Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 28.11.2023, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Liisi Kisler Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23267050001 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX kahtlustatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 16.02.2023. a kella 11.00 paiku Pärnu linnas XXX tn 23 asuvas Pärnu XXX lasteaia XXX majas „XXX“ rühmas haaras käega põrandal põlvitava XXX vasakust käsivarrest kinni ja tõmbas püsti, millega tekitas XXX füüsilist valu. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Samas paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Kriteeriumid - isiku süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi ei nõua menetluse jätkamist - on määratlemata õigusmõisted ja nende sisustamine jääb menetlusotsuse vastuvõtja kaalutlusõiguse piiresse. Seega on tegemist kaalutlusõigusega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK lahend 3-1-1-85-04). Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX (62 a) on XXX suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 tähenduses. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Kahtlustatav XXX põhjustas oma teoga kannatanule füüsilist valu. Seega ei ole tegemist raskete tagajärgedega KarS § 121 mõttes, vaid pigem minimaalse tagajärjega, mis toob vastutuse KarS § 121 järgi. Prokurör leiab, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ehk tahtluse vormidest kõige leebema tahtlusega. Tsiviilhagi kannatanu ei ole esitanud. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et kahtlustatava süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. XXX puuduvad kehtivad kriminaal ja väärteokaristused. Prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas ka ühtegi teist kriminaalmenetlust. Samuti ei ole XXX suhtes varasemalt kohaldatud KrMS § 202 ega § 2031 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Materjalidest nähtub, et XXX ei suuda alati kontrollida oma emotsioone, kuid on üldiselt oma töös kohusetundlik ja loominguline ning töösse suhtumine on lapsest lähtuv. Lasteaia direktori koostatud iseloomustuse kohaselt varem XXX osas laste füüsilise väärkohtlemise kohta pretensioone pole olnud. Pärast nimetatud kuritegu ei ole XXX prokuratuurile teadolevalt toime pannud ühtegi uut kuritegu. Eeltoodust saab järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi ja tegemist oli pigem ühekordse eksimusega. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.2.2 avaliku menetlushuvi juhul, kui teo on toime pannud isik, kellel peavad avaliku ülesande täitmisest tulenevalt olema kõrged kõlbelised omadused või kelle suhtes peab avalikkusel olema kuriteo asjaoludega seonduvalt kõrgendatud usaldus. XXX on lasteaiaõpetaja, seega on tema suhtes avalikkusel kõrgendatud usaldus. Samas oli tegemist sellise füüsilise ründega, mille tagajärjed olid minimaalsed. Kannatanu XXX seaduslik esindaja XXX on 30.08.2023 esitanud enda taotlused ja nõusolekud kriminaalasjas. Kannatanu ei soovinud esitada tsiviilhagi ega taotlenud muul viisil kuriteoga tekitatud kahju heastamist. Samuti ei soovinud kannatanu esindaja avaldada arvamust 2 süüdistuse, karistuse ja kuriteoga kaasneva mõju ning kuriteo eest vastutuse võtmise kohta. Prokurör küsis kannatanu vanematel arvamust kriminaalmenetluse lõpetamise osas KrMS § 202 alusel ja kahtlustatavale määratavate kohustuste osas. XXXteatas, et ta on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja jätab kohustuste valiku prokuröri otsustada. XXX teatas, et ta on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel, kui kahtlustatav tasub kriminaalmenetluse kulud ning läbib mingisuguse viharavi programmi, et tulevikus vältida lastele suunatud füüsilist vägivalda. Samuti teatasid XXX ja XXX, et kahtlustatav on nende mõlema ees oma käitumise pärast vabandanud. Prokuröri hinnangul on XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele käituda ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd, alluda ettenähtud ravile, mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid või alkoholi, osaleda sotsiaalprogrammis, alluda karistusseadustiku § 751 lõikes 1 sätestatud alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele või täita muu asjakohane kohustus. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, kahtlustatava isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet ja seda, et kannatanu tsiviilhagi ei ole esitanud ning kannatanu esindaja ei soovi kahtlustatava karistamist, on prokuröri hinnangul põhjendatud kohustada kahtlustatavat tema nõusolekul osalema vägivallast loobumise teemalisel nõustamisel ja tasuma kriminaalmenetluse kulud (270,96+129,60+227,76). Nimetatud kohustused on prokuröri arvates piisavad XXX poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks. Juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, sh kahtlustatavana ülekuulamine, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisel käituda ning hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja kuna menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, tsiviilhagi ei ole asjas esitatud ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustusi, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. 3 Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 2, 7 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23267050001 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX on kohustatud: • läbima vägivallast loobumise teemalise nõustamise. XXX kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt etteantud arvul kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. XXX kohustub hiljemalt 05.12.2023 teatama Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustajale XXX e-posti aadressil [email protected] või SMS-sõnumi teel telefoninumbrile XXX enda nõustamisele suunamisest. XXX kohustub teavitama Lääne Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (nt e-posti aadressil [email protected]) hiljemalt 05.12.2023 nõustajaga esmasest ühenduse võtmisest ning hiljemalt 28.01.2024 esimese nõustamiskorra toimumisajast. Kohustuse täitmise tähtaeg on 28.05.2024. • tasuma kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 628,32 (270,96+129,60+227,76) eurot. Kohustuse täitmise tähtaeg on 28.05.2024. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris, andmekogus ABIS ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 628,32 (270,96+129,60+227,76) eurot, mis jäävad kahtlustatava kanda. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: anda kahtlustatav XXX ja tema kaitsja XXX ning saata kannatanu seaduslikule esindajale XXX, kuriteoteate esitanud XXX ja Sotsiaalkindlustusametile. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Liisi Kisler Abiprokurör Kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus. Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud. Minule on selgitatud, et kui ma ei täida minule pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Kahtlustatav XXX___________________ (kuupäev ja allkiri) Juures viibis kaitsja Urmas Simon 4