Andres Lehtmets
Eesti Psühhiaatrite Selts Teie 01.11.2018 /
[email protected] Meie 01.11.2018 nr 4.2-3/3414-1
Pöördumine Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse
liikmete poole
Lp Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse liikmed
Riigikogu sotsiaalkomisjonis on menetluses eelnõu „Sotsiaalhoolekande seaduse ja
halduskoostöö seaduse muutmise seadus“ (SE 657). Eelnõu puudutab peamiselt
sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud erihoolekandeteenuse osutamisega seotud
regulatsioone ning eesmärk on muuta erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja
selgemaks nii teenuste kasutajatele, teenuse pakkujatele kui korraldajatele.
Ühtlasi soovitakse eelnõuga muuta sotsiaalhoolekande seaduses kasutatavat väljendit
„vaimse alaarenguga inimesed“ kaasaegsema, väärikama ja vähem sildistava mõistega, mis
samaaegselt kataks täpsemini erihoolekandeteenustele õigustatud isikute hulgas madalama
intellekti või selle häirega seotud isikute sihtrühma. Varasemalt on sõnadega „vaimse
alaarenguga inimesed“ tähistatud neid inimesi, kelle intellektuaalsed võimed on tavapärasest
kehvemad (nt geeni- või kromosoomirikked) või kellel on diagnoositud vaimne alaareng ja
kellele vajalikku tuge ei ole võimalik tagada teiste SHS-is nimetatud abimeetmetega. Samas
jäid selle mõiste puhul erihoolekandeteenuse kasutajate ringist välja inimesed, kellel ei ole
vaimset alaarengut ja püsivat puude seisundit, kuid esines intellektihäire või arenguhäire (nt
pervasiivne arenguhäire ilma vaimse alaarenguta).
Eelnõuga soovitakse asendada sotsiaalhoolekande seaduse §-s 69 lg 3 p 3, §-s 96 lg 5, §-s
99 lg 3, §-s 101 lg 4 ja § 102 lg 7 kasutatavaid sõnu „vaimne alaareng“ sõnaga
„intellektihäire“ vastavas käändes. Sotsiaalministeerium on sellise asenduse vajadusel
lähtunud asjaolust, et erihoolekandeteenuseid saama õigustatud isikute sihtrühma sees
(raske, sügava ja püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed) tuleb inimesi eristada teenuse
osutamise, sekkumistehnikate ja juhendamisvajaduse seisukohast. Seetõttu on vajalik
seaduse teatud paragrahvides tuua välja eraldi inimesed, kellel on psüühikahäire ning need
inimesed, kelle abivajadus on tulenev intellektiga seotud puudustest. Seaduses kasutataks
edaspidi mõisteid „psüühikahäire“ ja „intellektihäire“. Termin „intellektihäire“ kataks SHS-i
tähenduses erihoolekandeteenustele õigustatud isikute ringina nii neid inimesi, kellel on
intellektihäire, kui ka neid inimesi, kellel on väljakujunenud seisund ehk intellektipuue
(diagnoositud erinevad vaimse alaarengu tasemed). Intellektipuude mõistet SHS-is
erihoolekandeteenuste õigustatud isikute ringi tähenduses ei kasutataks, kuna siis ei saaks
need inimesed, kellel ei ole intellektipuue välja kujunenud, erihoolekandeteenust.
Erihoolekandes on liigutud selles suunas, et teenuse kasutajal ei pea olema teenuse
saamiseks puue (kõik erihoolekandeteenused, v.a ööpäevaringne erihooldus), kuid teatud
funktsioonide kahjustusest ja piirangutest või häiretest tuleneva tegevusvõime piirangute
tõttu on neil toetusvajadus ja vajadus teenuste järele. See tähendab, et intellektipuue ei kata
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
seda osa sihtrühmast, kelle puhul on veel tegemist häirega, mitte väljakujunenud seisundiga.
Termin „intellektihäire“ ei asenda intellektipuude või vaimupuude mõistet puude määramise
tähenduses. Intellektihäire mõiste kasutamine on SHS-is oluline, et teha selgemaks SHS-i
erihoolekandeteenuste sihtrühm, ning see peab sisaldama kogu võimalikku teenuste kaudu
toetust vajavat ja õigustatud isikute sihtrühma.
Sellist terminite kasutamist on sotsiaalministeeriumi ametnikud varasemalt arutatud
erihoolekandeteenuste arendamise ja ümberkujundamise töötubades osalenud psühhiaatrite
seltsi juhatuse liikmetega.
Palume Eesti Psühhiaatrite Seltsilt kirjalikku seisukohta, kas „intellektihäire“ termini
kasutamine on antud juhul põhjendatud ning ei kitsenda inimeste võimalusi kasutada
erihoolekandeteenuseid.
Ootame Teie seisukohta esimesel võimalusel, et Riigikogu sotsiaalkomisjon saaks jätkata
eelnõu menetluse protsessi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elen Preimann
nõunik
[email protected]