dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. oktoober 2020
Viit
2-15/17-0292/6313-2
Registreeritud
21. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Majanduskomisjon, Riigikogu Majanduskomisjoni sekretariaat
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/17-0292
Vastutaja
Ursula Sarnet (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja invest osakond)

Failid

  • 📎2-1517-02926313-2 21.10.2020 Väljaminev kiri.asice2994 KB

Sisu (failidest)

Epp Kallaste Janno Järve Sten Anspal 2020 SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE OLULISEMATEST TULEMUSTEST ...................................................................... 3 1 MILLISEID PROBLEEME LOODETAKSE AMETITE KOONDAMISEGA LAHENDADA? ...................................... 6 2 TRANSPORDIVALDKONNA RAKENDUSASUTUSTE ÜLEVAADE ................................................................. 10 2.1 KOONDÜLEVAADE ASUTUSTEST ..................................................................................................................... 10 2.2 MAANTEEAMET ......................................................................................................................................... 10 2.3 VEETEEDE AMET ........................................................................................................................................ 16 2.4 LENNUAMET ............................................................................................................................................. 20 2.5 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI TRANSPORDI OSA ...................................................................... 24 3 MULTIKRITEERIUMANALÜÜS ................................................................................................................. 31 3.1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 31 3.2 HINNANGUD PROBLEEMIDE OLULISUSELE ........................................................................................................ 33 3.3 HINNANGUD STSENAARIUMIDE MÕJU SUURUSELE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL .................................................... 38 4 JÄRELEVALVE JA LOAMENETLUSTE TEENUSTE GRUPEERIMINE VÕIMALIKUS LOODAVAD ASUTUSES ..... 42 4.1 ASUTUSE FUNKTSIOONID JA TEENUSED ........................................................................................................... 42 4.2 ASUTUSE STRUKTUUR ................................................................................................................................. 43 4.3 ASUTUSE LOOMISEGA KAASNEVAD RISKID ....................................................................................................... 46 4.4 RAKENDUSÜKSUSE JA RAUDTEE KASUTAJATASUDE MÄÄRAJA PAIKNEMISE SOOVITUS REFORMI KORRAL ........................ 47 LISA 1. INTERVJUUDE NIMEKIRI ..................................................................................................................... 51 LISA 2. STSENAARIUMI S3 MULTIKRITEERIUMANALÜÜSI KOKKUVÕTE .......................................................... 53 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalas on neli transpordivalkdonna ametit – Maanteeamet (MA), Lennuamet (LA), Veeteede amet (VA) ning Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) – mis vastutavad transpordipoliitika rakendamise eest vastavalt maanteetranspordi, lennutrans- pordi, veetranspordi ja raudteetranspordi valdkonnas. Ministeerium kaalub võimalusi transpordipoliitika rakendustasandi restruktureerimiseks ning käesolev analüüs on selle protsessi üheks sisendiks. Lähteülesande järgi on analüüsi eesmärk määratleda transpordiasutuste poolt täidetavad riikliku järelevalve funktsioonid ja nendega seotud ressursid ning teha ettepanek transpordi riikliku järelevalve funktsioonide täitja kohta. Lähteülesandes piiritletakse riiklik järelevalve korrakaitseseaduse ja valdkonda reguleerivate õigusaktide mõistes järelevalvetegevustega, sh. riiklik- ja haldusjärelevalve ning väär- teomenetlused. Muude funktsioonide (nt infrastruktuuri haldamine ja hooldamine) analüüs käesoleva uuringu skoopi lähteülesande järgi ei kuulunud. Uuringu läbiviimise ajal toimus eesmärgis aga mõningaid muudatusi. Esmalt sai asutustes läbi viidud intervjuude põhjal kiiresti selgeks, et riikliku järelevalve määratlemine transpordivaldkonna asutustes ei ole ühesugune. Osad asutused käsitlevad riiklikku järelevalvet kitsalt teised laiemalt. Kitsamas tähenduses mõistetakse riiklikku järelevalvet korrakaitse seaduse järgi nii, et see on eristatud lubade menetlusest. Korrakaitseseadus1 § 2 lg 4 sätestab, et riiklik järelevalve on korra- kaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korra- rikkumine. Korrakaitseseadus § 1 lg 8 järgi ei kohaldata korrakaitseseadust haldusorgani poolt tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa andmise menetlustes. Kuigi korrakaitseseadust ei kohaldata loa- menetlusele, mõistetakse laiemas tähenduses transpordi valdkonnas lubade menetlust samuti ohu ennetamise tegevusena, millele järgneb järelevalve lubade nõuete jätkuva täitmise üle. Tegemist on ühe lubade menetlemise ja riikliku järelevalvena määratletud teenuse alamprotsessidega, mida osad asutused teineteisest ei erista. Seetõttu kaaluti riiklikku järelevalvet koondava asutusena kahte erinevat lahendust: (1) riiklik järelevalve kitsas tähenduses (stsenaarium S1); (2) riiklik järelevalve laiemas tähenduses sh loamenetlused, lubade nõuete täitmise jätkuv kontroll ja ohuhinnangute, vihjete jm põhine riiklik järelevalve (stsenaarium S2). Järelevalve ja loamenetluse teenuste kaardistamiseks saadeti transpordivaldkonna poliitika rakendus- asutustele teenuste kaardistamise tabel. Kuna järelevalve ja loamenetluste teenuste ühtne määratlemine ei olnud (asutuste erineva lähenemise tõttu järelevalvele) võimalik, siis jäeti asutustele vabadus määratleda ise need teenused, mis loogiliselt stsenaarium 2 korral konsolideeritaks (iga asutuse kirjelduse juures on toodud teenuste nimekiri, mille konsolideerimist kaalutakse). Kaardistuses oli eraldi väli, mille järgi kavandati teenuste klassifitseerimine järelevalveks ja loamenetlusteks. Kuna analüüsi läbiviimise periood oli väga lühike, siis oli lühike ka transpordivaldkonna asutustel teenuste kaardistamiseks antud tähtaeg. Uusi andmeid selle aja jooksul koguda enamasti ei jõutud ning asutused kasutasid kaardistuse sisendina juba olemasolevaid teenuste kaardistusi (näiteks teenusepõhise eelarvestamise sisendiks tehtud kaardistusi). Selle tõttu on kaardistused küllaltki ebaühtlased ning ühtlustatud teenuste analüüsi läbiviimine pole võimalik. Lisaks üldisele teenuste kaardistusele olid lähteülesandes püstitatud eraldi analüüsiküsimused kahe teenuse kohta: 1 Korrakaitseseadus. Vastu võetud 23.02.2011, RT I, 22.03.2011, 4, jõustumine 01.07.2014. Viimane red. RT I, 13.03.2019, 95 3 1) Millisel ajahetkel on mõistlik TTJAs asetseval rakendusüksusel viia rakendusüksuse funktsioonid Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK)? 2) Kus peaks (eelpool kirjeldatud muudatuste kontekstis) paiknema raudtee kasutustasu määramise teenus? Enne kui otsustatakse, millised funktsioonid ja ressursid erinevate asutuste vahel ringi jagatakse, tuleb selgeks teha, miks selline muudatus ette võetakse – millist probleemi me lahendame? Selle välja selgitamiseks viidi asjasse puutuvates asutustes läbi intervjuud transpordi järelevalve teenuste eest vastutavate isikutega (vt intervjuude nimekirja raporti Lisa 1). Kasutades intervjuudest saadud sisendit ja kombineerides seda varasemate uuringute2 tulemustega pakkusid eksperdid välja probleemid, mida transpordivaldkonna järelevalveasutuse loomine võiks aidata lahendada, aga ka probleemid, mis ühendamise tõttu juurde tekivad. Kasutades seda loendit viidi läbi multikriteeriumanalüüs, mille käigus hindasid transpordivaldkonna rakendusasutuste ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordivaldkonna juhid nii loetletud probleemide olulisust kui seda, millist mõju transpordivaldkonna reorganiseerimine nende probleemide lahendamisele avaldab. Multikriteeriumanalüüsi tulemusena selgus, et järelevalve funktsioonide koondamine ühte asutusse on halvem lahendus võrreldes praeguse olukorra jätkumisega, sõltumata sellest, kas järelevalvet mõista kitsalt või laiemalt koos loamenetlustega. Olgu siiski mainitud, et kahest reformistsenaariumist eelistatum on selline järelevalve funktsioonide koondamine, kus praegustest asutustest tõstetakse välja nii järelevalve kui loamenetlused. Uuringu teostamisega samal ajal oli kaalumisel ka kolmas lahendus transpordivaldkonna asutuste konsoli- deerimiseks, mida käesoleva uuringu lähteülesanne ei käsitlenud. Selle kohaselt koondatakse kolm asutust (LA, MA, VA) ja TTJAs olev raudteevaldkond ühtseks transpordipoliitika rakendusasutuseks. Kuna niisugust lahendust või selle väikeseid variatsioone peeti kõige tõenäolisemaks tulevikustsenaariumiks, siis paluti meil uuringu lõppfaasis ka see stsenaarium multikriteeriumanalüüsi kaasata. Seega määratleti stsenaariumina S3 kõigi transpordivaldkonna funktsioonide ühendamine ühtsesse asutusse, jättes kõrvale vaid need funktsioonid, mis ei saa ELi õiguse tõttu ühes asutuses paikneda (nt raudtee kasutustasu määramine ja rongireisijate õiguste järelevalve). IT arenduste kohta eeldati, et nendega tegeleb ühendasutus (mitte MKM). Kuna stsenaarium S3 lisandus uuringu lõppfaasis, siis on selle analüüsi tulemused kajastatud uuringu lisas (vt Lisa 2. Stsenaariumi S3 multikriteeriumanalüüsi kokkuvõte), raporti põhitekst lähtub sellest, et hinnatakse kahte stsenaariumit. Hindamise tulemusena selgus, et ühe suure transpordivaldkonna asutuse loomine ehk stsenaarium 3 on positiivse mõjuga võrreldes praeguse olukorraga. Stsenaariumit hinnatakse positiivselt, kuna see lahendus järgib laiemat transpordi valdkonna arengusuunda modaalsuste ülese taristu ja liikuvuse planeerimisel. Kuluefektiivsust on võimalik saavutada IT arenduste konoslideeritumast planeerimisest ja valdkonna arengu hüvanguks on võimalik finantsvahendeid paindlikumalt planeerida ja kasutusele võtta. Ühtlasi tähendab see, et suur ühendasutus on eelistatum lahendus kui ainult järelevalve või järelevalve ja loamenetluste koondamine ühte üksusesse. Olgu mainitud, et lisaks plussidele on igal reformil alati ka omad miinused. Neist olulisemaid oli kaks: transpordi „superasutuse“ tekkimine, kuhu liiga palju ülesandeid delegeerides võib tekkida olukord, kus poliitikakujundamine on rohkem ühendasutuse kui ministeeriumi käes ja liitumise tulemusena suurenev tööjõuvoolavus (kantud osaliselt hirmust, et lennundus- ja 2 Rehemaa, A., Papp, A. (2017) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala transpordivaldkonna ja reformimeetmete analüüs. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium. 4 merendusidentiteet suures ühendametis lahustuvad), mis võib mõningate võtmespetsialistide lahkumise korral tuua kaasa tõsiseid probleeme (sh näiteks lennujaama ajutise sulgemise). TTJAs paiknev rakendusüksus (RÜ) on praegu üks Eesti efektiivsemaid. Selle üleviimine RTKsse on uuringumeeskonna hinnangul mõistlik, kuna RÜde koondamine RTKsse langeb kokku üleriigilise üldisema lähenemisega. Vastavalt RTKga läbiviidud intervjuule sooviksid nad rakendusüksuse üle võtta koos selle praeguste töötajatega, et tagada kompetentsi säilimine ja vähendada võimalikke katkestusi RÜ töös. Kogu protsessi kestuseks tuleks arvestada kuus kuud. Kuna RTKsse on juba koondatud erinevaid RÜsid, sh taristuprojektide finantseerimisega tegelevaid, siis on RTKl olemas RÜde ülevõtmise kogemus ja kirjeldatud protsessid ülevõtmiseks. RÜ RTKSsse üleviimise suurimaks riskiks on praeguse kompetentse ja hästi toimiva meeskonna võimalik lagunemine, mille tõttu kannataks RÜ tegevuste efektiivsus. Seetõttu on väga oluline, et mitte ainult ei loodaks võimalusi töötajatele RTKsse üle minemiseks vaid, et töötajad ka sooviksid RTKsse üle minna. RÜ üleviimise tegevusi tuleks alustada esimesel võimalusel. Raudtee kasutustasu määraja funktsioon, mis asub praegu TTJAs, peab olema eraldiseisev ja sõltumatu reisijaõiguste üle järelevalvet teostavast asutusest, milleks on praegu MA. Seepärast tekitab transpordi- valdkonnas asutuste ühendamine vajaduse tõsta teistest funktsioonidest eraldi kas kasutustasu määraja või reisijaõiguste teostaja. Kasutustasu määraja funktsiooni tõstmist raudteeinfrastruktuuriettevõtja juurde ei poolda ei konkurentsiamet ega ka infrastruktuuri ettevõtjad - konkurentsiameti hinnangul jääks sellisel juhul hinnakontroll liialt nõrgaks, infrastruktuuriettevõtjate arvates suurendaks see oluliselt kohtu- vaidluste arvu nende poolt kehtestatud tasude üle ning tulemuseks oleks tänasest vähem efektiivne süsteem. Konkurentsiametit ei saa kasutustasu määrajaks panna, kuna Konkurentsiamet on reguleeriva asutuse rollis ja see peab olema sõltumatu kasutustasu määrajast. Seega on mõislikud lahendused järgmised3: • kui järelevalve ja loamenetlused koondatakse kokku ja tõstetakse TTJAst eraldiseisvasse asutusse koos kasutustasude määramise funktsiooniga, siis tuleks tarbijate õiguste tagamise järelevalve tuua TTJAsse • kui järelevalve ja loamenetluste koondamise tulemusena tekkiv üksus (sh raudtee kasutustasude määraja ülesanded) on osa TTJAst, siis tuleks tarbijate õiguste tagamise järelevalve raudteel jätta maantee infrastruktuuri haldamise ja hooldamisega tegelevasse asutusse. Uuringu pooleteistkuulist ajalist kestust arvestades piiras uuringu teostaja pakkumuses analüüsi ulatust võrreldes lähteülesandega. Seetõttu ei sisalda uuring mõjuanalüüse, võimalike teenuste üle andmise hindamist erasektorile või regionaalset teenuste pakkumise muutmist. Uuringu raport koosneb neljast peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate võimalikest probleemidest, mida reformiga lahendada. Teine peatükk annab ülevaate analüüsitavatest asutustest ja järelevalve funktsioonidest asutustes. Kolmas peatükk kirjeldab multikriteeriumanalüüsi metoodikat ja tulemusi. Neljandas peatükis esitatakse üks lahendus teenuste struktureerimiseks uues asutuses (eeldusel, et realiseerub stsenaarium S2) ning lahatakse RÜ ja kasutustasude paiknemise ettepanekuid. 3 Nende lahenduste väljapakkumisel on lähtutud vaid stsenaariumidest S1 ja S2. Olukorras, kus kõik asutused koondatakse kokku (S3) võivad tekkida täiendavad probleemid – näiteks ei tohi raudtee ohutusasutuse (praegu TTJA raudtee üksus) organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess sõltuda ühestki raudtee- ettevõtjast, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, taotlejast ega hankeüksusest (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/49/EÜ, Art 16 lg 1). Kui ühendasutus peaks hakkama tegelema ka raudteevedude (reisijavedu raudteel) hankimisega, siis võib see olla eelpool viidatuga vastuolus. Käesolev analüüs ei uuringud ühendasutusse koondatavaid funktsioone piisava täpsusega, et sellistele küsimustele täpsemalt vastata, kuid ühendamise käigus tuleb neile kindlasti tähelepanu pöörata. 5 Transpordivaldkonna asutuste ühendamise üldisemaks eesmärgiks on muuta riigivalitsemine tõhusamaks ning toetada seeläbi Vabariigi Valitsuse 2019-2023 tegevusprogrammi poliitiliste prioriteetide saavutamist. Dokumente, kus oleks välja toodud konkreetsemad probleemid, mida asutuste ühendamine lahendada aitab, autorite käsutuses ei ole. Nende kaardistamiseks viisime MKMis ja selle haldusalas läbi intervjuud (vt intervjuude nimekirja Lisa 1). Lisaks probleemide kaardistamisele, küsisime probleemide kohta, mida asutuste tegevuse ümberkorraldamine võib kaasa tuua. Sarnased probleemid (kohati sõnastatud kui võimalused sünergia tekitamiseks) on välja toodud ka 2017. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koostöös läbi viidud uuringus 4, mille fookuses oli transpordivaldkonna rakendusasutuste restruktureerimine seoses riigireformiga. Võimalikud probleemid, mida saaks paneeritavate muudatustega lahendada 1. Järelevalve, loamenetluste ning infrastruktuuri hooldamise ja haldamisega seotud tegevuste elluviimine ühes asutuses võib tekitada huvikonflikte 5,6. Praeguses teenuste korralduses on mõned olukorrad, kus sama isik või osakond menetleb lube ja teeb hilisemat järelevalvet. Näiteks TTJA ohutusloa väljastamine ja järelkontroll ohutusloa tingimuste täitmise üle või MA liiniveo lubade väljastamine ja järelevalve loatingimuste täitmise üle. Lisaks väljastab Maanteeamet riigitee, mille omanikuõiguseid ta teostab, ehitamiseks projekteerimistingimused, ehitusloa, korraldab riigitee ehitamise, ehitamise omanikujärelevalve ja teostab järelevalvet tee ehitamise üle. Intervjuudes ei toodud probleemina välja erinevate riiklike funktsioonide täitmisest tulenevat konflikti asutuse sees. Teoreetiliselt võib siiski esineda olukordi, kus erinevate funktsioonide täitmise tõttu saab mõni neist vähem tähelepanu. Võimalike teoreetiliste konstruktsioonidena pakuti järgmisi: a) Olukord, kus järelevalve menetluste käigus selgub, et loamenetluse käigus on ametnik teinud vigu ning nende varjamiseks ei too ta ka järelevalve menetluse käigus välja loa saanud ettevõtja tegevuses esinevaid puudusi; b) MA nii infrastruktuuri omaniku ja ehitustööde tellija kui ka ehitusloa ja projekteerimistingimuste väljastaja ning järelevalve teostajana võib tekitada olukorra, kus MA võib teoreetiliselt kasutada järelevalve teostaja õigusi selleks, et saada oma soovidele vastavaid tulemusi võlaõiguslikust ehituslepingust. 4 Samas. 5 Samas lk 67. Rehemaa ja Papp (2017, lk 67) viitavad võimalikule huvide konfliktile õnnetusjuhtumite uurimise ja järelevalve vahel. „Olukord, kus intsidentide ja õnnetusjuhtumite uurimise juurdlusi uurivad ka järelevalvet teostavad teenistujad, võib tekitada huvide konflikti ning mõjutada tehtavaid järeldusi. Lisaks suurendavad huvide konflikti ohtu juurdluse läbiviimise ja järelevalve tegevuste struktuurne, eelarveline ja meeskondlik seotus“. 6 Eversheds (2020) õiguslik analüüs tõi välja, et tegemist pole huvide konfliktiga selles tähenduses, et eraisikul oleks ühte rolli täites erinevad vastandsuunalised (sh isiklikud) huvid. Tegemist on asutuste poolt täidetavate erinevate funktsioonidega, mille täitmisel võib üks või teine funktsioon saada vähem täehelpanu. Vt täpsemalt Kiil 1 lk 34. 6 2. Järelevalve ja loamenetluste toimumine neljas erinevas asutuses on (eriti uute) klientide jaoks segane 7. Kõik neli asutust tegelevad oma valdkonnas kliendisuhtlusega, sealhulgas erinevate lubade väljastamise, klientidelt saadava informatsiooni menetlemise ja klientide teavitusega. Inimestele, kes puutuvad esimest korda transpordivaldkonna loataotlustega kokku (nt soovivad väikelaevajuhi tunnistust või lennuki piloodiluba), võib olla alguses keeruline otsustada, kuhu oma sooviga pöörduda. Eeltoodu puudutab ka seda, kui inimene soovib teada anda mingist transpordiga seotud intsidendist või rikkumisest, mis võiks olla aluseks järelevalvemenetluse algatamisele. Väheteadliku kliendi jaoks oleks lihtsam, kui kõike seda saaks teha läbi ühtse kontaktpunkti (nö ühe ukse poliitika). 3. Järelevalve ja loamenetluste toimumine neljas erinevas asutuses on seda toetava IT arendamise ja haldamise osas kulukam, kui ühes asutuses8. Järelevalve ja loamenetluste läbiviimiseks on vaja tugiteenuseid, mida ühes-kahes suures asutuses on võimalik pakkuda kuluefektiivsemalt kui neljas väiksemas asutuses. Suurt kokkuhoidu ei ole näha ülejäänud tugiteenuste arvelt (nt Lennuametis ja TTJAs – on juba praegu tugiteenused (personaliarvestus, raamatupidamine) tsentraliseeritud riigi tugiteenuste keskusesse ning IT süsteemide eest hoolitseb MKM). Asutuste konsolideerimise positiivse mõjuna oodatakse ühtselt planeeritud ja arendatud IT süsteemide efektiivsuse tõusu nii funktsionaalsuse kui kuluefektiivsuse poole pealt. 4. Loamenetluste korraldus ja järelevalve kontseptsioon on erinevates asutustes erinev 9. Praegu sisustavad erinevad transpordivaldkonna asutused järelevalvet mõnevõrra erinevalt. MAs on järelevalve loamenetlusest lahutatud ning sellega tegelevad eraldisesivad struktuuriüksused. LAs, TTJAs ja VAs on loamenetlused ja järelevalve integreeritud, sageli viib neid läbi üks ja sama inimene. Ühe asutuse sees oleks järelevalve kontseptsiooni läbi arutamine ja ühtlustamine lihtsam. Lisaks sellele annaks liitmine võimaluse asutuste parimatest praktikatest õppida ning tõsta järelevalve- ja loamenetluse protsesside kliendisõbralikkust. 7 Samas lk 64. Rehemaa ja Papp (2017, lk 61) „Eraisikute lubade väljastamise kanalid ja kliendi osalusel toimuvad protsessiosad on ametite lõikes erinevad, kuid neid on ühise kuvandi ja riigiga suhtlemise lihtsuse tagamiseks võimalik teatud osas standardiseerida“. Sama väide on juriidilistest isikutest klientide kohta. 8 Samas. Rehemaa ja Papp (2017) viitavad mitmes kohas IT arenduste killustatusele ja selle ühendamisest tulenevale sünergiapotentsiaalile (lk 37, tähis I-8, lk 38 tähis I-11, lk 104 tähis III-5, lk 106 tähised III-24, III-25, III-26, lk 131 tähised IV-7, IV-8, IV-9). IT süsteemide arendust kui praegust väljakutset ja võimalikku ühtsema süsteemi arendamisest tulenevat sünergiat mainiti enamikes intervjuudes, sh MKM juhtkonna intervjuus. 9 Samas lk. 103. Rehemaa ja Papp (2017, lk 103, tähis III-1) „ametite üleselt on eristatavad ühised tegevusliinid, millega kõik vastava transpordiliigi osas tegelevad. Kuigi transpordiliikide lõikes on erinevad nii järelevalveobjektid kui rahvusvahelised regulatsioonid, leidub riikliku järelevalve kui kontseptsiooni arendamises ning avalike teenuste pakkumise arendamises ühisosi.“ Tervikuna riikliku järelevalve kontseptuaalne ülevaatamine (kui palju järelevalvet ja kui palju kontrolli lubade väljastamisel, ennetust, koolitamist vmt) ning ühtlasema lähenemise kujundamine järelevalvele üle erinevate transpordi valdkondade toodi välja MKM ja MA intervjuudes 7 5. Modaalsuste ülest infrastruktuuri ja ühistranspordi planeerimist ei toimu10. Ühte asutusse koondatuna on võimalik modaalsuste ülene transpordi planeerimine delegeerida ministeeriumist rakendustasandile. Rakendustasandil korraldab ühistransporti praegu vaid MA ning teised asutused sellega ei tegele. Transpordivaldkonna ümberkorraldamise plaanide kohaselt jääks transpordi infrastruktuuri ja ühistranspordi planeerimise kompetentsikeskus infrastruktuuri hooldamise ja haldamisega tegelevasse asutusse. Kuna analüüsi keskmes on järelevalveasutuse loomine, siis seda mõju põhiraportis pikemalt ei käsitleta. Mõju on aga arvesse võetud S3 multikriteeriumanalüüsis (vt Lisa 2. Stsenaariumi S3 multikriteeriumanalüüsi kokkuvõte). 6. Asutuste vahel on eelarveliste vahendite ümberjagamine keerukas11,12. Ühe asutuse sees on tehniliselt lihtsam valdkondade ja funktsioonide vahel ressursse vastavalt vajadusele ümber jagada. Probleemid, mis võivad muudatuste tõttu tekkida või süveneda 1. Tugeva merendus- ja lennundusidentiteediga töötajad võivad pettuda reformis, mille tulemusena see identiteet lahustub (neist saavad „tavalised“ transpordiametnikud) 13. Lennuameti töötajate jaoks on tähtis, et nad töötavad „lennu“ ametis – see on osa nende identiteedist. Sama kehtib ka merenduse kohta. Liikumine Lennuametist transpordi järelevalve ja/või loamenetluste korraldamisega tegeleva asutuse väiksesse osakonda võib tunduda osadele töötajatele identiteedist loobumisena. See võib viia töötajate lahkumiseni. Vähe levinud kompetentsidega töötajate asendamine on keeruline. 2. Väiksemad asutused (ja nende tegevused) võivad suure asutuse sees saada vähem tähelepanu kui seni14. Vaatamata sellele, et osad asutused (nt Lennuamet) on praegu väikesed, on neil siiski oma eelarve, mida nad oma äranägemise järgi kasutavad. Suurema asutuse osakonnana ei pruugi juhtkonna prioriteedid ja tunnetus sellest, mida on vaja teha ja millele ressursse kulutada, langeda kokku liituvate ametite juhtide nägemusega. Tulemuseks võib olla see, et lisaressursside asemel saavad osad tegevused hoopis vähem ressursse. 10 Samas lk. 107 tähis III-30. Rehemaa ja Papp (2017) „ühistranspordi tõhus korraldus eeldaks kogu riikliku ühistranspordi koordineeritud ja transpordiliigist sõltumata juhtimist rakendustasandi asutuse poolt. See asutus või ameti kaalukas struktuuriüksus peaks omama kõigi transpordiliikide alast kompetentsi, tihedat koostöövõrgustikku KOV-dega ja kes tugineb oma töös pidevale analüüsile.“ Lahendamist vajava probleemina nimetati MKM intervjuus. 11 Samas. Rehemaa ja Papp (2017) viitavad sellele probleemile lk 37 tähis I-4 ja lk 58 tähis II-8 LA alarahastatuse küsimus, lk 58 II-9 viitab järelevalve funktsiooni ühtlasema rahastuse tagamise vajadusele, lk 18 II-10 asutuste vahel eelarvete muutmise ja ümber tõstmisega kaasnevale bürokraatiale. Mainiti probleemina MKM ja LA intervjuudes. 12 Riigikontroll (2012) Teehooldetööd ja järelevalve nende üle. Riigikontrolli audit 3.02.2012 viitab teehoiu ja teetööde järelevalve funktsiooni alarahastatusele. 13 Toodi välja MKM, LA ja VA intervjuudes. 14 Toodi välja LA intervjuus. 8 3. Järelevalve selge lahutamine loamenetlustest võib kaasa tuua kuluefektiivsuse vähenemise (mõlemat teenust osutavat ametnikku ei saa jagada kahe asutuse vahel)15. Nii lennunduses, raudteetranspordis kui merenduses on loamenetluse läbiviijad sageli ka hilisema riikliku järelevalve teostajad. See on kuluefektiivne, kuna loamenetluse käigus kogutud infot saab kasutada järelevalve teostamisel. Järelevalvetegevuste ja loamenetluste lahutamine eraldi asutustesse tähendab, et järelevalve ja loamenetluse jaoks peab olema eraldi inimene ning tekib kompetentside dubleerimine kahes asutuses. Kui õnnestub järelevalve kontseptsioon üle vaadata ja ühtlustada asutuste vahel nii, et põhitegevus ja järelevalve eraldatakse, siis on kompetentside dubleerimise oht väiksem ning tekib võimalus efektiivsuse kasvuks. 4. Suure rakendustasandi asutuse teke nihutab jõudude tasakaalu ministeeriumi ja rakendusasutuste vahel nii, et ministeeriumi tasandil on keeruline rakendustasandi tegevust juhtida. Ministeeriumi ja rakendustasandi jõuvahekordade muutus võib pikas perspektiivis muuta poliitikakujundamise keeruliseks – kui reformi tulemusena koondub sisukompetents rakendus- tasandile, siis võib muutuda ministeeriumi tasandil keeruliseks nii poliitikakujundamine (rakendustasandile selgitamine, miks peaks ühte või teist arengusuunda muutma) kui hea ülevaate saamine sellest, mis rakendustasandil toimub. 5. Reformi läbiviimisega kaasnevad ühekordsed kulu Reformide läbiviimise kulud sisaldavad nii reformi ühekordset rahalist maksumust kui ajutist segadust organisatsioonide töös. 15 Toodi välja LA, VA, TTJA intervjuudes. 9 Transpordivaldkond on praegu korraldatud modaalsuste põhiselt nii, et igal transpordi alamvaldkonnal on oma asutus. Veeteede Amet ja Maanteeamet tegelevad lisaks oma valdkonna loamenetluste ja järelevalve korraldamisele ka valdkonna infrastruktuuri haldamise ja arendamisega. Raudtee ja lennunduse valdkonnas on riikliku infrastruktuuri haldamine antud vastavalt ASile Eesti Raudtee ja ASile Tallinna Lennujaam. Neli vaadeldavat asutust on väga erineva suurusega. Selle põhjuseks on ühelt poolt erinev liiklussagedus ja teiselt poolt erinevused selles osas, kas infrastruktuuri planeerimise ja haldamise funktsioonid asuvad teiste funktsioonidega asutuses või mitte. MA on teistest asutustest suurem nii eelarve kui töötajate arvu poolest. Jättes kõrvale ELi struktuurivahendite jagamise TTJA kaudu, moodustab MA kogu transpordivaldkonna asutuste eelarvest 92,6% ja töötajate arvust 56%. ELi struktuurifondide finantseerimine on oluline rahastamisallikas, mis moodustab kogueelarvest 17%. Tabel 1. Transpordivaldkonna asutuste eelarve ja töötajate arv 2019. aastal Eelarve 2019 Välisvahendid Eelarve Eelarve jaotus Töötajate Töötajate (eurot) 2019 (eurot) jaotus välisvahenditeta arv jaotus 31.12.2019 MA 321 410 000 76.2% 92.6% 531 56% VA 18 708 102 4.4% 5.4% 258 27% LA 1 574 580 0.4% 0.5% 34** 4% TTJA 80 324 785 75 103 011* 19.0% 1.5% 123 13% Kokku 422 017 467 100% 100% 946 100% *TTJA tegevuskuludes sisalduvad toetused transpordisektori investeeringuteks 74 773 011 € MA-le, VA-le, MKM-ile, Tallinna Lennuväljale jt. **LA andmetel 32. Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kõikide MKM haldusala transpordivaldkonna ametite raamatupidamist ja personaliarvestust teeb RTK. IT tuge pakub TTJAle ja LAle MKM, VA ja MA IT haldus on nende enda korraldada. Maanteeamet on MKMi valitsemisala asutus, mis tegeleb inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamise ning liiklusohutuse tagamisega. Maanteeameti põhiülesanded on16: 1) tingimuste loomine ohutuks, säästlikuks ja toimivaks liiklemiseks riigiteedel ning inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamine; 2) riigiteede planeerimine ja korrashoid; 3) liiklusohutuse parandamine ja liikluskasvatuse korraldamine; 4) liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine; 5) liikluse ja ühistranspordi korraldamine; 6) järelevalve ja väärteomenetluse läbiviimine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja riikliku sunni kohaldamine; 16 Maanteeameti põhimäärus. Majandus- ja taristuministri määrus vastu võetud 16.10.2018 nr. 55, RT I, 19.10.2018, 3 10 7) õigusaktidest tulenevate andmekogude pidamine; 8) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate, arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel; 9) riigi poliitika ja arengukavade elluviimine ameti tegevusvaldkonna piires; 10) riigi esindamine rahvusvahelises suhtluses ameti tegevusvaldkonna piires; 11) Eesti teede ajalugu, teede tehnika ja tehnoloogia ning liikluse arengut kajastava materjali kogumine, teaduslik uurimine, säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine teaduslikel, hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel. MA 2019. aastal toimunud struktuurimuudatuse tulemusena jaguneb amet neljaks divisjoniks, mis omakorda jagunevad osakondadeks ja talitusteks. Alljärgnev struktuurijoonis näitab MA jagunemist osakondade tasemeni. Oranžiks värvitud osakondade sees on järelevalvele keskendunud talitused: järelevalvekeskus õigusosakonna sees ja ühistranspordi järelevalvetalitus ühistranspordi osakonna sees. 11 Joonis 1. Maanteeameti struktuur (sulgudes töötajate arv) Peadirektor (1) Avalike teenuste Riskijuht (1) arendusjuht (1) Sisekontrolör (1) Strateegilise Eesti planeerimise direktor Teehoiudirektor (1) Liiklusdirektor (1) Tugiteenused Maanteemuuseum (1) (11) Strateegilise planeerimise Teehoiuarendamise Ühistranspordi Õigusosakond (22) direktori otsealluvus osakond (8) osakond (21) (5) Taristu arendamise Teehoiu korraldamise Sõidukite Personaliosakond (7) osakond (20) osakond (10) registriosakond (9) Taristu haldamise Põhja teehoiu Ennetustöö osakond Avalike suhete osakond (22) osakond (23) (12) osakond (6) Strateegilise Lääne teehoiu Infotehnoloogia planeerimise osakond Eksamiosakond (34) osakond (18) osakond (13) (10) Taristu teenuste Ida teehoiuosakond Finants- ja Tehnoosakond (12) osakond (17) (14) haldusosakond (31) Lõuna teehoiu Klienditeenindus- osakond (19) valdkond (125) Liiklusjuhtimiskeskus (7) Teemaa osakond (16) Allikas: autorite kohandatud MA kodulehe põhjal Maanteeamet asub Tallinnas Teelise 4. Lisaks peakontorile on Maanteeametil 17 teenindusbürood üle Eesti. Maanteeameti struktuuris jagunevad 17 teenindusbürood ja teehoiu osakond neljaks regiooniks: põhja, lääne, ida, lõuna. 12 Maanteeametil on teeolude ja liikluspiirangute infotelefon lühinumbriga mobiililt helistamiseks 1510 ja lauatelefonilt 6 140 500. Vihjeid õigusrikkumiste kohta saab saata meiliaadressil [email protected]. Eraldi on klienditeeninduse, teekasutustasu ja üldinfo telefonid ning meiliaadressid sõidukite ja juhilubade ning teedealaste küsimuste jaoks. Maanteeameti põhimääruses on põhiülesannete seas eraldi välja toodud järelevalve ja riikliku sunni kohaldamine. Lubade menetlusi on Maanteeameti teenuste seas mitmeid ja need kuuluvad erinevate põhiülesannete alla. Järelevalve koondati 2019. aastal toimunud struktuurimuudatusega MA kahte struktuuriüksusesse. Õigusosakonnas asuv üheksa töötajaga järelevalvekeskus tegeleb riikliku järelevalvega, mis on MA kohustus ehitusseadustiku, liiklusseaduse ja autoveoseaduse järgi ning valdkonda reguleerivate MKM määruste järgi. Ühistranspordi osakonnas olev 14 töötajaga ühistranspordi järelevalvekeskus teeb ühistranspordi seaduses ette nähtud ja raudteeseaduses sätestatud reisijate õiguste ja kohustuste järelevalvet. Järelevalvekeskuse loomisega eraldati järelevalve põhiteenustest ja toodi ühte MA üksusesse. Praegu on järelevalvekeskuse tehtav riiklik järelevalve klassifitseeritud tugiteenuseks. Eelnevalt oli järelevalve erinevate põhiteenuste protsessi osa, sai vähe tähelepanu ning erines subjektiti, mille suhtes järelevalvet tehti. Järelevalve koondamisega ühte üksusesse ühtlustati selle teostamise põhimõtted ja protsess. Samuti vabanes seeläbi sisuteenuste pakkumiseks rohkem ressurssi ja järelevalvele tervikuna kuluv inimressurss vähenes. Ühistranspordi järelevalve on Maanteeametis kaudse põhiteenuse „Ühistranspordi korraldamine“ üheks osaks ja ei ole eraldi teenusena kirjeldatud. Ühistranspordi järelevalve koondati Maanteeametisse 2018. aastal maavalitsustest, kus sellega tegeles kokku 49 inimest. Ühistranspordi järelevalve koondamine ühte asutusse võimaldas ühtlustada järelevalve üle Eesti, kuid kasutatava tööjõuressursi vähenemise tõttu tehakse järelevalvet ka väiksemas mahus. Tööjõuressurss ühistranspordi järelevalvekeskuses on varasemaga võrreldes oluliselt väiksem – kokku 14 inimest. Tabel 2. Järelevalve teenuste tööjõuressurss ja paiknemine MA teenuste seas 2019. aastal Teenuse Teenuse nimetus Teenuse liik Täistööajale taandatud kood teenust pakkuvate töötajate arv* MA_43 Järelevalve korraldamine Tugiteenus 10 MA_44 Ühistranspordi korraldamine sh. Kaudne põhiteenus 19,9 Ühistranspordi järelevalve 14 *Sisemiste tugiteenuste pakkumise tööaega pole põhiteenusele liidetud Allikas: Maanteeamet teenuste kaardistus, kategooria lisatud autori poolt Erinevate lubade menetlusi ja kooskõlastusi on MAs väga palju. Transpordivaldkonna lubade menetluse, kooskõlastuste ja järelevalve koondamisel ühte asutusse, pakkus MA, et kõik nende juriidilistele või füüsilistele isikutele pakutavad otsesed põhiteenused kuuluvad sellesse kategooriasse. Alljärgnevas tabelis on toodud MA teenused nende pakkumiseks vajaliku täistööajale taandatud töötajate arvu järgi. Kõik teenused jagasime kahte kategooriasse selleks, et oleks võimalik neid hiljem jagada uue loodava asutuse struktuuri järgi. Kategooria 1 viitab teenuse funktsioonile: 1) Lubade menetlus. Kui tegemist on regulaarsete või kliendi pöördumisel tehtavate ülevaatustega, tehniliste järelevalvete vm sellisega, mis annab isikule, sõidukile, operaatorile, veosele vm loa või õiguse tegutseda, kasutada, opereerida, siis on tegemist loamenetlusega. Isegi kui teenuse 13 nimetuses on järelevalve, siis klassifitseerisime selle loamenetluseks, kuna selle sama teenuse raames väljastatakse muuhulgas luba. 2) Kooskõlastus 3) Järelevalve. Teenus klassifitseeritakse järelevalveks, kui see ei ole määratletud loamenetluse teenuse osana. Teenus on klassifikatsiooni järgi järelevalve, kui see toimub järelevalve teostaja initsiatiivil, mitte järele valvatava pöördumise peale nt regulaarse ülevaatuse või loa pikendamise jaoks. 4) Infovahendus. Luba, kooskõlastust ega järelevalvet ei kaasne, tegemist on ainult info kogumise või edastamisega. 5) Registrite täitmine, haldamine. Teenuse sisuks on registrikannete tegemine, registrite haldamine. Kategooria 2 viitab subjektile või objektile, millele teenus on suunatud. Lubade menetlused ja vastavalt järelevalve jagunevad laias laastus järgmisteks alamvaldkondadeks: 1) Infrastruktuur - infrastruktuuriga seotud kooskõlastused ja lubade menetlused 2) Sõiduk – sõidukite, laevade, lennukite, seadmete lubade menetlused 3) Veos - veoste lubade menetlused 4) Isikute lubade menetlused a. Isik - füüsiliste isikute sõiduõiguse vm õiguse andmise load b. Operaator - juriidiliste isikute opereerimise load ja lepingud, sh i. Veoõigus ja opereerimise õigus ii. Tehnoülevaatuste ja remontide teostamise õigus või haldusleping selle teostamiseks iii. Koolituste läbi viimise, eksamite teostamise või meditsiinilise läbivaatuse ja tõendite väljastamise õigus 5) Liikluskorraldus – liikluse korraldamine, märkide väljastamine, ürituste kooskõlastamine jmt Tabel 3. Otseste põhiteenuste tööjõuressurss 2019. aastal Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1 Kategooria 2 Täistööajale kood taandatud teenust pakkuvate töötajate arv* Juhtimisõiguse taotlemine ja taastamine teooria- ja sõidueksami sooritamise 52,7 MA_20 tingimusega. luba isik Sõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele 38,3 MA_34 vastavuse kontroll luba sõiduk MA_42 Kliendi infopäringule vastamine infovahendus liikluskorraldus 28,0 Sõiduki registriandmete muutmine, mh 27,0 MA_15 omanikuvahetuse vormistamine. register sõiduk MA_13 Sõiduki registreerimine liiklusregistris register sõiduk 22,4 Õiguste taotlemine tehnovõrgu ja -rajatise 9,9 MA_4 ehitamiseks riigitee maaüksustele. kooskõlastus infrastruktuur Teabenõudele, märgukirjale, 9,3 MA_41 selgitustaotlusele vastamine. infovahendus liikluskorraldus Tee registreerimine ja andmete muutmine 6,9 MA_6 teeregistris ning kasutajatoe osutamine register infrastruktuur Nõusoleku taotlemine tegevuseks riigitee 6,1 MA_2 kaitsevööndis kooskõlastus infrastruktuur Juhtimisõigust tõendava dokumendi 5,4 MA_21 vahetamine ja asendamine luba isik 14 Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1 Kategooria 2 Täistööajale kood taandatud teenust pakkuvate töötajate arv* Seisukoha taotlemine planeeringu koostamiseks ja kooskõlastuse taotlemine 3,5 MA_1 planeeringule. kooskõlastus infrastruktuur MA_3 Ristumiskohtade ehitamine kooskõlastus infrastruktuur 3,5 Päring teega seotud andmete väljastamiseks 3,3 MA_7 teeregistrist register infrastruktuur Sõiduki ajutine või lõplik liiklusregistrist 3,3 MA_16 kustutamine register sõiduk Loa taotlemine tee kasutamiseks 3,1 MA_11 liiklusväliseks tegevuseks luba liikluskorraldus Sõiduki perioodilise tehnonõuetele vastavuse 3,1 MA_35 kontroll (tehnoülevaatus) luba sõiduk Liiklusregistrist sõiduki-ja juhtimisõiguse 3,0 MA_14 andmete väljastamine register sõiduk Suur- ja raskeveoste erilubade ja liikluskeelu 2,9 MA_37 alaste lubade taotlemine. luba veos MA_38 Liiklusinfo edastamine liiklejateni infovahendus liikluskorraldus 2,8 MA_33 Tüübikinnituse taotlemine luba sõiduk 2,5 Liiklusväliste teabevahendite ja liikluskorraldusvahendite paigaldamisega 2,2 seotud loa ning nõusoleku taotlemine MA_9 riigiteele või teekaitsevööndisse. luba liikluskorraldus MA_18 Veesõiduki registreerimine register sõiduk 2,2 Kasutamise keelumärgete, registerpantide ja informatiivsete märgete seadmine ja 1,6 MA_12 kustutamine sõidukitel. register sõiduk MA_19 Digitaalse sõidumeeriku kaardi taotlemine. luba sõiduk 1,6 Mootorsõidukijuhi juhendamise õiguse 1,5 MA_23 taotlemine luba isik MA_26 Autojuhi pädevustunnistuse taotlemine luba isik 1,3 Riigisiseste kaugbussiliinilubade taotlemine 1,2 MA_40 ja sõiduplaanide kinnitamine luba operaator MA_31 Sõiduki ümberehituse taotlemine. luba sõiduk 1,1 Teekasutustasu taotlemine veoautole ja selle 0,9 MA_5 haagisele avaliku tee kasutamiseks luba sõiduk MA_28 Autojuhi ADR koolitustunnistuse taotlemine luba isik 0,8 MA_17 Numbrimärgi duplikaadi tellimine muu sõiduk 0,7 MA_25 Väikelaeva- ja jetijuhi tunnistuse taotlemine luba isik 0,6 ATP (kiiresti rikneva veose) tunnistuse 0,5 MA_32 taotlemine luba veos Mootorsõidukijuhi õpetamise õiguse 0,4 MA_29 taotlemine luba isik Juhtimisõiguse peatamine, äravõtmine, kehtetuks tunnistamine ja juhiloa 0,3 MA_22 loovutamine luba isik Reguleerija koolitajana tunnustamise taotlemine ja välisriigi reguleerija 0,3 kutsekvalifikatsiooni tunnustamise MA_36 taotlemine luba isik Liikluskorraldusvahendite katseliste lubade 0,2 MA_8 väljastamine luba liikluskorraldus Ohtlike veoste veo ohutusnõuniku 0,1 MA_27 koolitustunnistuse taotlemine luba isik MA_30 Vedurijuhiloa taotlemine luba isik 0,1 15 Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1 Kategooria 2 Täistööajale kood taandatud teenust pakkuvate töötajate arv* Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise 0,0 MA_10 taotlemine kooskõlastus isik Taotluse esitamine jalgratturi juhiloa 0,0 MA_24 väljastamiseks. luba isik MA_39 Ühistranspordialase info taotlemine infovahendus liikluskorraldus 0,0 Kokku 254.3 Allikas: Maanteeameti teenuste kaardistus, kategooria lisatud autori poolt Lisaks otseteenusteks olevatele lubade, kooskõlastuste, infovahenduste ja registrite haldamise teenustele on lubade menetlusi Maanteeametis ka kaudsete teenuste sees. Näiteks on kaudse teenuse „taristu ehitamine ja remontimine“ teenuse sees EHSi järgi projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamine. Kuna MA väljastab need iseendale, siis on need ühe teenuse sees. Teenuste kaardistuse järgi kasutab Maanteeamet kõigi oma teenuste pakkumiseks kokku 525,3 täistööajale taandatud töötaja tööaega, sh 108 töötaja tööaeg, mis kulub juhtimise ja tugiteenuste pakkumiseks. 254,3- st täistööajale taandatud põhiteenuseid pakkuvast töötajast tegelevad 42 MA otseste põhiteenusega ehk teenuste pakkumisega juriidilise või füüsilise isiku pöördumise alusel. Tabel 4. Maanteeameti teenuste tööjõuressurss 2019. aastal Teenuste kategooria Täistööajale taandatud töötajate arv Juhtimise- ja tugiteenused 108 Sh. järelevalve 10 Otsesed põhiteenused 254,3 Kaudsed põhiteenused 163 Sh ühistranspordi järelevalve 14 Teenused kokku 525,3 Allikas: Maanteeameti teenuste kaardistus, autori arvutused Seega loamenetluste, kooskõlastuste ja järelevalvega tegeleb Maanteeameti töötajaskonnast 278,3 inimest (254,3+10+14) ehk 53%. Põhiteenuste pakkumisega tegelevatest inimestest on see aga 66,7%. Kitsalt järelevalvega tegelevad 24 töötajat moodustavad aga kõigist töötajatest (525,3) 4,5% ja põhitegevusega tegelevatest töötajatest (417,3) 5,8%. Veeteede amet täidab seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni, teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel. Tegevuse eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine. Veeteede ameti põhiülesanded on järgmised17: 1) riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine; 17 Veeteede Ameti põhimäärus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus vastu võetud 12.02.2003 nr 34, RTL 2003, 27, 403 jõust. 01.03.2003. viimane red. RT I, 05.09.2014, 5 16 2) tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel; 3) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sh eestikeelse terminoloogia täiustamine; 4) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel; oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel. VAl on kolm põhiteenuste pakkumisega tegelevat struktuuriüksust: meresõiduohutuse teenistus (MOT), hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus (HNT), laevaliikluse korraldamise osakond. Sisemiste tugiteenuste pakkumine on koondatud üldteenistusse. Teenistuste koosseisus on osakonnad, bürood ja eriotstarbeline laevastik. Oranžiga on joonisel näidatud need osakonnad, mille tegevuste seas on teenuste kaardistuses märgitud kooskõlastuste ja loamenetluste või järelevalvega seotud teenused. Joonis 2. Veeteede Ameti struktuur (sulgudes töötajate arv) Peadirektor (1) Kommunikatsiooni- juht, nõunik , Arendusosakond (2) välissuhete juht (3) Juhtimissüsteemide osakond (2) Hüdrograafia ja Laevaliikluse Mereseõiduohutuse navigatsioonimärgis Üldteenistus (2) korraldamise teenistus (2) tuse teenistus (1) osakond (1) Laevade järelevalve Laevateede osakond FInantsosakond (5) osakond (17) (5) Väike- ja Hüdrograafia Juriidiline osakond siseveelaevade osakond (13) (2) osakond (8) Sadamate Kartograafia Persoanliosakond järelevalve osakond osakond (18) (2) (4) Meremeeste Navigatsioonimärgis Tugiteenuste diplomeerimise tuse osakond (25) osakond (10) osakond (10) Laevastikuosakond (5+laevade Haldusosakond (6) meeskond ca 90 inimest) IT osakond (10) Allikas: autorite kohandatud VA kodulehe põhjal 17 Veeteede Ameti laevastikku kuulub 12 laeva pluss kaatrid18. Ameti kontorid asuvad Tallinnas aadressidel Lume 9 (meresõiduohutuse teenistus, sh meremeeste diplomeerimise osakond), Valge 4 (hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus) ja Valge 3 (laevaliikluse korraldamise osakond),Tartus, Väike-Turu 4, Haapsalus Uus Sadama 2, Pärnus Merekalda 16, Kuressaares Pärna 6 ja Rohuküla hooldusbaas. Lisaks on VA kaks sadamat: Hundipea sadam Tallinnas ja Väike-Turu sadam Tartus. Häiretest navigatsioonimärkide töös, laevaliiklusele ohtlikest olukordadest või meresõiduohutuse alasest õigusrikkumisest, reostusest ja turvaintsidentidest saab Veeteede Ametile teatada telefonil 6205665 ja e- postil [email protected]. Turvaintsidentidest teavitamiseks on meiliaadress: [email protected]. Järelevalve ja lubade menetluse teenused ei ole Veeteede Ametis selgelt eristatud teenuste kategooriad. Samuti on keeruline eristada riiklikku järelevalvet muust (nt laevade tehnilisest) järelevalvest, kuna mõlemad on korrakaitseorgani tegevused eesmärgiga ennetada ohtu. Selle tõttu pole eraldi (riikliku) järelevalve teenust kujundatud, vaid see on valdavalt integreeritud sisuteenuste sisse. Järelevalve on nii MOT kui HNT ülesannete seas. Põhimääruse § 1 lg 1 p 1 järgi on MOT ülesannete hulgas nii riikliku järelevalve teostamine õigusaktidest tulenevate ohutut veeliiklust ja mereturvalisust reguleerivate nõuete täitmise üle laevades, väikelaevades, ettevõtetes, asutustes ja sadamates, aga samuti merekeskkonna kaitse laevade tehnilise järelevalve osas ning laevaõnnetuste juurdlus õigusaktidega sätestatud juhtudel. HNT ülesannete hulka kuulub muuhulgas järelevalve veeteede vastavuse üle õigusaktide nõuetele. Selle tõttu ei ole väga lihtne eristada järelevalve teenust lubade menetluste ja kooskõlastuste teenustest. Veeteede Ameti teenuste nimekiri, mis hõlmab loamenetlusi, kooskõlastusi ja järelevalve tegevusi, sh nendega seotud registreid, on alljärgnevas tabelis. Tabel 5. Järelevalve, lubade menetluste, kooskõlastuste ja nendega seotud registrite teenuste tööjõuressurss 2019. aastal Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1* Kategooria 2* Täistööajale kood taandatud teenust pakkuvate töötajate arv Tehnilise järelevalve teostamine Eesti riigilippu kandvate laevade üle (merel kasutatavad laevad kogupikkusega 12 meetrit ja enam ning reisi- ja VA_14 lootsilaevad olenemata kogupikkusest) luba sõiduk 12 Meresõidudiplomite, kutsetunnistuste ja VA_23 kinnituslehtede väljastamine luba isik 4,95 Eesti sadamaid külastavate välisriigi lippu kandvate VA_15 laevade kontrollimine Järelevalve sõiduk 3,5 Tehnilise järelevalve teostamine Eestis registreeritud siseveelaevade ja alla 12-meetrise VA_18 kogupikkusega laevade üle luba sõiduk 3,2 Mereõppeasutuste ja laevaagentuuride tegevusloa VA_25 taotluste menetlemine, tegevuslubade väljastamine luba operaator 2,95 Väikelaevade ülevaatuse teostamine MSOS-s VA_20 sätestatud juhtudel luba sõiduk 2,8 VA_13 Sadamaregistri arendamine ja kannete menetlemine register infrastruktuur 1,5 VA_22 Meremeeste registri pidamine register isik 1,35 18 Veeteede Amet. Mereviki (link kontrollitud 29.01.2020) 18 Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1* Kategooria 2* Täistööajale kood taandatud teenust pakkuvate töötajate arv Väikelaevadega seotud tegevusloa taotluste VA_21 menetlemine luba operaator 1,2 Sadamate ja sadamarajatiste turvaülevaatuste VA_12 läbiviimine ja nõustamine luba infrastruktuur 1,1 Laevapereta prahitud laevade registri ja riigihaldusülesandeid täitvate laevade (RHÜT laevade) andmete kogu pidamine ning Eestis registreeritud laevanimede ja kalalaevade VA_16 pardanumbrite nimekirja pidamine register sõiduk 1 Sadamate veeliikluse ohutuse alaste ülevaatuste VA_10 läbiviimine ja nõustamine Järelevalve infrastruktuur 0,87 Ehitustegevuse veeteel või navigatsioonimärkide mõjupiirkonnas VA_3 kooskõlastamine kooskõlastus infrastruktuur 0,85 Järelevalve teostamine väikelaevade kasutamise VA_19 nõuete täitmise üle Järelevalve sõiduk 0,8 Laevaõnnetuste juurdlus ja lootsimise nõuete VA_24 rikkumiste menetlemine Järelevalve liikluskorraldus 0,65 VA_6 Navigatsioonimärgistuse kooskõlastamine kooskõlastus liikluskorraldus 0,5 Merendusettevõtete tegevusloa taotluste VA_17 menetlemine luba operaator 0,5 Tegevusluba omavate hüdrograafiliste mõõdistustööde tegijate mõõdistustööde kavandite kooskõlastamine ning VA_2 mõõdistusaruannete heakskiitmine kooskõlastus infrastruktuur 0,4 VA_8 Hoonestusloa taotluste kooskõlastamine kooskõlastus infrastruktuur 0,4 Navigatsioonimärgistuse nõuetele vastavuse VA_9 kontrollimine Järelevalve liikluskorraldus 0,27 Veeteel toimuvate tegevuste ja ürituste VA_4 kooskõlastamine kooskõlastus liikluskorraldus 0,13 VA_7 Sadama akvatooriumite kooskõlastamine kooskõlastus liikluskorraldus 0,08 VA_11 Mereuuringuloa andmise kooskõlastamine kooskõlastus liikluskorraldus 0,08 Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete veeteele paigaldamise VA_5 kooskõlastamine kooskõlastus liikluskorraldus 0,05 Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemiseks esitatud tegevusloataotluste registreerimine, taotleja vastavusele hinnangu andmine ja VA_1 tegevusloa ettevalmistamine kooskõlastus infrastruktuur 0,01 Kokku 41,14 *Kategooria määramise selgitust vt Maanteeameti teenuste tabeli eest lk 14 Allikas: Veeteede Ameti teenuste kaardistus, kategooria lisatud autori poolt Kokku on loamenetluste, kooskõlastuste, järelevalve ja seonduvate teenustega hõlmatud 41,14 töötaja täistööajale taandatud töötaja tööaeg. See moodustab kogu töötajate arvust ca 16%. Kitsalt järelevalve teenuseid pole eristatud, seetõttu ei saa ka kitsalt järelevalve teenustega hõlmatud töötajate arvu ega osakaalu otseselt välja tuua. 19 Lennuamet täidab juhtimisfunktsiooni ja teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi tsiviillennunduses. Ameti tegevuse eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine tsiviillennunduse valdkonnas ja lennuohutuse tagamine. Lennuameti põhiülesanded põhimääruse järgi on järgmised19: 1) riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni rakendamine ning väärtegude kohtuväline menetlemine; 2) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sh eestikeelse terminoloogia täiustamine; osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel; 3) oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel. 4) Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad. Lisaks kuuluvad ameti struktuuri ka teenistujad, kes ei ole ühegi osakonnad teenistujad ning kes alluvad vahetult peadirektorile. Lennuameti struktuuriüksusteks on osakonnad. Alloleval joonisel on oranžiga märgitud osakonnad, mille tegevuste seas on riiklik järelevalve. Kõik neli osakonda tegelevad lubade väljastamise ja järelevalve teenustega, mis moodustabki lennuameti põhitegevuse. 19 Lennuameti põhimäärus Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus vastu võetud 31.07.2006 nr 37, RTL 2006, 62, 1132, viimane red. RT I, 08.11.2016, 10. 20 Joonis 3. Lennuameti struktuur (sulgudes töötajate arv) Peadirektor (1) Personali- ja Lennundusohutusnõunik kommunikatsiooni- (1) spetsialist (1) Dokumendi- ja Juhtimissüsteemide teabehalduse spetsialist vaneminspektor (1) (1) Finants-haldusspetsialist Õigusnõunik (2) (1) Lennuliiklusteeninduse Lennutegevuse osakond Lennundustehnika Lennundusjulgestuse ja lennuväljade osakond (8) osakond (7) osakond (3) (6) Allikas: autorite kohandatud Lennuameti kodulehe põhjal Lennuameti kontor asub Tallinnas Lõõtsa 5. Teavitamiseks tähelepanekute kohta lennutegevuses, mis võivad kaasa aidata lennuohutuse tagamisele on kodulehel toodud telefoni number: 56216499 ja elektrooniline teavituse vorm. Järelevalve ja lubade menetluste teenused ei ole Lennuametis selgelt eristatud teenuste kategooriad. Loamenetluses teostatakse kohapealset kontrolli, mis on analoogne riiklikku järelevalvega. Loamenetluse järgne järelevalve jaguneb plaaniliseks (seadusest tulenev kohustuslik järelevalve) ja ohuhinnangul põhinevaks riiklikuks järelevalveks. Seetõttu pole eraldi (riikliku) järelevalve teenust kujundatud. Valdav osa tabelis nimetatud teenustest sisaldab nii lubade väljastamist kui selleks vajalike nõuete kontrolli ja hilisemat järelevalvet nõuete täitmise üle. Üksikud teenused on sellised, mille korral teostatakse ainult pistelist või ohuprognoosipõhist järelevalvet (nt õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse monitooring). Tabel 6. Järelevalve, lubade menetluste, kooskõlastuste ja nendega seotud registrite teenuste tööjõuressurss 2019. aastal Teenuse kood Teenuse nimetus Kategooria 1** Kategooria 2** Täistööajale taandatud teenust pakkuvate töötajate arv* Lennunduslubade järelevalve teenuse LA_LT_FCL_37 osutamine luba isik 1,98 21 Teenuse kood Teenuse nimetus Kategooria 1** Kategooria 2** Täistööajale taandatud teenust pakkuvate töötajate arv* Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi järelevalve teenuse LA_LLTLV_ADR_21 osutamine luba infrastruktuur 1,09 Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi järelevalve teenuse LA_LLTLV_ANS_22 osutamine luba operaator 1,09 Õhusõidukite perroonikontrolli (SAFA; LA_LT_RAMP_31 SACA; SANA) teostamine luba sõiduk 1,05 LA_LT_UAS_32 Drooni käitaja järelevalve (alates 2022) luba operaator 1,00 Õhusõiduki registreerimine ja lennukõlblikkuse järelevalve (sh CofA ja LA_AIR_17 ARC) luba sõiduk 0,76 Pilootide koolitusorganisatsioonide LA_LT_FCL_35 järelevalve teenuse osutamine luba operaator 0,67 LA_LT_OPS_28 Lennuettevõtja (AOC) järelevalve luba operaator 0,55 Eriloa järelevalve (Specific Approval, DG, LA_LT_OPS_29 RVSM, PBN, etc.) luba operaator 0,55 Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni järelevalve (part M ja LA_AIR_11 siseriiklik) luba operaator 0,52 Lennujuhtide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi järelevalve teenuse LA_LLTLV_ATCO_19 osutamine luba operaator 0,47 Järelevalve Lennuinformaatori, LA_LLTLV_ATCO_20 lennujuhi (sh õpilase) lubade üle luba isik 0,47 Hooldusorganisatsiooni järelevalve LA_AIR_10 (part 145 ja siseriiklik) luba operaator 0,44 Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi LA_LLTLV_ANS_23 järelevalve teenuse osutamine luba sõiduk 0,36 Lennundusjulgestusalane järelevalve kokkuleppeliste esindajate üle. Lubade LA_SEC_1 väljastamine. luba operaator 0,33 Lennundusjulgestusalane järelevalve pardavarude kokkuleppeliste tarnijate LA_SEC_2 üle. Lubade väljastamine luba operaator 0,33 Lennundusjulgestusalane järelevalve LA_SEC_3 tuntud saatjate üle luba operaator 0,33 Lennundusjulgestusalane järelevalve LA_SEC_4 ACC3 staatust omavate ettevõtete üle luba operaator 0,33 Lennundusjulgestusalane järelevalve LA_SEC_5 aeronavigatsiooniteenuse osutaja üle luba operaator 0,33 Lennundusjulgestusalane järelevalve lennuettevõtjate (Eesti AOC holderid) LA_SEC_6 üle luba operaator 0,33 Välis-lennuettevõtjate järelevalve LA_SEC_7 (mitte Eesti AOC holderid) luba operaator 0,33 Lennundusjulgestusalane järelevalve LA_SEC_8 lennuvälja käitajate üle luba operaator 0,33 Lennundusjulgestusalane järelevalve julgestusalaste koolituse pakkuja üle LA_SEC_9 Kaudne järelevalve läbi tunnustamise ja luba operaator 0,33 22 Teenuse kood Teenuse nimetus Kategooria 1** Kategooria 2** Täistööajale taandatud teenust pakkuvate töötajate arv* kolmandate osapoolte/koolituskava kasutajate järelevalve Lennundusmeditsiinikeskuste LA_LT_MED_39 järelevalve teenuse osutamine luba operaator 0,33 Lennundusarstide järelevalve teenuse LA_LT_MED_40 osutamine luba isik 0,33 Tervisetõendite järelevalve teenuse LA_LT_MED_41 osutamine luba isik 0,33 Mitte-ärilise lennutegevusorganisatsiooni LA_LT_OPS_26 (Deklarantide) järelevalve luba operaator 0,27 Kõrge riskitasemega ärilise erilennu (HR LA_LT_OPS_27 SPO) järelevalve luba operaator 0,27 Lennundustehniliste töötajate loa (AML) LA_AIR_15 järelevalve luba isik 0,26 järelevalve müraga seotud küsimuste LA_LLTLV_ENV_24 üle (sh kaebused) järelevalve liikluskorraldus 0,18 Lennuotsingu- ja päästetööde LA_LLTLV_SAR_25 korraldaja järelevalve järelevalve liikluskorraldus 0,18 Lennunduse erialakeele oskustaseme LA_LT_FCL_33 testija sertifikaadi järelevalve luba operaator 0,17 Koolitusorganisatsiooni (deklarandi) LA_LT_FCL_34 järelevalve luba operaator 0,17 Kontrollpiloodi järelevalve teenuse LA_LT_FCL_36 osutamine luba isik 0,17 Lennutreeningseadmete järelevalve LA_LT_FSTD_38 teenuse osutamine luba sõiduk 0,17 Tootjaorganisatsiooni (part-21) LA_AIR_13 järelevalve luba operaator 0,13 Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse LA_AIR_14 monitooring (ACAM) luba sõiduk 0,13 Lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni (part-147) LA_AIR_12 järelevalve ja sertifitseerimine luba operaator 0,11 LA_AIR_16 Õhusõiduki Lennuloa menetlus luba sõiduk 0,06 LA_AIR_18 Mürasertifikaadi järelevalve luba sõiduk 0,04 Mitte-EASA õhusõiduki käitamise LA_LT_OPS_30 tegevusloa taotlemine luba sõiduk 0,00 Kokku 17,3 * Lennuametil ei ole kaardistatud täistööajale taandatud töötajate tööaega, mis teenuste pakkumisele kulub. Lennuamet andis teenuste kaardistuses töötajate ametikohad ja mõne teenuse korral konkreetsete töötajate nimed, kes teenuse pakkumisel osalevad. Töötajate arv on leitud autorite poolt osakonna töötajate ja konkreetsete töötajate poolt täidetavate teenuste jagamise teel, kasutades eeldust, et töötajal kulub kõikidele teenustele võrdne tööaeg. Sisemiste tugiteenuste ja ainult loa menetlemiste teenuste tööaega pole teenustele jagatud. **Kategooria määramise selgitust vt Maanteeameti teenuste tabeli eest lk 14 Allikad: Lennuameti teenuste kaardistus, kategooria lisatud ja täistööajale taandatud töötajate arvud arvutatud autorite poolt Lisaks teenustele, mis on sisult järelevalve või lubade menetlemine koos järelevalvega, on Lennuametil mõned kooskõlastuste ja liikluskorralduse ning infohalduse teenused. Nende teenuste hinnanguline põhitöötajate tööjõukulu on 2,13 täistööajale taandatud töötaja tööaeg ja teenused ise on järgmised: 23 1) Lennuvälja lähiala, lennuvälja või kopteriväljaku ja üle 45 m kõrguste ehitiste planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise taotlemine (NB! Kooskõlastuse taotlemine toimub EHRis) 2) Õhupallide, taevalaternate, ilutulestike jms. kooskõlastamise taotlemine; 3) Erinevate õhuruumiosade kehtestamine; 4) Piirangualade, ohualade, keelualade, looduskaitsealad jne. kooskõlastamine; 5) Lennuprotseduuride heakskiitmine (sh marsruudid); 6) Aeronavigatsiooniteabe loomine, haldamine ja kooskõlastamine; 7) Lennuettevõtjate CO2 seirekavade heakskiitmine. Põhiteenuste pakkumisega tegeleb seega Lennuametis 19,43 täistööajale taandatud tööajaga töötajat, mis moodustab 57% 2019. aasta lõpu töötajate arvust Lennuametis. Praeguse alamehitatuse ja lennunduse kasvu tõttu on töötajate vajadus suurem, kui praegu kasutatav ressurss. Lennuameti Euroopa Lennuohutus- agentuuriga (EASA, European Aviation Safety Agency) kooskõlastatud hinnangul oleks praeguste ja kahe aasta jooksul lisanduvate teenuste pakkumiseks vaja lisaks praegusele 13 inimese täistööaega20. Lennuametile pakub raamatupidamise ja personaliarvestuse teenust Riigi Tugiteenuste Keskus ja infotehnoloogilist tuge nii registrite ja IT süsteemide arendamiseks kui töökoha halduseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis täidab ülesandeid järgmistes tegevusvaldkondades21: 1) tarbimiskeskkond – tarbijale kauba või teenuse pakkumine ja müümine või muul viisil turustamine kaupleja poolt ning tarbija ja kaupleja vahelise vaidluse kohtuvälise lahendamise korraldamine; 2) infoühiskond – raadiosagedusressursi haldus, elektroonilise side ja meediateenused, sideturu reguleerimine; 3) tehiskeskkond – toodete, seadmete ja paigaldiste ohutus, raudtee ohutus, kaevandamise ohutus, kemikaaliohutus, järelevalve laskemoona ja lahingumoona käitlemise üle, lõhkematerjalide ja pürotehnika ohutus ning legaalmetroloogia, ehitiste ohutus, ligipääsetavus ning ehitusvaldkonna tegevusõiguse andmine ja transport. Transpordivaldkonna ametite ühendamise ja käesoleva uuringuga seonduvad eeskätt TTJA järgmised põhi- määrusejärgsed ülesanded, mida täidab transpordiosakond: 1) Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatavate projektidega seotud ülesannete täitmine, sealhulgas Euroopa Liidu abifondidest kaasrahastatavate arendusprojektide rakendusüksuse ülesannete täitmine; 2) transpordi tegevusvaldkonna arendusprojektide algatamine, haldamine ja juhtimine; 3) raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine ning järgmiste ülesannete täitmine seoses raudteeliikluse, -veo ja -veeremiga: a. osaleb õigusaktide väljatöötamises, korraldab nende rakendamist ning annab õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks juhiseid; b. osaleb strateegiate ja projektide ettevalmistamises ning elluviimises; 20 Lennuameti e-kiri autoritele 20.01.2020. 21 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus. Majandus- ja taristuministri määrus vastu võetud 07.12.2018 nr 62, RT I, 13.12.2018,8. 24 c.analüüsib tegevusvaldkonda, koostab aruandeid ja ülevaateid; d.korraldab süüteoennetust ja avalikkuse teavitamist ohtudest; e.teostab haldusjärelevalvet ja seaduses sätestatud juhtudel riiklikku järelevalvet; f.viib seaduses sätestatud juhtudel kohtuvälise menetlejana läbi väärteomenetlusi; g.annab haldusakte, sooritab toiminguid ja sõlmib halduslepinguid; h.rakendab ettekirjutuste täitmiseks haldussundi; i.korraldab juurdepääsu ameti valduses olevale avalikule teabele; j.vastab märgukirjadele ja selgitustaotlustele ning teistele pöördumistele; k.täidab seaduses või selle alusel sätestatud juhul andmekogu vastutava töötleja ülesandeid; l. hindab ja tõendab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni; m. teeb riigisiseselt ja rahvusvaheliselt koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega; n. täidab muid seadustest või seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid; o. Enda ülesannete täitmiseks töötleb amet teavet, koostab eelarve eelnõu, tegevusplaani, riskianalüüsi ja muud sisemist tööd korraldavad dokumendid, teeb koostööd teiste täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustega ning sõlmib lepinguid 4) ohutusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102–149) tähenduses. Raudteevaldkonna ülesannete täitmine oli 2008. aastani Raudteeinspektsioonis (kuni 2004. aastani Raudteeamet). 2008. aastal ühendati Raudteeinspektsioon Sideameti ja Tehnilise järelevalve inspektsiooniga ning nimetati koos Tehnilise järelevalve ametiks22. Raudteeteenistus oli Tehnilise järelevalve ameti kahe osakonnaga ja 20 teenistuja ametikohaga teenistus 23. Teenistuse all oli raudteekorralduse ja raudteeohutuse osakonnad. 2019. aasta algul ühendati Tehnilise järelevalve amet Tarbijakaitseametiga. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti koosseisus24 on transpordi osakond, milles töötab 14 inimest ja mis täidab nii ELi struktuurivahendite rakendusüksuse kui raudteeohutuse ülesandeid. Lisaks neile tegeleb ehitusosakond raudteeinfrastruktuuri ehitus- ja kasutuslubade andmisega ja lubade aluseks olevate nõuete täitmise järelevalvega. Kokku on ehitusosakonnas 4 inimest, kelle tööülesannete hulka kuulub raudteeinfrastruktuuriga seotud teenuste pakkumises osalemine ning veel 2 inimest, kelle tööülesannete seas on Rail Balticaga seotud lubade menetlused. Alloleval struktuurijoonisel on transpordivaldkonna asutuste restruktureerimisega seotud ülesandeid täitvad osakonnad märgitud oranžiga. 22 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest. Vastu võetud 22.11.2007, RT I, 2007, 66, 408. jõust 01.01.2008. 23 Tehnilise Järelevalve Ameti struktuur ja teenistujate koosseis. Vastu võetud 17.12.2007, nr 101, RTL 2007, 97, 1629. 24 TTJA koduleht - Amet, kontaktid – Kõik kontaktid. 25 Joonis 4. TTJA struktuur (sulgudes töötajate arv) Peadirektor Tarbijavaidluste Personalijuht komisjon (1) Trasnpordi- Tarbimis- Tehnikaosakond Ehitusosakond Tugiteenuste osakond Sideosakond (2) keskkonna (19) (12) osakond (11) (14) osakond (5) Sageduhalduse TVK sekretariaat talitus (13) (12) Side- ja EL tarbija- meediateenuste nõustamis- talitus (12) keskus (4) Kaubandus- talitus (9) Allikas: autorite kohandatud TTJA kodulehe põhjal TTJA kontor asub Tallinnas Endla 10a. Lisaks Tallinna kontorile on piiratud päevadel ja aegadel regionaalsed vastuvõtud tarbijakaitse küsimustes Haapsalus (Lahe 8), Jõhvis (Keskväljak 1), Pärnus (Akadeemia 2), Tartus (Tähe 106), Valgas (Aia 7) ja Võrus (Jüri 1). Regionaalsed kontorid ei tegele aga raudteevaldkonna küsimustega. Häiretest teatamiseks on TTJA veebilehel selleks eraldi alamleht, millelt saab elektroonilise vormi kaudu anda muuhulgas teada raudtee intsidentidest. Raudteevaldkonna järelevalve ja lubade menetluste teenuseid täidavad TTJAs samad inimesed. Üksikute teenuste hulk on suur, kuid teenuste mahud on väikesed, mistõttu pakutakse igat teenust suhteliselt vähese tööjõuga. See tähendab, et teenuste pakkumise jagamine struktuuriüksuste vahel on keeruline - erinevaid teenuseid pakub üks ja sama inimene. Tabel 7. Järelevalve, lubade menetluste, kooskõlastuste ja nendega seotud registrite teenuste tööjõuressurss 2019. aastal Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1* Kategooria 2* Täistööajale kood taandatud teenust pakkuvate töötajate arv Tehnokasutuseeskirja nõuete TTJA_16 täitmise järelevalve Järelevalve infrastruktuur 1,25 TTJA_23 Õnnetusjuhtumite järelevalve Järelevalve liikluskorraldus 1 Raudtee infrastruktuuri TTJA_29 planeeringute ja luba infrastruktuur 1 26 Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1* Kategooria 2* Täistööajale kood taandatud teenust pakkuvate töötajate arv projekteerimistingimuste kooskõlastamine, keskkonnamõjude hindamise läbiviimise korraldamine ja eelhinnangute tegemine, lubade väljastamine töödeks raudtee kaitsevööndis Raudteerajatise ehitusloa taotluse TTJA_11 läbivaatamine luba infrastruktuur 1 Raudteerajatise kasutusloa TTJA_12 taotluse läbivaatamine luba infrastruktuur 1 Raudteerajatise kandmine TTJA_1 raudteeliiklusregistrisse register infrastruktuur 0,6 Raudteeveeremi kandmine TTJA_2 raudteeliiklusregistrisse register sõiduk 0,6 TTJA_5 Ohutusjärelevalve Järelevalve operaator 0,6 Vedurijuhiloa väljastamise ja TTJA_25 uuendamise otsus luba isik 0,6 TTJA_18 Ohutusaruannete kontrollimine Järelevalve operaator 0,5 Nõuetele vastavuse kontrollimise TTJA_15 aruannete järelevalve Järelevalve operaator 0,35 Raudteeveeremi TTJA_6 kasutuselevõtmise lubamine luba sõiduk 0,25 Ohutusloa väljastamise, muutmise või uuendamise taotluse TTJA_7 läbivaatamine luba operaator 0,25 Ohutustunnistuse väljastamise, muutmise või uuendamise taotluse TTJA_8 läbivaatamine luba operaator 0,25 Tegutsemise ohutustunnistuse väljastamise, muutmise või uuendamise taotluse TTJA_9 läbivaatamine luba operaator 0,25 Raudteeveeremi remondiks, tehnohooldeks või ehituseks TTJA_14 väljastatav tegevusluba luba infrastruktuur 0,25 Ohutusjuhtimissüsteemi TTJA_17 muudatuste kooskõlastamine kooskõlastus operaator 0,25 Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja TTJA_19 tegevuseeskirja heakskiitmine kooskõlastus operaator 0,25 TTJA_20 Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine luba isik 0,25 Raudteeliikluse piiramise või TTJA_21 sulgemise järelevalve kooskõlastus liikluskorraldus 0,25 TTJA_22 Ohutusnäitajad infovahendus liikluskorraldus 0,25 TTJA_27 Eksamite järelevalve Järelevalve operaator 0,25 TTJA_10 Veoeeskirja heakskiitmine luba operaator 0,15 TTJA_26 Vedurijuhtide koolitamine Järelevalve operaator 0,15 Ohutusnõunike tunnistuste TTJA_28 väljastamine, järelevalve luba isik 0,15 Raudteerajatise registrikande TTJA_3 muutmine register infrastruktuur 0,1 Raudteeveeremi registrikande TTJA_4 muutmine register sõiduk 0,1 27 Teenuse Teenuse nimetus Kategooria 1* Kategooria 2* Täistööajale kood taandatud teenust pakkuvate töötajate arv Sisepõlemismootori tüübikinnituse TTJA_13 taotluse läbivaatamine luba sõiduk 0,1 Vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimine ja vedurimeeskonna TTJA_24 järelevalve luba operaator 0,1 Kokku 10 Sh. transpordiosakond 6,3 Ehitusosakond 3,6 osakond täpsustamata 0,2 **Kategooria määramise selgitust vt Maanteeameti teenuste tabeli eest lk 14 Allikad: TTJA teenuste kaardistus, kategooriad määratud autori poolt. TTJA teenuste kaardistuse sisendi järgi on osade teenuste sees selgemalt võimalik eristada lubade menetlus ja järelevalve. Näiteks on ohutusloa väljastamise, muutmise või uuendamise taotluse läbi vaatamine loamenetlus ja ohutusjärelevalve, mille käigus kontrollitakse loa saanud ettevõtte tegevuse vastavust kehtivatele nõuetele, järelevalve. Teiste teenuste klassifitseerimine järelevalve või loamenetluse alla on keerulisem. Nt on kaardistuses klassifitseeritud vedurijuhiloa väljastamise ja uuendamise otsus järelevalveks, aga raudteeveeremi kasutuselevõtmise lubamine järelevalveks. Keeruline on otsustada ka seda, kas raudtee ehituslubade väljastamisega seonduvad teenused peaksid TTJA-st välja liikuma või mitte. Ühest küljest on Eestis kasutusel lahendus, kus Maanteeamet väljastab riigimaanteede ehitamiseks endale ehituslubasid. Teisalt on teistes valdkondades (nt lennundus) lahendatud sarnased olukorrad nii, et ehitusloa väljastab TTJA ning transpordi vastava valdkonna amet (antud näite puhul Lennuamet) annab kooskõlastusi. Milline mudel on mõistlik ning kuidas peaks see käesoleva reformi kontekstis just raudteest rääkides lahendatud olema, on pigem üldisema ehitus- ja transpordipoliitika küsimus. Käesolevas analüüsis oleme lähtunud sellest, et eelpool toodud tabelis loetletud teenused kuuluvad nende loamenetluste alla, mis stsenaariumis S2 uude kohta kokku koondatakse. Kui reform aga reaalselt ellu rakenduma hakkab, siis tuleb teenused, mida pakuvad kattuvad inimesed, uuest läbi arutada ja otsustada, kuidas on kõige otstarbekam ülesandeid jagada. Kokku on kooskõlastuste, lubade menetluse ja järelevalvega hõlmatud 10 inimest. Lisaks neile teenustele on olulised analüüsi puudutavad teenused, mis ei liigitu ei loamenetluste ega järelevalve alla, infrastruktuuri kasutustasu arvestamine ja ELi struktuurivahendite rakendusüksus. Eestis on raudtee infrastruktuuri kasutustasu määraja TTJA, kus seda ülesannet täidavad kaks inimest transpordiosakonnast kasutades selleks ka ülejäänud TTJA ametnike kompetentsi. Periooditi toetavad kasutustasu määramist transpordiosakonna ja ehitusosakonna raudteeametnikud. 