dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

vastus riigikoguliikmete arupärimisele

Sotsiaalministeerium · 1. november 2018
Viit
5.2-2/202-3
Registreeritud
1. november 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Liis Sildnik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎vastus riigikogulaste arupärimisele.pdf497 KB

Sisu (failidest)

Vastused Vabaerakonna fraktsiooni arupärimisele tervisekeskuste meetme teemal Taustainfo: Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames on Sotsiaalministeerium vastutav meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused“ eest. Meetme tegevuse eesmärk on tagada elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. Eesmärgi täitmise tulemusena on perioodil 2014–2023 ehitatud või renoveeritud vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla. 2016 aasta I pooles oli avatud taotlusvoor (21.01–09.05), kus kohalikud omavalitsused, üldarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omajad, haiglavõrgu arengukavasse kuuluva eriarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omajad ja eriarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omajad, kellega koos samal taristul või kellele kuuluval taristul osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja, said taotleda tervisekeskuse või selle teise tegevuskoha ehitamise ja rekonstrueerimise toetamist ERF-ist. ERF toetuse summa on kokku 85 milj eurot, sellele lisandub toetuse saaja minimaalne omafinantseering 25%. Toetuse taotlemine toimus esimeses voorus kahes etapis, teine voor on üheetapiline. Esimese vooru esimese etapi taotluste põhjal koostas Sotsiaalministeerium investeeringute kava, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 8.09.2016, kavasse kantud projektid said toetuse saamiseks esitada taotlused rakendusüksusele (Rahandusministeerium). Kokku laekus 56 taotlust, millest toetusele kvalifitseerus 55 projekti, seega on rakenduskavaga seatud väljundindikaator (vähemalt 35 tervisekeskust) esimese vooruga täidetud. ERF-i vahendite jääk on 27 990 519 eurot ning avatakse teine taotlusvoor seni katmata jäänud piirkondlikele tõmbekeskustele esmatasandi tervisekeskuse ja ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla rajamiseks. Seni katmata tõmbekeskused on: maakonnakeskused Võru, Jõgeva ja Kärdla; Harju maakonnas Loo alevik, Keila ja Maardu; Lääne-Viru maakonnas Kunda ja Vinni; Pärnu maakonnas Vändra, Sindi või Paikuse ning Kilingi-Nõmme; Saare maakonnas Orissaare. Lisaks sellele on juba olemasolevatel taotlejatel võimalik ehitushindade muutuse tõttu toetuse summat suurendada. Raha, mis üle jääb, läheb Viljandi haiglale, mille jaoks on maksimaalne võimalik toetuse summa 16,2 miljonit eurot. Seega ei ole põhjendatud kartus, et Viljandi tõttu jäävad toetusest ilma teised taotlejad. 1. Kas 16 miljonilise investeeringutoetuse suunamine Sotsiaalministeeriumi osalusega pilootprojekti arendusse haakub ausa konkurentsi reeglite ja Euroopa Liidu vastava meetme finantseerimisprintsiipidega? Sotsiaalministeerium on analüüsinud maakondliku tervisekeskuse puhul riigiabi andmise tingimusi. Selleks, et tegu oleks riigiabiga, peavad samaaegselt olema täidetud 4 järgmist kriteeriumit. Analüüsides maakondliku tervisekeskuse (Viljandi maakonnas asuv haiglavõrgu arengukava üldhaigla) abi andmise tingimusi, on 4st kriteeriumist täidetud 3. • Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest – jah, tingimus on täidetud. • Abimeetmel on valikuline iseloom – jah, tingimus on täidetud. • Abimeede annab eelise abi saajale – jah, tingimus on täidetud. • Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tingimus ei ole täidetud. Maakondliku tervisekeskuse loomiseks antav toetus Viljandi maakonnas asuvale haiglavõrgu arengukava (HVA) üldhaiglale ei mõjuta Euroopa riikide vahelist kaubandust. Analüüsides äriregistrist HVA haiglate omanikeringi ei ole HVA haiglatel välisomanikke. Samuti ei ole HVA haiglatesse tehtud piiriüleseid investeeringuid. Eestis on meditsiiniline abi finantseeritud läbi Eesti Haigekassa. Haigekassa rahastus omakorda tugineb solidaarsele ravikindlustussüsteemile. Viljandi maakonnas asuva HVA üldhaigla tegevust rahastatakse olulises ulatuses läbi Eesti Haigekassa ostetavate teenuste. HVA haiglate finantseerimine toimub seega valdavalt läbi sotsiaalkindlustussüsteemi ning ravikindlustatud inimestele on arstiabi Eestis tasuta. Samuti on ravikindlustusega kaetud nii lapsed kui ka eakad. Kuna Viljandi maakonnas asuv HVA üldhaigla pakub teenuseid valdavalt läbi Haigekassa finantseeringu, ei tegutse nad turul kui ettevõtjad. Viljandi maakonnas asuv HVA üldhaigla pakub teenuseid peamiselt kohalikule elanikkonnale. Viljandi maakonnas asuv HVA üldhaigla SA Viljandi Haigla funktsionaalse arengukava kohaselt pakub Viljandi haigla teenuseid peamiselt kohalikule elanikkonnale. Kohalike elanike osakaal on 90,1%, Eestist tulnud patsientide visiitide osakaal on 10%. Välisriikidest tulnud patsientide arv on 0,2 % ning see on seotud peamiselt erakorralise meditsiiniabi andmisega. Samuti ei paku Viljandi Haigla juriidilise isikuna teenuseid väljaspool Eestit. 2. Kas Sotsiaalministeerium muutis määrust eesmärgiga eelistada üht projekti? Selleks, et Viljandi maakonnas kujundada maakondliku tervisekeskuse uudset mudelit, tehti „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) muutmiseks ettepanek lisada juurde uus väljundindikaator: üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla. Muudatus kiideti 31. augustil 2017. a heaks Vabariigi Valitsuse ja 19. detsembril 2017. a Euroopa Komisjoni poolt. Uue väljundindikaatori lisamise eesmärgiks on piloteerida ühes Eesti piirkonnas uut teenuste mudelit, millega tagada paikkonna elanike vajadustest ning paikkonna eripäradest tulenev parim kombinatsioon paikkondlikest tervishoiuteenustest integreerides perearstiabi, eriarstiabi, koduõendusteenused, kiirabi ja sotsiaalteenused. Võrgustumiseks loetakse olukorda, kus ühisel kaasajastatud taristul pakuvad teenuseid nii esmatasandi tervisekeskus kui ka üldhaigla. Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla on maakondlik tervisekeskus, kus on ühel taristul esmatasandi tervisekeskus ning üldhaigla ja lisaks tehakse koostööd kiirabi ning sotsiaalteenuse osutajatega. Sellega seoses tehti muudatused ka meetme tegevuses: Vana sõnastus: Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused. Uus sõnastus: Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused. Selliselt on ka meetme tegevuse sõnastusega paremini kaetud toetatavad tegevused ja mõlemad väljundindikaatorid. Tegevus on kooskõlas ka investeerimisprioriteediga, mille sõnastus on: Investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. Investeerimisprioriteedile vastavad ka EL vahendite kasutamise eesmärgid, milleks on: Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused. Tegevus on viidatud eesmärgiga kooskõlas, sest kontekst ei hõlma ainult esmatasandi tervishoidu, vaid eesmärgiks on tagada laiemalt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused, et toetada inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Rakenduskava muudatusega seoses tehakse uus tervisekeskuste kaasaajastamise määruse terviktekst, kuhu lisatakse uus väljundindikaator. Nimetatud muudatus ei ole ainsaks põhjuseks uue määruse kehtestamisel. Muudetakse taotluse menetlemise etappe ja pikkust. Taotluste menetlemine muutub taotleja jaoks üheetapiliseks, mis tähendab, et pärast investeeringute kava kinnitamist toimub taotluste rahuldamine. Muudatuse tulemusena väheneb taotlejate administratiivne koormus taotluse ettevalmistamisel ning lüheneb taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse tegemise aeg kokku vähemalt 6 kuud. Samuti lisatakse muudatused seoses esimeses taotlusvoorus taotletud toetuse summa suurendamisega. 3. Kas vastab tõele info, et investeeringutoetuse jaotusega seotud Sotsiaalministeeriumi ametnik oli ühtlasi ka Viljandi Haigla nõukogu liige? Ministeeriumi töötajad on erinevate riigile kuuluvate haiglate nõukogudes. Huvide konflikti vältimiseks ei osale nad vastavaid haiglaid puudutavates rahastamisotsustuses, sh ka projektide hindamisel, nii ka tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja. 4. Kui Viljandi Haigla sai juba I voorus toetust, siis miks teises voorus on uus toetus järjekordselt määratud neile? Mitu maakonda on veel toetust saanud? Mitu maakonda on toetust taotlenud? Viljandi puhul on tegemist kahe erineva tegevusega samast toetusmeetmest. Esimeses taotlusvoorus taotles Viljandi Haigla toetust esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks. Teises taotlusvoorus on Viljandi maakonnas asuval HVA üldhaiglal võimalik taotleda toetust maakondliku tervisekeskuse loomiseks ehk esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasaegse üldhaigla rajamiseks. Toetuse saamiseks peab esitatav projekt vastama kõigile seatud kriteeriumitele. Uue eelnõu kohaselt on maakondlik tervisekeskus maakonnakeskuses tervishoiuteenuste osutamiseks loodud taristu, kus esmatasandi tervisekeskus on samas taristus maakonnakeskuses tegutseva HVA haiglaga. Esimese taotlusvooru tulemusena planeeritakse aastatel 2017–2023 üle Eesti rajada 55 esmatasandi tervisekeskust, väljundindikaatoriks oli 35 esmatasandi tervisekeskuse rajamine. Tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määruse nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasaajastamine“ § 15 kohaselt oli igasse maakonda arvestatud investeering vähemalt kahe esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks (v.a Hiiumaa) ning investeering maakonnakeskusesse. Esimeses taotlusvoorus ei täidetud seda kriteeriumit viies maakonnas: Jõgeva, Võru ja Hiiu maakonna keskusest ei esitatud investeeringute kava taotlust, Saare ja Pärnu maakonnast esitati vaid üks taotlus. Teine taotlusvoor avatakse esimeses taotlusvoorus katmata jäänud piirkondlikele tõmbekeskustele esmatasandi tervisekeskuse ja esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla rajamiseks. Uue määruse eelnõu kohaselt on esimeses taotlusvoorus vastavaks tunnistatud projektidel võimalus taotleda toetust kohalikesse tõmbekeskustesse teise tegevuskoha rajamiseks juhul, kui esmatasandi tervisekeskuse projektiga lisandub nimistuga perearst. Kuna ehitushinnad on vahepeal tõusnud on kõigil 55-l toetuse saajal uue määruse järgi võimalus oma projekti muuta selliselt, et kui tuleb juurde nimistuga perearst, ka näiteks filiaali, saab toetuse summat suurendada. See raha, mis üle jääb, läheb Viljandi haiglale, mille jaoks on maksimaalne võimalik toetuse summa 16,2 miljonit eurot.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel