MINISTRI KÄSKKIRI
15.11.2018 nr 88
Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a
käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine
tagamaks paremaid võimalusi hõives
osalemiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
1. Muudan tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste
osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise
tingimusi ning kinnitan need uues sõnastuses (lisatud).
2. Käskkirja rakendatakse alates 01. jaanuarist 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
KINNITATUD
tervise- ja tööministri ……11.2018
käskkirjaga nr ……
„Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi
hõives osalemiseks“ muutmine“
Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.11.2014–31.12.2021
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
SA Innove
Toetuse saaja
Eesti Töötukassa
SISUKORD
1. TAT KIRJELDUS ................................................................................................................................................................. 3
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ......................................................................................................................................................... 3
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ......................................................................................................................................................... 3
1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA EESMÄRK ............................................................................................................................................. 3
1.1.3. MEETME NIMETUS ............................................................................................................................................................. 3
1.1.4. MEETME EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 3
1.2. TAT EESMÄRK ...................................................................................................................................................................... 3
1.2.1. TAT TULEMUS ................................................................................................................................................................... 3
1.2.2. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .............................................................................................................................................. 3
1.2.3. EELARVE ........................................................................................................................................................................... 6
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..................................................................................................... 6
3. NÄITAJAD ...................................................................................................................................................................... 10
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .............................................................................................................................. 12
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .................................... 14
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 14
7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 15
7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 15
7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ........................................................................................................................................................ 16
7.3. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ....................................................................................................................................... 18
7.4. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................................ 19
7.5. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................................. 21
7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................... 22
7.7. FINANTSKORREKTSIOONID..................................................................................................................................................... 22
8. RISKIDE HINDAMINE ................................................................................................................................................. 23
2
Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine.
1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk
Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on
suurenenud.
Käesolev TAT panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse: osalejad, kes on asunud kuue kuu
jooksul pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana.
1.1.3. Meetme nimetus
Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.
1.1.4. Meetme eesmärk
Suurendada teenustes osalejate tööalaseid võimalusi ja osalemist tööhõives.
1.2. TAT eesmärk
Suurendada tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas:
- noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine;
- vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni saavate isikute ja vanaduspensioni ootel
oleva päästeteenistuja toetust saavate isikute (edaspidi päästeteenistuja toetust saav isik) tööhõive
suurendamine;
- inimeste valmisoleku suurendamine võtta vastu töökoht Eestis elukohast kaugemal;
- rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine;
- suure tööpuudusega piirkondades töökohtade loomise ja töötute tööle rakendamise soodustamine.
1.2.1. TAT tulemus
TAT tulemusena on suurenenud noorte valmisolek teha teadlikke valikuid oma karjääri kujundamiseks,
suurenenud on noorte, vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja
toetust saavate isikute, rahvusvahelise kaitse saajate ja suure tööpuudusega piirkondade elanike
töötamise võimalused ning inimeste valmisolek asuda tööle kodust kaugemal.
1.2.2. TAT vajalikkuse põhjendus
Eesti tööturul süveneb lähikümnenditel tööjõupuuduse probleem, kuna üha rohkem on vanuse tõttu tööga
mittehõivatud inimesi. 2013. aastal oli 100 tööealise (15–64a) inimese kohta 27,2 eakat (65-aastased ja
3
vanemad) ehk vanadussõltuvusmäär oli 27,2%1 ning see näitaja on aastatega püsivalt kasvanud. Eesti
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste demograafiliste trendide jätkumisel Eesti
rahvaarv keskmisel 4800 inimese võrra aastas. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus
rahvastikus kasvab praeguselt tasemelt ehk 18,0%-lt 2013. aastal 27,6%-ni 2040. aastaks ning laste (alla
15-aastased) osatähtsus rahvastikus väheneb (15,5%-lt 13,6%-ni). Kui 2013. aastal oli kahe töötaja
kohta üks ülalpeetav, siis tulevikus (2040. aastal) on kahe töötaja kohta kolm ülalpeetavat.2 Ülalpeetavate
(laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus rahvastikus kasvab tööealiste arvelt. Seega toovad
tööealise elanikkonna osatähtsuse vähenemine ning pensioniealiste osatähtsuse suurenemine
rahvastikus kaasa kulutuste kasvu pensioni- ja tervishoiusüsteemile ning hoolekandeteenustele, samuti
väheneb maksu- ja tulubaas.3
Tööandjad on esile toonud, et märkimisväärne osa kogenud töötajatest jõuab järgneva 5–10 aastaga
vanaduspensioniikka, kvalifitseeritud töötajaid on vähe ning organisatsioonis puudub personalipoliitika
järelkasvu loomiseks, et pensionile siirduvaid töötajaid asendada.4 Seega on elanikkonna vananemise
ning tööealiste arvu vähenemise taustal oluline kasutada võimalikult paljude inimeste, sh noorte ja
vanemaealiste inimeste ning rahvusvahelise kaitse saajate tööturu potentsiaali, suurendades nende
konkurentsivõimet ja toetades tööturul püsimist.
Aastate 2008–2010 majanduskriis mõjutas enim väiksema konkurentsivõimega sihtrühmi tööturul. Eesti
tööjõu-uuringute andmetel on endiselt kõrge noorte (15–24-aastaste) töötuse määr (2013. aastal 18,7%)
võrreldes kriisieelse tasemega (2008. aastal 12,0%). Noored, kellel töökogemus puudub või see on
vähene, on tööturule suundudes haavatavamad ja võivad tööhõive aeglase taastumise korral aastateks
tööturult eemale jääda. 2013. aastal oli Statistikaameti tööjõu-uuringute andmetel noori töötuid kokku
11 400, neist mehi 5700 ja naisi samuti 5700. Töötuse määr oli noortel naistel kõrgem (19,7%) kui
meestel (17,8%). Kõikidest noortest töötutest oli 59,6% tööd otsinud kauem kui kuus kuud.
Noorte töölesaamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. Põhihariduse või
sellest madalama haridusega noorte seas oli töötuse määr 2013. aastal kõrgem kui kõrgharidusega
noortel, vastavalt 22,7% ja 17,2%. Lisaks puudus 55%-l noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus
ning 51%-l meestest ja 36%-l naistest varasem töökogemus.5 Seetõttu on oluline toetada väiksema
konkurentsivõimega noori tööturule suundumisel ja seal toimetulemisel. Samal ajal on vaja noorte
töötuse ennetamiseks suurendada noorte tööalast teadlikkust ning soodustada tööharjumuse ja -
kogemuse saamist juba õpingute ajal.
Võrreldes noortega ei mõjuta vanemaealiste konkurentsivõimet niivõrd majanduse tsüklilisus kui tervis.
Vanemaealiste töötajate puudustena nimetavad tööandjad terviseprobleemide ja väiksema jõudluse
kõrval vastuseisu uuendustele ja muudatustele ning vähest valmisolekut nendega oma töös kohaneda.
Tööandjad toovad oma vastustes sagedamini esile selle, et vanemaealine töötajaskond on vähem
innovaatiline, liialt mugav, et tööharjumusi muuta, vähem paindlik. Samas selgub uuringust, et eakate
valmisolek töötamist jätkata on suur: 47% 50–74-aastastest töötavatest vanemaealistest ning 36%
töötutest kaaluvad vanaduspensioniea saabudes töötamise jätkamist, vaid neljandik nii tööga hõivatuid
kui töötuid plaanib tööl käimise lõpetada vanaduspensioniea saabudes.6 Samas on pensionisüsteemis
mõned pensioniliigid, mis soodustavad tööturult lahkumist enne vanaduspensionikka jõudmist, näiteks
ennetähtaegne vanaduspension, millele tekkib õigus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniiga ja mida
töötamise korral ei maksta. Siiski ei ole välistatud, et ennetähtaegse vanaduspensioni saaja soovib
töötada ning loobuda töötamise ajal pensionist.
1
Statistikaamet
2 Statistikaameti rahvastikuprognoos 2014–2040
3 Marksoo, Ü. 2011. Vanemaealised Eesti tööturul. Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 4/2011
4 TÜ RAKE, Vanemaealised tööturul, 2012, Sotsiaalministeerium
5 Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, 2013
6 TÜ RAKE, Vanemaealised tööturul, 2012, Sotsiaalministeerium
4
Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute
tööle asumine tööturuteenuste toel aitab leevendada tööjõupuudust ja vanadussõltuvusmäära kasvust
tulenevat survet sotsiaalsüsteemile.
Kuigi üldiselt on Eesti tööturunäitajad pärast majanduskriisi järjepidavalt paranenud, on piirkondlikud
erinevused endiselt suured. Eesti keskmisest väiksem tööga hõivatus ja suurem tööpuudus on Ida-
Virumaal ja kolmes Kagu-Eesti maakonnas: Põlvamaal, Valgamaal ja Võrumaal.
Ida-Virumaa tööhõive määr oli 2017. aastal 53,9%, mis oli peaaegu 14 protsendipunkti võrra madalam
kui kogu Eestis (67,5%). Töötuse määr ja registreeritud töötuse määr olid aga Ida-Virumaal rohkem kui
kaks korda Eestis keskmisest kõrgemad. Kõige kõrgem oli Ida-Virumaa töötuse määr majanduskriisi järel
ehk 2010. aastal (25,6%). Alates 2010. aastast on töötuse määr langenud. Kõige madalam tase (11%)
saavutati 2015. aastal. Töötuse määra trend Ida-Virumaal on olnud sarnane kogu Eesti töötuse määraga,
kuid Ida-Virumaa töötuse määr on olnud vaadeldava perioodi jooksul alati kõrgem kui Eestis keskmiselt.
Ida-Virumaa probleemiks on eelkõige endise tööstusala restruktureerimisega kaasnenud suur ja püsiv
tööpuudus ning vähene ettevõtlusaktiivsus.
Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa tööhõivemäär oli 2017. aastal madalam kui kogu Eestis (vahemikus
56,4–58,1% vrd 67,5% Eesti keskmisega). Töötuse määr oli kõigis kolmes maakonnas sarnasel tasemel
Eesti keskmisega, ligikaudu 6%. Samas peab arvestama, et statistiline töötus on neis maakondades
aastati olnud suhteliselt suure kõikumisega, mis on mõjutatud töötute väiksest absoluutarvust ja sellega
kaasnevast valimiveast, mistõttu annab registreeritud töötuse määr tööturuolukorrast realistlikuma pildi.
Registreeritud töötuse määr oli Kagu-Eesti maakondades 2017. aastal kõrgem kui Eestis keskmiselt
(vahemikus 7,6–8,1% vrd 4,7% Eesti keskmisega). Kagu-Eesti maakondi iseloomustab eelkõige
traditsiooniliste ja tööjõumahukate tootmisharude suur osatähtsus, väikese lisandväärtusega
väikeettevõtlus ning tagasihoidlik panus riigi sisemajanduse kogutoodangusse ja majanduskasvu.
Piirkonnas on palju vanemaealist ja vähese kvalifikatsiooniga tööjõudu.
Nii Ida-Virumaale kui Kagu-Eestile on iseloomulik noorte väljaränne, elanikkonna vananemine, sellega
kaasnev piirkonna potentsiaali vähene ärakasutamine ning suuremal või vähemal määral
ääremaastumine. Mõlema piirkonna oluliseks arenguvajaduseks on kohaliku tööjõu potentsiaali parem
kasutuselevõtmine.
Töötuse vähendamiseks ning tööhõive suurendamiseks maapiirkondades on vaja edendada
pendelrännet ning soodustada tööl käimist elukohast kaugemal. Tööjõu riigisisese mobiilsuse uuringus7
tuuakse välja, et nii linnadevaheline kui linna- ja maapiirkondade vaheline pendelränne vähendab
tööpuudust maal ning ühtlustab palgataset, vähendades niimoodi erinevusi linnas ja maal elavate
inimeste elatustasemes. Erinevalt migratsioonist ei soodusta pendelränne maapiirkondade tühjenemist.
Uuringust selgus, et töökoha valikul on selle kaugus elukohast Eesti inimeste jaoks oluline (46% peab
seda väga oluliseks ja 36% pigem oluliseks) ning peamiseks probleemiks inimestele on kaugema
töökoha vastuvõtmisega seotud suured kulutused. Ligi 61% inimestest, kes arvavad, et mõni
toetusmeede võiks neid mõjutada kaugemal asuvat töökohta vastu võtma, pakuvad selleks meetmeks
transpordikulude hüvitamist. Seejuures hindasid töötud toetusmeetmete mõju kaugemal asuva töökoha
vastuvõtmisele kõrgemalt kui muud rühmad. Kõige vajalikumaks meetmeks hinnati ühistranspordipiletite
kulu hüvitamist pikema aja vältel. Samuti selgub uuringust, et maksimaalselt kuue kuu jooksul makstav
transporditoetus motiveeriks 36% töötutest kodust kaugemale tööle asuma.
Rahvusvahelise kaitse saajad on tööturul vähem konkurentsivõimeline sihtrühm, kes vajab tööle
saamiseks täiendavat tuge. Sihtrühmal on mitmeid takistusi tööturule suundumisel: sihtkohariigi keele
7 TÜ RAKE, Tööjõu siseriikliku mobiilsuse uuring, 2011
5
oskuse puudumine, hariduse ja kvalifikatsiooni puudumine või selle mittevastavus elukohariigi nõuetele
või raskused selle tõendamisel. Samuti mõjutavad rahvusvahelise kaitse saaja töövalmidust läbielatud
traumad ning töö saamise võimalusi ühiskonna ja tööandjate hoiakud sisserändajate suhtes. Senisele
ELi kogemusele tuginedes läheb keskmiselt kuni viis aastat aega, et lõimida tööturule 27% kaitse
saanutest, 5–9 aasta jooksul leiab töö 39%. Kuni 14 aasta jooksul leiab töö 56% kaitse saanutest ning
pärast 20 aastat võrdsustub nende hõive üldise hõivemääraga.8
Eestis on peamisteks probleemideks töö leidmisel osutunud rahvusvahelise kaitse saanute ebapiisav
eesti keele oskus, kohaliku töökultuuri ja eluoluga kohanemine ning tööharjumuse tekitamine või
taastamine, aga ka tööandjate vähene valmisolek sihtrühma värvata.
TAT tegevused toetavad kõrgema tööhõivemäära saavutamist. Arvestades noorte suuremat töötust ning
vanemaealiste inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate hõivepotentsiaali, on tegevusteks valitud noorte,
vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute
ning rahvusvahelise kaitse saajate töötamise võimaluste suurendamine. Sellele lisaks soodustatakse
töökohtade loomist suurema töötusega piirkondades ning inimeste valmisolekut vastu võtta töökoht
elukohast kaugemal, misläbi toetatakse regionaalse tööpuuduse vähendamist.
1.2.3. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 20 924 344 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 3 692 533 15%
3 Omafinantseering 0 0%
4 TAT eelarve kokku 24 616 877 100%
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Noorte töötuse ennetamine ja vähendamine
2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine
Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada noorte karjääri kujundamise oskuste (sh infokirjaoskuse
ja digipädevuse) arendamist, et nad oleksid valmis tegema teadlikke valikuid hariduses ja tööelus.
Karjääriinfo vahendamisel jagatakse eelkõige infot hariduse, tööturu, elukutsete ja nende omavaheliste
seoste kohta. Karjääriinfot vahendatakse noortele nii individuaalselt (kasutades selleks erinevaid, sh
elektroonilisi kanaleid) kui ka grupis, nii Eesti Töötukassas (edaspidi töötukassa) kohapeal kui ka koolides
või muudes noortele sobivates asutustes ja kohtades (sh messid, noorteüritused).
Tööturgu tutvustavate töötubade eesmärk on suurendada noorte tööalast teadlikkust ning ennetada
seeläbi noorte töötust. Kooliealistele noortele (sh erivajadusega noortele) suunatud töötubades
tutvustatakse tööturu ja tööeluga seonduvaid teemasid ning töötukassa teenuseid.
TAT raames toimub ka mobiilne nõustamine (nt koostöös avatud noortekeskuste ja kohalike
omavalitsustega), mille sisuks on noorte teavitamine ja nõustamine tööotsingutest ning neile tööturu
olukorra, kohalike tööandjate võimaluste ja töötukassa töölesaamist toetavate teenuste tutvustamine.
Mobiilse nõustamise käigus kaasatakse vajaduse korral ka noorte vanemaid, et anda neile teadmisi ja
oskusi noore karjäärivalikute (sh õppimis- ja töötamisvõimalused) toetamiseks ning karjääri kujundamise
8 Rahvusvahelise või humanitaarkaitse saajate lõimumine tööturule: poliitika ja head tavad. Koost. Euroopa rändevõrgustik
(2016)
6
oskuste arendamiseks. Mobiilse nõustamise käigus võib noorte teavitamisel ja nõustamisel vajaduse
korral kaasata ka teisi spetsialiste, kohaliku omavalitsuse esindajaid, tööandjaid jt. Mobiilne nõustamine
toimub osalejate elukoha lähedal üle Eesti.
Noorte teavitamiseks ja nõustamiseks osaletakse ka noortemessidel, samuti töötatakse välja ja
uuendatakse nõustamiseks vajalikke materjale.
2.1.1.1. Sihtrühm
Karjääriinfo vahendamise sihtrühmaks on noored vanuses 7–26 aastat.
Tööturgu tutvustavate töötubade sihtrühmaks on 7.–12. klassi õpilased.
Mobiilse nõustamise sihtrühmaks on noored vanuses 16–30 aastat ning nende vanemad.
2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2021
2.1.2. Minu esimene töökoht
Teenuse „Minu esimene töökoht“ eesmärk on soodustada noorte töölevõtmist ja seeläbi vähendada
noorte töötust. Teenus toetab tööandjat, kes võtab tööle noore,
- kes on 16–29-aastane (16-aastasel peab olema omandatud põhiharidus);
- kes on töötuna registreeritud ja ei ole viimase kolme kuu jooksul olnud tööga hõivatud või on kokku
vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5
punktides 3–51 nimetatud tegevustega ning
- kellel ei ole töökogemust või see on lühiajaline (on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähem kui
aasta või on kokku töötanud vähem kui kaks aastat)9. Töökogemusena ei arvestata
lapsehoolduspuhkusel ega aja- ja asendusteenistuses viibitud aega.
Minu esimese töökoha teenust osutatakse tööandjale, kes sõlmib noorega tähtajatu või vähemalt
üheaastase tähtajalise töölepingu. Tööandjale hüvitatakse palgatoetuse maksmisega osaliselt noore
töötaja palgakulud ning vajaduse korral noore töötaja tööalase koolituse kulu, et soodustada noore
oskuste arendamist ning parandada tema konkurentsivõimet tööturul. Koolitusvajadus ja koolitusel
osalemine peab olema eelnevalt töötukassaga kokku lepitud.
2.1.2.1. Sihtrühm
Noored (16–29a) arvele võetud töötud
2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2021
2.1.3. Alaealise töötamise toetus
Toetuse eesmärk on suurendada alaealiste töötamise võimalusi, et soodustada tööharjumuse ja
töökogemuse saamist. Toetust makstakse tööandjale, kes pakub tööd 13–16-aastasele noorele. Toetust
makstakse tagasiulatuvalt kalendriaasta I kvartalis eelmise kalendriaasta eest, 2017. aasta puhul
perioodi 01.06.–31.12.2017 eest. Toetust makstakse, kui tööandja on eelmise kalendriaasta jooksul
9 Täidetud peab olema üks või teine tingimus (nt kui noorel on töökogemust 3 aastat, aga ta on viimase 3 aasta jooksul
töötanud vähem kui aasta ning on täidetud muud kriteeriumid, siis on tal võimalik teenust saada).
7
tasunud 13–16-aastastele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot, 2017. aastal
perioodil 01.06.–31.12.2017 brutotöötasuna vähemalt 583 eurot.
Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui tööandjale on sama noore ja toetuse maksmise perioodi eest
makstud palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 alusel või käesoleva TAT punktis 2.1.2
või 2.4 sätestatud tegevuste raames või punkti 2.5 alusel piirkondlikku töökoha loomise toetust. Samuti
siis, kui tööandja on sama noore ja toetuse maksmise perioodi eest saanud palgatoetust
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenused
töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.2.1 alusel.
2.1.3.1. Sihtrühm
13–16-aastased noored
2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.06.2017–31.12.2021
2.2. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust
saavate isikute töölesaamise toetamine
Eesmärgiga suurendada vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja
toetust saavate isikute tööhõives osalemist, osutatakse töölesaamist toetavaid tööturuteenuseid
isikutele, kes:
- on vanaduspensioniealised (jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud
vanaduspensioniikka) või kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension (riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 9 alusel) või kes saavad päästeteenistuse seaduse § 19 alusel
päästeteenistuja toetust,
- ei tööta (ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud
tegevustega) ja
- otsivad tööd (on arvele võetud tööotsijana).
Sihtrühmale osutatakse järgmisi tööturuteenuseid:
1) tööturukoolitus;
2) kvalifikatsiooni saamise toetamine;
3) tööpraktika;
4) ettevõtluse alustamise toetus;
5) ettevõtluse toetamine (ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu, individuaalse nõustamise ja
mentorluse kulu hüvitamine ning mentorklubis osalemise võimaldamine);
6) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
7) tööks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine.
Vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust saavale isikule,
kes on tööotsijana arveloleku ajal suunatud saama punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid,
jätkatakse tööturuteenuste osutamist ka pärast tööotsijana arveloleku lõpetamist või tööle asumist
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktide 3–51 tähenduses.
2.2.1. Sihtrühm
Vanaduspensioniealised, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavad isikud,
kes on tööotsijana arvele võetud
8
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2021
2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine
Eesmärgiga soodustada tööd otsivate inimeste liikuvust ning suurendada nende valmisolekut vastu võtta
elukohast kaugemal asuv töökoht ja seeläbi lühendada töötuse kestust, toetatakse Eesti piires tööle
asumist elukohast kaugemal, makstes sõidukulude hüvitamiseks mobiilsustoetust.
Mobiilsustoetust makstakse inimesele, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud ega ole
leidnud sobivat tööd elukoha lähedal, kui ta asub tööle töölepingu alusel või avalikku teenistusse oma
elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele.
Mobiilsustoetust võib taotleda kuni 31. detsembrini 2018. Mobiilsustoetust makstakse kuni 31. maini
2019.
2.3.1. Sihtrühm
Arvele võetud töötud
2.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.05.2019
2.4. Minu esimene töökoht Eestis
Teenuse eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saajate tööhõives osalemist ja aidata kaasa
nende lõimumisele Eesti ühiskonda. Tööandjale makstakse rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või
vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle rakendamisel palgatoetust. Rahvusvahelise kaitse
saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse
saaja tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse eelneval kokkuleppel töötukassaga tema kvalifikatsiooni
saamise, eesti keele koolituse ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu.
2.4.1. Sihtrühm
Töötuna arvele võetud ja töötavad rahvusvahelise kaitse saajad
2.4.2. Tegevuse üldajaraam
01.09.2017–31.12.2021
2.5. Piirkondlik töökoha loomise toetus
Piirkondliku töökoha loomise toetuse eesmärk on soodustada töökohtade loomist ja töötute tööle
rakendamist suure tööpuudusega piirkondades. Toetust makstakse tööandjale, kelle juures asub kahe
järjestikuse kalendrikuu jooksul tööle vähemalt viis töötut, kes
- on töötuna arvele võetud Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning
- ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt
hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega.
Toetust makstakse, kui
9
- töökoht asub Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning
- töökohal makstava töötasu suurus kalendrikuus on vähemalt 1,5-kordne töölepingu seaduse § 29
lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis kehtis isiku toetusega tööle asumise ajal.
Pärast viie töötu tööle võtmist makstakse toetust ka iga täiendavalt tööle rakendatud töötu eest, kes
vastab toetuse saamise tingimustele.
Piirkondlikku töökoha loomise toetust makstakse, kui tööandja sõlmib töötuga tähtajatu või vähemalt
kuuekuulise tähtajaga töölepingu. Tööandjale hüvitatakse toetuse maksmisega osaliselt töötaja
palgakulud. Vajaduse korral hüvitatakse tööandjale töötaja tööalase koolituse kulu kahe esimese
tööaasta jooksul, et soodustada töötaja oskuste arendamist ning suurendada tema konkurentsivõimet
tööturul.
Piirkondlikku töökoha loomise toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik. Toetust ei maksta isiku eest,
kellega toetust taotlev tööandja on viimase 12 kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse
§ 89 alusel või kelle tööle rakendamiseks makstakse palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse
§ 18 alusel või käesoleva TAT punktis 2.1.2 või 2.4 sätestatud tegevuste raames või sotsiaalkaitseministri
ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“
kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.2.1 alusel.
2.5.1. Sihtrühm
Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnas arvele võetud töötud
2.5.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2019–31.12.2021
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Alg- Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
(viide TAT tase (2018) (2021) (2023)
punktile,
missugusest
tegevusest
kujuneb)
Rakenduskava Aktiivseid 0 6964 17 569 17 569 Tegevuste 2.1.2, 2.1.3,
väljundinäitaja tööturuteenuseid (meetmes (meetmes (meetmes 2.2, 2.3 ja 2.4 näitaja
(TAT tulemus- saanud osalejate kokku kokku 17 kokku 17
näitaja) arv 5380) 640) 640) Näitaja sihttaseme
saavutamisse
panustavad käesolev
TAT ja avatud
taotlusvooru projektid
TAT- Tegevus 2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu
spetsiifiline tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine
väljundinäitaja
Väljundinäitaja Töötubade ja 0 6534 12 937 12 937 Panustab kaudselt
mobiilsete rakenduskava
nõustamiste arv väljundinäitajasse
TAT- Tegevus 2.1.2. Minu esimene töökoht
spetsiifiline
väljundinäitaja
10
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 1075 5046 5046 Panustab otseselt
tööturuteenuseid rakenduskava
saanud väljundinäitajasse
osalejate arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 70% 70% Panustab otseselt
kuud pärast rakenduskava
tööturuteenuste tulemusnäitajasse
saamist on
hõives
TAT- Tegevus 2.1.3. Alaealise töötamise toetus
spetsiifiline
väljundinäitaja
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 3508 10 082 10 082 Panustab otseselt
tööturuteenuseid rakenduskava
saanud osalejate väljundinäitajasse
arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 0% 0% Sihttase on 0, sest
kuud pärast tegevuse eesmärk on,
tööturuteenuste et noored saaksid
saamist on töökogemuse, kuid
hõives osaleksid hariduse
omandamisel
TAT- Tegevus 2.2. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset
spetsiifilised vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute
väljundi- ja töölesaamise toetamine
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 372 655 655 Panustab otseselt
tööturuteenuseid rakenduskava
saanud osalejate väljundinäitajasse
arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 20% 20% Panustab otseselt
kuud pärast rakenduskava
tööturuteenuste tulemusnäitajasse
saamist on
hõives
TAT- Tegevus 2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine
spetsiifilised
väljundi- ja
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 1300 1300 1300 Panustab otseselt
tööturuteenuseid rakenduskava
saanud osalejate väljundinäitajasse
arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 50% 50% Panustab otseselt
kuud pärast rakenduskava
tööturuteenuste tulemusnäitajasse
saamist on
hõives
TAT- Tegevus 2.4. Minu esimene töökoht Eestis
spetsiifilised
väljundi- ja
tulemusnäitajad
11
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 75 123 123 Panustab otseselt
tööturuteenuseid rakenduskava
saanud osalejate väljundinäitajasse
arv
Tulemusnäitaja Tegevuses 0 60% 60% Panustab otseselt
osalenud rakenduskava
töötutest on 6 tulemusnäitajasse
kuud pärast
tegevuse lõppu
hõives
TAT- Tegevus 2.5. Piirkondlik töökoha loomise toetus
spetsiifilised
väljundi- ja
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Aktiivseid 0 363 363 Panustab otseselt
tööturuteenuseid rakenduskava
saanud osalejate väljundinäitajasse
arv
Tulemusnäitaja Osakaal 0 10% 10%
osalejatest, kelle
tööalase
koolituse kulu on
hüvitatud
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 60% 60% Panustab otseselt
kuud pärast rakenduskava
tööturuteenuste tulemusnäitajasse
saamist on
hõives
4. TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult
põhjendada):
Regionaalareng jah ei
TAT tegevused mõjutavad regionaalarengut, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut.
Planeeritavate tegevuste mõjul suureneb inimeste mobiilsus ning võimalike töökohtade arv. Nii
paranevad inimeste väljavaated tööd leida ning endale toimetulek kindlustada. Meetme tegevused
toetavad kaudselt ka eri piirkondade majandusliku konkurentsivõime kestlikkust ning soodustavad
töökohtade loomist ja töötute tööle rakendamist suure tööpuudusega piirkondades.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima
eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe
ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel.
Infoühiskond jah ei
TAT aitab kaasa IKT kasutuselevõtu eelduste edendamisele, täpsemalt interneti- ja arvutikasutusoskuste
paranemisele elanikkonnas. TAT raames võimaldatakse tööturukoolitust pensioniealistele inimestele ja
12
toetatakse tööandjat noore töötaja tööalase koolituse kulude hüvitamisel. Käesolevas TAT-s ei ole
välistatud erialased koolitused, kus erialaste oskuste omandamise raames omandatakse ka interneti- ja
arvutikasutusoskusi.
Riigivalitsemine jah ei
TAT tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT
ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, väljatöötatud tegevused ise ei mõjuta
oluliselt riigivalitsemise tõhusust.
Võrdsed võimalused10
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)11 jah
ei
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Programm sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse
edendamisse
jah ei
Tegevuste kirjeldus: TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste
lõimimisega TAT-de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse.
jah ei
Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: TAT raames pakutavad
teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse
arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve. Koolitus- ja
juhendmaterjalide, publikatsioonide jm koostamisel välditakse tekstides ja kuvandites
eelarvamusi ja stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning vähemusrühmade
suhtes. Töötukassa teavitab tööandjaid naistele ja meestele võrdse ja võrdväärse töö eest
võrdse tasu maksmise põhimõtetest. Tegevustega soodustatakse mittetraditsioonilisi
erialavalikuid ja erialade tutvustamisel välditakse soostereotüüpe. Andmeid meetme
tegevustes osalenute kohta kogutakse soo ja vanuse järgi.
Võrdne kohtlemine
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud:
a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TAT-ga toetatakse pensioniealiste
töölesaamist ja noorte konkurentsivõime suurenemist tööturul. Regionaalse tööjõu
pakkumise tegevuse puhul on tagatud eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine
teenuse osutamisel, teenus on suunatud tööealistele inimestele;
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – tegevuse „Noorte töötuse ennetamine ja
vähendamine“ raames toimub mobiilne nõustamine, võttes arvesse puudest
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
11 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi
ja mehi.
13
tulenevaid erivajadusi. Nõustajaid koolitatakse erinevate puudeliikide kohta.
Vanaduspensioniealistele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja
toetust saavatele tööotsijatele võimaldatakse terviseseisundist või puudest lähtuvalt
tööruumide ja -vahendite kohandamist ning töötamiseks vajaliku abivahendi andmist.
Eesmärk on tagada, et kõik teenused ja info teenuste kohta on ligipääsetavad ka
erivajadustega inimestele, sh tagatakse veebi sisu ligipääsetavuse nõuded (WCAG
2.0 AA);
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest,
usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest12 – TAT raames
osutatavad teenuseid osutatakse kõikidele mainitud gruppidele ning info teenustest
on kättesaadav ka vene ja inglise keeles.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
TAT tegevus 2.1 „Noorte töötuse ennetamine ja vähendamine“ on seotud meetmega 2.7 „Noorte
tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse
kaudu“. Oluline on, et meetmete rakendajate vahel toimiks tõhus koostöö ja infovahetus ning noored
saaksid asjakohast infot neid abistavatest teenustest nii töötukassa kui noorsootöötaja kaudu. TAT
tegevus 2.1 on seotud meetme tegevustega 1.1.2 „Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse
tagamine lastele ja noortele“ ja 1.6.4 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“.
Regionaalse tööjõupakkumise suurendamise tegevus on seotud prioriteetse suunaga 10 „Jätkusuutlik
transport“, mille eesmärk on parandada ühendust lähemate sihtkohtadega ning arendada
reisirongiliiklust. Ühistranspordi kättesaadavus, sh rongiliikluse parandamine ning hea toimivus toetab
regionaalse tööjõu pakkumist ning on eelduseks, et inimesed saaksid kodust kaugemal asuva töökoha
vastu võtta.
TAT on seotud sama meetme raames elluviidavate avatud taotlusvoorudega. ESFi perioodi 2014–2020
avatud taotlusvoorud on suunatud madala kvalifikatsiooniga inimeste oskuste parandamisele ja tööturult
pikemat aega eemal olevate inimeste kaasamisele. Senisest enam pööratakse tähelepanu
koostööprojektidele, kus üheks osapooleks on kohalik omavalitsus. Avatud taotlusvoorude projektides
pakutavad tegevused on oluliseks täienduseks TAT tegevustele, et aidata tööturul nõrgemas positsioonis
inimesi, kes pole töötukassa vaateväljas ja kelle tööle aitamiseks rakendatakse aktiveerivaid meetmeid.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
1. Konkurentsivõime kava Eesti 2020:
- tööjõus osalemise määra suurendamine (vanuserühm 15–64) 75%-ni;
- noorte (15–24) töötuse määra vähendamine 10%-ni.
2. Noortevaldkonna arengukava 2014–2020:
Noorte konkurentsivõime suurendamiseks tööturule suundumisel ja tööturul edukale toimetulemisele
kaasaaitamiseks saab noortevaldkonna kaudu luua noorte võimekuse suurendamise põhisest
arusaamast lähtudes võimalused töökogemuse omandamiseks, ülemineku(te) toetamiseks, tööelu
paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja teadmiste omandamiseks, mis aitavad kaasa töö leidmisele
ja tööturul kindlama seisu saavutamisele.
12 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
14
3. ELi nõukogu noortegarantii soovitus13 kutsub liikmesriike üles tagama, et kuni 25-aastased noored
saaksid hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest
kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Käesoleva TAT tegevus 2.1
on osaks noortegarantii tegevustest Eestis.
4. Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020:
- vanemaealiste tööalase konkurentsivõimelisuse toetamine;
- vanemaealiste tööjõupotentsiaali tõhusam kasutamine ning vanuseliste eelarvamuste ja
diskrimineerimise vähendamine tööturul;
- vanemaealiste töötuse ja mitteaktiivsuse vähendamine.
5. Eesti regionaalarengu strateegia 2020:
- toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond;
- toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks kättesaadavuseks, et võimaldada
kogu toimepiirkonna elanikel saada paremini osa toimepiirkondade eri kohtades pakutavatest
võimalustest ja hüvedest.
Eesti regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärk toetab TAT tegevust „Regionaalse tööjõu
pakkumise suurendamine”. Hästi toimiv ühistranspordi korraldus on eelduseks, et inimesed saaksid vastu
võtta töökoha, mis asub kodust kaugemal.
6. Transpordi arengukava 2014–2020:
Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul
ja kestval moel. Transpordi arengukavas püstitatud eesmärk toetab TAT tegevust 2.3 „Regionaalse
tööjõu pakkumise suurendamine“. Hästi toimiv ühistranspordi korraldus on eelduseks, et inimesed
saaksid vastu võtta töökoha, mis asub kodust kaugemal.
7. Lõimuv Eesti 2020:
Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (lõimumiskava) koondab Eesti lõimumispoliitika
strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid aastateks 2014−2020. Lõimumiskavas on
märgitud, et lõimumisvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on muu hulgas vaja toetada aktiivset osalust
tööturul. TAT tegevused, eelkõige tegevused 2.1, 2.3 ja 2.4, aitavad kaasa lõimumiskava eesmärkide
täitmisele ning on otseselt seotud lõimumiskava meetmega 6.1 (teisest rahvusest elanike tööhõivevõime
suurendamine), toetades muu hulgas ka muust rahvusest inimeste tööle saamise võimalusi.
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale
sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B)
kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
välja töötatud vormil;
13
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:120:0001:0006:et:PDF
15
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul peale lisa
1 vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul
TAT kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.4 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3. TAT alusel osutatakse teenuseid ja makstakse toetusi tööturuteenuste ja -toetuste seaduses
sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui TAT-s ei ole sätestatud teisiti.
7.2.4. Muu hulgas on abikõlblikud järgmised kulud:
7.2.4.1 tegevuse 2.1.2 sihtrühma kuuluva noore töölevõtmisel tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18
lõikes 4 nimetatud halduslepingu alusel tehtud kulud;
7.2.4.2 tegevuse 2.1.2 sihtrühma kuuluva noore tähtajatu või vähemalt üheaastase töölepinguga tööle
võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle
asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest,
kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem
kui 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem
kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Palgatoetust ei
maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab
palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta
möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja
algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse
§ 88 lõike 1 alusel;
7.2.4.3 tegevuse 2.1.2 sihtrühma kuuluva noore tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500
eurot (koos käibemaksuga) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööleasumisest; tähtajaliselt
tööle võtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kahe aasta jooksul töötaja tööle
asumisest;
7.2.4.31 tegevuse 2.1.3 sihtrühma kuuluva noore töötamise eest tööandjale makstav alaealise töötamise
toetus. Toetust makstakse eelmise kalendriaasta eest, 2017. aasta puhul perioodi 01.06–31.12.2017
eest. Toetuse suuruseks on iga 13–16-aastase töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel
kalendriaastal. Toetust makstakse nii töölepingu kui muu võlaõigusliku lepingu (nt käsundusleping,
töövõtuleping) alusel töötanud alaealise eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ja töötuskindlustuse
andmekogusse kantud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, nende
kalendrikuude eest, millal alaealisele on tasusid välja makstud;
7.2.4.4 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saavale isikule tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-des 13, 15, 19, 20 ja 21
nimetatud ja tingimustel tehtud kulud;
7.2.4.5 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saavale isikule koolituskaardi alusel võimaldatava koolituse või koolituste kulu
kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kahe aasta jooksul;
16
7.2.4.6 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluva vanaduspensioniealise, ennetähtaegset vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saava isiku eest makstav kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi
juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu;
7.2.4.7 tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saavale isikule makstav ettevõtluse alustamise toetus kuni 4474 eurot, välja
arvatud maa ja kinnisvara ostuks;
7.2.4.8 TAT alusel ettevõtluse alustamise toetust saanud tegutsevale ettevõtjale hüvitatav koolituskulu
kuni 959 eurot (koos käibemaksuga), individuaalse nõustamise kulu kuni 150 (koos käibemaksuga) eurot
ja mentorluse kulu kuni 959 eurot (koos käibemaksuga);
7.2.4.9 tegevuse 2.3 sihtrühma kuuluvale isikule makstav mobiilsustoetus tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras, kuid mitte rohkem kui 200 eurot kuus (koos toetuselt
kinnipeetava tulumaksuga). Mobiilsustoetust makstakse isikule, kes on olnud töötuna arvel järjest
vähemalt kuus kuud ega ole leidnud sobivat tööd elukoha lähedal, kui ta asub tööle töölepingu alusel või
avalikku teenistusse oma elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele. Mobiilsustoetust makstakse
esimesel neljal töötamise kuul alates töölepingu alusel tööle asumisest või avalikku teenistusse
asumisest. Tähtajalise töölepingu alusel või tähtajaliselt avalikku teenistusse võtmise korral, mille kestus
on vähemalt kuus kuud, makstakse mobiilsustoetust töölepingu või teenistustähtaja kestusest poole aja
eest, kuid mitte kauem kui nelja kuu eest alates töölepingu alusel tööle asumisest või avalikku teenistusse
asumisest. Mobiilsustoetust makstakse iga tööl käidud päeva eest töökoha ja isiku tegeliku elukoha
lühima kahekordse vahemaa alusel. Mobiilsustoetust ei maksta isikule samal ajal töölesõidu toetusega
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise
tingimuste „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ alusel;
7.2.4.10 tegevuse 2.4 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt kuuekuulise
töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest
isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest
poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust,
kuid mitte rohkem kui 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust
ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgatoetust
ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab
palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta
möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja
algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse
§ 88 lõike 1 alusel;
7.2.4.11 tegevuse 2.4 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööandjale makstav tööalase
mentorluse tasu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 15 lõikes 6 sätestatud määrades kuni nelja kuu
jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest selle tööandja juures. Tööalase mentorluse tasu võib
rahvusvahelise kaitse saaja eest maksta viie aasta jooksul esmakordsest Eesti elamisloa saamisest
rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse
saamisest;
7.2.4.12 tegevuse 2.4 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja kvalifikatsiooni saamise ja eesti
keele koolituse kulu ning töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulude hüvitamine tööandjale kokku
mitte rohkem kui 2500 euro ulatuses isiku kohta viie aasta jooksul esmakordsest Eesti elamisloa
saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja
tunnistuse saamisest;
7.2.4.13 tegevuse 2.5 sihtrühma kuuluva töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise töölepinguga tööle
võtmise korral tööandjale makstav piirkondlik töökoha loomise toetus. Toetust makstakse 12 kuu eest
isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse toetust töösuhte kestusest poole aja
eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Toetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust ning mitte rohkem
kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Toetust makstakse
kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu
andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Toetust
makstakse, kui töökohal makstava töötasu suurus kalendrikuus on vähemalt 1,5-kordne töölepingu
17
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis kehtis isiku toetusega tööle asumise ajal.
Toetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab
palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta
möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja
algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse
§ 88 lõike 1 alusel;
7.2.4.14 tegevuse 2.5 sihtrühma kuuluva töötaja tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500
eurot (koos käibemaksuga) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööleasumisest; tähtajaliselt
tööle võtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kahe aasta jooksul töötaja tööle
asumisest.
7.2.5 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud Eesti Töötukassa
järgmised kulud:
7.2.5.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.5.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost.
7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
7.3.1. TAT punktis 2.1.2 sätestatud palgatoetus ja tööandjale koolituskulu hüvitamine, punktis 2.1.3
sätestatud alaealise töötamise toetus, punktis 2.2 sätestatud ettevõtluse alustamise toetuse, ettevõtluse
toetamise ning tööruumide ja -vahendite kohandamine, punktis 2.4 sätestatud palgatoetus, tööalase
mentorluse tasu ning eesti keele koolituse, kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse
kulu hüvitamine ning punktis 2.5 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus ja tööandjale koolituskulu
hüvitamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).
7.3.1.1. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.
7.3.1.2. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul ületada 15 000 eurot.
7.3.1.3. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul ületada 30 000 eurot.
7.3.1.4. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavatele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei
tohi talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe
eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva TAT alusel
taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
18
7.3.1.5. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu
vedavale ettevõtjale, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul talle antud
vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga ületada 100 000 eurot.
7.3.1.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikuid, kes on
omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
7.3.1.7. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
7.3.1.8. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1
alapunktides c - e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ja komisjoni määruse (EL) nr
717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele.
7.3.2. Kui punktis 7.3.1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on
täitunud, on TAT punktis 2.1.2 sätestatud palgatoetus, punktis 2.1.3 sätestatud alaealise töötamise
toetus, punktis 2.2 sätestatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus, punktis 2.4 sätestatud
palgatoetus ning punktis 2.5 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus, välja arvatud tööandjale
koolituskulu hüvitamine, toetus, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Riigiabi antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL)
nr 651/2014 juhul, kui isik, kelle tööle rakendamise või töö jätkamise toetamiseks abi antakse, vastab:
7.3.2.1 TAT punktides 2.1.2, 2.1.3 ja 2.4 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ja TAT punktis 2.5 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni
määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 4 alapunktis a sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse
(EL) nr 651/2014 artikli 32 tingimused;
7.3.2.2 TAT punktis 2.2 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2
punktis 3 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 34 tingimused.
7.3.3. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse
alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni
täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
7.3.4. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli
2 punkti 18 mõistes.
7.4. Toetuse maksmine
7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele.
7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 ja § 18 lõike 1 ja lõike 2 alusel.
7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.4.3.2 koopia hankekorrast;
7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise
kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste
koopiad.
19
7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.
7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud
korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil.
Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad.
Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, lisatakse esimese ettemakse kasutamise aruandega kõik
konkreetse ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate
dokumentide koopiad.
7.4.7. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.4.8. RÜ-l on õigus maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemine osaliselt või täielikult
peatada, kui:
7.4.8.1 maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudusi;
7.4.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.4.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.4.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d ellu
või saavutada kavandatud tulemust;
7.4.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3
kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva
või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.4.9. Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on
täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus,
mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude
täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue
täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus või ettemakse kasutamise aruanne on
esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud
7.4.10. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d maksetaotluse
või ettemakse kasutamise aruande menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30
lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.4.11. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise või ettemakse kasutamise aruandes
nimetatud kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse
maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.4.12. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Kui toetuse saajale on
toetus välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aruanne koos nõutud kulu- ja
maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide
alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4.13. Ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest.
20
7.5. TAT muutmine
7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, indikaatoreid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus
teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga
muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui
on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel
on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme,
meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta:
7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi
eelarve) esitamist;
7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumist aastati tingimusel, et TAT
kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.5.10. RA vaatab punktis 7.1.1 nimetatud eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise
korral esitab punkti 7.5.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile
kinnitamiseks.
7.5.11. Eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate
eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui:
7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui
15% ja
7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
21
7.5.13. Pärast punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu
üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab
aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea
kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem
kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu 45 päeva
jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga,
mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale
vea kõrvaldamist.
7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab viie tööpäeva jooksul
RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
7.6.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks. Toetuse saaja edastab lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande
menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8.
7.6.10. TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna seirearuande
vormilt.
7.7. Finantskorrektsioonid
7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
22
8. Riskide hindamine
TAT üldised riskid Tegevus riski maandamiseks
Sihtrühmade vähene teadlikkus ja Aktiivne teavitustöö sihtrühmadele sobivate
motiveeritus tegevustes osaleda. kanalite kaudu, tegevuste pakkumine lähtuvalt
individuaalsetest vajadustest, motiveerimine enne
tegevustes osalemist.
Esimene töökoht
Tööandjad ei ole noorte töölevõtmisest Aktiivne koostöö tööandjatega (sh
huvitatud. teavitusüritused, noortele suunatud messidele
kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms).
Noorte motiveerimine, sh võimalus pöörduda
Noored katkestavad töösuhte ja/või töötukassa poole ka pärast tööle asumist.
koolituse.
Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja
mobiilne nõustamine
Koolidel puudub huvi võimaldada Aktiivne teavitustöö, töötubade toimumine
töötukassal õpilastele töötubasid lepitakse kokku kooli juhtkonnaga, pakutakse
korraldada. võimalust kohandada töötoa korraldamist
vastavalt kooli vajadustele ja võimalustele (nt
koolides toimuvad karjääripäevad, kus töötukassa
võiks korraldada töötoa või infotunni).
Töötubade korraldamine ka väljaspool kooli,
näiteks kohtades, kus noored käivad pärast
koolipäeva lõppu (noortekeskused,
huvikeskused), ja noorteüritustel.
Alaealise töötamise toetus
Tööandjad ei ole huvitatud alaealistega Aktiivne koostöö tööandjatega (sh
tegelema ega töötamise võimalusi teavitusüritused, noortele suunatud messidele
pakkuma. kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms).
Noortel puudub huvi lühiajalise Noorte motiveerimine, sh teavitamine tööturgu
töötamise vastu. tutvustavates töötubades.
Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine
23
1. Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste Aktiivne teavitustöö sihtrühmale sobivate kanalite
kasutamise võimalusest. kaudu.
2. Teenust kasutanud ennetähtaegse Ennetähtaegse vanaduspensioni ja
vanaduspensioni või päästeteenistuja päästeteenistuja toetuse saajate teavitamine
toetuse saaja otsustab siiski tööle mitte enne teenuse kasutamise otsustamist sellest, et
minna ja pensionist mitte loobuda. töötamise korral pensioni ei maksta.
Töölesaanute osakaal jääb Teenuse pakkumisele eelneb töölesaamist
prognoositust väiksemaks (nt sihtrühma soodustavate ja takistavate asjaolude hindamine,
terviseprobleemide tõttu). et teenuse valik toetaks maksimaalselt
konkreetse vanaduspensioniealise inimese
rakendumist.
Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh
vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse teavitusüritused, messidele kaasamine,
vanaduspensioni ja päästeteenistuja koostöölepete sõlmimine jms).
toetuse saajate töölevõtmisest.
Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine
Töötu ootab kauem töö Aktiivsusnõuete rakendamine: töötu on
vastuvõtmisega, et saada kohustatud aktiivselt tööd otsima, olema valmis
mobiilsustoetust sõidukulude katmiseks vastu võtma sobiva töö ning kohe tööle asuma.
töötukassa kaudu. Aktiivsusnõuete rikkumine mõjuva põhjuseta toob
kaasa töötushüvitise maksmise lõpetamise,
korduv rikkumine töötuna arveloleku lõpetamise.
Inimeste teavitamine ja julgustamine võimaluste
Töötajatel ei pruugi olla võimalik pärast otsimiseks töösuhte jätkamiseks pärast toetuse
toetuse saamise lõppemist suurte saamise lõppemist (nt kokkulepped tööandjaga).
sõidukulude tõttu töölkäimist jätkata.
Ülempiiri kehtestamine toetusele.
Elukoha ja/või töökoha kohta
valeandmete esitamine, et saada
mobiilsustoetust.
Minu esimene töökoht Eestis
Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh
rahvusvahelise kaitse saajate teavitusüritused, messidele kaasamine,
töölevõtmisest. koostöölepete sõlmimine jms).
Piirkondlik töökoha loomise toetus
24
Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste Inimeste ja tööandjate teavitamine uuest
kasutamise võimalusest. teenusest, aktiivne koostöö ettevõtlust toetavaid
meetmeid pakkuvate asutustega (EAS, Kredex,
Tööandjad ei ole huvitatud toetuse RTK).
kasutamisest.
Koolituse hüvitamine võimaldab töötajaid
Tööandjad ei leia töötute seast sobivaid vastavalt vajadusele koolitada.
töötajaid.
Lisad:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
25
Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“
muutmine“ seletuskiri
I. Sissejuhatus
Tervise- ja tööministri käskkirjaga „Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“
tehakse muudatused tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse
andmise tingimustes (edaspidi TAT).
Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna struktuurivahendite juht
Janar Kriiska (tel 626 9185,
[email protected]), Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik
Annika Sepp (tel 626 9722,
[email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve
osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186,
[email protected]). Eelnõu juriidilise
ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigus- ja personaliosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel
626 9333,
[email protected]).
II. TAT muudatuste sisu
Seletuskiri kirjeldab ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja rakendumisel.
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi on pikendatud aasta võrra kuni 31.12.2021.
Muudatus on tingitud vabade eelarvevahendite olemasolust ning vajadusest pikendada teenuste
osutamist ühe aasta võrra. Eelarvejääk, mille arvelt on võimalik pikendada abikõlblikkuse perioodi
ning rahastada punktis 2.5 lisanduvat tegevust, on tekkinud seoses osade TAT tegevuste
rakendumisega planeeritust väiksemas mahus.
Punktis 1.2 on täiendatud TAT eesmärgi kirjeldust ja punktis 1.2.1 TAT tulemust vastavalt
lisandunud ning allpool kirjeldatud tegevustele.
Punktis 1.2.2 on TAT vajalikkuse põhjendust täiendatud lisanduvate tegevustega ning uuendatud
taustainfot ja statistilisi näitajaid.
Seoses noortele karjääriinfo vahendamise lisandumisega on punktis 2.1.1 täpsustatud tegevuse
pealkirja ning täiendatud sisu. Eelnevast johtuvalt on punktis 2.1.1.1 täiendatud sihtrühma, kuhu on
lisandunud noored vanuses 7–26 eluaastat, kellele pakutakse karjääriinfo vahendamise teenust,
ning tööturgu tutvustavate töötubade sihtrühmaks on 7.–12. klassi õpilased. Punktis 2.1.1 lisanduv
tegevus „noortele karjääriinfo vahendamine“ suhestub tervise- ja tööministri käskkirjaga nr 210
„Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“. Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2018. a
otsusega koondub karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise teenus Eesti Töötukassasse.
Reformi tulemusena lõpetab SA Innove tugiteenuste agentuur programmi „Karjääri- ja
õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ raames Rajaleidja keskustes
karjääriteenuste osutamise 31.12.2018. Muudatuste tulemusena on töötukassa uuteks klientideks
7–15-aastased noored, sh hariduslike erivajadustega noored ja lapsevanemad. Lisaks kasvab
töötukassa poolt 7–26-aastastele noortele osutatud individuaalsete karjäärinõustamisteenuste
maht, suureneb karjääriteenuste paketis õpilastele pakutavate tööturgu ja tööelu tutvustavate
töötubade arv ning hakatakse pakkuma individuaalset karjääriinfo vahendamise teenust. Tagamaks
karjääriteenuste areng, mis lähtub rahvusvaheliselt tunnustatud arengusuundadest ja
uurimistulemustest ning arvestab klientide jooksva tagasisidega teenustele, luuakse töötukassasse
karjääriteenuste metoodikakeskus, millel on keskne roll metoodiliste materjalide väljaarendamisel
ja kohandamisel, e-nõustamiskeskkonna arendamisel, teenuse kvaliteedi ja mõju seiramisel ning
karjäärispetsialistide väljaõpetamisel ja toetamisel kutse omandamiseks. Muudatuste tulemusena
integreerib töötukassa SA Innove poolt noortele karjäärinõustamiseks ja karjääriinfo
vahendamiseks välja töötatud metoodika töötukassas kasutusel olevate metoodikatega. Punktis
2.1.1.2 on pikendatud tegevuse üldajaraami kuni 31.12.2021.
Punktis 2.1.2 täpsustatakse, et tegevuse „Minu esimene töökoht“ raames tuleb sihtrühma
koolitusvajadus ja koolitusel osalemine eelnevalt töötukassaga kokku leppida. Punktis 2.1.2.2 on
pikendatud tegevuse üldajaraami kuni 31.12.2021.
Punkti 2.1.3 sõnastust on täpsustatud selliselt, et välistada alaealise töötamise toetuse maksmine
samal ajal mistahes muu palgatoetusega. Punktis 2.1.3.2 on pikendatud tegevuse üldajaraami kuni
31.12.2021.
Punktis 2.2 kajastuva tegevuse pealkirja ja sisu ning punktis 2.2.1 nimetatud sihtrühma on
täiendatud selliselt, et nimetatud tegevuse all osutatavaid töölesaamist toetavaid teenuseid
pakutakse lisaks vanaduspensioniealistele inimestele nüüd ka ennetähtaegse vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetuse saajatele. Muudatus võimaldab soovi korral tööturuteenuste pakkumist ka
enne vanaduspensioniikka jõudmist pensionile jääjatele ning isikutele, kes saavad
vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust. Punktis 2.2.2 on pikendatud tegevuse
üldajaraami kuni 31.12.2021.
Seoses mobiilsustoetuse maksmise katsetamisega perioodil 2016–2018 täpsustatakse punktis 2.3,
et mobiilsustoetust võib taotleda kuni 31. detsembrini 2018 ning seda ei maksta kauem kui 31. maini
2019. Punktis 2.3.2 on pikendatud tegevuse üldajaraami kuni 31.05.2019.
Punktis 2.4 nimetatud tegevuse „Minu esimene töökoht Eestis“ üldajaraami on punktis 2.4.2
pikendatud kuni 31.12.2021.
Muudatusega lisandub punkt 2.5 „Piirkondlik töökoha loomise toetus“. Tegevuse eesmärk on
soodustada töökohtade loomist ja töötute tööle rakendamist suurema tööpuudusega Ida-Viru,
Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Vahemikus 2016. a mai kuni 2017. a lõpp sai sarnast töökohtade
loomise toetust taotleda tööhõiveprogrammist (THP). Toetus oli suunatud ainult Ida-Virumaale, et
aidata tööle piirkonnas töö kaotanud inimesi ja vähendada suurt regionaalset tööpuudust. Toetust
said tööandjad, kes võtsid kahe kuu jooksul tööle vähemalt 20 töötut, palganõudeid loodud
töökohtadele ei olnud. Toetuse abil loodi perioodi jooksul 645 töökohta 17 ettevõttes. ESFi
vahenditest pakutakse kohandatud tingimustel töökohtade loomist soodustavat toetust lisaks Ida-
Virumaale kolmes Kagu-Eesti maakonnas, kus samuti on töötus kogu Eestiga võrreldes suur ning
töötute tööle aitamiseks on vaja motiveerida tööandjaid piirkonda uusi töökohti looma. Tegevuse
raames hüvitatakse tööandjale 50% ulatuses (kuid mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike
5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär) töötaja palgakulud, kui tööandja võtab korraga
(kahe kuu jooksul) tööle viis või enam meetme tingimustele vastavat töötut. Vajaduse korral
hüvitatakse tööandjale töötaja tööalase koolituse kulu kahe esimese tööaasta jooksul, et
soodustada töötaja oskuste arendamist ning suurendada tema konkurentsivõimet tööturul. Punktis
2.5.1 määratakse sihtrühmaks Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnas arvele võetud töötud ning
punktis 2.5.2 seatakse tegevuse üldajaraam 01.01.2019–31.12.2021. Viie töökoha loomise nõude
eesmärk on toetada eelkõige potentsiaalseid laienemisplaanidega tööandjaid, kes on valmis
piirkonda looma rohkem töökohti, võimaldades rohkemate töötute tööle rakendamist. Arvestades
piirkondliku töökoha loomise toetuse rangemaid tingimusi (palgakriteerium, mille eesmärk on
välistada väga madalapalgalised töökohad) ning Kagu-Eesti tööturgu, kus suurettevõtteid on vähe,
domineerivad mikro- ja väikeettevõtjad, on loodavate töökohtade nõutav arv oluliselt väiksem kui
Ida-Virumaa töökoha loomise toetusel. Madalama nõude seadmisel oleks oht tühikuluks, st toetuse
maksmine selliste töökohtade loomiseks, mille tööandja oleks suutnud luua ka ilma toetuseta.
Väiksema arvu töötajate värbamiseks on tööandjatel võimalik kasutada teisi töötukassa pakutavaid
palgatoetusi (noortele, pikaajalistele töötutele, vähenenud töövõimega töötutele). Töötajate registri
andmetel oli perioodil 01.05.2015–30.04.2018 meetme sihtmaakondades võrdluses meetme
plaanitud mahuga arvestatav hulk tööandjaid, kes on lühikese aja jooksul (3 kuud) värvanud
vähemalt viis töötajat. Kahekuuline periood on Ida-Virumaa töökoha loomise toetuse kogemusel
sobiv periood suuremate värbamiste tegemiseks.
Punktis 3 on täpsustatud näitajate tabelit vastavalt lisandunud tegevustele ja korrigeeritud
prognoosidele. Rakenduskava väljundinäitaja „Aktiivseid tööturuteenused saanud osalejate arv“ on
suurenenud 6239 võrra ning 2023. aasta sihttase on seega 17 569. Sihttaseme prognoosid on
2
paranenud tegevuste 2.1.1 (oli 10 098, nüüd 12 937), 2.1.2 (oli 2960, nüüd 5046), 2.1.3 (oli 5697,
nüüd 10 082) ja 2.2 (oli 560, nüüd 655) puhul ning mõningal määral vähenenud tegevuste 2.3 (oli
1934, nüüd 1300) ja 2.4 (oli 179, nüüd 123) puhul. Lisandunud tegevuse 2.5 2023. aasta
väljundinäitaja sihttasemeks on 363. Samale tegevusele on lisatud ka kaks tulemusnäitajat:
„Osakaal osalejatest, kelle tööalase koolituse kulu on hüvitatud“ sihttasemega 10% aastal 2023
ning „Osalejad, kes 6 kuud pärast tööturuteenuste saamist on hõives“ sihttasemega 60% aastal
2023.
Punkti 4 on lisatud, et meetme tegevused soodustavad töökohtade loomist ja töötute tööle
rakendamist suure tööpuudusega piirkondades ning seetõttu omavad mõju regionaalarengule.
Seoses 01.01.2019 käivituva karjääriteenuste reformiga, mille raames viiakse noortele suunatud
karjäärinõustamine ja karjääriinfo vahendamine Rajaleidja keskustest töötukassasse, on punktist 5
eemaldatud viide meetmele 1.1 „Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“.
Lisaks on punktis välja toodud seos meetme tegevustega 1.1.2 „Karjääriteenuste arendamine ja
kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele“ ning 1.6.4 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse
suurendamine“.
Punktides 7.2.4.4–7.2.4.7 sätestatud abikõlblike kulude loetellu on lisatud sihtrühmana
ennetähtaegse vanaduspensioni saajad ja isikud, kes saavad vanaduspensioni ootel oleva
päästeteenistuja toetust.
Punkti 7.2.4.7 sõnastust on muudetud selliselt, et tegevuse 2.2 sihtgruppi kuuluvale
vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale
isikule makstav ettevõtluse alustamise toetus ei ole abikõlblik maa ja kinnisvara ostuks.
Punktis 7.2.4.13 sätestatakse tegevuse 2.5 sihtrühma kuuluva inimese palgatoetuse maksmise ja
tagasinõudmise tingimused.
Punktis 7.2.4.14 sätestatakse tegevuse 2.5 sihtrühma kuuluva inimese tööandjale hüvitatava
tööalase koolituse kulu tingimused.
Punktis 7.2.5 on täpsustatud, et mitteabikõlblike kuludena on loetletud Eesti Töötukassa poolt
tehtavad kulud.
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puudutavatesse punktidesse 7.3.1 ja 7.3.2 on lisatud viited
piirkondliku töökoha loomise toetusele ja tööandjale koolituskulu hüvitamisele. Lisaks on punkti
7.3.1 täiendatud sätetega vähese tähtsusega abi üldtingimustest ning lisatud punkt, mis sätestab
valdkonnad ja tegevused, millele vähese tähtsusega abi ei anta.
Punktist 7.3.2.2 on eemaldatud viide komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklile 33, kuna TAT
punktis 2.2 nimetatud teenuse ega sihtrühma kirjelduses ei ole välja toodud, et antakse palgatoetust
puudega töötajate palkamiseks, ning punkti täiendatud viitega sama määruse artiklile 34, kuivõrd
TAT punktis 2.2 loetakse siseturuga kokkusobivaks riigiabiks tööruumide ja -vahendite
kohandamise teenuse toetamist.
Lisatud on punkt 7.3.4, mis sätestab riigiabi andmise raskustes olevale ettevõtjale.
Punktis 8 loetletud riskide nimekirja on täiendatud ennetähtaegse vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetuse saajat puudutava kirjega ning lisatud on piirkondliku töökoha loomise
toetuse käivitamisega kaasnevad riskid.
Vastavalt TAT muudatustele on täiendatud ka TAT lisa 1 vormi B.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
3
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV. TAT muudatuste mõjud
Ennetähtaegse vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetuse saajatele tööturuteenuste
võimaldamine toetab neid tööle asumisel ning aitab leevendada tööjõupuudust ja
vanadussõltuvusmäära kasvust tulenevat survet sotsiaalsüsteemile.
Karjääriinfo vahendamise sihtrühma laiendamine noortele vanuses 7–26 eluaastat aitab
suurendada noorte tööalast teadlikkust ja ennetada noorte töötust.
Piirkondlik töökohtade loomise toetus soodustab töökohtade loomist suurema töötusega
piirkondades, aidates kaasa sihtpiirkondade majandusarengule, tööjõu oskuste paranemisele ning
piirkondlike erinevuste ja struktuurse töötuse vähenemisele.
V. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitab tervise- ja tööminister oma käskkirjaga.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Haridus- ja Teadusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigikantseleile ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Töötukassale ja Sihtasutusele Innove. Rahandusministeerium ja Riigi
Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega. Haridus- ja Teadusministeerium ja
Riigikantselei kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Töötukassa ja Sihtasutus Innove edastasid
omapoolsed kommentaarid.
4