dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded

Sotsiaalministeerium · 27. detsember 2018
Viit
73
Registreeritud
27. detsember 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Mare Toompuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎73 27.12.2018 Ministri määrus.bdoc830 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 27.12.2018 nr 73 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja ravijärjekorra pidamisele. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tervishoiuteenuse kättesaadavus – vajamineva vältimatu abi, üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi, sealhulgas hambaarstiabi ja õendusabi õigeaegne ning kvaliteetne tagamine patsiendile, lähtuvalt tema meditsiinilisest vajadusest, tervishoiuteenuse osutaja erialasest pädevusest ja raviressursi olemasolust; 2) ravijärjekord – tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis tervishoiuteenuse saamiseks registreeritud patsientide nimekiri; 3) üleriigiline digiregistratuur – vastuvõtuaegade haldamise veebikeskkond, mis võimaldab registreerida, muuta ja tühistada aega eriarsti esmasele ambulatoorsele vastuvõtule tervise infosüsteemi vahendusel; 4) tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuur – vastuvõtuaegade haldamise veebikeskkond, mis võimaldab registreerida, muuta ja tühistada aega eriarsti esmasele vastuvõtule; 5) ambulatoorsete teenuste loetelu – tervise infosüsteemi klassifikaatori alusel koostatud loend nendest tervishoiuasutuses pakutavatest ambulatoorsetest teenustest koos teenuse osutamise asukohtadega, mille saamiseks on patsiendil, õigustatud isikul ja tervishoiutöötajal võimalik registreerida vastuvõtuaega; 6) aadressiandmed – tänav, maja number, linn, sihtnumber ja riik. § 3. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse üldnõuded (1) Tervishoiuteenust võib osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi terviseseisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi. (2) Ravijärjekorda registreeritud patsient peab vajaliku tervishoiuteenuse saama minimaalse aja jooksul, lähtudes tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest ja järgmistest põhimõtetest: 1) sarnase meditsiinilise vajadusega patsientidele osutatakse tervishoiuteenust samasugustel tingimustel; 2 2) patsiendile tervishoiuteenuse saamiseks määratud tähtaeg sõltub tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest. (3) Tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas peab patsiendile nähtavas kohas olema välja pandud järgmine teave: 1) vastuvõtuaegade info erialade kaupa; 2) väljaspool vastuvõtuaega vältimatu abi vajaduse korral lähima tervishoiuteenuse osutaja kontaktandmed, kes vältimatut abi ööpäev osutab; 3) tervishoiuteenuse kättesaadavusega seotud kaebuste ja ettepanekute esitamiseks märgitud tervishoiuteenuse osutaja kontaktidele lisaks Eesti Haigekassa ja Terviseameti kontaktandmed. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tuleb Eesti Haigekassa lepingulistel partneritel esitada teave ravikindlustuse seaduse § 38 lõike 3 alusel Eesti Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud ravijärjekordade maksimumpikkuse kohta. § 4. Vältimatu abi ja kiirabi kättesaadavuse nõuded (1) Vältimatut abi osutab väljaspool haiglat kiirabi ning kohalikus haiglas, üldhaiglas, keskhaiglas ja piirkondlikus haiglas erakorralise meditsiini osakond. (2) Kiirabibrigaadi pidaja peab tagama teenuse kättesaadavuse ööpäev läbi ja lähtuma teenuse osutamisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö korrast ja väljakutse prioriteetidest. (3) Kiirabi piirkondliku kättesaadavuse, sealhulgas teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotumise teeninduspiirkondade kaupa, kinnitab Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 171 lõike 1 punkti 2 alusel, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) teeninduspiirkonnas, mille elanike keskmine asustustihedus on rahvastikuregistri andmete alusel alla 20 elaniku km2 kohta, peab olema vähemalt üks kiirabibrigaad 15 000 kuni 20 000 elaniku kohta; 2) teeninduspiirkonnas, mille keskmine asustustihedus on rahvastikuregistri andmete alusel üle 20 elaniku km2 kohta, peab olema vähemalt üks kiirabibrigaad 30 000 kuni 35 000 elaniku kohta; 3) Hiiu maakonnas peab olema üks kiirabibrigaad ja Saare maakonnas kolm kiirabibrigaadi. § 5. Ravijärjekorra pidamise nõuded (1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud pidama ravijärjekorda. Ravijärjekorda peetakse tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. (2) Ravijärjekorda saab registreerida patsient või tema nimel õigustatud isik, tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja poolt selleks volitatud töötaja järgmisel viisil: 1) üleriigilises digiregistratuuris tervishoiuteenuse osutaja juurde, kes on sellega liitunud; 2) tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris, kui selline võimalus on loodud; 3) sidevahendi teel; 4) tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas. (3) Ravijärjekorda registreerimine käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatu kaudu peab olema tagatud ööpäev läbi ning punktides 3 ja 4 nimetatu kaudu kõigil tööpäevadel ajavahemikus kell 9.00–17.00. (4) Saatekirja alusel ravijärjekorda registreerimisel töödeldakse järgmisi andmeid: 1) patsiendi isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus); 3 2) patsiendi kontaktandmed (aadress, telefon, e-posti aadress); 3) saatekirja kinnitanud tervishoiutöötaja andmed (ees- ja perekonnanimi, registrikood, telefon, e-posti aadress); 4) saatekirja kinnitanud asutuse andmed (nimi, registrikood, aadress, telefon, e-posti aadress); 5) teenuse, uuringu, protseduuri või operatsiooni nimetus, millele patsient on suunatud; 6) saatekirjal olev prioriteetsuse kood; 7) suunamise eesmärk või soovitused registreerimiseks; 8) asutuse ja tervishoiutöötaja andmed kuhu ja kelle juurde patsient suunati (nimi, registrikood, aadress, telefon, e-posti aadress, tegevuskoht, tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning võimaluse korral registrikood) või patsiendi valikul käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 5–7 nimetatud andmed; 9) osutatava teenuse aeg (päev, kuu, aasta, kellaaeg); 10) muud saatekirja tehnilised andmed (unikaalne kood, koostamise aeg või kehtivuse ajavahemik). (5) Saatekirjata ravijärjekorda registreerimisel töödeldakse järgmisi andmeid: 1) patsiendi isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus); 2) patsiendi kontaktandmed (aadress, telefon, e-posti aadress); 3) teenuse, uuringu, protseduur nimetus, millele patsient soovib registreeruda; 4) kaebuse kirjeldus; 5) ravijärjekorra alusel teenust osutava tervishoiutöötaja (ees- ja perekonnanimi, registrikood) või spetsialisti (ees- ja perekonnanimi, isikukood) andmed; 6) ravijärjekorra alusel teenuse osutamise asukoha andmed (aadress, kabineti number või muu asukoha täpsustus); 7) ravijärjekorra alusel teenust osutava tervishoiuteenuse osutaja asutuse kontaktandmed (aadress, telefon, e-posti aadress); 8) osutatava teenuse aeg (päev, kuu, aasta, kellaaeg). (6) Registreeritud andmete muutmisel või tühistamisel töödeldakse järgmisi andmeid: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud andmed; 2) registreeringu muutja või tühistaja isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus); 3) registreeringu muutja või tühistaja kontaktandmed (e-posti aadress või telefon); 4) muutmise korral käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 5–8 nimetatud andmed. (7) Vähi sõeluuringu programmi kutse alusel ravijärjekorda registreerimisel töödeldakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud andmete asemel järgmisi andmeid: 1) sõeluuringule kutsuja (vähi sõeluuringute register) andmed; 2) sõeluuringu kutse koostaja (tervise infosüsteem) andmed. (8) Tervishoiuteenuse osutaja peab ravijärjekorda registreerimise andmeid säilitama viisil, mis võimaldab tuvastada patsiendi ravijärjekorda registreerimise, ravijärjekorra muutmise ja ravijärjekorrast kustutamise aega (päev, kuu, aasta, kellaaeg). Andmeid säilitatakse alates kande tegemisest viis aastat. (9) Kui patsient registreeritakse ravijärjekorda tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas või sidevahendi teel, peab tervishoiuteenuse osutaja andma patsiendile kirjaliku teatise või sidevahendi teel info, milles on esitatud tervishoiuteenuse osutamise aeg (päev, kuu, aasta), tervishoiutöötaja või spetsialisti ees- ja perekonnanimi, tervishoiuteenuse osutaja asutuse andmed (nimi ja registrikood) ning teenuse osutamise asukoha andmed (aadress, kabineti number või muu asukoha täpsustus). (10) Nii üleriigilise kui ka tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri kaudu registreerides peab patsiendile olema veebikeskkonna kaudu kättesaadav järgmine info: teenuse osutamise aeg (päev, kuu, aasta), tervishoiutöötaja või spetsialisti ees- ja perekonnanimi, tervishoiuteenuse 4 osutaja asutuse andmed (nimi ja registrikood) ning teenuse osutamise asukoha andmed (aadress, kabineti number või muu asukoha täpsustus). (11) Kui ravijärjekord on pikem kui kuus kuud, on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud patsienti teavitama teenuse osutamise ajast ja kohast üks kuu enne tervishoiuteenuse osutamist. (12) Patsient ja tervisehoiuteenuse osutaja saab muuta või tühistada vastuvõtuaega tulenevalt teenuse eripärast. (13) Kui planeeritud ravi on edasi lükkunud patsiendi terviseseisundist tuleneval põhjusel või tervishoiuteenuse osutajast tuleneval põhjusel, peab tervishoiuteenuse osutaja ravivajaduse säilimisel võimaldama uue vastuvõtuaja mõistliku aja jooksul. (14) Kui ravijärjekorras muudatuse tegemine on tingitud tervishoiuteenuse osutajast tuleneval põhjusel, tuleb patsienti teavitada hiljemalt ühe tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest. (15) Tervishoiuteenuse osutaja kohustub hoidma pakutavate eriarstiabi ambulatoorsete teenuste loetelu tervise infosüsteemis ajakohasena ning edastama loetelus tehtavad muudatused kohe tervise infosüsteemi. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse osutaja täidab nimetatud kohustusi juhul kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. (16) Tervishoiuteenuse osutaja kohustub edastama teabe registreeritud ambulatoorsete vastuvõtuaegade ning nende muutmise ja tühistamise kohta tervise infosüsteemi kohe. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse osutaja täidab nimetatud kohustusi juhul, kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. (17) Kui tervishoiuteenuse osutaja võimaldab üleriigilises digiregistratuuris tasuda visiiditasu või registreerida selliste teenuste saamiseks, mille eest tasub patsient ise, edastab tervishoiuteenuse osutaja tervise infosüsteemi käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud teabe ja maksetingimuste info. § 6. Aruandluse esitamine ravijärjekorra kohta Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama ravijärjekorra pidamist puudutavad andmed Eesti Haigekassale kas ravi rahastamise lepingus sätestatud tähtajal ja tingimustel või nõude esitamisest viie tööpäeva jooksul. Ravijärjekorra aruanne edastatakse Eesti Haigekassale isikustamata ja kokkuvõtlikul kujul. § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määrus nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega asendatakse seni kehtinud sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määrus nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“. Võrreldes kehtiva korraga, täpsustatakse määruses digiregistratuuriga ja ravijärjekorraga seonduvaid mõisteid. Üleriigilise digiregistratuuri rakendumiseks peab olema üheselt arusaadav mida mõeldakse üleriigilise digiregistrtuuri ja mida tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri all. Seni ei ole neid mõisteid eristatud. Lisaks korrastatakse lähtuvalt täpsustatud mõistetest ravijärjekorra pidamise nõudeid ja ravijärjekorda registreerimisel töödeldavate andmete koosseis. Muudatused on vajalikud üleriigilise digiregistratuuri rakendumiseks. Tulenevalt muudatuste mahust, kehtestatakse uus määruse terviktekst, kuigi selle põhimõtteid ei muutu (ravijärjekorda pidada, õigus selleks andmeid töödelda jms). Määrus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019. a. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Mare Toompuu (tel 626 9331;[email protected]), Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna projektijuht Melita Sogomonjan (tel 626 9132; [email protected]), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmeanalüütika juht Terje Lasn ([email protected]), projektijuht Lembit Pirn ([email protected]) ja jurist Laine Mokrik ([email protected]), Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna peaspetsialist Malle Avarsoo (tel 620 8440; [email protected]), partnerihalduse osakonna spetsialist Tiiu Rudov (tel 620 8300; [email protected]) ja klienditeeninduse osakonna juhataja Ado Viik (tel 603 3632; [email protected]). Muudatused on välja töötatud 2017–2018 toimunud üleriigilise digiregistratuuri arutelude põhjal, kus osalesid Eesti suuremate haiglate, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ja Eesti Haiglate Liidu esindajad. Määruse ja seletuskirja on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu (tel 626 9338; [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalitluse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud menetluses oleva Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõuga. Käesoleva määrusega asendatakse sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määrus nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ (RT I, 23.12.2017, 33). Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega niivõrd, kuivõrd töötlemise protsess ja andmete koosseis täpsustub. Töötlemise põhimõtted jäävad samaks (vt mõjude alt). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs 2 Määrus koosneb kaheksast paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. See on jäänud kehtiva õigusega samaks, kuna sisu ei ole muutunud. Paragrahvis 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted. Võrreldes kehtiva määrusega, korrastatakse digiregistratuuriga ja ravijärjekorraga seonduvaid mõisteid, mis vajasid määruse kehtestamisest alates veidi muutmist. Üleriigilise digiregistratuuri rakendumiseks peab olema üheselt arusaadav, mida mõeldakse üleriigilise ja mida tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri all (vt nt kohustust edastada andmed tervise infosüsteemi – § 5 lõiked 8 ja 9). Seni ei ole neid eristatud, kuid üleriigilise digiregistratuuri rakendamiseks on vajalik neid eristada, et andmete liikumine oleks arusaadav ja kohustused selged. Sellest tulenevalt täpsustatakse ka ravijärjekorra mõistet. Ravijärjekord on tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis tervishoiuteenuse saamiseks registreeritud isikute nimekiri. Üleriigiline digiregistratuur on vastuvõtuaegade haldamise veebikeskkond, mis võimaldab registreerida, muuta ja tühistada aega eriarsti esmasele ambulatoorsele vastuvõtule tervise Infosüsteemi vahendusel. Perearst ja hambaarst täidavad kohustust kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. Selles osas on senist õigusruumi muudetud, tehes üleriigilise digiregistratuuriga liitumise viimati nimetatule paindlikumaks. Tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuur on vastuvõtuaegade haldamise veebikeskkond, mis võimaldab registreerida, muuta ja tühistada aega eriarsti esmasele vastuvõtule. Need muudatused kajastuvad ka üleriigilises digiregistratuuris. Seega on üleriigilise digiregistratuuri erinevus tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuurist selles, et üleriigilises digiregistratuuris toimub tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemides olevate andmete töötlemine tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) vahendusel ning ühe sisselogimisega saab aega broneerida ka esindatavale isikule. Üleriigiline digiregistratuur kasutab samu esindaja õiguste seoseid, mis riiklik patisendiportaal. Tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris saab aega broneerida sellele isikule, kelle ID-kaardi või mobiil-ID-ga on portaali sisse logitud ning andmete töötlemine toimub ainult tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemides. Seni on ebaselgust tekitanud mõiste „raviressurss“, mille asemel sätestatakse mõiste „ambulatoorsete teenuste loetelu“, mis on TIS-i klassifikaatori alusel koostatud loend nendest tervishoiuasutuses pakutavatest ambulatoorsetest teenustest (koos teenuse osutamise asukohtadega), mille saamiseks on õigustatud isikul ja tervishoiutöötajal võimalik registreerida vastuvõtuaega. Seega on korrastatud mõisted, et tagada parem arusaadavus. Paragrahvis 3 on sätestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse üldnõuded. Võrreldes kehtiva korraga ei ole selle sõnastust muudetud. Tehnilise muudatusena on võetud lõike 3 punktist 3 ära aegunud viited Eesti Haigekassa piirkondlikule osakonnale, samuti maavanemale, kuna sellist institutsiooni alates 2018. aastast ei eksisteeri. Paragrahvis 4 on sätestatud vältimatu abi ja kiirabi kättesaadavuse nõuded. Võrreldes kehtiva korraga ei ole selle sõnastust muudetud. Paragrahvis 5 on sätestatud ravijärjekorra pidamise nõuded. Võrreldes kehtiva korraga on kaasajastatud kogu paragrahvi loogilist ülesehitust, samuti täpsustatud lõigete sõnastust. Lisatud on säte digisaatekirjal olevate andmete töötlemise kohta, et tagada parem õigusselgus. Võrreldes kehtiva korraga ei koguta enam ooteaegu ületanud põhjuseid (koodid), mille kinnitas Eesti Haigekassa nõukogu. Põhimõtete muudatus on tingitud asjaolust, et määruse tasemel haigekassa ooteaegu ületavate põhjuste kogumise regulatsioon kehtib kõigile tervishoiuteenuse 3 osutajatele, kuid tegelikkuses kogub haigekassa Eesti Haigekassa nõukogu poolt kehtestatud maksimumooteaegu ületavaid põhjuseid ainult haigekassaga lepingu sõlminud asutustelt. Seega saab selle kohustuse täita edaspidi pooltevahelise lepinguga, mille alusel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud esitama Eesti Haigekassale ravijärjekorra aruande vastavalt ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele.1 Paragrahvi 5 lõige 1 sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse pidada ravijärjekorda. See põhimõte ei muutu. Ravijärjekorda peetakse tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. Infosüsteem on info isikute, tehniliste vahendite ja meetodite terviklik süsteem vajaliku, täpse ja operatiivse info kogumiseks, korrastamiseks, analüüsimiseks ja otsustajale õigeaegseks edastamiseks. Infosüsteemis endas ei ole andmeid andmekogu tähenduses2. Võrreldes kehtiva sõnastusega jäetakse välja viide paberkandjale, kuna selleks, et täita teatud nõudeid, peab andmestik olema osalt süsteemis (st ka nt Excel). Praegu peab teenuseosutaja täitma ka tervishoiuteenuste osutamisel dokumenteerimise nõudeid ja edastama need teatud osas kesksesse süsteemi. Nii võib eeldada, et tänasel päeval käib töö teatud programme kasutades (nt Word, Excel vms ja see võib olla erinevatel infokandjatel). Ka selleks, et liidestuda arstiportaaliga, peab teenuseosutaja kasutama selleks teatud infotehnoloogilisi vahendeid. Nii võib eeldada, et tänaseks on kasutuses infosüsteemid erinevate kohustuste täitmiseks, sama põhimõte kajastatakse ka nüüd ravijärjekorra pidamisel. Paragrahvi 5 lõikes 2 loetletakse patsiendi ravijärjekorda registreerimise võimalused. Võrreldes kehtiva korraga on loetelu korrastatud, mistõttu on muudatused tehnilist laadi. Patsienti saab ravijärjekorda registreerida üleriigilises digiregistratuuris, tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris, kui selline võimalus on loodud, sidevahendi teel ja tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas. Üleriigilises vastavalt sellele, kes oma teenuseid üleriigilises digiregistratuuris kes on selle lahendusega liitunud ning teenuse osutaja digiregistratuuris vastavalt sellele, kes seda võimalust ise pakub. Paragrahvi 5 lõike 3 muudatus on seotud vajadusega käsitleda ravijärjekorda registreerimist eraldi visiitidena: digiregistratuuri kaudu, tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas ja sidevahendi teel. Sarnaselt kehtiva korraga peab ka edaspidi digiregistratuuris olema võimalik ravijärjekorda registreerida ööpäev läbi. Samamoodi nagu kehtivas korras, peab ravijärjekorda registreerimine tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas ja sidevahendi vahendusel olema patsiendile tagatud kõigil tööpäevadel ajavahemikus kell 9.00–17.00. Paragrahvi 5 lõikes 4 loetletakse andmed, mida registratuuri töötaja aja registreerimisel saatekirjalt näeb (patsiendi ja dokumendi andmed, suunava arsti kontaktandmed, selle teenuse, uuringu, protseduuri või operatsiooni nimetus, mida saama/tegema patsient on suunatud ja suunamise eesmärk). Säte on vajalik, kuna registratuuri töötaja ei pruugi alati olla tervishoiutöötaja, kuid vajab siiski aja broneerimiseks minimaalselt teatud andmeid, et tagada kvaliteetne ja vajalik teenuse osutamine. Loetelu kehtestamine aitab vältida seni praktikas olnud ebamäärasusi selle kohta, milliseid andmeid registratuuri töötaja võib näha ja milliseid mitte. Üleriigilise digiregistratuuri lahendus integreerib tervishoiuteenuse osutajatel kasutusel olevad keerukad broneerimissüsteemid ühtsesse lihtsustatud vaatesse riiklikus patsiendiportaalis ja/või perearsti töölaual. Uue digilahenduse kirjelduse eesmärk on lahendada tsentraalse ravijärjekorra pidamine kaasaegsel moel ja määrus peab seda võimaldama. Katarakti ja endoproteesimise ravijärjekorra pidamisel peab arst registreerima patsiendi kindlale protseduurile/operatsioonile ning seepärast on ka selline sõnastus vajalik. Samuti on sellise sõnastuse korral võimalik digiregistratuuris avada uuringutele broneerimise võimalus, mida tulevikus järgmises etapis planeeritakse. Andmeväljade 1 Senised koodid: 1) kood 62 – rahalise ressursi piiratus; 2) kood 63 – teenuse osutaja võimsuse puudumine; 3) kood 64 – patsiendipoolne põhjus; 4) kood 65 – teenuse osutamisega seotud põhjus; 5) kood 66 – muu põhjus. 2 https://moodle.ria.ee/mod/book/view.php?id=327&chapterid=89 4 täitmise kohustuslikkus on sätestatud standardites ja TIS-i põhimääruses ning kahtlemata on esialgu fookuses eriaarstiabi ambulatoorsed vastuvõtud. Paragrahvi 5 lõigetes 5 ja 6 selgitatakse, milliseid andmeid seoses aja registreerimise, muutmise või tühistamisega töödeldakse. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks andmetöötluse aspektist. Aega tühistades või ümber registreerides on teenuseosutajal õigus (sõltuvalt teenusest) töödelda nii saatekirja alusel esitatud andmeid kui ka täiendavaid andmeid (kes registreeris või tühistas, samuti nt töödelda andmeid, kui soovitakse aega teise arsti juurde). Paragrahvi 5 lõikes 7 on sätestatud andmete erisus vähi sõeluuringu programmi arvestades, kuna ka sõeluuringu kutse saanud isikuid registreeritakse vastuvõtule. Vähi sõeluuringute register töötleb teatud andmeid, et aru saada, keda kutsuda uuringule ja keda mitte. Register lähtub olemasolevatest andmetest TIS-is. Vähi sõeluuringute registri alusel väljaselgitatud sõeluuringule kutsutavale isikule koostatakse TIS-is sõeluuringus osalemise kutse ja registrisse kantakse sõeluuringu kutse number. Nimetatud kutse kuvatakse isikule TIS-is või kasutab registripidaja lisaks sihtrühma kuuluvale isikule kutse saatmiseks ka elektroonilisi vahendeid või nt kirjalikku otseposti. Tegemist on kehtiva korraga, mis ei muutu. Paragrahvi 5 lõike 8 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja tagama, et igal ajahetkel oleks võimalik tuvastada nii patsiendi ravijärjekorda registreerimise kui ka ravijärjekorrast kustutamise aega. Selline nõue aitab kaasa ravijärjekordade läbipaistvuse suurendamisele. Tervishoiuteenuse osutaja hoiab ja säilitab andmeid ise, TIS-i kontekstis hoitakse andmeid sama kaua, aga andmed ei pruugi kattuda, sest kõik tervishoiuteenuse osutajad ei liitu üleriigilise digiregistratuuriga. Erinev on ka säilitatavate andmete koosseis. Selleks, et isikule ka keskselt näidata talle tehtud broneeringuid, on kesksüsteemis lähtutud samast tähtajast. Selleks, et hinnata keskselt ravijärjekorra pidamise tõhusust ja ravirahastuse planeerimist, on see optimaalne aeg. TIS-is tuleb kuvada nimetatud andmed, et patsient saaks mugavalt ka seda kanalit oma aegade vaatamiseks ja aegade muutmiseks kasutada. Paragrahvi 5 lõige 9 täpsustab sarnaselt kehtiva määruse § 5 lõigetega 5 ja 6, millisel juhul on patsiendile võimalik anda kirjalik teatis ning mis info peab olema sidevahendi teel ravijärjekorda registreerides patsiendile teada antud. Paragrahvi 5 lõikes 10 on sätestatud minimaalsed ravijärjekorda registreerimise andmed, mis peavad digiregistratuuri kaudu olema patsiendile kättesaadavad. Muudatus on vajalik taaskord õigusselguse tagamiseks andmetöötluse aspektist. Paragrahvi 5 lõikes 11 on sätestatud ka kehtivas korras olev nõue, mida ei ole käesoleva määrusega muudetud – kui ravijärjekord on pikem kui kuus kuud, siis on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud patsienti teavitama teenuse osutamise ajast ja kohast üks kuu enne tervishoiuteenuse osutamist. Paragrahvi 5 lõigetes 12–14 on sätted registreeritud aja tühistamise ja muutmise kohta. Patsient ja tervisehoiuteenuse osutaja saab muuta või tühistada vastuvõtuaega tulenevalt teenuse eripärast. Sätestatakse, kes ja kus seda teha saab ning mis andmed peavad selle protsessi käigus tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi talletuma. Näiteks e-konsultatsiooni ja korduva vastuvõtu aega saab muuta vaid tervishoiuteenuse osutaja ise (patsient muuta ei saa). Kui planeeritud ravi on edasi lükkunud isiku terviseseisundist tuleneval põhjusel (nt patsient on haigestunud) või teenuseosutajast tuleneval põhjusel (nt elektrikatkestus), peab tervishoiuteenuse osutaja ravivajaduse säilimisel võimaldama uue vastuvõtuaja mõistliku aja jooksul. Tervishoiuteenuse osutaja algatatud ravijärjekorras muudatuse tegemisel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud patsiendile muudatusest teatama hiljemalt ühe tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates. Teavituse tegemiseks on mõistlik kasutada lisaks muudele võimalustele ka eesti.ee võimalust, kuna see on igale kodanikule loodud n-ö ametlik e-posti aadress. Paragrahvi 5 lõike 15 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja saatma TIS-i andmed ambulatoorsete teenuste kohta, mida ta pakub, samuti teenuste loetelus tehtavate muudatuste 5 kohta. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse osutaja täidab nimetatud kohustusi juhul, kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga (see jätab regulatsioonile teatud paindlikkuse). Muudatus tagab selle, et info on alati ajakohane ja teistele infosüsteemidele kättesaadav. Siin on lähtutud patsiendi mugavusest. Paragrahvi 5 lõike 16 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja kohustus edastada TIS-i teave registreeritud ambulatoorsete vastuvõtuaegade, nende muutmise ja tühistamise kohta. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse osutaja täidab nimetatud kohustusi juhul, kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. Andmed on vajalikud selleks, et tagada põhimõte, kus ühele digisaatekirjale saab olla vasteks vaid üks registreering. Paragrahvi 5 lõike 17 kohaselt edastab tervishoiuteenuse osutaja TIS-i käesoleva määruse lõikes 16 nimetatud teabe ja maksetingimuste info, kui ta võimaldab patsiendil või tema õigustatud isikul tasuda visiiditasu või registreerida tasulisele teenusele. Seega, tasuliste tervishoiuteenuste korral on andmete edastamine TIS-i vabatahtlik. Paragrahvis 6 sätestatakse aruandluse esitamine ravijärjekorra kohta. Võrreldes kehtiva korraga täpsustatakse paragrahvi pealkirja, viidates senise aruandluse asemel ravijärjekorra kohta esitatavale aruandlusele. Samuti on koondatud seni kahe lõikena reguleeritud andmete ja aruandluse edastamise kohustus. Arvestatud on sellega, et kõik haigekassa lepingulised partnerid ei esita haigekassale regulaarseid andmeid, neid saab küsida vajaduse korral, teised esitavad andmeid vastavalt lepingus kokku lepitule. Tegemist on selles osas pigem tehnilise, mitte sisulise muudatusega. Aruannete esitamise adressaatidest on välja jäetud Terviseamet. Paragrahviga 7 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määrus nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“. Paragrahvis 8 on esitatud määruse jõustumise säte. Määrus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Üleriigilise digiregistratuuri I etapp rakendub 2019. a alguses, mistõttu on vajalik üheselt ja arusaadavalt eristada üleriigilise digiregistratuuri ja tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri mõisted. Vastavalt tuleb korrastada ka ravijärjekorra pidamise nõudeid ja sätestada üleriigilise digiregistratuuri töödeldavate andmete koosseis. Seni pea kümme aastat muutumatul kujul kehtinud määrus ei arvesta tänapäeva arengusuundadega. Üleriigilise digiregistratuuri käivitamine mõjutab kõige rohkem patsiente. Üleriigilise digiregistratuuri projekt toetab ennekõike paremat teenusekvaliteeti (ravijärjekordade läbipaistvus), pakkudes inimesele võimaluse saada ühest portaalist ja kiiremini ülevaade kõikidest vabadest aegadest kogu Eestis. Peamine fookus on tagada kasutajate (patsient, arst, õde, registraator) aja kokkuhoid vastuvõtuaja broneerimisel. Eeldatavasti võimaldab ka üleriigiline vabade aegade vaade inimesel valida vähima ooteajaga eriarstiabi aja, isegi kui see tähendab liikumist teise linna. Lahendusel on eeldatav mõju vastuvõtuaegade läbipaistvusele, ärajäänud või tühistamata vastuvõttude vähendamisele ja seeläbi ka ravijärjekordade lühenemisele. Lahendus loob eeldused tõhusamale tervishoiuteenuste pakkumisele. Üleriigilise digiregistratuuri lahendus integreerib tervishoiuteenuse osutajatel kasutusel olevad keerukad broneerimissüsteemid ühtsesse lihtsustatud vaatesse riiklikus patsiendiportaalis ja/või perearsti töölaual. Projekti raames kasutatakse 2007. a valminud tsentraalse digiregistratuuri sõnumistandardeid, mis viiakse vastavusse uuenenud äri- ja tehnoloogianõuetega. 6 Tehnoloogiliselt vananenud osad 2007. a tsentraalsest digiregistratuurist (vastuvõturessursside funktsionaalsus) asendatakse hajuspäringutega tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidesse. Üleriigiline digiregistratuur on tihedalt seotud digisaatekirja teenustega, kuna kasutusele võetakse saatekirjade teenuste arendusprojekti raames loodud ühtlustatud teenuste loendid, mis oluliselt lihtsustab ja kiirendab üleriigilises digiregistratuuris õige tervishoiuteenuse valimist. Saatekirjade sidumine broneerimise ja vastuvõtu toimumisega loob aluse läbipaistvaks ravijärjekordade aruandluseks tervishoiukorraldajatele TIS-i baasilt ning võimaldab prognoosida ja kuvada inimesele eeldatavat ootejärjekorra pikkust senisest objektiivsemate andmete alusel. Eelnõu rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Tegemist on senise õigusruumi korrastamisega. Kohustus ravijärjekorra pidamiseks andmeid töödelda on olnud kehtiv juba alates 2008. aastast. Tervishoiuteenuse osutaja peab tagama vabade aegade olemasolu ning juba teenuse saamiseks registreeritud patsientide nimekirjade haldamise. Töötlemise õigus, kontekst ja eesmärgid jäävad võrreldes kehtiva korraga samaks. Eelnõu tervikteksti puhul on arvesse võetud vaid normide ja mõistete selgust. Nii tuleks eristada tervishoiuteenuse osutaja enda digiregistratuuri (kodulehe kaudu) kui ka sellest eraldiseisvat ja keskset üleriigilist digiregistratuuri (TISis). Andmetöötluse põhimõtted on jäänud samaks. Nii nagu teenuseosutajal tuli kehtinud korra alusel järgida andmekaitse norme, tuleb seda teha ka edaspidi. Selles osas protsess ei muutu. Andmete vahetamisel kesksüsteemiga kasutatakse turvalist andmevahetuskanalit ning teenuseosutaja peab tagama andmete kaitstuse ka teenuseosutaja juures. Muudatuse eesmärk on selgelt välja tuua nii mõisted kui ka andmete koosseis. Mõisted on selgemad ning andmete koosseis detailsem. Üleriigilise digiregistratuuri rakendumiseks peab olema üheselt arusaadav, mida mõeldakse üleriigilise digiregistratuuri ja mida tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri all. Seni ei ole neid mõisteid eristatud. Lisaks täpsustatakse töödeldavate andmete koosseisu. Kuigi õigused ja kohustused (vt nt kehtiva määruse § 5 lõiked 1, 2 ja 4) olid andmete töötlemise aluseks ka kehtiva korra kohaselt, oli määruse sõnastus ajale jalgu jäänud ega avanud selle tegelikke protsesse piisavalt selgelt (vt nt TIS-i edastamise kohustus kehtiva määruse § 5 lõigetes 8 ja 9). Käesoleva eelnõu järgi tagatakse selgem ülevaade kohustustest ja andmetöötlemise ulatusest nii andmesubjektile kui ka andmete töötlejale (teenuseosutaja). See peaks tagama õiguspärase andmetöötluse ning vähendama potentsiaalselt väärtöötlemise riski. Seega on kokkuvõtlikult mõju positiivse iseloomuga ega suurenda töötlemise tagajärjel riski eraelu riivele, pigem on see eelduseks riive vähendamiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel patsiendile lisakulusid ei kaasne. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHIK) tulenevat kulu on kirjeldatud menetluses oleva Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskirjas. Tervishoiuteenuse osutajatele tulenevad kulud sõltuvad nende enda infosüsteemide võimalikest arendustest ja liidestumisest üleriigilise infosüsteemiga. Täpsemalt on seda kirjeldatud menetluses oleva Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskirjas. Samas on andmete edastamise kohustus ette nähtud ka kehtivas korras juba alates 1. septembrist 2008. a, mistõttu võib eeldada, et tervishoiuteenuse osutajate jaoks olulisi kulusid ei kaasne. 7 6. Määruse jõustumine Määrus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haigekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Hooldusravi Osutajate Ühendusele, Eesti Õdede Liidule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Eratervishoiu Asutuste Liidule ja Andmekaitse Inspektsioonile. Eelnõu kooskõlastamisel laekunud arvamused ja ettepanekud on esitatud seletuskirja lisas. 8 Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ seletuskirja lisa. Kooskõlastustabel Esitatud arvamused/ettepanekud Vastus esitatud arvamusele/ettepanekule Eesti Eratervishoiu Asutuste Liit 1. Keskse digiregistratuuri kasutamise nõuet Mittearvestatud. kehtestava määruse jõustamise aeg 1.jaanuar Selgitame, et digiregistratuuri nõuded kehtivad 2019 (jäänud on 8 tööpäeva ja osad juba aastast 2008. lähtedokumendid on puudu!) on ebarealistlik. Selline asjaajamine õõnestab riigivõimu tõsiseltvõetavust. Mõistlik oleks määrus kehtestada praegu ja jõustumistähtajaga 1.jaanuar 2020. 2. Määrus ei sätesta üheselt mõistetavalt, kas Arvestatud osaliselt. ravijärjekord on: (a) loend isikutest ja nende Määruse sõnastust on täpsustatud. teostatud broneeringutest või (b) loend Ravijärjekord – tervishoiuteenuse osutaja isikutest, kes soovivad broneerida vastuvõttu. infosüsteemis tervishoiuteenuse saamiseks Vt. §2, lg 2: "Ravijärjekord - tervishoiuteenuse registreeritud patsientide nimekiri. osutaja infosüsteemis registreeritud, tervishoiuteenust ootavate isikute nimekiri". §5 sisu viitab pigem sellele, et tegemist on broneeringute loendiga, nii et definitsioon võiks olla: §2, lg 2: "Ravijärjekord - tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis registreeritud, tervishoiuteenuse broneerinud ja teenust ootavate isikute nimekiri". 3. Seletuskirja lõik, mis käsitleb §5 lg3, on Selgitame. täiesti arusaamatu. On mõeldamatu, et Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus oma järjekorda registreerides MS Word'i failina on tegevus dokumenteerida. Kehtiv võimalik täita keskse digiregistratuuri nõudeid. tervishoiuteenuste korraldamise seadus kohustab tervishoiuteenuse osutajat edastama terviseandmeid ka tervise infosüsteemi. Seletuskirjas on esitatud näited, et ühel või teisel juhul kasutab teenuseosutaja praegu infosüsteeme, mistõttu on tal võimalik pidada ravijärjekorda süsteemis. Eristada tuleb ravijärjekorda ja digiregistratuuri (need ei ole samad mõisted). Määrust on osaliselt seoses teiste laekunud märkustega ka muudetud, lisades § 5 lõike 2 punkti 2 juurde täiendava sõnastuse: (2) Ravijärjekorda saab registreerida patsient või tema nimel õigustatud isik, tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja poolt selleks volitatud töötaja järgmisel viisil: 1) üleriigilises digiregistratuuris tervishoiuteenuse osutaja juurde, kes on sellega liitunud; 9 2) tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris, kui selline võimalus on loodud; 3) sidevahendi teel; 4) tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas. 4. §5 lg13: "Kui ravijärjekord on pikem kui kuus Selgitame. kuud, siis on tervishoiuteenuse osutaja Tegemist on juba aastast 2008 kehtiva kohustatud patsienti teavitama teenuse sõnastusega, mida käesoleva määrusega ei osutamise ajast ja kohast üks kuu enne ole muudetud (vt kehtivas sõnastuses § 5 lg tervishoiuteenuse osutamist.". Jääb 11). arusaamatuks, kas lõige sätestab nõude avada teenused broneeringuteks üle perioodiks üle kuue kuu/nii palju kui vaja või kehtib nõue ainult nende teenuseosutajate kohta, kes peavad mingil põhjusel õigeks avada broneeringud nimetatud perioodiks. 5. Määruse eelnõu § 6 lg-s 1 esitatud tähtaeg Arvestatud. Terviseametile ja Eesti Haigekassale Ravijärjekordade pidamist puudutavate ravijärjekorra pidamist puudutavate andmete andmete esitamise tähtaeg on viis tööpäeva. edastamiseks on liiga lühike. Leiame, et tulenevalt haldusmenetluse efektiivsuse põhimõttest tuleks kaaluda ravijärjekordade pidamist puudutavate andmete esitamise tähtajaks rohkem kui kolm tööpäeva. 6. Määruse eelnõu § 5 sätestab ravijärjekorra Arvestatud osaliselt. Vt. p. 2. pidamise nõuded, mille sisu viitab broneeringute loendile. Ravijärjekorra definitsioon § 2 lg-s 2 tuleks muuta „ravijärjekord – tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis registreeritud, tervishoiuteenuse broneerinud ja teenust ootavate isikute nimekiri“. 7. Palume täpsustada määruse eelnõu § 5 lg- Arvestatud. tes 19 ja 20 esitatud sõna „koheselt“. Määruse § 5 lõigetes 15 ja 16 tähendab sõna „koheselt“ sisuliselt viivitamatult. Tegemist on kehtiva sõnastusega (kõike ei ole võimalik reguleerida arvutatud määrades). Selleks, et tagada tõhus teenuste toimimine, jäetakse sõnastus samaks. 8. Määruse eelnõus puudub viide, kas ning Arvestatud osaliselt. millistele tervishoiuteenuse osutajatele on Määrus ei kohusta kedagi liituma üleriigilise üleriigilise digiregistratuuriga liitumine digiregistratuuriga. Käesoleva määruse kohustuslik alates 2019. aasta 1. jaanuarist. muudatusega täpsustatakse andmekoosseis, mida on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud edastama tervise infosüsteemi. Määruse teksti on selles osas täiendatud. Määruse § 5 lg 2 on järgmiselt (muudatus allajoonitult): (2) Ravijärjekorda saab registreerida patsient või tema nimel õigustatud isik, tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja poolt selleks volitatud töötaja järgmisel viisil: 10 1) üleriigilises digiregistratuuris tervishoiuteenuse osutaja juurde, kes on sellega liitunud; 2) tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris, kui selline võimalus on loodud; 3) sidevahendi teel; 4) tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas. 9. Määruse eelnõu § 5 lg 3 kohaselt peab Selgitame. tervishoiuteenuse osutaja ravijärjekorda Vt. p. 3 tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. Määruse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et „teenuse osutaja peab täna täitma tervishoiuteenuste osutamisel dokumenteerimise nõudeid ja edastama need teatud osas kesksesse süsteemi. Nii võib eeldada, et tänasel päeval käib töö teatud programme kasutades (nt Word, Excel ja see võib olla erinevatel infokandjatel. Selleks, et liidestuda arstiportaaliga, peab teenuse osutaja kasutama selleks teatud infotehnoloogilisi vahendeid.“ Liidu hinnangul on kaheldav, kas ravijärjekorda registreerides MS Word’i failina on võimalik täita riikliku digiregistratuuri nõudeid. Lisaks tuleks selgitada „teatud infotehnoloogiliste vahendite“ mõistet ka seletuskirjas. 10. Täpsustamist vajab hetkel kehtiv määruse Selgitame. eelnõu § 5 lg-st 13 tulenev nõue teavitada Vt. p. 4. patsienti teenuse osutamise ajast ja kohast üks kuu enne tervishoiuteenuse osutamist, kui ravijärjekord on pikem kui kuus kuud. Liidu hinnangul tuleks muuta määruse eelnõu § 5 lg- t 13 selliselt, et oleks üheselt mõistetav, kas tervishoiuteenuse osutajatele kaasneb kohustus avada teenus broneeringuteks üle kuue kuu. 11. Täpsustamist vajab määruse eelnõu § 5 lg Arvestatud osaliselt. 20, mille kohaselt „Tervishoiuteenuse osutaja Määruse tekst on muudetud. kohustub teabe kõikide ambulatoorsete Määruse § 5 lg 16 sätestab, et vastuvõttude broneeringute, nende muutmiste tervishoiuteenuse osutaja kohustub edastama või tühistamiste ning tasuliste teenuste korral teabe registreeritud ambulatoorsete teenuse osutaja maksetingimuste kohta vastuvõtuaegade, nende muutmiste või tühistamiste kohta tervise infosüsteemi saatma tervise infosüsteemi koheselt.“. Liidu koheselt. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse hinnangul ei ole piisavalt selgelt väljendatud § osutaja täidab nimetatud kohustusi juhul kui on 5 lg-s 20 esitatud nõue, s.t. kas liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. tervishoiuteenuse osutajad, kellel puuduvad Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise Määruse § 5 lg 17 sätestab, et kui lepingud, peavad samuti tasuliste teenuste tervishoiuteenuse osutaja võimaldab loetelu ja hinnakirjad, vabad ajad, üleriigilises digiregistratuuris tasuda visiiditasu broneeringud ning tühistamised esitama või teeb võimalikuks registreerida teenustele, üleriigilisse digiregistratuuri. mille eest tasub patsient ise, edastab 11 tervishoiuteenuse osutaja tervise infosüsteemi käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud teabe ja maksetingimuste info. Selgitame täiendavalt, et tervishoiuteenuse osutaja on kehtiva määruse järgi (§ 5 lg 9) kohustatud edastama teabe kõikide digiregistratuuri broneeringute kohta tervise infosüsteemi koheselt. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1. Kuna eelnõu paragrahvi 5 lõikes 12 Arvestatud. kasutatakse terminit veebikeskkond, tuleks eelnõu paragrahvi 2 punktides 3 ja 4 asendada sõna „portaal“ samuti sõnaga „veebikeskkond“; 2. Kaaluda sõnade „broneering“ ja Arvestatud. „broneerima“ asendamist vastavalt kas sõnaga „vastuvõtuaeg“ või „registreerima“. 3. Paragrahvi 2 punkti 2 osas teeme Arvestatud. ettepaneku sõnastada mõiste järgmiselt Sõnastus on täpsustatud. „ 2) ravijärjekord – tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis tervishoiuteenusele registreeritud isikute nimekiri;“. 4. Paragrahvi 2 punkti 3 osas teeme Arvestatud. ettepaneku jätta välja viimane lause, kuna Sõnastus on täpsustatud. tegemist on mitte mõiste sisuga vaid reguleerimisega, mis tuuakse välja määruse regulatiiv osas. Punkti 3 sõnastuse osas teeme ettepaneku sõnastada mõiste järgmiselt: „3) üleriigiline digiregistratuur – vastuvõtuaegade haldamise veebikeskkond, mis võimaldab tervise infosüsteemi vahendusel eriarstiabis esmasele ambulatoorsele vastuvõtule registreerida, aega muuta ja tühistada;“. 5. Paragrahvi 2 punkti 4 osas teeme Arvestatud. ettepaneku sõnastada mõiste järgmiselt: Sõnastus on täpsustatud. „4) tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuur – vastuvõtuaegade haldamise veebikeskkond, mis võimaldab eriarsti esmasele vastuvõtule registreerida, aega muuta ja tühistada;“. 6. Paragrahvi 5 osas teeme ettepaneku Arvestatud. lõiked 1 ja 3 ühendada ning sõnastada lõige 1 järgmiselt: „Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud pidama 12 ravijärjekorda. Ravijärjekorda peetakse tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis“. 7. Paragrahvi 5 lõike 2 osas teeme Arvestatud. ettepaneku anda lõige järgmises sõnastuses: „(2) Ravijärjekorda saab registreerida patsient või tema nimel õigustatud isik, tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja poolt selleks volitatud töötaja järgmisel viisil: 1) üleriigilises digiregistratuuris; 2) tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris, kui selline võimalus on loodud; 3) sidevahendite teel või tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas.„ Kuna lõige 2 on kokku viidud lõikega 4 tuleb eelnõu paragrahvi 5 lõige 4 tühistada. 8. Teeme ettepaneku muuta eelnõu Arvestatud. paragrahvi 5 lõiget 21 ja täiendada paragrahvi lõikega 22 järgnevast sõnastuses: „(21) Tervishoiuteenuse osutaja kohustub edastama teabe registreeritud ambulatoorsete vastuvõtuaegade, nende muutmiste või tühistamiste tervise infosüsteemi koheselt. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse osutaja täidab nimetatud kohustusi juhul kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. (22) Kui tervishoiuteenuse osutaja võimaldab üleriigilises digiregistratuuris tasuda visiiditasu või teeb võimalikuks registreerida teenustele, mille eest tasub patsient ise, edastab tervishoiuteenuse osutaja tervise Infosüsteemi käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud teabe ja maksetingimuste info.“
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel