MINISTRI KÄSKKIRI
06.11.2018 nr 85
Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite
testimine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
kinnitan sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimise toetuse andmise tingimused koos
lisadega (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalkaitseministri ….. 11.2018. a käskkirjaga nr … „Sotsiaaltransporditeenuse
korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimused
Lisa 1
Vorm A
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil
01.10.2018–31.05.2021
1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine
1.1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse
korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande
seaduse §-des 38–40.1 Sotsiaaltransporditeenuse sisu ja eesmärk on teenuse osutamine neile
puudega (puue ei pea olema ametlikult SKA poolt määratud) inimestele, kellel puue takistab
isikliku või ühissõiduki kasutamist. Sotsiaaltransporditeenuse kasutamine võimaldab puudega
isikul kasutada vastavalt tema vajadustele transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks
või avalike teenuste kasutamiseks.
Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning
analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes ka vajadus ühtse
sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Seda põhjusel, et sotsiaaltransporditeenus on
teenus, mida ei osutata ainult lokaalselt (enda piirkonnas/KOV-is), vaid sõite tehakse ka üle KOV-
i ja maakonna piiride. Samuti ka seetõttu, et mitmeid sõite oleks võimalik ühildada
ühistranspordiga. Seega on kõige mõistlikum välja töötada ühtne terviklahendus.
Üheks tingimuseks sotsiaaltransporditeenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö.
See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust peab nii arendama kui ka osutama mitme KOV-i
koostöös. Ühistransporti kavandavad ja korraldavad vastavalt ühistranspordiseadusele või selle
alusel sätestatud korras KOV-id, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning
Vabariigi Valitsus, kaasates vajaduse korral omavalitsusüksuste liite, vedajaid ja vedajate
ühendusi ning asutades piirkondlikke ühistranspordikeskusi (edaspidi ÜTK). ÜTK-d on KOV-ide
ja riigi asutatud äri- või mittetulundusühingud, kus riigil ja KOV-idel on enamusotsustusõigus.
Piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt
volitavad KOV-id ja riik ÜTK-sid halduslepingu alusel täitma ühistranspordi korraldusega seotud
ülesandeid. ÜTK ei või täita vedaja funktsioone.
Seoses maavalitsuste reformiga moodustati alates 1. jaanuarist 2018 enamikus maakondades
ÜTK-d. Vähestel juhtudel, nt saartel, kus kogu maakonna territooriumil asub üks KOV, kelle
ülesanne on ka ühistranspordi korraldamine, ÜTK-d ei moodustatud ning transpordi
korraldamisega tegeleb KOV ise.
Üheks KOV-ide võimaluseks korraldada sotsiaaltransporditeenust koostöös on teha seda ÜTK-
de kaudu. Praegu ei ole KOV-id seda ülesannet ÜTK-dele andnud.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018018
Sotsiaalministeerium on käesoleva TAT raames toetuse saaja ja kaasab partneritena neli
ühistransporditeenuse korraldajat (Viljandimaa ÜTK, Pärnumaa ÜTK, Kagu ÜTK, Saaremaa
Vallavalitsus). Katsetatakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamist, sh sotsiaaltranspordi
integreerimist ühistranspordiga, piirkondlike ühistranspordi korraldajate kaudu. Eespool nimetatud
neli TAT partnerit katsetavad oma maakonna vajadusi ja eripärasid arvestades
sotsiaaltransporditeenuse korraldamist (operaatorteenus ja veoteenus), sh sotsiaaltranspordi
integreerimist ühistranspordiga. Tegevuste detailsed tingimused ja koostöö korraldus lepitakse
kokku iga partneriga eraldi sõlmitavas koostöökokkuleppes.
Neli partnerit otsivad katseprojekti elluviimise raames lahendusi järgmistele küsimustele:
1) rahastamine
- milline on tõenduspõhine sotsiaaltransporditeenuse finantseerimise skeem,
- millised kulud katab riik, KOV või inimene ise,
- kas tuleb muuta ka KOV-ide finantseerimist riigieelarvest või tuleb muuta õigusakte, mis
reguleerivad (sotsiaal)transporditeenuse osutamist;
2) teenuse osutamise mudel
- milline on kõige mõistlikum mudel, mille alusel edaspidi sotsiaaltransporditeenust osutada – kas
korraldada teenust KOV-i tasemel või teha seda ÜTK kaudu,
- kas sotsiaaltransporditeenuse osutamise puhul on valmisolek pakkuda ka üle-eestilist
operaatorteenust;
3) teenuse kriteeriumid
- kas ja millistel tingimustel (nt ajavahemikus) on kliendil õigus teenust saada,
- millistel juhtudel on kliendil õigus teenust tasuta saada.
TAT partnerid peavad sotsiaaltranspordi korraldamisel:
1) koostöös KOV-iga hindama sihtrühma kuuluva inimese teenusevajadust. KOV-i sotsiaaltöötaja
hindab inimese teenusevajadust ning teavitab sotsiaaltranspordi korraldajat isikust, kellel on õigus
teenust saada;
2) võimaldama inimesel võimalikult lihtsalt tellida sotsiaaltransporditeenust (nt kasutades
operaatorteenust). Sotsiaaltransporditeenuse korraldaja võib operaatorteenuse pakkumiseks
teha hanke või võtta tööle vastavat rolli täitva inimese;
3) planeerima vedusid efektiivsemalt ja tasuvamalt, sealhulgas võimaluse korral tegema seda IT-
lahenduse abil, mis võimaldab lihtsustada inimesel teenust kasutada;
4) korraldama veoteenuse TAT sihtrühma kuuluvatele ja KOV-i poolt hinnatud inimestele;
5) ühildama võimalikult paljud veod nii omavahel kui ka ühistranspordiga;
6) võimaluse korral liitma katseprojektis osalevate KOV-ide sõidukid süsteemiga;
7) esitama detailse aruandluse sõidetud kilomeetrite ja teenust kasutanud inimeste kohta.
Tabel 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudeli testimise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse periood, mille kirjeldatud perioodil
jooksul nimetatud tegevust
programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
1. Sotsiaaltransporditeenuse arendamisega 2018-2021 01.10.2018–31.05.2021
seotud arutelu/kaasamisürituste,
juhtrühmade korraldamine (SOM ja ÜTK-d)
2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse 2018–2019 01.10.2018–31.03.2019
arendamiseks lahenduste hankimine (ÜTK-d)
3. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine ehk 2019-2020 01.01.2019-31.12.2020
vedude pakkumine (ÜTK-d)
2
4. Projektide kokkuvõtete tegemine (SOM ja 2021 01.01.2021–31.05.2021
ÜTK-d)
Tabel 2. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastal (2018)
Väljundi- Sotsiaaltransporditeenust 0 4000
näitaja saanud inimeste arv
Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast 0 15%
näitaja teenuse saamise algust on
tööturul
Tulemus- Osalejate suhtarv, kes said 0 15%
näitaja aasta jooksul ESFist
toetatuid
hoolekandeteenuseid ning
kelle toimetulek seeläbi
paranes või kelle puhul
välditi ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele
suundumist
3
Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“
kinnitatava TAT seletuskiri
I Sissejuhatus
Toetuse andmise tingimused (TAT) on välja töötanud Sotsiaalministeerium.
Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe
alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava
viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.
Vastavalt STS § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 23.08.2018 korraldusele nr 205 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ on Sotsiaalministeerium
rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Sihtasutus INNOVE rakendusüksuseks (edaspidi RÜ)
järgmistele ESFi rahastatavatele meetme tegevustele:
tegevus 1.6.4 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“;
tegevus 2.1.1 „Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate
tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning raske ja
sügava puudega 0–17-aastastele lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu ühildamise alase
teadlikkuse tõstmine“;
tegevus 2.1.2 „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele“;
tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende
pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“;
tegevus 2.2.2 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine asendushoolduse vormide mitmekesistamise,
tugiteenuste ja järelhoolduse arendamise kaudu“;
tegevus 2.2.3 „Tugiteenus vanglast vabanenutele“;
tegevus 2.3.1 „Alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja nõustamise teenuse ning
alkoholisõltuvuse raviteenuse arendamine ning osutamine“;
tegevus 3.1.1 „Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste
arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“;
tegevus 3.1.2 „Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“;
tegevus 3.1.3 „Töövõime toetamise reformi elluviimine, spetsialistide koolitamine tööks vähenenud
töövõimega inimestega, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse
arendamine ning avalikkuse teavitamine“;
tegevus 3.2.1 „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste
pakkumine“.
Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“
tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende
pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames TAT
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine”.
TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, näitajaid
indikaatoreid, mõju läbivatele teemadele, rakendamise tingimusi ning riskide hindamist.
TAT-s on toetuse saaja Sotsiaalministeerium, aga kulusid toetuse saajal ei teki. Tegevusi viivad ellu
TAT partnerid, kes teevad hankeid vedude korraldamiseks. Operaatorteenuse korraldamiseks
hangitakse vajaduse korral turul juba pakutav lahendus (nt IT-platvorm) koos või ilma teenuse
osutamiseta. Teenuse saajad on erivajadusega või toimetulekuraskustes (silmas ei peeta
majanduslikku toimetulekut) inimesed. Kui teenuse saajaks on isik, kes on noorem kui 17-aastane,
kantakse seire arvestuses osalejate aruandesse hoolduskoormusega inimene.
1
TAT on koostanud rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag (tel 626 9223,
[email protected]),
hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748,
[email protected]) ning strateegia ja eelarve
osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]).
TAT vajalikkuse põhjendus
TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3. Seletuskirjas seda uuesti üle ei korrata.
II TAT sisu
TAT kinnitatakse sotsiaalkaitseministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel.
TAT sisaldab kaheksat peatükki:
1. peatükk „Toetuse andmise tingimuste kirjeldus“;
2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“;
3. peatükk „Näitajad“;
4. peatükk „Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele“;
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud
taotlusvoorudega”;
6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”;
7. peatükk „Toetuse andmise tingimuste rakendamine“;
8. peatükk „Riskide hindamine“.
TAT sisule eelnevad mõisted. Vajaduse korral taasesitatakse õigusaktide termineid, mida
konkreetses TAT-s kasutatakse. Kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas
tähenduses või kui terminit ei ole varem õigusaktis sätestatud, esitatakse termini sisu.
TAT tegevuste detailne kirjeldus (lisa 1 vorm A) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B)
kinnitatakse kogu perioodiks. Detailne kirjeldus sisaldab 2. peatükis nimetatud tegevuste elluviimiseks
konkreetseid etappe ja nende vajaduse selgitusi ning näitajaid. Kogu TAT eelarve on näidatud
1. peatüki punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud vormi B finantsplaanis. Selline TAT
ülesehitus annab piisava paindlikkuse tegevuste planeerimisel ja ülevaate, mida konkreetselt ühe või
teise tegevuse raames tehakse, ning aitab ära hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse
küsimuses. Samuti aitab see elluviijal analüüsida, kas tõhusama tulemuse saamiseks oleks vaja
tegevusi muuta, lisada või ära jätta. See aitab kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna on võimalik
varakult näha kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist.
1. peatükk „TAT kirjeldus“
TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme
nimetus, meetme eesmärgid ja tulemus. Punkti 1.1.2 on lisatud rakenduskava tulemusnäitajad. Teine
osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki, tulemust, sihtrühma ja eelarvet ning olukorda, millest tingitult
TAT tegevusi ellu viiakse.
TAT eesmärk on ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenuse
pakkumise tulemusena suurendada erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes
inimeste osalemist igapäevaelus ning tööturul.
2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“
Selles peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse
juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija.
Kuna sotsiaaltransporditeenuse arendamisel ja osutamisel on oluline kohalike omavalitsuste
(edaspidi KOV) koostöö ning teenuse osutamine mitme KOV-i koostöös on efektiivsem, on TAT
2
partneritena kaasatud neli ühistranspordikorraldajat (MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus, MTÜ
Kagu Ühistranspordikeskus, MTÜ Pärnu Ühistranspordikeskus ja Saaremaa Vallavalitsus), mis
koondavad enda alla oma piirkonna KOV-id. MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus osaleb katseprojektis
koostöös kaheksa KOV-iga (Kanepi, Antsla, Põlva, Räpina, Setomaa, Rõuge ja Võru vald ning Võru
linn), MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus kaasab katseprojekti seitse KOV-i (Pärnu linn ning
Saarde, Tori, Kihnu, Häädemeeste, Lääneranna ja Põhja-Pärnumaa vald), MTÜ Viljandimaa
Ühistranspordikeskus kaasab kolm KOV-i (Viljandi vald, Viljandi linn ja Põhja-Sakala vald) ja
Saaremaa Vallavalitsus viib katseprojekti ellu ühes KOV-is. Konkreetsete partnerite valikut on
selgitatud käesoleva seletuskirja V peatükis.
Ühistranspordikeskuste (edaspidi ÜTK) näol on riik loonud kompetentsikeskused, mille kaudu saab
efektiivselt ja professionaalsel tasemel osutada transporditeenust. TAT partnerite ülesanne on
korraldada erivajadusega inimestele sobivate vedude planeerimiseks veoteenuse hankeid (sh
kohandatud autod või bussid) ning integreerida võimalikult palju sõite omavahel ja juba toimiva
ühistranspordiga. Samuti on TAT partnerite ülesanne korraldada inimesele võimalikult lihtne
sotsiaaltransporditeenuse tellimise võimalus. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel jääb teenuse
saamise vajaduse ja õiguse ning teenuse mahu hindamise kohustus KOV-ile.
Katseprojektide raames on toetatavad tegevused:
• projekti juhtimine;
• operaatorteenuse korraldamine (sh vajaduse korral operaatorteenuse osutamiseks vajaliku
IT-lahenduse kasutamine). Operaatorteenuse raames võetakse vastu teenust saama õigustatud
isikute tellimused, sisestatakse need ja planeeritakse sõidud, korraldatakse reiside efektiivsemat ja
tasuvamat planeerimist ning tagatakse vedude korraldaja ja õigustatud inimeste vaheline infovahetus.
Operaatorteenuse korraldamiseks võivad TAT partnerid võtta tööle neid ülesandeid täitva inimese
ning vajaduse korral kasutada mõnda juba olemasolevat sõitude planeerimise IT-lahendust või
teevad TAT partnerid hanke operaatorteenuse pakkuja leidmiseks;
• veoteenuse korraldamine (vedude hankimine). Veoteenuse osutaja leidmiseks korraldavad
TAT partnerid hanked. Veoteenuse osutaja pakutav teenus peab vastama TAT partnerite ja
Sotsiaalministeeriumi poolt sätestatud tingimustele. Näiteks peab veoteenuse osutaja tagama
vajaduse korral kliendi abistamise sõidukisse sisenemisel ja sõidukist väljumisel, pakkuma sõidukeid,
millega on võimalik teenindada erinevate tegevuspiirangutega inimesi.
Kuna igal partneril on võimalus katseprojekt ellu viia oma maakonna vajadusi ja eripärasid
arvestades, lepitakse tegevuste detailsed tingimused kokku iga partneriga eraldi sõlmitavas
koostöökokkuleppes.
Olemasolevat sotsiaaltransporditeenuse korraldust ja katseprojekti tulemusi analüüsides tehakse
otsus, kuidas oleks kõige mõistlikum sotsiaaltransporditeenuse korraldamisega tulevikus edasi
minna. Moodustatakse juhtrühm, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Juhtrühma rolliks on katseprojekti
edenemise jälgimine, soovituste tegemine ning projekti lõppedes võimalike sotsiaaltransporditeenuse
pakkumise mudelite seast sobivaima valimine.
3. peatükk „Näitajad“
TAT näitajad aitavad mõõta TAT eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Selles
peatükis esitatakse rakenduskava väljundinäitajad, TAT-spetsiifilised väljundinäitajad tegevuste
kaupa, nende baastasemed (kui on määratud), sihttasemed aastateks 2018 ja 2023 ning selgitus,
kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajasse.
Käesolev TAT panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse „Hoolekandeteenuste saajate arv”.
Lisaks käesolevale TAT-le panustavad nimetatud näitajasse avatud taotlusvoorude projektid ning
TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Samuti panustab TAT rakenduskava
tulemusnäitajatesse, milleks on „Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on
3
tööturul“ ning „Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning
kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele
suundumist“.
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“
Selles peatükis selgitatakse millist mõju omavad TAT tegevused rakenduskavas esitatud läbivatele
teemadele. Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:
regionaalareng
keskkonnahoid ja kliima
ESFist toetatavate tegevuste puhul on vaikimisi märgitud kõigis meetme tegevustes „ei“. Hinnang
põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel.
infoühiskond
riigivalitsemine
võrdsed võimalused, sh on eraldi hinnatud panust:
o soolisse võrdsusesse;
o võrdsesse kohtlemisse.
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”
Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste sama meetme raames elluviidavate TAT-
dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel
seotud.
Avatud taotlusvoorude raames rahastatakse järgmisi teenuseid: koduhooldusteenus, hooldusteenus
(päeva- ja intervallteenus), tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus ja uuenduslikud sotsiaalteenused.
6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”
Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, tuues välja peatükid või punktid, mis on aluseks TAT
tegevustele või millesse tegevused panustavad.
7. peatükk „TAT rakendamine“
Peatükk koosneb kaheksast alapeatükist:
7.1 „Toetuse saaja ja partneri kohustused“;
7.2 „Kulude abikõlblikkus“;
7.3 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi“;
7.4 „Toetuse maksmine“;
7.5 „Toetuse andmise tingimuste muutmine“;
7.6 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“;
7.7 „Finantskorrektsioonid“;
7.8 „Vaiete menetlemine“.
7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused
Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad toetuse saajale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu pöörata
riigihangete seaduse järgimisele.
Toetuse saaja on kohustatud koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2
punktile e. Osalejate andmeid kogutakse lisa 2 vormi C alusel, mis tuleb esitada koos seirearuandega
4
vähemalt üks kord aastas seisuga 31.12.
RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) detailne tegevuste kirjeldus ja sellele vastav
eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud
esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina
riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis.
Toetuse saaja on kohustatud RA-le esitama igal kuul eelarve täitmise aruande. RA on
aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete või meetme tegevuste elluviimises ning
sellest eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas
(seirearuannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala-
või ülekasutamine) TAT elluviimisse.
Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal
tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või 10 tööpäeva
jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad rohkem kui 25%
esitatud prognoosist, tuleb toetuse saajal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud
eelarveaasta kohta. Prognoosi esitamise nõue on tingitud rahandusministri 10.09.2014 määruse nr
30 „Kassalise teenindamise eeskiri” §-st 17, mille alusel peab RÜ omakorda esitama
Rahandusministeeriumile prognoosi väljamaksmisele minevate summade kohta.
Kui ESFist rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse TAT abikõlblikkuse perioodil tulu, kohaldatakse
puhastulu arvestamiseks ühissätete määruse artikli 65 lõiget 8, mille kohaselt tuleb TAT abikõlblikke
kulusid korrigeerida TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud puhastulu võrra hiljemalt TAT
lõppmakse esitamisel. TAT abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu summa osa võrra,
mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile TAT kogukuludest. Puhastulu ei mõjuta abikõlblike
kulude mahtu siiski ühissätete määruse artikli 65 lõikes 8 nimetatud juhtudel (sh tegevustele, millele
kehtivad riigiabi reeglid). Kui abikõlblikud kulud jäävad alla 100 000 euro, siis tulu teenimist ei pea
jälgima.
Puhastulu on ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses TAT arvestusperioodil tarbijalt TAT
vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh TAT vara
müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud tegevus- ja lühiajalise
TAT vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse TAT tulemusena saadav kokkuhoid tegevuskuludes,
v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad TAT muud sissetulekud (riigi- või erasektori toetus).
Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise
kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Kui
dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed,
sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb üle anda
Rahvusarhiivile.
STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja jaoks
loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui RÜ on maksetaotluses nimetatud kulu
abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja arvamine
just RÜ poolt kulu või terve TAT kulude abikõlblikuks lugemisest.
TAT kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab viimase kulu 30.
juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui TAT viimane kulu loeti
abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. TAT elluviija
jaoks muutub tähtaeg lühemaks võrreldes STS-is 2007–2013 sätestatud ühtse tähtajaga, milleks on
31.12.2025.
STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele
vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Tähtaeg saab katkeda 30.
5
juuni seisuga RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud TAT korral, kui kontrolli või auditi
tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus.
7.2. Kulude abikõlblikkus
Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse TAT abikõlblikkuse perioodil ning on
kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.
Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrusest nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus).
TAT punktis 7.2.3 on täpsustatud abikõlblikke kulusid. Kuna suletud loetelu abikõlblikest kuludest luua
ei ole võimalik ega mõistlik, hindab konkreetsete kulude abikõlblikkust RÜ maksetaotluste
menetlemisel tavalises korras. Kõikide TAT partneritega (ÜTK) sõlmitakse eraldi lepingud ja
lepingutes sisalduvad täiendavad abikõlblike kulude piirangud. Päevaraha ning mootorsõiduki
kasutamise kulu on abikõlblik ÜTK projektijuhile.
TAT punktis 7.2.4 on nimetatud mitteabikõlblikud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud.
Käesolevas TAT-s on täpsustatud tingimusi mootorsõiduki liisimisel või rentimisel ning isikliku
sõiduvahendi kasutamisel tehtavaid kulusid, samuti on keelatud hoonestatud ja hoonestamata maa,
kinnisvara ja mootorsõiduki ost. Lisaks on abikõlblik ainult personali (TAT otsene personal ja TAT
administreeriv personal juhul, kui nende kulu ei hüvitata ühtse määra alusel) toitlustuskuludelt tasutav
erisoodustusmaks, mis on otseselt seotud TAT tegevustega (teabepäevad, koolitused). Kuna
tegemist on struktuurivahendite kasutamisega, on lubatud väliskoolitused ELi ja Euroopa
Majanduspiirkonna riikides ning Šveitsis.
TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT üldkulud
ja administreerimisega seotud personalikulud.
Üldkuludeks loetakse (ühendmäärus § 9 lg 5):
1) kulud bürootarvetele;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja
kontoritehnika hooldamine ja remontimine;
4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamisega seotud kulud;
5) ruumide rentimine;
6) valveteenus;
7) maamaks;
8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu, juhul kui
projekti jaoks on eraldi pangakonto;
9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel.
Administreerimisega seotud personalikulud on (ühendmäärus § 9 lg 6):
1) raamatupidamine;
2) sekretäri- ja personalitöö;
3) hankespetsialisti tegevus;
4) haldustöötaja tegevus;
5) infotehnoloogi tegevus;
6) muu abistav töö.
Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside
alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra
rakendamisel ei tõenda TAT elluviija kaudseid kulusid, st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid
dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid TAT elluviija RÜ-le koos maksetaotlusega
6
ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega TAT auditi
käigus. Sellest tulenevalt ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid rakendav TAT elluviija pidama
tööajatabeleid TAT administreeriva personali üle. Samuti ei pea TAT elluviija
raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate
kuludokumentide abikõlblikke summasid.
Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Kui üldkulude hüvitamist ei
taotleta, on abikõlblikud ainult administreeriva personali kulud tavakorras ehk kuludokumentide
alusel.
7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna elluviija ega TAT
partnerid ei tegele selle TAT raames majandustegevusega. Veoteenuse pakkujad leitakse
hankemenetluse kaudu, mille tulemusena osutatakse sellist teenust turuhinnaga, mis välistab eelise
ja seega ka riigiabi veoteenuse osutajale.
7.4. Toetuse maksmine
Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse §-de 11–15 alusel.
Toetuse väljamaksmise tingimuseks on TAT elluviija poolt RÜ-le esitatud väljamaksete prognoos.
Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab TAT elluviija 15 tööpäeva jooksul peale TAT
kinnitamist. Iga-aastane väljamaksete prognoos esitatakse kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1
vormide A ja B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad 25% esitatud prognoosist, tuleb TAT
elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarveaasta kohta.
Maksetaotlusi võib esitada vastavalt nimetatud prognoosile vähemalt üks kord kvartalis, kuid mitte
sagedamini kui üks kord kuus.
Toetuse väljamaksed teostatakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Praktikas tähendab see
seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile
maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu proportsiooni alusel
ei ole lubatud. Toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.4.
Punktis 7.3.9 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või
täielikult peatada. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus
toetuse väljamaksmine keelata. KA võib vastavalt asjaoludele kohustada RÜ-d toetuse maksmine
peatada või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teavitab toetuse
saajat ja palub tal maksetaotlust korrigeerida või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse
likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri,
teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse
saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise
tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse.
KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid
dokumente, sest RÜ kontrollib ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude
abikõlblikkust vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt
mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt.
KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei
nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b
nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa
Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib
tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt
7
toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid KA võib
sellise otsuse teha, kui:
1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et
RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist;
2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt
maksetega jätkata.
Kui TAT-s osaleb partner, esitab partneri kulude kohta kuludokumendid RÜ-le TAT elluviija, kes
vastutab dokumentide õigsuse ja kulude abikõlblikkuse eest, samuti toetuse edasikandmise eest TAT-
s osaleva isiku kontole.
7.5. TAT muutmine
TAT-d on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel,
välja arvatud RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT
edukale elluviimisele. Tihedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik,
arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad
põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti
peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud.
RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava,
finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste
vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide
täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt
vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata
vastavalt vajadusele kas sama meetme tegevuse avatud taotlusvoorudesse või teistesse meetme
tegevustesse.
RA otsustab TAT muutmise või mittemuutmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.
Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA ja valdkondliku
seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib aega võtta kuni kolm kuud.
TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve
esitamine ning finantsplaanis (lisa 1 vorm B) näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine
aastati. Viimasel juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr
finantsallikati ei muutu.
Lisaks ei eelda TAT muutmist eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, kui:
kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui
15% ja
muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine
TAT elluviija on kohustatud esitama RÜ-le vahearuanded (lisa 2 vorm A) kaks korda aastas 15.
juuniks aruandeperioodi jaanuar–mai kohta ja 20. jaanuariks aruandeperioodi juuni-detsember kohta
paberil või elektroonselt digiallkirjastatult. Tinglikult on tegemist poolaasta aruannetega, mille
esitamise tähtaeg tuleneb Sotsiaalministeeriumi ja tema allasutuste töökorraldusest. TAT
lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, vahearuande esitamist ei nõuta
ning esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande esitamiseks on üks vorm.
8
7.8. Vaiete menetlemine
Vastavalt STS § 51 lõike 2 kolmandale lausele lahendab vaide RA, kui vaie esitatakse RÜ otsuse või
toimingu peale, välja arvatud juhul, kui RA on toetuse andmise tingimuste õigusaktis määranud vaide
lahendajaks RÜ. TAT-s on toetuse saajaks Sotsiaalministeerium, kes oleks ka potentsiaalseks vaide
esitajaks RÜ ehk SA Innove otsuse või toimingu peale. Samuti on TAT kohaselt RA-ks
Sotsiaalministeerium. See tähendaks STS § 51 lõike 2 kolmanda lause kohaldamisel, et vaide
esitamisel vaatab vaide esitanud asutus ise oma vaide läbi. Kuivõrd STS võimaldab vaide
menetlemisel teha seadusest erisusi, on kohane sätestada TAT-s, et toetuse saaja vaideid lahendab
keegi teine. STS võimaldab vastava kohustuse panna RÜ-le, kes käesoleval juhul on SA Innove.
8. peatükk „Riskide hindamine“
Välja on toodud TAT rakendamise peamised riskid ja nende maandamise meetmed.
III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus-
ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV TAT mõjud
Toetatakse KOV-e sotsiaaltransporditeenuse osutamisel, mistõttu nad saavad pakkuda teenust
suuremale hulgale inimestele integreerituna ühistranspordiga ning lähtuvalt piirkondlikust vajadusest.
