MINISTRI MÄÄRUS
27.12.2018 nr 73
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja
ravijärjekorra pidamise nõuded
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse nõuded tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja ravijärjekorra
pidamisele.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) tervishoiuteenuse kättesaadavus – vajamineva vältimatu abi, üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi,
sealhulgas hambaarstiabi ja õendusabi õigeaegne ning kvaliteetne tagamine patsiendile,
lähtuvalt tema meditsiinilisest vajadusest, tervishoiuteenuse osutaja erialasest pädevusest ja
raviressursi olemasolust;
2) ravijärjekord – tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis tervishoiuteenuse saamiseks
registreeritud patsientide nimekiri;
3) üleriigiline digiregistratuur – vastuvõtuaegade haldamise veebikeskkond, mis võimaldab
registreerida, muuta ja tühistada aega eriarsti esmasele ambulatoorsele vastuvõtule tervise
infosüsteemi vahendusel;
4) tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuur – vastuvõtuaegade haldamise veebikeskkond,
mis võimaldab registreerida, muuta ja tühistada aega eriarsti esmasele vastuvõtule;
5) ambulatoorsete teenuste loetelu – tervise infosüsteemi klassifikaatori alusel koostatud loend
nendest tervishoiuasutuses pakutavatest ambulatoorsetest teenustest koos teenuse
osutamise asukohtadega, mille saamiseks on patsiendil, õigustatud isikul ja tervishoiutöötajal
võimalik registreerida vastuvõtuaega;
6) aadressiandmed – tänav, maja number, linn, sihtnumber ja riik.
§ 3. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse üldnõuded
(1) Tervishoiuteenust võib osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal
puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning tervishoiuteenuse osutamise
edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi terviseseisundi halvenemist,
ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi.
(2) Ravijärjekorda registreeritud patsient peab vajaliku tervishoiuteenuse saama minimaalse
aja jooksul, lähtudes tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest ja järgmistest põhimõtetest:
1) sarnase meditsiinilise vajadusega patsientidele osutatakse tervishoiuteenust samasugustel
tingimustel;
2
2) patsiendile tervishoiuteenuse saamiseks määratud tähtaeg sõltub tervishoiuteenuse
meditsiinilisest vajadusest.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas peab patsiendile nähtavas kohas olema välja
pandud järgmine teave:
1) vastuvõtuaegade info erialade kaupa;
2) väljaspool vastuvõtuaega vältimatu abi vajaduse korral lähima tervishoiuteenuse osutaja
kontaktandmed, kes vältimatut abi ööpäev osutab;
3) tervishoiuteenuse kättesaadavusega seotud kaebuste ja ettepanekute esitamiseks
märgitud tervishoiuteenuse osutaja kontaktidele lisaks Eesti Haigekassa ja Terviseameti
kontaktandmed.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tuleb Eesti Haigekassa
lepingulistel partneritel esitada teave ravikindlustuse seaduse § 38 lõike 3 alusel Eesti
Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud ravijärjekordade maksimumpikkuse kohta.
§ 4. Vältimatu abi ja kiirabi kättesaadavuse nõuded
(1) Vältimatut abi osutab väljaspool haiglat kiirabi ning kohalikus haiglas, üldhaiglas,
keskhaiglas ja piirkondlikus haiglas erakorralise meditsiini osakond.
(2) Kiirabibrigaadi pidaja peab tagama teenuse kättesaadavuse ööpäev läbi ja lähtuma
teenuse osutamisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud
kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö korrast ja väljakutse
prioriteetidest.
(3) Kiirabi piirkondliku kättesaadavuse, sealhulgas teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise
ning kiirabibrigaadide jaotumise teeninduspiirkondade kaupa, kinnitab Terviseamet
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 171 lõike 1 punkti 2 alusel, lähtudes järgmistest
põhimõtetest:
1) teeninduspiirkonnas, mille elanike keskmine asustustihedus on rahvastikuregistri andmete
alusel alla 20 elaniku km2 kohta, peab olema vähemalt üks kiirabibrigaad 15 000 kuni 20 000
elaniku kohta;
2) teeninduspiirkonnas, mille keskmine asustustihedus on rahvastikuregistri andmete alusel
üle 20 elaniku km2 kohta, peab olema vähemalt üks kiirabibrigaad 30 000 kuni 35 000 elaniku
kohta;
3) Hiiu maakonnas peab olema üks kiirabibrigaad ja Saare maakonnas kolm kiirabibrigaadi.
§ 5. Ravijärjekorra pidamise nõuded
(1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud pidama ravijärjekorda. Ravijärjekorda peetakse
tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis.
(2) Ravijärjekorda saab registreerida patsient või tema nimel õigustatud isik, tervishoiutöötaja
või tervishoiuteenuse osutaja poolt selleks volitatud töötaja järgmisel viisil:
1) üleriigilises digiregistratuuris tervishoiuteenuse osutaja juurde, kes on sellega liitunud;
2) tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris, kui selline võimalus on loodud;
3) sidevahendi teel;
4) tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas.
(3) Ravijärjekorda registreerimine käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatu
kaudu peab olema tagatud ööpäev läbi ning punktides 3 ja 4 nimetatu kaudu kõigil tööpäevadel
ajavahemikus kell 9.00–17.00.
(4) Saatekirja alusel ravijärjekorda registreerimisel töödeldakse järgmisi andmeid:
1) patsiendi isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus);
3
2) patsiendi kontaktandmed (aadress, telefon, e-posti aadress);
3) saatekirja kinnitanud tervishoiutöötaja andmed (ees- ja perekonnanimi, registrikood, telefon,
e-posti aadress);
4) saatekirja kinnitanud asutuse andmed (nimi, registrikood, aadress, telefon, e-posti aadress);
5) teenuse, uuringu, protseduuri või operatsiooni nimetus, millele patsient on suunatud;
6) saatekirjal olev prioriteetsuse kood;
7) suunamise eesmärk või soovitused registreerimiseks;
8) asutuse ja tervishoiutöötaja andmed kuhu ja kelle juurde patsient suunati (nimi, registrikood,
aadress, telefon, e-posti aadress, tegevuskoht, tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning
võimaluse korral registrikood) või patsiendi valikul käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 5–7
nimetatud andmed;
9) osutatava teenuse aeg (päev, kuu, aasta, kellaaeg);
10) muud saatekirja tehnilised andmed (unikaalne kood, koostamise aeg või kehtivuse
ajavahemik).
(5) Saatekirjata ravijärjekorda registreerimisel töödeldakse järgmisi andmeid:
1) patsiendi isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus);
2) patsiendi kontaktandmed (aadress, telefon, e-posti aadress);
3) teenuse, uuringu, protseduur nimetus, millele patsient soovib registreeruda;
4) kaebuse kirjeldus;
5) ravijärjekorra alusel teenust osutava tervishoiutöötaja (ees- ja perekonnanimi, registrikood)
või spetsialisti (ees- ja perekonnanimi, isikukood) andmed;
6) ravijärjekorra alusel teenuse osutamise asukoha andmed (aadress, kabineti number või
muu asukoha täpsustus);
7) ravijärjekorra alusel teenust osutava tervishoiuteenuse osutaja asutuse kontaktandmed
(aadress, telefon, e-posti aadress);
8) osutatava teenuse aeg (päev, kuu, aasta, kellaaeg).
(6) Registreeritud andmete muutmisel või tühistamisel töödeldakse järgmisi andmeid:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud andmed;
2) registreeringu muutja või tühistaja isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu
identifitseeriv tunnus);
3) registreeringu muutja või tühistaja kontaktandmed (e-posti aadress või telefon);
4) muutmise korral käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 5–8 nimetatud andmed.
(7) Vähi sõeluuringu programmi kutse alusel ravijärjekorda registreerimisel töödeldakse
käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud andmete asemel järgmisi andmeid:
1) sõeluuringule kutsuja (vähi sõeluuringute register) andmed;
2) sõeluuringu kutse koostaja (tervise infosüsteem) andmed.
(8) Tervishoiuteenuse osutaja peab ravijärjekorda registreerimise andmeid säilitama viisil, mis
võimaldab tuvastada patsiendi ravijärjekorda registreerimise, ravijärjekorra muutmise ja
ravijärjekorrast kustutamise aega (päev, kuu, aasta, kellaaeg). Andmeid säilitatakse alates
kande tegemisest viis aastat.
(9) Kui patsient registreeritakse ravijärjekorda tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas või
sidevahendi teel, peab tervishoiuteenuse osutaja andma patsiendile kirjaliku teatise või
sidevahendi teel info, milles on esitatud tervishoiuteenuse osutamise aeg (päev, kuu, aasta),
tervishoiutöötaja või spetsialisti ees- ja perekonnanimi, tervishoiuteenuse osutaja asutuse
andmed (nimi ja registrikood) ning teenuse osutamise asukoha andmed (aadress, kabineti
number või muu asukoha täpsustus).
(10) Nii üleriigilise kui ka tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri kaudu registreerides peab
patsiendile olema veebikeskkonna kaudu kättesaadav järgmine info: teenuse osutamise aeg
(päev, kuu, aasta), tervishoiutöötaja või spetsialisti ees- ja perekonnanimi, tervishoiuteenuse
4
osutaja asutuse andmed (nimi ja registrikood) ning teenuse osutamise asukoha andmed
(aadress, kabineti number või muu asukoha täpsustus).
(11) Kui ravijärjekord on pikem kui kuus kuud, on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud
patsienti teavitama teenuse osutamise ajast ja kohast üks kuu enne tervishoiuteenuse
osutamist.
(12) Patsient ja tervisehoiuteenuse osutaja saab muuta või tühistada vastuvõtuaega tulenevalt
teenuse eripärast.
(13) Kui planeeritud ravi on edasi lükkunud patsiendi terviseseisundist tuleneval põhjusel või
tervishoiuteenuse osutajast tuleneval põhjusel, peab tervishoiuteenuse osutaja ravivajaduse
säilimisel võimaldama uue vastuvõtuaja mõistliku aja jooksul.
(14) Kui ravijärjekorras muudatuse tegemine on tingitud tervishoiuteenuse osutajast tuleneval
põhjusel, tuleb patsienti teavitada hiljemalt ühe tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest.
(15) Tervishoiuteenuse osutaja kohustub hoidma pakutavate eriarstiabi ambulatoorsete
teenuste loetelu tervise infosüsteemis ajakohasena ning edastama loetelus tehtavad
muudatused kohe tervise infosüsteemi. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse osutaja täidab
nimetatud kohustusi juhul kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga.
(16) Tervishoiuteenuse osutaja kohustub edastama teabe registreeritud ambulatoorsete
vastuvõtuaegade ning nende muutmise ja tühistamise kohta tervise infosüsteemi kohe.
Üldarstiabi ja hambaraviteenuse osutaja täidab nimetatud kohustusi juhul, kui on liitunud
üleriigilise digiregistratuuriga.
(17) Kui tervishoiuteenuse osutaja võimaldab üleriigilises digiregistratuuris tasuda visiiditasu
või registreerida selliste teenuste saamiseks, mille eest tasub patsient ise, edastab
tervishoiuteenuse osutaja tervise infosüsteemi käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud
teabe ja maksetingimuste info.
§ 6. Aruandluse esitamine ravijärjekorra kohta
Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama ravijärjekorra pidamist puudutavad andmed
Eesti Haigekassale kas ravi rahastamise lepingus sätestatud tähtajal ja tingimustel või nõude
esitamisest viie tööpäeva jooksul. Ravijärjekorra aruanne edastatakse Eesti Haigekassale
isikustamata ja kokkuvõtlikul kujul.
§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määrus nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja
ravijärjekorra pidamise nõuded“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra
pidamise nõuded“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega asendatakse seni kehtinud sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määrus nr 46
„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“. Võrreldes kehtiva
korraga, täpsustatakse määruses digiregistratuuriga ja ravijärjekorraga seonduvaid mõisteid.
Üleriigilise digiregistratuuri rakendumiseks peab olema üheselt arusaadav mida mõeldakse
üleriigilise digiregistrtuuri ja mida tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri all. Seni ei ole neid
mõisteid eristatud. Lisaks korrastatakse lähtuvalt täpsustatud mõistetest ravijärjekorra pidamise
nõudeid ja ravijärjekorda registreerimisel töödeldavate andmete koosseis.
Muudatused on vajalikud üleriigilise digiregistratuuri rakendumiseks. Tulenevalt muudatuste
mahust, kehtestatakse uus määruse terviktekst, kuigi selle põhimõtteid ei muutu (ravijärjekorda
pidada, õigus selleks andmeid töödelda jms).
Määrus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019. a.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
peaspetsialist Mare Toompuu (tel 626 9331;
[email protected]), Sotsiaalministeeriumi
digitaalvõimekuse arendamise osakonna projektijuht Melita Sogomonjan (tel 626 9132;
[email protected]), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmeanalüütika juht
Terje Lasn (
[email protected]), projektijuht Lembit Pirn (
[email protected]) ja jurist Laine
Mokrik (
[email protected]), Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna peaspetsialist
Malle Avarsoo (tel 620 8440;
[email protected]), partnerihalduse osakonna
spetsialist Tiiu Rudov (tel 620 8300;
[email protected]) ja klienditeeninduse osakonna
juhataja Ado Viik (tel 603 3632;
[email protected]).
Muudatused on välja töötatud 2017–2018 toimunud üleriigilise digiregistratuuri arutelude põhjal,
kus osalesid Eesti suuremate haiglate, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Haigekassa, Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskuse ja Eesti Haiglate Liidu esindajad.
Määruse ja seletuskirja on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Nele Nisu (tel 626 9338;
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalitluse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud menetluses oleva Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138
„Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõuga.
Käesoleva määrusega asendatakse sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määrus nr 46
„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ (RT I, 23.12.2017, 33).
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega niivõrd, kuivõrd töötlemise protsess ja andmete
koosseis täpsustub. Töötlemise põhimõtted jäävad samaks (vt mõjude alt).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
2
Määrus koosneb kaheksast paragrahvist.
Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. See on jäänud kehtiva õigusega samaks, kuna
sisu ei ole muutunud.
Paragrahvis 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted. Võrreldes kehtiva määrusega,
korrastatakse digiregistratuuriga ja ravijärjekorraga seonduvaid mõisteid, mis vajasid määruse
kehtestamisest alates veidi muutmist. Üleriigilise digiregistratuuri rakendumiseks peab olema
üheselt arusaadav, mida mõeldakse üleriigilise ja mida tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri
all (vt nt kohustust edastada andmed tervise infosüsteemi – § 5 lõiked 8 ja 9). Seni ei ole neid
eristatud, kuid üleriigilise digiregistratuuri rakendamiseks on vajalik neid eristada, et andmete
liikumine oleks arusaadav ja kohustused selged. Sellest tulenevalt täpsustatakse ka ravijärjekorra
mõistet.
Ravijärjekord on tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis tervishoiuteenuse saamiseks
registreeritud isikute nimekiri.
Üleriigiline digiregistratuur on vastuvõtuaegade haldamise veebikeskkond, mis võimaldab
registreerida, muuta ja tühistada aega eriarsti esmasele ambulatoorsele vastuvõtule tervise
Infosüsteemi vahendusel. Perearst ja hambaarst täidavad kohustust kui on liitunud üleriigilise
digiregistratuuriga. Selles osas on senist õigusruumi muudetud, tehes üleriigilise
digiregistratuuriga liitumise viimati nimetatule paindlikumaks.
Tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuur on vastuvõtuaegade haldamise veebikeskkond, mis
võimaldab registreerida, muuta ja tühistada aega eriarsti esmasele vastuvõtule. Need muudatused
kajastuvad ka üleriigilises digiregistratuuris.
Seega on üleriigilise digiregistratuuri erinevus tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuurist selles,
et üleriigilises digiregistratuuris toimub tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemides olevate
andmete töötlemine tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) vahendusel ning ühe sisselogimisega saab
aega broneerida ka esindatavale isikule. Üleriigiline digiregistratuur kasutab samu esindaja õiguste
seoseid, mis riiklik patisendiportaal. Tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris saab aega
broneerida sellele isikule, kelle ID-kaardi või mobiil-ID-ga on portaali sisse logitud ning andmete
töötlemine toimub ainult tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemides.
Seni on ebaselgust tekitanud mõiste „raviressurss“, mille asemel sätestatakse mõiste
„ambulatoorsete teenuste loetelu“, mis on TIS-i klassifikaatori alusel koostatud loend nendest
tervishoiuasutuses pakutavatest ambulatoorsetest teenustest (koos teenuse osutamise
asukohtadega), mille saamiseks on õigustatud isikul ja tervishoiutöötajal võimalik registreerida
vastuvõtuaega. Seega on korrastatud mõisted, et tagada parem arusaadavus.
Paragrahvis 3 on sätestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse üldnõuded. Võrreldes kehtiva
korraga ei ole selle sõnastust muudetud. Tehnilise muudatusena on võetud lõike 3 punktist 3 ära
aegunud viited Eesti Haigekassa piirkondlikule osakonnale, samuti maavanemale, kuna sellist
institutsiooni alates 2018. aastast ei eksisteeri.
Paragrahvis 4 on sätestatud vältimatu abi ja kiirabi kättesaadavuse nõuded. Võrreldes kehtiva
korraga ei ole selle sõnastust muudetud.
Paragrahvis 5 on sätestatud ravijärjekorra pidamise nõuded. Võrreldes kehtiva korraga on
kaasajastatud kogu paragrahvi loogilist ülesehitust, samuti täpsustatud lõigete sõnastust. Lisatud
on säte digisaatekirjal olevate andmete töötlemise kohta, et tagada parem õigusselgus.
Võrreldes kehtiva korraga ei koguta enam ooteaegu ületanud põhjuseid (koodid), mille kinnitas
Eesti Haigekassa nõukogu. Põhimõtete muudatus on tingitud asjaolust, et määruse tasemel
haigekassa ooteaegu ületavate põhjuste kogumise regulatsioon kehtib kõigile tervishoiuteenuse
3
osutajatele, kuid tegelikkuses kogub haigekassa Eesti Haigekassa nõukogu poolt kehtestatud
maksimumooteaegu ületavaid põhjuseid ainult haigekassaga lepingu sõlminud asutustelt. Seega
saab selle kohustuse täita edaspidi pooltevahelise lepinguga, mille alusel on tervishoiuteenuse
osutaja kohustatud esitama Eesti Haigekassale ravijärjekorra aruande vastavalt ravi rahastamise
lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele.1
Paragrahvi 5 lõige 1 sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse pidada ravijärjekorda. See
põhimõte ei muutu. Ravijärjekorda peetakse tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. Infosüsteem
on info isikute, tehniliste vahendite ja meetodite terviklik süsteem vajaliku, täpse ja operatiivse info
kogumiseks, korrastamiseks, analüüsimiseks ja otsustajale õigeaegseks edastamiseks.
Infosüsteemis endas ei ole andmeid andmekogu tähenduses2. Võrreldes kehtiva sõnastusega
jäetakse välja viide paberkandjale, kuna selleks, et täita teatud nõudeid, peab andmestik olema
osalt süsteemis (st ka nt Excel). Praegu peab teenuseosutaja täitma ka tervishoiuteenuste
osutamisel dokumenteerimise nõudeid ja edastama need teatud osas kesksesse süsteemi. Nii
võib eeldada, et tänasel päeval käib töö teatud programme kasutades (nt Word, Excel vms ja see
võib olla erinevatel infokandjatel). Ka selleks, et liidestuda arstiportaaliga, peab teenuseosutaja
kasutama selleks teatud infotehnoloogilisi vahendeid. Nii võib eeldada, et tänaseks on kasutuses
infosüsteemid erinevate kohustuste täitmiseks, sama põhimõte kajastatakse ka nüüd ravijärjekorra
pidamisel.
Paragrahvi 5 lõikes 2 loetletakse patsiendi ravijärjekorda registreerimise võimalused. Võrreldes
kehtiva korraga on loetelu korrastatud, mistõttu on muudatused tehnilist laadi. Patsienti saab
ravijärjekorda registreerida üleriigilises digiregistratuuris, tervishoiuteenuse osutaja
digiregistratuuris, kui selline võimalus on loodud, sidevahendi teel ja tervishoiuteenuse osutaja
tegevuskohas. Üleriigilises vastavalt sellele, kes oma teenuseid üleriigilises digiregistratuuris kes
on selle lahendusega liitunud ning teenuse osutaja digiregistratuuris vastavalt sellele, kes seda
võimalust ise pakub.
Paragrahvi 5 lõike 3 muudatus on seotud vajadusega käsitleda ravijärjekorda registreerimist
eraldi visiitidena: digiregistratuuri kaudu, tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas ja sidevahendi
teel. Sarnaselt kehtiva korraga peab ka edaspidi digiregistratuuris olema võimalik ravijärjekorda
registreerida ööpäev läbi. Samamoodi nagu kehtivas korras, peab ravijärjekorda registreerimine
tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas ja sidevahendi vahendusel olema patsiendile tagatud
kõigil tööpäevadel ajavahemikus kell 9.00–17.00.
Paragrahvi 5 lõikes 4 loetletakse andmed, mida registratuuri töötaja aja registreerimisel
saatekirjalt näeb (patsiendi ja dokumendi andmed, suunava arsti kontaktandmed, selle teenuse,
uuringu, protseduuri või operatsiooni nimetus, mida saama/tegema patsient on suunatud ja
suunamise eesmärk). Säte on vajalik, kuna registratuuri töötaja ei pruugi alati olla tervishoiutöötaja,
kuid vajab siiski aja broneerimiseks minimaalselt teatud andmeid, et tagada kvaliteetne ja vajalik
teenuse osutamine. Loetelu kehtestamine aitab vältida seni praktikas olnud ebamäärasusi selle
kohta, milliseid andmeid registratuuri töötaja võib näha ja milliseid mitte. Üleriigilise digiregistratuuri
lahendus integreerib tervishoiuteenuse osutajatel kasutusel olevad keerukad
broneerimissüsteemid ühtsesse lihtsustatud vaatesse riiklikus patsiendiportaalis ja/või perearsti
töölaual. Uue digilahenduse kirjelduse eesmärk on lahendada tsentraalse ravijärjekorra pidamine
kaasaegsel moel ja määrus peab seda võimaldama. Katarakti ja endoproteesimise ravijärjekorra
pidamisel peab arst registreerima patsiendi kindlale protseduurile/operatsioonile ning seepärast on
ka selline sõnastus vajalik. Samuti on sellise sõnastuse korral võimalik digiregistratuuris avada
uuringutele broneerimise võimalus, mida tulevikus järgmises etapis planeeritakse. Andmeväljade
1 Senised koodid:
1) kood 62 – rahalise ressursi piiratus;
2) kood 63 – teenuse osutaja võimsuse puudumine;
3) kood 64 – patsiendipoolne põhjus;
4) kood 65 – teenuse osutamisega seotud põhjus;
5) kood 66 – muu põhjus.
2 https://moodle.ria.ee/mod/book/view.php?id=327&chapterid=89
4
täitmise kohustuslikkus on sätestatud standardites ja TIS-i põhimääruses ning kahtlemata on
esialgu fookuses eriaarstiabi ambulatoorsed vastuvõtud.
Paragrahvi 5 lõigetes 5 ja 6 selgitatakse, milliseid andmeid seoses aja registreerimise, muutmise
või tühistamisega töödeldakse. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks andmetöötluse
aspektist. Aega tühistades või ümber registreerides on teenuseosutajal õigus (sõltuvalt teenusest)
töödelda nii saatekirja alusel esitatud andmeid kui ka täiendavaid andmeid (kes registreeris või
tühistas, samuti nt töödelda andmeid, kui soovitakse aega teise arsti juurde).
Paragrahvi 5 lõikes 7 on sätestatud andmete erisus vähi sõeluuringu programmi arvestades, kuna
ka sõeluuringu kutse saanud isikuid registreeritakse vastuvõtule. Vähi sõeluuringute register
töötleb teatud andmeid, et aru saada, keda kutsuda uuringule ja keda mitte. Register lähtub
olemasolevatest andmetest TIS-is. Vähi sõeluuringute registri alusel väljaselgitatud sõeluuringule
kutsutavale isikule koostatakse TIS-is sõeluuringus osalemise kutse ja registrisse kantakse
sõeluuringu kutse number. Nimetatud kutse kuvatakse isikule TIS-is või kasutab registripidaja
lisaks sihtrühma kuuluvale isikule kutse saatmiseks ka elektroonilisi vahendeid või nt kirjalikku
otseposti. Tegemist on kehtiva korraga, mis ei muutu.
Paragrahvi 5 lõike 8 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja tagama, et igal ajahetkel oleks
võimalik tuvastada nii patsiendi ravijärjekorda registreerimise kui ka ravijärjekorrast kustutamise
aega. Selline nõue aitab kaasa ravijärjekordade läbipaistvuse suurendamisele. Tervishoiuteenuse
osutaja hoiab ja säilitab andmeid ise, TIS-i kontekstis hoitakse andmeid sama kaua, aga andmed
ei pruugi kattuda, sest kõik tervishoiuteenuse osutajad ei liitu üleriigilise digiregistratuuriga. Erinev
on ka säilitatavate andmete koosseis. Selleks, et isikule ka keskselt näidata talle tehtud
broneeringuid, on kesksüsteemis lähtutud samast tähtajast. Selleks, et hinnata keskselt
ravijärjekorra pidamise tõhusust ja ravirahastuse planeerimist, on see optimaalne aeg. TIS-is tuleb
kuvada nimetatud andmed, et patsient saaks mugavalt ka seda kanalit oma aegade vaatamiseks
ja aegade muutmiseks kasutada.
Paragrahvi 5 lõige 9 täpsustab sarnaselt kehtiva määruse § 5 lõigetega 5 ja 6, millisel juhul on
patsiendile võimalik anda kirjalik teatis ning mis info peab olema sidevahendi teel ravijärjekorda
registreerides patsiendile teada antud.
Paragrahvi 5 lõikes 10 on sätestatud minimaalsed ravijärjekorda registreerimise andmed, mis
peavad digiregistratuuri kaudu olema patsiendile kättesaadavad. Muudatus on vajalik taaskord
õigusselguse tagamiseks andmetöötluse aspektist.
Paragrahvi 5 lõikes 11 on sätestatud ka kehtivas korras olev nõue, mida ei ole käesoleva
määrusega muudetud – kui ravijärjekord on pikem kui kuus kuud, siis on tervishoiuteenuse osutaja
kohustatud patsienti teavitama teenuse osutamise ajast ja kohast üks kuu enne tervishoiuteenuse
osutamist.
Paragrahvi 5 lõigetes 12–14 on sätted registreeritud aja tühistamise ja muutmise kohta. Patsient
ja tervisehoiuteenuse osutaja saab muuta või tühistada vastuvõtuaega tulenevalt teenuse
eripärast. Sätestatakse, kes ja kus seda teha saab ning mis andmed peavad selle protsessi käigus
tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi talletuma. Näiteks e-konsultatsiooni ja korduva vastuvõtu
aega saab muuta vaid tervishoiuteenuse osutaja ise (patsient muuta ei saa). Kui planeeritud ravi
on edasi lükkunud isiku terviseseisundist tuleneval põhjusel (nt patsient on haigestunud) või
teenuseosutajast tuleneval põhjusel (nt elektrikatkestus), peab tervishoiuteenuse osutaja
ravivajaduse säilimisel võimaldama uue vastuvõtuaja mõistliku aja jooksul. Tervishoiuteenuse
osutaja algatatud ravijärjekorras muudatuse tegemisel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud
patsiendile muudatusest teatama hiljemalt ühe tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates.
Teavituse tegemiseks on mõistlik kasutada lisaks muudele võimalustele ka eesti.ee võimalust,
kuna see on igale kodanikule loodud n-ö ametlik e-posti aadress.
Paragrahvi 5 lõike 15 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja saatma TIS-i andmed
ambulatoorsete teenuste kohta, mida ta pakub, samuti teenuste loetelus tehtavate muudatuste
5
kohta. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse osutaja täidab nimetatud kohustusi juhul, kui on liitunud
üleriigilise digiregistratuuriga (see jätab regulatsioonile teatud paindlikkuse). Muudatus tagab selle,
et info on alati ajakohane ja teistele infosüsteemidele kättesaadav. Siin on lähtutud patsiendi
mugavusest.
Paragrahvi 5 lõike 16 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja kohustus edastada TIS-i teave
registreeritud ambulatoorsete vastuvõtuaegade, nende muutmise ja tühistamise kohta. Üldarstiabi
ja hambaraviteenuse osutaja täidab nimetatud kohustusi juhul, kui on liitunud üleriigilise
digiregistratuuriga. Andmed on vajalikud selleks, et tagada põhimõte, kus ühele digisaatekirjale
saab olla vasteks vaid üks registreering.
Paragrahvi 5 lõike 17 kohaselt edastab tervishoiuteenuse osutaja TIS-i käesoleva määruse lõikes
16 nimetatud teabe ja maksetingimuste info, kui ta võimaldab patsiendil või tema õigustatud isikul
tasuda visiiditasu või registreerida tasulisele teenusele. Seega, tasuliste tervishoiuteenuste korral
on andmete edastamine TIS-i vabatahtlik.
Paragrahvis 6 sätestatakse aruandluse esitamine ravijärjekorra kohta. Võrreldes kehtiva korraga
täpsustatakse paragrahvi pealkirja, viidates senise aruandluse asemel ravijärjekorra kohta
esitatavale aruandlusele. Samuti on koondatud seni kahe lõikena reguleeritud andmete ja
aruandluse edastamise kohustus. Arvestatud on sellega, et kõik haigekassa lepingulised partnerid
ei esita haigekassale regulaarseid andmeid, neid saab küsida vajaduse korral, teised esitavad
andmeid vastavalt lepingus kokku lepitule. Tegemist on selles osas pigem tehnilise, mitte sisulise
muudatusega. Aruannete esitamise adressaatidest on välja jäetud Terviseamet.
Paragrahviga 7 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määrus nr 46
„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“.
Paragrahvis 8 on esitatud määruse jõustumise säte. Määrus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril
2019. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Üleriigilise digiregistratuuri I etapp rakendub 2019. a alguses, mistõttu on vajalik üheselt ja
arusaadavalt eristada üleriigilise digiregistratuuri ja tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri
mõisted. Vastavalt tuleb korrastada ka ravijärjekorra pidamise nõudeid ja sätestada üleriigilise
digiregistratuuri töödeldavate andmete koosseis. Seni pea kümme aastat muutumatul kujul
kehtinud määrus ei arvesta tänapäeva arengusuundadega.
Üleriigilise digiregistratuuri käivitamine mõjutab kõige rohkem patsiente. Üleriigilise
digiregistratuuri projekt toetab ennekõike paremat teenusekvaliteeti (ravijärjekordade läbipaistvus),
pakkudes inimesele võimaluse saada ühest portaalist ja kiiremini ülevaade kõikidest vabadest
aegadest kogu Eestis. Peamine fookus on tagada kasutajate (patsient, arst, õde, registraator) aja
kokkuhoid vastuvõtuaja broneerimisel. Eeldatavasti võimaldab ka üleriigiline vabade aegade
vaade inimesel valida vähima ooteajaga eriarstiabi aja, isegi kui see tähendab liikumist teise linna.
Lahendusel on eeldatav mõju vastuvõtuaegade läbipaistvusele, ärajäänud või tühistamata
vastuvõttude vähendamisele ja seeläbi ka ravijärjekordade lühenemisele. Lahendus loob eeldused
tõhusamale tervishoiuteenuste pakkumisele.
Üleriigilise digiregistratuuri lahendus integreerib tervishoiuteenuse osutajatel kasutusel olevad
keerukad broneerimissüsteemid ühtsesse lihtsustatud vaatesse riiklikus patsiendiportaalis ja/või
perearsti töölaual. Projekti raames kasutatakse 2007. a valminud tsentraalse digiregistratuuri
sõnumistandardeid, mis viiakse vastavusse uuenenud äri- ja tehnoloogianõuetega.
6
Tehnoloogiliselt vananenud osad 2007. a tsentraalsest digiregistratuurist (vastuvõturessursside
funktsionaalsus) asendatakse hajuspäringutega tervishoiuteenuse osutajate
infosüsteemidesse.
Üleriigiline digiregistratuur on tihedalt seotud digisaatekirja teenustega, kuna kasutusele võetakse
saatekirjade teenuste arendusprojekti raames loodud ühtlustatud teenuste loendid, mis oluliselt
lihtsustab ja kiirendab üleriigilises digiregistratuuris õige tervishoiuteenuse valimist.
Saatekirjade sidumine broneerimise ja vastuvõtu toimumisega loob aluse läbipaistvaks
ravijärjekordade aruandluseks tervishoiukorraldajatele TIS-i baasilt ning võimaldab prognoosida ja
kuvada inimesele eeldatavat ootejärjekorra pikkust senisest objektiivsemate andmete alusel.
Eelnõu rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu-
ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Tegemist on senise õigusruumi korrastamisega. Kohustus ravijärjekorra pidamiseks andmeid
töödelda on olnud kehtiv juba alates 2008. aastast. Tervishoiuteenuse osutaja peab tagama
vabade aegade olemasolu ning juba teenuse saamiseks registreeritud patsientide nimekirjade
haldamise. Töötlemise õigus, kontekst ja eesmärgid jäävad võrreldes kehtiva korraga samaks.
Eelnõu tervikteksti puhul on arvesse võetud vaid normide ja mõistete selgust. Nii tuleks eristada
tervishoiuteenuse osutaja enda digiregistratuuri (kodulehe kaudu) kui ka sellest eraldiseisvat ja
keskset üleriigilist digiregistratuuri (TISis). Andmetöötluse põhimõtted on jäänud samaks. Nii nagu
teenuseosutajal tuli kehtinud korra alusel järgida andmekaitse norme, tuleb seda teha ka edaspidi.
Selles osas protsess ei muutu. Andmete vahetamisel kesksüsteemiga kasutatakse turvalist
andmevahetuskanalit ning teenuseosutaja peab tagama andmete kaitstuse ka teenuseosutaja
juures.
Muudatuse eesmärk on selgelt välja tuua nii mõisted kui ka andmete koosseis. Mõisted on
selgemad ning andmete koosseis detailsem. Üleriigilise digiregistratuuri rakendumiseks peab
olema üheselt arusaadav, mida mõeldakse üleriigilise digiregistratuuri ja mida tervishoiuteenuse
osutaja digiregistratuuri all. Seni ei ole neid mõisteid eristatud. Lisaks täpsustatakse töödeldavate
andmete koosseisu. Kuigi õigused ja kohustused (vt nt kehtiva määruse § 5 lõiked 1, 2 ja 4) olid
andmete töötlemise aluseks ka kehtiva korra kohaselt, oli määruse sõnastus ajale jalgu jäänud
ega avanud selle tegelikke protsesse piisavalt selgelt (vt nt TIS-i edastamise kohustus kehtiva
määruse § 5 lõigetes 8 ja 9). Käesoleva eelnõu järgi tagatakse selgem ülevaade kohustustest ja
andmetöötlemise ulatusest nii andmesubjektile kui ka andmete töötlejale (teenuseosutaja). See
peaks tagama õiguspärase andmetöötluse ning vähendama potentsiaalselt väärtöötlemise riski.
Seega on kokkuvõtlikult mõju positiivse iseloomuga ega suurenda töötlemise tagajärjel riski eraelu
riivele, pigem on see eelduseks riive vähendamiseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisel patsiendile lisakulusid ei kaasne.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHIK) tulenevat kulu on kirjeldatud menetluses
oleva Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“
muutmise määruse eelnõu seletuskirjas.
Tervishoiuteenuse osutajatele tulenevad kulud sõltuvad nende enda infosüsteemide võimalikest
arendustest ja liidestumisest üleriigilise infosüsteemiga. Täpsemalt on seda kirjeldatud menetluses
oleva Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“
muutmise määruse eelnõu seletuskirjas. Samas on andmete edastamise kohustus ette nähtud ka
kehtivas korras juba alates 1. septembrist 2008. a, mistõttu võib eeldada, et tervishoiuteenuse
osutajate jaoks olulisi kulusid ei kaasne.
7
6. Määruse jõustumine
Määrus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele
ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti
Haigekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Hooldusravi
Osutajate Ühendusele, Eesti Õdede Liidule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Eratervishoiu Asutuste
Liidule ja Andmekaitse Inspektsioonile.
Eelnõu kooskõlastamisel laekunud arvamused ja ettepanekud on esitatud seletuskirja lisas.
8
Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja
ravijärjekorra pidamise nõuded“ seletuskirja lisa.
Kooskõlastustabel
Esitatud arvamused/ettepanekud Vastus esitatud arvamusele/ettepanekule
Eesti Eratervishoiu Asutuste Liit
1. Keskse digiregistratuuri kasutamise nõuet Mittearvestatud.
kehtestava määruse jõustamise aeg 1.jaanuar Selgitame, et digiregistratuuri nõuded kehtivad
2019 (jäänud on 8 tööpäeva ja osad juba aastast 2008.
lähtedokumendid on puudu!) on ebarealistlik.
Selline asjaajamine õõnestab riigivõimu
tõsiseltvõetavust. Mõistlik oleks määrus
kehtestada praegu ja jõustumistähtajaga
1.jaanuar 2020.
2. Määrus ei sätesta üheselt mõistetavalt, kas Arvestatud osaliselt.
ravijärjekord on: (a) loend isikutest ja nende Määruse sõnastust on täpsustatud.
teostatud broneeringutest või (b) loend Ravijärjekord – tervishoiuteenuse osutaja
isikutest, kes soovivad broneerida vastuvõttu. infosüsteemis tervishoiuteenuse saamiseks
Vt. §2, lg 2: "Ravijärjekord - tervishoiuteenuse registreeritud patsientide nimekiri.
osutaja infosüsteemis registreeritud,
tervishoiuteenust ootavate isikute nimekiri". §5
sisu viitab pigem sellele, et tegemist on
broneeringute loendiga, nii et definitsioon võiks
olla: §2, lg 2: "Ravijärjekord - tervishoiuteenuse
osutaja infosüsteemis registreeritud,
tervishoiuteenuse broneerinud ja teenust
ootavate isikute nimekiri".
3. Seletuskirja lõik, mis käsitleb §5 lg3, on Selgitame.
täiesti arusaamatu. On mõeldamatu, et Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus oma
järjekorda registreerides MS Word'i failina on tegevus dokumenteerida. Kehtiv
võimalik täita keskse digiregistratuuri nõudeid. tervishoiuteenuste korraldamise seadus
kohustab tervishoiuteenuse osutajat edastama
terviseandmeid ka tervise infosüsteemi.
Seletuskirjas on esitatud näited, et ühel või
teisel juhul kasutab teenuseosutaja praegu
infosüsteeme, mistõttu on tal võimalik pidada
ravijärjekorda süsteemis. Eristada tuleb
ravijärjekorda ja digiregistratuuri (need ei ole
samad mõisted).
Määrust on osaliselt seoses teiste laekunud
märkustega ka muudetud, lisades § 5 lõike 2
punkti 2 juurde täiendava sõnastuse:
(2) Ravijärjekorda saab registreerida patsient
või tema nimel õigustatud isik,
tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja
poolt selleks volitatud töötaja järgmisel viisil:
1) üleriigilises digiregistratuuris
tervishoiuteenuse osutaja juurde, kes on
sellega liitunud;
9
2) tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris,
kui selline võimalus on loodud;
3) sidevahendi teel;
4) tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas.
4. §5 lg13: "Kui ravijärjekord on pikem kui kuus Selgitame.
kuud, siis on tervishoiuteenuse osutaja Tegemist on juba aastast 2008 kehtiva
kohustatud patsienti teavitama teenuse sõnastusega, mida käesoleva määrusega ei
osutamise ajast ja kohast üks kuu enne ole muudetud (vt kehtivas sõnastuses § 5 lg
tervishoiuteenuse osutamist.". Jääb 11).
arusaamatuks, kas lõige sätestab nõude
avada teenused broneeringuteks üle
perioodiks üle kuue kuu/nii palju kui vaja või
kehtib nõue ainult nende teenuseosutajate
kohta, kes peavad mingil põhjusel õigeks
avada broneeringud nimetatud perioodiks.
5. Määruse eelnõu § 6 lg-s 1 esitatud tähtaeg Arvestatud.
Terviseametile ja Eesti Haigekassale Ravijärjekordade pidamist puudutavate
ravijärjekorra pidamist puudutavate andmete andmete esitamise tähtaeg on viis tööpäeva.
edastamiseks on liiga lühike. Leiame, et
tulenevalt haldusmenetluse efektiivsuse
põhimõttest tuleks kaaluda ravijärjekordade
pidamist puudutavate andmete esitamise
tähtajaks rohkem kui kolm tööpäeva.
6. Määruse eelnõu § 5 sätestab ravijärjekorra Arvestatud osaliselt. Vt. p. 2.
pidamise nõuded, mille sisu viitab
broneeringute loendile. Ravijärjekorra
definitsioon § 2 lg-s 2 tuleks muuta
„ravijärjekord – tervishoiuteenuse osutaja
infosüsteemis registreeritud, tervishoiuteenuse
broneerinud ja teenust ootavate isikute
nimekiri“.
7. Palume täpsustada määruse eelnõu § 5 lg- Arvestatud.
tes 19 ja 20 esitatud sõna „koheselt“. Määruse § 5 lõigetes 15 ja 16 tähendab sõna
„koheselt“ sisuliselt viivitamatult. Tegemist on
kehtiva sõnastusega (kõike ei ole võimalik
reguleerida arvutatud määrades). Selleks, et
tagada tõhus teenuste toimimine, jäetakse
sõnastus samaks.
8. Määruse eelnõus puudub viide, kas ning Arvestatud osaliselt.
millistele tervishoiuteenuse osutajatele on Määrus ei kohusta kedagi liituma üleriigilise
üleriigilise digiregistratuuriga liitumine digiregistratuuriga. Käesoleva määruse
kohustuslik alates 2019. aasta 1. jaanuarist. muudatusega täpsustatakse andmekoosseis,
mida on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud
edastama tervise infosüsteemi. Määruse teksti
on selles osas täiendatud. Määruse § 5 lg 2 on
järgmiselt (muudatus allajoonitult):
(2) Ravijärjekorda saab registreerida patsient
või tema nimel õigustatud isik,
tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja
poolt selleks volitatud töötaja järgmisel viisil:
10
1) üleriigilises digiregistratuuris
tervishoiuteenuse osutaja juurde, kes on
sellega liitunud;
2) tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris,
kui selline võimalus on loodud;
3) sidevahendi teel;
4) tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas.
9. Määruse eelnõu § 5 lg 3 kohaselt peab Selgitame.
tervishoiuteenuse osutaja ravijärjekorda Vt. p. 3
tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis.
Määruse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et
„teenuse osutaja peab täna täitma
tervishoiuteenuste osutamisel
dokumenteerimise nõudeid ja edastama need
teatud osas kesksesse süsteemi. Nii võib
eeldada, et tänasel päeval käib töö teatud
programme kasutades (nt Word, Excel ja see
võib olla erinevatel infokandjatel. Selleks, et
liidestuda arstiportaaliga, peab teenuse
osutaja kasutama selleks teatud
infotehnoloogilisi vahendeid.“ Liidu hinnangul
on kaheldav, kas ravijärjekorda registreerides
MS Word’i failina on võimalik täita riikliku
digiregistratuuri nõudeid. Lisaks tuleks
selgitada „teatud infotehnoloogiliste vahendite“
mõistet ka seletuskirjas.
10. Täpsustamist vajab hetkel kehtiv määruse Selgitame.
eelnõu § 5 lg-st 13 tulenev nõue teavitada Vt. p. 4.
patsienti teenuse osutamise ajast ja kohast üks
kuu enne tervishoiuteenuse osutamist, kui
ravijärjekord on pikem kui kuus kuud. Liidu
hinnangul tuleks muuta määruse eelnõu § 5 lg-
t 13 selliselt, et oleks üheselt mõistetav, kas
tervishoiuteenuse osutajatele kaasneb
kohustus avada teenus broneeringuteks üle
kuue kuu.
11. Täpsustamist vajab määruse eelnõu § 5 lg Arvestatud osaliselt.
20, mille kohaselt „Tervishoiuteenuse osutaja Määruse tekst on muudetud.
kohustub teabe kõikide ambulatoorsete Määruse § 5 lg 16 sätestab, et
vastuvõttude broneeringute, nende muutmiste tervishoiuteenuse osutaja kohustub edastama
või tühistamiste ning tasuliste teenuste korral teabe registreeritud ambulatoorsete
teenuse osutaja maksetingimuste kohta vastuvõtuaegade, nende muutmiste või
tühistamiste kohta tervise infosüsteemi
saatma tervise infosüsteemi koheselt.“. Liidu
koheselt. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse
hinnangul ei ole piisavalt selgelt väljendatud §
osutaja täidab nimetatud kohustusi juhul kui on
5 lg-s 20 esitatud nõue, s.t. kas liitunud üleriigilise digiregistratuuriga.
tervishoiuteenuse osutajad, kellel puuduvad
Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise Määruse § 5 lg 17 sätestab, et kui
lepingud, peavad samuti tasuliste teenuste tervishoiuteenuse osutaja võimaldab
loetelu ja hinnakirjad, vabad ajad, üleriigilises digiregistratuuris tasuda visiiditasu
broneeringud ning tühistamised esitama või teeb võimalikuks registreerida teenustele,
üleriigilisse digiregistratuuri. mille eest tasub patsient ise, edastab
11
tervishoiuteenuse osutaja tervise infosüsteemi
käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud
teabe ja maksetingimuste info.
Selgitame täiendavalt, et tervishoiuteenuse
osutaja on kehtiva määruse järgi (§ 5 lg 9)
kohustatud edastama teabe kõikide
digiregistratuuri broneeringute kohta tervise
infosüsteemi koheselt.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskus
1. Kuna eelnõu paragrahvi 5 lõikes 12 Arvestatud.
kasutatakse terminit veebikeskkond, tuleks
eelnõu paragrahvi 2 punktides 3 ja 4
asendada sõna „portaal“ samuti sõnaga
„veebikeskkond“;
2. Kaaluda sõnade „broneering“ ja Arvestatud.
„broneerima“ asendamist vastavalt kas
sõnaga „vastuvõtuaeg“ või „registreerima“.
3. Paragrahvi 2 punkti 2 osas teeme Arvestatud.
ettepaneku sõnastada mõiste järgmiselt Sõnastus on täpsustatud.
„ 2) ravijärjekord – tervishoiuteenuse
osutaja infosüsteemis
tervishoiuteenusele registreeritud
isikute nimekiri;“.
4. Paragrahvi 2 punkti 3 osas teeme Arvestatud.
ettepaneku jätta välja viimane lause, kuna Sõnastus on täpsustatud.
tegemist on mitte mõiste sisuga vaid
reguleerimisega, mis tuuakse välja
määruse regulatiiv osas. Punkti 3
sõnastuse osas teeme ettepaneku
sõnastada mõiste järgmiselt:
„3) üleriigiline digiregistratuur –
vastuvõtuaegade haldamise
veebikeskkond, mis võimaldab tervise
infosüsteemi vahendusel eriarstiabis
esmasele ambulatoorsele vastuvõtule
registreerida, aega muuta ja
tühistada;“.
5. Paragrahvi 2 punkti 4 osas teeme Arvestatud.
ettepaneku sõnastada mõiste järgmiselt: Sõnastus on täpsustatud.
„4) tervishoiuteenuse osutaja
digiregistratuur – vastuvõtuaegade
haldamise veebikeskkond, mis
võimaldab eriarsti esmasele
vastuvõtule registreerida, aega muuta
ja tühistada;“.
6. Paragrahvi 5 osas teeme ettepaneku Arvestatud.
lõiked 1 ja 3 ühendada ning sõnastada
lõige 1 järgmiselt: „Tervishoiuteenuse
osutaja on kohustatud pidama
12
ravijärjekorda. Ravijärjekorda peetakse
tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis“.
7. Paragrahvi 5 lõike 2 osas teeme Arvestatud.
ettepaneku anda lõige järgmises
sõnastuses:
„(2) Ravijärjekorda saab registreerida
patsient või tema nimel õigustatud isik,
tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse
osutaja poolt selleks volitatud töötaja
järgmisel viisil:
1) üleriigilises digiregistratuuris;
2) tervishoiuteenuse osutaja
digiregistratuuris, kui selline võimalus
on loodud;
3) sidevahendite teel või
tervishoiuteenuse osutaja
tegevuskohas.„ Kuna lõige 2 on kokku
viidud lõikega 4 tuleb eelnõu
paragrahvi 5 lõige 4 tühistada.
8. Teeme ettepaneku muuta eelnõu Arvestatud.
paragrahvi 5 lõiget 21 ja täiendada
paragrahvi lõikega 22 järgnevast
sõnastuses:
„(21) Tervishoiuteenuse osutaja
kohustub edastama teabe
registreeritud ambulatoorsete
vastuvõtuaegade, nende muutmiste või
tühistamiste tervise infosüsteemi
koheselt. Üldarstiabi ja
hambaraviteenuse osutaja täidab
nimetatud kohustusi juhul kui on
liitunud üleriigilise digiregistratuuriga.
(22) Kui tervishoiuteenuse osutaja
võimaldab üleriigilises digiregistratuuris
tasuda visiiditasu või teeb võimalikuks
registreerida teenustele, mille eest
tasub patsient ise, edastab
tervishoiuteenuse osutaja tervise
Infosüsteemi käesoleva paragrahvi
lõikes 21 nimetatud teabe ja
maksetingimuste info.“