Kerli Allik Teie: 05.10.2018 otsus nr 3-
SA Innove 3.1/451
Lõõtsa 4, 11415 Tallinn
[email protected]
Meie: 26.10.2018 nr 2-17/1707-4
Vaie SA Innove 04.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse
peale nr 3-3.1/451
SA Innove (edaspidi rakendusasutus) 04.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/451 (edaspidi
otsus) p 4 viitab otsuse peale vaide esitamise võimalusele Sotsiaalministeeriumile.
Rakendusasutuse nõukogu liige on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich,
seega vaide koopia esitatakse ka eespool nimetatud rakendusasutuse nõukogu liikme elektronposti
aadressile. Rakendusasutuse otsuse p 4 viitab otsuse peale vaide esitamise võimalusele 30 päeva
jooksul, vaide esitaja sai otsusest teada 05.10.2018, seega vaie on esitatud õigeaegselt.
Rakendusasutus tegi 04.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse millega keeldus MT nr 31
aktsepteerimisest summas 443,50 eurot, MT nr 32 aktsepteerimisest summas 33,39 eurot ja MT nr
33 aktsepteerimisest summas 19,73 eurot. Rakendusasutus põhjendas oma otsus sellega, et
toetuse saaja ei ole täitnud kohustus järgida riigihangete seadust. Toetuse saaja Tööinspektsioon
(edaspidi TI) leiab, et rakendusasutuse otsus on ebaõige, otsus rikub TI õigusi, TI ei nõustu
rakendusasutuse otsuse põhjendusega, et toetuse saaja ei ole täitnud kohustust järgida
riigihangete seadust (edaspidi RHS), TI põhjendused on alljärgnevad.
Rakendusasutuse rakendusüksus (edaspidi RÜ) on võimaldanud TI´le esitada seisukoht enne otsuse
tegemist. TI 01.10.2018 seisukoht oli alljärgnev.
"
TI leiab, et on ebaõige RÜ seisukoht, et toetuse saaja ei ole täitnud kohustust järgida riigihangete
seadust (edaspidi RHS). TI esitab omad põhjendused alljärgnevalt.
RHS lubab hankijale kehtestada piiravad osalemise tingimused, kuid seadus kohustab hankijat
piirangu põhjendama (vt hanke avaldamise ajal kehtinud RHS § 3 p 3).
RÜ on õigesti märkinud, et tegevusloa taotlus lahendatakse üldjuhul 30 päevaga ja hankemenetlus
kestis 42 päeva (otsuse eelnõu lk 7). TI pöörab RÜ tähelepanu asjaolule, et hanke 182062 oli
avaldatud ka ELT-s, seega teave hankest oli võimaldatud kõigi Euroopa Liidu huvitatud isikutele.
TI nõustub RÜ seisukohaga, et hanketingimus "registreering majandustegevuse registris" on piirav
välismaiste hankes huvitatud isikute suhtes (otsuse eelnõu lk 6). TI pöörab RÜ tähelepanu asjaolule,
et e-riigihangete keskkonnast nähtub, et hanke 182062 ei olnud vaidlustatud. TI juhib RÜ
tähelepanu jõustunud Vaidlustuskomisjoni 28.12.2012 otsusele riigihanke 138182 vaidluses, mille
kohaselt piirava hankes osalemise tingimuse peab vaidlustama seadusega sätestatud tähtaja
jooksul. TI meenutab RÜ´le hankija õigusest võimalikult kiiremale hankemenetlusele (vt Ivo Pilving,
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee
Registrikood 70001969
Riigikohtu toimikud 2016/04). Kuna keegi piirava tingimuse (registreeringu tingimus) ei ole
vaidlustanud, siis ei olnud hankijal võimalust selgitusega põhjendada hankes osalejatele piirava
tingimuse vajadust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2012 kohtuotsus). Seega RÜ otsuse eelnõu
keelduda kulude abikõlblikkuse aktsepteerimisest põhjendusega, et toetuse saaja ei ole täitnud
kohustust järgida riigihangete seadust (otsuse eelnõu lk 1), on ebaõige.
"
RÜ 04.10.2018 otsuse põhjenduses mainis TI 01.10.2018 konstateeringut majandustegevuse
registri registreeringu hanketingimuse piirangust välismaiste hankest huvitatud isikute suhtes
(otsuse lk 8), kuid RÜ on oma 04.10.2018 otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta, et RHS lubab
hankijale kehtestada piirava osalemise tingimuse (vt hanke avaldamise ajal kehtinud RHS § 3 p 3, TI
01.10.2018 seisukoha lg 2). Seega RÜ 04.10.2018 otsus on ebaõige, otsus on vastuolus eespool
esitatud RHS sättega ja rikub TI õigusi.
TI taotlused on alljärgnevad.
1. Tunnistada RÜ 04.10.2018 finantskorrektsiooni otsus kehtetuks osas, millega RÜ keeldus MT nr
31 aktsepteerimisest summas 443,50 eurot, MT nr 32 aktsepteerimisest summas 33,39 eurot ja MT
nr 33 aktsepteerimisest summas 19,73 eurot.
