Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 27.11.2023, Kuressaare
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 23274050213
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
Kuriteo toimepanemise aeg: 31.10.2023
Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas alustati menetlust 02.11.2023 KarS § 121 lg
2 p 2 tunnustel selles, et 31.10.2023 kella 15.00 ajal lõi XXX Saaremaa vallas Kuressaare
linnas XXX 1a-202b korteris tüli käigus ühe korra elukaaslast XXX jalaga kõhu piirkonda,
mille tagajärjel tundis XXX valu.
Kannatanu XXX ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga (helisalvestis 112 kõne) on
tõendatud XXX poolt KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Ka
kahtlustatavana ülekuulamisel on XXX tunnistanud talle etteheidetava teo toimepanemist ja
möönnud, et ta lükkas kannatanut. XXX ja XXX on elukaaslased, elavad samas elukohas ning
neil on ühine 1-aastane laps, kes kahtlustatavale etteheidetavat sündmust ka pealt nägi.
Selline XXX tegu vastab KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavale kuriteole so valu
tekitavale kehalisele väärkohtlemisele lähisuhtes.
Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,
kuriteo toimepannud isiku tausta ja varasemat kultuuriruumi, tema käitumisviisi, süü suurust,
kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokuratuur järeldusele, et kriminaalmenetlus on
võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud
kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava
nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise
korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse
määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju
hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks
üldsuse huvides, üldkasuliku töö tegemine, ettenähtud ravile allumine, narkootiliste või
psühhotroopsete ainete või alkoholi mitte tarbimine, osalemine sotsiaalprogrammis või muu
asjakohase kohustuse täitmine.
KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mida kahtlustatavale ette heidetakse, on
teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb ette karistusena rahalise karistuse või
kuni viieaastase vangistuse. Seega on tegemist kuriteokoosseisuga, mille puhul on võimalik
kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel.
Kahtlustatava süü ei ole prokuratuuri hinnangul käesolevas kriminaalasjas niivõrd suur, et
asja peaks kohtusse saatma. Kriminaalmenetluses kehtib põhimõte, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud on sisulises ülekaalus. Süü suuruse
hindamisel tuleb antud juhul arvesse võtta, et kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel oma süüd
ning väljendas kahetsust, selgitades et on käesolevaks ajaks naisega ära leppinud ja tegutses
hetkeemotsiooni ning ärrituse pinnalt, millest ta on teinud omad järeldused. Samuti kui
hinnata konkreetselt kahtlustatava tegu so ühekordne löök jalaga kõhu piirkonda, millest
kannatanu tundis küll füüsilist valu aga tervisekahjustust ei tekkinud, siis oli see küll tahtlik
vägivallategu, kuid siiski oli löök väikese intensiivsusega st vägivalla kergem vorm, mis
mõjutab oluliselt ka kahtlustatava süü suurust. Samuti tuleb arvestada ka kultuuriruumi, milles
kahtlustatav seni elanud on st Ukrainat, kus tema poolt tehtut tegu ei hinnata nii tõsiselt kui
Eesti Vabariigis.
XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul ka avalik menetlushuvi. Karistusregistri
andmetel kahtlustatavat varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistatud ei ole. Samuti ei
ole prokuratuuri andmetel tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust ning
tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse tõttu lõpetatud. Kahtlustataval on
üks kehtiv väärteokaristus, kuid see ei ole määratud samaliigilise süüteo eest, vaid on seotud
avaliku korra rikkumisega. Prokuratuuri infosüsteemide kontrollimisel ei ole kahtlustatav uusi
kuritegusid toime pannud ka peale nimetatud kuriteoepisoodi, millest võib järeldada, et
vägivaldne käitumine ei ole isikule eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid
järeldusi. Perega on tegelemas nii Saaremaa valla sotsiaalosakond, piirkonnapolitseinikud kui
ka ohvriabi, et XXX ja tema pere paremini Eesti Vabariiki integreerida.
Kannatanu XXX ütluste kohaselt tajus sündmust ka nende ühine alaealine (1 aasta ja 1 kuu)
laps, millisel juhul avalik menetlushuvi on üldjuhul olemas. Nimetatud asjaolu tõttu tegeles
perega ka Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalosakond, et leida perele sobivaid meetmeid ohtude
maandamiseks tulevikus. Füüsilise vägivalla kasutamine oma elukaaslase suhtes ning
alaealise lapse juuresolekul on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus,
kuid prokuratuur on seisukohal, et XXX käitumine ei peaks käesoleval juhul päädima
tingimata kriminaalkorras karistamisega. Prokuratuuri hinnangul on XXX edaspidise
õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusamateks
meetmeteks alkoholi kuritarvitamise vähendamine ja isiku suunamine vägivallast loobumise
nõustamisele, mille käigus õppida, kuidas edaspidises elus ette tulla võivates
konfliktsituatsioonides toime tulla viisil, mis ei hõlmaks vägivalla kasutamist. Sellised
kohustused on üldjuhul edukamad kui kriminaalkorras määratav karistus.
Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole XXX karistamine vältimatult vajalik ning tema
õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui
avaliku karistamisega so kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Prokuratuur
on arvamusel, et XXX vajab destruktiivse käitumismustri muutmiseks ja vägivallast
loobumiseks abi ja nõustamist, mis parandaks probleemide lahendamise oskust.
Kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustub XXX võtma ühendust vägivallast loobumise
tugiliiniga ja osalema nõustamisel. Samuti võtab kahtlustatav alkoholitarbimise
vähendamiseks kohustuse anda neljal korral alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth)
vereanalüüsi ning pöördub vaimse tervise õie vastuvõtule seoses alkoholitarvitamise häire
ravi teenuse raames.
Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3 ja 7 ning § 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23274050213 menetlus;
2. Kohustada XXX:
2.1 Mitte toime panema teise inimese tervise kahjustamist, samuti mitte toime
panema valu tekitavat kehalist väärkohtlemist alates käesoleva määruse
allkirjastamisest kuni 27.05.2024. Kohustuse tähtaeg 27.05.2024.
2.2 Alates käesoleva määruse allkirjastamisest ühe aasta jooksul, määruses
näidatud tähtaegadel, alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks, andma
neljal korral alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi, mille
tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel
(
[email protected]) või kirjalikult (Lääne
Ringkonnaprokuratuur - Lossi 4a, Kuressaare).
- Hiljemalt 03.12.2023 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille tulemused
edastada prokuratuurile hiljemalt 17.12.2023. Nimetatud vereanalüüsil
nõutav näit puudub.
- Ajavahemikul 19.02.2024 - 26.02.2024 anda laboratoorne vereanalüüs
PEth, mille tulemused edastada prokuratuurile hiljemalt 11.03.2024.
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 200 ng/ml.
- Ajavahemikul 19.05.2024 - 26.05.2024 anda laboratoorne vereanalüüs
PEth, mille tulemused edastada prokuratuurile hiljemalt 09.06.2024.
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 125 ng/ml.
- Ajavahemikul 19.08.2024 - 26.08.2024 anda laboratoorne vereanalüüs
PEth, mille tulemused edastada prokuratuurile hiljemalt 09.09.2024.
Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 50 ng/ml.
2.3 hiljemalt 27.05.2024 läbida vaimse tervise õe esmane vastuvõtt
alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem
Eesti“ programmi teenus). Nimetatud uuringu läbimise kohta edastada
prokuratuurile e-posti teel (
[email protected]) või kirjalikult
(Lääne Ringkonnaprokuratuur - Lossi 4a, Kuressaare) tervishoiuasutuse poolt
väljastatud õiend hiljemalt 27.05.2024.
2.4 läbida vägivallast loobumise teemaline nõustamine hiljemalt 27.05.2024. XXX
kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt etteantud arvul kordi ning
järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustamine lõpetatakse
nõustaja või individuaalse nõustaja või sotsiaalprogrammi läbiviija kinnituse
alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. XXX kohustub hiljemalt
04.12.2023 teatama Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talituse e-postile
[email protected] või telefoni teel nr 6606077 enda
nõustamisele suunamisest. XXX kohustub teavitama Lääne
Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (nt e-posti
aadressil
[email protected]) hiljemalt 04.12.2023 nõustajaga
ühenduse võtmisest ning hiljemalt 29.01.2024 esimese nõustamiskorra
läbimisest.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise
vahendite tühistamine: ei ole;
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD plaat jätta
kriminaalasja juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: ei ole;
6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatavale ja kannatanule.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Lääne Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lossi 4a, Kuressaare. Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab;
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne
päeva jooksul.
Rainer Amur
Olen punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: _______________________________________
(nimi ja allkiri)
Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: ___________________________
(kuupäev ja allkiri)
Olen nõus, et prokuratuur ja tervishoiu teenust osutav asutus vahetavad omavahel mind
puudutavat infot sh terviseinfot, mis on vajalik kriminaalmenetluse lõpetamiseks seatud
kohustuste täitmise kontrollimiseks. Saan aru, et määruses nimetatud kohustuste täitmata
jätmise korral kriminaalmenetlus uuendatakse ________________________
(nimi ja allkiri)
NB! Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida
talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6 ja 7
alusel.