Sotsiaalministeerium · 1. november 2018
- Viit
- 5.2-2/2925-2
- Registreeritud
- 1. november 2018
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Eesti Haigekassa, T. U.
- Saabumis/saatmisviis
- Outlook
- Funktsioon
- 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
- Sari
- 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 5.2-2/2018
- Vastutaja
- Ulla Raid (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Sisu (failidest)
Ulla Raid
Adressaat: Tiina Unukainen
Teema: FW: Kliinilise auditi „Südamepuudulikkusega patsientide ravi kvaliteet“ üldaruanne
Tere Tiina
Vabandan sotsiaalministeeriumi hilise tagasiside saatmise pärast. Kahjuks oli saadetud epost jäänud
stoppama minu meilidesse, kust selle puhkusejärgselt avastasin. Loodan, et meie kommentaaridest on kasu
aruande täpsustamisel.
Lugupidamisega,
Ulla Raid
Sotsiaalministeeriumi tagasiside kliinilise auditi „Südamepuudulikkusega patsientide ravi kvaliteet“
üldaruandele
Üldised tähelepanekud:
Soovitused tervishoiuteenuse osutajatele on haiglakesksed, neid võiks laiendada ka kiirabile, nt
hospitaliseerimise eelselt tehtud EKG peavad olema leitavad kiirabikaardiga koos.
Südamepuudulikkusega patsientide käsitlust võiks vaadata ka esmatasandil koos kiirabikutsetega.
Indikaatorite koostamine eeldab ka kokkuleppeid ja parimal juhul ka ravistandardi kehtestamist.
Palume täpsustada, miks peaks kordushindamine toimuma just 3 aasta pärast. Kas vahepeal on planeeritud
sekkumisi või tegevusi, mis olukorda mõjutaksid? Neid oleks asjakohane ka aruandesse märkida.
Palume nummerdada soovitused, et neile oleks võimalik viidata.
Kuna erinevate kliiniliste auditite tulemuste põhjal on anamnees kõige halvemini täidetud osa haiguslugudes,
siis peaks ilmselt erialaseltsidega ja TTOdega kokku leppima inimese terviseandmete ploki, mis käiks
inimesega nn „kaasas“. Sel juhul puudub vajadus eraldi anamneesi kogumiseks igakordselt, andes vajalikku
infot ja säästes oluliselt ka arstide-õdede aega.
Näeme südamepuudulikkuse diagnoosiga patsientide käsitlusjuhendi vajalikkust, millega kaasnevalt saaks ka
ühtlustada diagnoosi märkimist ja diagnoosimist üldiselt.
Sotsiaalministeeriumile esitatud soovitused on väga üldised, ebarealistlikud ja halvasti arusaadavad ning osad
meie hinnangul mitte teostatavad (nt sotsiaalministeeriumil puudub pädevus hinnata, kes eriarstidest just
selle sündroomi raviks pädevust omavad või kes võivad ravida. Allpool oleme täpsustanud oma kommentaare.
Tagasiside soovituste osale:
SoM esimene soovitus– Nõuded on kehtestatud 2008.aastal ja teenuse sisu dokumenteerivad ikka TTOd, ehk
see soovitus peaks olema TTOdele, kuidas rakendada seadusest tulenevat kohustust paremini.
SoM teine soovitus - Sotsiaalministeerium ei poolda diagnoosipõhiste TISst eraldiseisvaid registrite loomist.
Me ei tohi koormata tervishoiutöötajaid täiendavate andmete edastamise kohustusega, sest andmeid
esitatakse TISi ja neid saab sealt vajadusel kasutusele võtta. Palume auditeerijatel täpsustada, missuguseid
andmeid peaks kindlasti TTO registreerima (nn miinimum andmekoosseis) SP haigete osas, sest auditi
tulemuse põhjal saab järeldada andmete ebaühtlust. Juhime teie tähelepanu, et registri loomine eeldab
analüüsi, kokkuleppeid ja pikemaajalist rahastust ning register iseenesest ei lahenda probleeme.
SoM kolmas soovitus - Sotsiaalministeerium ei mõista selle ettepaneku sisu. Mis on probleemiks? Kas kõikide
arstide ravikäsitlus on erinev või on puudulik arstide ettevalmistus. Üldjuhul peaks arstide pädevust hindama
erialaseltsid, kes saaksid taaskord andmeid üldistades kaasata ka TÜ meditsiiniteaduste valdkonna
1
probleemide parendamiseks või korraldada täiendõpet. Kindlasti oleks abiks ka Eestis käsitlusjuhendi
koostamine.
SoM ja EHK teine soovitus - Meile jääb see ettepanek väga üldsõnalisena arusaamatuks, palume avada,
mida tegelikult soovitakse ja mida oodatakse. Äkki on just see koht ravijuhendi koostamise algatamiseks, kus
saaks neid teemasid hästi käsitleda.
2