dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. oktoober 2020
Viit
64
Registreeritud
28. oktoober 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Marko Roots

Failid

  • 📎64 28.10.2020 Ministri määrus.asice3487 KB

Sisu (failidest)

lo MÄÄRUS 28.10.2020 nr 64 Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika1 Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 98 lõike 7 alusel. § 1. Määruse kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja (edaspidi raudteeinfrastruktuuriettevõtja) osutatava juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ja teenindusrajatise käitaja teenindusrajatise kasutamise, eraldatud sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade eest võetava raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ning lisatasu (edaspidi kasutustasu) arvutamise metoodika (edaspidi metoodika). (2) Metoodika põhineb raudtee-ettevõtja raudtee majandamise ja raudteeveoga tegelemise valdkonna ning muu tegevusega seotud tulude ja kulude arvestuse eraldatuse nõudel vastavalt raudteeseaduse § 9 lõikele 1. § 2. Raudteeinfrastruktuuri kulude arvestus (1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostab ja haldab enda varade nimekirja, mida ta kasutab oma varade parandamiseks või asendamiseks vajaliku rahastamise hindamisel. Põhivara nimekirja lisatakse infrastruktuuri uuendamiseks ja ajakohastamiseks tehtavate kulutuste andmed. (2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja eristab juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste osutamisega ning talle kuuluva teenindusrajatise kasutada andmisega seotud kulud parimate praktiliste teadmiste ja rahvusvaheliste tavade kohaselt. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi kasutustasu määraja) hindab enne kasutustasu määramist raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude põhjendatust igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi tema liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta andmete alusel ning täpsustab kasutustasu aluseks olevaid kuluandmeid Statistikaameti avaldatud hinnaindeksitega, mis määratlevad inflatsioonitaset järgmiseks majandusaastaks. (4) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja aruandlusest peab nähtuma raudteeveoettevõtjalt nõutud kasutustasu vastavus metoodikale, võrgustiku teadaandes sätestatud põhimõtetele ja asjakohastele õigusaktidele. (5) Kasutustasu määratakse kogu raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteevõrgustikus samal põhimõttel ning raudteeinfrastruktuuri kasutustasu peab tagama raudtee diskrimineerimata kasutamise kõikidele raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimeosa kasutajatele. (6) Raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutustasu makstakse vastavalt raudteeinfrastruktuuriettevõtjale või teenindusrajatise käitajale, kes rahastavad selle arvelt oma majandustegevust. (7) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutada andmise eest koosneb raudteeinfrastruktuuriettevõtja sellekohase teenuse otsestest kuludest, millele võib kehtestada §-s 9 sätestatud põhimõtete alusel lisatasusid. § 3. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu põhiteenuste kasutustasu arvutamise alused (1) Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu põhiteenuste kasutada andmise põhjendatud kulud koosnevad kuludest, mis on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega ning millele võib kehtestada § 9 kohaselt lisatasusid. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu põhiteenuste kasutada andmise otsesed kulud arvutatakse Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (ELT L 148, 13.06.2015, lk 17–22) (edaspidi rakendusmäärus), kohaselt. (2) Kulud omistatakse konkreetsele teenusele, mis on põhjustanud kulu tekkimise. Kuluarvestussüsteem peab olema järjepidevalt kohaldatav ning tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid ja iga kulu oleks kas otse või proportsionaalselt omistatud ainult ühele teenusele. (3) Raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise juurdepääsu põhiteenuste otsesed kulud ei tohi sisaldada rakendusmääruse artikli 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kulusid. § 4. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutustasud (1) Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutustasu arvutamisel lähtutakse põhjendatud kuludest, mis on osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja üldkuludest ja mõistlik ärikasum. (2) Otsekulude arvutamisel võetakse arvesse ainult selliseid kulusid, mille puhul raudteeinfrastruktuuriettevõtja või teenindusrajatise käitaja suudab tõendada, et need on seotud juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmisega. (3) Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmise eest võetav kasutustasu ei või sisaldada järgmisi kulusid: 1) tagastamatu abiga soetatud põhivara kapitalikulu ja ärikasum tagastamatust abist soetatud põhivaralt; 2) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 3) sponsorlus, annetus; 4) varade väärtuse muutus, kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest; 5) seadusega määratud või lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusel kantavad trahvid, intressid ja viivised; 6) põhjendamatud kulud, mis ei ole seotud raudtee majandamisega või tulenevad kasutamata ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei anna kasutustasu kehtivuse ajal raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks kasutusse või mida ei ole võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada; 7) kulud, mis on tekkinud juurdepääsu tagava põhi-, lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara müügist ja müügiks ettevalmistamisest sellises ulatuses, mis on kaetud sellest tegevusest saadud tuluga. § 5. Üldkulude arvutamise põhimõtted (1) Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja on ka raudteeveoettevõtja või tegeleb muu äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning muu äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste kulud ettevõtja üldkuludeks, kui neid ei ole raamatupidamise algdokumendi või sobiva kulukäituri alusel võimalik erinevate tegevusvaldkondade vahel jaotada. Põhjendatud üldkulud jaotatakse raudtee-ettevõtja osutatava teenuse vahel proportsionaalselt kõikide teenuste otsekulude summale. (2) Raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud proportsionaalne osa raudtee-ettevõtja üldkuludest arvutatakse valemiga: ÜP = (I / (I + V)) × Ü, kus: ÜP on raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud proportsionaalne osa raudtee-ettevõtja üldkuludest; I on raudteeinfrastruktuuri teenuse osutamise otsekulud; V on muu äritegevuse otsekulud; Ü on raudtee-ettevõtja üldkulud. (3) Raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulude jaotamine juurdepääsu põhi-, abi- ja lisateenuste ning teenindusrajatise kasutada andmise eest toimub teenuseliikide raamatupidamisarvestuse otsekulude proportsiooni alusel valemiga: ÜT = It / Vt × Üt, kus: ÜT on ühe raudteeinfrastruktuuri teenuse liigi proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkuludest; It on ühe teenuseliigi osutamise otsekulud; Vt on kõigi teenuseliikide otsekulud kokku; Üt on raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulud. § 6. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise põhivara ja kapitalikulu arvestus (1) Kapitalikulu on kulu, mis on seotud materiaalse põhivara soetamisega. (2) Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine teenuste müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. (3) Kapitalikulu arvestus toimub ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara amortisatsiooninormi alusel. Juhul, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja põhivara ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, rakendatakse lõigetes 4–12 kirjeldatud kapitalikulu arvutamise metoodikat. (4) Kapitalikulu arvutamisel rakendatakse lineaarset kapitalikulu arvutamise metoodikat. (5) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenidusrajatise käitaja peavad eraldi arvestust soetatud põhivara kohta enne 2014. aastat ja alates 2014. aasta algusest, ning sellest tulenevalt arvutavad eraldi kapitalikulu. (6) Enne 2014. aasta algust soetatud põhivaralt arvutatakse kapitalikulu jääkväärtuse alusel ning soetatud põhivarale määratakse ühtne kapitalikulunorm, mis kajastab põhivara järelejäänud eluiga ning mille alusel arvutatakse kasutustasusse lülitatav kapitalikulu. (7) Alates 2014. aasta algusest soetatud põhivara kapitalikulu arvutatakse tema soetusmaksumuse alusel. Alates 2014. aasta algusest soetatud põhivarale määratakse ühtne kapitalikulunorm, mis kajastab põhivara kasulikku eluiga ning mille alusel arvutatakse kasutustasusse lülitatav kapitalikulu vastavalt lõikes 3 sätestatule. (8) Kasutustasu määrajal on õigus teha kasutustasu arvutamiseks korrektsioone reguleeritud põhivara maksumuses ja kapitalikulunormides, kui ilmneb, et nii enne kui ka pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara hulgas on vara, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja tegelikult majandustegevuses ei kasuta, või põhivara hulgast on jäetud välja põhivaraobjekte, mis on teenuse osutamiseks vajalikud, ning kui ilmneb, et kapitalikulunorm ei ole põhjendatud. (9) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse ja teenindusrajatise kasutustasusse lülitatav kapitalikulu arvutatakse valemiga: Akasutustasu = Aenne p.a + Apärast p.a, kus: Akasutustasu on raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse ja teenindusrajatise kasutustasusse lülitatav kapitalikulu; Aenne p.a on enne 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu; Apärast p.a on pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu. (10) Enne 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu arvutatakse valemiga: Aenne p.a = PVjääkmenne p.a × normenne p.a, kus: PVjääkmenne p.a on enne 2014. aasta algust soetatud põhivara jääkmaksumus; normenne p.a on enne 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu norm. (11) Pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu arvutatakse valemiga: Apärast p.a = (PVsoetusmpärast p.a + I) × normpärast p.a, kus: PVsoetusmpärast p.a on pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara soetusmaksumus; I on liiklusgraafikuperioodi alguse aastal soetatud või parendatud põhivara; normpärast p.a on pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu norm. (12) Liiklusgraafikuperioodi alguse aasta investeeringud võetakse kasutustasu määramisel arvesse tehtud mahus. (13) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja seovad raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks või teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku materiaalse põhivara ainult ühe teenuse liigiga: 1) juurdepääsu põhiteenus; 2) juurdepääsu lisateenus; 3) juurdepääsu abiteenus; 4) konkreetse teenindusrajatis. (14) Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja on samaaegselt ka raudteeveoettevõtja või tegeleb muu äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning muu äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste vara ettevõtja üldvaraks, kui neid ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik konkreetse tegevusvaldkonnaga seostada. (15) Põhjendatud üldvara tuleb raudtee-ettevõtja osutatavate teenuse vahel jaotada vastavalt konkreetse teenuse otsekulude proportsioonile kõikide otsekulude summast. § 7. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisateenuste ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutustasu mõistliku ärikasumi arvutamine (1) Raudteeinfrastruktuuri mõistlik ärikasum ja teenindusrajatise mõistlik ärikasumi määr protsentides ei või ületada kaalutud keskmist kapitalihinda (edaspidi WACC), mis leitakse valemiga: kus: re on omakapitali kaalutud keskmine hind protsentides; rd on võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine hind protsentides; E on omakapitali rahaline maht; D on võõrkapitali intressi kandvate kohustuste rahaline maht. (2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatava omakapitali hinna leidmisel WACC-i valemis arvestatakse analoogset infrastruktuuri omavate ettevõtjate vastavate näitajatega, samuti raha- ja kapitaliturgude riski ja tulususe näitajatega, arvestades raudteeseaduse § 73 lõikes 5 toodud riigipoolset kohustust. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatav omakapitali hind (re) WACC-i valemis leitakse CAPM-mudeli abil (CAPM – Capital Asset Pricing Model): re = rf + β × rm, kus: rf on riskivaba tulumäär, milleks võetakse kõrgeima reitinguga eurotsooni pikaajalise võlakirja tulususe viimase viie aasta keskmine; β on beetakordaja, mis näitab ettevõtte aktsia süstemaatilist riski. Beetakordaja hindamisel lähtutakse börsil noteeritud raudtee-ettevõtjate viimase viie aasta aritmeetilisest keskmisest beetakordajast ning seejuures arvestatakse konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga ja teenindusrajatise käitajaga seotud riske; rm on turu riskipreemia. Turu riskipreemia leitakse Euroopa ja USA pikaajalise turu riskipreemia aritmeetilise keskmise alusel. (3) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatava võõrkapitali intressi kandvate kohustuste hinna määramisel WACC-i valemis võetakse aluseks raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär liiklusgraafikuperioodi eelsel majandusaastal. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal puuduvad võõrkapitali pikaajalised intressi kandvad kohustused, lähtutakse sarnaste raudteeinfrastruktuuriettevõtjate vastavast kaalutud keskmisest intressimäärast. (4) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär arvutatakse krediidiasutustelt võetud kohustustelt. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal on lisaks krediidiasutustelt võetud intressi kandvatele kohustustele teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvaid kohustusi või kõik tema intressi kandvad kohustused on võetud teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult, hindab raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutustasu määraja enne kasutustasu määramist teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvate kohustuste vastavust finantsturu tingimustele. (5) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja WACC-i arvutamisel kasutatavaks võõrkapitali osakaaluks võetakse 50 protsenti kogukapitalist, ka olukorras, kus raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris puudub võõrkapital. Kui vastava raudtee-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris moodustab võõrkapitali osakaal üle 50 protsendi kogukapitalist, kasutatakse WACC-i arvutamisel raudtee-ettevõtja raamatupidamislikku kapitalistruktuuri. (6) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja mõistliku ärikasumi maksimummäärana kasutatakse WACC-i. Raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal on konkurentsitingimusi ning turu olukorda arvestades õigus kasutustasu määrajalt taotleda mõistliku ärikasumi määramisel WACC-ist madalamat ärikasumi määra. (7) Juurdepääsu lisa- ja abiteenuste mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse juurdepääsu lisa- või abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil valemiga: ärikasum = ärikasumi määr × konkreetse juurdepääsu lisa või abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus. (8) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse juurdepääsu lisa- ja abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga. Juhul, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhivara ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, rakendatakse § 6 lõigetes 4–12 kirjeldatud kapitalikulu arvutamise metoodikat. (9) Mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara baasil valemiga: ärikasum = ärikasumi määr × konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku põhivara reguleeritud väärtus. (10) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku põhivara reguleeritud väärtuseks selle bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga. Juhul, kui teenindusrajatise käitaja põhivara ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, rakendatakse § 6 lõigetes 4–12 kirjeldatud kapitalikulu arvutamise metoodikat. § 8. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste otsese ühikukulu leidmise alus (1) Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste otsene ühikukulu arvutatakse rakendusmääruse alusel. (2) Kasutustasu määraja võib muuta keskmisi otseseid ühikukulusid, et võtta arvesse raudteeinfrastruktuuri erinevaid kulumistasemeid vastavalt rakendusmääruse artikli 5 punktis 2 nimetatud parameetritele. Otsese ühikukulu muutmisega ei tohi kaasneda kogu raudteeinfrastruktuuril põhinevate otseste kulude suurenemist. § 9. Lisatasude määramise põhimõtted (1) Kasutustasu määraja võib vastavalt raudteeseaduse § 99 lõikele 1 kehtestada juurdepääsu tagavatele põhiteenustele lisatasu, arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda, tagades seejuures raudtee turusegmentide optimaalse konkurentsivõime. (2) Lisatasud koos otseste kuludega ei või ületada raudteeseaduse § 99 lõigetes 1–3 nimetatud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. (3) Kasutustasu määraja hindab enne lisatasu kehtestamist selle asjakohasust konkreetse turusegmendi puhul, analüüsides vähemalt järgmisi segmendipaare ning kasutades neist asjakohaseid: 1) reisijateveoteenus-kaubaveoteenus; 2) ohtlikke kaupu vedavad rongid-muud kaubarongid; 3) riigisisene teenus-rahvusvaheline teenus; 4) kombineeritud vedu-otsevedu rongiga; 5) reisijateveo linnaliin või piirkondlik liin-linnadevaheline liin; 6) marsruutrongid-kogumisrongid; 7) regulaarne rongiteenus-mitteregulaarne rongiteenus. (4) Lisatasu määr tuleb määrata vähemalt järgmisele kolmele segmendile: 1) kaubavedu; 2) avaliku teenindamise lepinguga osutatav reisijateveoteenus; 3) ülejäänud reisijatevedu. (5) Turusegmente võib täiendavalt eristada reisijateveo või veetava kauba alusel. (6) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja määrab kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud turusegmendid, milles raudteeveoettevõtjad hetkel ei tegutse, kuid milles nad võivad tegutseda kasutustasu süsteemi kehtivusaja vältel. Lisatasusid käesolevas lõikes nimetatud turusegmentidele kindlaks ei määrata. (7) Turusegmentide loetelu avaldatakse võrgustiku teadaandes ja vaadatakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt läbi vähemalt iga viie aasta järel. (8) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib kolmandatesse riikidesse suunduvale või sealt saabuvale kaubaveole kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks kehtestada raudteeseaduse § 99 lõike 3 kohase kõrgema kasutustasu, mis koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. (9) Iga konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtja keskmine, maksimum- ja miinimumtasu tema infrastruktuuri teatava kasutusviisi eest peavad olema võrreldavad ning sama turusegmendi võrreldavate teenuste suhtes kohaldatakse ühetaolisi kasutustasusid. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja avaldab võrgustiku teadaandes andmed, mis näitavad kasutustasude määramise süsteemi vastavust käesolevas lõikes nimetatud tingimustele, kui avaldamine on võimalik ärisaladust rikkumata. § 10. Kasutustasu vähendamine (1) Kasutustasu määraja võib vähendada kasutustasu üksnes tegeliku kokkuhoiu ulatuses, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja on halduskulude osas saavutanud. Vähendamise määra kindlakstegemisel ei tohi arvesse võtta kulude vähenemist, mida on kehtivas kasutustasus juba arvestatud. (2) Eeldusel, et seda võimaldatakse igale infrastruktuuri kasutajale, võib erandina lõikes 1 sätestatust vähendada kasutustasu: 1) konkreetse liiklusvoo puhul piiratud aja jooksul, et soodustada uue raudteeveoteenuse arengut; 2) oluliselt alakoormatud liinide kasutamise soodustamiseks. (3) Kasutustasu määraja võib vähendada üksnes konkreetse infrastruktuuri osa eest võetavat kasutustasu. (4) Samalaadsete teenuste suhtes kohaldatakse samalaadset kasutustasu vähendamise meetodit. Kasutustasu vähendamist kohaldatakse raudteeveoettevõtja suhtes mittediskrimineerivalt. § 11. Andmete esitamine (1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitab kasutustasu määrajale hiljemalt kuus kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust: 1) paragrahvis 7 toodud valemite alusel arvutatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja kapitali kaalutud keskmise hinna koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud andmed; 2) määruse lisades 1–7 toodud andmed viimase auditeeritud majandusaasta ja arvestuse hetkel käimasoleva majandusaasta kohta koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga; 3) prognoositava ühikukulu leidmise aluseks olevad andmed; 4) prognoositava kasutustasu liiklusgraafikuperioodil osutatavate juurdepääsu põhi- ning lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ja teenindusrajatise eest ning prognoositava juurdepääsu põhiteenuste lisatasu koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud andmed. (2) Kasutustasu määrajal on õigus korrigeerida raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitatud andmeid või nõuda temalt nende korrigeerimist, kui esitatud andmed ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. § 12. Kasutustasu määramine (1) Hiljemalt kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust kehtestab kogu liiklusgraafikuperioodiks: 1) kasutustasu määraja kasutustasu juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste eest ning juurdepääsu põhiteenuste lisatasu; 2) teenindusrajatise omanik teenindusrajatise kasutustasu. (2) Kasutustasu määraja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja tagavad, et metoodika kohaldamine toob kaasa võrdsed ja mittediskrimineerivad kasutustasud eri raudteeveoettevõtjatele, kes osutavad samalaadses turuosas samaväärseid teenuseid, ning et kohaldatavad kasutustasud on kooskõlas võrgustiku teadaandes kirjeldatud põhimõtetega. (3) Kasutustasu määraja, teenindusrajatise omanik ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja hoiavad neile teatavaks saanud ärisaladust. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 31. oktoobril. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasumiaruanne Lisa 2 Raudtee-ettevõtja kasumiaruanne Lisa 3 Raudteeinfrastruktuuri põhivara arvestus Lisa 4 Raudteeinfrastruktuuri bilanss Lisa 5 Kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud Lisa 6 Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasumiaruanne juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise lõikes Lisa 7 Raudteeinfrastruktuuri põhivara arvestus juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise lõikes. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), muudetud direktiiviga (EL) 2016/2370 (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1–17) ja komisjoni delegeeritud otsusega (EL) 2017/2075 (ELT L 295, 14.11.2017, lk 69–73). Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ lisa 1 RAUDTEEINFRASTRUKTUURIETTEVÕTJA KASUMIARUANNE …………aastal Raud- Juurdepääsu Juurdepääs Juurdepä teeinf- Kokku Teenin- põhi- u lisa- äsu abi- rastruktuu- tuh eur dusrajatised teenused teenused teenused riga seotud üldkulud Infrastruktuuri kasutustasu Infrastruktuurile juurdepääsu tasu Muud infrastruktuuriteenused Kinnisvarateenused Muud teenused Varude müük Realiseerimise netokäive kokku Kapitaliseeritud kulud omatarbeks põhivara valmistamisel Muud äritulud ÄRITULUD KOKKU Müüdud kaubad ja vahendatud teenused Infrastruktuuri- materjalid Muud materjalid Töövahendid Kütus ja määrdeained Tehnoloogiline elekter Hoolduskulud Muud raudteeinfrast- ruktuuriga seotud tee- nused Kaubad, toore, materjal, teenused Masinate ja seadmete kasutuskulud Kommunaalkulud Side- ja kontorikulud Müügikulud Muud teenused Keskkonnakaitse kulud 1 Muud tegevuskulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Muud ärikulud TEGEVUSKULUD KOKKU KULUMIEELNE KASUM Kulum ÄRIKULUD KOKKU INTRESSI- JA MAKSUEELNE KASUM Intressitulud Valuutakursi kasum Intressikulu Valuutakursi kahjum PUHASKASUM ENNE MAKSE Tulumaks PUHASKASUM 2 Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ lisa 2 RAUDTEE-ETTEVÕTJA KASUMIARUANNE …………aastal Kokku Raudteeinf- Muud Raudteevedu Üldkulud tuh eur rastruktuur teenused Kauba veotulu Vagunite ja jaamateede kasutamine Printsipaaliteenus Deklareerimine välisriikides Valveteenus Muud kaubaveo juurdepääsu lisateenused Infrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu põhiteenuste eest Infrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu lisateenuste eest Infrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu abiteenuste eest Infrastruktuurile juurdepääsu tasu Muud infrastruktuuriteenused Kinnisvarateenused Kaubavagunite kasutamine teistes riikides Vagunite rent Vedurite rent Muud veeremiteenused Muud teenused Varude müük Realiseerimise netokäive kokku Kapitaliseeritud kulud omatarbeks põhivara valmistamisel Muud äritulud ÄRITULUD KOKKU Müüdud kaubad ja vahendatud teenused Infrastruktuurimaterjalid Veeremimaterjalid Muud materjalid Töövahendid Kütus ja määrdeained Tehnoloogiline elekter Hoolduskulud Teistele ettevõtetele kuuluvate vagunite kasutamine Printsipaaliteenus 1 Deklareerimine välisriikides Veoste valve jaamades Muud turvateenused Muud raudteeveoga ja raudteeinfrastruktuuriga seotud teenused Kaubad, toore, materjal, teenused Masinate ja seadmete kasutuskulud Sõiduautode kulud Kommunaalkulud Side- ja kontorikulud Lähetus- ja koolituskulud Muud töötajatega seotud kulud Reklaamikulud Muud müügikulud Juhtimistasu Konsultatsiooniteenused Muud teenused Keskkonnakaitse kulud Muud tegevuskulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Muud ärikulud TEGEVUSKULUD KOKKU KULUMIEELNE KASUM Kulum ÄRIKULUD KOKKU INTRESSI- JA MAKSUEELNE KASUM Intressitulud Valuutakursi kasum Intressikulud Valuutakursi kahjum PUHASKASUM ENNE MAKSE Tulumaks PUHASKASUM 2 Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ lisa 3 RAUDTEEINFRASTRUKTUURI PÕHIVARA ARVESTUS …………aastal 1. Juurdepääsu Masinad Ettemaksed Lõpeta- Maa ja Muu põhiteenuste osutamiseks ja põhivara mata Kokku ehitised inventar vajalik põhivara seadmed eest ehitus Soetusmaksumus 31.12… Sissetulek Soetamine Üle viidud põhivarasse Sissetulek kokku Väljaminek Müük Maha kantud Väljaminek kokku Soetusmaksumus 31.12… Akumuleeritud kulum 31.12… Kulumi suurenemine Arvestatud kulum põhivarale Väärtuse langus Kulumi suurenemine kokku Kulumi vähenemine Müüdud põhivara kulum Maha kantud põhivara kulum Kulumi vähenemine kokku Akumuleeritud kulum 31.12… JÄÄKMAKSUMUS Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… 2. Juurdepääsu Masinad Ettemaksed Lõpeta- Maa ja Muu lisateenuse osutamiseks ja põhivara mata Kokku ehitised inventar vajalik põhivara seadmed eest ehitus Soetusmaksumus 31.12… Sissetulek Soetamine Üle viidud põhivarasse Sissetulek kokku Väljaminek Müük Maha kantud Väljaminek kokku Soetusmaksumus 31.12… Akumuleeritud kulum 31.12… Kulumi suurenemine Arvestatud kulum põhivarale Väärtuse langus Kulumi suurenemine kokku Kulumi vähenemine Müüdud põhivara kulum Maha kantud põhivara kulum Kulumi vähenemine kokku Akumuleeritud kulum 31.12… JÄÄKMAKSUMUS Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… 3. Juurdepääsu Masinad Ettemaksed Lõpeta- Maa ja Muu abiteenuste osutamiseks ja põhivara mata Kokku ehitised inventar vajalik põhivara seadmed eest ehitus Soetusmaksumus 31.12… Sissetulek Soetamine Üle viidud põhivarasse Sissetulek kokku Väljaminek Müük Maha kantud Väljaminek kokku Soetusmaksumus 31.12… Akumuleeritud kulum 31.12… Kulumi suurenemine Arvestatud kulum põhivarale Väärtuse langus Kulumi suurenemine kokku Kulumi vähenemine Müüdud põhivara kulum Maha kantud põhivara kulum Kulumi vähenemine kokku Akumuleeritud kulum 31.12… JÄÄKMAKSUMUS Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… 4. Teenindusrajatise Masinad Ettemaksed Lõpeta- Maa ja Muu kasutada andmiseks ja põhivara mata Kokku ehitised inventar vajalik põhivara seadmed eest ehitus Soetusmaksumus 31.12… Sissetulek Soetamine Üle viidud põhivarasse Sissetulek kokku Väljaminek Müük Maha kantud Väljaminek kokku Soetusmaksumus 31.12… Akumuleeritud kulum 31.12… Kulumi suurenemine Arvestatud kulum põhivarale Väärtuse langus Kulumi suurenemine kokku Kulumi vähenemine Müüdud põhivara kulum Maha kantud põhivara kulum Kulumi vähenemine kokku Akumuleeritud kulum 31.12… JÄÄKMAKSUMUS Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… 5.Raudteeinfrastruktuuri Maa ja Masinad Muu Ettemaksed Lõpeta- Kokku ettevõtja üldises ehitised ja inventar põhivara mata kasutuses olev põhivara seadmed eest ehitus Soetusmaksumus 31.12… Sissetulek Soetamine Üle viidud põhivarasse Sissetulek kokku Väljaminek Müük Maha kantud Väljaminek kokku Soetusmaksumus 31.12… Akumuleeritud kulum 31.12… Kulumi suurenemine Arvestatud kulum põhivarale Väärtuse langus Kulumi suurenemine kokku Kulumi vähenemine Müüdud põhivara kulum Maha kantud põhivara kulum Kulumi vähenemine kokku Akumuleeritud kulum 31.12… JÄÄKMAKSUMUS Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… 6. Muu tegevuse Maa ja Masinad Muu Ettemaksed Lõpeta- Kokku põhivara ehitised ja inventar põhivara mata seadmed eest ehitus Soetusmaksumus 31.12… Sissetulek Soetamine Üle viidud põhivarasse Sissetulek kokku Väljaminek Müük Maha kantud Väljaminek kokku Soetusmaksumus 31.12… Akumuleeritud kulum 31.12… Kulumi suurenemine Arvestatud kulum põhivarale Väärtuse langus Kulumi suurenemine kokku Kulumi vähenemine Müüdud põhivara kulum Maha kantud põhivara kulum Kulumi vähenemine kokku Akumuleeritud kulum 31.12… JÄÄKMAKSUMUS Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… 7. Põhivara kokku Maa ja Masinad Muu Ettemaksed Lõpeta- Kokku ehitised ja inventar põhivara mata seadmed eest ehitus Soetusmaksumus 31.12… Sissetulek Soetamine Üle viidud põhivarasse Sissetulek kokku Väljaminek Müük Maha kantud Väljaminek kokku Soetusmaksumus 31.12… Akumuleeritud kulum 31.12… Kulumi suurenemine Arvestatud kulum põhivarale Väärtuse langus Kulumi suurenemine kokku Kulumi vähenemine Müüdud põhivara kulum Maha kantud põhivara kulum Kulumi vähenemine kokku Akumuleeritud kulum 31.12… JÄÄKMAKSUMUS Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ lisa 4 RAUDTEEINFRASTRUKTUURI BILANSS …………aastal Juurde Juurde Juurde Raudteeinf- pääsu pääsu pääsu Teenindus- rastruktuuri- Muu Kokku põhi- lisa- abi- rajatis ettevõtja üldises tegevus teenus teenus teenus kasutuses AKTIVA KÄIBEVARA Raha ja pangakontod Nõuded ostjate vastu sh ostjatelt laekumata arved Mitmesugused nõuded Ettemakstud tulevaste perioodide kulud sh maksude ettemaksed ja tagasinõuded muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Varud sh tooraine ja materjal ettemaksed hankijatele KÄIBEVARA KOKKU PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringu d Materiaalne põhivara sh maa ja ehitised masinad ja seadmed muu inventar, tööriistad, sisseseade põhivara akumuleeritud kulum lõpetamata ehitus ettemaksed materiaalse põhivara eest PÕHIVARA KOKKU AKTIVA KOKKU PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlakohustused sh pikaajaliste liisingkohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil lühiajalised laenud krediidiasutuselt Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad hankijatele sh hankijatele tasumata arved Mitmesugused võlad Maksuvõlad Viitvõlad sh võlad töövõtjatele intressivõlad muud viitvõlad Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTUSED Pikaajalised võlakohustused sh liisingkohustused pangalaenud PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU KOHUSTUSED KOKKU OMAKAPITAL sh aktsiakapital aažio kohustuslik reservkapital eelmiste perioodide jaotamata kasum aruandeaasta kasum PASSIVA KOKKU Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ lisa 5 KASUTUSTASU MÄÄRAMISEL KOGUKULUDESSE MITTELÜLITATAVAD KULUD .............aastal Raudtee- Juurde Juurdep Juurde infra- Kokku pääsu ääsu pääsu Teenindus- Muu struktuuri- tuh eur põhi- lisa- abi- rajatis tegevus ettevõtja teenus teenus teenus üldkulud Tagastamatu abiga soetatud põhivara kapitalikulu ja äri- kasum tagastamatust abist soetatud põhivaralt Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu Sponsorlus, annetus; vara väärtuse muutus, sh varude jääkide muutus käibevara allahindlus põhivara väärtuse langus kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimi- sest Seadusega määratud või lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusel kantavad trahvid, intressid ja viivised Kulud, mis on seotud ka- sumi jagamisega Raudteevõrgu või lõigu ka- sutusvalmis hoidmisega seo- tud püsikulud, mida ta- ristuettevõtja peab kandma ka siis, kui rongid asjaoma- sel lõigul ei liikle Kulud, mis ei ole taristuette- võtja tehtud maksetega seo- tud. Kulud või kuluüksused, mis ei ole otseselt seotud juurdepääsu tagamisega põ- hiteenustele või teenindusra- jatist ühendavale taristule Maa või muu põhivara soe- tamise, müügi, demonteeri- mise, saastest puhastamise, rekultiveerimise või rentimi- sega seotud kulud Kogu võrgu üldkulud, sh ül- dine palga- ja pensionikulu Rahastamiskulud Tehnika arengu või vanane- misega seotud kulud Immateriaalse varaga seotud kulud Raudteeäärsete andurite, raudteeäärsete sidevahendite ja signaalimisseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega Teabega, mujal kui raudtee ääres asuvate sidevahendite ja telekommunikatsiooniva- henditega seotud kulud Vääramatust jõust tuleneva konkreetse intsidendi, õnne- tusjuhtumi ja teenuse katke- misega seotud kulud, ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 35 sätete kohaldamist Veoelektri toiteseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega. Rongiliik- luse korraldamisega seotud otsesed kulud, mille puhul toiteseadet ei kasutata, ei si- salda toiteseadme kasuta- mise kulusid Direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 1 alapunktis f nime- tatud teabe edastamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need on tehtud rongiliikluse korraldamise käigus Direktiivi 2012/34/EL ar- tikli 31 lõikes 5 ja artikli 32 lõikes 4 osutatud astmesta- tud kulusüsteemiga seotud halduskulud Amortisatsioon, mis ei ole kindlaks määratud taristu te- geliku kulumise põhjal ron- giliikluse korraldamise käi- gus Osa tsiviiltaristu haldamise ja uuendamisega seotud ku- ludest, mis ei ole otseselt seotud rongiliikluse korral- damisega Teised mittepõhjendatud ku- lud KULUD KOKKU (eur) tasu Muud kokku Varude müük Muud teenused Kinnisvarateenused Kapitaliseeritud kulud infrastruktuuriteenused …………aastal Realiseerimise netokäive Infrastruktuuri kasutustasu Infrastruktuurile juurdepääsu Kokku Üldkulu Veoelektri kasutamine TEENINDUSRAJATISE LÕIKES Reisirongide eelsoojendus Erilepingud, sealhulgas ohtlike kaupade veo juhtimiseks, abi osutamiseks erirongide Juurdepääsu lisateenus liiklemisel Juurdepääs sidevõrgustikule Täiendava teabe andmine 1 Veeremi tehnokontroll Piletimüügiteenus jaamahoonetes Baashoolduse teenus, mida osutatakse Juurdepääsu abiteenused kiirrongide või muude erirajatisi vajavate veeremiliikide jaoks mõeldud hooldusrajatises Jaamad, jaamahooned ja muud rajatised reisijate jaoks, sealhulgas reisiteabe tablood ja sobivalt paigutatud piletikassad; Kaubajaamad; Sorteerimisjaamad ja rongide koostamise rajatised, sealhulgas manööverdusrajatised; Ladustusteed; Hooldusrajatised, välja arvatud hooldusrajatised, milles tehakse baashooldust kiirrongidele või muudele erirajatisi vajavatele veeremiliikidele; Muud tehnorajatised, sealhulgas puhastus- ja RAUDTEEINFRASTRUKTUURIETTEVÕTJA KASUMIARUANNE JUURDEPÄÄSU LISA- JA ABITEENUSTE NING pesuhooned; Raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadamate rajatised; Hädaabi osutamise rajatised; Teenindusrajatises osutatavad teenused Kütuse tankimise rajatised ja neis hoitava kütuse tarnimine, mille eest makstav tasu näidatakse arvel eraldi. Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… „Raudteeinfrastruktuuri lisa 6 kasutustasu arvutamise metoodika“ omatarbeks põhivara valmistamisel Muud äritulud ÄRITULUD KOKKU Müüdud kaubad ja vahendatud teenused Infrastruktuurimaterjalid Muud materjalid Töövahendid Kütus ja määrdeained Tehnoloogiline elekter Hoolduskulud Muud raudteeinfrastruktuuriga seotud teenused Kaubad, toore, materjal, teenused Masinate ja seadmete kasutuskulud Kommunaalkulud Side- ja kontorikulud Müügikulud Muud teenused Keskkonnakaitse kulud Muud tegevuskulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Muud ärikulud TEGEVUSKULUD KOKKU KULUMIEELNE KASUM Kulum ÄRIKULUD KOKKU INTRESSI- JA MAKSUEELNE KASUM Intressitulud Valuutakursi kasum Intressikulu 2 Valuutakursi kahjum PUHASKASUM ENNE MAKSE Tulumaks PUHASKASUM 3 …………aastal Soetusmaksumus 31.12… Kokku Raudteeinfrastruktuuri teenuste üldises kasutuses olev vara Veoelektri kasutamine TEENINDUSRAJATISE LÕIKES Reisirongide eelsoojendus lisateenus Juurdepääsu Erilepingud, sealhulgas ohtlike kaupade veo juhtimiseks, abi osutamiseks erirongide liiklemisel Juurdepääs sidevõrgustikule Täiendava teabe andmine Veeremi tehnokontroll 1 Piletimüügiteenus jaamahoonetes Juurdepääsu abiteenused Baashoolduse teenus, mida osutatakse kiirrongide või muude erirajatisi vajavate veeremiliikide jaoks mõeldud hooldusrajatises Jaamad, jaamahooned ja muud rajatised reisijate jaoks, sealhulgas reisiteabe tablood ja sobivalt paigutatud piletikassad; Kaubajaamad; Sorteerimisjaamad ja rongide koostamise rajatised, sealhulgas manööverdusrajatised; RAUDTEEINFRASTRUKTUURI PÕHIVARA ARVESTUS JUURDEPÄÄSU LISA- JA ABITEENUSTE NING Ladustusteed; Hooldusrajatised, välja arvatud hooldusrajatised, milles tehakse baashooldust kiirrongidele või muudele erirajatisi vajavatele veeremiliikidele; Muud tehnorajatised, sealhulgas puhastus- ja pesuhooned; Raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadamate rajatised; Hädaabi osutamise rajatised; Kütuse tankimise rajatised ja neis hoitava kütuse tarnimine, Teenindusrajatises osutatavad teenused mille eest makstav tasu näidatakse arvel eraldi. Majandus- ja taristuministri ……..2020. a määrus nr ..… lisa 7 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ Sissetulek Soetamine Üle viidud põhivarasse Sissetulek kokku Väljaminek Müük Maha kantud Väljaminek kokku Soetusmaksumus 31.12… Akumuleeritud kulum 31.12… Kulumi suurenemine Arvestatud kulum põhivarale Väärtuse langus Kulumi suurenemine kokku Kulumi vähenemine Müüdud põhivara kulum Maha kantud põhivara kulum Kulumi vähenemine kokku Akumuleeritud kulum 31.12… JÄÄKMAKSUMUS Jääkmaksumus 31.12… Jääkmaksumus 31.12… 2 3 26.10.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 98 lõike 7 alusel. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodikas (edaspidi metoodika) ajakohastatakse viiteid. Sisulisi muudatusi, võrreldes eelmise metoodikaga, ei tehta. Metoodikas sisalduvate viidete ajakohastamise vajadus tuleneb uue raudteeseaduse kehtestamisest. Metoodika on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77) nõuete ülevõtmiseks Eesti õigussüsteemi ning lähtuvalt vajadusest viia raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika vastavusse Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusega. Metoodikas eesmärgiks on tagada raudteeinfrastruktuuriettevõtjale finantstasakaal ning teisalt vältida raudteeinfrastruktuuri ebaefektiivset kasutamist. Metoodika aitab kaasa paindlikumale hinnastamisele ning seeläbi ka kaubaveo konkurentsivõime kasvule raudteel. Metoodika aitab kaasa raudteeinfrastruktuuri tõhusamale haldamisele ja kulude kontrollimist takistavate piirangute kõrvaldamisele, et saavutada raudteeinfrastruktuuri teenuse tõhusam osutamine. Euroopa Komisjon võttis direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 3 toodud volitusnormi alusel vastu otsekohalduva Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otsekulude arvutamise meetodit (ELT L 148, 13.06.2015, lk 17–22) (edaspidi rakendusmäärus). Eelnimetatud rakendusmääruse põhimõtteid olemasolevas metoodikas ei dubleerita, vaid neid rakendab kasutustasu määraja vahetult vastavalt kehtestatud rakendusmäärusele. Metoodika on koostatud põhimõttel, et otsekulude arvutamise meetodit kohaldataks sarnaselt kogu EL-is, mööndusega, et arvestatakse ka praeguse raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude arvestamise süsteemiga ning raudtee-ettevõtjatele kohaldatavate kuluandmetega. Prognoositavate kulude kasutamise põhimõtte tõttu ei tohiks tavapärase äritegevuse korral kulud ega raudteeinfrastruktuuri kasutustasu suureneda. Raudtee kasutustasu määrajal on lubatud kulude arvutamisel arvesse võtta ainult selliseid kulusid, mille puhul ta suudab objektiivselt ja usaldusväärselt tõendada, et need on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega. Konkurentsiamet kontrollib, kas eri kuluarvestuspõhimõtteid kohaldatakse kooskõlas kasutustasu määraja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitatud teabega. Seepärast on direktiivi 2012/34/EL IV lisas sätestatud, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab võrgustiku teadaandes esitama nii kulude kui ka tasude osas üksikasjaliku teabe meetodi, eeskirja ja vajaduse korral ka graafiku kohta. Määruse ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse peaspetsialist Marko Roots (tel: 639 7656, e- post: [email protected]). Juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e- 1 post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrusega kehtestatakse avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja osutatavate juurdepääsu tagavate põhi-, lisa-, abiteenuste, lisatasude ja teenindusrajatise kasutamise ning eraldatud sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade eest võetava raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika. Paragrahv 1 sätestab määruse kohaldamise avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja suhtes. Metoodika põhineb raudtee-ettevõtja avaliku raudtee majandamise ja raudteeveoga tegelemise valdkonna ning muu tegevusega seotud tulude ja kulude arvestuse eraldatuse nõudel. Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab oma raamatupidamises pidama juurdepääsu tagavate põhi-, lisa- ning abiteenuste tulude ja kulude arvestust eraldi. Kui avalikku raudteed majandav raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab ta oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ning muu tegevusvaldkonna kohta. Nimetatud nõue sätestab põhimõtte, et raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise hulka ei arvestataks kulusid, mis ei ole raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud või ühe teenuseliigi kulud arvestatakse teise teenuseliigi hulka. Paragrahvi 2 lõike 1 kohaselt koostab ja haldab raudteeinfrastruktuuriettevõtja nimekirja enda hallatavast põhivarast ning sinna lisatakse infrastruktuuri uuendamiseks ja ajakohastamiseks tehtavate kulutuste üksikasjad. Varade nimekirja peab koostama ja haldama selliselt, et seal kajastatud andmed oleksid ajakohastatud tekkepõhiselt. Nimetatud andmed on raudteeinfrastruktuuriettevõtjale aluseks varade parandamiseks või asendamiseks vajaliku rahastamise hindamisel. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogutavad andmed peavad võimaldama ülevaadet raudteeinfrastruktuuriettevõtja varade väärtusest ning hooldamise kuludest, et seal sisalduvate andemete alusel oleks võimalik leida varade käigushoidmise kulud. Hallatavate varade nimekirja pidamise nõue tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 30 lõikest 7. Paragrahvi 2 lõike 2 alusel koostab ja haldab raudteeinfrastruktuuriettevõtja enda vara nimekirja, mille alusel toimub juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste osutamisega ning teenindusrajatise kasutamisega seotud kulude eristamine. Nimetatud põhimõtteid ajakohastatakse vastavalt vajadusele parimate praktiliste teadmiste ja rahvusvaheliste tavade kohaselt. Lõike eesmärk on anda raudteeinfrastruktuuriettevõtjale võimalus iseseisvalt vastavalt väljakujunenud parimale praktikale fikseerida ja sätestada parameetrid, mille alusel toimub pakutavate teenuste kulude jagamine erinevate teenuseliikide vahel. Oluline on, et ühe teenuse kulud ei satuks teise teenuse hulka ja vastupidi. Samuti võimaldab selline lähenemine võtta arvesse iga raudteeinfrastruktuuriettevõtja eripära ning aitab maandada erinevaid konkurentsialaseid riske. Paragrahvi 2 lõige 3 sätestab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude põhjendatust hinnatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi kasutustasu määraja) poolt igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta andmete alusel. Kuna tegemist on eelmise perioodi andmetega, siis täpsema ja objektiivsema tulemi saavutamisks võib neid andmeid täpsustada Statistikaameti avaldatud hinnaindeksitega, mis võimaldab turul toimunud muutusi paremini arvesse võtta. Prognoosi täpsustamiseks võib kulusid hinnaindeksiga täpsustada, et arvestada tooraine ja teenuse aastase kallinemise või odavnemisega. Lisaks eelmainitule peab kasutustasu määraja iseseisvalt kontrollima esitatud andmete õigsust ja vajadusel arvutama või leidma andmed kasututasu määramiseks. 2 Hinnaindeksi kasutamise eelduseks on selge vajadus ning kasutustasu määraja põhjendatud hinnang. Paragrahvi 2 lõige 4 sätestab raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kohustuse korraldada aruandlust selliselt, et aruandluse põhjal oleks võimalik tõendada, et raudteeveoettevõtjalt tegelikult nõutud infrastruktuuri ja teenuse kasutustasu vastab metoodikale, võrgustiku teadaandes sätestatud juhendile ja teistele asjakohastele õigusaktidele. Loetelu on jäetud lahtiseks, sest kasutustasu määramisel võib juhtumipõhiselt olla vajadus arvestada nõudeid, mis tulenevad näiteks haldusmenetluse seadusest või mõnest poolte omavahelist suhet reguleerivast õigusaktist. Juhul, kui raudteeveoettevõtja leiab, et kasutustasu määraja ei ole suuteline kasutustasu vastavust tõendama või on teinud kasutustasu määramisel vigu, on raudteeveoettevõtjal õigus pöörduda kaebusega vastavalt raudteeseaduse §-le 109 Konkurentsiameti poole. Paragrahvi 2 lõige 5 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri kasutustasu peab tagama avaliku raudtee diskrimineerimata kasutamise igale raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime taotlejale. Nõue on oluline, et raudteeveoettevõtjat ei diskrimineeritaks ning raudteeinfrastruktuuri majandataks efektiivselt ning läbipaistvalt kogu raudteevõrgustikus samal põhimõttel. Paragrahvi 2 lõige 6 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutamise eest võetavat kasutustasu makstakse raudteeinfrastruktuuriettevõtjale või teenindusrajatise käitajale, kes rahastavad selle arvelt oma majandustegevust Paragrahv 2 lõige 7 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutada andmise eest koosneb raudteeinfrastruktuuriettevõtja sellekohase teenuse otsestest kuludest. §-s 9 sätestatud põhimõtete võib juurde liita ka lisatasusid. Paragrahv 3 sätestab raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu põhiteenuste kasutustasu arvutamise aluse. Metoodikas on juurdepääsu põhiteenuste osutamisega ja teenindusrajatist ühendavale taristule juurdepääsu tagamisega seotud kuludest maha lahutatud kulud, mis ei ole raudteeinfrastruktuuri otseste kuludega seotud. Kogu võrgul põhinevad otsesed kulud jagatakse kas prognoositavate või tegelikult läbitud sõidukilomeetrite või brutotonnkilomeetrite arvuga, saades nii otsese ühikukulu. Otsesele ühikukulule on lubatud raudteeinfrastruktuuriettevõtjal lisada vastavalt määruse §-le 9 lisatasusid sõltuvalt turu võimekusest neid tasuda. Sellise paindliku süsteemi rakendamisega on võimalik hoida uue metoodikaga kasutustasu võrreldes vana metoodikaga samal tasemel. Paragrahvi 3 lõige 1 sisaldab viidet EK-i rakendusmäärusele, kus on sätestatud rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodid, et määrata kindlaks direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 3 osutatud kasutustasu juurdepääsu eest põhiteenustele ja teenindusrajatist ühendavale taristule. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu põhiteenuste kasutamise põhjendatud kulud koosnevad kuludest, mis on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega ning millele võib kehtestada määruse § 9 kohaselt lisatasusid. Paragrahvi 3 lõige 2 sätestab, et kulud omistatakse konkreetsetele teenustele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise, ning selle nõude peab tagama raudteeinfrastruktuuriettevõtja väljatöötatud kuluarvestussüsteem. Nõue on vajalik, et kõiki kulusid omistataks ühele kindlale teenusele. Selleks et aastate lõikes oleks kasutustasude kujunemise aluseks olevad kulud ja tulud eri aastate ja erinevate teenuseliikide lõikes võrreldavad ning kasutustasude kujunemise alused selgelt arusaadavad, peab kuluarvestussüsteem olema raudteeseaduse § 9 lõikest 1 tuleneva teenuste tulu-kulu eraldatuse 3 nõudest lähtuvalt üles ehitatud nii, et see oleks kasutustasude määramisel kohaldatav igal järjestikusel liiklusgraafikuperioodil. Paragrahvi 3 lõige 3 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise juurdepääsu põhiteenuste osutamise otsesed kulud ei tohi sisaldada rakendusmääruse artikli 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kulusid. Kasutustasu määraja ei tohi juurdepääsu põhiteenuste otseste kulude arvutamisel arvestada järgmisi kulusid: a) raudteevõrgulõigu kasutusvalmis hoidmisega seotud püsikulud, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab kandma ka siis, kui rong asjaomasel lõigul ei liikle; b) kulud, mis ei ole raudteeinfrastruktuuriettevõtja tehtud maksetega seotud. Kulud või kuluüksused, mis ei ole otseselt seotud juurdepääsu tagamisega juurdepääsu põhiteenustele või teenindusrajatist ühendavale taristule; c) maa või muu põhivara soetamise, müügi, demonteerimise, saastest puhastamise, rekultiveerimise või rentimisega seotud kulud; d) kogu võrgu üldkulud koos üldise palga- ja pensionikuluga; e) rahastamiskulud; f) tehnika arengu või vananemisega seotud kulud; g) immateriaalse varaga seotud kulud; h) raudteeäärsete andurite, raudteeäärsete sidevahendite ja signaalimisseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega; i) teabega, mujal kui raudtee ääres asuvate sidevahendite ja telekommunikatsioonivahenditega seotud kulud; j) vääramatust jõust tuleneva konkreetse intsidendi, õnnetusjuhtumi ja teenuse katkemisega seotud kulud, ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 35 sätete kohaldamist; k) veoelektri toiteseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega. Rongiliikluse korraldamisega seotud otsekulud, mille puhul toiteseadet ei kasutata, ei sisalda toiteseadme kasutamise kulusid; l) direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 1 alapunktis f nimetatud teabe edastamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need on tehtud rongiliikluse korraldamise käigus; m) direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 5 ja artikli 32 lõikes 4 osutatud astmestatud kulusüsteemiga seotud halduskulud; n) amortisatsioon, mis ei ole kindlaks määratud taristu tegeliku kulumise põhjal rongiliikluse korraldamise käigus; o) osa tsiviiltaristu haldamise ja uuendamisega seotud kuludest, mis ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega. Kuna nimekiri on jäetud lahtiseks, siis praktikas tuleb lähtuda põhimõttest, et kulud omistatakse konkreetsetele teenustele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise, ning kasutustasu määramisel aktsepteeritakse kulusid, mis rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad. Paragrahv 4 annab ülevaate raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kuludest, mida aktsepteeritakse kasutustasu osana. Juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise otsekulusid ei tohi segamini ajada juurdepääsu põhiteenuste otseste kulude leidmisega. Kui juurdepääsu põhiteenuste otsesed kulud leitakse määruse § 3 lõikes 1 nimetatud korras, siis juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise otsekulud on teenuse tegvuskulud, millest on maha lahutatud § 4 lõikes 3 nimetatud kulud. Paragrahvi 4 lõige 1 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutustasu arvestamisel lähtutakse üksnes põhjendatud kuludest, mis on osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum. 4 Paragrahvi 4 lõikes 2 on juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise otsekulu leidmisega jäetud sisse nõue, et otsekulude arvutamisel võib arvesse võtta ainult selliseid põhjendatud kulusid, mille puhul ettevõtja suudab objektiivselt ja usaldusväärselt tõendada, et need on seotud juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmisega. Paragrahvi 4 lõikes 3 on toodud loetelu kuludest, mida kasutustasu määraja ei või raudteeinfrastruktuuriettevõtja juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kuludesse lülitada. Mittepõhjendatud kulude ammendavat loetelu ja suurust ei ole võimalik õigusaktiga määratleda, seetõttu lasub tasu määrajal mittepõhjendatud kulude kindlaksmääramisel kaalutlemiskohustus. Määruse § 4 lõike 3 punkt 1 mõte seisneb selles, et tagastamatust abist soetatud põhivaralt arvestatavat ärikasumit ei ole üldse lubatud kasutustasusse lülitada. Määruse § 4 lõike 3 punkt 5 sätestab, et trahvid, intressid ja viivised tulenevad kohustuste rikkumist, siis on asjakohane, et selliseid kulusid kasutustasudesse ei lülitata ja teenust kasutavad kliendid neid kasutustasude kaudu kinni maksma ei pea. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutustasu arvutamisel lähtutakse kuludest, mis on osutatava teenusega seotud otse- ja kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum. Paragrahvis 3 ja 4 nimetatud mittelubatavad kulud ja nende jaotused teenuseliikide lõikes esitatakse kasutustasu määrajale vastavalt lisas 5 esitatud vormi kohaselt. Paragrahvis 5 on välja toodud üldkulude arvutamise põhimõtted, mis kantakse määruse lisades olevatesse üldkulu nimelistesse veergudesse. Lõikes 1 on toodud üldkulude jaotamise metoodika integreeritud raudtee-ettevõtja funktsioonide vahel. Üldkuludeks loetakse ühiste struktuuriüksuste kulud siis, kui neid ei ole võimalik raamatupidamise algdokumendi või sobiva kulukäituri alusel jaotada. Kulukäituriks (cost driver, allocation base) võib olla iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes või tuludes ning mille alusel jaotatakse kulud. Üldkulud jaotatakse ettevõtja tegevusvaldkondade vahel proportsionaalselt kõikide otsekulude summa alusel. Paragrahvi 5 lõikes 2 toodud üldkulude leidmise/jaotamise valemid. Paragrahvi 5 lõikes 3 sätestatakse raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulude jaotus teenuseliikide vahel. Raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulude jaotamine juurdepääsu põhi-, abi- ja lisateenuste ning teenindusrajatise vahel toimub teenuseliikide raamatupidamislike otsekulu proportsioonide alusel. Lõikes 3 on toodud valem, kuidas üldkulude proportsioone tuleb arvutada. Paragrahv 6 sätestab, et kapitalikulude arvestus ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara amortisatsiooni alusel. Juhul, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja põhivara ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatava põhivara amortisatsiooninorm ei vasta põhivara kasulikule elueale, siis rakendatakse § 6 lõigetes 4–12 kirjeldatud kapitalikulu arvestamise ja arvutamise metoodikat. Kasutustasu määrajal on õigus teha korrektsioone reguleeritud põhivara maksumuses ja kapitalikulude normis, kui ilmneb, et põhivara hulgas on vara, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja 5 teenindusrajatise käitaja tegelikult majandustegevuses ei kasuta, või kui ilmneb, et kapitalikulu norm ei ole põhjendatud. Paragrahvi 6 lõige 12 sätestab, et kasutustasu määramisel on lubatud arvesse võtta kõiki liiklusgraafikuperioodile eelneva kalendriaasta jooksul tehtud investeeringud. Paragrahv 6 lõige 14 ja 15 sätestab, kuidas jaotada üldjuhtimises või administreerimises kasutatav põhivara, mida ei ole üldjuhul võimalik otseselt ühelegi teenusele omistada. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja on samaaegselt ka raudteeveoettevõtja või tegeleb muu äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning muu äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste vara ettevõtja üldvaraks, kui neid ei ole raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik konkreetse tegevusvaldkonnaga seostada. Põhjendatud üldvara tuleb raudtee-ettevõtja osutatavate teenuse vahel jaotada vastavalt konkreetse teenuste otsekulude proportsioonile kõikide otsekulude summast. Lisatud täiendus tagab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja tegevuses kasutatav üldvara omistatakse igale teenuseliigile põhjendatud ulatuses ning osa üldvarast arvatakse muu tegevusega seotuks. Üldvarasse tehtud investeeringud ei ole üldjuhul automaatselt omistatavad otseinvesteeringuna ühele või teisele teenuseliigile, sest neid kasutatakse ühel ajal kõikide teenuste osutamiseks. Seetõttu tuleb ettevõtjal need jagada erinevate teenuseliikide vahel objektiivsete põhimõtete alusel. Vastavad jaotustulemused kajastatakse metoodika lisas 7. Paragrahvis 7 on sätestatud raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatises osutatavate teenuste mõistliku ärikasumi arvutamise põhimõtted. Paragrahvi 7 lõikes 1 sätestatakse nõue, mis seab piirangud raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja mõistliku ärikasumi määrale. Piirangud on vajalikud selleks, et kaitsta turuosalisi olulist vahendit omavate raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja ebamõistliku kasuminõude eest. Paragrahvi 7 lõikes 2 on sätestatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatava omakapitali hinna leidmise alus WACC-i valemis. Beetakordaja leidmisel lähtutakse börsil noteeritud raudtee-ettevõtjate aritmeetilisest keskmisest beetakordajast. Turu riskipreemia leitakse samuti aritmeetilise keskmise abil. Paragrahvi 7 lõikes 3 võetakse kohustuste hinna määramisel aluseks raudtee-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär liiklusgraafikuperioodi eelse viimase majandusaasta lõpu seisuga, kusjuures kaalutud keskmise arvutamisel võetakse kaaluna aluseks konkreetse võõrkapitali intressi kandva kohustuse jääk liiklusgraafikuperioodi eelse viimase majandusaasta lõpus. See on täpsem, sest kõik riskid on võlausaldaja poolt määratud juba kohustuste hinnas. Paragrahvi 7 lõige 4 sätestab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja või teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär arvutatakse üldjuhul krediidiasutustelt võetud kohustustelt. Kui võõrkapitali intressi kandvate kohustused on võetud kolmandatelt juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, siis intressi kandvad kohustused hinnatakse vastavalt finantsturu tingimustele. Finantsturu tingimustena käsitletakse makro- ja mikromajanduslikke näitajaid, mis iseloomustavad tollel ajahetkel võetud kohustuste intressi määrasid ning mis kasutustasu arvestuses peavad vastama krediidiasutuste poolt kasutatud üldtunnustatud põhimõtetele ning määradele. Paragrahvi 7 lõikes 5 on sätestatud võõrkapitali ja omakapitali kasutamise suhe WACC-i 6 valemis – määruse mõistes ei saa omakapitali osakaal WACC-i valemis olla suurem kui 50%, et suunata raudteeinfrastruktuuriettevõtjat kasutama rohkem odavamat võõrkapitali. Paragrahvi 7 lõikes 6 kasutatakse mõistliku ärikasumi määrana üldjuhul WACC-i valemit, kuid raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal on mõistliku ärikasumi määramisel õigus taotleda WACC-ist madalamat ärikasumi määra protsentides, mis turu- ja konkurentsitingimusi paremini arvestab. Paragrahvi 7 lõigetes 7 ja 9 on valemid juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutamise eest mõistliku ärikasumi arvutamiseks. Valemis korrutatakse ärikasumi määr konkreetse teenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtusega. Paragrahvi 7 lõigetes 8 ja 10 on valemid ärikasumi arvutamiseks. Valemites kasutatakse põhivara reguleeritud väärtust, milleks loetakse bilansilist jääkmaksumust liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga, välja arvatud § 6 lõikes 3 nimetatud juhtudel. Juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise pealt on võimalik kapitalikulu ja ärikasumit teenida ainult siis, kui konkreetset põhivara kasutatakse ainult eelnimetatud teenuste osutamiseks. Paragrahv 8 kirjeldab raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate juurdepääsu põhiteenuste otseste ühikukulude leidmise aluseid. Lõige 1 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate juurdepääsu põhiteenuste ühikukulu leitakse rakendusmääruse alusel, mis võimaldab saavutada tegelikele turutingimustele paremini vastava olukorra, kus ühikuhinna leidmiseks kaalutakse ühikuhinna parameetreid lähtuvalt tegelikust vajadusest ja olukorrast. Paragrahvi 8 lõige 2 sätestab, et keskmise otsese ühikukulu arvutamisel võib lisaks arvesse võtta raudteeinfrastruktuuri eri kulumistasemeid vastavalt rakendusmääruse artikli 5 punktis 2 nimetatud parameetritele, kuid otsese ühikukulu muutmisega ei tohi kaasneda kogu raudteeinfrastruktuuril põhinevate otsekulude suurenemist. Kasutustasu määrajal on lubatud muuta keskmist otsest ühikukulu, et võtta arvesse taristu eri kulumistasemeid vastavalt ühele või mitmele järgmistest parameetritest: a) rongi pikkus või veeremiüksuste arv; b) rongi mass; c) veeremiüksuse liik, eelkõige selle vedrustamata mass; d) rongi kiirus; e) mootoriga ühiku veojõud; f) telgedele langev mass või telgede arv; g) registreeritud liugelohkude arv või rataste libisemisvastase varustuse tõhus kasutamine; h) veeremiüksuste vertikaalsuunaline jäikus ja rööbasteed mõjutavad horisontaaljõud; i) tarbitud ja mõõdetud elektrivool või pantograafide või kontaktkingade dünaamika kui õhuliini või voolu andva rööpa kulumisega seotud kulude arvestamise parameeter; j) rööbastee parameetrid, eelkõige nende raadius; k) muud kuludega seotud parameetrid, mille puhul taristuettevõtja saab reguleerivale asutusele tõendada, et kõikide selliste parameetrite väärtused, kaasa arvatud nende muutumine (kui see on asjakohane), on objektiivselt mõõdetud ja registreeritud. Paragrahv 9 sätestab lisatasude määramise põhimõtted. Vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 32 lõikele 1 on kasutustasu määrajal õigus kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks, kui turg seda talub, kehtestada tõhusa, läbipaistva ja mittediskrimineeriva põhimõtte alusel lisatasu, eeldusel, et oleks tagatud raudtee turusegmentide optimaalne konkurentsivõime ja 7 raudteeveoettevõtja tootlikkuse kasv. Eesmärgiks on tagada raudteeveoettevõtjale jätkusuutlik toimimine. Siinjuures tuleb lähtuda raudteeseaduse §-s 99 toodud põhimõtetest, mille kohaselt kasutustasu määraja kehtestab tõhusa, läbipaistva ja mittediskrimineeriva põhimõtte alusel juurdepääsu tagavatele juurdepääsu põhiteenustele lisatasude määramise põhimõtted, arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust lisatasusid tasuda. Kasutustasu suurus ei või välistada infrastruktuuri kasutamist turusegmentide poolt, kes suudaksid tasuda vähemalt raudteeveoteenuse osutamise otsekulud ja turu jaoks vastuvõetavat tulumäära ehk lisatasu. Paragrahvi 9 lõige 2 sätestab põhimõtted, millele peab kasutustasu vastama. Lisatasud, mille määramisel peab arvesse võtma raudteeveoettevõtja tootlikkuse kasvu, koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. Ärikasum arvutatakse metoodika § 7 lõikes 1 kirjeldatud kaalutud keskmise kapitalihinna valemiga. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kogukulud on kulud, mis koosnevad tegevuskuludest, millest on maha lahutatud metoodika § 4 lõikes 3 nimetatud mittepõhjendatud kulud, metoodika § 6 kohaselt arvutatud kapitalikulust ja metoodika § 5 kohaselt arvutatud juurdepääsu põhiteenuste üldkulude proportsioonist. Paragrahvi 9 lõige 3 sätestab, et enne lisatasu kehtestamist hindab kasutustasu määraja selle asjakohasust konkreetsete turusegmentide puhul, analüüsides vähemalt järgmiseid segmendipaare ning kasutades neist asjakohaseid:  reisijateveoteenus/kaubaveoteenus;  ohtlikke kaupu vedavad rongid/muud kaubarongid;  riigisisene teenus/rahvusvaheline teenus;  kombineeritud veod/otseveod rongiga;  reisijateveo linnaliin või piirkondlik liin/linnadevaheline liin;  marsruutrongid/kogumisrongid;  regulaarne rongiteenus/mitteregulaarne rongiteenus. Paragrahvi 9 lõike 4 kohaselt peavad kindlaksmääratud turusegmendid sisaldama vähemalt järgmist kolme segmenti: 1) kaubavedu, 2) avaliku teenindamise lepinguga osutatav reisijateveoteenus, 3) ülejäänud reisijatevedu; ning neile tuleb määrata ka lisatasu määr. Segmendile määratav lisatasu määr võib olla ka null, kui vastav turusegment ei talu § 9 lõike 1 alusel arvutatud lisatasu suurust. Paragrahvi 9 lõige 5 annab kasutustasu määrajale õiguse eelmainitud segmendipaare veetava kauba või reisijateveo alusel täiendavalt eristada. Siinjuures tuleb arvesse võtta erinevate turusegmentide põhjuslikku seost raudteeinfrastruktuuri kulude tekkimisse, konkurentsitingimusi turul, turusegmentide maksevõimet ning muid põhjuslikke näitajaid ning seoseid õiglase ja mittediskrimineeriva kasututasu määramiseks. Paragrahvi 9 lõige 6 sätestab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja määrab kindlaks ka need turusegmendid, mida raudteeveoettevõtja hetkel ei teeninda, kuid mida ta võib teenindada kasutustasu süsteemi kehtivusaja vältel. Kasutustasu süsteemi ei lisata kõnealuste turusegmentide lisatasu, mida ta hetkel ei osuta. Paragrahvi 9 lõike 7 kohaselt vaatab raudteeinfrastruktuuriettevõtja läbi turusegmentide loetelu ning avaldab need võrgustiku teadaandes. Turusegmentide loetelu vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta järel, et oleks tagatud läbipaistev ja ajakohastatud informatsioon igale turuosalisele. 8 Paragrahvi 9 lõige 8 sätestab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks võib kehtestada kõrgema kasutustasu kolmandasse riiki suunduvale või sealt saabuvale kaubaveole. Antud nõue tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 32 lõikest 2. Kui kolmandasse riiki suunduvale või sealt saabuvale kaubaveole kehtestada liiga kõrge kasutustasu, siis liiguvad vastavad kaubavood teistesse liikmesriikidesse ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja jääb olulisest tuluallikast ilma. Kolmandasse riiki suunduvale või sealt saabuvale kaubaveole võib kehtestada lisatasu, mis koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. Ärikasum arvutatakse metoodika § 7 lõikes 1 kirjeldatud kaalutud keskmise kapitalihinna valemiga. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kogukulud on kulud, mis koosnevad tegevuskuludest, millest on maha lahutatud metoodika § 4 lõikes 3 nimetatud mittepõhjendatud kulud, metoodika § 6 kohaselt arvutatud kapitalikulust ja metoodika § 5 kohaselt arvutatud juurdepääsu põhiteenuste üldkulude proportsioonist. Paragrahvi 9 lõige 9 sätestab nõude, et iga konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtja keskmine, maksimum- ja miinimumtasu tema infrastruktuuri teatava kasutusviisi eest peavad olema omavahel võrreldavad sama turusegmendi sarnastele teenustele kehtestatud kasutustasudega. Sarnaste ettevõtete ja turusegmentide puhul tuleb kasutada samu kasutustasu arvutamise meetodeid ja põhimõtteid ning nende rakendamist peab olema võimalik võrrelda ja kontrollida pädeva asutuse poolt. Eesmärgiks on tagada olukord, kus kõiki raudtee-ettevõtjad ja samu turusegmente koheldakse võrdselt ning neile kohaldatakse ühetaolist mittediskrimineerivat kasutustasu. Paragrahvi 10 kohaselt võib kehtestada meetmeid, mida võimaldatakse igale raudtee- infrastruktuuri kasutajale ning millega vähendatakse kasutustasu piiratud aja jooksul, et soodustada uue raudteeveoteenuse arengut, või vähendada kasutustasu, et soodustada märkimisväärselt alakoormatud liinide kasutamist. Seega on antud sätte põhiliseks eesmärgiks uute kaubavoogude meelitamine raudteele või alakoormatud infrastruktuuri efektiivsem kasutamine. Muudel juhtudel võib kasutustasu vähendada üksnes tegeliku kokkuhoiu ulatuses, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja on halduskulude osas saavutanud. Vähendamine ei saa toimuda allapoole otseste kulude taset. Vähendamise määra kindlaksmääramisel ei tohi arvesse võtta kulude vähenemist, mida on kehtivas kasutustasus juba arvestatud. Vähendada võib üksnes konkreetse infrastruktuuri osa eest võetavat kasutustasu. Samalaadsete teenuste suhtes kohaldatakse samalaadset kasutustasu vähendamise meetodit. Kasutustasu vähendamise meetodit kohaldatakse raudteeveoettevõtja suhtes mittediskrimineerivalt. Kasutustasu vähendamise meetme eesmärgiks ei ole pikaajalise allahindluse tegemine igale raudteeinfrastruktuuri kasutajale, kui turusituatsioon muutub. Juhul, kui mõni turusegment ei suuda enam kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu maksta, tuleb raudteeinfrastruktuuriettevõtjal vastava segmendi lisatasu üle vaadata. Paragrahvis 11 on sätestatud andmete esitamise maht ja tähtajad. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab olema valmis selgitama ja tõendama esitatud andmete vastavust metoodikas ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele. Paragrahv 12 sätestab, et kasutustasu määraja kehtestab kasutustasu juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste ja teenindusrajatise eest kogu liiklusgraafikuperioodiks mitte hiljem kui kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. Paragrahvis 13 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 2020. aasta 31. oktoobril. Metoodikal on seitse lisa: 9 Lisa 1. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasumiaruanne Lisa 2. Raudtee-ettevõtja kasumiaruanne Lisa 3. Raudteeinfrastruktuuri põhivara arvestus Lisa 4. Raudteeinfrastruktuuri bilanss Lisa 5. Kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud Lisa 6. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasumiaruanne juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise lõikes Lisa 7. Raudteeinfrastruktuuri põhivara arvestus juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise lõikes Metoodika seletuskirjal on lisa „Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruses toodud viidete ajakohastamine vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodikas ajakohastatakse üksnes viiteid, mistõttu sisulisi mõjusid antud tegevusega ei kaasne. Metoodika ajakohastamise eesmärgiks on viia määrus vastavusse õigusaktidele kehtestatud normtehniliste nõuetega. Määruse sisulised mõjud ja võrdlev analüüs on esitatud määruse 2016. a redaktsiooni seletuskirjas, kui uue metoodika kehtestamisega võeti Eesti seadusandlusesse üle direktiivi 2012/34/EL kehtestatud nõuded. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruses toodud viidete ajakohastamine kulusid ja tulusid ei tekita. Võrreldes praegusega ei tule ka tegevusi juurde. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 31. oktoobril, sest samal kuupäeval hakkab kehtima uus raudteeseaduse terviktekst. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse sisuline pool on välja töötatud 2016. aastal koostöös kõigi asjaosalistega ning määruse eelnõu läbis siis ka täiemahulise kooskõlastusringi ning huvirühmade kaasamise protsessi. Kuna määruses muudeti ainult viiteid ja sisulisi muudatusi ei tehtud, siis puudub vajadus määrusele uuesti täiemahulist kooskõlastusringi teha. Käesoleval hetkel puudub teave, et määrus vajaks muus osas ajakohastamist. 10 Majandus- ja taristuministri määruse „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“ eelnõu seletuskiri lisa Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond EL-i õigusakti EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi Kommentaarid norm ülevõtmise sisuliseks rakendamiseks kohustus kehtestatav siseriiklik õigusakt Artikkel 29 Jah Raudteeinfrastruktuuri lg 2 Metoodika § 2 lg 5 kasutustasu peab olema lg 3 Metoodika § 2 lg 5 kooskõlas direktiiviga 2012/34/EL ja selle alusel Artikkel 30 kehtestatud tasu määramise lg 7 Jah Metoodika § 2 lg 1 raamistikuga ja teiste lg 8 Metoodika § 2 lg 2 eeskirjadega. Artikkel 31 Jah lg 1 Metoodika § 2 lg 6 lg 2 Metoodika § 2 lg 4 lg 3 Metoodika § 3 lg 1 lg 7 Metoodika § 4 lg 1 Artikkel 32 Jah lg 1 Metoodika § 9 lg 1 Metoodika § 9 lg 3 Metoodika § 9 lg 4 Metoodika § 9 lg 5 Metoodika § 9 lg 6 Metoodika § 9 lg 7 lg 2 Metoodika § 9 lg 8 lg 5 Metoodika § 9 lg 9 Artikkel 33 Jah Metoodika § 10 lg 2 lg 2 Metoodika § 10 lg 1 lg 3 Metoodika § 10 lg 3 lg 4 Metoodika § 10 lg 4 lg 5 11
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel