dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 5. november 2018
Viit
5.2-2/2848-3
Registreeritud
5. november 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎5.2-22848-3 05.11.2018 Väljaminev kiri.bdoc218 KB

Sisu (failidest)

Marju Kase Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts Teie 05.09.2018 nr 12.-09/01/ [email protected] Meie 05.11.2018 nr 5.2-2/2848-3 Vastus EKOS pöördumisele Lugupeetud Marju Kase Pöördusite kiiritusravi osutamise küsimuses ning tegite ettepaneku toetada kiiritusravi osutamise planeerimist planeeritavas Tallinna haiglas. Minister on Teie kirjaga tutvunud ning edastanud lahendamiseks ja vastamiseks tervise valdkonnale. Viitate oma kirjas, et Ida-Tallinna Keskhaiglal on käesolevaks hetkeks haiglate vahelises onkoloogide koostöös välja arendatud hästi toimiv vähiravi süsteem, kus kiiritusravi vajavad patsiendid on suunatud Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse (edaspidi PERH) või Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi TÜK). Teie hinnangul on mõlemas Eesti kiiritusraviga tegelevas haiglas jätkuvad raviressursiprobleemid, mis piiravad efektiivsemate ravimetoodikate laialdasemat kasutuselevõtmist ning seetõttu ei ole lähemas tulevikus ette näha kvaliteetsema kiiritusravi kättesaadavuse paranemist. Rõhutate ühtlasi, et kiiritusravi kui kirurgilise ravi kõrval teise kõige tähtsama tervistava ravimeetodi kättesaadavuse parandamiseks vajalik samm oleks planeeritavas Tallinna haiglas kiiritusravi osutamine. Pöördusime Teie ettepaneku osas seisukoha kujundamiseks kõigepealt onkoloogia erialakomisjoni liikmete poole, kelle ülesandeks on ministrile nõu andmine eriala puudutavates küsimustes. Küsisime seisukohta ka Eesti Onkoloogide Seltsilt (edaspidi EOS) kui suurimalt onkolooge ühendavalt erialaühenduselt. Vastuses pöördumisele toob EOS ära, et alates 2016.a. sügisest on Eestis kasutusel 6 lineaarkiirendit (4 PERH-s, 2 TÜK-s), mis teeb 4,6 lineaarkiirendit 1 miljoni elaniku kohta. Näitaja jääb maha 2012. aasta Euroopa keskmisest mediaanist - 5,3. Soovituslike rahvusvaheliste, küll juba veidi vananenud arvutuste kohaselt oleks minimaalseks Eesti vajaduseks 6,1 kiirendit miljoni elaniku kohta ehk 8 lineaarkiirendit. Mõeldes aparatuuri laiendamisele, on EOS-le teadaolevalt TÜK-s potentsiaalselt ruumi veel 2 kiirendi paigaldamiseks. PERH arenguplaan näeb ette 2 uue kanjoni ehituse. Seega oleks kokku 10 kiirendit, mis viiks kiirendite arvu 1 miljoni elaniku kohta 7,7. EOS kirjas tuuakse viiteid teaduskirjandusele, kus uuringute tulemusena on leitud seosed ravikvaliteedi ja piisava juhtude arvu vahel sh võimaldab suurem keskus lisaks kuluefektiivsusele juurutada ka oluliselt kiiremini uusi ravitehnikaid ja ravimeetodeid ning suurema töökogemusega personali korral on statistiliselt oluline kasu nii elulemuse paranemisele kui ka kõrvaltoimete vähenemisele. Kiiritusravi arsti kogemus on EOS hinnangul eriti oluline just komplekssete ja ressursimahukate ravimeetodite (IMRT/VMAT, stereotaktiline ravi) kasutamisel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 EOS toob oma kirjas ära ka European Guide on Quality Improvement in Comprehensive Cancer Control soovituse, mille kohaselt on multimodaalse vähikeskuse teeninduspiirkonnaks 1-2 miljonit elanikku. EOS rõhutab ühtlasi, et kõige teravam kitsaskoht kiiritusravi kättesaadavuse osas ei ole juba täna ja lähiaastatel enam mitte niivõrd aparatuur, vaid pädeva inimressursi koolitamise võimekus kiiresti arenevas kõrgtehnoloogilises valdkonnas. Kiiritusravi on kompleksne tegevus ning meeskonda kuuluvad lisaks arstidele meditsiinifüüsikud, dosimetristid, kiiritusravi tehnikud, insenerid, patsiente nõustavad õed. Eestis toimub kõigi nende spetsialistide väljaõpe praegu baashariduse järgselt kiiritusravi osakondades ja IAEA koostööprojektide raames Euroopa erinevates kiiritusravi keskustes, rahvusvahelistel kursustel. Tutvunud EOS vastusega peab tõdema, et argumendid pädevuse võimaliku killustamise, ravikvaliteedi ja ressursikasutuse osas kolmanda kiiritusravi keskuse tekkimise korral on väga tõsised. Oleme lõpliku seisukoha kujundamisel täiendavalt palunud ka mõlema vähikeskuse käest haigla prognoosi kiiritusravi arendamise kohta ja hinnangut kiiritusravi kättesaadavuse hetkeolukorrale. Kaalume ka rahvusvahelistelt ekspertidelt erapooletu seisukoha küsimist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Jesse terviseala asekantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel