dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine

Sotsiaalministeerium · 6. november 2018
Viit
85
Registreeritud
6. november 2018
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2018
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎85 06.11.2018 Ministri üldkäskkiri.bdoc2109 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 06.11.2018 nr 85 Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: kinnitan sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimise toetuse andmise tingimused koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister Sotsiaalkaitseministri ….. 11.2018. a käskkirjaga nr … „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.10.2018–31.05.2021 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine 1.1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40.1 Sotsiaaltransporditeenuse sisu ja eesmärk on teenuse osutamine neile puudega (puue ei pea olema ametlikult SKA poolt määratud) inimestele, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Sotsiaaltransporditeenuse kasutamine võimaldab puudega isikul kasutada vastavalt tema vajadustele transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes ka vajadus ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Seda põhjusel, et sotsiaaltransporditeenus on teenus, mida ei osutata ainult lokaalselt (enda piirkonnas/KOV-is), vaid sõite tehakse ka üle KOV- i ja maakonna piiride. Samuti ka seetõttu, et mitmeid sõite oleks võimalik ühildada ühistranspordiga. Seega on kõige mõistlikum välja töötada ühtne terviklahendus. Üheks tingimuseks sotsiaaltransporditeenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö. See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust peab nii arendama kui ka osutama mitme KOV-i koostöös. Ühistransporti kavandavad ja korraldavad vastavalt ühistranspordiseadusele või selle alusel sätestatud korras KOV-id, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Vabariigi Valitsus, kaasates vajaduse korral omavalitsusüksuste liite, vedajaid ja vedajate ühendusi ning asutades piirkondlikke ühistranspordikeskusi (edaspidi ÜTK). ÜTK-d on KOV-ide ja riigi asutatud äri- või mittetulundusühingud, kus riigil ja KOV-idel on enamusotsustusõigus. Piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt volitavad KOV-id ja riik ÜTK-sid halduslepingu alusel täitma ühistranspordi korraldusega seotud ülesandeid. ÜTK ei või täita vedaja funktsioone. Seoses maavalitsuste reformiga moodustati alates 1. jaanuarist 2018 enamikus maakondades ÜTK-d. Vähestel juhtudel, nt saartel, kus kogu maakonna territooriumil asub üks KOV, kelle ülesanne on ka ühistranspordi korraldamine, ÜTK-d ei moodustatud ning transpordi korraldamisega tegeleb KOV ise. Üheks KOV-ide võimaluseks korraldada sotsiaaltransporditeenust koostöös on teha seda ÜTK- de kaudu. Praegu ei ole KOV-id seda ülesannet ÜTK-dele andnud. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018018 Sotsiaalministeerium on käesoleva TAT raames toetuse saaja ja kaasab partneritena neli ühistransporditeenuse korraldajat (Viljandimaa ÜTK, Pärnumaa ÜTK, Kagu ÜTK, Saaremaa Vallavalitsus). Katsetatakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamist, sh sotsiaaltranspordi integreerimist ühistranspordiga, piirkondlike ühistranspordi korraldajate kaudu. Eespool nimetatud neli TAT partnerit katsetavad oma maakonna vajadusi ja eripärasid arvestades sotsiaaltransporditeenuse korraldamist (operaatorteenus ja veoteenus), sh sotsiaaltranspordi integreerimist ühistranspordiga. Tegevuste detailsed tingimused ja koostöö korraldus lepitakse kokku iga partneriga eraldi sõlmitavas koostöökokkuleppes. Neli partnerit otsivad katseprojekti elluviimise raames lahendusi järgmistele küsimustele: 1) rahastamine - milline on tõenduspõhine sotsiaaltransporditeenuse finantseerimise skeem, - millised kulud katab riik, KOV või inimene ise, - kas tuleb muuta ka KOV-ide finantseerimist riigieelarvest või tuleb muuta õigusakte, mis reguleerivad (sotsiaal)transporditeenuse osutamist; 2) teenuse osutamise mudel - milline on kõige mõistlikum mudel, mille alusel edaspidi sotsiaaltransporditeenust osutada – kas korraldada teenust KOV-i tasemel või teha seda ÜTK kaudu, - kas sotsiaaltransporditeenuse osutamise puhul on valmisolek pakkuda ka üle-eestilist operaatorteenust; 3) teenuse kriteeriumid - kas ja millistel tingimustel (nt ajavahemikus) on kliendil õigus teenust saada, - millistel juhtudel on kliendil õigus teenust tasuta saada. TAT partnerid peavad sotsiaaltranspordi korraldamisel: 1) koostöös KOV-iga hindama sihtrühma kuuluva inimese teenusevajadust. KOV-i sotsiaaltöötaja hindab inimese teenusevajadust ning teavitab sotsiaaltranspordi korraldajat isikust, kellel on õigus teenust saada; 2) võimaldama inimesel võimalikult lihtsalt tellida sotsiaaltransporditeenust (nt kasutades operaatorteenust). Sotsiaaltransporditeenuse korraldaja võib operaatorteenuse pakkumiseks teha hanke või võtta tööle vastavat rolli täitva inimese; 3) planeerima vedusid efektiivsemalt ja tasuvamalt, sealhulgas võimaluse korral tegema seda IT- lahenduse abil, mis võimaldab lihtsustada inimesel teenust kasutada; 4) korraldama veoteenuse TAT sihtrühma kuuluvatele ja KOV-i poolt hinnatud inimestele; 5) ühildama võimalikult paljud veod nii omavahel kui ka ühistranspordiga; 6) võimaluse korral liitma katseprojektis osalevate KOV-ide sõidukid süsteemiga; 7) esitama detailse aruandluse sõidetud kilomeetrite ja teenust kasutanud inimeste kohta. Tabel 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudeli testimise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Sotsiaaltransporditeenuse arendamisega 2018-2021 01.10.2018–31.05.2021 seotud arutelu/kaasamisürituste, juhtrühmade korraldamine (SOM ja ÜTK-d) 2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse 2018–2019 01.10.2018–31.03.2019 arendamiseks lahenduste hankimine (ÜTK-d) 3. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine ehk 2019-2020 01.01.2019-31.12.2020 vedude pakkumine (ÜTK-d) 2 4. Projektide kokkuvõtete tegemine (SOM ja 2021 01.01.2021–31.05.2021 ÜTK-d) Tabel 2. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2018) Väljundi- Sotsiaaltransporditeenust 0 4000 näitaja saanud inimeste arv Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast 0 15% näitaja teenuse saamise algust on tööturul Tulemus- Osalejate suhtarv, kes said 0 15% näitaja aasta jooksul ESFist toetatuid hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 3 Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatava TAT seletuskiri I Sissejuhatus Toetuse andmise tingimused (TAT) on välja töötanud Sotsiaalministeerium. Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt STS § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 23.08.2018 korraldusele nr 205 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Sihtasutus INNOVE rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) järgmistele ESFi rahastatavatele meetme tegevustele: tegevus 1.6.4 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“; tegevus 2.1.1 „Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu ühildamise alase teadlikkuse tõstmine“; tegevus 2.1.2 „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele“; tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“; tegevus 2.2.2 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine asendushoolduse vormide mitmekesistamise, tugiteenuste ja järelhoolduse arendamise kaudu“; tegevus 2.2.3 „Tugiteenus vanglast vabanenutele“; tegevus 2.3.1 „Alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja nõustamise teenuse ning alkoholisõltuvuse raviteenuse arendamine ning osutamine“; tegevus 3.1.1 „Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“; tegevus 3.1.2 „Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“; tegevus 3.1.3 „Töövõime toetamise reformi elluviimine, spetsialistide koolitamine tööks vähenenud töövõimega inimestega, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine“; tegevus 3.2.1 „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste pakkumine“. Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames TAT „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine”. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, näitajaid indikaatoreid, mõju läbivatele teemadele, rakendamise tingimusi ning riskide hindamist. TAT-s on toetuse saaja Sotsiaalministeerium, aga kulusid toetuse saajal ei teki. Tegevusi viivad ellu TAT partnerid, kes teevad hankeid vedude korraldamiseks. Operaatorteenuse korraldamiseks hangitakse vajaduse korral turul juba pakutav lahendus (nt IT-platvorm) koos või ilma teenuse osutamiseta. Teenuse saajad on erivajadusega või toimetulekuraskustes (silmas ei peeta majanduslikku toimetulekut) inimesed. Kui teenuse saajaks on isik, kes on noorem kui 17-aastane, kantakse seire arvestuses osalejate aruandesse hoolduskoormusega inimene. 1 TAT on koostanud rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag (tel 626 9223, [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748, [email protected]) ning strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). TAT vajalikkuse põhjendus TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3. Seletuskirjas seda uuesti üle ei korrata. II TAT sisu TAT kinnitatakse sotsiaalkaitseministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel. TAT sisaldab kaheksat peatükki: 1. peatükk „Toetuse andmise tingimuste kirjeldus“; 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“; 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele“; 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega”; 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”; 7. peatükk „Toetuse andmise tingimuste rakendamine“; 8. peatükk „Riskide hindamine“. TAT sisule eelnevad mõisted. Vajaduse korral taasesitatakse õigusaktide termineid, mida konkreetses TAT-s kasutatakse. Kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui terminit ei ole varem õigusaktis sätestatud, esitatakse termini sisu. TAT tegevuste detailne kirjeldus (lisa 1 vorm A) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitatakse kogu perioodiks. Detailne kirjeldus sisaldab 2. peatükis nimetatud tegevuste elluviimiseks konkreetseid etappe ja nende vajaduse selgitusi ning näitajaid. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud vormi B finantsplaanis. Selline TAT ülesehitus annab piisava paindlikkuse tegevuste planeerimisel ja ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse, ning aitab ära hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse küsimuses. Samuti aitab see elluviijal analüüsida, kas tõhusama tulemuse saamiseks oleks vaja tegevusi muuta, lisada või ära jätta. See aitab kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna on võimalik varakult näha kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus, meetme eesmärgid ja tulemus. Punkti 1.1.2 on lisatud rakenduskava tulemusnäitajad. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki, tulemust, sihtrühma ja eelarvet ning olukorda, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse. TAT eesmärk on ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenuse pakkumise tulemusena suurendada erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemist igapäevaelus ning tööturul. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ Selles peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija. Kuna sotsiaaltransporditeenuse arendamisel ja osutamisel on oluline kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) koostöö ning teenuse osutamine mitme KOV-i koostöös on efektiivsem, on TAT 2 partneritena kaasatud neli ühistranspordikorraldajat (MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus, MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus, MTÜ Pärnu Ühistranspordikeskus ja Saaremaa Vallavalitsus), mis koondavad enda alla oma piirkonna KOV-id. MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus osaleb katseprojektis koostöös kaheksa KOV-iga (Kanepi, Antsla, Põlva, Räpina, Setomaa, Rõuge ja Võru vald ning Võru linn), MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus kaasab katseprojekti seitse KOV-i (Pärnu linn ning Saarde, Tori, Kihnu, Häädemeeste, Lääneranna ja Põhja-Pärnumaa vald), MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus kaasab kolm KOV-i (Viljandi vald, Viljandi linn ja Põhja-Sakala vald) ja Saaremaa Vallavalitsus viib katseprojekti ellu ühes KOV-is. Konkreetsete partnerite valikut on selgitatud käesoleva seletuskirja V peatükis. Ühistranspordikeskuste (edaspidi ÜTK) näol on riik loonud kompetentsikeskused, mille kaudu saab efektiivselt ja professionaalsel tasemel osutada transporditeenust. TAT partnerite ülesanne on korraldada erivajadusega inimestele sobivate vedude planeerimiseks veoteenuse hankeid (sh kohandatud autod või bussid) ning integreerida võimalikult palju sõite omavahel ja juba toimiva ühistranspordiga. Samuti on TAT partnerite ülesanne korraldada inimesele võimalikult lihtne sotsiaaltransporditeenuse tellimise võimalus. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel jääb teenuse saamise vajaduse ja õiguse ning teenuse mahu hindamise kohustus KOV-ile. Katseprojektide raames on toetatavad tegevused: • projekti juhtimine; • operaatorteenuse korraldamine (sh vajaduse korral operaatorteenuse osutamiseks vajaliku IT-lahenduse kasutamine). Operaatorteenuse raames võetakse vastu teenust saama õigustatud isikute tellimused, sisestatakse need ja planeeritakse sõidud, korraldatakse reiside efektiivsemat ja tasuvamat planeerimist ning tagatakse vedude korraldaja ja õigustatud inimeste vaheline infovahetus. Operaatorteenuse korraldamiseks võivad TAT partnerid võtta tööle neid ülesandeid täitva inimese ning vajaduse korral kasutada mõnda juba olemasolevat sõitude planeerimise IT-lahendust või teevad TAT partnerid hanke operaatorteenuse pakkuja leidmiseks; • veoteenuse korraldamine (vedude hankimine). Veoteenuse osutaja leidmiseks korraldavad TAT partnerid hanked. Veoteenuse osutaja pakutav teenus peab vastama TAT partnerite ja Sotsiaalministeeriumi poolt sätestatud tingimustele. Näiteks peab veoteenuse osutaja tagama vajaduse korral kliendi abistamise sõidukisse sisenemisel ja sõidukist väljumisel, pakkuma sõidukeid, millega on võimalik teenindada erinevate tegevuspiirangutega inimesi. Kuna igal partneril on võimalus katseprojekt ellu viia oma maakonna vajadusi ja eripärasid arvestades, lepitakse tegevuste detailsed tingimused kokku iga partneriga eraldi sõlmitavas koostöökokkuleppes. Olemasolevat sotsiaaltransporditeenuse korraldust ja katseprojekti tulemusi analüüsides tehakse otsus, kuidas oleks kõige mõistlikum sotsiaaltransporditeenuse korraldamisega tulevikus edasi minna. Moodustatakse juhtrühm, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Juhtrühma rolliks on katseprojekti edenemise jälgimine, soovituste tegemine ning projekti lõppedes võimalike sotsiaaltransporditeenuse pakkumise mudelite seast sobivaima valimine. 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta TAT eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Selles peatükis esitatakse rakenduskava väljundinäitajad, TAT-spetsiifilised väljundinäitajad tegevuste kaupa, nende baastasemed (kui on määratud), sihttasemed aastateks 2018 ja 2023 ning selgitus, kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajasse. Käesolev TAT panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse „Hoolekandeteenuste saajate arv”. Lisaks käesolevale TAT-le panustavad nimetatud näitajasse avatud taotlusvoorude projektid ning TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Samuti panustab TAT rakenduskava tulemusnäitajatesse, milleks on „Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on 3 tööturul“ ning „Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist“. 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“ Selles peatükis selgitatakse millist mõju omavad TAT tegevused rakenduskavas esitatud läbivatele teemadele. Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:  regionaalareng  keskkonnahoid ja kliima ESFist toetatavate tegevuste puhul on vaikimisi märgitud kõigis meetme tegevustes „ei“. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel.  infoühiskond  riigivalitsemine  võrdsed võimalused, sh on eraldi hinnatud panust: o soolisse võrdsusesse; o võrdsesse kohtlemisse. 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste sama meetme raames elluviidavate TAT- dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. Avatud taotlusvoorude raames rahastatakse järgmisi teenuseid: koduhooldusteenus, hooldusteenus (päeva- ja intervallteenus), tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus ja uuenduslikud sotsiaalteenused. 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, tuues välja peatükid või punktid, mis on aluseks TAT tegevustele või millesse tegevused panustavad. 7. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb kaheksast alapeatükist: 7.1 „Toetuse saaja ja partneri kohustused“; 7.2 „Kulude abikõlblikkus“; 7.3 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi“; 7.4 „Toetuse maksmine“; 7.5 „Toetuse andmise tingimuste muutmine“; 7.6 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“; 7.7 „Finantskorrektsioonid“; 7.8 „Vaiete menetlemine“. 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad toetuse saajale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Toetuse saaja on kohustatud koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. Osalejate andmeid kogutakse lisa 2 vormi C alusel, mis tuleb esitada koos seirearuandega 4 vähemalt üks kord aastas seisuga 31.12. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) detailne tegevuste kirjeldus ja sellele vastav eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. Toetuse saaja on kohustatud RA-le esitama igal kuul eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete või meetme tegevuste elluviimises ning sellest eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (seirearuannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad rohkem kui 25% esitatud prognoosist, tuleb toetuse saajal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarveaasta kohta. Prognoosi esitamise nõue on tingitud rahandusministri 10.09.2014 määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri” §-st 17, mille alusel peab RÜ omakorda esitama Rahandusministeeriumile prognoosi väljamaksmisele minevate summade kohta. Kui ESFist rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse TAT abikõlblikkuse perioodil tulu, kohaldatakse puhastulu arvestamiseks ühissätete määruse artikli 65 lõiget 8, mille kohaselt tuleb TAT abikõlblikke kulusid korrigeerida TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud puhastulu võrra hiljemalt TAT lõppmakse esitamisel. TAT abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile TAT kogukuludest. Puhastulu ei mõjuta abikõlblike kulude mahtu siiski ühissätete määruse artikli 65 lõikes 8 nimetatud juhtudel (sh tegevustele, millele kehtivad riigiabi reeglid). Kui abikõlblikud kulud jäävad alla 100 000 euro, siis tulu teenimist ei pea jälgima. Puhastulu on ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses TAT arvestusperioodil tarbijalt TAT vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh TAT vara müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud tegevus- ja lühiajalise TAT vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse TAT tulemusena saadav kokkuhoid tegevuskuludes, v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad TAT muud sissetulekud (riigi- või erasektori toetus). Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja jaoks loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui RÜ on maksetaotluses nimetatud kulu abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja arvamine just RÜ poolt kulu või terve TAT kulude abikõlblikuks lugemisest. TAT kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui TAT viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. TAT elluviija jaoks muutub tähtaeg lühemaks võrreldes STS-is 2007–2013 sätestatud ühtse tähtajaga, milleks on 31.12.2025. STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Tähtaeg saab katkeda 30. 5 juuni seisuga RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud TAT korral, kui kontrolli või auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus. 7.2. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse TAT abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). TAT punktis 7.2.3 on täpsustatud abikõlblikke kulusid. Kuna suletud loetelu abikõlblikest kuludest luua ei ole võimalik ega mõistlik, hindab konkreetsete kulude abikõlblikkust RÜ maksetaotluste menetlemisel tavalises korras. Kõikide TAT partneritega (ÜTK) sõlmitakse eraldi lepingud ja lepingutes sisalduvad täiendavad abikõlblike kulude piirangud. Päevaraha ning mootorsõiduki kasutamise kulu on abikõlblik ÜTK projektijuhile. TAT punktis 7.2.4 on nimetatud mitteabikõlblikud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud. Käesolevas TAT-s on täpsustatud tingimusi mootorsõiduki liisimisel või rentimisel ning isikliku sõiduvahendi kasutamisel tehtavaid kulusid, samuti on keelatud hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. Lisaks on abikõlblik ainult personali (TAT otsene personal ja TAT administreeriv personal juhul, kui nende kulu ei hüvitata ühtse määra alusel) toitlustuskuludelt tasutav erisoodustusmaks, mis on otseselt seotud TAT tegevustega (teabepäevad, koolitused). Kuna tegemist on struktuurivahendite kasutamisega, on lubatud väliskoolitused ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides ning Šveitsis. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT üldkulud ja administreerimisega seotud personalikulud. Üldkuludeks loetakse (ühendmäärus § 9 lg 5): 1) kulud bürootarvetele; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine; 4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamisega seotud kulud; 5) ruumide rentimine; 6) valveteenus; 7) maamaks; 8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu, juhul kui projekti jaoks on eraldi pangakonto; 9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel. Administreerimisega seotud personalikulud on (ühendmäärus § 9 lg 6): 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) hankespetsialisti tegevus; 4) haldustöötaja tegevus; 5) infotehnoloogi tegevus; 6) muu abistav töö. Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra rakendamisel ei tõenda TAT elluviija kaudseid kulusid, st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid TAT elluviija RÜ-le koos maksetaotlusega 6 ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega TAT auditi käigus. Sellest tulenevalt ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid rakendav TAT elluviija pidama tööajatabeleid TAT administreeriva personali üle. Samuti ei pea TAT elluviija raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Kui üldkulude hüvitamist ei taotleta, on abikõlblikud ainult administreeriva personali kulud tavakorras ehk kuludokumentide alusel. 7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna elluviija ega TAT partnerid ei tegele selle TAT raames majandustegevusega. Veoteenuse pakkujad leitakse hankemenetluse kaudu, mille tulemusena osutatakse sellist teenust turuhinnaga, mis välistab eelise ja seega ka riigiabi veoteenuse osutajale. 7.4. Toetuse maksmine Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse §-de 11–15 alusel. Toetuse väljamaksmise tingimuseks on TAT elluviija poolt RÜ-le esitatud väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab TAT elluviija 15 tööpäeva jooksul peale TAT kinnitamist. Iga-aastane väljamaksete prognoos esitatakse kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad 25% esitatud prognoosist, tuleb TAT elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarveaasta kohta. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt nimetatud prognoosile vähemalt üks kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. Toetuse väljamaksed teostatakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Praktikas tähendab see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu proportsiooni alusel ei ole lubatud. Toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.4. Punktis 7.3.9 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus toetuse väljamaksmine keelata. KA võib vastavalt asjaoludele kohustada RÜ-d toetuse maksmine peatada või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teavitab toetuse saajat ja palub tal maksetaotlust korrigeerida või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ kontrollib ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkust vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt 7 toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. Kui TAT-s osaleb partner, esitab partneri kulude kohta kuludokumendid RÜ-le TAT elluviija, kes vastutab dokumentide õigsuse ja kulude abikõlblikkuse eest, samuti toetuse edasikandmise eest TAT- s osaleva isiku kontole. 7.5. TAT muutmine TAT-d on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel, välja arvatud RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Tihedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas sama meetme tegevuse avatud taotlusvoorudesse või teistesse meetme tegevustesse. RA otsustab TAT muutmise või mittemuutmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA ja valdkondliku seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib aega võtta kuni kolm kuud. TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve esitamine ning finantsplaanis (lisa 1 vorm B) näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastati. Viimasel juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr finantsallikati ei muutu. Lisaks ei eelda TAT muutmist eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, kui:  kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja  muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine TAT elluviija on kohustatud esitama RÜ-le vahearuanded (lisa 2 vorm A) kaks korda aastas 15. juuniks aruandeperioodi jaanuar–mai kohta ja 20. jaanuariks aruandeperioodi juuni-detsember kohta paberil või elektroonselt digiallkirjastatult. Tinglikult on tegemist poolaasta aruannetega, mille esitamise tähtaeg tuleneb Sotsiaalministeeriumi ja tema allasutuste töökorraldusest. TAT lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, vahearuande esitamist ei nõuta ning esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande esitamiseks on üks vorm. 8 7.8. Vaiete menetlemine Vastavalt STS § 51 lõike 2 kolmandale lausele lahendab vaide RA, kui vaie esitatakse RÜ otsuse või toimingu peale, välja arvatud juhul, kui RA on toetuse andmise tingimuste õigusaktis määranud vaide lahendajaks RÜ. TAT-s on toetuse saajaks Sotsiaalministeerium, kes oleks ka potentsiaalseks vaide esitajaks RÜ ehk SA Innove otsuse või toimingu peale. Samuti on TAT kohaselt RA-ks Sotsiaalministeerium. See tähendaks STS § 51 lõike 2 kolmanda lause kohaldamisel, et vaide esitamisel vaatab vaide esitanud asutus ise oma vaide läbi. Kuivõrd STS võimaldab vaide menetlemisel teha seadusest erisusi, on kohane sätestada TAT-s, et toetuse saaja vaideid lahendab keegi teine. STS võimaldab vastava kohustuse panna RÜ-le, kes käesoleval juhul on SA Innove. 8. peatükk „Riskide hindamine“ Välja on toodud TAT rakendamise peamised riskid ja nende maandamise meetmed. III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV TAT mõjud Toetatakse KOV-e sotsiaaltransporditeenuse osutamisel, mistõttu nad saavad pakkuda teenust suuremale hulgale inimestele integreerituna ühistranspordiga ning lähtuvalt piirkondlikust vajadusest. Sotsiaalteenuste osutamise toetamine annab võimaluse muu hulgas vähendada hooldajate hoolduskoormust ning seeläbi aidata neil suunduda või naasta tööturule või suurendada töökoormust, mis omakorda parandab leibkonna majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusriski. Teenus on suunatud erivajadustega ja toimetulekuraskustes (v.a majanduslik toimetulek) inimestele. Teenuse osutamise tulemusena paraneb erivajadustega ja toimetulekuraskusetes inimestele osutatava sotsiaaltransporditeenuse kättesaadavus. Samuti paranevad erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimeste võimalused igapäevaeluga paremini toime tulla nii koduses keskkonnas kui osaleda ühiskonnaelus laiemalt (sh tööturul). TAT vahenditest rahastatava sotsiaaltransporditeenuse katsetamine nelja ühistranspordi korraldaja poolt annab võimaluse laiemalt analüüsida sotsiaaltranspordi korraldamise süsteemi (sh võrrelda olemasoleva sotsiaaltransporditeenuse korraldamise süsteemiga) ja leida kõige mõistlikum sotsiaaltransporditeenuse korraldamise mudel, mida on võimalik laiendada üle-eestiliseks. Katseprojekti eesmärk on leida Eestile sobiv lahendus ja mudel sotsiaaltransporditeenuse pakkumiseks. Selleks, et suurendada katseprojekti tulemuste hilisemat kogu Eestis rakendumise tõenäosust, moodustatakse projekti elluviimise ajaks Sotsiaalministeeriumi juurde juhtrühm. Juhtrühma kutsutakse Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, 9 Rahandusministeeriumi jt esindajad. Juhtrühm kohtub neljal korral aastal, mis on sama rütm, kui on planeeritud regulaarsed kohtumised TAT partneritega. Lähtuvalt projekti kulust on juhtrühmal võimalik teha ettepanekuid ja anda soovitusi edasise korralduse kohta, samuti on juhtrühm see, kes valib edasised lahendused. Juhtrühma kohtumiste kõrval toimuvad vähemalt üks kord kvartalis kohtumised TAT partneritega. Kuna sotsiaaltransporditeenuse korraldus on tihedalt seotud ühistranspordi korraldusega, on katseprojekti rakendamisega Sotsiaalministeeriumi kõrval tihedalt seotud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Maanteeamet. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme eesmärgi „Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud” saavutamisele. Põhjalik kirjeldus TAT eesmärgist, vajalikkusest ja eesmärgi saavutamiseks tehtavateks tegevustest on esitatud TAT peatükkides 1.2 ja 2. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. 4. Toetuse saaja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia TAT rakendajaks on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond (HKO) kui riikliku hoolekandepoliitika elluviija. HKO viis edukalt ellu 2007–2013 programmiperioodil meetme „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“ kolm programmi, mille tulemusena osutati töölesaamist toetavaid hoolekandeteenuseid 4041 inimesele, tööle rakendus 1722 inimest ning aktiivsetesse tööturumeetmetesse suunati 1168 inimest1. Partnerid: MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus Saaremaa Vallavalitsus ÜTK-de ülesanne on korraldada oma piirkonnas ühistransporti ning teha liinivedude hankeid. Varem tegid nendes piirkondades, kus ühistranspordi korraldajat ei olnud, hankeid maavalitsused. ÜTK-d on KOV-ide ja riigi asutatud äri- või mittetulundusühingud, kus riigil ja KOV-idel on enamusotsustusõigus. Kokku on Eestis 11 ühistranspordi korraldajat. Saaremaal ja Hiiumaal ÜTK-d ei moodustatud ning nendes piirkondades jäi ühistransporti korraldama vallavalitsus ise. Sotsiaalministeerium saatis kõigile ühistranspordi korraldajatele kirja, millega kutsus neid osalema sotsiaaltransporditeenuse korraldamise katseprojektis ning palus lühidalt kirjeldada nende piirkonna katseprojekti sisu ning kinnitada huvi katseprojekt ellu viia,, sh korraldada veoteenust ja 1 Andmed 2013. aasta lõpu seisuga 10 opereerimisteenust. Sotsiaalministeeriumile laekus nelja ühistranspordi korraldaja sooviavaldus katseprojektis osaleda. Nemad on käesoleva TAT partneriteks. 5. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud TAT IV peatükis. VI TAT kinnitamine TAT kinnitab sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga. VII TAT kooskõlastamine TAT saadeti kooskõlastamiseks korraldusasutusele, kes kooskõlastas TATi märkusteta. 11 KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri………..11.2018 käskkirjaga nr ….. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Abikõlblikkuse periood 01.10.2018-31.05.2021 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus Saaremaa Vallavalitsus 1 SISUKORD MÕISTED ...................................................................................................................................................................................... 3 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ................................................................................................................. 4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .................................................................................................................................................... 4 1.1.1. Prioriteetne suund ..................................................................................................................................................................... 4 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk................................................................................................................................................... 4 1.1.3. Meetme nimetus ....................................................................................................................................................................... 4 1.1.4. Meetme eesmärk ....................................................................................................................................................................... 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED.......................................................................................................................................... 4 1.2.1. Eesmärk...................................................................................................................................................................................... 4 1.2.2. Tulemus...................................................................................................................................................................................... 4 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus ............................................................................................................................................................... 4 1.2.4. Eelarve ....................................................................................................................................................................................... 6 1.2.5. Sihtrühm .................................................................................................................................................................................... 6 2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS .................................................................................................... 7 2.1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine ............................................................................................... 7 2.1.1. Sihtrühm .................................................................................................................................................................................... 8 2.1.2. Tegevuse üldajaraam ................................................................................................................................................................. 8 2.1.3. Tegevuse elluviija ....................................................................................................................................................................... 8 3. NÄITAJAD ..................................................................................................................................................................... 9 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .............................................................................. 11 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA.... 12 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA.................................................................................................................. 12 7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE ....................................................................................................... 12 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused .......................................................................................................................... 12 7.2. Kulude abikõlblikkus .................................................................................................................................................... 13 7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi ................................................................................................................................. 14 7.4. Toetuse maksmine ....................................................................................................................................................... 14 7.5. Toetuse andmise tingimuste muutmine ...................................................................................................................... 15 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine .............................................................................. 16 7.7. Finantskorrektsioonid .................................................................................................................................................. 17 7.8. Vaiete menetlemine ..................................................................................................................................................... 17 8. RISKIDE HINDAMINE ................................................................................................................................................... 17 9. LISAD................................................................................................................................................................................ 17 2 Mõisted Erivajadustega inimene – isik, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimene. Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu, mille tulemusena igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas ei ole isikule jõukohane. 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust tulemusnäitajad on tööturul. Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 1.1.3. Meetme nimetus Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Meetme tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“. 1.1.4. Meetme eesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud. 1.2. Toetuse andmise tingimused 1.2.1. Eesmärk Ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenuse pakkumise tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine igapäevaelus ja tööturul. 1.2.2. Tulemus Osutatud hoolekandeteenuste tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine igapäevaelus ja tööturul. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus Tööelus osalemist võivad takistada nii erivajadused, puue, hoolduskoormus (sh vajadus hoolitseda puudega või eaka pereliikme eest) kui ka mitme probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest ja pikaaegsest tööturult eemal olekust tekkinud toimetulekuraskused. 4 Eestis on oluliseks probleemiks tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. 2014. aastal ei töötanud 2400 meest ja 15 000 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või pereliikmete eest. 2015. aasta esimese kolme kvartali keskmisena olid vastavad numbrid 3500 meest ja 14 700 naist. Seega on sageli naised need, kes lapse või eaka lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. 2014. aastal ca 14% ja 2015. aastal (kolme kvartali keskmisena) ca 9% hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest meestest ja naistest ei otsinud tööd, kuna puudus sobiv hooldusteenus või see oli liiga kallis.1 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (PIU2)2 andmetel on puudega pereliikme abistamine või hooldamine mõjutanud hooldajate töötamist või õppimist. 6% hooldajatest on pidanud töötamisest täielikult loobuma ja 75% töökoormust vähendama. Rohkem kui pooltel hooldajatest on suur hoolduskoormus: 59% hooldajatest osutab puudega inimesele abi üle 20 tunni nädalas. Uuringu kohaselt leiab 37% puudega inimeste hooldajatest, et neil oleks vaja täiendavat abi. Hoolduskohustusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. Allpool absoluutse vaesuse piiri (205 eurot) elas 2013. aastal 5,6% kõigist puudega inimestest. Seega on praegu tööturult hoolduskoormuse tõttu kõrvale jäänud inimeste endi hinnangul üheks oluliseks tööhõivevalmidust toetavaks teguriks täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on omavalitsustes äärmiselt erinev ning toimetulekuraskustes inimeste abistamine sageli toetustekeskne. Suuremates omavalitsustes osutatakse pea kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud kohaliku omavalitsuse hoolekandeteenuseid, kuid on ka omavalitsusi, kus osutatakse vaid üksikuid hoolekandeteenuseid või ei osutata neid üldse. Kohalike omavalitsuste hoolekandestatistikast selgub, et teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal varieerus 2013. aastal sõltuvalt teenusest 23–96%. Olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine käib paljudele omavalitsustele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu. Sageli jäävad osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport või neid pakutakse minimaalsel tasemel. Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest kohaliku omavalitsuse osutatavast sotsiaalteenusest, mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste arendusvajadus terviklikult. Jätkusuutliku teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse kohalike omavalitsustega mitmeid koostöökohtumisi, kus keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste, sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse, millist tuge vajaksid kohalikud omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige kohalike inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses kohaliku omavalitsuse võimalustest. 2016. aastal tegid maakondlikud arenduskeskused Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada sotsiaalteenuste arendamise vajadus maakondades. Uuringu tulemusel selgus, et sotsiaaltranspordi arendamise vajadust nähti kõigis maakondades. Lisaks toodi uuringu tulemustes välja, et sotsiaaltransporti võib lugeda nii sotsiaalhoolekande- kui ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamise baasteenuseks. Samuti oleneb paljude teiste riiklike teenuste kättesaadavus just sotsiaaltransporditeenuse kvaliteedist. Kui piirkonnas, kus abivajaja elab, on sotsiaaltransporditeenus halvasti korraldatud, ei ole ka teised teenused juurdepääsetavad ning täisväärtuslik ühiskonnaelus osalemine on takistatud. 1 Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu (Labour Force Survey) 2010. aasta mooduli „Töö ja pereelu kokkusobitamine“ andmed. Hoolduskohustusega isikute hulka on arvestatud need, kes hooldavad regulaarselt eakat, haiget või puudega 15-aastast või vanemat sugulast või lähedast. Järgmine andmekogumisring selles moodulis on 2018. aastal; 2. Eesti tööjõu-uuringu 2013. aasta andmed. 2 Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Teostajad Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal. 5 Kohalikel omavalitsustel (eriti väikestel) on sotsiaaltransporditeenust keeruline korraldada. Teenus nõuab füüsilisi vahendeid (sõidukid, kanderaamid, tõstukid ja kütus), teenindavat personali (autojuhid ja isiklikud abistajad), logistilist läbimõeldust ja organiseeritust mitme kliendi samaaegseks teenindamiseks. See on kohalikele omavalitsustele keerukas ülesanne nii rahaliselt kui ajaliselt. Maakondlikud kaardistused näitasid, et suur osa väikevaldade sotsiaalteenuste pakkumisele kuluvast ajast läheb just sotsiaaltransporditeenuse pakkumisele, sest sotsiaaltöötajad osutavad teenust ise (nt elektriautodega). Sotsiaalsektori teenuseosutajatelt oodatakse head kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on probleemiks osutunud teenuste ebaühtlane kvaliteet ning juhtide ja töötajate vähene teadlikkus kvaliteedipõhimõtetest ja kvaliteedijuhtimisest. Halvasti korraldatud teenus mõjutab otseselt selle kättesaadavust. Vajaduse korral kaasatakse teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse teenuste sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 4 902 914 85% 2 Riiklik struktuuritoetus 0 0% 3 Omafinantseering 865 220 15% 4 Eelarve kokku 5 768 134 100% 1.2.5. Sihtrühm Erivajadustega inimesed Toimetulekuraskustes inimesed Hoolduskoormusega inimesed (kaudne sihtrühm) 6 2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40.3 Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes vajadus ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Seda põhjusel, et sotsiaaltransporditeenus on teenus, mida ei osutata ainult lokaalselt (enda piirkonnas/KOV-is), vaid sõite tehakse üle KOV-i piiride. Samuti oleks mitmeid sõite võimalik ühildada ühistranspordiga, mistõttu on kõige mõistlikum välja töötada ühtne terviklahendus. Üheks tingimuseks sotsiaaltransporditeenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö. See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust peab nii arendama kui ka osutama mitme KOV-i koostöös. Ühistransporti kavandavad ja korraldavad vastavalt ühistranspordiseadusele või selle alusel sätestatud korras KOV-id, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Vabariigi Valitsus, kaasates vajaduse korral omavalitsusüksuste liite, vedajaid ja vedajate ühendusi ning asutades piirkondlikke ühistranspordikeskusi (edaspidi ÜTK). ÜTK-d on KOV-ide ja riigi asutatud äri- või mittetulundusühingud, kus riigil ja KOV-idel on enamusotsustusõigus. Piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt volitavad KOV-id ja riik ÜTK-sid halduslepingu alusel täitma ühistranspordi korraldusega seotud ülesandeid. ÜTK ei või täita vedaja funktsioone. Seoses maavalitsuste reformiga moodustati alates 1. jaanuarist 2018 enamikus maakondades ÜTK-d. Vähestel juhtudel, nt saartel, kus kogu maakonna territoorimil asub üks KOV, kelle ülesanne on ka ühistranspordi korraldamine, ÜTK-d ei moodustatud ning transpordi korraldamisega tegeleb KOV ise. Üheks KOV-ide võimaluseks korraldada sotsiaaltransporditeenust koostöös on teha seda ÜTK-de kaudu. Praegu ei ole KOV-id seda ülesannet ÜTK-dele andnud. TAT raames kaasatakse neli ühistransporditeenuse korraldajat (Viljandimaa ÜTK, Pärnumaa ÜTK, Kagu ÜTK, Saaremaa Vallavalitsus) ning katsetatakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamist, sh sotsiaaltranspordi integreerimist ühistranspordiga, piirkondlike ühistranspordi korraldajate kaudu. Eespool nimetatud neli TAT partnerit katsetavad oma maakonna vajadusi ja eripärasid arvestades sotsiaaltransporditeenuse korraldamist (operaatorteenus ja veoteenus). Tegevuste detailsed tingimused lepitakse kokku iga partneriga eraldi sõlmitavas koostöökokkuleppes. Neli partnerit otsivad katseprojekti elluviimise raames lahendusi järgmistele küsimustele: 1) rahastamine - milline on tõenduspõhine sotsiaaltransporditeenuse finantseerimise skeem, - millised kulud katab riik, KOV või inimene ise, - kas tuleb muuta ka KOV-ide finantseerimist riigieelarvest või tuleb muuta õigusakte, mis reguleerivad (sotsiaal)transporditeenuse osutamist; 2) teenuse osutamise mudel - milline on kõige mõistlikum mudel, mille alusel edaspidi sotsiaaltransporditeenust osutada – kas korraldada teenust KOV-i tasemel või teha seda ÜTK kaudu, - kas sotsiaaltransporditeenuse osutamise puhul on valmisolek pakkuda ka üle-eestilist operaatorteenust; 3) teenuse kriteeriumid 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018018 7 - kas ja millistel tingimustel (nt ajavahemikus) on kliendil õigus teenust saada, - millistel juhtudel on kliendil õigus teenust tasuta saada. Katseprojektide tulemusena on leitud piirkondlikult sobivad lahendused sotsiaaltransporditeenuse pakkumiseks, mis aitavad kaasa erivajadusega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemisele igapäevaelus ja tööturul. Lahendused on kulutõhusad, võimalusel integreeritud ühistranspordiga, võimaldavad sõidukite ristkasutust ja sõiduvajaduste ühildamist. 2.1.1. Sihtrühm Füüsilise erivajadusega inimesed, kes ei saa puudest tulenevalt kasutada ühissõidukit/autot (nt liikumispuudega inimesed, vaegnägijad jne) Psüühilise erivajadusega inimesed, kes ei saa seisundist tulenevalt kasutada ühissõidukit/autot Eakad, kelle iseseisev toimetulek ei ole piisav Inimesed, kes funktsioonipiirangu tõttu kasutavad abivahendit, millega tavalises autos/bussis sõita ei saa (nt ratastool) Inimesed, kes vajavad raamitransporti, kuid ei vaja sõidu ajal meditsiinilist abi (ehk sõidud, mida ei tee kiirabi) Hoolduskoormusega inimesed (kaudne sihtrühm) 2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.10.2018–31.05.2021 2.1.3. Tegevuse elluviija Toetuse saaja on Sotsiaalministeerium. Toetuse saajal ei teki kulusid. Tegevusi (projekti juhtimine ning vedude ja operaatorteenuse korraldamine) viivad TAT partneritena ellu: MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus Saaremaa Vallavalitsus 8 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus (2013) (2018) (2023) Rakenduskava Hoolekande teenuste 0 6 600 10 100 Näitaja täitmisesse väljundinäitajad saajate arv panustavad TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“, meetme avatud voorud ning käesolev TAT. TAT- Tegevus 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine spetsiifilised väljundinäitajad Hoolekande teenuste 0 0 4000 Teenusesaajate arv eri saajate arv ÜTK-de kaupa kokku. Teenusesaajana lähevad kirja erivajadusega inimesed, hooldajad ei panusta näitajasse. Teenusesaajad kantakse sisendtabelisse. Panustab rakenduskava väljundinäitajasse unikaalsete inimeste kaupa. Katseprojektis osalenud 0 4 4 ÜTK-de arv Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast 0% 30% 30% tulemusnäitajad teenuse saamise algust on tööturul Osalejate suhtarv, kes said 5% 15% 15% Baastaseme aasta jooksul ESFist kujunemisel on võetud toetatud arvesse hoolekandeteenuseid ning erihoolekandeteenuste kelle toimetulek seeläbi ning täiskasvanute paranes või kelle puhul hooldamisteenuste välditi ööpäevaringsele (hoolekandeasutustes) institutsionaalsele teenusele sihtrühma liikumist suundumist 2013. aastal institutsionaalsetelt teenustelt mitteinstitutsionaalsetel e teenustele TAT- Tegevus 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine spetsiifilised tulemusnäitajad Osalejad, kes 6 kuud pärast 0% 0% 15% teenuse saamise algust on tööturul 9 Osalejate suhtarv, kes said 0% 0% 15% aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 10 4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Regionaalareng jah ei TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades viies Eesti maakonnas (Pärnu, Viljandi, Võru, Põlva ja Saaremaa) ühtlast sotsiaaltranspordi arengut. Erivajadustega inimeste transpordi korraldamise kompetentsi laiendatakse Eesti eri piirkondadesse. TAT tegevusena osutatakse tõhusamalt korraldatud sotsiaaltransporditeenust viies piirkonnas, kus ÜTK või vallavalitsuse ülesanne on korraldada teenust, mille abil saavad abivajajad ligiääsu teenusele, mis ületab ka haldusüksuste piire. Olles suunatud KOV-ide võimekuse suurendamisel tulla paremini toime piirkonna hoolekandeprobleemide lahendamisega tugevdab TAT elluviimine kohalikkuja piirkondlikku arendusvõimekust. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile.4 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel. Infoühiskond jah ei Tegevuse elluviimisega ei toetata otseselt infoühoskonna arengut. Riigivalitsemine jah ei TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist. Katseprojekt aitab tõhustada avalike teenuste pakkumist ning parandada koostööd riigiasutuste ja KOV-ide vahel. Võrdsed võimalused5 Sooline võrdsus jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega6 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Naiste ja meeste tööelus osalemise suurendamiseks tegevuste kavandamisel on lähtutud olukorra soolisest analüüsist. Hoolekandeteenuste kavandamisel ja osutamisel arvestatakse naiste ja meeste erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega. Võrdne kohtlemine 4 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 6 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 11 jah ei TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TAT-dega Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tulemuslikkus saavutatakse käesoleva TAT ja TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ edukal rakendamisel. Seos teiste meetmete TAT-dega TAT taotleb lähedasi eesmärke meetmega „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“. Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse eri meetmete raames teostatavate tegevuste elluviimisega. 6. Seos valdkondlike arengukavadega „Heaolu arengukava 2016–2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest.7 „Transpordi arengukava 2014–2020“ peamine fookus on taristul, veoteenusel ja regulatsioonil, kuna just need mõjutavad kõige rohkem transpordisüsteemi toimimist ning nende arendamine on avaliku sektori peamine ülesanne.8 „Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas vaesusriskis on läbi aastate olnud töötud ja üksi elavad üle 65-aastased inimesed. Käesolev TAT on suunatud toimetuleku ja tööhõive suurendamisele ning näeb spetsiifiliste sihtrühmadena erivajadusega, toimetulekuraskustes ja hoolduskoormusega inimesi.9 7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 8 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf 9 https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020 12 7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.4 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist; 7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel. 7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.4.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.1.2.2 esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja või partneri vajadusest; 7.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.1.2.5 esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks; 7.1.2.6 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.1.2.7 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. Täiendavad abikõlblike kulude tingimused sisalduvad ÜTK-dega sõlmitavates koostöökokkulepetes. 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 13 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost või liisimine; 7.2.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist; 7.2.4.4 väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 7.2.4.5 mootorsõiduki remont ja tarvikud; 7.2.4.6 sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad; 7.2.4.7 uute IT-lahenduste väljatöötamise kulud. 7.2.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. 7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 7.4. Toetuse maksmine 7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.4.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. 7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu. 7.4.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.4.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 7.4.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud alustel. 14 7.4.10. Maksetaotlusega seotud kohustuse või nõude täitmisel ning puuduse kõrvaldamisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikest 2. 7.4.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.4.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.4.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.5. Toetuse andmise tingimuste muutmine 7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ning teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta: 7.5.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.5.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning kui puudusi ei esine, esitab punkti 7.5.9 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 15 7.5.11. Kui tegevuste kirjelduses ja/või eelarves esineb puudusi, annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda konkreetse aasta vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine TAT muutmist tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.5.13. Peale punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul RÜ-le muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega. 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.6.1. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui viga registri töös takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks üks päev peale vea kõrvaldamist 7.6.2. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui viga registri töös takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks üks päev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.6.7. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.6.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8. 7.6.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.6.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.6.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 16 7.6.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.6.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.6.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele; 7.6.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimisse on kaasatud partner). 7.7. Finantskorrektsioonid 7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.8. Vaiete menetlemine 7.8.1. Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. 7.8.2. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus. 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Partnerite poolt SOM-i projektijuhi olemasolu võimaldab partneril probleemide korral korraldatavate toetuse saajaga ühendust võtta ning koostöös otsitakse sobiv lahendus. veoteenuse hangetega Regulaarsed üks kord kvartalis toimuvad kohtumised partnerite ja SoM- kaasnevad probleemid i vahel tagavad peale ad hoc suhtlemise ka regulaarse ülevaate projekti (hangete keerukus, kulu üle. Lisaks on tagatud võimalus partnerite omavaheliseks vedude korraldajate suhtluseks, võimaldades erinevaid lahendusi võrrelda ja leida koostöös kontroll vastavalt toimivad. hanke/ESFi tingimustele) Koostöö partnerite ja SOM-i projektijuhi olemasolu võimaldab partneril probleemide korral KOV-ide vahel. Kliendi toetuse saajaga ühendust võtta ning koostöös otsitakse sobiv lahendus. vajaduse tuvastab ja teenust saama suunab KOV. 9. Lisad Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 17
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel