevusasuranne edastatakse ka Rahandusministeeriumile (siseauditeerimise üldeeskiri § 14). Väide, et analüüsis punktis 4.2 nimetatud mehhanismid nagu nt kohtulik kontroll, sõltumatu Riigikontroll ning parlamentaarne kontroll koostoimes teenistusliku järelevalvega ei suuda piisavalt tõhusalt tagada riigiasutuste õiguspärasust on üldsõnaline ning põhjendamata. Analüüsi lisas 2 on väga hästi toodud välja muu hulgas erinevatest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad nõuded nii järelevalveasutuse kui ka ressursihalduri sõltumatusele ning valdavalt nõutakse lisaks organisatsioonilisele sõltumatusele ka funktsionaalset ja finantsilist sõltumatust ning finantsgarantiid. Need tingimused ei ole kehtiva õiguse järgi ühe asutuse siseselt saavutatavad või eeldavad põhimõttelisi ja ulatuslikke muudatusi halduskorralduse, avaliku teenistuse ja riigieelarve õiguse õigusaktides. See, et üldiselt nõu avad EL õigusaktid mõnede pädevate asutuste puhul erinevaid sõltumatuse tagatisi, ei tähenda seda, et konkreetselt Maanteeameti ja Veeteede Ameti täidetavaid taristu omamise ning järelevalvefunktsioone ei võiks ühes asutuses asuda. Tegemist on üldsõnalise väitega. TTJA ei viidanud mõnele konkreetsele EL õiguse sättele, mille puhul o leks küsitav, et Maanteeameti ja Veeteede Ameti ülesehitus või nende praegune või plaanitav pädevuste kombinatsioon on sellega vastuolus. A nalüüsis käigus sellist EL õigusakti ei leitud . Lennu-amet Redaktsioonilised märkused Arvestatud Vee-teede Amet Veeteede Ametil analüüsile märkusi ja ettepanekuid ei ole. Maantee-amet Märkusi ega ettepanekuid ei esitatnud.
Lp härra Sven Sester nr Kaido Rosin, e-kirjad
Riigikogu Majanduskomisjon
[email protected] Meie 21.10.2020 nr 2-15/17-0292/6313-2
Lossi plats 1a
15161, Tallinn
Vastused seoses Vabariigi Valitsuse seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti,
Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine)
eelnõu 236 SE osas
Austatud härra Sven Sester
Esitame vastused seoses Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõuga 236 SE. Kirja lisades 1–4
on toodud vastused Eesti Reformierakonna fraktsioonile, Merekeele nõukojale, Eesti Meremeeste
Sõltumatule Ametiühingule ja Merendusnõukojale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: Lisa 1: vastus Eesti Reformierakonna Fraktsioonile
Lisa 2: vastuskiri Merendusnõukojale
Lisa 3: vastus Merekeele nõukojale
Lisa 4: vastuskiri Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule
Lisa 5: Transpordi järelevalvega seotud funktsioonide analüüs
Lisa 6: Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidiline analüüs
järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas
Lisaadressaadid: Riigikogu Majanduskomisjoni sekretariaat
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Ursula Sarnet
715 3404
[email protected]
2 (2)
Lisa 1: vastus Eesti Reformierakonna Fraktsioonile
Eesti Reformierakonna Fraktsioon
Austatud proua Kaja Kallas
Transpordivaldkonna ametite ühendamise ettevalmistuste käigus on põhjalikult analüüsitud
järelevalve korraldamise juriidilisi aluseid ja hinnatud võimalikke huvide konflikte ja
õiguslikke riske ning pakutud riskide maandamiseks lahendusi tulevases Liikuvusametis.
Esmalt koostati „Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidiline analüüs
järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas“
Koostajaks: Advokaadibüroolt Eversheds Sutherland Ots & Co (Lõpparuanne lisatud)
Järgnevalt valmis „Transpordivaldkonna järelevalvega seotud funktsioonide analüüs“
Koostajaks: Eesti Rakendusuuringute keskus Centar (Aruanne samuti lisatud)
„Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidiline analüüs
järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas“ dokumendis on
jõutud järeldusele, et ei eksisteeri juriidilisi vastuolusid või takistusi järelevalve
korraldamise ja infra- või laevaomaniku rolli koondumisel samasse organisatsiooni.
Riigisisesed nõuded
Põhiseaduse järgi on seadusandjal avar otsustusruum asutuste ümberkorraldamisel ning
riigiõiguslikult ei teki probleeme täna neljas asutuses olevate järelevalvefunktsioonide
ühendamisel ühte asutusse. Ei eksisteeri ka riigiõiguslikku käsku nende funktsioonide rangeks
institutsionaalseks eraldamiseks planeeringute ja investeeringute alal pädevast ametist.
Soovitatav on erinevaid järelevalvefunktsioone ning nendega tihedalt seotud funktsioone mitte
jagada erinevate asutuste vahel (nt lubade andmine ühes ja riiklik järelevalve lubade täitmise
üle teises asutuses, lennunduse valdkonnas keelab seda teatud küsimustes ka EL õigus).
EL õigus
Ka EL õigus annab liikmesriigile suure vabaduse küsimuses, kuidas korraldada
haldusorganisatsioon transpordi järelevalve valdkonnas. Ennekõike peetakse oluliseks
piisavate ressursside eraldamist ning sõltumatust järelevalve all olevatest isikutest. Siiski peab
ümberkorralduste tegemisel silmas pidama:
• Määruse (EÜ) nr 300/2008 art 9 keelab jagada vastutuse selles määruses sätestatud
põhistandardite rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest mitme asutuse vahel. Praegu
täidab seda ülesannet LA.
• Täna täidab TTJA raudteevaldkonnas muu hulgas läbilaskevõime jaotusorgani
ülesandeid. See ülesanne ei saa olla ühes asutuses rongireisijate õiguste tagamise järelevalve
ülesandega, mistõttu on raudteeliikluse puhul antud järelevalve reisijate õiguste tagamise üle
MA-le.
Võimalike huvide konfliktide maandamiseks on tehtud analüüsi teostajate poolt ettepanek
eraldada järelevalve funktsioonid organisatsioonis eraldi struktuuriüksusesse. Kavandatavas
ühendameti juhtimisstruktuuris ongi plaanis luua järelevalve teenistus järelevalve direktori
Lisa 1: vastus Eesti Reformierakonna Fraktsioonile
juhtimisel ja Peadirektori otsealluvuses. Järelevalve teenistuse alla ongi kavandatud koondada
kõigi transpordiliikide ülese riikliku järelevalvetegevuse korraldamine.
Eraldiseisvad struktuuriüksused asutuse sees
Veel ühe õigusliku muudatusena on võimalik kaaluda ühe või teise funktsiooni sõltumatuse
tugevdamiseks eraldi asutusesisese struktuuriüksuse loomist, mis funktsiooni täitjatele tagab
teatud määral institutsionaalse eraldatuse ja finantsilise iseotsustusõiguse. Nt kui mõne
järelevalve funktsiooni teostamiseks on loodud eraldi struktuuriüksus (nt osakond), tekib selle
juhil:
1) ühest küljest motivatsioon seista enda täidetava funktsiooni eest (suhtluses väljapoole oma
üksust), sh taotleda üksusele uusi ressursse ning
2) (üksuse siseselt) temale usaldatud otsusõiguse raames seada prioriteete ja suunata
ressursikasutust.
„Transpordivaldkonna järelevalvega seotud funktsioonide analüüs“ -i töö käigus
võrreldi transpordivaldkonna ametite ühendamisel tekkivate erinevate organisatsioonide
efektiivsust, mõttekust ja riske. Kaaluti nii järelevalve kui ka Järelevalve ja loamenetluse
eraldamist eraldi ametitesse lahutades neid infra omanikust. Analüüsi käigus jõuti järeldusele,
et parim ja riigile efektiivseim on siiski nii infraomaniku või varahalduri aga ka loamenetluse
ja ka järelevalve korralduse koondamine ühte organisatsiooni. Tagatud oleks
kompetentsikeskuse teke, et piiratud eriala spetsiifiline teadmiste ressurss ei killustuks
erinevate ametite vahel ja ei eksisteeriks ka juriidilisi vastuolusid kõigi funktsioonide
koondumise osas samasse asutusse.
Transpordivaldkonna ametite ühendamise ettevalmistustega on planeeritud jõuda ühendameti
tööle rakendumiseni juba 01.01.2021. Kindlasti on optimaalseim uue ameti alustamine kohe
aasta algusest aga mitte kvartali või poolaasta vahetumisel.
Kevadine koroonaviiruse puhang võttis kolme kuu võrra lühemaks ka ettevalmistuste aja ja
praeguseks oleme väga tiheda ajagraafikuga edasi liikudes siiski valmis alustama 01.01.2021.
Peadirektori konkursiga alustamine võimalikult varases ettevalmistuste staadiumis on oluline,
et peale seadusemuudatuste menetlemist riigikogus saaks minister peatselt kinnitada loodava
ühendameti põhimääruse ja struktuuri ning nimetada ametisse uue peadirektori. Peadirektoril
on omakorda vajalik moodustada uus juhtimismeeskond ja viia lõpule personali hindamiste ja
valiku protseduurid organisatsiooni valdkonnajuhtide ja tugiosakondade juhtide ametisse
nimetamiseks. Peale seda saab vormistada vajalikud üleviimised uutele ametikohtadele ca 850
inimese osas.
Tegelikult oleks vajalik selliste ametite ühendamiste ettevalmistamisel oluliselt varasemalt
jõuda uue peadirektori nimetamiseni, mis võimaldaks sihikindlamalt uue juhi vastutusel ja
vedamisel seatud eesmärkide poole liikuda. Praegu eksisteerib ebaselgus millal on võimalik ja
lubatud uue juhi konkursi korraldamisega alustada ja selle üle aruteludes on riigikantselei ja
ministeeriumi juristidel erinevaid seisukohti ning õiguskindluse mõttes vääriks täpsustamist
avaliku teenistuse seadus.
Konkursi väljakuulutamise kuulutusel on märge, et:
Lisa 1: vastus Eesti Reformierakonna Fraktsioonile
* Seaduseelnõu Maanteeameti, Lennuameti ning Veeteede Ameti ühendamise kohta on
Riigikogu menetluses (236 SE).
Seega konkursi korraldajad annavad selgelt aru, et uut peadirektorit saab ametisse määrata
minister alles peal Riigikogus seadusemuudatuste lõplikku kinnitamist. Valiku protseduur, mis
võtab tavaliselt aega ca kaks kuud on võimalik ja mõistlik varem läbi viia.
Lugupidamisega,
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Koostaja: Indrek Gailan (
[email protected])
Lisa 2: vastuskiri Merendusnõukojale
Merendusnõukoda
Austatud viitseadmiral Tarmo Kõuts
Täname Merendusnõukoda, kes toetab muutusi, kus riik soovib viia läbi sisulisi reforme
eesmärgiga muuta riigivalitsemist tõhusamaks, efektiivsemaks, jätkusuutlikumaks,
läbipaistvamaks, teenustele suunatumaks ning vähendades seejuures riigiteenistujate arvu.
Taotlete kiiremas korras merenduse asekantsleri ametikoha taasloomist (1993-2002)
eesmärgiga tagada merendussektori tulemuslik valdkondade ülene koordineeritus. Kinnitame
teile, et antud ettepanekuga on arvestatud ning ametite ühendamise ühe olulise osana ka vastav
asekantsleri positsioon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tekib koos
merendusosakonnaga.
Täname ka kirja lisas esitatud hinnangute eest, mis on väidetavalt viidates CentARi analüüsile
tehtud. Selgusetuks jääb, kas olete tutvunud Rahandusministeeriumi poolt ametlikult vastu
võetud analüüsiga, sest osad viited dokumendile lehekülgede ega tabelite osas ei ühti CentAR’i
poolt esitatud versiooniga. Samuti ei esine CentAR’i analüüsis teie poolt kirjas esitatud multi
kriteeriumide analüüsi tabelit, mille tulemused on teie poolt esitatud tabelis muudetud ning
väärad.
Rahandusministeeriumi poolt tellitud ja CentAR’i poolt koostatud analüüs on kättesaadav
Rahandusministeeriumi kodulehel:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus/institutsionaalse-ja-organisatsioonide-
voimekuse-tostmine
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR käsitles töös kokku kolme varianti (analüüsis lk. 3-
4):
(1) riiklik järelevalve kitsas tähenduses (stsenaarium S1);
(2) riiklik järelevalve laiemas tähenduses sh loamenetlused, lubade nõuete täitmise
jätkuv kontroll ja ohuhinnangute, vihjete jm põhine riiklik järelevalve (stsenaarium S2);
(3) kolme asutuse (LA, MA, VA) ja TTJAs oleva raudteevaldkonna kujundamine
ühtseks transpordipoliitika rakendusasutuseks.
CentAR’i poolt koostatud „Transpordivaldkonna järelevalvega seotud funktsioonide analüüs“
-i töö käigus võrreldi transpordivaldkonna ametite ühendamisel tekkivate erinevate
organisatsioonide efektiivsust, mõttekust ja riske. Kaaluti nii järelevalve kui ka Järelevalve ja
loamenetluse eraldamist eraldi ametitesse lahutades neid taristu omanikust. Analüüsi käigus
jõuti järeldusele, et parim ja riigile efektiivseim on siiski nii taristu omaniku või varahalduri,
aga ka loamenetluse ja ka järelevalve korralduse koondamine ühte organisatsiooni. Tagatud
oleks kompetentsikeskuse teke, et piiratud eriala spetsiifiline teadmiste ressurss ei killustuks
erinevate ametite vahel ja ei eksisteeriks ka juriidilisi vastuolusid kõigi funktsioonide
koondumise osas samasse asutusse.
Lisa 2: vastuskiri Merendusnõukojale
Lisan ka vastava tabeli kinnitatud analüüsist, mis näitab analüüsis kaalutud variandi nr.3
ainukest positiivset tulemust, võrreldes variantidega 1 ja 2. Tabel asub analüüsidokumendis
leheküljel 56, tabel nr.13.
Analüüsi andsid sisendi kõikide ametite juhid ja (lk. 51-52) loetletud osapooled fookusgrupi
intervjuul, mis toimus 03.02.2020, mille tulemus on tabelis nr. 13 järgnev:
Tabelist nähtub, et järelevalve funktsioonide koondamine ühte asutusse on halvem lahendus
võrreldes praeguse olukorra jätkumisega (Stsenaariumid 1 ja 2). Parim variant positiivse
tulemusega on stsenaarium 3, ehk kolme asutuse (LA, MA, VA) ja TTJAs oleva
raudteevaldkonna kujundamine ühtseks transpordipoliitika rakendusasutuseks.
Lisa 2: vastuskiri Merendusnõukojale
Raudteevaldkonna ühendamise võimaluste analüüs, tuleb vastavalt Vabariigi Valitsuse
18.06.2020 kabinetinõupidamise otsusest, tuleb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) teha 2022. aasta jaanuariks. Täpne analüüsi pealkiri
on „Raudteetaristu halduse ja raudteetranspordi korralduse teiste transpordiliikidega
ühendamise võimaluste, otstarbekuse ja võimalike lahenduste analüüs“ lähtuvalt riigireformi
eesmärkidest.
Nagu tabelist nähtub, loob stsenaarium 3 rakendamine võimaluse infrastruktuuri ja
ühistransporti planeerida transpordiliikide üleselt. Eesti on Euroopa Liidu liige ning oleme ka
osa üleeuroopalisest TEN-T võrgustikust, mis omakorda on võrgustik, mis on rahvusvahelises
ühenduses kogu maailma tarnspordivõrgustikuga. See tähendab, et kõik transpordi liigid, mis
ühendametis on esindatud, omavad rahvusvahelist mõõdet, teevad rahvusvahelistes
koostöövõrgustikes tööd valdkonna arengu hüvanguks ning merendus ei ole siin kuidagi
erinevas rollis. Maanteed ühenduvad ja jätkuvad Eesti piiri lõppedes endiselt maanteega, samuti
veeteed, õhuteed, raudteed. Kõik need on osa ühest suurest terviklikust süsteemist.
Kaubad ei liigu vaid meritsi või maanteed mööda või ainult raudteed pidi metsast otse poodi.
Selleks on vaja terviklikke logistikaahelaid, mis konkureerivad rahvusvaheliselt omavahel ja
Eesti on konkurentsis teiste riikide ja logistikaahelatega. Viimane Arenguseire keskuse tellitud
raport „Merekaubanduse tulevik Eestis“ viitab, et sadamakaubanduse kasvu võtmed on
raudteel. Samuti teavad seda ka transpordi ja logistikasektori esindajad „Logistika ja transiidi
assotsiatsioonist“ kelle toetuskiri ametite ühendamise kohta, (sh. raudtee) on nende poolt
esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile juba märtsis 2020.
Transiidikomisjonis, kus osalevad ettevõtted, kes igapäevaselt töötavad selle nimel, et
rahvusvahelisi kaubavooge läbi Eesti suunata, toetavad ametite ühendamist ja on avaldanud
seisukohta, et see tuleb kogu sektorile kasuks. Arusaadavalt on huvitatud nad transpordiliikide
ülese transpordiahelate digitaliseerimisest ja automatiseerimisest, konkurentsivõimelisest
hinnastusest, mis väljakutsetena on meid ees ootamas. Nende väljakutsete lahendamiseks on
transpordiliikide ülene vaade vältimatu. Arengus maha jäädes, kaotame tulevikus
konkurentsivõimes võrreldes teiste riikidega.
Ametite ümberkorralduste analüüsi käigus ei ole keskendutud täpse kokkuhoiu ennustamisele,
kuna see ei ole olnud eraldi eesmärk. Analüüsitud efektiivsema ülesannete täitmise ja
kokkuhoiu võimalusi ja nende ellu viimiseks vajalikke tegevusi. Näiteks läbimõeldum ja
eesmärgipärasem transpordisüsteemide (liikuvuskanalite) planeerimine ja nendeks vajalike
investeeringute suunamine. Seda läbi transpordiliikide ülese ulatusliku andmete kogumise ja
analüüsi ning ühendametis transpordiliikide üleseid teemasid valdava kompetentsikeskuse
loomise. See ei ole otseselt kokkuhoid, aga ressursi eesmärgipärasem kasutamine.
Transpordiametite investeeringud 2019. aastal moodustasid ligi 203 mln €. Täpsema ja targema
taristu ja liikuvuse planeerimisega on kasvõi 1% suurune kokkuhoid juba miljoneid eurosid
ning on maksumaksja raha efektiivsem kasutamine. Ametite ühendamisel saab pakkuda
kliendile ka riigi poolt „ühe ukse“ teenuse kontseptsiooni. IT-süsteemide ja registrite
koordineeritud arendamine, haldust ja liidestamist, mis aitab efektiivsemalt süsteeme arendada
ning kaovad eri ametite IT arenduste dubleerimine. Samuti saab üle Eestilist klienditeenindust
ühtselt ning keskselt pakkuda ning erinevate hoonete ja kinnisvara ühisest haldamisest ja
efektiivsemast kasutamisest saab kokkuhoidu leida. Kesk-pikas perspektiivis on võimalus
Lisa 2: vastuskiri Merendusnõukojale
kokkuhoidu saavutada büroopindade koondamisest, mille majandusliku ja töökorraldusliku
põhjendatusega peab juba uus ühendamet ise tegelema. Efektiivsus tekib ka maismaasõidukite
ja töövahendite hangetest. Soome kolleegide kogemusel on ka palju potentsiaali sarnaste
töövoogude standardiseerimisest ja optimeerimisest lähtuvalt eri ametites kasutusel olevatest
parimatest töö praktikatest ja kogemustest. Erinevad hanked, projektide käivitamine ja
juhtimine, klienditeenindus, avalike teenuste arendamine, tugiteenused, transpordisektori
ohutus, jne.
Ametite ühendamisel tekib ka suurem kompetents ja võimekus tegeleda seni transpordiliigi
äärealadele jäänud (näiteks kliimaprobleemide lahendamine) või osades ametites
alatähtsustatud teemadega (näiteks liiklusohutusega seotud ennetustegevus, kommunikatsioon
avalikkusele). Kõik see tähendab tulemuslikumat tegevust antud valdkondades tervikuna.
Lugupidamisega,
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Koostaja: Indrek Gailan (
[email protected])
Lisa 3: vastus Merekeele nõukojale
Merekeele nõukoda
Lugupeetud kapten Peeter Veegen
Oluline on rõhutada, et teenuseid, mida Maanteeamet või Veeteede amet või Lennuamet pakub,
on suunatud inimestele, nende heaolu parandamisele ja ettevõtetele. On see siis läbi ohutuse
aspekti (järelevalve), taristu rajamise, merepõhja mõõdistamise, ühistranspordi hanke läbi
viimise või kutselisele meremehele dokumentide väljastamine. Kõik teenused on suunatud kas
inimestele otse või kaudselt ja panustavad ka inimeste või kaupade liikumisse ning lõpuks
kaupade lõpptarbijad on samuti inimesed.
Viimastel aastatel on termin „Mobility“ (eesti keeles liikuvus) võetud laialdaselt kasutusele.
Räägitakse ka terminitest „Mobility as a service“ ehk liikuvus kui teenus. See ei ole pelgalt vaid
sõna, vaid tuleviku arengusuund kogu sektoris, mis kõneleb transpordist kui liikide ülesest
tervikteenusest. Eesmärk on pakkuda inimestele ja kaupadele sujuvat liikuvust punktist A
punkti B, põimides teekonna kokku vajadusel erinevatest transpordi liikidest, mis omavahel
suhtlevad digitaalselt ja pakuvad kõige efektiivsemat ja ressursisäästlikumat ning
keskkonnasõbralikumat alternatiivi isiklikule sõiduautole.
Vaadates Eestist kaugemale, on Euroopa Liidus hetkel koostamisel Mobility Plan, samuti on
traditsioonilise „transpordiga tegelemise asemel“ Euroopa Komisjon nimetanud selle teema
eest vastutava direktoraadi just Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadiks
(Directorate-General for Mobility and Transport). Lisaks on äsja vastu võetud Euroopa
Parlamendis Liikuvuspakett (Mobility Package), mis sisaldab ka kaubavedu, ning seda ei ole
põhjusega nimetatud transpordipaketiks. Rääkimata riigikaitse sektorist, kus räägitakse
Military Mobility-st ja lõpetades Eesti 2035 strateegiaga, kus on vajalike muutuste viiest suurest
väljakutsest ühena eraldi märgitud „Ruum ja liikuvus“.
Antud termin on kasutusel ka Eesti 2019/2020 inimarengu aruandes, kus
https://inimareng.ee/ligipääsetavuse-muutused-autostunud-eestis.html käsitletakse liikuvuse
terminit järgnevalt: „Liikuvus tähendab võimet oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühest
kohast teise liikuda, kasutades ühte või mitut transpordiliiki või -teenust.“. Rõhutame seda, et
meie peamine kese – inimene ja eesmärk – on inimeste heaolu parandamine. Riik peab siin
olema suuna ja eeskuju näitajaks. „Transport“ uue ameti nime sees küll ütleks üldiselt, et me
lihtsalt tegeleme transpordi sektoriga, aga selles ei kõla läbi meie suurem eesmärk, mis on
inimestele ja kaupadele paremate liikumisvõimaluste võimaldamine.
Alternatiivse nimena välja käidud Teedeameti nimi ei viita kuidagi kliendile, ehk inimesele.
Samuti, kuna ameti ülesanne on ka ühistranspordi teenuse käitamine, ei kajasta nimi Teedeamet
kuidagi seda ameti töö poolt. Seega antud kontekstist tulenevat, ei pea seda nime ühendametile
sobivaks. Kui Ameti nimena kasutada Liiklusamet või Transpordiamet, siis meie hinnangul ei
peegelda ega väljenda need nimed piisavalt tulevikuambitsioone ja arengusuundi, mis antud
sektoris ees ootavad ning mida kogu maailm on hakanud kasutama ehk Mobility – liikuvus.
Seega, peame ambitsioonikaks just Liikuvusameti nime.
Õppejõud ja eksperdid, kellelt arvamust küsisime, olid valitud laiemalt, n.ö transpordiliikide
ülese vaate valdkondade esindajatena, et saada tagasisidena ulatuslikumat, kui ühe
Lisa 3: vastus Merekeele nõukojale
transpordiliigi või valdkonna keskset vaadet. Nagu märkasite, siis kallutatuse vältimiseks, ei
olnud küsitute hulgas ka ühtki raudtee ega maantee eksperti.
Protsessi läbi viimisel on olnud juhtgrupis kõikide ametite juhid, kes on saanud dokumentide
ettevalmistamisse kaasata parimad oma valdkonna teadmised.
Lugupidamisega,
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Koostaja: Indrek Gailan (
[email protected])
Lisa 4: vastuskiri Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
Lugupeetud härra Jüri Lember
1.08.2019 tegi VV kabinet ülesandeks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
(vastutaja majandus- ja taristuminister) teha 2020. aasta märtsiks transpordi planeerimise ja
investeeringute valdkonna ühendameti ning transpordi järelevalve valdkonna ühendameti
moodustamise analüüs.
Eesti on Euroopa Liidu liige ning oleme ka osa üleeuroopalisest TEN-T võrgustikust, mis
omakorda on võrgustik, mis on rahvusvahelises ühenduses kogu maailma
tarnspordivõrgustikuga. See tähendab, et kõik transpordi liigid, mis ühendametis on esindatud
omavad rahvusvahelist mõõdet, teevad rahvusvahelistes koostöövõrgustikes tööd valdkonna
arengu hüvanguks ning merendus ei ole siin kuidagi erinevas rollis. Maanteed ühenduvad ja
jätkuvad Eesti piiri lõppedes endiselt maanteega, samuti veetee, õhutee, raudteega. Kõik need
on osa ühest suurest terviklikust süsteemist.
Seega öelda, et VV kabineti ülesanne piiritleb ametite tööd, mis täna kõik tegutsevad
rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, kitsalt ühistranspordi või taristu planeerimisega ainult
riigisiseselt, on selgelt vale väide. Kaubad ei liigu vaid meritsi või maanteed mööda või ainult
raudteed pidi metsast otse poodi. Selleks on vaja terviklikke logistikaahelaid, mis
konkureerivad rahvusvaheliselt omavahel ja Eesti on konkurentsis teiste riikide ja
logistikaahelatega. Viimane Arenguseire keskuse tellitud raport „Merekaubanduse tulevik
Eestis“ viitab, et sadamakaubanduse kasvu võtmed on raudteel. Samuti teavad seda ka
transpordi ja logistikasektori esindajad „Logistika ja transiidi assotsiatsioonist“ kelle toetuskiri
ametite ühendamise kohta, (sh. raudtee) on nende poolt esitatud majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumile juba märtsis 2020.
Uus „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ käsitleb samuti kõiki valdkonna nii
siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi aspekte. Selle lihtsaks tõestuseks on kasvõi arengukava
alusuuring, mis vaatleb Eestit kui ühte võimalikku transpordikoridorit ja pakub välja Eestile
arenguvõimalusi just rahvusvahelisest konkurentsimõõtmest tulenevalt. Arengukava
alusuuring, mille töö kestis aastatel 2019-2020, teostajateks oli rahvusvaheline merendus,
maanteede, lennundus, raudtee ja linnalise liikuvuse ekspertide rühm, OECD juures paiknev
ITF (International Transport Forum). Kõiki ettepanekuid, mis töös on tehtud, on käsitletud
transpordiliikide üleselt tervikuna. Seega teie poolt väita, et Transpordi planeerimine ja
valdkondlikud investeeringud on suuresti riigieelarveliste ettevõtmiste temaatika ja ei seondu
otseselt mitte kuidagi rahvusvahelise meresõidu ja kaubandusega ehk siis eraõiguslike
transporditeenustega ning ettevõtlusega merel (kui saarte vaheline parvlaevandus välja arvata),
on ilmselgelt väär.
Te toote oma pöördumises välja, et esmane ja oluline ülesanne, mida riigireformi kaudu on vaja
merendusvaldkonnas prioriteetsena lahendada, on teie nägemusel toimiva
mereadministratsiooni loomine. Riigireformi eesmärk on vähendada valdkondliku juhtimise
killustatust ja parandada tulemuslikkust, samuti valdkondlike kompetentsikeskuste tekkimist.
Eelnevatele lõikudele viidates, rääkides rahvusvahelisest konkureerimisest kaupade ja teenuste
Lisa 4: vastuskiri Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule
pakkumisel, edukatest logistikaalatest (hinnastamisest) nii siseriikliku kui rahvusvahelise kauba
ja inimeste liikumise tarbeks, on tervikuks valdkonna vaateks tarnspordiliikide ülene vaade.
See tähendab, et ka selle juhtimine peab hõlmama tervikut. Seega väide, et riigireformi eesmärk
piiritles ülesannet selliselt, et kõiki tarnspordi valdkondi tuleb juhtida eraldi, on väär, sest selline
olukord juba täna rakendustasandil eksisteerib.
Väidate, et antud reform killustab merendusvaldkonda. Tegelikult ametite ühendamisel ühegi
ameti senist valdkondlikku tegevust ega pädevust ei kaotata, seega ei saa me kuidagi nõustuda
ka killustamise väitega. Vastupidi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on
valmistanud ette struktuurimuudatuse, kus luuakse täiendav merenduse asekantsleri ametikoht
koos Merendusosakonnaga. Seega, killustatuse asemel tekib tervikvaade ning tugevneb ka
Merenduse valdkonna juhtimine senisest kõrgemal tasemel.
Toote välja, et Merendusvaldkond ei ole pelgalt transport, kuivõrd see on nii laevaehitus,
mereharidus, mereressursside kasutus kui ka laevandus, sh. kalalaevandus ning vastavasisuline
mahukas rahvusvaheline suhtlus. Lisate ka merekeskkonna kaitse ja ohutuse. Saame kinnitada
siinkohal, et ka lennunduses, maanteevedudes, raudteel on identsed komponendid, kus
panustatakse hariduse, ressursside, keskkonnakaitsesse, ohutusse ja rahvusvahelisse
suhtlusesse. Lennunduses näiteks on Eestis ka lennukite hooldusega tegelev ettevõtlus ning
raudteel vagunite remont, hooldus ja vedurite ümberehitus. Osaletakse õigusloomesse
ettepanekute tegemises ja rahvusvahelistes koostööorganisatsioonides, on see siis seotud
ohutuse, digitaliseerimise, keskkonnakaitse või muude valdkonna arenguks vajalike teemade
arutelul. Kui rääkida keskkonnaohutusest ja kaitsest, siis antud osas on kogu transpordi sektoris
vajadus teha suuri pingutusi kliimaeesmärkide täitmiseks 2030 ja 2050-ka aastaks ning see ei
ole „kaela sadanud“ vaid merendussektorile, vaid sunnib pingutama kõiki transpordi sektoreid,
raudteed, maantee liiklust, lennundust.
Seega kõikides valdkondades esinevad need komponendid, mida peate merenduses kuidagi
unikaalseks, kuid nii see ei ole.
Mainite, et tänane merendusvaldkonna riigipoolne haldus on killustatud 9 erineva
ministeeriumi haldusalasse, paljud funktsioonid on kattuvad ja sageli on tulemuseks riigipoolne
koordineerimatus.
Soovime kinnitada ja tähelepanu juhtida, et uus „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-
2035“ näeb ette kogu valdkonna vaate, kui terviku kujundamist. Aastatel 2019-2020 on
merendussektori erinevad osapooled olnud kaasatud arengukava eraldi lisa koostamisse, mis on
koostatud merendusvaldkonna arengu kiirendamiseks. Seda on merendussektor soovinud ning
selline arengudokument on ka koostatud.
Lisaks on käivitatud Valituse poolt „Laevad Eesti lipu alla“ projekt.
Toote välja, et sadamaid läbivad kaubavood on oluliselt vähenenud peale 2007.aasta Aljoša
sündroomi mõjude möödumist. Usun, et teate väga hästi, et ida-suunaline raudteetransiidi
kadumine on Venemaa poliitiline valik, kasutada kauba teenindamisel oma sadamaid (Ust-
Luga). Seega, ei ole kuidagi õigustatud öelda, et Eesti raudteesektor on oma tööd halvasti teinud
ning seetõttu on kannatanud ka sadamad ja kaubakäive. Majandusministri juhtimisel on ellu
kutsutud transiidisektori ühine koostööplatvorm „transiidikomisjon“, kus regulaarselt
kuulatakse sektori tagasisidet ning ettepanekuid, kuidas koostöös sadamate-, laevandus-,
raudtee-, maantee- ja lennundusettevõtete ning sektori esindajad saavad kasvatada Eesti
Lisa 4: vastuskiri Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule
transpordikoridoride konkurentsivõimet. Arutluse all on sadamatasud, raudtee kasutustasud,
sadama ja lennujaama ühendused inimeste liikumiste tarbeks reisiterminalist trammiga
lennujaama jne. See tähendab omakorda investeeringuid taristusse. Teatavasti on sellistel
puhkudel suur roll riigil ja kohalikel omavalitsustel. Kõik osapooled panustavad rahaliselt ühe
eesmärgi nimel – pakkuda inimestele ja kaupadele parimaid liikide üleseid liikumisvõimalusi
– liikuvust.
Selles koostööformaadis on esindatud sektori olulised osapooled, Logistika ja Transiidi
Assotsiatsioon MTÜ, AS Tallinna Sadam; AS Sillamäe Sadam; AS Eesti Raudtee; Veeteede
Amet; Paldiski Põhjasadam; AS Tallinna Lennujaam, Riigikogu Transiidi ja logistika
toetusrühm; AS Operail; OÜ Rail Baltic Estonia; Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate
Assotsiatsioon; Alexela Logistics AS; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; Maksu- ja
Tolliamet; Välisministeerium; Rahandusministeerium. Juhin ka tähelepanu, et ametite
ühendamise teemat oleme Transiidikomisjoni liikmetele tutvustanud 2020 aasta veebruaris.
Transiidikomisjonis, kus osalevad ettevõtted, kes igapäevaselt töötavad selle nimel, et
rahvusvahelisi kaubavooge läbi Eesti suunata, toetavad ametite ühendamist ja on avaldanud
seisukohta, et see tuleb kogu sektorile kasuks. Arusaadavalt on huvitatud nad liikideülese
transpordiahelate digitaliseerimisest, automatiseerimisest, konkurentsivõimelisest hinnastusest,
mis väljakutsetena on meid ees ootamas. Nende väljakutsete lahendamiseks on transpordiliikide
ülene vaade vältimatu ja see ei ole pelgalt minister Taavi Aasa sõnakõlks, vaid täna maailmas
toimuv reaalsus, kus arengus maha jäädes, kaotame tulevikus konkurentsivõimet võrreldes
teiste riikidega.
Lugupidamisega,
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Koostaja: Indrek Gailan (
[email protected])