28 Infrastruktuuri kasutustasu määramise aluseks on Raudteeseadus 25 ja selle alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri raudtee infrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika määrusest26. Infrastruktuuri kasutustasu määramisel võetakse aluseks: 1) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja teenindusrajatisi ühendava infrastruktuuri kasutamise eest koosneb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sellekohaste teenuste otsestest kuludest27. (RdtS § 59 lg 3) 2) Lisaks kasutustasule juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest võib kehtestada tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid, arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda. Lisatasud, mille määramisel peab arvesse võtma raudteeveo-ettevõtja tootlikkuse kasvu, koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. (RdtS § 59 lg 31) Kasutustasu arvestamise metoodika järgi esitavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ülevaate oma kuludest TTJAle. TTJA hindab kulude põhjendatust igaks liiklusgraafiku perioodiks ja täpsustab andmeid Statistikaameti avaldatavate hinnaindeksitega. Täpsemalt esitavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad: (1) kapitali kaalutud keskmise hinna arvestuse koos selgitustega; (2) viimase auditeeritud majandusaastaaruanded ja käimasoleva majandusaasta andmed kulude kohta arvestuskäikude ja seletuskirjadega; (3) prognoositava ühikukulu aluseks olevad andmed; (4) prognoositava kasutustasu ja prognoositava põhiteenuste lisatasu koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olevad andmed. Lisatasude määramisel peab kasutustasude määraja arvestama raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda, tagades seejuures raudtee turusegmentide optimaalse konkurentsivõime. Enne lisatasu kehtestamist peab analüüsima vähemalt järgmisi segmendipaare, mis on asjakohased: reisijatevedu/kaubavedu; ohtlikke kaupu vedavad rongid/muud kaubarongid jne. Lisatasu määratakse vähemalt kolmele segmendile: kaubavedu, avaliku teenindamise lepinguga osutatav reisijaveoteenus, muu reisijavedu. Määrus ei täpsusta vedajate kohustust kasutustasu määrajale andmeid esitada. TTJA poolt määratud kasutustasud avaldavad infrastruktuuri-ettevõtjad võrgustiku teadaandes. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad sõlmivad infrastruktuuri kasutamiseks vedajatega lepingud ja koguvad kasutustasusid, kui nad on raudteeveo ettevõtjast sõltumatud. Konkurentsiolukorda turul jälgib ja sellealaseid vaidluseid lahendab Konkurentsiamet. Kasutustasu määraja ja raudteel tarbijate õiguste ja kohustuste üle järelevalve teostaja peab olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta 28 art 30 järgi sõltumatu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, maksustavast organist, jaotavast organist või 25 Raudteeseadus. Vastu võetud 19.11.2003, RT I 2003, 79, 530, jõust 31.03.2004, viimane red RT I, 29.11.2019, 3. 26 Raudtee infrastruktuuri kasutustasu arevstamise metoodika. Majandus- ja taristuministri määrus vastu võetud 19.08.2016 nr 51, RT I, 24.08.2016, 1, joust. 27.08.2016. Viimane red RT I, 19.02.2019, 27. 27 Otseste kulude arvestamise metoodika on sätestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid. ELT L 148, 13.06.2015, lk 17–22. 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta ELT L 315, 03.12.2007, lk 14–41. 29 raudtee-ettevõtjast. Sellest lähtuvalt on reisijate õiguste ja kohustuste järelevalve raudteel liidetud praegu muu ühistranspordi järelevalvega Maanteeametis. ELi struktuurivahendite transpordivaldkonna (raudtee, maantee, veetee, sadamate, lennujaamade) investeeringute rakendusüksus (RÜ) asub perioodil 2014-2020 TTJAs. Rakendusüksuse ülesandeid täidavad 6 transpordiosakonna eksperti. Perioodi 2007-2013 rakendusüksus oli Tehnilise Järelevalve Ametis. Joonis 5. TTJA RÜ struktuur Õigusnõunik RÜ juhataja TTJA peadirektor Jurist Trasnpordiosakond Finantsist TTJA trasnpordiosakonna TTJA finantsnõunik juhataja (1) + projektieksperdid (6) Allikas: TTJA (2019) Struktuuritoetuste rakendusüksuse protseduurid 2014-2020. Kinnitatud TTJA peadirektori 12.07.2019 käskkirjaga nr 1-10/19-013-TI, lk 11 30 Enamus probleeme, mida reform peaks lahendama, kas ei allu kvantitatiivsele analüüsile või puudub nende täpseks kvantifitseerimiseks piisav info. Seetõttu tuleb kasutada meetodit, mis võimaldaks seada ühele skaalale nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed mõjud. Kasutame selleks multikriteeriumanalüüsi. Multikriteeriumanalüüs võimaldab võrrelda stsenaariumeid lahendamist vajavatele probleemidele omista- tavate osatähtsuste (kaalud) ja nende mõju hinnangute abil. Esmalt tuleb määratleda probleemid, mida planeeritavate muudatustega lahendama asutakse. Igale probleemile määratakse seejärel kaal, mis näitab seda, kui oluline on probleem transpordipoliitika kujundamise ja rakendamise seisukohast. Seejärel hinnatakse, kui palju iga stsenaariumi rakendumine vaatlusalust probleemi lahendada aitab (ehk antakse hinnang stsenaariumi mõjule). Mõju hindamine toimub vastavalt alljärgnevale tabelile (vt Tabel 8). Kui tabelis toodud 1-punktine samm tundub mõne mõju puhul liiga suur, siis võib kasutada ka poole- ja pooleteist punktiseid hinnanguid. Kaalud konstrueeritakse nii, et esmalt antakse iga probleemi olulisusele kaal skaalal 0-10: • 0 – transpordipoliitika kujundamise ja rakendamise seisukohast täiesti ebaoluline, • … • 10 – transpordipoliitika kujundamise ja rakendamise seisukohast ülimalt oluline. Seejärel liidetakse olulisuste hinnangud kokku ning iga probleemi kaaluks saab tema olulisuse ning kõigi probleemide olulisuse hinnangute summa jagatis. Stsenaariumi paremust või halvemust (teiste stsenaariumidega võrreldes) hinnatakse mõju hinnete probleemi kaaludega kaalutud keskmise järgi. Tabel 8. Mõju suuruse hindamise skaala Hinne Hinde tähendus +2 Suur paranemine (võrreldes praeguse olukorraga) +1 Väike paranemine (võrreldes praeguse olukorraga) 0 Mõju puudub (võrreldes praeguse olukorraga) -1 Väike halvenemine (võrreldes praeguse olukorraga) -2 Suur halvenemine (võrreldes praeguse olukorraga) Nagu juba öeldud, viiakse multikriteeriumanalüüs läbi nende probleemide lõikes, millele planeeritavate muudatustega loodetakse lahendus leida. Lisaks sellele peab arvesse võtma võimalikke ebasoovitavaid mõjusid, mis ümberkorraldustega võivad kaasneda. Probleemide, mida reform juurde tekitab, mõju hindamisel on üks eripära – olulisuse ja mõju hindamisele lähenetakse varasemalt kirjeldatuga võrreldes tagurpidi. Alustatakse sellest, et ühes stsenaariumis (selles, milles kahjulik mõju on suurim) peab mõju suurus olema -2. Seejärel määratakse probleemi olulisus, hinnates, kui suur probleem see transpordipoliitika kujundamise ja rakendamise seisukohast oleks, kui selline mõju realiseeruks. Näiteks - kui on karta, et reformi tulemusena lahkub reformitavast asutusest 10 inimest, siis tuleks probleemi olulisuse määramisel hinnata, kui suur probleem nende inimeste lahkumine transpordipoliitika kujundamise ja rakendamise seisukohast on. Kui teise stsenaariumi puhul lahkub 5 inimest, siis tuleks selle mõjuks panna -1. Selline erisus on vajalik seetõttu, et kuna probleem on reformi 31 poolt põhjustatud, siis tähendab see, et ilma reformita seda probleemi ei oleks. Seega ei saa ka selle probleemi olulisust määrata lahusolevana negatiivse mõju suurusest, mida see reform põhjustab. Lahendamist vajavad probleemid olid järgmised: 1. Järelevalve, loamenetluste ning infrastruktuuri hooldamise ja haldamisega seotud tegevuste elluviimine ühes asutuses võib tekitada huvikonflikte 2. Järelevalve ja loamenetluste toimumine neljas erinevas asutuses on (eriti uute) klientide jaoks segane 3. Järelevalve ja loamenetluste toimumine neljas erinevas asutuses on seda toetava IT arendamise ja haldamise osas kulukam, kui siis, kui see toimuks ühes asutuses 4. Järelevalve kontseptsioon on asutuseti erinev 5. Infrastruktuuri ja ühistranspordi planeerimine ei toimu modaalsuste üleselt 6. Asutuste vahel on eelarveliste vahendite ümberjagamine keerukas Soovimatutest mõjudest lisati loetellu järgmised: 7. Tugeva merendus- ja lennundusidentiteediga töötajad võivad pettuda reformis, mille tulemusena see identiteet lahustub, neist saavad „tavalised“ transpordiametnikud ja nad lahkuvad töölt. 8. Väiksemad asutused ja nende tegevused võivad suure asutuse sees saada tänasest vähem tähelepanu ja ressursse. 9. Järelevalve selge lahutamine loamenetlustest või järelevalve ja loamenetluste lahutamine infrastruktuuri haldusest, hooldusest ja planeerimisest võib kaasa tuua kuluefektiivsuse vähenemise. Praegu mõlemat teenust osutavat ametnikku ei saa jagada kahe asutuse vahel. 10. Suure rakendustasandi asutuse teke nihutab jõudude tasakaalu ministeeriumi ja rakendusasutuste vahel nii, et ministeeriumi tasandil on keerulisem rakendustasandi tegevust juhtida. Sisuline valdkonna juhtimine liigub ministeeriumist (osaliselt) rakendustasandile. 11. Reformi läbiviimisega kaasnevad ühekordsed kulud: reformi rahaline maksumus ja ajutine segadus organisatsioonide töös. Lahendusvariandid ehk stsenaariumid, mida nende probleemide lahendamiseks kaalutakse on järgmised29: • S1: Järelevalve teenused (ilma loamenetlusteta) viiakse TTJA(raudtee osa)st, VAst, MAst ja LAst välja ja koondatakse kokku ühte asutusse (TTJAsse). Kõik neli asutust jäävad alles. • S2: Järelevalve ja loamenetlused viiakse VAst, MAst ja LAst välja ja koondatakse kokku ühte asutusse (TTJAsse). Sinna jääksid ka juba TTJAs paiknevad raudtee järelevalve ja loamenetluste teenused. See tähendab, et LAd eraldisesiva asutusena alles ei jää. VAsse jääb laevastiku ja infrastruktuuri hooldamine ja haldamine ja MAsse jääb samuti laevastiku ja infrastruktuuri hooldamine ja haldamine. Multikriteeriumanalüüs annab raamistiku otsustamiseks, kuid on subjektiivne meetod ning tulemus sõltub arvesse võetud kriteeriumitest ja neile omistatud kaalude ja mõjude hinnangutest, mis kogutakse intervjuudega. Subjektiivsust vähendab mitme inimese hinnangute arvesse võtmine. Analüüsi kvaliteeti saab tõsta, kaasates hea valdkonna teadmisega eksperte. Käesolevas analüüsis viidi kriteeriumite, kaalude ja mõjude ulatuse hindamiseks läbi laia osalejate ringiga grupiintervjuu (vt osalejate nimekirja lisast). 29 Uuringu lõppfaasis lisati ühe võimaliku lahendusena (stsenaariumina S3) kõigi transpordivaldkonna asutuste koondamine üheks transpordiametiks. Kolme stsenaariumiga arvestava multikriteeriumanalüüsi tulemused esitame raporti lisas (Lisa 2. Stsenaariumi S3 multikriteeriumanalüüsi kokkuvõte). 32 Mõjude suuruse ja olulisuse hindamisse olid kaasatud nii poliitikakujundajad kui planeeritavatest muudatustest mõjutatud rakendustasandi asutuste esindajad, kellel on hea arusaam nii transpordivaldkonna üldisest kui konkreetsete asutuste toimimisest. Usume, et analüüs tugineb parimale võimalikule ekspertiisile, mida nii kiire tempoga analüüsiprojektis oli võimalik kasutada. Multikriteeriumanalüüsis arvesse võetavad probleemid ning nendele vastavad projekti elluviimisega kaasnevad oodatavad või ebasoovitavad mõjud on toodud Tabel 9 kahes esimeses tulbas. Seejärel on toodud grupiintervjuus välja koorunud olulisuse hinnangud ning nende põhjendused. Grupiintervjuus osalenud peavad olulisemateks lahendamist vajavateks probleemideks seda, et asutuste vahel ei ole seni õnnestunud eelarvet nii ümber jagada, et alarahastatud valdkonnad (Lennuamet) saaks piisavas koguses vahendeid juurde, samuti nähakse olulise probleemina, et eraldiseisvates asutustes toimuv IT arendus ei ole efektiivne (arenduse ja halduse kulusid saaks kokku hoida, kui arendada IT süsteeme koordineeritult). Teised probleemid olid juba väiksemate olulisuse hinnangutega. Kiil 1 Huvide konflikt Huvide konflikt on mitmeti sisustatud termin. Tavapärases mõistes huvide konflikti avalikus sektoris defineerib OECD30 järgmiselt „Huvide konflikt on konflikt ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vahel, kus ametiisiku erahuvid võivad sobimatult mõjutada tema ametikohustuste täitmist ning sellega kaasnevat vastutust“. Kollektiivses töösuhtes määratletakse huvikonflikti (vs õiguskonflikt) kui eri osapoolte erinevatest huvidest tulenevat vaidlust. Tiraboschi ja Tomassetti31 toovad selle kohta järgmise näite: „Üldjuhul tekib huvikonflikt siis, kui üks osaline – ametiühing, töötaja, tööandja, tööandjate liit – teeb ettepaneku reguleerida mingit küsimust ühte moodi – nt tõsta palku teatud protsendi võrra või sätestada asutuse tööaeg kindlatel tingimustel – ja teine osaline, kellel ei ole kohustust ettepanekuga nõustuda, tegelikult ei nõustu sellega“. Käesolevas analüüsis sisustatud huvide konflikti näited on Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co analüüsi32 kohaselt pigem erinevate transpordivaldkonna ametite ülesannete eesmärkide vastassuunalisus, kui huvide konflikt tavapärases tähenduses. Võimalike lubade menetluste ja järelevalvega seotud huvide konflikti näidetena konstrueeriti järgmised kaasused: 1) TTJA täidab (raudtee)ohutusasutuse ülesandeid direktiivi 2016/798/EL tähenduses. Muuhulgas tähendab see seda, et transpordi osakonna töötajad tegelevad nii ohutustunnistuste (veoettevõtjatele) ja ohutuslubade (taristuettevõtjatele) väljaandmisega, kui ka järelevalve teostamisega muuhulgas selle üle, et ettevõtjad, kellele vastavad load/tunnistused on väljastatud, vastaksid nende andmise aluseks olevatele nõuetele. Nii loa/tunnistuse väljastamise kui hilisema järelevalvega tegeleb sama isik. Potentsiaalset huvide konflikti võidakse näha selles, et kui loa/tunnistuse väljastamisel on tehtud ametnike poolt vigu (loa/tunnistuse on saanud keegi, kes ei vasta nõuetele), siis kui need järelevalve protsessis 30 OECD (2005) Huvide konflikti käsitlemine avalikus sektoris, lk 13. 31 Tiraboschi, M., Tomassetti, P. (2011) Huvikonflikti korral kohaldatavate menetluste õiguslik analüüs Eestis. Sotsialministeerium 32 Eversheds Sutherland Ots & Co (2020) Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidiline analüüs järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas. Esialgne versioon. 20.01.2020. 33 ilmnevad võib järelevalve teostajal olla teoreetiline huvi jätta need puudujäägid tähelepanuta, sest puudujäägid viitaks puudujääkidele ka tema enda töös. Eversheds33 õigusliku analüüsi seisukoht on järgmine: asutuse tasemel ei ole tegemist huvide konfliktiga, sest haldusõiguse põhimõtetest tulenevalt on organil kes annab haldusaktina loa või tunnistuse, pädevus see luba ka kehtetuks tunnistada (vrd HMS 68 lg 2). Kooskõlas selle põhimõttega on TTJA õigus tunnistada ohutusluba ja ohutustunnistus reguleeritud RdtS § 23 lõigetes 6 – 9. Seega peab TTJA-l olema võimalus veenduda, et puuduvad alused ohutusloa või -tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ning et loa saaja endiselt täidab asjakohaseid nõudeid. Samuti näitab praktika keskkonnavaldkonnas, et loa andmise pädevuse ja järelevalvefunktsiooni jagamine eri asutuste vahel pigem tekitab probleeme kui lahendab neid. 2) MA on ise ehitusloa taotleja ja väljastaja rollis. MA väljastab riigitee, mille omanikuõiguseid ta teostab (EhS § 92 lg 6), ehitamiseks projekteerimistingimused (EhS § 99 lg 2), ehitusloa (EhS § 101 lg 2), korraldab riigitee ehitamise ning selle raames omanikujärelevalve ja teostab järelevalvet tee ehitamise üle (EhS § 130 lg 7). MA on teede ehitamise järelevalve teostamisel teoreetiliselt mitmes rollis: a. ehitusloa taotleja, kelle huvi on ehitusluba saada, võimalikult kiirelt ja vastuväideteta; b. ehitusloa menetleja ja väljastaja, kelle ülesanne on ehitusprojekti tingimuste vastavuse kontroll planeeringutele ja muudele nõuetele ning loa kooskõlastamine asutuste ja isikutega, kelle huve võib ehitis või ehitamine puudutada; c. tellija ja hankija, kelle huvides on saada hankelepingu täitjalt võimalikult soodsa hinna eest võimalikult head teenust; d. riigiasutus, mille ülesandeks on kontrollida, et valmiv tee vastaks nõuetele. Eversheds34 õigusliku analüüsi seisukoht on, et tegemist pole õigusvastase olukorraga. Samas võiks organisatoorselt vaadata, et erinevate avalike huvide vahel oleks tasakaal tagatud. Tabel 9. Probleemid ja nende olulisus Nr Probleem Muudatuse Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus oodatav mõju olulisus skaalal 0-10 0-100% Probleemid, mida muudatustega lahendada püütakse 1 Järelevalve, Huvikonflikti 3 9% Huvikonflikti all mõistetakse käesolevas loamenetluste ning lahenemine analüüsis pigem rollikonflikti ehk olukorda, kus infrastruktuuri institutsioon ja selle töötajad võivad erinevaid hooldamise ja ülesandeid täites olla rollides, mille eesmärgid haldamise tegevuste on teatud juhtudel vastandlikud. elluviimine ühes Fookusgrupiintervjuu kohaselt on konfliktsed asutuses võib rollid järelevalve ja loamenetluste funktsioonide tekitada täitmisel pigem teoreetiline probleem, mis huvikonflikte. praktikas esile ei kerki. Kõigi funktsioonide taustal on üldisem riiklik huvi nende funktsioonide elluviimiseks ning eri rollides teostatakse ikkagi tegevusi riigi huvides. Ka teoreetiliste riskide maandamiseks on olemas vahendid (võimalus ettekirjutusi või loa andmata jätmist vaidlustada ja vaide otsuseid edasi kaevata). Rollikonflikti realiseerumise riski on võimalik ühe organisatsiooni sees töökorralduslikult vähendada, tagades nt erinevate funktsioonide täitjate sõltumatuse 33 Samas 34 Samas. 34 Nr Probleem Muudatuse Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus oodatav mõju olulisus skaalal 0-10 0-100% üksteisest, ning seda on mitmes asutuses (nt MTA) ka tehtud. Seega ei ole tegemist väga suure probleemiga. 2 Järelevalve ja Kliendi- 2 6% Ühtse kontaktpunkti tekkimine muudaks loamenetluste mugavuse klientide suhtlust transpordivaldkonna haldusala toimumine neljas paranemine asutustega eeldatavalt mugavmaks, kuid erinevas asutuses on segadus klientide jaoks ei saa olla väga suur. (eriti uute) klientide Pole usutav, et paljudel inimestel on jäänud jaoks segane. mõni luba taotlemata selle pärast, et nad ei teadnud, kust seda taotleda. Transpordivaldkonnas juba tegutsevate isikute jaoks on süsteemid modaalsuste lõikes välja kujunenud ning segadust, kuhu asutusse pöörduda, pole. Mõningane kliendikogemuse paranemine on asutuste ühendamisel siiski võimalik. Kuigi üldisemat segadust klientide jaoks pole, siis võib siiski olla, et nö „inimesel tänavalt“ on jäänud mõnest talle silma jäänud ohtlikust olukorrast asutused teavitamata selle tõttu, et ta ei ole teadnud, kuhu oma tähelepanekuga pöörduda. Kui selline elanikkonnalt kogutud info on oluline sisend järelevalvetegevustesse, siis tõstab see probleemi olulisust. Samas – info edastamiseks mõeldud kontaktkanaleid, mis inimese tähelepanu eest võistlevad, on mitmeid (nt on Eesti inimesi lasteaiast saadik treenitud helistama telefonile 112) ning selline olukord jätkub ka tulevikus (isegi kui transpordivaldkonnas teavituskanalid konsolideeritakse). Enamgi veel – valdav osa ohuintsidentide teavitamistest tuleb transpordi operaatorteenuse pakkujatelt, kelle jaoks valdkondlikult erinevad teavituskanalid mingit segadust ei tekita. Seega ei saa olla tegemist väga olulise probleemiga. 3 Järelevalve ja IT-kulude 7 20% Kulukokkuhoid on transpordivaldkonna loamenetluste vähenemine asutuste reformi üks taotletavatest toimumine neljas eesmärkidest. Liidetavate asutuste tugiteenused erinevas asutuses on on juba täna konsolideeritud seda toetava IT (personaliarvestust, raamatupidamisteenust arendamise ja pakub asutustele RTK juba praegu haldamise osas tsentraliseeritult ja LA ning TTJA IT tuge pakub kulukam, kui siis, kui MKM). Seega ei saa tugiteenused üldisemalt olla see toimuks ühes väga raiskavalt üles ehitatud. asutuses Suuremat pikaajalist kokkuhoidu ja efektiivsuse kasvu on oodata IT-süsteemide arendamise ja hooldamisega seotud kulude optimeerimisest. Praegu vaatavad asutused oma IT vajadusi eraldi (VA ja MTA iseseisvalt, LA ja TTJA MKM arendusmeeskonna toel). Kuna IT planeerimise protsess on pikk ning muutmise vajadused sageli kiireloomulised, siis vaatamata headele kavatsustele on asutuste üleseid IT arendusi vähe. Kokkuvõttes tähendab see, et IT arendamise ja haldamise madal efektiivsus on oluline probleem. 35 Nr Probleem Muudatuse Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus oodatav mõju olulisus skaalal 0-10 0-100% 4 Järelevalve Järelevalve- 4 11% See probleem mõjutab transpordipoliitika kontseptsioon on kontseptsiooni eesmärkide saavutamist, kuid mitte väga olulise asutuseti erinev. ühtlustumine määral. Järelevalve ja loamenetluste MKMi ühetaolisem käsitlus võimaldab küll rakendus- teoreetiliselt protsesse rohkem standardiseerida asutuste vahel. ning teenuste kvaliteeti parandada, kuid praktikas ei ole praegune olukord olulisi probleeme tekitanud. Samuti pole päris selge, kui suuremahuline ühtlustamine üldse võimalik on. 5 Infrastruktuuri ja Tegemist on - - - ühistranspordi olulise planeerimine ei toimu probleemiga, modaalsuste üleselt. mida tuleks lahendada. Analüüsitaval kujul tehtaval reformil pole selle probleemi lahendamisele mõju. 6 Asutuste vahel on Alarahastatud 7 20% Tegemist on vaatamata oma tehnilisele kõlale eelarveliste vahendite valdkonnad ühe olulisema probleemiga – osade ümberjagamine saava teiste valdkondade (LA) tegevus on olnud aastaid keerukas. arvelt raha alarahastatud ning senini ei ole õnnestunud juurde. nende eelarvet suurendada. Alarahastatus võib kaasa tuua arvestatavaid tagasilööke transpordipoliitika rakendamisel (nt tegeleb lennujaamade järelevalvega praegu vaid üks spetsialist ning tema lahkumine võib kaasa tuua Tallinna Lennujaama ajutise sulgemise). Tegemist on olulise probleemiga. Probleemid, mis muudatuste tõttu juurde tekivad 7 Tugeva merendus- ja Osad töötajad 4 11% Reformide läbiviimisel on oht, et kõik töötajad ei lennundusidentiteedi lahkuvad. lähe reformiga kaasa. Kui lahkujate hulk on suur, ga töötajad võivad siis võib see kujuneda oluliseks probleemiks. pettuda reformis, Asutuste liitumise aastal ei ole ebatavaline mille tulemusena see tööjõuvoolavuse tõus poolteist kuni kaks korda. identiteet lahustub Riski maandava tegevusena on kõik asutused (neist saavad reformi väljatöötamisse kaasatud. Töötatakse „tavalised“ selle nimel, et lõplikust lahendusest tulenevad transpordiametnikud) võidud oleks sellised, et need oleks töötajatele . mõistetavad ja kaaluksid üles sentimentaalse väärtusega kaotusi. Eeldatavalt on võimalik valdavale osale mõjutatutest reformi positiivne pool ära selgitada, kuid lahkujaid kindlasti on. 8 Väiksemad asutused Loodetud 0 0% Kuna ümberkorralduste üheks eesmärgiks on (ja nende tegevused) alarahastatud muuhulgas väiksematele ja alarahastatud võivad suure asutuse tegevustele asutustele (Lennuamet) ressursse juurde anda, sees saada tänasest lisarahastuse siis oleks sellise olukorra tekkimine oluline vähem tähelepanu andmise asemel probleem. Samas on selle realiseerumine (ressursse). nende täielikult reformi läbiviija kontrolli all ja reformi rahastamine elluviija peaks seda võimalikku probleemi hoopis kindlasti silmas pidama. Kuna reformija saab väheneb. 36 Nr Probleem Muudatuse Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus oodatav mõju olulisus skaalal 0-10 0-100% seda probleemi otseselt vältida, on selle probleemi olulisuse hindeks null. 9 Järelevalve selge Järelevalve ja 4 11% Praegu on neljast ühendatavast asutusest lahutamine loamenetlused kolmes kasutusel järelevalve mudel, kus lube loamenetlustest (või muutuvad menetlevad ametnikud teostavad ka järelevalve ja tänasest järelevalvet. Seega puudutab probleem valdavat loamenetluste kulukamaks. osa ühendatavatest asutustest. Samas tegeleb lahutamine asutustes järelevalvega suhteliselt väike osa infrastruktuuri personalist, mistõttu puudutab probleem haldusest, hooldusest väikest osa töötajatest. Teisalt on muudatuse ja planeerimisest) potentsiaalne negatiivne mõju pikaajaline, võib kaasa tuua topelt töötajaid ja kompetentsi on vaja pidevalt. kuluefektiivsuse Kokkuvõttes on tegemist veidi alla keskmise vähenemise. Peagu olulisusega probleemiga. mõlemat teenust osutavat ametnikku ei saa jagada kahe asutuse vahel. 10 Suure Ministeeriumil 2 6% Selle riski realiseerumine oleks oluline rakendustasandi on keerulisem probleem, kuna takistaks ministeeriumil asutuse teke nihutab transpordi- transpordivaldkonnas plaanide elluviimist. jõudude tasakaalu poliitikat ellu Samas leidsid ministeeriumi esindajad, et ministeeriumi ja viia. poliitikakujundaja siiski suudab oma soovid rakendusasutuste rakendusasutustele enamasti selgeks teha ning vahel nii, et hoolitseda ka selle eest, et need ellu viiakse. ministeeriumi Kokkuvõttes on tegemist veidi alla keskmise tasandil on olulisusega probleemiga. keerulisem rakendustasandi tegevust juhtida. Sisuline valdkonna juhtimine liigub ministeeriumist (osaliselt) rakendustasandile. 11 Reformi läbiviimisega Transpordi- 2 6% Ühekordsed kulud kaasnevad reformiga kaasnevad poliitika kindlasti. Tõenäoliselt on tegemist arvestatavate ühekordsed kulud: elluviimiseks kuludega, kuigi kulude hinnanguline suurus pole reformi rahaline kasutatavad praegu veel teada. Võrdluseks toodi nt Haridus- maksumus ja ajutine vahendid ja teadusministeeriumi nelja asutuse segadus vähenevad (Archimedes, Innove, HITSA, ENTK) tegevuste organisatsioonide reformi konsolideerimise maksumus, mis esialgsete töös. läbiviimiseks arvutuste kohaselt on 240 000 eurot. TTJA ja kulutatavate TKA liitmise ühekordsed kulud (ilma ITta) olid 45 vahendite 000 eurot. Haigekassa ja Töötukassa kavandatud võrra. nimevahetus – viimaste hinnangute kohaselt ca 350 tuhat eurot. Liitmise kulusid peeti kokkuvõttes siiski küllaltki tagasihoidliku kaaluga probleemiks, arvestades muuhulgas sellega, et tegemist on ühekordse kuluga. KOKKU 100% 37 Mõjude suuruse hinnangud ning nende hinnangute olulisusega kaalutud keskmine hinnang on toodud allpool (vt Tabel 10). Selgituses selle kohta, miks mõju suuruse hinnangud just selliseks kujunesid, leiate alapeatüki lõpus paiknevast tabelist (vt Tabel 11). Tabel 10. Mõju suuruse hinnangud Nr Probleem Olulisuse Mõju suurus Koondhinne kaal S1 S2 S1 S2 Probleemid, mida muudatustega lahendada püütakse 1 Järelevalve, loamenetluste ning infrastruktuuri hooldamise ja 9% 2 1 0,17 0,09 haldamisega seotud tegevuste elluviimine ühes asutuses võib tekitada huvikonflikte. 2 Järelevalve ja loamenetluste toimumine neljas erinevas asutuses 6% -0,5 1 -0,03 0,06 on (eriti uute) klientide jaoks segane. 3 Järelevalve ja loamenetluste toimumine neljas erinevas asutuses 20% 0 0,5 0,00 0,10 on seda toetava IT arendamise ja haldamise osas kulukam, kui siis, kui see toimuks ühes asutuses 4 Järelevalve kontseptsioon on asutuseti erinev. 11% 0,5 0,5 0,06 0,06 5 Infrastruktuuri ja ühistranspordi planeerimine ei toimu - 0 0 0,00 0,00 modaalsuste üleselt. 6 Asutuste vahel on eelarveliste vahendite ümberjagamine 20% -0,5 0,5 -0,10 0,10 keerukas. Probleemid, mis muudatuste tõttu juurde tekivad 7 Tugeva merendus- ja lennundusidentiteediga töötajad võivad 11% -2 -2 -0,23 -0,23 pettuda reformis, mille tulemusena see identiteet lahustub (neist saavad „tavalised“ transpordiametnikud). 8 Väiksemad asutused (ja nende tegevused) võivad suure asutuse 0% -2 -2 0,00 0,00 sees saada tänasest vähem tähelepanu (ressursse). 9 Järelevalve selge lahutamine loamenetlustest (või järelevalve ja 11% -2 -2 -0,23 -0,23 loamenetluste lahutamine infrastruktuuri haldusest/hooldusest/planeerimisest) võib kaasa tuua kuluefektiivsuse vähenemise (täna mõlemat teenust osutavat ametnikku ei saa jagada kahe asutuse vahel). 10 Suure rakendustasandi asutuse teke nihutab jõudude tasakaalu 6% 0 -2 0,00 -0,11 ministeeriumi ja rakendusasutuste vahel nii, et ministeeriumi tasandil on keerulisem rakendustasandi tegevust juhtida (sisuline valdkonna juhtimine liigub ministeeriumist (osaliselt) rakendustasandile). 11 Reformi läbiviimisega kaasnevad ühekordsed kulud (reformi 6% -1 -2 -0,06 -0,11 rahaline maksumus ja ajutine segadus organisatsioonide töös). KOKKU 100% -0,41 -0,29 Muudatuste mõjudele antud hinnangutest selgub, et neid probleeme, mida stsenaariumitega S1 või S2 lahendada sooviti kavandatavad stsenaariumid piisaval määral ei lahenda. Kui võtta veel arvesse probleeme, mida reform endaga kaasa toob, siis pole kummagi ellu rakendumisel põhjust arvata, et see tänast olukorda parandaks, pigem on kogumõju kergelt negatiivne. Kui kahte stsenaariumit omavahel võrrelda, siis tundub, et loamenetluste ja järelevalve eraldamine infrastruktuurist (S2) on veidi eelistatum kui kitsalt järelevalve eraldamine, kuna kogu miinus skaalal -2st 2ni on -0,29 võrrelduna S1ga, kus see on -0,41. Kõige tugevamalt kallutasid otsust negatiivsest suunas reformiga kaasnevad mittetaotletavad mõjud. Nimelt tööjõu voolavuse suurenemine – merenduse ja lennunduse töötajatel on küllaltki tugev valdkondlik 38 identiteet ning ühtsesse transpordivaldkonna poliitika rakendamisega tegelevasse astutusse (olgu siis järelevalve või loamenetlust vallas) liikumine võib endaga kaasa tuua selle, et kõik ei tule reformiga kaasa. Samuti peljati, et tänane suhteliselt kuluefektiivne mudel, kus loamenetlust, järelevalve ja infrastruktuuri haldus on koos ning maja sees saab sama oskusteavet (kohati ka inimesi) mitme ülesande täitmiseks kasutada, muutub kulukamaks ning reformi järgselt peavad mitu asutust endale sarnaseid kompetentse välja ehitama ja mehitama hakkama. Taotletavatest mõjudest oli kõige kaalukam lõpuks järelevalve huvikonflikti ohu vähendamine (stsenaariumis S1), kuid see polnud piisavalt kaalukas selleks, et muudatuse kogumõju plusspoolele kallutada. See, et mõlemad reformistsenaariumid said kergelt negatiivse hinnangu, ei tähenda, et transpordivaldkonna rakendusasutusi ei peaks üldse reformima. Paralleelselt käesoleva analüüsiga on läbitöötamisel lahendus, kus nii järelevalve, loamenetlused kui infrastruktuuri haldus/hooldus koondatakse ühte suurde asutusse – see võimaldaks mõned kulude dubleerimisega seotud negatiivsed mõjud maandada ning annaks suuremad võimalused eelarveliselt vahendeid valdkondade vahel ringi mängida. Teisalt oleks sellel stsenaariumil omad miinused (näiteks suurem tõenäosus, et rohkem poliitika kujundamise seisukohast olulisi funktsioone liiguvad ühel või teisel moel ministeeriumi tasandilt rakendusasutustesse). Käesoleva analüüsi lähteülesandes ei olnud selle reformi mõjude analüüsimist, kuid soovitame selle stsenaariumi võrreldaval kujul läbi arutada. Kokkuvõttes – kumbki reformistsenaarium ei leidnud ekspertidega arutelus piisavat toetust selleks, et seda ellu viia. Kahe stsenaariumi omavahelises võrdluses sai kõrgemaid punkte lahendus, kus ainult järelevalve asemel viiakse vaatlusalusest neljast asutustest välja nii järelevalve kui loamenetlused. Tabel 11. Mõju suuruse põhjendused Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus S1 S2 1 Järelevalve, 2 1 S1: Järelevalve eraldamine loamenetlustest väldib loamenetluste ning potentsiaalset huvi/rollikonflikti, kui need kaks protsessi infrastruktuuri lahutatakse erinevatesse asutustesse. See stsenaarium aga ei hooldamise ja lahenda potentsiaalset konflikti loamenetluste ja haldamisega seotud infrastruktuuri haldamises vahel (nt ehitusload ja tegevuste elluviimine infrastruktuuri haldamine MAs). ühes asutuses võib S2: Järelevalve ja loamenetluste eraldamisel infrastruktuuri tekitada huvikonflikte. haldamisest ja hooldamisest on väiksem mõju, kui stsenaariumis S1, sest järelevalve ja loamenetlused jäävad samasse asutusse. Siiski väheneb huvikonflikti võimalus infrastruktuuri haldamise ja hooldamisel vahel. 2 Järelevalve ja -0,5 1 S1: Järelevalve konsolideeritakse, aga lube menetletakse ikkagi loamenetluste eraldi asutustes. Pigem muutub olukord kliendi jaoks toimumine neljas segasemaks, sest lisaks eraldi lube jagavatele asutustele tekib erinevas asutuses on lisaasutus, mis teostab järelevalvet. (eriti uute) klientide S2: Järelevalve ja lubade menetlus on ühes asutuses, tekib üks jaoks segane. kontaktpunkt, kuhu inimene saab pöörduda. Samas jäävad riigis alles teised kontaktpunktid ohtlikest olukordadest teatamiseks (nt 112). 3 Järelevalve ja 0 0,5 S1: Järelevalve IT süsteemide arendamise koondamisest oleks loamenetluste väike kokkuhoid, kuid loamenetlused ja infrastruktuuri toimumine neljas haldamine ja planeerimine jääks endiselt eraldi asutustesse. erinevas asutuses on S2: Nii järelevalve kui loamenetlus tõstetakse kokku ühte seda toetava IT asutusse. See loob võimalused infosüsteemide arenduse arendamise ja ühtsemaks planeerimiseks ja efektiivsuse kasvuks. 39 Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus S1 S2 haldamise osas Siiski tuleb tähele panna, et selle kokkuhoiu saavutamiseks kulukam, kui siis, kui tuleb teha suuri investeeringuid. Näiteks TJA ja TA liitumisel see toimuks ühes pandi tarbijakaitse infosüsteem kokku JVIS-sega asutuses. (menetluskeskkondade ja e-teeninduste ühendamine), mille arenduse maksumus oli MKM-i intervjuu kohaselt ca 240 000 eurot. Stsenaariumil on mõningane mõju, aga ainult asutuste funktsioonide kuhugi kokku tõstmine kogu probleemi ei lahenda, vajalik on selle funktsiooni sihiteadlik arendamine. 4 Järelevalve 0,5 0,5 S1: Järelevalve viimine eraldi asutusse võimaldaks järelevalve kontseptsioon on põhimõtteid ühtlustada. Eeldatavalt ei tähenda see siiski seda, asutuseti erinev. et valdkondlikud eripärad kaovad ning erinevused modaaluste lõikes siiski mingil määral säilivad. S2: Mõju sama, mis stsenaariumis 1 5 Infrastruktuuri ja 0 0 Oluline probleem, kumbki stsenaarium sellele probleemile ühistranspordi lahendust ei paku. planeerimine ei toimu modaalsuste üleselt. 6 Asutuste vahel on -0,5 0,5 S1: Järelevalve osa välja tõstmine eraldi asutusse arvestatavaid eelarveliste vahendite ümberjagamise võimalusi ei tekita, pigem vastupidi – tänasega ümberjagamine võrreldes jäävad kõik asutused alles, aga on lihtsalt järelevalve keerukas. võrra väiksemad. See tähendaks, et nt Lennuameti käsutuses oleks veel vähem vahendeid kui täna. S2: Kui koondada nii järelevalve kui loamenetlused ühte asutusse, kujuneks selle koondeelarve eeldatavalt suuremaks, kui stsenaariumis S1. Kui ümberjagamise võimalust nähakse eeskätt teehoolduse vahendite võimalike ülejääkide kasutamises muude tegevuse finantseerimiseks, siis oleks mõju ikkagi väga väike. 7 Tugeva merendus- ja -2 -2 S1: Järelevalve osa välja viimisel praegustest asutustest lennundus- mõjutab see eeskätt neid töötajaid, kes tegelevad järelevalvega identiteediga töötajad ning peavad sellega tegelema hakkama uues ühendasutuses. võivad pettuda Samas on mõju ka teistele töötajatele, kelle kolleegid lahkuvad reformis, mille ja kes ei pruugi sellise olukorraga rahul olla. tulemusena see S2: Kogu Lennuamet ja suur osa VAst hakkavad tööle uues identiteet lahustub ühtses järelevalve ja loamenetluste asutuses. Kuigi (neist saavad teoreetiliselt oleks mõjutatud inimeste hulk selle stsenaariumi „tavalised“ puhul suurem, arvasid eksperdid, et eeldatavalt on tööjõu transpordiametnikud). töötajate lahkumisele mõlema reformi puhul suurusjärguliselt sama. 8 Väiksemad asutused -2 -2 Mõju on kõikides stsenaariumites sama suur, kuna toimub (ja nende tegevused) modaalsuste ülene asutuste liitmine. (NB! Selle probleemi võivad suure asutuse olulisus hinnati 0-ks, sest selle tekkimist ei peetud reaalseks). sees saada tänasest vähem tähelepanu (ressursse). 9 Järelevalve selge -2 -2 S1: Järelevalve ja loamenetluse koondkulud suure lahutamine tõenäosusega suurenevad. loamenetlustest (või S2: Kui järelevalve ja loamenetlused jäävad kokku, aga järelevalve ja eraldatakse infrastruktuuri haldusest, hooldusest ja loamenetluste planeerimisest, siis enamik võimalikke dubleerimiskohti (need lahutamine mis tekiks, stsenaariumis S1), jäävad ära, kuid teised infrastruktuuri (infrastruktuuri haldus ja loamenetlused) tulevad juurde. haldusest/hooldusest/ planeerimisest) võib 40 Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus S1 S2 kaasa tuua Kokkuvõttes hinnati S1 ja S2 mõjud ligilähedaselt kuluefektiivsuse samasuguseks. vähenemise (täna Suurusjärgu tajumiseks - praegu tegeleb järelevalvega ca 40 mõlemat teenust inimest (MAs neist 24). Kui väljapool MAd olev järelevalve osutavat ametnikku ei tuleks täielikult dubleerida, siis oleks vaja juurde 16 inimest. saa jagada kahe Kui nt 1/3 ulatuses, siis ca 5 inimest juurde (2000 eurose asutuse vahel). kuupalga inimese aastane maksumus ca 32 tuhat eurot). 10 Suure rakendustasandi 0 -2 S1: Selles stsenaariumis tekkiv järelevalveasutus on küllaltki asutuse teke nihutab väike ja jäävad alles kõik senised asutused. Seega arvestatavat jõudude tasakaalu muutust poliitika kujundamise ja rakendamise tasandi ministeeriumi ja rollijaotuses ei teki. rakendusasutuste S2: Suur osa asutuste praegustest funktsioonidest koondub vahel nii, et ühte asutusse. Eeldatavalt mõjutab see mingil määral ka rollide ministeeriumi tasandil jaotust ministeeriumi ja rakendustasandi vahel, kuid olulised on keerulisem küsimused nagu nt liikuvuse planeerimine ja infrastruktuuri rakendustasandi haldus jäävad ikkagi eraldi. tegevust juhtida (sisuline valdkonna juhtimine liigub ministeeriumist (osaliselt) rakendustasandile). 11 Reformi läbiviimisega -1 -2 S1: Ümberkorraldused on väiksemad, eeldatavalt on ka kaasnevad ühekordsed ühendamise kulud selle võrra väiksemad, kui S1s või S2s. kulud (reformi rahaline Järelevalvega tegelevate inimeste arv võrreldes nelja asutuse maksumus ja ajutine töötajate koondarvuga on väike (ca 40 inimest). Selline reform segadus jätab enamuse asutuste töötajatest puutumata. organisatsioonide S2: Ümberkorraldused on suuremad ja reformiga kaasnevad töös). kulud on seetõttu suuremad, kui S1s. Kuna reform puudutab arvestatavat osa töötajates (rohkem kui kolmesadat inimest), siis on sellel paratamatult mõju ka sellele osale organisatsioonist, mis jääb ühendasutusse kokku koondamata. 41 Multikriteeriumanalüüsi tulemusena leiti, et järelevalve funktsioonide transpordivaldkonna rakendusasutustest välja tõstmine ja kokku koondamine (olgu siis mõistetuna järelevalvena kitsamalt või koos loamenetlustega) ei ole praeguse olukorraga võrreldes parem. Pole välistatud, et koostoimes mõnede teiste muudatustega (nt infrastruktuuri hooldamise ja haldamise koondamine ühte asutusse vms) võib reform olla atraktiivsem. Selline analüüs ei ole käesoleva töö objektiks ja täiendavaid alternatiivseid stsenaariume me ei käsitle. Samas, kuna asutuste poolt pakutud teenuste kohta on materjal kokku kogutud, siis süstematiseerisime andmed ning pakume välja võimaliku ühe lahenduse organisatsiooni struktuurile. Kuna kahest analüüsitud lahendusest oli parem see, kus kokku koondati nii lubade menetlused kui järelevalve funktsioonid, siis lähtume teenuste struktureerimisel ainult sellest stsenaariumist. Praegu on asutused jagatud üksikute teenuste eranditega transpordi modaalsuste järgi. Eranditeks on vedurijuhtide lubade väljastamine, väikelaeva- ja jetijuhi tunnistuse ning väikelaevade registrikannete tegemine, mis toimuvad Maanteeametis. Lubade menetlused jagunevad laias laastus järgmisteks alamvaldkondadeks: 1) Infrastruktuuriga seotud kooskõlastused ja lubade menetlused 2) Sõidukite lubade menetlused 3) Veoste lubade menetlused 4) Isikute lubade menetlused a. Füüsiliste isikute sõiduõiguse vm õiguse andmise load b. Juriidiliste isikute opereerimise load ja lepingud, sh i. Veoõigus ja opereerimise õigus ii. Tehnoülevaatuste ja remontide teostamise õigus või haldusleping selle teostamiseks iii. Koolituste läbi viimise, eksamite teostamise või meditsiinilise läbivaatuse ja tõendite väljastamise õigus Lubade menetluse teenus jaguneb omakorda laiemalt järgmisteks protsessideks: 1) Nõuetele vastavuse testid, ülevaatused, kontrollid 2) Loa väljastamine 3) Loa väljastamise aluseks olevate nõuete jätkuva täitmise kontroll ja järelevalve, mis võib olla: a. regulaarne seadustes ette kirjutatud sagedusega ja kliendi kohutusega nõuetele vastavust demonstreerida b. pisteline, ohuolukorra, vihjete jmt põhine, mille algatab kontrolliasutus Järelevalve võib olla seotud eelnevalt väljastatud loaga, aga võib olla ka ilma loakohustuseta tegevuste üle. Haldusjärelevalve korral pole tegemist mitte loanõuete jätkuva täitmise kontrolliga vaid halduslepingu täitmise järelevalvega. Sellele ei eelne seega mitte lubade väljastamise menetlus vaid halduslepingu sõlmimine. Sisuliselt on vaja ka selle raames kontrollida lepingu nõuetele täitmise vastavust ja loa väljastamise asemel sõlmitakse haldusleping. 42 Kuna lubade menetlus ja kooskõlastused koos järelevalvega hõlmavadki kogu Lennuameti praegused tegevused, siis eraldi Lennuametit stsenaarium 2 korral tegutsema ei jääks. Samuti hõlmavad need kogu raudteevaldkonna tegevused TTJAs, kui jätta kõrvale RÜ ja infrastruktuuri kasutustasu määramise teenused. Eraldi asutusena jätkaks Maanteeamet kaudsete põhiteenuste pakkumisega teede ehituse ja hoolduse ning ühistranspordi planeerimiseks. Samuti jätkaks eraldi asutusena VA praeguste muude teenuste pakkumisega, mille alla kuuluvad hüdrograafia ja kartograafia, veeteede ja navigatsioonimärgistuste ehitamine ning haldamine, aga ka riigi laevastik. Kooskõlastuste, lubade menetluste ja järelevalve koondamisel ühte asutusse, tuleb kaaluda ülejäänud asutuste (otseste) põhiteenuste eraldi asutustesse jäämise mõistlikkust. Lubade väljastamise, kooskõlastuste ja järelevalve koondamisel ühte asutusse jäävad asutuste otsesteks põhiteenusteks veel infojagamise ja vahendamise teenused. Arvestades sellega, et suur osa klienditeenindusest on seotud lubade väljastamise ja kooskõlastuste taotlemisega, ei ole tõenäoliselt mõistlik infovahenduse ja -jagamise teenust jätta olemasolevatesse asutustesse, kuna selleks on vajalik klienditeeninduse dubleerimine. Lisaks kooskõlastustele, lubade väljastamisele, järelevalvele ja infojagamise ning -vahenduse teenusele peavad uuele asutusele tekkima piisavad tugistruktuurid, sh olemasolevad tööks vajalikud registrid tuleb viia uue asutusse haldusalasse. Tugistruktuuride ülesehitust käesolevas töös ei käsitleta – meie fookus on eeskätt kooskõlastuse, lubade menetluste ja järelevalve teenuste süstematiseerimisel ning kuna pole selge, kas sellist lahendust kunagi üldse rakendama hakatakse, siis poleks tugiteenuste eraldiseisev analüüsimine otstarbekas (näiteks on võimalik, et selline asutus liidetakse mõne teise asutusega, mille tugistruktuure see (vähemalt osaliselt) kasutada saaks). Eelnevast loogikast lähtudes kirjeldab kõige paremini uue asutuse funktsioone see, et tegemist on transpordivaldkonna otseste põhiteenuste ehk füüsilistest või juriidilistest isikutest klientidega otsesuhtlust vajavate teenuste pakkumisega tegeleva asutusega. Sellest omakorda lähtub, et asutuse ülesehitusel on mõistlik arvestada klientide grupiga, keda teenindatakse. Kuigi lennunduse ja raudteevaldkonnas oleks selline uus asutus ka ohutusasutuse rollis, kes on läbivalt vastutav valdkonna ohutuseks vajalike protsesside kujundamise ja lubade väljastamise ning ohutuse järelevalve eest, siis veeteede ja maanteede infrastruktuuri ehitamise ja majandamise eraldamine ning liikuvuse planeerimine eraldi asutustes jätab suure osa ohutuse tagamise tegevustest siiski ka neisse asutustesse. Juhul, kui uus järelevalve ja lubade menetlusega tegelev asutus tekib TTJA juurde, saab ühtlustada lennunduse, veeteedega ja raudteega seotud ehitus- ja kasutuslubade menetluste protsessid. Kuna maanteeameti ehitus- ja kasutuslubade menetlused on praegu tee-ehituse teenuste osa, siis need jäävad infrastruktuuri ja liikuvusametisse ning erinevaks teistest. Juhul, kui järelevalve ja lubade menetlusega tegelev asutus tehakse eraldisesivana tuleb kaaluda, kuidas jaotada TTJAs praegu transpordi- ja ehitusosakonna koostöös pakutavad raudtee ehitus- ja kasutuslubade väljastamise teenused. Kuna transpordiamet koondab kõikidest asutustest transpordivaldkonna kompetentsi, sh liigub sinna raudteevaldkonna kompetents. Samas jääb ehitusvaldkonna kompetents TTJAsse. Seega tuleks ühtlustada teiste modaalsuste infrastruktuuri lubade menetlused ja raudtee menetlused ning vajadusel dubleerida TTJAs ja uues transpordi järelevalveametis kompetentse. Modaalsuste ülese asutuse loomise peamiseks lisandväärtuseks transpordivaldkonna haldusalas oleks teenuste protsesside efektiivsemaks muutumine ja ühtlustumine üle modaalsuste. Seejuures tuleb siiski 43 arvestada, et osad modaalsuste eripärad ei ole ühtlustatavad ning klientide grupid on erinevad. Seega peaks modaalsuste üleselt lubade menetlust ja järelevalvet ühendava asutuse struktuur soodustama ühelt poolt protsesside ühtlustamist ja teiselt poolt võimaldama modaalsuste põhist kompetentside koondumist ning kliendigruppide eristamist. See tähendab asutusele maatriksstruktuuri, kus modaalsuste kaupa üles ehitatud divisjonidele rakenduvad teise dimensioonina teenuse liikide põhised üksused, mis võimaldavad modaalsuste üleselt protsesside ühtlustamist. Maatriksstruktuur tähendab, et üks töötaja on samaaegselt mitmes üksuses ja tal on mitu juhti. Joonis 6. Transpordivaldkonna järelevalve ja loamenetluste asutuse struktuuri loogika ettepanek Lubade ja koos- Järelevalve Divisjon kõlastuste divisjon divisjon Sõidukid Operaatorid Veeteede divisjon Infrastruktuur Isikud Sõidukid Operaatorid Maantee divisjon Infrastruktuur Peadirektor Isikud Sõidukid Operaatorid Lennundus -divisjon Infrastruktuur Isikud Raudtee Sõidukid/operaatorid/infr divisjon astruktuur/ isikud Alternatiivne struktuur, mida kaaluda võiks olla selline, kus valdkondlikud divisjonid (veeteed, maanteed, lennundus ja raudtee) ja osakonnad (sõidukid, isikud, liikluskorraldus, operaatorid jne) on vahetuses. Sellise ülesehituse korral aga viiakse üksteisest kaugemale kompetentsid, mis praegu on valdkonnapõhiselt koondatud, mis eeldatavalt ei ole soovitud tulemus. 44 Uue asutuse struktuuri indikatiivset ülesehitust näitab Joonis 6. Peadirektorile alluvad ühelt poolt modaalsuste põhised divisjonid, mille alla kuuluvad kliendigruppide järgi osakonnad. Joonisel kirjeldatud osakondade jaotus on indikatiivne ning võib modaalsuste lõikes erineda vastavalt vajadusele ja tegevuste mahule. Näiteks ei ole eeldatavalt mõttekas raudteevaldkonna alla teha eraldi osakondi sõidukite, infrastruktuuri ja isikute lubade menetlemiseks, kuna kokku teevad selle töö ära 10 inimest. Samas on lennunduses selline struktuur üldjoontes juba praegusele asutuse ülesehitusele vastav ning mõistlik on jätta eraldi osakonnad infrastruktuuri, sõidukite ja veoste ning isikute lubade menetlemiseks. Teine dimensioon on funktsionaalne jagunemine, mis praegu on eristatud lubade menetlemise ja kooskõlastuste ning järelevalve divisjonina. Vastavalt tegelikule praktikale võib selle alla tulla divisjone juurde. Näiteks väärib kaalumist, kas eristada lisaks lubade menetlus kaheks: nõuete vastavuse kontrollimise, eksamite ja testide divisjon ning lubade väljastamise divisjon, millest viimane tegeleb peamiselt lubade füüsilise kättetoimetamisega. Analüüsi taustaks olev teenuste kaardistus ei võimalda selliselt protsesside tasemel eristusi teha ning seetõttu ka ei saa täpsemalt teenuseid jagada, kui lubade menetluse ja kooskõlastuste divisjon tervikuna. Maanteeametil on praegu regionaalselt kõige laiem teenindusbüroode võrk. Kuna kõik MA otseteenused saavad uue asutuse teenusteks, siis on mõistlik teiste modaalsuste regionaalset esindatust ja teenuste kättesaadavust tugevdada just MA regionaalset võrku kasutades. Kuigi teiste modaalsuste vajadus regionaalsete esinduste jaoks on palju väiksem kui MAl (eriti TTJA raudtee osal ja LAl), siis ühtse regionaalse võrgustiku olemasolul tuleks kliendile lähemale liikumiseks seda kasutada. Praegune lubade menetluste ülesehitus asutustes lähtub sellest, et lubade väljastamiseks vajalik nõuete vastavuse kontroll ja järelevalve on üks ja seesama ning neid funktsioone täidavad samuti samad inimesed. Sellisel juhul on võimalik, et üks inimene kuulub kolme osakonna juhtimise alla nt: veeteede divisjonis sõidukite osakond, lubade menetluse divisjon ja järelevalve divisjon. Eeldatavasti loksub asutuse struktuur ja teenused aja jooksul paremini paika nii, et järelevalve tegevused eristatakse lubade menetlusest või klassifitseerub tegevus ainult lubade menetluseks ja järelevalvet eraldiseisvalt pole vaja. Struktuurijoonisele pole lisatud tugiteenuste pakkumist – nagu eelnevalt mainitud, siis neid käesolevas analüüsis ei käsitleta. Praeguste töötajate ja teenuste jaotamisel eelpool kirjeldatud lähenemise järgi kujuneb ligikaudu järgmine põhistruktuuri ülesehitus (vt allolevat joonist). Transpordivaldkonna asutuste saadetud teenuste kaardistuse põhjal jagasime teenused kahe dimensiooni vahel. Esimene jaotus, teenuste tabelites kategooria 1, lähtub sellest, kas tegemist on loamenetlusega, kooskõlastusega, järelevalvega, registrite täitmise ja haldamise ülesandega või infovahenduse ülesannetega. Sisuliselt on see funktsioonide, mille ühtlustamisest võiks täiendav kasu tõusta, lõikes osakondadesse jagunemine. Praeguses asutuste esitatud teenuste kaardistuses ei ole enamasti eristatud lubade menetluse ja kooskõlastuste protsessides eristatud järelevalve osa. Sellise jaotuse peab järk-järgult uue asutuse loomisel kavandama ning vastavalt muutub ka alloleval joonisel kirjeldatud jaotus lubade menetluse ja järelevalve osakondade vahel. Praeguse teenuste kaardistuse põhjal liigitub suurem osa tegevustest tervikuna lubade menetluseks või kooskõlastuseks. Teenuste jagamise teine dimensioon, teenuste kaardistusele lisatud kategooria 2, lähtub laiemalt kliendigrupist, kellele teenus suunatud on, kellele või millele luba või kooskõlastust taotletakse. Alloleval struktuurijoonisel on kokku grupeeritud koolituste ja veoste load operaatoritega. 45 Joonis 7. Transpordivaldkonna järelevalve ja loamenetluste asutuse osakondade täistööajale taandatud töötajate arv teenuste kaardistuse põhjal Load ja Registrite kooskõlastused haldamine Järelevalve Infovahendus 18 1 4.3 Sõidukid 4.7 Operaatorid Veeteed 2.8 1.5 0.9 Infrastruktuur 5 1.4 Isikud 0.8 0.9 Liikluskorraldus 47.5 59.4 Sõidukid 4.7 Operaatorid Maantee 23 10.2 25 Infrastruktuur 63.4 Isikud Peadirektor 5.5 40 Liikluskorraldus 2.6 Sõidukid 9.7 Operaatorid Lennundus 1.1 Infrastruktuur 3.5 Isikud 0.4 Liikluskorraldus 0.4 0.7 Sõidukid 1.5 1.9 Operaatorid Raudtee 3.3 0.7 1.3 Infrastruktuur 1 Isikud 0.3 1 0.3 Liikluskorraldus Praktikas ei ole mõistlik väga väikeste inimeste arvudega osakondi teha. Seetõttu tuleks väikesed kategooria 2 lõikes jagunemised grupeerida kokku ja teha suuremad osakonnad. Näiteks oleks mõistlik kogu raudtee valdkond teha ühe osakonnana. Suuremad uue asutuse loomisega kaasnevad riskid leidsid multikriteeriumanalüüsi raames kajastamist kui ebasoovitavad mõjud. Organisatsioonilise ülesehitusena on maatriksstruktuur sobivaim lahendus, kui on vajalik säilitada ühelt poolt modaalsuste põhine ülesehitus, kuid teisalt ühtlustada teenused ja protsessid. Maatriksstruktuuriga asutuse juhtimisega kaasnevad aga ka täiendavad riskid, mida tuleks tähele panna 35: 1) kahene alluvus tekitab inimestes ja juhtides segadust, kes annab ülesandeid ning kelle antud ülesandeid töö tegemisel eelistada 35 Maatriksstruktuuriga organisatsiooni eeliseid ja puuduseid on kirjanduses käsitletud väga laialt. Vt nt. Larson, E. W., Gobeli, D. H. (1987) Matrix Management: Contradictions and Insights. California Management Review, Vol. XXIX, Nr 4, 1987. 46 2) inimestel on keeruline ennustada enda edutamise ja liikumise võimalusi organisatsiooni sees 3) nõuab erilist organisatsioonikultuuri ja oskuslikku juhti 4) võrreldes tavalise hierarhilise ülesehitusega on maatriksstruktuur kulukam ja aeganõudvam, toob kaasa rohkem bürokraatiat ja segadust, kuid praegusel juhul on see vajalik lahendus selleks, et loodetavad võidud realiseeruksid 5) mitme-mõõtmelise juhtimisstruktuuri korral võib tekkida probleem lisaks töötajatele, kes alluvad mitmele juhile ka konflikt funktsionaalsuse ja valdkondliku arendamise vahel. Täpsemat riskide kaardistust reformi ellu viimiseks ei tehta, kuna uuringu üldisem järeldus on, et järelevalveasutust kitsamas mõttes ega järelevalve ja lubade menetlemise asutust laiemas mõttes, ei ole mõistlik teha. Erinevate valdkondade struktuurivahendite rakendusüksuseid koondatakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) juba mõnda aega. Selle põhjuseks on ootus, et struktuurivahendite jagamise tehniliste tegevuste koondamine ühtsesse süsteemi, võimaldab protsesse efektiivsemalt üles ehitada. Vajadus selliseks sammuks tuleneb järgmisel programmeerimisperioodil (2021-2027) oluliselt vähenevast tehnilise abi mahust, mistõttu on vajalik ka efektiivsemalt majandada. Alates 1. septembrist 2018 täidab RTK toetuste korraldus-, sertifitseerimis- ja rakendusüksuse funktsioone, milleks loodi RTKsse kolm osakonda: toetuste rakendamise osakond, toetuste arendamise osakond ja toetuste maksete osakond. RTK korraldab varem Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ülesandeks olnud rahandusministeeriumi regionaaltoetuste (sh piiriülesed programmid) taotlemist ja väljamaksmist, Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud toetusprogrammide ning Maaeluministeeriumi regionaalprogrammide rakendamist36. 1. aprillist 2020 on SA Innove ja SA Archimedese struktuuritoetuste rakendusüksus RTKs. Pärast Innove ja Archimedese rakendusüksuste üle viimist olekski mõistlik alustada transpordiinvesteeringute RÜ üle viimise ettevalmistusega RTKsse. Varasemate kogemuste kohaselt võtab see aega kuni kuus kuud. RTK senise kogemuse põhjal võetakse RÜd üle koos töötajatega, mis tagab tegevuste järjepidevuse ning vajaliku sisulise kompetentsi väljamakse taotluste menetlemisel. See tähendab, et TTJA transpordi- osakonna RÜga tegelevad 5-6 töötajat liiguvad tööle RTKsse. Rakendusüksus on toiminud TTJAs väga efektiivselt ning ülemineku peamiseks ohuks on see, et efektiivsus (ajutiselt) langeb. See oht realiseerub eeskätt siis, kui praegune kompetentne ja hästi töötav meeskond laguneb. Lagunemise oht on arvestatav, sest inimesed suhtuvad sunnitud töökollektiivi vahetamisse tavaliselt tõrjuvalt. Seetõttu on väga oluline, et ülemineku käigus mitte ainult ei loodaks võimalusi töötajate liikumiseks RTKsse vaid tegeletaks aktiivselt sellega, et töötajad ka ise sooviksid RTKsse tööle minna. Samas on RTKl juba mitme RÜ ülevõtmise kogemus ja välja töötatud selleks protseduurid ning juhised. Samuti eelistatakse RÜ üle võtmist koos töötajatega, mis tähendab, et kompetentsi kadu on minimaalne ja järjepidevus tagatud. Seega on ette võetud mitmeid samme, et selliste riskide realiseerumist minimeerida ning kokkuvõttes on rakendusüksuse viimine TTJA-sse analüüsi autorite hinnangul mõistlik lahendus. 36 RTK (2019) Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevusaruanne 2018. 47 Uuringu lähteülesande kohaselt tuleb läbi mõelda, kus peaks asutuste liitmise korral paiknema avaliku raudtee kasutustasu määraja. See küsimus tõusetub asutuste liitmisel peamiselt vajadusega tagada rongireisijate õiguste ja kohustuste järelevalve ning raudtee infrastruktuuri kasutustasu ja läbilaskevõime määramise lahusus37. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 38 (EÜ) nr 1371/2007 artikkel 30 lg 1 kohaselt peavad rongireisijate õiguste tagamise järelevalve teenused olema organisatsiooniliselt, rahastamisotsuste osas, õigusliku struktuuri poolest ning otsustusprotsessis sõltumatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, maksustavast organist, jaotavast organist või raudtee-ettevõtjast. Praegu tegeleb rongireisijate õiguste tagamise järelevalvega Maanteeamet (RdtS § 71, lg 6), seda just seetõttu, et Tarbijakaitseameti ja Tehnilise järelevalve ameti liitmisel (mis toimus 1. jaanuaril 2019) ei oleks tekkinud olukorda, kus minnakse eelpool viidatud määrusega vastuollu. Kui kõigi nelja asutuse (MA, LA, VA ja TTJA (raudtee osa)) transpordi järelevalve ja loamenetluste teenused koondatakse kokku, siis on võimalikud järgmised lahendusvariandid: A) Raudtee kasutustasu määramise teenus antakse üle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, ülejäänud järelevalve ja loamenetlused (sh rongireisijate õiguste tagamise järelevalve) koondatakse ühte üksusesse, mis võib olla nii eraldiseisev asutus kui osa TTJAst. B) Raudtee kasutustasu määramise teenus koondatakse koos ülejäänud järelevalve ja loamenetlustega ühte eraldiseisvasse asutusse, rongireisijate õiguste tagamise järelevalve tuuakse TTJAsse. See lahendus saaks toimida siis, kui loodav järelevalve ja loamenetluste üksus ei paikne TTJA juures. C) Raudtee kasutustasu määramise teenus koondatakse koos ülejäänud järelevalve ja loamenetlustega ühte üksusesse (mis võib olla nii eraldiseisev asutus kui osa TTJAst), rongireisijate õiguste tagamise järelevalve jääb maantee infrastruktuuri hooldamise ja haldamisega tegelevasse asutusse. D) Raudtee kasutustasu määramine viiakse üle mõnda kolmandasse asutusse, ülejäänud järelevalve ja loamenetlused (sh rongireisijate õiguste tagamise järelevalve) koondatakse ühte üksusesse, mis võib olla nii eraldiseisev asutus kui osa TTJAst. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad on rahul olukorraga, kus infrastruktuuri kasutustasu määraja funktsioon on neist sõltumatu. Enne 2014. aastat määras raudtee infrastruktuuri kasutustasu infrastruktuuriettevõtja ise juhul, kui ta oli sõltumatu raudteeveo-ettevõtjatest39. Juhul, kui infrastruktuuri-ettevõtja ja veoettevõtja olid seotud, siis määras kasutustasu ka enne 2014. aastat TJA. Praegust korraldust peavad infrastruktuuri- ettevõtjad mõistlikuks, kuigi nende hinnangud on veidi erinevad. Kasutustasu määraja roll TTJAs tekitas infrastruktuuri- ja veoettevõtjatest sõltumatu hinnaregulaatori ning see on AS Eesti Raudtee (ER) hinnangul hea lahendus. ERi intervjuus rõhutati sõltumatu kasutustasu määraja vajadust väga tugevalt. Kasutustasu määramise õiguse andmine infrastruktuuri-ettevõtete kätte tähendaks ERi hinnangul kohtuvaidluste hüppelist kasvu. Kuigi ka TTJAga on võimalik kasutustasude üle vaielda, on ERi hinnangul selliseid vaidluseid oluliselt vähem kui kahe eraõiguslikku institutsiooni vahel. 37 Eversheds Sutherland Ots & Co (2020) Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidiline analüüs järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas. Esialgne versioon 21.01.2010, lk 2. 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta ELT L 315, 03.12.2007, lk 14–41 39 Raudteeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Vastu võetud 13.02.2014, RT I, 13.03.2014, 1. RdtS § 63 lg 1 muudatus. 48 Edelaraudtee esindajatel poleks midagi selle vastu, kui kasutustasude määramine oleks infrastruktuuri- ettevõtjate juures. Seda enam, et nad nagunii arvutavad kasutustasud välja ja esitavad seletuskirjaga endapoolsed arvutused TTJAle40. Samas ei näinud nad sellisel muudatusel tänase olukorraga võrreldes eelist, pigem võib see tekitada potentsiaalseid vaidluskohti tulevikus juurde. Lisaks eeltoodule ei poolda kasutustasu määrajana infrastruktuuri-ettevõtjat ka Konkurentsiamet. Konkurentsiameti peadirektori hinnangul tekitaks infrastruktuuri kasutustasude määramise õiguse andmine infrastruktuuri-ettevõtjale lisaks ulatuslike vaidluste võimalusele olukorra, kus hinnakontroll raudtee infrastruktuuri-ettevõtjate üle muutub nõrgemaks (täna määrab kasutustasu TTJA, muudatuse jõustumisel teeks seda infrastruktuuri-ettevõtja ise ning Konkurentsiameti roll ei muutuks, mis tähendab, et infrastruktuuri-ettevõtja poolt määratud hinda poleks vaja ühegi riigiasutusega isegi kooskõlastada). Kuna raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad on monopoolsel turul tegutsevad, siis riikliku hinnakontrolli rakendamine on oluline. Sõltumatu regulaatori olemasolu, kui eraldiseisva väärtuse, kõrval räägivad selle lahenduse vastu ka kasutustasu arvestamise tehnilised nüansid. Vastavalt RdtS § 59 lg 31 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/34/EL41 artiklile 32 lg 1 võib kehtestada põhiteenustele juurdepääsu tagavale kasutustasule lisatasusid. Lisatasude määramisel tuleb arvesse võtta veoettevõtjate konkurentsivõimet, tootlikkuse kasvu ja veoettevõtjate võimekust lisatasusid tasuda. Täpset metoodikat, kuidas peaks seda tegema, pole ette kirjutatud. Juhul, kui kasutustasude määraja oleks infrastruktuuri-ettevõtja juures ja arvutamiseks on vajalik kasutada veoettevõtjate raamatupidamise ja finantsaruandeid, siis võib lisatasude arvutamine kujuneda väga keeruliseks, kuna veoettevõtjatel ei ole huvi enda aruandlust infrastruktuuriettevõtjatega jagada. Teisisõnu – on mitmeid punkte, mis avavad võimalused pikalt kestvateks vaidlusteks. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et infrastruktuuri kasutustasu määraja kohustuste viimine raudtee- infrastruktuuri-ettevõtja juurde ei ole hea lahendus. Lahendusvariantide B ja C kaalumisel on võtmeküsimuseks see, millisel kujul plaanitakse läbi viia järelevalve ja loamenetluste koondamine ühte üksusesse. Kui see peaks toimuma nii, et loodav üksus (sh raudtee kasutustasude määraja ülesanded) on osa TTJAst, siis tuleks tarbijate õiguste tagamise järelevalve jätta maantee infrastruktuuri haldamise ja hooldamisega tegelevasse asutusse. See ei oleks kõige elegantsem lahendus – tarbijate õiguste tagamise järelevalvel oleks muude selle asutuse poolt teostatavate tegevustega pea olematu puutumus, aga paremini sobivat kohta nendele funktsioonidele samuti ei ole. Kui järelevalve ja loamenetlused koondatakse kokku ja tõstetakse (TTJAst) eraldiseisvasse asutusse koos kasutustasude määramise funktsiooniga, siis oleks loogiline tuua tarbijate õiguste tagamise järelevalve TTJAsse, kus tegeletakse üldiste tarbijakaitse ülesannetega. Seejuures tuleks põhjalikumalt läbi töötada järelevalve kontseptsioon teenuste kaupa ka teistel modaalsustel ning kaaluda, kas lisaks raudtee reisijate õiguste järelevalvet puudutavale osale on teiste modaalsuste reisijate õiguste järelevalve funktsioone, mida saaks üle tuua TTJAsse. Nii oleks tarbijate õiguste tagamise järelevalve funktsionaalselt üks tervik. 40 Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika. Majandus- ja taristuministri määrus vastu võetud 19.08.2016 nr 51, RT I, 24.08.2016, 1, joust. 27.08.2016. Viimane red RT I, 19.02.2019, 27. §10 lg1p 4. 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond. ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77. 49 Kumba lahendust kasutada, sõltub sellest, milliseks kujuneb järelevalve ja loamenetluste ühendamisena tekkiva üksuse lõplik vorm. Lisaks kaaluti varianti, kus kasutustasude määramine võiks paikneda Konkurentsiametis. Kuna selline lahendus pole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikkel 55 lg 1ga, mille kohaselt peab reguleeriv astus (mille ülesandeid täidab täna Konkurentsiamet) olema organisatsiooniliselt, rahastamisotsustes, õigusliku struktuuri poolest ning otsustustes sõltumatu mis tahes raudteeinfra- struktuuri-ettevõtjast, tasusid määravast asutusest, läbilaskevõimet jaotavast asutusest või taotlejast. Seega ei saa TTJAs olevat raudtee kasutustasu määramise ülesannet täita Konkurentsiamet 42 ning see lahendusvariant jääb kõrvale. Teoreetiliselt saaks järelevalve ja loamenetlused (sh tarbijate õiguste tagamise järelevalve) koondada ning viia TTJAsse ka siis, kui raudtee kasutustasude määramise teenused viiakse TTJAst välja mõnda kolmandasse asutusse. Eelneval juba mainiti, et need ei saa paikneda Konkurentsiametis, seega tuleks need paigutada kuhugi mujale. Ühtegi väga head kandidaati (millel oleks puutumus nii raudtee valdkonna teenuste kui hinna reguleerimisega) peale Konkurentsiameti ei ole. Üheks võimaluseks oleks valida parema puudumisel nende asukohaks maantee infrastruktuuri hooldamise ja haldamisega tegelev asutus. See võiks olla probleemile teoreetiliseks lahenduseks, kuigi mingit arvestatavat sünergiat nende funktsioonide sinna viimisest ei teki (võimalik, et selle tulemusena isegi suureneks kompetentside dubleerimine ja see tekitaks ebaefektiivsust). Kokkuvõttes ei saaks seda kindlasti lugeda eelistatud alternatiiviks. Kokkuvõttes kasutustasu määraja funktsiooni viimist kolmandasse asutusse soovitada ei saa. 42 Küll võiks kaaluda ühe lahendused võimalust, kus reguleeriva asutuse funktsioonid defineeritakse ringi nii, et olukorras, kus kasutustasu määrajaks on infrastruktuuri-ettevõtjad, on Konkurentisametil reguleeriva asutusena jõulisem roll (nt peavad tasu määrajad tasud Konkurentsiametile kinnitamiseks saatma). Seda lahendust ei ole käesolevas töös põhjalikumalt uuritud ning see vajaks edasist analüüsi. 50 Kuupäev Asutus Intervjueeritud isik 2.01.2020 MKM Ahti Kuningas 9.01.2020 Maanteeamet Kristo-Taavi Ruus, Anne Nurmik 10.01.2020 Lennuamet Rait Kalda, Anni Adamson 10.01.2020 Veeteede Amet Kaidi Katus, Marek Rauk 14.01.2020 Maanteeamet Ahto Pahk 14.01.2020 TTJA Heigo Saare 17.01.2020 Riigi Tugiteenuste Keskus Urmo Merila 20.01.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium IT osakonna juhataja Kristjan Kaiklem, ja IT süsteemide arendustalituse juhataja Verner Eiber 20.01.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi Ahti Kuningas asekantsler (fookus- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu Indrek Gailan grupi ja investeeringute osakonna juhataja intervjuu) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ando Rehemaa transpordivaldkonna asutuste ühendamise projektijuht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu Ursula Sarnet ja investeeringute osakonna ekspert Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infotehnoloogia Kristjan Kaiklem osakonna juhataja Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja avaliku teenistuse Merje Frey osakonna nõunik Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti transpordiosakonna Heigo Saare juhataja Maanteeameti peadirektor Priit Sauk Maanteeameti õigusosakonna juhataja Kristo-Taavi Ruus Lennuameti peadirektor Rait Kalda Veeteede ameti üldteenistuse juhataja Anu Angerjas Veeteede ameti hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse Kaidi Katus teenistuse juhataja Veeteede ameti meresõiduohutuse teenistuse juhataja Marek Rauk 21.01.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ehitusala Jüri Rass asekantsler 24.01.2020 AS Eesti Raudtee Erik Laidvee 28.01.2020 Edelraudtee Infrastruktuuri AS Rain Kaarjas, Jüri Etverk 28.01.2020 Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots 03.02.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi Ahti Kuningas (fookusgrupi asekantsler intervjuu) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu Indrek Gailan ja investeeringute osakonna juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ando Rehemaa transpordivaldkonna asutuste ühendamise projektijuht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu Ursula Sarnet ja investeeringute osakonna ekspert 51 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infotehnoloogia Kristjan Kaiklem osakonna juhataja Rahandusministeeriumi Riigihalduse ja avaliku teenistuse Merje Frey osakonna nõunik Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti transpordiosakonna Heigo Saare juhataja Maanteeameti peadirektor Priit Sauk Maanteeameti õigusosakonna juhataja Kristo-Taavi Ruus Lennuameti peadirektor Rait Kalda Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas Veeteede ameti hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse Kaidi Katus teenistuse juhataja Veeteede ameti meresõiduohutuse teenistuse juhataja Marek Rauk 52 Uuringu lähteülesandes nähti ette, et analüüsida tuleb transpordi valdkonna järelevalve ja loamenetluste koondamist ühte üksusesse (jättes muud funktsioonid sinna, kus need praegu paiknevad). Raporti põhiosa kajastab selle analüüsi tulemusi. Tegelikkuses kaalutakse aga alternatiivse lahendusena ühe kõiki transpordimodaalsusi katva transpordivaldkonna rakendusasutuse loomist (nimetame seda stsenaariumiks S3). Et võrrelda sellise lahenduse plusse ja miinuseid raporti põhiosas tooduga, viisime läbi täiendava fookusgrupiintervjuu, mille tulemused leiate käesolevast raporti lisast. Stsenaariumina S3 defineeriti lahendus, kus ühendatakse praegused MA, LA ja VA funktsioonid ning lisaks neile TTJAs olevad raudtee valdkonnaga seotud funktsioonid. Seda lahendust hinnati samade kriteeriumite alusel ja samas raamistikus, mida kasutati kahe esimese stsenaariumi hindamiseks. Analüüs selle kohta, kuidas peaksid transpordi kõiki valdkondi hõlmava rakendusasutuse teenused olema struktureeritud, käesoleva töö raamidesse ei mahtunud. Probleemide olulisuse ja ühendasutuse loomise kui probleemilahenduse mõjude hindamisel võeti aluseks raporti põhiosas tehtud analüüs. Allolevas tabelis on sinisega märgitud need kohad, kus raporti põhitekstiga võrreldes on toimunud oluline sisuline muudatus. Tabel 12. Probleemid ja nende olulisus (stsenaarium 3) Nr Probleem Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus olulisus 0-10 0-100% 1 Järelevalve, 3 7% Huvikonflikti all mõistetakse käesolevas analüüsis pigem rollikonflikti loamenetlused ning ehk olukorda, kus institutsioon ja selle töötajad võivad erinevaid infrastruktuuri ülesandeid täites olla rollides, mille eesmärgid on teatud juhtudel hooldamine ja vastandlikud. haldamine ühes Fookusgrupiintervjuu kohaselt on konfliktsed rollid järelevalve ja asutuses võib tekitada loamenetluste funktsioonide täitmisel pigem teoreetiline probleem, huvikonflikte. mis praktikas esile ei kerki. Kõigi funktsioonide taustal on üldisem riiklik huvi nende funktsioonide elluviimiseks ning eri rollides teostatakse ikkagi tegevusi riigi huvides. Ka teoreetiliste riskide maandamiseks on olemas vahendid (võimalus ettekirjutusi või loa andmata jätmist vaidlustada ja vaide otsuseid edasi kaevata). Rollikonflikti realiseerumise riski on võimalik ühe organisatsiooni sees töökorralduslikult vähendada, tagades nt erinevate funktsioonide täitjate sõltumatuse üksteisest, ning seda on mitmes asutuses (nt MTA) ka tehtud. Seega ei ole tegemist väga suure probleemiga. VA peadirektor jäi selles punktis eriseisukohale, leides, et tegemist on olulise probleemiga, mille olulisuse hinnang peaks olema suurem kui 3. 2 Järelevalve ja 2 5% Ühtse kontaktpunkti tekkimine muudaks klientide suhtlust loamenetlused neljas transpordivaldkonna haldusala asutustega eeldatavalt mugavmaks, erinevas kuid segadus klientide jaoks ei saa olla väga suur. Pole usutav, et transpordivaldkonna paljudel inimestel on jäänud mõni luba taotlemata selle pärast, et asutuses on (eriti uute) nad ei teadnud, kust seda taotleda. Transpordivaldkonnas juba klientide jaoks segane. tegutsevate isikute jaoks on süsteemid modaalsuste lõikes välja kujunenud ning segadust, kuhu asutusse pöörduda, pole. 53 Nr Probleem Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus olulisus 0-10 0-100% Mõningane kliendikogemuse paranemine on asutuste ühendamisel siiski võimalik. Kuigi üldisemat segadust klientide jaoks pole, siis võib siiski olla, et nö „inimesel tänavalt“ on jäänud mõnest talle silma jäänud ohtlikust olukorrast asutused teavitamata selle tõttu, et ta ei ole teadnud, kuhu oma tähelepanekuga pöörduda. Kui selline elanikkonnalt kogutud info on oluline sisend järelevalvetegevustesse, siis tõstab see probleemi olulisust. Samas – info edastamiseks mõeldud kontaktkanaleid, mis inimese tähelepanu eest võistlevad, on mitmeid (nt on Eesti inimesi lasteaiast saadik treenitud helistama telefonile 112) ning selline olukord jätkub ka tulevikus (isegi kui transpordivaldkonnas teavituskanalid konsolideeritakse). Enamgi veel – valdav osa ohuintsidentide teavitamistest tuleb transpordi operaatorteenuse pakkujatelt, kelle jaoks valdkondlikult erinevad teavituskanalid mingit segadust ei tekita. Seega ei saa olla tegemist väga olulise probleemiga. 3 IT arendamine ja 7 16% Kulukokkuhoid on transpordivaldkonna asutuste reformi üks haldamine neljas taotletavatest eesmärkidest. Liidetavate asutuste tugiteenused on asutuses on kulukam, juba täna konsolideeritud (personaliarvestust, kui ühes. raamatupidamisteenust pakub asutustele RTK juba praegu tsentraliseeritult ja LA ning TTJA IT tuge pakub MKM). Seega ei saa tugiteenused üldisemalt olla väga raiskavalt üles ehitatud. Suuremat pikaajalist kokkuhoidu ja efektiivsuse kasvu on oodata IT- süsteemide arendamise ja hooldamisega seotud kulude optimeerimisest. Praegu vaatavad asutused oma IT vajadusi eraldi (VA ja MTA iseseisvalt, LA ja TTJA MKM arendusmeeskonna toel). Kuna IT planeerimise protsess on pikk ning muutmise vajadused sageli kiireloomulised, siis vaatamata headele kavatsustele on asutuste üleseid IT arendusi vähe. Kokkuvõttes tähendab see, et IT arendamise ja haldamise madal efektiivsus on oluline probleem. 4 Järelevalve 4 9% See probleem mõjutab transpordipoliitika eesmärkide saavutamist, kontseptsioon on kuid mitte väga olulise määral. Järelevalve ja loamenetluste asutuseti erinev. ühetaolisem käsitlus võimaldab küll teoreetiliselt protsesse rohkem standardiseerida ning teenuste kvaliteeti parandada, kuid praktikas ei ole praegune olukord olulisi probleeme tekitanud. Samuti pole päris selge, kui suuremahuline ühtlustamine üldse võimalik on. 5 Infrastruktuuri ja 7 16% Tehnoloogia areneb transpordi valdkonnas kiiresti. Uued riist- ja ühistranspordi tarkvaralised lahendused (sh nt suurandmetel põhinev liikluse planeerimine ei toimu planeerimine, droonid, nutikad transpordikoridorid) eeldavad modaalsuste üleselt. võimekust neid liikuvuse korraldamisel paindlikult ja ohutult kasutusele võtta. Modaalsuste ülesus (nii infrastruktuuri kui ühistranspordi planeerimisel) on seejuures oluliseks märksõnaks, mille tähtsust on rõhutanud ka MKM kui transpordipoliitika kujundaja. Seega on tegemist olulise probleemiga. 6 Asutuste vahel on 7 16% Tegemist on vaatamata oma tehnilisele kõlale ühe olulisema eelarveliste vahendite probleemiga – osade valdkondade (LA) tegevus on olnud aastaid ümberjagamine alarahastatud ning senini ei ole õnnestunud nende eelarvet keerukas. suurendada. Alarahastatus võib kaasa tuua arvestatavaid tagasilööke transpordipoliitika rakendamisel (nt tegeleb lennujaamade järelevalvega praegu vaid üks spetsialist ning tema lahkumine võib kaasa tuua Tallinna Lennujaama ajutise sulgemise). Tegemist on olulise probleemiga. 7 Tugeva merendus- ja 4 9% Reformide läbiviimisel on oht, et kõik töötajad ei lähe reformiga lennundusidentiteediga kaasa. Kui lahkujate hulk on suur, siis võib see kujuneda oluliseks töötajad võivad pettuda probleemiks. Asutuste liitumise aastal ei ole ebatavaline reformis, mille tööjõuvoolavuse tõus poolteist kuni kaks korda. 54 Nr Probleem Probleemi Olulisuse hinnangu põhjendus olulisus 0-10 0-100% tulemusena see Riski maandava tegevusena on kõik asutused reformi identiteet lahustub väljatöötamisse kaasatud. Töötatakse selle nimel, et lõplikust (neist saavad lahendusest tulenevad võidud oleks sellised, et need oleks „tavalised“ töötajatele mõistetavad ja kaaluksid üles sentimentaalse väärtusega transpordiametnikud). kaotusi. Eeldatavalt on võimalik valdavale osale mõjutatutest reformi positiivne pool ära selgitada, kuid lahkujaid kindlasti on. 8 Väiksemad asutused (ja 0 0% Kuna ümberkorralduste üheks eesmärgiks on muuhulgas nende tegevused) väiksematele ja alarahastatud asutustele (Lennuamet) ressursse võivad suure asutuse juurde anda, siis oleks sellise olukorra tekkimine oluline probleem. sees saada senisest Samas on selle realiseerumine täielikult reformi läbiviija kontrolli all vähem tähelepanu. ja reformi elluviija peaks seda võimalikku probleemi kindlasti silmas pidama. Kuna reformija saab seda probleemi otseselt vältida, on selle probleemi olulisuse hindeks null. 9 Järelevalve lahutamine 4 9% Praegu on neljast ühendatavast asutusest kolmes kasutusel loamenetlustest (või järelevalve mudel, kus lube menetlevad ametnikud teostavad ka järelevalve ja järelevalvet. Seega puudutab probleem valdavat osa ühendatavatest loamenetluste asutustest. Samas tegeleb asutustes järelevalvega suhteliselt väike lahutamine osa personalist, mistõttu puudutab probleem väikest osa infrastruktuuri töötajatest. Teisalt on muudatuse potentsiaalne negatiivne mõju haldusest, hooldusest ja pikaajaline, topelt töötajaid ja kompetentsi on vaja pidevalt. planeerimisest) võib Kokkuvõttes on tegemist veidi alla keskmise olulisusega kaasa tuua probleemiga. kuluefektiivsuse vähenemise. Praegu mõlemat teenust osutavat ametnikku ei saa jagada kahe asutuse vahel. 10 Suure rakendustasandi 4 9% Selle riski realiseerumine oleks oluline probleem, kuna takistaks asutuse teke nihutab ministeeriumil transpordivaldkonnas plaanide elluviimist. Samas jõudude tasakaalu leidsid ministeeriumi esindajad, et poliitikakujundaja siiski suudab ministeeriumi ja oma soovid rakendusasutustele enamasti selgeks teha ning rakendusasutuste vahel hoolitseda ka selle eest, et need ellu viiakse. Kokkuvõttes on nii, et ministeeriumi tegemist veidi alla keskmise olulisusega probleemiga. tasandil on keerulisem rakendustasandi tegevust juhtida. Sisuline valdkonna juhtimine liigub ministeeriumist (osaliselt) rakendustasandile. 11 Reformi läbiviimisega 2 5% Ühekordsed kulud kaasnevad reformiga kindlasti. Tõenäoliselt on kaasnevad ühekordsed tegemist arvestatavate kuludega, kuigi kulude hinnanguline suurus kulu. Need sisaldavad pole praegu veel teada. Võrdluseks toodi nt Haridus- ja reformi ühekordset teadusministeeriumi nelja asutuse (Archimedes, Innove, HITSA, rahalist maksumust ja ENTK) tegevuste konsolideerimise maksumus, mis esialgsete ajutist segadust arvutuste kohaselt on 240 000 eurot. TTJA ja TKA liitmise organisatsioonide töös. ühekordsed kulud (ilma ITta) olid 45 000 eurot. Haigekassa ja Töötukassa kavandatud nimevahetus – viimaste hinnangute kohaselt ca 350 tuhat eurot. Liitmise kulusid peeti kokkuvõttes siiski küllaltki tagasihoidliku kaaluga probleemiks, arvestades muuhulgas sellega, et tegemist on ühekordse kuluga. KOKKU 100% 55 Ühendasutuse loomise kui eelpool kirjeldatud probleemide lahenduse mõjuhinnangud (skaalal miinus kahest kaheni) on toodud alljärgnevas tabelis. Sinine tähistab stsenaariumi S3 hinnanguid, punane aga stsenaariumi S3 arutelude käigus välja pakutud muudatusi stsenaariumidele S1 ja S2 antud hinnangutele. Tabel 13. Mõju suurused (stsenaariumid S1, S2 ja S3) Nr Probleem Olulisuse Mõju suurus Koondhinne kaal S1 S2 S3 S1 S2 S3 Probleemid, mida muudatustega lahendada püütakse 1 Järelevalve, loamenetlused ning infrastruktuuri hooldamine ja haldamine 7% 2 1 0 0,14 0,07 0,00 ühes asutuses võib tekitada huvikonflikte. 2 Järelevalve ja loamenetlused neljas erinevas transpordivaldkonna asutuses on (eriti uute) 5% -0,5 1 1,5 -0,02 0,05 0,07 klientide jaoks segane. 3 IT arendamine ja haldamine neljas asutuses 16% 0 0,5 1,5 0,00 0,08 0,24 on kulukam, kui ühes 4 Järelevalve kontseptsioon on asutuseti 9% 0,5 0,5 0,5 0,05 0,05 0,05 erinev. 5 Infrastruktuuri ja ühistranspordi 16% 0 0 2 0,00 0,00 0,32 planeerimine ei toimu modaalsuste üleselt. 6 Asutuste vahel on eelarveliste vahendite 16% -0,5 0,5 1,5 -0,08 0,08 0,24 ümberjagamine keerukas. Probleemid, mis muudatuste tõttu juurde tekivad 7 Tugeva merendus- ja lennundusidentiteediga töötajad võivad pettuda reformis, mille 9% -2 -2 -2 -0,18 -0,18 -0,18 tulemusena see identiteet lahustub (neist saavad „tavalised“ transpordiametnikud). 8 Väiksemad asutused (ja nende tegevused) võivad suure asutuse sees saada senisest 0% -2 -2 -2 0,00 0,00 0,00 vähem tähelepanu. 9 Järelevalve lahutamine loamenetlustest (või järelevalve ja loamenetluste lahutamine infrastruktuuri haldusest, hooldusest ja planeerimisest) võib kaasa tuua 9% -2 -2 0 -0,18 -0,18 0,00 kuluefektiivsuse vähenemise. Praegu mõlemat teenust osutavat ametnikku ei saa jagada kahe asutuse vahel. 10 Suure rakendustasandi asutuse teke nihutab jõudude tasakaalu ministeeriumi ja rakendusasutuste vahel nii, et ministeeriumi tasandil on keerulisem rakendustasandi 9% 0 -1 -2 0,00 -0,09 -0,18 tegevust juhtida. Sisuline valdkonna juhtimine liigub ministeeriumist (osaliselt) rakendustasandile. 11 Reformi läbiviimisega kaasnevad ühekordsed kulu. Need sisaldavad reformi ühekordset 5% -1 -2 -2 -0,05 -0,09 -0,09 rahalist maksumust ja ajutist segadust organisatsioonide töös. KOKKU 100% - 0,33 - 0,23 0,45 Kuigi kolme stsenaariumi koondanalüüsis muutusid S2 ja S1 negatiivsed tulemused veidi väiksemaks (vrdl S1 varasem koondhinnang oli -0,41 ning S2l -0,29), siis on mõlema tulemus ikkagi negatiivne ja järeldus nende osas ei muutu. S3 on aga väikese positiivse tulemusega, mis näitab, et S3 järgi reformi tegemisel on oodata praeguse olukorraga võrreldes mõningast võitu. Peamised positiivsed mõjurid, mis reformi tegemist õigustavad on: 1) modaalsuste ülene planeerimise võimalus, 2) IT halduse ja arenduse koondamine 56 ühtsesse süsteemi ja 3) eelarve ümberjagamise ja optimeerimise võimalus asutuste vahel. Suuremad negatiivsed mõjud S3 korral on võimalik töötajate voolavuse kasv ja ministeeriumi ning rakendusasutuse rollijaotuse muutumine. Negatiivsed mõjud on kokkuvõttes väiksemad, kui oodatavad positiivsed mõjud. Multikriteeriumanalüüsis jäi VA peadirektor ühe probleemi olulisuse osas eriarvamusele, hinnates, et probleem 1 peaks olema suurema kaaluga, kui praegu arvesse võetud. Probleemi olulisuse hinde muutmisel stsenaariumi S3 koondhindele mõju ei oleks, kuna järelevalve ja loamenetluste korralduses (just rollikonflikti silmas pidades) see stsenaarium olulist muutust kaasa ei too. S1 ja S2 tulemus jäävad negatiivseks ka juhul, kui probleemi olulisus oleks saanud maksimaalse hinnangu (10 punkti). Järelevalve ja loamenetluste lahutamise tulemusena tekkiva kuluefektiivsuse vähenemise mõju suuruse hinnanguks jäi multikriteeriumanalüüsi fookusgrupis null. Samas on raudteega seotud teenuste osutamine praeguseks juba osaliselt läbipõimunud TTJA ehitusosakonna töötajate tööülesannetega, mistõttu võib selle sünergia ära kaotamisest tekkida sama kompetentsiga inimeste dubleerimine TTJAs ja transpordiametis. Kuigi see puudutab suhteliselt väikest hulka inimesi (arvestades asutuste konsolideerimise kogu mahtu), mängisime läbi ka olukorra, kus mõju suurus oleks stsenaariumis S3 -0,5. Selline muudatus vähendab veidi S3 positiivset tulemust, kuid ei muuda lõppjäreldust. Kokkuvõttes on ühe modaalsuste ülese transpordiasutuse loomine eelistatud lahendus võrreldes praegusega. Selleks, et reformi positiivsed mõjud realiseeruksid, tuleks reformi käigus määrata nende mõõtmiseks indikaatorid ja neid mõjusid spetsiaalselt seirata. Käesolevas töös ei analüüsitud kõiki ühendasutusse koondatavaid teenuseid, seetõttu pole välistatud, et kõiki teenuseid ei ole võimalik kokku koondada. Raporti põhiosas juba rääkisime sellest, et tarbija õiguste kaitse ja raudtee infrastruktuuri kasutustasude määramine peavad olema lahus. Olukorras, kus kõik asutused koondatakse kokku võivad tekkida täiendavad probleemid – näiteks ei tohi raudtee ohutusasutuse (praegu TTJA raudtee üksus) organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess sõltuda ühestki raudtee-ettevõtjast, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, taotlejast ega hankeüksusest43. Kui ühendasutus peaks hakkama tegelema ka raudteevedude (reisijavedu raudteel) hankimisega, siis võib see olla eelpool viidatuga vastuolus. Käesolev analüüs ei uuringud ühendasutusse koondatavaid funktsioone piisava täpsusega, et sellistele küsimustele täpsemalt vastata, kuid ühendamise käigus tuleb neile kindlasti tähelepanu pöörata. Tabel 14. Mõju suuruse põhjendused (stsenaariumid S1, S2 ja S3) Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus S1 S2 S3 1 Järelevalve, 2 1 0 S1: Järelevalve eraldamine loamenetlustest väldib loamenetlused ning potentsiaalset huvi/rollikonflikti, kui need kaks protsessi infrastruktuuri lahutatakse erinevatesse asutustesse. See stsenaarium aga ei hooldamine ja lahenda potentsiaalset konflikti loamenetluste ja haldamine ühes infrastruktuuri haldamises vahel (nt ehitusload ja asutuses võib tekitada infrastruktuuri haldamine MAs). huvikonflikte. S2: Järelevalve ja loamenetluste eraldamisel infrastruktuuri haldamisest ja hooldamisest on väiksem mõju, kui stsenaariumis S1, sest järelevalve ja loamenetlused jäävad samasse asutusse. Siiski väheneb huvikonflikti võimalus infrastruktuuri haldamise ja hooldamisel vahel. 43 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/49/EÜ, Art 16 lg 1 57 Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus S1 S2 S3 S3: Mõju huvikonfliktidele pole, kuna kõik funktsioonid on samas asutuses. 2 Järelevalve ja -0,5 1 1,5 S1: Järelevalve konsolideeritakse, aga lube menetletakse ikkagi loamenetlused neljas eraldi asutustes. Pigem muutub olukord kliendi jaoks erinevas segasemaks, sest lisaks eraldi lube jagavatele asutustele tekib transpordivaldkonna lisaasutus, mis teostab järelevalvet. asutuses on (eriti uute) S2: Järelevalve ja lubade menetlus on ühes asutuses, tekib üks klientide jaoks segane. kontaktpunkt, kuhu inimene saab pöörduda. Samas jäävad riigis alles teised kontaktpunktid ohtlikest olukordadest teatamiseks (nt 112). S3: Mõju veidi suurem kui S2s, kuna nii infrastruktuuri planeerimine ja haldamine, lubade menetlus kui järelevalve tegevused toimuvad ühest kohast. Ohuintsidentidest teavitamine toimub transpordivaldkonna sees ühe kanali kaudu. Siiski jäävad alles ka teised kontaktpunktid (nt 112). 3 IT arendamine ja 0 0,5 1,5 S1: Järelevalve IT süsteemide arendamise koondamisest oleks haldamine neljas väike kokkuhoid, kuid loamenetlused ja infrastruktuuri asutuses on kulukam, haldamine ja planeerimine jääks endiselt eraldi asutustesse. kui ühes. S2: Nii järelevalve kui loamenetlus tõstetakse kokku ühte asutusse. See loob võimalused infosüsteemide arenduse ühtsemaks planeerimiseks ja efektiivsuse kasvuks. Siiski tuleb tähele panna, et selle kokkuhoiu saavutamiseks tuleb teha suuri investeeringuid. Näiteks TJA ja TA liitumisel pandi tarbijakaitse infosüsteem kokku JVIS-sega (menetluskeskkondade ja e-teeninduste ühendamine), mille arenduse maksumus oli MKM-i intervjuu kohaselt ca 240 000 eurot. Stsenaariumil on mõningane mõju, aga ainult asutuste funktsioonide kuhugi kokku tõstmine kogu probleemi ei lahenda, vajalik on selle funktsiooni sihiteadlik arendamine. S3: IT optimeerimise võimalus on suurem kui stsenaariumis S2, kuna asutusi on üks ja IT süsteemide haldamine ja administreerimine on ühes kohas. Samas ei ole kõigi valdkondade vajadused ühesugused, seega jääb alles ka erilahenduste vajadus. Lisaks sellele on muutused on keerukad ja võidud raskesti prognoositavad. 4 Järelevalve 0,5 0,5 0,5 S1: Järelevalve viimine eraldi asutusse võimaldaks järelevalve kontseptsioon on põhimõtteid ühtlustada. Eeldatavalt ei tähenda see siiski seda, asutuseti erinev. et valdkondlikud eripärad kaovad ning erinevused modaaluste lõikes siiski mingil määral säilivad. S2: Mõju sama, mis stsenaariumis 1 S3: Mõju sama, mis stsenaariumis 1 5 Infrastruktuuri ja 0 0 2 S1: Mõju pole ühistranspordi S2: Mõju pole planeerimine ei toimu S3: Potentsiaalne mõju on suur. Vaatamata sellele, et modaalsuste üleselt. ühistranspordi planeerimine on juba praegu MAs (sh parvlaevade graafikud ja regionaallennundus) ning teised asutused selle teemaga ei tegele, nähti mõju selles, et kõikidest asutustest koondatakse kokku valdkonnaspetsiifilised kompetentsid laiemalt. Nende teadmiste koondamine ja kasutamine uuenduslike integreeritud liikuvuslahenduste väljatöötamiseks on oluline lisandväärtus. 58 Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus S1 S2 S3 6 Asutuste vahel on -0,5 0,5 1,5 S1: Järelevalve osa välja tõstmine eraldi asutusse arvestatavaid eelarveliste vahendite ümberjagamise võimalusi ei tekita, pigem vastupidi – tänasega ümberjagamine võrreldes jäävad kõik asutused alles, aga on lihtsalt järelevalve keerukas. võrra väiksemad. See tähendaks, et nt Lennuameti käsutuses oleks veel vähem vahendeid kui täna. S2: Kui koondada nii järelevalve kui loamenetlused ühte asutusse, kujuneks selle koondeelarve eeldatavalt suuremaks, kui stsenaariumis S1. Kui ümberjagamise võimalust nähakse eeskätt teehoolduse vahendite võimalike ülejääkide kasutamises muude tegevuse finantseerimiseks, siis oleks mõju ikkagi väga väike. S3: Ümberjagamine on lihtsam kui praegu ning stsenaariumites S1 ja S2, kuid jääb siiski ühendasutuse sisene konkurents eelarvelistele vahenditele. 7 Tugeva merendus- ja -2 -2 -2 S1: Järelevalve osa välja viimisel praegustest asutustest lennundusidentiteedig mõjutab see eeskätt neid töötajaid, kes tegelevad a töötajad võivad järelevalvega ning peavad sellega tegelema hakkama uues pettuda reformis, mille ühendasutuses. Samas on mõju ka teistele töötajatele, kelle tulemusena see kolleegid lahkuvad ja kes ei pruugi sellise olukorraga rahul identiteet lahustub olla. (neist saavad S2: Kogu Lennuamet ja suur osa VAst hakkavad tööle uues „tavalised“ ühtses järelevalve ja loamenetluste asutuses. Kuigi transpordiametnikud). teoreetiliselt oleks mõjutatud inimeste hulk selle stsenaariumi puhul suurem, arvasid eksperdid, et eeldatavalt on tööjõu töötajate lahkumisele mõlema reformi puhul suurusjärguliselt sama. S3: Kõik hakkavad tööle uues ühendasutuses. Mõjutatud inimeste hulk võiks esmapilgul olla jällegi suurem kui stsenaariumis S1 või S2, aga tegelikult kaob juba S2 korral LA ära ja suur osa VA jagatakse mitme asutuse vahel, mistõttu mõju on eeldatavalt sama suur, kui S2s. 8 Väiksemad asutused -2 -2 -2 Mõju on kõikides stsenaariumites ühevõrra võimalik, kuna (ja nende tegevused) toimub modaalsuste ülene asutuste liitmine (NB! Selle võivad suure asutuse probleemi olulisus hinnati 0-ks, sest selle tekkimist ei peetud sees saada senisest reaalseks). vähem tähelepanu. 9 Järelevalve lahutamine -2 -2 0 S1: Järelevalve ja loamenetluse koondkulud suure loamenetlustest (või tõenäosusega suurenevad. järelevalve ja S2: Kui järelevalve ja loamenetlused jäävad kokku, aga loamenetluste eraldatakse infrastruktuuri haldusest, hooldusest ja lahutamine planeerimisest, siis enamik võimalikke dubleerimiskohti (need infrastruktuuri mis tekiks, stsenaariumis S1), jäävad ära, kuid teised haldusest, hooldusest (infrastruktuuri haldus ja loamenetlused) tulevad juurde. ja planeerimisest) võib Kokkuvõttes hinnati S1 ja S2 mõjud ligilähedaselt kaasa tuua samasuguseks. kuluefektiivsuse Suurusjärgu tajumiseks - praegu tegeleb järelevalvega ca 40 vähenemise. Praegu inimest (MAs neist 24). Kui väljapool MAd olev järelevalve mõlemat teenust tuleks täielikult dubleerida, siis oleks vaja juurde 16 inimest. osutavat ametnikku ei Kui nt 1/3 ulatuses, siis ca 5 inimest juurde (2000 eurose saa jagada kahe kuupalga inimese aastane maksumus ca 32 tuhat eurot). asutuse vahel. S3: Fookusgrupi hinnangul mõju ei ole, kuna kõik teenused koondatakse ühte asutusse. Samas võib siiski tekkida probleeme TTJAs, kus praeguseks on osa raudtee valdkonna teenustest integreeritud ehituse osakonnaga. Seega peaks 59 Nr Mõju kirjeldus Mõju suurus Põhjendus S1 S2 S3 sellest mingi dubleerimine siiski tekkima (seda käsitleti eraldi selle peatüki tekstiosas). 10 Suure rakendustasandi 0 -1 -2 S1: Selles stsenaariumis tekkiv järelevalveasutus on küllaltki asutuse teke nihutab väike ja jäävad alles kõik senised asutused. Seega arvestatavat jõudude tasakaalu muutust poliitika kujundamise ja rakendamise tasandi ministeeriumi ja rollijaotuses ei teki. rakendusasutuste S2: Suur osa asutuste praegustest funktsioonidest koondub vahel nii, et ühte asutusse. Eeldatavalt mõjutab see mingil määral ka ministeeriumi tasandil rollide jaotust ministeeriumi ja rakendustasandi vahel, kuid on keerulisem olulised küsimused nagu nt liikuvuse planeerimine ja rakendustasandi infrastruktuuri haldus jäävad ikkagi eraldi. tegevust juhtida. Sisuline valdkonna S3: Tekib üks suur asutus, mõju on suurim. juhtimine liigub ministeeriumist (osaliselt) rakendustasandile. 11 Reformi läbiviimisega -1 -2 -2 S1: Ümberkorraldused on väiksemad, eeldatavalt on ka kaasnevad ühekordsed ühendamise kulud selle võrra väiksemad, kui S1s või S2s. kulu. Need sisaldavad Järelevalvega tegelevate inimeste arv võrreldes nelja asutuse reformi ühekordset töötajate koondarvuga on väike (ca 40 inimest). Selline reform rahalist maksumust ja jätab enamuse asutuste töötajatest puutumata. ajutist segadust S2: Ümberkorraldused on suuremad ja reformiga kaasnevad organisatsioonide kulud on seetõttu suuremad, kui S1s. Kuna reform puudutab töös. arvestatavat osa töötajates (rohkem kui kolmesadat inimest), siis on sellel paratamatult mõju ka sellele osale organisatsioonist, mis jääb ühendasutusse kokku koondamata. S3: Kui ühendada ühte asutusse loamenetlused ja järelevalve S2s, siis mõjutab see ca kolmesadat inimest, mis tähendab, et ka teist poolt tuleb suures ulatuses ümber korraldada. Seetõttu pole suurt vahet S2 ja S3 reorganiseerimise ühekordsete kulude vahel. 60 Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise Kuupäev 04.02 .20 20 juriidili n e analüüs järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas KOKKUVÕTE 2019. aasta augustis tehti Vabariigi Valitsuse kabinetiotsusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks koostada 2020. a märtsiks transpordi planeerimise ja investeeringute valdkonna ühendameti ning transpordi järelevalve valdkonna ühendameti moodustamise analüüs. Vastavalt analüüsi tulemustele tuleb valmistada ette valdkonna konsolideerimine kahte ametisse, mis alustaksid ümberkorraldatud kujul tegevust 2021. aastaks. Sellega seoses telliti Advokaadibüroolt Eversheds Sutherland Ots & Co juriidili ne analüüs järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas vastavalt 9.12.2019 pakkumuskutsele lisatud lähteülesandele ( lisa 1 ). Käesoleva a nalüüsi raames käsitletakse täna neljas erinevas ametis – Maanteeamet (MA) , Veeteede (VA) , Lennuamet (LA) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet i transpordiosakon d ( TTJA) – olevate transpordi planeerimise ja järelevalvega seotud funktsioonide koondamist kahte asutusse, millest üks tegeleb planeerimise ja investeeringute ning teine järelevalvega. Täpsemad lähteülesande küsimused ja kokkuvõtlikud järeldused on esitatud järgnevalt. Millised järelevalve funktsioonid peavad olema eraldatud transpordi planeerimise ja investeeringute valdkonna ühendametist? Transpordivaldkonna ameti d täna täidavad mitut erinevat ülesannet , mida saab käsitleda järelevalvefunktsiooni teostamisena: r iiklik järelevalve selle üle, kas füüsilised ja juriidilised isikud täidavad seadustes ja nende alustel kehtestatud nõudeid ; e nnetav järelevalve ehk l ubade , litsentside jms andmine ning tunnust amine ja akrediteerimine (sh nt tüübikinnituste andmine ja juhiload) ; h aldusjärelevalve eraõiguslikke juriidiliste isikute üle, kes täidavad avalikke ülesandeid ning samuti teiste riigiasutuste tegevuse kontrollimine küsimustes, kus kontrollija teeb riiklikku järelevalvet . Järelevalve funktsioonide ga on tihedalt seatud ka: r egistrite pidamine ; e rinevatele tegevustele kooskõlastuste andmine . Riigisisesed nõuded Põhiseaduse järgi on s eadusandjal avar otsustusruum asutuste ümberkorraldamisel ning riigi õiguslikult ei teki probleeme täna neljas asutuses olevate järelevalvefunktsioonide ühendami sel ühte asutusse . E i eksisteeri ka riigiõiguslikku käsku nende funktsioonide rangeks institutsionaalseks eraldamiseks planeeringute ja investeeringute ala l pädevast ametist . Soovita tav on erinevaid järelevalvefunktsioone ning nendega tihedalt seotud funktsioone mitte jagada erinevate asutuste vahel (nt lubade andmine ühes ja riiklik järelevalve lubade täitmise üle teises asutuses , lennunduse valdkonnas keelab seda teatud küsimustes ka EL õigus ). EL õigus Ka EL õigus annab liikmesriigile suure vabaduse küsimuses, kuidas korraldada haldusorganisatsioon transpordi järelevalve valdkonnas. Ennekõike peetakse oluliseks piisavate ressursside eraldamist ning sõltumatust järelevalv e all olevatest isikutest. Siiski peab ümberkorralduste tegemisel silmas pidama : Määruse (EÜ) nr 300/200 8 art 9 keelab jagada vastutuse selles määruses sätestatud põhistandardite rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest mitme asutuse vahel. Praegu täidab seda ülesannet LA. Täna täidab TTJA raudteevaldkonnas muu hulgas läbilaskevõime jaotusorgani ülesan deid . See ülesanne ei saa olla ühes asutuses rongireisijate õiguste tagamise järelevalve ülesandega, mistõttu on raudteeliikluse puhul antud järelevalve reisijate õiguste tagamise üle MA-le, kuigi reeglina teostab seda TTJA . Kui transpordivaldkonna halduskorralduse reform i hõlmataks ülesandeid, mis täna on Konkurentsiametil või ministeeriumi tasemel, võib olla vajalik arvestada täiendavate EL õigusest tulenevate nõuetega. Millised on potentsiaalsed juriidilised vastuolud, mis võivad tekkida käsitletavate asutuste järelevalve funktsioonide ühendamise järgselt? Kaardistada riskikohad võimalike huvide konflikti tekkimiseks (sh olemasolevad). Täiendav selgitus: tulenevalt asjaolust, et Veeteede Amet ja Maanteeamet on taristute omanikud või valdajad ning samas teostavad järelevalvet taristute haldajate üle, siis kas eelneva analüüsi kontekstis võib pakutud lahenduses seisneda juriidiline risk? Kuidas vastavaid riske maandada? Lähteülesandes kirjeldatud 2-asutuse - lahendus ehk p elgalt erinevate transpordivaldkonna järelevalvefunktsioonide ühendamine ühte asutusse ei tekita analüüsis käsitletud õigusnormide ja -põhimõtete valguses probleeme. Olukorras, kus transpordi planeerimise ja investeeringute valdkon d ning transpordi järelevalve valdkon d liidetaks e ühte asutusse, võivad aga lahenda mat a jääda mõningad täna eksisteerivad probleemid seoses asjaoluga , et mõnede taristuomanike ülesannete täitmise kontroll on nõrk (nt järelevalve tee d e seisundinõuete tagamise üle) . Nende probleemide lahendamiseks ei pea aga tingimata eraldama kontrolli- või järelevalveülesanded ühte ja taristu omamisega seotud ülesanded teise riigiasustusse. Ka transpordivaldkonnas ühe ameti loomise puhul võib järelevalvefunktsiooni täitmist parandada: ühendameti üle haldusjärelevalve teostamise pädevuse andmisega teisele asutusele seoses mõne taristuomaniku ülesande täitmisega ; Eraldi struktuuriüksuse loomisega asutuse sees, andes talle vajadusel seaduse tasemel funktsionaalse sõltumatuse garantii ; Sisekontrolli meetmete rakendamisega; Täiendava ressursi lisamine järelevalve ülesannete teostamiseks (vastavalt Riigikontrolli soovitustele) . Analüüsi fookus ja meetod Vastavalt lähteülesandele käsitletakse käesoleva a nalüüsi raames täna neljas erinevas ametis olevate transpordi planeerimise ja järelevalvega seotud funktsioonide koondamist kahte asutusse , millest üks tegeleb planeerimise ja investeeringute ning teine järelevalvega. Analüüsi fookuses on seega järelevalve ülesanded , mida täna neli transpordivaldkonna ametit täidavad. L ähteülesandes püsitatud küsimusi arvestades tuleb j uriidilis e analüüsi käigus : välja selgitada , milli ne on asutuste ümberkorraldamise õiguslik raamistik eesmärgiga tuvastada, kas eksisteerib juriidiline kohustus või juriidiline keeld mõne ülesande täitmise organisatsioonilise korralduse osas , sh keeld või kohustus mõnede ülesannete täitmine teineteisest lahutada . tuleb vaadata, kas on õigu spõhimõtetest või -normidest tulenevaid faktoreid, mis soodustavad ühte või teist lahendust täna MA -s, LA-s, VA-s ja TTJA-s olevate ülesannete osas , sh erinevate funktsioonide omavahelist ühilduvust . Ne ed faktorid ei pruugi rangelt ette kirjutada organisatsioonilist lahendust mõn e ülesande osas, ent nende järgmine on soovitatav, kuna need võivad aidata kaasa ülesande täitmise õiguspäraste lahendite saavutamisele . Juriidilise analüüsi käigus ei pruugi saada aga vastust küsimusele, mis oleks kõige ökonoomsem või juhtimiskorralduse ja organsatsiooni toimise seisukohalt kõige otstarbekam lahendus. Neile küsimustele vastuste leidmiseks tuleb kasutada teisi analüüsimeetodeid. Analüüs esitati tagasiside andmiseks MA- le , LA- le , VA- le ja TTJA- le. Ülevaade laekunud märkustest ning analüüsi koostajate vastused neile on toodud lisas nr 3. Transpordivaldkonna ametite järelevalvefunktsioonid Transpordivaldkonna ametid täna täidavad mitut erinevat ülesannet, mida saab käsitleda järelevalvefunktsiooni teostamisena: Riiklik järelevalve selle üle, kas füüsilised ja juriidilised isikud täidavad seadustes ja nende alustel kehtestatud nõudeid (nt LA järelevalve l ennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle , LennS § 60 1 ) ; Ennetav järelevalve ehk lubade, litsentside jms andmine ning tunnust amine ja akrediteerimine , sh nt tüübikinnituste andmine ja juhiload ( LS § 78 ja 98) Haldusjärelevalve eraõiguslikke juriidiliste isikute üle, kes täidavad avalikke ülesandeid ning samuti teiste riigiasutuste tegevuse kontrollimine küsimustes, kus kontrollija teeb riiklikku järelevalvet (nt t ehnonõuetele vastavuse kontrolli haldusjärelevalve , LS § 75). Järelevalvefunktsioonidega on tihedalt seatud ka: Registrite pidamine (nt Liiklusregister) ; Erinevatele tegevustele kooskõlastuste andmine (nt ilutulestiku kooskõlasta mine L A-ga, LMS § 35 lg 4). J ärelev alve funktsiooni organisatsioonilise korraldamise õiguslik raamistik Lähteülesandes toodud teemapüstitus est tulenevalt keskendub käesolev analüüs riigiõiguslikele põhimõtetele , mi da tuleb transpordivaldkonna järelevalvefunktsioone täitvate asutuste ümberkorraldamisel järgida . Samuti palutakse käesoleva analüüsi lähte ülesandes pöörata järgmistele aspektidele: kolmandate osapoolte huvide kaitse tagamise võimalused loamenetluse ning järelevalve ühendamisel ühte asutusse, olemasolevate kaebevõimaluste piisavus efektiivse järelevalvefunktsiooni teostamiseks. Eelnevast tulenevalt käsitletakse järgnevalt ühendamisplaane kõigepealt PS-st tulenevate isikute õiguste ning seejärel haldus- ja riigikorralduslike nõuete valguses. Kuna transpordivaldkon da reguleerib suures ulatuses EL õigus, tuleb analüüsida ka direktiivide ja määruste võimaliku mõju ametite korraldusele. Ametite ühendamise mõju f üüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste tagatusele Põhiõiguste kaitse Transpordivald konna ametite teostatav riiklik järelevalve ning l ubade, litsentside jms. andmise üle otsustamine sekkub isikute põhiõigustesse. Näiteks saab LA riikliku järelevalve toimingutena siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi (LennS § 6 0 2 lg 1 , KorS § 50). Riikliku järelevalve tulemusel võib LA panna isikule ettekirjutusega kohustusi ning kohaldada haldussunnivahendeid ( LennS § 60 3 , KorS § 28). Samuti on näiteks avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohool d e ja remon di tegevus ala tegutsemiseks nõutav tegevusluba (RdtS § 10 lg 1 p 4 ) , st kui TTJA keeldub vastava loa andmisest, ei tohi vastaval tegevusalal tegevust alustada . Tegutsemine tegevusloata valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav , on karistatav väärteona ning teatud juhtudel kuriteona (KarS § 372). Põhiõiguste piiramisel peavad riigiasutused järgima rida riigiõiguslikke põhimõtteid ja PS-i nõudeid. Esiteks tohib PS § 3 lg 1 järgi r iigivõimu teostada üksnes PS-i ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See tähendab ennekõike, et isikute põhiõigustesse tohib sekkuda üksnes siis, kui seaduses (või otsekohalduvas EL õigusaktis) on selleks olemas alus. Vabariigi Valitsus või minister võib määrusega seadusandja selgepiirilise volitusnormi raames seaduses ette nähtud põhiõiguste piiranguid täpsustada, ent ei tohi kehtestada uusi, seadusega katmata põhiõigustesse sekkumise võimalusi riigiasutuste jaoks. Seadus võib anda haldusorganile ka k aalutlusõigus e, st volitus e kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lg 1) . Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2) . Üks olulisimaid põhimõtteid, mida haldusorgan kaalumisel arvesse võtma peab, on seejuures proportsionaalsuse põhimõte, mis nõuab, et põhiõigusi riivav haldusakt või toiming peab olema taotletava eesmärgi suhtes sobilik, vajalik ja mõõdukas. Eelnimetatud põhimõtted puudutavad haldustegevuse sisulisi aspekte ja küsimusi, millistel juhtudel ning millises ulatuses võib riik põhiõigustesse sekkuda, sh järelevalve teostamisel või mingi majandustegevuse keelamise või lubamise otsustamisel. Näiteks kehtestab MSOS § 7 lg 1 p 1 loakohustuse laevaehituse ja -remondi ning laevade ümberehituse tegevusalal. Vastavatele tegevuslubadele kohaldatakse MSÜS-i. Seega võib VA kaaluda väljastatud tegevusloa kehtetuks tunnistamist üksnes MSÜS § 37 lõikes 2 või mõnes muus Riigikogu poolt vastuvõetud seaduses sätestatud alusel . Langetatud otsus peab olema proportsionaalne, nt peab reeglina vastava rikkumi sega kaasnev kahju avalikule huvile või mulle õigushüvele olema kaalukam kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise negatiivne mõju isiku õigustele. Halduse seaduslikkuse, proportsionaalsuse jms haldustegevuse sisulisi aspekte reguleerivad riigiõiguslikud põhimõtted kehtivad seejuures sõltumata asjaolust, millisele konkreetsele riigiasutusele või -organile on põhiõiguste piiranguid kaasa toova ülesande täitmine usaldatud. Nt kui juhi lubade väljastami se ülesanne antaks Politsei ja Piirivalveametile, seoksid seda asutust samad põhimõtted täpselt samas ulatuses. Riik tervikuna on põhiõiguste ja vabaduste adressaat, kellel on ko hustus käituda ning võimalus oma võimu rakendada vaid PS-ga kooskõlas. Sellest kohustusest ei saa riik vabaneda oma pädevat asutust või oma tegutsemisvormi muutes, muu hulgas ka mitte eraõiguslike tegutsemisvormide korral ega avaliku võimu volitusi eraisikule delegeerides . Järelikult ei mõjuta seadusandja otsus, millisele riigiasutusele anda transpordivaldkonnas järelevalvefunktsioon, isikute põhiõiguste kaitstust, sh ei evi sellele ka kõnealuse funktsiooni ühendamine ühte asutusse negatiivset mõju. Õigus kohtulikule kaitsele PS § 15 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See tähendab mh, et „ Õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhetes avaliku võimu kandja poolt.“ LA, M A , V A ja TTJA tegevuse osas saab igaüks, kes arvab, et tema õigusi on rikutud, esitada halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõikes 2 nimetatud kaebusi (nt tühistamis-, kohustamis- või keelamiskaebuse) samas seadustikus sätestatud korras ja tähtaegade jooksul. Transpordivaldkonna ühendameti loomine ei eelda muudatusi õigusaktides, mis kuidagi riivaks isikute PS §-st 15 tulenevaid õigusi. Ka ühendameti haldusaktid ja toimingud oleksid samamoodi halduskohtus vaidlustatavad. Seega ei mõjutaks transpor divaldkonna ametite ühendamine isikute õiguskaitse võimalusi. Riigi- ja halduskorralduslikud põhimõtted Haldus asutuse organisatsioonilise korralduse määratlemine on riigi suveräänne õigus, v.a EL õigusest tulenevad piirangud , mida käsitletakse lähemalt allpool . Halduskorralduse reeglite määratlemine on seotud riigi halduskultuuri, ajaloo jms faktoritega . PS reguleerib üksnes vähesel määral täitevvõimu organisatsioonilisi küsimusi. PS § 94 lg 1 sätestab, et valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel ministeeriumid. Peale selle reguleerib PS-s seoses haldusorganisatsiooniga ennekõike küsimust, kellele kuulub otsustuspädevus. Täitevvõimu asutuste korraldus on olulistes ja põhimõttelistes küsimustes Riigikogu pädevuses (PS § 3 lg 1 ja § 104 lg 2 p 8). Muus osas on Vabariigi Valitsusel võimude lahususe põhimõttest tulenevalt organisatsioonilistes küsimustes enesekorraldusõigus (PS § 4). Õigusteoorias d omineeriva seisukoha järgi tuleb seaduses selgelt määratleda isiku põhiõiguste piiramiseks õigustatud pädev haldusorgan ja tema õigused. M inisteeriumide valitsemisaladesse kuuluvate täidesaatva võimu asutuste olemasolu ja alluvuse o tsustamisel Riigikogu rolli v ähendamist piirab h alduse seaduslikkuse, õigusselguse, parlamentaarse kontrolli ja Riigikogus kõikide oluliste küsimuste otsustamise nõue . Ka Riigikohus on asunud oma praktikas seisukohale, et avaliku halduse seaduslikkuse nõud est tuleb haldusorgani p ädevus ja volitused määrata piisavalt selgelt seadusega. Seejuures ei tohi riigiasutuste pädevus olla umbmäärane ning kooskõlas õigusselguse põhimõttega võimaldama üksikisiku õiguste kaitse meelevaldse riigipoolse sekkumise eest . Riigikohus on võtnud seisukoha ka Riigikogu otsustusruumi ulatuse osas halduskorralduslike küsimuste lahendamisel ehk teisisõnu öeldes otsuste tegemisel selle kohta, milline asutus milliseid ülesandeid täitma peaks. Nimelt tulenevad Riigikohtu praktikast järgmised põhimõtted: seadusandjal on riigiasutuste süsteemi ülesehituse ja asutuste pädevuste ning volituste määramisel laialdane kaalutlusruum. Piiratud avalike vahendite tingimustes võib erinevate ülesannete organisatsioonilisele lahutamisele vastu rääkida säästliku ressursikasutuse nõue. PS mõtte kohaselt ei pea riik tagama võimuvolituste liigsest kontsentreerumisest tuleneda võivate kuritarvituste ärahoidmist mitte üksnes erinevate võimuharude vahelistes suhetes, vaid ka võimuharude sees. See puudutab aga ennekõike olukordi, kus võimuvolitused võimaldavad intensiivseid ning ulatuslikke põhiõiguste riiveid (nt olukorda, kus Kaitseväele riigi sõjaliseks kaitsmiseks ja sellise kaitse ettevalmistamiseks ette nähtud ülesannete täitmine on riigisiseselt ja rahuajal kombineeritud isikuandmete varjatud töötlemise volitusega ). Seadusandja peaks vältima dubleerivad või ebaselgelt piiritletud ülesanded , mis võivad tekitada pädevuskonflikte . Kui mõni õigusnorm nõuab teatud ülesannete funktsionaalset eristamist üksteisest ja nende ülesannete täitmist eriliigilistes menetlustes, ei järeldu sellest, et neid ülesandeid ei tohiks ühelgi juhul täita sama riigiasutus (nt võib Kaitsevägi täita nii riikliku järelevalve ehk korrakaitseülesandeid kui ka riigikaitseülesandeid). Eelnevast tulenevalt on transpordivaldkonna ühendamise otsustamine ilmselgelt Riigikogu pädevusega kaetud. Antud juhul ei ole põhjust rääkida ka võimuvolituste liigsest kontsentreerumisest: kuigi LA, MA, VA ja TTJA omavad ka haldus sunni kohaldamise volitus i , ei ole need niivõrd ulatuslikud, et nende kombineerimine kujutaks ennast ohtu demokraatialikule riigikorraldusele (nt võrdluses Kaitseväe või Kaitsepolitsei võimuvolitustega). Põhiseaduse järgi on seadusandjal avar otsustusruum asutuste ümberkorraldamisel ning riigiõiguslikult ei teki probleeme täna neljas asutuses olevate järelevalvefunktsioonide ühendamisel ühte asutusse. Ei eksisteeri ka riigiõiguslikku käsku nende funktsioonide rangeks institutsionaalseks eraldamiseks planeeringute ja investeeringute alal pädevast ametist. EL õigusest tulenevad nõuded transpordivaldkonna asutuste korraldusele Vaatamata eripädevus e puudumisele halduskorralduse osas avaldab EL mõnes valdkonnas tugevat mõju liikmesriikide asutuste korraldusele direktiivides ja määrustes sätestatud standardite kaudu. Transp ordivaldkonda reguleerib suur hulk EL õigusakte , mida LA, MA, VA ja TTJA vastavalt oma pädevuse le rakendavad. Selleks, et selgitada, milline mõju on EL õigusel transpordivaldkonna asutuste korraldusele , käsitleti käesoleva analüüsi raames direktiive ja määrusi: 1. milles on otsesõnu sätestatud kohustus luua või määrata „pädev asutus“ õigusaktist tulenevate nõuete täitmise kontrollimiseks või elluviimiseks ning 2. mille puhul on Eestis seadusega pädeva asutuse ülesanded pandud kas LA-le, TTJA-le, VA-le või MA-le. K ui EL õigusakti sätete s üksnes viidatakse pädevale vms asutusele ilma selle mõiste sisu avamata, ei hõlmatud seda käesoleva analüüsiga . Seega ei käsitletud analüüsi koostamise käigus ammendavalt kõiki EL õigusakt e , mille rakendamisega transpordivaldkonna asutused seotud on. See pole ka analüüsi eesmärgi saavutamiseks vajalik , kuna juhul, kui EL õigusakt ei ütle midagi pädeva asutuse kohta, on pädevate asutuste korraldus liikmesriigi otsustada. Täpsemalt hõlmas analüüs 40 direktiivi ja määrust (täpsem ülevaade analüüsi lisas 2) . Kohati sisaldasid need õigus aktid väga kaugeleulatuvaid nõudeid teatud funktsioone täitva asutuse korraldusele : D irektiiv i 2012/34/EL art 55 lg 1 sätestab, et nn reguleerivalt asutus on eraldiseisev asutus, mis on organisatsioonilise, funktsionaalse ja hierarhilise ülesehituse poolest ning otsuste tegemise seisukohast õiguslikult eraldiseisev ja sõltumatu teistest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest üksustest. Eestis on aga reguleeriva asutuse ülesanne viidatud artikli 2 . lõike alusel antud Konkurentsiametile. Nii laeva - , raudtee - kui lennuliikluse valdkonnas tuleb luua sõltumatu õnnetuste uurimisorgan. Nt sätestab määrus e (EL) nr 996/2010 art 4 , et l ennuõnnetuste uurimisorgan on oma tegevuses sõltumatu eelkõige lennundusasutustest, kes vastutavad lennukõlblikkuse, sertifitseerimise, lennutegevuse, hoolduse, litsentsimise, lennuliikluse juhtimise või lennuvälja käitamise eest, ja üldisemalt kõigist isikutest või üksustest, kelle huvid või missioon võiks olla vastuolus lennuõnnetuste uurimisorganile usaldatud ülesandega või mõjutada tema objektiivsust (lg 2) . Ohutusalase uurimise läbiviimisel ei küsi lennuõnnetuste uurimisorgan kelleltki juhiseid ega võta neid ka vastu ning tal on piiramatud volitused ohutusalaste uurimiste läbiviimisel (lg 3) . Lennu- , laeva ja raudteeõ nnetuste uurimis organi ülesandeid täidab Ohutusjuurdluse Keskus , mis on spetsiifilist ülesannet täitev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus . Ometi ei mõjuta eeltoodud 2 nõuet transpordivaldkonna ühendameti loomise kava eeldusel , et see ei kava puuduta Konkurentsiameti ja Ohutusjuurdluskeskusele pandud ülesandeid . Seoses täna LA-l, MA-l , TTJA-l ja VA-l lasuvate järelevalvefunktsioonide ümberkorraldamisega tuleb aga silmas pidada jä rgnevaid EL õigusaktidest tulevaid nõudeid: Määruse nr 300/200 8 art 9 keelab jagada vastutuse selles määruses sätestatud põhistandardite rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest mitme asutuse vahel. Praegu täidab seda ülesannet Lennuamet ( LennS § 7 lg 6) . Täna täidab TTJA muu hulgas läbilaskevõime jaotusorgani ülesan deid (RdtS § 63, direktiiv 2012/34/EL art 7a lg 3). See ülesanne ei saa olla ühes asutuses rongireisijate õiguste tagamise järelevalve ülesandega (määrus 1371/2007 art 30 lg 1), mistõttu on raudteeliikluse puhul antud järelevalve reisijate õiguste tagamise üle MA -le (RdtS § 71 lg 6) , kuigi reeglina teostab seda TTJA (vt nt Le nnS §-d 58 4 - 58 6 ) . S eadusandja t ei piira antud juhul muud EL-st tulenevate haldus korraldust puudutava d nõuded , kui ta korraldab ümber LA, VA, TTJA ja MA ülesannete jaotuse, eeldusel, et: ametite ümberstruktureerimisel asutuste vahel ümberpaigutatavate ülesannete ring piirdub nende ülesannetega, mis on täna antud MA-le, VA-le, LA-le ja TTJA-le ning ü lesanded jäävad VVS mõttes ameti tasandile ega liigu ministeeri umi pädevusse ning täna ministeerium i tasandil olevad ülesandeid ei anta ameti tasandile . Seda seetõttu, et analüüsitud EL õigusaktid ei kehtesta transpordivaldkonnas reeglina täpsemaid nõudeid ülesandeid täitvale asutusele. Juhtudel, kus kehtestatakse täpsemad nõuded pädeva asutuse osas , puudutavad need reeglina töötajate kvalifikatsiooninõudeid või piisava ressurssi olemasolu ning sõltumatust järelevalvealustest subjektidest . Veel tuleb täpsustatavalt märkida, et ülaltoodud eeldused ei tähenda seda , et ministeeriumi ja ametite tasandi vahel ülesannete liigutamine keelatud oleks. Küll aga peab sel juhul arvestama täiendavate nõuetega nagu nt peatselt rakenduv a direktiiv i (EL) 2016/798 art 16 l õikega 1 , mis sätestab, et riikliku ohutusasutuse töökorraldus, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki raudteeveo-ettevõtjast, taristuettevõtjast, taotlejast, tellijast ega avaliku teenuse osutamise hankelepingu sõlmijast. See ohutusasutus võib olla transpordiküsimuste eest vastutava riikliku ministeeriumi osakond, tingimusel et eelnimetatud sõltumatus on tagatud. J ärelevalve funktsioonide ühilduvus teiste funktsioonidega Teatavasti ei täida transpordivaldkonna asutused täna üksnes järelevalvefunktsioone . Ennekõike on MA-l ning VA-l on veel rida korraldavaid ülesandeid. Käesoleva analüüsi lähteülesandes püstitatud küsimuste valguses omab tähtust, et lisaks järelevalvefunktsioonile kuulub MA põ hiülesannete hulka ka riigiteede planeerimine , ehitamine ja korrashoid . VA põhiülesannete hulg as on ka tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel . Analüüsi lähteülesandes püstitatakse küsimus, m illised on potentsiaalsed juriidilised vastuolud, mis võivad tekkida käsitletavate asutuste järelevalve funktsioonide ühendamise järgselt ning palutakse k aardistada riskikohad võimalike huvide konflikti tekkimiseks (sh olemasolevad). Ühtlasi pani E esti Rakendusuuringute Keskus CentAR, kes viis paralleelselt läbi analüüsi transpordivaldkonna ametite ühendamise osas, i ntervjuude põhjal kokku kolm potentsiaalset huvikonflikti kaasust , mis edastati käesoleva analüüsi teostajatele . Eel nevaga seoses on vaja selgitada, et analüüsi lähteülesanne ei tegele antud küsimuses ilmselt huvide konfliktiga selle tavapärases mõistes, mis kirjeldab nt olukorda, kus otsuse tegija mõnes organisatsioonis saab teha otsuseid, mis mõjutavad tema erahuvisid (tüüpiline näide on olukord, kus ametisik peaks tegema otsuse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes, vt korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1). Seega käsitletakse järgnevalt probleeme, mis võivad tekkida seoses tõsiasjaga, et transpordivaldkonna ametite täidetavate erinevate ülesannete eesmärgid võivad teatud olukordades olla vastassuunalised . Stsenaarium A : t ranspordivaldkonna s luuakse 2 ametit Kui saab teoks lähteülesandes kirjeldatud plaan, et transpordiga seotud funktsioonid koonda takse kahte asutusse, millest üks tegeleb planeerimise ja investeeringute ning teine järelevalvega , siis on olemasoleva teabe põhjal keerukas tuvastada, millised õiguslik ud probleem id võiksid tekkida asutususte siseselt seoses võimalik u konf liktiga taristu omamisega seotud huvide ning riikliku järelevalve teostamise eesmärkide vahel . Antud stsenaar iumi jaoks on relevan tne kaasus, mille CentAR koostas seoses sellega, et TTJA täidab (raudtee)ohutusasutuse ülesandeid direktiivi 2016/798/EL tähenduses. Muuhulgas tähendab see seda, et transpordi osakonna töötajad tegelevad nii ohutustunnistuste (veoettevõtjatele) ja ohutuslubade (taristuettevõtjatele) väljaandmisega, kui ka järelevalve teostamisega muuhulgas selle üle, et ettevõtjad, kellele vastavad load/tunnistused on väljastatud, vastaksid nende andmise aluseks olevatele nõuetele. Nii loa/tunnistuse väljastamise kui hilisema järelevalvega tegeleb sama isik. Potentsiaal set huvide konflikt i võidakse näha selles, et kui loa/tunnistuse väljastamisel on tehtud ametnike poolt vigu (loa/tunnistuse on saanud keegi, kes ei vasta nõuetele), siis kui need järelevalve protsessis ilmnevad võib järelevalve teostajal olla teoreetiline huvi jätta need puudujäägid tähelepanuta, sest puudujäägid viitaks puudujääkidele ka tema enda töös. Asutuse tasemel ei ole tegemist huvide konfliktiga, sest haldusõiguse põhimõtetest tulenevalt on organil kes annab haldusaktina loa või tunnistuse , pädevus see luba ka kehtetuks tunnistada (vrd HMS 68 lg 2) . Kooskõlas selle põhimõttega on TTJA õigus tunnistada ohutusluba ja ohutustunnistus reguleeritud RdtS § 23 lõigetes 6 – 9 . Seega peab TTJA-l olema võimalus veenduda , et puuduvad alused ohutusloa või -tunnistuse kehtetu ks tunnistamiseks ning et loa saaja endiselt täidab asjakohaseid nõudeid. Samuti näitab p raktika keskkonnavaldkonnas, et loa andmise pädevuse ja järelevalvefunktsiooni jagamine eri asutuste vahel pigem tekitab probleeme kui lahendab neid . Mis puudutab küsimust, kas asutusesiseselt võib üks ja sama isik või üksus tege leda nii lubade andmisega kui ka järelevalvega loa tingimuste täitmise üle, siis määrab T TJA HMS § 8 lõikest 2 tulenevalt kaalutlusõiguse alusel , kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel . Järelikult peab TTJA kaaluma erinevate lahenduste poolt ja vastuargumente ning seadused ei kirjutada ette ainuvõimalikku lahendit . Antud juhul eksisteerib ühest küljest ( pigem teoreetili ne ) risk , et ametnik soovib järelevalve käigus varjata oma vigu, mida ta tegi loa menetluse käigus . Teis est küljest peab aga arvesse võtma s elle, et järelevalve funktsiooni eraldamine loa andmise funktsioonist eel dab teises üksuses dubleeriva võimekuse loomist samal teemal , mis nõuab täiendavaid ressursse ning tõenäoliselt suurendab halduskoormust loa saaja jaoks. Samuti saab arvesta da sellega, et võimalikke riske saab asjakohaste protseduuridega maandada (nt nelja-silma-põhimõtte ja sisekontrolli meetmete rakendamine). Stsenaarium B: t ranspordivaldkonnas luuakse 1 amet Varasemate s valdkonna analüüsides märgitakse ühe võimaliku lahendusena ära see, et t änased transpordiametid ühineksid suureks transpordiliikide üleseks ühendametiks ning t ekiks üks ühendamet ca 815 töötajaga . Selles kontekstis saab käsitleda ka lähteülesandes esitatud küsimust, kas tulenevalt asjaolust, et VA ja MA on taristute omanikud või valdajad ning samas teostavad järelevalvet taristute haldajate üle, siis kas võib pakutud lahenduses seisneda juriidiline risk? Võimalikud riskikohad, m ida CentAR -i kaasustes seoses MA erinevate rollidega kirj eldati on järgmised. M A on ise ehitusloa taotleja ja väljastaja rollis. M A väljastab riigitee, mille omanikuõiguseid ta teostab (E h S § 92 lg 6), ehitamiseks projekteerimistingimused (E h S § 99 lg 2), ehitusloa (E h S § 101 lg 2), korraldab riigitee ehitamise ning selle raames omanikujärelevalve ja teostab järelevalvet tee ehitamise üle (E h S § 130 lg 7). M A on teede ehitamise järelevalve teostamisel teoreetiliselt mitmes rollis: e hitusloa taotleja, kelle huvi on ehitusluba saada, võimalikult kiirelt ja vastuväideteta ; e hitusloa menetleja ja väljastaja, kelle ülesanne on ehitusprojekti tingimuste vastavuse kontroll planeeringutele ja muudele nõuetele ning loa kooskõlastamine asutuste ja isikutega, kelle huve võib ehitis või ehitamine puudutada ; t ellija ja hankija, kelle huvides on saada hankelepingu täitjalt võimalikult soodsa hinna eest võimalikult head teenust ; r iigiasutus, mille ülesandeks on kontrollida, et valmiv tee vastaks nõuetele. VA poolt edastatud info kohaselt esinevad veetranspordi valdkonnas järelevalve funktsiooni ja taristus omamise funktsiooni kokkupuutepunktid. VA omab laevu, mille üle teeb ise ka järelevalvet. Laevad kuuluvad hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistusse, järelevalvet teostab meresõiduohutuse teenistus. VA-l on kaks sadamat: Hundipea sadama ja Väike-Turu sadam. VA ise teeb ka sadamate ülevaatusi. Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist ning haldamist Veeteede Amet. Sadamates on see sadamapidaja kohustus, mille üle VA teeb järelevalvet/kontrollib nende vastavust navigatsiooniteabes toodule. Pole alust arvata, et tänane VA ja MA korraldus oleks õigusvastane . Ehk teisisõnu öeldes õiguslikult pole keelatud anda eelkirjeldatud taristu omaniku ülesanded ning järelevalvefunktsioonid ü he asutuse täita. Nagu eespool märgitud, ei saa r angelt võttes eelkirjeldatud olukorras rääkida huvide konfliktist selle tavapärases mõistes . Nii taristu omamisega seotud ülesannet e kui ka järelevalvefunktsioonide täitmise eesmärgiks on eelduslikult riigi või avalik huvi. Siiski peab möönma, et konkreetsete funktsioon id e eesmärgid võivad teatud juhul olla vastassuunalised. Näiteks on riigil ühest küljest huvi võimalikult kiiresti ja soodsalt teid ehitada , teisest küljest on tal aga ülesanne tagada , et ehitusluba ei riku kellegi õigusi ning et teede ehitamine oleks kooskõlas asjakohaste ohutus-, keskkonna- vms standarditega . Õigussüsteemis on aga olemas mehhanismid, mis tagavad võrreldes organisatsiooni liste ümberkorraldustega oluliselt mõjusamalt, et erinevate avalike huvide vahel leitaks õiglane tasakaal või et mõne avaliku huvi nimel ei rikutaks isikute õigusi. Nende hulgas on: Võimude lahusus (PS § 4) , mis tagab selle, et vahetult demokraatlikult legitimeeritud nor mide kehtestaja roll (Riigikogu) on lahutatud normide rakendajast ( Vabariigi Valitsus, ministrid, valitsusasutused). Riigikogu saab küll delegeerida normiloomet ja Vabariigi Valitsusele ja ministritele, kuid nemad peavad kinni pidama seaduses sätestatud volitusnormidest, mida seadusandja saab vajadusel ka tagasi võtta. Sellega on n äiteks MA täidetavate ülesannete puhul tagatud , et teede omanikuna ja teedeehituste tellijana ei ole ta vaba otsustama selle üle, mis nõuetele tee vastama peab. Sõltumatu õigusemõistmine kohtutes, sh eespool ära märgitud võimalus taotleda halduskohtust kaitset MA ja VA tegevuse suhtes. Näiteks kui VA peaks kuritarvitama oma järelevalvepädevusi selleks, et soodustada navigatsioonimärgistuse teenuse pakkumist , saab sellest puudutatud sadamaomanik oma õigusi halduskohtus kaitsta. Menetlusreeglid , sh HMS-s , mis tagavad ühelt poolt huvitatud osapoolte kaasamise ja menetlusosaliste ärakuulamise ja haldusaktide põhjendamise ning teiselt poolt haldusorganite enesekontrolli. Näiteks ei saa MA seetõttu teede ehituslubasid väljastada ilma kolmandate osapoolte huvisid kaalumata ning vastavaid otsuseid kirjalikult põhjendamata (vt EhS § 42 lõiked 7 – 9) . Riigiasutuste tegevuse läbipaistvust tagavad mehhanismid nagu nt täitevvõimu parlamentaarne kontroll (nt arupärimised) , sõltumatud kontrollorganid (Riigikontroll, õiguskantsler) , avalikustamiskohustused (avaliku teabe seadus) jne. Täiendavad v õimalused riskide maandamiseks Eespool kirjeldatud s tsenaarium A ehk transpordivaldkonnas 2 ameti loomine on teoreetilisel tasandil meede, et maandada riske, mis võrsuvad sellest, et transpordivaldkonna ametite täidetavate erinevate ülesannete eesmärgid võivad teatud olukordades olla vastassuunalised. Samas ei pruugi see lahendada kõiki probleeme , mis on prakti kas esile kerkinud riigi ülesannete täitmisega transpordivaldkonnas ning tegemist pole ka ainuvõ imaliku lahendusega. Selleks, et parimini aru saada, millis tele praktilis tele n-ö huvide konflikti olukordadele organisatsioonilis ed ümberkorraldused leevendust pakkuda võiks , osutas käesoleva analüüsi tellija asjakohastele Riigiko ntrolli auditetele . Nendes on välja toodud muu hulgas järgmised kitsaskohad : MA järelevalve tee hooldelepingute täitmise üle on puudulik ; r iiklikku ehitusjärelevalvet kohalikel teedel praktikas ei tehta ( MA kohustus selleks on sätestatud EhS § 130 lõikes 7) ; r iikliku järelevalvet tee seisundinõuete tagamise üle ei tehta ; j ärelevalve teede renoveerimise üle on nõrk . Enam ike nende probleemide põhjus paistab olevat ressursinappus , mistõttu on Riigikontroll teinud ka ettepanekuid a nalüüsida ressursside vajadust m aanteeametile pandud k ohustuste täitmiseks ning eraldada nendeks tegevusteks vajalikud ressursid. Selle ettepaneku põhjendatuse hindamine väljub juriidilise analüüside raamidest, ent Riigikontrolli seisukohavõtt näitab, et järelevalve funktsioonide ning taristu omamisega seotud ülesannete pelgalt formaaljuriidiline eraldamine ei pruugi tuua loodetud tulemusi . Eelduslikult on probleemide lahendamiseks vajalik täiendav ate ressursside eraldamine ning muude lisaabinõude rakendamine. Teatud meetmetega on aga võimalik eelkirjeldatud probleemide lahendamisele kaasa aidata ka s tsenaarium i B ehk üheainsa transpordivaldkonna ameti loo mise puhul . Haldusjärelevalve taristu omaniku kohustute täitmise üle Näiteks, m is puudutab järelevalvet selle üle, kas MA täidab piisaval määr taristu omaniku kohustusi , siis tuleb esmalt märkida, et riik enda tegevuse suhtes ei teostagi riiklikku järelevalvet. Seda tegevust reguleerib läbivalt kõigis valdkondades KorS, mille § 1 lõike 7 järgi ei hõlma riiklik järelevalve ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamis t. Ka KorS eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et r iiklik järelevalve on eksterne järel e valve, st see on suunatud halduseväliste ohtude väljaselgitamisele ja tõrjumisele, riiklikku järelevalvet ei toimu ühe haldusekandja sees tema organite vahel vastastikku ega ka erinevate haldusekandjate vahel (nt riik ja kohaliku omavalitsuse üksus) , kui järelevalvet teostatakse haldusülesannete täitmise üle. Riigiasutuste tegevuse seaduslikkus tagatakse muude mehhanismide kaudu , sh teenistuslik järelevalve (vt VVS § 93 jj) ning koht u lik kontroll jms , millele viidati ülapool . Lisaks nendele mehhanismidele võib haldusesiselt ette näha haldusjärelevalve ehk ühe haldusorgani tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kon trolli teise haldusorgani poolt, mis toimub väljapool alluvussuhet. Haldusjärelevalvet reguleerivad VVS §-d 75 1 –75 3 . Haldusjärelevalve funktsiooni loomine valdkondades, kus seda täna ei tehta, vajab aga eeldatavasti täiendavat ressurssi. Samas võib täiendavat ressursivajadust vähendada see, kui haldusjärelevalve funktsioon anda mõnele riigiasutusele, kus vastav kompetents juba olemas on (nt on TTJA-le antud EhS-ga mitu ehitamisega seotud järelevalvefunktsiooni ning TTJA-l on olemas ka vastav struktuuriüksus – ehitusosakond). Eraldiseisvad struktuuriüksused asutuse sees V eel ühe õigusliku muudatusena on võimalik kaaluda ühe või teise funktsiooni sõltumatus e tugevdamiseks eraldi asutusesise s e struktuuriüksus e loomist , mis funktsiooni täitjatele tagab teatud määral institutsionaalse eraldatuse ja finantsilise iseotsustusõiguse. Nt kui mõne järelevalve funktsiooni teostamiseks on loodud eraldi struktuuriüksus (nt osakond), tekib selle juhil: 1) ühest küljest motivatsioon seista enda täidetava funktsiooni eest (suhtluses väljapoole oma üksust) , sh taotleda üksusele uusi ressursse ning 2) (üksuse siseselt) temale usaldatud otsusõiguse raames seada prioriteete ja suunata ressursikasutust. Kui seadusandja peab ühtse transpordiameti loomisel nt järelevalvefunktsiooni asutusesisest sõltumatust taristuomaniku ülesannete teostamisest väga oluliseks , saab vajadusel vastavale üksusele anda seaduse tasemel funktsionaalse sõltumatuse tagatise . Tegemist on aga Eesti õiguskorras pigem harv a nähtus ega ( nt lisaks Ohutusjuurdluse Keskuse tagatistele LennS § 48 lõike s 2 eksisteerib veel s arnane asutusesisene tagatis r iigihangete valdkonnas, vt riigihangete seadus § 203 lg 2). Liiati peab arvestama sellega, et seadusandja ei toh iks võimude lahususe põhimõttes teha liiga detailseid ettekirjutusi valitsusasutuste sisemise ülesehituste kohta. Sisekontrolli tugevdamine Viimase abinõuna n-ö huvide konflikti olukordade ga kaasnevate riskide maandamiseks saab ära märkida sisekontrolli süsteemi tugevdamise, millele on osutanud ka Riigikontroll. Selleks tuleb transpordivaldkonna asutuse juh tkonnal luua vastavad protseduurid, mis tagavad õigusaktidest kinnipidamise ja riigivara otstarbeka kasutamise olukorras, kus teib konflikt taristu omamisega seotud huvide ning riikliku järelevalve teostamise eesmärkide vahel. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Pikamäe vandeadvokaat Rahandusministeerium ootab pakkumusi keskkonna ja transpordi valdkonna ühendameti (te) moodustamise juriidilise analüüsi läbiviimiseks järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas. Kontekst Keskkonna valdkonna ühendameti moodustamine Vastavalt Vabariigi Valitsuse augustis tehtud kabinetiotsusele valmistatakse ette keskkonna valdkonna ühendameti (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni) moodustamist. Vastav kava on olnud Riigikogu menetluses kahel korral kuid ei ole kahjuks leidnud piisavat toetust. Üks olulisemaid aruteluteemasid ametite liitmise juures on olnud loamenetluse ning järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamine ühendametis. Analüüsitakse ühendamisega seotud õigusliku regulatsiooni muudatusi (õigusakti eelnõu mõjude analüüs), et vajadusel korrigeerida eelnõud enne selle menetlusse saatmist. Transpordi valdkonna ühendameti moodustamine 2019. aasta augustis tehti Vabariigi Valitsuse kabinetiotsusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks koostada 2020. a märtsiks transpordi planeerimise ja investeeringute valdkonna ühendameti ning transpordi järelevalve valdkonna ühendameti moodustamise analüüs. Vastavalt analüüsi tulemustele tuleb valmistada ette valdkonna konsolideerimine kahte ametisse, mis alustaksid ümberkorraldatud kujul tegevust 2021. aastaks. Analüüsi raames tuleb käsitleda põhjalikult täna neljas erinevas ametis (Maanteeamet, Veeteede amet, Lennuamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet - edaspidi TTJA) olevate transpordi planeerimise ja järelevalvega seotud funktsioonide koondamist kahte asutusse, millest üks tegeleb planeerimise ja investeeringute ning teine järelevalvega. Tellitava analüüsi eesmärgiks on määratleda transpordiasutuste poolt täidetavad riikliku järelevalve funktsioonid ning teha ettepanek nende funktsioonide täitja kohta. Õigusteenuse ese Palume teostada keskkonna valdkonna õiguslik analüüs alljärgnevates küsimustes: Millised on riigiõiguslikud alused ametiasutuste poolt teostatava loamenetluse ning järelevalve funktsiooni täitmisel ja kas nimetatud funktsioonide täitmine ühes asutuses võib kaasa tuua isikute õiguste või menetluse õiguspärasuse riivet. Juhul kui loamenetlust ning järelevalvet korraldatakse ühes asutuses, millised on kehtiva õiguse poolt seatud piirid järelevalve ning loamenetluse sõltumatuse tagamiseks? M illiseid nõuded seab objektiivne õigus loamenetluse sõltumatuse tagamisele ning kas vastavate nõuete täitmine on raskendatud olukorras, kus loamenetlus ning järelevalvemenetlus on korraldatud ühes asutuses? Teha ettepanekud järelevalve tegevuste vähendamiseks (hinnata avaliku korra ohustamise kontekstis) või järelevalvele sarnaste tegevuste muutmist riiklikuks järelevalveks. Täiendavalt palume analüüsis tähelepanu pöörata järgmistele aspektidel e: asutuse struktuuri korraldus kui sõltumatuse garantii, kolmandate osapoolte huvide kaitse tagamise võimalused loamenetluse ning järelevalve ühendamisel ühte asutusse, olemasolevate kaebevõimaluste piisavus efektiivse järelevalvefunktsiooni teostamiseks keskkonnavaldkonnas. Palume teostada transpordi valdkonna õiguslik analüüs alljärgnevates küsimustes: Millised järelevalve funktsioonid peavad olema eraldatud transpordi planeerimise ja investeeringute valdkonna ühendametist ? Millised on potentsiaalsed juriidilised vastuolud, mis võivad tekkida käsitletavate asutuste järelevalve funktsioonide ühendamise järgselt? Kaardistada riskikohad võimalike huvide konflikti tekkimiseks (sh olemasolevad). Täiendav s elgitus : tulenevalt asjaolust, et Veeteede Amet ja Maanteeamet on taristute omanikud või valdajad ning samas teostavad järelevalvet taristute haldajate üle, siis kas eelneva analüüsi kontekstis võib pakutud lahen duses seisneda juriidiline risk? K uidas vastavaid riske maandada? Täiendavalt palume analüüsis tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele: kolmandate osapoolte huvide kaitse tagamise võimalused loamenetluse ning järelevalve ühendamisel ühte asutusse, olemasolevate kaebevõimaluste piisavus efektiivse järelevalvefunktsiooni teostamiseks . 3. Õigusteenuse väljundid Õigusteenuse väljundina valmivad keskkonna ja transpordi valdkondadele eraldiseisvad a nalüüsidokumen did , mis koosnevad vähemalt lühikesest sisukokkuvõttest ja järeldustest (maht kuni 2 lk A4) ning selgitavast osast, mis avab järeldusteni jõudmist (maht kuni 8 lk A4). 3 .1 Keskkonna valdkonna erisus: Õ igusteenuse na tellitud keskkonna valdkonna analüüsile lisaks on t eenuse osuta ja ülesandeks koostada k ooskõlastatult tell i jaga arvamusartikkel või artiklid, mis selgitavad keskkonna valdkonna õiguslikku analüüsi, avaldamiseks kas tellija või kasusaaja kodulehekülgedel või mõnes üleriigilise levikuga päevalehes. Tellija eeldab ka teenuse osutaja v almisolek ut ja kättesaadavus t kaitsta teostatud analüüsi avalikkuses ning vasta t a seotud küsimustele vähemalt kolmel korral läbi esinemise spetsiaalsel seminaril, Riigikogu fraktsioonides või meedias. LISA 2 Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidili se analüüs i juurde EL direktiivid ja määrused Alltoodud Tabeli eesmärk on analüüsida, kas ja millist mõju omab EL õigus Eesti ameti asutuste halduskorraldusele transpordivaldkonnas . Seetõttu on tabelisse on ära märgitud EL õ igusaktid : 1. milles on otsesõnu sätestatud kohustus luua või määrata „pädev asutus“ õigusaktist tulenevate nõuete täitmise kontrollimiseks või elluviimiseks ning 2. mille puhul on Eestis pädeva asutuse ülesanded pandud mõnele transpordivaldkonna ametiasutusele. Tegemist ei ole seega ammendava loeteluga kõig i st EL õigusaktidest, mille rakendamis ega transpordivaldkonna asutused seotud on. See pole ka analüüsi eesmärgi saavutamiseks vajalik. RAUDTEEVALDKOND EL õigusakt EL n orm, millest tuleb kohustus määrata pädev järelevalveasutus Organisatsioonilised nõuded järelevalveasutusele Eestis määratud pädev asutus Eesti pädeva asutusega määramisega seotud peamised sätted EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1371/2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta Art 30 lg 1 Art 30 lg 1 - Iga organ on organisatsiooniliselt, rahastamisotsuste osas, õigusliku struktuuri poolest ning otsustusprotsessis sõltumatu mis tahes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, maksustavast organist, jaotavast organist või raudtee-ettevõtjast. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesolevas lõikes sätestatud korras määratud organist või organitest ning selle või nende vastutusalast. Maanteeamet RdtS § 71 lg 6 (kohtuväline menetleja § 111 lg 7) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/49/EÜ, ühenduse raudteede ohutuse kohta Art 16 lg 1 (ohutusasutus) Art 16 lg 1 - asutuseks võib olla transpordiküsimuste eest vastutav ministeerium ning selle organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei tohi sõltuda ühestki raudtee-ettevõtjast, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, taotlejast ega hankeüksusest TTJA RaudS §-d 21 1 – 23 (kohtuväline menetleja § 111 lg 4) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta Art 3 punt b Sama asutus, mis direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 16 osutatud ohutusasutus TTJA RaudS § 45 lg 1 (Vedurijuhiloaväljastamine ja uuendamine) jt EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond Art 16 (t egevusluba väljaandev asutus ) Art 16 tegevusluba väljaandva asutuse osas: Tegevusluba väljaandev asutus ise ei osuta raudteeveoteenuseid ega sõltu ühestki raudteeveoteenuseid osutavast ettevõtjast ega üksusest. Konkurentsiamet, TTJA ( Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa taotluse d) RdTS § 12 lg 1 Art 7a lg 3 ( kasutustasude määramise asutus ja/või rongiliinide jaotamise asutus ) Art 7a lg 3 on oma õigusliku vormi, organisatsioonilise ülesehituse ja otsustusprotsessi osas raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatud. TTJA RdtS § 63 Art 55 lg 1 (reguleeriv asutus) Art 55 reguleeriva asutuse osas: 1. K õnealune asutus eraldiseisev asutus, mis on organisatsioonilise, funktsionaalse ja hierarhilise ülesehituse poolest ning otsuste tegemise seisukohast õiguslikult eraldiseisev ja sõltumatu teistest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest üksustest. Samuti on ta organisatsiooniliselt, rahastamisotsuste osas, õigusliku struktuuri poolest ning otsustustes sõltumatu mis tahes raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, tasusid määravast asutusest, läbilaskevõimet jaotavast asutusest või taotlejast. Lisaks on asutus funktsionaalselt sõltumatu kõigist pädevatest asutusest, kes on seotud avaliku teenindamise lepingu sõlmimisega. 2. Liikmesriigid võivad luua reguleerivaid asutusi, mis on pädevad mitmes reguleeritavas sektoris, kui sellised integreeritud reguleerivad asutused vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud sõltumatuse nõudele. Samuti võidakse raudteesektori reguleeriv asutus organisatsiooniliselt liita nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (aluslepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) artiklis 11 osutatud liikmesriigi konkurentsiasutusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ (ühenduse raudteede ohutuse kohta) alusel loodud ohutusasutusega või III peatükis osutatud tegevusluba väljaandva asutusega, kui selline ühisasutus vastab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud sõltumatuse nõudele. Lisaks veel juhi sõltumatus (art 55 lg 3), piisavad ressursid (art 56 lg 5). Konkurentsiamet RdTS § 64 ja 64 1 MAANTEETRANSPORDI VALDKOND EL õigusakt EL norm, millest tuleb kohustus määrata pädev järelevalveasutus Organisatsioonilised nõuded järelevalveasutusele Eestis määratud pädev asutus Eesti pädeva asutusega määramisega seotud peamised sätted EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 167/2013, põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta Art 5 lg 1 ( tüübikinnitus - asutus ja turujärelevalve asutus ) Puuduvad Maanteeamet L S § 78 lg 3 (tüübikinnitusasutus) LS § 78 3 lg 2 r iiklik järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle LS § 78 4 lg 1 (tehnilise teenistuse määramine) LS § 78 5 lg 2 (r iiklik järelevalve määratud tehnilise teenistuse üle ) TNVS § 50 lg 1 ja 8 1 ( turujärelevalve asutus ) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 168/2013, kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta Art 6 lg 1 ( tüübikinnitus - asutus ja turujärelevalve asutus ) Puuduvad Maanteeamet LS § 78 lg 3 (tüübikinnitusasutus) LS § 78 3 lg 2 r iiklik järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle LS § 78 4 lg 1 (tehnilise teenistuse määramine) LS § 78 5 lg 2 (r iiklik järelevalve määratud tehnilise teenistuse üle ) TNVS § 50 lg 1 ja 8 1 ( turujärelevalve asutus ) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 165/2014, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta Art 12 lg 1 ( tüübikinnitus - asutus ) A rt 26 , art 2 lg 2 p i), j), k), ( juhikaar di , ettevõttekaar di , töökojakaar tida ja kontrollikaart ide väljastamiseks pädev asutus) Art 22 lg 1 ( s õidumeerikuid paigalda va , remont iva või kontrolli va ette võtja tunnustamine) Puuduvad Maanteeamet LS § 78 lg 3 (tüübikinnitusasutus) LS § 132 lg 6 ( juhikaar di , ettevõttekaar di , töökojakaar tida ja kontrollikaart ide väljastamiseks pädev asutus) LS § 13 1 1 lg 1 (s õidumeerikuid paigalda va , remont iva või kontrolli va ettevõtja tunnustamine) LS § 139 1 (riiklik järelevalve s õidumeeriku paigaldamise, remondi ja kontrolli üle ) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta Art 4 lg 4 (T üübikinnitus - asutus ) Puuduvad Maanteeamet LS § 78 lg 3 (üldine tüübikinnitusasutuse pädevus) , LS § 78 3 lg 2 r iiklik järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle LS § 78 4 lg 1 ( tehnilise teenistuse määramine ) LS § 78 5 lg 2 ( r iiklik järelevalve määratud tehnilise teenistuse üle ) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust Art 3 lg 14 ( pädev asutus ) ja lg 16 ( järelevalve - asutus ) Puuduvad Maanteeamet LS § 73 lg 3 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust Art 3 lg 4 (pädev asutus) Puuduvad Maanteeamet LS § 73 lg 3 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta Art 2 lg 7 ja art 10 Puuduvad Halduslepingu alusel volitatud MTÜ või Maanteeamet AutoVS § 14 (tegevusload), AutoVS § 7 lg 6 ja § 8 lg 5 (vedaja või veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamine), AutoVS § 49 lg 3 (riiklik järelevalve autoveo nõuete täitmise üle) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/54/EÜ, 29. aprill 2004, tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus Art 4 (Haldusasutus) Puuduvad Määramata? Määratakse vajaduse EhS § § 96 lg 2 alusel antava ministri määrusega Veeliikluse valdkond EL õigusakt EL norm, millest tuleb kohustus määrata pädev järelevalveasutus Organisatsioonilised nõuded järelevalveasutusele Eestis määratud pädev asutus Eesti pädeva asutusega määramisega seotud peamised sätted EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 725/2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta Art 2 lg 7 Puuduvad Veeteede amet MSOS § 95 lg 9 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/53/EL, väikelaevade ja jettide kohta Art 27 lg 1 (t eavitav asutus ) Art 28 1. Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse struktuur ja töökorraldus on selline, et on tagatud asutuse tegevuse objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitava asutuse struktuur on selline, et kõik vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole teostanud hindamist. 4. Teavitav asutus ei paku ega osuta teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel. 5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid. TTJA? TNVS § 30 1 lg 1? EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli Art 2 lg 9 Art 4 lg 2 Liikmesriikidel on laevade kontrollimiseks asjakohased pädevad asutused, kuhu määratakse vajalik arv töötajaid, eelkõige kvalifitseeritud inspektorid, näiteks värbamisega, ja nad võtavad mis tahes vajalikke meetmeid, et tagada inspektorite poolt ülesannete täitmine, nagu see on sätestatud käesolevas direktiivis, ja eriti selleks, et inspektorid oleksid kättesaadavad käesoleva direktiivi kohaselt nõutavateks kontrollideks. Veeteede Amet MSOS § 76 lg 2 (riiklik järelevalve) NÕUKOGU DIREKTIIV 96/50/EÜ, siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses Art 2 punkt (a) Puuduvad Veeteede Amet Majandus- ja kommunikatsiooniminist ri 12.02.2003 määrus nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust Art 18 lg 1 (teavitav asutus) Annex 1. Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et on tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole hindamistoimingutes osalenud. 4. Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada ärilisel või konkureerival alusel teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega mingeid nõustamisteenuseid. 5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid. TTJA TNVS § 30 1 lg 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/45/EÜ, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta Art 2 punkt t) ( lipuriigi ametiasutus ) Puuduvad Veeteede Amet MSOS § 32 lg 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/2110, mis käsitleb liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kontrollsüsteemi Art 2 punkt 13 Puuduvad Veeteede Amet MSOS § 12 l g 3 ja § 13 lg 2 2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/59/EÜ, laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates Art 12 lg 1 punkt (b) Puuduvad Veeteede amet ja Keskkonnainspektsioon SadS § 42 lõiked 1 ja 2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/106/EÜ, meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta Art 17 lg 1 Puuduvad Veeteede amet (õppekavade tunnustamine, eksamikomisjoni koosseisu kooskõlastamine, m eresõidudiplomi ja kutsetunnistuse väljasta mine ja tunnustamine) Vabariigi Valitsuse 20.06.2013 määrus nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise“ EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/96/EK, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid Art 2 lg 14 Puuduvad Veeteede amet MSOS § 41 lg 6 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem Art 22 lg 1 Art 2 punktid k ja o Puuduvad Veeteede Amet MSOS § 51 lg 2 ( Laevaliikluse korraldamise süsteemi töö korraldamine) , § 53 3 mereinfosüsteem (SSN direktiivi mõistes), EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/25/EÜ, ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta Art 2 punkt g) Puuduvad Veeteede Amet MSOS § 32 lg 8 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/21/EÜ, lipuriigi nõuete täitmise kohta Art 3 punkt b) (adminis-tratsioon) Art 7 (IMO auditid) Art 8 (lipu riigi operatiivtegevust käsitleva kvaliteedijuhtimise süsteem) Veeteede Amet LaevaRS § 10 lg 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 Art 2 p 18 (turujärelevalve-asutus) Puuduvad Veeteede Amet ( veesõidukite osas) TNVS § 50 lg 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted Art 8 p 1 Liikmesriigid tagavad, et ohutusjuurdluse eest vastutavad erapooletud alalised vajalike volitustega juurdlusorganid ja nõutava ettevalmistusega juurdlejad, kes on pädevad laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumitega seotud küsimustes. Ohutusjuurdluse erapooletuks läbiviimiseks on juurdlusorgan organisatsiooniliselt, õigusliku struktuuri poolest ning otsustusprotsessis sõltumatu mis tahes osapoolest, kelle huvid võiksid olla vastuolus talle usaldatud ülesandega. Veeteede Amet ja Ohutusjuurdluse Keskus MSOS § 71 (1) ja (11) ja § 71 1 (1). SOLAS konventsioon jt MS OS § 95 lõikes 8 nimetatud konventsioonid SOLAS ptk I Reegel 2 b ja analoogsed sätted teistes viidatud konventsioonides (Administration means the Government of the State whose flag the ship is entitled to fly.) Puuduvad Veeteede Amet MSOS § 95 (8) LENNUNDUSVALDKOND EL õigusakt EL norm, millest tuleb kohustus määrata pädev järelevalveasutus Organisatsioonilised nõuded järelevalveasutusele Eestis määratud pädev asutus Eesti pädeva asutusega määramisega seotud peamised sätted KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted Art 2 lg 55 Puuduvad Lennuamet LennS § 4 lg 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju Art 9 Art 9 Ei tohi olla mitu asutust Lennuamet LennS § 7 lg 6 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks Art 4 lg 1 (r iiklik järelevalve - asutus ) Art 4 lõiked 2 – 4 2. Riiklikud järelevalveasutused ei sõltu aeronavigatsiooniteenuste osutajatest. Selline sõltumatus saavutatakse, kui vähemalt tegutsemistasandil hoitakse riiklikud järelevalveasutused ja selliste teenuste osutajad lahus. 3. Riiklikud järelevalveasutused kasutavad oma volitusi erapooletult, sõltumatult ja läbipaistvalt. See saavutatakse asjakohaste juhtimis- ja kontrollimehhanismide kohaldamisega, sealhulgas liikmesriigi haldusasutuste siseselt. Siiski ei takista see riiklikel järelevalveasutustel täitmast oma ülesandeid riiklike tsiviillennundusasutuste või ükskõik millise teise avaliku asutuse töökorra raames. 4. Liikmesriigid tagavad, et riiklikel järelevalveasutustel on olemas vajalikud vahendid ja võimalused, et täita tõhusalt ja õigeaegselt ülesandeid, mis on neile määratud käesoleva määrusega. Lennuamet LennS § 7 lg 7 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 550/2004, aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) Art 2 Sama asutus, mis määruses nr (EÜ) 549/2004 Lennuamet LennS § 7 lg 7 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet Art 3 lg 34 (liikmesriigi pädev asutus) Art 3 lg 34 vajalikud volitused ja kohustus täita sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega ning määrusega (EÜ) nr 549/2004 Lennuamet LennS § 7 lg 10 K omisjoni määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta I LISA osa M.B.102 J ätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ide sertifikaatide ja jätkuva lennukõlblikkus e kontrollimise osas) I LISA osa M.B.102 a) Üldosa Liikmesriik nimetab pädeva asutuse, millel on eraldi kohustused anda välja, pikendada, muuta, peatada või tunnistada kehtetuks sertifikaate ja kontrollida jätkuvat lennukõlblikkust. Pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida. b) Vahendid Pädeval asutusel on nii palju töötajaid, kui on vaja käesolevas alajaos kindlaksmääratud nõuete täitmiseks. Lennuamet LennS § 7 1 lõiked 1 – 5 Majandus- ja kommunikatsiooniminist ri 13.07.2009 määrus nr 73 „Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ Majandus- ja kommunikatsiooniminist ri 27.10.2009 määrus nr 104 „Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ II LISA osa 145.B.10 (seoses hooldusorganisatsioonide sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega ) II LISA osa 145.B.10 Pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida. Pädeval asutusel on piisavalt töötajaid käesolevas jaos kindlaksmääratud nõuete täitmiseks. Lennuamet LennS § 7 1 lõiked 1 – 5 III LISA osa 66.B.10 (seoses lennundustehnilise töötaja l oaga) III LISA osa 66.B.10 a) Üldsätted Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega. Kõnealune pädev asutus loob käesoleva lisa (osa 66) nõuete täitmiseks vastava organisatsioonilise struktuuri. b) Vahendid Pädeval asutusel peab olema piisav arv töötajaid, et tagada käesoleva lisa (osa 66) nõuete rakendamine. Lennuamet LennS § 23 lg 2 IV LISA osa 147.B.10 (seoses lennundustehnilise töötaja koolitus-organisatsiooniga) IV LISA osa 147.B.10 a) Üldosa Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses käesoleva lisa (osa 147) kohaste sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega. See pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida. b) Vahendid Pädeval asutusel peab olema käesoleva osa nõuete täitmiseks piisavalt töötajaid. Lennuamet LennS § 24 lg 3 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad I LISA osa 21.B.25 I LISA osa 21.B.25 a) Üldosa: Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kellele pannakse vastutus jao A alajagude F, G, H, I ja P rakendamise eest ning kellel on dokumenteeritud menetlused, organisatsiooni struktuur ja personal. b) Ressursid: 1. personali suurus peab olema jagatud ülesannete täitmiseks piisav; 2. liikmesriigi pädev asutus määrab juhataja või juhatajad, kes vastutab või vastutavad asutusele antud ülesannete täitmise eest, mille hulka kuulub vajaduse korral suhtlemine ameti ja teiste riikide asutustega. c) Pädevus ja väljaõpe: Kõik töötajad peavad olema piisavalt kvalifitseeritud ja neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks küllaldased teadmised, kogemused ja väljaõpe. Lennuamet LennS § 7 1 lõiked 1 – 5 (tootjaorganisatsiooni tunnustamine, tsiviiliõhusõiduki nõuetele vastavuse kontroll) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2009 määrus nr 45 „EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ LennS § 51 lg 2 (lennuluba) KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 Art 11b lg 1 Art 11 b 2 – 4 2. Kui liikmesriik määrab pädevaks asutuseks rohkem kui ühe üksuse, kohaldatakse järgmist: a) iga pädeva asutuse pädevusvaldkonnad peavad olema kohustuste ja geograafiliste piiride osas selgelt määratletud; b) üksused peavad tegema koostööd, et tagada kõikide määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide tulemuslik järelevalve oma vastavates valdkondades. 3. Liikmesriigid tagavad, et pädeva(te)l asutus(te)l on vajalik suutlikkus teostada kõikide nende järelevalveprogrammiga hõlmatud isikute ja organisatsioonide järelevalvet, sealhulgas piisavalt vahendeid käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks. 4. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei täida järelevalveülesandeid juhul, kui tõendatakse, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide konflikt, eelkõige seoses perekondlike või finantshuvidega. Lennuamet LennS § 23 lg 2 (Lennundusloa väljaandmine) LennS § 24 6 (Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat) LennS § 24 7 ( Lennundusarsti tunnistus ) LennS § 57 5 ( Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaat ) LennS § 60 1 lg 2 (riiklik järelevalve) KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused Art 5 lg 1 Art 5 Kui liikmesriik nimetab või asutab rohkem kui ühe pädeva asutuse, tuleb iga pädeva asutuse pädevusvaldkonnad kohustuste ja geograafilise piirkonna osas vajaduse korral selgelt määratleda. Tõhusa järelevalve tagamiseks koordineerivad oma pädevusvaldkonna raames tegevust kõik selle määruse kohased isikud ja organisatsioonid. 4. Pädev(ad) asutus(ed) peavad olema sõltumatud aeronavigatsiooniteenuste osutajatest ja koolitusorganisatsioonidest. Sellise sõltumatuse saavutamiseks hoitakse ühelt poolt pädevad asutused ning teiselt poolt aeronavigatsiooniteenuse osutajad ja koolitusorganisatsioonid vähemalt tegutsemistasandil piisavalt lahus. Pädevad asutused kasutavad oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt. Esimest lõiku kohaldatakse ka ameti suhtes, kui see tegutseb pädeva asutusena vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b ja lõike 3 punkti a alapunktile ii. 5. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on piisav võimekus, et sertifitseerida ja teha järelevalvet, mida hõlmavad nende sertifitseerimis- ja järelevalvekavad, sealhulgas piisavad ressursid II lisa (ATCO.AR-osa) nõuete täitmiseks. Eelkõige kasutavad liikmesriigid hinnanguid, mis pädevad asutused on andnud II lisa punkti ATCO.AR.A.005 alapunkti a kohase võimekuse tõendamiseks. 6. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse kohase järelevalve ja sertifitseerimisega tegelevate pädevate asutuste töötajate puhul ei esineks otsest ega kaudset huvide konflikti, eriti seoses perekondlike suhete või finantshuvidega. Lennuamet LennS § 23 lg 2 (Lennundusloa väljaandmine) LennS § 24 6 (Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat) LennS § 24 7 ( Lennundusarsti tunnistus ) LennS § 60 1 lg 2 (riiklik järelevalve) KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 Art 3 lg 1 ( pädeva asutus, millel on määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide sertifitseerimise ja järelevalvega seotud asjaomased volitused ja kohustused ) Art 3 lg 2 5 2. Kui liikmesriik määrab pädevaks asutuseks rohkem kui ühe üksuse, kohaldatakse järgmisi sätteid: a) iga pädeva asutuse pädevusvaldkondlikud kohustused ja pädevusvaldkonna geograafilised piirid peavad olema selgelt kindlaks määratud ning b) üksused peavad tegema koostööd, et tagada kõikide määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide tulemuslik järelevalve nende vastavates valdkondades. 3. Liikmesriigid tagavad, et pädeva(te)l asutus(te)l on vajalik suutlikkus teostada kõikide nende järelevalveprogrammiga hõlmatud isikute ja organisatsioonide järelevalvet, sealhulgas piisavad vahendid käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks. 4. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei täida järelevalveülesandeid juhul, kui tõendatakse, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide, eelkõige perekondlike või finantshuvide konflikt. Lennuamet LennS § 7 lg 10 LennS § 42 lg 1 ( Lennuettevõtja sertifikaadi taotluse lahendamine ) LennS § 60 1 lg 2 (riiklik järelevalve) KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 Art 3 lg 1 Art 3 lõiked 3 5 Pädev asutus on lennuvälja käitajatest ja perrooniteenuste osutajatest sõltumatu. See sõltumatus saavutatakse pädeva asutuse ja kõnealuste lennuvälja käitajate ning perrooniteenuste osutajate eraldamise teel vähemalt funktsionaalsel tasandil. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused täidavad oma kohustusi erapooletult ja läbipaistvalt. 3. Kui liikmesriik määrab pädevaks asutuseks rohkem kui ühe üksuse, siis peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) iga pädev asutus vastutab konkreetselt kindlaks määratud ülesannete ja geograafilise piirkonna eest; b) kõnealused asutused koordineerivad oma tegevust kõigi lennuväljade ja lennuvälja käitajate ning samuti perrooniteenuste osutajate tulemusliku järelevalve tagamiseks. 4. Liikmesriigid tagavad, et pädeva(te)l asutus(t)el on vajalik suutlikkus ja ressursid käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks. 5. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei täida järelevalveülesandeid juhul, kui tõendatakse, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide, eelkõige perekondlike või finantshuvide konflikt. Lennuamet LennS § 7 lg 10 LennS § 36 lg 2 ( Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaat ) LennS § 60 1 lg 2 (riiklik järelevalve) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1008/2008, ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta Art 2 lg 2 ( lennutegevusluba väljaandev pädev asutus ) Puuduvad valdkonna eest vastutav minister LennS § 40 lg 1 Vabariigi Valitsuse 24.09.2009 määrus nr 157 „Lennuettevõtja lennutegevusloa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid Art 6 lg 3 Art 6 lg 3 Asutused, mida võib määrata kas ühiselt või eraldi vastavalt esimesele lõigule, on järgmised: a) riigi tsiviillennundusamet ja/või b) lennuõnnetuste uurimisorgan ja/või c) mis tahes muu liidus asuv sõltumatu asutus või üksus, kellele see ülesanne on antud. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe asutuse või üksuse, nimetab ta ühe neist artikli 8 lõikes 2 osutatud teabeedastuse kontaktpunktiks. Lennuamet ja Ohutusjuurdluse Keskus LennS § 47 lg 5 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/12/EÜ, lennujaamatasude kohta Art 11 lg 1 ( Sõltumatu järelevalveasutus ) Art 11 lõiked 2 ja 3 2. Käesolev direktiiv ei takista sõltumatul järelevalveasutusel delegeerida käesoleva direktiivi rakendamist vastavalt siseriiklikule õigusele ning oma järelevalve ja täieliku vastutuse all teistele sõltumatutele järelevalveasutustele, tingimusel et rakendamine toimub samade nõuete kohaselt. 3. Liikmesriigid tagavad sõltumatu järelevalveasutuse sõltumatuse kindlustades, et see on igast lennujaama juhtorganist ja lennuettevõtjast õiguslikult eraldiseisev ning oma tegevuses neist sõltumatu. Liikmesriigid, kes säilitavad omandiõiguse lennujaamade, lennujaama juhtorganite või lennuettevõtjate suhtes, või kes säilitavad kontrolli lennujaama juhtorganite või lennuettevõtjate üle, tagavad, et sellise omandiõiguse või kontrolliga seotud ülesandeid ei ole antud sõltumatule järelevalveasutusele. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatu järelevalveasutus teostab oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt. Konkurentsiamet LennS § 50 7 ( Vaidluste lahendamine uute tasumäärade kehtestamisel ) LennS § 50 11 ( Lennujaama kasutajate kaebuste menetlemine ) LennS § 60 3 lg 3 (ettekirjutuse tegemise õigus) LISA 3 Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidili se analüüs i juurde Transpordivaldkonna asutustelt saadud tagasiside Märkuse esitaja Märkus Analüüsi koostaja kommentaar TTJA Analüüsis on asutud seisukohale, et riiklikku järelevalvet teostatakse ainult füüsiliste isikute ja eraõiguslike isikute suhtes. See ei ole päris täpne. Riiklikku järele valvet teostatakse haldusvälises suhtes. Haldusväliseks suhteks on ka see, kui halduskandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik tegutseb eraõiguslikus vormis, nt asja omaniku või valdajana, kasutuslepingu poolena, ettevõtjana majandustegevuses jne. Analüüsi koostaja on ajanud segi haldusorgani ja halduskandja mõisted. Haldusorgan ongi HMS § 8 lg 1 järgi igaüks, kellele on seadusega antud pädevus ja volitus avalik-õiguslikus suhtes täita haldusülesandeid. Riiklikku järelevalvet ja haldu s järelevalvet eristatakse just haldusorgani mõiste kaudu, st riiklikku järelevalvet ei teostata nendest küsimustes, kus teine isik, asutus või kogu täidab seaduse alusel avalik-õiguslikus suhtes haldusülesannet. Nt kui kohaliku omavalitsuse üksus ehitab maja, siis teostab TTJA selle üle riiklikku järelevalvet. Kui kohaliku omavalitsuse üksus teeb ettekirjutuse ehitise lammutamiseks , siis selle õiguspärasuse üle teostatakse haldusjärelevalvet. Seoses TTJA märkusega tuleb esmalt selgitada haldusekandja mõistet . Haldusekandja on isik, kellel on õigus ja kohustus täita avaliku halduse ülesandeid. Kõige tähtsam haldusekandja on riik, kelle kõrval tegutsevad veel ka kohaliku omavalitsuse üksused, muud-avalik õiguslikud juriidilised isikud ning eraõiguslikud juriidilised isikud, kellele on halduslepinguga üle antud. Haldusekandjat tuleb eristada haldusorganist, kelleks on muu hulgas seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud haldusekandja (nt riigi) asutus (HMS § 8 lg 1). Seejärel tuleb eristada kahte olukorda . Esiteks olukorda, kus üks haldusekandja teeb järelevalvet teise üle, nt riik KOV üksuse üle. Leia me , et analüüsi eesmärki silmas pidades ei pea selle olukorra jaoks analüüsis üheselt ütlema, kas ja millises olukorras teostatakse riikliku järelevalvet ja millal tehakse KOV üksuse üle haldusjärelevalvet. Sellest lähtudes plaanime täpsustati analüüsi punktis 2 toodud riiklikku järelevalve funktsiooni määratlust. Analüüsi jaoks on oluline aga teine olukord, kus ühe haldusekandja siseselt kontrollib üks haldusorgan teist haldusorganit. Järeldame märkusest , et TTJA on seisukohal, et kui kontrolltav haldusorgan ei täida avalik-õiguslikus suhtes haldusülesannet (nt tegutseb asja omaniku või valdajana), siis teostatakse tema üle riikliku järelevalvet (KorS tähenduses). Jääme siiski oma seisukoha juurde, et riik enda tegevuse suhtes ei teosta riiklikku järelevalvet KorS alusel. Põhjenda me seda järgmiselt : Selline lähenemine on selgelt kirjas KorS eelnõu seletuskirjas (lk 14 – 15) ning k orrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu seletuskirjast (lk 30 – 31). Riigikohus on asunud seisukohale: „Haldusjärelevalvet teostatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 1 , mis määratleb haldusjärelevalve kui ühe haldusorgani kontrolli teise haldusorgani üle. Riigikogu Kantselei on küll riigiasutus, kuid Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses ei ole Riigikogu Kantselei käsitatav haldusorganina. Kehtiv õigus ei näe otsesõnu ette riiklikku järelevalvet riigiasutuste, sealhulgas Riigikogu Kantselei üle. “ (Vt RKHKo 3-3-1-90-14 , p 14) Mööna me , et erialakirjanduses on arutlenud Mait Laaring selle üle, kas riiklik järelevalve võiks laieneda ka haldusorganite n-ö abitegevusele, ent samas artiklis on ta toonud pika ja põhjaliku ülevaate korrakaitseseaduse teoreetilisest taustast, mille kohaselt ei saa teostada üks riigi haldusorgan teise riigi haldusorgani üle riikliku järelevalvet (Mait Laaring. Haldusjärelevalvest läbi riikliku järelevalve prisma. Juridica 4/2019). Erialakirjanduses kinnitab ka Nele Parrest lähenemist, riigi haldusorgani puhul on haldusjärelevalve objektiks kogu tegevus, s.o nii haldusülesande täitmine kui ka nt haldusorgani juhtimise küsimused (Nele Parrest. Täidesaatva võimu kontroll iseenda üle. Juridica VI/2016). Lõppastmes pole teoreetiline liigitus või arutelu nimetuse üle isegi kõige olulisem, sest kindel on see, et järelevalve kahe riigiasutuse vahel, kes ei ole omavahelises alluvussuhtes, erineb olemuslikult riiklikust järelevalvest, mida riigiasutus teeb oma pädevuse piires füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Seetõttu pole korrektne samastada neid kahte järelevalve olukorda, kuna üks riigiasutus ei saa rakendada kõiki riiklikule järelevalvele omaseid meetmeid teise riigiasutuse suhtes ka siis, kui teostada järelevalvet selle üle, kuidas riigiasutus nt käitub mingi vara omaniku ülesannete täitmisel. Sellest täpsemalt järgmises punktis. Analüüsis asutakse seisukohale, et omaniku ja järelevalve funktsioonid on ühes asutuses ühitatavad. Rõhutades, et olukorras, kus riik või kohaliku omavalitsuse üksus avalik-õigusliku juriidilise isikuna teostab omaniku või valdaja õigusi, täidab võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi või osaleb majandustegevuses, teostatakse tema tegevuse üle riikliku järelevalvet. Riikliku järelevalve sisuks on muu hulgas sunniraha või asendustäitmise kohaldamine. Riikliku järelevalve takistamine on karistatav ka KarS § 279 alusel väärteona. Isegi kui ei ole ühegi seaduse sättega vastuolus iseenes üle riikliku järelevalve teostamine, siis ei oleks järelevalve teostaja sõltumatu. Nõustuda ei saa aruandes avaldatud seisukohaga, et ametniku poolt enda tööandja suhtes riikliku järelevalve teostamine ei oleks toimimispiirangu rikkumine, kuid isegi ametniku isikliku vastutuse kõrval ei oleks ega näiks haldusorgani tegevus enda üle järelevalve teostamisel erapooletu. Ei ole eluliselt usutav, et sama asutuse ühe osakonna ametnik saaks sõltumatult kohaldada sunniraha või asendustäitmist, kasutada riikliku järelevalve või vahetu sunni meetmeid või kohaldada väärteomenetluses karistusi teise osakonna juhi või asutuse juhi vastu. Seadused välistavad üheselt sunniraha kohaldamise võimaluse teise riigiasutuse suhtes ning kindlasti ei saa üks riigiorgan teise riigiorgani suhtes läbi viia väärteo või kriminaalmenetlust. Täpsemalt on see sätestatud järgmiselt: Asendustäitmise ja sunniraha seadus § 5. Sunnivahendi adressaat (1) Sunnivahendi adressaat on füüsiline isik või eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma. Sunnivahendi adressaat on ka isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud ettekirjutuseta asendustäitmist. Sunnivahendit ei rakendata riigiasutuse suhtes. Karistusseadustik § 14. Juriidilise isiku vastutus (1) Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. (2) Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigile, riikidevahelisele organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Ka erialakirjanduses leitakse üksmeelselt, et sama haldusekandja organite vahelised haldusjärelevalve ettekirjutused ei ole haldusaktid ning neil puudub tavapäraste haldussunnivahenditega võrreldavalt efektiivne täitemehhanism. Seetõttu jääb haldusjärelevalvet teostaval organil, kelle ettekirjutust ei täideta, lõppastmes ilmselt vaid võimalus kasutada VVS §-s 101 sätestatud teenistusliku järelevalve osaks olevat riigiasutuste vaheliste õiguslike vaidluste lahendamise mehhanismi. Analüüsis on asutud seisukohale, et järelevalveasutuse sõltumatuse tagamiseks piisab sellest, kui omaniku- ja järelevalvefunktsioonid on erinevates struktuuriüksustes. Sellega ei saa nõustuda, sest mõlemad struktuuriüksused alluvad ühele peadirektorile, kes nimetab ka nende struktuuriüksuste ametnikud ja määrab eelarvelised vahendid. Sõltumatuse tagamiseks tuleks need osakonnajuhataja määrata Vabariigi Valitsuse või Riigikogu poolt, osakonna ametnike nimetamise õigus peaks olema osakonna juhatajal ning osakonnal peaks olema riigieelarves omaette assigneering. Need tingimused on täidetud ameti puhul, aga osakonna tasemel täitmiseks eeldab see ulatuslikke muudatusi kehtivates õigusaktides. Samuti ei kehti VVS § 93 lg 6 p 1 teenistusliku järele valve piirang, mille kohaselt ei teostata teenistuslikku järelevalvet riikliku järelevalve raames tehtud otsuste suhtes, ühe asutuse siseselt. Teenistusliku järelevalve piirang kaitseb asutuse sõltumatust, mitte konkreetse ametniku sõltumatust (vrd nt järelevalve erikorda väärteomenetluses või kohtueelsel uurimisel). Enne TTJA osutatud seisukohta märgitakse analüüsis, et õigussüsteemis on olemas mehhanismid, mis tagavad võrreldes organisatsiooniliste ümberkorraldustega oluliselt mõjusamalt, et erinevate avalike huvide vahel (sh riik kui omanik ja riik kui järelevalve teostaja) leitaks õiglane tasakaal või et mõne avaliku huvi nimel ei rikutaks isikute õigusi. Nende hulgas on võimude lahusus, sõltumatu õigusemõistmine, menetlusreeglid ja erinevad riigiasutuste läbipaistvust tagavad mehhanismid. Lisaks analüüsis märgitule toome siinkohal põhjalikumalt esile veel järgmine asjaolu: TTJA märkuse põhjal võib tekkida mulje, et näiteks Veeteede ameti peadirektor on huvitatud üksnes Veeteede valduses olevate laevade võimalikult odavast ekspluateerimisest. Ta vastutab aga kogu organisatsiooni eest ning tema ülesanne on tagada järelevalve toimimine. P eadirektor on selles osas aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes saab nt nõuetele mittevastavate laevade kasutamise osas teha teenistuslikku järelevalvet või rakendada distsiplinaarvõimu. Ministrit motiveerib seda omakorda tegema vastutus parlamendi eest, kas saab ministri osas vajadusel rakendada erinevaid parlamentaarse kontrolli meetmeid (kirjalik küsimus, arupärimine, umbusaldamine). Eraldi struktuuriüksuse loomine on üks võimalik õiguslik muudatus, mida võib kaaluda lisameetmena ühe või teise funktsiooni sõltumatus e tugevdamiseks . Analüüsis on avaldatud ka arvamust, et sisekontroll ning kohtulik kontroll on piisavad kompensatsiooni mehhanismid. Sellega ei saa nõustuda, sest sisekontrolli süsteemi auditeeriv siseaudiitor allub ameti peadirektorile ning tal ei ole iseseisvat otsustus- ega käsuõigust. Siseaudiitori ülesanne on üksnes teavitada asutuse tippjuhtkonda (vt VVS § 92-2 lg 3 ja siseauditeerimise üldeeskirja). Seetõttu ei taga ka sisekontroll ega siseaudit sõltumatut järelevalvet. Samuti ei ole vaide- ega kohtumenetlus piisav tagatis asutuse tegevuse õiguspärasuse tagamisel, sest eeldab vaide või kaebuse esitaja kaebeõigust. Kaebeõigus on isikul, kelle õigusi haldusakt või toiming rikub. Kui amet rikub kehtivaid õigusnorme, siis on tegemist reeglina objektiiv-õigusliku rikkumisega, mis kellegi õigusi ei riku. Seega puudub ka isik, kellel oleks kaebeõigus ja kes saaks vaide- või kohtumenetluses sellise õigusvastase tegevuse vaidlustada (erand on näiteks keskkonnaõiguses või planeerimismenetluses, kus tuleb näidata ära üksnes huvi või avaliku huvi kaitse). Meie hinnangul puuduvad tõhusad järelevalve mehhanismid, mis objektiivselt ja sõltumatult tagaksid tegevuse õiguspärasuse kontrolli. Siseauditi puhul ei saa isoleerituna vaadata ainult asjaolu, et vastav üksus on otse peadirektori alluvuses. Siseaudiitorite sõltumatust tagavad mitu erinevat mehhanismi, nt peavad nad järgima kutsestandardid (vt AudS § 70), tuleb läbi viia siseauditi üksuse välishindamine (siseauditeerimise üldeeskiri § 11) ning siseauditi toimimist kontrollib omakorda Riigikontroll, kes võib vahetult siseaudiitoritega suhelda (RKS § 43 lg 5). Siseauditi üksuse tegevusasuranne edastatakse ka Rahandusministeeriumile (siseauditeerimise üldeeskiri § 14). Väide, et analüüsis punktis 4.2 nimetatud mehhanismid nagu nt kohtulik kontroll, sõltumatu Riigikontroll ning parlamentaarne kontroll koostoimes teenistusliku järelevalvega ei suuda piisavalt tõhusalt tagada riigiasutuste õiguspärasust on üldsõnaline ning põhjendamata. Analüüsi lisas 2 on väga hästi toodud välja muu hulgas erinevatest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad nõuded nii järelevalveasutuse kui ka ressursihalduri sõltumatusele ning valdavalt nõutakse lisaks organisatsioonilisele sõltumatusele ka funktsionaalset ja finantsilist sõltumatust ning finantsgarantiid. Need tingimused ei ole kehtiva õiguse järgi ühe asutuse siseselt saavutatavad või eeldavad põhimõttelisi ja ulatuslikke muudatusi halduskorralduse, avaliku teenistuse ja riigieelarve õiguse õigusaktides. See, et üldiselt nõu avad EL õigusaktid mõnede pädevate asutuste puhul erinevaid sõltumatuse tagatisi, ei tähenda seda, et konkreetselt Maanteeameti ja Veeteede Ameti täidetavaid taristu omamise ning järelevalvefunktsioone ei võiks ühes asutuses asuda. Tegemist on üldsõnalise väitega. TTJA ei viidanud mõnele konkreetsele EL õiguse sättele, mille puhul o leks küsitav, et Maanteeameti ja Veeteede Ameti ülesehitus või nende praegune või plaanitav pädevuste kombinatsioon on sellega vastuolus. A nalüüsis käigus sellist EL õigusakti ei leitud . Lennu-amet Redaktsioonilised märkused Arvestatud Vee-teede Amet Veeteede Ametil analüüsile märkusi ja ettepanekuid ei ole. Maantee-amet Märkusi ega ettepanekuid ei esitatnud. Lp härra Sven Sester nr Kaido Rosin, e-kirjad Riigikogu Majanduskomisjon [email protected] Meie 21.10.2020 nr 2-15/17-0292/6313-2 Lossi plats 1a 15161, Tallinn Vastused seoses Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu 236 SE osas Austatud härra Sven Sester Esitame vastused seoses Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõuga 236 SE. Kirja lisades 1–4 on toodud vastused Eesti Reformierakonna fraktsioonile, Merekeele nõukojale, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule ja Merendusnõukojale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Lisa 1: vastus Eesti Reformierakonna Fraktsioonile Lisa 2: vastuskiri Merendusnõukojale Lisa 3: vastus Merekeele nõukojale Lisa 4: vastuskiri Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule Lisa 5: Transpordi järelevalvega seotud funktsioonide analüüs Lisa 6: Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidiline analüüs järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas Lisaadressaadid: Riigikogu Majanduskomisjoni sekretariaat Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Ursula Sarnet 715 3404 [email protected] 2 (2) Lisa 1: vastus Eesti Reformierakonna Fraktsioonile Eesti Reformierakonna Fraktsioon Austatud proua Kaja Kallas Transpordivaldkonna ametite ühendamise ettevalmistuste käigus on põhjalikult analüüsitud järelevalve korraldamise juriidilisi aluseid ja hinnatud võimalikke huvide konflikte ja õiguslikke riske ning pakutud riskide maandamiseks lahendusi tulevases Liikuvusametis. Esmalt koostati „Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidiline analüüs järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas“ Koostajaks: Advokaadibüroolt Eversheds Sutherland Ots & Co (Lõpparuanne lisatud) Järgnevalt valmis „Transpordivaldkonna järelevalvega seotud funktsioonide analüüs“ Koostajaks: Eesti Rakendusuuringute keskus Centar (Aruanne samuti lisatud) „Transpordi valdkonna ühendameti(te) moodustamise juriidiline analüüs järelevalvefunktsiooni sõltumatuse tagamise riigiõiguslike põhimõtete osas“ dokumendis on jõutud järeldusele, et ei eksisteeri juriidilisi vastuolusid või takistusi järelevalve korraldamise ja infra- või laevaomaniku rolli koondumisel samasse organisatsiooni. Riigisisesed nõuded Põhiseaduse järgi on seadusandjal avar otsustusruum asutuste ümberkorraldamisel ning riigiõiguslikult ei teki probleeme täna neljas asutuses olevate järelevalvefunktsioonide ühendamisel ühte asutusse. Ei eksisteeri ka riigiõiguslikku käsku nende funktsioonide rangeks institutsionaalseks eraldamiseks planeeringute ja investeeringute alal pädevast ametist. Soovitatav on erinevaid järelevalvefunktsioone ning nendega tihedalt seotud funktsioone mitte jagada erinevate asutuste vahel (nt lubade andmine ühes ja riiklik järelevalve lubade täitmise üle teises asutuses, lennunduse valdkonnas keelab seda teatud küsimustes ka EL õigus). EL õigus Ka EL õigus annab liikmesriigile suure vabaduse küsimuses, kuidas korraldada haldusorganisatsioon transpordi järelevalve valdkonnas. Ennekõike peetakse oluliseks piisavate ressursside eraldamist ning sõltumatust järelevalve all olevatest isikutest. Siiski peab ümberkorralduste tegemisel silmas pidama: • Määruse (EÜ) nr 300/2008 art 9 keelab jagada vastutuse selles määruses sätestatud põhistandardite rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest mitme asutuse vahel. Praegu täidab seda ülesannet LA. • Täna täidab TTJA raudteevaldkonnas muu hulgas läbilaskevõime jaotusorgani ülesandeid. See ülesanne ei saa olla ühes asutuses rongireisijate õiguste tagamise järelevalve ülesandega, mistõttu on raudteeliikluse puhul antud järelevalve reisijate õiguste tagamise üle MA-le. Võimalike huvide konfliktide maandamiseks on tehtud analüüsi teostajate poolt ettepanek eraldada järelevalve funktsioonid organisatsioonis eraldi struktuuriüksusesse. Kavandatavas ühendameti juhtimisstruktuuris ongi plaanis luua järelevalve teenistus järelevalve direktori Lisa 1: vastus Eesti Reformierakonna Fraktsioonile juhtimisel ja Peadirektori otsealluvuses. Järelevalve teenistuse alla ongi kavandatud koondada kõigi transpordiliikide ülese riikliku järelevalvetegevuse korraldamine. Eraldiseisvad struktuuriüksused asutuse sees Veel ühe õigusliku muudatusena on võimalik kaaluda ühe või teise funktsiooni sõltumatuse tugevdamiseks eraldi asutusesisese struktuuriüksuse loomist, mis funktsiooni täitjatele tagab teatud määral institutsionaalse eraldatuse ja finantsilise iseotsustusõiguse. Nt kui mõne järelevalve funktsiooni teostamiseks on loodud eraldi struktuuriüksus (nt osakond), tekib selle juhil: 1) ühest küljest motivatsioon seista enda täidetava funktsiooni eest (suhtluses väljapoole oma üksust), sh taotleda üksusele uusi ressursse ning 2) (üksuse siseselt) temale usaldatud otsusõiguse raames seada prioriteete ja suunata ressursikasutust. „Transpordivaldkonna järelevalvega seotud funktsioonide analüüs“ -i töö käigus võrreldi transpordivaldkonna ametite ühendamisel tekkivate erinevate organisatsioonide efektiivsust, mõttekust ja riske. Kaaluti nii järelevalve kui ka Järelevalve ja loamenetluse eraldamist eraldi ametitesse lahutades neid infra omanikust. Analüüsi käigus jõuti järeldusele, et parim ja riigile efektiivseim on siiski nii infraomaniku või varahalduri aga ka loamenetluse ja ka järelevalve korralduse koondamine ühte organisatsiooni. Tagatud oleks kompetentsikeskuse teke, et piiratud eriala spetsiifiline teadmiste ressurss ei killustuks erinevate ametite vahel ja ei eksisteeriks ka juriidilisi vastuolusid kõigi funktsioonide koondumise osas samasse asutusse. Transpordivaldkonna ametite ühendamise ettevalmistustega on planeeritud jõuda ühendameti tööle rakendumiseni juba 01.01.2021. Kindlasti on optimaalseim uue ameti alustamine kohe aasta algusest aga mitte kvartali või poolaasta vahetumisel. Kevadine koroonaviiruse puhang võttis kolme kuu võrra lühemaks ka ettevalmistuste aja ja praeguseks oleme väga tiheda ajagraafikuga edasi liikudes siiski valmis alustama 01.01.2021. Peadirektori konkursiga alustamine võimalikult varases ettevalmistuste staadiumis on oluline, et peale seadusemuudatuste menetlemist riigikogus saaks minister peatselt kinnitada loodava ühendameti põhimääruse ja struktuuri ning nimetada ametisse uue peadirektori. Peadirektoril on omakorda vajalik moodustada uus juhtimismeeskond ja viia lõpule personali hindamiste ja valiku protseduurid organisatsiooni valdkonnajuhtide ja tugiosakondade juhtide ametisse nimetamiseks. Peale seda saab vormistada vajalikud üleviimised uutele ametikohtadele ca 850 inimese osas. Tegelikult oleks vajalik selliste ametite ühendamiste ettevalmistamisel oluliselt varasemalt jõuda uue peadirektori nimetamiseni, mis võimaldaks sihikindlamalt uue juhi vastutusel ja vedamisel seatud eesmärkide poole liikuda. Praegu eksisteerib ebaselgus millal on võimalik ja lubatud uue juhi konkursi korraldamisega alustada ja selle üle aruteludes on riigikantselei ja ministeeriumi juristidel erinevaid seisukohti ning õiguskindluse mõttes vääriks täpsustamist avaliku teenistuse seadus. Konkursi väljakuulutamise kuulutusel on märge, et: Lisa 1: vastus Eesti Reformierakonna Fraktsioonile * Seaduseelnõu Maanteeameti, Lennuameti ning Veeteede Ameti ühendamise kohta on Riigikogu menetluses (236 SE). Seega konkursi korraldajad annavad selgelt aru, et uut peadirektorit saab ametisse määrata minister alles peal Riigikogus seadusemuudatuste lõplikku kinnitamist. Valiku protseduur, mis võtab tavaliselt aega ca kaks kuud on võimalik ja mõistlik varem läbi viia. Lugupidamisega, Taavi Aas majandus- ja taristuminister Koostaja: Indrek Gailan ([email protected]) Lisa 2: vastuskiri Merendusnõukojale Merendusnõukoda Austatud viitseadmiral Tarmo Kõuts Täname Merendusnõukoda, kes toetab muutusi, kus riik soovib viia läbi sisulisi reforme eesmärgiga muuta riigivalitsemist tõhusamaks, efektiivsemaks, jätkusuutlikumaks, läbipaistvamaks, teenustele suunatumaks ning vähendades seejuures riigiteenistujate arvu. Taotlete kiiremas korras merenduse asekantsleri ametikoha taasloomist (1993-2002) eesmärgiga tagada merendussektori tulemuslik valdkondade ülene koordineeritus. Kinnitame teile, et antud ettepanekuga on arvestatud ning ametite ühendamise ühe olulise osana ka vastav asekantsleri positsioon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tekib koos merendusosakonnaga. Täname ka kirja lisas esitatud hinnangute eest, mis on väidetavalt viidates CentARi analüüsile tehtud. Selgusetuks jääb, kas olete tutvunud Rahandusministeeriumi poolt ametlikult vastu võetud analüüsiga, sest osad viited dokumendile lehekülgede ega tabelite osas ei ühti CentAR’i poolt esitatud versiooniga. Samuti ei esine CentAR’i analüüsis teie poolt kirjas esitatud multi kriteeriumide analüüsi tabelit, mille tulemused on teie poolt esitatud tabelis muudetud ning väärad. Rahandusministeeriumi poolt tellitud ja CentAR’i poolt koostatud analüüs on kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus/institutsionaalse-ja-organisatsioonide- voimekuse-tostmine Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR käsitles töös kokku kolme varianti (analüüsis lk. 3- 4): (1) riiklik järelevalve kitsas tähenduses (stsenaarium S1); (2) riiklik järelevalve laiemas tähenduses sh loamenetlused, lubade nõuete täitmise jätkuv kontroll ja ohuhinnangute, vihjete jm põhine riiklik järelevalve (stsenaarium S2); (3) kolme asutuse (LA, MA, VA) ja TTJAs oleva raudteevaldkonna kujundamine ühtseks transpordipoliitika rakendusasutuseks. CentAR’i poolt koostatud „Transpordivaldkonna järelevalvega seotud funktsioonide analüüs“ -i töö käigus võrreldi transpordivaldkonna ametite ühendamisel tekkivate erinevate organisatsioonide efektiivsust, mõttekust ja riske. Kaaluti nii järelevalve kui ka Järelevalve ja loamenetluse eraldamist eraldi ametitesse lahutades neid taristu omanikust. Analüüsi käigus jõuti järeldusele, et parim ja riigile efektiivseim on siiski nii taristu omaniku või varahalduri, aga ka loamenetluse ja ka järelevalve korralduse koondamine ühte organisatsiooni. Tagatud oleks kompetentsikeskuse teke, et piiratud eriala spetsiifiline teadmiste ressurss ei killustuks erinevate ametite vahel ja ei eksisteeriks ka juriidilisi vastuolusid kõigi funktsioonide koondumise osas samasse asutusse. Lisa 2: vastuskiri Merendusnõukojale Lisan ka vastava tabeli kinnitatud analüüsist, mis näitab analüüsis kaalutud variandi nr.3 ainukest positiivset tulemust, võrreldes variantidega 1 ja 2. Tabel asub analüüsidokumendis leheküljel 56, tabel nr.13. Analüüsi andsid sisendi kõikide ametite juhid ja (lk. 51-52) loetletud osapooled fookusgrupi intervjuul, mis toimus 03.02.2020, mille tulemus on tabelis nr. 13 järgnev: Tabelist nähtub, et järelevalve funktsioonide koondamine ühte asutusse on halvem lahendus võrreldes praeguse olukorra jätkumisega (Stsenaariumid 1 ja 2). Parim variant positiivse tulemusega on stsenaarium 3, ehk kolme asutuse (LA, MA, VA) ja TTJAs oleva raudteevaldkonna kujundamine ühtseks transpordipoliitika rakendusasutuseks. Lisa 2: vastuskiri Merendusnõukojale Raudteevaldkonna ühendamise võimaluste analüüs, tuleb vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 kabinetinõupidamise otsusest, tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) teha 2022. aasta jaanuariks. Täpne analüüsi pealkiri on „Raudteetaristu halduse ja raudteetranspordi korralduse teiste transpordiliikidega ühendamise võimaluste, otstarbekuse ja võimalike lahenduste analüüs“ lähtuvalt riigireformi eesmärkidest. Nagu tabelist nähtub, loob stsenaarium 3 rakendamine võimaluse infrastruktuuri ja ühistransporti planeerida transpordiliikide üleselt. Eesti on Euroopa Liidu liige ning oleme ka osa üleeuroopalisest TEN-T võrgustikust, mis omakorda on võrgustik, mis on rahvusvahelises ühenduses kogu maailma tarnspordivõrgustikuga. See tähendab, et kõik transpordi liigid, mis ühendametis on esindatud, omavad rahvusvahelist mõõdet, teevad rahvusvahelistes koostöövõrgustikes tööd valdkonna arengu hüvanguks ning merendus ei ole siin kuidagi erinevas rollis. Maanteed ühenduvad ja jätkuvad Eesti piiri lõppedes endiselt maanteega, samuti veeteed, õhuteed, raudteed. Kõik need on osa ühest suurest terviklikust süsteemist. Kaubad ei liigu vaid meritsi või maanteed mööda või ainult raudteed pidi metsast otse poodi. Selleks on vaja terviklikke logistikaahelaid, mis konkureerivad rahvusvaheliselt omavahel ja Eesti on konkurentsis teiste riikide ja logistikaahelatega. Viimane Arenguseire keskuse tellitud raport „Merekaubanduse tulevik Eestis“ viitab, et sadamakaubanduse kasvu võtmed on raudteel. Samuti teavad seda ka transpordi ja logistikasektori esindajad „Logistika ja transiidi assotsiatsioonist“ kelle toetuskiri ametite ühendamise kohta, (sh. raudtee) on nende poolt esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile juba märtsis 2020. Transiidikomisjonis, kus osalevad ettevõtted, kes igapäevaselt töötavad selle nimel, et rahvusvahelisi kaubavooge läbi Eesti suunata, toetavad ametite ühendamist ja on avaldanud seisukohta, et see tuleb kogu sektorile kasuks. Arusaadavalt on huvitatud nad transpordiliikide ülese transpordiahelate digitaliseerimisest ja automatiseerimisest, konkurentsivõimelisest hinnastusest, mis väljakutsetena on meid ees ootamas. Nende väljakutsete lahendamiseks on transpordiliikide ülene vaade vältimatu. Arengus maha jäädes, kaotame tulevikus konkurentsivõimes võrreldes teiste riikidega. Ametite ümberkorralduste analüüsi käigus ei ole keskendutud täpse kokkuhoiu ennustamisele, kuna see ei ole olnud eraldi eesmärk. Analüüsitud efektiivsema ülesannete täitmise ja kokkuhoiu võimalusi ja nende ellu viimiseks vajalikke tegevusi. Näiteks läbimõeldum ja eesmärgipärasem transpordisüsteemide (liikuvuskanalite) planeerimine ja nendeks vajalike investeeringute suunamine. Seda läbi transpordiliikide ülese ulatusliku andmete kogumise ja analüüsi ning ühendametis transpordiliikide üleseid teemasid valdava kompetentsikeskuse loomise. See ei ole otseselt kokkuhoid, aga ressursi eesmärgipärasem kasutamine. Transpordiametite investeeringud 2019. aastal moodustasid ligi 203 mln €. Täpsema ja targema taristu ja liikuvuse planeerimisega on kasvõi 1% suurune kokkuhoid juba miljoneid eurosid ning on maksumaksja raha efektiivsem kasutamine. Ametite ühendamisel saab pakkuda kliendile ka riigi poolt „ühe ukse“ teenuse kontseptsiooni. IT-süsteemide ja registrite koordineeritud arendamine, haldust ja liidestamist, mis aitab efektiivsemalt süsteeme arendada ning kaovad eri ametite IT arenduste dubleerimine. Samuti saab üle Eestilist klienditeenindust ühtselt ning keskselt pakkuda ning erinevate hoonete ja kinnisvara ühisest haldamisest ja efektiivsemast kasutamisest saab kokkuhoidu leida. Kesk-pikas perspektiivis on võimalus Lisa 2: vastuskiri Merendusnõukojale kokkuhoidu saavutada büroopindade koondamisest, mille majandusliku ja töökorraldusliku põhjendatusega peab juba uus ühendamet ise tegelema. Efektiivsus tekib ka maismaasõidukite ja töövahendite hangetest. Soome kolleegide kogemusel on ka palju potentsiaali sarnaste töövoogude standardiseerimisest ja optimeerimisest lähtuvalt eri ametites kasutusel olevatest parimatest töö praktikatest ja kogemustest. Erinevad hanked, projektide käivitamine ja juhtimine, klienditeenindus, avalike teenuste arendamine, tugiteenused, transpordisektori ohutus, jne. Ametite ühendamisel tekib ka suurem kompetents ja võimekus tegeleda seni transpordiliigi äärealadele jäänud (näiteks kliimaprobleemide lahendamine) või osades ametites alatähtsustatud teemadega (näiteks liiklusohutusega seotud ennetustegevus, kommunikatsioon avalikkusele). Kõik see tähendab tulemuslikumat tegevust antud valdkondades tervikuna. Lugupidamisega, Taavi Aas majandus- ja taristuminister Koostaja: Indrek Gailan ([email protected]) Lisa 3: vastus Merekeele nõukojale Merekeele nõukoda Lugupeetud kapten Peeter Veegen Oluline on rõhutada, et teenuseid, mida Maanteeamet või Veeteede amet või Lennuamet pakub, on suunatud inimestele, nende heaolu parandamisele ja ettevõtetele. On see siis läbi ohutuse aspekti (järelevalve), taristu rajamise, merepõhja mõõdistamise, ühistranspordi hanke läbi viimise või kutselisele meremehele dokumentide väljastamine. Kõik teenused on suunatud kas inimestele otse või kaudselt ja panustavad ka inimeste või kaupade liikumisse ning lõpuks kaupade lõpptarbijad on samuti inimesed. Viimastel aastatel on termin „Mobility“ (eesti keeles liikuvus) võetud laialdaselt kasutusele. Räägitakse ka terminitest „Mobility as a service“ ehk liikuvus kui teenus. See ei ole pelgalt vaid sõna, vaid tuleviku arengusuund kogu sektoris, mis kõneleb transpordist kui liikide ülesest tervikteenusest. Eesmärk on pakkuda inimestele ja kaupadele sujuvat liikuvust punktist A punkti B, põimides teekonna kokku vajadusel erinevatest transpordi liikidest, mis omavahel suhtlevad digitaalselt ja pakuvad kõige efektiivsemat ja ressursisäästlikumat ning keskkonnasõbralikumat alternatiivi isiklikule sõiduautole. Vaadates Eestist kaugemale, on Euroopa Liidus hetkel koostamisel Mobility Plan, samuti on traditsioonilise „transpordiga tegelemise asemel“ Euroopa Komisjon nimetanud selle teema eest vastutava direktoraadi just Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadiks (Directorate-General for Mobility and Transport). Lisaks on äsja vastu võetud Euroopa Parlamendis Liikuvuspakett (Mobility Package), mis sisaldab ka kaubavedu, ning seda ei ole põhjusega nimetatud transpordipaketiks. Rääkimata riigikaitse sektorist, kus räägitakse Military Mobility-st ja lõpetades Eesti 2035 strateegiaga, kus on vajalike muutuste viiest suurest väljakutsest ühena eraldi märgitud „Ruum ja liikuvus“. Antud termin on kasutusel ka Eesti 2019/2020 inimarengu aruandes, kus https://inimareng.ee/ligipääsetavuse-muutused-autostunud-eestis.html käsitletakse liikuvuse terminit järgnevalt: „Liikuvus tähendab võimet oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühest kohast teise liikuda, kasutades ühte või mitut transpordiliiki või -teenust.“. Rõhutame seda, et meie peamine kese – inimene ja eesmärk – on inimeste heaolu parandamine. Riik peab siin olema suuna ja eeskuju näitajaks. „Transport“ uue ameti nime sees küll ütleks üldiselt, et me lihtsalt tegeleme transpordi sektoriga, aga selles ei kõla läbi meie suurem eesmärk, mis on inimestele ja kaupadele paremate liikumisvõimaluste võimaldamine. Alternatiivse nimena välja käidud Teedeameti nimi ei viita kuidagi kliendile, ehk inimesele. Samuti, kuna ameti ülesanne on ka ühistranspordi teenuse käitamine, ei kajasta nimi Teedeamet kuidagi seda ameti töö poolt. Seega antud kontekstist tulenevat, ei pea seda nime ühendametile sobivaks. Kui Ameti nimena kasutada Liiklusamet või Transpordiamet, siis meie hinnangul ei peegelda ega väljenda need nimed piisavalt tulevikuambitsioone ja arengusuundi, mis antud sektoris ees ootavad ning mida kogu maailm on hakanud kasutama ehk Mobility – liikuvus. Seega, peame ambitsioonikaks just Liikuvusameti nime. Õppejõud ja eksperdid, kellelt arvamust küsisime, olid valitud laiemalt, n.ö transpordiliikide ülese vaate valdkondade esindajatena, et saada tagasisidena ulatuslikumat, kui ühe Lisa 3: vastus Merekeele nõukojale transpordiliigi või valdkonna keskset vaadet. Nagu märkasite, siis kallutatuse vältimiseks, ei olnud küsitute hulgas ka ühtki raudtee ega maantee eksperti. Protsessi läbi viimisel on olnud juhtgrupis kõikide ametite juhid, kes on saanud dokumentide ettevalmistamisse kaasata parimad oma valdkonna teadmised. Lugupidamisega, Taavi Aas majandus- ja taristuminister Koostaja: Indrek Gailan ([email protected]) Lisa 4: vastuskiri Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing Lugupeetud härra Jüri Lember 1.08.2019 tegi VV kabinet ülesandeks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (vastutaja majandus- ja taristuminister) teha 2020. aasta märtsiks transpordi planeerimise ja investeeringute valdkonna ühendameti ning transpordi järelevalve valdkonna ühendameti moodustamise analüüs. Eesti on Euroopa Liidu liige ning oleme ka osa üleeuroopalisest TEN-T võrgustikust, mis omakorda on võrgustik, mis on rahvusvahelises ühenduses kogu maailma tarnspordivõrgustikuga. See tähendab, et kõik transpordi liigid, mis ühendametis on esindatud omavad rahvusvahelist mõõdet, teevad rahvusvahelistes koostöövõrgustikes tööd valdkonna arengu hüvanguks ning merendus ei ole siin kuidagi erinevas rollis. Maanteed ühenduvad ja jätkuvad Eesti piiri lõppedes endiselt maanteega, samuti veetee, õhutee, raudteega. Kõik need on osa ühest suurest terviklikust süsteemist. Seega öelda, et VV kabineti ülesanne piiritleb ametite tööd, mis täna kõik tegutsevad rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, kitsalt ühistranspordi või taristu planeerimisega ainult riigisiseselt, on selgelt vale väide. Kaubad ei liigu vaid meritsi või maanteed mööda või ainult raudteed pidi metsast otse poodi. Selleks on vaja terviklikke logistikaahelaid, mis konkureerivad rahvusvaheliselt omavahel ja Eesti on konkurentsis teiste riikide ja logistikaahelatega. Viimane Arenguseire keskuse tellitud raport „Merekaubanduse tulevik Eestis“ viitab, et sadamakaubanduse kasvu võtmed on raudteel. Samuti teavad seda ka transpordi ja logistikasektori esindajad „Logistika ja transiidi assotsiatsioonist“ kelle toetuskiri ametite ühendamise kohta, (sh. raudtee) on nende poolt esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile juba märtsis 2020. Uus „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ käsitleb samuti kõiki valdkonna nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi aspekte. Selle lihtsaks tõestuseks on kasvõi arengukava alusuuring, mis vaatleb Eestit kui ühte võimalikku transpordikoridorit ja pakub välja Eestile arenguvõimalusi just rahvusvahelisest konkurentsimõõtmest tulenevalt. Arengukava alusuuring, mille töö kestis aastatel 2019-2020, teostajateks oli rahvusvaheline merendus, maanteede, lennundus, raudtee ja linnalise liikuvuse ekspertide rühm, OECD juures paiknev ITF (International Transport Forum). Kõiki ettepanekuid, mis töös on tehtud, on käsitletud transpordiliikide üleselt tervikuna. Seega teie poolt väita, et Transpordi planeerimine ja valdkondlikud investeeringud on suuresti riigieelarveliste ettevõtmiste temaatika ja ei seondu otseselt mitte kuidagi rahvusvahelise meresõidu ja kaubandusega ehk siis eraõiguslike transporditeenustega ning ettevõtlusega merel (kui saarte vaheline parvlaevandus välja arvata), on ilmselgelt väär. Te toote oma pöördumises välja, et esmane ja oluline ülesanne, mida riigireformi kaudu on vaja merendusvaldkonnas prioriteetsena lahendada, on teie nägemusel toimiva mereadministratsiooni loomine. Riigireformi eesmärk on vähendada valdkondliku juhtimise killustatust ja parandada tulemuslikkust, samuti valdkondlike kompetentsikeskuste tekkimist. Eelnevatele lõikudele viidates, rääkides rahvusvahelisest konkureerimisest kaupade ja teenuste Lisa 4: vastuskiri Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule pakkumisel, edukatest logistikaalatest (hinnastamisest) nii siseriikliku kui rahvusvahelise kauba ja inimeste liikumise tarbeks, on tervikuks valdkonna vaateks tarnspordiliikide ülene vaade. See tähendab, et ka selle juhtimine peab hõlmama tervikut. Seega väide, et riigireformi eesmärk piiritles ülesannet selliselt, et kõiki tarnspordi valdkondi tuleb juhtida eraldi, on väär, sest selline olukord juba täna rakendustasandil eksisteerib. Väidate, et antud reform killustab merendusvaldkonda. Tegelikult ametite ühendamisel ühegi ameti senist valdkondlikku tegevust ega pädevust ei kaotata, seega ei saa me kuidagi nõustuda ka killustamise väitega. Vastupidi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on valmistanud ette struktuurimuudatuse, kus luuakse täiendav merenduse asekantsleri ametikoht koos Merendusosakonnaga. Seega, killustatuse asemel tekib tervikvaade ning tugevneb ka Merenduse valdkonna juhtimine senisest kõrgemal tasemel. Toote välja, et Merendusvaldkond ei ole pelgalt transport, kuivõrd see on nii laevaehitus, mereharidus, mereressursside kasutus kui ka laevandus, sh. kalalaevandus ning vastavasisuline mahukas rahvusvaheline suhtlus. Lisate ka merekeskkonna kaitse ja ohutuse. Saame kinnitada siinkohal, et ka lennunduses, maanteevedudes, raudteel on identsed komponendid, kus panustatakse hariduse, ressursside, keskkonnakaitsesse, ohutusse ja rahvusvahelisse suhtlusesse. Lennunduses näiteks on Eestis ka lennukite hooldusega tegelev ettevõtlus ning raudteel vagunite remont, hooldus ja vedurite ümberehitus. Osaletakse õigusloomesse ettepanekute tegemises ja rahvusvahelistes koostööorganisatsioonides, on see siis seotud ohutuse, digitaliseerimise, keskkonnakaitse või muude valdkonna arenguks vajalike teemade arutelul. Kui rääkida keskkonnaohutusest ja kaitsest, siis antud osas on kogu transpordi sektoris vajadus teha suuri pingutusi kliimaeesmärkide täitmiseks 2030 ja 2050-ka aastaks ning see ei ole „kaela sadanud“ vaid merendussektorile, vaid sunnib pingutama kõiki transpordi sektoreid, raudteed, maantee liiklust, lennundust. Seega kõikides valdkondades esinevad need komponendid, mida peate merenduses kuidagi unikaalseks, kuid nii see ei ole. Mainite, et tänane merendusvaldkonna riigipoolne haldus on killustatud 9 erineva ministeeriumi haldusalasse, paljud funktsioonid on kattuvad ja sageli on tulemuseks riigipoolne koordineerimatus. Soovime kinnitada ja tähelepanu juhtida, et uus „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021- 2035“ näeb ette kogu valdkonna vaate, kui terviku kujundamist. Aastatel 2019-2020 on merendussektori erinevad osapooled olnud kaasatud arengukava eraldi lisa koostamisse, mis on koostatud merendusvaldkonna arengu kiirendamiseks. Seda on merendussektor soovinud ning selline arengudokument on ka koostatud. Lisaks on käivitatud Valituse poolt „Laevad Eesti lipu alla“ projekt. Toote välja, et sadamaid läbivad kaubavood on oluliselt vähenenud peale 2007.aasta Aljoša sündroomi mõjude möödumist. Usun, et teate väga hästi, et ida-suunaline raudteetransiidi kadumine on Venemaa poliitiline valik, kasutada kauba teenindamisel oma sadamaid (Ust- Luga). Seega, ei ole kuidagi õigustatud öelda, et Eesti raudteesektor on oma tööd halvasti teinud ning seetõttu on kannatanud ka sadamad ja kaubakäive. Majandusministri juhtimisel on ellu kutsutud transiidisektori ühine koostööplatvorm „transiidikomisjon“, kus regulaarselt kuulatakse sektori tagasisidet ning ettepanekuid, kuidas koostöös sadamate-, laevandus-, raudtee-, maantee- ja lennundusettevõtete ning sektori esindajad saavad kasvatada Eesti Lisa 4: vastuskiri Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule transpordikoridoride konkurentsivõimet. Arutluse all on sadamatasud, raudtee kasutustasud, sadama ja lennujaama ühendused inimeste liikumiste tarbeks reisiterminalist trammiga lennujaama jne. See tähendab omakorda investeeringuid taristusse. Teatavasti on sellistel puhkudel suur roll riigil ja kohalikel omavalitsustel. Kõik osapooled panustavad rahaliselt ühe eesmärgi nimel – pakkuda inimestele ja kaupadele parimaid liikide üleseid liikumisvõimalusi – liikuvust. Selles koostööformaadis on esindatud sektori olulised osapooled, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon MTÜ, AS Tallinna Sadam; AS Sillamäe Sadam; AS Eesti Raudtee; Veeteede Amet; Paldiski Põhjasadam; AS Tallinna Lennujaam, Riigikogu Transiidi ja logistika toetusrühm; AS Operail; OÜ Rail Baltic Estonia; Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon; Alexela Logistics AS; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; Maksu- ja Tolliamet; Välisministeerium; Rahandusministeerium. Juhin ka tähelepanu, et ametite ühendamise teemat oleme Transiidikomisjoni liikmetele tutvustanud 2020 aasta veebruaris. Transiidikomisjonis, kus osalevad ettevõtted, kes igapäevaselt töötavad selle nimel, et rahvusvahelisi kaubavooge läbi Eesti suunata, toetavad ametite ühendamist ja on avaldanud seisukohta, et see tuleb kogu sektorile kasuks. Arusaadavalt on huvitatud nad liikideülese transpordiahelate digitaliseerimisest, automatiseerimisest, konkurentsivõimelisest hinnastusest, mis väljakutsetena on meid ees ootamas. Nende väljakutsete lahendamiseks on transpordiliikide ülene vaade vältimatu ja see ei ole pelgalt minister Taavi Aasa sõnakõlks, vaid täna maailmas toimuv reaalsus, kus arengus maha jäädes, kaotame tulevikus konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega. Lugupidamisega, Taavi Aas majandus- ja taristuminister Koostaja: Indrek Gailan ([email protected])
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel