dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Sotsiaalministeerium · 1. november 2018
Viit
1.2-1/3079-6
Registreeritud
1. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2018
Vastutaja
Tiina Drell (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎1.2.-4183063 01.11.2018 Väljaminev kiri.bdoc448 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Avalik Lp Riina Sikkut Teie: 03.10.2018 nr 1.2-1/3079-1 Tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium Meie: 01.11.2018 nr 1.2.-4/18/3063 [email protected] Eelnõule arvamuse avaldamine Tänan, et esitasite mulle arvamuse avaldamiseks „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse“. Seoses esitatud väljatöötamiskavatsusega on mul järgnevad märkused ja tähelepanekud. 1. Esmalt märgin, et selle väljatöötamiskavatsusele eelnevalt saatis Sotisaalministeerium sel kevadel inspektsioonile narkomaaniaravi andmekogu (NARIS) põhimääruse eelnõu arvamuse avaldamiseks. Esitatud arvamuses (21.05.2018 nr 1.2.-4/18/1265; leitav: http://adr.rik.ee/aki/dokument/5753398) toodud probleemid on eelduslikult jätkuvalt lahendamata ning mis tuleks hiljemalt käesoleva eelnõu raames ära lahendada. Näiteks ei ole senini see andmekogu registreeritud riigi infosüsteemide haldussüsteemis. Kuna hetkel ei ole inspektsioonile teada, kas ning kuidas käesoleva eelnõu raames muudetakse NARIS- e põhimäärust, siis ei ole ka hetkel võimalik anda täiel määral hinnangut, kas kavandatav regulatiivne lahendus on sobivaim. 2. Välisriikide praktika uurimine (lk 7, punkt 8) 2.1. VTK kohaselt korraldas TAI 2006. aastal mitteametliku küsitluse EMCDDA liikmesriikide seas, kellest küsitlusele vastas ainult 22 riiki. Neis kõigis koguti mingil kujul narkomaaniaravi andmeid, sh kümnes isikustatud kujul. 2.2. Samas ei ole märgitud, mida konkreetselt selles küsitluses küsiti (nt kas ja kuivõrd oli ka küsimusi eraelu riivega seotud teemade osas), sh kas sarnast küsitlust kavatsetakse korrata. Tuleb arvestada, et tegemist on sisuliselt 12 aastat vana küsitluste andmetega ning kui eraelu puutumatusega seotud probleeme selles ei käsitletud, siis ei anna selle küsitluse tulemused selget pilti, kas ning milliseid probleeme nendes riikides on eraelu puutumatuse vaatenurgast. Samuti ei ole ka selge, kas need riigid on olnud samas olukorras – varasemalt ei kogutud isikustatud kujul andmeid, kuid edaspidiselt seda soovitakse teha. 3. NARIS-e isikustamine 3.1. Üheks peamiseks probleemiks, miks NARIS-t soovitakse isikustada on, et hetkel kehtivate nõuete järgi Tervise Arengu Instituut (TAI) justkui ei saaks kasutada NARIS- t selle uutel eesmärkidel (need „uuenenud eesmärgid“ on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduses toimuvate muudatustega NARIS-e pidamise eesmärkide laienemisel). 3.2. Regulatiivsete võimaluste kirjelduses (lk 8) on märgitud võimalusena tõstatatud probleemist ülesaamiseks NARIS-e isikustamine. Selleks lisataks NARIS-e põhimäärusesse andmete loendisse ka isikukood ja täiendatakse „sätteid andmevahetust reguleerivate normidega. Muudatuse tulemusena kaotatakse TEHIKu hallatav koodikeskus (joonised 1 ja 2), luuakse X-tee teenus (joonis 3) ning NARISe vormile lisatakse isikukoodi lahter. Lisaks lingitakse NARIS rahvastikuregistri, tuberkuloosiregistri, nakkushaiguste infosüsteemi ja surma põhjuste registriga, et Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 lihtsustada andmeesitajate tööd lisaandmete lisamisel, lisada andmekoosseisu narkomaaniaga kaasnevate haiguste ja surma põhjuste statistika (oluline integreeritud raviteenuse puhul NARISe eesmärkide täitmiseks ja teenuste planeerimiseks) ja eristada surnud patsientide andmeid elusate patsientide andmetest.“. 3.3. Eeltoodu tähendab, et muudatus ei hõlma ainult isikukoodi lisamist, vaid justkui soovitakse NARIS-sse lisada veel andmeid teistest riiklikest andmekogudest. 3.4. Samas VTK-s on andmekaitsealaste mõjude osas käsitletud ainult ühte laadi riski – kokkuvõtlikult öeldes kirjeldati kolm olukorda, kus kogutavatele andmetele saab juurdepääsu selleks õigustamata isik. Muid riske ega riivet inimestele sisuliselt ei ole käsitatud. 3.5. Näiteks ei ole analüüsitud aspekti, kuidas andmesubjekte (narkomaaniaravi saavad narkootikume tarvitavad inimesed) mõjutab see, et riik saab isikustatud kujul teada, kes saab narkomaaniaravi. Samuti huvitaks inspektsiooni, kuidas on kavandatav regulatsioon kooskõlas põhiseaduse §-ga 26, sh millise reservatsiooni alusel sekkutakse eraelu puutumatusesse. Eelduslikult tehakse see analüüs kavandatava eelnõu raames. 3.6. Lisaks ei ole ka analüüsitud, mis mõju avaldab andmesubjektile see, et NARIS-sse lisatakse ka teistest riiklikest andmekogudest andmeid (teiste andmekogudega liidestumine). Kui kavandatav eesmärk ei ole NARIS-sse lisada andmeid teistest andmekogudest, ning TAI-l on eelduslikult plaan/soov, et uuringuid teostatakse mitme andmekogu põhjal, siis see omakorda tähendab vajadust teha täiendav andmekaitsealane mõjuanalüüs. 3.7. Kuna VTK-st ei nähtu, kellele neid andmeid võidakse ka väljastada (nt mõnele teisele riigiasutusele vms), siis ei ole hetkel võimalik ka avaldada arvamust, mis mõju võib kavandatav muudatus mõjuda inimesele. Seda enam, et VTK-ga soovitakse lisaks laiendada NARIS-sse andmete esitajate loendit ehk andmesubjektide arv suureneb (hetkel esitatakse teatisi ainult opioidisõltlastega seonduvalt). 3.8. Samuti ei ole VTK-s analüüsitud, kas ning milliste tehniliste võimalustega oleks võimalik soovitud eesmärgid täita nii, et võimalikult vähesel määral toimub isikustatud kujul andmete töötlemine (rakendatakse lõimitud andmekaitse nõuet). Nt võimalust säilitada mingit sorti koodikeskus, kus saabuva teatise korral kodeeritakse isikukood koheselt pseudokoodiks. Sel juhul tagaks infotehniline lahendus, et ühel inimesel on sama pseudokood – mitte ei tekiks iga teatise korral eraldi eraldiseisev unikaalne kood nagu on hetkeolukorras. Sel juhul tuleb (ilmselt NPAL-s) kindlaks määrata, kas ning mis tingimustel on võimalikud pseudokoodi ning isikukoodi uuesti ühendada (nt kui tekib vajadus minna tagasi algandmete juurde). Kui seda analüüsi ei ole tehtud seetõttu, et see oleks kulukas lahendus, siis märgin, et andmekaitsealaste nõuete täitmine võibki olla kulukas, kuid see ei saa olla argumendiks, et mitte kaitsta inimeste põhiõigust eraelu puutumatusele. 4. Andmete arhiveerimine 4.1. VTK-s (lk 8) on märgitud, et kui NARIS isikustatakse, siis varasemalt kogutavad andmed ei ole kasutatavad ning need arhiveeritakse. 4.2. Samas ei ole VTK-s märgitud, kui kaua neid andmeid säilitatakse. Siin tuletan meelde käesoleva kirja punktis 1 viidatud NARIS-e põhimäärusega seotud arvamust, konkreetsemalt selle arvamuse punkti 7 (säilitamistähtaja määratlemine). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raavo Palu Õigusdirektor Peadirektori ülesannetes 2 (2)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →