Arvamus

Hr Raul Siem Teie 30.09.2020 nr 2-3/19-310/6001 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 20.10.2020 nr EC.1-5.1/1581-1 Arvamus Vabariigi Valitsuse määruste muutmise kohta Telia Eesti AS (edaspidi Telia) tänab võimaluse eest esitada omapoolne tagasiside ja muudatusettepanekud Vabariigi Valitsuse 22.06.2006.a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja 11.detsembri 2015.a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu (edaspidi Määrus või Määruse eelnõu) suhtes. Telia mõistab riigi julgeoleku ja turvalisuse tagamise olulisust. Sissejuhatuseks toome esile, et lähtudes küberturvalisuse seaduses toodud nõuetest peab Telia ka tänasel päeval tagama enda sidevõrgu turvalisuse. Sellise valdkondliku regulatsiooni olemasolu tõstatab koheselt ka küsimuse, kuivõrd on põhjendatud ja proportsionaalne Määruse eelnõus toodud eraldiseisva regulatsiooni kehtestamine plaanitavas mahus ja tingimustel või oleks piisanud olemasoleva regulatsiooni (küberturvalisuse seaduse) täiendamisest. Meie hinnangul on Määruse eelnõu näol tegemist äärmiselt jõulise riigi poolse sekkumisega ettevõtlusvabadusse ning olulist mõju omava regulatsiooniga Eesti e-riigi ja majanduse arengu jaoks. Märgime, et Telia on viimastel aastatel märkimisväärselt panustanud Eesti infoühiskonna arengukava eesmärkide täitmisse, mille tulemusel on ülikiire internetiühendus jõudnud kümnete tuhandete Eesti tarbijate ja ettevõteteni. Telia on ka üks Eesti suurimaid välisinvestoreid. On oluline, et Määruse eelnõu jõustub sellisel kujul, et Eesti ei muutu riigiks, kuhu pole ebamõistliku regulatsiooni ja õiguskindluse puudumise tõttu enam otstarbekas investeerida. Telia soovib tagasiside andmise kaudu omalt poolt panustada õiguskindla, mõistliku ja tasakaalus oleva regulatiivse lahenduseni jõudmisse. Peame äärmiselt oluliseks, et Määruse eelnõusse viidaks sisse vajalikud muudatused, mis arvestades riigi julgeoleku ning turvalisuse vajadusega, võimaldavad samas Eestis tegutsevatel sideteenuse osutajatel tagada sidevõrkude jätkuv toimepidevus ja pakkuda kõikidele Eesti klientidele kvaliteetseid sideteenuseid. Märgime, et Telia osales aktiivselt Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt avaliku konsultatsiooni raames Määruse eelnõu suhtes tagasiside andmises. Jagame ITL- i kirjas toodud seisukohti ega korda neid kõiki oma kirjas üle. Küll aga oleme käsitlenud teatavaid ITL-i kirjas mainitud asjaolusid ka omalt poolt, kui oleme pidanud asjakohaseks tuua nendega seoses välja mõned täiendavalt olulised aspektid või detailid. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Telia tagasiside Määruse eelnõu suhtes on järgmine: 1. Määruse kohaldamisala vajab täiendavat analüüsi ja muutmist 1.1. Määruse eelnõus toodud kohaldamisala on põhjendamatult lai, hõlmates nii 5G-võrke kui ka fikseeritud sidevõrke. Euroopa Liidu tasandil on viidatud vajadusele reguleerida üksnes 5G-võrkudega seotut1. Analoogsed nõuded või soovitused fikseeritud sidevõrkude tehnoloogiate suhtes puuduvad. Määruse eelnõu seletuskirjas ei ole selgitatud ega analüüsitud, miks võiks või peaks eksisteerima vajadus reguleerida lisaks 5G-võrkudele ka fikseeritud sidevõrke puudutavat. Fikseeritud sidevõrkude hõlmamine Määruse eelnõu reguleerimisalasse kujutab endast Eesti poolt omaalgatuslikult lisatud väga ulatuslikku ja samas selgelt põhjendamata ettevõtlusvabaduse riivet. Kuna puuduvad kaalukad põhjendused fikseeritud sidevõrkude hõlmamiseks seaduseelnõu ja määruse kavandi reguleerimisalasse, tuleks esimese variandina kaaluda fikseeritud sidevõrkude ja neis kasutatava riist- ja tarkvara Määruse eelnõu reguleerimisalast täielikku välja jätmist. 1.2 Alternatiivina, kui punktis 1.1 toodud lahenduse kasutamine ei teostu ja ka fikseeritud sidevõrgud allutatakse Määruse eelnõus toodud nõuetele, siis peame oluliseks, et Määruse eelnõus sätestatud nõuded jõustuvad kõikide Eestis sideteenuseid osutavate isikute (so nii vastavate sideettevõtjate kui seda rolli täitvate riigiasutuste suhtes) samadel alustel ja üheaegselt. Üksnes elutähtsate teenuste osutajate opereerivate sideettevõtjate allutamine Määruse eelnõus toodud regulatsioonile pole riigi julgeoleku seisukohalt põhjendatud ega piisav, seda enam, et nimetatud sideettevõtjatele kehtivad juba niigi kõrgendatud nõuded lähtuvalt küberturvalisuse seadusest. Märgime, et Määruse eelnõus toodud nõuded ja piirangud on nii finantsiliselt kui ka halduslikult sideettevõtjatele väga koormavad, mistõttu ei ole mõeldav regulatsioon, mille tulemusena luuakse Eestis õiguslik keskkond, milles märkimisväärse konkurentsieelise saavad sellised sideteenuseid osutavad isikud, kes ei pea arvestama riigi julgeoleku huvidega ja saavad tarnijaid valida mis tahes piirangute ja kooskõlastusmehhanismideta. Selline lähenemine pole meie hinnangul kooskõlas ka põhiseaduses toodud võrdsuspõhiõiguse (§ 12) printsiibiga. Oleme seisukohal, et riigi julgeoleku tagamiseks tuleb kehtestada eelkõige nõuded riigiasutustele kuuluvatele sidevõrkudele suhtes. Kui seejärel liigutakse reguleerimisega erasektori ettevõteteni, siis on oluline reguleerida kõiki sideettevõtteid korraga ja ühetaoliselt. Üksnes nii on võimalik tagada Määrusega taotletav eesmärk – tagada riigi julgeolek ja sidevõrkude turvalisus ning järgida võrdsuspõhiõigust. 1 Muu hulgas on Euroopa Komisjon avaldanud Euroopa Liidu meetmepaketi 5G-võrkude turvalisuse tagamiseks. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-toolbox-5g-security. Nimetatud meetmepaketis on viidatud erinevatele riskihinnangutele ja aruannetele, mis on koostatud üksnes 5G-võrkude ning mitte fikseeritud sidevõrkude kohta. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] 2. Sidevõrgu kriitiliste funktsioonide piiritlemise sõnastus Määruses pole põhjendatud, on vastuolus õigusselguse põhimõttega ja vajab muutmist Määruse eelnõus (vt § 81 ) on defineeritud on sidevõrgu riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid, mille suhtes on plaanis jõustada nõuded esimeses etapis (nn rühm „A“ Määruse eelnõu seletuskirja põhiselt). On loogiline ja aktsepteeritav, et riskipõhisest vaatest võetuna on sidevõrgu riist- ja tarkvara kriitilisteks funktsioonideks tuumikvõrgu funktsioonid ETSI standardi kohaselt (Määruse eelnõu § 81 lg 4 punkt 1). Samuti on arusaadav ka see, et riigi julgeoleku seisukohast võetuna on kriitilist funktsiooni omavana defineeritud ka need sidevõrgu riist- ja tarkvara funktsioonid, mida kasutades on julgeoleku- ja jälitusasutustel võimalik seadusega ette nähtud raamides teostada jälitustoiminguid või sõnumi saladuse õiguse piiramist (Määruse eelnõu § 81 lg 4 punkt 3). Äärmiselt problemaatiline ja ka sisult põhjendamatu on aga hetkel Määruse eelnõu § 81 lg 4 punkt 22, mis on vajalik sellisel kujul Määrusest välja jätta. Esiteks, pole lõike 4 punktis 2 toodud funktsioonide näol sisulises plaanis tegu sidevõrgu kriitiliste funktsioonidega, mis saaksid endast kujutada kõrgendatud julgeolekuriski. Teiseks, tooks selline sõnastus kaasa olukorra, milles kriitilised funktsioonid pole piiritletud üheselt mõistetavalt ja oleksid ajas muutuvad. Näiteks võib mobiilsidevõrgus igal ajahetkel tekkida olukord, milles konkreetsete seadmete vahendusel võib nt mõne suurema ürituse toimumispiirkonnas kasutada teatava riist- ja tarkvara vahendusel teenust enam kui 1000 lõppkasutajat. Igal ajahetkel muutuda võivast lõppkasutajate arvust lähtuv kriitiliste funktsioonide piiritlemine pole teostatav ega põhjendatud ning sellest on vajalik kindlasti loobuda. Oleme nimetatud teemal avaliku konsultatsiooni raames Majandus- ja kommunikatsiooni- ministeeriumi esindajatega suhelnud ja jõudnud arusaamisele, et Määruses kriitiliste funktsioonide piiritlemise tegelikuks eesmärgiks saab olla üksnes tuumikvõrgu funktsioonide reguleerimine. Küll aga võib Määruse tähenduses olla oluline see, et kriitilise funktsioonina on ETSI standardi kohane tuumikvõrgu funktsioon käsitletav ka juhul, kui vastav tuumikvõrgu funktsioon ei paikne mitte tuumikvõrgus, vaid sama funktsioon on konkreetse sidevõrgu nn arhitektuurilistest eripäradest tingituna kasutusel mõnes teises sidevõrgu osas, nt raadiojuurdepääsuvõrgus vms. Seega teeme ettepaneku lisada Eelnõusse vastav täiendus. Ühtlasi teeme ettepaneku suurema normitehnilise selguse huvides tuua Määruse tekstis esile see, kellel ja millistel asjaoludel on õigus teostada jälitustoimingut ja sõnumi saladuse õiguse piiramist. Seega peame lähtudes eeltoodust vältimatult vajalikuks muuta Määruse eelnõu § 81 lg 4 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 81. Kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutamise keelu rakendamine 2 (4) Riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on järgnevad: 1) Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt tuumikvõrgu funktsioon; 2) funktsioon, mille kaudu või mille häirimisel on võimalik mõjutada vähemalt 1000 lõppkasutajat või teise sideettevõtja sidevõrku; 3) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada jälitustoimingu teostamist või sõnumi saladuse õiguse piiramist. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected]  (4) Riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on järgnevad: 1) Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt tuumikvõrgu funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus 2) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ette nähtud juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist.“ 3. Määruse kohaldamisala sõnastus vajab õigusselguse huvides täpsustamist. Määruse kohaldamine lõppkasutajate seadmete suhtes tuleb sõnaselgelt välistada. Määruse eelnõu kohaldamisala on sõnastuse ebamäärasuse tõttu ebaselge. on Määruse eelnõus mainitud sideteenuse osutamisel kehtivaid nõudeid ja kohati sidevõrkude suhtes kehtivaid nõudeid (eelnõu § 1 punktiga 3 määrusesse nr 140 lisatav § 33). On selge, et kõnealuseid nõudeid saab kehtestada üksnes konkreetselt sidevõrkudes kasutatava riist- ja tarkvara suhtes, mitte laialivalguvalt „sideteenuse osutamise“ suhtes. Palume muuta ses osas läbivalt Määruse sõnastust ja võtta sellest välja viited sideteenuse osutamisele. Ühtlasi on vajalik selgesõnaliselt fikseerida, et mis tahes Määruses toodud nõuded ei kehti ühelgi juhul lõppkasutajate valduses või kasutuses olevatele lõppseadmete ehk terminalseadmete (nt mobiiltelefonid, ruuterid ja mis muud võrguterminalid) suhtes. Samuti pole põhjendatud vastavate nõuete kohaldamine sidevõrgu toimimiseks vajalikele elektritoite- ja kliimaseadmetele. Seega peame lähtudes eeltoodust vältimatult vajalikuks muuta Määruse eelnõu § 31 lg 2 alltoodud viisil ja lisada Määruse eelnõu § 31 lõige 3 alltoodud sõnastuses: „§ 31. Nõuete kohaldamisala (2) Peatükis kehtestatud nõudeid ei kohaldata ehitusseadustiku § 612 lõike 1 tähenduses sidevõrgu füüsilise taristu ega võrguelementide suhtes, mis ei ole võimelised signaale töötlema või ei vaja toimimiseks energiat, sealhulgas toiteseadmed ja kliimaseadmed.“ Ettepanek 2: täiendada Määruse § 31 lõikega 3 alljärgnevas sõnastuses: „§ 31. Nõuete kohaldamisala (3) Peatükis kehtestatud nõudeid ei kohaldata lõppkasutajate poolt sideteenuste tarbimiseks kasutatavate ja lõppkasutajate omandis või valduses olevate terminalseadmete suhtes.“ 4. Kõrge riskiga riist- ja tarkvara piiritlemise alused on Määruses toodud viisil vastuolus õigusselguse printsiibiga ja vajavad muutmist Arvestades asjaolu, et sidevõrgu riist- ja tarkvara käsitlemine „kõrge riskiga tarkvarana“ Määruse tähenduses toob sideettevõtja jaoks kaasa väga ulatuslikud ettevõtlusvabaduse piirangud (sh keelu vastavat riist- või tarkvara sidevõrgus kasutada), tuleb Määruse põhiseaduspärasuse ja riigi poolse omavoli (vt põhiseadus § 13) järgimiseks tagada, et alused, millele tuginedes teatava riist või tarkvara on „kõrge riskiga“, peavad olema objektiivselt ja üheselt piiritletud ning selgelt igaühele arusaadavad. Hetkel pole see tingimus Määruse eelnõu kohaselt tagatud. Esiteks on Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Määruse eelnõu § 32 lõikes 3 toodud tootja või tugi- ja hooldusteenuse pakkuja põhine loetelu väga pikk ja laialivalguv ning võimaldab väga laia ning paraku ka subjektiivset tõlgendamist. Muu hulgas pole seletuskirjas põhjendatud, kuidas toob iga vastava aluse esinemine kaasa Eesti riigi julgeolekule sellise riski, et vastava päritolumaaga või teatud turuprofiiliga tootja poolt toodetud riist- ja tarkvara kasutamine tuleb tingimata keelata. Teiseks on tegu nn lahtise loeteluga, kuna Määruse eelnõu § 32 lõike 3 punkti 8 kohaselt on võimalik alati tugineda sättele, mille kohaselt võib teatav tootja või hooldus- või tugiteenuse pakkuja „ohustada riigi julgeolekut mis tahes muul moel“. Ebaselgust ja õiguskindlusetust muudab veel ulatuslikumaks see, et lisaks § 32 lõikes 3 toodud laialivalguvale ja avatud loetelule sisaldub Määruses § 32 lõige 5, mille kohaselt võib sideteenuse osutamisel kasutatav riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut ka muul moel. Kokkuvõttes ei teki eeltoodud tulemusena kohustatud osapooltele mingit kindlust ega selgust, milline riist- või tarkvara on kõrge riskiga ja milline mitte. On täiesti ebaselge, kas ja kuidas on sideettevõtjatel sellises keskkonnas tulevikus võimalik Eestis sidevõrke planeerida ja sidevõrkudesse üldse investeerida, kuna igal ajahetkel on riigil võimalik neisse otsustesse sekkuda ja rakendada ulatuslikke piiranguid ning keelde. Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks: - Määruse § 32 lg 5 (sideteenuse osutamisel kasutatav riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut ka muul moel) välja jätta Määrusest; - Määruse § 32 lõikes 3 toodud loetelu kitsendada selliselt, et see loob objektiivsed, ja lõpliku loeteluna kirjeldatud hindamisalused ning seeläbi ka õiguskindluse Eestis tegutsevatele sideettevõtjatele ning nende sideteenuste tarbijatele. Riigi julgeoleku suhtes ohu hindamisel tuleb samuti lähtuda konkreetsetest julgeoleku kaalutlustest ja konkreetsetest standarditest vm regulatiivsetest alustest, mitte Määruse § 32 lõikes 3 sätestatud ebamäärasest ja subjektiivselt hinnatavast näidisloetelust. 5. Määruse eelnõusse on vaja lisada kompensatsioonimehhanism riikliku julgeoleku tagamiseks sideettevõtjate poolt tehtud kulude hüvitamiseks Oleme seisukohal, et õiguspärase ootuse tagamiseks on vajalik Määruse eelnõusse lisada meetmed, mille kaudu hüvitatakse sideettevõtjatele Määruse tulemusena kehtestavate kohustuste tagajärjel riikliku julgeoleku huvides tehtavad lisakulud. Nendime, et riigil on õigus kehtestada riigi julgeoleku huvides teatavaid proportsionaalseid nõudeid, kuid arvestades seda, kuivõrd olulise ja ulatusliku ettevõtlusvabadusse sekkumisega on antud juhul tegu, peavad Määruse eelnõus kavandatavate meetmete põhiseaduspärasuse tagamiseks olema Määruses ette nähtud ka asjakohased ja õiglased hüvitusmeetmed mõjutatud sideettevõtjatele. Toome siinkohal esile, et ka seni on elektroonilise side seaduse § 87 lõike 1 p 9 kohaselt kehtinud nõue, et sideettevõtja peab sideteenuse osutamisel muu hulgas lähtuma korra ja riikliku julgeoleku tagamisest. Eesti Vabariik on tänaseni lubanud sidevõrkudes kasutada alati kõikide Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] erinevate tootjate riist- ja tarkvara ja seda kogu elektroonilise side seaduse kehtivuse vältel. Olemasoleva regulatsiooni näol on tekkinud sideettevõtjatele õiguspärane ootus, mida on arvestatud investeeringute tegemisel. Asjaolu, et omandi kasutamise takistamise eest tuleb maksta õigeaegset ja õiglast hüvituste sätestab ka Euroopa Liidu Harta artikkel 17. Muu hulgas peavad vastavad hüvitusmeetmed hõlmama vähemalt kulusid, mis tekivad sideettevõtjatele seoses olemasolevate tarnijate kasutamise võimaluse kaotamisega, samuti olemasoleva riist- või tarkvara osas kõrge riski ilmnemisega ja sellega seotud riigi poolse kasutamiskeeluga/ väljavahetamise nõudega enne vastava riist-või tarkvara tegeliku kasutusea lõppemist. Märgime, et samasugust lähenemist toetab üheselt ka kehtiv praktika ja õigusloome: nimelt peavad sideettevõtjad võimaldama julgeoleku- ja jälitusasutustel teha seaduses toodud juhtudel jälitustoiminguid ja muid elektroonilise side seaduses toodud toiminguid. Elektroonilise side seaduse § 114 kohaselt kuuluvad need sideettevõtjate poolt tehtavad vastavad kulud kompenseerimisele. Märgime, et hetkel leiab ka Eesti naaberriigis Soomes aset analoogne sidevõrkude nn julgeolekunõuete välja töötamine. Soome vastavas eelnõus on ette nähtud selge ja arusaadav sideettevõtjatele kulude kompenseerimise mehhanism. 6. Määruse eelnõul puudub mõjuanalüüs – vajalik on mõjuanalüüsi läbi viimine Määruse seletuskirjas toodu põhjal tekib eksitav mulje, et kehtestada plaanitava regulatsiooniga kaasneb üksnes ühe isiku palgakulu lisandumine riigile. Hetkeseisuga näib Määruse regulatsioon olevat ilma mis tahes mõjudeta kohustatud osapooltele ja sideturule laiemalt, mis ei vasta kaugeltki tegelikkusele. Määrusest nähtuvalt on täielikult jäetud tegemata Määruse eelnõu mõjuanalüüs, sh kavandatavate muudatuste tegelik majanduslik mõju sideettevõtjatele ja mõju sidevõrkude toimepidevusele Eestis. Seaduseelnõu mõjuanalüüsi koostamata jätmine läheb vastuollu hea õigusloome ja normitehnika eeskirja reeglitega. On oluline analüüsida, millised mõjud kaasnevad sideettevõtjatele ja ka sideteenuste toimepidevusele ning tarbijaile olukorras, kus teatavale sidevõrgu riist- või tarkvarale vajaliku kooskõlastuse andmata jätmise korral tuleb see välja vahetada enne selle tegeliku kasutusea lõppu. Samuti on oluline analüüsida, milline majanduslik mõju kaasneb sideettevõtjatele olukorras, kus sideettevõtjatel ei ole kehtestatavate reeglite tõttu enam võimalik kasutada teatud olemasolevaid tarnijaid. Soovitame lisaks analüüsida ka seda, millise keskkonnakahju toob kaasa olukord, kui Määruse eelnõu tulemusena peavad sideettevõtjad tegema sidevõrkudes muudatusi enne riist- või tarkvara tegeliku kasutusea lõppemist. Tunnustame asjaolu, et Eelnõuga kaasnevaid majanduslikke mõjusid ja toimepidevusriske on proovitud Määruse eelnõus erinevate üleminekuaegadega vähendada, kuid nendime, et vaatamata sellele tekivad Määruse eelnõus plaanitud kujul jõustamisel ulatuslikud majanduslikud mõjud. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Vastavad mõjud puudutavad muuhulgas nii olemasoleva riist- ja tarkvara väljavahetamisega kaasnevaid kulusid (sidevõrkudes on kasutusel riist ja tarkvara, mille tavapärane kasutusiga on pikem kui Määruse eelnõuga ette nähtud maksimaalne kasutusloa tähtaeg 8 aastat, kui ka olemasolevate investeeringuplaanide ümbertegemisega, uute tarnijate leidmisega ning ka Määruse kohaste ulatuslike kohustuste täitmiseks vajalikke arendus- ja haldustöödega, sh lisanduva tööajaga seotud kulusid. Lisaks majanduslikele mõjudele on oluline mõjuanalüüsis hinnata ka seda, millist julgeolekuriski tekitab nn monokultuursete sidevõrkude teke, milleni Määruse eelnõus toodud nõuded viivad, kuna alternatiivsete tarnijate tehnilisi lahendusi pole sageli turul võimalik leida. Monokultuursed võrgud on probleem, mille eest hoiatatakse ka 5G küberturvalisuse raportis. Oleme seisukohal, et Määruse eelnõu jõustumine mitte ei vähenda vastavat riski Eestis, vaid hoopis suurendab seda. Ühtlasi on vajalik mõjuanalüüsis analüüsida eraldiseisvalt sidevõrkude toimepidevuse riske, mis tulenevad asjaolust, et igasuguse õigusselguse puudumise tõttu võib igal ajahetkel mis tahes tarnija riist- või tarkvara muutuda „kõrge riskiga tarkvaraks“, mille kasutamiseks enam kasutusluba ei anta. Mõjuanalüüsi raames on vajalik analüüsida ja hinnata põhjalikult ka seda kas ja kuidas on tagatud Määruse täielik kooskõla teiste Eestis kehtivate seadustega, sh elektroonilise side seaduses toodud ja Määruse aluseks oleva volitusnormiga, põhiseadusega ja Euroopa Liidust tuleneva õigusraamistiku, sh Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõtetega (Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta artikliga 16 „Ettevõtlusvabadus“ ja artikliga 17 „Õigus omandile“ (vt https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=EN). Oleme mures, kuna Määruse eelnõu antud kujul vastuvõtmine toob kaasa sedavõrd ulatusliku riigi poolse sekkumise sideoperaatoritest eraettevõtete tegevusse, et see tähendaks de facto kontrolli omandamist eraõiguslike äriühingute tegevuse üle, mis ei oleks Euroopa Liidu õiguse kohaselt kooskõlas ettevõtlusvabaduse põhimõttega. Teine ulatuslik Euroopa Liidu õiguse riive puudutab üht Euroopa Liidu aluspõhimõtetest - kaupade vaba liikumist. Kaupade vabale liikumisele tekitatakse Eelnõuga kunstlik barjäär. Teatud tarnijate (ka Euroopa tarnijate) osas võidakse luua olukord, kus kaupade ühendusesisene liikumine on ulatuslikult piiratud. Kolmas oluline Euroopa Liidu õiguse riive puudutab sideettevõtete põhivaraks olevate sidevõrkude omandi riivet – sideettevõtjate poolt soetatud vara kasutamise keelamine või piiramine „seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest“ ilma igasuguse riigi poolse kompensatsioonimehhanismita. Kokkuvõttes toob Määruse jõustamine Määruse eelnõus toodud kujul toob kaasa märkimisväärse ulatusega kahjulikud mõjud ja riskid Eesti majandusele, innovatsioonile ja e-riigi arengutele, sh arengu pidurdumise riski kõnealustes valdkondades. Kõik neid aspekte on vajalik Määruse mõjuanalüüsis põhjalikult käsitelda, hinnates vastavate meetmete kohaldamise proportsionaalsust loodetava kasuteguri suhtes. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] 7. Määruse haldusmenetluslikud kitsaskohad Määruse Eelnõu kohaselt kavandatava haldusmenetluse läbiviimseks ja sidevõrgu riist- ja tarkvara osas otsuse tegemiseks (haldusakti vastuvõtmiseks) peab haldusorganil olema haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt vajalik pädevus. Määruse seletuskirja kohaselt puudub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil vajalik pädevus riigi julgeoleku ja küberturvalisuse hindamiseks loamenetluses: vt väljavõtet seletuskirjast (lk 16): „Julgeolekuasutuste ja RIA arvamust tuleb küsida, kuna TTJA-l puudub nii riigi julgeoleku kui ka küberturvalisuse hindamise pädevus.“ HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Lisaks pädevusele on Määruse eelnõus puudu haldusmenetluse kohased õigused, mis seaduse kohaselt peavad olema menetlusosalistele tagatud. Eelkõige menetlusosalistele võimaluse tagamine esitada haldusakti aluseks olevate asjaolude kohta, mis tehakse menetlusosalise kahjuks, oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40). Lisaks eeldab arvamuse ja seisukohtade esitamise õigus võimalust haldusorgani otsuse aluseks olevate dokumentide ja asjaoludega tutvumist (HMS § 37). Määruse Eelnõu praeguses sõnastuses on sideettevõtjale, kelle kahjuks (riist-või tarkvara keelamiseks) otsus tehakse, antud võimalus esitada vastuväited ja arvamus üksnes selle kohta, kuidas see mõjutab sideteenuse osutamist. Eeltoodust tulenevalt palume Määruse eelnõu viia vastavusse haldusmenetluse seadusest tulenevate põhimõtetega ning arvestada sealjuures ka haldusmenetluste proportsionaalsuse ja halduskoormuse minimeerimise põhimõtetega. Märgime, et haldusmenetluse aspektist sisaldab Määrus lisaks eeltoodule väga mitmeid põhimõttelise loomuga küsitavusi ja probleeme, mida pole kahjuks tagasiside andmiseks võimaldatud napi aja tõttu hetkel võimalik põhjalikumalt analüüsida ja käsitleda. 7.1. Määruses toodud loamenetlus on liiga aeglane ja põhjustab ebaproportsionaalse halduskoormuse Määruse eelnõu kohaselt kavandatav sidevõrgu riist- ja tarkvaralahenduste kooskõlastusmenetlus (loamenetlus) on ajaliselt liiga pikk, olles sellisena liialt koormav nii haldusorganile kui ka sideettevõtjatele. Maksimaalne loamenetluse aeg võib ulatuda kuni 105 tööpäevani, mis on kokku ca 5 kuud. Ajamahukas kooskõlastusmenetlus võib muu hulgas ohtu seada sideteenuste osutamise toimepidevuse. Samuti on läbi analüüsimata ja selgusetu, milline halduskoormus kaasneb haldusorganile kooskõlastusmenetlusega, kus kooskõlastada tuleb iga plaanitav riist- ja tarkvara ning milline on vastav rahaline kulu sideettevõtjatele. Vältimaks Eesti digiühiskonna arengu pidurdamist ja sidevõrkude toimepidevuse ohustamist liiga pikaajalise ja bürokraatliku loamenetluse tulemusena, on vajalik leida lahendus, mis võimaldab vastavat loamenetlust märkimisväärselt lühendada, samal ajal tagades sideettevõtjate kui menetlusosaliste õiguste kaitse. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Üheks võimaluseks seda teha on kitsendada Määruse kohaldamisala ning rakendada Määruses toodut vaid 5G või uuemate mobiilisidevõrkude standardi funktsiooni suhtes. Teiseks võimaluseks on kitsendada Määrust ja rakendada loakohustust üksnes uue tuumikvõrgu funktsiooniga riist- või tarkvara kasutusele võtmise, mitte muude sidevõrgu osade suhtes. Samuti on mõeldav kahe eelnimetatud variandi omavaheline kombineerimine. Muu hulgas on halduskoormuse ja sidevõrkude kiire arengu vaatest probleemne ka asjaolu, et kasutusloa taotlus tuleb teha igal juhul- sealhulgas olukorras, kus sideettevõtja vajab kasutusluba sellise riist- või tarkvara kasutuselevõtuks, mille osas on üldteada asjaolu, et tegu on usaldusväärse päritoluga tootja poolt toodetud riist- ja tarkvaraga ja/või mille osas on kasutusluba juba varem korduvalt antud. Ka nimetatud probleem vajab lahendamist Määruse eelnõu muutmise kaudu, kas nendel juhtudel loamenetluse nõude välja jätmise või selles osas lihtsustatud menetluskorra kehtestamisega. 7.2.. Määruse eelnõu kohaselt sidevõrkudes kasutatava riist- ja tarkvarast teavitamise tingimused vajavad ebaproportsionaalse halduskoormuse vältimiseks muutmist Määruse § 33 ja § 34 sõnastuse kohaselt võib Määruse nõuete täitmine osutuda ebamõistlikuks ning põhjendamatut halduskoormust kaasa toovaks nõudeks. Isikute mõiste täpsustamata jätmise korral (kas on mõeldud juriidilist isikut või füüsilist isikut) võib tõlgendada, et kohustus kehtib ka kõigi teenust osutava ettevõtja töötajate (füüsiliste isikute) lõikes. Füüsiliste isikute lõikes aruandluse esitamine on administratiivselt ebarealistlik ega ole ka sisult vajalik ega põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu halduskoormuse vältimiseks vajalik piirduda eeltoodud kontekstis üksnes vastavate juriidiliste isikute kohta teabe edastamise nõude sätestamisega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada Määruse § 33 lg 2 punktid 1 ja 2 ning Määruse § 34 lg 3 punkt 11 alljärgnevalt: § 33. Sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast teavitamine (3) Lisaks lõikes 2 nimetatule esitab sideettevõtja teavituses: 1) loetelu juriidilistest isikutest, kellel on lisaks sideettevõtjale administreerimisligipääs sidevõrgu haldusvõrgule; 2) punktis 1 nimetatud ligipääsu tingimused juriidiliste isikute lõikes; § 34. Riist- ja tarkvara kasutusluba ja selle taotlemine (3) Lõikes 1 nimetatud kasutusloa taotluses esitab sideettevõtja sidevõrgus kasutusele võetava riist- või tarkvara kohta järgmise teabe: 11) kellel on lisaks sideettevõtjale administreerimisligipääs riist- või tarkvarale ning ligipääsu tingimused juriidiliste isikute lõikes. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] 8. Infovahetuse konfidentsiaalsuse tagamine vajab Määruses täpsustamist Määrusega kehtestatakse nõuded sidevõrkude turvalisusele, kuid samas ei loo Määruse eelnõu sideettevõtjatele veendumust ja kindlustunnet, kas ja kuidas on tagatud sideettevõtja poolt antud Määruse alusel edastatavate äärmiselt olulise tähendusega ja ärisaladust sisaldavate andmete konfidentsiaalsus ja nende üksnes eesmärgipärane kasutamine erinevate riigiasutuste poolt. On oluline, et riigiasutuste poolt kõnealuste andmete omavaheline edasi saatmine ja mis tahes muu töötlemine toimub kõiki konfidentsiaalsusnõudeid järgides ning teadmisega, et tegemist on nii sideettevõtjate kui ka riigi vaatest äärmiselt olulise ja konfidentsiaalse teabega, mille sattumine kolmandate isikute kätte võib tekitada omakorda turvariski nii sidevõrkude toimepidevusele kui ka riigi julgeolekule. Lisaks on oluline Määruses selgesõnaliselt sätestada asjaolu, et Määruse alusel kogutud teavet võib kasutada üksnes Määruses toodud eesmärgi täitmiseks. Kokkuvõte Märgime lõpetuseks, et Telia peab oluliseks riigikaitseliste huvidega arvestamist, ent oluline on seejuures tagada, et jõustada plaanitav Määrus ei kahjusta Eesti tarbijate ja sideettevõtjate huve ning selle alusel teostatav haldusmenetlus on hilisemate vaidluste ja probleemide vältimiseks korrektne ning (põhi)seaduspärane. Määruse ja selle alusel tehtavate otsuste tulemusena ei tohi neile sideettevõtjatele, kes on õiguskindluse printsiibile tuginedes juba teinud pikaajalisi investeeringuid, tekitada olulist kahju ega lisakulusid ilma, et nähtaks ette vastavate kulude mõistlik kompenseerimismehhanism. Peame oluliseks ka seda, et Määruse vastu võtmine ei toimuks liigselt kiirustades - tegu on Määrusega, mille mõju Eesti majanduse ja infoühiskonna arengule on väga suur. Paraku eksisteerib arvestatav risk, et Määrus võib pidurdada Eesti digiühiskonna arengut. Kuna Määruse eelnõu suhtes tagasiside andmiseks antud ajaline periood oli väga lühike, siis märgime, et käesolevas tagasisides on toodud esile üksnes teatav valik olulisematest probleemkohtadest ja sõlmküsimustest. Seega on oluline, et Määruse eelnõu suhtes tehtud ettepanekute läbi vaatamise järgselt luuakse uus Määruse eelnõu versioon terviktekstina ning viiakse läbi täiendav avalik konsultatsioon. Oleme valmis kirjas toodus seisukohtade täiendavaks ja põhjalikumaks selgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega ja riigi julgeoleku eest vastutavate isikutega kohtuma. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Robert Pajos Telia Eesti AS peadirektor ja juhatuse esimees Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Saatja: Eve Talts <[email protected]> Saadetud: 20.10.2020 17:50 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Raul Rikk <[email protected]>; Kea Kohv <[email protected]>; Kristiina Maasik <[email protected]> Teema: Telia Eesti AS arvamus Sidevõrkude turvalisuse määruse suhtes Tähtsus: Kõrgeim Tere Edastan Telia Eesti AS seisukoha „Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded ja 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus muutmine eelnõu suhtes (dokument lisatud). Lugupidamisega Eve Talts Telia Eesti AS Eelnõu toimiku number: 20-1187 See e-kiri võib sisaldada informatsiooni, mis on kaitstud volitamata avaldamise või jagamise eest. Kui Sa ei ole selle e-kirja õige adressaat, siis palun teavita sellest e-kirja saatjat ja kustuta kiri ning kõik sellele lisatud manused ilma neid jagamata või kopeerimata ning ära avalda nendes sisalduvat teavet teistele isikutele. Telia Company töötleb e-kirju ja teisi dokumente, mis võivad sisaldada isikuandmeid, vastavalt Telia Company . This email may contain information which is privileged or protected against unauthorized disclosure or communication. If you are not the intended recipient, please notifht ye sender and delete yht message and any attachmnets from your system without producing, distributing or retaining copies thnenef or disclosing its tee ents to any other person. Telia Company processes emails and other files that may contain personal data in accordance with Telia Companys .