Sotsiaalteenuste osutamise toetamine annab võimaluse muu hulgas vähendada hooldajate
hoolduskoormust ning seeläbi aidata neil suunduda või naasta tööturule või suurendada töökoormust,
mis omakorda parandab leibkonna majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusriski.
Teenus on suunatud erivajadustega ja toimetulekuraskustes (v.a majanduslik toimetulek) inimestele.
Teenuse osutamise tulemusena paraneb erivajadustega ja toimetulekuraskusetes inimestele
osutatava sotsiaaltransporditeenuse kättesaadavus. Samuti paranevad erivajadustega ja
toimetulekuraskustes inimeste võimalused igapäevaeluga paremini toime tulla nii koduses
keskkonnas kui osaleda ühiskonnaelus laiemalt (sh tööturul).
TAT vahenditest rahastatava sotsiaaltransporditeenuse katsetamine nelja ühistranspordi korraldaja
poolt annab võimaluse laiemalt analüüsida sotsiaaltranspordi korraldamise süsteemi (sh võrrelda
olemasoleva sotsiaaltransporditeenuse korraldamise süsteemiga) ja leida kõige mõistlikum
sotsiaaltransporditeenuse korraldamise mudel, mida on võimalik laiendada üle-eestiliseks.
Katseprojekti eesmärk on leida Eestile sobiv lahendus ja mudel sotsiaaltransporditeenuse
pakkumiseks. Selleks, et suurendada katseprojekti tulemuste hilisemat kogu Eestis rakendumise
tõenäosust, moodustatakse projekti elluviimise ajaks Sotsiaalministeeriumi juurde juhtrühm.
Juhtrühma kutsutakse Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
9
Rahandusministeeriumi jt esindajad. Juhtrühm kohtub neljal korral aastal, mis on sama rütm, kui on
planeeritud regulaarsed kohtumised TAT partneritega. Lähtuvalt projekti kulust on juhtrühmal võimalik
teha ettepanekuid ja anda soovitusi edasise korralduse kohta, samuti on juhtrühm see, kes valib
edasised lahendused. Juhtrühma kohtumiste kõrval toimuvad vähemalt üks kord kvartalis kohtumised
TAT partneritega. Kuna sotsiaaltransporditeenuse korraldus on tihedalt seotud ühistranspordi
korraldusega, on katseprojekti rakendamisega Sotsiaalministeeriumi kõrval tihedalt seotud Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium ning Maanteeamet.
V TAT kooskõla valikukriteeriumitega
1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele
TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis.
2. TAT põhjendatus
TAT tegevused aitavad kaasa meetme eesmärgi „Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega,
hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende
toimetulek on paranenud” saavutamisele. Põhjalik kirjeldus TAT eesmärgist, vajalikkusest ja
eesmärgi saavutamiseks tehtavateks tegevustest on esitatud TAT peatükkides 1.2 ja 2.
3. Kuluefektiivsus
Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse
varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral
tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult
või töötatakse need ise välja.
4. Toetuse saaja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia
TAT rakendajaks on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond (HKO) kui riikliku hoolekandepoliitika
elluviija. HKO viis edukalt ellu 2007–2013 programmiperioodil meetme „Töölesaamist toetavad
hoolekandemeetmed“ kolm programmi, mille tulemusena osutati töölesaamist toetavaid
hoolekandeteenuseid 4041 inimesele, tööle rakendus 1722 inimest ning aktiivsetesse
tööturumeetmetesse suunati 1168 inimest1.
Partnerid:
MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus
MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus
MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus
Saaremaa Vallavalitsus
ÜTK-de ülesanne on korraldada oma piirkonnas ühistransporti ning teha liinivedude hankeid. Varem
tegid nendes piirkondades, kus ühistranspordi korraldajat ei olnud, hankeid maavalitsused. ÜTK-d on
KOV-ide ja riigi asutatud äri- või mittetulundusühingud, kus riigil ja KOV-idel on enamusotsustusõigus.
Kokku on Eestis 11 ühistranspordi korraldajat. Saaremaal ja Hiiumaal ÜTK-d ei moodustatud ning
nendes piirkondades jäi ühistransporti korraldama vallavalitsus ise.
Sotsiaalministeerium saatis kõigile ühistranspordi korraldajatele kirja, millega kutsus neid osalema
sotsiaaltransporditeenuse korraldamise katseprojektis ning palus lühidalt kirjeldada nende piirkonna
katseprojekti sisu ning kinnitada huvi katseprojekt ellu viia,, sh korraldada veoteenust ja
1
Andmed 2013. aasta lõpu seisuga
10
opereerimisteenust. Sotsiaalministeeriumile laekus nelja ühistranspordi korraldaja sooviavaldus
katseprojektis osaleda. Nemad on käesoleva TAT partneriteks.
5. TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud TAT IV peatükis.
VI TAT kinnitamine
TAT kinnitab sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga.
VII TAT kooskõlastamine
TAT saadeti kooskõlastamiseks korraldusasutusele, kes kooskõlastas TATi märkusteta.
11
KINNITATUD
Sotsiaalkaitseministri………..11.2018
käskkirjaga nr …..
Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine
Abikõlblikkuse periood
01.10.2018-31.05.2021
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
SA Innove
Toetuse saaja
Sotsiaalministeerium
Partnerid
MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus
MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus
MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus
Saaremaa Vallavalitsus
1
SISUKORD
MÕISTED ...................................................................................................................................................................................... 3
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ................................................................................................................. 4
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .................................................................................................................................................... 4
1.1.1. Prioriteetne suund ..................................................................................................................................................................... 4
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk................................................................................................................................................... 4
1.1.3. Meetme nimetus ....................................................................................................................................................................... 4
1.1.4. Meetme eesmärk ....................................................................................................................................................................... 4
1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED.......................................................................................................................................... 4
1.2.1. Eesmärk...................................................................................................................................................................................... 4
1.2.2. Tulemus...................................................................................................................................................................................... 4
1.2.3. Vajalikkuse põhjendus ............................................................................................................................................................... 4
1.2.4. Eelarve ....................................................................................................................................................................................... 6
1.2.5. Sihtrühm .................................................................................................................................................................................... 6
2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS .................................................................................................... 7
2.1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine ............................................................................................... 7
2.1.1. Sihtrühm .................................................................................................................................................................................... 8
2.1.2. Tegevuse üldajaraam ................................................................................................................................................................. 8
2.1.3. Tegevuse elluviija ....................................................................................................................................................................... 8
3. NÄITAJAD ..................................................................................................................................................................... 9
4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .............................................................................. 11
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA.... 12
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA.................................................................................................................. 12
7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE ....................................................................................................... 12
7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused .......................................................................................................................... 12
7.2. Kulude abikõlblikkus .................................................................................................................................................... 13
7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi ................................................................................................................................. 14
7.4. Toetuse maksmine ....................................................................................................................................................... 14
7.5. Toetuse andmise tingimuste muutmine ...................................................................................................................... 15
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine .............................................................................. 16
7.7. Finantskorrektsioonid .................................................................................................................................................. 17
7.8. Vaiete menetlemine ..................................................................................................................................................... 17
8. RISKIDE HINDAMINE ................................................................................................................................................... 17
9. LISAD................................................................................................................................................................................ 17
2
Mõisted
Erivajadustega inimene – isik, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev
toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimene.
Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla.
Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu, mille
tulemusena igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine
konkreetses elukeskkonnas ei ole isikule jõukohane.
3
Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1
alusel.
1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste
osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud.
Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust
tulemusnäitajad on tööturul.
Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud
hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või
kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele
suundumist
1.1.3. Meetme nimetus
Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“.
Meetme tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende
pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“.
1.1.4. Meetme eesmärk
Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste
osalemine tööturul on suurenenud.
1.2. Toetuse andmise tingimused
1.2.1. Eesmärk
Ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenuse pakkumise tulemusena
on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine
igapäevaelus ja tööturul.
1.2.2. Tulemus
Osutatud hoolekandeteenuste tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega ja
toimetulekuraskustes inimeste osalemine igapäevaelus ja tööturul.
1.2.3. Vajalikkuse põhjendus
Tööelus osalemist võivad takistada nii erivajadused, puue, hoolduskoormus (sh vajadus hoolitseda
puudega või eaka pereliikme eest) kui ka mitme probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne)
üheaegsest esinemisest ja pikaaegsest tööturult eemal olekust tekkinud toimetulekuraskused.
4
Eestis on oluliseks probleemiks tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. 2014. aastal ei töötanud
2400 meest ja 15 000 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või pereliikmete eest. 2015. aasta esimese
kolme kvartali keskmisena olid vastavad numbrid 3500 meest ja 14 700 naist. Seega on sageli naised
need, kes lapse või eaka lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad
või tööturult lahkuvad. 2014. aastal ca 14% ja 2015. aastal (kolme kvartali keskmisena) ca 9%
hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest meestest ja naistest ei otsinud tööd, kuna puudus sobiv
hooldusteenus või see oli liiga kallis.1 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete
hoolduskoormuse uuringu (PIU2)2 andmetel on puudega pereliikme abistamine või hooldamine mõjutanud
hooldajate töötamist või õppimist. 6% hooldajatest on pidanud töötamisest täielikult loobuma ja 75%
töökoormust vähendama. Rohkem kui pooltel hooldajatest on suur hoolduskoormus: 59% hooldajatest
osutab puudega inimesele abi üle 20 tunni nädalas. Uuringu kohaselt leiab 37% puudega inimeste
hooldajatest, et neil oleks vaja täiendavat abi.
Hoolduskohustusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas vaesuse
määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. Allpool absoluutse vaesuse piiri
(205 eurot) elas 2013. aastal 5,6% kõigist puudega inimestest.
Seega on praegu tööturult hoolduskoormuse tõttu kõrvale jäänud inimeste endi hinnangul üheks oluliseks
tööhõivevalmidust toetavaks teguriks täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete
hooldusteenuste olemasolu.
Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on omavalitsustes äärmiselt erinev ning
toimetulekuraskustes inimeste abistamine sageli toetustekeskne. Suuremates omavalitsustes osutatakse
pea kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud kohaliku omavalitsuse hoolekandeteenuseid, kuid
on ka omavalitsusi, kus osutatakse vaid üksikuid hoolekandeteenuseid või ei osutata neid üldse. Kohalike
omavalitsuste hoolekandestatistikast selgub, et teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal
varieerus 2013. aastal sõltuvalt teenusest 23–96%. Olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste
väljatöötamine käib paljudele omavalitsustele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu.
Sageli jäävad osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus,
võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport või neid pakutakse minimaalsel tasemel.
Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest kohaliku omavalitsuse osutatavast sotsiaalteenusest,
mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos sotsiaaltransporditeenuse
korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste
arendusvajadus terviklikult. Jätkusuutliku teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse kohalike
omavalitsustega mitmeid koostöökohtumisi, kus keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate
sotsiaalteenuste, sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse,
millist tuge vajaksid kohalikud omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise
suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta kohalike omavalitsuste
osutatavate teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige kohalike
inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses kohaliku omavalitsuse võimalustest.
2016. aastal tegid maakondlikud arenduskeskused Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringu, mille eesmärk
oli välja selgitada sotsiaalteenuste arendamise vajadus maakondades. Uuringu tulemusel selgus, et
sotsiaaltranspordi arendamise vajadust nähti kõigis maakondades. Lisaks toodi uuringu tulemustes välja,
et sotsiaaltransporti võib lugeda nii sotsiaalhoolekande- kui ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse
tagamise baasteenuseks. Samuti oleneb paljude teiste riiklike teenuste kättesaadavus just
sotsiaaltransporditeenuse kvaliteedist. Kui piirkonnas, kus abivajaja elab, on sotsiaaltransporditeenus
halvasti korraldatud, ei ole ka teised teenused juurdepääsetavad ning täisväärtuslik ühiskonnaelus
osalemine on takistatud.
1
Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu (Labour Force Survey) 2010. aasta mooduli „Töö ja pereelu kokkusobitamine“ andmed. Hoolduskohustusega
isikute hulka on arvestatud need, kes hooldavad regulaarselt eakat, haiget või puudega 15-aastast või vanemat sugulast või lähedast. Järgmine
andmekogumisring selles moodulis on 2018. aastal; 2. Eesti tööjõu-uuringu 2013. aasta andmed.
2
Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Teostajad Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool.
http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal.
5
Kohalikel omavalitsustel (eriti väikestel) on sotsiaaltransporditeenust keeruline korraldada. Teenus nõuab
füüsilisi vahendeid (sõidukid, kanderaamid, tõstukid ja kütus), teenindavat personali (autojuhid ja isiklikud
abistajad), logistilist läbimõeldust ja organiseeritust mitme kliendi samaaegseks teenindamiseks. See on
kohalikele omavalitsustele keerukas ülesanne nii rahaliselt kui ajaliselt. Maakondlikud kaardistused
näitasid, et suur osa väikevaldade sotsiaalteenuste pakkumisele kuluvast ajast läheb just
sotsiaaltransporditeenuse pakkumisele, sest sotsiaaltöötajad osutavad teenust ise (nt elektriautodega).
Sotsiaalsektori teenuseosutajatelt oodatakse head kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on probleemiks
osutunud teenuste ebaühtlane kvaliteet ning juhtide ja töötajate vähene teadlikkus kvaliteedipõhimõtetest
ja kvaliteedijuhtimisest. Halvasti korraldatud teenus mõjutab otseselt selle kättesaadavust.
Vajaduse korral kaasatakse teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse teenuste
sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone.
1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 4 902 914 85%
2 Riiklik struktuuritoetus 0 0%
3 Omafinantseering 865 220 15%
4 Eelarve kokku 5 768 134 100%
1.2.5. Sihtrühm
Erivajadustega inimesed
Toimetulekuraskustes inimesed
Hoolduskoormusega inimesed (kaudne sihtrühm)
6
2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse
korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des
38–40.3 Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse
§ 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada
tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste
kasutamiseks.
Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning analüüsidest
sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes vajadus ühtse sotsiaaltransporditeenuse
lahenduse järele. Seda põhjusel, et sotsiaaltransporditeenus on teenus, mida ei osutata ainult lokaalselt
(enda piirkonnas/KOV-is), vaid sõite tehakse üle KOV-i piiride. Samuti oleks mitmeid sõite võimalik
ühildada ühistranspordiga, mistõttu on kõige mõistlikum välja töötada ühtne terviklahendus.
Üheks tingimuseks sotsiaaltransporditeenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö. See
tähendab, et sotsiaaltransporditeenust peab nii arendama kui ka osutama mitme KOV-i koostöös.
Ühistransporti kavandavad ja korraldavad vastavalt ühistranspordiseadusele või selle alusel sätestatud
korras KOV-id, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Vabariigi Valitsus,
kaasates vajaduse korral omavalitsusüksuste liite, vedajaid ja vedajate ühendusi ning asutades
piirkondlikke ühistranspordikeskusi (edaspidi ÜTK). ÜTK-d on KOV-ide ja riigi asutatud äri- või
mittetulundusühingud, kus riigil ja KOV-idel on enamusotsustusõigus. Piirkondlikest iseärasustest ning
ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt volitavad KOV-id ja riik ÜTK-sid
halduslepingu alusel täitma ühistranspordi korraldusega seotud ülesandeid. ÜTK ei või täita vedaja
funktsioone.
Seoses maavalitsuste reformiga moodustati alates 1. jaanuarist 2018 enamikus maakondades ÜTK-d.
Vähestel juhtudel, nt saartel, kus kogu maakonna territoorimil asub üks KOV, kelle ülesanne on ka
ühistranspordi korraldamine, ÜTK-d ei moodustatud ning transpordi korraldamisega tegeleb KOV ise.
Üheks KOV-ide võimaluseks korraldada sotsiaaltransporditeenust koostöös on teha seda ÜTK-de kaudu.
Praegu ei ole KOV-id seda ülesannet ÜTK-dele andnud. TAT raames kaasatakse neli
ühistransporditeenuse korraldajat (Viljandimaa ÜTK, Pärnumaa ÜTK, Kagu ÜTK, Saaremaa Vallavalitsus)
ning katsetatakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamist, sh sotsiaaltranspordi integreerimist
ühistranspordiga, piirkondlike ühistranspordi korraldajate kaudu. Eespool nimetatud neli TAT partnerit
katsetavad oma maakonna vajadusi ja eripärasid arvestades sotsiaaltransporditeenuse korraldamist
(operaatorteenus ja veoteenus). Tegevuste detailsed tingimused lepitakse kokku iga partneriga eraldi
sõlmitavas koostöökokkuleppes.
Neli partnerit otsivad katseprojekti elluviimise raames lahendusi järgmistele küsimustele:
1) rahastamine
- milline on tõenduspõhine sotsiaaltransporditeenuse finantseerimise skeem,
- millised kulud katab riik, KOV või inimene ise,
- kas tuleb muuta ka KOV-ide finantseerimist riigieelarvest või tuleb muuta õigusakte, mis reguleerivad
(sotsiaal)transporditeenuse osutamist;
2) teenuse osutamise mudel
- milline on kõige mõistlikum mudel, mille alusel edaspidi sotsiaaltransporditeenust osutada – kas
korraldada teenust KOV-i tasemel või teha seda ÜTK kaudu,
- kas sotsiaaltransporditeenuse osutamise puhul on valmisolek pakkuda ka üle-eestilist operaatorteenust;
3) teenuse kriteeriumid
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018018
7
- kas ja millistel tingimustel (nt ajavahemikus) on kliendil õigus teenust saada,
- millistel juhtudel on kliendil õigus teenust tasuta saada.
Katseprojektide tulemusena on leitud piirkondlikult sobivad lahendused sotsiaaltransporditeenuse
pakkumiseks, mis aitavad kaasa erivajadusega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste
osalemisele igapäevaelus ja tööturul. Lahendused on kulutõhusad, võimalusel integreeritud
ühistranspordiga, võimaldavad sõidukite ristkasutust ja sõiduvajaduste ühildamist.
2.1.1. Sihtrühm
Füüsilise erivajadusega inimesed, kes ei saa puudest tulenevalt kasutada ühissõidukit/autot (nt
liikumispuudega inimesed, vaegnägijad jne)
Psüühilise erivajadusega inimesed, kes ei saa seisundist tulenevalt kasutada ühissõidukit/autot
Eakad, kelle iseseisev toimetulek ei ole piisav
Inimesed, kes funktsioonipiirangu tõttu kasutavad abivahendit, millega tavalises autos/bussis sõita ei saa
(nt ratastool)
Inimesed, kes vajavad raamitransporti, kuid ei vaja sõidu ajal meditsiinilist abi (ehk sõidud, mida ei tee
kiirabi)
Hoolduskoormusega inimesed (kaudne sihtrühm)
2.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.10.2018–31.05.2021
2.1.3. Tegevuse elluviija
Toetuse saaja on Sotsiaalministeerium. Toetuse saajal ei teki kulusid.
Tegevusi (projekti juhtimine ning vedude ja operaatorteenuse korraldamine) viivad TAT partneritena ellu:
MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus
MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus
MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus
Saaremaa Vallavalitsus
8
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus
(2013) (2018) (2023)
Rakenduskava Hoolekande teenuste 0 6 600 10 100 Näitaja täitmisesse
väljundinäitajad saajate arv panustavad TAT
„Tööturul osalemist
toetavad
hoolekandeteenused“,
meetme avatud voorud
ning käesolev TAT.
TAT- Tegevus 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine
spetsiifilised
väljundinäitajad
Hoolekande teenuste 0 0 4000 Teenusesaajate arv eri
saajate arv ÜTK-de kaupa kokku.
Teenusesaajana
lähevad kirja
erivajadusega
inimesed, hooldajad ei
panusta näitajasse.
Teenusesaajad
kantakse
sisendtabelisse.
Panustab
rakenduskava
väljundinäitajasse
unikaalsete inimeste
kaupa.
Katseprojektis osalenud 0 4 4
ÜTK-de arv
Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast 0% 30% 30%
tulemusnäitajad teenuse saamise algust on
tööturul
Osalejate suhtarv, kes said 5% 15% 15% Baastaseme
aasta jooksul ESFist kujunemisel on võetud
toetatud arvesse
hoolekandeteenuseid ning erihoolekandeteenuste
kelle toimetulek seeläbi ning täiskasvanute
paranes või kelle puhul hooldamisteenuste
välditi ööpäevaringsele (hoolekandeasutustes)
institutsionaalsele teenusele sihtrühma liikumist
suundumist 2013. aastal
institutsionaalsetelt
teenustelt
mitteinstitutsionaalsetel
e teenustele
TAT- Tegevus 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine
spetsiifilised
tulemusnäitajad
Osalejad, kes 6 kuud pärast 0% 0% 15%
teenuse saamise algust on
tööturul
9
Osalejate suhtarv, kes said 0% 0% 15%
aasta jooksul ESFist
toetatud
hoolekandeteenuseid ning
kelle toimetulek seeläbi
paranes või kelle puhul
välditi ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele
suundumist
10
4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele
Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad:
Regionaalareng jah ei
TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades viies Eesti maakonnas (Pärnu,
Viljandi, Võru, Põlva ja Saaremaa) ühtlast sotsiaaltranspordi arengut. Erivajadustega inimeste
transpordi korraldamise kompetentsi laiendatakse Eesti eri piirkondadesse. TAT tegevusena
osutatakse tõhusamalt korraldatud sotsiaaltransporditeenust viies piirkonnas, kus ÜTK või
vallavalitsuse ülesanne on korraldada teenust, mille abil saavad abivajajad ligiääsu teenusele, mis
ületab ka haldusüksuste piire. Olles suunatud KOV-ide võimekuse suurendamisel tulla paremini toime
piirkonna hoolekandeprobleemide lahendamisega tugevdab TAT elluviimine kohalikkuja piirkondlikku
arendusvõimekust.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima
eesmärgile.4 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise
partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandel.
Infoühiskond jah ei
Tegevuse elluviimisega ei toetata otseselt infoühoskonna arengut.
Riigivalitsemine jah ei
TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist.
Katseprojekt aitab tõhustada avalike teenuste pakkumist ning parandada koostööd riigiasutuste ja
KOV-ide vahel.
Võrdsed võimalused5
Sooline võrdsus jah ei
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse
edendamisse
jah ei
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega6 TAT
ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei
Naiste ja meeste tööelus osalemise suurendamiseks tegevuste kavandamisel on lähtutud olukorra
soolisest analüüsist. Hoolekandeteenuste kavandamisel ja osutamisel arvestatakse naiste ja meeste
erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega.
Võrdne kohtlemine
4
Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
6
TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju
naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada
ebavõrdsus.
11
jah ei
TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades
seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul
vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning
eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise
võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud
taotlusvoorudega
Seos sama meetme teiste TAT-dega
Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tulemuslikkus saavutatakse käesoleva
TAT ja TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ edukal rakendamisel.
Seos teiste meetmete TAT-dega
TAT taotleb lähedasi eesmärke meetmega „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste
arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“. Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse eri
meetmete raames teostatavate tegevuste elluviimisega.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
„Heaolu arengukava 2016–2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes
tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja
probleemidest.7
„Transpordi arengukava 2014–2020“ peamine fookus on taristul, veoteenusel ja regulatsioonil, kuna
just need mõjutavad kõige rohkem transpordisüsteemi toimimist ning nende arendamine on avaliku
sektori peamine ülesanne.8
„Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja tööhõive suurendamine.
Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte
töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas vaesusriskis on läbi aastate
olnud töötud ja üksi elavad üle 65-aastased inimesed. Käesolev TAT on suunatud toimetuleku ja
tööhõive suurendamisele ning näeb spetsiifiliste sihtrühmadena erivajadusega, toimetulekuraskustes
ja hoolduskoormusega inimesi.9
7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine
7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused
7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse
saaja kohustatud:
7 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf
8 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf
9
https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020
12
7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste
detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm
B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva
jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu
kohta RA poolt väljatöötatud vormil;
7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või
kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta
väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.4
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist;
7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning
esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta
kohta või muul ajal RÜ nõudmisel.
7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud:
7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.4.3 nimetatud partneri organisatsiooni
dokumendid;
7.1.2.2 esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse
kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks;
7.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude
planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused või
muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja või partneri vajadusest;
7.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga
kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis
märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le;
7.1.2.5 esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks;
7.1.2.6 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ
poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid,
memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;
7.1.2.7 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1.
juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu
ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. Täiendavad
abikõlblike kulude tingimused sisalduvad ÜTK-dega sõlmitavates koostöökokkulepetes.
7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1
punktidele 1–4 ja lõikele 4;
7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest.
TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning
§ 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.
13
7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised
kulud:
7.2.4.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost või liisimine;
7.2.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist;
7.2.4.4 väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike;
7.2.4.5 mootorsõiduki remont ja tarvikud;
7.2.4.6 sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;
7.2.4.7 uute IT-lahenduste väljatöötamise kulud.
7.2.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele
6.
7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
7.4. Toetuse maksmine
7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku
maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.4.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volituste koopiad.
7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda,
esitatakse maksetaotlus üks kord kuus.
7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud
maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu.
7.4.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest
personalikuludest.
7.4.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
7.4.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult struktuuritoetuse
seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud alustel.
14
7.4.10. Maksetaotlusega seotud kohustuse või nõude täitmisel ning puuduse kõrvaldamisel
lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikest 2.
7.4.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama
maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.4.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik.
Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud
juhtudel.
7.4.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.5. Toetuse andmise tingimuste muutmine
7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ning teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.5.4 nimetatud RÜ
poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on
õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse
RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul,
kui on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT
rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus
vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna
meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta:
7.5.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele
vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist;
7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa
tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.5.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning kui puudusi ei esine,
esitab punkti 7.5.9 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse
ja eelarve ministrile kinnitamiseks.
15
7.5.11. Kui tegevuste kirjelduses ja/või eelarves esineb puudusi, annab RA toetuse saajale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada
puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda konkreetse aasta vastavale tegevuskavale
kinnitatud eelarve muutmine TAT muutmist tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal
finantsallikates ei muutu, kui:
7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 15% ja
7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.5.13. Peale punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab toetuse saaja viie
tööpäeva jooksul RÜ-le muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega.
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.6.1. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega
struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15.
juuniks. Kui viga registri töös takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse uueks aruande
esitamise tähtajaks üks päev peale vea kõrvaldamist
7.6.2. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva
jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui viga registri töös takistab aruande
tähtaegset esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks üks päev peale vea kõrvaldamist.
7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva
jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
7.6.7. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
7.6.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA
teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui
lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.
7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine
lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8.
7.6.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
7.6.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed,
abikõlblikkuse periood jne);
7.6.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt);
16
7.6.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt);
7.6.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
7.6.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele;
7.6.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste
elluviimisse on kaasatud partner).
7.7. Finantskorrektsioonid
7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
7.8. Vaiete menetlemine
7.8.1. Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus.
7.8.2. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Partnerite poolt SOM-i projektijuhi olemasolu võimaldab partneril probleemide korral
korraldatavate toetuse saajaga ühendust võtta ning koostöös otsitakse sobiv lahendus.
veoteenuse hangetega Regulaarsed üks kord kvartalis toimuvad kohtumised partnerite ja SoM-
kaasnevad probleemid i vahel tagavad peale ad hoc suhtlemise ka regulaarse ülevaate projekti
(hangete keerukus, kulu üle. Lisaks on tagatud võimalus partnerite omavaheliseks
vedude korraldajate suhtluseks, võimaldades erinevaid lahendusi võrrelda ja leida koostöös
kontroll vastavalt toimivad.
hanke/ESFi
tingimustele)
Koostöö partnerite ja SOM-i projektijuhi olemasolu võimaldab partneril probleemide korral
KOV-ide vahel. Kliendi toetuse saajaga ühendust võtta ning koostöös otsitakse sobiv lahendus.
vajaduse tuvastab ja
teenust saama suunab
KOV.
9. Lisad
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A
Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
17