Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 12.10.2023, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Elle Keeman Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23210000049 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 137 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 26.04.2023 – 15.05.2023 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, kus on esitatud XXX kahtlustus selles, et tema enne 26.04.2023 paigutas Pärnu A.H Tammsaare pst 61 asuvasse Pärnu politseijaoskonda ruumi 3-211 (nõupidamiste ruum) jälitusseadme. Samuti paigaldas ta jälitusseadme samasse ruumi enne 10.05.2023 ning võttis selle ära 15.05.2023. Tegemist oli juhtmevaba mikrofoni saatjaga, mis töötab koos vastava seadme vastuvõtjaga ning võimaldab peidetuna kuni 50 meetri tööraadiuses teostada salajast pealtkuulamist. KrMS § 126-7 lubab muul viisil edastatava teabe sajalast pealtkuulamist ja selle salvestamist kriminaalasjas üksnes kohtu loal. XXX puudus luba teiste isikute jälgimiseks ning andmete kogumiseks, mistõttu selline tegevus on ebaseaduslik. Kuivõrd XXX kui jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku eesmärgiks oli koguda teavet kuidas viib läbi koosolekut ja millest räägib tema kolleeg R. K. oma grupi nõupidamistel, pani XXX teo toime tahtlikult, täites eraviisilise jälitustegevuse objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused. Seega XXX jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikuna teise isiku jälgimisega eesmärgil koguda tema kohta andmeid, pani toime KarS § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas süüteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. XXX süüks pandava KarS § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. XXX on tunnistanud ennast esitatud kahtlustuses süüdi ning tehtut kahetsenud. Oma ütlustes on ta selgitanud, kuidas tema tegevuse eesmärgiks oli saada teadlikuks R. K. juhitava grupi probleemidest. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad XXX ütlusi. Tema valdusest leiti toimunud koosolekust helifail. Sõltumata eesmärgist, ei ole era- ega tööalaste vestluste salajane pealtkuulamine lubatud ilma vastava kohtuloata. XXX tööülesannete hulka ei kuulunud teise grupi juhi tegevuse hindamine enda alluvate probleemide lahendamisel, selleks salaja andmeid kogudes. XXX on täiendavalt 06.10.2023 taotluses selgitanud asjaolusid, mis viisid teda panema toime kahtlustuses kirjeldatud tegu, sh nõustudes, et valis keset konflikte ning sisepingete rägastikus asjade lahendamiseks vale tööriista. Samuti ta kinnitab, et on aru saanud oma teo lubamatusest, kus kasutas ebaõigeid meetodeid, ning tal puudus igasugune seaduslik õigus teise menetlusgrupi koosoleku pealtkuulamiseks. R. K. on avaldanud, et kuigi tema ja XXX on erinevate gruppide juhid, siis tööd tehakse ühise meeskonnana. Samuti märgib, et kuigi ta ei kiida XXX tegu heaks, mõistab ta teo eesmärki – leida lahendusi. R. K. on väljendanud seisukohta, et XXX ei kogunud andmeid isiklikust huvist vaid soovist saada selgust tööalaste pingete tekkepõhjuste kohta. Sõltumata sellest, milliseid andmeid õnnestus XXX koguda, kaitstakse KarS § 137 järgi kõiki, sh elulisi ja tööalaseid andmeid ning nende kvaliteet ei ole oluline ega vähenda süüteo riive ulatust. Siinjuures on aga oluline, et R. K. sõnul kohtus XXX nii tema kui teiste kolleegidega ning vabandas oma teo pärast. Ta tunnistas neile enda teo lubamatust ning et ta valis probleemidele lahenduse otsimiseks väga vale vahendi. R. K. ja teised politseiametnikud on pöördunud prokuratuuri poole ning väljendanud enda seisukohta, mille järgi nad ei tunne ennast riivatuna ja nad on XXX andestanud. Samuti kirjeldatakse viimast isikuna, kes püüab alati leida lahendusi, olukorda parandada ja kõiki aidata. Ühiselt leitakse, et pärast kohtumist nendega, kus XXX siiralt kahetses enda tegu ja vabandas menetlusgrupi liikmete ees, on ta aru saanud enda teo lubamatusest, mistõttu palutakse kaaluda tema suhtes alustatud kriminaalmenetluses oportuniteedi kohaldamist. Seega saab kriminaalasjas kogutud tõenditest kui ka täiendavalt esitatud selgitustest järeldada, et XXX on praeguse menetluse käigus teinud enda teost järeldused. Mõistnud selle teo ebaõigust ning kolleegide ees vahetult ja siiralt vabandanud. Kannatanu ja teiste kolleegide pöördumine kinnitab, et õigusrahu on taastatud. Karistusregistri andmetel ei ole XXX varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Ta on olnud politseiteenistuses enam kui 25 aastat. Prokurör nõustub kaitsja poolt märgituga, et käesolevalt puudavad igasugused viited asjaoludele, millisteks tõusetuks kahtlus, et kriminaalmenetluse lõpetamine ja XXX karistamisest loobumine võiks viia selleni, et ta jätkaks uute süütegude toimepanemist. Eeltoodud arvestades ning lähtuvalt üldpreventiivsest vajadusest ei ole XXX karistamine vajalik ja otstarbekas ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kuna tegemist on ühekordse juhtumiga, XXX ei ole pannud toime enne ega pärast talle süüks pandavat tegu ühtki süütegu, kinnitab see, et mitte seaduskuulekas käitumine ei ole isiku eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Kahetsedes oma tegu ning selgitades seda vahetult kolleegidele nende ees vabandades, kinnitab see XXX suutlikust käituda edaspidi õiguskuulekalt ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist ning tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. XXX puhul on tegemist politseiametnikuga, kellelt oodatakse seaduskuulekust ning kelle suhtes on ühiskonnal kõrgendatud usaldus. Samas tuleb nõustuda kaitsjaga, et XXX ei pannud toime ametialast kuritegu ning see ei puudutanud laiemat avalikkust. XXX on astunud samme, et kompenseerid kolleegide usalduse kuritarvitamise ebaõigust. Seega lähtudes eeltoodust ning arvestades, et KarS § 137 lg 1 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, milles XXX süü kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna isikule kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi. Samuti ei ole eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt menetluse jätkamine vajalik, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23210000049 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1 tasuda riigituludesse 2000 eurot; 2.2 tasuda kriminaalmenetluse kulud 1209,60 eurot; 2.3 määrata tähtajaks 01.03.2024. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda kahtlustatavale XXX ja tema kaitsjale ning viivitamata saata kannatanule, kel on vastavalt lõikele 3 õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Elle Keeman Olen kohustustega nõus: ______________________________________________