Sotsiaalministeerium · 1. november 2018
- Viit
- 39
- Registreeritud
- 1. november 2018
- Dokumendi liik
- Kantsleri üldkäskkiri
- Funktsioon
- 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
- Sari
- 1.1-3 Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-3/2018
- Vastutaja
- Ester Timmas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Sisu (failidest)
KANTSLERI KÄSKKIRI
01.11.2018 nr 39
Tööülesannete täitmiseks isikliku sõiduauto
kasutamise kord
Vabariigi Valitsuse seaduse § 54 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. juuli
2006. a määrusega nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto
kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja Vabariigi Valitsuse
19. detsembri 2012. a määrusega nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise,
lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“:
1. Käskkirjaga kehtestatakse tööülesannete täitmisega seotud isikliku sõiduauto transpordi- ja
parkimiskulude tegemise tingimused, piirmäärad ning hüvitamise kord Sotsiaalministeeriumis.
Isikliku sõiduauto kasutamist hüvitatakse seoses riigisisese ja välislähetusega, ühekordsete
tööülesannete täitmise korral ilma lähetustaotluseta ning puudega teenistuja tööle ja koju sõidu
korral. Kord kehtib kõigile ministeeriumi ametnikele ja töötajatele (edaspidi teenistuja).
2. Hüvitise määramine tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kulude katteks
Teenistuja võib kasutada isiklikku sõiduautot ametisõitudeks (tööülesannete täitmiseks töö
tegemise asukohas või töölähetusse sõitmiseks) ja taotleda selle eest hüvitist eelneval
kokkuleppel vahetu juhiga.
2.1. Isiklikku sõiduautot võib üldjuhul kasutada, kui:
sõiduks kavandataval ajal ei ole vaba üldautot;
sõiduks ei ole võimalik kasutada ühistransporti;
üldauto ega ühistranspordi kasutamine ei ole aja või muu ressursi mõttes otstarbekas.
2.2. Puudega töötaja kasutab isiklikku sõiduautot sõiduks elu- ja töökoha vahel, kui selleks ei
ole võimalik kasutada ühissõidukit või kui ühissõiduki kasutamine põhjustab isiku liikumis- ja
töövõime olulist vähenemist.
2.3. Osakonnajuhataja nõusolekul ja kantsleri või kantsleri volitatud teenistuja otsusega
hüvitatakse teenistujale maksuvabalt isikliku sõiduauto kasutamise kulud teenistus-, töö- või
ametiülesannete täitmisel kas iga kord peale sõitu või peale mitut sõitu kuus arvestusega
0,30 eurot läbitud kilomeetri eest sõltumata auto margist, kuid kõige rohkem 335 eurot ühes
kalendrikuus.
2
2.4. Finantstöötaja jälgib hüvitise piirmäära täitumist. Piirmäära ületav summa maksustatakse
erisoodustusmaksuga.
2.5. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise taotlemine toimub riigitöötaja
iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP), kus kommentaaride väljal tuleb esitada järgmised
andmed:
sõiduauto odomeetri alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesande täitmisel tehtud
sõidu korral ning läbitud kilomeetrite hulk;
kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesande täitmisel tehtud sõidu
korral;
puudega töötaja elu- ja töökoha vaheline marsruut.
2.6. Manusena tuleb lisada sõiduauto registreerimistunnistuse koopia.
2.7. Tööülesannete täitmisega seotud isikliku sõiduauto parkimise kulud hüvitatakse
kuludokumendi alusel RTIP majanduskulude mooduli kaudu.
3. Hüvitise määramine töölähetuses viibimise ajal isikliku sõiduauto kasutamise kulude katteks
3.1. Lähetuskorraldus vormistatakse RTIP-s, kus teenistuja märgib sõidukulu lahtrisse
oletatava kulu suuruse ning täpsustab märkuste lahtris, et kasutab transpordiks isiklikku
sõiduautot.
3.2. Lähetuskorralduses tuleb märkida, kas kulude hüvitamist soovitakse isikliku auto
kompensatsioonina või kuludokumentide alusel. Üldjuhul hüvitatakse kulud kilometraaži
alusel, erandina on võimalik välislähetuste puhul kulud hüvitada ka kuludokumentide alusel.
3.3. Lähetusest naasmise järel esitab lähetatav RTIP-s kuluaruande punktide 2.5 ja 2.6 põhjal
ning lisab kulu tõendavad dokumendid.
3.4. Kui lisaks autokuludele on riigisisesel lähetusel tekkinud ka muid kulusid ja eelnevalt ei
ole lähetuskorraldust vormistatud, tuleb lähetusest naasmise järel esitada lähetuskorraldus-
kuluaruanne, mis täidetakse punktide 2.5 ja 2.6 põhjal. Vajaduse korral lisatakse punktis 3.6
nimetatud hüvitamisele kuuluvate kulude kuludokumendid.
3.5. Kuludokumentide alusel hüvitatakse lähetusega otseselt seotud ja täiendavalt tekkinud
kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud.
3.6. Hüvitamisele kuuluvad kütusekulud, parkimiskulud, teedemaksud, laevapiletid, täiendav
kindlustus jms. Eesti kohustusliku liikluskindlustuse või kaskokindlustuse maksumust üldjuhul
ei hüvitata.
3.6. Kütuse kompenseerimise aluseks olev kuludokument võib kanda ka lähetuse
ajavahemikust varasemat või hilisemat kuupäeva tingimusel, et kütuse ostmise ning lähetuse
algus- ja lõppkuupäeva vahele ei jää rohkem kui seitse päeva. Kütusekulu peab olema
vastavuses lähetuse jooksul läbitud teekonnaga, võttes arvesse konkreetse sõiduauto
iseärasusi. Kütusekulu tõendava dokumendi juurde tuleb lisada selgitused läbisõidu ja auto
normatiivse kütusekulu kohta.
3.7. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise hüvitise väljamaksmiseks esitatavate
andmete õigsuse eest vastutab isikliku sõiduauto kasutaja.
3.8. Käesoleva korra ajakohastamise eest vastutab toetuste juht.
3
4. Tunnistan kehtetuks kantsleri 23. veebruari 2016. a käskkirja nr 10 „Sotsiaalministeeriumi
transpordivahendite kasutamise korra kehtestamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske