Justiitsministeerium Teie 13.12.2018 nr 2-5/18-02459/
[email protected] Meie 28.12.2018 nr 1.2-3/3885-2
Ettepanek isikuandmete kaitse seaduse
rakendamise seaduse eelnõule (778 SE)
Lugupeetud minister
Riigikogu esitas käesoleva aasta 13. detsembril Vabariigi Valitsusele arvamuse
avaldamiseks isikuandmete kaitse seaduse rakendusseaduse eelnõu (eelnõu 778 SE).
Vabariigi Valitsus edastas Justiitsministeeriumile palve, esitada 27. detsembriks ettepanek
valitsuse seisukoha kujundamiseks. Eelnõu käsitletakse kiireloomulisena ja seda on kavas
arutada valitsuse 3.01.2019 istungil.
Sotsiaalministeerium, olles tutvunud veelkordselt isikuandmete kaitse seaduse rakendamise
seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) toetab esitatud eelnõu, kuid peab vajalikuks, et eelnõus
tehakse alljärgnevad muudatused.
Sotsiaalministeeriumi muudatusettepanekud on järgmised (lisatud või muudetud osa
allajoonitult):
1. Täiendada eelnõu § 69 (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus) uute punktidega 10
ja 11 (muutes järgnevat numeratsiooni) järgmiselt:
„10) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 19 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2–4“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja
4“;“;
2. Täiendada eelnõu § 69 (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus) uue punktiga 15
(muutes järgnevat numeratsiooni) järgmiselt:
„15) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Terviseamet teavitab katku, koolera, kollapalaviku ja viiruslike hemorraagiliste palavike
esinemisest Häirekeskust.“;“;
3. Täiendada eelnõu § 69 (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus) uue punktiga 18
järgmiselt:
„18) paragrahvi 27 lõigetes 3 ja 5 ning § 28 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „Terviseameti
piirkondlik talitus“ sõnaga „Terviseamet“ vastavas käändes;“;
4. Täiendada eelnõu § 84 (rahvatervise seadus) uue punktiga 17 (muutes järgnevat
numeratsiooni) järgmiselt:
„17) paragrahvi 146 lõikes 2 asendatakse sõnad „Terviseameti piirkondliku talituse“ sõnaga
„Terviseameti“;“;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Selgitused punktide 1–4 osas: nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning
rahvatervise seaduse muutmine on seotud Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas oleva
Terviseameti struktuuriüksuste ümberkorraldamisega, mille tulemusel muudeti Terviseameti
piirkondlikud talitused regionaalosakondadeks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduses ning rahvatervise seaduses asendatakse sõnad „Terviseameti piirkondlik talitus“
sõnaga „Terviseamet” vastavas käändes. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 19
lõige 3 ja § 21 lõike 3 puhul on muudatus vajalik, kuna osakondade kohustused
kehtestatakse asutusesisestes dokumentides. Sisulisi muudatusi sellega ei kaasne.
5. Muuta eelnõu § 106 (tervishoiuteenuste korraldamise seadus) punktis 4 paragrahv 42
lõige 5 järgmiselt:
„(5) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast säilitatakse järgmisi
tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid järgmiselt:
1) õpilase tervisekaardi andmeid viis aastat kooli lõpetamisest või koolist lahkumisest, samuti
kiirabikaardi andmeid ja saatekirja ning saatekirja vastust viis aastat andmete kinnitamisest;
2) surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid kümme aastat alates andmete
kinnitamisest;
3) elupuhuse patomorfoloogilise uuringu tegemiseks võetud terviseandmeid sisaldav
koeproov säilitatakse lähtuvalt tervisehoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem
kui 30 aastat andmete kinnitamisest;
4) lahangu protokolli andmeid 30 aastat andmete kinnitamisest;
5) verekaardi, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli andmeid
30 aastat isiku surmast.“;
Selgitus: kuna objektiivsetel põhjustel võib tervishoiuteenuse osutaja vastavad teatised teha
paberil (vt SPTS § 8 lg 5 ning § 81lg 4), säilitab ta need enda juures. Tulenevalt sellest, et
andmed ja säilitamine on toodud edaspidi seaduse tasandil, tuleb käesolevat eelnõu
vastavalt muuta, täiendades seda surmateatise ja põhjuse teatise andmete säilitamisega.
Tegemist on küll erandolukorraga, kui objektiivsetel asjaoludel peab teenuse osutaja andmed
enda juures säilitama, kuid nende tekkimisel tuleks säilitamise tähtaeg sätestada sarnaselt
sellega, mis on ettenähtud tervise infosüsteemis samade andmete säilitamise korral. Tervise
infosüsteemi vahendusel edastatud andmeid säilitatakse kümme aastat.
Erisust sätestamata tuleks säilitamine tuua erinevalt teistest andmetest kas määruse tasemel
(samas viitab volitusnorm lõikes kuus vaid logiandmetele) või tõlgendada see üldise reegli
alla (ambulatoorne/statsionaarne teenus ning mille andmete säilitamine on 30 aastat).
Esimesel juhul ei ole säilitamine kooskõlas eelnõu üldiste põhimõtetega ning teisel juhul
erineks selle paberil säilitamine digitaalsetest teatistest (tervise infosüsteemis) kordades.
Seetõttu on põhjendatud säilitamise erisus selgelt ka eelnõus sätestada.
6. Muuta eelnõu § 106 (tervishoiuteenuste korraldamise seadus) punktis 23 paragrahvi 591
lõiked 4 ja 5 järgmiselt:
“(4) Tervise infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
1) patsiendi üldandmed – isikukood ja sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi ning
kontaktandmed;
2) patsiendi muud andmed – töökoha, õppeasutuse, perearsti ja ravikindlustuse andmed ning
tahteavalduse, eestkostja või esindaja andmed;
3) patsienti puudutavad meditsiinilised andmed – raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad
andmed;
4) dokumendi koostaja andmed – nimi, registreerimistõendi number, tegevusluba, eriala ja
kontaktandmed;
5) ravijärjekorra ja digiregistratuuri pidamisega seotud andmed;
6) andmetöötluse logid.
(5) Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates
tähtajatult, arvestades järgmisi erisusi:
3
1) kiirabikaardi ning ravijärjekorra ja digiregistratuuriga seotud andmeid viis aastat;
2) meditsiinilisi ülesvõtteid 30 aastat, välja arvatud hambaraviga seotud ülesvõtted, mida
säilitatakse 15 aastat;
3) surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid kümme aastat;
4) logisid vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule.“;
Selgitus: lõike sõnastust on muudetud lähtuvalt infosüsteemi andmete liikumise loogikast,
kus andmed tekivad infosüsteemi vastuvõtmisest (tehniliselt puudub tarvidus eristada kas
kinnitamisest või vastuvõtmisest – infosüsteemi tekivad nad lõppastmes igal juhul peale
teatud dokumendi tehnilisi kontrolle ja lõpuks süsteemi vastu võetakse).
Punkti 1 on lisatud ravijärjekorra ja digiregistratuuriga seotud andmed, koondades sarnase
säilitustähtajaga andmed ühte kokku. Täiendavate andmete lisandumine on seotud vahepeal
muutunud õigusruumiga. Kuna kehtiv õigusruum andmete koosseisu ja säilitamistähtaegu
seaduse tasandil ei sätesta kuid eelnõu pika menetluse vältel on õigusruum määruste
tasandil muutunud, on tervise infosüsteemi tekkinud täiendavad andmed. Alates 2019. a
jaanuarist tekib digiregistratuuri käivitamisega seoses tervise infosüsteemi täiendav
andmekoosseis ravijärjekorra ja digiregistratuuri andmete näol. Selleks, et tagada vahepeal
ellu viidud protsesside kooskõla jõustuva isikuandmete kaitse seaduse rakendamise
seadusega, tuleb antud lõiked vastavalt muuta.1 Tegemist on seega ühelt poolt keelelise
muudatusega ning teisalt eelnõu täiendamisega tulenevalt määruste muudatustest, mis on
kas käesolevaks hetkeks juba jõustunud või jõustuvad 2019. a jaanuari alguses.
7. Muuta eelnõu § 111 (tööturuteenuste ja -toetuste seadus) punkti 3 järgmiselt:
3) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 41—43 järgmises sõnastuses:
”(41) Registrisse kantud andmeid säilitatakse alates nende registrisse kandmisest kuni
kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud käesolevas seaduses sätestatud menetluse
lõppemist või isiku surma. Säilitustähtaja möödumisel pseudonüümitakse registrisse kantud
andmed kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
(42) Registrisse kantud pseudonüümitud andmeid säilitatakse 65 aastat, mille möödumisel
andmed anonüümitakse kord aastas kalendriaasta lõpus.
(43) Täpsemad säilitustähtajad ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse registri
põhimääruses.”;
Selgitus: sotsiaalvaldkonna uuringute läbiviimiseks on oluline andmeid säilitada
pseudonüümitult (ehk kujul, mis võimaldaks vajadusel erinevate andmekogude ja
andmeallikate andmeid siduda) sellise perioodi vältel, mis kataks ära inimese ja laiemalt,
mingi sünnikohordi majanduslikult aktiivse vanusperioodi. Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni poolt välja töötatud metoodika kohaselt, mille alusel viiakse läbi ka Eesti
tööjõu-uuringut, loetakse tööealiseks inimesi vanuses 15-74 eluaastat. Selleks, et oleks
võimalik uurida terviklikult mõne sünnikohordi tööeluga seotud sündmusi on vajalik, et kõigi
vastavas kohordis sündinud inimeste andmed oleksid kättesaadavad vähemalt kogu kohordi
potentsiaalse majanduslikult aktiivse ea vältel ning lisaks on vajalik arvestada viitajaga
uuringute läbiviimiseks. Arvestades, et inimene siseneb tööturule alates 15. eluaastat, kataks
andmete säilitamine isikustatud kujul kümme aastat pärast isiku surma ning säilitustähtaja
möödumisel 65 aastat pseudonüümitult ära majanduslikult aktiivse ea ning uuringute
läbiviimiseks vajaliku viitaja.
Lisaks on teatud ajaperioodil aset leidnud nähtustele keskendunud uuringute seisukohalt
oluline hõlmata võimalikult paljude vaadeldaval perioodil aktiivsete inimeste andmeid.
Näiteks 5 majandustsükli uurimiseks on vajalik vaadelda hinnanguliselt andmed üle viie
aastakümne (arvestades, et üks majandustsükkel kestab ligikaudu 10 aastat).
1 Tervise infosüsteemi põhimääruse muudatused on leitavad ka eelnõude infosüsteemist: „Vabariigi
Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ (toimik
18-1273).
4
Pseudonüümitud andmete 65-aastane säilitustähtaeg võimaldaks täielike andmete põhjal
tagasiulatuvalt analüüsida kuni 75 aastast ajaperioodi.
8. Täiendada eelnõu § 112 (töötuskindlustuse seadus) uue punktiga (muutes vastavalt
punktide numeratsiooni):
„1) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks ja seaduses sätestatud ülesannete
täitmiseks õigus anda haldusakte automatiseeritult isiku vahetu sekkumiseta, kui see on
võimalik arvestades haldusakti andmise asjaolusid ja sisu.“;“;
Selgitus: eelnõu § 112 (töötuskindlustuse seaduse muutmine) täiendamine uue punktiga 1
annab Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa) õiguse anda haldusakte automatiseeritult.
Muudatuse vajadus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 22. Selle määruse
artikkel 22 lõike 1 järgi on andmesubjektil õigus, et tema kohta ei tehtaks otsust, mis põhineb
üksnes isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob
kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõikes 2 on sätestatud, millal automatiseeritud
otsuseid võib teha, sh kui automatiseeritud otsuse tegemine on lubatud vastutava töötleja
suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased
meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks.
Muudatusega lisatakse töötuskindlustuse seaduse §-i 23 lõige 4, millega antakse
töötukassale õigus anda haldusakte automatiseeritult. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli
22 kohaselt peab töötukassa ehk andmete töötleja rakendama asjakohaseid meetmeid, et
kaitsta andmesubjekti õigusi ja vabadusi ning õigustatud huve, vähemalt õigust otsesele
isiklikule kontaktile vastutava töötlejaga, et väljendada oma seisukohta ja vaidlustada otsus.
Kuna siseriiklikus õiguses on automatiseeritud haldusaktide ja dokumentide koostamine
tagatud piisavate õiguskaitse võimalustega, on automatiseeritud töötlusel põhineva otsuse
koostamine lubatav. Näiteks saab töötukassa teha töötuskindlustushüvitise määramisel
automatiseeritud otsuse, sest hüvitise määramiseks vajalikud andmed saadakse
andmekogudest (töötuskindlustuse andmekogust, töötamise registrist jne) ning töötukassa
infosüsteem sisaldab algoritmi hüvitise määramiseks ja arvutamiseks. Otsuse tegemisel ei
ole vaja, et töötukassa töötaja otsuse tegemisse vahetult sekkuks.
Automatiseeritult ei saa anda haldusakti, kus tuleb lähtuda mitmetest asjaoludest ja leida
isiku jaoks sobivaim lahendus mitmete võimaluste seast. Selliseks haldusaktiks on näiteks
individuaalne tööotsimiskava, mis koostatakse töötukassa ja töötu koostöös ning sisaldab
tööle rakendumist soodustavaid ja taksitavaid asjaolusid ning töö leidmiseks vajalikke
tegevusi.
Automatiseeritult dokumentide koostamine on kooskõlas PS §-st 14 tuleneva hea halduse
põhimõttega. Neid on võimalik koostada eelkõige vaid juhtudel, mil on olemas piisavalt
andmeid otsuse või toimingu tegemiseks, kaalutlusruum on piiritletud ning isiku jaoks on
saabuv tagajärg ettenähtav ja seadus võimaldab ka vajadusel oma seisukohtade esitamise.
Automatiseerituna ei ole võimalik koostada selliseid haldusakte või dokumente, mille
tegemisel on suurem ärakuulamis- ja põhjendamiskohustus.
9. Muuta eelnõu § 112 (töötuskindlustuse seadus) punkti 2 (muutunud numeratsioon
vastavalt eelmisele muudatusele) järgmiselt:
„2) paragrahvi 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Töötuskindlustuse andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse töötavate käesoleva
seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute, kindlustatute ja nende töötuskindlustusstaaži
üle arvestuse pidamiseks, töötuskindlustushüvitise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse
korral hüvitise määramiseks ja maksmiseks ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike
andmete tagamiseks.
5
(2) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa.
(3) Andmekogu sisaldab ja selles töödeldakse järgmisi andmeid:
1) kindlustatute isikuandmed – nimi, isikukood ja kontaktandmed;
2) tööandja andmed – nimi ja registri- või isikukood;
3) andmed kindlustatute kindlustusstaaži kohta;
4) andmed hüvitiste määramise ja maksmise kohta;
5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed.
(4) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(5) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni
kümme aastat pärast isiku surma. Andmed pseudonüümitakse kord aastas säilitustähtaja
möödumise kalendriaasta lõpus.
(6) Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmed säilitatakse 65 aastat, mille möödumisel
andmed anonüümitakse kord aastas kalendriaasta lõpus.
(7) Täpsemad säilitustähtajad ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse andmekogu
põhimääruses.”;
Selgitus: töötukassa tegevust puudutavate analüüside ja sotsiaalvaldkonna uuringute
läbiviimiseks laiemalt on vajalik, et lisaks töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning
tööturuteenuste osutamise registrile ka töötuskindlustuse andmekogu kui ka töövõime
hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu andmeid säilitatakse pseudonüümitud kujul (mitte
anonüümitud kujul) hetkest, mil on möödunud 10 aastat isiku surmast. See on oluline, sest:
1. Pseudonüümitud andmed võimaldavad vajadusel ühendada erinevates
andmekogudes ja andmestikes asuvaid andmeid, sest pseudonüümitud andmeid on
võimalik vajadusel viia tagasi isikustatud kujule. Uuringute läbiviimisel on sageli
vajalik ühendada ühe inimese kohta andmeid erinevatest andmekogudest.
Anonüümitud andmetega ei ole selline ühendamine võimalik.
2. Erinevate andmekogude andmete ühendamine on oluline kvaliteetse
uurimisandmestiku moodustamiseks. Andmete anonüümimine 10 aastat peale isiku
surma ei ole alati piisavalt pikk aeg, arvestades pikaajalist mõju hindavate ning nn
elukaarepõhiste analüüside andmevajadust. Näiteks uurimuses, mille eesmärgiks on
hinnata inimeste käekäiku tööturul viimase kümneaastase või pikema perioodi jooksul
ei ole analüüsis võimalik kasutada nende inimeste andmeid, kelle surmast on
analüüsi koostamise hetkeks möödunud kümme aastat. Selliseid andmeid oleks
võimalik kasutada küll anonüümsel kujul, kuid neid ei ole võimalik kokku viia teiste
andmekogude andmetega, mistõttu analüüsiks kasutatav info on puudulik ning võib
mõjutada uurimistulemusi.
3. Anonüümimise tulemusel jääks mingi osa uuritavast sihtrühmast uuringust välja,
mistõttu uuringu tulemused võivad olla nihkega. Inimeste puhul, kelle surmast on
uuringu läbiviimise hetkeks möödunud 10 aastat ning nende andmed on
anonüümitud, ei ole võimalik erinevate andmekogude andmeid omavahel ühendada.
Seetõttu võib osutuda vajalikuks need juhtumid uuringust välja jätta, mis aga mõjutab
uuringu kvaliteeti ja järeldusi.
Ka täna pöörduvad uurimisasutused töötukassa poole sooviga saada andmeid 10-aastase
või pikemaajalise ajaperioodi kohta andmekogudest, mille vastutavaks töötlejaks on
töötukassa. Selle näidetena võib tuua 2017. a. Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituudi poolt läbiviidud uurimuse "Aastatel 2006–2015 enesetapu sooritanute
epidemioloogiline ülevaade“ ja 2017. a. SA Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi viidud
uuringu „Ravikindlustuskaitseta inimestel kindlustuskaitse puudumise põhjused ja
võimalused ravikindlustuskaitse tagamiseks võimalikult paljudele inimestele“.
6
Kõige olulisema osa töötukassa analüüsitegevusest moodustavad teenuste mõjuanalüüsid,
milles uuritakse, kas pakutavatel teenustel on mõju töötute käekäigule tööturul ning samuti,
kas teenuste osutamisest tõusev tulu ühiskonnale ületab teenuste osutamiseks tehtavaid
kulusid. Selliste analüüsidega uuritakse muuhulgas, kui palju teenuse erinev disain mõjutab
teenuse tulemuslikkust ning millistele sihtrühmadele on üks või teine teenus tulemuslikum.
Selliseid uuringud annavad töötukassale olulist sisendit, milliseid teenuseid millistele
sihtrühmadele suunata ning kuidas erinevaid teenuseid osutada. Selliste uuringute
läbiviimiseks on vajalik ühendada erinevate andmekogude andmeid isiku tasandil, sest
näiteks töötamise ja töötasude kohta on võimalik saada infot Maksu- ja Tolliameti
maksukohustuslaste registrist (sh töötamise registrist), õppimise kohta Eesti Hariduse
Infosüsteemist jne.
Mõjuanalüüside läbiviimisel on vajalikud teenustel osalejate andmed üle pikema perioodi. On
vaja nii teenustel osalenute kui mitteosalenute (kontrollgrupp) andmeid enne teenuse
osutamise perioodi, et saaks arvestada inimeste tööturu käitumist eelnevalt, on vaja andmeid
üle teenusel osalemise perioodi ning samuti andmeid pärast teenustel osalemist, et jälgida
inimeste käekäiku tööturul ja hinnata, kas teenusel osalenute ja mitteosalenute käekäik on
erinev või mitte. Seejuures on teaduskirjanduses välja toodud, et mõju hinnangud võivad olla
väga erinevad sõltuvalt sellest, kas vaadatakse lühikest perioodi peale teenusel osalemist (1-
2 aastat) või pikemat (näiteks 10 aastat). Ehk siis on oluline teenuste mõju hinnata ka üle
pikema perioodi. Samuti peab arvestama ajaga mõju hindamise läbiviimiseks (ca 1 aasta
vähemalt), et andmed terve nimetatud perioodi kohta oleksid hindamise läbiviimise ajal
kättesaadavad. Lisaks on oluline teave, kas inimesed on osalenud tööpoliitikas korduvalt, et
analüüsida tööpoliitika meetmete kumulatiivset mõju.
Tööpoliitika pikaajalist mõju on uuritud näiteks Rootsis sealse juhtiva tööpoliitika
uurimisasutuse IFAU poolt. Näiteks Vikström (2015) käsitles oma uuringus „Evaluation of
sequences of treatments with application to active labor market policies“ tööpoliitika meeteid
aastast 1999 (ehk kuni 16 aastat tagasi). Angelov ja Eliason (2014) uurisid enda töös „The
effects of targeted labour market programs for job seekers with occupational disabilities“
töötuid, kes sisenesid tööpoliitikas 2004. aastal (ehk kümme aastat tagasi).
Eestis ei ole tööpoliitika nii pikka kestust veel analüüsitud ja üheks selle põhjuseks on olnud
just see, et pikaajalised andmed alles kogunevad. Seni on vaadatud uuringutes tööpoliitika
mõju enamasti 2-3 aastat peale meetmeid, ehkki vajadus pikaajaliste mõjude hindamiseks
on selgelt olemas hindamaks tööpoliitika meetmete kulu-tulusust. Sotsiaalpoliitika muudes
valdkondades on siiski kasutatud juba pikaajalisi andmeid, näiteks analüüsisid Praxise ja TÜ
teadlased Võrk, Karu, Tiit (2009) vanemahüvitisi mõju sündimus- ja tööturukäitumisele ja
võrdlusrühma jaoks kasutati kümne aasta taguseid andmeid (alates 1999. aastast, kui hakati
koguma isikustatud sotsiaalmaksuandmeid). Analoogselt uurisid TLÜ teadlased Puur,
Leppik, Klesment (2015) pensionipoliitika mõju pensionikäitumisele kasutades andmeid
alates 1999. aastast.
Euroopa Komisjoni rahastatud sotsiaal- ja tööturuvaldkonna analüüsimisega tegelev
komisjoni keskus Centre for Research on Impact Evaluation tegi hiljuti ülevaate ESFi
projektidest rahastatud tööpoliitika meetmete analüüsidest ja tõi välja, et keskmiselt ilmusid
publikatsioonid kaheksa aastat peale poliitikameetmeid. Samas soovitati mõju hindamiseks
kasutada just paneelandmeid koos kasvude erinevuse meetoditega (difference-in-
difference), mis eeldab just pikaajaliste andmete olemasolu. Euroopa Komisjon on võtnud ka
eesmärgi, et tööpoliitika mõju hindamiseks kasutatud individuaalandmeid saaksid üha enam
kättesaadavaks ka teadlastele, et juurutada liikmesriikides võrdlusgrupipõhised analüüse.
Lisaks teenuste mõjuanalüüsidele on töötukassal vajalik uuringuid ja analüüse läbi viia
teisteski valdkondades, mille jaoks on vajalik töötute andmetele ligipääs. Üks sellistest
valdkondadest on töötuskindlustusmakse määra arvestuse koostamine. Optimaalse
maksemäära arvutamiseks on oluline vaadata töötute liikumisi töötukassa registris üle
7
majandustsüklite ning arvestades, et üks majandustsükkel kestab ca 10 aastat, on vaja
andmeid vähemalt 20 aasta kohta, ideaalis isegi üle pikema perioodi. Täna ongi veel
raskendatud selliste analüüside teostamine, kuivõrd Eesti töötuskindlustussüsteem on
võrdlemisi noor.
Sotsiaalvaldkonna teadusuuringutes rõhutatakse üha enam kogu elukaare andmete
analüüsi vajadust, et aru saada kuidas toimivad ühiskonnas sotsiaalmajanduslikud
protsessid. Üheks selle ilminguks on Euroopa Komisjoni selle aasta lõpus välja kuulutatud
Horizon 2020 teadusuuringute rahastamise tööprogramm “Work Programme 2016 – 2017.
13. Europe in a changing world – inclusive, innovative and reflective Societies”. Selles
tööprogrammes tuuakse eraldi esile teema “REV-INEQUAL-03-2016: Dynamics of
inequalities across the life-course”, kus analüüsitakse ebavõrdsuse kujunemist elutee
jooksul, sh mis mõjutab tööelu, õppimist ja enesetäiendamist. Elukaare andmeid on sageli
võimatu korjata küsitlusandmetega, mistõttu on inimeste sotsiaalmajanduslikku seisundeid ja
seda mõjutavaid tegureid jälgivate registriandmete säilitamine teadusuuringute tarvis
ainuvõimalik viis uurimaks pikaajalisi ühiskondlikke seoseid. Edumeelsed Põhjamaad on
säilitanud tööpoliitika andmeid pikka aega ning tänu sellele on saanud analüüsida tööpoliitika
efektiivsust ja selle mõju ka veel aastaid hiljem, kui on kogunenud andmed tööpoliitikas
osalenute kohta ning on ka kasutusele võetud uuemad ökonomeetrilised analüüsi meetodid.
Sotsiaalvaldkonna uuringute läbiviimiseks on oluline andmeid säilitada pseudonüümitult (ehk
kujul, mis võimaldaks vajadusel erinevate andmekogude ja andmeallikate andmeid siduda)
sellise perioodi vältel, mis kataks ära inimese ja laiemalt, mingi sünnikohordi majanduslikult
aktiivse vanusperioodi. Pseudonüümitud andmete 65-aastane säilitustähtaeg võimaldaks
täielike andmete põhjal tagasiulatuvalt analüüsida kuni 75 aastast ajaperioodi. Täpsemalt
vaata põhjendusi punkti 6 juures.
10. Muuta eelnõu § 113 punkti 3 (töövõimetoetuse seadus) punkti 3 järgmiselt:
3) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
”(5) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt:
1) töövõime hindamise andmeid nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat
pärast isiku surma;
2) töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid nende andmekogusse
kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud käesolevas seaduses
sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma;
3) andmekogusse kantud andmed pseudonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise
kalendriaasta lõpus.
(6) Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmed säilitatakse 65 aastat, mille möödumisel
andmed anonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
(7) Täpsemad säilitustähtajad ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse andmekogu
põhimääruses.”;
Selgitus: põhjendused toodud punktide 7 ja 9 juures.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Lisaadressaadid:
Riigikantselei
Nele Nisu 6269 338
[email protected]