Saatja: Sten Luiga [COBALT] <
[email protected]>
Saadetud: 20.10.2020 19:48
Adressaat: Anna-Liisa Pärnalaas <
[email protected]>; Kea Kohv
<
[email protected]>; Raul Rikk <
[email protected]>
Koopia: MKM info <
[email protected]>; Mart Blöndal [COBALT]
<
[email protected]>
Teema: RE: Sidevõrkude määruse eelnõu avalik konsultatsioon
Tervist,
Täname meile antud võimaluse eest esitada arvamus. Edastame käesolevaga
meie kliendi, Huawei Technologies Oy (Finland) Co. Ltd. (Huawei),
tagasiside määruste nr 140 ja nr 129 muutmise eelnõu projektile
(manuses).
Määrus on meie kliendi Eesti äritegevuse perspektiivist keskse
tähendusega. Huawei on eelnevalt selgitanud, et määruse eelnõu mustandi
alusel kavandatud menetlusete diskrimineeriv rakendamine võib kaasa tuua
otsesed kulud nii sideoperaatoritele ja Eesti majandusele. Loodame, et
kaalute Huawei Technologies (Finland) Oy Co. Ltd. argumente tõsiselt ja
leiate tasakaalustatud lahenduse.
Lugupidamisega,
Sten LuigaVadeadvokaatT: +372 665 1888 Kawe Plaza, Pärnu mnt 15
M: +372 502 2492 Tallinn 10141, Eesti
Käesoleva e-kirja saatjaks on advokaadibüroo COBALT Eestis. COBALT
advokaadibürood Eestis, Lätis, Leedus ja Valgevenes on eraldiseisvad
juriidilised isikud.Käesolev e-kiri võib sisaldada teavet, mis on
konfidentsiaalne ja mille avaldamine saatja eelneva nõusolekuta on
keelatud. Juhul, kui te olete käesoleva e-kirja saanud ekslikult,
teavitage sellest saatjat telefoni või e-posti teel ja kustutage e-kiri
oma süsteemist. Ekslikult saadud e-kirja edastamine, sellest koopiate
salvestamine või selle sisu mis tahes isikule avaldamine on keelatud.
From: Anna-Liisa Pärnalaas <
[email protected]> Sent: kolmapäev,
30. september 2020 22:13To: Sten Luiga [COBALT]
<
[email protected]>;
[email protected]: Raul Rikk
<
[email protected]>Subject: Sidevõrkude määruse eelnõu avalik
konsultatsioon
Tere
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustas täna sidevõrkude
turvalisuse määruse eelnõu avalikku konsultatsiooni, mis kestab 21.
oktoobrini.
Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavat siit: .
Lugupidamisega
Anna-Liisa Pärnalaas
Anna-Liisa PärnalaasKüberturvalisuse valdkonna koordinaatorRiigi
infosüsteemide osakond
+372 639 7697
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
| Suur-Ameerika 1, Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sten Luiga, Mart Blöndal
Suur-Ameerika 1 Advokaadibüroo COBALT OÜ
10122, Tallinn Kawe Plaza, Pärnu mnt 15
10141 Tallinn
E-post:
[email protected],
[email protected]
20 oktoober 2020
RE: Vabariigi Valitsuse määruse nr 140 ja nr 129 eelnõu avalik konsulteerimine
1 SISSEJUHATUS
1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 30.09.2020 kooskõlastamiseks ja avalikuks
konsultatsiooniks Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja 11. detsembri 2015. a määruse nr 129
„Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu (edaspidi
„Määruseelnõu“).
2. Oleme oma kliendi Huawei Technologies Oy (Finland) Co. Ltd (edaspidi „Huawei“) palvel
hinnanud Määruseelnõu ning soovime juhtida Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tähelepanu analüüsi käigus tuvastatud puudustele ning vastuoludele. Palume, et Majandus - ja
Kommunikatsiooniministeerium võtaks meie tähelepanekuid arvesse ning teeks nendest
lähtuvalt vajalikud muudatused. Eelkõige on Määruseelnõu eesmärgi tagamiseks vajalik
täpsustada seaduse tasemel riist- ja tarkvara loa taotluse õigusjärelmid ning alusnormid.
Võimalike õigusjärelmite ning alusnormide sätestamisel on vajalik ka täiendavalt hinnata nende
kooskõla Eesti põhiseaduse ning Euroopa Liidu õigusega.
3. Määruseelnõu eesmärk on selle seletuskirja kohaselt tagada riigi julgeolek. 1 Riigi julgeoleku
tagamine on legitiimne eesmärk, kuid meie hinnangul on võimalik riigi julgeoleku huvide
tagamine Eesti sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia osas viisil, mis ei too kaasa sidevõrgus
kasutatava tehnoloogia keelustamist riist- ja tarkvara tootja enda või tema peakontori asukoha
riigi alusel. Seda enam, et Eesti sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara tootjad on kõik
rahvusvahelised ettevõtted, omades tootmis- ning arendustegevust nii Euroopas kui Euroopa
väliselt. Selliselt on tehnoloogia tootja asukohapõhine sidevõrgus kasutatava riist - ja tarkvara
keelustamise vastavus riigi julgeoleku huvidele ebaproportsionaalne ja näiline, kuna sidevõrku
lubataks tootjad, kes vastavad f ormaalselt Määruseelnõus sätestatud tingimustele, kuid kelle
tehnoloogiat tegelikkuses ei kontrollita.
1
Määruseelnõu seletuskiri, lk 1.
Eesti Läti Leedu Valgevene
Tel +372 665 1888 Tel +371 6720 1800 Tel +370 5250 0800 Tel +375 17 336 0093
[email protected] [email protected] [email protected] [email protected]
4. Seoses seadmete turvalisuse kontrollimisega selgitame, et viimase paari aasta jooksul on
Huawei olnud hinnanguliselt kõige enam auditeeritud sidevõrgu seadmete tootja ning siiani on
auditite järeldused Huawei seadmete turvalisust kinnitanud. 2
5. Määruseelnõu puhul ei ole tehtud Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja 3 kohast sisulist
mõjuanalüüsi, mistõttu puudub nii Määruseelnõus kui ka selle seletuskirjas tegelik ülevaade
määruse mõjude ning sellega kaasnevate riskide kohta. Selliselt ei täida ka kooskõlastamine
ning arvamuse andmine oma tegelikku eesmärki, sest puudub tegelik ülevaade määruseelnõ u
mõjude ja proportsionaalsuse kohta. Eeltoodu viitab kiirustatud lähenemisele, mis ei ole selliste
kaalukate õigusmuudatuste osas õigusriigile kohane. Kooskõlastusele esitatud materjalidest
puudub selge ülevaade, miks ei piisa julgeoleku tagamiseks Eestis praegu kehtiva ning
sideoperaatoritele tugineva sidevõrkude turvalisuse tagamise mehhanismi täiendamisest ning
miks on vajalik luua olemasoleva süsteemi kõrvale paralleelne loa taotlemise raamistik.
6. Kuigi Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liikmesriikide ülesanne
määratleda oma olulised julgeolekuhuvid ja võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid oma sise-
ja välisjulgeoleku tagamiseks, siis ainuüksi asjaolu, et siseriiklik meede on võetud tegelikult või
näiliselt riigi julgeoleku kaitsmise eesmärgil, ei saa muuta ELi õigust kohaldamatuks ega
vabastada liikmesriike Euroopa Liidu õigusaktide järgimise kohustusest. Vastavat kinnitas ka
Euroopa Kohus oma 06.10.2020 aasta otsuses C-623/17 konkreetselt sideettevõtjatele
suunatud julgeoleku eesmärgil sätestatud kohustuste valguses. 4 Seejuures ning vaatamata
korduvatele Huawei püüdetele juhtida Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tähelepanu mõjuanalüüsi vajadustele ning Määruseelnõu reguleerimisobjekti, st. sidevõrkudes
kasutatavate riist- ja tarkvara reguleerivate Euroopa Liidu direktiivide nõuetele 5 on
Määruseelnõu seletuskirjas jätkuvalt selgitatud, et Määruseelnõul puudub seos Euroopa Liidu
õigusega. Tulenevalt Euroopa Liidu õigusest ei ole diskrimineerivate, ettevõtjate asukohariigil
põhinevad piirangud kaupade vabale liikumisele, nagu see on näiteks Määruseelnõu § 32 lõikes
3 p 1 toodud ettevõtja juriidilise asukoha või peakontori asukoha põhine piirang, julgeoleku
kaalutlustel lubatud.6
7. Kokkuvõtlikult palume, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil hindaks Määruseelnõu
eesmärkide saavutamise alternatiivid uuesti läbi, võttes sealjuures arvesse lisaks
põhiseadusest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele ka elektroonilise si de seaduse
§-s 1 toodud eesmärki soodustada elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut konkreetseid
tehnoloogiaid eelistamata.
8. Järgnevalt esitame oma põhjalikud selgitused, miks Määruseelnõu esitatud kujul on
diskrimineeriv ja vastuolus põhiseaduse, Euroopa Liidu õiguse ning Eesti rahvusvahelist e
kohustustega.
2
Vt. seonduvat pressiteadet siin: https://www.huawei.com/en/news/2020/2/huawei-wireless-product-plant-france
3
Vabariigi Valitsuse määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ RT I, 29.12.2011, 228.
4
Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2020. Aasta otsus, C-623/17 – Privacy International, ECLU:EU:C:2020:790,
paragrahvid 74 – 82. Arvutivõrgus kättesaadav siin:
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=232083&pageIndex=0&doclang=EN&mode=r
eq&dir=&occ=first&part=1&cid=6419324
5
Vaata näiteks elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu 138 SE osas 04.03.2020 esitatud Huawei
arvamus. Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/0d2732e6 -1877-42bd-
9643-dfd304b6eaf1/Elektroonilise%20side%20seaduse%20muutmise%20seadus
6
Vt. sellega seoses käesoleva seisukoha punkti 75.
2 (23)
Sisukord
1 Sissejuhatus ...........................................................................................................................1
2 Määruseelnõu kooskõla põhiseadusega ...................................................................................4
2.1 Määruseelnõu vastuolu volitusnormiga .............................................................................4
2.1.1 Sidevõrgus riist- või tarkvara kasutamise keelamiseks volituse puudumine ..................5
2.1.2 Küberjulgeoleku nõukogu asutamise aluseks oleva volitusnormi puudumine ................7
2.2 Määruseelnõu vastuolu õigusselguse, hea halduse ning proportsionaalsuse põhimõttega....8
2.2.1 Vastuolu õigusselguse põhimõttega ..........................................................................8
2.2.2 Vastuolu hea halduse põhimõttega.......................................................................... 10
2.2.3 Vastuolu proportsionaalsuse printsiibiga .................................................................. 11
3 Määruseelnõu kooskõla Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega ning asjakohaste direktiividega
15
3.1 Määruseelnõu kooskõla Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega ....................................... 15
3.2 Määruseelnõu kooskõla Euroopa Liidu direktiividega ...................................................... 17
3.2.1 Määruseelnõu kooskõla tagamine EESS direktiiviga ................................................ 18
3.2.2 Määruseelnõu kooskõla tagamine RED direktiiviga .................................................. 18
3.2.3 Määruseelnõu kooskõla tagamine TRIS direktiiviga .................................................. 19
3.3 Määruseelnõu kooskõla Eesti kohustustega Maailma Kaubandusorganisatsiooni ees ........ 20
4 Realistliku mõjuanalüüsi puudumine ...................................................................................... 20
5 Kokkuvõte ............................................................................................................................ 22
3 (23)
2 MÄÄRUSEELNÕU KOOSKÕLA PÕHISEADUSEGA
2.1 Määruseelnõu vastuolu volitusnormiga
9. Vabariigi Valitsuse määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi
„HÕNTE“)7 § 11 lg 3 kohaselt esitatakse volitusnormis volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb
seaduse sätteid täpsustada või nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada. HÕNTE § 12
kohaselt ei tohi volitusnorm reguleerida valdkonda, mida põhiseaduse kohaselt saab
reguleerida üksnes seadusega. Selliselt on volituse andmine välistatud muuhulgas (i)
põhiõiguste ja -vabaduste piirangute aluste ja tingimuste (HÕNTE § 12 p 1) ja (ii) riigikaitse
valdkonnas (HÕNTE § 12 p 7).
10. HÕNTE § 53 kohaselt peab volitusnormi rakendamisel määruse eelnõu sisu olema kooskõlas
seaduses või seaduse ja Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud volitusnormi piiride, mõtte ja
eesmärgiga. Kohustus järgida määruse andmisel määruse aluseks olevate volitusnormide piire
ning kõrgemal seisvaid seaduseid tuleneb põhiseaduse (edaspidi „PS“) §-st 3 ning selle poolt
sätestatud seadusereservatsiooni põhimõttest.
11. Määruseelnõu kehtestatakse ESS § 87 lõigete 2 – 22 ning riigikaitseseaduse § 4 lõike 2 alusel.
ESS § 87 lg 2 ja 22 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus sätestada sidevõrkude tehnilised
nõuded ja kehtestada sideettevõtjale kohustus taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks
luba. Loa taotlemise kohustuse ja loa taotlemise korra kehtestab ning loa andja määrab
Vabariigi Valitsus määrusega.
12. ESS § 87 lõigetes 2 - 22 sätestatud volitusnormi puhul on meie hinnangul tegemist väga laia
kaalutlusõigusega, mistõttu on küsitav, kas niivõrd suurt kaalutlusõigust on volitusnormist üldse
võimalik tuletada. 8 Nimelt sätestab PS § 3, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja
sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eelnev tähendab, et kuigi riigivõimu võib osaliselt
teostada määruste kaudu, peavad kõik olulised küsimused olema seadusandja otsustada.
Muuhulgas peab volituse andmisel olema võimalikult üksikasjalikult sätestatud alusnormide
koosseisud (nt. kas tegemist on kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga) ning õigusjärelmid (nt. kas loa
taotlemise kohustuse õigusjärelm on keeld kasutada konkreetset riist - ja tarkvara, mille suhtes
luba taotleti). 9
13. Eeltoodu tähendab, et Vabariigi Valitsus võib määrusega täpsustada menetlust, kuid menetlus e
alusnormid, nt taotluse tegemise kohustuse alus, menetlust läbiviiva haldusorgani kaalutluse
alused ning võimalikud menetluse väljundid peavad olema sätestatud seaduse tasemel.
Kuivõrd julgeoleku kaalutlused võimaldavad intensiivsemat riivet põhiõigustele, siis kehtiv
praktika annab alust väita, et ka menetlusnormid peavad olema sätestatud seaduse tasemel.10
Antud seisukohta kinnitab ka HÕNTE § 12 p 7, mille alusel on keelatud volituse andmine
riigikaitse valdkonnas.
14. Eelnev tähendab, et ESS § 87 lõigetes 2 – 22 volitusnormide rakendamisel on lisaks täiendava
regulatsiooni enda vajadusele vajalik arvestada ka volitusnormide rakendamisele seatud
7
Vabariigi Valitsuse määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ RT I, 29.12.2011, 228.
8
Volitusnorm lisati seadusesse seaduseelnõuga 138 SE. Huawei on eeltoodud seaduseelnõuga seonduvalt
esitanud oma seisukohad ka Riigikogule. Huawei seisukohad on kättesaadaval siin:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/0d2732e6 -1877-42bd-9643-
dfd304b6eaf1/Elektroonilise%20side%20seaduse%20muutmise%20seadus.
9
Põhiseaduse komm enteeritud väljaande § 3. Arvutivõrgus:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=7&p=3
10
Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 3, punkt 23.
4 (23)
piiridega. Volitusnormi tõlgendamisel koosmõjus PS § 3 ja HÕNTE § 12 p 1 ja 7 toodud
piirangute ja põhimõtetega, ei võimalda volitusnorm Vabariigi Valitsusel seada täiendavaid
aluseid ja tingimusi põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks ega reguleerida riigikaitse valdkonna
toimimist.
15. Arusaadavalt ei ole seaduse tasemel mõistlik kõikide üksikjuhtumite reguleerimine ning teatud
vajadus eksisteerib ka abstraktsete koosseisude järel, eelkõige olukordades, kus seadusandjal
ei ole võimalik ette näha kõiki võimalikke olukordi. Selline võimalus peab samas piirduma
olukorra reguleerimiseks „ettenägematus olukorras“ ning „ettenähtava olukorra jaoks peab
seadusandja nägema ette detailsema regulatsiooni“. 11
16. Sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara loa taotlemise kohustuse kehtestamise õiguse puhul ei
ole tegemist „ettenägematu“ olukorraga, kuivõrd ESS-i seletuskirja kohaselt on seadusandja
juba sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara reguleerimise vajadusele viidanud ning puuduvad
põhjendused, miks eeltoodud sidevõrgus kasutatava riist - ja tarkvara menetlust ei oleks
võimalik kehtestada seaduse tasemel. 12
2.1.1 Sidevõrgus riist- või tarkvara kasutamise keelamiseks volituse puudumine
17. Määruseelnõu aluseks olev volitusnorm võimaldab Vabariigi Vali tsusel kehtestada
sideettevõtjale kohustuse taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks luba. Sellest
tulenevalt on senise kohtupraktika alusel seadusandja poolt Vabariigi Valitsusele antud volitus
üksnes kehtestada protsess, mille õigusjärelmiks o n loa taotluse esitamine ning selle
kohustusega „võrreldes ebaoluliste küsimuste reguleerimine“.13
18. Õiguspraktikas võib loa taotlemise kohustus hõlmata endas erinevas ulatuses piiranguid
ettevõtlusvabadusele. Näiteks majandustegevuse seadustiku üldosa sead use (MSÜS) § 16 –
28 sätestatud loa kohustuse menetluse puhul kehtib eeldus, et menetluse subjekt võib
loakohustusega majandustegevusega alustada arvates tegevusloa andmisest (MSÜS § 16 lg
4). Sellisena hõlmab loa kohustuse taotlus ka selgelt sätestatud keeldu alustada
majandustegevusega enne tegevusloa andmist, mistõttu piirab tegevusloa menetlus loa taotleja
põhiõigusi. Seetõttu peab seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt vastav keeld olema
sätestatud seaduse tasemel. Täiendavalt peavad MSÜS § 17 lg 4 kohaselt ka tegevusloa
kõrvaltingimuse andmise alused olema sätestatud seaduse tasemel.
19. Alternatiivselt eksisteerib õiguspraktikas loa kohustus, kus ettevõtja kohustus piirdub loa
taotluse esitamisega, millele järgnevalt on ettevõtjal võimalik oma ärit egevusega alustada või
jätkata, ootamata seejuures ära haldusorgani vastust esitatud taotlusele. Selliselt sarnaneb
taotluse esitamine teavitusega, mille alusel on järelevalveorganil võimalik alustada ettevõtja
tegevuse osas seaduses sätestatud alustel menetlust. Näitena võib siinpuhul tuua
elektrituruseaduse 14 § 19 sätestatud teavituskohustuse. Samas, kuivõrd isegi teavituse
esitamise kohustuse piirang sekkub ettevõtlusvabadusse, on selline kohustus ning selle alused
sätestatud seaduse tasemel.
20. Määruseelnõu § 32 lõiked 1, 2 ja 4 keelavad riist- ja tarkvara kasutamise, mis võib ohustada riigi
julgeolekut. Seeläbi toovad viidatud sätted kaasa õigusjärlemi, milleks seadusandja poolne
11
Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 3, punkt 30
12
Elektroonilise side seaduse muutmise seadus 138 SE. Arvutivõrgus:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d2732e6-1877-42bd-9643-dfd304b6eaf1
13
Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 3, p 27. Arvutivõrgus:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=7&p=3
14
Elektrituruseaduse, RT I, 30.06.2020, 28.
5 (23)
seaduse tasemel sätestatud volitus puudub , st vastavat keeldu ei ole seaduse tasemel
kehtestatud. Tegemist pole ka loa taotluse esitamise kohustusega võrreldes ebaolulise
küsimusega, kuivõrd riist- ja tarkvara kasutamise keelul on ettevõtja põhiõigustele suurem mõju
kui kohustusel taotleda kasutamiseks luba. Kuna HÕNTE §-s 12 p 1 toodud piirangule ei ole
volitusnormi alusel põhiõiguste ja -vabaduste piirangute aluste ja tingimuste seadmine lubatud,
tuleb järeldada, et volitusnorm ei võimalda Vabariigi Valitsusel keelata loa taotluse objektis
oleva riist- ja tarkvara kasutamist ning Määruseelnõu ületab oma volitusnormi.
21. Kuivõrd Määruseelnõu järgi on haldusorganil õigus keelata sellise riist - ja tarkvara kasutamine,
mida sideettevõtjad käesoleval ajal juba sidevõrgus kasutavad, piirab Määruseelnõu lisaks
ettevõtlusvabadusele ka sideettevõtjate õigust kasutada sihipäraselt juba soetatud seadmeid.
Seetõttu tuleb Määruseelnõu tagajärgede osas arvestada ka asjakohaste Euroopa Kohtu
lahenditega. Nii on Euroopa Kohus selgitanud, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta artikli 17
kohaselt ei tohi omandit ära võtta muidu kui „seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning
õigeaegse ja õiglase hüvituse eest“. 15 Eeltoodust järeldub, et Määruseelnõu poolt soovitud
mehhanismi rakendamiseks peab seaduse tasemel olema ette nähtud k a osapooltele
õigeaegse ja õiglase hüvitise maksmise mehhanism.
22. Teisisõnu, Määruseelnõu § 32 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud keeld kasutada riist- ja tarkvara ületab
ESS § 87 lõigetes 2 - 22 sätestatud volitusnorme ning on seetõttu vastuolus HÕNTE § 12 ja §
53 sätestatud volitusnormi rakendamise nõuetega ning PS §-s 3 sätestatud seaduse
reservatsiooni põhimõttega. Analoogne on olukord ka riist - ja tarkvara kasutamiseks
kõrvaltingimuste seadmisega. MSÜS § 17 lg 4 toodud analoogia korras peavad ka loa
kõrvaltingimused olema sätestatud seaduses.
23. Riist- ja tarkvara kasutamise keelamisele analoogselt kehtivad samad põhimõtted ka
Määruseelnõu § 32 lõikes 3 sätestatud kõrge riskiga riist- ja tarkvara määratluse puhul.
24. Määruseelnõu kohaselt on kõrge riskiga riist- ja tarkvara selle tootja, hooldus- või tugiteenuste
pakkuja prof iilil põhinev hinnang ning selle tagajärjeks on haldusorgani kaalutlusõiguseta keeld
sideettevõtjatel sellist riist- ja tarkvara sidevõrkudes kasutada. Selline keeld omakorda piirab ka
vastava riist- ja tarkvara tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkujate õigust vastavat riist- ja
tarkvara müüa või teenindada. Selliselt kujutab riist- ja tarkvara tootja riskiprof iili hindamine ka
vastava tootja põhiõiguste ja -vabaduste piirangu alust, mida ei tohi HÕNTE § 12 p 1 kohaselt
määrusega kehtestada. Seda enam, et riskiprof iili hinnangu üheks osaks on hinnata riist- ja
tarkvara tootja asukoha või peakontori asukoha riiki, mis võib mõjutata ka teiste samades
riikides resideeruvate riist- ja tarkvara tootjate võimalust oma tooteid müüja. Piirangul on selliselt
ka Euroopa Liidu ainupädevuses olevad väliskaubanduslikud elemendid. 16
25. Eelnevast tulenevalt ei ole kõrge riski riist- ja tarkvara tootja riskiprof iili hindamine kooskõlas
HÕNTE § 12 p 1, § 53 ja põhiseaduse § 3 sätestatud seadusereservatsiooni põhimõttega kuna
riskiprof iili hindamise puhul on tegemist täiendava põhiõiguste ja -vabaduste piiramise alusega,
mida on võimalik sätestada ainult seaduse alusel.
26. Arvestades, et haldusorgan võib haldusmenetluses haldusmenetluse seaduse (edaspidi
„HMS“) 17 § 3 kohaselt piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi
15
Euroopa Kohtu 19. mai 2019. aasta otsus C-235/17, Euroopa Komisjon v Ungari, ECLU:EU:C:2019:432, punkt
126.
16
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 3 (1) e) kohaselt on ühine kaubanduspoliitika Euroopa Liidu
ainupädevus.
17
Haldusmenetluse seadus, RT I, 13.03.2019, 55.
6 (23)
ainult seaduse alusel, ei oleks haldusorganil võimalik ka määruse tasemel kehtestatud
alusnormidele tugineda.
2.1.2 Küberjulgeoleku nõukogu asutamise aluseks oleva volitusnormi puudumine
27. Määruseelnõu alusel luuakse küberjulgeoleku nõukogu, kellele omistatakse Määruseelnõug a
tehtud täienduse § 71 lõige 2 punkti 3 alusel õigus teha haldusväliste isikute suhtes õiguslikult
siduvaid otsuseid. Eelneva raames omistatakse Määruseelnõuga küberjulgeoleku nõukogule
haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused. Vabariigi Valitsuse18
(edaspidi „VVS“) § 1 lõike 2 kohaselt teostab Vabariigi Valitsus täidesaatvat riigivõimu vahetult
või valitsusasutuste kaudu. VSS § 40 alusel toimub valitusasutuste moodustamine,
ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine seaduse alusel.
28. Määruseelnõu ning selle seletuskirja kohaselt on küberjulgeoleku nõukogu loomise aluseks
riigikaitseseaduse § 4 lõige 2. Riigikaitseseaduse § 4 lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega julgeolekukomisjoni põhimääruse, milles sätestatakse julgeolekukomisjoni
täpsemad ülesanded ja töökord. PS § 3-s sätestatud seadusereservatsiooni põhimõttest
tulenevalt ja HÕNTE § 53 toodud põhimõtetest tulenevalt peavad julgeolekukomisjoni õigused
ja kohustused piirduma selle aluseks oleva volitusnormi piiridega.
29. Riigikaitseseaduse § 4 lõige 1 kohaselt koordineerib julgeolekukomisjon täidesaatva riigivõimu
asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel ja täidab talle
julgeolekuasutuste seaduste ja teiste seadustega pandud ning Vabariigi Valitsuse antud
ülesandeid. Riigikaitseseaduse § 4 lg 3 kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus julgeolekukomisjoni
koosseisu, kuhu kuuluvad riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid.
30. Eeltoodust tulenevalt on seaduse tasemel reguleeritud julgeolekukomisjoni ülesanded ning
piiritletud selle võimalik koosseis. Julgeolekunõukogu peamiseks ülesandeks on „juhtida
riigikaitse strateegilist planeerimist ja selle rakendamist“ ning julgeolekukomisjoni liikmed
saavad olla üksnes ministrid, „kelle otsustusel antakse täitevvõimule ülesandeid “. 19
Julgeolekukomisjoni puhul on seega tegemist ministritest koosneva haldusesisese organiga,
kellel puudub õigus teha otsuseid haldusväliste isikute suhtes. Seda kinnitab ka
riigikaitseseaduse seletuskiri.20
31. Lähtudes VSS §-st 40, on sarnaste haldusorganite moodustamine, ümberkorraldamine või
lõpetamine võimalik ainult seaduse alusel. Sellest tulenevalt ei ole Määruseelnõuga võimalik
luua uut haldusorganit küberjulgeoleku nõukogu näol, mille koosseis erineb seadusega
julgeolekunõukogule sätestatud koosseisust ning millele omistatakse õigused, mida
julgeolekunõukogul seaduse kohaselt ei ole. Lähtuvalt HMS §-s 3 toodud nõudest, mille alusel
võib isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õiguseid piirata ainult seaduse
alusel, ei ole küberjulgeoleku nõukogul õigust oma otsuste põhjendamiseks tugineda ka
Määruseelnõus toodule.
32. Küberjulgeoleku nõukogu loomine ilma seadusandja volituseta tekitab olukorra, kus eksisteerib
teenistusliku järelevalveta haldusorgan, kellel on võimalik haldusväliste isikute suhtes võtta
vastu õiguslikult siduvaid poliitilisi otsuseid ilma, et sellele järgneks Vabariigi Valitsuse poliitiline
18
Vabariigi Valitsuse seadus, RT I, 10.07.2020, 31.
19
Riigikatiseseadus 772 SE, seletuskiri esimesele lugemisele lk 13. Arvutivõrgus:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3 -5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9
20
Riigikatise seaduse eelnõu 772 SE seletuskiri esimese lugemisele, lk 13.
7 (23)
vastutus või õiguste piiramiseks eksisteeriks seadusandja poolne volitus. Sellise olukorra
tekkimine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.
2.2 Määruseelnõu vastuolu õigusselguse, hea halduse ning proportsionaalsuse
põhimõttega
2.2.1 Vastuolu õigusselguse põhimõttega
33. Määruseelnõu § 32 lõike 1 kohaselt on sideteenuse osutamisel keelatud kasutada riist- ja
tarkvara, mis võib ohustada riigi julgeolekut. Määruseelnõu kohaselt ohustab riigi julgeolekut
kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamine sideteenuse osutamisel (Määruseelnõu § 3 2 lg 2) ning
muul viisil riist- ja tarkvara kasutamine (Määruseelnõu § 3 2 lg 5).
34. Põhiseaduse § 13 kohaselt kaitseb seadus riigivõimu omavoli eest. Õigusnormid peavad olema
piisavalt arusaadavad, et üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu käitumist piisava
tõenäosusega ette näha ja oma käitumist reguleerida. 21 Selliselt nõuab HÕNTE § 15 lg 2
koosmõjus §-ga 51, et määrustes kasutatav keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne.
Praegusel kujul ei ole Määruseelnõu selge. Selguse puudumist kinnitab juba Määruseelnõ u
seletuskirjas toodud väide, et sideettevõtja saab alles „kasutusloa menetluses teada, kas tema
riist- või tarkvara on kõrge riskiga“. 22 Arvestades, et Määruseelnõu poolt sätestatud loa
menetlus võib kesta üle 100 tööpäeva (ca. 5 kuud) tähendab eelnev, et sideettevõtjal on
sisuliselt kohustuslik läbi viia viiekuune menetlus, saamaks aru, kuidas ta äritegevust korraldada
saab. Sama kehtib ka sideettevõtja taotluses esitatud riist- ja tarkvara tootja, hooldus- ja
tugiteenuste pakkuja osas.
35. Eeltoodust tulenevalt on Määruseelnõu vastuolus HÕNTE § 15 lg 2 nõuete ning PS § 13
sätestatud õigusselguse printsiibiga. Vastuolu õigusselguse põhimõttega ilmneb nii
Määruseelnõu poolt kasutatud õigusmõistetes kui ka sätestatud menetlusnormidest.
36. Määruseelnõu § 32 lõike 3 kohaselt on riist- või tarkvara kõrge riskiga kui riist- või tarkvara tootja,
hooldus- või tugiteenuste pakkuja vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
- juriidiline asukoht või peakontor asub väljaspool Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsiooni (NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riike;
- asub riigis, kus ei kehti demokraatliku õigusriigi põhimõtted või ei austata inimõigusi;
- allub sõltumatu kohtuliku kontrollita välisriigi valitsusele või julgeolekuasutustele;
- majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole loodud tingimusi
asukohariigis;
- asukohariigis ei ole loodud tingimusi intellektuaalomandi õiguste kaitsele;
- omanike, partnerite ja äriühingute juhtimisstruktuurid ei ole läbipaistvad;
- rahastamine ei ole läbipaistev ning ei järgi hangete, investeeringute ja lepingute vallas
parimaid tavasid;
- võib muul moel kujutada ohtu riigi julgeolekule.
21
Põhiseaduse kommentaarid § 13, p 17.
22
Määruseelnõu seletuskiri, lk 20.
8 (23)
37. Meie hinnangul annab Määruseelnõus sätestatud riist- ja tarkvara kõrge riski määratlus
määruse rakendajale ebaselge ning põhjendamatult laia volituse. Ainus õiguslikult määratletud
ning arusaadav tingimus eeltoodud nimekirjas on seotud riist - või tarkvara tootja, hooldus- või
tugiteenuste pakkuja juriidilise või peakontori asukohaga. Samas on tingimus seetõttu ka selgelt
diskrimineeriv. Kõik ülejäänud alused on umbmäärased ning nõuavad ulatuslikke
ressursimahukaid õiguslikke hinnanguid , eelkõige riikide õigussüsteemi ülesehituse kohta (nt
demokraatliku õigusriigi põhimõtete kehtivus, inimõiguste austamine, tingimused
intellektuaalomandi kaitseks) või riigi majanduse ülesehituse kohta (nt turupõhiseks
konkurentsiks tingimuste olemasolu). Eelnev seab kahtluse alla ka menetluses osalevate
haldusorganite võime täita oma seadusest tulenevaid põhiülesandeid ning raskendab
turuosaliste jaoks oma tegevuse planeerimist ja korraldamist selgete kriteeriumite alusel.
38. Meetmed on sedavõrd ebaselged, et menetluse subjektiks o leval ettevõtjal ei ole objektiivselt
võimalik aru saada, mis riikides asuvate riist- ja tarkvara tootjate riist- ja tarkvara on kõrge riskiga
(v.a. Määruseelnõu § 32 lg 3 p 1 toodud tingimuse puhul). Näiteks Määruseelnõu loeb kõrge
riskiga riist- ja tarkvara tootjaks ettevõtteid, kelle asukohariigis ei austata inimõigusi.
Teadaolevalt ei ole ühtegi Euroopa Liidu liikmesriiki, kelle hinnanguliselt sõltumatute kohtute
poolt tehtud lahendeid ei ole ümber lükatud Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt. Täiendavalt
alustas Euroopa Komisjon näiteks Poola vastu 29.04.2020 menetlust seoses kohtute
sõltumatuse kahjustamisega. 23 Puudub selgus, kas eeltoodud näidete põhjalt tuleb
Määruseelnõu alusel kõrge riskiga riikideks lugeda kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
39. Sama ebaselgus valitseb ka Määruseelnõu § 81 lõikes 4 toodud riist- ja tarkvara kriitilise
f unktsiooni määratluse osas. Tuumik võrguf unktsioonide määratlemisel on korrektne tugineda
ETSI või 3GPP määratlustele, 24 kuid kohalduv regulatsioon peaks turuosalistele olema
võimalikult vähe koormav. Huaweile teadaolevalt on iga sideettevõtja võrguarhitektuur erinev
ning sellega tuleks võrkude julgeoleku seisukohast kriitilise f unktsiooni määramisel arvestada.
Huawei soovitab kriitilise def initsiooni määratlemiseks luua avaliku ja erasektori koostöös
vastav töörühm.
40. Määruseelnõu õigusselguse puudumine on ilmne ka selle menetlusnormidest tulenevalt.
Puudub arusaam, mis haldusorgani otsused ja kooskõlastused on teistele menetlusse kaasatud
haldusorganitele siduvad ning mis alustel põhjendavad menetlusse kaasatud haldusorganid
oma seisukohti. Selles osas esinevad vastuolud ka Määruseelnõu ning selle seletuskirja vahel.
Näiteks sätestatakse Määruseelnõu § 81 lõigete 2 – 3 alusel erandid, mille kohaselt antakse
kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamiseks üleminekuaeg eeldusel, et selleks on Tarbijakaits e
ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt § 3 4 lõikes 1 toodud taotluse alusel läbi viidud
menetluse tulemusel saadud kasutusluba. Määruseelnõu § 36 lõike 4 kohaselt on TTJA-l samas
keelatud kasutusloa andmine kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamiseks. Määruseelnõu
seletuskirja kohaselt peaks TTJA-l siiski loa andmine võimalik olema, kuid ka selles osas esineb
vastuolusid. 25
41. Menetlusnormide õigusselguse puudumine mõjutab oluliselt ka Määruseelnõu poolt loodud
menetluse kohtuliku kontrolli teostamist. Lõppastmes allub täidesaatva riigivõimu tegevus
tõhusale kohtulikule kontrollile ning selleks peab riigivõimu tegevus olema piis avalt täpselt
23
Euroopa Komisjoni pressiteade on kättesaadaval arvutivõrgus siin:
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_20_772
24
Määruseelnõu seletuskiri lk 21- 22
25
Vt. näiteks Määruseelnõu seletuskirja selgitused seoses § 3 5 lõikega 5 ning Määruseelnõu seletuskirjas toodud
selgitused seoses § 3 6 lõikega 4.
9 (23)
määratletud. 26 Kohtuliku kontrolli keerukust illustreerib näiteks Määruseelnõu § 35 lõigetes 6 ja
7 toodud kooskõlastuskohustus, mis ei täpsusta, mis kaalutluste ning tingimuste täitmisel
küberjulgeoleku nõukogu taotluse kooskõlastab või jätab selle kooskõlastamata. Olukorda ei
paranda ka küberjulgeoleku nõukogu otsuse põhjendamise nõue, kuna puuduvad seaduse
tasemel sätestatud eeldused, mille valguses küberjulgeoleku nõukogu põhjendust hinnata .
42. Eeltoodust tulenevalt ei ole sideettevõtjal ega tegelikult ka haldusmenetluse eest vastutaval
haldusorganil, st. TTJA-l, võimalik hinnata, mis tingimustel on võimalik anda sideettevõtjale luba
sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kasutamiseks. Selline haldusmenetluse ülesehitus ei
vasta PS § 13 sätestatud õigusselguse põhimõttele ning rikub seeläbi HÕNTE § 15 lg 2
sätestatud nõudeid.
2.2.2 Vastuolu hea halduse põhimõttega
43. Riigikohus on selgitanud, et haldusmenetlus peab olema suunatud isiku õiguste kaitsele,
vastasel juhul võib isikul osutuda võimatuks oma õigusi realiseerida. 27 Sellest lähtuvalt tuleb
haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik
ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Eeltoodud tuleneb PS § 14 poolt sätestatud hea
halduse põhimõttest, mida täpsustab HMS. Kusjuures Riigikohus on selgitanud, et üksnes
seaduses ettenähtud kohustused ei pruugi olla piisavad ning hea halduse põhimõtte tagamiseks
võib olla vajalik haldusorganil seadusega võrreldes intensiivsem teavituskohustus, tagamaks
menetlusosalise kaasamise tema suhtes läbiviidavasse haldusmenetlusse. 28
44. Menetlusse kaasamise üks põhilistest eesmärkidest on tagada menetlusosalisele õigus olla ära
kuulatud ning haldusorgani vastav kohustus menetlusosalisi ära kuulata (HMS § 40), enne kui
tehakse menetlusosaliste õigusi piirav otsus. Tegemist on niivõrd olulise põhimõttega, et selle
rikkumine toob vaieldamatult kaasa haldusakti õigusvastasuse ning haldusakt tuleb kehtetuks
tunnistada. 29 Sarnaselt on pidanud Riigikohus kinnitama ka seaduse redaktsioonide
põhiseadusevastasust olukorras, kus nende rakendamine toob kaasa hea halduse põhimõtte
rikkumise. 30
45. Meie hinnangul piirab Määruseelnõu menetlusosaliste õigust olla ära kuulatud mitme
menetlusetapi juures. Näiteks Määruseelnõu § 36 lõiked 1 ja 2 sätestavad TTJA poolt läbiviidava
menetluse pikkuse. On ilmne, et vajadus pikema menetluse järele piirab menetlusosaliste
õiguseid, kuid Määruseelnõu selles menetlusetapis arvamuste ja vastuväidete esitamise
võimalust ette ei näe. Kuna menetluse pikkus sõltub ka julgeolekuasutuste ja RIA hinnangust,
on nende arvamuse puhul tegemist HMS § 52 lõike 1 p 2 tähenduses eelhaldusaktiga ning selle
andmisel on HMS § 52 lõike 2 kohaselt vajalik tagada haldusakti andmise puhul kohaldatavad
õigused, sh õigus olla ära kuulatud (HMS § 40).
46. Olulised vastuolud HMS § 40 sätestatud menetlusosaliste ärakuulamise võimalusele on ilmsed
ka Määruseelnõu § 35 lõigetest 3 – 7. Esiteks ei kaasata Määruseelnõu kohaselt menetlusse
sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara tootjat ega hooldus- või tugiteenuste pakkujat.
Määruseelnõu § 35 lõike 3 kirjeldatud menetlusetapis on julgeolekuasutused või RIA andnud
vähemalt menetluse kestvuse osas tähtsust omava hinnangu küsimusele, kas sidevõrgus
kasutatav riist- või tarkvara on selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tulenevalt
26
Põhiseaduse § 13 lg 2
27
RKPJKo 31.01.2007, 3-4-1-14-6,p 28.
28
RKHKo 28.05.2014, 3-3-1-8-14, p 14.
29
RKHKo 20.02.2019, 3-14-52416, punkt 27
30
RKPJKo 3-4-1-15-07, punktid 18 – 19
10 (23)
kõrge riskiga. Eeltoodu mõjutab selgelt nii sideettevõtja kui ka riist - ja tarkvara tootja ning
hooldus- või tugiteenuste pakkuja õigusi, mistõttu peaks menetlusse o lema ka kaasatud
sideettevõtja taotluses toodud riist- ja tarkvara tootja ning hooldus- või tugiteenuste pakkuja.
Seda eriti arvestades, et vastava hinnangu tagajärjel peaks Määruseelnõu seletuskirja kohaselt
sideettevõtja ning seeläbi ka vastava riist- ja tarkvara tootja teada saama „kas tema riist- või
tarkvara on kõrge riskiga“. 31 HMS § 40 kohaselt peab nii sideettevõtjale kui ka riist - ja tarkvara
tootjale ning hooldus- või tugiteenuste pakkujale olema tagatud õigus esitada oma arvamus ja
vastuväited sellise hinnangu osas.
47. Määruseelnõu piirab põhjendamatult ka sideettevõtjale ettenähtud vastuväidete esitamise
õigust, võimaldades vaid anda hinnangut küsimusele „kuidas mõjutab taotluse rahuldamat a
jätmine või tingimuste seadmine sideteenuse osutamist.“ 32 Kusjuures peale sideettevõtja poolt
esitatud vastuväiteid ning hinnanguid, hindab Määruseelnõu § 3 5 lg 5 alusel küberjulgeoleku
nõukogu veel täiendavalt, „millistel tingimustel on riist- või tarkvara võimalik kasutada, ning
kaalub riist- või tarkvara kasutamise keelamise ja tingimuste seadmise mõju toimepidavusele,
sideturule ja konkurentsile ning annab hinnangu kasutusloa tähtaja kohta“. Sellise hinnang u
tegemisel ei ole küberjulgeoleku nõukogu seotud teiste menetluses osalevate haldusorganite
hinnangutega, mistõttu võib küberjulgeoleku nõukogu kaaluda uute tingimuste seadmist, mille
osas ei ole sideettevõtjatele (ning ka teistele menetlusosalistele) v õimaldatud arvamuse ja
vastuväidete esitamise võimalust. Sellest tulenevalt on ka sideettevõtja õigus esitada
vastuväiteid näilik, kuivõrd Määruseelnõu poolt sätestatud menetlus ei võimalda sideettevõtjal
esitada oma vastuväiteid olukorras, kus tal oleks antud võimalus tutvuda asja tähtsust omavate
hinnangutega (HMS § 37).
48. Eeltoodud põhjendustel on Määruseelnõu §-des 34 – 36 sätestatud menetlusnormid vastuolus
PS § 14 sätestatud hea halduse põhimõttega ning kitsendavad lubamatult sealhulgas HMS §
11, § 37 ja § 40 sätestatud menetlusosaliste õiguseid. Vastavalt on vajalik Määruseelnõu
täiendamine nii, et oleks tagatud HMS toodud menetlusosaliste õigused ning hea halduse
põhimõtte järgimine.
2.2.3 Vastuolu proportsionaalsuse printsiibiga
49. PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. PS § 11
sätestab kolm eeldust, millele põhiõiguse riive peab vastama, täpsemalt: (i) riive peab olema
sobilik, (ii) piirang peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik, (iii) piirang ei tohi moonutada
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
50. Määruseelnõu eesmärk on Määruseelnõu seletuskirja kohaselt kehtestada üldkasutatava
elektroonilise side teenuse ja üldkasutatava elektroonilise side võrgu riigi julgeoleku huvidele
vastavus. 33 Riigi julgeolek on legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks, kuid õigusriigi
põhimõttest tulenevalt peab igasugune õiguste piirang olema kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega. Meede on proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ning kitsas tähenduses
proportsionaalne ehk mõõdukas.
51. Abinõu on sobiv, kui Määruseelnõu poolt sätestatud piirangud on sobilikud riigi julgeoleku
huvide tagamiseks. Esmalt on asjakohane selgitada, et „riigi julgeolek“ on määratlemata
õigusmõiste, mis annab omakorda seda rakendavatele haldusasutustele olulise
kaalutlusõiguse. Siiski on Eesti Riigikohus riigi julgeoleku huvides haldusaktide õiguspärasuse
31
Määruseelnõu seletuskiri, lk 20.
32
Määruseelnõu § 3 5 lg 3
33
Määruseelnõu seletuskiri, lk 1.
11 (23)
kontrollis pidanud vajalikuks tuvastada „isikust lähtuv tegelik ja piisavalt tõsine oht“.34 Sama
lähenemist on kinnitanud ka Euroopa Kohus, leides näiteks oma 06.10.2020 otsuses Privacy
International, et riiklik seadus, mis võimaldab riigiasutustel nõuda elektroonilise sideteenuse
pakkujatelt liiklus- ja asukohateabe üldist ja valimatut edastamist turva- ja luureametitele
julgeoleku kaalutlustel, rikub Euroopa Liidu õigust. 35
52. Eelnevast tulenevalt peab ka Määruseelnõus sätestatud keelu vajadus põhinema objektiivsetel
asjaoludel, mis võimaldavad tuvastada isikust lähtuvat tegelikku ja piisavat tõsist ohtu.
Olukorras, kus puudub määratletud isikust lähtuv, tegelik ja piisavalt tõsine oht riigi julgeolekule,
puuduvad ka sobilikud meetmed selle ohu maandamiseks. Eeltoodu seab küsimuse alla, kas
Määruseelnõus toodud julgeolekuoht on üldse tegelik viidatud kohtupraktika tähenduses.
53. Määruseelnõu § 32 lg 3 sätestab 8 tingimust, mille alusel hinnatakse, kas riist - ja tarkvara on
kõrge riskiga ning millele vastavuse korral kujutab riist- ja tarkvara endast Määruseelnõu § 32 lg
2 kohaselt ohtu riigi julgeolekule. Kuna kohtupraktikast tulenevalt peab oht olema isikust
lähtuv,36 tuleb seetõttu hinnata, kas Määruseelnõu § § 32 lg 3 sätesatud tingimused on sobilikud
riist- ja tarkvarast tuleneva (st. isikust tuleneva) julgeolekuohu maandamiseks.
54. Meie hinnangul ei ole ükski Määruseelnõu § 32 lg 3 sätestatud punktidest seotud sidevõrgus
kasutatava riist- ja tarkvara hindamisega, st. „isikuga“ kohtupraktika tähenduses. 37 Seetõttu
tuleb nende sätete osas juba eos järeldada, et regulatsioon ei ole sobilik ning seetõttu
proportsionaalne riigi julgeoleku tagamiseks. Määruseelnõu seletuskirjas on küll väidetud, et
„[l]imiteeritud kontrollvõimekuse tõttu on seadmete/tehnoloogia tootja usaldamine muutunud
kriitiliseks faktoriks“, 38 kuid puuduvad selgitused, kuidas seadmete/tehnoloogia tootja
usaldamine teeb „lugematute spetsialiseerunud ettevõtete komponentidest üle maailma“ 39
kokkupandud seadmeid usaldusväärseks. Lugematute spetsialiseerunud ettevõtjate olemasolu
pigem viitab asjaolule, et seadmete tootjale, see tähendab ainult ühele et tevõtjale
keskendumine riigi julgeolekut oluliselt ei mõjuta ning sobilik meede vajaks minimaalselt
sidevõrgus kasutatavate seadmete ja tarkvara kontrollimist.
55. Kusjuures, Määruseelnõu § 32 lg 3 toodud nõuded ei ole seotud ka eeltoodud riist- ja tarkvara
tootjaga, vaid hindavad osaliselt hoopis tootja asukoha või peakontori riiki. Näiteks
Määruseelnõu § 32 lg 3 punktid 1, 2, 5 ning osaliselt punkt 4 on seotud sidevõrgus kasutatava
riist- ja tarkvara tootja asukoha või peakontori asukoha riigiga. Arvestades, et sidevõrkudes
kasutatava riist- ja tarkvara tootjad on kõik rahvusvahelised ettevõtted globaalsete tarneahelate
ja teadus- ning arendustegevusega, ei pruugi konkreetne sidevõrgus kasutatav seade isegi
omada seost ettevõtte enda asukoha või peakontori as ukohaga. Võrdlusena pannakse suur osa
Eestis kasutatavaid Huawei Technologies (Finland) Oy Ltd. poolt tarnitud seadmeid kokku
Euroopa Liidus, võimaldades alternatiivse lahendusena seeläbi nii Eesti kui Euroopa Liidu
institutsioonidel toodetud seadmete osas täiendavat kontrolli.
34
RKHKo 19.02.2019, 3-17-1545, p 19.
35
Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2020. Aasta otsus, C-623/17 – Privacy International, ECLU:EU:C:2020:790, paragrahv
82. Arvutivõrgus kättesaadav siin:
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=232083&pageIndex=0&doclang=EN&mode=r
eq&dir=&occ=first&part=1&cid=6419324
36
RKHKo 19.02.2019, 3-17-1545, p 19.
37
RKHKo 19.02.2019, 3-17-1545, p 19.
38
Määruseelnõu seletuskiri, lk 2.
39
Määruseelnõu seletuskiri, lk 2.
12 (23)
56. Sarnaselt puudub ilmne seos riigi julgeolekuga Määruseelnõu § 3 2 lg 3 punktides 5 ja 6, mille
kohaselt on riist- ja tarkvara ohuks riigi julgeolekule, kui selle tootja, hooldus - või tugiteenuste
pakkuja asukohariigis ei ole loodud tingimusi intellektuaalomandi õiguste kaitsele või kui riigis
ei ole loodud tingimusi turupõhilise konkurentsi jaoks. Eelnimetatud tingimused ei seondu
julgeoleku kaalutlustega ja on äärmiselt hinnangulised. Seetõttu ei saa nendele tingimustele
vastavus või mittevastavus mõjutada ning olla seeläbi ka sobilik riist - ja tarkvara vastavuse
hindamiseks riigi julgeoleku huvidega. Selliste küsimuste reguleerimine on meie hinnangul
pigem kaubanduspoliitika küsimus, mis on Euroopa Liidu ainupädevuses. 40
57. Määruseelnõu § 32 lg 3 toodud nimekirja aluseks on seletuskirja kohaselt 5G võrkude
turvalisuse meetmepakett (edaspidi „5G meetmepakett“) 41 ning Ameerika Ühendriikide ja Eesti
vastastikkuse mõistmise memorandum. 42 Kumbki eeltoodud dokumentidest ei ole õiguslikult
siduv ega läbinud õigusloomele omast proportsionaalsuse analüüsi. Eelnev ei tähenda, et
Määruseelnõu poolt kasutusele võetavate meetmete puhul ei ole nende dokumentidega
võimalik arvestada, vaid seda, et meetmete kohaldamine peab vastama kehtivale õigusele ning
dokumendid ei vabasta Vabariigi Valitsust tegeliku ja piisavalt tõsise ohu iseseisvast
tuvastamisest ning vastavate abimeetmete proportsionaalset kaalumist. Sarnaselt toob 5G
meetmepaketi punkt 3 eraldi välja vajadust arvestada Euroopa Liidu tasemel juba
olemasolevate instrumentidega (direktiivide ning määrustega) 5G meetmepaketi
rakendamisel43 ning ei soovita seejuures liikmesriikidel kehtestada sidevõrgus kasutatava riist-
või tarkvara tootja suhtes tema asukoha riigist lähtuvat keeldu. Sellise tõlgenduse rakendamine
avaldaks mõju Euroopa Liidu ja selle väliste riikide vahelistele kaubandussuhetele ning nõuaks
seeläbi Euroopa Liidu tasemel kooskõlastamist.
58. Eelnevast tulenevalt on selge, et Määruseelnõu § 32 lg 3 toodud punktid ei ole sobilikud riigi
julgeoleku tagamiseks, kuivõrd Määruseelnõu kõrge riskiga riist- ja tarkvara keelustamine ei
tulene ega ole seotud riist- ja tarkvarast tuleneva tegeliku ja piisava ohu maandamisega.
59. Järgnevalt on ka küsitav kõrge riskiga riist- ja tarkvara keelamise vajadus isegi hüpoteetilises
olukorras, kus kõrge riskiga riist- ja tarkvara määratluse alla langev riist- ja tarkvara kujutaks
endast ohtu julgeolekule. Nimelt on meede vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne
teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama ef ektiivne kui esimene. Nii
võimaldab Määruseelnõu § 32 lg 5 sätestatud riist- ja tarkvara (riist- ja tarkvara, mis ei ole kõrge
riskiga, kuid mis võib endast kujutada ohtu riigi julgeolekule) tingimuslikku kasutamist
(Määruseelnõu § 35 lg 7). Seeläbi möönab juba Määruseelnõu, et riist- ja tarkvarast tulenevat
ohtu riigi julgeolekule on võimalik tingimusliku kasutusloaga maandada ning puuduvad
objektiivsed põhjendused, miks sama lahendus ei töötaks riist - ja tarkvara puhul, mida
Määruseelnõu loeb kõrge riskiga riist- ja tarkvaraks.
60. Oluline on siinpuhul ka asjaolu, et Määruseelnõu seletuskirja kohaselt on vajalik tehnoloogia
tootja hindamine, kuna tehnoloogia tootjate tarneahela kontrollimine oleks kallis ja keeruline. 44
Kuivõrd Määruseelnõu alusel tehtav hinnang on suunatud eelkõige tehnoloogia tootja asukoha
või peakontori riigi hindamisele (vt. seisukoha punkt 55), siis puudub selgus, kuidas näiteks
välisriigi õigussüsteemi sõltumatuse hindamine oleks odavam ning lihtsam alternatiiv võrreldes
sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara tarneahela või riist- ja tarkvara enda hindamisega. Seda
40
Euroopa Liidu Lepingu artikkel 3.
41
5G meetmepakett, lk 6. Arvutivõrgus kättesaadaval siin: https://ec.europa.eu/digital-single-
market/en/news/cybersecurity-5g-networks-eu-toolbox-risk-mitigating-measures
42
5G meetmepakett, lk 11.
43
5G meetmepakett, lk 6. Vaata sellega seoses ka käesoleva seisukoha punkte 76 - 78.
44
Määruseelnõu seletuskiri, lk 2.
13 (23)
antud olukorras, kus Huawei hinnangul tähendab Määruseelnõu Eesti majanduse jaoks 426
kuni 769 miljonit eurot täiendavat kulu.45
61. Määruseelnõu seletuskirjas tuuakse lähenemise põhjuseks muuhulgas 2019. aasta Euroopa
Liidu riskianalüüsi ning selle alusel koostatud 5G meetmepaketti. Samas Määruseelnõu ning
5G meetmepaketi võrdluse tulemusel on selge, et dokumentide ulatus ning soovitused ei kattu.
62. Esiteks, 5G meetmepaketi soovitused hõlmavad ainult 5G võrke, samas kui Määruseelnõ u
peab vajalikuks reguleerida kogu sideteenuse osutamiseks vajalikku sidevõrku, sealhulgas 3G,
4G, 5G tehnoloogial ning püsivõrkudes kasutuses olevaid seadmeid. 46
63. Teiseks, 5G meetmepakett soovitab hinnata küll tehnoloogiaettevõtte seost Euroopa Liidu
väliste riikidega, kuid ei loo erandit riikide puhul, millel on NATO või OECD liikmelisus. Lisaks
rõhutab 5G meetmepakett tugevat seost tehnoloogia tootja ning selle asukohariigi vahel,
soovitades, et riist- ja tarkvara tootja riskihinnangu peab teostama objektiivsete tingimuste
alusel. 47 Määruseelnõu sõnastuse järgi piisab seose tuvastamiseks sellest, et ettevõtte asukoht
või peakontor asub konkreetses riigis.
64. Kolmandaks, 5G meetmepakett soovitab hinnata toodete kvaliteeti ning innovatsiooni (millega
kaasneb ka turvalisuse tõus).48 Määruseelnõus on samas toodete kvaliteedi ning innovatsiooni
hindamisest loobutud. Käesolev punkt on oluline, kuna 5G meetmepaketti rakendamine peab
selle punktis 3 toodud selgituste alusel aset leidma juba olemasoleva raamistiku valguses,
järgides sealjuures õiguse üldpõhimõtteid, näiteks proportsionaalsust. 49 5G meetmepaketi poolt
tehtud soovitused on nii tehnilised kui strateegilised. Proportsionaalsuse põhimõtte
rakendamise tulemusel tuleb seadusloomes valida õigussubjektide õiguste piiramiseks kõige
vähem piiravamad tingimused. Oma iseloomust tulenevalt on 5G meetmepaketis soovitatud
tehnilised tingimused selgelt vähem piiravamad, mistõttu tuleb ka neid eelistada
proportsionaalsuse põhimõtte tagamiseks.
65. Määruseelnõu on proportsionaalne, kui meede on mõõdukas. Riigi julgeoleku tagamisel on
tegemist olulise kaalutlusega, mis võimaldab äärmiselt intensiivset põhiõiguste riivet kuni turult
kõrvaldamiseni. Kehtiv kohtupraktika näeb ette, et julgeoleku kaalutlustel on põhiõiguste riive
võimalik ainult eeldusel, et oht riigi julgeolekule on isikust tulenev, tegelik ja piisavalt tõsine.50
Antud juhul on Määruseelnõu seletuskirjas esitatud hulganisti soovituslike meetmeid
sidevõrkude turvalisuse tagamiseks, kuid puuduvad selgitused meetmete proportsionaalsusest,
mis viitaks tegeliku ja piisavalt tõsisele ohu maandamisele. Selliselt tõstatub küsimus, kas
Määruseelnõu aluseks olevate volitusnormide eeldused on täidetud ning kas eksisteerivad
tegelikud ja piisavalt tõsised julgeoleku riskid, mis õigustaksid selliste piirangute vastu võtmist.
66. Kuivõrd täitmata on kõik eelnevad proportsionaalsuse põhimõtte eeldused, siis ei saa
Määruseelnõud lugeda mõõdukaks.
67. Proportsionaalsem meede oleks näiteks telekommunikatsioonitööstuse organisatsioonide
3GPP ja GSMA ühiselt määratletud võrguseadmete turvalisuse tagamise skeemi „NESAS“
45
Vt. seisukoha punktid 99 - 100.
46
5G meetmepakett, lk 4
47
5G meetmepakett lk 42.
48
5G meetmepakett lk 23.
49
5G meetmepakett lk 6.
50
RKHKo 19.02.2019, 3-17-1545, p 19.
14 (23)
raames sõltumatute hinnangute ja auditite läbimise kohustus. Küberturvalisuse tagamise
eesmärgil on Huawei pakkunud Eesti Valitsusele sealjuures ligipääsu ka oma toodetele.
3 MÄÄRUSEELNÕU KOOSKÕLA EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTETEGA NING
ASJAKOHASTE DIREKTIIVIDEGA
3.1 Määruseelnõu kooskõla Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega
68. Määruseelnõu seletuskirja kohaselt „Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega“. Väide
on vastuolus kehtiva kohtupraktika ning HÕNTE § 52 nõudega tagada määruse eelnõu
kooskõla muuhulgas Euroopa Liidu õigusega. Elektrooniline side moodustab Euroopa Liidu
digitaalse ühtse turu strateegia alustala. 51 Eelnevast tulenevalt on sidevõrk Euroopa Liidu
tasemel osaliselt harmoniseeritud õigusvaldkond ning liikmesriikide eraldiseisev õigusloome on
sellest tulenevalt piiratud. Euroopa Liidu õigusaktid on Eesti seaduste suhtes, sh Vabariigi
Valitsuse määruste suhtes ülimuslikud. 52 Seda rõhutab ka HÕNTE § 53, mille kohaselt volituse
rakendamisel „peab määruse eelnõu sisu olema kooskõlas seaduses või seaduse ja Euroopa
Liidu õigusaktis sätestatud volitusnormi piirde, mõtte ja eesmärgiga“.
69. Eeltoodud järeldust ei väära ega muuda Euroopa Liidu lepingu artikkel 4 (2), mille kohaselt on
liikmesriikide riigi julgeolek iga liikmesriigi ainuvastutus. 53 Euroopa Liidu õigusega arvestamise
vajadust ka riigi julgeoleku aspektide määratlemisel on korduvalt kinnitanud Euroopa Kohus,
muuhulgas lahendis C-54/99, selgitades järgnevat: 54
„Esiteks tuleb märkida, et kuigi liikmesriikidel on põhimõtteliselt endiselt vabadus
määrata avaliku korra ja avaliku julgeoleku nõudeid oma rahvuslikke vajadusi silmas
pidades, tuleb neid põhjendusi ühenduse kontekstis ja eelkõige eranditena kapitali vaba
liikumise aluspõhimõtest tõlgendada kitsalt, nii et iga liikmesriik ei saaks nende
reguleerimisala ühepoolselt kindlaks määrata ilma ühenduse institutsioonide kontrollita “
70. Ning hiljuti uuesti seoses konkreetselt sideettevõtjatele seatud kohustustega lahendis C-623/17:
55
„Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 2, millele viitasid eespool punktis 32 loetletud
valitsused, ei saa seda järeldust ümber lükata. Tõepoolest, kuigi Euroopa Kohtu
väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liikmesriikide ülesanne määratleda oma
olulised julgeolekuhuvid ja võtta asjakohased meetmed oma sise- ja välisjulgeolek u
tagamiseks, siis ainuüksi asjaolu, et meede on võetud riigi julgeoleku kaitsmise
eesmärgil, ei saa muuta ELi õigust kohaldamatuks ja vabastada liikmesriike nende
seaduste järgimise kohustusest“
71. Määruseelnõul on meie hinnangul selge puutumus Euroopa Liidu õigusega ning teisalt, et
Määruseelnõuga seonduvalt ei ole hinnatud kokkusobivust Euroopa Li idu õigusaktidega.
Selliselt puudub Määruseelnõu kooskõlastamisel ja avalikul konsultatsioonil osalevatel
51
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega
kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (Edaspidi EESS), punkt 3.
52
Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. aasta otsus 6/64 – Costa v Enel, ECLI:EU:C:1964:66.
53
Euroopa Liidu Lepingu artikkel 4 lõige 2.
54
Euroopa Kohtu 14. märtsi 2020. aasta otsus C-54/99, Église de scientologie, ECLI:EU:C:2000:124. p 17.
55
Euroopa Kohtu 6. Oktoobri 2020. Aasta otsus, C-623/17 – Privacy International, ECLU:EU:C:2020:790,
paragrahv 44 (mitteametlik tõlge).
15 (23)
osapooltel tegelik ülevaade Määruseelnõu kokkusobivusest kõrgemal seisvate õigusaktide
osas. Esitame allpool ülevaate kohalduvatest Euroopa Liidu õigusaktidest ning palume
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil mõjuanalüüsi käigus eraldi hinnat a
Määruseelnõu kokkusobivust kõrgemal seisvate õigusaktidega, sh õiguste ja kohustustega, mis
tulenevad Euroopa Liidu õigusest.
72. Asjakohane on ka mainida, et Euroopa Liidu õiguse kohaldumine tähendab, et kohaldub ka
Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta 56 (edaspidi „EL Harta“) ning seal sätestatud õigused ja
kohustused. Kuna EL Hartast tulenevad õigused on tagatud juba Eesti põhiseaduses, on Eesti
põhiseadusega vastuolus olevad õigusaktid vastuolus ka EL Hartaga. Näiteks on Riigikogus
selgitanud, et hea halduse põhimõtte tõlgendamisel võetakse eeskujuks EL Harta artikkel 41. 57
Lähtudes käesoleva seisukoha peatükis 2 toodud asjaoludest rikub Määruseelnõu seetõttu
muuhulgas järgnevaid EL Harta artikleid: 58
- Artikkel 16 – Ettevõtlusvabadus
- Artikkel 17 – Õigus omandile
- Artikkel 21 – Diskrimineerimiskeeld
- Artikkel 41 – Õigus heale haldusele
- Artikkel 42 – Õigus tutvuda dokumentidega
73. Seoses Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtete järgimisega on asjakohane juhtida tähelepanu
Määruseelnõu seletuskirjas toodud väitele, mille kohaselt „Riskianalüüside koostamisel tuleb
seetõttu arvesse võtta Eesti iseseisva kaitsevõime vajadusi ning meie liitlaste hinnanguid ja
piiranguid tehnoloogia kasutamise osas.“ 59 Selgitame, et kuigi hinnangute arvestamine
iseenesest on legitiimne tegevus, siis EL Harta artikli 47 poolt tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus
nõuab „/…/ otsuse aluseks olevas põhjenduste ülevaates väidetud asjaolude kontrollimist, nii et
kohtulik kontroll ei ole piiratud esitatud põhjenduste abstraktse tõenäosuse hindamisega /…/ .“60
Eelneva kontsekstis eitas Euroopa Kohus asutuse õigust tugineda Ameerika Ühendriikide
taotlusele61 ning selgitas, et Liidu pädev asutus on „kohustatud hoolikalt ja erapooletult uurima
esitatud põhjenduste põhjendatust, võttes arvesse neid märkusi ja neile lisatud võimalikke
õigustavaid tõendeid“. 62 Eelnevast tulenevalt ei ole Eesti haldusasutusel võimalik tugineda
Euroopa Liidu väliste liitlaste hinnangutele ilma, et haldusasutus oleks neid hoolikalt ning
erapooletult ise uurinud.
74. Määruseelnõu kontekstis tähendab eeltoodu, et ESS § 87 lg 2 2 toodud volitusnormi alusel loa
taotluse menetluse sätestamisel julgeoleku kaalutlustel peab Euroopa Liidu õigusega kooskõla
56
Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta (2010/C 83/02).
57
RKPJKo 17.2.2003, 3-4-1-1-03 p 15.
58
EL Harta artikli 51 kohaselt on Harta sätted kohalduvad liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning
liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Euroopa Kohus on sellega seonduvalt selgitanud 18.
juuni 1991. aasta lahendis C-260/89, ERT, ECLU:EU:C:1991:254, et Liidu õiguse kohaldamiseks on ka Liidu
õiguse alusel loodud erandite kohaldamine liidu õigusest erandite tegemine.
59
Määruseelnõu seletuskiri, lk 2.
60
Euroopa Kohtu 18. juuli 2013. aasta otsus Liidetud kohtuasjades C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, Kadi,
ECLU:EU:C:2013:518, punkt 119.
61
Ibid, punkt 109
62
Ibid, punkt 114.
16 (23)
tagamiseks olema esmalt tuvastatud „isikust lähtuv tegelik ja piisavalt tõsine oht“63, mis on
tuvastatud liidu pädeva asutuse hoolika ning erapooletu uurimise tulemusel. Kohtupraktika
alusel on seetõttu Määruseelnõu seletuskirjas toodud Ameerika Ühendriikide ja Eesti
vastastikkuse mõistmise memorandumile64 tuginemise võimalus küsitav ning pigem välistatud.
75. Oluline on ka asjaolu, et ELTL artikli 34 kohaselt keelatakse koguselised impordipiiranguid ja
kõik samaväärse toimega meetmed. ELTL artikli 36 alusel on võimalik eeltoodud põhimõttest
erandite tegemine muuhulgas julgeoleku kaalutlustel eeldusel, et piirang ei kujuta endast
suvalise diskrimineerimise vahendit või liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatut piiramist.
Selliselt on ELTL artikli 34 ja 36 kohaselt keelatud diskrimineerivate piirangute rakendamiseks
kauba vaba liikumise piiramine.65
3.2 Määruseelnõu kooskõla Euroopa Liidu direktiividega
76. Nagu selgitasime eespool käesoleva seisukoha punkti 3.1 all, peab Määruseelnõu arvestama
Euroopa Liidu üldpõhimõtete ning valdkonda reguleerivate direktiividega. Määruseelnõu
seletuskirjas ning Määruseelnõus toodud meetmete alusena käsitletava 5G meetmepaketi 66
kohaselt reguleerivad valdkonda muuhulgas järgnevad EL õigusaktid:
- NIS Direktiiv - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/1148, 6.
juuli 2016, meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja inf osüsteemide turvalisuse ühtlaselt
kõrge tase kogu liidus;
- Raamdirektiiv - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002,
elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta;
- EESS Direktiiv - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1972,
11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik;
- RED Direktiiv - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/53/EL, 16.
aprill 2014, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide
õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ
- Küberturvalisuse määrus - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL)
2019/881, 17. aprill 2019, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning
inf o- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertif itseerimist ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013
- TRIS Direktiiv - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/1535, 9.
september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning inf oühiskonna teenuste
eeskirjadest teatamise kord (kodif itseeritud tekst)67
77. 5G meetmepaketi eesmärk eeltoodud direktiivide ning määruste kaardistamisel on „et neid
riskimaandamiskavade koostamisel ja võib-olla ka uute meetmete kasutuselevõtmisel arvesse
63
RKHKo 19.02.2019, 3-17-1545, p 19.
64
Määruseelnõu seletuskiri,, lk 11.
65
Euroopa Liidu toimumise lepingu artikkel 36.
66
5G meetmepakett, lk 6 -7.
67
TRIS direktiivi kohaldub telekommunikatsiooni võrkudes kasutatavate seadmete puhul, mille osas kohaldub RED
Direktiiv. Vt. sellega seonduvalt TRĪS direktiivi artikli 1 punkti 3, Raamdirektiivi artikli 1 punkti 4. Raamdirektiivi
artikli 1 punktis 4 mainitud direktiiv nr 1999/5/EC tunnistati kehtestuks ning asendati TRĪS direktiiviga.
17 (23)
võtta.“68 Eeltoodust tulenevalt kinnitab ka Määruseelnõus toodud kaalutluste aluseks olev 5G
meetmepakett EL õigusaktidega ning konkreetselt eeltoodud direktiividega arvestamise
vajadust ning palume seda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil enne
Määruseelnõuga edasi liikumist teha.
78. Eeltoodud õigusaktidest juhime eraldi tähelepanu EESS, RED ja TRIS direktiivide nõuetele.
Direktiivid sätestavad teavituskohustusi liikmesriikidele, mille eiramine toob kaasa Euroopa
Liidu õiguse rikkumise ning TRIS direktiivi puhul ka Määruseelnõu tühisuse. Seetõttu on
eeltoodud direktiivides toodud nõuete järgmine Määruseelnõu kohase jõustamise jaoks
vältimatu.
3.2.1 Määruseelnõu kooskõla tagamine EESS direktiiviga
79. ELi tasandil kohaldatakse telekommunikatsiooniteenuste osutamisele hetkel loadirektiivi
(direktiiv 2002/20/EÜ), mille asendab 21.12.2020 EESS Direktiiv.
80. Loadirektiiv ja EESS direktiiv loovad aluse elektroonilise side võrkude toimimiseks kasutatava
tehnoloogia suhtes riigisiseste piirangute kohaldamiseks. Need piirangud peav ad olema: i)
läbipaistvad, mõõdukad (proportsionaalsed), mittediskrimineerivad, konkurentsi soodustavad
ning põhinema objektiivsetel kriteeriumitel, et tagada raadiospektri tõhus ja tulemuslik
kasutamine; ii) vastavuses tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega; ja iii) vajalikud kõnealuse
piirangu üldhuvi eesmärgi saavutamiseks. EESS täpsususte kohaselt peavad kriteeriumid
ühtlasi olema: v) prognoositavad, selged ja järjepidevad, et tagada õiguskindlus ja edendada
pikaajalisi investeeringuid ja vi) toetama kõige vähem koormavat loasüsteemi. Kuna
Määruseelnõu ei esita selgeid objektiivseid kriteeriume, mille alusel haldusmenetluses
kaalutlusõigust kasutatakse, tuleb järeldada, et eeltoodud tingimused käesoleval juhul täidetud
ei ole.
81. Arvestades, et EESS Direktiivi ülevõtmistähtaeg on 21.12.2020 võib Määruseelnõu vastu
võtmine ja sellest tulenevad vastuolud EESS direktiiviga tähendada ka direktiivi mittekohast
ülevõtmist sellest tulenevalt Eesti kohustuste rikkumist Euroopa Liidu ees.
3.2.2 Määruseelnõu kooskõla tagamine RED direktiiviga
82. RED direktiivi eesmärk on sätestada raamistik raadioseadmete turul kättesaadavaks
tegemiseks ja nende kasutuselevõtmiseks liidus (Artikkel 1(1)). Selliselt kattub Määruseelnõ u
ning RED direktiivi reguleerimisala ning EL õiguse ülimuslikkusest tulenevalt ei tohi
Määruseelnõu kitsendada RED direktiivist tulenevaid õiguseid.
83. RED direktiivi artikkel 7 kohustab liikmesriike laskma turule raadioseadmeid „kui need vastavad
nõuetekohase paigalduse, hooldamise ja eesmärgipärase kasutamise korral käesoleva
direktiivi nõuetele“69
84. Direktiivi artikkel 9 täiendab eeltoodud kohustus t selgitades, et: „Liikmesriigid ei takista oma
territooriumil käesolevas direktiivis käsitletud aspektidega seotud põhjustel käesolevale
direktiivile vastavate raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist“70
68
5G meetmepakett, lk 6.
69
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/53/EL, 16. aprill 2014, raadioseadmete turul
kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (RED), artikkel 7.
70
Ibid, artikkel 9.
18 (23)
85. Eeltoodud põhimõtted ei ole absoluutsed ning RED direktiivi artikli 40 ja 42 poolt sätestatud
alustel on võimalik raadioseadmete turule laskmist piirata. Sellisel juhul on vajalik tuvastada
julgeoleku kaalutlustel „isikust lähtuv tegelik ja piisavalt tõsine oht“, mis on tuvastatud liidu
pädeva asutuse hoolika ning erapooletu uurimise tulemusel 71 ning teavitada sellest viivitamata
Euroopa Komisjoni ning teisi liikmesriike. 72 RED Direktiivi artikli 40 lõike 4 kohaselt alustab
Euroopa Komisjon viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ning hindab , kas riiklik meede
on põhjendatud või mitte. 73
86. Eelnevast tulenevalt on meie hinnangul vajalik Määruseelnõu sisu viia kooskõlla RED direktiivi
nõuetega ning juhul, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab vajalikuks RED
direktiivi artiklites 40 ja 42 alusel erisuste tegemist, sellest viivitamatult teavitama Euroopa
Komisjoni.
3.2.3 Määruseelnõu kooskõla tagamine TRIS direktiiviga
87. TRIS direktiivi eesmärk on sätestada liikmesriikidele teavituskohustus, mis võimaldab Euroopa
Komisjonil hinnata liikmesriigi poolt soovitud tehnilise eeskirja kokkusobivust siseturuga. TRIS
direktiivi artikli 5 kohaselt „edastavad liikmesriigid viivitamata komisjonile kõik tehniliste
eeskirjade eelnõud /…/ nad teatavad komisjonile ka põhjused, miks selliste tehniliste eeskirjade
jõustamine oli vajalik, kui neid põhjusi ei ole eelnõus juba selgitatud“.74
88. Tehnilise eeskirja osas mõeldakse TRIS direktiivi artikli 1 punkt 1 (f ) alusel muuhulgas:
„/…/ tehnilised spetsifikatsioonid ja muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad,
sealhulgas vastavad haldusnormid, mille järgimine turustamisel, teenuste pakkumisel,
teenusepakkuja asutamisel või teenuste kasutamisel liikmesriigis või selle põhiosas on
de jure või de facto kohustuslik, samuti liikmesriikide õigus - ja haldusnormid, mis
keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise, kasutamise või keelavad teenust e
pakkumise või kasutamise või teenusepakkuja asutamise, välja arvatud need normid,
mis on sätestatud artiklis 7“;
89. Arvestades, et Määruseelnõu sisuks on reguleerida sidevõrgus kasutatavat riist - ja tarkvara,
piirates seeläbi muuhulgas raadioseadmete kasutamist, on Määruseelnõu vaieldamatult
tehniline eeskiri TRIS direktiivi artikli 1 punkti 1 (f ) tähenduses.
90. Peale artiklis 5 lõikes 1 esitatud teate edastamist lükkavad liikmesriigid „tehniliste eeskirjade
eelnõu vastuvõtmise edasi kolme kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai artikli 5 lõikes 1
osutatud teate.“ 75 Eeskirja eelnõu vastuvõtmise edasilükkamine on vajalik tagamaks, et nii
Euroopa Komisjon kui ka teised liikmesriigid saaksid eelnõus toodut kommenteerida. Seoses
71
Vt. punkt 74 eespool.
72
RED artikkel 42 lõige 3.
73
RED artikkel 42 lõige 4.
74
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette
tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst) (TRĪS),
artikkel 5 lõike 1.
75
TRĪS direktiiv, artikkel 6 lõige 1.
19 (23)
5G sidevõrkude puhul kohaldavate nõuetega on vastavad teavitused Huaweile teadaolevalt
teinud näiteks Saksamaa76, Prantsusmaa77 ja Austria78.
91. Eelnõu vastuvõtmise kohustus moodustab osa seadusandlikust protsessist, mistõttu on
Euroopa Kohus leidnud, „et teatamiskohustuse eiramine toob kaasa selle, et asjassepuutuvad
tehnilised eeskirjad ei ole kohaldatavad ning neid ei saa üksikisikute vastu kasutada“. 79
92. TRIS direktiivist tulenevate kohustuslike nõuete tagamiseks palume Majandus - ja
Kommunikatsiooniministeeriumil teha vastav teavitus Euroopa Komisjonile.
3.3 Määruseelnõu kooskõla Eesti kohustustega Maailma Kaubandusorganisatsiooni ees
93. Euroopa Liidu liikmena on Eesti ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige.
Kaupadega seotud WTO reeglite aluseks on üldine tolli- ja kaubandusleping (GATT)80. GATT
kohustab muuhulgas riike kauplemisel mitte vahet tegema riikidel, kus imporditakse või kuhu
eksporditakse (enamsoodustus- režiimi põhimõtte, GATT artikkel I) ning keelab riikidel
kehtestada importkaupadele, mis on pärast piiril tollimaksude tasumist jõudnud siseturule,
siseriiklikke makse nagu müügi- või käibemaksu, mis on kõrgem samasuguste kodumaiste
toodete suhtes kehtestatust (võrdse kohtlemise reegel, GATT Artikkel III).
94. Euroopa Kohus on selgitanud, et Euroopa Liidu poolt sõlmitud rahvusvahelised lepingut, sh
WTO leping, millest GATT moodustab ühe osa, on osa Euroopa Liidu õigusest. 81 Sellest
tulenevalt on Euroopa Komisjonil ka õigus uurida ning hinnata konkreetse liikmesriigi pool sete
õigusaktide vastavust WTO kohustustele ning vajadusel alustada selliste õigusaktide raames
ELTL artikli 258 alusel liikmesriigi vastu rikkumismenetlust.
95. Meie hinnangul rikub Määruseelnõu GATT artikkel I sätestatud enamsoodustus - režiimi ning
artikkel III kehtestatud võrdse kohtlemise reeglit ilma, et täidetud oleks GATT artiklis XXI toodud
julgeoleku erandid.
4 REALISTLIKU MÕJUANALÜÜSI PUUDUMINE
96. HÕNTE § 46 kohaselt tuleb seaduseelnõu ning selle alusel võetud Määruseelnõu puhul hinnat a
võimalike õigusmuudatuse mõju majandus- ning õiguskeskkonnale, sh välissuhetele. Eeltoodu
hõlmab avaliku konsultatsiooni käigus oluliste muudatuste puhul põhjaliku mõjuanalüüsi
esitamist, kus kajastatakse muuhulgas võimalike lahenduste positiivseid ja negatiivseid mõjud
riigi julgeolekule, välissuhetele ning majandusele (HÕNTE § 46 lg 3). Sellise mõjuanalüüs i
esitamise eesmärk on võimaldada kaasatud ministeeriumitel ning osapooltel hinnata, kas
76
Saksamaa teavitus number 2020/496/D. Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/growth/tools-
databases/tris/en/index.cfm/search/?trisaction=search.detail&year=2020&num=496&mLang=EN
77
Prantsusmaa teavitus number 2019/376/F. Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/growth/tools-
databases/tris/en/search/?trisaction=search.detail&year=2019&num=376
78
Austria teavitus number 2019/136/A: https://ec.europa.eu/growth/tools-
databases/tris/en/search/?trisaction=search.detail&year=2019&num=136 ja Austria teavitus number 2019/138/A:
https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/en/search/?trisaction=search.detail&year=2019&num=138
79
Euroopa Kohtu 30. aprill 1996. aasta otsus C-193/94, CIA Security International SA¸ECLU:EU:C:1996:172, punkt
54.
80
WTO lepingute ülevaade on saadaval siin: https://vm.ee/et/eesti-osalemine-wtos
81
Euroopa Kohtu 06. oktoober 2020. aasta otsus, C-66/18, Komisjon v Ungari, ECLU:EU:C:2020:792, punktid 70
– 71.
20 (23)
määruseelnõu mõjud on piisavalt ja õigesti analüüsitud. 82 Määruseelnõu seletuskirja kohaselt
piirdub Määruseelnõu majanduslik mõju sisuliselt sideettevõtjate kuludega ning seda ainult
eeldusel, et rikutakse määrusega seotud kohustusi. Lisaks on vaja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala eelarvet suurendada ühe inimese palgakulu võrra,
see tähendab, et Määruseelnõu alusel kehtestatud menetlusest tuleneva töökoormuse
haldamiseks palgatakse üks inimene.
97. Näeme, et praegusel kujul ei anna Määruseelnõu seletuskirjas toodud mõjuhinnang realistliku
ülevaadet määruse mõjude kohta. Oleme eelnevalt selgitanud, et Määruseelnõu riist- ja
tarkvara kõrge riski hindamise raames on vajalik riigi asutustel teostada põhjalikud analüüsid
välisriikide õigusloome protsessidest, kohtusüsteemist ning majanduse toimimise
põhimõtetest. 83 Tegemist on väga ressursimahukate analüüsidega ning on äärmiselt
ebatõenäoline, et ühe inimese palkamine võimaldab Määruseelnõus sätestatud ajaraamistikust
kinni pidades teostades selliseid põhjalikke analüüse.
98. Kuna reaaluses piiravad Määruseelnõus toodud nõuded ka kaupade liikumist Euroopa Liidu
siseturul, on EL õiguse kohaselt piirangute seadmisel kohustuslik ka kooskõlastus Euroopa
Komisjoniga. 84 Seda enam, et Eesti seisukohal võib olla mõju ka Euroopa Liidu ainupädevuses
olevale kaubanduspoliitikale ning Eesti ühepoolsed meetmed võivad seeläbi kahjustada
liikmesriikide vahelist lojaalse koostöö põhimõtet.85
99. Kajastamata on ka Määruseelnõu mõju sideoperaatoritele ning Eesti telekommunikatsiooni
turule tervikuna. Huawei on sellega seoses palunud Soome advokaadibürool Avance Attorneys
Ltd. teostada mõjuanalüüs, mis keskendub Huawei seadmete püsi- ning mobiili võrkudest
väljavahetamise kuludele. Hinnangu kokkuvõtte kohaselt on Huawei seadmete
väljavahetamisega seonduvad kulud konservatiivse seisukoha alusel vähemalt 167,6 miljonit
eurot.
100. Eeltoodu ei kajasta uute tehnoloogiate väljaarendamise kulusid ning kulusid, mis tekivad nende
tehnoloogiate kasutuselevõtu viivitamisega. Selliste kuludega koos oleks võimalik kahju
hinnangu kohaselt 426 kuni 769 miljoni euro. Väljaarendamise kulude tõusu põhjuseks on
muuhulgas üliväike konkurents kaubaturul ning seetõttu surve innovatsiooniks, mis omakorda
tähendab tarbijatele vähem arenenud ja kallimaid sidevõrke.
101. Eelneva valguses teeme ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teostada
täiendav mõjuhinnang, kus on kaalutud sidevõrgu riist- ja tarkvara julgeolekule vastavuse
tagamiseks erinevate alternatiivide vahel. Alternatiivide osas palume vähemalt hinnat a
järgmiseid võimalikke alternatiivseid meetmeid julgeoleku huvide tagamiseks:
- Nõue, et sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara tootjad on läbinud
telekommunikatsioonitööstuse organisatsioonide 3GPP ja GSMA ühiselt määratletud
võrguseadmete turvalisuse tagamise skeemi „NESAS“. NESAS skeemi raames teostatud
auditid ning analüüsid annavad, et seadmete turvalisus on osa ettevõtjate arendus- ja toote
elutsükli haldamisprotsessidest.
- Nõue, et Määruseelnõus toodud loa taotlemise kohustus asendatakse TTJA õigusega
nõuda sideettevõtjalt võtta kasutusele julgeoleku riski maandamiseks täiendavaid
82
Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei 2012 „Mõjude hindamise metoodika“, lk 9 Arvutivõrgus kättesaad aval:
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf
83
Vt. käesoleva seisukoha punkt 37.
84
Vt sellega seonduvalt Seisukoha punktid 3.2.2 ja 3.2.3.
85
Euroopa Liidu lepingu artikkel 4 (3)
21 (23)
meetmeid, sh vähem koormavate alternatiivide puudumisel vaheda välja riigijulgeoleku
huvidele mitte vastav tehnoloogia.
- palume ühe võimaliku alternatiivina kaaluda ka Määruseelnõu seletuskirjas keeruliseks ja
kalliks peetud tarneahelate või seadmete kontrollimist. Määruseelnõu seletuskirjast ei näht u
selle väite aluseks olevat mõjuanalüüsi, mis näitaks, et seadmete või tarneahelat e
kontrollimine oleks kallim ning keerulisem kui Määruseelnõu poolt praeguse sõnastuse all
pakutud meede.
102. Eeltoodud alternatiivide kaalumisel palume lisaks majanduslikele aspektidele arvestada ka
küberturvalisuse aspektiga. Üks 5G meetmepaketi soovitustest on soodustada
konkurentsivõimelist mitmel tootja riist- ja tarkvaral põhinevat “multi-vendorluse” strateegiat, see
tähendab monokultuursete sidevõrkude vältimist.86 Eestis on praegu kolm suuremat sidevõrgu
riist- ja tarkvara tootjat – Nokia, Ericsson ja Huawei. Praegu ei ole ühelgi tootjal olulist turuosa
üheski võrgusegmendis ning ühe tootja välistamine ei võimaldaks tagada konkurentsivõimelist
”multi-vendorluse“ strateegiat. Eelnevast tulenevalt tuleks mõjuanalüüsides hinnata ka 5G
meetmepaketi soovitustest kõrvalekalduvaid meetmeid ja nendega kaasnevaid negatiivseid ja
positiivseid järelmeid.
103. Eeltoodud hinnangute tegemisel on täiendavalt vajalik arvestada ka Määruseelnõus
sideoperaatoritele antud ülemineku aega erinevate alternatiivide puhul. Liiga lühikene
üleminekuperiood võib tähendada täiendavaid kulusid ning seada ohtu ka sideoperaatorite
teenuse toimepidavuse. Teisisõnu, liiga lühikene ülemineku periood tekitab omakorda
võimalikke julgeoleku riske.
104. Ülemineku aeg on vajalik kuna sideettevõtted on 5G võrkude ülesehitamisega juba alustanud
ning olemasolevate seadmete väljavahetamine Määruseelnõus ettenähtud perioodi jooksul võib
kahjustada teenuste toimepidavust. Nimelt ehitatakse 5G võrgud olemasolevatele 4G
võrkudele. Eksisteerib kahte tüüpi 5G arhitektuure – eraldiseisev 5G (edaspidi: “5G SA” –
standalone) ja mitte-eraldiseisev 5G (edaspidi: „5G NSA“ – non-standalone). Neist kahest
arhitektuurist on 5G NSA kõige küpsem valik, mis on saadaval äriliseks kasutamiseks. NSA
arhitektuur vajab 5G kinnituspunktina (n-ö ankruna) 4G võrku. Kooskäitamisprobleemide
vältimiseks peaksid ühes levialas olevad 5G ja 4G raadioseadmed pärinema ühelt tarnijalt.
105. 5G NSA arhitektuuri puhul peab 5G seade saama es malt juurdepääsu 4G võrku. 4G võrk
juhendab seda 5G seadet, saamaks juurdepääs 5G võrku. 5G võrk võimaldab 5G seadmel
kasutada 10-20 korda kiiremat kiirust ja muid 5G eeliseid. 5G ühenduse ajal viib kõik
juhtimistoimingud läbi 4G võrk. Seetõttu valivad sideoperaatorid iga leviala jaoks sama tootja
5G ja 4G võrgu seadmed ning nende investeeringud olemasolevasse 4G võrku kujutavad
endast ka juba tehtud investeeringuid 5G võrgu arendamiseks.
5 KOKKUVÕTE
106. Leiame, et Määruseelnõu eesmärgi tagamiseks on vajalik täp sustada seaduse tasemel riist- ja
tarkvara loa taotluse õigusjärelmid ning alusnormid. Võimalike õigusjärelmite ning alusnormide
sätestamisel on vajalik täiendavalt hinnata nende kooskõla Eesti põhiseaduse ning Euroopa
Liidu õigusega.
86
Ka Määruseelnõu seletuskiri rõhutab eeltoodu vajadust. Määruseelnõu seletuskiri lk 10.
22 (23)
107. Arvestades, et põhiõiguste ja -vabaduste piiramine võib aset leida ainult seaduse tasemel
(HÕNTE § 12 p 1), leiame, et Määruseelnõu tasemel ei ole võimalik sätestada (i) Määruseelnõ u
§ 32 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud keeldu kasutada sideteenuse osutamisel kõrge riskiga riist- ja
tarkvara, (ii) Määruseelnõu § 32 lõikes 3 sätestatud riist- ja tarkvara tootja, hooldus- või
tugiteenuste pakkuja riskiprof iili hindamise menetlust, ega (iii) asutata Määruseelnõu § 71 alusel
uus haldusorgan, millele omistatakse haldusmenetluse seadustikus haldusorganile kohalduvad
õigused ja kohustused. Lisaks eeltoodud sätete vastuolule PS § 3 seaduse
reservatsioonipõhimõttega, ei ole praegusel kujul ka eeltoodud sätetele haldusmenetluses
tuginemine haldusorgani poolt HMS § 3 kohaselt võimalik. Seaduse normide sätestamisel tuleb
tagada ka õigusselgus, kuivõrd seaduse eelnõu sätted peavad sõnaselgelt ja ühemõtteliselt
väljendama, kellele milliseid õigusi ja kohustusi seaduseelnõu jõustumine kaasa toob ning
kuidas on tagatud normide järgmine (HÕNTE § 9 lg 2).
108. Juhul kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib reguleerida ka teatud osa
sideettevõtjatele kehtestatud loa taotluse kohustustest määruse tasandil, t uleb
menetlusosalistele sealjuures tagada nende HMS-ist tulenevad menetlusõigused ning
vajadusel näha haldusorganitele ette seadusega võrreldes intensiivsem teavituskohustus. 87
Praegusel kujul ei ole Määruseelnõu §-des 34 – 36 sätestatud menetlusnormid kooskõlas PS §
14 sätestatud hea halduse põhimõttega ning kitsendavad lubamatult HMS § 11, § 37 ja § 40
sätestatud menetlusosaliste õiguseid.
109. Tegemist on ka pretsedenditu riivega põhiõigustesse ning sellisete oluliste muudatuste
tegemiseks on vajalik esmalt koostada realistlik erinevaid alternatiive kaaluv mõjuanalüüs ning
vastavalt sellele kehtestada meetmed, mis on proportsionaalsed ning kooskõlas põhiseaduse,
Euroopa Liidu õiguse ning Eesti rahvusvaheliste kohustustega. Näeme, et Määruseelnõu
eesmärgi täitmiseks on olemas oluliselt proportsionaalsemaid meetmeid, kui seda näeb ette
Määruseelnõu oma praeguses sõnastuses. Ettepaneku võimalike alternatiivide osas oleme
toonud käesoleva seisukoha punktis 101.
110. Leiame, et Määruseelnõu on esitatud kujul rakendamiseks ülaltoodud põhjustel kõlbmatu ja
palume jätta see Vabariigi Valitsusele antud kujul esitamata.
111. Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võimaluse eest esitada oma arvamus
ning loodame, et kaalute eeltoodud ettepanekuid põhjalikult.
Lugupidamisega
Sten Luiga Mart Blöndal
Vandeadvokaat Advokaat
Huawei Technologies Oy (Finland) Co. Ltd Huawei Technologies Oy (Finland) Co. Ltd
lepinguline esindaja lepinguline esindaja
87
RKHKo 28.05.2014, 3-3-1-8-14, p 14.
23 (23)