Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 22.11.2023, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22278002097 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema XXX tallis aadressil XXX tee 1, XXX küla, Tartu: - 31.10.2022 kella 16:30 paiku lõi ühel korral rusikas käega vastu XXX lõua piirkonda, tekitades kannatanule lõuas füüsilist valu. Peale seda haaras XXX kannatanu kubeme piirkonnast ja pigistas, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Järgmisel hetkel haaras XXX kannatanu dressipluusi kapuutsist ning tõmbas seda pingule niimoodi, et kannatanu ei saanud hingata ning tundis kaelas füüsilist valu; - 09.03.2023 kella 08:30 paiku lõi ühel korral rusikas käega vastu XXX näopiirkonda, tekitades XXX füüsilist valu ning ninaverejooksu. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on kannatanu suhtes tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 3 näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul kahtlustatava XXX süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanule tekitanud kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja kergemaid tervisekahjustusi. Lisaks esines XXX 30.11.2022 juhtumi puhul KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes raske isiklik olukord, kuivõrd XXX elas abielulahutuse protsessi raskelt üle ning talle põhjustas hingelisi üleelamisi teadmine asjaolust, et kannatanu viibib koos oma uue kaaslasega XXX ning kannatanu ühises hobusetallis, kuhu samal ajal 30.11.2022 tuli ka XXX. XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust varem lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine konfliktide lahendamiseks on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis, ei peaks antud juhul kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega antud olukorras on pigem vajalik XXX suunamine aktsepteeritavate meetodite juurde, kuidas edaspidises elus ette tulla võivates konfliktsituatsioonides toime tulla viisil, mis ei hõlmaks vägivalla kasutamist. Prokuröri hinnangul on XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks seega karistusotsuse tegemisest tõhusam meede isiku suunamine vägivallast loobumise nõustamisele, mille käigus õppida rakendama vägivallavabade konfliktilahendusmeetodite kasutamist. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22278002097 menetlus. 2. Kohustada XXX (XXX): • tasuma kriminaalmenetluse kulud – kahtlustatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud kogusummas 494,40 eurot; • läbima vägivallast loobumise toetamise nõustamine. XXX kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt etteantud arvul kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. XXX kohustub hiljemalt 29.11.2023 teatama Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustajale XXX e-posti aadressil [email protected] enda nõustamisele suunamisest. XXX kohustub teavitama Lääne Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 29.11.2023 nõustajaga esmasest ühenduse võtmisest ning hiljemalt 22.01.2024 esimese nõustamiskorra toimumisajast; Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 22.05.2024. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kahtlustatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud kohustub tasuma XXX 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanule XXX, kahtlustatavale XXX, kaitsjale XXX, Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustajale XXX, Tervisekassale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. __(allkirjastatud digitaalselt)__ Maarja Gustavson Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus: ____(allkirjastatud digitaalselt)______ XXX