Sotsiaalministeerium
[email protected] 14.11.2018 nr 1.1-14/9106
Kokkuvõte Terviseameti ja Tööinspektsiooni ühisest
koolide inspekteerimisest Tartu- ja Harjumaal
Saadame teile Tööinspektsiooni ja Terviseameti koostatud kokkuvõtted koolide inspekteerimiste
kohta, mida teostati ajavahemikus 28.03.- 11.06.2018. a.
Taustainfo:
2017. aasta detsembris arutati Terviseameti ja Tööinspektsiooni ühisel koosolekul
järelevalvealase koostöö võimalusi ning lepiti kokku pilootprojekti raames 2018. a läbi viia
koolide ühine kontrollimine, eesmärgiga vähendada kontrollitavate asutuste halduskoormust ja
leida võimalikke järelevalve kattuvusi ametite poolsetes kontrollimistes.
Pilootprojekt viidi läbi 2018. a. kevadel kahekümnes Tartumaa ja Harjumaa koolis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jelena Tomasova
Peadirektori asetäitja tervisekaitse alal
Lisa: 1. Terviseameti kokkuvõte
2. Tööinspektsiooni kokkuvõte
Teadmiseks: Tööinspektsioon,
[email protected]
Kaili Sillamaa +372 794 3544
[email protected]
Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 /
[email protected] / www.terviseamet.ee /Registrikood 70008799
Kokkuvõte sihtkontrollist, mille viisid läbi Terviseamet ja Tööinspektsioon
Tallinna-Harjumaa ja Tartumaa põhikoolides ja gümnaasiumides.
18.12.2017. aastal toimus Terviseameti ja Tööinspektsiooni kohtumine, milles arutati 2018. aasta
järelevalvealase koostöö võimalusi, et vähendada tööandjate halduskoormust ja leida võimalikke
järelevalve kattuvusi Terviseameti ja Tööinspektsiooni kontrollimistes. Otsustati 2018. aasta kevadel
viia läbi ühiskontrollimine pilootprojektina. Nii kontrollisidki 2018. aasta kevadel Terviseameti
inspektorid ja Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektorid kõnealuse kontrolli raames 20 Tallinna-
Harjumaa ja Tartu-Tartumaa põhikooli ja gümnaasiumi.
Terviseamet keskendus oma järelevalves sihtuuringule, millega sooviti kaardistada koolide ja
lasteaedade sisekliima ja valgustuse olukord. Tööinspektsioon viis läbi üldise töökeskkonna
kontrollimise, mille käigus vaadati üle kooli kui tööandja tegevus töötajatele ohutute ja tervist
hoidvate töötingimustel loomisel.
Ühiselt külastatavad koolid valis välja Tööinspektsioon juhuvaliku teel ning peamiselt külastati
selliseid koole, mida ei olnud tööinspektor viimase 10 aasta jooksul kontrollinud.
Töötervishoiu tööinspektorid hindasid koolide töökeskkonda erinevate ohutegurite esinemise
seisukohast kui ka töötervishoiu ja tööohutuse korraldamist koolis. Vaadati üle klassiruumide
seisukord ja tööohutus ja töötervishoid tööõpetuse klassides. Lisaks pöörati tähelepanu
liikumisteedele, nende ohutusele.
Külastuste tulemusena avastasid töötervishoiu tööinspektorid 148 rikkumist ning keskmiselt oli 7,4
rikkumist kooli kohta. Tööandja rikkumisi-eksimusi leiti peaaegu kõikides töötervishoiu ja tööohutuse
valdkondades.
Lühiülevaate avastatud rikkumistest:
Töökeskkonnaspetsialistil puudus vajalik pädevus kolmandikul külastatud koolidest, sama
paljudes koolides oli läbi viimata töökeskkonna riskianalüüs või olid paljud ohutegurid
hindamata. Pooltes koolides puudus ka vajalik riskianalüüsi alusel koostatav tegevuskava.
75% koolides oli korraldamata töötajate tervisekontroll vastavalt Töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 7-le.
Rikkumisi leiti ka töötajate juhendamises – puudusid ohutusjuhendid (45%), töötajad olid
juhendamata (40%) või oli juhendamine nõuetekohaselt registreerimata.
Tööõpetuse ja keemiaklasse külastades selgus, et töötajatele ei olnud väljastatud vajalikke
isikukaitsevahendeid (30%). Üksikuid rikkumisi esines ka isikukaitsevahendite kasutamises ja
hoidmises.
Puudujääke oli esmaabi korralduses – esmaabiandjale ei olnud korraldatud väljaõpet (15%),
esmaabivahendite asukoht oli märgistamata või puudusid vajalikud plakatid juhised esmaabi
andmise võtete kohta (55%). Tööõpetuse ja keemiaklassides puudus silmadušš silmade
loputamiseks, kui sinna satub võõrkeha või kemikaal (45%).
Rikkumisi oli ohtlike kemikaalide kasutamises – puudus kemikaali pakendi märgistus
(kemikaal oli ümber villitud märgistamata taarasse või toidutaarasse) (20%), puudusid
ohutuskaardid ohtlikele kemikaalidele (35%).
Töötervishoiu tööinspektorid leidsid külastatud koolides ka mitmeid ohtlikke olukordi, mille
korral ebasoodsate asjaolude tulemusena võib töötaja või õpilane viga saada. Näiteks olid
klaasseinad, -klaasuksed märgistamata, töövahendid olid kasutamiseks ohtlikud, trepid-
redelid katki, ohualad märgistamata. Selliseid rikkumisi leiti 70% koolidest.
Nagu eespool öeldud, pöörasid sisekliima ja valgustuse küsimustele rohkem tähelepanu
Terviseameti inspektorid, kuid ka töötervishoiu tööinspektorid tõid välja valgustusega seotud
probleeme 25% koolidest. Kuivõrd osa külastusi sattus maikuusse, siis väärib märkimist, et
ühes koolis oli klassiruumi temperatuur kontrollimise päeval 30° C. Selline ruumitemperatuur
ei ole kindlasti sobiv ei õpetamiseks ega õppimiseks.
Töökoha ergonoomikaga seotud rikkumisi tuvastati 40% külastatud koolides.
Selline tõsine loetelu ja küllatki suur rikkumiste hulk näitab Tööinspektsiooni hinnangul eelkõige
seda, et koolides on töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine (sisekontroll) tagasihoidlik ja süsteemitu.
Kool tööandjana ei ole kahjuks aru saanud oma kohustustest selles valdkonnas. Töötervishoiu ja
tööohutusega tegeletakse nii vähe kui võimalik ja pigem püütakse probleeme eirata kui lahendada.
Olukorra paremaks muutmisel vajavad aga koolid kahtlemata juhiseid ja tuge nende küsimustega
tegelemisel. Näeme tungivat vajadust asjakohase koolituse järele eelkõige kooli juhile, ja samuti
täiendõppe vajadust töökeskkonnaspetsialistile.
Vajalik on ka järjekindla kontrollimehhanismi loomine kooli pidaja – kohaliku omavalitsuse, riigi poolt.
Kokkuvõtte koostas
Silja Soon
Tööinspektsioon
Järelevalve osakonna juhtaja
14.08.2018
1
Terviseameti kokkuvõte sihtkontrollist, mille viisid läbi Terviseamet ja Tööinspektsioon
Tallinna-Harjumaa ja Tartumaa põhikoolides ja gümnaasiumides.
Terviseamet kontrollis 2018. aasta kevadel koostöös Tööinspektsiooniga 20 kooli (24
koolihoonet).
Kontroll viidi läbi sihtuuringu raames, mille käigus keskenduti koolide sisekliima ja
valgustuse järelevalvele. Samuti kontrolliti ruumide sisustust, korrashoidu, ventilatsiooni,
hügieeninõuete tagamist ja kooli personali tervisetõendite olemasolu nakkushaiguste leviku
ennetamiseks.
Kontrolli aluseks: Vabariigi Valitsuse 30.05.2013.a määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded
koolidele“ ja Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) § 13.
Kontrollimiste alt jäeti sel korral välja suur osa Terviseameti järelevalvevaldkonnast, nagu
koolide päevakava ja õppekorraldus, toitlustamise korraldamine ja menüüde vastavus,
koolitervishoiuteenuse osutamine, joogivee kvaliteet ja ujulate terviseohutus, mille
kontrollimiste aluseks on sotsiaalministri 27.03.2001. a määrus nr 36 „Tervisekaitsenõuded
kooli päevakavale ja õppekorraldusele“, sotsiaalministri 15.01.2008. a määrus nr 8
„Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“, sotsiaalministri
13.08.2010. a määrus nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe
tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“, sotsiaalministri 31.07.2001. a määrus
nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ ja Vabariigi Valitsuse
15.03.2007. a määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“.
Kontrollimiste tulemus:
Lapsi ümbritseval füüsilisel keskkonnal (sisekliima, valgustatus) on oluline mõju lapse
heaolule ja tervisele. Enamuses kontrollitud koolidest oli siseõhu kvaliteet hea.
Õhutemperatuuri õpperuumides jälgitakse regulaarselt. Kontrollimise käigus täheldati, et
koolides (6 koolihoonet ehk 25 % kontrollitud hoonetest), kus klassiruumides puudub
mehhaaniline ventilatsioon ja ainsaks lahenduseks on akende kaudu ruumide tuulutamine), on
keeruline lahendada temperatuuri küsimust kuumadel ja päikeselistel päevadel. Nendes
koolides klassiruumide siseõhu temperatuur kõigub ja jääb vahemiku 23- 30° C.
Silmaga nähtavat hallitust kontrollitud õpperuumides avastati ühes koolis (kehalise kasvatuse
õpetajate ruumis ja tehnoloogiaruumis).
Personali kaebusi ebameeldiva lõhna kohta, mida saaks seostada õpperuumide
siseviimistlusega, ei olnud.
Kõikide mehaanilist ventilatsiooni omavate koolihoonete (23 hoonet) ventilatsioon oli
hooldatud, kuid ventilatsiooni õhuhulkade mõõtmise protokolli ei olnud mitmel koolil
inspektoritele esitada. Ventilatsiooni õhuhulgad olid mõõdetud 17 koolihoones. Ventilatsioon
töötas pidevalt 17 koolihoones.
Tehisvalgustus oli täielikult renoveeritud 23 koolihoones, ühes koolihoones osaliselt.
Mõõtmisetulemused esitati 296 klassiruumi kohta (16 koolihoonet), kus valgustustihedus oli
mõõdetud ja vastas nõuetele, nendest 176 klassiruumis oli mõõdetud üle 500 luksi. Valguse ja
valgustuse standardi EVS-EN 12464-1:2011 järgi soovitatakse klasside valgustuseks
vähemalt 300 lx. Ülejäänud klasside kohta arvulisi mõõdistusi kohapeal ette näidata ei olnud,
2
seega hinnangut valgustustiheduse kohta nendes klassiruumides ei olnud võimalik anda.
Kaebusi klassiruumide valgustatuse kohta ei olnud. Klassides, mille kohta valgustuse
mõõtmise protokoll kohapeal puudus, oli visuaalsel vaatlusel piisav valgustus.
Harjumaal ja Tartumaal kontrollitud koolides oli kõikidel töötajatel NETS § 13 nõuete
kohaselt läbitud tervisekontroll.
Määruse nr 84 nõuete kontrollimisel leitud puudused:
kõrge õhutemperatuur õpperuumides (2 kooli);
niiskuskahjustused kehalise kasvatuse õpetajate ruumis ja tehnoloogiaruumis (1 kool);
puudus või ei esitatud ventilatsiooni õhuhulkade mõõtmise protokolli (7 kooli);
puudus või ei esitatud valgustustiheduse mõõtmise protokolli (8 kooli);
tehnoloogiaruumis tööpinkide juhendid olid inglisekeelsed (1 kool), osal seadmetest
puudusid kaitseekraanid (3 kooli);
ülekoormatud (1 kool) või korrastamata tehnoloogiaruum (2 kooli);
tehnoloogiaruumis ei ole kätepesuvõimalust (1 kool);
osaliselt amortiseerunud koolimööbel (1 kool);
kemikaalide hoidmine ja märgistamine tehnoloogiaruumides ja koristaja ruumides ei
vastanud nõuetele (6 kooli)*;
puudusid ohutusjuhendid keemia ja tehnoloogiaruumides (2 kooli)*;
ebapiisavalt isikukaitsevahendeid (2 kooli), ebamugav kaitseriietus, mida õpilased ei
kasuta (1 kool)*;
esmaabivahendid olid nõutavates ruumides, kuid nende hoidmine ja märgistamine ei
olnud nõuetekohane (7 kooli)*;
läbipaistvate seinte/uste/põrandani ulatuvate aknaklaaside, treppide esimese ja viimase
astme puudulik/puuduv markeering (1 kool)*.
Enamik tervisekaitsenõuete täitmisega seotud puudusi olid kergesti likvideeritavad. Koolid on
andnud juba inspektoritele tagasisidet puuduste likvideerimise kohta. Kahe kooliga seoses
saadeti Tartu Linnavalitsusele ettepanekud koolide olukorra parandamiseks.
Kuigi Terviseametil ja Tööinspektsioonil on kontrollimisel ühiseid teemasid (esmaabi,
kaitseriietus, ohtlikud kemikaalid - märgistatud eeltoodud puuduste loetelus tärniga), mida
jälgivad mõlema ameti järelevalveametnikud, ei ole neid palju. Enamus kontrollimisteemasid
ei kattu. Tööinspektsioon teostab erinevates valdkondades järelevalvet peamiselt
töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle, Terviseameti
järelevalvevaldkond on laiem ja spetsiifilisem (järelevalve tervist mõjutavate keemiliste,
füüsikaliste ja bioloogiliste ohtude üle, lähtudes õpilase terviseohutusest). Näiteks ei
kontrollinud Terviseamet ühiste kontrollide käigus Tööinspektsiooniga koolides valdkondi,
mida tavaliselt kontrollib: tervishoiuteenuse osutamine, toitlustamine (menüüde ja
erimenüüde koostamine), spordiväljakud, kooliujulad ja -basseinid. Mõlema ameti ühiste
kontrollidega õnnestus kokku hoida koolide töötajate aega kuna järelevalvet teostati kahe
asutuse poolt ühel päeval. Ühised kontrollkäigud olid kasulikud mõlema ameti
järelevalveinspektoritele. Koostöö Tööinspektsiooni inspektoritega erinevate asutuste
kontrollimisel jätkub.
Kaili Sillamaa
24.10.2018