dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 1. november 2018
Viit
5.2-2/3187-2
Registreeritud
1. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Perinatoloogia Seltsi
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf238 KB
  • 📎EPS kommentaar ELS pöördumisele 2018.bdoc193 KB

Sisu (failidest)

Tere Eesti Perinatoloogia Selts soovib lisada oma kommentaari Eesti Lastearstide Seltsi pöördumisele 15.10.18. „Pediaatriline eriarstiabi Põhja- ja Lääne-Eestis“. Meie kommentaar on lisatud manusena. Lugupidamisega Pille Vaas Eesti Perinatoloogia Seltsi president 30.10.2018 Pr. Riina Sikkut Tervise- ja tööminister, EV Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Hr. Taavi Aas Tallinna linnapea, Tallinna Linnavalitsus Vabaduse väljak 7, Tallinn 15199 Hr. Rain Laane Juhatuse esimees, Eesti Haigekassa Lastekodu 48, 10144 Tallinn Eesti Perinatoloogia Seltsi (EPS) kommentaar Eesti Lastearstide Seltsi (ELS) pöördumisele „Pediaatriline eriarstiabi Põhja- ja Lääne-Eestis“, kus ELS tunneb muret vastsündinute ravi killustatuse pärast Tallinnas. EPS nõustub, et perinataalabi (sünnitusabi ja neonataalne abi) näitajad Eestis on väga head. 1990-ndatest aastastest alates on perinataalne suremus langenud viiekordselt. Kui ELS peab hea tulemi põhjuseks uue lastehaigla loomist Tallinnas 1979. aastal, siis EPS soovib rõhutada perinataalsuremuskordaja languse põhjustena (1) riskirasedate tsentraliseerimist; (2) sünnieelse diagnostika ja (3) sünnitus- ja neonataalabi kvaliteedi paranemist; (4) ravi efektiivsuse suurenemist; (5) investeeringuid kaasaegsesse aparatuuri ning (6) personali kompetentsi ja pikaajalist kogemust. Tänaseks on õnnestunud oluliselt vähendada perinataalsuremust rühmas, kus emad põevad raskeid kroonilisi haigusi (nt. diabeet, kõrgvererõhutõbi, reesusisoimmunisatsioon). Tänu antenataalse diagnostika pidevale arengule ja kaasaegsele aparatuurile on vähenenud eluks sobimatute arengurikete ja kromosoomihaigustega sündinud laste arv. Oluline elulemuse suurenemine on toimunud erakordselt väikese ja väikese sünnikaaluga enneaegsete osas. Sarnaselt Põhjamaadele ja Lääne-Euroopa riikidele väheneb Eestis enneaegsete arv, kes vajavad kopsude invasiivset ventilatsiooni: aastal 2002 vajas kopsude invasiivset ventilatsiooni 30% enneaegselt sündinud lastest, aastal 2017 vaid 12,3% kõikidest sündinud enneaegsetest. Eesti Naistearstide Seltsi (ENS) poolt kogutud sünnitusabi indikaatorite alusel vajas eelmisel aastal ravi Tallinna Lastehaigla intensiivravi osakonnas 1,6% AS Ida-Tallinna Keskhaiglas ja 2,4% AS Lääne- Tallinna Keskhaiglas sündinud vastsündinutest. 95–98% vastsündinutest kirjutatakse naistekliinikutest koju. Enneaegsed sünnitused moodustavad Eestis kõikidest sünnitustest aastate lõikes 5,5–6,0% (s.o 700–800 sünnitust), neist väga enneaegseid sünnitusi (enne 32. rasedusnädalat) on 0,7– 1,0% (130–140 sünnitust). Aastal 2017 sündis 93% enneaegsetest vastsündinutest kolmes keskuses – Ida-Tallinna Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus. Eelnevast lähtudes võib väita, et Eesti sünnitusosakonnad jälgivad Eesti Perinatoloogia Selts EE 8910 10152001557005 SEB Kood 401 MTÜ reg. nr. 80 101 270 Lunini 6, 51014 TARTU ENS poolt kehtestatud „Raseduse jälgimise juhendit“ ja Eesti Haigekassa ravijuhist „Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“ ning ähvardava enneaegse sünnituse korral enne 34. rasedusnädalat toimub üsasisene transport III-ravitasandi naistekliinikutesse, et vältida väga väikese gestatsioonivanusega vastsündinute sünnijärgset transporti. Ebaküpse vastsündinu transport suurendab nii suremuse, intraventrikulaarse hemorraagia, respiratoorse distress-sündroomi kui ka avatud arteriaalse juha ja nosokomiaalse sepsise riski. 04.11.2013 on ELS oma vastuses Sotsiaalministeeriumile perinataalabi korraldusest esitanud seisukoha, et juhul kui haiged vastsündinud allutatakse esimestel elutundidel sünnijärgsele transpordile, võib see suurendada riski laste halvaks ravitulemiks. Kaasuvalt suureneb antud olukorras perede stress, kuna vastsündinud eraldatakse vanematest ja last raviva ühe meeskonna asemel võib perel olla kokkupuude mitmete erinevate meeskondadega. Teadusuuringute andmed näitavad, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid või lükkaksid ümber seisukohad spetsialiseeritud vastsündinute transpordi meeskondade mõjust transporditud laste tervisetulemile. Naistekliinikute vastsündinute osakonnad on koostöös naistearstidega saavutanud 15. aasta jooksul väga head tulemused väga väikeste enneaegsete vastsündinute ravitulemis. Hetkel on Naistekliinikute vastsündinute osakondadel olemas tingimused ja pädevus ravida lapsi kohapeal. 2016. suvest omavad III-tasandi sünnitusabi teenust osutavad naistekliinikud Eestis Euroopa Sünnitusabi ja Günekoloogia Nõukogu (EBCOG) akrediteerimise tulemusel vastavat sertifikaati. Akrediteerimisel hinnati ja peeti oluliseks vastsündinute intensiivravi olemasolu naistekliinikus. On arutelu küsimus, kas muudatused säilitaksid saavutatud tulemused. 2017.a. jaanuaris pöördusid kolm erialaseltsi (ENS, EPS ja ELS) Sotsiaalministeeriumi poole teemal „Sünnitusabi korraldusest Eestis, mis ohustab vastsündinu elu ja tervist“. Pöördumise sisuks oli lastearstide ööpäevase valve puudumine osades haiglates, kus osutatakse sünnitusabi teenust. Pöördumises öeldakse, et erialaseltsid peavad sünnitusabi osutamist haiglates, kus puudub ööpäevaringne pediaatriline teenistus vastsündinu tervist ohustavaks ning see tuleb lõpetada. 28.06.2018.a. Sotsiaalministeeriumis toimunud arutelul pediaatrilise abi kättesaadavusest jäid ELS ja EPS seisukohale, et pediaatriline abi peab olema tagatud nii üld-, kesk- kui piirkondlikes haiglates. Spetsialistid peavad olema seotud haiglaga, kus on võimaldatud pädevust säilitada läbi valvetöö osalemise. Praegune haiglate ehituslik lahendus ja teostatud ümberehitused on ainult osaliselt taganud perekeskse keskkonna tervetena sündinud ja/või lühiaegset ravi vajavatele vastsündinutele ja nende peredele, küll aga ei ole võimalik rakendada täies mahus perekeskset ravi intensiivravi- ja/või pikaajalise ravi vajaduse korral. TÜK uus Lastekliinik planeeritakse ehitada sellisena, et vastsündinute raviosakonnad koondatakse Naistekliiniku kõrvale ja sünnitusosakonnaga ühele korrusele. Lisaks on samas Eesti Perinatoloogia Selts EE 8910 10152001557005 SEB Kood 401 MTÜ reg. nr. 80 101 270 Lunini 6, 51014 TARTU tagatud keerukamate juhtude käsitlemine kolmanda etapi vastsündinute- ja laste intensiivravi osakonnas. Tänase tõenduspõhise perinataalabi organisatsioonijuhtimise praktikas ei ole teada, et lastehaiglad omaksid struktuurüksusena perinataalkeskust. Küll on aga enamuses hea perinataalabi näitajatega riikides (kõik Põhjamaad) kogu neonatoloogiline abi koondatud naistekliinikutesse. Kaasaegne ja kvaliteetne arstiabi on kõrgete nõudmistega nii personali, aparatuuri kui keskkonna suhtes. Meditsiin on kiirelt arenev, tehnoloogiast sõltuv valdkond. Kaasaegne diagnostika, ravi ja multiprofessionaalsed kompetentsikeskused nõuavad uute koostöömudelite rakendamiseks vastava taristu uuendamist. Ainult remondist olemasolevates osakondades enam ei piisa, oluline on ka see, kus üks või teine kabinet või osakond haiglas paikneb. Kaasaegne kõrgetasemeline perinataalkeskus eeldab ehitise rajamise kõrval investeeringuid meeskonna loomiseks, personali pädevuse tõstmiseks ja aparatuuri kaasajastamiseks. Perinataalkeskus koondab endas kõiki etappe alates viljastumise hetkest kuni lapse sünnini, vastsündinute ravi ja jälgimise lõpetamiseni. Perinataalkeskuse optimaalseks teeninduspiirkonna suuruseks peetakse vähemalt 5000 sünnitust ja 20 erakordselt enneaegset sünnitust (lapse gestatsioonivanus sünnil alla 28 nädala ja/või sünnikaal alla 1000 g) ja/või 50 väga enneaegset sünnitust (lapse gestatsioonivanus sünnil alla 32 nädala ja/või sünnikaal alla 1500 g) aastas, mis tagab vajaliku kogemuse riskirasedate jälgimiseks, raviks ja sünnitusabiks ning riskivastsündinute jälgimiseks ja raviks. Erakorralise abi ja kvaliteetse teenuse osutamiseks on vajalikud järgmised tugi- ja siduserialad: täiskasvanute intensiivravi, anestesioloogiline teenistus, labor, vereteenistus, radioloogia, täiskasvanute kardioloogia, reumatoloogia, endokrinoloogia, neuroloogia, uroloogia, kirurgia, oftalmoloogia (vastavalt riskirasedatel sagedamini esinevatele haigustele), mille kättesaadavus on vajalik ööpäevaringselt. EPS pooldab jätkuvat arutelu eeldusel, et sünnitusabi ja neontaalabi käsitletakse siduserialadena. Eesti Perinatoloogia Seltsi juhatuse nimel Lugupidamisega Pille Vaas Eesti Perinatoloogia Seltsi President / allkirjastatud digitaalselt / Eesti Perinatoloogia Selts EE 8910 10152001557005 SEB Kood 401 MTÜ reg. nr. 80 101 270 Lunini 6, 51014 TARTU
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel