Marju Kase
Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts Teie 05.09.2018 nr 12.-09/01/
[email protected] Meie 05.11.2018 nr 5.2-2/2848-3
Vastus EKOS pöördumisele
Lugupeetud Marju Kase
Pöördusite kiiritusravi osutamise küsimuses ning tegite ettepaneku toetada kiiritusravi
osutamise planeerimist planeeritavas Tallinna haiglas. Minister on Teie kirjaga tutvunud ning
edastanud lahendamiseks ja vastamiseks tervise valdkonnale.
Viitate oma kirjas, et Ida-Tallinna Keskhaiglal on käesolevaks hetkeks haiglate vahelises
onkoloogide koostöös välja arendatud hästi toimiv vähiravi süsteem, kus kiiritusravi vajavad
patsiendid on suunatud Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse (edaspidi PERH) või Tartu Ülikooli
Kliinikumi (edaspidi TÜK). Teie hinnangul on mõlemas Eesti kiiritusraviga tegelevas haiglas
jätkuvad raviressursiprobleemid, mis piiravad efektiivsemate ravimetoodikate laialdasemat
kasutuselevõtmist ning seetõttu ei ole lähemas tulevikus ette näha kvaliteetsema kiiritusravi
kättesaadavuse paranemist. Rõhutate ühtlasi, et kiiritusravi kui kirurgilise ravi kõrval teise
kõige tähtsama tervistava ravimeetodi kättesaadavuse parandamiseks vajalik samm oleks
planeeritavas Tallinna haiglas kiiritusravi osutamine.
Pöördusime Teie ettepaneku osas seisukoha kujundamiseks kõigepealt onkoloogia
erialakomisjoni liikmete poole, kelle ülesandeks on ministrile nõu andmine eriala
puudutavates küsimustes. Küsisime seisukohta ka Eesti Onkoloogide Seltsilt (edaspidi EOS)
kui suurimalt onkolooge ühendavalt erialaühenduselt.
Vastuses pöördumisele toob EOS ära, et alates 2016.a. sügisest on Eestis kasutusel 6
lineaarkiirendit (4 PERH-s, 2 TÜK-s), mis teeb 4,6 lineaarkiirendit 1 miljoni elaniku kohta.
Näitaja jääb maha 2012. aasta Euroopa keskmisest mediaanist - 5,3. Soovituslike
rahvusvaheliste, küll juba veidi vananenud arvutuste kohaselt oleks minimaalseks Eesti
vajaduseks 6,1 kiirendit miljoni elaniku kohta ehk 8 lineaarkiirendit.
Mõeldes aparatuuri laiendamisele, on EOS-le teadaolevalt TÜK-s potentsiaalselt ruumi veel
2 kiirendi paigaldamiseks. PERH arenguplaan näeb ette 2 uue kanjoni ehituse. Seega oleks
kokku 10 kiirendit, mis viiks kiirendite arvu 1 miljoni elaniku kohta 7,7.
EOS kirjas tuuakse viiteid teaduskirjandusele, kus uuringute tulemusena on leitud seosed
ravikvaliteedi ja piisava juhtude arvu vahel sh võimaldab suurem keskus lisaks
kuluefektiivsusele juurutada ka oluliselt kiiremini uusi ravitehnikaid ja ravimeetodeid ning
suurema töökogemusega personali korral on statistiliselt oluline kasu nii elulemuse
paranemisele kui ka kõrvaltoimete vähenemisele. Kiiritusravi arsti kogemus on EOS
hinnangul eriti oluline just komplekssete ja ressursimahukate ravimeetodite (IMRT/VMAT,
stereotaktiline ravi) kasutamisel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
EOS toob oma kirjas ära ka European Guide on Quality Improvement in Comprehensive
Cancer Control soovituse, mille kohaselt on multimodaalse vähikeskuse
teeninduspiirkonnaks 1-2 miljonit elanikku.
EOS rõhutab ühtlasi, et kõige teravam kitsaskoht kiiritusravi kättesaadavuse osas ei ole juba
täna ja lähiaastatel enam mitte niivõrd aparatuur, vaid pädeva inimressursi koolitamise
võimekus kiiresti arenevas kõrgtehnoloogilises valdkonnas. Kiiritusravi on kompleksne
tegevus ning meeskonda kuuluvad lisaks arstidele meditsiinifüüsikud, dosimetristid,
kiiritusravi tehnikud, insenerid, patsiente nõustavad õed. Eestis toimub kõigi nende
spetsialistide väljaõpe praegu baashariduse järgselt kiiritusravi osakondades ja IAEA
koostööprojektide raames Euroopa erinevates kiiritusravi keskustes, rahvusvahelistel
kursustel.
Tutvunud EOS vastusega peab tõdema, et argumendid pädevuse võimaliku killustamise,
ravikvaliteedi ja ressursikasutuse osas kolmanda kiiritusravi keskuse tekkimise korral on
väga tõsised.
Oleme lõpliku seisukoha kujundamisel täiendavalt palunud ka mõlema vähikeskuse käest
haigla prognoosi kiiritusravi arendamise kohta ja hinnangut kiiritusravi kättesaadavuse
hetkeolukorrale. Kaalume ka rahvusvahelistelt ekspertidelt erapooletu seisukoha küsimist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Jesse
terviseala asekantsler