Sotsiaalministeerium · 15. november 2018
Sisu (failidest)
OTSUS
Tallinn (kp digitaalallkirjas) 2018 nr 3-3.1/478
Meetme “Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” toetuse
andmise tingimuste „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (2014-
2020.3.02.17-0083) osas finantskorrektsiooni otsuse tegemine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkti 6 ja § 45 lg 1
punkti 3 alusel, kooskõlas STS § 23 lg 2 punktiga 3, § 46 lõikega 3 ning § 47 lõikega 2 ja
lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste
„Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (2014-2020.3.02.17-0083) raames
esitatud maksetaotlusest (edaspidi MT) nr 8 ning arvestades toetuse saaja ning partneriga
peetud kirjavahetust, SA Innove (edaspidi rakendusüksus ehk RÜ) otsustab:
teha finantskorrektsiooni otsus ja seoses sellega keelduda MT nr 8 aktsepteerimisest
summas 4 329,60 eurot, kuna toetuse saaja partner ei ole täitnud talle STSiga pandud
kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS).
Vastavalt tervise- ja tööministri 30.05.2017 käskkirjaga nr 61 „Noortegarantii tugisüsteemi
arendamine ja testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile
7.1.2 kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma muuhulgas STS
§-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja
kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses.
1. Hankega nr 167872 seotud rikkumine
1.1 Asjaolud
Rakendusüksus on eelnevalt MT nr 2 menetlemise raames kontrollinud toetuse saaja partneri
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (eelnevalt ja edaspidi (sh käesoleva otsuse
punktis 2) ka partner või hankija) poolt läbiviidud hanke nr 167872 „Sotsiaalteenuste ja -
toetuste andmeregistri „STAR“ arendus- ja hooldustööd raamlepingu alusel“ (edaspidi
hange nr 167872) õiguspärasust.
RÜ tuvastas, et partner on hankes nr 167872 seadnud ühe kvalifitseerimise tingimusena, et
kõigil hankelepingut täitvatel programmeerijatel ja arhitektidel peab olema vähemalt
suhtlustasandi eesti keele oskus. RÜ hinnangul on antud nõudega põhjendamatult piiratud
võimalike huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks, mis on vastuolus RHS (kuni
31.08.2017 kehtinud redaktsioon) §-iga 3 ja § 39 lõikega 1. Eelnevast tulenevalt on partner
rikkunud talle pandud kohustust järgida RHSi.
1
Rakendusüksus on seoses hanke nr 167872 raames toimunud rikkumisega teinud 26.07.2018
finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/313 (edaspidi otsus), milles on täpsemalt kajastatud
rikkumise asjaolud, õiguslikud alused ning rakendusüksuse kaalutlused.
Toetuse saaja esitas rakendusüksusele 23.08.2018 MT nr 8 (SFOS nr 49405), kus on
kajastatud tegevuse 6 „IT lahenduse juurutamine ja arendamine“ raames hankega nr 167872
seotud AS Medisoft 05.06.2018 arve nr 1820281 summas 73 920 eurot, sh Euroopa
Sotsiaalfondi toetus 62 832,04 eurot ja riiklik kaasfinantseering 11 087,96 eurot.
1.2 Rakendusüksuse seisukoht
Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse
kuni 31.08.2017 kehtinud RHSi alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha
finantskorrektsiooni otsus, selle tegemisel ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud
redaktsiooni.
Otsuse punkti 3 kohaselt juhul, kui toetuse saaja esitab veel hankega nr 167872 seotud
kulusid, siis lähtudes ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike
11 punktist 5 vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat antud hankega seotud kulu 5%
ulatuses.
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks MT-s nr 8 kajastatud
hankega nr 167872 seotud kulud 5% ulatuses esitatud kulude maksumusest ehk
summas 3 696 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 3 141,60 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 554,40 eurot ning keeldub toetuse väljamaksmisest MT-s nr 8
summas 3 696 eurot.
2. Hankega nr 183815 seotud rikkumine
2.1 Asjaolud
Toetuse saaja partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus viis läbi rahvusvahelist
piirmäära ületava avatud hanke nr 183815 „Infosüsteemide turvatestimine“ (edaspidi hange
nr 183815), mille tulemusena sõlmiti raamleping ainsa pakkuja Clarified Security OÜ-ga
perioodiks 02.06.2017-02.06.2021. Raamlepingu esemeks on vastavalt tehnilisele
kirjeldusele infosüsteemide käsitsi turvatestimine, testimise raporti koostamine, leitud
vigade järelkontroll ning testimisega seotud konsultatsiooni- ja koolitusteenused.
Hanketeates on kvalifitseerimise tingimustes mh kirjas, et pakkuja kõik meeskonnaliikmed
omavad turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, kus pakkuja
meeskonnaliikmed on teostanud summeeritult vähemalt 600 tunni ulatuses läbimurde
turvatestimistöid projektides, mille veebirakendused peavad olema olnud liidestunud eesti
infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee). Lisaks on välja toodud, et kõik
meeskonnaliikmed peavad oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete
keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1.
Rakendusüksus kontrollis Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidava toetuse andmise
tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002)
2
maksetaotluste menetlemise raames hanke nr 183815 läbiviimise õiguspärasust ning
tuvastas, et hanke läbiviimisel on piiratud pakkujate osalemist hankes.
2.2 Partneri selgitused
Rakendusüksus küsis toetuse saajalt selgitusi hanke nr 183815 kvalifitseerimistingimuste
põhjendatuse osas toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“
kulude menetlemise raames ning otstarbekuse põhimõttest tulenevalt lähtub käesoleva
otsuse tegemisel varasemalt esitatud selgitustest.
Toetuse saaja edastas 29.05.2018 e-kirjaga partneri vastused, milles on eesti keele nõude
vajalikkuse kohta välja toodud: „Vältimaks arusaamatusi testimise käigus ja/või testimise
järgselt tulemuste tutvustamisel ja konsultatsioonil, koolitusel jne, toimub suhtlus
riigikeeles. Muuhulgas tuleb arvestada, et Eestis kehtivad riigi Infosüsteemide turvanõuded
(ISKE), mille täidetusega tuleb testimisel arvestada, on riigikeeles. ISKE tõlget ei saa
usaldada pakkujale, kuna tellija ei saa sel juhul tagada kvaliteeti ning see seaks ohtu
Infosüsteemide turvalisuse.“
RÜ küsis 03.07.2018 e-kirjas täiendavalt, miks on kõigilt meeskonna liikmetelt nõutud eesti
keele oskust C1 tasemel ning kas antud hankelepingut ei saaks täita, kui eesti keelt ei oskaks
sellel tasemel kõik meeskonna liikmed ning palus võimalusel täpsustada meeskonna liikmete
tööjaotust ja nõudeid nende tööle.
Toetuse saaja edastas 10.07.2018 e-kirjaga partneri vastuse, milles on välja toodud:
„Hankija ei ole meeskonnaliikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud,
samas osalevad kõik meeskonnaliikmed hangitavate tööde teostamisel ning peavad seega
olema võimelised hangitavaid töid nõuetekohaselt teostama, mh peavad kõik
meeskonnaliikmed olema võimelised tööde teostamisel riigisiseste ISKE nõuetega arvestama
ja neid ka sisuliselt mõistma. Nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt meeskonnaliikmelt,
võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise osas.“
Toetuse saaja edastas 29.05.2018 e-kirjaga partneri vastuse x-teega liidestatud
veebirakenduse kogemuse nõude vajalikkuse ning teiste riikide pakkujate osalemise
võimaluste osas, milles on välja toodud: „Hanke esemeks on infosüsteemid, mis on
liidestatud eesti Infosüsteemide andmevahetuskihiga x-teega. Me ei välista, et välisfirmadel
on olemas meie x-tee kogemus või on nad oma töödes kasutanud x-tee kogemusega Eesti
spetsialiste.“
Toetuse saaja edastas 31.05.2018 partneri täiendava vastuse küsimusele, miks on antud
hankelepingu täitmiseks tingimata vaja eelnevat x-teega liidestatud veebirakenduse
turvatestimise kogemust: „Nõue on seatud lähtuvalt hankelepingu esemest, kuna hanke
esemeks on infosüsteemid, (veebirakendused), mis on liidestatud eesti Infosüsteemide
andmevahetuskihiga x-teega.“
RÜ küsis 03.07.2018 e-kirjas täiendavalt selgitusi, miks ei ole piisav, kui ühel meeskonna
liikmel on vastav kogemus või kui meeskonna liikmetel on samaväärse süsteemi
turvatestimise kogemus ning kas või miks ei ole võimalik x-teega liidestatud
veebirakenduste turvatestimisega seotud spetsiifilisi oskusi omandada enne hankelepingu
täitmist või selle täitmise käigus.
3
Toetuse saaja edastas 10.07.2018 e-kirjaga partneri vastuse, milles on välja toodud:
„Erinevate süsteemide samaväärsuse hindamine ja selle põhjal otsustamine, kas meeskond
on pädev ka x-tee rakendusi testima, oleks toonud hankijale lisariske – hankija pidanuks
olema võimeline hindama erinevaid süsteeme, millega hankijal ei pruugi kogemust olla, ja
otsustama, kas see on x-tee tehnoloogiaga samaväärne ning tagaks meeskonnaliikmele
kompetentsi hangitavate tööde nõuetele vastavaks teostamiseks. Samuti võtaks hankija enda
kanda märkimisväärse lisariski, kui meeskonnaliikmed omandaksid x-tee kogemuse enne
hankelepingu täitmist või selle täitmise käigus, kuna puuduks kindlus, et meeskond töid
nõutud kvaliteediga teostada suudab. Sellest tulenevalt võiks kannatada tellitavate tööde
kvaliteet, sh pikeneda kvaliteetse teostamise aeg, ja tagatud ei oleks majanduslikult
soodsaima teenuse hankimine. X-tee testimise kogemust on nõutud kõikidelt
meeskonnaliikmetelt, kuna tellitavad tööd on kõik seotud x-teega liidestatud rakendustega.
Hankija ei ole meeskonnaliikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud,
seetõttu tuleb meeskonnaliikmetel omada võimekust nimetatud töid teostada.“
2.3 Rakendusüksuse seisukoht
RHS (eelnevalt ja edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) § 3 punkti 3 kohaselt peab
hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement –
GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele
seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,
asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused
olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime
tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade,
teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega.
Kuivõrd hankija viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hankemenetluse, siis pidi
hankija tingimuste kehtestamisel arvestama, et eelduslikult on hankes osalemisest huvitatud
ka välisriikide (RHS 3 punktis 3 nimetatud riikide) pakkujad.
Hankija, seades hanke kvalifitseerimistingimustes nõude, et kõik hankelepingut täitvad
meeskonna liikmed peavad oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete
keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1 ja omama
turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, mille veebirakendused peavad olema
olnud liidestunud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), on piiranud pakkujate
ringi, välistades pakkujad, kelle kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed ei oska eesti
keelt C1 tasemel ning kellel pole eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud
veebirakenduste turvatestimise kogemust. C1 taseme nõue tähendab, et keele valdaja peab
olema vilunud keelekasutaja1.
1
C1 taseme keelekasutaja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end
spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja
tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel
teemadel, kasutades sidususvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.
https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf
4
Hankija esitatud põhjendustest ei tule välja, miks on vältimatult vajalik eesti keele oskus
kõikidel meeskonna liikmetel ja sellisel tasemel. RÜ hinnangul ei ole antud nõue
põhjendatud, kuna hankelepingut oleks võimalik täita ka vähem piirava nõudega, näiteks
nõudes eesti keele oskust vähematelt meeskonna liikmetelt ja/või madalal tasemel.
Hankija tõi küll välja, et eesti keele oskus on vajalik arusaamatuste vältimiseks testimise
käigus ja/või testimise tulemuste tutvustamisel, koolitusel jne, kuid see ei põhjenda, miks
peavad eesti keelt oskama kõik meeskonna liikmed ja nii kõrgel tasemel. Hankija tõi ka
välja, et ISKE tõlget ei saa usaldada pakkujale ning nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt
meeskonna liikmelt, võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise
osas, kuid rakendusüksus on seisukohal, et lepingu kvaliteetne täitmine, sh vajadusel
kvaliteetse tõlke tagamine, on pakkuja vastutus, ning see ei ole piisav põhjendus eesti keelt
C1 tasemel mittevaldavate meeskonna liikmete hankelepingu täitmises osalemise
piiramiseks.
RÜ ei nõustu hankija väitega, et kuigi hankija ei ole meeskonna liikmete tööjaotust hankes
pakkuja eest kindlaks määranud, peavad kõik meeskonna liikmed olema võimelised
hangitavaid töid nõuetekohaselt teostama. Kui tööjaotust pole määratletud, siis saab pakkuja
tööde jaotuse ise otsustada vastavalt vajadusele ja inimeste oskustele, arvestades ka seda,
mis tegevuste puhul on eesti keele oskust rohkem vaja nagu näiteks konsultatsiooni- või
koolitusteenused.
RÜ on seisukohal, et see kuidas pakkuja oma meeskonnas vajalikku suhtlust ja tööülesannete
jaotust korraldab, et saavutada hankelepingu nõuetekohane täitmine, on pakkuja enda
vastutus ja valik. Sama keele valdamine võib küll lihtsustada suhtlust ja vähendada riske,
kuid tööd saab jagada ning korraldada ka selliselt, mis ei vaja ilmtingimata kõigilt
meeskonna liikmetelt eesti keele oskust nii kõrgel tasemel. Seega ei ole proportsionaalne ja
põhjendatud hankija nõue, et kõik meeskonna liikmed peavad oskama C1 tasemel eesti keelt.
Arvestades seda, et x-tee on infosüsteemide andmevahetuskiht, mis on Eesti riigi arendatud
ning mida kasutatakse peamiselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide puhul ning see on ka
Riigi Infosüsteemi Ameti registreeritud kaubamärk, eeldab hankes kehtestatud nõue omada
turvatestimise kogemust projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud eesti
infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), sisuliselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide
turvatestimise kogemust.
Antud nõue on piirav eelkõige võimalikele välismaistele pakkujatele, kelle meeskonnal
suure tõenäosusega puudub vastavate Eesti riigiga seotud veebirakenduste turvatestimise
kogemus, kuid kelle meeskonnal oleks olnud piisav samaväärsete veebirakenduste
turvatestimise kogemus. Hankija ei ole esitatud selgitustes välja toonud, miks on antud nõue
vältimatult vajalik hankelepingu täitmiseks ning miks pole võimalik arvestada samaväärset
kogemust.
Hankija tõi küll välja, et süsteemide samaväärsuse hindamine oleks toonud hankijale
lisariske, kuna hankija pidanuks hindama erinevaid süsteeme, millega tal ei pruugi olla
kogemusi, kuid RÜ hinnangul ei ole see piisav põhjendus, et mitte võimaldada
potentsiaalsetel pakkujatel, kelle meeskonnal on teiste riikide infosüsteemide turvatestimise
samaväärne kogemus, hankes osaleda.
5
Hankija tõi ka välja, et eelneva kogemuse puudumine x-teega testimisega võib mõjutada
tööde teostamise aega, kvaliteeti ja teenuse majanduslikku soodsust, kuid rakendusüksus on
seisukohal, et pakkuja vastutus on tagada töö nõuetekohane täitmine ja kvaliteet ning hankija
ei tohi seada seetõttu põhjendamatuid piiranguid hankes osalemiseks.
Lisaks tõi hankija välja, et antud kogemust on nõutud kõikidelt meeskonna liikmetelt, kuna
kõik tööd on seotud x-teega liidestatud rakendustega ning hankija ei ole meeskonna liikmete
tööjaotust kindlaks määranud, mistõttu peavad kõik olema võimelised nimetatud töid
teostama. RÜ hinnangul annab meeskonnaliikmete tööjaotuse vabaks jätmine just võimaluse
pakkujal tööde jaotus ise korraldada, et tagatud oleks hankelepingu täitmine, mistõttu ei ole
põhjendatud nõuda kõikidelt meeskonna liikmetelt samu oskusi.
Eelnevast tulenevalt on RÜ hinnangul antud juhul põhjendamatult piiratud võimalike
huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks, mistõttu on eesti keele oskuse ja x-teega
liidestatud veebirakenduse turvatestimise kogemuse nõue vastuolus RHS §-iga 3 ja § 39
lõikega 1.
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on
jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel
ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju
suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi
kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse alusel.
Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 1 kohaselt
vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse
tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma
kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole
võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas.
RÜ on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on
tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks
kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija
poleks seadnud eesti keele oskuse nõuet kõigile meeskonna liikmetele C1 tasemel ning
hankes oleks saanud osaleda ka pakkujad, kellel on samaväärsete veebirakenduste
turvatestimise kogemus.
Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lg 11 punkti 5 alusel
vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või
pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on
vastuolus RHSiga. Ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 12
kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest
kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
RÜ võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt oli hanke
juurde registreerunud kokku seitse isikut, kõik Eesti ettevõtted, kellest kaks eemaldas
registreeringu enne pakkumuste esitamise kuupäeva. Seega oli antud hankest huvitatud küll
mitmed isikud, kuid pakkumuse esitas vaid üks, mistõttu ei ole tagatud konkurentsi
6
efektiivne ärakasutamine ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Ei saa välistada, et nimetatud
nõuded olid põhjuseks, miks antud hanke juurde rohkem huvilisi, sh välisettevõtteid, ei
registreerunud ega pakkumust esitanud.
Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse ka toetuse saaja esitatud
selgitusi antud hanke spetsiifilise sisu osas, millest tulenevalt on osa meeskonnaliikmete
eesti keele oskuse nõue põhjendatud. Küll aga ei ole keeleoskuse nõue põhjendatud kõigi
meeskonnaliikmete osas ning nõutud C1 tasemel. Lisaks võttis rakendusüksus kaalutlemisel
arvesse, et hanketeade on saadetud avaldamiseks Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete
Talitusele, mis võimaldas saada hanke kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel,
kuid antud hanketingimuste põhjendatuse osas ei ole küsimusi ega vaidlustusi esitatud.
Eelnevast lähtuvalt on RÜ hinnangul põhjendatud kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni
määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga.
Hankega nr 183815 on seotud Clarified Security OÜ 22.05.2018 arve nr 18060, mis on
kajastatud MT-s nr 8 tegevuse 6 „IT lahenduse juurutamine ja arendamine“ raames summas
6 336 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 5 385,60 eurot ja riiklik kaasfinantseering
950,40 eurot.
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks MT-s nr 8 kajastatud
hankega nr 183815 seotud kulud 10% ulatuses esitatud kulude maksumusest ehk
summas 633,60 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 538,56 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 95,04 eurot ning ning keeldub toetuse väljamaksmisest MT-s nr 8
summas 633,60 eurot.
Tulenevalt asjaolust, et rikkumisega seotud hanke nr 183815 kulusid ei ole toetuse saaja täies
ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestab rakendusüksus antud otsuse koostamisel
ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel hanke nr 183815 raames tehtud kulusid, siis
lähtudes ühendmääruse (RT I, 02.09.2014, 11; RT I, 04.05.2017, 2) § 22 lõike 11 punktist 5
vähendab rakendusüksus vastava otsusega igat hankega nr 183815 seotud kulu 10% ulatuses.
3. STS § 23 lg 2 punkti 3 alusel andis rakendusüksus 08.11.2018 toetuse saajale võimaluse
finantskorrektsiooni otsuse eelnõud kommenteerida. Toetuse saaja teatas 12.11.2018 e-
kirjaga, et täiendavaid kommentaare eelnõule pole.
STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust
vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale
proportsioonile.
STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus,
vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste
käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
7
4. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada vaide Sotsiaalministeeriumile STS-is ja haldusmenetluse seaduses
sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või
pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Sams
toetuste agentuuri juht
Angeelika Põldaru
735 0776
8