dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Piiriülene andmevahetusplatvorm

Sotsiaalministeerium · 15. november 2018
Viit
48
Registreeritud
15. november 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎48 15.11.2018 Ministri määrus.bdoc776 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 15.11.2018 nr 48 Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ja logide säilitamise tähtaeg Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 508 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse piiriülese andmevahetusplatvormi (edaspidi andmevahetusplatvorm) vahendusel vahendatavate Euroopa Liidu elektroonilise retsepti (edaspidi elektrooniline ELi retsept) ja haigusloo kokkuvõtte andmete koosseis ning reguleeritakse andmevahetuse korraldust ja andmevahetusplatvormi vahendusel vahendatud andmete logide säilitamist. § 2. Üldsätted (1) Andmevahetusplatvormi vahendusel tagatakse tõlgitud andmete vahendamine Eesti ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi (edaspidi liikmesriik) vahel, kui liikmesriik on andmevahetusplatvormiga liitunud. (2) Elektroonilise ELi retsepti andmete vahendamisel lähtutakse retsepti väljastanud liikmesriigis kehtestatud erisustest. (3) Aadressiandmed käesoleva määruse tähenduses on tänav, maja, linn, indeks ja riik, olemasolu korral ka osariik. § 3. Elektroonilise ELi retseptiga seotud andmed (1) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi elektroonilise ELi retseptiga seotud andmeid: 1) andmed patsiendi kohta (isikukood või muu isikut identifitseeriv tunnus, ees- ja perekonnanimi, sugu, sünniaeg, eelistatud keel); 2) patsiendi kontaktandmed (aadress, telefon, e-post); 3) andmed retsepti koostaja ja kinnitaja kohta (identifitseeriv tunnus, ees- ja perekonnanimi, eriala, aadress, telefon, e-post); 4) andmed retsepti koostaja ja kinnitaja asutuse kohta (nimi, identifitseeriv tunnus, aadress, telefon, e-post); 5) retsepti väljakirjutamise kuupäev; 6) retsepti number; 2 7) andmed ravimi kohta (ravimi nimetus, ravimi kood, ravimvorm, pakendi tüüp, kogus pakendis, ühikute või pakendite arv, ATC kood ja nimetus, toimeaine, toimeaine sisaldus); 8) andmed ravimi kasutamise kohta (manustamise algus ja lõpp, manustamise sagedus ja annus, manustamise viis, ühekordne annus, juhend patsiendile, juhend apteekrile); 9) ravimi asendamise lubamise andmed (lubatud/ei ole lubatud). (2) Elektroonilise ELi retsepti edastamisel Eestist teise liikmesriiki on retseptil järgmised andmed: 1) andmed patsiendi kohta (isikukood, ees- ja perekonnanimi, elukohariik); 2) andmed retsepti koostaja ja kinnitaja kohta (tervishoiutöötaja registrikood, telefon, e-post); 3) andmed retsepti koostaja ja kinnitaja asutuse kohta (asutuse nimi, registrikood, telefon, e- post); 4) retsepti väljakirjutamise kuupäev; 5) retsepti number; 6) andmed ravimi kohta (ravimi nimetus ja pakendikood, kui tegemist on väljakirjutatud ravimi retseptiga, ravimvorm, kogus pakendis, ühikute või pakendite arv, ATC kood, toimeaine, toimeaine sisaldus); 7) andmed ravimi kasutamise kohta (manustamise algus ja lõpp, manustamise sagedus ja annus, ühekordne annus, juhend patsiendile, juhend apteekrile). (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele lisatakse andmevahetusplatvormi vahendusel järgmised andmed: 1) vastavalt patsiendi isikukoodile patsiendi sugu ja sünniaeg; 2) vastavalt retsepti koostajale tervishoiutöötaja registri kood ja ees- ja perekonnanimi; 3) ATC koodile ja ravimvormi koodile vastav nimetus; 4) toimeaine nimetus inglise keeles; 5) ravimi asendamise lubamise andmed (lubatud/ei ole lubatud). (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed Eestis väljastatud retsepti kohta edastatakse retsepti päringu algatanud liikmesriiki. § 4. Ravimi väljastamise andmed (1) Teises liikmesriigis väljastatud retsepti andmete edastamisel Eestisse võib edastatav info sisaldada järgmisi andmeid: 1) patsiendi isikuandmed vastavalt retseptil olevatele andmetele; 2) väljastamise kuupäev; 3) andmed ravimi väljastanud apteekri kohta (identifitseeriv tunnus, ees- ja perekonnanimi, aadress, telefon, e-post); 4) andmed ravimi väljastanud apteegi kohta (nimi, identifitseeriv tunnus, aadress, telefon, e- post); 5) seotud retsepti number; 6) andmed ravimi kohta (ravimi nimetus, ravimi kood, ravimvorm, pakendi tüüp, kogus pakendis, ühikute või pakendite arv, ATC kood ja nimetus, toimeaine, toimeaine sisaldus); 7) teave asendamise kohta (kas ravimit on asendatud – jah/ei). (2) Apteeker, kes on elektroonilise ELi retsepti Eestis väljastanud, edastab andmevahetusplatvormi vahendusel teise liikmesriiki järgmised andmed: 1) ravimi väljastanud apteegi tegevuskoha aadress ja registrikood; 2) ravimi väljastanud apteekri proviisorite ja farmatseutide registri kood; 3) väljastamise kuupäeva; 4) retsepti number; 5) ravimi nimetus ja pakendikood; 6) ühikute või pakendite arv. 3 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele lisatakse andmevahetusplatvormi vahendusel järgmised andmed: 1) patsiendi isikuandmed vastavalt retseptil olevatele andmetele; 2) andmed ravimi väljastanud apteekri kohta (ees- ja perekonnanimi, telefon, e-post); 3) andmed ravimi väljastanud apteegi nimi; 4) andmed ravimi kohta (ravimi nimetus, ravimvorm, kogus pakendis, ATC kood ja nimetus, toimeaine, toimeaine sisaldus); 5) teave asendamise kohta (kas ravimit on asendatud – jah/ei). (4) Ravimi väljastamise korral Eestis edastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed sellesse liikmesriiki, kus elektrooniline ELi retsept on välja kirjutatud. § 5. Patsiendi haigusloo kokkuvõttega seotud andmed (1) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi patsiendi haigusloo kokkuvõttega seotud andmeid: 1) dokumendi koostamise andmed (aeg, number; riik); 2) andmed patsiendi kohta (isikukood või muu isikut identifitseeriv tunnus, ees- ja perekonnanimi, sugu, sünniaeg, aadress, telefon, e-post); 3) andmed patsiendi esindaja kohta (ees- ja perekonnanimi, aadress, telefon, e-post); 4) andmed patsiendi kontaktisikute kohta (ees- ja perekonnanimi, aadress, telefon, e-post, kontaktisiku liik); 5) andmed patsiendi perearsti kohta (asutuse nimi, perearsti ees- ja perekonnanimi, aadress, telefon, e-post); 6) andmed haigusloo kokkuvõtte koostaja kohta (ees- ja perekonnanimi, telefon, e-post); 7) andmed haigusloo kokkuvõtte koostaja asutuse kohta (nimi, identifitseeriv tunnus, aadress, telefon, e-post); 8) manustatud ja väljakirjutatud ravimite andmed, sealhulgas ravimi väljakirjutaja või manustaja andmed (nimi, identifitseeriv tunnus, eriala) ja asutuse andmed (nimi, identifitseeriv tunnus, aadress); 9) allergiate ja soovimatute kõrvalnähtude andmed (allergia diagnoosimise kuupäev, liik, allergeen, kirjeldus, ägedus); 10) kaebuste loetelu (diagnoosimise kuupäev, arsti sõnaline diagnoos, kaebuse diagnoos); 11) andmed meditsiiniseadmete kasutamise kohta (paigaldamise aeg, meditsiiniseade ja selle tunnus); 12) andmed teostatud protseduuride ja operatsioonide kohta (protseduuri tüüp, kirjeldus, aeg, kehapaige, seos haigusjuhtumiga, põhjus); 13) andmed põetud haiguste kohta (ajavahemik, arsti sõnaline diagnoos, kaebuse diagnoos); 14) immuniseerimise andmed (kuupäev, manustamise viis, immuniseerimise koht, ühekordne annus, vaktsiin, immuniseerimisdoosi järjekorranumber, immuniseerimise kõrvalnähtude andmed, täiendavad kommentaarid); 15) andmed sotsiaalse tausta kohta (sotsiaalse tausta väärtus); 16) andmed raseduse kohta ja sünnituse eeldatav kuupäev; 17) andmed eluliste näitajate kohta (süstoolse ja diastoolse vererõhu mõõtmise tulemused, mõõtmise koht); 18) andmed oluliste laboratoorsete uuringute kohta (uuringu nimetus, kuupäev, tulemus, meetod); 19) hoiatusteated (muu oluline info). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete edastamisel Eestist teise liikmesriiki on aluseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisud. Tervise infosüsteemis andmete olemasolu korral on võimalik edastada patsiendi haigusloo kokkuvõtte kohta järgmised andmed: 1) dokumendi koostamise andmed (aeg; number, riik); 2) andmed patsiendi kohta (isikukood, ees- ja perekonnanimi, sugu, sünniaeg, aadress, telefon, e-post); 4 3) andmed patsiendi esindaja kohta (ees- ja perekonnanimi, aadress, telefon, e-post); 4) andmed patsiendi kontaktisikute kohta (ees- ja perekonnanimi, aadress, telefon, e-post, kontaktisiku liik); 5) andmed patsiendi perearsti kohta (asutuse nimi, perearsti ees- ja perekonnanimi, aadress, telefon, e-post); 6) andmed haigusloo kokkuvõtte koostaja kohta (ees- ja perekonnanimi, telefon, e-post); 7) andmed haigusloo kokkuvõtte koostaja asutuse kohta (nimi, registrikood, aadress, telefon, e-post); 8) manustatud ja väljakirjutatud ravimite andmed, sealhulgas ravimi väljakirjutaja või manustaja andmed (nimi, registrikood, eriala) ja asutuse andmed (nimi, registrikood, aadress); 9) kaebuste loetelu (diagnoosimise kuupäev, arsti sõnaline diagnoos, kaebuse diagnoos); 10) andmed meditsiiniseadmete kasutamise kohta (paigaldamise aeg, meditsiiniseade ja selle tunnus); 11) andmed teostatud protseduuride ja operatsioonide kohta (protseduuri tüüp, kirjeldus, aeg); 12) andmed põetud haiguste kohta (ajavahemik, arsti sõnaline diagnoos, kaebuse diagnoos); 13) immuniseerimise andmed (kuupäev, manustamise viis, immuniseerimise koht, ühekordne annus, vaktsiin, immuniseerimisdoosi järjekorranumber, immuniseerimise kõrvalnähtude andmed, täiendavad kommentaarid); 14) andmed eluliste näitajate kohta (vererõhu mõõtmiste tulemused); 15) andmed oluliste laboratoorsete uuringute kohta (uuringu nimetus, kuupäev, uuringu tulemus); 16) hoiatusteated (muu oluline info). § 6. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Proviisorite ja farmatseutide registri vastutav töötleja edastab järgmised andmed: 1) proviisori ja farmatseudi kood; 2) proviisori ja farmatseudi ees- ja perekonnanimi. (2) Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab järgmised andmed: 1) isikukood; 2) ees- ja perekonnanimi; 3) sünniaeg; 4) sugu; 5) elukoha aadress. (3) Ravimiameti tegevuslubade registri vastutav töötleja edastab järgmised andmed: 1) apteegi nimi ja aadress; 2) apteegi tegevusloa kehtivuse andmed. (4) Ravimiregistri vastutav töötleja edastab järgmised andmed: 1) ravimi koodile vastava ravimi nimetus, ravimvormi, koguse pakendis, toimeaine, toimeaine sisaldus, ATC koodi ja nimetus; 2) ravimi müügiloa olemasolu andmed. (5) Retseptikeskuse vastutav töötleja edastab kehtivad elektroonilised retseptid vastava isiku kohta. (6) Tervise infosüsteemi vastutav töötleja edastab järgmised andmed: 1) patsiendi haigusloo kokkuvõtte andmed; 2) patsiendi piiriülese andmevahetuse nõusoleku staatuse andmed (lubatud/ei ole lubatud). (7) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri vastutav töötleja edastab järgmised andmed: 1) teenuse osutaja nimi ja aadress; 2) teenuse osutamise tegevusloa kehtivuse andmed. 5 (8) Tervishoiutöötajate riikliku registri vastutav töötleja edastab järgmised andmed: 1) tervishoiutöötaja kood; 2) tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi. § 7. Andmete statistiline ülevaade Andmevahetusplatvormi vahendatud ravimite väljastamise ja haigusloo kokkuvõtte kasutamise kohta koostatakse statistilisi ülevaateid. § 8. Liikmesriikide nimekirja haldus Ajakohane andmevahetusplatvormiga liitunute nimekiri avaldatakse Sotsiaalministeeriumi hallatava asutuse, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse veebilehel. § 9. Logiandmed ja säilitamine (1) Andmevahetusplatvormi vahendusel logitakse andmete töötlemine järgmiselt: 1) andmetöötlemise sisu; 2) andmetöötleja andmed; 3) andmetöötlemise kuupäev ja kellaaeg. (2) Andmevahetusplatvormi logisid säilitatakse seitse aastat. § 10. Rakendussätted (1) Teises liikmesriigis väljastatud elektroonilise ELi retsepti ja ravimi väljastamise andmete töötlemise võimalus Eestis tagatakse andmevahetusplatvormiga liitunud ja teenust pakkuvatele liikmesriikidele alates käesoleva määruse jõustumisest. (2) Eestis väljastatud elektroonilise ELi retsepti ja ravimi väljastamise andmete vahendamine teise liikmesriiki tagatakse andmevahetusplatvormiga liitunud ja teenust pakkuvatele liikmesriikidele alates 1. juunist 2019. a. (3) Patsiendi haigusloo kokkuvõtte andmete vahendamine teise liikmesriiki ning teiste liikmesriikide andmete vastuvõtmine Eestis tagatakse andmevahetusplatvormiga liitunud ja teenust pakkuvatele liikmesriikidele alates 1. märtsist 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ja logide säilitamise tähtaeg“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras ning selle menetlus on seotud Riigikogu sotsiaalkomisjoni poolt algatatud eelnõuga 689 SE, milles nähakse ette piiriülene terviseandmete vahetus. Andmesubjektil peab olema selge ülevaade, millistel alustel ja ulatuses andmetöötlus toimub, samuti peab olema andmetöötlejal õiguslik alus andmete vahetamiseks liikmesriikide vahel. Terviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis (edaspidi liikmesriik), viibivatele inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt edastatavatele andmetele. Teises liikmesriigis tervishoiuteenust saaval inimesel on parema tervishoiuteenuse kvaliteedi saamiseks oluline tema andmete kasutamise võimaldamine arstile, õele või apteekrile. Terviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk pole pelgalt vahendada andmeid vaid tõlkida need andmed ka vastava riigi keelde. Viimane ongi kokkulepitud andmevahetuse peamine kasutegur ja eesmärk. Isikul on võimalik andmevahetust erinevate riikide vahel piirata tervise infosüsteemi vahendusel (seega säilib opt-out võimalus). Eestis arendatakse esimesena välja võimalus Eesti apteekritele pärida teises liikmesriigis väljakirjutatud elektroonilist retsepti ja teises etapis (2019. aasta kevadel) edastada Eestis väljakirjutatud elektrooniline retsept liikmesriiki, samuti tekib võimalus edastada patsiendi kohta Eestis koostatud haigusloo kokkuvõte teise liikmesriiki ning pärida teiste liikmesriikide isikute terviseandmete kokkuvõtet (aastal 2020) Eesti tervishoiuteenuse osutajal. Käesolev määrus sätestab täpsemad andmekoosseisud ning erinevate andmete vahendamise ajakava (rakendussätted) kui ka logide säilitamise vahendatud teenuse kohta. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja koostamisse olid kaasatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) Katre Pruul ([email protected]) ja Aleksandra Stupak ([email protected]) ning Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse kaasati Ravimiamet. Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]). Määruse teksti on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalitluse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Otsest kohustust Eestile elektrooniliselt terviseandmeid vahendada, ei tulene. Samas on liikmesriikide terviseandmete vahetamise edendamine toodud nii patsiendiõiguste kohaldamise piiriüleses direktiivis 2011/24/EL1 kui ka retseptide osas komisjoni vastavas rakendusdirektiivis 2012/52/EL2. Esimeses viidatakse, et piiriüleseid tervishoiuteenuseid saada soovivatele või saavatele patsientidele tuleb tagada kaugjuurdepääs oma ravidokumentidele või õigus saada vähemalt nende koopiaid. Selleks, et patsiendil oleks mugav ravidokumente esitada ning selleks, et tagada delikaatsete andmete kaitstus, on komisjon ellu kutsunud projekti, mille raames saavad liitunud riigid alustada terviseandmete vahendamist projektiga liitunud riikide vahel. Andmete vahendamisel elektroonilisel viisil, on paremini tagatud retseptide kvaliteet ja ehtsus. See 1 2011/24/EL, 9. märts 2011, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. 2 2012/52/EL 20. detsember 2012, millega nähakse ette meetmed, et hõlbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist. 2 võimaldab kontrollida ka välja kirjutanud isiku pädevust ja hõlbustada ravimite identifitseerimist. Projekti laiem eesmärk on tagada välisriigis viibivatele inimestele retseptravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt edastatavatele retsepti andmetele ning võimaldada vajadusel pärida haigusloo kokkuvõtte andmeid, et tagada parem tervishoiuteenuste kvaliteet. Terviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk on tagada teises liikmesriigis viibivatele inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt edastatavatele andmetele. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kümnest paragrahvist järgmiselt: § 1. Määruse reguleerimisala § 2. Üldsätted § 3. Elektroonilise EL retseptiga seotud andmeid § 4. Ravimi väljastamise andmeid § 5. Patsiendi haigusloo kokkuvõttega seotud andmed § 6. Andmevahetus teiste andmekogudega § 7. Andmete statistiline ülevaade § 8. Liikmesriikide nimekirja haldus § 9. Logiandmed ja säilitamine § 10. Rakendussätted Määruse § 1. Määruse reguleerimisala Määruse reguleerimisalas tuuakse reguleeritav valdkond. Selles tuleb konkreetselt loetleda teemad, mis on kavandatud määruse reguleerimisesemesse. Määruse § 2. Üldsätted Kuna terviseandmete piiriülese edastamise projekti eesmärk on lisaks andmete vahendamisele need ka tõlkida vastava riigi keelde, on sellel suur kasutegur nii teenuse osutajale kui ka patsiendile nii teenuse kvaliteedi kui kättesaadavuse mõttes. Seega on mõju positiivne mõlemale osapoolele. Kokkulepitud andmestik võimaldab vahendada ja tõlkida soovitud andmeid. Just tõlke tagamisel on oluline, et sama andmestikku vahetavad ja kasutavad kõik andmevahetuse projektiga liitunud riigid. Nii elektrooniline retsept kui patsiendi haigusloo kokkuvõte koosneb suures osas loendite abil määratud väärtustest. Loendid on inglise keeles riikide üleselt kokku lepitud (ingliskeelseid loendeid haldab Euroopa Komisjon) ning iga riik tagab tõlked oma keelde. Tõlked valideeritakse vastavate ekspertgruppidega ning enne andmevahetuse kasutuselevõttu kaasatakse ka tervishoiutöötajaid, et hinnata ingliskeelse sisu tõlget. Antud infovahetuse raames tagatakse eelkõige parem ravikvaliteet ning patsiendi ohutus. Tõlkimine vastava riigi keelde parandab omakorda teenuse osutamise kvaliteeti sisuliselt. Määruse § 2 lõikes 2 sätestatakse üldine põhimõte, et kui teises liikmesriigis on kehtestatud teatud piirangud teatud retseptide väljastamisel, siis ei saa ka vastava retsepti alusel ravimit välja müüa. Andmevahetusplatvormi vahendusel ei kuvata piirangu korral retsepti, et selle väljamüüki teostada. Erisus võib tuleneda nii direktiivist (2001/83/EC artikkel 71(2)) kui ka riigi enese otsusest – nt jääb andmevahetus (veel täna) teatud osas riikide e-teenuste erineva jõudluse taha. Kui riiklikult ei ole koheselt võimalik teatud ravimeid struktureeritud andmestikuna välja osta, ei jõua see info ka läbi andmevahetusplatvormi välisriiki. Kuna piirangud ja põhjused on erinevad, eeldab see isikute informeerimist eelkõige riigis, kus retsept väljastatakse (Eesti ei pruugi teiste riikide piiranguid alati teada). Väljastamist siis teises liikmesriigis sellisel juhul ei toimu kuna päringu tulemusele ei saada nö vastust retsepti andmete näol. Piirangu põhjuseks võib olla ka erisus nt eskteporaalsete ravimite osas, mida valmistatakse apteegis kohapeal. 3 Määruse § 2 lõikes 3 sätestatakse üldine põhimõte, et aadressi andmetena peetakse silmas kindlaid andmeid. Selline viis vähendab andmete loetelu juures nende kordust ja võimaldab andmetöötlust paremini jälgida. Platvorm ainult vahendab andmeid piiriüleselt ja seda nii Eesti kui ka teise riigi andmekogude vahel. Määruse § 3. Elektroonilise EL retseptiga seotud andmed Määruse § 3 lõikes 1 sätestatakse elektroonilise EL retsepti maksimaalne andmekoosseis, mida andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse. Teenuse toimimise üheks eelduseks on riikide üleselt ühtne ning kokku lepitud andmestik (vajalik andmete tõlkimiseks). Samas kõik andmed ei ole piiriüleselt edastataval retseptil kohustuslikud. See, kas mittekohustuslikud andmed on riigi poolt retseptile lisatud, oleneb sellest, kas need andmed on riiklikul elektroonilisel retseptil olemas, et neid oleks võimalik üldse lisada. Kuna tänaseks ei ole riikide üleselt Euroopa tasandil kindlat retsepti vormi määratletud, on taoline andmevahetus kindlasti abiks selle reguleerimisel tulevikus. Nii vahetatakse täna aga erinevaid andmeid, kus ühel juhul on tegemist kohustuslike, teisel juhul vabatahtlike andmetega. Samas tuuakse antud määruses ära andmete koosseis, et määratleda ära, mida üldse on võimalik elektrooniliselt vahendada. Retsepti andmekoosseis koosneb üldistest andmetest (näiteks patsiendi ja retsepti väljakirjutaja andmed) aga ka andmetest ravimite kohta (väljakirjutatud ravimi andmed) jms. Tasub rõhutada, et andmete vahendamine toimub erinevate riikide vahel. Seetõttu erinevad ka andmed lõike 1 ja lõike 2 võrdluses (nt asutuse indentifitseeriv tunnus või Eestis toimiv registrikood). Kuna kokkulepitud andmestik on kajastatud kokkulepitud väljadena, siis rakendajale on info selgus tagatud. Samas, kui Eestis on retsepti koostaja ja kinnitaja sama isik, siis teistes riikides see nii ei pruugi olla. Määruse § 3 lõikes 2 on siiski jätkatud sama joont, et tagada õigusselgus – lihtsalt isik on antud juhul üks (isikulise koosseisu puhul on koostajaks ja kinnitajaks arst, asutuse puhul aga teenuse osutaja). Määruse § 3 lõikes 2 sätestatakse Eesti elektroonilise retsepti andmed, mis edastatakse välisriiki olukorras, kus välisriigi apteek pärib Eesti isiku retsepte (kogu lõikes 1 toodud piiriülese elektroonilise retsepti andmekoosseisust). Nt Juhend patsiendile on planeeritud koostada struktureerituna ja kodeerituna ning inglise keelde tõlgituna. Määruse § 3 lõikes 3 toodud andmed lisab andmevahetusplatvorm, et tagada kohustuslike andmete olemasolu vastavalt piiriüleselt kokkulepitud andmekoosseisule. Need on andmed, mis puuduvad Eesti elektroonilisel retseptil, kuid mis on võimalik tuletada või vastavalt olemasolevatele riiklikele registritele lisada. Need on: • Patsiendi isikukoodist on tuletatud ja lisatud retseptile patsiendi sugu ja sünniaeg. Eesti elektroonilisele retseptile Eesti patsiendi kohta eraldi sugu ja sünniaega tavapäraselt eraldi ei lisata. Kuna andmevahetus on erinevate riikide vahel, siis ei tea teine liikmesriik eest isikukoodi numbrite tähendusi. Seetõttu tehakse hõlbustav töö samade andmete osas. Tegemist on andmetega, mida juba töödeldakse, lihtsalt töödeldavate numbrite kombinatsioonist tuletatakse lisaväli mida on võõral inimesel kergem mõista. • Kuna retseptil puudub tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi kuid on olemas vaid unikaalne tervishoiutöötaja registrikood, siis andmevahetusplatvorm lisab tervishoiutöötajate registri alusel retsepti koostaja ees- ja perekonnanime. Ka tänane ravimiseaduse § 33 lõike 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“3 sätestab, et apteekril on õigus täpsustuste vajadusel väljakirjutaga ühendust võtta. See on oluline ka hilisemate järelkontrollide tõttu.4 3 Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“. 4 Määruse § 61 lg 5: Kõigil juhtudel, kui ravimi õigeks väljastamiseks on olnud vajalik võtta ühendust ravimit väljakirjutanud isikuga ja temalt saadud teabe alusel on tehtud muudatusi väljastatava ravimpreparaadi, väljastatava koguse või muude ravimi väljastamist puudutavate asjaolude suhtes, tuleb ravimi väljastajal kanda vastav teave retsepti pöördele ja kinnitada see oma nime ja allkirjaga. 4 • Kuna Eesti elektrooniline retsept sisaldab vaid ATC (toimeainete klassifikaator vastavalt organitele või süsteemile, millele need mõjuvad ning nende terapeutilistele, farmakoloogilistele ja keemilistele omadustele) ja ravimvormi koodi aga mitte nimetust, lisab andmevahetusplatvorm vastavalt ravimiregistri andmetele juurde vastava koodi nimetused. Seega on tehniline lahendus, et vältida juba olemasolevate andmete taasesitamist ning et tagada õige ja ohutu ja täpne retsepti väljastamine teises liikmesriigis. Ravimiregistrist võetakse toimeaine(te) nimetused ingliskeeles, lähtudes vastavalt retseptil olevast ATC koodist. ATC koodile lisatakse nimetus alati juurde, sest piiriüleses suhtluses on kokku lepitud, et ATC koodile (ja ka muudele koodidele) vastavad nimetused tuleb dokumentides edastada. Seda tehakse dokumendi saatja riigi keeles, seejärel see tõlgitakse inglise keelde ning edastatakse teise riiki, mis tõlgib selle omakorda vastavasse riigi keelde ning edastab lõppkasutaja infosüsteemi. Selline koodide ja nimetuste vahendamine on teenuse kontekstis oluline (mõned andmed lisab platvorm ise – vt lõiked 2 ja 3). • Kuna Eesti elektroonilisel retseptil ei ole eraldi väärtusena välja kirjutatud ravimi asendamise lubamise või mittelubamise kohta, siis selle määrab piiriüleselt edastatavale retseptile andmevahetusplatvorm. Kuna Eestis on enamus retsepte toimeaine põhised, siis sellisel juhul on alati välisriiki edastataval retseptil märgitud asendamine lubatuks. Juhul, kui Eesti elektrooniline retsept on pakendi põhine, siis märgitakse välisriiki edastataval retseptil asendamine mittelubatuks. Määruse § 3 lõikes 4 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed retsepti kohta edastatakse retsepti päringu algatanud riiki. Lõiked 2 ja 3 just seetõttu, et Eestist saab edastada just siin väljastatud retseptid. Selle eristamine tagab eelkõige siinsete isikute huve, et tagada andmetöötluse ulatus ja selgus. Tulenevalt käesoleva määruse sisust täiendatakse ka Eesti Haigekassa kodulehel olevaid juhiseid patsiendile (nt korduma kippuvad küsimused).5 Määruse § 4. Ravimi väljastamise andmeid Määruse § 4 lõikes 1 on sätestatud sarnaselt § 3 lõikele 1 maksimaalne retsepti väljastamisega seotud andmete koosseis, mida andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse. Ka siin on lahenduse põhimõte sama. Väljastamise info on andmestik, mis tagastatakse retsepti väljamüümisel teises liikmesriigis retsepti päritoluriiki (kes väljastas). Info sisaldab andmeid konkreetsele retseptile vastavalt väljamüüdud ravimi kohta ning võimaldab retsepti päritoluriigis retsept väljamüüduks märkida. Täna need andmed EL retseptide puhul (mis liiguvad paberil) selle väljastamise korral päritoluriiki ei liigu (v.a juhul, kui isik ise esitab need, et rakendada nt soodustust mis hüvitatakse vastavas riigis tagant järgi). Määruse § 4 lõikes 2 on toodud andmed, mis Eesti apteeker peab edastama andmevahetusplatvormile seoses elektroonilise EL retsepti väljamüümisega. Selleks, et apteegis oleks protsess ning teenuse rakendamine võimalikult lihtne, edastab apteek vaid vajalikud andmed ning andmevahetusplatvorm lisab muud teadaolevad andmed ise ning edastab kogu info edasi. Sarnaselt §-s 3 tooduga, nii ka siin, sätestatakse § 4 lõikes 3 andmed, mille lisab andmevahetusplatvorm väljastamisel ise juurde neile andmetele, mis tulevad apteekrilt. Selline viis tagab ka andmete kontrollitavuse ja õigete andmete omavahelise korrektse seostatuse. Andmed on järgmised: 5 Viide EHK kodulehele: https://www.haigekassa.ee/kkk/digiretsept (13.11.2018). 5 • Patsiendi isikuandmed lisatakse vastavalt retseptile, mis väljastati. Kuna retsept müüdi välja ja apteeker ei peaks sama infot ise taasesitama, võimaldab süsteem vastavad andmed siduda. • Andmed ravimi väljastanud ja selle kinnitanud apteekri kohta lisab andmevahetusplatvorm vastavalt apteekri registri koodile ning andmed võetakse proviisorite ja farmatseutide registrist. See on taaskord vajalik selleks, et vähendada topeltandmete sisestamist. • Apteegi nimi lisatakse andmevahetusplatvormi poolt vastavalt asutuse registrikoodile Ravimiameti tegevuslubade registrist. • Andmed ravimi kohta vastavalt ravimi koodile lisab andmevahetusplatvorm vastavalt Ravimiregistri andmetele. Ravimi kood on Eesti siseselt unikaalne ravimi kood, mis võimaldab selle ravimi detailsed andmed väljastatud ravimi kohta lisada automaatselt ilma, et selle info peaks edastama apteeker. Selline automatiseeritud töötlus vähendab ka teenuse osutaja aega. • Asenduse informatsioon ehk väärtus, kas väljastamisel teostati asendus või mitte, lisatakse andmevahetusplatvormi poolt automaatselt vastavalt võrdlusele retseptil oleva ravimi ja väljastatava ravimi vahel. Määruse § 4 lõikes 4 on toodud, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed väljastatud retseptiravimi kohta edastatakse retsepti päritoluriiki. Eesmärk, nagu juba öeldud, on teada anda, et retsept on kasutatud. Määruse § 5. Patsiendi haigusloo kokkuvõttega seotud andmed Määruse § 5 lõikes 1 sätestatakse maksimaalne patsiendi haigusloo kokkuvõtte andmekoosseis, mida töödeldakse andmevahetusplatvormi vahendusel. Määruse § 5 lõikes 2 on sätestatud need andmed, mis tervise infosüsteemis olemasolu korral edastatakse Eesti patsiendi kohta välisriiki, kui välisriigi tervishoiutöötaja teeb patsiendi andmete kohta päringu. Vt eesmärgi kohta selgitusi § 3 lõigete 1 ja 2 juurest, kuna lahendus on sarnane retseptiandmetega. Määruse § 6. Andmevahetus teiste andmekogudega Andmevahetuse kajastamine tagab õigusselguse nii andmesubjektile, kui ka andmete töötlejale. Kuna tegemist on platvormiga mis vahendab andmeid välisriikide ja siseriiklike andmekogude vahel, on andmetöötluse õiguspärasuse hindamisel selle kajastamine vajalik. Määruse § 7. Andmete statistiline ülevaade Kuna teenuse toimimise tagamiseks on oluline omada ka statistilisi ülevaateid andemete kasutusest (piirkond/ üldine kasutatavus), teostab analüüse ja kokkuvõtteid TEHIK. Viimane haldab ja tagab andmevahetusplatvormi toimimise igapäevaselt. Määruse § 8. Liikmesriikide nimekirja haldus Oluline on, et piiriülese andmevahetusteenusega saavad liituda riigid, kellel on selleks tehniline võimekus. Seetõttu realiseerivad riigid teenused erinevatel aegadel ning inimesel tuleks enne välisriiki reisimist alati veenduda, et riik (sh ka piirkond) võimaldaks tal elektrooniliselt teenust kasutada. Teenuse kasutamine sõltub ka sellest, kas andmed on siseriiklikult olemas. Nii näiteks saab isik Eestis oma andmed ka digilugu.ee portaali kaudu sulgeda. Sellisel juhul ei toimu ka andmevahetust ja teenuse osutaja ei saa teenust välisriigis pakkuda. Ajakohast nimekirja liitunud riikide osas haldab TEHIK. 6 Määruse § 9. Logide säilitamine Logide säilitamine tagab andmetöötluse riivete korral töötlemise tuvastamise ning selle õiguspärasuse hindamise. Kuna andmete töötlemine puudutab nii isikuandmeid üldiselt kui ka isikute eriliiki andmeid, tuleb tagada ka töötlustoimingute logimine. Vastav kohustus sisaldus ka projekti tingimustes. Määruse § 9 lõikes 1 täpsustatakse, mille kohta logisid peetakse. See tähendab andmete töötlemist igas mõttes. Nii säilitatakse see, kes päris, kuna päris ja mida päris. Lõige 2 sätestab säilitamise tähtaja, mille sätestamisel kaaluti tähtaega, mis oleks säilitamise kontekstis optimaalseim. Määruse § 10. Rakendussätted Kavandatud rakendussätted tulenevalt sellest, et Eesti läheb andmetöötluse erinevatele etappidele üle erinevatel aegadel. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Mõjud on kajastatud seaduse eelnõu seletuskirjas – eelnõu 689 SE. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Euroopa Komisjoni rahastatud projekt sai Eestis alguse 2017. aastal. Euroopa Komisjon eraldas Eestile kokku 369 781,72 eurot, millest TEHIK-le 332 281,65 eurot ja Eesti Haigekassale 37 500,08 eurot. Eesti Haigekassal on retseptikeskuse vaatest samuti vajalik teha täiendused, et retseptikeskus saaks vastu võtta teisest riigist tulnud väljastamise info ning vastavalt sellele muuta retsepti staatust. Nende tegevustega on juba alustatud ning kulud kaetakse Euroopa Komisjoni eraldatud rahast. Kogu projekti maksumus on hinnanguliselt 495 000 eurot, millele lisandub teatud määral ka tööjõukulu. Halduskulud andmevahetusplatvormil on iga-aastaselt umbes 40 000 eurot, mille vahendid tuleb ette näha riigieelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks: - Andmekaitse Inspektsioonile, - Eesti Apteekide Ühendusele, - Eesti Apteekrite Liidule, - Eesti Arstide Liidule, - Eesti Haigekassale, - Eesti Haiglate Liidule, - Eesti Hambaarstide Liidule, - Eesti Patsientide Liidule; - Eesti Perearstide Seltsile, - Eesti Proviisorite Kojale, - Ravimiametile; - Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, - Terviseametile. Eelnõu kooskõlastamisel laekunud arvamused ja ettepanekud on esitatud seletuskirja lisas. 7 Seletuskirja lisa. Kooskõlastustabel Esitatud arvamused/ettepanekud Vastus esitatud arvamusele/ettepanekule (arvestatud/ mittearvestatud, selgitatud või teadmiseks võetud) Andmekaitse Inspektsioon 1. Eelnõu § 3 lg 1 p 3 järgi töödeldakse Selgitame. andmevahetusplatvormi vahendusel mh ka Ühendust on vaja võtta nt juhul, kui isik patsiendi kontaktandmeid. Eelnõu seletuskirjast viibib riigis mitu päeva, kuid konkreetses jääb selgusetuks, miks seda teavet on vaja apteegis ravim puudub, kuid see vahetada. tellitakse mujalt (saab nt päev hiljem kätte). 2. Eelnõu § 3 lg 2 p 2 järgi edastatakse Eestist teise Arvestatud. riiki ka patsiendi aadress. Selles osas jääb Hetkel on jäetud aadressiandmed välja. selgusetuks, miks peaks seda edastama – mis Nimelt ei ole Eestis isikutel kohustust eesmärki selline edastus kannab? oma kontaktandmeid keskselt riigile esitada (nt eesti.ee portaalis). Samas on kohustus esitada elukoha andmed (rahvastikuregister). Andmeriive vähendamiseks on võimalik vajadusel jätta kliendil oma kontakt, mille tõttu eraldi elukoha andmeid ei edastata. 3. Eelnõu § 6 määratleb ära andmevahetuse teiste Selgitame. andmekogudega, sh määratakse ära, millised Eesti Seaduses sätestatud alus andmekogud „edastavad“ andmeid andmevahetuseks on piisav alus andmevahetusplatvormi vahendusel. Samas ei ole andmetöötluse tagamiseks. Eesti eelnõust selge, kas vastavad andmekogud lubaksid õigusruumis on andmeandjad toodud sellist andmete edastamist, sh kas oleks olnud ka andmekogude põhimäärustes, mitte vajadus teha vastavates õigusaktides muudatusi. vastupidi - kellelt andmeid saadakse. Jätkates sarnast praktikat, on andmeandjad sätestatud antud juhul seaduses (TTKS), kuna tegemist ei ole klassikalise lahendusega – andmekoguga. 4. Eelnõu § 6 lg 6 p 2 järgi tervise infosüsteemi Selgitame. vastutav töötleja edastab mh ka „patsiendi piiriülese Seletuskirjas on seda käsitletud (vt andmevahetuse nõusoleku staatuse andmed sissejuhatusest, esimene lõik, viimane (lubatud, ei ole lubatud)“. Samas ei ole eelnõu lause: „Isikul on võimalik andmevahetust seletuskirjast selge, mida on selle all mõeldud. erinevate riikide vahel piirata tervise Seda enam, et tervise infosüsteemi põhimääruse §- infosüsteemi vahendusel (seega säilib s 21 on küll märgitud, et andmesubjekt (patsient) opt-out võimalus“). saab esitada tahteavalduse isikuandmetele juurdepääsu keelamiseks ja lubamiseks, kuid Selleks, et isik ei peaks sulgema puudub otsene selgus, kas kavandatava eelnõu vajadusel andmeid nii Eesti kui ka tõttu tehakse ka eraldi isikuandmetele juurdepääsu välisriigi tervishoiuteenuse pakkujatele, „keelu/loa andmise“ võimalus tervise infosüsteemis lubab tehtav arendus sulgeda kas ühele piiriülese tervishoiuteenuse osutamise korral. Ka või teisele või mõlemale korraga. eelnõust nr 689 SE ei ole üheselt selge, kas andmesubjekt saaks avaldada tahteavalduse (opt- out) enda isikuandmetele juurdepääsu osas kõigile tervishoiutöötajatele (nii Eestis kui teistes riikides) või on siin mõeldud nt, et ta saab seda tahteavaldust anda eraldi – nii Eestis oleva 8 tervishoiutöötaja kui ka teises riigis oleva tervishoiutöötaja osas. 5. Logide pidamine ja kontroll Arvestatud osaliselt. 5.1. Eelnõu § 9 määratleb, et logisid säilitatakse 5.1. Logide §-i on täiendatud – logitakse seitse aastat. Samas ei ole selgitusi, mida logi nii päringu tegija, kui ka andmestik mida sisaldab, mis toiminguid logitakse ning kuidas on päriti kui ka andmetöötluse aeg. põhjendatud säilitamistähtaja pikkus. Säilitamisel on lähtutud optimaalseimast ja vajalikust tähtajast. Andmeid endid hoitakse andmekogudes (algallikas), millel on oma säilitamise tähtajad, seega on isikul võimalik lähtuda andmekogudes olevast. Andmetöötluse korral on lähtutud lühimast tähtajast (retseptikeskus). Võib eeldada, et väärtöötluse korral on isiku huvi tegutseda võimalikult kiiresti, seega on 7 aastat optimaalne periood (lepinguline rikkumine ja väärtegu). 5.2. Logidega seonduvalt soovitab inspektsioon, et 5.2. Andmejälgija osas saab isik eesti.ee kavandatava piiriülese andmevahetusplatvormile kaudu näha nii rahvastikuregistri kui ka lisatakse ka andmejälgija. retseptikeskuse logisid (sh piiriülene) ja tervise infosüsteemi logisid patsiendiportaalist. 5.3. Logide pidamine on ennekõike seotud ka 5.3. Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalve teostamisega. Eelnõu seletuskirjast ei järelevalvet vastavalt isikuandmete ole üheselt selge, kas on analüüsitud, kuidas kaitse üldmääruses sätestatule, sh toimuks järelevalve teostamine, kui nt teise riigi arvestab koostöösätteid ja vastutava tervishoiutöötaja väärkasutab oma juurdepääsu järelevalveorgani määramise juhiseid. terviseandmetele. Selle kohta puuduv teave ka eelnõus nr 689 SE. 6. Kuna eelnõu nr 689 SE ning käesoleva tervise-ja Teadmiseks võetud. tööministri määruse eelnõu tulemusel toimuvad Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks muudatused isikuandmete töötlemises mitmes kõigile kaasatud vastutavatele Eesti andmekogus, siis tuleb ka vastavad töötlejatele ning Sotsiaalministeerium muudatused ära kirjeldada riigi infosüsteemide kordab üle ning informeerib vastavaid haldussüsteemis (RIHA), sh vastavalt olukorrale üksusi ka täiendavalt. tuleb teostada ka vastav (eel)kooskõlastus. Kuna muudatuse vedajaks on Sotsiaalministeerium, siis eeldan, et Sotsiaalministeerium jagab selle kohta teavet ka vastavate andmekogude vastutavatele töötlejatele. Ravimiamet Ravimiamet kooskõlastab tervise- ja tööministri Teadmiseks võetud. määruse "Piiriülese andmevahetusplatvormi Määruse tekst on parandatud (nt pakendi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, maht > pakendi kogus jms). andmevahetuse korraldus ning logide säilitamise tähtaeg" eelnõu järgneva normitehnilise märkusega. Juhime tähelepanu, et eelnõu tekstis kasutatavad terminid vajavad ühtlustamist tervise- ja tööministri 14.12.2017 määruse nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“ lisas kasutatud terminitega ning tervise- ja tööministri 20.05.2016 määruses nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ kasutatud 9 terminitega. Kasutatavate terminite osas on vajalik ka seletuskirja korrigeerimine. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus § 5. Patsiendi haigusloo kokkuvõttega seotud Osaliselt arvestatud. andmed Osalt on tegemist tehnilise arenduse Siin peab olema ka andmetega, mitte määruse tekstiga. Metadatas veel 3 punkti: Nii ei kuulu tehnilised andmed nagu p 2 1. Riik, kus haigusloo on tehtud ja 3 andmekoosseisu. Punkt 1, 5 ja 6 on 2. Dokumendi viimane uuendus ( see on eraldi arvestatud. Punktis 4 mainitud dokumendi koostamise ajast) andmestik ei ole teenuse osutamise 3. Kuidas see oli genereeritud ( inimesetegevus kontekstis peamine, isiku ravikindlustus (arst), automaatselt genereeritud, või segatud võib põhineda ka erakindlustusel ja (arst+automaatne) seetõttu ei ole teenuse andmete Administratiivse datas: vahetamisel seega primaarne. Teenus 4. Kindlustus poliis saab osutatud sellele vaatamata. 5. (punkt viiv on vaja täiendada) - 5) andmed patsiendi kontaktisikute või esindajate kohta (ees- ja perekonnanimi, aadress, telefon, e-mail, liik); Kliiniline data: 6. Siin on vaja täiendada 10) allergia(te) ja soovimatute kõrvalnähtude andmed (allergia diagnoosimise kuupäev, liik, allergeeni nimetus ja kood, kirjeldus, ägedus); 7. Meditsiiniline hoiatusteade -muud hoiatused, mis ei kuulu allergia –(hoiatusteade kood)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel