Lepingu nr 7.8-3/17 / 15 lisa 3 Programmi “Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine” RITA tegevuse 2 partnerlusleping nr 7.8-3/1 7 / 15 lisa 2 muutmise kokkulepe Tartu, kuupäev digitaalallkirjas Sihtasutus Eesti Teadusagentuur , keda esindab volikirja alusel tegevjuht Karin Jaanson , ja Sotsiaal ministeerium , keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske , leppisid kokku muuta programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 2 raames 4. juulil 2017 . a allkirjastatud partnerluslepingu nr 7.8-3/1 7 / 15 lisa s 2 kokku lepitud ajakava ja eelarvet ning asendada lisa 2 täienda tud uu ringutaotlus ega vastavalt käesolevale lisale . Kokkulepe sõlmitakse elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt ning see jõustub viimase digiallkirja andmise hetkest. Partner Elluviija (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 1 KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 2016. a käskkirjaga nr VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) tegevuse 2 „ TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE “ UURINGUETTEPANEKU esitamise VORM NB! v orm on vabatahtlik ja ministeerium võib seda muuta või täiendada vastavalt oma spetsiifikale ning vajadustele. MINISTEERIUMI ANDMED Ministeeriumi nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Marika Priske, kantsler,
[email protected] , 6269 103 Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Käthlin Sander, võrdse kohtlemise poliitika juht,
[email protected] , 6269 252 Gerli Aavik, nõunik,
[email protected] , 6269 818 Erle Rikmann, teadusnõunik,
[email protected] , 626 9245 Marion Rummo, analüütik,
[email protected] , 6269712 Uuringu pealkiri Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetav use analüüs Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Ühistranspordi kättesaadavuse analüüs (2014) Sotsiaalteenuste arendamine maakondades 2016-2020. Analüüs. (2016) Lääne maakonna ja Haapsalu linnastu bussiliinivõrgu uuring. (2016) Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ Tegevussuuna 1 „ Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“ all tuuakse välja i nvesteeringute vajadust puuetega inimeste ja eakate elukeskkonda ja tugiteenustesse, mis võimaldavad parendada nii nende enda kui perekonnaliikmete ligipääsu tööturuteenustele ja tööturule (lk 14) . Uuring on seotud RITA Tegevuse 2 eesmärgiga, milleks on suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust. Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arenguka vade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides t oodud eesmärkide saavutamisega ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) , mille Eesti ratifitseeris 2012. aastal, sätestab riikide kohustuse muuta puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel ja võimalikult väheste kuludega ligipääsetavaks füüsili ne keskkond, transport, teave, suhtlus ja IKT lahendused . Ligipääsetavuse parandamine on seatud eesmärgiks ka mitmetes valdkondlikes arengukavades. Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgiks on seatud avalike teenuste IKT-lahenduste kasutamise kõigile võrdselt juurdepääsetavaks muutmine. Eesti regionaalarengu strateegias aastateks 2014-2020 on seatud ülesandeks tagada piisav ja ühtlane kvaliteetsete teenuste kättesaadavus üle Eesti nii ruumilises, finantsilises kui eri sotsiaalsete gruppide ligipääsetavuse mõistes. Heaolu arengukavas aastateks 2016-2023 pööratakse eraldi tähelepanu ligipääsetavuse parandamisele ja universaalse disaini laiema kasutuselevõtu edendamisele eesmärgiga tagada puuetega inimestele võimalused iseseisvalt toime tulla ja olla ühiskonnaellu kaasatud. Eesti transpordi arengukava 2014-2020 näeb ette, et taristu arendamisel rakendatakse universaalse disaini põhimõtteid, seejuures minnakse järjepidevalt üle veeremile, mis on sobilik ka liikumispuuetega inimeste teenindamiseks ning võetakse kasutusele informatsioonisüsteemid, mis vastavad kuulmis- ja nägemispuudega inimeste vajadustele. Euroopa Komisjon tegi 2015. aasta lõpus ettepaneku kehtestada Euroopa Lii dus mitmetele, peamiselt IKT valdkonna toodetele ja teenustele ühtsed ligipääsetavuse nõuded (edaspidi ligipääsetavuse direktiivi eelnõu) . Näiteks peavad eelnõu kohaselt olema ligipääsetavad transporditeenustega seotud iseteenindusterminalid, reaalajas antav teave ning teave teenuste toimimise ja ligipääsetavuse kohta. Ettepanekut arutatakse hetkel Euroopa Liidu erinevatel tasanditel. Lahendatavad probleemid 2018 . aasta alguses moodustasid 50-aastased ja vanemad inimesed 39 % (üle 500 000 inimese) ning 65-aastased ja vanemad inimesed 19 ,6 % Eesti elanikkonnast. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt kasvab vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) osakaal aastaks 2040 rahvastikust 27-28 %-ni. Koos rahvastiku vananemisega suureneb erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas, kuna vanuse kasvades on tõenäolisem ka tervisenäitajatest põhjustatud erivajaduste tekkimine. Näiteks, 2015. a. puudus SHARE uuringu andmetel arsti poolt diagnoositud terviseprobleem vaid 22%-l vähemalt 50-aastastest ja vaid 11%-l vähemalt 65-aastastest Eesti elanikest. Jätkuvalt kasvab ka puu dega inimeste arv ja osakaal rahvastikust. 01.0 1.2018 seisuga oli Eestis veidi üle 156 700 ametliku puude raskusastmega inimese ehk umbes iga kaheksa s inimene oli kehtiva puude raskusastmega. Eeltoodust tulenevalt on Eesti ühiskonnas järjest suurem vajadus universaalsete lahenduste järele, mis aitaksid kõigil inimestel ühiskonnas täisväärtuslikult osaleda. Ka E uroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on parandada erivajadustega inimeste olukorda ning elavda da siseturu toimimist, tehes ettevõtete jaoks lihtsamaks ligipääsetavate toodete ja teenuste piiriülese pakkumise . Samuti aitab eelnõu kaasa ÜRO PIK rakendamisele nii liikmesriikides kui Euroopa Liidus tervikuna. Direktiivi eelnõu sotsiaalsete ja majanduslike mõjude esialgne hinnang Eestis aga näitas, et olemasolevad andmed ei ole piisavad direktiivi eelnõu mõjude , sh kulude põhjalikuks hindamiseks . Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel alustati 2016. aastal sotsiaaltransporditeenuse kontseptsiooni koostamist, mille alusel vaadatakse ümber senine sotsiaaltransporditeenuse korraldus. Üks eesmärk on luua tingimused selliseks transpordikorralduseks, mis võimaldaks erivajadustega inimestel kasutada rohkem tavatransporti. Selleks, et integreerida kohalike omavalitsuste poolt korraldatud sotsiaaltransporditeenus tavatranspordiga, on vaja muuta ühistransport ja selle tehiskeskkond ligipääsetavaks. Samas ei ole riigil teavet , millised lisa tegevused oleksid ligipääsetavuse tagamiseks vajalikud ning mis oleks nende maksumus, kuna puuduvad andmed tänase olukorra ja vajaduste kohta. Esialgne lähteülesanne Tulenevalt probleemistiku sarnasusest on võimalik ligipääsetavuse direktiivi eelnõu ja sotsiaaltransporditeenuse meetme jaoks vajalikud uuringud ühendada. U urimist vajavad teemad on : Millised on põhilised ühistranspordiga liikumise sõlmpunktid ning erivajadusega (sh puu de ga, vanemaealised ja ajutise liikumispiiranguga) inimeste jaoks olulisemad ühistranspordi peatused , kus ligipääsetavuse vajadus eriliselt avaldub (nt koht, kust inimene liigub haiglasse jm avalikele teenustele) ; Millised liikumise sõlmpunktid (st bussi – ja/või rongipeatused, reisisadamad ja lennujaamad ning neid ümbritsev tehiskeskkond ) ja erivajadusega inimeste jaoks olulisemad ühistranspordipeatused on erinevate erivajadustega inimestele ligipääsetavad ja millised mitte ; Kui palju maksa b transpordi ja tehiskeskkonna (sh füüsiline tehiskeskkond, mis sisaldab ka näiteks infotabloosid, piletiautomaate jms) ligipääsetavaks muutmine ning millist kulutuste koormus omab see eelkõige Eesti transpordi- ja transpordi infrastruktuuri ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ja riigisektorile. Uuringu eeldatav rahaline maht , kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve, muu välisabi, siseriiklikud fondid vm). 50 000 Eeldatav ajakava Hanke ettevalmistus ja väljakuulutamine: 2018. a IV kv Sõlmpunktide kokkuleppimine: 2018.a IV kvartal Andmete kogumine: 2019.a I-II kv Maksumuse hindamine: 2019.a III kv Uuringu lõppraport: 2019.a IV kv Uuringu eeldatav mõju Analüüsi on vaja: Ligipääsetavuse direktiivi eelnõu vastuvõtmise korral direktiivi ülevõtmise mõjude (sh kulude) hindamiseks ja PIK-i ning direktiivi nõuete rakendamise toetamiseks. Sotsiaaltransporditeenuse edasiarendamiseks ning ühistranspordiga seostamise võimaldamiseks. Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika Analüüsi tulemusena saa dakse/ hankega tellitakse: Kaardistus põhilistest ühistranspordiga liikumise sõlmpunktidest ning erivajadustega inimeste vaatest olulisematest ühistranspordi peatustest ; Analüüs (kirjeldav raport) sellest, kui suur osa sõlmpunktide füüsilisest infrastruktuurist ja millistes aspektides on erivajadustega inimestele ligipääsetav ning kui suur osa ning milliseid kohandusi vajab; Vajalike kohanduste eeldatava maksumuse kuluanalüüs . Sõlmpunktide kaardistus Uuringu läbiviija kaardistab koostöös ühistranspordikeskuste, ühistransporditeenust osutavate ettevõtete ja puudega inimeste esindusorganisatsioonidega põhilised inimeste liikumise sõlmpunktid ja erivajadustega inimeste liikumise eripärasid arvestades muud erivajadustega inimeste jaoks olulisemad ühistranspordi peatused (sh meditsiini-, rehabilitatsiooni- jms avalikke teenuseid osutavate asutuste juures asuvad). Sõlmpunktid peavad hõlmama kogu Eestit ning hõlmama bussi-, raudtee- ja lennujaamasid, reisisadamaid ning bussi-, trammi- ja trollipeatuseid, mis võimaldavad transpordivahendite vahetamist. Erivajadustega inimeste jaoks olulisemad ühistranspordi peatused võivad hõlmata ka vaid ühe liini peatuseid. Ligipääsetavuse analüüs Koostatakse ülevaade eelmises punktis kaardistatud ühistranspordi sõlmpunktide ja peatuste seast välja valitud olulisemate punktide ja peatuste ning nendega seotud tehiskeskkonna hetkeolukorrast ja ligipääsetavusest erivajadus t ega inimestele. Ligipääsetavuse olukorra hindamisel tuleb lähtuda sihtgrupi vajadustest, mistõttu on oluline selle etapi läbiviimisel kaasata erinevate erivajadustega inimesi ja/või nende esindusorganisatsioone ning ligipääsetavuse eksperte. Ühistranspordi sõlmpunktide ja peatustega seotud tehiskeskkond , mille ligipääsetavust erivajadustega inimestele hinnatakse, sisaldab kõiki rakendusi ja keskkonna aspekte, mis on vajalikud selleks, et reisijad saaksid kasutada raudteedel, teeliikluses, lennuteedel, siseveeteedel ja merel opereerivaid transpordivahendeid. L igipääsetavuse olukorra kirjeldamisel lähtutakse eeldustest, et avalikuks kasutamiseks mõeldud keskkonnas peab olema ligipääs järgmistele osadele ja järgmistel viisidel: - tehiskeskkonnaga seotud õuealad ja vahendid; - hoonetele juurdepääsuks vajalikud alad; - hoonete sissepääsud; - horisontaalsed ja vertikaalsed liikumisrajad; - avalikult kasutatavad ruumid; - rajatiste ja seadmete kasutamine; - tualett- ja sanitaarruumide kasutamine; - väljapääsud, evakuatsiooniteed ja -plaanid; - kommunikatsioonivõimalus ja viidad rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu; - rajatiste ja hoonete kasutamise võimalus neile ette nähtud otstarbel; - kaitse ohtude eest nii keskkonna sise- kui välisaladel. Täna on olemas näide, mis ei sisalda küll kõiki antud analüüsi jaoks vajalikke objekte, kuid kus kasutatakse sarnaseid ligipääsetavuse hindamise kriteeriumeid ja mis asub siin: http://liikumisvabadus.invainfo.ee/index.php?go=ankeedid Analüüsi tulemusi kasutatakse edaspidi ka ligipääsetavuse info avalikustamiseks erivajadustega inimestele. Kuluanalüüs Uuringu läbiviija koostab kuluanalüüsi, mille põhjal peab olema võimalik hinnata ühistranspordi sõlmpunktide ja erivajadusega inimeste jaoks oluliste ühistranspordi peatuste ligipääsetavaks muutmise maksumust. Vajalike kohanduste eeldatav maksumus tuuakse välja kõigi analüüsis kasutatavate ligipääsetavuse kriteeriumite lõikes. Lisaks hinnatakse sõlmpunktide ja peatuste ligipääsetavaks muutmise kogukulu Eesti transpordi- ja transpordi infrastruktuuri ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ja riigisektorile. Kuluanalüüsi koostamise täpsemad kriteeriumid lepitakse kokku hankedokumendi koostamise käigus. Täita tabel iga uuringuteema kohta eraldi MINISTEERUMI KINNITUSED Ministeerium kinnitab allkirjaga järgnevat: Kinnitan, et esitatud andmed on täielikud ja õiged. Kinnitan, et uuringuteemad on kooskõlastanud ministeeriumi juhtkond. Ministeeriumi esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev UURINGUETTEPANEKU REGISTREERIMINE (täidab programmi RITA elluviija SA Eesti Teadusagentuur) Registreerimise number Registreerimise kuupäev Registreerija nimi ja allkiri