ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Avalik
Lp Riina Sikkut Teie: 03.10.2018 nr 1.2-1/3079-1
Tervise- ja tööminister
Sotsiaalministeerium Meie: 01.11.2018 nr 1.2.-4/18/3063
[email protected]
Eelnõule arvamuse avaldamine
Tänan, et esitasite mulle arvamuse avaldamiseks „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja
nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse“. Seoses esitatud
väljatöötamiskavatsusega on mul järgnevad märkused ja tähelepanekud.
1. Esmalt märgin, et selle väljatöötamiskavatsusele eelnevalt saatis Sotisaalministeerium sel
kevadel inspektsioonile narkomaaniaravi andmekogu (NARIS) põhimääruse eelnõu
arvamuse avaldamiseks. Esitatud arvamuses (21.05.2018 nr 1.2.-4/18/1265; leitav:
http://adr.rik.ee/aki/dokument/5753398) toodud probleemid on eelduslikult jätkuvalt
lahendamata ning mis tuleks hiljemalt käesoleva eelnõu raames ära lahendada. Näiteks ei
ole senini see andmekogu registreeritud riigi infosüsteemide haldussüsteemis. Kuna hetkel
ei ole inspektsioonile teada, kas ning kuidas käesoleva eelnõu raames muudetakse NARIS-
e põhimäärust, siis ei ole ka hetkel võimalik anda täiel määral hinnangut, kas kavandatav
regulatiivne lahendus on sobivaim.
2. Välisriikide praktika uurimine (lk 7, punkt 8)
2.1. VTK kohaselt korraldas TAI 2006. aastal mitteametliku küsitluse EMCDDA
liikmesriikide seas, kellest küsitlusele vastas ainult 22 riiki. Neis kõigis koguti mingil
kujul narkomaaniaravi andmeid, sh kümnes isikustatud kujul.
2.2. Samas ei ole märgitud, mida konkreetselt selles küsitluses küsiti (nt kas ja kuivõrd oli
ka küsimusi eraelu riivega seotud teemade osas), sh kas sarnast küsitlust kavatsetakse
korrata. Tuleb arvestada, et tegemist on sisuliselt 12 aastat vana küsitluste andmetega
ning kui eraelu puutumatusega seotud probleeme selles ei käsitletud, siis ei anna selle
küsitluse tulemused selget pilti, kas ning milliseid probleeme nendes riikides on eraelu
puutumatuse vaatenurgast. Samuti ei ole ka selge, kas need riigid on olnud samas
olukorras – varasemalt ei kogutud isikustatud kujul andmeid, kuid edaspidiselt seda
soovitakse teha.
3. NARIS-e isikustamine
3.1. Üheks peamiseks probleemiks, miks NARIS-t soovitakse isikustada on, et hetkel
kehtivate nõuete järgi Tervise Arengu Instituut (TAI) justkui ei saaks kasutada NARIS-
t selle uutel eesmärkidel (need „uuenenud eesmärgid“ on seotud isikuandmete kaitse
seaduse rakendamise seaduses toimuvate muudatustega NARIS-e pidamise eesmärkide
laienemisel).
3.2. Regulatiivsete võimaluste kirjelduses (lk 8) on märgitud võimalusena tõstatatud
probleemist ülesaamiseks NARIS-e isikustamine. Selleks lisataks NARIS-e
põhimäärusesse andmete loendisse ka isikukood ja täiendatakse „sätteid
andmevahetust reguleerivate normidega. Muudatuse tulemusena kaotatakse TEHIKu
hallatav koodikeskus (joonised 1 ja 2), luuakse X-tee teenus (joonis 3) ning NARISe
vormile lisatakse isikukoodi lahter. Lisaks lingitakse NARIS rahvastikuregistri,
tuberkuloosiregistri, nakkushaiguste infosüsteemi ja surma põhjuste registriga, et
Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
lihtsustada andmeesitajate tööd lisaandmete lisamisel, lisada andmekoosseisu
narkomaaniaga kaasnevate haiguste ja surma põhjuste statistika (oluline integreeritud
raviteenuse puhul NARISe eesmärkide täitmiseks ja teenuste planeerimiseks) ja
eristada surnud patsientide andmeid elusate patsientide andmetest.“.
3.3. Eeltoodu tähendab, et muudatus ei hõlma ainult isikukoodi lisamist, vaid justkui
soovitakse NARIS-sse lisada veel andmeid teistest riiklikest andmekogudest.
3.4. Samas VTK-s on andmekaitsealaste mõjude osas käsitletud ainult ühte laadi riski –
kokkuvõtlikult öeldes kirjeldati kolm olukorda, kus kogutavatele andmetele saab
juurdepääsu selleks õigustamata isik. Muid riske ega riivet inimestele sisuliselt ei ole
käsitatud.
3.5. Näiteks ei ole analüüsitud aspekti, kuidas andmesubjekte (narkomaaniaravi saavad
narkootikume tarvitavad inimesed) mõjutab see, et riik saab isikustatud kujul teada, kes
saab narkomaaniaravi. Samuti huvitaks inspektsiooni, kuidas on kavandatav
regulatsioon kooskõlas põhiseaduse §-ga 26, sh millise reservatsiooni alusel sekkutakse
eraelu puutumatusesse. Eelduslikult tehakse see analüüs kavandatava eelnõu raames.
3.6. Lisaks ei ole ka analüüsitud, mis mõju avaldab andmesubjektile see, et NARIS-sse
lisatakse ka teistest riiklikest andmekogudest andmeid (teiste andmekogudega
liidestumine). Kui kavandatav eesmärk ei ole NARIS-sse lisada andmeid teistest
andmekogudest, ning TAI-l on eelduslikult plaan/soov, et uuringuid teostatakse mitme
andmekogu põhjal, siis see omakorda tähendab vajadust teha täiendav
andmekaitsealane mõjuanalüüs.
3.7. Kuna VTK-st ei nähtu, kellele neid andmeid võidakse ka väljastada (nt mõnele teisele
riigiasutusele vms), siis ei ole hetkel võimalik ka avaldada arvamust, mis mõju võib
kavandatav muudatus mõjuda inimesele. Seda enam, et VTK-ga soovitakse lisaks
laiendada NARIS-sse andmete esitajate loendit ehk andmesubjektide arv suureneb
(hetkel esitatakse teatisi ainult opioidisõltlastega seonduvalt).
3.8. Samuti ei ole VTK-s analüüsitud, kas ning milliste tehniliste võimalustega oleks
võimalik soovitud eesmärgid täita nii, et võimalikult vähesel määral toimub isikustatud
kujul andmete töötlemine (rakendatakse lõimitud andmekaitse nõuet). Nt võimalust
säilitada mingit sorti koodikeskus, kus saabuva teatise korral kodeeritakse isikukood
koheselt pseudokoodiks. Sel juhul tagaks infotehniline lahendus, et ühel inimesel on
sama pseudokood – mitte ei tekiks iga teatise korral eraldi eraldiseisev unikaalne kood
nagu on hetkeolukorras. Sel juhul tuleb (ilmselt NPAL-s) kindlaks määrata, kas ning
mis tingimustel on võimalikud pseudokoodi ning isikukoodi uuesti ühendada (nt kui
tekib vajadus minna tagasi algandmete juurde). Kui seda analüüsi ei ole tehtud seetõttu,
et see oleks kulukas lahendus, siis märgin, et andmekaitsealaste nõuete täitmine võibki
olla kulukas, kuid see ei saa olla argumendiks, et mitte kaitsta inimeste põhiõigust
eraelu puutumatusele.
4. Andmete arhiveerimine
4.1. VTK-s (lk 8) on märgitud, et kui NARIS isikustatakse, siis varasemalt kogutavad
andmed ei ole kasutatavad ning need arhiveeritakse.
4.2. Samas ei ole VTK-s märgitud, kui kaua neid andmeid säilitatakse. Siin tuletan meelde
käesoleva kirja punktis 1 viidatud NARIS-e põhimäärusega seotud arvamust,
konkreetsemalt selle arvamuse punkti 7 (säilitamistähtaja määratlemine).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Raavo Palu
Õigusdirektor
Peadirektori ülesannetes
2 (2)