2. Kohustada RÜ teha uus otsus, millega aktsepteerida alljärgnevad MT-d: nr 31 summas 443,50
eurot, nr 32 summas 33,39 eurot ja nr 33 summas 19,73 eurot.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor
Teadmiseks: Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich
Aleksei Kester
56977931
[email protected]
2 (2)
Tere
Meie
05.11.2018 nr 3-3.1/12977-3
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõike 2 ja haldusmenetluse seaduse § 80 lõike 1
alusel, edastame Sotsiaalministeeriumile lahendamiseks Tööinspektsiooni (edaspidi ka vaide esitaja)
vaide SA Innove 04.10.2018 otsusele nr 3-3.1/451 „Toetuse andmise tingimuste “Töövõimet hoidva ja
säästva töökeskkonna arendamine” (2014-2020.3.01.002.01.15-0001) osas finantskorrektsiooni otsuse
tegemine“ (edaspidi otsus). Vaide esitaja palub tunnistada otsuse kehtetuks ning kohustada
rakendusüksust tegema uue otsuse, millega aktsepteeritaks maksetaotlusest (edaspidi MT) nr 31 välja
maksmata jäänud kulud summas 443,50 eurot, MT-st nr 32 summas 33,39 eurot ja MT-st nr 33 summas
19,73 eurot.
Rakendusüksus (edaspidi ka RÜ) kontrollis vaide esitamise tähtaegsust ja vastavust haldusmenetluse
seaduse § 76 lõikele 2 ning tuvastas, et vaides puudus HMS § 76 lg 2 punkti 6 kohane kinnitus.
Rakendusüksus andis 02.11.2018 e-kirjaga vaide esitajale aega 10 päeva puuduse kõrvaldamiseks. Vaide
esitaja kinnitas 02.11.2018, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
Seega vastab vaie nõuetele.
Vaide esitaja on seisukohal, et otsus on ebaõige ning vastuolus hanke avaldamise ajal kehtinud
riigihangete seaduse (RHS) § 3 punktiga 3, kuivõrd antud säte lubas hankijal kehtestada piirava osalemise
tingimuse, kuid hankija on kohustatud sellist piirangut põhjendama. Hankija nõustub, et vaidlusaluse
hanketingimuse näol on tegemist piirava tingimusega välismaiste hankest huvitatud isikute suhtes, kuid
keegi hankes osalemisest huvitatud isik antud tingimust ei vaidlustanud, mistõttu hankijal puudus
võimalus põhjendada piirava tingimuse vajadust. Seega on hankija hinnangul ebaõige rakendusüksuse
seisukoht, et toetuse saaja ei ole järginud RHS kohustusi.
Rakendusüksus ei nõustu vaides toodud seisukohtadega ning jääb oma otsuses esitatud põhjenduste
juurde. Juhime tähelepanu, et vaide esitaja on nõustunud sellega, et vaidlusalune tingimus on
välispakkujatele piirav. Antud juhul on rakendusüksus tuvastanud, et kõnealuse tingimuse seadmine ei
olnud õigusaktide kohaselt lubatud ning seda olenemata sellest, kas hankija on tingimuse vajadust
hankes põhjendanud või mitte. Kuivõrd pole võimalik välistada, et mõni pakkuja loobus vaidlusaluse
hanketingimuse tõttu hankes osalemast, siis võis tingimus omada mõju pakkujate ringile ja sellest
tulenevalt ka eduka pakkumuse leidmisele, mistõttu on finantskorrektsiooni tegemine põhjendatud.
Kuna huvitatud isikud ei ole kohustatud vaidlustust esitama, siis ei ole vaidlustuste puudumise faktist
võimalik eeldada, et riivet ei ole tekkinud.
Koos vaidega edastame ka vaidlusaluse otsuse.
Oleme valmis edastama vajadusel täiendavaid selgitusi ning dokumente.
Lugupidamisega
Katri Oja
jurist
SA Innove
Lõõtsa 4, 11415 Tallinn
tel 735 0569
mob 56 642 949
[email protected]
www.innove.ee
OTSUS
Tallinn (kp digitaalallkirjas) 2018 nr 3-3.1/451
Toetuse andmise tingimuste “Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna
arendamine” (2014-2020.3.01.002.01.15-0001) osas finantskorrektsiooni otsuse
tegemine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1
punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja
lähtudes Tööinspektsiooni (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste
„Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ (2014-2020.3.01.002.01.15-
0001) raames esitatud maksetaotlustest (edaspidi MT) nr 31-33 ning arvestades hanke nr
182062 kontrolli raames Sotsiaalministeeriumi vahendatud kirjavahetust hankijaga Riigi
Tugiteenuste Keskus, SA Innove (edaspidi rakendusüksus või RÜ) otsustab:
teha finantskorrektsiooni otsus ja seoses sellega keelduda MT nr 31 aktsepteerimisest
summas 443,50 eurot, MT nr 32 aktsepteerimisest summas 33,39 eurot ja MT nr 33
aktsepteerimisest summas 19,73 eurot, kuna toetuse saaja ei ole täitnud talle STSiga
pandud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS).
Vastavalt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219
„Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste (edaspidi TAT) punktile 7.1.1 kohalduvad toetuse saajale lisaks TAT-is
sätestatule STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud
kohustused. Vastavalt STS § 26 lõikele 1 on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta
on hankija RHSi tähenduses.
1. Asjaolud
Toetuse saaja osales ühishankijana Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK või hankija)
poolt läbi viidud rahvusvahelises avatud hankes nr 182062 „Kütuse ostmine“ (edaspidi ka
hange), mille tulemusena sõlmis toetuse saaja raamlepingud perioodiks 30.05.2017-
30.05.2019 ASiga Olerex ning perioodiks 02.06.2017-02.06.2019 Circle K Eesti
Aktsiaseltsiga.
Hanketeates on ühe kvalifitseerimise tingimusena välja toodud, et pakkuja peab olema
registreeritud majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal ning
Eestis registreeritud pakkuja tegevusloa kehtivust kontrollib hankija Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) peetava avaliku majandustegevuse
registri kaudu.
1
Rakendusüksus kontrollis Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidava toetuse andmise
tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (2014-2020.2.02.001.01.15-
0002) maksetaotluste menetlemise raames antud hanke läbiviimise õiguspärasust ning
tuvastas, et hanke läbiviimisel on piiratud pakkujate osalemist hankes.
2. Hankija selgitused
Kuivõrd hanke nr 182062 läbiviijaks oli RTK ning nii Sotsiaalministeerium kui ka
Tööinspektsioon osalesid hankes isikutena, kelle nimel hanget läbi viidi, arvestab
rakendusüksus käesoleva otsuse tegemisel RTK poolt Sotsiaalministeeriumi kaudu
varasemalt saadetud selgitusi antud hanke kvalifitseerimistingimuse põhjendatuse ning
välismaiste pakkujate hankes osalemiste võimaluste osas.
Sotsiaalministeerium edastas 04.04.2018 e-kirjaga hankija vastuse: „Majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsÜS) § 51 lg 1 punkti 2 kohaselt on
registriandmeteks ettevõtjale väljastatud tegevusloa andmed. Seega on iga ettevõtja kohta,
kellele on väljastatud tegevusluba, tehtud ka registreering majandustegevuse registris.
Vedelkütuse seaduse § 13 lõike 1 kohaselt on kütuse müügiga tegutsemise korral nõutav
tegevusluba. Täiendavalt on sätestatud vedelkütuse seaduse § 191 lõikes 1, et kütuse
soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. Hankija on
veendunud, et arvestades majandustegevusest (kütuse müük) lähtuvaid ohtusid (eelkõige
keskkonnaalased, aga ka inimeste elu ja tervise kaitse) on õigustatud selles valdkonnas
tegutsemisele loakohustuse seadmine, millega enne majandustegevuse alustamist
tuvastatakse teatud majandustegevuse nõuete täitmine ja määratakse kindlaks
majandustegevuse teostamise tingimused. Seega on põhjendatud ka hankemenetluses
tegevusloa olemasolu nõude esitamine. Võrdse kohtlemise ja Euroopa Liidu vaba turu
põhimõtete järgimine tagatakse tegevusloa taotlemise ja lahendamise etapis - kõigile
tegevusloa taotlejatele kohalduvad ühesugused nõuded st et tegevusloa taotluse
läbivaatamisel koheldakse kõiki vastavas valdkonnas tegutseda soovivaid isikuid võrdselt.
Kõigil ettevõtjatel sõltumata nende asukohariigist (sh huvitatud isikud, kelle asukoht on
mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis
või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis) on võimalik
vastavalt vedelkütuse seaduse § 15 esitada tegevusloa taotlus, kui nad soovivad tegeleda
kütuse impordiga Eestisse või kütuse müügiga (§ 13 lg 1 p 1 ja p 3). Kõigil
hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutel oli võimalik vastavat tegevusluba taotleda
ka hankemenetluse kestel arvestades, et hanke avaldamise ja pakkumuste esitamise tähtaja
vahele jäi 42 päeva ja tegevusloa taotlus lahendatakse 30 päeva jooksul. Vajadusel oleks
hankijal olnud alati võimalik pakkumuste esitamise tähtaega edasi lükata (nt kui hankes
osalemisest huvitatud isik oleks hankijat teavitanud tegevusloa taotluse esitamisest, mida
MTA ei ole veel lahendanud / on taotluse läbivaatamise tähtaega pikendanud). Seega on
Eestis kütuse müügiga tegelemisel kohustuslik omada tegevusluba, mis on avaldatud
majandustegevuse registris. Ilma tegevusloata müüjalt ei ole lubatud kütust osta.“
RÜ küsis 11.04.2018 e-kirjaga Sotsiaalministeeriumilt täiendavalt järgmisi selgitusi: kas
antud kvalifitseerimise tingimuses viidatud termini „majandustegevuse register“ puhul on
peetud silmas MKMi poolt peetavat avaliku majandustegevuse registrit või on tegemist
üldisema terminiga, mis hõlmab ka teistes Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikides ja
2
muudes RHS § 3 punktis 3 nimetatud riikides olevaid vastavaid registreid; kas
aktsepteeritud olid ka teiste riikide analoogsed load ning kas või kuidas võimalikud
välisriigi pakkujad said antud nõuet lugedes sellest üheselt aru ja kas või kuidas said
potentsiaalsed pakkujad selle võimalusega arvestada ning kuidas oldi veendunud, et keegi
huvitatud isik tegevusloa nõude tõttu hankes osalemata ei jätnud.
Sotsiaalministeerium edastas 24.04.2018 e-kirjaga hankija järgmise vastuse: „EL teenuste
direktiivi artikkel 9 annab liikmesriikidele õiguse teenuse osutamise valdkonnale
juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise suhtes autoriseerimiskeemi kohaldamiseks,
kui on täidetud direktiivi artikli 9 p 1 alapunktides a) – c) nimetatud tingimused: sellega ei
diskrimineerita teenuseosutajat, autoriseerimine on põhjendatud olulise avaliku huviga
seotud põhjusega ning taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem piirava
meetmega, eelkõige põhjusel, et tagantjärele tehtav kontroll toimuks liiga hilja selleks, et
olla tõeliselt tõhus. Teenuste direktiivi põhjendus punkt 40 avab olulise avaliku huviga
seotud põhjuste mõiste - “Olulise avaliku huviga seotud põhjuste” mõistet, millele
viidatakse käesoleva direktiivi teatavates sätetes, on Euroopa Kohus seoses
asutamislepingu artiklitega 43 ja 49 oma kohtupraktikas kujundanud ning see võib ka
edaspidi muutuda. Euroopa Kohtu kohtupraktikaga tunnustatud mõiste hõlmab vähemalt
järgmiseid valdkondi: avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis asutamislepingu artiklite
46 ja 55 tähenduses; korra säilitamine ühiskonnas; sotsiaalpoliitika eesmärgid; teenuste
kasutajate kaitse; tarbijakaitse; töötajate kaitse, sealhulgas töötajate sotsiaalkaitse;
loomade heaolu; sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine; pettuse
vältimine; kõlvatu konkurentsi vältimine; keskkonna- ja linnakeskkonna kaitse, sealhulgas
asulaplaneerimine; võlausaldajate kaitse; tõrgeteta õigusemõistmise tagamine;
liiklusohutus; intellektuaalomandi kaitse; kultuuripoliitika eesmärgid, sealhulgas
sõnavabaduse eri aspektide, eelkõige sotsiaalsete, kultuuriliste, usuliste ja filosoofiliste
ühiskonnaväärtuste kaitse; kõrge haridustaseme tagamise vajadus, ajakirjanduse
mitmekesisuse kaitse ja riigikeele edendamine; riigi ajaloo- ja kunstipärandi säilitamine;
ja veterinaarpoliitika.
Teenuste direktiivi põhjenduspunkti 56 kohaselt - Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale
moodustavad rahvatervis, tarbijakaitse, loomatervis ja linnakeskkonna kaitse olulise
avaliku huviga seotud põhjused. Need olulise avaliku huviga seotud põhjused võivad
õigustada autoriseerimisskeemide ja muude piirangute kohaldamist. Mitte ühegi
autoriseerimisskeemiga ei tohiks aga kaasneda diskrimineerimist kodakondsuse alusel.
Lisaks peaks alati järgima vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Teenuste direktiivi
põhjenduspunkti 78 kohaselt - On vältimatu näha ette, et teenuste osutamise vabaduse säte
ei takistaks liikmesriikidel, kus teenust osutatakse, kehtestada kooskõlas artikli 16 lõike 1
punktides a kuni c sätestatud põhimõtetega konkreetseid nõudeid avaliku korra või avaliku
julgeolekuga seotud põhjustel või rahvatervise või keskkonna kaitse eesmärkidel.
Teenuste direktiiv võeti Eesti õiguskorda üle EL teenuste direktiivi rakendamise seadusega
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13245846), mille Riigikogu võttis vastu 10.12.2009.
Teenuste direktiivi peamiseks eesmärgiks on kaotada liikmesriikide vahel teenuste
osutamise valdkonna arendamist takistavad tõkked. Seaduse § 7 lg 4 kohaselt - kui Eestis
teenuse osutamist alustada soovival EL riigi teenuse osutajal on sellel tegevusalal
3
tegutsemiseks lepinguriigis antud tegutsemisõigus, mis kontrollieseme poolest valdavas
osas vastab Eestis nõutava tegutsemisõiguse kontrolliesemele, ei kehtestata
tegutsemisõiguse andmisel nõudeid ega kontrollita nende täitmist, mis on oma eesmärgilt
samaväärsed või põhiolemuselt võrreldavad nende nõuete ja kontrollidega, mida teenuse
osutaja suhtes juba teises lepinguriigis kohaldatakse. Vastavalt seaduse § 17 lg 2 - Teenuse
osutamise vabadusele võib seadusega kehtestada piiranguid ning need ei või olla
diskrimineerivad, peavad olema põhjendatud avaliku korra kaitsega, avaliku julgeolekuga,
rahvatervise või keskkonnakaitsega ning piirangud peavad olema proportsionaalsed.
Mõistete „avalik kord“ ja „avalik julgeolek“ sisu on määratletud Euroopa Kohtu
praktikaga.
MsÜS jõustumisel tunnistati EL teenuste direktiivi rakendamise seadus kehtetuks, sest
nende kahe seaduse reguleerimisala kattus olulises osas. EL teenuste direktiivi põhimõtteid
arvestab ka MsÜS – liikmesriigid võivad kooskõlas teenuste direktiiviga teatud
tegevusaladel tegutsemiseks kehtestada ettevõtjatele tegevusloa kohustuse või nõuda
majandustegevusteate esitamist (registreeringut). Seadusandja on mh pidanud
põhjendatuks määratleda loakohustusega tegevusalaks kütuse müük - vedelkütuse seaduse
§ 13 lõike 1 kohaselt on kütuse müügiga tegutsemise korral nõutav tegevusluba;
vedelkütuse seaduse § 191 lõikes 1, et kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub
tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. RHS ei asu Eesti õiguskorra hierarhias kõrgemal
MsÜS-ist ega vedelkütuse seadusest, millest tulenevalt on kütuse müügiga tegelemiseks
nõutav tegevusluba. Seega oleks hankija poolt hanketingimuste seadmisel tegevusloa
mittenõudmine vastuolus kehtiva õigusega – hankija ei saa jätta kehtivat õigust
kohaldamata, kuni Riigikohus ei ole tunnistanud õigusakti sätet põhiseadusega ja/või EL
õigusega vastuolus olevaks. Olgu siinkohal öeldud, et hankija on seisukohal, et kütuse
müügi määratlemine loakohustusega tegevusalana on õiguspärane ja kooskõlas EL
teenuste direktiiviga ning põhjendatud olulise avaliku huviga. Avaliku huvina on kütuse
käitlemisega seoses käsitletavad eelkõige keskkonnakaitse ja avalik ohutus ning inimeste
elu ja tervis.
Seega hankija hinnangul ei saa hanketingimuste õiguspärasuse kontrollimise objektiks olla
mitte küsimus, kas hankijal oli õigus esitada nõuet kütuse müügi tegevusloa olemasolu
kohta, vaid küsimus, kas hankija oleks pidanud hanketingimustes ette nägema võimaluse
Eestis kehtiva tegevusloa asemel mõne muu EL liikmesriigi sarnase tegevusloa
aktsepteerimiseks. EL teenuste vaba liikumise põhimõtte raames kehtib teises EL
liikmesriigis välja antud tegevusloa tunnustamise põhimõte, kuid seda teatud tingimuste
esinemisel (MsÜS § 22). Siinkohal on oluline, milline on tegevusloa kontrolliese st kas
teises liikmesriigis läbi viidud tegevusloa andmisele eelnenud kontroll tagab teenuse
nõuetekohase osutamise ka Eestis. Hankija möönab, et on mitmeid tegevusalasid, kus
välisriigis omandatud kvalifikatsioon, kutse või tegevusluba on nö piiriülesed – st
tegevusloa puudub kohaspetsiifiline mõõde ja välisriigi tegevusluba saab ja tulebki
tunnustada (nt elektritööd, ehitus). Vedelkütuse seaduse § 15 kohaselt hõlmab aga
tegevusloa kontroll ka kütuse müügikohta (tegevuskohta, vedelkütuse seaduse § 3 lg 6) -
välisriigis tegevusloa väljaandmisel Eestis asuvat müügikohta / tegevuskohta aga ei
kontrollita. Seega ei saaks hankija välisriigi sarnase valdkonna tegevusluba tunnustada.
4
Hankija ei nõustu sellega, et riigihanke alusdokumentidesse peab hankija kirja panema
Eestis vastava valdkonna õigusliku regulatsiooni, sh esitama hanke alusdokumentides
ülevaate tegevusloa taotluse menetlusest. Hankijale sellise kohustuse panemine ei tulene
ühestki RHSi sättest. Küll aga – nii nagu hankija ka oma eelmises vastuses märkis – juhul
kui hankemenetluse käigus oleks hankes osalemise vastu huvi tundnud mõni välisriigi
ettevõtja, siis kooskõlas RHS § 46, mille kohaselt peab hankija andma selgitusi hanke
alusdokumentide kohta, oleks hankija selgitanud huvitatud isikutele ka tegevusloa nõude
täitmise võimalusi ja menetlust. Riigihangete registris ja EL Teatajas avaldatud
hanketeadetes on olemas viide lisateabe / selgituste küsimisele ning seejuures on huvitatud
isikutel võimalik hanketeatega tutvuda ka nt inglise keeles, millega on hankija hinnangul
oluline hankega seotud info kõigile huvitatud isikutele piisavalt kättesaadav.“
RÜ edastas käesoleva otsuse eelnõu 26.09.2018. a toetuse saajale arvamuse avaldamiseks.
Toetuse saaja saatis 01.10.2018 e-kirjaga oma vastuse otsuse eelnõule, milles tõi välja:
„Tööinspektsioon (edaspidi TI) leiab, et on ebaõige RÜ seisukoht, et toetuse saaja ei ole
täitnud kohustust järgida riigihangete seadust. TI esitab omad põhjendused alljärgnevalt.
Riigihangete seadus lubab hankijale kehtestada piiravad osalemise tingimused, kuid
seadus kohustab hankijat piirangu põhjendama (vt hanke avaldamise ajal kehtinud RHS §
3 p 3). RÜ on õigesti märkinud, et tegevusloa taotlus lahendatakse üldjuhul 30 päevaga ja
hankemenetlus kestis 42 päeva (otsuse eelnõu lk 7). TI pöörab RÜ tähelepanu asjaolule, et
hanke 182062 oli avaldatud ka ELT-s, seega teave hankest oli võimaldatud kõigi Euroopa
Liidu huvitatud isikutele. TI nõustub RÜ seisukohaga, et hanketingimus "registreering
majandustegevuse registris" on piirav välismaiste hankes huvitatud isikute suhtes (otsuse
eelnõu lk 6). TI pöörab RÜ tähelepanu asjaolule, et e-riigihangete keskkonnast nähtub, et
hanke 182062 ei olnud vaidlustatud. TI juhib RÜ tähelepanu jõustunud
Vaidlustuskomisjoni 28.12.2012 otsusele riigihanke 138182 vaidluses, mille kohaselt
piirava hankes osalemise tingimuse peab vaidlustama seadusega sätestatud tähtaja
jooksul. TI meenutab RÜ´le hankija õigusest võimalikult kiiremale hankemenetlusele (vt
Ivo Pilving, Riigikohtu toimikud 2016/04). Kuna keegi piirava tingimuse (registreeringu
tingimus) ei ole vaidlustanud, siis ei olnud hankijal võimalust selgitusega põhjendada
hankes osalejatele piirava tingimuse vajadust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2012
kohtuotsus). Seega RÜ otsuse eelnõu keelduda kulude abikõlblikkuse aktsepteerimisest
põhjendusega, et toetuse saaja ei ole täitnud kohustust järgida riigihangete seadust (otsuse
eelnõu lk 1), on ebaõige.“
3. Rakendusüksuse seisukoht
RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt
peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement –
GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele
seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,
asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise
tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime
5
tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade,
teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.
Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal
eeldada välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise
tingimused sellest eeldusest lähtuvalt.
RHS § 41 lg 3 sätestas hankijale õiguse kehtestada hanketeates õigusaktidest
tulenevate erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu pakkuja või
taotleja kvalifitseerimise tingimustena, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse
jaoks oli õigusaktides kehtestatud erinõuded. Kuigi nimetatud sätte grammatilise
tõlgenduse kohaselt võis hankija justkui nõuda pakkujalt erinõudele vastavuse
tõendamiseks Eesti õigusaktis nõutud tegevusloa või registreeringu või muu erinõudele
vastava asjakohase tõendi esitamist, tuleb nimetatud nõuet tõlgendada asjaomaste Euroopa
Liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/18/EÜ,
31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste
riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi klassikaline
direktiiv), ning kohtupraktikaga koosmõjus.
RHS § 41 lg 3 aluseks on klassikalise direktiivi artikkel 46 kutsetööga tegelemise sobivuse
osas. Nimetatud artikli esimese lause kohaselt võib hankija nõuda tõendeid pakkuja või
taotleja registreerituse kohta tema asukohamaa äriregistris või muus erialases registris ning
juhul, kui see pole asjakohane, siis pakkuja või taotleja enda poolt vande all antud kinnitust
selle kohta, et ta tegutseb vastaval kutsealal. Klassikalise direktiivi artikkel 46 teine lause
lubas hankijal teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses juhul, kui kandidaatidel
või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba või kui
nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või
organisatsiooni kuulumise tõendamist.
Antud juhul oli tegemist asjade hankelepinguga, mistõttu klassikalise direktiivi artikkel 46
teise lause kohaselt ei olnud tõendite nõudmine tegevusloa olemasolu kohta lubatud.
Lisaks väärib märkimist, et ka teenuslepingute puhul lubab artikkel 46 kvalifitseerimiseks
nõuda üksnes pakkuja (ja mitte hankija) asukohariigis väljastatud teenuse osutamist
tõendava loa olemasolu või nende asukohariigis vastavasse organisatsiooni kuulumise
tõendi esitamist.
Samuti ei vasta hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimus Eesti tegevusloa kohta
RHS § 3 punktis 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttele ning sellest tulenevale
kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelule osas, milles hankija nõudis pakkujatelt
Eesti õigusest tulenevatele erinõuetele vastamist juba pakkumuste esitamise ajal. Seda
seisukohta toetavad Euroopa Kohtu lahendid kaasustes C-234/03, C-225/98 ja C-46/15.
Lisaks ei ole kohtupraktikas peetud võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaks
olukorda, kus hanketingimusteks arusaamiseks on pakkujal vaja tunda hankija asukohariigi
õigusakti seletuskirja (C-171/15) või asjakohast kohtupraktikat (EK C-27/15).
Ka Euroopa Komisjon on oma juhendis, mis puudutab Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfondidest rahastavate projektides kõige sagedamini esinevate vigade
vältimist (Euroopa Komisjoni juhend „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige
6
levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate
projektide puhul.“) toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva kvalifitseerimise tingimuste
näitena välja olukorra, kus hankija on nõudnud ettevõtjatelt hankija asukohariigis
tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste lubade olemasolu juba pakkumuste
esitamise hetkel, kuna välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla
sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud.
RÜ möönab, et Eestis on vedelkütuse müügiga tegutsemise korral nõutav tegevusluba ning
hankija ei saa vedelkütuse seadusest tulenevalt tunnustada välisriigi sarnase valdkonna
tegevusluba, mistõttu on nimetatud registreering hankelepingu täitmiseks vajalik. Sellest
hoolimata ei olnud hankijal RHSist, klassikalisest direktiivist ja asjakohasest
kohtupraktikast tulenevalt õigust nõuda, et pakkuja oleks registreeritud majandustegevuse
registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal juba pakkumuse esitamise hetkel. RÜ
hinnangul oleks antud juhul nõude kehtestamise eesmärki täitnud ja välisriigi pakkujate
õigusi vähem riivanud ka see, kui pakkujal oleks vastav registreering olemas olnud
hankelepingu täitmise algusajaks (näiteks kui hankija oleks registreeringu olemasolu nõude
ette näinud hankelepingu tingimusena). Seetõttu ei ole kohane ka 24.04.2018 e-kirjas
edastatud hankija viide teenuste direktiivi artiklile 9 ning lisaks reguleerib ka hankija poolt
viidatud vedelkütuse seadus kütuse müügi protsessi ennast, st hankelepingu täitmist.
Veendumaks, et hanketingimuses märgitud mõiste “majandustegevuse register” kasutamine
on välismaiste pakkujate suhtes piirav, pöördus RÜ MKMi poole küsimusega, kas hanke
tingimuses viidatud andmekogu nimetusega „majandustegevuse register“ on
põhimõtteliselt olemas ka teistes liikmesriikides ning juhul kui on, siis kas nendes
andmekogudes olevad andmed (eelkõige märked registreeringute ja tegevuslubade
olemasolu kohta) on samad, mis ka MKMi poolt peetavas majandustegevuse registris.
MKMi siseturu toimimise talituse juhataja vastas 11.05.2018 e-kirjas, et andmekogu
nimetusega „majandustegevuse register“ ei ole teistes liikmesriikides olemas. Lisaks tõi ta
samas e-kirjas välja: „Igal liikmesriigil on õigus ise reguleerida, kuidas peetakse ettevõtja
tegevuslubade ja teadete üle arvestust ja see valdkond on ühtlustamata EL-i tasandil.
Kuna nimetus „majandustegevuse register“ tuleneb MsÜS-st, siis on võimalik, et on
kasutusel üksnes Eestis ja teistes liikmesriikides nimetatakse tegevuslubade registreid
erinevalt ja veelgi enam, erinevad riigiti tegevusload ja teated, mida ettevõtjad peavad
taotlema, et valdkondlikule turule ligipääsu saada. EL üleselt on ühtlustatud mõned
konkreetsed tegevusvaldkonnad, näiteks pakettreisi direktiiviga tingimused reisiettevõtjale
turul tegutsemiseks, kuid valdav enamus majandustegevusi on reguleeritud üksnes
siseriiklikult.“
Lisaks märgib RÜ, et kuigi tegevusloa taotlus lahendatakse üldjuhul 30 päevaga, siis
menetlust võidakse pikendada ning see pikeneb ka puudustega esitatud taotluse puhul.
Samas tuleb võtta arvesse seda, et info hanke avaldamise kohta ei pruugi jõuda kõikide
hankes osalemisest huvitatud isikuteni koheselt hanke väljakuulutamise päeval. Seega ei
ole tagatud, et kõik hankes osalemisest huvitatud isikud oleksid jõudnud taotleda loa 42
päeva jooksul, mis hankemenetlus kestis.
7
RÜ nõustub toetuse saaja 01.10.2018 e-kirjas tooduga, et antud hange oli avaldatud ka
Euroopa Liidu Teatajas ning antud hanget ei ole vaidlustatud, kuid sõltumata sellest on RÜ
hinnangul tegemist piiravate tingimusega ning seega on rikutud RHS-i. Antud seisukohaga
nõustus ka toetuse saaja 01.10.2018 e-kirjas, tuues välja, et hanketingimus "registreering
majandustegevuse registris" on piirav välismaiste hankest huvitatud isikute suhtes.
Eelnevast tulenevalt on RÜ seisukohal, et hankija, seades hanke
kvalifitseerimistingimustes nõude, et pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse
registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal, on põhjendamatult piiranud pakkujate
ringi, eelkõige välismaiste pakkujate osas, kellel pole vastavat Eesti registreeringut, ning
on seega rikkunud RHSi § 3 ja § 39 lõiget 1.
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on
jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse
tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle
rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude
täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse
01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) alusel.
Ühendmääruse § 25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel
korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, selle tegemisel
ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsiooni. Vastavalt ühendmääruse (RT I,
02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõikele 1 vähendatakse toetust vastavalt sama
paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude
põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning
selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on
ebamõistlikult aja- või ressursimahukas.
RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on
tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks
kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija
poleks seadnud kvalifitseerimise tingimustes nõuet, et pakkuja peab olema registreeritud
majandustegevuse registris vedelkütuse müügiks vastaval tegevusalal.
Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lg 11 punkti 5 alusel
vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks hanketeates või hankedokumentides
nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Ühendmääruse (RT I,
02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja
19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt oli
hankest huvitatud kuus isikut, kellest viis esitas ka pakkumuse. Seega oli antud hankes
tagatud konkurents ja erinevate pakkumiste võrdlemine. Samas on kõik huvitatud isikud
8
Eesti ettevõtted ning ei saa välistada, et nimetatud majandustegevuse registri registreeringu
nõue oli põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid, ei
registreerunud ega pakkumust esitanud.
RÜ võttis arvesse ka asjaolu, et hankelepingu eesmärgiks oli kütuse ostmine jaemüügi
korras üle Eesti, seega oli hankelepingu täitmise eelduseks, et pakkujal (või ühispakkujal)
on üle-eestiline kütuse tanklavõrk. Selle tingimuse ühe täitmisvõimalusena oleks pakkuja
pidanud lühikese ajaga kas omandama mõne praegu tegutseva tanklavõrgu või selle ise
rajama, mis oleks tähendanud tõenäoliselt mahukat investeeringut. Sellest tulenevalt võiks
võimalike välisriigi pakkujate huvi antud hankes osalemiseks hinnata pigem väikseks.
Samas ei saa tanklavõrgu nõudest järeldada, et välisriigi pakkuja saaks hankelepingut täita
üksnes mahukate investeeringute, näiteks Eestisse uute tanklate rajamise kaudu. Välisriigi
ettevõtja saaks hankelepingut täita ka Eestis juba tanklate ketti omava isikuga enne
riigihankes osalemist sõlmitud eellepingu tulemusena, mis annab pakkujale riigihanke
võitmise korral õiguse nende tanklate ostmiseks või rendile võtmiseks. Samuti on välisriigi
pakkujal tanklatega seotud nõudeid võimalik täita ka allhanget kasutades. Seetõttu ei saa
täielikult välistada välisriigi pakkujate võimalikku huvi hankes osaleda.
Teisalt võtab RÜ korrektsioonimäära leidmisel arvesse, et kõigil pakkujatel, sõltumata
nende asukohariigist, oli võimalik pakkumuste esitamise aja jooksul vastavat
registreeringut taotleda ning kui kõik selleks nõutavad tingimused oleksid olnud täidetud,
siis oleks see tõenäoliselt ka pakkumuste esitamise hetkeks saadud.
Seega on potentsiaalsete isikute hulk, kelle osalemist on hankes piiratud, tõenäoliselt väike.
Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni-
määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga.
Antud hankega seotud Aktsiaselts Olerexi ja Circle K Eesti Aktsiaseltsi kulud on kajastatud
MT-s nr 31-33 tegevuse 1 „Teavitus- ja kaasamistegevused“, tegevuse 2
„Nõustamistegevus“ ja tegevuse 4 „Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate
arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ raames kokku summas
9 932,52 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 8 442,64 eurot ja riiklik kaasfinantseering
1 489,88 eurot. Täpsem summade jaotus tegevuste ja MT-de kaupa on välja toodud
allolevas tabelis.
MT nr / Teenuse Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus 4 Summa Rikkumis
SFOS nr pakkuja kokku € e summa €
(5%)
31 / AS Olerex 882,43 1 062,14 2 970,27 8 870,05 443,50
49551 Circle K 764,51 2 150,03 1 040,67
Eesti AS
32 / AS Olerex 18,77 142,37 133,32 667,83 33,39
49575 Circle K 50,32 275,27 47,78
Eesti AS
33 / AS Olerex 49,36 71,48 394,64 19,73
50119 Circle K 78,77 50,11 144,92
Eesti AS
Kokku 1 794,80 3 729,28 4 408,44 9 932,52 496,62
9
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks kuluks MT-s nr 31-33
kajastatud antud hankega seotud kulud 5% ulatuses esitatud kulude maksumusest
ehk summas 496,62 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 422,13 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 74,49 eurot ning keeldub kulude väljamaksmisest MT-s nr 31
summas 443,50 eurot, MT-s nr 32 summas 33,39 eurot ning MT-s nr 33 summas 19,73
eurot.
STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust
vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale
proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud
rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse
andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
Tulenevalt asjaolust, et eelpool nimetatud rikkumisega seotud hanke kulusid ei ole toetuse
saaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse
koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel antud lepingu raames tehtud
kulusid, siis lähtudes ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike
11 punktist 5 vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat kulu eelpool nimetatud
lepingute osas 5% ulatuses.
4. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada vaide Sotsiaalministeeriumile STS-is ja haldusmenetluse
seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide
esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Sams
toetuste agentuuri juht
Angeelika Põldaru
735 0776
10