Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 30.11.2023, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Liisi Kisler Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20267000474 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 7 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema olles Osaühing XXX Transport (registrikood XXX) juhatuse liige, grupis koos XXX, võtsid 25.05.2020. a kella 09.55 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ehitajate tee 18 asuvast Osaühing XXX Pärnu esinduse müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil veoauto rehvi Yokohama 901ZS 385/65R22.5 väärtusega 379,30 eurot ning väljusid esinduse müügisaalist toote eest tasumata. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Samas paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 199 lg 2 eest ei näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni maksimummääraks on kuni viieaastane vangistus. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et varastatud asja väärtus ei ole suur (379,30 eurot) ning tsiviilhagi kannatanu ei ole esitanud. Etteheidetav tegu ei ole ka oma olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Seega võib asuda seisukohale, et XXXsüü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. XXX puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ja samaliigilised väärteokaristused. Prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas ka ühtegi teist kriminaalmenetlust. Samuti ei ole XXX suhtes varasemalt kohaldatud KrMS § 202 ega § 2031 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. XXX ütlustest nähtub, et rehvi võtsid nad üksnes seetõttu, kuna kannatanu ei olnud pikemat aega täitnud kohustust OÜ XXX Transport ees. Kuritegu on toime pandud 2020. a mais. Pärast nimetatud kuritegu ei ole XXX prokuratuurile teadolevalt toime pannud ühtegi uut kuritegu. Eeltoodust saab järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi ja tegemist oli pigem ühekordse eksimusega. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tekitatud kahju ületab olulise kahju määra, mis KarS § 121 p 1 järgi on 4000 eurot. Käesoleval juhul olulise kahju tekkimist möönda ei saa. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul ka siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus, või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Selliste juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole. XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele käituda ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib kriminaalmenetluse lõpetada. Prokurör leiab, et kuivõrd kuritegu on toime pandud 2020. a, uusi kuritegusid ei ole kahtlustatav toime pannud, kannatanu tsiviilhagi ei ole esitanud, kahtlustatav on kandnud kriminaalasjas menetluskulusid, samuti seda, et kannatanu esindaja on avaldanud, et ta ei soovi kahtlustatavate karistamist ning kuritegu on tema jaoks vähetähtis ja mingit mõju ei oma, ei ole vajalik määrata kahtlustatavale täiendavaid kohustusi. Kriminaalmenetluse kulude kandmine koos kriminaalmenetlusele allutamisega on prokuröri arvates piisavad XXX poolt toimepandud kuriteo suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks ja eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Lähtudes toimepandud kuriteo asjaoludest ja süü suurusest, jätta määramata kahtlustatavale KrMS § 202 lg 2 p-des 2-7 sätestatud lisakohustus. Juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, sh kahtlustatavana ülekuulamine, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisel käituda ning hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemisest. XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud, siis prokurör leiab, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20267000474 menetlus osaliselt, s.o XXX suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: ei määratud. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris, andmekogus ABIS ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja Olavi Järve on esitanud menetluskulude arved summas 1312,20 eurot. Nimetatud arved on tasutud XXX poolt. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda kahtlustatav XXX ja tema kaitsja Olavi Järvele ning viivitamata saata kannatanu OÜ XXX seaduslikule esindajale XXX. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Liisi Kisler abiprokurör Kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus. Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud. Kahtlustatav XXX ___________________ (kuupäev ja allkiri) Juures viibis kaitsja Olavi Järve___________________ (kuupäev ja allkiri)