Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 01.11.2018 nr 1.2-5/3411-1
Lossi plats 1a
15165, Tallinn
Muudatusettepanekud eelnõule 613
Lugupeetud Helmen Kütt
Esitame muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevale Vabariigi Valitsuse algatatud
riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõule 613 SE.
1. Teeme ettepaneku muuta ja sõnastada eelnõu § 1 punktid 2–4 järgmiselt:
„2) paragrahvi 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel antud
määrusega kehtestatud vanaduspensionieas ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis
omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.
(2) Vanaduspensioniea arvutamise aluseks on Statistikaameti igal aastal avaldatav meeste
ja naiste keskmine elada jäänud aastate arv vanuses 65 aastat.
(3) Vanaduspensioniiga on 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea
muutus.
(4) Vanaduspensioniea arvutamise baasperioodiks on aastad 2018–2022 ning
lähteperioodiks ajavahemik neli kuni kaheksa aastat enne aastat, mille kohta
vanaduspensioniiga arvutatakse.
(5) Aastal t vanaduspensioniea arvutamiseks liidetakse 65-le aastale lähteperioodi
aritmeetiline keskmine 65-aastaste eeldatav eluiga ning lahutatakse baasperioodi
aritmeetiline keskmine 65-aastaste eeldatav eluiga järgmise valemi järgi:
t−4
∑ 65-𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠𝑡𝑒 𝑒𝑒𝑙𝑑𝑎𝑡𝑎𝑣 𝑒𝑙𝑢𝑖𝑔𝑎
t−8 ∑2022
2018 65-𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠𝑡𝑒 𝑒𝑒𝑙𝑑𝑎𝑡𝑎𝑣 𝑒𝑙𝑢𝑖𝑔𝑎
𝑉𝑎𝑛𝑎𝑑𝑢𝑠𝑝𝑒𝑛𝑠𝑖𝑜𝑛𝑖𝑖𝑔𝑎𝑡 = 65 + 5
− 5
(6) Vanaduspensioniiga leitakse ühe kuu täpsusega. Eeldatava eluea muutuses olevad
komakohad teisendatakse kuudeks.
(7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega iga aasta 1. jaanuariks vanaduspensioniea, mis
hakkab kehtima kahe aasta pärast.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
(8) Vanaduspensioniiga võib tõusta kõige rohkem kolm kuud aastas. Kui arvutuste järgi
tõuseb vanaduspensioniiga rohkem kui kolm kuud aastas, siis vanaduspensioniea tõusul
arvestamata jäänud kuude võrra korrigeeritakse järgmiste aastate vanaduspensioniiga.
(9) Isikul, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime,
vähendatakse pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme täisaasta kohta, millal tal oli
tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Pensionistaaži nõuet ei vähendata aja eest, kui isik
töötab samal ajal, mil tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
(10) Isikule vanaduspensioni määramisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel
antud määrusega kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtis sellel aastal, kui isikul tekkis
esimest korda õigus vanaduspensionile.
(11) Isikule käesoleva seaduse § 91 alusel vanaduspensioni määramisel enne
vanaduspensioniikka jõudmist lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel antud
määrusega kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtib sellel aastal, kui isik
pensioniavalduse esitab.
(12) Vanaduspension määratakse eluajaks.“;
3) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Vanaduspensioniiga aastatel 2027–2029
(1) Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste
isikute eeldatava eluea muutus.
(2) Vanaduspensioniea arvutamise aluseks on Statistikaameti igal aastal avaldatav meeste
ja naiste keskmine elada jäänud aastate arv vanuses 65 aastat.
(3) Vanaduspensioniea arvutamise baasperioodiks on aastad 2018–2022 ning
lähteperioodiks ajavahemik neli kuni kaheksa aastat enne aastat, mille kohta
vanaduspensioniiga arvutatakse.
(4) Aastal t vanaduspensioniea arvutamiseks liidetakse 65-le aastale lähteperioodi
aritmeetiline keskmine 65-aastaste eeldatav eluiga ning lahutatakse baasperioodi
aritmeetiline keskmine 65-aastaste eeldatav eluiga järgmise valemi järgi:
t−4
∑ 65-𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠𝑡𝑒 𝑒𝑒𝑙𝑑𝑎𝑡𝑎𝑣 𝑒𝑙𝑢𝑖𝑔𝑎
t−8 ∑2022
2018 65-𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠𝑡𝑒 𝑒𝑒𝑙𝑑𝑎𝑡𝑎𝑣 𝑒𝑙𝑢𝑖𝑔𝑎
𝑉𝑎𝑛𝑎𝑑𝑢𝑠𝑝𝑒𝑛𝑠𝑖𝑜𝑛𝑖𝑖𝑔𝑎𝑡 = 65 + 5
− 5
(5) Vanaduspensioniiga leitakse ühe kuu täpsusega. Eeldatava eluea muutuses olevad
komakohad teisendatakse kuudeks.
(6) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega iga aasta 1. jaanuariks vanaduspensioniea, mis
hakkab kehtima kahe aasta pärast.
(7) Vanaduspensioniiga võib tõusta kõige rohkem kolm kuud aastas. Kui arvutuste järgi
tõuseb vanaduspensioniiga rohkem kui kolm kuud aastas, siis vanaduspensioniea tõusul
arvestamata jäänud kuude võrra korrigeeritakse järgmiste aastate vanaduspensioniiga.
(8) Isikule vanaduspensioni määramisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel
antud määrusega kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtis sellel aastal, kui isikul tekkis
esimest korda õigus vanaduspensionile.
3
(9) Isikule käesoleva seaduse § 91 alusel vanaduspensioni määramisel enne
vanaduspensioniikka jõudmist lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud
määrusega kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtib sellel aastal, kui isik
pensioniavalduse esitab.
(10) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega iga aasta 1. jaanuariks vanaduspensioniea, mis
hakkab kehtima kahe aasta pärast.“;
4) paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vanaduspensioniea arvutamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 7 sätestatust.“;“;
Selgitus: Õiguskantsler on esitanud eelnõule 613 arvamuse leides, et eelnõus sisalduv
vanaduspensioni regulatsioon senisel kujul ei ole kooskõlas põhiseadusega.
Põhiseaduspärane on, kui pensionivalem tuleneb seadusest, mitte määrusest. Seetõttu
tulebki uuesti sõnastada § 7 muutmine ja § 71, kirjutades sätetesse pensionivalemi.
Kuna § 1 punkti 2 muudatusettepanekuga tehakse ettepanek muuta § 7 teksti, siis on tarvis
punktis 4 muuta viidet ning viidata kogu §-le 7.
3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 1 uue punktiga 5, muutes järgnevate punktide
numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
„5) paragrahvi 71 lõiked 3–9 tunnistatakse kehtetuks;“;“;
Selgitus: Uus punkt 5 jõustub aastal 2027, mil jõustub § 7 uues sõnastuses. Seetõttu ongi
üleminekuperioodiks vaja üksnes § 71 lõikeid 1 ja 2.
4. Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja § 1 punktid 9 ja 13 (vanas numeratsioonis);
Selgitus: Eelnõu § 1 punktiga 9 kehtestatakse pensionivalemi uus osa – solidaarosa.
Solidaarosa oleks olnud nö uus staažiosa, mille arvutamise aluseks oleks võetud aasta
töötasu alammääralt võetud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa. Eelnõu
kooskõlastamisel mitmed kooskõlastajad (Eesti Tööandjate Keskliit, Kaubandus-
Tööstuskoda, Reformierakond jt) avaldasid arvamust, et pensioni suuruse sidumine üksnes
miinimumpalgaga võib tekitada olukorra, mil väheneb tööandjate huvi maksta sotsiaalmaksu
inimesele makstava töötasu kogutulult. Selle asemel näidatakse saadud töötasu
väiksemana, miinimumpalgana või sellest pisut suuremana. Nimetatu tagab töötajale
pensioniõiguse ja pensioni suuruse, samuti ravikindlustuse. Samuti märgiti, et pensionide
sõltuvuse vähendamine palga suurusest on veel üks meede, mis vähendab inimese stiimulit
kvalifikatsiooni tõstmiseks ja pingutamiseks.
Samuti pole tarvis sellisel juhul kehtestada punktiga 13 ette nähtud ministri määrust, sest uut
pensionivalemi komponenti ei ole.
5. Teeme ettepaneku muuta ja sõnastada eelnõu § 1 punkt 13 (vana punkt 14) järgmiselt:
„13) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses::
„§ 111. Vanaduspensioni suuruse arvutamisel suurendava ja vähendava kordaja
rakendamine
(1) Vanaduspensioni suurendatakse või vähendatakse sõltuvalt vanaduspensionile minemise
ajast, Statistikaameti elutabelist ja intressimäärast. Intressimäär on Euroopa Keskpanga
avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral
esitatud intressimäär.
4
(2) Vanaduspensioni suurendava ja vähendava kordaja arvutamisel kasutatavate elutabeli ja
intressimäärade andmeid uuendatakse kord aastas 1. jaanuaril.
(3) Vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise tingimused ja
korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Isikule paindliku vanaduspensioni määramisel, vanaduspensioni ümberarvutamisel või
maksmise peatamisel arvutab Sotsiaalkindlustusamet vanaduspensioni käesoleva seaduse
§-s 11 sätestatud korras ning arvutamisel rakendatakse vanaduspensioni suurust
suurendavat või vähendavat kordajat.
(5) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse, kui vanaduspension
määratakse pärast käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud pensioniikka jõudmist.
(6) Vanaduspensioni suurust vähendavat kordajat rakendatakse, kui vanaduspension
määratakse käesoleva seaduse § 91 lõikes 2 sätestatud pensionieas.
(7) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse, kui isik on pensioni
maksmise peatanud käesoleva seaduse § 251 alusel ja hiljem selle maksmist jätkatakse.
(8) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat ei rakendata, kui pensioni maksmise
peatamine tuleneb seadusest.
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata eriseaduse alusel määratud pensioni
arvutamisel.“;“;
Selgitus: Võrreldes eelnõu senise tekstiga on täpsustatud, milliste näitajate alusel kordajat
arvutatakse. Muudatusettepaneku esitamise ajendiks on õiguskantsleri sarnane arvamus
pensionivalemi kohta. Eelnõuga kehtestatakse, et vanaduspensioni suurendatakse või
vähendatakse sõltuvalt isiku vanaduspensionile minemise ajast, Statistikaameti elutabelist ja
intressimäärast. Varasemalt olid kordaja lähtealused kavandatud käsitleda üksnes ministri
määruses. Nimetatu seadusesse toomine annab inimestele detailsema informatsiooni
näitajatest, mille alusel pensioni suurust muudetakse või vähendatakse.
6. Teeme ettepaneku eelnõu §-st 1 jätta välja punkt 15 (vana numeratsioon);
Selgitus: Kehtiva seaduse §-e 12 ning 13 ei muudeta, kuna muudatusettepaneku järgi ei
kehtestata viiendat (solidaarosa) pensionivalemi osa. Seetõttu jätkub pensioni
kindlustusosaku ja isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse
arvutamine §-de 12 ja 13 alusel.
7. Teeme ettepaneku jätta eelnõu §-st 1 välja punkt 32 (vana numeratsioon);
Selgitus: Analüüsikohustust ei ole tarvis sätestada õigusakti tasemel. Täidesaatva võimu
ülesanne on analüüsida pensionikindlustussüsteemi finantsilist ja sotsiaalset olukorda.
Kehtiva seaduse § 26 lõige 8 reguleerib, et Vabariigi Valitsus koostab iga viie aasta järel
analüüsi käesolevas seaduses sätestatud riiklike pensionide arvutamise aluste mõjust
pensionikindlustussüsteemi finantsilistele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitab
Riigikogule vajaduse korral ettepaneku käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7 sätestatud
riikliku pensioni indeksi arvutamise metoodika ja indeksi hindamise tingimuste muutmiseks.
Eelnimetatud paragrahvis kehtestatud analüüs on suuremamahulisem - selles hinnatakse ka
riiklike pensionide arvutamise aluseid. Kuivõrd nimetatud säte kohustab iga viie aasta järel
tegema analüüsi, ei ole põhjendatud uute analüüsisätete kehtestamine.
8. Teeme ettepaneku muuta ja sõnastada eelnõu § 1 punkt 31 (vana punkt 34) järgmiselt:
5
„31) paragrahvi 6111 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 7 lõikes 22“ tekstiosaga „§-s 7“;“;
Selgitus: Kuna muudatusettepanekuga nr 1 muutub § 7 tekst, siis on tarvis muuta ka
rakendussättes sisalduvat viidet §-le 7. Vähenenud töövõimega isikutel ning
töövõimetuspensionäridel vähendatakse §-s 7 sisalduvat staaži, milleks on vähemalt 15
aastat pensionistaaži.
9. Teeme ettepaneku eelnõu §-st 1 välja jätta punktid 35 ja 36 (vana numeratsioon);
Selgitus: Kuna kehtiva seaduse §-e 12 (käsitleb kindlustusosakut) ja 13 (isikustatud
sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus) ei tunnistata kehtetuks, nagu
eelnõus seni ette nähtud, siis ei ole tarvis ka rakendussätteid.
10. Teeme ettepaneku eelnõu § 8 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„§ 8. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 8, 18, 23, 24, 28, 30 ja § 2 punktid 6 ja 7 jõustuvad
üldises korras.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 33 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.
(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 5 ja 31 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“.
Selgitus: Kuna muudatusettepanekutega muutub eelnõu numeratsioon, on tarvis muuta ka
jõustumissätet. Pensionivalemi muutmisega jäetakse välja säte, mis käsitleb solidaarosa
jõustumist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Liidia Soontak 6269 236
[email protected]