dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 15. november 2018
Viit
3-1/3556
Registreeritud
15. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-1 Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise taotlused
Toimik
3-1/2018
Vastutaja
Merit Havi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. detsember 2018

Failid

  • 📎SIET 2019 parandatud projekt.asice77 KB
  • 📎SIET Suurprojekt 2019-2020.bdoc332 KB

Sisu (failidest)

HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) ☐ Haridus- ja Teadusministeeriumile ☒ Sotsiaalministeeriumile ☐ Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) ☐ Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing 3. Registrikood 80131555 4. Juriidiline aadress Kentmanni 20a-3, 10116 5. Postiaadress Kentmanni 20a-3, 10116 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE972200221030112925 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Marje Stüff, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Marje Stüff 9. Telefon 56568978 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Üle- eestiline imetamisnõustamise tugistruktuur beebiootel emade, imikute ja väikelastega peredele 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 15.01.2019 – 31.12.2019 13. Projekti üldmaksumus 68750 14. Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa 55000 15. Omafinantseeringu summa 13750 16. Kaasfinantseeringute summa KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projek ti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. ☒ Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev 24.01.2019 Marje Stüff, juhatuse liige allkirjastatud digitaalselt NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TO ETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 55000 Lapsevanemate koolitus ja imetamise nõustamise tegevused: Omafinantseering 13750 X emade tugirühm ja loengud 242 h x 23 EUR 5566.- individuaalne imetamise nõustamine 900 h X 20 EUR 18000.- tugirühmade ja koduvisiitide ko o rdinaator 861 tundi x 10 EUR 8610.- tööjõu maksud 10875,49 kirjatarbed (sh kirjamargid aruandluse edastamiseks) 400.- tugirühmade ruumide rent (121x 15EUR) 1452.- nõustajate sõidukulud 1000.- Uute nõustajate baaskoolitus: koolituse lektorite töötasud 30 t x 40 eur 1200.- seminaride läbiviimine 4 t x 25 eur 100.- praktikumide juhendamine 6 t x 4 rühma x 15 eur 360.- tööjõu maksud 561,08 ruumide rent koolituseks 5 päeva x 100 eur 500.- koolitajate transport 300.- jaotusmaterjalid (24 osalejat) 200.- Omaosalus: kohvipausid koolitusel (24 osalejat x 2 kohvipausi x 5 päeva x 2 eur) 480.- kursuslaste toitlustus (24 in x 5 lõunat x 7 eur) 840,00 Nõustajate täiendkoolitused: 34 t (sh vene keelsete nõustajate täiendkoolitus 8 t) X lektori töötasu 75 EUR/t 2550.- tööjõu maksud 861,90 ruumide rent täiendkoolituseks 4 päeva X 100 EUR 400.- koolitajate transport 250.- Omaosalus: 5 koolituspäeva lõunasöök 30 inimest X 5 EUR 750.- 5 koolituspäeva kohvipausid 30 inimest X 2 EUR 300.- täiendkoolituse majutus 30 inimest X 2 ööd X 25 EUR 1500.- Supervisioon ja kovisioon superviisori töötasu 18 t X 45 EUR 810.- kovisiooni juhendaja 18tx25 EUR 450.- tööjõu maksud 425,88 ruumi rent 18 t X 40 EUR 720.- superviisori sõidukulud 200.- koolituste ja supervisioonide koordinaatori töötasu 215t x 8 EUR 1720.- tööjõu maksud 581,36 Juhtimiskulud: raamatupidamine 140 t x 11 EUR 1540 projektijuht 180 t X 10 EUR 1800 tööjõu kulud 1128,92 sõidukulud 300.- pangandus kulud 40.71 serveri rent 66.- serveri tehniline hooldus ja kodulehe haldus 12 kuud 1428.- Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X tööjõu kulud 482,66 TULUD KOKKU 68750 KULUD KOKKU 68750 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Valdkond: Vanemaharidus. Tervis. Beebiootel, imikute ja väikelaste vanemate terviseteadlikkuse suurendamine tugigruppides üle Eesti Imetamise individuaalne nõustamine pere juures kodus. Abi pakkumiseks piirkondades, kus ämmaemandad koduvisiite ei tee ja/ või kus ämmaemandatel ei jätku res surssi pikemaajaliseks imetamisnõustamiseks. Lapse toitmisest ning vanemlikust hoolest, alates esimestest elupäevadest, sõltub suuresti tema tulevik, tervis ning toimetulek kogu elu jooksul. Emapiim ja lähedus on iga lapse õigus. Vanemad vajavad vajadustest lähtuvat toetust. Rahvastiku tervise areng ukavas 2009-2020 märgitakse laste ja noorte tervise valdkonna ühe probleemina vanemate vähest teadlikkust imikute ja väikelaste tervisest ja arengu iseärasustest (toitmine, ohutu keskkond jm) ning sedastatakse vajadus suurendada rinnapiimaga toidetavate i mikute osakaalu. 2016. aastaks oli arengukava eesmärgiks, et 66% 6 kuu vanustest lastest on ainult rinnapiimatoidul, sihttase 2020. aastaks on 75%. Esimesel kolmel elukuul oli täielikul rinnapiimatoidul 64% Eesti lastest, kuue kuu vanuselt aga vaid 23% la stest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast 2017. aasta kohta. Ainult rinnapiima saavate laste osakaal on Eestis aasta-aastalt vähenenud. Eesti jääb rinnapiimaga toitmisel maailma keskmisele alla – ülemaailmsed andmed näitava d, et kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus on peaaegu kaks korda kõrgem kui Eestis – 41%. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni, seejärel jätkata rinnag a toitmist osaliselt koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Siinjuures on ka praegune näitaja oluliselt madalam kui seda vajalikuks peetakse, et optimaalselt kaitsta nii emade kui ka laste tervist. WHO eesmärk on tõsta 2030. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus 70 protsendini. Graafikult on näha, et nende laste osakaal Eestis, kes saavad toiduks ainult rinnapiima, on vähenemistrendis (TAI 2017) . Rinnaga toitmine on vähenemistrendis kogu maailmas (WBTi 2008-2016). Lapse kasvades loobuvad emad imetamisest, sageli varem kui see lapsele tervislik oleks. Arvestades seda, et vaid üksikud emad teevad pärast sünnitust teadliku valiku toita oma imikut piimaseguga, tuleb rinnapiimaga toitm ise ebaõnnestumises otsida põhjuseid puudulikust abi- ja nõustamissüsteemist, kuid kindlasti ka imikutoite tootvate ettevõtete reklaami- ning mõjutamisvõtetest. Toetussüsteemi toimimiseks peavad koostööd tegema nii imikute ja väikelastega tegelevad organis atsioonid kui ka tervishoiuasutused ja riik. Emad vajavad rinnaga toitmise alustamiseks ja jätkamiseks igakülgset abi ka pärast sünnitusmajast lahkumist. Ämmaemandad teevad koduvisiite sünnitusjärgselt, lapse esimesel 28 elupäeval ning vajaduspõhiselt, m is otsustatakse haiglas. Ressursi puudusel tehakse koduvisiite suuremates linnades ja nende lähiümbruskonnas. Teenusega on katmata maapiirkonnad ning rinnaga toitmise toetamine peale lapse 28 elupäeva perekonna nõustamise näol. Ilmselgelt vajavad emad ja pered erilist tuge ja nõu lapse rinnaga toitmise jätkamisel beebi 3-6 kuu vanuses. See on ajal, mil kõige suurem hulk emasid loobub rinnapiimast lapse ainsa toiduna. WHO ja IBFANi uuringute ja kogemuste põhjal suurendab emade tugirühmade loomine ja nõu stamisteenuse kättesaadavus oluliselt imetamise õnnestumiste protsenti ja kestvust . Imetamise nõustamine on aeganõudev protsess, milles on oluline osa ka psühholoogilisel toetusel. Perearstisüsteemil on sellise abi pakkumiseks vajalikku ajaressurssi väga raske leida, puudu võib jääda oskustest ja motivatsioonist. Individuaalne imetamisnõustamine pere juures kodus on oluline eelkõige seetõttu, et nõustaja näeb ja saab aidata peret nende igapäevases elukeskkonnas, märgata keskkonnamõjusid ning ohte ja hinna ta abi vajadust paremini, kui seda saab teha tervishoiuasutuses võõras keskkonnas piiratud aja jooksul. Samuti säilib nõustaja ja pere omavaheline kontakt pikemaks ajaks, mis aitab ennetada või lahendada võimalikke probleeme tulevikus. Oluline on isiklik k ontakt, usaldava ja turvalise õhkkonna loomine ning perega kontakti hoidmine telefoni või meili teel. Täiendavate nõustamisvõimaluste kättesaadavus on lapsevanematele oluline abi. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing pakub imetamise nõustamist ja tugigruppid e näol toetust beebiootel, imikute ja väikelaste vanematele, et ennetada ja lahendada imiku toitmise ja kasvatamisega seotud probleeme. Nii sisendatakse emadesse ja peredesse turvatunnet, et abi ja nõu imetamise õnnestumiseks on võimalik saada ka peale äm maemanda koduvisiiti, näiteks ajal mil laps on juba suurem. Tugeva, riiklikult toetatud tugigruppide võrgustiku olemasolu on üks mõjutav tegur, mis on aidanud mitmes Euroopa riigis suurendada rinnaga toidetavate laste hulka. Tagasisideküsitlused kinnitavad maailmapraktika kogemusi, et imetamise nõustamine suurendab emade enesekindlust ja toimetulekut lapse rinnaga toitmisel, rinnaga toitmise õnnestumise tõenäosus on kättesaadava nõustamisabi tulemusena väga suur. (UNICEFi rahastatud uuring "Effect of Peer C ounselling by Mother Support Groups on Infant and Young Child Feeding Practices: The Lalitpur Experience", avaldatud 4. novembril 2014.) 2014. aastal Sotsiaalministeeriumi ja Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee koostöös valminud arvamusdokumendis vä ljendus kindel seisukoht: "I mikute ainult rinnapiimaga toitmine sünnist kuni 6 kuu vanuseni on sobivaim toitmisviis parima võimaliku kasvamise, arengu ja tervise saavutamisel. Rinnaga toitmine toetab lapse sensoorset ja kognitiivset arengut, kaitseb last i nfektsioon- ja krooniliste haiguste eest ning sellel on pikaajaline mõju Eesti rahva tervisele, vähendades haigestumist mittenakkushaigustesse ning enneaegset suremust. Ülekaalulisuse ennetamine algab emapiimaga toitmisest. Riigiasutused ja avaliku sektori esindajad peaksid poliitiliste otsuste langetamisel ning programmide planeerimisel seadma kõige tähtsamale kohale laste huvid ja kogu rahva tervise, kaitsetes toetades ja edendades rinnaga toitmist. Emad vajavad kõikidel ühiskonna tasanditel aktiivset toe tust nii rinnaga toitmise alustamiseks kui ka jätkamiseks". Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 terviktekst esitatakse Vabariigi Valitsusele küll alles 2018. aasta detsembris, kuid juba praegu on teada, et see saab olema kantud motost ‘Tervena elatud pikem elu’ Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervisealast ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel. Paljud tervishoiuspetsialistid nii Eestis kui ka maail mas on rõhutanud, et 21. sajandi üks teravamaid probleeme on rasvumine lapseeas, ning on kinnitanud, et vähemalt aasta ja kauem rinnapiima saanud lapsel on väiksem risk ülekaalulisusele teismeeas. Lähtume WHO soovitustest: - rinnapiim on lapse parim toit esimesel kuuel elukuul; WHO Resolutsioon WHA 54.2 ja dokument A54/INF.DOC./4 - rinnaga toitmist tuleks jätkata kuni laps on vähemalt 12 kuune CINDI Dietary Guide, WHO 2000 - Toitaineterikka lisatoidu lisamisel lapse menüüsse alates kuuekuuseks saamisel soovitab WHO jätkata rinnaga toitmist kaheaastaseks saamiseni ja kauemgi: http://www.who.int/topics/breastfeeding/en/ Toitumine esimestel eluaastatel mõjutab tervist kogu inimese elu jooksul. Lühi- ja pikaajalised terviseriskid vähenevad, kui laps sööb esimesel kuuel elukuul ainult rinnapiima, lisatoiduga tutvumine on õigeaegne, lisatoit on ohutu ja eakohane ning imetamine jätkub koos lisatoiduga ja peretoiduga lapse 2 a. saamiseni. 2nd WHO E uropean Action Plan for Food and Nutrition Policy 2007 – 2012 Mittenakkushaiguste kujunemine on seotud eluaegsete terviseriskide (sh valede toitumispõhimõtete) kuhjumisega, mille mõju tervisele algab tihti juba sünnieelselt ning jätkub läbi kogu inimese el utsükli (WHO Action plan for implementation of the European Strategy for the Prevention and Control of Noncommunicable Diseases 2012–2016, EUR/RC61/12). Seepärast on terviseteemaline elukestev õpe olulisel kohal rahva tervise näitajate parandamisel. Laps e teisel eluaastal võib rinnapiim anda umbes ühe kolmandiku tema energia- ja valguvajadusest. Rinnapiim sisaldab kaitset nakkuste eest isegi pärast imikuiga. (Michaelsen, K. F. et al. Feeding and nutrition of infants and young children: guidelines for the WHO European Region, with emphasis on former Soviet countries. Copenhagen, WHO Regional Office for Europe, 2000; WHO Regional Publications, European Series, No. 87) WHO ja IBFAN’i soovitustele tuginedes suurendab emade tugirühmade loomine ja nõustamisteen use kättesaadavus oluliselt imetamise õnnestumiste protsenti ja kestvust (Evidence for the ten steps to successful breastfeeding, WHO, 1998). Positiivsete tulemuste saavutamiseks on vajalik riiklikul tasemel probleemi tunnistamine, koostöö, tegevuste plan eerimine ja strateegiate loomine (Innocenti deklaratsioon, 1990 – WHO resolutsioon WHA 44.33) Nii nõustamistegevuse kui ka tugigruppide kestlikkuse eeldus on professionaalsete imetamisnõustajate väljaõppe jätkumine ning pidev täiendõpe, et olla kursis nü üdisaegsete imetamise nõustamise, toitumise ja tervisetrendidega. Seetõttu on oluline, et pidevalt lisanduks uusi nõustajaid. Pikemaajalise rahalise toetuse olemasolu aitab meil planeerida oma tegevusi jätkusuutlikult, tagada väljaõppinud nõustajate olemas olu ning hoida töös rohkem tugigruppe ja avardada nõustamisvõimalusi, kindlustades seeläbi emadele võimaluse saada neile sobivat toetust vajalikel eluhetkedel. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing on koolitanud imetamise nõustajaid (UNICEF 40 t kursuse baasi l) ning läbi viinud imetamise nõustamist ja tugirühma tegevust 2000.aastast. Vajadus sellise töö jätkumise järele on väga suur. Imetamise nõustamine ei peaks olema eksklusiivne teenus, mille kättesaadavus võiks sõltuda lapsevanemate rahalistest võimalustes t. Samuti peaks olema abi tagatud väiksemates piirkondades, kus puudub sünnitusmaja juures töötav nõustamiskabinet. Imetamise nõustamine ning tugirühmade käigushoidmine loob olulise lüli sünnitusmajade ning pere vahele. Beebisõbraliku Haigla Algatuse – Baby Friendly Hospital Initiative (BFHI) – sertifikaadi saamise eelduseks sünnitusmajale on muuhulgas ka tingimus, et emasid suunatakse pärast sünnitusmajast lahkumist imetamise tugigruppidesse. Teadaolevalt puudub Eestis muu organisatsioon peale Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu, mis on loonud kogukondlikult toimivad tugigrupid. Lisaks saab SIETi imetamisnõustaja külastada vastsündinut ja ema kodus, mis väldib stressi ning vähendab haigestumise ja infektsioonide riski, samuti on koduses keskkonnas tagatu d parem nõustamistulemus ning see on kättesaadav ka erivajadustega emadele. Nõustamisprojekti meeskond: Tallinn ja Harjumaa Ülle Lember, ämmaemand, WHO/UNICEF laktatsioonikonsultantide treeneri väljaõpe al 1994; WHO/UNICEF Beebisõbraliku haigla staatuse hindaja väljaõpe 1998; beebisõbraliku haigla liikumise initsiaator Eestis 2000 aastal; IBCLC (International Board Certified La ctation Consultant) sertifitseeritud laktatsiooni konsultant 2002-2007; rinnapiimaga toitmise koolitaja, 2012 - 2018 Jana Kima, imetamise nõustaja (2003) Kristi Arendi, imetamise nõustaja, lapsekandmise nõustaja (2011), andragoog Margit Raias, imetamise nõ ustaja (2011) Kairi Koolme, imetamise nõustaja (2003) Liisi Särak, imetamise nõustaja (2012) Triin Värnik, imetamise nõustaja (2012), doula Reet Post, imetamise nõustaja (2002) Olga Drai, imetamise nõustaja (2012) Svetlana Ponomarjova, imetamise nõustaja, psühholoog (vene emakeelega nõustaja, 2012) Elena Šabanova , imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2012) Nadezda Burdyga, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2012) Maria Fedorova, imetamise nõustaja (vene emakeelega nüustaja, 2014) Karita Mikko, imetamise nõustaja (2014), doula Haivi Sepp,imetamise nõustaja (2017) Anneli Reinolt, imetamise nõustaja (2017) Küllike Põlma,imetamise nõustaja (2017) Aleksandra Ošomkov, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Maria Horosheva, imetamis e nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Anna Firsa, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Julia Kozlov, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Anastassia Vomm, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Anastassia Ermakova, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Tartu Margit Merilo, imetamise nõustaja (2008) Anni Pilvar, imetamise nõustaja (2012) Kadi Kruuse, imetamise nõustaja (2014) Kairit Raudpuu, füsioterapeut, imetamise nõustaja (2002) Pärnu Hele-R iin Verlin, imetamise nõustaja (2011) Monika Kuik, imetamise nõustaja (2017) Järvamaa Stina Andok, imetamise nõustaja (2017) Lääne-Virumaa Marje Stüff, imetamise nõustaja (2012) Iiri Aasa, ämmaemand, pereõde, imetamise nõustaja (2017), Narva Irina Rakova, imetamise nõustaja (2012) Ljubov Smirnova, imetamise nõustaja, ämmaemand (2008) Läänemaa Annika Liivak, imetamise nõustaja (2014) Riin Hiieväli, imetamise nõustaja (2014), holistilise regressiooni terapeut Merike Schults, imetamise nõustaja (2016) Haivi Sepp, imetamise nõustaja (2017), Viljandimaa Merit Luik, ämmaemand, imetamise nõustaja (2018) Valgamaa Kadi Kruuse, imetamise nõustaja (2014) Triin Kõrge, imetamise nõustaja (2014) Võrumaa Merlin Mesak, imetamise nõustaja (2014) Anneli Kakku, ämmae mand, imetamise nõustaja (2011) Põlvamaa Merlin Mesak, ämmaemand, imetamise nõustaja (2014) Koolitusprojekti meeskond: Ülle Lember, ämmaemand, WHO/UNICEF laktatsioonikonsultantide treeneri väljaõpe al 1994; WHO/UNICEF Beebisõbraliku haigla staatuse hindaja väljaõpe 1998; beebisõbraliku haigla liikumise initsiaator Eestis 2000 aastal; IBCLC (International Board Certified La ctation Consultant) sertifitseeritud laktatsiooni konsultant 2002-2007; rinnapiimaga toitmise koolitaja, 2012 - 2018 Hele-Riin Verlin Olga Drai Kairit Raudpuu Svetlana Ponomarjova Jana Kima Vajadusel kaasame ka teiste erialade spetsialiste koolituste läbi viimiseks. Projekti juht Marje Stüff 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärgid: Kõigi projektis planeeritud tegevuste eesmärk on suurendada professionaalse teabe ja toetuse kättesaadavust ning paindlikkust üle Eesti, et imetamisega alustamine, selle jätkamine ning eakohane lõpetamine oleks laste tervise huvides. Imiku toitmine rin napiimaga paneb aluse tugevale tervisele ja aitab pikemas perspektiivis ennetada paljusid haigusi ning hoiab kokku riigi raha tervishoiukulutustele inimese teisme- või täisikka jõudmisel. Lapsevanemate terviseteadlikkuse parandamine viib rinnaga toitmise t rendid Eestis tõusuteele. Projekti sihtgrupp : Lapseootel emad, imikute ja väikelastega pered, kõik imetavad emad ning nende perekonnad sh vene emakeelega pered üle Eesti. Sidusrühmaks on kõik Eestis imetamisnõustamisega tegelevad isikud, sh koduvisiite t egevad ämmaemandad tervishoiutöötajad ja SIET imetamise nõustajad. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Projektiperioodil toimub kokku 121 tundi loenguid tugirühmades üle Eesti Individuaalse imetamise nõustamise maht on kokku 900 tundi Koolitata kse 24 uut imetamise nõustajat (UNICEF`i baaskoolitus 40 t kursus). SIETi imetamisnõustajad täiendkoolitavad end igaüks vähemalt 26t ulatuses Avatakse uued tugirühmad Läänemaal, Rakveres, Viljandis, Pärnus ja Tapal ning lisaks üks venekeelne tugirühm Tal linnas. Projekt kestab 11,5 kuud. 2016. aastal osales SIETi tugirühma ühes loengus keskmiselt 8,2 vanemat. Projektiperioodil (10 kuud) said abi ja infot kokku 641 täiskasvanut (lapsevanemat) ja 522 last. 2017. aasta projektiperioodil (7 kuud) said SIETi tu girühmas abi ja infot kokku juba 651 täiskasvanut ning 619 last. 2019 aasta projektiperioodil soovime jõuda ligi 800 lapsevanemani. SIET’i tehtud küsitluses tugigruppides osalenute seas on selgunud, et 53% vastanutest kinnitas, et emade tugirühma loen gus-vestlusringis osalemine aitas kaasa rinnaga toitmise probleemide lahendamisele, imetamise jätkamisele või ka selle soovikohasele lõpetamisele. 59% vastanutest ütles, et loengutes saadud praktilised nõuanded aitasid teda lapsevanema rolliga toime tulla ning 93% kõigist vastanutest kinnitas, et loenguteemad pakkusid neile huvi. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses 15.01.2019–31.12.2019 toimuvad regulaarsed perede tugigruppide loengud Tallinnas (kesklinnas, Tondil, Pelgulinna Sünnitusmaj a Perekeskuses, Nõmmel, Lasnamäel), Keilas, Tabasalus, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Otepääl, Tapal. Nelja uue tugirühma käivitamine piirkonnas, kus neid seni pole (Läänemaal, Viljandis ja Tapal ja venekeelne vestlusring Tallinnas). Valik teemasid, mida tugirühmades käsitletakse: Tervislik toiduvalik raseduse ja imetamise ajal, rinnapiima koostis. Imetamisega alustamine Beebi toitmine, vaevused (nutt, gaasivalud, tagasiheide jms) ja nende leevendamine Imetamistehnika ja rinnale panemine Lapse tervis ja toitmine esimestel elukuudel Imiku ja väikelapse uni ja päevakava, öine toitmine. Raseduse, sünnituse ja imetamise erinevused korduval sünnitusel Sünnitusjärgne taastumine ja imetamise toetus ema tervisele Tahke toidu andmine beebile ja imetamise jätkamine Mudilase imetamine Beebist väikelapseks – toitmine teisel eluaastal ja rinnast võõrutamine. Imetamise müüdid 15.01.2019–31.12.2019 toimuvad individuaalnõustamised koduvisiitidena vastavalt vajadusele p iirkondades, kus SIETi nõustajad on esindatud ja juhtudel, kus koduvisiit on otstarbekas. Märts 2019 toimub venekeelsete imetamisnõustajate täiendkoolitus (8 tundi) Aprill 2019 ja oktoober 2019 toimub imetamisnõustajate täiendkoolitus ja supervisioon (3+ 5t ). Mai - november 2019 uute imetamise nõustajate baaskoolitus (40 t, 5 koolituspäeva) Juuni 2019 toimub imetamisnõustajate täiendkoolitus ja supervisioon ( 18 tundi+ 4tundi) Kovisioonide ja ülejäänud supervisioonide toimumine lepitakse kokku aasta jook sul vastavalt vajadusele piirkonnapõhiselt, 15.01.2019–31.12.2019 toimub sihtrühma teavitamine Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu veebilehe kaudu, KOV veebi ja ajalehtede, Eesti Ämmaemandate Ühingu pereloomise portaali Perekool.ee, Facebooki, perearstik eskuste, perekoolide, beebikoolide kaudu. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing Kentmanni 20a–3, Tallinn 10116 registrikood 80131555 Swedbank EE572200221016098212 EE972200221030112925 EV Sotsiaalministeerium 24.01.2019 Käesolevaga kinnitame , et Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing garanteerib projekti ” Üle - eestiline imetamisnõustamise tugistruktuur beebiootel emade , imikute ja väikelastega peredele “ tegevusplaanis ja eelarves nimetatud omafinantseerimise 13750.00 euro ulatuses . Lugupidamisega Marje Stüff Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu juhatuse liige allkirjastatud digitaalselt HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) ☐ Haridus- ja Teadusministeeriumile ☒ Sotsiaalministeeriumile ☐ Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) ☐ Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing 3. Registrikood 80131555 4. Juriidiline aadress Kentmanni 20a-3, 10116 5. Postiaadress Kentmanni 20a-3, 10116 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE972200221030112925 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Marje Stüff, juhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Marje Stüff 9. Telefon 56568978 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus Üle- eestiline imetamisnõustamise tugistruktuur beebiootel emade, imikute ja väikelastega peredele 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 15.01.2019 – 31.12.2020 13. Projekti üldmaksumus 101229,66 14. Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa 80983,73 15. Omafinantseeringu summa 20245,93 16. Kaasfinantseeringute summa KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. ☒ Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev Marje Stüff, juhatuse liige allkirjastatud digitaalselt 14.11.2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 80983,73 Lapsevanemate koolitus ja imetamise nõustamise tegevused: Omafinantseering 20245,93 X emade tugirühm ja loengud 484 h x 23 EUR 11132.- individuaalne imetamise nõustamine 1700 h X 20 EUR 34000.- tugirühmade kordinaator 440 tundi x 10 EUR (20 t kuus) 4400.- tööjõu maksud 16741.82 tugirühmade ruumide rent 1500.- nõustajate sõidukulud 2000.- Uute nõustajate baaskoolitus: koolituse lektorite töötasud 30 t x 40 eur 1200.- seminaride läbiviimine 4 t x 25 eur 100.- praktikumide juhendamine 6 t x 4 rühma x 15 eur 360.- tööjõu maksud 561,08 ruumide rent koolituseks 5 päeva x 100 eur 500.- koolitajate transport 300.- jaotusmaterjalid (24 osalejat) 200.- Omaosalus: kohvipausid koolitusel (24 osalejat x 2 kohvipausi x 5 päeva x 3 eur) 720.- kursuslaste toitlustus (24 in x 5 lõunat x 7 eur) 840,00 Nõustajate täiendkoolitused: 68 t (sh vene keelsete nõustajate täiendkoolitus 16 t) X lektori töötasu 75 EUR/t 5100.- tööjõu maksud 1723,80 ruumide rent täiendkoolituseks 8 päeva X 100 EUR 800.- koolitajate transport 600.- Omaosalus: 10 koolituspäeva lõunasöök 30 inimest X 5 EUR 1500.- 10 koolituspäeva kohvipausid 30 inimest X 2 EUR 600.- täiendkoolituse majutus 30 inimest X 4 ööd X 25 EUR 3000.- Supervisioon: superviisori töötasu 16 t X 45 EUR 720.- tööjõu maksud 243.36 ruumi rent 16 t X 40 EUR 640.- superviisori sõidukulud 200.- koolituste ja supervisioonide koordinaatori töötasu 200t x 8 EUR 1600.- tööjõu maksud 540,80 Juhtimiskulud: raamatupidamine 200 t x 11 EUR 2200.- projektijuht 240 t X 10 EUR 2400.- tööjõu kulud 1554,80 sõidukulud 200.- pangakulud 86.- serveri rent 110.- serveri tehniline hooldus ja kodulehe haldus 24kuud x 119 EUR (koos KM) 2856.- Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X TULUD KOKKU 101229,66 KULUD KOKKU 101229,66 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte Valdkond: Vanemaharidus. Tervis. Beebiootel, imikute ja väikelaste vanemate terviseteadlikkuse suurendamine tugigruppides üle Eesti Imetamise individuaalne nõustamine pere juures kodus. Abi pakkumiseks piirkondades, kus ämmaemandad koduvisiite ei tee ja/ või kus ämmaemandatel ei jätku ressurssi pikemaajaliseks imetamisnõustamiseks. Lapse toitmisest ning vanemlikust hoolest, alates esimestest elupäevadest, sõltub suuresti tema tulevik, tervis ning toimetulek kogu elu jooksul. Emapiim ja lähedus on iga lapse õigus. Vanemad vajavad vajadustest lähtuvat toetust. Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020 märgitakse laste ja noorte tervise valdkonna ühe probleemina vanemate vähest teadlikkust imikute ja väikelaste tervisest ja arengu iseärasustest (toitmine, ohutu keskkond jm) ning sedastatakse vajadus suurendada rinnapiimaga toidetavate imikute osakaalu. 2016. aastaks oli arengukava eesmärgiks, et 66% 6 kuu vanustest lastest on ainult rinnapiimatoidul, sihttase 2020. aastaks on 75%. Esimesel kolmel elukuul oli täielikul rinnapiimatoidul 64% Eesti lastest, kuue kuu vanuselt aga vaid 23% lastest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast 2017. aasta kohta. Ainult rinnapiima saavate laste osakaal on Eestis aasta-aastalt vähenenud. Eesti jääb rinnapiimaga toitmisel maailma keskmisele alla – ülemaailmsed andmed näitavad, et kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus on peaaegu kaks korda kõrgem kui Eestis – 41%. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni, seejärel jätkata rinnaga toitmist osaliselt koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Siinjuures on ka praegune näitaja oluliselt madalam kui seda vajalikuks peetakse, et optimaalselt kaitsta nii emade kui ka laste tervist. WHO eesmärk on tõsta 2030. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiima toidul olnud laste osatähtsus 70 protsendini. Graafikult on näha, et nende laste osakaal Eestis, kes saavad toiduks ainult rinnapiima, on vähenemistrendis (TAI 2017) . Rinnaga toitmine on vähenemistrendis kogu maailmas (WBTi 2008-2016). Lapse kasvades loobuvad emad imetamisest, sageli varem kui see lapsele tervislik oleks. Arvestades seda, et vaid üksikud emad teevad pärast sünnitust teadliku valiku toita oma imikut piimaseguga, tuleb rinnapiimaga toitmise ebaõnnestumises otsida põhjuseid puudulikust abi- ja nõustamissüsteemist, kuid kindlasti ka imikutoite tootvate ettevõtete reklaami- ning mõjutamisvõtetest. Toetussüsteemi toimimiseks peavad koostööd tegema nii imikute ja väikelastega tegelevad organisatsioonid kui ka tervishoiuasutused ja riik. Emad vajavad rinnaga toitmise alustamiseks ja jätkamiseks igakülgset abi ka pärast sünnitusmajast lahkumist. Ämmaemandad teevad koduvisiite sünnitusjärgselt, lapse esimesel 28 elupäeval ning vajaduspõhiselt, mis otsustatakse haiglas. Ressursi puudusel tehakse koduvisiite suuremates linnades ja nende lähiümbruskonnas. Teenusega on katmata maapiirkonnad ning rinnaga toitmise toetamine peale lapse 28 elupäeva perekonna nõustamise näol. Ilmselgelt vajavad emad ja pered erilist tuge ja nõu lapse rinnaga toitmise jätkamisel beebi 3-6 kuu vanuses. See on ajal, mil kõige suurem hulk emasid loobub rinnapiimast lapse ainsa toiduna. WHO ja IBFANi uuringute ja kogemuste põhjal suurendab emade tugirühmade loomine ja nõustamisteenuse kättesaadavus oluliselt imetamise õnnestumiste protsenti ja kestvust . Imetamise nõustamine on aeganõudev protsess, milles on oluline osa ka psühholoogilisel toetusel. Perearstisüsteemil on sellise abi pakkumiseks vajalikku ajaressurssi väga raske leida, puudu võib jääda oskustest ja motivatsioonist. Individuaalne imetamisnõustamine pere juures kodus on oluline eelkõige seetõttu, et nõustaja näeb ja saab aidata peret nende igapäevases elukeskkonnas, märgata keskkonnamõjusid ning ohte ja hinnata abi vajadust paremini, kui seda saab teha tervishoiuasutuses võõras keskkonnas piiratud aja jooksul. Samuti säilib nõustaja ja pere omavaheline kontakt pikemaks ajaks, mis aitab ennetada või lahendada võimalikke probleeme tulevikus. Oluline on isiklik kontakt, usaldava ja turvalise õhkkonna loomine ning perega kontakti hoidmine telefoni või meili teel. Täiendavate nõustamisvõimaluste kättesaadavus on lapsevanematele oluline abi. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing pakub imetamise nõustamist ja tugigruppide näol toetust beebiootel, imikute ja väikelaste vanematele, et ennetada ja lahendada imiku toitmise ja kasvatamisega seotud probleeme. Nii sisendatakse emadesse ja peredesse turvatunnet, et abi ja nõu imetamise õnnestumiseks on võimalik saada ka peale ämmaemanda koduvisiiti, näiteks ajal mil laps on juba suurem. Tugeva, riiklikult toetatud tugigruppide võrgustiku olemasolu on üks mõjutav tegur, mis on aidanud mitmes Euroopa riigis suurendada rinnaga toidetavate laste hulka. Tagasisideküsitlused kinnitavad maailmapraktika kogemusi, et imetamise nõustamine suurendab emade enesekindlust ja toimetulekut lapse rinnaga toitmisel, rinnaga toitmise õnnestumise tõenäosus on kättesaadava nõustamisabi tulemusena väga suur. (UNICEFi rahastatud uuring "Effect of Peer Counselling by Mother Support Groups on Infant and Young Child Feeding Practices: The Lalitpur Experience", avaldatud 4. novembril 2014.) 2014. aastal Sotsiaalministeeriumi ja Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee koostöös valminud arvamusdokumendis väljendus kindel seisukoht: "I mikute ainult rinnapiimaga toitmine sünnist kuni 6 kuu vanuseni on sobivaim toitmisviis parima võimaliku kasvamise, arengu ja tervise saavutamisel. Rinnaga toitmine toetab lapse sensoorset ja kognitiivset arengut, kaitseb last infektsioon- ja krooniliste haiguste eest ning sellel on pikaajaline mõju Eesti rahva tervisele, vähendades haigestumist mittenakkushaigustesse ning enneaegset suremust. Ülekaalulisuse ennetamine algab emapiimaga toitmisest. Riigiasutused ja avaliku sektori esindajad peaksid poliitiliste otsuste langetamisel ning programmide planeerimisel seadma kõige tähtsamale kohale laste huvid ja kogu rahva tervise, kaitsetes toetades ja edendades rinnaga toitmist. Emad vajavad kõikidel ühiskonna tasanditel aktiivset toetust nii rinnaga toitmise alustamiseks kui ka jätkamiseks". Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 terviktekst esitatakse Vabariigi Valitsusele küll alles 2018. aasta detsembris, kuid juba praegu on teada, et see saab olema kantud motost ‘Tervena elatud pikem elu’ Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervisealast ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel. Paljud tervishoiuspetsialistid nii Eestis kui ka maailmas on rõhutanud, et 21. sajandi üks teravamaid probleeme on rasvumine lapseeas, ning on kinnitanud, et vähemalt aasta ja kauem rinnapiima saanud lapsel on väiksem risk ülekaalulisusele teismeeas. Lähtume WHO soovitustest: - rinnapiim on lapse parim toit esimesel kuuel elukuul; WHO Resolutsioon WHA 54.2 ja dokument A54/INF.DOC./4 - rinnaga toitmist tuleks jätkata kuni laps on vähemalt 12 kuune CINDI Dietary Guide, WHO 2000 - Toitaineterikka lisatoidu lisamisel lapse menüüsse alates kuuekuuseks saamisel soovitab WHO jätkata rinnaga toitmist kaheaastaseks saamiseni ja kauemgi: http://www.who.int/topics/breastfeeding/en/ Toitumine esimestel eluaastatel mõjutab tervist kogu inimese elu jooksul. Lühi- ja pikaajalised terviseriskid vähenevad, kui laps sööb esimesel kuuel elukuul ainult rinnapiima, lisatoiduga tutvumine on õigeaegne, lisatoit on ohutu ja eakohane ning imetamine jätkub koos lisatoiduga ja peretoiduga lapse 2 a. saamiseni. 2nd WHO European Action Plan for Food and Nutrition Policy 2007 – 2012 Mittenakkushaiguste kujunemine on seotud eluaegsete terviseriskide (sh valede toitumispõhimõtete) kuhjumisega, mille mõju tervisele algab tihti juba sünnieelselt ning jätkub läbi kogu inimese elutsükli (WHO Action plan for implementation of the European Strategy for the Prevention and Control of Noncommunicable Diseases 2012–2016, EUR/RC61/12). Seepärast on terviseteemaline elukestev õpe olulisel kohal rahva tervise näitajate parandamisel. Lapse teisel eluaastal võib rinnapiim anda umbes ühe kolmandiku tema energia- ja valguvajadusest. Rinnapiim sisaldab kaitset nakkuste eest isegi pärast imikuiga. (Michaelsen, K. F. et al. Feeding and nutrition of infants and young children: guidelines for the WHO European Region, with emphasis on former Soviet countries. Copenhagen, WHO Regional Office for Europe, 2000; WHO Regional Publications, European Series, No. 87) WHO ja IBFAN’i soovitustele tuginedes suurendab emade tugirühmade loomine ja nõustamisteenuse kättesaadavus oluliselt imetamise õnnestumiste protsenti ja kestvust (Evidence for the ten steps to successful breastfeeding, WHO, 1998). Positiivsete tulemuste saavutamiseks on vajalik riiklikul tasemel probleemi tunnistamine, koostöö, tegevuste planeerimine ja strateegiate loomine (Innocenti deklaratsioon, 1990 – WHO resolutsioon WHA 44.33) Nii nõustamistegevuse kui ka tugigruppide kestlikkuse eeldus on professionaalsete imetamisnõustajate väljaõppe jätkumine ning pidev täiendõpe, et olla kursis nüüdisaegsete imetamise nõustamise, toitumise ja tervisetrendidega. Seetõttu on oluline, et pidevalt lisanduks uusi nõustajaid. Pikemaajalise rahalise toetuse olemasolu aitab meil planeerida oma tegevusi jätkusuutlikult, tagada väljaõppinud nõustajate olemasolu ning hoida töös rohkem tugigruppe ja avardada nõustamisvõimalusi, kindlustades seeläbi emadele võimaluse saada neile sobivat toetust vajalikel eluhetkedel. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing on koolitanud imetamise nõustajaid (UNICEF 40 t kursuse baasil) ning läbi viinud imetamise nõustamist ja tugirühma tegevust 2000.aastast. Vajadus sellise töö jätkumise järele on väga suur. Imetamise nõustamine ei peaks olema eksklusiivne teenus, mille kättesaadavus võiks sõltuda lapsevanemate rahalistest võimalustest. Samuti peaks olema abi tagatud väiksemates piirkondades, kus puudub sünnitusmaja juures töötav nõustamiskabinet. Imetamise nõustamine ning tugirühmade käigushoidmine loob olulise lüli sünnitusmajade ning pere vahele. Beebisõbraliku Haigla Algatuse – Baby Friendly Hospital Initiative (BFHI) – sertifikaadi saamise eelduseks sünnitusmajale on muuhulgas ka tingimus, et emasid suunatakse pärast sünnitusmajast lahkumist imetamise tugigruppidesse. Teadaolevalt puudub Eestis muu organisatsioon peale Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu, mis on loonud kogukondlikult toimivad tugigrupid. Lisaks saab SIETi imetamisnõustaja külastada vastsündinut ja ema kodus, mis väldib stressi ning vähendab haigestumise ja infektsioonide riski, samuti on koduses keskkonnas tagatud parem nõustamistulemus ning see on kättesaadav ka erivajadustega emadele. Nõustamisprojekti meeskond: Tallinn ja Harjumaa Ülle Lember, ämmaemand, WHO/UNICEF laktatsioonikonsultantide treeneri väljaõpe al 1994; WHO/UNICEF Beebisõbraliku haigla staatuse hindaja väljaõpe 1998; beebisõbraliku haigla liikumise initsiaator Eestis 2000 aastal; IBCLC (International Board Certified Lactation Consultant) sertifitseeritud laktatsiooni konsultant 2002-2007; rinnapiimaga toitmise koolitaja, 2012 - 2018 Jana Kima, imetamise nõustaja (2003) Kristi Arendi, imetamise nõustaja, lapsekandmise nõustaja (2011), andragoog Margit Raias, imetamise nõustaja (2011) Kairi Koolme, imetamise nõustaja (2003) Liisi Särak, imetamise nõustaja (2012) Triin Värnik, imetamise nõustaja (2012), doula Reet Post, imetamise nõustaja (2002) Olga Drai, imetamise nõustaja (2012) Svetlana Ponomarjova, imetamise nõustaja, psühholoog (vene emakeelega nõustaja, 2012) Elena Šabanova , imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2012) Nadezda Burdyga, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2012) Maria Fedorova, imetamise nõustaja (vene emakeelega nüustaja, 2014) Karita Mikko, imetamise nõustaja (2014), doula Haivi Sepp,imetamise nõustaja (2017) Anneli Reinolt, imetamise nõustaja (2017) Küllike Põlma,imetamise nõustaja (2017) Aleksandra Ošomkov, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Maria Horosheva, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Anna Firsa, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Julia Kozlov, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Anastassia Vomm, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Anastassia Ermakova, imetamise nõustaja (vene emakeelega nõustaja, 2017) Tartu Margit Merilo, imetamise nõustaja (2008) Anni Pilvar, imetamise nõustaja (2012) Kadi Kruuse, imetamise nõustaja (2014) Kairit Raudpuu, füsioterapeut, imetamise nõustaja (2002) Pärnu Hele-Riin Verlin, imetamise nõustaja (2011) Monika Kuik, imetamise nõustaja (2017) Järvamaa Stina Andok, imetamise nõustaja (2017) Lääne-Virumaa Marje Stüff, imetamise nõustaja (2012) Iiri Aasa, ämmaemand, pereõde, imetamise nõustaja (2017), Narva Irina Rakova, imetamise nõustaja (2012) Ljubov Smirnova, imetamise nõustaja, ämmaemand (2008) Läänemaa Annika Liivak, imetamise nõustaja (2014) Riin Hiieväli, imetamise nõustaja (2014), holistilise regressiooni terapeut Merike Schults, imetamise nõustaja (2016) Haivi Sepp, imetamise nõustaja (2017), Viljandimaa Merit Luik, ämmaemand, imetamise nõustaja (2018) Valgamaa Kadi Kruuse, imetamise nõustaja (2014) Triin Kõrge, imetamise nõustaja (2014) Võrumaa Merlin Mesak, imetamise nõustaja (2014) Anneli Kakku, ämmaemand, imetamise nõustaja (2011) Põlvamaa Merlin Mesak, ämmaemand, imetamise nõustaja (2014) Koolitusprojekti meeskond: Ülle Lember, ämmaemand, WHO/UNICEF laktatsioonikonsultantide treeneri väljaõpe al 1994; WHO/UNICEF Beebisõbraliku haigla staatuse hindaja väljaõpe 1998; beebisõbraliku haigla liikumise initsiaator Eestis 2000 aastal; IBCLC (International Board Certified Lactation Consultant) sertifitseeritud laktatsiooni konsultant 2002-2007; rinnapiimaga toitmise koolitaja, 2012 - 2018 Hele-Riin Verlin Olga Drai Kairit Raudpuu Svetlana Ponomarjova Jana Kima Vajadusel kaasame ka teiste erialade spetsialiste koolituste läbiviimiseks. Projekti juht Marje Stüff 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärgid: Kõigi projektis planeeritud tegevuste eesmärk on suurendada professionaalse teabe ja toetuse kättesaadavust ning paindlikkust üle Eesti, et imetamisega alustamine, selle jätkamine ning eakohane lõpetamine oleks laste tervise huvides. Imiku toitmine rinnapiimaga paneb aluse tugevale tervisele ja aitab pikemas perspektiivis ennetada paljusid haigusi ning hoiab kokku riigi raha tervishoiukulutustele inimese teisme- või täisikka jõudmisel. Lapsevanemate terviseteadlikkuse parandamine viib rinnaga toitmise trendid Eestis tõusuteele. Projekti sihtgrupp : Lapseootel emad, imikute ja väikelastega pered, kõik imetavad emad ning nende perekonnad sh vene emakeelega pered üle Eesti. Sidusrühmaks on kõik Eestis imetamisnõustamisega tegelevad isikud, sh koduvisiite tegevad ämmaemandad tervishoiutöötajad ja SIET imetamise nõustajad. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Projektiperioodil toimub kokku 484 tundi loenguid tugirühmades üle Eesti Individuaalse imetamise nõustamise maht on kokku 1700 tundi Koolitatakse 24 uut imetamise nõustajat (UNICEF`i baaskoolitus 40 t kursus). SIETi imetamisnõustajad täiendkoolitavad end igaüks vähemalt 52 t ulatuses Avatakse uued tugirühmad Valgas, Rakveres, Viljandis, Pärnus ja Tapal ning lisaks üks venekeelne tugirühm Tallinnas. Projekt kestab 24 kuud. 2016. aastal osales SIETi tugirühma ühes loengus keskmiselt 8,2 vanemat. Projektiperioodil (10 kuud) said abi ja infot kokku 641 täiskasvanut (lapsevanemat) ja 522 last. 2017. aasta projektiperioodil (7 kuud) said SIETi tugirühmas abi ja infot kokku juba 651 täiskasvanut ning 619 last. 2019-2020. aasta projektiperioodi soovime jõuda ligi 2000 lapsevanemani. SIET’i tehtud küsitluses tugigruppides osalenute seas on selgunud, et 53% vastanutest kinnitas, et emade tugirühma loengus-vestlusringis osalemine aitas kaasa rinnaga toitmise probleemide lahendamisele, imetamise jätkamisele või ka selle soovikohasele lõpetamisele. 59% vastanutest ütles, et loengutes saadud praktilised nõuanded aitasid teda lapsevanema rolliga toime tulla ning 93% kõigist vastanutest kinnitas, et loenguteemad pakkusid neile huvi. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses 15.01.2019–31.12.2020 toimuvad regulaarsed perede tugigruppide loengud Tallinnas (kesklinnas, Tondil, Pelgulinna Sünnitusmaja Perekeskuses, Nõmmel, Lasnamäel), Keilas, Tabasalus, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Otepääl, Tapal. Nelja uue tugirühma käivitamine piirkonnas, kus neid seni pole (Valgas, Viljandis ja Tapal ja venekeelne vestlusring Tallinnas). Valik teemasid, mida tugirühmades käsitletakse: Tervislik toiduvalik raseduse ja imetamise ajal, rinnapiima koostis. Imetamisega alustamine Beebi toitmine, vaevused (nutt, gaasivalud, tagasiheide jms) ja nende leevendamine Imetamistehnika ja rinnale panemine Lapse tervis ja toitmine esimestel elukuudel Imiku ja väikelapse uni ja päevakava, öine toitmine. Raseduse, sünnituse ja imetamise erinevused korduval sünnitusel Sünnitusjärgne taastumine ja imetamise toetus ema tervisele Tahke toidu andmine beebile ja imetamise jätkamine Mudilase imetamine Beebist väikelapseks – toitmine teisel eluaastal ja rinnast võõrutamine. Imetamise müüdid 15.01.2019–31.12.2020 toimuvad individuaalnõustamised koduvisiitidena vastavalt vajadusele piirkondades, kus SIETi nõustajad on esindatud ja juhtudel, kus koduvisiit on otstarbekas. Märts 2019 ja 2020 toimub venekeelsete imetamisnõustajate täiendkoolitus (kokku 16 tundi) Aprill 2019 ja aprill 2020 toimub imetamisnõustajate täiendkoolitus ja supervisioon (kokku 8+12 tundi). Mai - november 2019 uute imetamise nõustajate baaskoolitus (40 t, 5 koolituspäeva) Juuni 2019 ja august 2020 toimub imetamisnõustajate täiendkoolitus ja supervisioon ( kokku 28 tundi+ 4tundi) November 2019 ja 2020 toimub imetamisnõustajate täiendkoolitus (kokku 16 tundi) 15.01.2019–31.12.2020 toimub sihtrühma teavitamine Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu veebilehe kaudu, KOV veebi ja ajalehtede, Eesti Ämmaemandate Ühingu pereloomise portaali Perekool.ee, Facebooki, perearstikeskuste, perekoolide, beebikoolide kaudu. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing Kentmanni 20a–3, Tallinn 10116 registrikood 80131555 Swedbank EE572200221016098212 EE972200221030112925 EV Sotsiaalministeerium 14.11.2018 Käesolevaga kinnitame, et Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing garanteerib projekti ” Üle- eestiline imetamisnõustamise tugistruktuur beebiootel emade, imikute ja väikelastega peredele “ tegevusplaanis ja eelarves nimetatud omafinantseerimise 20245,93 euro ulatuses. Lugupidamisega Marje Stüff Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu juhatuse liige allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel