Sotsiaalministeerium · 1. november 2018
Sisu (failidest)
Tere
Eesti Perinatoloogia Selts soovib lisada oma kommentaari Eesti Lastearstide Seltsi pöördumisele
15.10.18. „Pediaatriline eriarstiabi Põhja- ja Lääne-Eestis“.
Meie kommentaar on lisatud manusena.
Lugupidamisega
Pille Vaas
Eesti Perinatoloogia Seltsi president
30.10.2018
Pr. Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister, EV Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Hr. Taavi Aas
Tallinna linnapea, Tallinna Linnavalitsus
Vabaduse väljak 7, Tallinn 15199
Hr. Rain Laane
Juhatuse esimees, Eesti Haigekassa
Lastekodu 48, 10144 Tallinn
Eesti Perinatoloogia Seltsi (EPS) kommentaar Eesti Lastearstide Seltsi (ELS) pöördumisele
„Pediaatriline eriarstiabi Põhja- ja Lääne-Eestis“, kus ELS tunneb muret vastsündinute
ravi killustatuse pärast Tallinnas.
EPS nõustub, et perinataalabi (sünnitusabi ja neonataalne abi) näitajad Eestis on väga head.
1990-ndatest aastastest alates on perinataalne suremus langenud viiekordselt. Kui ELS peab
hea tulemi põhjuseks uue lastehaigla loomist Tallinnas 1979. aastal, siis EPS soovib rõhutada
perinataalsuremuskordaja languse põhjustena (1) riskirasedate tsentraliseerimist;
(2) sünnieelse diagnostika ja (3) sünnitus- ja neonataalabi kvaliteedi paranemist;
(4) ravi efektiivsuse suurenemist; (5) investeeringuid kaasaegsesse aparatuuri ning (6)
personali kompetentsi ja pikaajalist kogemust. Tänaseks on õnnestunud oluliselt vähendada
perinataalsuremust rühmas, kus emad põevad raskeid kroonilisi haigusi (nt. diabeet,
kõrgvererõhutõbi, reesusisoimmunisatsioon). Tänu antenataalse diagnostika pidevale arengule
ja kaasaegsele aparatuurile on vähenenud eluks sobimatute arengurikete ja
kromosoomihaigustega sündinud laste arv. Oluline elulemuse suurenemine on toimunud
erakordselt väikese ja väikese sünnikaaluga enneaegsete osas. Sarnaselt Põhjamaadele ja
Lääne-Euroopa riikidele väheneb Eestis enneaegsete arv, kes vajavad kopsude invasiivset
ventilatsiooni: aastal 2002 vajas kopsude invasiivset ventilatsiooni 30% enneaegselt sündinud
lastest, aastal 2017 vaid 12,3% kõikidest sündinud enneaegsetest. Eesti Naistearstide Seltsi
(ENS) poolt kogutud sünnitusabi indikaatorite alusel vajas eelmisel aastal ravi Tallinna
Lastehaigla intensiivravi osakonnas 1,6% AS Ida-Tallinna Keskhaiglas ja 2,4% AS Lääne-
Tallinna Keskhaiglas sündinud vastsündinutest. 95–98% vastsündinutest kirjutatakse
naistekliinikutest koju.
Enneaegsed sünnitused moodustavad Eestis kõikidest sünnitustest aastate lõikes 5,5–6,0%
(s.o 700–800 sünnitust), neist väga enneaegseid sünnitusi (enne 32. rasedusnädalat) on 0,7–
1,0% (130–140 sünnitust). Aastal 2017 sündis 93% enneaegsetest vastsündinutest kolmes
keskuses – Ida-Tallinna Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli
Kliinikumi naistekliinikus. Eelnevast lähtudes võib väita, et Eesti sünnitusosakonnad jälgivad
Eesti Perinatoloogia Selts EE 8910 10152001557005 SEB Kood 401
MTÜ reg. nr. 80 101 270
Lunini 6, 51014 TARTU
ENS poolt kehtestatud „Raseduse jälgimise juhendit“ ja Eesti Haigekassa ravijuhist
„Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“ ning ähvardava
enneaegse sünnituse korral enne 34. rasedusnädalat toimub üsasisene transport III-ravitasandi
naistekliinikutesse, et vältida väga väikese gestatsioonivanusega vastsündinute sünnijärgset
transporti. Ebaküpse vastsündinu transport suurendab nii suremuse, intraventrikulaarse
hemorraagia, respiratoorse distress-sündroomi kui ka avatud arteriaalse juha ja nosokomiaalse
sepsise riski.
04.11.2013 on ELS oma vastuses Sotsiaalministeeriumile perinataalabi korraldusest esitanud
seisukoha, et juhul kui haiged vastsündinud allutatakse esimestel elutundidel sünnijärgsele
transpordile, võib see suurendada riski laste halvaks ravitulemiks. Kaasuvalt suureneb antud
olukorras perede stress, kuna vastsündinud eraldatakse vanematest ja last raviva ühe
meeskonna asemel võib perel olla kokkupuude mitmete erinevate meeskondadega.
Teadusuuringute andmed näitavad, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid või
lükkaksid ümber seisukohad spetsialiseeritud vastsündinute transpordi meeskondade mõjust
transporditud laste tervisetulemile.
Naistekliinikute vastsündinute osakonnad on koostöös naistearstidega saavutanud 15. aasta
jooksul väga head tulemused väga väikeste enneaegsete vastsündinute ravitulemis. Hetkel on
Naistekliinikute vastsündinute osakondadel olemas tingimused ja pädevus ravida lapsi
kohapeal. 2016. suvest omavad III-tasandi sünnitusabi teenust osutavad naistekliinikud Eestis
Euroopa Sünnitusabi ja Günekoloogia Nõukogu (EBCOG) akrediteerimise tulemusel vastavat
sertifikaati. Akrediteerimisel hinnati ja peeti oluliseks vastsündinute intensiivravi olemasolu
naistekliinikus. On arutelu küsimus, kas muudatused säilitaksid saavutatud tulemused.
2017.a. jaanuaris pöördusid kolm erialaseltsi (ENS, EPS ja ELS) Sotsiaalministeeriumi poole
teemal „Sünnitusabi korraldusest Eestis, mis ohustab vastsündinu elu ja tervist“. Pöördumise
sisuks oli lastearstide ööpäevase valve puudumine osades haiglates, kus osutatakse
sünnitusabi teenust. Pöördumises öeldakse, et erialaseltsid peavad sünnitusabi osutamist
haiglates, kus puudub ööpäevaringne pediaatriline teenistus vastsündinu tervist ohustavaks
ning see tuleb lõpetada.
28.06.2018.a. Sotsiaalministeeriumis toimunud arutelul pediaatrilise abi kättesaadavusest jäid
ELS ja EPS seisukohale, et pediaatriline abi peab olema tagatud nii üld-, kesk- kui
piirkondlikes haiglates. Spetsialistid peavad olema seotud haiglaga, kus on võimaldatud
pädevust säilitada läbi valvetöö osalemise.
Praegune haiglate ehituslik lahendus ja teostatud ümberehitused on ainult osaliselt taganud
perekeskse keskkonna tervetena sündinud ja/või lühiaegset ravi vajavatele vastsündinutele ja
nende peredele, küll aga ei ole võimalik rakendada täies mahus perekeskset ravi intensiivravi-
ja/või pikaajalise ravi vajaduse korral.
TÜK uus Lastekliinik planeeritakse ehitada sellisena, et vastsündinute raviosakonnad
koondatakse Naistekliiniku kõrvale ja sünnitusosakonnaga ühele korrusele. Lisaks on samas
Eesti Perinatoloogia Selts EE 8910 10152001557005 SEB Kood 401
MTÜ reg. nr. 80 101 270
Lunini 6, 51014 TARTU
tagatud keerukamate juhtude käsitlemine kolmanda etapi vastsündinute- ja laste intensiivravi
osakonnas. Tänase tõenduspõhise perinataalabi organisatsioonijuhtimise praktikas ei ole
teada, et lastehaiglad omaksid struktuurüksusena perinataalkeskust. Küll on aga enamuses hea
perinataalabi näitajatega riikides (kõik Põhjamaad) kogu neonatoloogiline abi koondatud
naistekliinikutesse.
Kaasaegne ja kvaliteetne arstiabi on kõrgete nõudmistega nii personali, aparatuuri kui
keskkonna suhtes. Meditsiin on kiirelt arenev, tehnoloogiast sõltuv valdkond. Kaasaegne
diagnostika, ravi ja multiprofessionaalsed kompetentsikeskused nõuavad uute
koostöömudelite rakendamiseks vastava taristu uuendamist. Ainult remondist olemasolevates
osakondades enam ei piisa, oluline on ka see, kus üks või teine kabinet või osakond haiglas
paikneb.
Kaasaegne kõrgetasemeline perinataalkeskus eeldab ehitise rajamise kõrval investeeringuid
meeskonna loomiseks, personali pädevuse tõstmiseks ja aparatuuri kaasajastamiseks.
Perinataalkeskus koondab endas kõiki etappe alates viljastumise hetkest kuni lapse sünnini,
vastsündinute ravi ja jälgimise lõpetamiseni. Perinataalkeskuse optimaalseks
teeninduspiirkonna suuruseks peetakse vähemalt 5000 sünnitust ja 20 erakordselt enneaegset
sünnitust (lapse gestatsioonivanus sünnil alla 28 nädala ja/või sünnikaal alla 1000 g) ja/või 50
väga enneaegset sünnitust (lapse gestatsioonivanus sünnil alla 32 nädala ja/või sünnikaal alla
1500 g) aastas, mis tagab vajaliku kogemuse riskirasedate jälgimiseks, raviks ja sünnitusabiks
ning riskivastsündinute jälgimiseks ja raviks. Erakorralise abi ja kvaliteetse teenuse
osutamiseks on vajalikud järgmised tugi- ja siduserialad: täiskasvanute intensiivravi,
anestesioloogiline teenistus, labor, vereteenistus, radioloogia, täiskasvanute kardioloogia,
reumatoloogia, endokrinoloogia, neuroloogia, uroloogia, kirurgia, oftalmoloogia (vastavalt
riskirasedatel sagedamini esinevatele haigustele), mille kättesaadavus on vajalik
ööpäevaringselt.
EPS pooldab jätkuvat arutelu eeldusel, et sünnitusabi ja neontaalabi käsitletakse
siduserialadena.
Eesti Perinatoloogia Seltsi juhatuse nimel
Lugupidamisega
Pille Vaas
Eesti Perinatoloogia Seltsi President
/ allkirjastatud digitaalselt /
Eesti Perinatoloogia Selts EE 8910 10152001557005 SEB Kood 401
MTÜ reg. nr. 80 101 270
Lunini 6, 51014 TARTU