lo
MÄÄRUS
28.10.2020 nr 64
Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise
metoodika1
Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 98 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja (edaspidi
raudteeinfrastruktuuriettevõtja) osutatava juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste,
juurdepääsu abiteenuste ja teenindusrajatise käitaja teenindusrajatise kasutamise, eraldatud
sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade eest võetava raudteeinfrastruktuuri kasutustasu
ning lisatasu (edaspidi kasutustasu) arvutamise metoodika (edaspidi metoodika).
(2) Metoodika põhineb raudtee-ettevõtja raudtee majandamise ja raudteeveoga tegelemise
valdkonna ning muu tegevusega seotud tulude ja kulude arvestuse eraldatuse nõudel vastavalt
raudteeseaduse § 9 lõikele 1.
§ 2. Raudteeinfrastruktuuri kulude arvestus
(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostab ja haldab enda varade nimekirja, mida ta kasutab oma
varade parandamiseks või asendamiseks vajaliku rahastamise hindamisel. Põhivara nimekirja
lisatakse infrastruktuuri uuendamiseks ja ajakohastamiseks tehtavate kulutuste andmed.
(2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja eristab juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste osutamisega ning
talle kuuluva teenindusrajatise kasutada andmisega seotud kulud parimate praktiliste teadmiste ja
rahvusvaheliste tavade kohaselt.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi kasutustasu määraja) hindab enne
kasutustasu määramist raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude põhjendatust igaks
liiklusgraafikuperioodiks eraldi tema liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta andmete alusel
ning täpsustab kasutustasu aluseks olevaid kuluandmeid Statistikaameti avaldatud
hinnaindeksitega, mis määratlevad inflatsioonitaset järgmiseks majandusaastaks.
(4) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja aruandlusest peab nähtuma
raudteeveoettevõtjalt nõutud kasutustasu vastavus metoodikale, võrgustiku teadaandes sätestatud
põhimõtetele ja asjakohastele õigusaktidele.
(5) Kasutustasu määratakse kogu raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteevõrgustikus samal
põhimõttel ning raudteeinfrastruktuuri kasutustasu peab tagama raudtee diskrimineerimata
kasutamise kõikidele raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimeosa kasutajatele.
(6) Raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutustasu makstakse vastavalt
raudteeinfrastruktuuriettevõtjale või teenindusrajatise käitajale, kes rahastavad selle arvelt oma
majandustegevust.
(7) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutada
andmise eest koosneb raudteeinfrastruktuuriettevõtja sellekohase teenuse otsestest kuludest,
millele võib kehtestada §-s 9 sätestatud põhimõtete alusel lisatasusid.
§ 3. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu põhiteenuste kasutustasu arvutamise alused
(1) Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu põhiteenuste kasutada andmise põhjendatud kulud
koosnevad kuludest, mis on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega ning millele võib
kehtestada § 9 kohaselt lisatasusid. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu põhiteenuste kasutada
andmise otsesed kulud arvutatakse Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/909, milles
käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (ELT L 148,
13.06.2015, lk 17–22) (edaspidi rakendusmäärus), kohaselt.
(2) Kulud omistatakse konkreetsele teenusele, mis on põhjustanud kulu tekkimise.
Kuluarvestussüsteem peab olema järjepidevalt kohaldatav ning tagama, et teenuse kulu ei
sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid ja iga kulu oleks kas otse või
proportsionaalselt omistatud ainult ühele teenusele.
(3) Raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise juurdepääsu põhiteenuste otsesed kulud ei tohi
sisaldada rakendusmääruse artikli 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kulusid.
§ 4. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise
kasutustasud
(1) Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutustasu
arvutamisel lähtutakse põhjendatud kuludest, mis on osutatava teenusega seotud otsekulud,
kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja
üldkuludest ja mõistlik ärikasum.
(2) Otsekulude arvutamisel võetakse arvesse ainult selliseid kulusid, mille puhul
raudteeinfrastruktuuriettevõtja või teenindusrajatise käitaja suudab tõendada, et need on seotud
juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmisega.
(3) Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada
andmise eest võetav kasutustasu ei või sisaldada järgmisi kulusid:
1) tagastamatu abiga soetatud põhivara kapitalikulu ja ärikasum tagastamatust abist soetatud
põhivaralt;
2) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
3) sponsorlus, annetus;
4) varade väärtuse muutus, kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest;
5) seadusega määratud või lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusel kantavad trahvid, intressid
ja viivised;
6) põhjendamatud kulud, mis ei ole seotud raudtee majandamisega või tulenevad kasutamata
ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei anna kasutustasu kehtivuse ajal
raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks kasutusse või mida ei ole võimalik tulenevalt nende
seisundist kasutada;
7) kulud, mis on tekkinud juurdepääsu tagava põhi-, lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise
kasutamiseks vajaliku põhivara müügist ja müügiks ettevalmistamisest sellises ulatuses, mis on
kaetud sellest tegevusest saadud tuluga.
§ 5. Üldkulude arvutamise põhimõtted
(1) Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja on ka raudteeveoettevõtja või tegeleb muu äritegevusega,
loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning muu äritegevusega
tegelevate ühiste struktuuriüksuste kulud ettevõtja üldkuludeks, kui neid ei ole raamatupidamise
algdokumendi või sobiva kulukäituri alusel võimalik erinevate tegevusvaldkondade vahel jaotada.
Põhjendatud üldkulud jaotatakse raudtee-ettevõtja osutatava teenuse vahel proportsionaalselt
kõikide teenuste otsekulude summale.
(2) Raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud proportsionaalne osa raudtee-ettevõtja
üldkuludest arvutatakse valemiga:
ÜP = (I / (I + V)) × Ü, kus:
ÜP on raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud proportsionaalne osa
raudtee-ettevõtja üldkuludest;
I on raudteeinfrastruktuuri teenuse osutamise otsekulud;
V on muu äritegevuse otsekulud;
Ü on raudtee-ettevõtja üldkulud.
(3) Raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulude jaotamine juurdepääsu põhi-, abi- ja lisateenuste ning
teenindusrajatise kasutada andmise eest toimub teenuseliikide raamatupidamisarvestuse
otsekulude proportsiooni alusel valemiga:
ÜT = It / Vt × Üt, kus:
ÜT on ühe raudteeinfrastruktuuri teenuse liigi proportsionaalne osa
raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkuludest;
It on ühe teenuseliigi osutamise otsekulud;
Vt on kõigi teenuseliikide otsekulud kokku;
Üt on raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulud.
§ 6. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise põhivara
ja kapitalikulu arvestus
(1) Kapitalikulu on kulu, mis on seotud materiaalse põhivara soetamisega.
(2) Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine teenuste
müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel.
(3) Kapitalikulu arvestus toimub ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara
amortisatsiooninormi alusel. Juhul, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja
põhivara ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad
põhivara amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, rakendatakse lõigetes 4–12
kirjeldatud kapitalikulu arvutamise metoodikat.
(4) Kapitalikulu arvutamisel rakendatakse lineaarset kapitalikulu arvutamise metoodikat.
(5) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenidusrajatise käitaja peavad eraldi arvestust soetatud
põhivara kohta enne 2014. aastat ja alates 2014. aasta algusest, ning sellest tulenevalt arvutavad
eraldi kapitalikulu.
(6) Enne 2014. aasta algust soetatud põhivaralt arvutatakse kapitalikulu jääkväärtuse alusel ning
soetatud põhivarale määratakse ühtne kapitalikulunorm, mis kajastab põhivara järelejäänud eluiga
ning mille alusel arvutatakse kasutustasusse lülitatav kapitalikulu.
(7) Alates 2014. aasta algusest soetatud põhivara kapitalikulu arvutatakse tema soetusmaksumuse
alusel. Alates 2014. aasta algusest soetatud põhivarale määratakse ühtne kapitalikulunorm, mis
kajastab põhivara kasulikku eluiga ning mille alusel arvutatakse kasutustasusse lülitatav
kapitalikulu vastavalt lõikes 3 sätestatule.
(8) Kasutustasu määrajal on õigus teha kasutustasu arvutamiseks korrektsioone reguleeritud
põhivara maksumuses ja kapitalikulunormides, kui ilmneb, et nii enne kui ka pärast 2014. aasta
algust soetatud põhivara hulgas on vara, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise
käitaja tegelikult majandustegevuses ei kasuta, või põhivara hulgast on jäetud välja
põhivaraobjekte, mis on teenuse osutamiseks vajalikud, ning kui ilmneb, et kapitalikulunorm ei
ole põhjendatud.
(9) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse ja teenindusrajatise kasutustasusse lülitatav kapitalikulu
arvutatakse valemiga:
Akasutustasu = Aenne p.a + Apärast p.a, kus:
Akasutustasu on raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse ja teenindusrajatise
kasutustasusse lülitatav kapitalikulu;
Aenne p.a on enne 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu;
Apärast p.a on pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu.
(10) Enne 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu arvutatakse valemiga:
Aenne p.a = PVjääkmenne p.a × normenne p.a, kus:
PVjääkmenne p.a on enne 2014. aasta algust soetatud põhivara jääkmaksumus;
normenne p.a on enne 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu
norm.
(11) Pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu arvutatakse valemiga:
Apärast p.a = (PVsoetusmpärast p.a + I) × normpärast p.a, kus:
PVsoetusmpärast p.a on pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara
soetusmaksumus;
I on liiklusgraafikuperioodi alguse aastal soetatud või
parendatud põhivara;
normpärast p.a on pärast 2014. aasta algust soetatud põhivara kapitalikulu
norm.
(12) Liiklusgraafikuperioodi alguse aasta investeeringud võetakse kasutustasu määramisel arvesse
tehtud mahus.
(13) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja seovad
raudteeinfrastruktuuriteenuse osutamiseks või teenindusrajatise kasutada andmiseks vajaliku
materiaalse põhivara ainult ühe teenuse liigiga:
1) juurdepääsu põhiteenus;
2) juurdepääsu lisateenus;
3) juurdepääsu abiteenus;
4) konkreetse teenindusrajatis.
(14) Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja on samaaegselt ka raudteeveoettevõtja või tegeleb muu
äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning muu
äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste vara ettevõtja üldvaraks, kui neid ei ole
raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik konkreetse tegevusvaldkonnaga seostada.
(15) Põhjendatud üldvara tuleb raudtee-ettevõtja osutatavate teenuse vahel jaotada vastavalt
konkreetse teenuse otsekulude proportsioonile kõikide otsekulude summast.
§ 7. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisateenuste ja abiteenuste ning teenindusrajatise
kasutustasu mõistliku ärikasumi arvutamine
(1) Raudteeinfrastruktuuri mõistlik ärikasum ja teenindusrajatise mõistlik ärikasumi määr
protsentides ei või ületada kaalutud keskmist kapitalihinda (edaspidi WACC), mis leitakse
valemiga:
kus:
re on omakapitali kaalutud keskmine hind protsentides;
rd on võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine hind
protsentides;
E on omakapitali rahaline maht;
D on võõrkapitali intressi kandvate kohustuste rahaline maht.
(2) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatava omakapitali hinna
leidmisel WACC-i valemis arvestatakse analoogset infrastruktuuri omavate ettevõtjate vastavate
näitajatega, samuti raha- ja kapitaliturgude riski ja tulususe näitajatega, arvestades raudteeseaduse
§ 73 lõikes 5 toodud riigipoolset kohustust. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise
käitaja kasutatav omakapitali hind (re) WACC-i valemis leitakse CAPM-mudeli abil (CAPM –
Capital Asset Pricing Model):
re = rf + β × rm, kus:
rf on riskivaba tulumäär, milleks võetakse kõrgeima reitinguga eurotsooni pikaajalise
võlakirja tulususe viimase viie aasta keskmine;
β on beetakordaja, mis näitab ettevõtte aktsia süstemaatilist riski. Beetakordaja hindamisel
lähtutakse börsil noteeritud raudtee-ettevõtjate viimase viie aasta aritmeetilisest
keskmisest beetakordajast ning seejuures arvestatakse konkreetse
raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga ja teenindusrajatise käitajaga seotud riske;
rm on turu riskipreemia. Turu riskipreemia leitakse Euroopa ja USA pikaajalise turu
riskipreemia aritmeetilise keskmise alusel.
(3) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja kasutatava võõrkapitali intressi
kandvate kohustuste hinna määramisel WACC-i valemis võetakse aluseks
raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate
kohustuste kaalutud keskmine intressimäär liiklusgraafikuperioodi eelsel majandusaastal. Kui
raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal puuduvad võõrkapitali pikaajalised
intressi kandvad kohustused, lähtutakse sarnaste raudteeinfrastruktuuriettevõtjate vastavast
kaalutud keskmisest intressimäärast.
(4) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate
kohustuste kaalutud keskmine intressimäär arvutatakse krediidiasutustelt võetud kohustustelt. Kui
raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal on lisaks krediidiasutustelt võetud
intressi kandvatele kohustustele teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvaid
kohustusi või kõik tema intressi kandvad kohustused on võetud teiselt juriidiliselt või füüsiliselt
isikult, hindab raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutustasu määraja enne kasutustasu
määramist teiselt juriidiliselt või füüsiliselt isikult võetud intressi kandvate kohustuste vastavust
finantsturu tingimustele.
(5) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja WACC-i arvutamisel kasutatavaks
võõrkapitali osakaaluks võetakse 50 protsenti kogukapitalist, ka olukorras, kus
raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris
puudub võõrkapital. Kui vastava raudtee-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja raamatupidamislikus
kapitalistruktuuris moodustab võõrkapitali osakaal üle 50 protsendi kogukapitalist, kasutatakse
WACC-i arvutamisel raudtee-ettevõtja raamatupidamislikku kapitalistruktuuri.
(6) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja mõistliku ärikasumi
maksimummäärana kasutatakse WACC-i. Raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ja teenindusrajatise
käitajal on konkurentsitingimusi ning turu olukorda arvestades õigus kasutustasu määrajalt
taotleda mõistliku ärikasumi määramisel WACC-ist madalamat ärikasumi määra.
(7) Juurdepääsu lisa- ja abiteenuste mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse juurdepääsu lisa-
või abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil valemiga: ärikasum = ärikasumi määr ×
konkreetse juurdepääsu lisa või abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus.
(8) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse juurdepääsu lisa- ja abiteenuse
osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle bilansiline jääkmaksumus
liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga. Juhul, kui
raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhivara ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse
meetodil või kui kasutatavad põhivara amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale,
rakendatakse § 6 lõigetes 4–12 kirjeldatud kapitalikulu arvutamise metoodikat.
(9) Mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse teenindusrajatise kasutamiseks vajaliku põhivara
baasil valemiga: ärikasum = ärikasumi määr × konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks
vajaliku põhivara reguleeritud väärtus.
(10) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse teenindusrajatise kasutada andmiseks
vajaliku põhivara reguleeritud väärtuseks selle bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile
eelneva majandusaasta lõpu seisuga. Juhul, kui teenindusrajatise käitaja põhivara ei ole
raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara
amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, rakendatakse § 6 lõigetes 4–12
kirjeldatud kapitalikulu arvutamise metoodikat.
§ 8. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste otsese ühikukulu leidmise
alus
(1) Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste otsene ühikukulu arvutatakse
rakendusmääruse alusel.
(2) Kasutustasu määraja võib muuta keskmisi otseseid ühikukulusid, et võtta arvesse
raudteeinfrastruktuuri erinevaid kulumistasemeid vastavalt rakendusmääruse artikli 5 punktis 2
nimetatud parameetritele. Otsese ühikukulu muutmisega ei tohi kaasneda kogu
raudteeinfrastruktuuril põhinevate otseste kulude suurenemist.
§ 9. Lisatasude määramise põhimõtted
(1) Kasutustasu määraja võib vastavalt raudteeseaduse § 99 lõikele 1 kehtestada juurdepääsu
tagavatele põhiteenustele lisatasu, arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute
võimekust neid tasuda, tagades seejuures raudtee turusegmentide optimaalse konkurentsivõime.
(2) Lisatasud koos otseste kuludega ei või ületada raudteeseaduse § 99 lõigetes 1–3 nimetatud
kulusid koos mõistliku ärikasumiga.
(3) Kasutustasu määraja hindab enne lisatasu kehtestamist selle asjakohasust konkreetse
turusegmendi puhul, analüüsides vähemalt järgmisi segmendipaare ning kasutades neist
asjakohaseid:
1) reisijateveoteenus-kaubaveoteenus;
2) ohtlikke kaupu vedavad rongid-muud kaubarongid;
3) riigisisene teenus-rahvusvaheline teenus;
4) kombineeritud vedu-otsevedu rongiga;
5) reisijateveo linnaliin või piirkondlik liin-linnadevaheline liin;
6) marsruutrongid-kogumisrongid;
7) regulaarne rongiteenus-mitteregulaarne rongiteenus.
(4) Lisatasu määr tuleb määrata vähemalt järgmisele kolmele segmendile:
1) kaubavedu;
2) avaliku teenindamise lepinguga osutatav reisijateveoteenus;
3) ülejäänud reisijatevedu.
(5) Turusegmente võib täiendavalt eristada reisijateveo või veetava kauba alusel.
(6) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja määrab kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
turusegmendid, milles raudteeveoettevõtjad hetkel ei tegutse, kuid milles nad võivad tegutseda
kasutustasu süsteemi kehtivusaja vältel. Lisatasusid käesolevas lõikes nimetatud turusegmentidele
kindlaks ei määrata.
(7) Turusegmentide loetelu avaldatakse võrgustiku teadaandes ja vaadatakse
raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt läbi vähemalt iga viie aasta järel.
(8) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib kolmandatesse riikidesse suunduvale või sealt saabuvale
kaubaveole kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks kehtestada raudteeseaduse § 99 lõike 3
kohase kõrgema kasutustasu, mis koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate
põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga.
(9) Iga konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtja keskmine, maksimum- ja miinimumtasu tema
infrastruktuuri teatava kasutusviisi eest peavad olema võrreldavad ning sama turusegmendi
võrreldavate teenuste suhtes kohaldatakse ühetaolisi kasutustasusid.
Raudteeinfrastruktuuriettevõtja avaldab võrgustiku teadaandes andmed, mis näitavad
kasutustasude määramise süsteemi vastavust käesolevas lõikes nimetatud tingimustele, kui
avaldamine on võimalik ärisaladust rikkumata.
§ 10. Kasutustasu vähendamine
(1) Kasutustasu määraja võib vähendada kasutustasu üksnes tegeliku kokkuhoiu ulatuses, mida
raudteeinfrastruktuuriettevõtja on halduskulude osas saavutanud. Vähendamise määra
kindlakstegemisel ei tohi arvesse võtta kulude vähenemist, mida on kehtivas kasutustasus juba
arvestatud.
(2) Eeldusel, et seda võimaldatakse igale infrastruktuuri kasutajale, võib erandina lõikes 1
sätestatust vähendada kasutustasu:
1) konkreetse liiklusvoo puhul piiratud aja jooksul, et soodustada uue raudteeveoteenuse arengut;
2) oluliselt alakoormatud liinide kasutamise soodustamiseks.
(3) Kasutustasu määraja võib vähendada üksnes konkreetse infrastruktuuri osa eest võetavat
kasutustasu.
(4) Samalaadsete teenuste suhtes kohaldatakse samalaadset kasutustasu vähendamise meetodit.
Kasutustasu vähendamist kohaldatakse raudteeveoettevõtja suhtes mittediskrimineerivalt.
§ 11. Andmete esitamine
(1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitab kasutustasu määrajale hiljemalt kuus kuud enne
liiklusgraafikuperioodi algust:
1) paragrahvis 7 toodud valemite alusel arvutatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja kapitali kaalutud
keskmise hinna koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud andmed;
2) määruse lisades 1–7 toodud andmed viimase auditeeritud majandusaasta ja arvestuse hetkel
käimasoleva majandusaasta kohta koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga;
3) prognoositava ühikukulu leidmise aluseks olevad andmed;
4) prognoositava kasutustasu liiklusgraafikuperioodil osutatavate juurdepääsu põhi- ning
lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ja teenindusrajatise eest ning prognoositava juurdepääsu
põhiteenuste lisatasu koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud andmed.
(2) Kasutustasu määrajal on õigus korrigeerida raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitatud andmeid
või nõuda temalt nende korrigeerimist, kui esitatud andmed ei vasta õigusaktides sätestatud
nõuetele.
§ 12. Kasutustasu määramine
(1) Hiljemalt kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust kehtestab kogu
liiklusgraafikuperioodiks:
1) kasutustasu määraja kasutustasu juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste eest ning juurdepääsu
põhiteenuste lisatasu;
2) teenindusrajatise omanik teenindusrajatise kasutustasu.
(2) Kasutustasu määraja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja tagavad, et metoodika kohaldamine
toob kaasa võrdsed ja mittediskrimineerivad kasutustasud eri raudteeveoettevõtjatele, kes
osutavad samalaadses turuosas samaväärseid teenuseid, ning et kohaldatavad kasutustasud on
kooskõlas võrgustiku teadaandes kirjeldatud põhimõtetega.
(3) Kasutustasu määraja, teenindusrajatise omanik ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja hoiavad neile
teatavaks saanud ärisaladust.
§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2020. aasta 31. oktoobril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa 1 Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasumiaruanne
Lisa 2 Raudtee-ettevõtja kasumiaruanne
Lisa 3 Raudteeinfrastruktuuri põhivara arvestus
Lisa 4 Raudteeinfrastruktuuri bilanss
Lisa 5 Kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud
Lisa 6 Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasumiaruanne juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning
teenindusrajatise lõikes
Lisa 7 Raudteeinfrastruktuuri põhivara arvestus juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning
teenindusrajatise lõikes.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343,
14.12.2012, lk 32–77), muudetud direktiiviga (EL) 2016/2370 (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1–17) ja komisjoni
delegeeritud otsusega (EL) 2017/2075 (ELT L 295, 14.11.2017, lk 69–73).
Majandus- ja taristuministri
……..2020. a määrus nr ..…
„Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“
lisa 1
RAUDTEEINFRASTRUKTUURIETTEVÕTJA KASUMIARUANNE
…………aastal
Raud-
Juurdepääsu Juurdepääs Juurdepä teeinf-
Kokku Teenin-
põhi- u lisa- äsu abi- rastruktuu-
tuh eur dusrajatised
teenused teenused teenused riga seotud
üldkulud
Infrastruktuuri
kasutustasu
Infrastruktuurile
juurdepääsu tasu
Muud
infrastruktuuriteenused
Kinnisvarateenused
Muud teenused
Varude müük
Realiseerimise
netokäive kokku
Kapitaliseeritud kulud
omatarbeks põhivara
valmistamisel
Muud äritulud
ÄRITULUD KOKKU
Müüdud kaubad ja
vahendatud teenused
Infrastruktuuri-
materjalid
Muud materjalid
Töövahendid
Kütus ja määrdeained
Tehnoloogiline elekter
Hoolduskulud
Muud raudteeinfrast-
ruktuuriga seotud tee-
nused
Kaubad, toore,
materjal, teenused
Masinate ja seadmete
kasutuskulud
Kommunaalkulud
Side- ja kontorikulud
Müügikulud
Muud teenused
Keskkonnakaitse kulud
1
Muud tegevuskulud
Mitmesugused
tegevuskulud
Tööjõukulud
Muud ärikulud
TEGEVUSKULUD
KOKKU
KULUMIEELNE
KASUM
Kulum
ÄRIKULUD KOKKU
INTRESSI- JA
MAKSUEELNE
KASUM
Intressitulud
Valuutakursi kasum
Intressikulu
Valuutakursi kahjum
PUHASKASUM
ENNE MAKSE
Tulumaks
PUHASKASUM
2
Majandus- ja taristuministri
……..2020. a määrus nr ..…
„Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“
lisa 2
RAUDTEE-ETTEVÕTJA KASUMIARUANNE
…………aastal
Kokku Raudteeinf- Muud
Raudteevedu Üldkulud
tuh eur rastruktuur teenused
Kauba veotulu
Vagunite ja jaamateede kasutamine
Printsipaaliteenus
Deklareerimine välisriikides
Valveteenus
Muud kaubaveo juurdepääsu
lisateenused
Infrastruktuuri kasutustasu
juurdepääsu põhiteenuste eest
Infrastruktuuri kasutustasu
juurdepääsu lisateenuste eest
Infrastruktuuri kasutustasu
juurdepääsu abiteenuste eest
Infrastruktuurile juurdepääsu tasu
Muud infrastruktuuriteenused
Kinnisvarateenused
Kaubavagunite kasutamine teistes
riikides
Vagunite rent
Vedurite rent
Muud veeremiteenused
Muud teenused
Varude müük
Realiseerimise netokäive kokku
Kapitaliseeritud kulud omatarbeks
põhivara valmistamisel
Muud äritulud
ÄRITULUD KOKKU
Müüdud kaubad ja vahendatud
teenused
Infrastruktuurimaterjalid
Veeremimaterjalid
Muud materjalid
Töövahendid
Kütus ja määrdeained
Tehnoloogiline elekter
Hoolduskulud
Teistele ettevõtetele kuuluvate
vagunite kasutamine
Printsipaaliteenus
1
Deklareerimine välisriikides
Veoste valve jaamades
Muud turvateenused
Muud raudteeveoga ja
raudteeinfrastruktuuriga seotud
teenused
Kaubad, toore, materjal, teenused
Masinate ja seadmete kasutuskulud
Sõiduautode kulud
Kommunaalkulud
Side- ja kontorikulud
Lähetus- ja koolituskulud
Muud töötajatega seotud kulud
Reklaamikulud
Muud müügikulud
Juhtimistasu
Konsultatsiooniteenused
Muud teenused
Keskkonnakaitse kulud
Muud tegevuskulud
Mitmesugused tegevuskulud
Tööjõukulud
Muud ärikulud
TEGEVUSKULUD KOKKU
KULUMIEELNE KASUM
Kulum
ÄRIKULUD KOKKU
INTRESSI- JA MAKSUEELNE
KASUM
Intressitulud
Valuutakursi kasum
Intressikulud
Valuutakursi kahjum
PUHASKASUM ENNE MAKSE
Tulumaks
PUHASKASUM
2
Majandus- ja taristuministri
……..2020. a määrus nr ..…
„Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise
metoodika“
lisa 3
RAUDTEEINFRASTRUKTUURI PÕHIVARA ARVESTUS
…………aastal
1. Juurdepääsu Masinad Ettemaksed Lõpeta-
Maa ja Muu
põhiteenuste osutamiseks ja põhivara mata Kokku
ehitised inventar
vajalik põhivara seadmed eest ehitus
Soetusmaksumus 31.12…
Sissetulek
Soetamine
Üle viidud põhivarasse
Sissetulek kokku
Väljaminek
Müük
Maha kantud
Väljaminek kokku
Soetusmaksumus 31.12…
Akumuleeritud kulum
31.12…
Kulumi suurenemine
Arvestatud kulum
põhivarale
Väärtuse langus
Kulumi suurenemine
kokku
Kulumi vähenemine
Müüdud põhivara kulum
Maha kantud põhivara
kulum
Kulumi vähenemine kokku
Akumuleeritud kulum
31.12…
JÄÄKMAKSUMUS
Jääkmaksumus 31.12…
Jääkmaksumus 31.12…
2. Juurdepääsu Masinad Ettemaksed Lõpeta-
Maa ja Muu
lisateenuse osutamiseks ja põhivara mata Kokku
ehitised inventar
vajalik põhivara seadmed eest ehitus
Soetusmaksumus 31.12…
Sissetulek
Soetamine
Üle viidud põhivarasse
Sissetulek kokku
Väljaminek
Müük
Maha kantud
Väljaminek kokku
Soetusmaksumus 31.12…
Akumuleeritud kulum
31.12…
Kulumi suurenemine
Arvestatud kulum
põhivarale
Väärtuse langus
Kulumi suurenemine
kokku
Kulumi vähenemine
Müüdud põhivara kulum
Maha kantud põhivara
kulum
Kulumi vähenemine kokku
Akumuleeritud kulum
31.12…
JÄÄKMAKSUMUS
Jääkmaksumus 31.12…
Jääkmaksumus 31.12…
3. Juurdepääsu Masinad Ettemaksed Lõpeta-
Maa ja Muu
abiteenuste osutamiseks ja põhivara mata Kokku
ehitised inventar
vajalik põhivara seadmed eest ehitus
Soetusmaksumus 31.12…
Sissetulek
Soetamine
Üle viidud põhivarasse
Sissetulek kokku
Väljaminek
Müük
Maha kantud
Väljaminek kokku
Soetusmaksumus 31.12…
Akumuleeritud kulum
31.12…
Kulumi suurenemine
Arvestatud kulum
põhivarale
Väärtuse langus
Kulumi suurenemine
kokku
Kulumi vähenemine
Müüdud põhivara kulum
Maha kantud põhivara
kulum
Kulumi vähenemine kokku
Akumuleeritud kulum
31.12…
JÄÄKMAKSUMUS
Jääkmaksumus 31.12…
Jääkmaksumus 31.12…
4. Teenindusrajatise Masinad Ettemaksed Lõpeta-
Maa ja Muu
kasutada andmiseks ja põhivara mata Kokku
ehitised inventar
vajalik põhivara seadmed eest ehitus
Soetusmaksumus 31.12…
Sissetulek
Soetamine
Üle viidud põhivarasse
Sissetulek kokku
Väljaminek
Müük
Maha kantud
Väljaminek kokku
Soetusmaksumus 31.12…
Akumuleeritud kulum
31.12…
Kulumi suurenemine
Arvestatud kulum
põhivarale
Väärtuse langus
Kulumi suurenemine
kokku
Kulumi vähenemine
Müüdud põhivara kulum
Maha kantud põhivara
kulum
Kulumi vähenemine kokku
Akumuleeritud kulum
31.12…
JÄÄKMAKSUMUS
Jääkmaksumus 31.12…
Jääkmaksumus 31.12…
5.Raudteeinfrastruktuuri Maa ja Masinad Muu Ettemaksed Lõpeta- Kokku
ettevõtja üldises ehitised ja inventar põhivara mata
kasutuses olev põhivara seadmed eest ehitus
Soetusmaksumus 31.12…
Sissetulek
Soetamine
Üle viidud põhivarasse
Sissetulek kokku
Väljaminek
Müük
Maha kantud
Väljaminek kokku
Soetusmaksumus 31.12…
Akumuleeritud kulum
31.12…
Kulumi suurenemine
Arvestatud kulum
põhivarale
Väärtuse langus
Kulumi suurenemine
kokku
Kulumi vähenemine
Müüdud põhivara kulum
Maha kantud põhivara
kulum
Kulumi vähenemine kokku
Akumuleeritud kulum
31.12…
JÄÄKMAKSUMUS
Jääkmaksumus 31.12…
Jääkmaksumus 31.12…
6. Muu tegevuse Maa ja Masinad Muu Ettemaksed Lõpeta- Kokku
põhivara ehitised ja inventar põhivara mata
seadmed eest ehitus
Soetusmaksumus 31.12…
Sissetulek
Soetamine
Üle viidud põhivarasse
Sissetulek kokku
Väljaminek
Müük
Maha kantud
Väljaminek kokku
Soetusmaksumus 31.12…
Akumuleeritud kulum
31.12…
Kulumi suurenemine
Arvestatud kulum
põhivarale
Väärtuse langus
Kulumi suurenemine
kokku
Kulumi vähenemine
Müüdud põhivara kulum
Maha kantud põhivara
kulum
Kulumi vähenemine kokku
Akumuleeritud kulum
31.12…
JÄÄKMAKSUMUS
Jääkmaksumus 31.12…
Jääkmaksumus 31.12…
Jääkmaksumus 31.12…
7. Põhivara kokku Maa ja Masinad Muu Ettemaksed Lõpeta- Kokku
ehitised ja inventar põhivara mata
seadmed eest ehitus
Soetusmaksumus 31.12…
Sissetulek
Soetamine
Üle viidud põhivarasse
Sissetulek kokku
Väljaminek
Müük
Maha kantud
Väljaminek kokku
Soetusmaksumus 31.12…
Akumuleeritud kulum
31.12…
Kulumi suurenemine
Arvestatud kulum
põhivarale
Väärtuse langus
Kulumi suurenemine
kokku
Kulumi vähenemine
Müüdud põhivara kulum
Maha kantud põhivara
kulum
Kulumi vähenemine kokku
Akumuleeritud kulum
31.12…
JÄÄKMAKSUMUS
Jääkmaksumus 31.12…
Jääkmaksumus 31.12…
Majandus- ja taristuministri
……..2020. a määrus nr ..…
„Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika“
lisa 4
RAUDTEEINFRASTRUKTUURI BILANSS
…………aastal
Juurde Juurde Juurde Raudteeinf-
pääsu pääsu pääsu Teenindus- rastruktuuri- Muu
Kokku
põhi- lisa- abi- rajatis ettevõtja üldises tegevus
teenus teenus teenus kasutuses
AKTIVA
KÄIBEVARA
Raha ja pangakontod
Nõuded ostjate vastu
sh ostjatelt
laekumata arved
Mitmesugused
nõuded
Ettemakstud
tulevaste perioodide
kulud
sh maksude
ettemaksed ja
tagasinõuded
muud
ettemakstud
tulevaste perioodide
kulud
Varud
sh tooraine ja
materjal
ettemaksed
hankijatele
KÄIBEVARA
KOKKU
PÕHIVARA
Pikaajalised
finantsinvesteeringu
d
Materiaalne põhivara
sh maa ja
ehitised
masinad ja
seadmed
muu inventar,
tööriistad, sisseseade
põhivara
akumuleeritud
kulum
lõpetamata
ehitus
ettemaksed
materiaalse põhivara
eest
PÕHIVARA
KOKKU
AKTIVA KOKKU
PASSIVA
LÜHIAJALISED
KOHUSTUSED
Võlakohustused
sh pikaajaliste
liisingkohustuste
tagasimaksed
järgmisel perioodil
pikaajaliste
pangalaenude
tagasimaksed
järgmisel perioodil
lühiajalised
laenud
krediidiasutuselt
Ostjate ettemaksed
toodete ja kaupade
eest
Võlad hankijatele
sh hankijatele
tasumata arved
Mitmesugused võlad
Maksuvõlad
Viitvõlad
sh võlad
töövõtjatele
intressivõlad
muud viitvõlad
Muud ettemakstud
tulevaste perioodide
kulud
LÜHIAJALISED
KOHUSTUSED
KOKKU
PIKAAJALISED
KOHUSTUSED
Pikaajalised
võlakohustused
sh
liisingkohustused
pangalaenud
PIKAAJALISED
KOHUSTUSED
KOKKU
KOHUSTUSED
KOKKU
OMAKAPITAL
sh aktsiakapital
aažio
kohustuslik
reservkapital
eelmiste
perioodide jaotamata
kasum
aruandeaasta
kasum
PASSIVA KOKKU
Majandus- ja taristuministri
……..2020. a määrus nr ..…
„Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise
metoodika“
lisa 5
KASUTUSTASU MÄÄRAMISEL KOGUKULUDESSE MITTELÜLITATAVAD
KULUD
.............aastal
Raudtee-
Juurde Juurdep Juurde
infra-
Kokku pääsu ääsu pääsu Teenindus- Muu
struktuuri-
tuh eur põhi- lisa- abi- rajatis tegevus
ettevõtja
teenus teenus teenus
üldkulud
Tagastamatu abiga soetatud
põhivara kapitalikulu ja äri-
kasum tagastamatust abist
soetatud põhivaralt
Ebatõenäoliselt laekuvate
nõuete kulu
Sponsorlus, annetus;
vara väärtuse muutus, sh
varude jääkide muutus
käibevara allahindlus
põhivara väärtuse
langus
kahjum materiaalse ja
immateriaalse põhivara
müügist ja likvideerimi-
sest
Seadusega määratud või
lepinguliste kohustuste
rikkumise tulemusel
kantavad trahvid, intressid
ja viivised
Kulud, mis on seotud ka-
sumi jagamisega
Raudteevõrgu või lõigu ka-
sutusvalmis hoidmisega seo-
tud püsikulud, mida ta-
ristuettevõtja peab kandma
ka siis, kui rongid asjaoma-
sel lõigul ei liikle
Kulud, mis ei ole taristuette-
võtja tehtud maksetega seo-
tud. Kulud või kuluüksused,
mis ei ole otseselt seotud
juurdepääsu tagamisega põ-
hiteenustele või teenindusra-
jatist ühendavale taristule
Maa või muu põhivara soe-
tamise, müügi, demonteeri-
mise, saastest puhastamise,
rekultiveerimise või rentimi-
sega seotud kulud
Kogu võrgu üldkulud, sh ül-
dine palga- ja pensionikulu
Rahastamiskulud
Tehnika arengu või vanane-
misega seotud kulud
Immateriaalse varaga seotud
kulud
Raudteeäärsete andurite,
raudteeäärsete sidevahendite
ja signaalimisseadmetega
seotud kulud, kui need ei ole
otseselt seotud rongiliikluse
korraldamisega
Teabega, mujal kui raudtee
ääres asuvate sidevahendite
ja telekommunikatsiooniva-
henditega seotud kulud
Vääramatust jõust tuleneva
konkreetse intsidendi, õnne-
tusjuhtumi ja teenuse katke-
misega seotud kulud, ilma et
see piiraks direktiivi
2012/34/EL artikli 35 sätete
kohaldamist
Veoelektri toiteseadmetega
seotud kulud, kui need ei ole
otseselt seotud rongiliikluse
korraldamisega. Rongiliik-
luse korraldamisega seotud
otsesed kulud, mille puhul
toiteseadet ei kasutata, ei si-
salda toiteseadme kasuta-
mise kulusid
Direktiivi 2012/34/EL II lisa
punkti 1 alapunktis f nime-
tatud teabe edastamisega
seotud kulud, välja arvatud
juhul, kui need on tehtud
rongiliikluse korraldamise
käigus
Direktiivi 2012/34/EL ar-
tikli 31 lõikes 5 ja artikli 32
lõikes 4 osutatud astmesta-
tud kulusüsteemiga seotud
halduskulud
Amortisatsioon, mis ei ole
kindlaks määratud taristu te-
geliku kulumise põhjal ron-
giliikluse korraldamise käi-
gus
Osa tsiviiltaristu haldamise
ja uuendamisega seotud ku-
ludest, mis ei ole otseselt
seotud rongiliikluse korral-
damisega
Teised mittepõhjendatud ku-
lud
KULUD KOKKU (eur)
tasu
Muud
kokku
Varude müük
Muud teenused
Kinnisvarateenused
Kapitaliseeritud kulud
infrastruktuuriteenused
…………aastal
Realiseerimise netokäive
Infrastruktuuri kasutustasu
Infrastruktuurile juurdepääsu
Kokku
Üldkulu
Veoelektri kasutamine
TEENINDUSRAJATISE LÕIKES
Reisirongide eelsoojendus
Erilepingud, sealhulgas ohtlike kaupade veo
juhtimiseks, abi osutamiseks erirongide
Juurdepääsu lisateenus
liiklemisel
Juurdepääs sidevõrgustikule
Täiendava teabe andmine
1
Veeremi tehnokontroll
Piletimüügiteenus jaamahoonetes
Baashoolduse teenus, mida osutatakse
Juurdepääsu abiteenused
kiirrongide või muude erirajatisi vajavate
veeremiliikide jaoks mõeldud
hooldusrajatises
Jaamad, jaamahooned ja muud rajatised reisijate
jaoks, sealhulgas reisiteabe tablood ja sobivalt
paigutatud piletikassad;
Kaubajaamad;
Sorteerimisjaamad ja rongide koostamise
rajatised, sealhulgas manööverdusrajatised;
Ladustusteed;
Hooldusrajatised, välja arvatud hooldusrajatised,
milles tehakse baashooldust kiirrongidele või
muudele erirajatisi vajavatele veeremiliikidele;
Muud tehnorajatised, sealhulgas puhastus- ja
RAUDTEEINFRASTRUKTUURIETTEVÕTJA KASUMIARUANNE JUURDEPÄÄSU LISA- JA ABITEENUSTE NING
pesuhooned;
Raudteealase tegevusega seotud mere- ja
siseveesadamate rajatised;
Hädaabi osutamise rajatised;
Teenindusrajatises osutatavad teenused
Kütuse tankimise rajatised ja neis hoitava kütuse
tarnimine, mille eest makstav tasu näidatakse
arvel eraldi.
Majandus- ja taristuministri
……..2020. a määrus nr ..… „Raudteeinfrastruktuuri
lisa 6
kasutustasu arvutamise metoodika“
omatarbeks põhivara
valmistamisel
Muud äritulud
ÄRITULUD KOKKU
Müüdud kaubad ja
vahendatud teenused
Infrastruktuurimaterjalid
Muud materjalid
Töövahendid
Kütus ja määrdeained
Tehnoloogiline elekter
Hoolduskulud
Muud
raudteeinfrastruktuuriga
seotud teenused
Kaubad, toore, materjal,
teenused
Masinate ja seadmete
kasutuskulud
Kommunaalkulud
Side- ja kontorikulud
Müügikulud
Muud teenused
Keskkonnakaitse kulud
Muud tegevuskulud
Mitmesugused tegevuskulud
Tööjõukulud
Muud ärikulud
TEGEVUSKULUD
KOKKU
KULUMIEELNE KASUM
Kulum
ÄRIKULUD KOKKU
INTRESSI- JA
MAKSUEELNE KASUM
Intressitulud
Valuutakursi kasum
Intressikulu
2
Valuutakursi kahjum
PUHASKASUM ENNE
MAKSE
Tulumaks
PUHASKASUM
3
…………aastal
Soetusmaksumus 31.12…
Kokku
Raudteeinfrastruktuuri teenuste üldises kasutuses olev vara
Veoelektri kasutamine
TEENINDUSRAJATISE LÕIKES
Reisirongide eelsoojendus
lisateenus
Juurdepääsu
Erilepingud, sealhulgas ohtlike kaupade veo juhtimiseks, abi
osutamiseks erirongide liiklemisel
Juurdepääs sidevõrgustikule
Täiendava teabe andmine
Veeremi tehnokontroll
1
Piletimüügiteenus jaamahoonetes
Juurdepääsu abiteenused
Baashoolduse teenus, mida osutatakse kiirrongide või muude
erirajatisi vajavate veeremiliikide jaoks mõeldud
hooldusrajatises
Jaamad, jaamahooned ja muud rajatised reisijate jaoks,
sealhulgas reisiteabe tablood ja sobivalt paigutatud
piletikassad;
Kaubajaamad;
Sorteerimisjaamad ja rongide koostamise rajatised,
sealhulgas manööverdusrajatised;
RAUDTEEINFRASTRUKTUURI PÕHIVARA ARVESTUS JUURDEPÄÄSU LISA- JA ABITEENUSTE NING
Ladustusteed;
Hooldusrajatised, välja arvatud hooldusrajatised, milles
tehakse baashooldust kiirrongidele või muudele erirajatisi
vajavatele veeremiliikidele;
Muud tehnorajatised, sealhulgas puhastus- ja pesuhooned;
Raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadamate
rajatised;
Hädaabi osutamise rajatised;
Kütuse tankimise rajatised ja neis hoitava kütuse tarnimine,
Teenindusrajatises osutatavad teenused
mille eest makstav tasu näidatakse arvel eraldi.
Majandus- ja taristuministri
……..2020. a määrus nr ..…
lisa 7
„Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise
metoodika“
Sissetulek
Soetamine
Üle viidud põhivarasse
Sissetulek kokku
Väljaminek
Müük
Maha kantud
Väljaminek kokku
Soetusmaksumus 31.12…
Akumuleeritud kulum
31.12…
Kulumi suurenemine
Arvestatud kulum
põhivarale
Väärtuse langus
Kulumi suurenemine
kokku
Kulumi vähenemine
Müüdud põhivara kulum
Maha kantud põhivara
kulum
Kulumi vähenemine
kokku
Akumuleeritud kulum
31.12…
JÄÄKMAKSUMUS
Jääkmaksumus 31.12…
Jääkmaksumus 31.12…
2
3
26.10.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise
metoodika“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 98 lõike 7 alusel.
Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodikas (edaspidi metoodika)
ajakohastatakse viiteid. Sisulisi muudatusi, võrreldes eelmise metoodikaga, ei tehta.
Metoodikas sisalduvate viidete ajakohastamise vajadus tuleneb uue raudteeseaduse
kehtestamisest.
Metoodika on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega
luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77) nõuete
ülevõtmiseks Eesti õigussüsteemi ning lähtuvalt vajadusest viia raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu arvutamise metoodika vastavusse Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusega.
Metoodikas eesmärgiks on tagada raudteeinfrastruktuuriettevõtjale finantstasakaal ning teisalt
vältida raudteeinfrastruktuuri ebaefektiivset kasutamist. Metoodika aitab kaasa paindlikumale
hinnastamisele ning seeläbi ka kaubaveo konkurentsivõime kasvule raudteel. Metoodika aitab
kaasa raudteeinfrastruktuuri tõhusamale haldamisele ja kulude kontrollimist takistavate
piirangute kõrvaldamisele, et saavutada raudteeinfrastruktuuri teenuse tõhusam osutamine.
Euroopa Komisjon võttis direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 3 toodud volitusnormi alusel
vastu otsekohalduva Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/909, milles käsitletakse
rongiliikluse korraldamisega seotud otsekulude arvutamise meetodit (ELT L 148, 13.06.2015,
lk 17–22) (edaspidi rakendusmäärus). Eelnimetatud rakendusmääruse põhimõtteid
olemasolevas metoodikas ei dubleerita, vaid neid rakendab kasutustasu määraja vahetult
vastavalt kehtestatud rakendusmäärusele.
Metoodika on koostatud põhimõttel, et otsekulude arvutamise meetodit kohaldataks sarnaselt
kogu EL-is, mööndusega, et arvestatakse ka praeguse raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude
arvestamise süsteemiga ning raudtee-ettevõtjatele kohaldatavate kuluandmetega.
Prognoositavate kulude kasutamise põhimõtte tõttu ei tohiks tavapärase äritegevuse korral
kulud ega raudteeinfrastruktuuri kasutustasu suureneda.
Raudtee kasutustasu määrajal on lubatud kulude arvutamisel arvesse võtta ainult selliseid
kulusid, mille puhul ta suudab objektiivselt ja usaldusväärselt tõendada, et need on otseselt
seotud rongiliikluse korraldamisega.
Konkurentsiamet kontrollib, kas eri kuluarvestuspõhimõtteid kohaldatakse kooskõlas
kasutustasu määraja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitatud teabega. Seepärast on direktiivi
2012/34/EL IV lisas sätestatud, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab võrgustiku teadaandes
esitama nii kulude kui ka tasude osas üksikasjaliku teabe meetodi, eeskirja ja vajaduse korral
ka graafiku kohta.
Määruse ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse peaspetsialist Marko Roots (tel: 639 7656, e-
post:
[email protected]). Juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-
1
post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrusega kehtestatakse avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja
osutatavate juurdepääsu tagavate põhi-, lisa-, abiteenuste, lisatasude ja teenindusrajatise
kasutamise ning eraldatud sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade eest võetava
raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika.
Paragrahv 1 sätestab määruse kohaldamise avalikku raudteed majandava
raudteeinfrastruktuuriettevõtja suhtes. Metoodika põhineb raudtee-ettevõtja avaliku raudtee
majandamise ja raudteeveoga tegelemise valdkonna ning muu tegevusega seotud tulude ja
kulude arvestuse eraldatuse nõudel. Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab
oma raamatupidamises pidama juurdepääsu tagavate põhi-, lisa- ning abiteenuste tulude ja
kulude arvestust eraldi. Kui avalikku raudteed majandav raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus
tegevusvaldkonnas, peab ta oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust
raudteeinfrastruktuuri majandamise ning muu tegevusvaldkonna kohta. Nimetatud nõue
sätestab põhimõtte, et raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise hulka ei arvestataks
kulusid, mis ei ole raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud või ühe teenuseliigi kulud
arvestatakse teise teenuseliigi hulka.
Paragrahvi 2 lõike 1 kohaselt koostab ja haldab raudteeinfrastruktuuriettevõtja nimekirja enda
hallatavast põhivarast ning sinna lisatakse infrastruktuuri uuendamiseks ja ajakohastamiseks
tehtavate kulutuste üksikasjad. Varade nimekirja peab koostama ja haldama selliselt, et seal
kajastatud andmed oleksid ajakohastatud tekkepõhiselt. Nimetatud andmed on
raudteeinfrastruktuuriettevõtjale aluseks varade parandamiseks või asendamiseks vajaliku
rahastamise hindamisel. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kogutavad andmed peavad
võimaldama ülevaadet raudteeinfrastruktuuriettevõtja varade väärtusest ning hooldamise
kuludest, et seal sisalduvate andemete alusel oleks võimalik leida varade käigushoidmise kulud.
Hallatavate varade nimekirja pidamise nõue tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 30 lõikest 7.
Paragrahvi 2 lõike 2 alusel koostab ja haldab raudteeinfrastruktuuriettevõtja enda vara
nimekirja, mille alusel toimub juurdepääsu põhi-, lisa- ja abiteenuste osutamisega ning
teenindusrajatise kasutamisega seotud kulude eristamine. Nimetatud põhimõtteid
ajakohastatakse vastavalt vajadusele parimate praktiliste teadmiste ja rahvusvaheliste tavade
kohaselt. Lõike eesmärk on anda raudteeinfrastruktuuriettevõtjale võimalus iseseisvalt
vastavalt väljakujunenud parimale praktikale fikseerida ja sätestada parameetrid, mille alusel
toimub pakutavate teenuste kulude jagamine erinevate teenuseliikide vahel. Oluline on, et ühe
teenuse kulud ei satuks teise teenuse hulka ja vastupidi. Samuti võimaldab selline lähenemine
võtta arvesse iga raudteeinfrastruktuuriettevõtja eripära ning aitab maandada erinevaid
konkurentsialaseid riske.
Paragrahvi 2 lõige 3 sätestab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude põhjendatust hinnatakse
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi kasutustasu määraja) poolt igaks
liiklusgraafikuperioodiks eraldi liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta andmete alusel.
Kuna tegemist on eelmise perioodi andmetega, siis täpsema ja objektiivsema tulemi
saavutamisks võib neid andmeid täpsustada Statistikaameti avaldatud hinnaindeksitega, mis
võimaldab turul toimunud muutusi paremini arvesse võtta. Prognoosi täpsustamiseks võib
kulusid hinnaindeksiga täpsustada, et arvestada tooraine ja teenuse aastase kallinemise või
odavnemisega. Lisaks eelmainitule peab kasutustasu määraja iseseisvalt kontrollima esitatud
andmete õigsust ja vajadusel arvutama või leidma andmed kasututasu määramiseks.
2
Hinnaindeksi kasutamise eelduseks on selge vajadus ning kasutustasu määraja põhjendatud
hinnang.
Paragrahvi 2 lõige 4 sätestab raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja
kohustuse korraldada aruandlust selliselt, et aruandluse põhjal oleks võimalik tõendada, et
raudteeveoettevõtjalt tegelikult nõutud infrastruktuuri ja teenuse kasutustasu vastab
metoodikale, võrgustiku teadaandes sätestatud juhendile ja teistele asjakohastele õigusaktidele.
Loetelu on jäetud lahtiseks, sest kasutustasu määramisel võib juhtumipõhiselt olla vajadus
arvestada nõudeid, mis tulenevad näiteks haldusmenetluse seadusest või mõnest poolte
omavahelist suhet reguleerivast õigusaktist. Juhul, kui raudteeveoettevõtja leiab, et kasutustasu
määraja ei ole suuteline kasutustasu vastavust tõendama või on teinud kasutustasu määramisel
vigu, on raudteeveoettevõtjal õigus pöörduda kaebusega vastavalt raudteeseaduse §-le 109
Konkurentsiameti poole.
Paragrahvi 2 lõige 5 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri kasutustasu peab tagama avaliku raudtee
diskrimineerimata kasutamise igale raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime taotlejale. Nõue on
oluline, et raudteeveoettevõtjat ei diskrimineeritaks ning raudteeinfrastruktuuri majandataks
efektiivselt ning läbipaistvalt kogu raudteevõrgustikus samal põhimõttel.
Paragrahvi 2 lõige 6 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutamise eest
võetavat kasutustasu makstakse raudteeinfrastruktuuriettevõtjale või teenindusrajatise
käitajale, kes rahastavad selle arvelt oma majandustegevust
Paragrahv 2 lõige 7 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse
läbilaskevõimeosa kasutada andmise eest koosneb raudteeinfrastruktuuriettevõtja sellekohase
teenuse otsestest kuludest. §-s 9 sätestatud põhimõtete võib juurde liita ka lisatasusid.
Paragrahv 3 sätestab raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu põhiteenuste kasutustasu arvutamise
aluse. Metoodikas on juurdepääsu põhiteenuste osutamisega ja teenindusrajatist ühendavale
taristule juurdepääsu tagamisega seotud kuludest maha lahutatud kulud, mis ei ole
raudteeinfrastruktuuri otseste kuludega seotud. Kogu võrgul põhinevad otsesed kulud jagatakse
kas prognoositavate või tegelikult läbitud sõidukilomeetrite või brutotonnkilomeetrite arvuga,
saades nii otsese ühikukulu. Otsesele ühikukulule on lubatud raudteeinfrastruktuuriettevõtjal
lisada vastavalt määruse §-le 9 lisatasusid sõltuvalt turu võimekusest neid tasuda. Sellise
paindliku süsteemi rakendamisega on võimalik hoida uue metoodikaga kasutustasu võrreldes
vana metoodikaga samal tasemel.
Paragrahvi 3 lõige 1 sisaldab viidet EK-i rakendusmäärusele, kus on sätestatud rongiliikluse
korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodid, et määrata kindlaks direktiivi
2012/34/EL artikli 31 lõikes 3 osutatud kasutustasu juurdepääsu eest põhiteenustele ja
teenindusrajatist ühendavale taristule. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu põhiteenuste
kasutamise põhjendatud kulud koosnevad kuludest, mis on otseselt seotud rongiliikluse
korraldamisega ning millele võib kehtestada määruse § 9 kohaselt lisatasusid.
Paragrahvi 3 lõige 2 sätestab, et kulud omistatakse konkreetsetele teenustele, mis on
põhjustanud nende kulude tekkimise, ning selle nõude peab tagama
raudteeinfrastruktuuriettevõtja väljatöötatud kuluarvestussüsteem. Nõue on vajalik, et kõiki
kulusid omistataks ühele kindlale teenusele. Selleks et aastate lõikes oleks kasutustasude
kujunemise aluseks olevad kulud ja tulud eri aastate ja erinevate teenuseliikide lõikes
võrreldavad ning kasutustasude kujunemise alused selgelt arusaadavad, peab
kuluarvestussüsteem olema raudteeseaduse § 9 lõikest 1 tuleneva teenuste tulu-kulu eraldatuse
3
nõudest lähtuvalt üles ehitatud nii, et see oleks kasutustasude määramisel kohaldatav igal
järjestikusel liiklusgraafikuperioodil.
Paragrahvi 3 lõige 3 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise juurdepääsu
põhiteenuste osutamise otsesed kulud ei tohi sisaldada rakendusmääruse artikli 4 punktides 1
ja 2 nimetatud kulusid. Kasutustasu määraja ei tohi juurdepääsu põhiteenuste otseste kulude
arvutamisel arvestada järgmisi kulusid:
a) raudteevõrgulõigu kasutusvalmis hoidmisega seotud püsikulud, mida
raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab kandma ka siis, kui rong asjaomasel lõigul ei liikle;
b) kulud, mis ei ole raudteeinfrastruktuuriettevõtja tehtud maksetega seotud. Kulud või
kuluüksused, mis ei ole otseselt seotud juurdepääsu tagamisega juurdepääsu põhiteenustele
või teenindusrajatist ühendavale taristule;
c) maa või muu põhivara soetamise, müügi, demonteerimise, saastest puhastamise,
rekultiveerimise või rentimisega seotud kulud;
d) kogu võrgu üldkulud koos üldise palga- ja pensionikuluga;
e) rahastamiskulud;
f) tehnika arengu või vananemisega seotud kulud;
g) immateriaalse varaga seotud kulud;
h) raudteeäärsete andurite, raudteeäärsete sidevahendite ja signaalimisseadmetega seotud
kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega;
i) teabega, mujal kui raudtee ääres asuvate sidevahendite ja telekommunikatsioonivahenditega
seotud kulud;
j) vääramatust jõust tuleneva konkreetse intsidendi, õnnetusjuhtumi ja teenuse katkemisega
seotud kulud, ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 35 sätete kohaldamist;
k) veoelektri toiteseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse
korraldamisega. Rongiliikluse korraldamisega seotud otsekulud, mille puhul toiteseadet ei
kasutata, ei sisalda toiteseadme kasutamise kulusid;
l) direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 1 alapunktis f nimetatud teabe edastamisega seotud
kulud, välja arvatud juhul, kui need on tehtud rongiliikluse korraldamise käigus;
m) direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 5 ja artikli 32 lõikes 4 osutatud astmestatud
kulusüsteemiga seotud halduskulud;
n) amortisatsioon, mis ei ole kindlaks määratud taristu tegeliku kulumise põhjal rongiliikluse
korraldamise käigus;
o) osa tsiviiltaristu haldamise ja uuendamisega seotud kuludest, mis ei ole otseselt seotud
rongiliikluse korraldamisega.
Kuna nimekiri on jäetud lahtiseks, siis praktikas tuleb lähtuda põhimõttest, et kulud omistatakse
konkreetsetele teenustele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise, ning kasutustasu
määramisel aktsepteeritakse kulusid, mis rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevad.
Paragrahv 4 annab ülevaate raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning
teenindusrajatise kuludest, mida aktsepteeritakse kasutustasu osana. Juurdepääsu lisa- ja
abiteenuste ning teenindusrajatise otsekulusid ei tohi segamini ajada juurdepääsu põhiteenuste
otseste kulude leidmisega. Kui juurdepääsu põhiteenuste otsesed kulud leitakse määruse § 3
lõikes 1 nimetatud korras, siis juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise otsekulud
on teenuse tegvuskulud, millest on maha lahutatud § 4 lõikes 3 nimetatud kulud.
Paragrahvi 4 lõige 1 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning
teenindusrajatise kasutustasu arvestamisel lähtutakse üksnes põhjendatud kuludest, mis on
osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa
raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum.
4
Paragrahvi 4 lõikes 2 on juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise otsekulu
leidmisega jäetud sisse nõue, et otsekulude arvutamisel võib arvesse võtta ainult selliseid
põhjendatud kulusid, mille puhul ettevõtja suudab objektiivselt ja usaldusväärselt tõendada, et
need on seotud juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutada andmisega.
Paragrahvi 4 lõikes 3 on toodud loetelu kuludest, mida kasutustasu määraja ei või
raudteeinfrastruktuuriettevõtja juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kuludesse
lülitada. Mittepõhjendatud kulude ammendavat loetelu ja suurust ei ole võimalik õigusaktiga
määratleda, seetõttu lasub tasu määrajal mittepõhjendatud kulude kindlaksmääramisel
kaalutlemiskohustus.
Määruse § 4 lõike 3 punkt 1 mõte seisneb selles, et tagastamatust abist soetatud põhivaralt
arvestatavat ärikasumit ei ole üldse lubatud kasutustasusse lülitada.
Määruse § 4 lõike 3 punkt 5 sätestab, et trahvid, intressid ja viivised tulenevad kohustuste
rikkumist, siis on asjakohane, et selliseid kulusid kasutustasudesse ei lülitata ja teenust
kasutavad kliendid neid kasutustasude kaudu kinni maksma ei pea.
Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise kasutustasu
arvutamisel lähtutakse kuludest, mis on osutatava teenusega seotud otse- ja kapitalikulu,
proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum.
Paragrahvis 3 ja 4 nimetatud mittelubatavad kulud ja nende jaotused teenuseliikide lõikes
esitatakse kasutustasu määrajale vastavalt lisas 5 esitatud vormi kohaselt.
Paragrahvis 5 on välja toodud üldkulude arvutamise põhimõtted, mis kantakse määruse lisades
olevatesse üldkulu nimelistesse veergudesse. Lõikes 1 on toodud üldkulude jaotamise
metoodika integreeritud raudtee-ettevõtja funktsioonide vahel. Üldkuludeks loetakse ühiste
struktuuriüksuste kulud siis, kui neid ei ole võimalik raamatupidamise algdokumendi või sobiva
kulukäituri alusel jaotada. Kulukäituriks (cost driver, allocation base) võib olla iga mõjur,
sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis,
väärtusahelas, protsessis, tegevuses või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes või
tuludes ning mille alusel jaotatakse kulud. Üldkulud jaotatakse ettevõtja tegevusvaldkondade
vahel proportsionaalselt kõikide otsekulude summa alusel.
Paragrahvi 5 lõikes 2 toodud üldkulude leidmise/jaotamise valemid.
Paragrahvi 5 lõikes 3 sätestatakse raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulude jaotus teenuseliikide
vahel. Raudteeinfrastruktuuri teenuse üldkulude jaotamine juurdepääsu põhi-, abi- ja
lisateenuste ning teenindusrajatise vahel toimub teenuseliikide raamatupidamislike otsekulu
proportsioonide alusel. Lõikes 3 on toodud valem, kuidas üldkulude proportsioone tuleb
arvutada.
Paragrahv 6 sätestab, et kapitalikulude arvestus ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara
amortisatsiooni alusel. Juhul, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja
põhivara ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatava
põhivara amortisatsiooninorm ei vasta põhivara kasulikule elueale, siis rakendatakse § 6
lõigetes 4–12 kirjeldatud kapitalikulu arvestamise ja arvutamise metoodikat. Kasutustasu
määrajal on õigus teha korrektsioone reguleeritud põhivara maksumuses ja kapitalikulude
normis, kui ilmneb, et põhivara hulgas on vara, mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja
5
teenindusrajatise käitaja tegelikult majandustegevuses ei kasuta, või kui ilmneb, et kapitalikulu
norm ei ole põhjendatud.
Paragrahvi 6 lõige 12 sätestab, et kasutustasu määramisel on lubatud arvesse võtta kõiki
liiklusgraafikuperioodile eelneva kalendriaasta jooksul tehtud investeeringud.
Paragrahv 6 lõige 14 ja 15 sätestab, kuidas jaotada üldjuhtimises või administreerimises
kasutatav põhivara, mida ei ole üldjuhul võimalik otseselt ühelegi teenusele omistada. Kui
raudteeinfrastruktuuriettevõtja on samaaegselt ka raudteeveoettevõtja või tegeleb muu
äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveoga tegelemise ning
muu äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste vara ettevõtja üldvaraks, kui neid ei ole
raamatupidamise algdokumendi alusel võimalik konkreetse tegevusvaldkonnaga seostada.
Põhjendatud üldvara tuleb raudtee-ettevõtja osutatavate teenuse vahel jaotada vastavalt
konkreetse teenuste otsekulude proportsioonile kõikide otsekulude summast. Lisatud täiendus
tagab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja tegevuses kasutatav üldvara
omistatakse igale teenuseliigile põhjendatud ulatuses ning osa üldvarast arvatakse muu
tegevusega seotuks. Üldvarasse tehtud investeeringud ei ole üldjuhul automaatselt omistatavad
otseinvesteeringuna ühele või teisele teenuseliigile, sest neid kasutatakse ühel ajal kõikide
teenuste osutamiseks. Seetõttu tuleb ettevõtjal need jagada erinevate teenuseliikide vahel
objektiivsete põhimõtete alusel. Vastavad jaotustulemused kajastatakse metoodika lisas 7.
Paragrahvis 7 on sätestatud raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning
teenindusrajatises osutatavate teenuste mõistliku ärikasumi arvutamise põhimõtted.
Paragrahvi 7 lõikes 1 sätestatakse nõue, mis seab piirangud raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja
teenindusrajatise käitaja mõistliku ärikasumi määrale. Piirangud on vajalikud selleks, et kaitsta
turuosalisi olulist vahendit omavate raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja
ebamõistliku kasuminõude eest.
Paragrahvi 7 lõikes 2 on sätestatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja
kasutatava omakapitali hinna leidmise alus WACC-i valemis. Beetakordaja leidmisel
lähtutakse börsil noteeritud raudtee-ettevõtjate aritmeetilisest keskmisest beetakordajast. Turu
riskipreemia leitakse samuti aritmeetilise keskmise abil.
Paragrahvi 7 lõikes 3 võetakse kohustuste hinna määramisel aluseks raudtee-ettevõtja ja
teenindusrajatise käitaja võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine
intressimäär liiklusgraafikuperioodi eelse viimase majandusaasta lõpu seisuga, kusjuures
kaalutud keskmise arvutamisel võetakse kaaluna aluseks konkreetse võõrkapitali intressi
kandva kohustuse jääk liiklusgraafikuperioodi eelse viimase majandusaasta lõpus. See on
täpsem, sest kõik riskid on võlausaldaja poolt määratud juba kohustuste hinnas.
Paragrahvi 7 lõige 4 sätestab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja või teenindusrajatise käitaja
võõrkapitali intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär arvutatakse üldjuhul
krediidiasutustelt võetud kohustustelt. Kui võõrkapitali intressi kandvate kohustused on võetud
kolmandatelt juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, siis intressi kandvad kohustused hinnatakse
vastavalt finantsturu tingimustele. Finantsturu tingimustena käsitletakse makro- ja
mikromajanduslikke näitajaid, mis iseloomustavad tollel ajahetkel võetud kohustuste intressi
määrasid ning mis kasutustasu arvestuses peavad vastama krediidiasutuste poolt kasutatud
üldtunnustatud põhimõtetele ning määradele.
Paragrahvi 7 lõikes 5 on sätestatud võõrkapitali ja omakapitali kasutamise suhe WACC-i
6
valemis – määruse mõistes ei saa omakapitali osakaal WACC-i valemis olla suurem kui 50%,
et suunata raudteeinfrastruktuuriettevõtjat kasutama rohkem odavamat võõrkapitali.
Paragrahvi 7 lõikes 6 kasutatakse mõistliku ärikasumi määrana üldjuhul WACC-i valemit, kuid
raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ja teenindusrajatise käitajal on mõistliku ärikasumi määramisel
õigus taotleda WACC-ist madalamat ärikasumi määra protsentides, mis turu- ja
konkurentsitingimusi paremini arvestab.
Paragrahvi 7 lõigetes 7 ja 9 on valemid juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise
kasutamise eest mõistliku ärikasumi arvutamiseks. Valemis korrutatakse ärikasumi määr
konkreetse teenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtusega.
Paragrahvi 7 lõigetes 8 ja 10 on valemid ärikasumi arvutamiseks. Valemites kasutatakse
põhivara reguleeritud väärtust, milleks loetakse bilansilist jääkmaksumust
liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga, välja arvatud § 6 lõikes 3
nimetatud juhtudel. Juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning teenindusrajatise pealt on võimalik
kapitalikulu ja ärikasumit teenida ainult siis, kui konkreetset põhivara kasutatakse ainult
eelnimetatud teenuste osutamiseks.
Paragrahv 8 kirjeldab raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate juurdepääsu põhiteenuste
otseste ühikukulude leidmise aluseid. Lõige 1 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu
tagavate juurdepääsu põhiteenuste ühikukulu leitakse rakendusmääruse alusel, mis võimaldab
saavutada tegelikele turutingimustele paremini vastava olukorra, kus ühikuhinna leidmiseks
kaalutakse ühikuhinna parameetreid lähtuvalt tegelikust vajadusest ja olukorrast.
Paragrahvi 8 lõige 2 sätestab, et keskmise otsese ühikukulu arvutamisel võib lisaks arvesse
võtta raudteeinfrastruktuuri eri kulumistasemeid vastavalt rakendusmääruse artikli 5 punktis 2
nimetatud parameetritele, kuid otsese ühikukulu muutmisega ei tohi kaasneda kogu
raudteeinfrastruktuuril põhinevate otsekulude suurenemist.
Kasutustasu määrajal on lubatud muuta keskmist otsest ühikukulu, et võtta arvesse taristu eri
kulumistasemeid vastavalt ühele või mitmele järgmistest parameetritest:
a) rongi pikkus või veeremiüksuste arv;
b) rongi mass;
c) veeremiüksuse liik, eelkõige selle vedrustamata mass;
d) rongi kiirus;
e) mootoriga ühiku veojõud;
f) telgedele langev mass või telgede arv;
g) registreeritud liugelohkude arv või rataste libisemisvastase varustuse tõhus kasutamine;
h) veeremiüksuste vertikaalsuunaline jäikus ja rööbasteed mõjutavad horisontaaljõud;
i) tarbitud ja mõõdetud elektrivool või pantograafide või kontaktkingade dünaamika kui
õhuliini või voolu andva rööpa kulumisega seotud kulude arvestamise parameeter;
j) rööbastee parameetrid, eelkõige nende raadius;
k) muud kuludega seotud parameetrid, mille puhul taristuettevõtja saab reguleerivale asutusele
tõendada, et kõikide selliste parameetrite väärtused, kaasa arvatud nende muutumine (kui
see on asjakohane), on objektiivselt mõõdetud ja registreeritud.
Paragrahv 9 sätestab lisatasude määramise põhimõtted. Vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli
32 lõikele 1 on kasutustasu määrajal õigus kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks, kui
turg seda talub, kehtestada tõhusa, läbipaistva ja mittediskrimineeriva põhimõtte alusel lisatasu,
eeldusel, et oleks tagatud raudtee turusegmentide optimaalne konkurentsivõime ja
7
raudteeveoettevõtja tootlikkuse kasv. Eesmärgiks on tagada raudteeveoettevõtjale jätkusuutlik
toimimine. Siinjuures tuleb lähtuda raudteeseaduse §-s 99 toodud põhimõtetest, mille kohaselt
kasutustasu määraja kehtestab tõhusa, läbipaistva ja mittediskrimineeriva põhimõtte alusel
juurdepääsu tagavatele juurdepääsu põhiteenustele lisatasude määramise põhimõtted,
arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust lisatasusid tasuda.
Kasutustasu suurus ei või välistada infrastruktuuri kasutamist turusegmentide poolt, kes
suudaksid tasuda vähemalt raudteeveoteenuse osutamise otsekulud ja turu jaoks vastuvõetavat
tulumäära ehk lisatasu.
Paragrahvi 9 lõige 2 sätestab põhimõtted, millele peab kasutustasu vastama. Lisatasud, mille
määramisel peab arvesse võtma raudteeveoettevõtja tootlikkuse kasvu, koos otseste kuludega
ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku
ärikasumiga. Ärikasum arvutatakse metoodika § 7 lõikes 1 kirjeldatud kaalutud keskmise
kapitalihinna valemiga. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kogukulud on
kulud, mis koosnevad tegevuskuludest, millest on maha lahutatud metoodika § 4 lõikes 3
nimetatud mittepõhjendatud kulud, metoodika § 6 kohaselt arvutatud kapitalikulust ja
metoodika § 5 kohaselt arvutatud juurdepääsu põhiteenuste üldkulude proportsioonist.
Paragrahvi 9 lõige 3 sätestab, et enne lisatasu kehtestamist hindab kasutustasu määraja selle
asjakohasust konkreetsete turusegmentide puhul, analüüsides vähemalt järgmiseid
segmendipaare ning kasutades neist asjakohaseid:
reisijateveoteenus/kaubaveoteenus;
ohtlikke kaupu vedavad rongid/muud kaubarongid;
riigisisene teenus/rahvusvaheline teenus;
kombineeritud veod/otseveod rongiga;
reisijateveo linnaliin või piirkondlik liin/linnadevaheline liin;
marsruutrongid/kogumisrongid;
regulaarne rongiteenus/mitteregulaarne rongiteenus.
Paragrahvi 9 lõike 4 kohaselt peavad kindlaksmääratud turusegmendid sisaldama vähemalt
järgmist kolme segmenti: 1) kaubavedu, 2) avaliku teenindamise lepinguga osutatav
reisijateveoteenus, 3) ülejäänud reisijatevedu; ning neile tuleb määrata ka lisatasu määr.
Segmendile määratav lisatasu määr võib olla ka null, kui vastav turusegment ei talu § 9 lõike 1
alusel arvutatud lisatasu suurust.
Paragrahvi 9 lõige 5 annab kasutustasu määrajale õiguse eelmainitud segmendipaare veetava
kauba või reisijateveo alusel täiendavalt eristada. Siinjuures tuleb arvesse võtta erinevate
turusegmentide põhjuslikku seost raudteeinfrastruktuuri kulude tekkimisse,
konkurentsitingimusi turul, turusegmentide maksevõimet ning muid põhjuslikke näitajaid ning
seoseid õiglase ja mittediskrimineeriva kasututasu määramiseks.
Paragrahvi 9 lõige 6 sätestab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja määrab kindlaks ka need
turusegmendid, mida raudteeveoettevõtja hetkel ei teeninda, kuid mida ta võib teenindada
kasutustasu süsteemi kehtivusaja vältel. Kasutustasu süsteemi ei lisata kõnealuste
turusegmentide lisatasu, mida ta hetkel ei osuta.
Paragrahvi 9 lõike 7 kohaselt vaatab raudteeinfrastruktuuriettevõtja läbi turusegmentide loetelu
ning avaldab need võrgustiku teadaandes. Turusegmentide loetelu vaadatakse läbi vähemalt iga
viie aasta järel, et oleks tagatud läbipaistev ja ajakohastatud informatsioon igale turuosalisele.
8
Paragrahvi 9 lõige 8 sätestab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude täieliku tagasisaamise
kindlustamiseks võib kehtestada kõrgema kasutustasu kolmandasse riiki suunduvale või sealt
saabuvale kaubaveole. Antud nõue tuleneb direktiivi 2012/34/EL artikli 32 lõikest 2. Kui
kolmandasse riiki suunduvale või sealt saabuvale kaubaveole kehtestada liiga kõrge
kasutustasu, siis liiguvad vastavad kaubavood teistesse liikmesriikidesse ja
raudteeinfrastruktuuriettevõtja jääb olulisest tuluallikast ilma. Kolmandasse riiki suunduvale
või sealt saabuvale kaubaveole võib kehtestada lisatasu, mis koos otseste kuludega ei või
ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku
ärikasumiga. Ärikasum arvutatakse metoodika § 7 lõikes 1 kirjeldatud kaalutud keskmise
kapitalihinna valemiga. Juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kogukulud on
kulud, mis koosnevad tegevuskuludest, millest on maha lahutatud metoodika § 4 lõikes 3
nimetatud mittepõhjendatud kulud, metoodika § 6 kohaselt arvutatud kapitalikulust ja
metoodika § 5 kohaselt arvutatud juurdepääsu põhiteenuste üldkulude proportsioonist.
Paragrahvi 9 lõige 9 sätestab nõude, et iga konkreetse raudteeinfrastruktuuriettevõtja keskmine,
maksimum- ja miinimumtasu tema infrastruktuuri teatava kasutusviisi eest peavad olema
omavahel võrreldavad sama turusegmendi sarnastele teenustele kehtestatud kasutustasudega.
Sarnaste ettevõtete ja turusegmentide puhul tuleb kasutada samu kasutustasu arvutamise
meetodeid ja põhimõtteid ning nende rakendamist peab olema võimalik võrrelda ja kontrollida
pädeva asutuse poolt. Eesmärgiks on tagada olukord, kus kõiki raudtee-ettevõtjad ja samu
turusegmente koheldakse võrdselt ning neile kohaldatakse ühetaolist mittediskrimineerivat
kasutustasu.
Paragrahvi 10 kohaselt võib kehtestada meetmeid, mida võimaldatakse igale raudtee-
infrastruktuuri kasutajale ning millega vähendatakse kasutustasu piiratud aja jooksul, et
soodustada uue raudteeveoteenuse arengut, või vähendada kasutustasu, et soodustada
märkimisväärselt alakoormatud liinide kasutamist. Seega on antud sätte põhiliseks eesmärgiks
uute kaubavoogude meelitamine raudteele või alakoormatud infrastruktuuri efektiivsem
kasutamine. Muudel juhtudel võib kasutustasu vähendada üksnes tegeliku kokkuhoiu ulatuses,
mida raudteeinfrastruktuuriettevõtja on halduskulude osas saavutanud. Vähendamine ei saa
toimuda allapoole otseste kulude taset. Vähendamise määra kindlaksmääramisel ei tohi arvesse
võtta kulude vähenemist, mida on kehtivas kasutustasus juba arvestatud. Vähendada võib
üksnes konkreetse infrastruktuuri osa eest võetavat kasutustasu. Samalaadsete teenuste suhtes
kohaldatakse samalaadset kasutustasu vähendamise meetodit. Kasutustasu vähendamise
meetodit kohaldatakse raudteeveoettevõtja suhtes mittediskrimineerivalt. Kasutustasu
vähendamise meetme eesmärgiks ei ole pikaajalise allahindluse tegemine igale
raudteeinfrastruktuuri kasutajale, kui turusituatsioon muutub. Juhul, kui mõni turusegment ei
suuda enam kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu maksta, tuleb
raudteeinfrastruktuuriettevõtjal vastava segmendi lisatasu üle vaadata.
Paragrahvis 11 on sätestatud andmete esitamise maht ja tähtajad.
Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab olema valmis selgitama ja tõendama esitatud andmete
vastavust metoodikas ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele.
Paragrahv 12 sätestab, et kasutustasu määraja kehtestab kasutustasu juurdepääsu põhi-, lisa- ja
abiteenuste ja teenindusrajatise eest kogu liiklusgraafikuperioodiks mitte hiljem kui kaks kuud
enne liiklusgraafikuperioodi algust.
Paragrahvis 13 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 2020. aasta 31. oktoobril.
Metoodikal on seitse lisa:
9
Lisa 1. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasumiaruanne
Lisa 2. Raudtee-ettevõtja kasumiaruanne
Lisa 3. Raudteeinfrastruktuuri põhivara arvestus
Lisa 4. Raudteeinfrastruktuuri bilanss
Lisa 5. Kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud
Lisa 6. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kasumiaruanne juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning
teenindusrajatise lõikes
Lisa 7. Raudteeinfrastruktuuri põhivara arvestus juurdepääsu lisa- ja abiteenuste ning
teenindusrajatise lõikes
Metoodika seletuskirjal on lisa „Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel“.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruses toodud viidete ajakohastamine vastab Euroopa Liidu õigusele.
4. Määruse mõjud
Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodikas ajakohastatakse üksnes viiteid,
mistõttu sisulisi mõjusid antud tegevusega ei kaasne. Metoodika ajakohastamise eesmärgiks on
viia määrus vastavusse õigusaktidele kehtestatud normtehniliste nõuetega.
Määruse sisulised mõjud ja võrdlev analüüs on esitatud määruse 2016. a redaktsiooni
seletuskirjas, kui uue metoodika kehtestamisega võeti Eesti seadusandlusesse üle direktiivi
2012/34/EL kehtestatud nõuded.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruses toodud viidete ajakohastamine kulusid ja tulusid ei tekita. Võrreldes praegusega ei
tule ka tegevusi juurde.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2020. aasta 31. oktoobril, sest samal kuupäeval hakkab kehtima uus
raudteeseaduse terviktekst.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Määruse sisuline pool on välja töötatud 2016. aastal koostöös kõigi asjaosalistega ning määruse
eelnõu läbis siis ka täiemahulise kooskõlastusringi ning huvirühmade kaasamise protsessi.
Kuna määruses muudeti ainult viiteid ja sisulisi muudatusi ei tehtud, siis puudub vajadus
määrusele uuesti täiemahulist kooskõlastusringi teha. Käesoleval hetkel puudub teave, et
määrus vajaks muus osas ajakohastamist.
10
Majandus- ja taristuministri määruse „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise
metoodika“ eelnõu seletuskiri
lisa
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse Euroopa ühtne
raudteepiirkond
EL-i õigusakti EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi Kommentaarid
norm ülevõtmise sisuliseks rakendamiseks
kohustus kehtestatav siseriiklik
õigusakt
Artikkel 29 Jah Raudteeinfrastruktuuri
lg 2 Metoodika § 2 lg 5 kasutustasu peab olema
lg 3 Metoodika § 2 lg 5 kooskõlas direktiiviga
2012/34/EL ja selle alusel
Artikkel 30 kehtestatud tasu määramise
lg 7 Jah Metoodika § 2 lg 1 raamistikuga ja teiste
lg 8 Metoodika § 2 lg 2 eeskirjadega.
Artikkel 31 Jah
lg 1 Metoodika § 2 lg 6
lg 2 Metoodika § 2 lg 4
lg 3 Metoodika § 3 lg 1
lg 7 Metoodika § 4 lg 1
Artikkel 32 Jah
lg 1 Metoodika § 9 lg 1
Metoodika § 9 lg 3
Metoodika § 9 lg 4
Metoodika § 9 lg 5
Metoodika § 9 lg 6
Metoodika § 9 lg 7
lg 2 Metoodika § 9 lg 8
lg 5 Metoodika § 9 lg 9
Artikkel 33 Jah
Metoodika § 10 lg 2
lg 2
Metoodika § 10 lg 1
lg 3
Metoodika § 10 lg 3
lg 4
Metoodika § 10 lg 4
lg 5
11