Sotsiaalministeerium · 1. november 2018
Sisu (failidest)
Vastused Vabaerakonna fraktsiooni arupärimisele tervisekeskuste meetme teemal
Taustainfo:
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames on Sotsiaalministeerium vastutav meetme 2.4
„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse
naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi
tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
esmatasandi teenused“ eest.
Meetme tegevuse eesmärk on tagada elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus,
toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Toetatakse tervisekeskuste
infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast
ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. Eesmärgi täitmise tulemusena on perioodil
2014–2023 ehitatud või renoveeritud vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust ja üks
esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla.
2016 aasta I pooles oli avatud taotlusvoor (21.01–09.05), kus kohalikud
omavalitsused, üldarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omajad, haiglavõrgu arengukavasse
kuuluva eriarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omajad ja eriarstiabi teenuse osutamise
tegevusloa omajad, kellega koos samal taristul või kellele kuuluval taristul osutab
tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja, said taotleda tervisekeskuse või selle teise tegevuskoha
ehitamise ja rekonstrueerimise toetamist ERF-ist. ERF toetuse summa on kokku 85 milj eurot,
sellele lisandub toetuse saaja minimaalne omafinantseering 25%.
Toetuse taotlemine toimus esimeses voorus kahes etapis, teine voor on üheetapiline. Esimese
vooru esimese etapi taotluste põhjal koostas Sotsiaalministeerium investeeringute kava, mille
Vabariigi Valitsus kinnitas 8.09.2016, kavasse kantud projektid said toetuse saamiseks
esitada taotlused rakendusüksusele (Rahandusministeerium). Kokku laekus 56 taotlust, millest
toetusele kvalifitseerus 55 projekti, seega on rakenduskavaga seatud väljundindikaator
(vähemalt 35 tervisekeskust) esimese vooruga täidetud. ERF-i vahendite jääk on 27 990 519
eurot ning avatakse teine taotlusvoor seni katmata jäänud piirkondlikele tõmbekeskustele
esmatasandi tervisekeskuse ja ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üldhaigla rajamiseks. Seni katmata tõmbekeskused on: maakonnakeskused Võru, Jõgeva ja
Kärdla; Harju maakonnas Loo alevik, Keila ja Maardu; Lääne-Viru maakonnas Kunda ja Vinni;
Pärnu maakonnas Vändra, Sindi või Paikuse ning Kilingi-Nõmme; Saare maakonnas Orissaare.
Lisaks sellele on juba olemasolevatel taotlejatel võimalik ehitushindade muutuse tõttu toetuse
summat suurendada. Raha, mis üle jääb, läheb Viljandi haiglale, mille jaoks on maksimaalne
võimalik toetuse summa 16,2 miljonit eurot. Seega ei ole põhjendatud kartus, et Viljandi tõttu
jäävad toetusest ilma teised taotlejad.
1. Kas 16 miljonilise investeeringutoetuse suunamine Sotsiaalministeeriumi osalusega
pilootprojekti arendusse haakub ausa konkurentsi reeglite ja Euroopa Liidu vastava
meetme finantseerimisprintsiipidega?
Sotsiaalministeerium on analüüsinud maakondliku tervisekeskuse puhul riigiabi andmise
tingimusi. Selleks, et tegu oleks riigiabiga, peavad samaaegselt olema täidetud 4 järgmist
kriteeriumit.
Analüüsides maakondliku tervisekeskuse (Viljandi maakonnas asuv haiglavõrgu arengukava
üldhaigla) abi andmise tingimusi, on 4st kriteeriumist täidetud 3.
• Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest – jah, tingimus on täidetud.
• Abimeetmel on valikuline iseloom – jah, tingimus on täidetud.
• Abimeede annab eelise abi saajale – jah, tingimus on täidetud.
• Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu
riikide vahel. Tingimus ei ole täidetud. Maakondliku tervisekeskuse loomiseks antav toetus
Viljandi maakonnas asuvale haiglavõrgu arengukava (HVA) üldhaiglale ei mõjuta Euroopa
riikide vahelist kaubandust.
Analüüsides äriregistrist HVA haiglate omanikeringi ei ole HVA haiglatel
välisomanikke. Samuti ei ole HVA haiglatesse tehtud piiriüleseid investeeringuid. Eestis on
meditsiiniline abi finantseeritud läbi Eesti Haigekassa. Haigekassa rahastus omakorda tugineb
solidaarsele ravikindlustussüsteemile. Viljandi maakonnas asuva HVA üldhaigla tegevust
rahastatakse olulises ulatuses läbi Eesti Haigekassa ostetavate teenuste. HVA haiglate
finantseerimine toimub seega valdavalt läbi sotsiaalkindlustussüsteemi ning ravikindlustatud
inimestele on arstiabi Eestis tasuta. Samuti on ravikindlustusega kaetud nii lapsed kui ka eakad.
Kuna Viljandi maakonnas asuv HVA üldhaigla pakub teenuseid valdavalt läbi Haigekassa
finantseeringu, ei tegutse nad turul kui ettevõtjad. Viljandi maakonnas asuv HVA üldhaigla
pakub teenuseid peamiselt kohalikule elanikkonnale. Viljandi maakonnas asuv HVA üldhaigla
SA Viljandi Haigla funktsionaalse arengukava kohaselt pakub Viljandi haigla teenuseid
peamiselt kohalikule elanikkonnale. Kohalike elanike osakaal on 90,1%, Eestist tulnud
patsientide visiitide osakaal on 10%. Välisriikidest tulnud patsientide arv on 0,2 % ning see on
seotud peamiselt erakorralise meditsiiniabi andmisega. Samuti ei paku Viljandi Haigla
juriidilise isikuna teenuseid väljaspool Eestit.
2. Kas Sotsiaalministeerium muutis määrust eesmärgiga eelistada üht projekti?
Selleks, et Viljandi maakonnas kujundada maakondliku tervisekeskuse uudset mudelit, tehti
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava)
muutmiseks ettepanek lisada juurde uus väljundindikaator: üks esmatasandi tervishoiuga
võrgustunud kaasajastatud üldhaigla. Muudatus kiideti 31. augustil 2017. a heaks Vabariigi
Valitsuse ja 19. detsembril 2017. a Euroopa Komisjoni poolt.
Uue väljundindikaatori lisamise eesmärgiks on piloteerida ühes Eesti piirkonnas uut teenuste
mudelit, millega tagada paikkonna elanike vajadustest ning paikkonna eripäradest tulenev
parim kombinatsioon paikkondlikest tervishoiuteenustest integreerides perearstiabi, eriarstiabi,
koduõendusteenused, kiirabi ja sotsiaalteenused. Võrgustumiseks loetakse olukorda, kus ühisel
kaasajastatud taristul pakuvad teenuseid nii esmatasandi tervisekeskus kui ka üldhaigla.
Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla on maakondlik tervisekeskus,
kus on ühel taristul esmatasandi tervisekeskus ning üldhaigla ja lisaks tehakse koostööd kiirabi
ning sotsiaalteenuse osutajatega.
Sellega seoses tehti muudatused ka meetme tegevuses:
Vana sõnastus: Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused.
Uus sõnastus: Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes,
tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused.
Selliselt on ka meetme tegevuse sõnastusega paremini kaetud toetatavad tegevused ja mõlemad
väljundindikaatorid.
Tegevus on kooskõlas ka investeerimisprioriteediga, mille sõnastus on: Investeeringud
tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse,
vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud
juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek
hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile.
Investeerimisprioriteedile vastavad ka EL vahendite kasutamise eesmärgid, milleks on:
Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused. Tegevus on
viidatud eesmärgiga kooskõlas, sest kontekst ei hõlma ainult esmatasandi tervishoidu, vaid
eesmärgiks on tagada laiemalt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused,
et toetada inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist.
Rakenduskava muudatusega seoses tehakse uus tervisekeskuste kaasaajastamise määruse
terviktekst, kuhu lisatakse uus väljundindikaator. Nimetatud muudatus ei ole ainsaks põhjuseks
uue määruse kehtestamisel. Muudetakse taotluse menetlemise etappe ja pikkust. Taotluste
menetlemine muutub taotleja jaoks üheetapiliseks, mis tähendab, et pärast investeeringute kava
kinnitamist toimub taotluste rahuldamine. Muudatuse tulemusena väheneb taotlejate
administratiivne koormus taotluse ettevalmistamisel ning lüheneb taotluse vastavaks
tunnistamise ja rahuldamise otsuse tegemise aeg kokku vähemalt 6 kuud. Samuti lisatakse
muudatused seoses esimeses taotlusvoorus taotletud toetuse summa suurendamisega.
3. Kas vastab tõele info, et investeeringutoetuse jaotusega seotud Sotsiaalministeeriumi
ametnik oli ühtlasi ka Viljandi Haigla nõukogu liige?
Ministeeriumi töötajad on erinevate riigile kuuluvate haiglate nõukogudes. Huvide konflikti
vältimiseks ei osale nad vastavaid haiglaid puudutavates rahastamisotsustuses, sh ka projektide
hindamisel, nii ka tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja.
4. Kui Viljandi Haigla sai juba I voorus toetust, siis miks teises voorus on uus toetus
järjekordselt määratud neile? Mitu maakonda on veel toetust saanud? Mitu maakonda
on toetust taotlenud?
Viljandi puhul on tegemist kahe erineva tegevusega samast toetusmeetmest. Esimeses
taotlusvoorus taotles Viljandi Haigla toetust esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks. Teises
taotlusvoorus on Viljandi maakonnas asuval HVA üldhaiglal võimalik taotleda toetust
maakondliku tervisekeskuse loomiseks ehk esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasaegse
üldhaigla rajamiseks. Toetuse saamiseks peab esitatav projekt vastama kõigile seatud
kriteeriumitele. Uue eelnõu kohaselt on maakondlik tervisekeskus maakonnakeskuses
tervishoiuteenuste osutamiseks loodud taristu, kus esmatasandi tervisekeskus on samas taristus
maakonnakeskuses tegutseva HVA haiglaga.
Esimese taotlusvooru tulemusena planeeritakse aastatel 2017–2023 üle Eesti rajada 55
esmatasandi tervisekeskust, väljundindikaatoriks oli 35 esmatasandi tervisekeskuse rajamine.
Tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määruse nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste
kaasaajastamine“ § 15 kohaselt oli igasse maakonda arvestatud investeering vähemalt kahe
esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks (v.a Hiiumaa) ning investeering maakonnakeskusesse.
Esimeses taotlusvoorus ei täidetud seda kriteeriumit viies maakonnas: Jõgeva, Võru ja Hiiu
maakonna keskusest ei esitatud investeeringute kava taotlust, Saare ja Pärnu maakonnast esitati
vaid üks taotlus.
Teine taotlusvoor avatakse esimeses taotlusvoorus katmata jäänud piirkondlikele
tõmbekeskustele esmatasandi tervisekeskuse ja esmatasandi tervishoiuga võrgustunud
kaasajastatud üldhaigla rajamiseks. Uue määruse eelnõu kohaselt on esimeses taotlusvoorus
vastavaks tunnistatud projektidel võimalus taotleda toetust kohalikesse tõmbekeskustesse teise
tegevuskoha rajamiseks juhul, kui esmatasandi tervisekeskuse projektiga lisandub nimistuga
perearst. Kuna ehitushinnad on vahepeal tõusnud on kõigil 55-l toetuse saajal uue määruse järgi
võimalus oma projekti muuta selliselt, et kui tuleb juurde nimistuga perearst, ka näiteks filiaali,
saab toetuse summat suurendada. See raha, mis üle jääb, läheb Viljandi haiglale, mille jaoks on
maksimaalne võimalik toetuse summa 16,2 miljonit eurot.