dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Dokumentide edastamine

Sotsiaalministeerium · 5. november 2018
Viit
1.7-2/3428-1
Registreeritud
5. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.7 Välis- ja sisekommunikatsioon
Sari
1.7-2 Kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus
Toimik
1.7-2/2018
Vastutaja
Merle Riisna (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎2-17_1707-4_Valjaminev_kiri_Vaie_SA_Innove_04_10_2018_finantskorrektsiooni_otsuse_peale_nr_3-3_1_451.bdoc81 KB
  • 📎E-kiri.pdf410 KB
  • 📎FKO_kutuse_hange_182062_TI.bdoc131 KB

Sisu (failidest)

Kerli Allik Teie: 05.10.2018 otsus nr 3- SA Innove 3.1/451 Lõõtsa 4, 11415 Tallinn [email protected] Meie: 26.10.2018 nr 2-17/1707-4 Vaie SA Innove 04.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse peale nr 3-3.1/451 SA Innove (edaspidi rakendusasutus) 04.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/451 (edaspidi otsus) p 4 viitab otsuse peale vaide esitamise võimalusele Sotsiaalministeeriumile. Rakendusasutuse nõukogu liige on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich, seega vaide koopia esitatakse ka eespool nimetatud rakendusasutuse nõukogu liikme elektronposti aadressile. Rakendusasutuse otsuse p 4 viitab otsuse peale vaide esitamise võimalusele 30 päeva jooksul, vaide esitaja sai otsusest teada 05.10.2018, seega vaie on esitatud õigeaegselt. Rakendusasutus tegi 04.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse millega keeldus MT nr 31 aktsepteerimisest summas 443,50 eurot, MT nr 32 aktsepteerimisest summas 33,39 eurot ja MT nr 33 aktsepteerimisest summas 19,73 eurot. Rakendusasutus põhjendas oma otsus sellega, et toetuse saaja ei ole täitnud kohustus järgida riigihangete seadust. Toetuse saaja Tööinspektsioon (edaspidi TI) leiab, et rakendusasutuse otsus on ebaõige, otsus rikub TI õigusi, TI ei nõustu rakendusasutuse otsuse põhjendusega, et toetuse saaja ei ole täitnud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS), TI põhjendused on alljärgnevad. Rakendusasutuse rakendusüksus (edaspidi RÜ) on võimaldanud TI´le esitada seisukoht enne otsuse tegemist. TI 01.10.2018 seisukoht oli alljärgnev. " TI leiab, et on ebaõige RÜ seisukoht, et toetuse saaja ei ole täitnud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS). TI esitab omad põhjendused alljärgnevalt. RHS lubab hankijale kehtestada piiravad osalemise tingimused, kuid seadus kohustab hankijat piirangu põhjendama (vt hanke avaldamise ajal kehtinud RHS § 3 p 3). RÜ on õigesti märkinud, et tegevusloa taotlus lahendatakse üldjuhul 30 päevaga ja hankemenetlus kestis 42 päeva (otsuse eelnõu lk 7). TI pöörab RÜ tähelepanu asjaolule, et hanke 182062 oli avaldatud ka ELT-s, seega teave hankest oli võimaldatud kõigi Euroopa Liidu huvitatud isikutele. TI nõustub RÜ seisukohaga, et hanketingimus "registreering majandustegevuse registris" on piirav välismaiste hankes huvitatud isikute suhtes (otsuse eelnõu lk 6). TI pöörab RÜ tähelepanu asjaolule, et e-riigihangete keskkonnast nähtub, et hanke 182062 ei olnud vaidlustatud. TI juhib RÜ tähelepanu jõustunud Vaidlustuskomisjoni 28.12.2012 otsusele riigihanke 138182 vaidluses, mille kohaselt piirava hankes osalemise tingimuse peab vaidlustama seadusega sätestatud tähtaja jooksul. TI meenutab RÜ´le hankija õigusest võimalikult kiiremale hankemenetlusele (vt Ivo Pilving, Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee Registrikood 70001969 Riigikohtu toimikud 2016/04). Kuna keegi piirava tingimuse (registreeringu tingimus) ei ole vaidlustanud, siis ei olnud hankijal võimalust selgitusega põhjendada hankes osalejatele piirava tingimuse vajadust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2012 kohtuotsus). Seega RÜ otsuse eelnõu keelduda kulude abikõlblikkuse aktsepteerimisest põhjendusega, et toetuse saaja ei ole täitnud kohustust järgida riigihangete seadust (otsuse eelnõu lk 1), on ebaõige. " RÜ 04.10.2018 otsuse põhjenduses mainis TI 01.10.2018 konstateeringut majandustegevuse registri registreeringu hanketingimuse piirangust välismaiste hankest huvitatud isikute suhtes (otsuse lk 8), kuid RÜ on oma 04.10.2018 otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta, et RHS lubab hankijale kehtestada piirava osalemise tingimuse (vt hanke avaldamise ajal kehtinud RHS § 3 p 3, TI 01.10.2018 seisukoha lg 2). Seega RÜ 04.10.2018 otsus on ebaõige, otsus on vastuolus eespool esitatud RHS sättega ja rikub TI õigusi. TI taotlused on alljärgnevad. 1. Tunnistada RÜ 04.10.2018 finantskorrektsiooni otsus kehtetuks osas, millega RÜ keeldus MT nr 31 aktsepteerimisest summas 443,50 eurot, MT nr 32 aktsepteerimisest summas 33,39 eurot ja MT nr 33 aktsepteerimisest summas 19,73 eurot. 2. Kohustada RÜ teha uus otsus, millega aktsepteerida alljärgnevad MT-d: nr 31 summas 443,50 eurot, nr 32 summas 33,39 eurot ja nr 33 summas 19,73 eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor Teadmiseks: Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich Aleksei Kester 56977931 [email protected] 2 (2) Tere Meie 05.11.2018 nr 3-3.1/12977-3 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõike 2 ja haldusmenetluse seaduse § 80 lõike 1 alusel, edastame Sotsiaalministeeriumile lahendamiseks Tööinspektsiooni (edaspidi ka vaide esitaja) vaide SA Innove 04.10.2018 otsusele nr 3-3.1/451 „Toetuse andmise tingimuste “Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine” (2014-2020.3.01.002.01.15-0001) osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine“ (edaspidi otsus). Vaide esitaja palub tunnistada otsuse kehtetuks ning kohustada rakendusüksust tegema uue otsuse, millega aktsepteeritaks maksetaotlusest (edaspidi MT) nr 31 välja maksmata jäänud kulud summas 443,50 eurot, MT-st nr 32 summas 33,39 eurot ja MT-st nr 33 summas 19,73 eurot. Rakendusüksus (edaspidi ka RÜ) kontrollis vaide esitamise tähtaegsust ja vastavust haldusmenetluse seaduse § 76 lõikele 2 ning tuvastas, et vaides puudus HMS § 76 lg 2 punkti 6 kohane kinnitus. Rakendusüksus andis 02.11.2018 e-kirjaga vaide esitajale aega 10 päeva puuduse kõrvaldamiseks. Vaide esitaja kinnitas 02.11.2018, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Seega vastab vaie nõuetele. Vaide esitaja on seisukohal, et otsus on ebaõige ning vastuolus hanke avaldamise ajal kehtinud riigihangete seaduse (RHS) § 3 punktiga 3, kuivõrd antud säte lubas hankijal kehtestada piirava osalemise tingimuse, kuid hankija on kohustatud sellist piirangut põhjendama. Hankija nõustub, et vaidlusaluse hanketingimuse näol on tegemist piirava tingimusega välismaiste hankest huvitatud isikute suhtes, kuid keegi hankes osalemisest huvitatud isik antud tingimust ei vaidlustanud, mistõttu hankijal puudus võimalus põhjendada piirava tingimuse vajadust. Seega on hankija hinnangul ebaõige rakendusüksuse seisukoht, et toetuse saaja ei ole järginud RHS kohustusi. Rakendusüksus ei nõustu vaides toodud seisukohtadega ning jääb oma otsuses esitatud põhjenduste juurde. Juhime tähelepanu, et vaide esitaja on nõustunud sellega, et vaidlusalune tingimus on välispakkujatele piirav. Antud juhul on rakendusüksus tuvastanud, et kõnealuse tingimuse seadmine ei olnud õigusaktide kohaselt lubatud ning seda olenemata sellest, kas hankija on tingimuse vajadust hankes põhjendanud või mitte. Kuivõrd pole võimalik välistada, et mõni pakkuja loobus vaidlusaluse hanketingimuse tõttu hankes osalemast, siis võis tingimus omada mõju pakkujate ringile ja sellest tulenevalt ka eduka pakkumuse leidmisele, mistõttu on finantskorrektsiooni tegemine põhjendatud. Kuna huvitatud isikud ei ole kohustatud vaidlustust esitama, siis ei ole vaidlustuste puudumise faktist võimalik eeldada, et riivet ei ole tekkinud. Koos vaidega edastame ka vaidlusaluse otsuse. Oleme valmis edastama vajadusel täiendavaid selgitusi ning dokumente. Lugupidamisega Katri Oja jurist SA Innove Lõõtsa 4, 11415 Tallinn tel 735 0569 mob 56 642 949 [email protected] www.innove.ee OTSUS Tallinn (kp digitaalallkirjas) 2018 nr 3-3.1/451 Toetuse andmise tingimuste “Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine” (2014-2020.3.01.002.01.15-0001) osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1 punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja lähtudes Tööinspektsiooni (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ (2014-2020.3.01.002.01.15- 0001) raames esitatud maksetaotlustest (edaspidi MT) nr 31-33 ning arvestades hanke nr 182062 kontrolli raames Sotsiaalministeeriumi vahendatud kirjavahetust hankijaga Riigi Tugiteenuste Keskus, SA Innove (edaspidi rakendusüksus või RÜ) otsustab: teha finantskorrektsiooni otsus ja seoses sellega keelduda MT nr 31 aktsepteerimisest summas 443,50 eurot, MT nr 32 aktsepteerimisest summas 33,39 eurot ja MT nr 33 aktsepteerimisest summas 19,73 eurot, kuna toetuse saaja ei ole täitnud talle STSiga pandud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS). Vastavalt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.1 kohalduvad toetuse saajale lisaks TAT-is sätestatule STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Vastavalt STS § 26 lõikele 1 on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses. 1. Asjaolud Toetuse saaja osales ühishankijana Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK või hankija) poolt läbi viidud rahvusvahelises avatud hankes nr 182062 „Kütuse ostmine“ (edaspidi ka hange), mille tulemusena sõlmis toetuse saaja raamlepingud perioodiks 30.05.2017- 30.05.2019 ASiga Olerex ning perioodiks 02.06.2017-02.06.2019 Circle K Eesti Aktsiaseltsiga. Hanketeates on ühe kvalifitseerimise tingimusena välja toodud, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal ning Eestis registreeritud pakkuja tegevusloa kehtivust kontrollib hankija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) peetava avaliku majandustegevuse registri kaudu. 1 Rakendusüksus kontrollis Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidava toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (2014-2020.2.02.001.01.15- 0002) maksetaotluste menetlemise raames antud hanke läbiviimise õiguspärasust ning tuvastas, et hanke läbiviimisel on piiratud pakkujate osalemist hankes. 2. Hankija selgitused Kuivõrd hanke nr 182062 läbiviijaks oli RTK ning nii Sotsiaalministeerium kui ka Tööinspektsioon osalesid hankes isikutena, kelle nimel hanget läbi viidi, arvestab rakendusüksus käesoleva otsuse tegemisel RTK poolt Sotsiaalministeeriumi kaudu varasemalt saadetud selgitusi antud hanke kvalifitseerimistingimuse põhjendatuse ning välismaiste pakkujate hankes osalemiste võimaluste osas. Sotsiaalministeerium edastas 04.04.2018 e-kirjaga hankija vastuse: „Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsÜS) § 51 lg 1 punkti 2 kohaselt on registriandmeteks ettevõtjale väljastatud tegevusloa andmed. Seega on iga ettevõtja kohta, kellele on väljastatud tegevusluba, tehtud ka registreering majandustegevuse registris. Vedelkütuse seaduse § 13 lõike 1 kohaselt on kütuse müügiga tegutsemise korral nõutav tegevusluba. Täiendavalt on sätestatud vedelkütuse seaduse § 191 lõikes 1, et kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. Hankija on veendunud, et arvestades majandustegevusest (kütuse müük) lähtuvaid ohtusid (eelkõige keskkonnaalased, aga ka inimeste elu ja tervise kaitse) on õigustatud selles valdkonnas tegutsemisele loakohustuse seadmine, millega enne majandustegevuse alustamist tuvastatakse teatud majandustegevuse nõuete täitmine ja määratakse kindlaks majandustegevuse teostamise tingimused. Seega on põhjendatud ka hankemenetluses tegevusloa olemasolu nõude esitamine. Võrdse kohtlemise ja Euroopa Liidu vaba turu põhimõtete järgimine tagatakse tegevusloa taotlemise ja lahendamise etapis - kõigile tegevusloa taotlejatele kohalduvad ühesugused nõuded st et tegevusloa taotluse läbivaatamisel koheldakse kõiki vastavas valdkonnas tegutseda soovivaid isikuid võrdselt. Kõigil ettevõtjatel sõltumata nende asukohariigist (sh huvitatud isikud, kelle asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis) on võimalik vastavalt vedelkütuse seaduse § 15 esitada tegevusloa taotlus, kui nad soovivad tegeleda kütuse impordiga Eestisse või kütuse müügiga (§ 13 lg 1 p 1 ja p 3). Kõigil hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutel oli võimalik vastavat tegevusluba taotleda ka hankemenetluse kestel arvestades, et hanke avaldamise ja pakkumuste esitamise tähtaja vahele jäi 42 päeva ja tegevusloa taotlus lahendatakse 30 päeva jooksul. Vajadusel oleks hankijal olnud alati võimalik pakkumuste esitamise tähtaega edasi lükata (nt kui hankes osalemisest huvitatud isik oleks hankijat teavitanud tegevusloa taotluse esitamisest, mida MTA ei ole veel lahendanud / on taotluse läbivaatamise tähtaega pikendanud). Seega on Eestis kütuse müügiga tegelemisel kohustuslik omada tegevusluba, mis on avaldatud majandustegevuse registris. Ilma tegevusloata müüjalt ei ole lubatud kütust osta.“ RÜ küsis 11.04.2018 e-kirjaga Sotsiaalministeeriumilt täiendavalt järgmisi selgitusi: kas antud kvalifitseerimise tingimuses viidatud termini „majandustegevuse register“ puhul on peetud silmas MKMi poolt peetavat avaliku majandustegevuse registrit või on tegemist üldisema terminiga, mis hõlmab ka teistes Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikides ja 2 muudes RHS § 3 punktis 3 nimetatud riikides olevaid vastavaid registreid; kas aktsepteeritud olid ka teiste riikide analoogsed load ning kas või kuidas võimalikud välisriigi pakkujad said antud nõuet lugedes sellest üheselt aru ja kas või kuidas said potentsiaalsed pakkujad selle võimalusega arvestada ning kuidas oldi veendunud, et keegi huvitatud isik tegevusloa nõude tõttu hankes osalemata ei jätnud. Sotsiaalministeerium edastas 24.04.2018 e-kirjaga hankija järgmise vastuse: „EL teenuste direktiivi artikkel 9 annab liikmesriikidele õiguse teenuse osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise suhtes autoriseerimiskeemi kohaldamiseks, kui on täidetud direktiivi artikli 9 p 1 alapunktides a) – c) nimetatud tingimused: sellega ei diskrimineerita teenuseosutajat, autoriseerimine on põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjusega ning taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem piirava meetmega, eelkõige põhjusel, et tagantjärele tehtav kontroll toimuks liiga hilja selleks, et olla tõeliselt tõhus. Teenuste direktiivi põhjendus punkt 40 avab olulise avaliku huviga seotud põhjuste mõiste - “Olulise avaliku huviga seotud põhjuste” mõistet, millele viidatakse käesoleva direktiivi teatavates sätetes, on Euroopa Kohus seoses asutamislepingu artiklitega 43 ja 49 oma kohtupraktikas kujundanud ning see võib ka edaspidi muutuda. Euroopa Kohtu kohtupraktikaga tunnustatud mõiste hõlmab vähemalt järgmiseid valdkondi: avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis asutamislepingu artiklite 46 ja 55 tähenduses; korra säilitamine ühiskonnas; sotsiaalpoliitika eesmärgid; teenuste kasutajate kaitse; tarbijakaitse; töötajate kaitse, sealhulgas töötajate sotsiaalkaitse; loomade heaolu; sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; pettuse vältimine; kõlvatu konkurentsi vältimine; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse, sealhulgas asulaplaneerimine; võlausaldajate kaitse; tõrgeteta õigusemõistmise tagamine; liiklusohutus; intellektuaalomandi kaitse; kultuuripoliitika eesmärgid, sealhulgas sõnavabaduse eri aspektide, eelkõige sotsiaalsete, kultuuriliste, usuliste ja filosoofiliste ühiskonnaväärtuste kaitse; kõrge haridustaseme tagamise vajadus, ajakirjanduse mitmekesisuse kaitse ja riigikeele edendamine; riigi ajaloo- ja kunstipärandi säilitamine; ja veterinaarpoliitika. Teenuste direktiivi põhjenduspunkti 56 kohaselt - Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale moodustavad rahvatervis, tarbijakaitse, loomatervis ja linnakeskkonna kaitse olulise avaliku huviga seotud põhjused. Need olulise avaliku huviga seotud põhjused võivad õigustada autoriseerimisskeemide ja muude piirangute kohaldamist. Mitte ühegi autoriseerimisskeemiga ei tohiks aga kaasneda diskrimineerimist kodakondsuse alusel. Lisaks peaks alati järgima vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Teenuste direktiivi põhjenduspunkti 78 kohaselt - On vältimatu näha ette, et teenuste osutamise vabaduse säte ei takistaks liikmesriikidel, kus teenust osutatakse, kehtestada kooskõlas artikli 16 lõike 1 punktides a kuni c sätestatud põhimõtetega konkreetseid nõudeid avaliku korra või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel või rahvatervise või keskkonna kaitse eesmärkidel. Teenuste direktiiv võeti Eesti õiguskorda üle EL teenuste direktiivi rakendamise seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/13245846), mille Riigikogu võttis vastu 10.12.2009. Teenuste direktiivi peamiseks eesmärgiks on kaotada liikmesriikide vahel teenuste osutamise valdkonna arendamist takistavad tõkked. Seaduse § 7 lg 4 kohaselt - kui Eestis teenuse osutamist alustada soovival EL riigi teenuse osutajal on sellel tegevusalal 3 tegutsemiseks lepinguriigis antud tegutsemisõigus, mis kontrollieseme poolest valdavas osas vastab Eestis nõutava tegutsemisõiguse kontrolliesemele, ei kehtestata tegutsemisõiguse andmisel nõudeid ega kontrollita nende täitmist, mis on oma eesmärgilt samaväärsed või põhiolemuselt võrreldavad nende nõuete ja kontrollidega, mida teenuse osutaja suhtes juba teises lepinguriigis kohaldatakse. Vastavalt seaduse § 17 lg 2 - Teenuse osutamise vabadusele võib seadusega kehtestada piiranguid ning need ei või olla diskrimineerivad, peavad olema põhjendatud avaliku korra kaitsega, avaliku julgeolekuga, rahvatervise või keskkonnakaitsega ning piirangud peavad olema proportsionaalsed. Mõistete „avalik kord“ ja „avalik julgeolek“ sisu on määratletud Euroopa Kohtu praktikaga. MsÜS jõustumisel tunnistati EL teenuste direktiivi rakendamise seadus kehtetuks, sest nende kahe seaduse reguleerimisala kattus olulises osas. EL teenuste direktiivi põhimõtteid arvestab ka MsÜS – liikmesriigid võivad kooskõlas teenuste direktiiviga teatud tegevusaladel tegutsemiseks kehtestada ettevõtjatele tegevusloa kohustuse või nõuda majandustegevusteate esitamist (registreeringut). Seadusandja on mh pidanud põhjendatuks määratleda loakohustusega tegevusalaks kütuse müük - vedelkütuse seaduse § 13 lõike 1 kohaselt on kütuse müügiga tegutsemise korral nõutav tegevusluba; vedelkütuse seaduse § 191 lõikes 1, et kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. RHS ei asu Eesti õiguskorra hierarhias kõrgemal MsÜS-ist ega vedelkütuse seadusest, millest tulenevalt on kütuse müügiga tegelemiseks nõutav tegevusluba. Seega oleks hankija poolt hanketingimuste seadmisel tegevusloa mittenõudmine vastuolus kehtiva õigusega – hankija ei saa jätta kehtivat õigust kohaldamata, kuni Riigikohus ei ole tunnistanud õigusakti sätet põhiseadusega ja/või EL õigusega vastuolus olevaks. Olgu siinkohal öeldud, et hankija on seisukohal, et kütuse müügi määratlemine loakohustusega tegevusalana on õiguspärane ja kooskõlas EL teenuste direktiiviga ning põhjendatud olulise avaliku huviga. Avaliku huvina on kütuse käitlemisega seoses käsitletavad eelkõige keskkonnakaitse ja avalik ohutus ning inimeste elu ja tervis. Seega hankija hinnangul ei saa hanketingimuste õiguspärasuse kontrollimise objektiks olla mitte küsimus, kas hankijal oli õigus esitada nõuet kütuse müügi tegevusloa olemasolu kohta, vaid küsimus, kas hankija oleks pidanud hanketingimustes ette nägema võimaluse Eestis kehtiva tegevusloa asemel mõne muu EL liikmesriigi sarnase tegevusloa aktsepteerimiseks. EL teenuste vaba liikumise põhimõtte raames kehtib teises EL liikmesriigis välja antud tegevusloa tunnustamise põhimõte, kuid seda teatud tingimuste esinemisel (MsÜS § 22). Siinkohal on oluline, milline on tegevusloa kontrolliese st kas teises liikmesriigis läbi viidud tegevusloa andmisele eelnenud kontroll tagab teenuse nõuetekohase osutamise ka Eestis. Hankija möönab, et on mitmeid tegevusalasid, kus välisriigis omandatud kvalifikatsioon, kutse või tegevusluba on nö piiriülesed – st tegevusloa puudub kohaspetsiifiline mõõde ja välisriigi tegevusluba saab ja tulebki tunnustada (nt elektritööd, ehitus). Vedelkütuse seaduse § 15 kohaselt hõlmab aga tegevusloa kontroll ka kütuse müügikohta (tegevuskohta, vedelkütuse seaduse § 3 lg 6) - välisriigis tegevusloa väljaandmisel Eestis asuvat müügikohta / tegevuskohta aga ei kontrollita. Seega ei saaks hankija välisriigi sarnase valdkonna tegevusluba tunnustada. 4 Hankija ei nõustu sellega, et riigihanke alusdokumentidesse peab hankija kirja panema Eestis vastava valdkonna õigusliku regulatsiooni, sh esitama hanke alusdokumentides ülevaate tegevusloa taotluse menetlusest. Hankijale sellise kohustuse panemine ei tulene ühestki RHSi sättest. Küll aga – nii nagu hankija ka oma eelmises vastuses märkis – juhul kui hankemenetluse käigus oleks hankes osalemise vastu huvi tundnud mõni välisriigi ettevõtja, siis kooskõlas RHS § 46, mille kohaselt peab hankija andma selgitusi hanke alusdokumentide kohta, oleks hankija selgitanud huvitatud isikutele ka tegevusloa nõude täitmise võimalusi ja menetlust. Riigihangete registris ja EL Teatajas avaldatud hanketeadetes on olemas viide lisateabe / selgituste küsimisele ning seejuures on huvitatud isikutel võimalik hanketeatega tutvuda ka nt inglise keeles, millega on hankija hinnangul oluline hankega seotud info kõigile huvitatud isikutele piisavalt kättesaadav.“ RÜ edastas käesoleva otsuse eelnõu 26.09.2018. a toetuse saajale arvamuse avaldamiseks. Toetuse saaja saatis 01.10.2018 e-kirjaga oma vastuse otsuse eelnõule, milles tõi välja: „Tööinspektsioon (edaspidi TI) leiab, et on ebaõige RÜ seisukoht, et toetuse saaja ei ole täitnud kohustust järgida riigihangete seadust. TI esitab omad põhjendused alljärgnevalt. Riigihangete seadus lubab hankijale kehtestada piiravad osalemise tingimused, kuid seadus kohustab hankijat piirangu põhjendama (vt hanke avaldamise ajal kehtinud RHS § 3 p 3). RÜ on õigesti märkinud, et tegevusloa taotlus lahendatakse üldjuhul 30 päevaga ja hankemenetlus kestis 42 päeva (otsuse eelnõu lk 7). TI pöörab RÜ tähelepanu asjaolule, et hanke 182062 oli avaldatud ka ELT-s, seega teave hankest oli võimaldatud kõigi Euroopa Liidu huvitatud isikutele. TI nõustub RÜ seisukohaga, et hanketingimus "registreering majandustegevuse registris" on piirav välismaiste hankes huvitatud isikute suhtes (otsuse eelnõu lk 6). TI pöörab RÜ tähelepanu asjaolule, et e-riigihangete keskkonnast nähtub, et hanke 182062 ei olnud vaidlustatud. TI juhib RÜ tähelepanu jõustunud Vaidlustuskomisjoni 28.12.2012 otsusele riigihanke 138182 vaidluses, mille kohaselt piirava hankes osalemise tingimuse peab vaidlustama seadusega sätestatud tähtaja jooksul. TI meenutab RÜ´le hankija õigusest võimalikult kiiremale hankemenetlusele (vt Ivo Pilving, Riigikohtu toimikud 2016/04). Kuna keegi piirava tingimuse (registreeringu tingimus) ei ole vaidlustanud, siis ei olnud hankijal võimalust selgitusega põhjendada hankes osalejatele piirava tingimuse vajadust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2012 kohtuotsus). Seega RÜ otsuse eelnõu keelduda kulude abikõlblikkuse aktsepteerimisest põhjendusega, et toetuse saaja ei ole täitnud kohustust järgida riigihangete seadust (otsuse eelnõu lk 1), on ebaõige.“ 3. Rakendusüksuse seisukoht RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime 5 tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused sellest eeldusest lähtuvalt. RHS § 41 lg 3 sätestas hankijale õiguse kehtestada hanketeates õigusaktidest tulenevate erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu pakkuja või taotleja kvalifitseerimise tingimustena, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks oli õigusaktides kehtestatud erinõuded. Kuigi nimetatud sätte grammatilise tõlgenduse kohaselt võis hankija justkui nõuda pakkujalt erinõudele vastavuse tõendamiseks Eesti õigusaktis nõutud tegevusloa või registreeringu või muu erinõudele vastava asjakohase tõendi esitamist, tuleb nimetatud nõuet tõlgendada asjaomaste Euroopa Liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi klassikaline direktiiv), ning kohtupraktikaga koosmõjus. RHS § 41 lg 3 aluseks on klassikalise direktiivi artikkel 46 kutsetööga tegelemise sobivuse osas. Nimetatud artikli esimese lause kohaselt võib hankija nõuda tõendeid pakkuja või taotleja registreerituse kohta tema asukohamaa äriregistris või muus erialases registris ning juhul, kui see pole asjakohane, siis pakkuja või taotleja enda poolt vande all antud kinnitust selle kohta, et ta tegutseb vastaval kutsealal. Klassikalise direktiivi artikkel 46 teine lause lubas hankijal teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses juhul, kui kandidaatidel või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või organisatsiooni kuulumise tõendamist. Antud juhul oli tegemist asjade hankelepinguga, mistõttu klassikalise direktiivi artikkel 46 teise lause kohaselt ei olnud tõendite nõudmine tegevusloa olemasolu kohta lubatud. Lisaks väärib märkimist, et ka teenuslepingute puhul lubab artikkel 46 kvalifitseerimiseks nõuda üksnes pakkuja (ja mitte hankija) asukohariigis väljastatud teenuse osutamist tõendava loa olemasolu või nende asukohariigis vastavasse organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist. Samuti ei vasta hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimus Eesti tegevusloa kohta RHS § 3 punktis 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttele ning sellest tulenevale kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelule osas, milles hankija nõudis pakkujatelt Eesti õigusest tulenevatele erinõuetele vastamist juba pakkumuste esitamise ajal. Seda seisukohta toetavad Euroopa Kohtu lahendid kaasustes C-234/03, C-225/98 ja C-46/15. Lisaks ei ole kohtupraktikas peetud võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaks olukorda, kus hanketingimusteks arusaamiseks on pakkujal vaja tunda hankija asukohariigi õigusakti seletuskirja (C-171/15) või asjakohast kohtupraktikat (EK C-27/15). Ka Euroopa Komisjon on oma juhendis, mis puudutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektides kõige sagedamini esinevate vigade vältimist (Euroopa Komisjoni juhend „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige 6 levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“) toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva kvalifitseerimise tingimuste näitena välja olukorra, kus hankija on nõudnud ettevõtjatelt hankija asukohariigis tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste lubade olemasolu juba pakkumuste esitamise hetkel, kuna välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud. RÜ möönab, et Eestis on vedelkütuse müügiga tegutsemise korral nõutav tegevusluba ning hankija ei saa vedelkütuse seadusest tulenevalt tunnustada välisriigi sarnase valdkonna tegevusluba, mistõttu on nimetatud registreering hankelepingu täitmiseks vajalik. Sellest hoolimata ei olnud hankijal RHSist, klassikalisest direktiivist ja asjakohasest kohtupraktikast tulenevalt õigust nõuda, et pakkuja oleks registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal juba pakkumuse esitamise hetkel. RÜ hinnangul oleks antud juhul nõude kehtestamise eesmärki täitnud ja välisriigi pakkujate õigusi vähem riivanud ka see, kui pakkujal oleks vastav registreering olemas olnud hankelepingu täitmise algusajaks (näiteks kui hankija oleks registreeringu olemasolu nõude ette näinud hankelepingu tingimusena). Seetõttu ei ole kohane ka 24.04.2018 e-kirjas edastatud hankija viide teenuste direktiivi artiklile 9 ning lisaks reguleerib ka hankija poolt viidatud vedelkütuse seadus kütuse müügi protsessi ennast, st hankelepingu täitmist. Veendumaks, et hanketingimuses märgitud mõiste “majandustegevuse register” kasutamine on välismaiste pakkujate suhtes piirav, pöördus RÜ MKMi poole küsimusega, kas hanke tingimuses viidatud andmekogu nimetusega „majandustegevuse register“ on põhimõtteliselt olemas ka teistes liikmesriikides ning juhul kui on, siis kas nendes andmekogudes olevad andmed (eelkõige märked registreeringute ja tegevuslubade olemasolu kohta) on samad, mis ka MKMi poolt peetavas majandustegevuse registris. MKMi siseturu toimimise talituse juhataja vastas 11.05.2018 e-kirjas, et andmekogu nimetusega „majandustegevuse register“ ei ole teistes liikmesriikides olemas. Lisaks tõi ta samas e-kirjas välja: „Igal liikmesriigil on õigus ise reguleerida, kuidas peetakse ettevõtja tegevuslubade ja teadete üle arvestust ja see valdkond on ühtlustamata EL-i tasandil. Kuna nimetus „majandustegevuse register“ tuleneb MsÜS-st, siis on võimalik, et on kasutusel üksnes Eestis ja teistes liikmesriikides nimetatakse tegevuslubade registreid erinevalt ja veelgi enam, erinevad riigiti tegevusload ja teated, mida ettevõtjad peavad taotlema, et valdkondlikule turule ligipääsu saada. EL üleselt on ühtlustatud mõned konkreetsed tegevusvaldkonnad, näiteks pakettreisi direktiiviga tingimused reisiettevõtjale turul tegutsemiseks, kuid valdav enamus majandustegevusi on reguleeritud üksnes siseriiklikult.“ Lisaks märgib RÜ, et kuigi tegevusloa taotlus lahendatakse üldjuhul 30 päevaga, siis menetlust võidakse pikendada ning see pikeneb ka puudustega esitatud taotluse puhul. Samas tuleb võtta arvesse seda, et info hanke avaldamise kohta ei pruugi jõuda kõikide hankes osalemisest huvitatud isikuteni koheselt hanke väljakuulutamise päeval. Seega ei ole tagatud, et kõik hankes osalemisest huvitatud isikud oleksid jõudnud taotleda loa 42 päeva jooksul, mis hankemenetlus kestis. 7 RÜ nõustub toetuse saaja 01.10.2018 e-kirjas tooduga, et antud hange oli avaldatud ka Euroopa Liidu Teatajas ning antud hanget ei ole vaidlustatud, kuid sõltumata sellest on RÜ hinnangul tegemist piiravate tingimusega ning seega on rikutud RHS-i. Antud seisukohaga nõustus ka toetuse saaja 01.10.2018 e-kirjas, tuues välja, et hanketingimus "registreering majandustegevuse registris" on piirav välismaiste hankest huvitatud isikute suhtes. Eelnevast tulenevalt on RÜ seisukohal, et hankija, seades hanke kvalifitseerimistingimustes nõude, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal, on põhjendamatult piiranud pakkujate ringi, eelkõige välismaiste pakkujate osas, kellel pole vastavat Eesti registreeringut, ning on seega rikkunud RHSi § 3 ja § 39 lõiget 1. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) alusel. Ühendmääruse § 25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, selle tegemisel ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsiooni. Vastavalt ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõikele 1 vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija poleks seadnud kvalifitseerimise tingimustes nõuet, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lg 11 punkti 5 alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt oli hankest huvitatud kuus isikut, kellest viis esitas ka pakkumuse. Seega oli antud hankes tagatud konkurents ja erinevate pakkumiste võrdlemine. Samas on kõik huvitatud isikud 8 Eesti ettevõtted ning ei saa välistada, et nimetatud majandustegevuse registri registreeringu nõue oli põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid, ei registreerunud ega pakkumust esitanud. RÜ võttis arvesse ka asjaolu, et hankelepingu eesmärgiks oli kütuse ostmine jaemüügi korras üle Eesti, seega oli hankelepingu täitmise eelduseks, et pakkujal (või ühispakkujal) on üle-eestiline kütuse tanklavõrk. Selle tingimuse ühe täitmisvõimalusena oleks pakkuja pidanud lühikese ajaga kas omandama mõne praegu tegutseva tanklavõrgu või selle ise rajama, mis oleks tähendanud tõenäoliselt mahukat investeeringut. Sellest tulenevalt võiks võimalike välisriigi pakkujate huvi antud hankes osalemiseks hinnata pigem väikseks. Samas ei saa tanklavõrgu nõudest järeldada, et välisriigi pakkuja saaks hankelepingut täita üksnes mahukate investeeringute, näiteks Eestisse uute tanklate rajamise kaudu. Välisriigi ettevõtja saaks hankelepingut täita ka Eestis juba tanklate ketti omava isikuga enne riigihankes osalemist sõlmitud eellepingu tulemusena, mis annab pakkujale riigihanke võitmise korral õiguse nende tanklate ostmiseks või rendile võtmiseks. Samuti on välisriigi pakkujal tanklatega seotud nõudeid võimalik täita ka allhanget kasutades. Seetõttu ei saa täielikult välistada välisriigi pakkujate võimalikku huvi hankes osaleda. Teisalt võtab RÜ korrektsioonimäära leidmisel arvesse, et kõigil pakkujatel, sõltumata nende asukohariigist, oli võimalik pakkumuste esitamise aja jooksul vastavat registreeringut taotleda ning kui kõik selleks nõutavad tingimused oleksid olnud täidetud, siis oleks see tõenäoliselt ka pakkumuste esitamise hetkeks saadud. Seega on potentsiaalsete isikute hulk, kelle osalemist on hankes piiratud, tõenäoliselt väike. Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni- määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga. Antud hankega seotud Aktsiaselts Olerexi ja Circle K Eesti Aktsiaseltsi kulud on kajastatud MT-s nr 31-33 tegevuse 1 „Teavitus- ja kaasamistegevused“, tegevuse 2 „Nõustamistegevus“ ja tegevuse 4 „Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ raames kokku summas 9 932,52 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 8 442,64 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 489,88 eurot. Täpsem summade jaotus tegevuste ja MT-de kaupa on välja toodud allolevas tabelis. MT nr / Teenuse Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus 4 Summa Rikkumis SFOS nr pakkuja kokku € e summa € (5%) 31 / AS Olerex 882,43 1 062,14 2 970,27 8 870,05 443,50 49551 Circle K 764,51 2 150,03 1 040,67 Eesti AS 32 / AS Olerex 18,77 142,37 133,32 667,83 33,39 49575 Circle K 50,32 275,27 47,78 Eesti AS 33 / AS Olerex 49,36 71,48 394,64 19,73 50119 Circle K 78,77 50,11 144,92 Eesti AS Kokku 1 794,80 3 729,28 4 408,44 9 932,52 496,62 9 Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks kuluks MT-s nr 31-33 kajastatud antud hankega seotud kulud 5% ulatuses esitatud kulude maksumusest ehk summas 496,62 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 422,13 eurot ja riiklik kaasfinantseering 74,49 eurot ning keeldub kulude väljamaksmisest MT-s nr 31 summas 443,50 eurot, MT-s nr 32 summas 33,39 eurot ning MT-s nr 33 summas 19,73 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke kulusid ei ole toetuse saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu raames tehtud kulusid, siis lähtudes ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 11 punktist 5 vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud lepingute osas 5% ulatuses. 4. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada vaide Sotsiaalministeeriumile STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Sams toetuste agentuuri juht Angeelika Põldaru 735 0776 10
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel