Rahandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
Meie 27.10.2020 nr 2-1/20-0349/6601
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri
määruse „Digitaliseerimise teekardi toetamise
tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Edastame kooskõlastamiseks määruse „Digitaliseerimise teekardi toetamise tingimused ja
kord“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust eelnõule kahe nädala jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) määruse eelnõu;
2) seletuskiri.
Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Tööandjate Keskliit
Anu Kull
639 7606
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
12.10.2020
VÄLISKAUBANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Digitaliseerimise teekardi toetamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtja
arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning
juhtimisvõimekuse tõstmiseks“ tegevuse „Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete
arendustegevused“ eesmärkide elluviimiseks.
(2) Määruse alusel antakse vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL)
nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8).
(3) Määruse alusel antakse riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artiklile 18 ja 28.
(4) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle põhitegevus vastab justiitsministri 28. detsembri
2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse
tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK) koodile:
1) ajutise tööjõu rent (EMTAK jagu N 782);
2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK jagu K);
3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK jagu R 920);
4) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste
hooldus ja remont;
5) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK jagu M 69);
6) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102);
7) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu L);
8) peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK jagu M 70);
9) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK jagu A);
10) reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK jagu M 73);
11) rentimine ja kasutusrent (EMTAK jagu N 77);
12) tubakatoodete tootmine (EMTAK jagu C 120).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada digitaliseerimise teekaartide koostamist.
(2) Määrus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel heaks kiidetud Eesti ettevõtluse
kasvustrateegia 2014–2020 alaeesmärki, mille kohaselt Eesti ettevõtjad toodavad efektiivselt
kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid.
§ 3. Terminid
(1) Digitaliseerimisega võtab ettevõtja kasutusele digitaalse tehnoloogia ja seda toetava
innovaatilise ärimudeli.
(2) Digitaalsed tehnoloogiad on tehnoloogiad, mis võimaldavad ülekandeprotokollide ja
standardite abil luua läbipaistvuse ja usalduse ning seeläbi kontrollida ühendatud seadmeid ja
nendes liikuvaid andmeid. Digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused on robootika,
küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade internet, pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega
andmetöötlus, suurandmed ja analüütika, asjade internet, tehisintellekt, küberturvalisus,
simulatsioon ja digitaalsed kaksikud, virtuaalne ja liitreaalsus, kihtlisandustootmine, 5G.
(3) Digitaliseerimise teekaart on dokument, millega antakse hinnang digitaliseerimise
investeeringuvajadusele, ajakavale, tasuvusajale, mõjule ettevõtja ärimudelile ja
majandusnäitajatele ning pakutakse vähemalt ühe vajaliku lahenduse lähteülesanne.
(4) Projekti meeskond on ettevõtja esindajatest ning ettevõtjavälistest nõustajatest koosnev
töögrupp, kes koostab digitaliseerimise teekaardi.
§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
§ 5. Vaide menetleja
(1) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(2) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte
elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 6. Toetuse määr ja maksimaalne toetussumma
(1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 15 000 eurot.
(2) Toetuse määr on 90 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Tallinna ja Tartu linnades registreeritud ettevõtja toetuse määr on 50 protsenti abikõlblikest
kuludest.
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse digitaliseerimise teekaardi koostamiseks.
(2) Digitaliseerimise teekaart peab sisaldama:
1) ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist;
2) hinnangut, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab
lahendada digitaalsete tehnoloogiate abil;
3) hinnangut punktis 2 nimetatud lahenduste tasuvusajale ja mõjule ettevõtja ärimudelile ning
majandustulemustele;
4) vähemalt ühe lahenduse kohta selle arenduse lähteülesannet.
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on ettevõtjavälise nõustaja osutatud nõustamisteenuste kulud.
(2) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8
tähenduses seotud isikud.
(3) Abikõlblikud on ainult need kulud, mille tulemit kasutatakse ettevõtja tegevuskohtades.
(4) Kulude eest tasutakse pangaülekandega.
§ 9. Meetme ja projekti abikõlblikkuse periood
(1) Meetme abikõlblikkuse periood algab 1. juunist 2020. aastal ja lõpeb 31. oktoobril 2023.
aastal.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud
hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 6 kuud.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine
§ 10. Toetuse taotlemine
(1) Taotlusi esitatakse jooksvalt rakendusüksuse e-teeninduse kaudu. Toetust antakse ettevõtjale
üks kord.
(2) Taotluste vastuvõtu avamisest teavitab rakendusüksus oma veebilehel.
(3) Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise ja annab sellest teada oma veebilehel, kui
toetuse eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Taotluste vastuvõtmise peatamise kooskõlastab
rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega.
(4) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
§ 11. Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) olema Eesti äriregistrisse kantud äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja;
2) taotluse esitamisele vahetult eelneva ja avaldatud kahe majandusaasta põhitegevuse
keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruandele peab olema
vähemalt 200 000 eurot;
3) juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad
tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud;
4) toetust ei taotleta kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigisisestest
või muudest välisabi vahenditest.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) projekti eesmärgid;
3) projekti algus- ja lõppkuupäev;
4) projekti meeskonna liikmed ja ülesanded;
5) teave taotleja vastavuse kohta lõikes 1 sätestatud nõuetele;
6) projekti eelarve;
7) ettevõtjaväliste nõustajate hinnapakkumised;
8) iga ettevõtjavälise nõustaja kohta teave vähemalt ühe eelneva projekti kohta, mis näitab
võimekust täita ülesandeid;
9) bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga.
(3) Juhul kui vähemalt ühe lõike 2 punktis 7 nimetatud ettevõtjavälise nõustaja teenuse
maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või suurem kui 20 000 eurot, tuleb selle teenuse kohta
esitada vähemalt 3 sõltumatut ja võrreldavat hinnapakkumist.
(4) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi:
1) taotleja on teadlik, et pärast taotluse rahuldamise otsust avalikustab rakendusüksus oma
veebilehel toetuse saaja nime, projekti nimetuse ning toetuse summa;
2) taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.
§ 12. Taotluste menetlemine
(1) Toetuse saamiseks tuleb taotlejal esitada rakendusüksuse e-teeninduse kaudu taotlus.
(2) Taotlust menetletakse kuni 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest.
(3) Rakendusüksus kontrollib pärast taotluse registreerimist taotluse vastavust määruse
nõuetele. Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mis vastavad määruse eesmärkidele ja nõuetele.
(4) Kui taotlus esineb puudusi, annab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-
tööpäevase tähtaja vastava nõude esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb
puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
(5) Taotluse osas, mida ei viida lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb
rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta
määruse tingimustele või kui taotluse rahastamise maht ületab taotluste rahastamise vaba jäägi.
(7) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte
rakendusüksuse e-teeninduse kaudu 3 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud
taotluse alusel.
(2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni 31. oktoobrini
2023. a.
(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise taotluse saamist.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. detsembriks 2023. a.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse tagastamisele
kuuluv toetuse summa ning tagastamise põhjus ja tähtaeg.
4. peatükk
Aruande esitamine, toetuse maksmine, toetuse saaja kohustused ning rakendusüksuse
õigused ja kohustused
§ 14. Aruande esitamine ja toetuse maksmine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti aruande taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppu.
(2) Toetuse saaja esitab projekti aruande rakendusüksuse e-teeninduse kaudu koos
maksetaotlusega.
(3) Aruande vormi avalikustab rakendusüksus oma veebilehel.
(4) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) esitatud valminud digitaliseerimise teekaart;
2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
3) toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
(5) Toetus makstakse toetuse saajale ühe maksena vastavalt taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tingimustele 20 tööpäeva jooksul pärast aruande esitamist, kui on täidetud järgmised
tingimused:
1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine vastavalt §-s 8 sätestatud tingimustele;
2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate
tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele.
§ 15. Aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg
(1) Kui aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, siis teavitatakse sellest
viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg,
sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
(2) Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks
kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.
§ 16. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja kohustub:
1) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta,
samuti eristama selgelt oma raamatupidamises toetatava projekti kulusid ja neid kajastavaid
kulu- ja maksedokumente oma muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;
2) säilitama taotluse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ning materjale
kümme aastat.
§ 17. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus kohustub säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase
toetuse andmise otsusest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
12.10.2020
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Digitaliseerimise teekaardi
toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõu kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Määruse eelnõu eesmärk on toetada ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja
arendustegevus“ meetme „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja
eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks“ tegevuse
„Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused“ eesmärkide elluviimist.
Tegevuseks, milleks toetust saab taotleda, sätestab määruse eelnõu ettevõtjates digitaliseerimise
teekaartide koostamise. Meedet rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi
rakendusüksus). Toetuse andmise eesmärgiks on digitaliseerimisalase teadlikkuse kasvatamine
ning digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevate uute ja innovatiivsete ärimudelite kasutusele
võtmine.
Toetus on suunatud tegutsevatele ettevõtjatele, kes on äriregistris registreeritud äriühingud või
füüsilisest isikust ettevõtjad.
Toetuse eesmärk on kiirendada digiüleminekut Eesti ettevõtetes. Digiüleminek ehk
digitaliseerimine on midagi enamat kui pelgalt uute ITvahendite ja süsteemide hankimine. See
hõlmab uute tehnoloogiate pakutavate võimaluste ärakasutamist äriprotsessi kõigi aspektide
ümbermõtestamisel. Avatus digiüleminekule on oluline paljudele Euroopa Liidu ettevõtetele,
kui nad soovivad säilitada konkurentsivõime. Uuringutes on hinnatud, et toodete ja teenuste
digitaliseerimine suurendab tööstuse tulusid Euroopas enam kui 110 miljardit eurot aastas i .
Euroopa Investeerimispanga uuringu kohaselt seostatakse digitaliseerimist paremate
äritulemustega nii tööviljakuse, juhtimistavade, innovatsiooni, kasvu kui ka tasuvamate
töökohtade mõttesii.
Eesti paikneb Euroopa Komisjoni iga-aastaselt avaldatavas digitaalmajanduse ja -ühiskonna
indeksis (DESI), mis annab ülevaate Euroopa Liidu liikmesriikide digitaalvaldkonna
edusammudest, 2020. aastal 8. kohal. Digitaalsete avalike teenuste osas on Eesti Euroopa liider.
Kuid ühenduvuse ning digitehnoloogiate integreerimise alamindeksites paikneb alles keskmisel
tasemel ehk 14.kohal. Eestis on tugev mobiilse lairiba kasutus, kuid vähemalt 100 Mbit/s
püsivõrgu lairibaühenduse kasutuselevõtu tase ja 5G võrkude kasutuselevõtu valmisolek on
madal. Digitehnoloogiate alamindeks näitab aga olulist mahajäämust ettevõtete sotsiaalmeedia
kasutamises ja internetis kaupu või teenuseid müüvate ning piiriülese internetimüügiga
tegelevate ettevõtete kriteeriumidesiii.
Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks ja selle riigiprofiilid on peamine töövahend, mida
Euroopa Liidu komisjon kasutab liikmesriikide tööstuse digitaliseerimise strateegiate
edenemise seireks ja neis lünkade leidmiseks. Neis aruannetes selgitab komisjon välja parimate
tulemustega ning alla keskmise jäävate tulemustega liikmesriikide ja/või piirkondade peamised
erinevused. Samuti soovitatakse neis aruannetes liikmesriikidele meetmeid, mis on mõeldud
digiteerimise hoogustamiseks. Eesti tuleviku osas peetakse oluliseks kõigi sektorite
keskendumist ettevõtete digitaliseerimisele.
1
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Anu Kull (tel: 625
6416, e-post:
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik
Hendrick Rang (tel: 6256351, e-post:
[email protected]) ja Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse jurist Anu Jaanson (tel: 627 9711, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 4 peatükist ja 17 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetuse andmise alused;
3) toetuse taotlemine ning taotluse menetlemine;
4) aruande esitamine, toetuse maksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja
kohustused.
1. peatükk Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja oodatav
tulemus, selgitatakse termineid ning määratakse meedet rakendavad asutused.
Määruse eelnõu §-s 1 kehtestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused, neid
sätestavad dokumendid ning näidatakse, millistele tegevusaladele määruse eelnõu ei kohaldu.
Määruse eelnõu alusel antakse vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele
(EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (edaspidi VTA määrus) mõistes.
VTA määrus kehtib kõikides majandussektorites antava abi suhtes, välja arvatud ettevõtjatele,
kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelussektoris, ning ettevõtjatele, kes tegelevad
põllumajandustoodete esmase tootmise, töötlemise ja turustamisega. VTA määruses on
kehtestatud abi ülemmäär (200 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi
liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu
ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1
ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja
esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist
peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva
eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi
ülemmäära. Abi andja peab abi saajat kirjalikult (viitega VTA määrusele) teavitama abi
summast ja asjaolust, et tegemist on vähese tähtsusega abiga (nt taotluse rahuldamise otsuses).
Määruse eelnõu alusel antakse riigiabi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele vastavalt
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,
26.06.2014, lk 1-78), muudetud Komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156,
20.06.2017, lk 1-18), (edaspidi üldise grupierandi määrus) artiklile 18 (VKE-dele
nõustamiseks antav abi) ning artiklile 28 (VKE-dele antav innovatsiooniabi) ja sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
2
Määruse eelnõu § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgina digitaliseerimise teekaartide
koostamise. Oodatavateks tulemusteks on digitaliseerimisalase teadlikkuse kasv ning
digitaalisetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelitega ettevõtete arvu suurenemine. Koos
ettevõtteväliste ekspertidega ning meeskonnatööna läbiviidava digitaliseerimise teekaardi
koostamise käigus vaadatakse üle ärimudel, kõik ettevõtja ja tarneahela põhiprotsessid ning
antakse ülevaade kitsaskohtadest ja nende lahendamise viisidest. Lisatud peab olema vähemalt
üks lähteülesanne lahendusele, mis põhineb digitaalsetel tehnoloogiatel. Eesti peamine
väljakutse on erasektori digitaliseerimine. Toetuse tulemusena peab toetust saanud ettevõtja
koos ettevõtteväliste nõustajatega koostama digitaliseerimise teekaardi. Selle raames
vaadatakse nii protsesside kui ka tehnoloogiate rakendamise ja ärimudeliga seotud aspekte.
Määruse eelnõu §-s 3 defineeritakse olulisemad kasutatavad terminid. Digitaliseerimine on
digitaalsete tehnoloogiate kasutusele võtmine ettevõtjas ja üleminek seda toetavatele
innovatiivsetele ärimudelitele. Digitaalsed tehnoloogiad on tehnoloogiad, mis võimaldavad
ülekandeprotokollide ja standardite abil luua läbipaistvuse ja usalduse ning seeläbi kontrollida
ühendatud seadmeid ja nendes liikuvaid andmeid. Digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad
rakendused on robootika, küber-füüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade internet,
pilvandmtöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus, suurandmed ja analüütika, asjade internet,
tehisintellekt, küberturvalisus, simulatsioon ja digitaalsed kaksikud, virtuaalne ja liitreaalsus,
kihtlisandustootmine, 5G. Digitaliseerimise teekaardiga antakse hinnang digitaliseerimise
investeeringuvajadustele, ajakavale, tasuvusajale, mõjule ettevõtja majandusnäitajatele ning
pakutakse välja vähemalt ühe vajaliku lahenduse lähteülesanne. Hinnang antakse
digitaliseerimise teekaardi vormis. Digitaliseerimise teekaart koostatakse ettevõtja ühe või
mitme üksuse või kogu tarneahela kohta. Tarneahel võib koosneda ka mitmest erinevast
ettevõtjast. Lähteülesandes on kirjeldatud, millise digitaalse tehnoloogia abil ja kuidas on
võimalik muuta ettevõtte ärimudelit. Vajaliku tehnoloogia osas on esitatud lähteülesanne viisil,
mis võimaldab ettevõttel küsida tehnoloogiate arendajatelt võrreldavaid hinnapakkumisi.
Digitaliseerimise teekaardi koostab projekti meeskond, kelleks on ettevõtte esindajatest ning
ettevõttevälistest nõustajatest koosnev töögrupp. Meeskonda kuuluvatelt ettevõtte esindajatelt
oodatakse ettevõtte ärimudeli, turgude ja klientide tundmist. Välisnõustajad on eksperdid
tootmis- või teenindussektori protsesside ja tarneahelate korralduse ning digitaalsete
tehnoloogiate kasutamise ja arendamise osas.
Määruse eelnõu § 4 sätestab, et rakendusasutus on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet
teostab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Määruse eelnõu § 5 sätestab, et vaide menetleja on rakendusasutus, kes lahendab vaide
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning toimetab vaidemenetlusega seotud teave,
dokumendid ja vaideotsuse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.
.
2. peatükk Toetuse andmise alused
Määruse eelnõu § 6 käsitleb toetuse suurust ja omafinantseeringut. Määratakse, et maksimaalne
toetussumma on 15 000 eurot projekti kohta. Toetussumma võtab arvesse digitaliseerimise
teekaardi koostamise ajalist mahtu ning valdkonna konsultatsioonide turuhinda. Taotleja
omafinantseering peab Tallinna ja Tartu linnades moodustama 50% projekti abikõlblikest
kuludest, mis tähendab toetusmäära 50% projekti abikõlblikest kuludest. Väljaspool Tallinna ja
Tartu linnu registreeritud ettevõtja omafinantseering peab olema 10% projekti abikõlblikest
kuludest, mis tähendab toetusmäära 90% projekti abikõlblikest kuludest.
3
Vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta kehtib sõltumata sellest, kas abi antakse
täielikult või osaliselt kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest. VTA
määruse alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike
kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab abi osakaal üldises grupierandi määruses või
Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud osakaalu või abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb
arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese tähtsusega määruse (Euroopa Komisjoni määrus
(EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk
9–17)) või kalandusliku vähese tähtsusega abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr
717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–
54)) alusel ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi. Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012
(Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga
kuni selles määruses sätestatud abi ülemmäärani.
Määruse eelnõu §-s 7 loetletakse toetatavad tegevused. Toetatakse digitaliseerimise teekaardi
koostamist. Digitaliseerimise teekaart peab andma ülevaate ettevõtja ärimudelist, tarneahelast
ning tootmise või teenuse osutamise protsessist ja tooma välja hinnangu, milliseid kitsaskohti
ja kuidas on võimalik lahendada digitaalsete tehnoloogiate abil. Välja peavad olema toodud
hinnangud lahenduste maksumusele ja tasuvusajale ning mõjule ettevõtja ärimudelile ja
majandustulemustele. Vähemalt ühe lahenduse kohta peab olema esitatud vajaliku arenduse
lähteülesanne. Valminud digitaliseerimise teekaart peab olema eesti, inglise või vene keeles.
Digitaliseerimise teekaart koostatakse ettevõtja või tarneahela, teenuse protsessi, tootmisüksuse
või tootmisüksuste kohta. Tarneahel võib koosneda ka mitmest ettevõtjast, Digitaliseerimise
teekaardi koostamise vajalikkus tuvastatakse esitatud taotlusdokumentide põhjal.
Määruse eelnõu § 8 sätestab, et abikõlblikud on ettevõtteväliste konsultantide poolt osutatud
nõustamisteenuste kulud, mis on vajalikud digitaliseerimise teekaardi koostamiseks. Kulu on
abikõlblik tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole sõlmitud eelnevat digitaliseerimise
teekaardi koostamise lepingut, vältimaks tühimõju. Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud
projekti abikõlblikkuse perioodil või hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu. Abikõlblikud tegevused peavad olema teostatud abikõlblikkuse perioodil, st
neile ei kohaldu erinevalt abikõlblikest kuludest 45-päevane lisaperiood pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu. Samasse perioodi peab jääma ka digitaliseerimise teekaardi koostamise
nõustamise lepingute sõlmimine väliskonsultantidega. Käibemaks abikõlblik ei ole.
Abikõlblikud pole tehingud seotud isikute vahel. Eesmärgiga toetada tulemuste rakendamist
regioonides, on abikõlblikud ainult need kulud, mille tulemit kasutatakse ettevõtja
tegevuskohtades. Laiendamaks pakkujate ringi ning ettevõtjate võimalust valida endale sobiv
ekspert, võib digitaliseerimise teekaardi ettevõtteväliseks nõustajaks olla nii Eestis kui ka
välisriigis registreeritud äriühing. Kõik projekti raames tehtud kulud välja maksta toetuse
saajale kuuluvalt pangakontolt.
Määruse eelnõu § 9 sätestatakse meetme ja projekti abikõlblikkuse periood. Meetme
abikõlblikkuse periood algab 1.juunist 2020.aastal ja lõpeb 31.oktoobril 2023. aastal, projekti
oma algab taotluse esitamises või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kestab kuni 6
kuud. Seejuures ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi
nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Taotlejal on
4
kohustus teostada elluviidavad toetatavad tegevused kuni 6 kuu jooksul toetuse taotluse
rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Projekti minimaalne periood on kehtestatud tagamaks
projektide piisav põhjalikkus ning võimaldamaks rakendusüksusel tegevuste elluviimist
kontrollida vastavalt esitatud projekti ajakavale ja tegevustele. Kui taotleja viib projekti
kiiremini ellu, siis on võimalik aruanne varem esitada ja toetus kiiremini kätte saada, aruande
esitamise tähtajani ei pea ootama.
3. peatükk Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine
Määruse eelnõu §-s 10 on näidatud taotluste esitamise kord. Toetust taotletakse, kuni eelarvelisi
vahendeid jätkub. Meede on avatud jooksvaks taotlemiseks kuna ettevõtete valmisolek
koostada digitaliseerimise teekaart on erinev. Võimalus toetuse taotlemisele peab olema avatud
siis kui ettevõtetel see valmisolek tekib.
Määruse eelnõu § 11 sätestab taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded. Kuna toetus on suunatud
Eestis tegutsevatele ettevõtjatele ning rakendusüksus kasutab pakkujate kvalifitseerimisel Eesti
äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes sisalduvat teavet, siis on vajalik, et taotleja on
Eesti äriregistris registreeritud äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja.. Toetus on suunatud
tegutsevale ettevõttele, kellel on välja arenenud tootmisprotsess, teenuste osutamise protsess,
tarneahel ning võimekus ellu viia digitaliseerimisalaseid investeeringuid. Sellest tulenevalt
peab tühimõju vältimiseks taotleja taotletava taotluse esitamisele vahetult eelneva ja avaldatud
kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta
aruannetele Eestis olema vähemalt 200 000 eurot. Kui ettevõttel pole aasta alguses vahetult
eelneva aasta majandusaasta aruannet veel esitatud, siis vaadatakse eelmise ja üle-eelmise aasta
majandusaasta aruandeid. Taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem
kui 100 eurot või peab see olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema
tasutud ajakava kohaselt. Samuti peavad täidetud olema varasemad toetuse tagasimakse
nõuded, kui neid on ettevõtjale esitatud. Taotlejal peavad olema tähtaegselt esitatud
maksudeklaratsioonid. Taotleja peab olema tegutsev ettevõte, kelle suhtes ei ole algatatud
likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust. Omafinantseeringu olemasolu kinnitab
taotleja oma allkirjaga. Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla
algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. Ka
peab taotleja omakapital vastama äriseadustikus nõutule. Nende nõuetega välistatakse toetus
jätkusuutmatutele ettevõtjatele. Tagamaks toetuse sihipärane kasutamine, ei anta toetust
ettevõtjale, keda on karistatud määruses viidatud ühe või mitme majanduskuriteo eest.
Tegevused, millele toetust taotletakse, ei tohi olla alanud enne taotluse esitamist. Toetust ei anta
tegevusele, millele on juba varem teistest meetmetest toetust eraldatud.
Taotluse osas seab määrus järgmised tingimused: taotlus koosneb taotlusvormist, projekti
eelarvest ning ettevõtteväliste nõustajate hinnapakkumistest. Tagamaks projekti kvaliteeti, peab
taotleja välja tooma projekti meeskonna liikmed ning nende ülesanded, samuti teabe
ettevõtteväliste nõustajate varasema sarnase kogemuse kohta. Vajalik on teabe lisamine
vähemalt ühe varasemalt läbi viidud projekti kohta, mis näitab võimekust täita oma ülesandeid
meeskonnas. Juhul kui ühe ettevõtjavälise nõustaja teenuse maksumus ilma käibemaksuta on
võrdne või suurem kui 20 000 eurot, tuleb selle teenuse kohta esitada vähemalt 3 sõltumatut ja
võrreldavat hinnapakkumist. Taotlusele peab olema lisatud nõutud kinnitus.
Lisaks määruses sätestatud tingimustele peab taotleja täitma Euroopa Liidu otsekohalduvatest
aktidest tulenevaid tingimusi. Üldises grupierandi määruses on sätestatud Covid-19 viiruse
levikuga seoses ajutine leevendus. Erandina kohaldatakse üldist grupierandi määrust siiski
5
ettevõtjate suhtes, kes ei olnud 31. detsembri 2019. aasta seisuga raskustes, kuid sattusid
raskustesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2021. Seisuga 31.12.2019
raskustes olemise kontroll on tavapärane ja toimub üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti
18 alusel. VKE puhul peab omakapital moodustama vähemalt poole osa- või aktsiakapitalist,
taotleja suhtes ei tohi olla algatatud maksujõuetusmenetlust või ta ei tohi vastata
maksujõuetusmenetluse tingimustele või kui taotleja on saanud päästmisabi ja ei ole laenu veel
tagasi maksnud või garantiid lõpetanud, või on saanud ümberkorraldusabi ning ettevõtja suhtes
kohaldatakse jätkuvalt ümberkorralduskava. Suurettevõtja on raskustes, kui kahe viimase aasta
jooksul on tema arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja ettevõtte EBITDA suhe
intressimaksete kattevarasse on olnud alla 1. Samuti kehtivad suurettevõtja suhtes
ülalnimetatud maksujõuetusmenetluse (millele Eesti õiguses vastab pankrotimenetlus) ja
päästimisabi või ümberkorraldusabi nõuded. Kui üks tingimustest ei ole täidetud, on taotleja
raskustes olev ettevõtja ja ei vasta toetuse saamise nõuetele. Seoses Covid-19 viiruse levikuga
VTA andmisel taotleja raskustes olemist ei kontrollita.
Määruse eelnõu § 12 käsitleb taotluste menetlemist. Lõikes 2 on taotluse menetlemise tähtajaks
kuni 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on
vajalik täiendav teave projekti kohta, on rakendusüksusel õigus nõuda taotluse vastavusse
viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist
taotluse andmetes kuni 10 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest. Taotluse
menetlemise tähtaeg pikeneb antud aja võrra. Taotluse osas, mis ei vasta nõuetele ning mida ei
viida tähtajaks nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus mitterahuldamise otsuse ja teavitab
otsusest taotlejat. Menetlemine toimub taotluste esitamise järjekorras. Taotlemist puudutavad
dokumendid avaldab rakendusüksus oma veebilehel hiljemalt taotlemisest teavitamise hetkeks.
Määruse eelnõu § 13 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist.
Toetuse saaja võib ühekordselt taotleda projekti abikõlbliku perioodi pikendamist kuni 6 kuu
võrra. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitav muudatus ületab projekti abikõlblikkuse perioodi või oodatavate tulemuste
saavutamine pole realistlik. Rakendusüksus võib rahuldamise otsust põhjendatud juhtudel
muuta, tehes seda 20 tööpäeva jooksul, kui asjaolud rakendusüksusele teatavaks saavad. Samuti
on välja toodud tingimused, millisel juhul rakendusüksus tunnistab toetuse rahuldamise otsuse
osaliselt või täielikult kehtetuks.
4. peatükk Aruannete esitamine, toetuse maksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse
õigused ja kohustused ning toetuse tagastamise alused
Määruse eelnõu § 14 käsitleb aruande esitamist ja toetuse maksmist. Projekti aruande esitab
toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Toetuse saaja esitab projekti
aruande ning maksetaotluse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppu rakendusüksuse e-teeninduse kaudu digiallkirjastatuna. Aruandevormid
(rakendusdokumendid) kehtestab rakendusüksus ja avalikustab aruandevormid ning esitatavad
andmed oma veebilehel. Rakendusüksus kinnitab või lükkab aruande tagasi hiljemalt 20
tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest. Kui aruande kontrollimisel avastatakse
ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse aega kuni kümme tööpäeva, mille võrra
pikeneb menetlemise tähtaeg. Toetus makstakse välja toetuse saajale pärast projekti aruande
esitamist, Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest
viivitamatult toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane
tähtaeg. Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, kulude eest
6
tasumist omafinantseeringu ulatuses ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide
nõuetele vastavust. Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest keeldumise otsuse juhul, kui
esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele või kui esitatud
kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile.
Määruse eelnõu § 15 reguleerib aruande ja maksetaotluse puuduste kõrvaldamise tähtaega. Kui
aruande või maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, siis teavitatakse sellest
viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg,
sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks
kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.
Määruse eelnõu §-d 16 reguleerib toetuse saaja kohustusi. Toetuse saaja kohustub pidama eraldi
raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta, eristama selgelt
oma raamatupidamises toetatava projekti kulusid ja neid kajastavaid kulu- ja maksedokumente
oma muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest ning säilitama taotluse ja projekti
teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ning materjale kümme aastat.
Määruse eelnõu § 17 määravad rakendusüksuse kohustused. Rakendusüksus kohustub taotlejat
nõustama projektiga seotud küsimustes. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse
väljamaksmine, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud määral, mis ohustab
toetuse kasutamist või projekti täitmist. Rakendusüksuse kohustub teavitama toetuse saajaid
kohe, kui on toimunud muudatused toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides, mitte
avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud infot ega dokumente ning
säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest abi andmisest
ehk määruse alusel sõlmitud toetuslepingu sõlmimisest. Toetuse tagasinõudmisel peab
rakendusüksus esitama vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutava summa, otsuse
täitmise tähtaja ja muu otsusega seotud olulise teabe. Lisaks kohustub rakendusüksus toetuse
tagastamisest laekuvaid vahendeid kasutama vaid määruse alusel uute taotluste
finantseerimiseks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vähese tähtsusega abi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga
kooskõlas ning nende loetelu on esitatud 1.peatükis. Eelnõu vastab riigiabi määrusele 651/2014
mõistes Euroopa Liidu otsekohalduvatele aktidele, selgitus on toodud seletuskirja § 11
käsitlevas lõigus.
4. Määruse mõjud
Määrus mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut lisandväärtuse kasvu kaudu Eesti majanduses.
Kuna toetus on suunatud tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tõstmiseks üle Eesti,
mõjutab eelnõu positiivselt ka regionaalarengut. Eelnõu mõjutab ettevõtjaid, kel on võimekus
või plaan teha investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse. Eelnõu aitab
kaasa immateriaalse ja materiaalse põhivara investeeringute kasvule.
Määruse eelnõu sihtgrupi moodustavad vähemalt kaks aastat tegutsenud ettevõtted, kelle
müügitulu kahel viimasel majandusaastal on olnud vähemalt 200 000 eurot. Sihtgruppi
kuuluvad kõik Eesti ettevõtjad. Samas ei näita sihtrühma kogusuurus seda, kui suur osa
ettevõtjatest näeb kitsaskohana digitaliseerimise alast vähest teadlikkust. Tuginedes
7
maakondlike arenduskeskuste läbiviidud kaardistustele, on selliseid ettevõtjaid siiski piisavalt,
mistõttu on ka vastav meede asjakohane ja vajalik.
Määruse eelnõu panustab kaudselt lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamisse, samuti täiendab
olemasolevaid ettevõtluse tugimeetmeid, pakkudes ettevõtjatele tuge digipöörde teostamisel,
teadlikkuse suurendamisel digitaalsete tehnoloogiate kasutamise osas ning üleminuekul
innovatiivsetele ärimudelitele. Need on valdkonnad, mida olemasolevad meetmed ei kata.
Digitaliseerimise teekaardil välja toodud kitsaskohtade kõrvaldamiseks on ettevõtjal võimalik
jätkata digitaalsete innovatsioonikeskuste programmis, taotleda erinevaid toetusi ja SA Kredex
käendusi ning laene, osaleda ettevõtja arenguprogrammis või tellida vajalik digitaalse
tehnoloogia arendus. Ettevõttevälistel nõustajatel on aga võimalus taotleda tootearenduse
toetust. Digitaliseerimise teekaardi koostamine pole eeldus teiste toetuste saamiseks.
Digitaliseerimise teekaardi alusel saavad ettevõtted edaspidi teha digipöörde teostamiseks ja
lisandväärtuse suurendamiseks vajalikke läbimõeldud investeeringuid.
Määruse eelnõu jõustumine mõjutab positiivselt regionaalarengut, kuna ettevõtted paiknevad
üle Eesti. Lisandväärtuse kasv kaasnevate investeeringute kaudu suurendab ettevõtjate
konkurentsivõimet ning loob eeldused kõrgema lisandväärtusega töökohtade tekkeks ka
väljaspool Tallinna ja Tartut ning neid ümbritsevaid omavalitsusi. Ülejäänud läbivaid teemasid
määrus ei puuduta.
5. Määruse eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise
eeldatavad tulud
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab rakendusüksus. Määruse
rakendamiseks vajalikud vahendid 1.5 miljonit eurot eraldatakse rakendusüksusele
struktuuritoetusest. Tulud tulenevad toetust saanud ettevõtjate teadlikkuse kasvust, mis viib
kaasnevate investeeringuteni ning kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomiseni, mis
pikaajaliselt mõjutab riigi maksulaekumisi positiivselt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele
ja arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojale
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Kooskõlastuse käigus laekunud märkused ja nendega
arvestamise tabel lisatakse seletuskirjale.
i
https://www.pwc.nl/en/assets/documents/pwc-industrie-4-0.pdf,
https://www.bcg.com/publications/2015/engineered_products_project_business_industry_4_future_productivity
_growth_manufacturing_industries
ii
https://www.eib.org/en/publications/who-is-prepared-for-the-new-digital-age
iii
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/scoreboard/estonia
8