dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Avalik konsultatsioon

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. oktoober 2020
Seotud ettevõtted
Advokaadibüroo COBALT OÜ (adressaat)
Viit
2-3/19-0310/6001
Registreeritud
21. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo COBALT OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/19-0310
Vastutaja
Kea Kohv (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf76 KB
  • 📎Huawei Technologies Oy (Finland) Co. Ltd arvamus.asice488 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Sten Luiga [COBALT] <[email protected]> Saadetud: 20.10.2020 19:48 Adressaat: Anna-Liisa Pärnalaas <[email protected]>; Kea Kohv <[email protected]>; Raul Rikk <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]>; Mart Blöndal [COBALT] <[email protected]> Teema: RE: Sidevõrkude määruse eelnõu avalik konsultatsioon Tervist, Täname meile antud võimaluse eest esitada arvamus. Edastame käesolevaga meie kliendi, Huawei Technologies Oy (Finland) Co. Ltd. (Huawei), tagasiside määruste nr 140 ja nr 129 muutmise eelnõu projektile (manuses). Määrus on meie kliendi Eesti äritegevuse perspektiivist keskse tähendusega. Huawei on eelnevalt selgitanud, et määruse eelnõu mustandi alusel kavandatud menetlusete diskrimineeriv rakendamine võib kaasa tuua otsesed kulud nii sideoperaatoritele ja Eesti majandusele. Loodame, et kaalute Huawei Technologies (Finland) Oy Co. Ltd. argumente tõsiselt ja leiate tasakaalustatud lahenduse. Lugupidamisega, Sten LuigaVadeadvokaatT: +372 665 1888 Kawe Plaza, Pärnu mnt 15 M: +372 502 2492 Tallinn 10141, Eesti Käesoleva e-kirja saatjaks on advokaadibüroo COBALT Eestis. COBALT advokaadibürood Eestis, Lätis, Leedus ja Valgevenes on eraldiseisvad juriidilised isikud.Käesolev e-kiri võib sisaldada teavet, mis on konfidentsiaalne ja mille avaldamine saatja eelneva nõusolekuta on keelatud. Juhul, kui te olete käesoleva e-kirja saanud ekslikult, teavitage sellest saatjat telefoni või e-posti teel ja kustutage e-kiri oma süsteemist. Ekslikult saadud e-kirja edastamine, sellest koopiate salvestamine või selle sisu mis tahes isikule avaldamine on keelatud. From: Anna-Liisa Pärnalaas <[email protected]> Sent: kolmapäev, 30. september 2020 22:13To: Sten Luiga [COBALT] <[email protected]>; [email protected]: Raul Rikk <[email protected]>Subject: Sidevõrkude määruse eelnõu avalik konsultatsioon Tere Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustas täna sidevõrkude turvalisuse määruse eelnõu avalikku konsultatsiooni, mis kestab 21. oktoobrini. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavat siit: . Lugupidamisega Anna-Liisa Pärnalaas Anna-Liisa PärnalaasKüberturvalisuse valdkonna koordinaatorRiigi infosüsteemide osakond +372 639 7697 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | Suur-Ameerika 1, Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sten Luiga, Mart Blöndal Suur-Ameerika 1 Advokaadibüroo COBALT OÜ 10122, Tallinn Kawe Plaza, Pärnu mnt 15 10141 Tallinn E-post:[email protected], [email protected] 20 oktoober 2020 RE: Vabariigi Valitsuse määruse nr 140 ja nr 129 eelnõu avalik konsulteerimine 1 SISSEJUHATUS 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 30.09.2020 kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu (edaspidi „Määruseelnõu“). 2. Oleme oma kliendi Huawei Technologies Oy (Finland) Co. Ltd (edaspidi „Huawei“) palvel hinnanud Määruseelnõu ning soovime juhtida Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanu analüüsi käigus tuvastatud puudustele ning vastuoludele. Palume, et Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium võtaks meie tähelepanekuid arvesse ning teeks nendest lähtuvalt vajalikud muudatused. Eelkõige on Määruseelnõu eesmärgi tagamiseks vajalik täpsustada seaduse tasemel riist- ja tarkvara loa taotluse õigusjärelmid ning alusnormid. Võimalike õigusjärelmite ning alusnormide sätestamisel on vajalik ka täiendavalt hinnata nende kooskõla Eesti põhiseaduse ning Euroopa Liidu õigusega. 3. Määruseelnõu eesmärk on selle seletuskirja kohaselt tagada riigi julgeolek. 1 Riigi julgeoleku tagamine on legitiimne eesmärk, kuid meie hinnangul on võimalik riigi julgeoleku huvide tagamine Eesti sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia osas viisil, mis ei too kaasa sidevõrgus kasutatava tehnoloogia keelustamist riist- ja tarkvara tootja enda või tema peakontori asukoha riigi alusel. Seda enam, et Eesti sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara tootjad on kõik rahvusvahelised ettevõtted, omades tootmis- ning arendustegevust nii Euroopas kui Euroopa väliselt. Selliselt on tehnoloogia tootja asukohapõhine sidevõrgus kasutatava riist - ja tarkvara keelustamise vastavus riigi julgeoleku huvidele ebaproportsionaalne ja näiline, kuna sidevõrku lubataks tootjad, kes vastavad f ormaalselt Määruseelnõus sätestatud tingimustele, kuid kelle tehnoloogiat tegelikkuses ei kontrollita. 1 Määruseelnõu seletuskiri, lk 1. Eesti Läti Leedu Valgevene Tel +372 665 1888 Tel +371 6720 1800 Tel +370 5250 0800 Tel +375 17 336 0093 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] 4. Seoses seadmete turvalisuse kontrollimisega selgitame, et viimase paari aasta jooksul on Huawei olnud hinnanguliselt kõige enam auditeeritud sidevõrgu seadmete tootja ning siiani on auditite järeldused Huawei seadmete turvalisust kinnitanud. 2 5. Määruseelnõu puhul ei ole tehtud Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja 3 kohast sisulist mõjuanalüüsi, mistõttu puudub nii Määruseelnõus kui ka selle seletuskirjas tegelik ülevaade määruse mõjude ning sellega kaasnevate riskide kohta. Selliselt ei täida ka kooskõlastamine ning arvamuse andmine oma tegelikku eesmärki, sest puudub tegelik ülevaade määruseelnõ u mõjude ja proportsionaalsuse kohta. Eeltoodu viitab kiirustatud lähenemisele, mis ei ole selliste kaalukate õigusmuudatuste osas õigusriigile kohane. Kooskõlastusele esitatud materjalidest puudub selge ülevaade, miks ei piisa julgeoleku tagamiseks Eestis praegu kehtiva ning sideoperaatoritele tugineva sidevõrkude turvalisuse tagamise mehhanismi täiendamisest ning miks on vajalik luua olemasoleva süsteemi kõrvale paralleelne loa taotlemise raamistik. 6. Kuigi Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liikmesriikide ülesanne määratleda oma olulised julgeolekuhuvid ja võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid oma sise- ja välisjulgeoleku tagamiseks, siis ainuüksi asjaolu, et siseriiklik meede on võetud tegelikult või näiliselt riigi julgeoleku kaitsmise eesmärgil, ei saa muuta ELi õigust kohaldamatuks ega vabastada liikmesriike Euroopa Liidu õigusaktide järgimise kohustusest. Vastavat kinnitas ka Euroopa Kohus oma 06.10.2020 aasta otsuses C-623/17 konkreetselt sideettevõtjatele suunatud julgeoleku eesmärgil sätestatud kohustuste valguses. 4 Seejuures ning vaatamata korduvatele Huawei püüdetele juhtida Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanu mõjuanalüüsi vajadustele ning Määruseelnõu reguleerimisobjekti, st. sidevõrkudes kasutatavate riist- ja tarkvara reguleerivate Euroopa Liidu direktiivide nõuetele 5 on Määruseelnõu seletuskirjas jätkuvalt selgitatud, et Määruseelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. Tulenevalt Euroopa Liidu õigusest ei ole diskrimineerivate, ettevõtjate asukohariigil põhinevad piirangud kaupade vabale liikumisele, nagu see on näiteks Määruseelnõu § 32 lõikes 3 p 1 toodud ettevõtja juriidilise asukoha või peakontori asukoha põhine piirang, julgeoleku kaalutlustel lubatud.6 7. Kokkuvõtlikult palume, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil hindaks Määruseelnõu eesmärkide saavutamise alternatiivid uuesti läbi, võttes sealjuures arvesse lisaks põhiseadusest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele ka elektroonilise si de seaduse §-s 1 toodud eesmärki soodustada elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut konkreetseid tehnoloogiaid eelistamata. 8. Järgnevalt esitame oma põhjalikud selgitused, miks Määruseelnõu esitatud kujul on diskrimineeriv ja vastuolus põhiseaduse, Euroopa Liidu õiguse ning Eesti rahvusvahelist e kohustustega. 2 Vt. seonduvat pressiteadet siin: https://www.huawei.com/en/news/2020/2/huawei-wireless-product-plant-france 3 Vabariigi Valitsuse määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ RT I, 29.12.2011, 228. 4 Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2020. Aasta otsus, C-623/17 – Privacy International, ECLU:EU:C:2020:790, paragrahvid 74 – 82. Arvutivõrgus kättesaadav siin: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=232083&pageIndex=0&doclang=EN&mode=r eq&dir=&occ=first&part=1&cid=6419324 5 Vaata näiteks elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu 138 SE osas 04.03.2020 esitatud Huawei arvamus. Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/0d2732e6 -1877-42bd- 9643-dfd304b6eaf1/Elektroonilise%20side%20seaduse%20muutmise%20seadus 6 Vt. sellega seoses käesoleva seisukoha punkti 75. 2 (23) Sisukord 1 Sissejuhatus ...........................................................................................................................1 2 Määruseelnõu kooskõla põhiseadusega ...................................................................................4 2.1 Määruseelnõu vastuolu volitusnormiga .............................................................................4 2.1.1 Sidevõrgus riist- või tarkvara kasutamise keelamiseks volituse puudumine ..................5 2.1.2 Küberjulgeoleku nõukogu asutamise aluseks oleva volitusnormi puudumine ................7 2.2 Määruseelnõu vastuolu õigusselguse, hea halduse ning proportsionaalsuse põhimõttega....8 2.2.1 Vastuolu õigusselguse põhimõttega ..........................................................................8 2.2.2 Vastuolu hea halduse põhimõttega.......................................................................... 10 2.2.3 Vastuolu proportsionaalsuse printsiibiga .................................................................. 11 3 Määruseelnõu kooskõla Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega ning asjakohaste direktiividega 15 3.1 Määruseelnõu kooskõla Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega ....................................... 15 3.2 Määruseelnõu kooskõla Euroopa Liidu direktiividega ...................................................... 17 3.2.1 Määruseelnõu kooskõla tagamine EESS direktiiviga ................................................ 18 3.2.2 Määruseelnõu kooskõla tagamine RED direktiiviga .................................................. 18 3.2.3 Määruseelnõu kooskõla tagamine TRIS direktiiviga .................................................. 19 3.3 Määruseelnõu kooskõla Eesti kohustustega Maailma Kaubandusorganisatsiooni ees ........ 20 4 Realistliku mõjuanalüüsi puudumine ...................................................................................... 20 5 Kokkuvõte ............................................................................................................................ 22 3 (23) 2 MÄÄRUSEELNÕU KOOSKÕLA PÕHISEADUSEGA 2.1 Määruseelnõu vastuolu volitusnormiga 9. Vabariigi Valitsuse määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi „HÕNTE“)7 § 11 lg 3 kohaselt esitatakse volitusnormis volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada. HÕNTE § 12 kohaselt ei tohi volitusnorm reguleerida valdkonda, mida põhiseaduse kohaselt saab reguleerida üksnes seadusega. Selliselt on volituse andmine välistatud muuhulgas (i) põhiõiguste ja -vabaduste piirangute aluste ja tingimuste (HÕNTE § 12 p 1) ja (ii) riigikaitse valdkonnas (HÕNTE § 12 p 7). 10. HÕNTE § 53 kohaselt peab volitusnormi rakendamisel määruse eelnõu sisu olema kooskõlas seaduses või seaduse ja Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Kohustus järgida määruse andmisel määruse aluseks olevate volitusnormide piire ning kõrgemal seisvaid seaduseid tuleneb põhiseaduse (edaspidi „PS“) §-st 3 ning selle poolt sätestatud seadusereservatsiooni põhimõttest. 11. Määruseelnõu kehtestatakse ESS § 87 lõigete 2 – 22 ning riigikaitseseaduse § 4 lõike 2 alusel. ESS § 87 lg 2 ja 22 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus sätestada sidevõrkude tehnilised nõuded ja kehtestada sideettevõtjale kohustus taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks luba. Loa taotlemise kohustuse ja loa taotlemise korra kehtestab ning loa andja määrab Vabariigi Valitsus määrusega. 12. ESS § 87 lõigetes 2 - 22 sätestatud volitusnormi puhul on meie hinnangul tegemist väga laia kaalutlusõigusega, mistõttu on küsitav, kas niivõrd suurt kaalutlusõigust on volitusnormist üldse võimalik tuletada. 8 Nimelt sätestab PS § 3, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eelnev tähendab, et kuigi riigivõimu võib osaliselt teostada määruste kaudu, peavad kõik olulised küsimused olema seadusandja otsustada. Muuhulgas peab volituse andmisel olema võimalikult üksikasjalikult sätestatud alusnormide koosseisud (nt. kas tegemist on kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga) ning õigusjärelmid (nt. kas loa taotlemise kohustuse õigusjärelm on keeld kasutada konkreetset riist - ja tarkvara, mille suhtes luba taotleti). 9 13. Eeltoodu tähendab, et Vabariigi Valitsus võib määrusega täpsustada menetlust, kuid menetlus e alusnormid, nt taotluse tegemise kohustuse alus, menetlust läbiviiva haldusorgani kaalutluse alused ning võimalikud menetluse väljundid peavad olema sätestatud seaduse tasemel. Kuivõrd julgeoleku kaalutlused võimaldavad intensiivsemat riivet põhiõigustele, siis kehtiv praktika annab alust väita, et ka menetlusnormid peavad olema sätestatud seaduse tasemel.10 Antud seisukohta kinnitab ka HÕNTE § 12 p 7, mille alusel on keelatud volituse andmine riigikaitse valdkonnas. 14. Eelnev tähendab, et ESS § 87 lõigetes 2 – 22 volitusnormide rakendamisel on lisaks täiendava regulatsiooni enda vajadusele vajalik arvestada ka volitusnormide rakendamisele seatud 7 Vabariigi Valitsuse määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ RT I, 29.12.2011, 228. 8 Volitusnorm lisati seadusesse seaduseelnõuga 138 SE. Huawei on eeltoodud seaduseelnõuga seonduvalt esitanud oma seisukohad ka Riigikogule. Huawei seisukohad on kättesaadaval siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/0d2732e6 -1877-42bd-9643- dfd304b6eaf1/Elektroonilise%20side%20seaduse%20muutmise%20seadus. 9 Põhiseaduse komm enteeritud väljaande § 3. Arvutivõrgus: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=7&p=3 10 Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 3, punkt 23. 4 (23) piiridega. Volitusnormi tõlgendamisel koosmõjus PS § 3 ja HÕNTE § 12 p 1 ja 7 toodud piirangute ja põhimõtetega, ei võimalda volitusnorm Vabariigi Valitsusel seada täiendavaid aluseid ja tingimusi põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks ega reguleerida riigikaitse valdkonna toimimist. 15. Arusaadavalt ei ole seaduse tasemel mõistlik kõikide üksikjuhtumite reguleerimine ning teatud vajadus eksisteerib ka abstraktsete koosseisude järel, eelkõige olukordades, kus seadusandjal ei ole võimalik ette näha kõiki võimalikke olukordi. Selline võimalus peab samas piirduma olukorra reguleerimiseks „ettenägematus olukorras“ ning „ettenähtava olukorra jaoks peab seadusandja nägema ette detailsema regulatsiooni“. 11 16. Sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara loa taotlemise kohustuse kehtestamise õiguse puhul ei ole tegemist „ettenägematu“ olukorraga, kuivõrd ESS-i seletuskirja kohaselt on seadusandja juba sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara reguleerimise vajadusele viidanud ning puuduvad põhjendused, miks eeltoodud sidevõrgus kasutatava riist - ja tarkvara menetlust ei oleks võimalik kehtestada seaduse tasemel. 12 2.1.1 Sidevõrgus riist- või tarkvara kasutamise keelamiseks volituse puudumine 17. Määruseelnõu aluseks olev volitusnorm võimaldab Vabariigi Vali tsusel kehtestada sideettevõtjale kohustuse taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks luba. Sellest tulenevalt on senise kohtupraktika alusel seadusandja poolt Vabariigi Valitsusele antud volitus üksnes kehtestada protsess, mille õigusjärelmiks o n loa taotluse esitamine ning selle kohustusega „võrreldes ebaoluliste küsimuste reguleerimine“.13 18. Õiguspraktikas võib loa taotlemise kohustus hõlmata endas erinevas ulatuses piiranguid ettevõtlusvabadusele. Näiteks majandustegevuse seadustiku üldosa sead use (MSÜS) § 16 – 28 sätestatud loa kohustuse menetluse puhul kehtib eeldus, et menetluse subjekt võib loakohustusega majandustegevusega alustada arvates tegevusloa andmisest (MSÜS § 16 lg 4). Sellisena hõlmab loa kohustuse taotlus ka selgelt sätestatud keeldu alustada majandustegevusega enne tegevusloa andmist, mistõttu piirab tegevusloa menetlus loa taotleja põhiõigusi. Seetõttu peab seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt vastav keeld olema sätestatud seaduse tasemel. Täiendavalt peavad MSÜS § 17 lg 4 kohaselt ka tegevusloa kõrvaltingimuse andmise alused olema sätestatud seaduse tasemel. 19. Alternatiivselt eksisteerib õiguspraktikas loa kohustus, kus ettevõtja kohustus piirdub loa taotluse esitamisega, millele järgnevalt on ettevõtjal võimalik oma ärit egevusega alustada või jätkata, ootamata seejuures ära haldusorgani vastust esitatud taotlusele. Selliselt sarnaneb taotluse esitamine teavitusega, mille alusel on järelevalveorganil võimalik alustada ettevõtja tegevuse osas seaduses sätestatud alustel menetlust. Näitena võib siinpuhul tuua elektrituruseaduse 14 § 19 sätestatud teavituskohustuse. Samas, kuivõrd isegi teavituse esitamise kohustuse piirang sekkub ettevõtlusvabadusse, on selline kohustus ning selle alused sätestatud seaduse tasemel. 20. Määruseelnõu § 32 lõiked 1, 2 ja 4 keelavad riist- ja tarkvara kasutamise, mis võib ohustada riigi julgeolekut. Seeläbi toovad viidatud sätted kaasa õigusjärlemi, milleks seadusandja poolne 11 Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 3, punkt 30 12 Elektroonilise side seaduse muutmise seadus 138 SE. Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d2732e6-1877-42bd-9643-dfd304b6eaf1 13 Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 3, p 27. Arvutivõrgus: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=7&p=3 14 Elektrituruseaduse, RT I, 30.06.2020, 28. 5 (23) seaduse tasemel sätestatud volitus puudub , st vastavat keeldu ei ole seaduse tasemel kehtestatud. Tegemist pole ka loa taotluse esitamise kohustusega võrreldes ebaolulise küsimusega, kuivõrd riist- ja tarkvara kasutamise keelul on ettevõtja põhiõigustele suurem mõju kui kohustusel taotleda kasutamiseks luba. Kuna HÕNTE §-s 12 p 1 toodud piirangule ei ole volitusnormi alusel põhiõiguste ja -vabaduste piirangute aluste ja tingimuste seadmine lubatud, tuleb järeldada, et volitusnorm ei võimalda Vabariigi Valitsusel keelata loa taotluse objektis oleva riist- ja tarkvara kasutamist ning Määruseelnõu ületab oma volitusnormi. 21. Kuivõrd Määruseelnõu järgi on haldusorganil õigus keelata sellise riist - ja tarkvara kasutamine, mida sideettevõtjad käesoleval ajal juba sidevõrgus kasutavad, piirab Määruseelnõu lisaks ettevõtlusvabadusele ka sideettevõtjate õigust kasutada sihipäraselt juba soetatud seadmeid. Seetõttu tuleb Määruseelnõu tagajärgede osas arvestada ka asjakohaste Euroopa Kohtu lahenditega. Nii on Euroopa Kohus selgitanud, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta artikli 17 kohaselt ei tohi omandit ära võtta muidu kui „seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest“. 15 Eeltoodust järeldub, et Määruseelnõu poolt soovitud mehhanismi rakendamiseks peab seaduse tasemel olema ette nähtud k a osapooltele õigeaegse ja õiglase hüvitise maksmise mehhanism. 22. Teisisõnu, Määruseelnõu § 32 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud keeld kasutada riist- ja tarkvara ületab ESS § 87 lõigetes 2 - 22 sätestatud volitusnorme ning on seetõttu vastuolus HÕNTE § 12 ja § 53 sätestatud volitusnormi rakendamise nõuetega ning PS §-s 3 sätestatud seaduse reservatsiooni põhimõttega. Analoogne on olukord ka riist - ja tarkvara kasutamiseks kõrvaltingimuste seadmisega. MSÜS § 17 lg 4 toodud analoogia korras peavad ka loa kõrvaltingimused olema sätestatud seaduses. 23. Riist- ja tarkvara kasutamise keelamisele analoogselt kehtivad samad põhimõtted ka Määruseelnõu § 32 lõikes 3 sätestatud kõrge riskiga riist- ja tarkvara määratluse puhul. 24. Määruseelnõu kohaselt on kõrge riskiga riist- ja tarkvara selle tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja prof iilil põhinev hinnang ning selle tagajärjeks on haldusorgani kaalutlusõiguseta keeld sideettevõtjatel sellist riist- ja tarkvara sidevõrkudes kasutada. Selline keeld omakorda piirab ka vastava riist- ja tarkvara tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkujate õigust vastavat riist- ja tarkvara müüa või teenindada. Selliselt kujutab riist- ja tarkvara tootja riskiprof iili hindamine ka vastava tootja põhiõiguste ja -vabaduste piirangu alust, mida ei tohi HÕNTE § 12 p 1 kohaselt määrusega kehtestada. Seda enam, et riskiprof iili hinnangu üheks osaks on hinnata riist- ja tarkvara tootja asukoha või peakontori asukoha riiki, mis võib mõjutata ka teiste samades riikides resideeruvate riist- ja tarkvara tootjate võimalust oma tooteid müüja. Piirangul on selliselt ka Euroopa Liidu ainupädevuses olevad väliskaubanduslikud elemendid. 16 25. Eelnevast tulenevalt ei ole kõrge riski riist- ja tarkvara tootja riskiprof iili hindamine kooskõlas HÕNTE § 12 p 1, § 53 ja põhiseaduse § 3 sätestatud seadusereservatsiooni põhimõttega kuna riskiprof iili hindamise puhul on tegemist täiendava põhiõiguste ja -vabaduste piiramise alusega, mida on võimalik sätestada ainult seaduse alusel. 26. Arvestades, et haldusorgan võib haldusmenetluses haldusmenetluse seaduse (edaspidi „HMS“) 17 § 3 kohaselt piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi 15 Euroopa Kohtu 19. mai 2019. aasta otsus C-235/17, Euroopa Komisjon v Ungari, ECLU:EU:C:2019:432, punkt 126. 16 Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 3 (1) e) kohaselt on ühine kaubanduspoliitika Euroopa Liidu ainupädevus. 17 Haldusmenetluse seadus, RT I, 13.03.2019, 55. 6 (23) ainult seaduse alusel, ei oleks haldusorganil võimalik ka määruse tasemel kehtestatud alusnormidele tugineda. 2.1.2 Küberjulgeoleku nõukogu asutamise aluseks oleva volitusnormi puudumine 27. Määruseelnõu alusel luuakse küberjulgeoleku nõukogu, kellele omistatakse Määruseelnõug a tehtud täienduse § 71 lõige 2 punkti 3 alusel õigus teha haldusväliste isikute suhtes õiguslikult siduvaid otsuseid. Eelneva raames omistatakse Määruseelnõuga küberjulgeoleku nõukogule haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused. Vabariigi Valitsuse18 (edaspidi „VVS“) § 1 lõike 2 kohaselt teostab Vabariigi Valitsus täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. VSS § 40 alusel toimub valitusasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine seaduse alusel. 28. Määruseelnõu ning selle seletuskirja kohaselt on küberjulgeoleku nõukogu loomise aluseks riigikaitseseaduse § 4 lõige 2. Riigikaitseseaduse § 4 lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega julgeolekukomisjoni põhimääruse, milles sätestatakse julgeolekukomisjoni täpsemad ülesanded ja töökord. PS § 3-s sätestatud seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt ja HÕNTE § 53 toodud põhimõtetest tulenevalt peavad julgeolekukomisjoni õigused ja kohustused piirduma selle aluseks oleva volitusnormi piiridega. 29. Riigikaitseseaduse § 4 lõige 1 kohaselt koordineerib julgeolekukomisjon täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel ja täidab talle julgeolekuasutuste seaduste ja teiste seadustega pandud ning Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. Riigikaitseseaduse § 4 lg 3 kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus julgeolekukomisjoni koosseisu, kuhu kuuluvad riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid. 30. Eeltoodust tulenevalt on seaduse tasemel reguleeritud julgeolekukomisjoni ülesanded ning piiritletud selle võimalik koosseis. Julgeolekunõukogu peamiseks ülesandeks on „juhtida riigikaitse strateegilist planeerimist ja selle rakendamist“ ning julgeolekukomisjoni liikmed saavad olla üksnes ministrid, „kelle otsustusel antakse täitevvõimule ülesandeid “. 19 Julgeolekukomisjoni puhul on seega tegemist ministritest koosneva haldusesisese organiga, kellel puudub õigus teha otsuseid haldusväliste isikute suhtes. Seda kinnitab ka riigikaitseseaduse seletuskiri.20 31. Lähtudes VSS §-st 40, on sarnaste haldusorganite moodustamine, ümberkorraldamine või lõpetamine võimalik ainult seaduse alusel. Sellest tulenevalt ei ole Määruseelnõuga võimalik luua uut haldusorganit küberjulgeoleku nõukogu näol, mille koosseis erineb seadusega julgeolekunõukogule sätestatud koosseisust ning millele omistatakse õigused, mida julgeolekunõukogul seaduse kohaselt ei ole. Lähtuvalt HMS §-s 3 toodud nõudest, mille alusel võib isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õiguseid piirata ainult seaduse alusel, ei ole küberjulgeoleku nõukogul õigust oma otsuste põhjendamiseks tugineda ka Määruseelnõus toodule. 32. Küberjulgeoleku nõukogu loomine ilma seadusandja volituseta tekitab olukorra, kus eksisteerib teenistusliku järelevalveta haldusorgan, kellel on võimalik haldusväliste isikute suhtes võtta vastu õiguslikult siduvaid poliitilisi otsuseid ilma, et sellele järgneks Vabariigi Valitsuse poliitiline 18 Vabariigi Valitsuse seadus, RT I, 10.07.2020, 31. 19 Riigikatiseseadus 772 SE, seletuskiri esimesele lugemisele lk 13. Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3 -5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9 20 Riigikatise seaduse eelnõu 772 SE seletuskiri esimese lugemisele, lk 13. 7 (23) vastutus või õiguste piiramiseks eksisteeriks seadusandja poolne volitus. Sellise olukorra tekkimine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. 2.2 Määruseelnõu vastuolu õigusselguse, hea halduse ning proportsionaalsuse põhimõttega 2.2.1 Vastuolu õigusselguse põhimõttega 33. Määruseelnõu § 32 lõike 1 kohaselt on sideteenuse osutamisel keelatud kasutada riist- ja tarkvara, mis võib ohustada riigi julgeolekut. Määruseelnõu kohaselt ohustab riigi julgeolekut kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamine sideteenuse osutamisel (Määruseelnõu § 3 2 lg 2) ning muul viisil riist- ja tarkvara kasutamine (Määruseelnõu § 3 2 lg 5). 34. Põhiseaduse § 13 kohaselt kaitseb seadus riigivõimu omavoli eest. Õigusnormid peavad olema piisavalt arusaadavad, et üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu käitumist piisava tõenäosusega ette näha ja oma käitumist reguleerida. 21 Selliselt nõuab HÕNTE § 15 lg 2 koosmõjus §-ga 51, et määrustes kasutatav keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Praegusel kujul ei ole Määruseelnõu selge. Selguse puudumist kinnitab juba Määruseelnõ u seletuskirjas toodud väide, et sideettevõtja saab alles „kasutusloa menetluses teada, kas tema riist- või tarkvara on kõrge riskiga“. 22 Arvestades, et Määruseelnõu poolt sätestatud loa menetlus võib kesta üle 100 tööpäeva (ca. 5 kuud) tähendab eelnev, et sideettevõtjal on sisuliselt kohustuslik läbi viia viiekuune menetlus, saamaks aru, kuidas ta äritegevust korraldada saab. Sama kehtib ka sideettevõtja taotluses esitatud riist- ja tarkvara tootja, hooldus- ja tugiteenuste pakkuja osas. 35. Eeltoodust tulenevalt on Määruseelnõu vastuolus HÕNTE § 15 lg 2 nõuete ning PS § 13 sätestatud õigusselguse printsiibiga. Vastuolu õigusselguse põhimõttega ilmneb nii Määruseelnõu poolt kasutatud õigusmõistetes kui ka sätestatud menetlusnormidest. 36. Määruseelnõu § 32 lõike 3 kohaselt on riist- või tarkvara kõrge riskiga kui riist- või tarkvara tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: - juriidiline asukoht või peakontor asub väljaspool Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riike; - asub riigis, kus ei kehti demokraatliku õigusriigi põhimõtted või ei austata inimõigusi; - allub sõltumatu kohtuliku kontrollita välisriigi valitsusele või julgeolekuasutustele; - majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole loodud tingimusi asukohariigis; - asukohariigis ei ole loodud tingimusi intellektuaalomandi õiguste kaitsele; - omanike, partnerite ja äriühingute juhtimisstruktuurid ei ole läbipaistvad; - rahastamine ei ole läbipaistev ning ei järgi hangete, investeeringute ja lepingute vallas parimaid tavasid; - võib muul moel kujutada ohtu riigi julgeolekule. 21 Põhiseaduse kommentaarid § 13, p 17. 22 Määruseelnõu seletuskiri, lk 20. 8 (23) 37. Meie hinnangul annab Määruseelnõus sätestatud riist- ja tarkvara kõrge riski määratlus määruse rakendajale ebaselge ning põhjendamatult laia volituse. Ainus õiguslikult määratletud ning arusaadav tingimus eeltoodud nimekirjas on seotud riist - või tarkvara tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja juriidilise või peakontori asukohaga. Samas on tingimus seetõttu ka selgelt diskrimineeriv. Kõik ülejäänud alused on umbmäärased ning nõuavad ulatuslikke ressursimahukaid õiguslikke hinnanguid , eelkõige riikide õigussüsteemi ülesehituse kohta (nt demokraatliku õigusriigi põhimõtete kehtivus, inimõiguste austamine, tingimused intellektuaalomandi kaitseks) või riigi majanduse ülesehituse kohta (nt turupõhiseks konkurentsiks tingimuste olemasolu). Eelnev seab kahtluse alla ka menetluses osalevate haldusorganite võime täita oma seadusest tulenevaid põhiülesandeid ning raskendab turuosaliste jaoks oma tegevuse planeerimist ja korraldamist selgete kriteeriumite alusel. 38. Meetmed on sedavõrd ebaselged, et menetluse subjektiks o leval ettevõtjal ei ole objektiivselt võimalik aru saada, mis riikides asuvate riist- ja tarkvara tootjate riist- ja tarkvara on kõrge riskiga (v.a. Määruseelnõu § 32 lg 3 p 1 toodud tingimuse puhul). Näiteks Määruseelnõu loeb kõrge riskiga riist- ja tarkvara tootjaks ettevõtteid, kelle asukohariigis ei austata inimõigusi. Teadaolevalt ei ole ühtegi Euroopa Liidu liikmesriiki, kelle hinnanguliselt sõltumatute kohtute poolt tehtud lahendeid ei ole ümber lükatud Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt. Täiendavalt alustas Euroopa Komisjon näiteks Poola vastu 29.04.2020 menetlust seoses kohtute sõltumatuse kahjustamisega. 23 Puudub selgus, kas eeltoodud näidete põhjalt tuleb Määruseelnõu alusel kõrge riskiga riikideks lugeda kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. 39. Sama ebaselgus valitseb ka Määruseelnõu § 81 lõikes 4 toodud riist- ja tarkvara kriitilise f unktsiooni määratluse osas. Tuumik võrguf unktsioonide määratlemisel on korrektne tugineda ETSI või 3GPP määratlustele, 24 kuid kohalduv regulatsioon peaks turuosalistele olema võimalikult vähe koormav. Huaweile teadaolevalt on iga sideettevõtja võrguarhitektuur erinev ning sellega tuleks võrkude julgeoleku seisukohast kriitilise f unktsiooni määramisel arvestada. Huawei soovitab kriitilise def initsiooni määratlemiseks luua avaliku ja erasektori koostöös vastav töörühm. 40. Määruseelnõu õigusselguse puudumine on ilmne ka selle menetlusnormidest tulenevalt. Puudub arusaam, mis haldusorgani otsused ja kooskõlastused on teistele menetlusse kaasatud haldusorganitele siduvad ning mis alustel põhjendavad menetlusse kaasatud haldusorganid oma seisukohti. Selles osas esinevad vastuolud ka Määruseelnõu ning selle seletuskirja vahel. Näiteks sätestatakse Määruseelnõu § 81 lõigete 2 – 3 alusel erandid, mille kohaselt antakse kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamiseks üleminekuaeg eeldusel, et selleks on Tarbijakaits e ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt § 3 4 lõikes 1 toodud taotluse alusel läbi viidud menetluse tulemusel saadud kasutusluba. Määruseelnõu § 36 lõike 4 kohaselt on TTJA-l samas keelatud kasutusloa andmine kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamiseks. Määruseelnõu seletuskirja kohaselt peaks TTJA-l siiski loa andmine võimalik olema, kuid ka selles osas esineb vastuolusid. 25 41. Menetlusnormide õigusselguse puudumine mõjutab oluliselt ka Määruseelnõu poolt loodud menetluse kohtuliku kontrolli teostamist. Lõppastmes allub täidesaatva riigivõimu tegevus tõhusale kohtulikule kontrollile ning selleks peab riigivõimu tegevus olema piis avalt täpselt 23 Euroopa Komisjoni pressiteade on kättesaadaval arvutivõrgus siin: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_20_772 24 Määruseelnõu seletuskiri lk 21- 22 25 Vt. näiteks Määruseelnõu seletuskirja selgitused seoses § 3 5 lõikega 5 ning Määruseelnõu seletuskirjas toodud selgitused seoses § 3 6 lõikega 4. 9 (23) määratletud. 26 Kohtuliku kontrolli keerukust illustreerib näiteks Määruseelnõu § 35 lõigetes 6 ja 7 toodud kooskõlastuskohustus, mis ei täpsusta, mis kaalutluste ning tingimuste täitmisel küberjulgeoleku nõukogu taotluse kooskõlastab või jätab selle kooskõlastamata. Olukorda ei paranda ka küberjulgeoleku nõukogu otsuse põhjendamise nõue, kuna puuduvad seaduse tasemel sätestatud eeldused, mille valguses küberjulgeoleku nõukogu põhjendust hinnata . 42. Eeltoodust tulenevalt ei ole sideettevõtjal ega tegelikult ka haldusmenetluse eest vastutaval haldusorganil, st. TTJA-l, võimalik hinnata, mis tingimustel on võimalik anda sideettevõtjale luba sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kasutamiseks. Selline haldusmenetluse ülesehitus ei vasta PS § 13 sätestatud õigusselguse põhimõttele ning rikub seeläbi HÕNTE § 15 lg 2 sätestatud nõudeid. 2.2.2 Vastuolu hea halduse põhimõttega 43. Riigikohus on selgitanud, et haldusmenetlus peab olema suunatud isiku õiguste kaitsele, vastasel juhul võib isikul osutuda võimatuks oma õigusi realiseerida. 27 Sellest lähtuvalt tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Eeltoodud tuleneb PS § 14 poolt sätestatud hea halduse põhimõttest, mida täpsustab HMS. Kusjuures Riigikohus on selgitanud, et üksnes seaduses ettenähtud kohustused ei pruugi olla piisavad ning hea halduse põhimõtte tagamiseks võib olla vajalik haldusorganil seadusega võrreldes intensiivsem teavituskohustus, tagamaks menetlusosalise kaasamise tema suhtes läbiviidavasse haldusmenetlusse. 28 44. Menetlusse kaasamise üks põhilistest eesmärkidest on tagada menetlusosalisele õigus olla ära kuulatud ning haldusorgani vastav kohustus menetlusosalisi ära kuulata (HMS § 40), enne kui tehakse menetlusosaliste õigusi piirav otsus. Tegemist on niivõrd olulise põhimõttega, et selle rikkumine toob vaieldamatult kaasa haldusakti õigusvastasuse ning haldusakt tuleb kehtetuks tunnistada. 29 Sarnaselt on pidanud Riigikohus kinnitama ka seaduse redaktsioonide põhiseadusevastasust olukorras, kus nende rakendamine toob kaasa hea halduse põhimõtte rikkumise. 30 45. Meie hinnangul piirab Määruseelnõu menetlusosaliste õigust olla ära kuulatud mitme menetlusetapi juures. Näiteks Määruseelnõu § 36 lõiked 1 ja 2 sätestavad TTJA poolt läbiviidava menetluse pikkuse. On ilmne, et vajadus pikema menetluse järele piirab menetlusosaliste õiguseid, kuid Määruseelnõu selles menetlusetapis arvamuste ja vastuväidete esitamise võimalust ette ei näe. Kuna menetluse pikkus sõltub ka julgeolekuasutuste ja RIA hinnangust, on nende arvamuse puhul tegemist HMS § 52 lõike 1 p 2 tähenduses eelhaldusaktiga ning selle andmisel on HMS § 52 lõike 2 kohaselt vajalik tagada haldusakti andmise puhul kohaldatavad õigused, sh õigus olla ära kuulatud (HMS § 40). 46. Olulised vastuolud HMS § 40 sätestatud menetlusosaliste ärakuulamise võimalusele on ilmsed ka Määruseelnõu § 35 lõigetest 3 – 7. Esiteks ei kaasata Määruseelnõu kohaselt menetlusse sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara tootjat ega hooldus- või tugiteenuste pakkujat. Määruseelnõu § 35 lõike 3 kirjeldatud menetlusetapis on julgeolekuasutused või RIA andnud vähemalt menetluse kestvuse osas tähtsust omava hinnangu küsimusele, kas sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara on selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tulenevalt 26 Põhiseaduse § 13 lg 2 27 RKPJKo 31.01.2007, 3-4-1-14-6,p 28. 28 RKHKo 28.05.2014, 3-3-1-8-14, p 14. 29 RKHKo 20.02.2019, 3-14-52416, punkt 27 30 RKPJKo 3-4-1-15-07, punktid 18 – 19 10 (23) kõrge riskiga. Eeltoodu mõjutab selgelt nii sideettevõtja kui ka riist - ja tarkvara tootja ning hooldus- või tugiteenuste pakkuja õigusi, mistõttu peaks menetlusse o lema ka kaasatud sideettevõtja taotluses toodud riist- ja tarkvara tootja ning hooldus- või tugiteenuste pakkuja. Seda eriti arvestades, et vastava hinnangu tagajärjel peaks Määruseelnõu seletuskirja kohaselt sideettevõtja ning seeläbi ka vastava riist- ja tarkvara tootja teada saama „kas tema riist- või tarkvara on kõrge riskiga“. 31 HMS § 40 kohaselt peab nii sideettevõtjale kui ka riist - ja tarkvara tootjale ning hooldus- või tugiteenuste pakkujale olema tagatud õigus esitada oma arvamus ja vastuväited sellise hinnangu osas. 47. Määruseelnõu piirab põhjendamatult ka sideettevõtjale ettenähtud vastuväidete esitamise õigust, võimaldades vaid anda hinnangut küsimusele „kuidas mõjutab taotluse rahuldamat a jätmine või tingimuste seadmine sideteenuse osutamist.“ 32 Kusjuures peale sideettevõtja poolt esitatud vastuväiteid ning hinnanguid, hindab Määruseelnõu § 3 5 lg 5 alusel küberjulgeoleku nõukogu veel täiendavalt, „millistel tingimustel on riist- või tarkvara võimalik kasutada, ning kaalub riist- või tarkvara kasutamise keelamise ja tingimuste seadmise mõju toimepidavusele, sideturule ja konkurentsile ning annab hinnangu kasutusloa tähtaja kohta“. Sellise hinnang u tegemisel ei ole küberjulgeoleku nõukogu seotud teiste menetluses osalevate haldusorganite hinnangutega, mistõttu võib küberjulgeoleku nõukogu kaaluda uute tingimuste seadmist, mille osas ei ole sideettevõtjatele (ning ka teistele menetlusosalistele) v õimaldatud arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalust. Sellest tulenevalt on ka sideettevõtja õigus esitada vastuväiteid näilik, kuivõrd Määruseelnõu poolt sätestatud menetlus ei võimalda sideettevõtjal esitada oma vastuväiteid olukorras, kus tal oleks antud võimalus tutvuda asja tähtsust omavate hinnangutega (HMS § 37). 48. Eeltoodud põhjendustel on Määruseelnõu §-des 34 – 36 sätestatud menetlusnormid vastuolus PS § 14 sätestatud hea halduse põhimõttega ning kitsendavad lubamatult sealhulgas HMS § 11, § 37 ja § 40 sätestatud menetlusosaliste õiguseid. Vastavalt on vajalik Määruseelnõu täiendamine nii, et oleks tagatud HMS toodud menetlusosaliste õigused ning hea halduse põhimõtte järgimine. 2.2.3 Vastuolu proportsionaalsuse printsiibiga 49. PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. PS § 11 sätestab kolm eeldust, millele põhiõiguse riive peab vastama, täpsemalt: (i) riive peab olema sobilik, (ii) piirang peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik, (iii) piirang ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 50. Määruseelnõu eesmärk on Määruseelnõu seletuskirja kohaselt kehtestada üldkasutatava elektroonilise side teenuse ja üldkasutatava elektroonilise side võrgu riigi julgeoleku huvidele vastavus. 33 Riigi julgeolek on legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks, kuid õigusriigi põhimõttest tulenevalt peab igasugune õiguste piirang olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Meede on proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ning kitsas tähenduses proportsionaalne ehk mõõdukas. 51. Abinõu on sobiv, kui Määruseelnõu poolt sätestatud piirangud on sobilikud riigi julgeoleku huvide tagamiseks. Esmalt on asjakohane selgitada, et „riigi julgeolek“ on määratlemata õigusmõiste, mis annab omakorda seda rakendavatele haldusasutustele olulise kaalutlusõiguse. Siiski on Eesti Riigikohus riigi julgeoleku huvides haldusaktide õiguspärasuse 31 Määruseelnõu seletuskiri, lk 20. 32 Määruseelnõu § 3 5 lg 3 33 Määruseelnõu seletuskiri, lk 1. 11 (23) kontrollis pidanud vajalikuks tuvastada „isikust lähtuv tegelik ja piisavalt tõsine oht“.34 Sama lähenemist on kinnitanud ka Euroopa Kohus, leides näiteks oma 06.10.2020 otsuses Privacy International, et riiklik seadus, mis võimaldab riigiasutustel nõuda elektroonilise sideteenuse pakkujatelt liiklus- ja asukohateabe üldist ja valimatut edastamist turva- ja luureametitele julgeoleku kaalutlustel, rikub Euroopa Liidu õigust. 35 52. Eelnevast tulenevalt peab ka Määruseelnõus sätestatud keelu vajadus põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis võimaldavad tuvastada isikust lähtuvat tegelikku ja piisavat tõsist ohtu. Olukorras, kus puudub määratletud isikust lähtuv, tegelik ja piisavalt tõsine oht riigi julgeolekule, puuduvad ka sobilikud meetmed selle ohu maandamiseks. Eeltoodu seab küsimuse alla, kas Määruseelnõus toodud julgeolekuoht on üldse tegelik viidatud kohtupraktika tähenduses. 53. Määruseelnõu § 32 lg 3 sätestab 8 tingimust, mille alusel hinnatakse, kas riist - ja tarkvara on kõrge riskiga ning millele vastavuse korral kujutab riist- ja tarkvara endast Määruseelnõu § 32 lg 2 kohaselt ohtu riigi julgeolekule. Kuna kohtupraktikast tulenevalt peab oht olema isikust lähtuv,36 tuleb seetõttu hinnata, kas Määruseelnõu § § 32 lg 3 sätesatud tingimused on sobilikud riist- ja tarkvarast tuleneva (st. isikust tuleneva) julgeolekuohu maandamiseks. 54. Meie hinnangul ei ole ükski Määruseelnõu § 32 lg 3 sätestatud punktidest seotud sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara hindamisega, st. „isikuga“ kohtupraktika tähenduses. 37 Seetõttu tuleb nende sätete osas juba eos järeldada, et regulatsioon ei ole sobilik ning seetõttu proportsionaalne riigi julgeoleku tagamiseks. Määruseelnõu seletuskirjas on küll väidetud, et „[l]imiteeritud kontrollvõimekuse tõttu on seadmete/tehnoloogia tootja usaldamine muutunud kriitiliseks faktoriks“, 38 kuid puuduvad selgitused, kuidas seadmete/tehnoloogia tootja usaldamine teeb „lugematute spetsialiseerunud ettevõtete komponentidest üle maailma“ 39 kokkupandud seadmeid usaldusväärseks. Lugematute spetsialiseerunud ettevõtjate olemasolu pigem viitab asjaolule, et seadmete tootjale, see tähendab ainult ühele et tevõtjale keskendumine riigi julgeolekut oluliselt ei mõjuta ning sobilik meede vajaks minimaalselt sidevõrgus kasutatavate seadmete ja tarkvara kontrollimist. 55. Kusjuures, Määruseelnõu § 32 lg 3 toodud nõuded ei ole seotud ka eeltoodud riist- ja tarkvara tootjaga, vaid hindavad osaliselt hoopis tootja asukoha või peakontori riiki. Näiteks Määruseelnõu § 32 lg 3 punktid 1, 2, 5 ning osaliselt punkt 4 on seotud sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara tootja asukoha või peakontori asukoha riigiga. Arvestades, et sidevõrkudes kasutatava riist- ja tarkvara tootjad on kõik rahvusvahelised ettevõtted globaalsete tarneahelate ja teadus- ning arendustegevusega, ei pruugi konkreetne sidevõrgus kasutatav seade isegi omada seost ettevõtte enda asukoha või peakontori as ukohaga. Võrdlusena pannakse suur osa Eestis kasutatavaid Huawei Technologies (Finland) Oy Ltd. poolt tarnitud seadmeid kokku Euroopa Liidus, võimaldades alternatiivse lahendusena seeläbi nii Eesti kui Euroopa Liidu institutsioonidel toodetud seadmete osas täiendavat kontrolli. 34 RKHKo 19.02.2019, 3-17-1545, p 19. 35 Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2020. Aasta otsus, C-623/17 – Privacy International, ECLU:EU:C:2020:790, paragrahv 82. Arvutivõrgus kättesaadav siin: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=232083&pageIndex=0&doclang=EN&mode=r eq&dir=&occ=first&part=1&cid=6419324 36 RKHKo 19.02.2019, 3-17-1545, p 19. 37 RKHKo 19.02.2019, 3-17-1545, p 19. 38 Määruseelnõu seletuskiri, lk 2. 39 Määruseelnõu seletuskiri, lk 2. 12 (23) 56. Sarnaselt puudub ilmne seos riigi julgeolekuga Määruseelnõu § 3 2 lg 3 punktides 5 ja 6, mille kohaselt on riist- ja tarkvara ohuks riigi julgeolekule, kui selle tootja, hooldus - või tugiteenuste pakkuja asukohariigis ei ole loodud tingimusi intellektuaalomandi õiguste kaitsele või kui riigis ei ole loodud tingimusi turupõhilise konkurentsi jaoks. Eelnimetatud tingimused ei seondu julgeoleku kaalutlustega ja on äärmiselt hinnangulised. Seetõttu ei saa nendele tingimustele vastavus või mittevastavus mõjutada ning olla seeläbi ka sobilik riist - ja tarkvara vastavuse hindamiseks riigi julgeoleku huvidega. Selliste küsimuste reguleerimine on meie hinnangul pigem kaubanduspoliitika küsimus, mis on Euroopa Liidu ainupädevuses. 40 57. Määruseelnõu § 32 lg 3 toodud nimekirja aluseks on seletuskirja kohaselt 5G võrkude turvalisuse meetmepakett (edaspidi „5G meetmepakett“) 41 ning Ameerika Ühendriikide ja Eesti vastastikkuse mõistmise memorandum. 42 Kumbki eeltoodud dokumentidest ei ole õiguslikult siduv ega läbinud õigusloomele omast proportsionaalsuse analüüsi. Eelnev ei tähenda, et Määruseelnõu poolt kasutusele võetavate meetmete puhul ei ole nende dokumentidega võimalik arvestada, vaid seda, et meetmete kohaldamine peab vastama kehtivale õigusele ning dokumendid ei vabasta Vabariigi Valitsust tegeliku ja piisavalt tõsise ohu iseseisvast tuvastamisest ning vastavate abimeetmete proportsionaalset kaalumist. Sarnaselt toob 5G meetmepaketi punkt 3 eraldi välja vajadust arvestada Euroopa Liidu tasemel juba olemasolevate instrumentidega (direktiivide ning määrustega) 5G meetmepaketi rakendamisel43 ning ei soovita seejuures liikmesriikidel kehtestada sidevõrgus kasutatava riist- või tarkvara tootja suhtes tema asukoha riigist lähtuvat keeldu. Sellise tõlgenduse rakendamine avaldaks mõju Euroopa Liidu ja selle väliste riikide vahelistele kaubandussuhetele ning nõuaks seeläbi Euroopa Liidu tasemel kooskõlastamist. 58. Eelnevast tulenevalt on selge, et Määruseelnõu § 32 lg 3 toodud punktid ei ole sobilikud riigi julgeoleku tagamiseks, kuivõrd Määruseelnõu kõrge riskiga riist- ja tarkvara keelustamine ei tulene ega ole seotud riist- ja tarkvarast tuleneva tegeliku ja piisava ohu maandamisega. 59. Järgnevalt on ka küsitav kõrge riskiga riist- ja tarkvara keelamise vajadus isegi hüpoteetilises olukorras, kus kõrge riskiga riist- ja tarkvara määratluse alla langev riist- ja tarkvara kujutaks endast ohtu julgeolekule. Nimelt on meede vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama ef ektiivne kui esimene. Nii võimaldab Määruseelnõu § 32 lg 5 sätestatud riist- ja tarkvara (riist- ja tarkvara, mis ei ole kõrge riskiga, kuid mis võib endast kujutada ohtu riigi julgeolekule) tingimuslikku kasutamist (Määruseelnõu § 35 lg 7). Seeläbi möönab juba Määruseelnõu, et riist- ja tarkvarast tulenevat ohtu riigi julgeolekule on võimalik tingimusliku kasutusloaga maandada ning puuduvad objektiivsed põhjendused, miks sama lahendus ei töötaks riist - ja tarkvara puhul, mida Määruseelnõu loeb kõrge riskiga riist- ja tarkvaraks. 60. Oluline on siinpuhul ka asjaolu, et Määruseelnõu seletuskirja kohaselt on vajalik tehnoloogia tootja hindamine, kuna tehnoloogia tootjate tarneahela kontrollimine oleks kallis ja keeruline. 44 Kuivõrd Määruseelnõu alusel tehtav hinnang on suunatud eelkõige tehnoloogia tootja asukoha või peakontori riigi hindamisele (vt. seisukoha punkt 55), siis puudub selgus, kuidas näiteks välisriigi õigussüsteemi sõltumatuse hindamine oleks odavam ning lihtsam alternatiiv võrreldes sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara tarneahela või riist- ja tarkvara enda hindamisega. Seda 40 Euroopa Liidu Lepingu artikkel 3. 41 5G meetmepakett, lk 6. Arvutivõrgus kättesaadaval siin: https://ec.europa.eu/digital-single- market/en/news/cybersecurity-5g-networks-eu-toolbox-risk-mitigating-measures 42 5G meetmepakett, lk 11. 43 5G meetmepakett, lk 6. Vaata sellega seoses ka käesoleva seisukoha punkte 76 - 78. 44 Määruseelnõu seletuskiri, lk 2. 13 (23) antud olukorras, kus Huawei hinnangul tähendab Määruseelnõu Eesti majanduse jaoks 426 kuni 769 miljonit eurot täiendavat kulu.45 61. Määruseelnõu seletuskirjas tuuakse lähenemise põhjuseks muuhulgas 2019. aasta Euroopa Liidu riskianalüüsi ning selle alusel koostatud 5G meetmepaketti. Samas Määruseelnõu ning 5G meetmepaketi võrdluse tulemusel on selge, et dokumentide ulatus ning soovitused ei kattu. 62. Esiteks, 5G meetmepaketi soovitused hõlmavad ainult 5G võrke, samas kui Määruseelnõ u peab vajalikuks reguleerida kogu sideteenuse osutamiseks vajalikku sidevõrku, sealhulgas 3G, 4G, 5G tehnoloogial ning püsivõrkudes kasutuses olevaid seadmeid. 46 63. Teiseks, 5G meetmepakett soovitab hinnata küll tehnoloogiaettevõtte seost Euroopa Liidu väliste riikidega, kuid ei loo erandit riikide puhul, millel on NATO või OECD liikmelisus. Lisaks rõhutab 5G meetmepakett tugevat seost tehnoloogia tootja ning selle asukohariigi vahel, soovitades, et riist- ja tarkvara tootja riskihinnangu peab teostama objektiivsete tingimuste alusel. 47 Määruseelnõu sõnastuse järgi piisab seose tuvastamiseks sellest, et ettevõtte asukoht või peakontor asub konkreetses riigis. 64. Kolmandaks, 5G meetmepakett soovitab hinnata toodete kvaliteeti ning innovatsiooni (millega kaasneb ka turvalisuse tõus).48 Määruseelnõus on samas toodete kvaliteedi ning innovatsiooni hindamisest loobutud. Käesolev punkt on oluline, kuna 5G meetmepaketti rakendamine peab selle punktis 3 toodud selgituste alusel aset leidma juba olemasoleva raamistiku valguses, järgides sealjuures õiguse üldpõhimõtteid, näiteks proportsionaalsust. 49 5G meetmepaketi poolt tehtud soovitused on nii tehnilised kui strateegilised. Proportsionaalsuse põhimõtte rakendamise tulemusel tuleb seadusloomes valida õigussubjektide õiguste piiramiseks kõige vähem piiravamad tingimused. Oma iseloomust tulenevalt on 5G meetmepaketis soovitatud tehnilised tingimused selgelt vähem piiravamad, mistõttu tuleb ka neid eelistada proportsionaalsuse põhimõtte tagamiseks. 65. Määruseelnõu on proportsionaalne, kui meede on mõõdukas. Riigi julgeoleku tagamisel on tegemist olulise kaalutlusega, mis võimaldab äärmiselt intensiivset põhiõiguste riivet kuni turult kõrvaldamiseni. Kehtiv kohtupraktika näeb ette, et julgeoleku kaalutlustel on põhiõiguste riive võimalik ainult eeldusel, et oht riigi julgeolekule on isikust tulenev, tegelik ja piisavalt tõsine.50 Antud juhul on Määruseelnõu seletuskirjas esitatud hulganisti soovituslike meetmeid sidevõrkude turvalisuse tagamiseks, kuid puuduvad selgitused meetmete proportsionaalsusest, mis viitaks tegeliku ja piisavalt tõsisele ohu maandamisele. Selliselt tõstatub küsimus, kas Määruseelnõu aluseks olevate volitusnormide eeldused on täidetud ning kas eksisteerivad tegelikud ja piisavalt tõsised julgeoleku riskid, mis õigustaksid selliste piirangute vastu võtmist. 66. Kuivõrd täitmata on kõik eelnevad proportsionaalsuse põhimõtte eeldused, siis ei saa Määruseelnõud lugeda mõõdukaks. 67. Proportsionaalsem meede oleks näiteks telekommunikatsioonitööstuse organisatsioonide 3GPP ja GSMA ühiselt määratletud võrguseadmete turvalisuse tagamise skeemi „NESAS“ 45 Vt. seisukoha punktid 99 - 100. 46 5G meetmepakett, lk 4 47 5G meetmepakett lk 42. 48 5G meetmepakett lk 23. 49 5G meetmepakett lk 6. 50 RKHKo 19.02.2019, 3-17-1545, p 19. 14 (23) raames sõltumatute hinnangute ja auditite läbimise kohustus. Küberturvalisuse tagamise eesmärgil on Huawei pakkunud Eesti Valitsusele sealjuures ligipääsu ka oma toodetele. 3 MÄÄRUSEELNÕU KOOSKÕLA EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTETEGA NING ASJAKOHASTE DIREKTIIVIDEGA 3.1 Määruseelnõu kooskõla Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega 68. Määruseelnõu seletuskirja kohaselt „Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega“. Väide on vastuolus kehtiva kohtupraktika ning HÕNTE § 52 nõudega tagada määruse eelnõu kooskõla muuhulgas Euroopa Liidu õigusega. Elektrooniline side moodustab Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu strateegia alustala. 51 Eelnevast tulenevalt on sidevõrk Euroopa Liidu tasemel osaliselt harmoniseeritud õigusvaldkond ning liikmesriikide eraldiseisev õigusloome on sellest tulenevalt piiratud. Euroopa Liidu õigusaktid on Eesti seaduste suhtes, sh Vabariigi Valitsuse määruste suhtes ülimuslikud. 52 Seda rõhutab ka HÕNTE § 53, mille kohaselt volituse rakendamisel „peab määruse eelnõu sisu olema kooskõlas seaduses või seaduse ja Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud volitusnormi piirde, mõtte ja eesmärgiga“. 69. Eeltoodud järeldust ei väära ega muuda Euroopa Liidu lepingu artikkel 4 (2), mille kohaselt on liikmesriikide riigi julgeolek iga liikmesriigi ainuvastutus. 53 Euroopa Liidu õigusega arvestamise vajadust ka riigi julgeoleku aspektide määratlemisel on korduvalt kinnitanud Euroopa Kohus, muuhulgas lahendis C-54/99, selgitades järgnevat: 54 „Esiteks tuleb märkida, et kuigi liikmesriikidel on põhimõtteliselt endiselt vabadus määrata avaliku korra ja avaliku julgeoleku nõudeid oma rahvuslikke vajadusi silmas pidades, tuleb neid põhjendusi ühenduse kontekstis ja eelkõige eranditena kapitali vaba liikumise aluspõhimõtest tõlgendada kitsalt, nii et iga liikmesriik ei saaks nende reguleerimisala ühepoolselt kindlaks määrata ilma ühenduse institutsioonide kontrollita “ 70. Ning hiljuti uuesti seoses konkreetselt sideettevõtjatele seatud kohustustega lahendis C-623/17: 55 „Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 2, millele viitasid eespool punktis 32 loetletud valitsused, ei saa seda järeldust ümber lükata. Tõepoolest, kuigi Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liikmesriikide ülesanne määratleda oma olulised julgeolekuhuvid ja võtta asjakohased meetmed oma sise- ja välisjulgeolek u tagamiseks, siis ainuüksi asjaolu, et meede on võetud riigi julgeoleku kaitsmise eesmärgil, ei saa muuta ELi õigust kohaldamatuks ja vabastada liikmesriike nende seaduste järgimise kohustusest“ 71. Määruseelnõul on meie hinnangul selge puutumus Euroopa Liidu õigusega ning teisalt, et Määruseelnõuga seonduvalt ei ole hinnatud kokkusobivust Euroopa Li idu õigusaktidega. Selliselt puudub Määruseelnõu kooskõlastamisel ja avalikul konsultatsioonil osalevatel 51 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (Edaspidi EESS), punkt 3. 52 Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. aasta otsus 6/64 – Costa v Enel, ECLI:EU:C:1964:66. 53 Euroopa Liidu Lepingu artikkel 4 lõige 2. 54 Euroopa Kohtu 14. märtsi 2020. aasta otsus C-54/99, Église de scientologie, ECLI:EU:C:2000:124. p 17. 55 Euroopa Kohtu 6. Oktoobri 2020. Aasta otsus, C-623/17 – Privacy International, ECLU:EU:C:2020:790, paragrahv 44 (mitteametlik tõlge). 15 (23) osapooltel tegelik ülevaade Määruseelnõu kokkusobivusest kõrgemal seisvate õigusaktide osas. Esitame allpool ülevaate kohalduvatest Euroopa Liidu õigusaktidest ning palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil mõjuanalüüsi käigus eraldi hinnat a Määruseelnõu kokkusobivust kõrgemal seisvate õigusaktidega, sh õiguste ja kohustustega, mis tulenevad Euroopa Liidu õigusest. 72. Asjakohane on ka mainida, et Euroopa Liidu õiguse kohaldumine tähendab, et kohaldub ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta 56 (edaspidi „EL Harta“) ning seal sätestatud õigused ja kohustused. Kuna EL Hartast tulenevad õigused on tagatud juba Eesti põhiseaduses, on Eesti põhiseadusega vastuolus olevad õigusaktid vastuolus ka EL Hartaga. Näiteks on Riigikogus selgitanud, et hea halduse põhimõtte tõlgendamisel võetakse eeskujuks EL Harta artikkel 41. 57 Lähtudes käesoleva seisukoha peatükis 2 toodud asjaoludest rikub Määruseelnõu seetõttu muuhulgas järgnevaid EL Harta artikleid: 58 - Artikkel 16 – Ettevõtlusvabadus - Artikkel 17 – Õigus omandile - Artikkel 21 – Diskrimineerimiskeeld - Artikkel 41 – Õigus heale haldusele - Artikkel 42 – Õigus tutvuda dokumentidega 73. Seoses Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtete järgimisega on asjakohane juhtida tähelepanu Määruseelnõu seletuskirjas toodud väitele, mille kohaselt „Riskianalüüside koostamisel tuleb seetõttu arvesse võtta Eesti iseseisva kaitsevõime vajadusi ning meie liitlaste hinnanguid ja piiranguid tehnoloogia kasutamise osas.“ 59 Selgitame, et kuigi hinnangute arvestamine iseenesest on legitiimne tegevus, siis EL Harta artikli 47 poolt tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus nõuab „/…/ otsuse aluseks olevas põhjenduste ülevaates väidetud asjaolude kontrollimist, nii et kohtulik kontroll ei ole piiratud esitatud põhjenduste abstraktse tõenäosuse hindamisega /…/ .“60 Eelneva kontsekstis eitas Euroopa Kohus asutuse õigust tugineda Ameerika Ühendriikide taotlusele61 ning selgitas, et Liidu pädev asutus on „kohustatud hoolikalt ja erapooletult uurima esitatud põhjenduste põhjendatust, võttes arvesse neid märkusi ja neile lisatud võimalikke õigustavaid tõendeid“. 62 Eelnevast tulenevalt ei ole Eesti haldusasutusel võimalik tugineda Euroopa Liidu väliste liitlaste hinnangutele ilma, et haldusasutus oleks neid hoolikalt ning erapooletult ise uurinud. 74. Määruseelnõu kontekstis tähendab eeltoodu, et ESS § 87 lg 2 2 toodud volitusnormi alusel loa taotluse menetluse sätestamisel julgeoleku kaalutlustel peab Euroopa Liidu õigusega kooskõla 56 Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta (2010/C 83/02). 57 RKPJKo 17.2.2003, 3-4-1-1-03 p 15. 58 EL Harta artikli 51 kohaselt on Harta sätted kohalduvad liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Euroopa Kohus on sellega seonduvalt selgitanud 18. juuni 1991. aasta lahendis C-260/89, ERT, ECLU:EU:C:1991:254, et Liidu õiguse kohaldamiseks on ka Liidu õiguse alusel loodud erandite kohaldamine liidu õigusest erandite tegemine. 59 Määruseelnõu seletuskiri, lk 2. 60 Euroopa Kohtu 18. juuli 2013. aasta otsus Liidetud kohtuasjades C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, Kadi, ECLU:EU:C:2013:518, punkt 119. 61 Ibid, punkt 109 62 Ibid, punkt 114. 16 (23) tagamiseks olema esmalt tuvastatud „isikust lähtuv tegelik ja piisavalt tõsine oht“63, mis on tuvastatud liidu pädeva asutuse hoolika ning erapooletu uurimise tulemusel. Kohtupraktika alusel on seetõttu Määruseelnõu seletuskirjas toodud Ameerika Ühendriikide ja Eesti vastastikkuse mõistmise memorandumile64 tuginemise võimalus küsitav ning pigem välistatud. 75. Oluline on ka asjaolu, et ELTL artikli 34 kohaselt keelatakse koguselised impordipiiranguid ja kõik samaväärse toimega meetmed. ELTL artikli 36 alusel on võimalik eeltoodud põhimõttest erandite tegemine muuhulgas julgeoleku kaalutlustel eeldusel, et piirang ei kujuta endast suvalise diskrimineerimise vahendit või liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatut piiramist. Selliselt on ELTL artikli 34 ja 36 kohaselt keelatud diskrimineerivate piirangute rakendamiseks kauba vaba liikumise piiramine.65 3.2 Määruseelnõu kooskõla Euroopa Liidu direktiividega 76. Nagu selgitasime eespool käesoleva seisukoha punkti 3.1 all, peab Määruseelnõu arvestama Euroopa Liidu üldpõhimõtete ning valdkonda reguleerivate direktiividega. Määruseelnõu seletuskirjas ning Määruseelnõus toodud meetmete alusena käsitletava 5G meetmepaketi 66 kohaselt reguleerivad valdkonda muuhulgas järgnevad EL õigusaktid: - NIS Direktiiv - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/1148, 6. juuli 2016, meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja inf osüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus; - Raamdirektiiv - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta; - EESS Direktiiv - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik; - RED Direktiiv - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/53/EL, 16. aprill 2014, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ - Küberturvalisuse määrus - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/881, 17. aprill 2019, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning inf o- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertif itseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 - TRIS Direktiiv - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning inf oühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodif itseeritud tekst)67 77. 5G meetmepaketi eesmärk eeltoodud direktiivide ning määruste kaardistamisel on „et neid riskimaandamiskavade koostamisel ja võib-olla ka uute meetmete kasutuselevõtmisel arvesse 63 RKHKo 19.02.2019, 3-17-1545, p 19. 64 Määruseelnõu seletuskiri,, lk 11. 65 Euroopa Liidu toimumise lepingu artikkel 36. 66 5G meetmepakett, lk 6 -7. 67 TRIS direktiivi kohaldub telekommunikatsiooni võrkudes kasutatavate seadmete puhul, mille osas kohaldub RED Direktiiv. Vt. sellega seonduvalt TRĪS direktiivi artikli 1 punkti 3, Raamdirektiivi artikli 1 punkti 4. Raamdirektiivi artikli 1 punktis 4 mainitud direktiiv nr 1999/5/EC tunnistati kehtestuks ning asendati TRĪS direktiiviga. 17 (23) võtta.“68 Eeltoodust tulenevalt kinnitab ka Määruseelnõus toodud kaalutluste aluseks olev 5G meetmepakett EL õigusaktidega ning konkreetselt eeltoodud direktiividega arvestamise vajadust ning palume seda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil enne Määruseelnõuga edasi liikumist teha. 78. Eeltoodud õigusaktidest juhime eraldi tähelepanu EESS, RED ja TRIS direktiivide nõuetele. Direktiivid sätestavad teavituskohustusi liikmesriikidele, mille eiramine toob kaasa Euroopa Liidu õiguse rikkumise ning TRIS direktiivi puhul ka Määruseelnõu tühisuse. Seetõttu on eeltoodud direktiivides toodud nõuete järgmine Määruseelnõu kohase jõustamise jaoks vältimatu. 3.2.1 Määruseelnõu kooskõla tagamine EESS direktiiviga 79. ELi tasandil kohaldatakse telekommunikatsiooniteenuste osutamisele hetkel loadirektiivi (direktiiv 2002/20/EÜ), mille asendab 21.12.2020 EESS Direktiiv. 80. Loadirektiiv ja EESS direktiiv loovad aluse elektroonilise side võrkude toimimiseks kasutatava tehnoloogia suhtes riigisiseste piirangute kohaldamiseks. Need piirangud peav ad olema: i) läbipaistvad, mõõdukad (proportsionaalsed), mittediskrimineerivad, konkurentsi soodustavad ning põhinema objektiivsetel kriteeriumitel, et tagada raadiospektri tõhus ja tulemuslik kasutamine; ii) vastavuses tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega; ja iii) vajalikud kõnealuse piirangu üldhuvi eesmärgi saavutamiseks. EESS täpsususte kohaselt peavad kriteeriumid ühtlasi olema: v) prognoositavad, selged ja järjepidevad, et tagada õiguskindlus ja edendada pikaajalisi investeeringuid ja vi) toetama kõige vähem koormavat loasüsteemi. Kuna Määruseelnõu ei esita selgeid objektiivseid kriteeriume, mille alusel haldusmenetluses kaalutlusõigust kasutatakse, tuleb järeldada, et eeltoodud tingimused käesoleval juhul täidetud ei ole. 81. Arvestades, et EESS Direktiivi ülevõtmistähtaeg on 21.12.2020 võib Määruseelnõu vastu võtmine ja sellest tulenevad vastuolud EESS direktiiviga tähendada ka direktiivi mittekohast ülevõtmist sellest tulenevalt Eesti kohustuste rikkumist Euroopa Liidu ees. 3.2.2 Määruseelnõu kooskõla tagamine RED direktiiviga 82. RED direktiivi eesmärk on sätestada raamistik raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemiseks ja nende kasutuselevõtmiseks liidus (Artikkel 1(1)). Selliselt kattub Määruseelnõ u ning RED direktiivi reguleerimisala ning EL õiguse ülimuslikkusest tulenevalt ei tohi Määruseelnõu kitsendada RED direktiivist tulenevaid õiguseid. 83. RED direktiivi artikkel 7 kohustab liikmesriike laskma turule raadioseadmeid „kui need vastavad nõuetekohase paigalduse, hooldamise ja eesmärgipärase kasutamise korral käesoleva direktiivi nõuetele“69 84. Direktiivi artikkel 9 täiendab eeltoodud kohustus t selgitades, et: „Liikmesriigid ei takista oma territooriumil käesolevas direktiivis käsitletud aspektidega seotud põhjustel käesolevale direktiivile vastavate raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist“70 68 5G meetmepakett, lk 6. 69 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/53/EL, 16. aprill 2014, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (RED), artikkel 7. 70 Ibid, artikkel 9. 18 (23) 85. Eeltoodud põhimõtted ei ole absoluutsed ning RED direktiivi artikli 40 ja 42 poolt sätestatud alustel on võimalik raadioseadmete turule laskmist piirata. Sellisel juhul on vajalik tuvastada julgeoleku kaalutlustel „isikust lähtuv tegelik ja piisavalt tõsine oht“, mis on tuvastatud liidu pädeva asutuse hoolika ning erapooletu uurimise tulemusel 71 ning teavitada sellest viivitamata Euroopa Komisjoni ning teisi liikmesriike. 72 RED Direktiivi artikli 40 lõike 4 kohaselt alustab Euroopa Komisjon viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ning hindab , kas riiklik meede on põhjendatud või mitte. 73 86. Eelnevast tulenevalt on meie hinnangul vajalik Määruseelnõu sisu viia kooskõlla RED direktiivi nõuetega ning juhul, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab vajalikuks RED direktiivi artiklites 40 ja 42 alusel erisuste tegemist, sellest viivitamatult teavitama Euroopa Komisjoni. 3.2.3 Määruseelnõu kooskõla tagamine TRIS direktiiviga 87. TRIS direktiivi eesmärk on sätestada liikmesriikidele teavituskohustus, mis võimaldab Euroopa Komisjonil hinnata liikmesriigi poolt soovitud tehnilise eeskirja kokkusobivust siseturuga. TRIS direktiivi artikli 5 kohaselt „edastavad liikmesriigid viivitamata komisjonile kõik tehniliste eeskirjade eelnõud /…/ nad teatavad komisjonile ka põhjused, miks selliste tehniliste eeskirjade jõustamine oli vajalik, kui neid põhjusi ei ole eelnõus juba selgitatud“.74 88. Tehnilise eeskirja osas mõeldakse TRIS direktiivi artikli 1 punkt 1 (f ) alusel muuhulgas: „/…/ tehnilised spetsifikatsioonid ja muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, sealhulgas vastavad haldusnormid, mille järgimine turustamisel, teenuste pakkumisel, teenusepakkuja asutamisel või teenuste kasutamisel liikmesriigis või selle põhiosas on de jure või de facto kohustuslik, samuti liikmesriikide õigus - ja haldusnormid, mis keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise, kasutamise või keelavad teenust e pakkumise või kasutamise või teenusepakkuja asutamise, välja arvatud need normid, mis on sätestatud artiklis 7“; 89. Arvestades, et Määruseelnõu sisuks on reguleerida sidevõrgus kasutatavat riist - ja tarkvara, piirates seeläbi muuhulgas raadioseadmete kasutamist, on Määruseelnõu vaieldamatult tehniline eeskiri TRIS direktiivi artikli 1 punkti 1 (f ) tähenduses. 90. Peale artiklis 5 lõikes 1 esitatud teate edastamist lükkavad liikmesriigid „tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi kolme kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai artikli 5 lõikes 1 osutatud teate.“ 75 Eeskirja eelnõu vastuvõtmise edasilükkamine on vajalik tagamaks, et nii Euroopa Komisjon kui ka teised liikmesriigid saaksid eelnõus toodut kommenteerida. Seoses 71 Vt. punkt 74 eespool. 72 RED artikkel 42 lõige 3. 73 RED artikkel 42 lõige 4. 74 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst) (TRĪS), artikkel 5 lõike 1. 75 TRĪS direktiiv, artikkel 6 lõige 1. 19 (23) 5G sidevõrkude puhul kohaldavate nõuetega on vastavad teavitused Huaweile teadaolevalt teinud näiteks Saksamaa76, Prantsusmaa77 ja Austria78. 91. Eelnõu vastuvõtmise kohustus moodustab osa seadusandlikust protsessist, mistõttu on Euroopa Kohus leidnud, „et teatamiskohustuse eiramine toob kaasa selle, et asjassepuutuvad tehnilised eeskirjad ei ole kohaldatavad ning neid ei saa üksikisikute vastu kasutada“. 79 92. TRIS direktiivist tulenevate kohustuslike nõuete tagamiseks palume Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha vastav teavitus Euroopa Komisjonile. 3.3 Määruseelnõu kooskõla Eesti kohustustega Maailma Kaubandusorganisatsiooni ees 93. Euroopa Liidu liikmena on Eesti ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige. Kaupadega seotud WTO reeglite aluseks on üldine tolli- ja kaubandusleping (GATT)80. GATT kohustab muuhulgas riike kauplemisel mitte vahet tegema riikidel, kus imporditakse või kuhu eksporditakse (enamsoodustus- režiimi põhimõtte, GATT artikkel I) ning keelab riikidel kehtestada importkaupadele, mis on pärast piiril tollimaksude tasumist jõudnud siseturule, siseriiklikke makse nagu müügi- või käibemaksu, mis on kõrgem samasuguste kodumaiste toodete suhtes kehtestatust (võrdse kohtlemise reegel, GATT Artikkel III). 94. Euroopa Kohus on selgitanud, et Euroopa Liidu poolt sõlmitud rahvusvahelised lepingut, sh WTO leping, millest GATT moodustab ühe osa, on osa Euroopa Liidu õigusest. 81 Sellest tulenevalt on Euroopa Komisjonil ka õigus uurida ning hinnata konkreetse liikmesriigi pool sete õigusaktide vastavust WTO kohustustele ning vajadusel alustada selliste õigusaktide raames ELTL artikli 258 alusel liikmesriigi vastu rikkumismenetlust. 95. Meie hinnangul rikub Määruseelnõu GATT artikkel I sätestatud enamsoodustus - režiimi ning artikkel III kehtestatud võrdse kohtlemise reeglit ilma, et täidetud oleks GATT artiklis XXI toodud julgeoleku erandid. 4 REALISTLIKU MÕJUANALÜÜSI PUUDUMINE 96. HÕNTE § 46 kohaselt tuleb seaduseelnõu ning selle alusel võetud Määruseelnõu puhul hinnat a võimalike õigusmuudatuse mõju majandus- ning õiguskeskkonnale, sh välissuhetele. Eeltoodu hõlmab avaliku konsultatsiooni käigus oluliste muudatuste puhul põhjaliku mõjuanalüüsi esitamist, kus kajastatakse muuhulgas võimalike lahenduste positiivseid ja negatiivseid mõjud riigi julgeolekule, välissuhetele ning majandusele (HÕNTE § 46 lg 3). Sellise mõjuanalüüs i esitamise eesmärk on võimaldada kaasatud ministeeriumitel ning osapooltel hinnata, kas 76 Saksamaa teavitus number 2020/496/D. Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/growth/tools- databases/tris/en/index.cfm/search/?trisaction=search.detail&year=2020&num=496&mLang=EN 77 Prantsusmaa teavitus number 2019/376/F. Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/growth/tools- databases/tris/en/search/?trisaction=search.detail&year=2019&num=376 78 Austria teavitus number 2019/136/A: https://ec.europa.eu/growth/tools- databases/tris/en/search/?trisaction=search.detail&year=2019&num=136 ja Austria teavitus number 2019/138/A: https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/en/search/?trisaction=search.detail&year=2019&num=138 79 Euroopa Kohtu 30. aprill 1996. aasta otsus C-193/94, CIA Security International SA¸ECLU:EU:C:1996:172, punkt 54. 80 WTO lepingute ülevaade on saadaval siin: https://vm.ee/et/eesti-osalemine-wtos 81 Euroopa Kohtu 06. oktoober 2020. aasta otsus, C-66/18, Komisjon v Ungari, ECLU:EU:C:2020:792, punktid 70 – 71. 20 (23) määruseelnõu mõjud on piisavalt ja õigesti analüüsitud. 82 Määruseelnõu seletuskirja kohaselt piirdub Määruseelnõu majanduslik mõju sisuliselt sideettevõtjate kuludega ning seda ainult eeldusel, et rikutakse määrusega seotud kohustusi. Lisaks on vaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala eelarvet suurendada ühe inimese palgakulu võrra, see tähendab, et Määruseelnõu alusel kehtestatud menetlusest tuleneva töökoormuse haldamiseks palgatakse üks inimene. 97. Näeme, et praegusel kujul ei anna Määruseelnõu seletuskirjas toodud mõjuhinnang realistliku ülevaadet määruse mõjude kohta. Oleme eelnevalt selgitanud, et Määruseelnõu riist- ja tarkvara kõrge riski hindamise raames on vajalik riigi asutustel teostada põhjalikud analüüsid välisriikide õigusloome protsessidest, kohtusüsteemist ning majanduse toimimise põhimõtetest. 83 Tegemist on väga ressursimahukate analüüsidega ning on äärmiselt ebatõenäoline, et ühe inimese palkamine võimaldab Määruseelnõus sätestatud ajaraamistikust kinni pidades teostades selliseid põhjalikke analüüse. 98. Kuna reaaluses piiravad Määruseelnõus toodud nõuded ka kaupade liikumist Euroopa Liidu siseturul, on EL õiguse kohaselt piirangute seadmisel kohustuslik ka kooskõlastus Euroopa Komisjoniga. 84 Seda enam, et Eesti seisukohal võib olla mõju ka Euroopa Liidu ainupädevuses olevale kaubanduspoliitikale ning Eesti ühepoolsed meetmed võivad seeläbi kahjustada liikmesriikide vahelist lojaalse koostöö põhimõtet.85 99. Kajastamata on ka Määruseelnõu mõju sideoperaatoritele ning Eesti telekommunikatsiooni turule tervikuna. Huawei on sellega seoses palunud Soome advokaadibürool Avance Attorneys Ltd. teostada mõjuanalüüs, mis keskendub Huawei seadmete püsi- ning mobiili võrkudest väljavahetamise kuludele. Hinnangu kokkuvõtte kohaselt on Huawei seadmete väljavahetamisega seonduvad kulud konservatiivse seisukoha alusel vähemalt 167,6 miljonit eurot. 100. Eeltoodu ei kajasta uute tehnoloogiate väljaarendamise kulusid ning kulusid, mis tekivad nende tehnoloogiate kasutuselevõtu viivitamisega. Selliste kuludega koos oleks võimalik kahju hinnangu kohaselt 426 kuni 769 miljoni euro. Väljaarendamise kulude tõusu põhjuseks on muuhulgas üliväike konkurents kaubaturul ning seetõttu surve innovatsiooniks, mis omakorda tähendab tarbijatele vähem arenenud ja kallimaid sidevõrke. 101. Eelneva valguses teeme ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teostada täiendav mõjuhinnang, kus on kaalutud sidevõrgu riist- ja tarkvara julgeolekule vastavuse tagamiseks erinevate alternatiivide vahel. Alternatiivide osas palume vähemalt hinnat a järgmiseid võimalikke alternatiivseid meetmeid julgeoleku huvide tagamiseks: - Nõue, et sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara tootjad on läbinud telekommunikatsioonitööstuse organisatsioonide 3GPP ja GSMA ühiselt määratletud võrguseadmete turvalisuse tagamise skeemi „NESAS“. NESAS skeemi raames teostatud auditid ning analüüsid annavad, et seadmete turvalisus on osa ettevõtjate arendus- ja toote elutsükli haldamisprotsessidest. - Nõue, et Määruseelnõus toodud loa taotlemise kohustus asendatakse TTJA õigusega nõuda sideettevõtjalt võtta kasutusele julgeoleku riski maandamiseks täiendavaid 82 Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei 2012 „Mõjude hindamise metoodika“, lk 9 Arvutivõrgus kättesaad aval: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf 83 Vt. käesoleva seisukoha punkt 37. 84 Vt sellega seonduvalt Seisukoha punktid 3.2.2 ja 3.2.3. 85 Euroopa Liidu lepingu artikkel 4 (3) 21 (23) meetmeid, sh vähem koormavate alternatiivide puudumisel vaheda välja riigijulgeoleku huvidele mitte vastav tehnoloogia. - palume ühe võimaliku alternatiivina kaaluda ka Määruseelnõu seletuskirjas keeruliseks ja kalliks peetud tarneahelate või seadmete kontrollimist. Määruseelnõu seletuskirjast ei näht u selle väite aluseks olevat mõjuanalüüsi, mis näitaks, et seadmete või tarneahelat e kontrollimine oleks kallim ning keerulisem kui Määruseelnõu poolt praeguse sõnastuse all pakutud meede. 102. Eeltoodud alternatiivide kaalumisel palume lisaks majanduslikele aspektidele arvestada ka küberturvalisuse aspektiga. Üks 5G meetmepaketi soovitustest on soodustada konkurentsivõimelist mitmel tootja riist- ja tarkvaral põhinevat “multi-vendorluse” strateegiat, see tähendab monokultuursete sidevõrkude vältimist.86 Eestis on praegu kolm suuremat sidevõrgu riist- ja tarkvara tootjat – Nokia, Ericsson ja Huawei. Praegu ei ole ühelgi tootjal olulist turuosa üheski võrgusegmendis ning ühe tootja välistamine ei võimaldaks tagada konkurentsivõimelist ”multi-vendorluse“ strateegiat. Eelnevast tulenevalt tuleks mõjuanalüüsides hinnata ka 5G meetmepaketi soovitustest kõrvalekalduvaid meetmeid ja nendega kaasnevaid negatiivseid ja positiivseid järelmeid. 103. Eeltoodud hinnangute tegemisel on täiendavalt vajalik arvestada ka Määruseelnõus sideoperaatoritele antud ülemineku aega erinevate alternatiivide puhul. Liiga lühikene üleminekuperiood võib tähendada täiendavaid kulusid ning seada ohtu ka sideoperaatorite teenuse toimepidavuse. Teisisõnu, liiga lühikene ülemineku periood tekitab omakorda võimalikke julgeoleku riske. 104. Ülemineku aeg on vajalik kuna sideettevõtted on 5G võrkude ülesehitamisega juba alustanud ning olemasolevate seadmete väljavahetamine Määruseelnõus ettenähtud perioodi jooksul võib kahjustada teenuste toimepidavust. Nimelt ehitatakse 5G võrgud olemasolevatele 4G võrkudele. Eksisteerib kahte tüüpi 5G arhitektuure – eraldiseisev 5G (edaspidi: “5G SA” – standalone) ja mitte-eraldiseisev 5G (edaspidi: „5G NSA“ – non-standalone). Neist kahest arhitektuurist on 5G NSA kõige küpsem valik, mis on saadaval äriliseks kasutamiseks. NSA arhitektuur vajab 5G kinnituspunktina (n-ö ankruna) 4G võrku. Kooskäitamisprobleemide vältimiseks peaksid ühes levialas olevad 5G ja 4G raadioseadmed pärinema ühelt tarnijalt. 105. 5G NSA arhitektuuri puhul peab 5G seade saama es malt juurdepääsu 4G võrku. 4G võrk juhendab seda 5G seadet, saamaks juurdepääs 5G võrku. 5G võrk võimaldab 5G seadmel kasutada 10-20 korda kiiremat kiirust ja muid 5G eeliseid. 5G ühenduse ajal viib kõik juhtimistoimingud läbi 4G võrk. Seetõttu valivad sideoperaatorid iga leviala jaoks sama tootja 5G ja 4G võrgu seadmed ning nende investeeringud olemasolevasse 4G võrku kujutavad endast ka juba tehtud investeeringuid 5G võrgu arendamiseks. 5 KOKKUVÕTE 106. Leiame, et Määruseelnõu eesmärgi tagamiseks on vajalik täp sustada seaduse tasemel riist- ja tarkvara loa taotluse õigusjärelmid ning alusnormid. Võimalike õigusjärelmite ning alusnormide sätestamisel on vajalik täiendavalt hinnata nende kooskõla Eesti põhiseaduse ning Euroopa Liidu õigusega. 86 Ka Määruseelnõu seletuskiri rõhutab eeltoodu vajadust. Määruseelnõu seletuskiri lk 10. 22 (23) 107. Arvestades, et põhiõiguste ja -vabaduste piiramine võib aset leida ainult seaduse tasemel (HÕNTE § 12 p 1), leiame, et Määruseelnõu tasemel ei ole võimalik sätestada (i) Määruseelnõ u § 32 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud keeldu kasutada sideteenuse osutamisel kõrge riskiga riist- ja tarkvara, (ii) Määruseelnõu § 32 lõikes 3 sätestatud riist- ja tarkvara tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja riskiprof iili hindamise menetlust, ega (iii) asutata Määruseelnõu § 71 alusel uus haldusorgan, millele omistatakse haldusmenetluse seadustikus haldusorganile kohalduvad õigused ja kohustused. Lisaks eeltoodud sätete vastuolule PS § 3 seaduse reservatsioonipõhimõttega, ei ole praegusel kujul ka eeltoodud sätetele haldusmenetluses tuginemine haldusorgani poolt HMS § 3 kohaselt võimalik. Seaduse normide sätestamisel tuleb tagada ka õigusselgus, kuivõrd seaduse eelnõu sätted peavad sõnaselgelt ja ühemõtteliselt väljendama, kellele milliseid õigusi ja kohustusi seaduseelnõu jõustumine kaasa toob ning kuidas on tagatud normide järgmine (HÕNTE § 9 lg 2). 108. Juhul kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib reguleerida ka teatud osa sideettevõtjatele kehtestatud loa taotluse kohustustest määruse tasandil, t uleb menetlusosalistele sealjuures tagada nende HMS-ist tulenevad menetlusõigused ning vajadusel näha haldusorganitele ette seadusega võrreldes intensiivsem teavituskohustus. 87 Praegusel kujul ei ole Määruseelnõu §-des 34 – 36 sätestatud menetlusnormid kooskõlas PS § 14 sätestatud hea halduse põhimõttega ning kitsendavad lubamatult HMS § 11, § 37 ja § 40 sätestatud menetlusosaliste õiguseid. 109. Tegemist on ka pretsedenditu riivega põhiõigustesse ning sellisete oluliste muudatuste tegemiseks on vajalik esmalt koostada realistlik erinevaid alternatiive kaaluv mõjuanalüüs ning vastavalt sellele kehtestada meetmed, mis on proportsionaalsed ning kooskõlas põhiseaduse, Euroopa Liidu õiguse ning Eesti rahvusvaheliste kohustustega. Näeme, et Määruseelnõu eesmärgi täitmiseks on olemas oluliselt proportsionaalsemaid meetmeid, kui seda näeb ette Määruseelnõu oma praeguses sõnastuses. Ettepaneku võimalike alternatiivide osas oleme toonud käesoleva seisukoha punktis 101. 110. Leiame, et Määruseelnõu on esitatud kujul rakendamiseks ülaltoodud põhjustel kõlbmatu ja palume jätta see Vabariigi Valitsusele antud kujul esitamata. 111. Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võimaluse eest esitada oma arvamus ning loodame, et kaalute eeltoodud ettepanekuid põhjalikult. Lugupidamisega Sten Luiga Mart Blöndal Vandeadvokaat Advokaat Huawei Technologies Oy (Finland) Co. Ltd Huawei Technologies Oy (Finland) Co. Ltd lepinguline esindaja lepinguline esindaja 87 RKHKo 28.05.2014, 3-3-1-8-14, p 14. 23 (23)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →