dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Kantsleri üldkäskkiriAvalik

Isikliku sõiduauto kasutamise kord tööülesannete täitmiseks

Sotsiaalministeerium · 1. november 2018
Viit
39
Registreeritud
1. november 2018
Dokumendi liik
Kantsleri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-3 Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-3/2018
Vastutaja
Ester Timmas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎39 01.11.2018 Kantsleri üldkäskkiri.bdoc287 KB

Sisu (failidest)

KANTSLERI KÄSKKIRI 01.11.2018 nr 39 Tööülesannete täitmiseks isikliku sõiduauto kasutamise kord Vabariigi Valitsuse seaduse § 54 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määrusega nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“: 1. Käskkirjaga kehtestatakse tööülesannete täitmisega seotud isikliku sõiduauto transpordi- ja parkimiskulude tegemise tingimused, piirmäärad ning hüvitamise kord Sotsiaalministeeriumis. Isikliku sõiduauto kasutamist hüvitatakse seoses riigisisese ja välislähetusega, ühekordsete tööülesannete täitmise korral ilma lähetustaotluseta ning puudega teenistuja tööle ja koju sõidu korral. Kord kehtib kõigile ministeeriumi ametnikele ja töötajatele (edaspidi teenistuja). 2. Hüvitise määramine tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kulude katteks Teenistuja võib kasutada isiklikku sõiduautot ametisõitudeks (tööülesannete täitmiseks töö tegemise asukohas või töölähetusse sõitmiseks) ja taotleda selle eest hüvitist eelneval kokkuleppel vahetu juhiga. 2.1. Isiklikku sõiduautot võib üldjuhul kasutada, kui:  sõiduks kavandataval ajal ei ole vaba üldautot;  sõiduks ei ole võimalik kasutada ühistransporti;  üldauto ega ühistranspordi kasutamine ei ole aja või muu ressursi mõttes otstarbekas. 2.2. Puudega töötaja kasutab isiklikku sõiduautot sõiduks elu- ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühissõidukit või kui ühissõiduki kasutamine põhjustab isiku liikumis- ja töövõime olulist vähenemist. 2.3. Osakonnajuhataja nõusolekul ja kantsleri või kantsleri volitatud teenistuja otsusega hüvitatakse teenistujale maksuvabalt isikliku sõiduauto kasutamise kulud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel kas iga kord peale sõitu või peale mitut sõitu kuus arvestusega 0,30 eurot läbitud kilomeetri eest sõltumata auto margist, kuid kõige rohkem 335 eurot ühes kalendrikuus. 2 2.4. Finantstöötaja jälgib hüvitise piirmäära täitumist. Piirmäära ületav summa maksustatakse erisoodustusmaksuga. 2.5. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise taotlemine toimub riigitöötaja iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP), kus kommentaaride väljal tuleb esitada järgmised andmed:  sõiduauto odomeetri alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesande täitmisel tehtud sõidu korral ning läbitud kilomeetrite hulk;  kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesande täitmisel tehtud sõidu korral;  puudega töötaja elu- ja töökoha vaheline marsruut. 2.6. Manusena tuleb lisada sõiduauto registreerimistunnistuse koopia. 2.7. Tööülesannete täitmisega seotud isikliku sõiduauto parkimise kulud hüvitatakse kuludokumendi alusel RTIP majanduskulude mooduli kaudu. 3. Hüvitise määramine töölähetuses viibimise ajal isikliku sõiduauto kasutamise kulude katteks 3.1. Lähetuskorraldus vormistatakse RTIP-s, kus teenistuja märgib sõidukulu lahtrisse oletatava kulu suuruse ning täpsustab märkuste lahtris, et kasutab transpordiks isiklikku sõiduautot. 3.2. Lähetuskorralduses tuleb märkida, kas kulude hüvitamist soovitakse isikliku auto kompensatsioonina või kuludokumentide alusel. Üldjuhul hüvitatakse kulud kilometraaži alusel, erandina on võimalik välislähetuste puhul kulud hüvitada ka kuludokumentide alusel. 3.3. Lähetusest naasmise järel esitab lähetatav RTIP-s kuluaruande punktide 2.5 ja 2.6 põhjal ning lisab kulu tõendavad dokumendid. 3.4. Kui lisaks autokuludele on riigisisesel lähetusel tekkinud ka muid kulusid ja eelnevalt ei ole lähetuskorraldust vormistatud, tuleb lähetusest naasmise järel esitada lähetuskorraldus- kuluaruanne, mis täidetakse punktide 2.5 ja 2.6 põhjal. Vajaduse korral lisatakse punktis 3.6 nimetatud hüvitamisele kuuluvate kulude kuludokumendid. 3.5. Kuludokumentide alusel hüvitatakse lähetusega otseselt seotud ja täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud. 3.6. Hüvitamisele kuuluvad kütusekulud, parkimiskulud, teedemaksud, laevapiletid, täiendav kindlustus jms. Eesti kohustusliku liikluskindlustuse või kaskokindlustuse maksumust üldjuhul ei hüvitata. 3.6. Kütuse kompenseerimise aluseks olev kuludokument võib kanda ka lähetuse ajavahemikust varasemat või hilisemat kuupäeva tingimusel, et kütuse ostmise ning lähetuse algus- ja lõppkuupäeva vahele ei jää rohkem kui seitse päeva. Kütusekulu peab olema vastavuses lähetuse jooksul läbitud teekonnaga, võttes arvesse konkreetse sõiduauto iseärasusi. Kütusekulu tõendava dokumendi juurde tuleb lisada selgitused läbisõidu ja auto normatiivse kütusekulu kohta. 3.7. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise hüvitise väljamaksmiseks esitatavate andmete õigsuse eest vastutab isikliku sõiduauto kasutaja. 3.8. Käesoleva korra ajakohastamise eest vastutab toetuste juht. 3 4. Tunnistan kehtetuks kantsleri 23. veebruari 2016. a käskkirja nr 10 „Sotsiaalministeeriumi transpordivahendite kasutamise korra kehtestamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel