Tere
Saadan EPIFondi taotluse Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku programmide
rahastamiseks Hasartmängumaksu laekumistest aastal 2019.
Lugupidamisega
Eero Kiipli
SA EPIFondi juhatja
56496102
--
Eero Kiipli
SA EPI Fond juhataja
56496102
www.epifond.ee
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile
(märkida sobiv) X Sotsiaalministeeriumile
Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond
3. Registrikood 90000145
4. Juriidiline aadress Toompuiestee 10 Tallinn 10137
5. Postiaadress Toompuiestee 10 Tallinn 10137
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* 3500080996 RIIGIKASSA
(SA eraldised - HMN lepingu erikonto)
7. Esindaja nimi ja ametikoht Eero Kiipli juhataja
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Eero Kiipli
9. Telefon 56496102
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Eesti Puuetega Inimeste Koja organisatsioonide võrgustiku
tegevuse toetamine aastal 2019 .
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01 - 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 4 258 446 €
14. Hasartmängumaksu 1 400 000 €
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 16 000 €
16. Kaasfinantseeringute summa 2 842 446 €
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu
summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja
kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad
tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
X Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev
digitaalselt)
Eero Kiipli juhataja 14.11.2018
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise
kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotletav Eraldatud summa / Kulu liik Summa
(finantseerijate lõikes) summa vastamise tähtpäev
Hasartmängumaksu 1 400 000 € 1) Eesti Puuetega Inimeste Koja 204 150 €
laekumine programmi kulud toetusest;
2) Erinevate puuete
vabariiklike organisatsioonide
programmide kulud toetusest 562 450 €
kokku (org. lõikes lisa 1.1);
3) Maakondlikud puuetega
inimeste kojad sh Tallinna
Puuetega Inimeste Koda
organisatsioonide kulud
toetusest kokku (org. lõikes lisa
1.2) 562 450 €
4) Aasta alguse reserv toetusest
sh ühisprojektide kulud
5) SA EPIFond (projekti
administreerimise kulu
toetusest)
31 950 €
39 000 €
Omafinantseering 16 000 € X Omafinantseering 16 000 €
Kaasfinantseeriad ja 2 842 446 € 1) EPIKoja võrgustiku 2 842 446 €
konkreetsed summad organisatsioonide programmide
tuuakse org.-ide kulud kaasfinantseeringutest
programmitegevuste (täpsustatud kulude summad ja
projektides (lahti kirjutus lahti kirjutus org.projektides)
org. projektides)
TULUD KOKKU 4 258 446 € KULUD KOKKU 4 258 446 €
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 2
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. Projekti sisuline kokkuvõte
Projekti otsesteks teostajateks on EPIKoda ja tema liikmesorganisatsioonid sh maakondade kojad ja
nende liikmeks olevad puuetega inimeste organisatsioonid vastavalt EPIFondile esitatud alaprojektidele.
SA EPIFond on riigi poolt loodud sihtasutus puuetega inimesi esindavate organisatsioonide tegevuse
toetamiseks ning eraldatud finantsiliste vahendite haldamiseks.
Võrgustiku organisatsioonid, taotledes toetust EPIFondist, peavad oma 2019. aasta tegevusprogramme
koostades võtma arvesse ja lähtuma järgnevast:
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna 2019.a prioriteetidest;
o Puudega inimeste iseseisvat toimetulekut ja puudealast teavitus/koolitustegevust
toetavad projektid ning invasporti edendavad tegevused
o Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest
tulemuslikum toetamine
ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ellurakendamisele kaasaaitamine.
Võrdluses eelnevate aastatega, taotleb EPIFond 2019 aasta koondprojektiga võrgustikule oluliselt
suuremat finantseeringut. See on tingitud vajadusest arendada valdkondi, mis on olnud eelnevate
aastate jooksul alarahastatud.
1. Juhtimise kvaliteedi tõstmine ja noortele suunatud programmid. 2008 toimunud
majanduslanguse tulemusena kärbitud tegevustoetuste tase ei ole sisuliselt taastunud. Seda
illustreerib LISA 3 olev tabel ja graafik. Elukalliduse tõus on surunud organisatsioonid jõuetusse
positsiooni. Organisatsioonid ei ole saanud teha piisavalt programme ja tegevusi, mis tooks
organisatsioonide juurde noori liidreid ning juhte. Selle tulemusena organisatsioonid
vananevad ja nende esindusvõimekus väheneb. Riigi tagasisidestatus nõrgeneb.
Valdkonnas on tugev vajadus juhtide järelkasvu arendavate programmide järele. Selleks on tarvis
planeerida rahalisi vahendeid.
2. Alarahastatud töötasude tõttu lahkuvad aktiivsed ja noored inimesed ühingute
juhtpositsioonidelt.
3. Vajadus kohalikul tasandil tõsta inimeste teadlikust nende õigustest. Sotsiaalvaldkonnas on
läbi viidud palju olulisi reforme. Muutustega seoses on vaja tõsta inimeste teadlikust nende
õigustest. On esinenud juhtumeid, kus KOV ametnikud ei ole informeerinud inimesi nende
õigustest. Selle tulemusena on riigi või KOV poolt planeeritud ressurse, kas alakasutatud või
kasutatud ebaeffektiivselt. Suurem finantseering võimaldab maakondlikel puuetega inimeste
kodadel tõsta inimeste õigusteadlikuse taset.
4. Kommunikatsiooni võimekuse tõstmine. Et kaasas käia ühiskonnas muutunud komunikatsiooni
mustritega peavad ühingud rohkem panustama oma kommunikatsiooni võimekusse. Seda nii
kodulehtede, elektrooniliste uudiskirjade kui ka sotsiaalmeedia kanalite näol.
5. Vajadus tihedama koostöö järele sotsiaaltöötajate, tervishoiu- ja perearstisüsteemiga. Kui
laps või täiskasvanu saab puudespetsiifilise diagnoosi, tuleb inimesele ja tema lähedastele
(lapsevanemad) pakkuda puudespetsiifikast tulenevat tuge ka vastavate organisatsioonide poolt.
Oluline on teiste sarnases situatsioonis olnud inimeste kogemus. See aitab vähendada inimeste
sattumist nii nimetatud „emotsionaalsesse auku“. Puuetega inimeste organisatsioonide side
sotsiaaltöötajate, eri- või perearstidega on väga erinev. Tarvis on teavitada sotsiaaltöötajaid ja
arste puuetega inimeste organisatsioonidest ning nende tegevustest. Arst on diagnoosi saanud
inimesele ja tema lähedastele esimene kontakt. Organisatsioonidele tuleb tagada rahalised
võimalused arstidele suunatud teavituspäevade ja seminaride korraldamiseks.
6. Paljudel organisatsioonidel ning valdkonnal tervikuna on vajadus arengukava ning
eneseanalüüsi järele. Suurem finantseering võimaldab organisatsioonidel kaasata väliseksperte.
Eesti puuetega inimeste organisatsioone tuleb Euroopa Liidu käsitluses vaadelda, kui omaabi gruppe (s.o.
ühendused, mis on moodustatud ühiste huvide ja vajaduste rahuldamiseks, pakkudes abi, tuge,
informatsiooni ja koostööd) ning ressursi ja koordineerimise organisatsioone (s.o. liidud ja kojad, mille
eesmärgiks on koordineerida kodanikeühenduste tegevust, pakkuda neile informatsiooni ja tuge. Need
organisatsioonid tegutsevad, kui vahendajad kodanikeühenduste ja riigiinstitutsioonide vahel ning neid
võiks nimetada kodanikeühenduste infrastruktuuriks).
Sihtgrupi probleemide lahendamisel ei saa organisatsioonide kogu tegevust “tükeldada”
üksikprojektideks. Seetõttu on organisatsiooni sihipärase ja tulemusliku tegevuse tagamiseks hädavajalik
baasfinantseerimise olemasolu. EPIFondi seisukoht on, et toetada tuleb nii kodanike osalust otse
teostavaid, teenuseid osutavaid, teavitavat rolli omavaid organisatsioone, kui ka koordineerivaid
organisatsioone (viimaste juures tuleb arvesse võtta, et eduka tegevuse jaoks on vajalikud strateegilised ja
administratiivkulutused, ilma milleta ei ole võimalik efektiivselt tegutseda).
EPIFondi Nõukogu otsuse alusel määratakse organisatsioonidele aasta kogutoetuse suuruse limiit, mis
projektide puudumisel või tegevuse soikumisel läheb üldisesse reservi.
Organisatsioonide poolt läbiviidavate tegevuste – sihtgrupi toetamine ja informeerimine, omaabi ja
rehabilitatsioonikursuste korraldamine, sotsiaalsete oskuste säilitamine ja õpetamine, tööharjumuse
kujundamisele ja töökohtade kohandamisele kaasa aitamine ning tegevuskeskustes puuetega inimeste
tööhõive alase tegevuse ja sotsialiseerumise ürituste toetamin, koolitamine jne, tulemusel tõuseb puuetega
inimeste teadlikkus ja paraneb või säilib enesega ja puudega toimetulek ning töövõime.
Organisatsiooni aastaringse tegevusprogrammi kohta vormistatakse üks HMN vormikohane projekt,
milles organisatsiooni erinevad tegevused tuuakse ühe reana (sama ka eelarve osas) ning kõik planeeritud
tegevused kirjutatakse lahti koos eelarve kuludega eraldi lisas. Toetust tuleb kasutada sihipäraselt eespool
toodud prioriteetseid tegevussuundi silmas pidades ning lisaks VV poolt heaks kiidetud EV Invapoliitika
Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” ellurakendamisega
seotud projektide realiseerimiseks.
Organisatsioonidele antakse võimalus oma limiidi piires otsustada, milliste tegevuste rahastamiseks ta
soovib neile eraldatud vahendeid kasutada, arvestades projektide toetamise üldisi tingimusi.
Organisatsioonile jääb õigus täpsustada järgmise kvartali vahendite jaotust projektide vahel iga jooksva
kvartali lõpus, arvestades jooksva kvartali jooksul esitatud taotlusi ja reservi jäänud vahendite võimalusi.
Täiendavalt püüab Fond aasta jooksul hankida lisavahendeid projektikonkursi alusel jagamiseks puuetega
inimeste organisatsioonide tegutsemise ja teenuste pakkumise jätkusuutlikkuse tugevdamiseks vajalikeks
investeeringuteks ja soetusteks (2018.a. jätkuprojektina).
Täiendava taotluse vajadus lähtub sellest, et organisatsioonile algoritmi järgi eraldatav summa ei
võimalda korraldada sihtrühmal suuremate probleemide lahendamiseks ja/või leevendamiseks sh
tegutsemise ja teenuste pakkumise jätkusuutlikkuse tugevdamiseks vajalikeks investeeringuteks ja
soetusteks.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Põhieesmärk: toetada puuetega inimeste organisatsioonide võrgustikku, et nad saaksid igakülgselt
kaasa aidata ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni põhimõtete ning VV poolt heaks
kiidetud invapoliitika üldkontseptsiooni ellurakendamisele ja täita puuetega inimeste
organisatsioonidele määratud olulisi rolle:
• sihtrgupi vajaduste ja prioriteetide määratlemine;
• tegevuste planeerimises osalemine;
• puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine;
• rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine.
Puuetega inimeste organisatsioonide rolle ei saa, peale puuetega inimeste endi, täita mitte ükski
teine institutsioon ega ametnik ja seetõttu ongi sätestatud rahvusvahelistes dokumentides reeglid,
et riik peab ergutama ja toetama puuetega inimeste, nende perekonnaliikmete ja/või esindajate
organisatsioonide teket ja tugevnemist nii majanduslikult kui teistes vormides.
Otsene sihtgrupp:
Eestis elavad erinevate puuetega inimesed ja nende pere liikme.
EPIKoja võrgustikku kuulub 33 vabariiklikult tegutsevat erineva puudega inimeste organisatsioon ja 16
piirkondlikku koda (15 maakonda+Tallinna linn), kes on katusorganisatsiooniks maakonna puuetega
inimeste organisatsioonidele ning kes on ühinenud Eesti Puuetega Inimeste Kojaks, kes esindavad ~21
tuhandet puudega inimest.
Kaudne sihtgrupp:
kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, kes koordineerivad ja korraldavad puuetega inimeste poliitikate
väljatöötamist ja rakendamist;
tööandjad;
puuetega inimestega kokkupuutuvad ametnikud, õpetajad jt spetsialistid.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni reegel 18 p.3 nimetatud rollide täitmine:
1) puuetega inimeste vajaduste ja prioriteetide määratlemine
1.1. puuetega inimesi puudutavate seaduste, muude õigusaktide, eelnõude, arengukavade, programmide
ning projektide väljatöötamises ja elluviimises osalemiste arv - 68;
1.2. ettepanekute, märgukirjade ja ekspertarvamuste edastamiste arv poliitikakujundajatele - 67;
1.3. uuringute algatamine ja läbiviimiste ning saadud informatsiooni süstematiseerimise ning edastamiste
poliitikakujundajatele ja teistele huvigruppidele arv - 31;
1.4. erinevate nõukogude, töögruppide, komisjonide ja ümarlaudade arv, milles on püsiv esindatus - 166
2) planeerimises osalemist
2.1. esitatud ettepanekute arv riiklike ja/või KOV sotsiaalteenuste regulatsiooni muutmiseks
(teenuseosutamise riiklik planeerimine, teenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse suurendamine, teenuste
vastavus puudega inimeste vajadustele) - 63;
2.2. esitatud ettepanekute arv KOV arengukava, eelarve jms väljatöötamisel - 70
3) puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja/või hindamine
3.1. osutatavate teenuste arv - 66;
3.2. riiklike või KOV teenustele antud hinnangute või parandamise/muutmise ettepanekute arv - 61;
3.3. puuetega in. vastastikuse abistamiseks ja info vahetamiseks ning erinevate oskuste arendamiseks
tehtud ürituste arv / nendes osalenud in.arv - 432/9 516
4) rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine
4.1. artiklite, esinemiste arv avalikus meedias (TV, raadio, ajalehed, ajakirjad) - 282;
4.2. korraldatud teabepäevade jms infoürituste arv / neis osalenud inimeste arv - 972/14 353
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
EPIFondi poolt EPIKoja liikmesorganisatsioonide projektide menetlemise ja aruandluse kord:
1. Organisatsioonid esitavad projektina vormistatud tegevusprogrammid SA EPI Fondi Nõukogu
poolt eraldatud kogutoetuse piires ajavahemikus 14 – 27. jaanuar 2019. Projektid vormistatakse hetkel
kehtiva HMN poolt nõutud vormi ja tingimuste kohaselt arvestades SA EPIF nõukogu poolt 31.10.2018
tegevusprogrammide ja projektidele toetuse andmise tingimusi (protokoll nr. 2018/05 lisa) ja neile
eraldatud kogutoetuse summat (lisa 1 - liitude toetuse arvutus lisa 1.1. ning kodade arvestus lisa 1.1.).
2. Projektid vaadatakse EPIFondi nõukogu moodustatud komisjoni poolt läbi ning nõuetele mitte
vastavalt vormistatud projektid tagastatakse parandamiseks ja täiendamiseks.
3. EPIFond sõlmib iga toetuse saajaga (49) nõukogu otsusega määratud toetuse kohta sihtotstarbelise
kasutamise lepingu. Lepingu kohaselt peavad toetuse saajad esitama sisulise töö ja vormikohase
finantsaruande. Aastaringse toetamise korral kantakse toetuse saajale järgmise poolaasta toetus üle alles
peale eelmise poolaasta lepingujärgse aruandluse esitamist.
4. EPIFond koostab esitatud aruannete baasil koondaruande ja esitab selle Rahandus- ja
Sotsiaalministeeriumile.
Toetuse kasutamise konkreetsed tegevused ja nende ajaline järjestus tuuakse välja EPIKoja ja tema
liikmesorganisatsioonide poolt esitatud projektides. Organisatsioonide poolt EPIFondile esitatavad
taotlused (tegevusprogrammid) peavad lähtuma EPIFondi nõukogu poolt 2019. aasta kehtestatud
eesmärkidele ning Sotsiaalministeeriumi prioriteetidele.
Kinnitatud
SA EPI Fond nõukogu
31.10.2018.a otsusega
(protokoll nr.2018/05 Lisa 1)
SA EPI Fondi poolt aastaks 2019
EPI Koja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku projektidele
HMN poolt eraldatud toetuse kasutamise põhimõtted.
1. Üldist
Puuetega inimeste organisatsioonide programmide ja projektide toetuse andmise põhimõtete
väljatöötamisel on lähtutud veendumusest, et:
sihtgrupi probleeme saab ühiskonnas sihipäraselt, planeeritult ja efektiivselt lahendada vaid
siis,
kui tegevuskeskkonda reguleerivad seadused on stabiilsed ja organisatsioonide
tegutsemiseks vajalikud ressursid planeeritavad;
valitsuse poolt heakskiidetud valdkondade arengupoliitika kontseptsioonides (EV Invapoliitika
Üldkontseptsioon, Eesti vanuripoliitika alused, Noorsootöö seadus jne.)
mittetulundusorganisatsioonidele pandud rolle saavad nad täita vaid riiklike ressursside toel;
Eesti puuetega inimeste organisatsioone tuleb Euroopa Liidu käsitluses vaadelda, kui omaabi
gruppe (s.o. ühendused, mis on moodustatud ühiste huvide ja vajaduste rahuldamiseks,
pakkudes abi, tuge, informatsiooni ja koostööd) ning ressursi ja koordineerimise
organisatsioone (s.o. liidud ja kojad, mille eesmärgiks on koordineerida kodanikuühenduste
tegevust, pakkuda neile infot ja tuge. Need organisatsioonid tegutsevad, kui vahendajad
kodanikuühenduste ja riigiinstitutsioonide vahel ning neid võiks nimetada kodanikuühenduste
infrastruktuuriks);
sihtgrupi probleemide lahendamisel ei saa organisatsioonide kogu tegevust “tükeldada”
üksikprojektideks. Seetõttu on organisatsiooni sihipärase ja tulemusliku tegevuse tagamiseks
hädavajalik baasfinantseerimise olemasolu;
finantseerida tuleb nii kodanike osalust otse teostavaid, teenuseid osutavaid, teavitavat rolli
omavaid organisatsioone, kui ka koordineerivaid organisatsioone (viimaste juures tuleb
arvesse võtta, et eduka tegevuse jaoks on vajalikud strateegilised ja administratiivkulutused,
ilma milleta ei ole võimalik efektiivselt tegutseda).
Seepärast püütakse järgnevaid põhimõtteid kasutades tagada organisatsioonidele teave, milliste
vahenditega hasartmängumaksu toetusest võivad nad oma tegevuses arvestada aastal 2019.
Käesoleva dokumendi alusel määratakse organisatsioonidele aasta kogu toetuse suuruse limiit, mis
projektide puudumisel või tegevuse soikumisel läheb üldisesse reservi. Organisatsiooni aastaringse
tegevusprogrammi kohta vormistatakse üks HMN vormikohane projekt, milles organisatsiooni erinevad
tegevused (alaprojektid) tuuakse vormil ühe reana (eelarve osas tegevuse kogusumma) ning see
planeeritud tegevus kirjutatakse lahti koos eelarve kuludega eraldi lisas. Toetust tuleb kasutada
sihipäraselt ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni põhimõtete ning valitsuse
poolt heaks kiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete
võimaluste loomise standardreeglid” ellurakendamisega seotud ja uuenduslike ideede ning
tööhõivet edendavate projektide realiseerimiseks. Organisatsioonidele antakse võimalus oma
limiidi piires otsustada, milliste tegevuste rahastamiseks ta soovib neile eraldatud vahendeid kasutada,
arvestades projektide toetamise üldisi tingimusi.
Organisatsioonile jääb vajadusel õigus juhatuse otsusega täpsustada iga jooksva kvartali lõpus
vahendite
jaotust alaprojektide vahel sh teha uusi tegevusi. Eelarve muudatused tuleb kirjalikult kooskõlastada
Fondiga.
Organisatsiooni taotlusel on Fondi nõukogu otsusega võimalus organisatsioonile eraldatud
toetust (või osa sellest) kasutada Euroopa Sotsiaalfondile või muude välisrahastajatele
esitatavate projektidele nõutud avaliku sektori finantseeringu osaliseks katteks.
2. Toetuste proportsioonid
HMN otsusega EPIK võrgustiku organisatsioonide puuetega inimestega seotud projektide toetuseks
2019.a. kogutoetuseks eraldatud 1 400 000 eurot toetusest kasutatakse:
39 000 eurot SA EPI Fondi tegevuskava alusel (sh halduskulud) ja
1 361 000 eurot jaotatakse võrgustiku tegevusprogrammide toetuseks algoritmi järgi
alljärgnevalt:
2.1. 562 450 € (41,3 %) Liitude tegevusprogrammide (sh halduskulud) toetuseks;
2.2. 562 450 € (41,3 %) piirkondlike kodade ja liikmesorganisatsioonide tegevusprogrammide (sh
kodade halduskulud) toetuseks;
2.3. 204 150 € (15,0 %) EPI Koja tegevusprogrammi (sh halduskulud) toetuseks;
2.4. 31 950 € (2,4 %) jäetakse aasta algul reservi sh EPIK võrgustiku toetuse 2.&3.komponendi
kompensatsioon, veebilehtede toetus jne.
Kui piirkondlikul kojal on ruumid ja kontoritehnika, mida saavad kasutada ka liikmesorganisatsioonid,
võib
üldkoosoleku otsusega maakonna kogulimiidist eraldada kuni 60 % ühistegevuse tarbeks kojale ja
selle
kasutamiseks halduskulude % piiranguid ei rakendada, kui ühistegevused tagatakse muudest
vahenditest.
Organisatsioon, kelle tegevusprogrammi kogumaht on üle nelja korra suurem kui fondist saadud
toetus,
võib erandkorras kasutada kogutoetust tegevusprogrammi administreerimiseks.
3. Tingimused toetuse kasutamiseks haldus- ja arenduskuludeks
Vabariiklikud liidud (ühingud, seltsid) ja maakondade kojad, mis täidavad alljärgnevaid tingimusi
võivad
ise otsustada, millise osa nad eraldatud toetusest (kojad summa ulatuses, mis koja üldkoosoleku
otsusega koja kasutusse jäetakse) kasutavad haldus- ja arenduskulude katteks, kuid mitte rohkem kui
25 % tegevusprogrammi kogumaksumusest. Seejuures tuleb lähtuda alljärgnevatest nõuetest:
3.1. Eeltingimuseks on see, et organisatsioon tegutseb aktiivselt avalikes huvides st ei tegutseks
kitsalt ainult oma liikmetega vaid aitab lahendada oma kompetentsi piires puuetega inimestega
seotud probleeme riiklikul- (EPIK ja liidud sh puudega laste vanemate organisatsioonid) või
maakondlikul
tasandil (maakondlik koda) tehes selleks aktiivset koostööd vastavate instantsidega;
3.2. Organisatsioonil on tegevus- ja majandusarengu kava, milles on toodud organisatsiooni
põhiülesannetest tulenevad lähimad ja kaugemad eesmärgid ja prioriteedid, tõstatud tema
tegevusvaldkonna lahendamist vajavad probleemid, nendeni jõudmise võimalikud teed ja
rakendamist vajavad meetmed ning selleks vajalikud ressursid. Riiklikest vahenditest
toetatakse organisatsioone, kui tegevus- ja arengukava koostamisel on lähtutud Eesti
strateegiliste baasdokumentides kajastuvatest eesmärkidest ja prioriteetidest sh EV Invapoliitika
Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid”.
3.3. Organisatsioon teeb aktiivset koostööd riiklike- ja omavalitsusstruktuuridega ning EPI Kojaga
ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni põhimõtete ning EV Invapoliitika
Üldkontseptsiooni rakendamise realiseerimiseks ja täidab neis neile pandud rolle.
3.4. kodade programmid peavad sisaldama ühisüritusi.
Organisatsioonid kelle tegevus piirdub vaid mõne üritusega aastas, halduskulusid eraldi ei näidata,
vaid
tehtavad üldkulutused saab näidata nende konkreetsete tegevuste projektikuludena.
NB! haldus- ja arenduskulude toetust saavad organisatsioonid võivad seda kasutada ka
rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude tasumiseks ja osalemiseks nende
organisatsioonide töös.
4. Toetuse jaotamise põhimõtted
4.1. Liidu/maakonna kogu toetuse suurus (liidud Lisa 1.1 ja kojad Lisa 1.2) kujuneb nelja
komponendi summana:
4.1.1. “baas nivoo“, mis ei sõltu organisatsiooni suurusest on Liitudele 20 % ja maakondadele 30
%;
4.1.2. 20 % proportsionaalselt MTÜ ja SA registrisse kantud puuetega inimeste (sh puuetega laste
vanemad) liikmelisusel tegutsevate liikmesorganisatsioonide arvuga;
4.1.3. organisatsiooni netokäivet eurodes (lisaraha, mis on saadud täiendavalt EPI Fondist
saadule)
arvestav komponent Liitudele 20 % ja maakondadele 15 %. Selleks jagatakse organisatsioonid
käibe järgi kümnesse gruppi nii, et logaritmskaalal tekiksid võrdsed vahemikud, mis annavad
arvestuslike punkte vastavalt 1 – 10:
4.1.4. Liitudele 40 % ja maakondadele 35 % arvestab füüsiliste liikmete arvu registrisse kantud
organisatsioonides. Selleks jagatakse liidud ja piirkondlikud kojad suuruse järgi kümnesse gruppi
nii, et logaritmskaalal tekiksid võrdsed vahemikud, mis annavad arvestuslike punkte vastavalt 1
kuni10.
Ühes grupis olevate organisatsioonide (maakondade) selle toetuse komponendi suurus on võrdne.
Grupi määramisel arvestatakse registrisse kantud organisatsiooni üksikliikmetest kõiki MTÜ
seaduse tingimuste kohaselt organisatsiooni liikmete nimekirja kantud liikmeid.
4.2. Kui organisatsioon ei tegutse või tegutseb väga nõrgalt, on fondi nõukogul õigus vähendada
nende toetust kuni nullini.
4.3. Läbi Fondi esitavad organisatsioonid taotlused ainult neile määratud toetuslimiidi ulatuses.
Taotluse esitajale jääb võimalus endal otsustada, milliste ürituste kulude katteks ta soovib
eraldatud limiidiga toetust kasutada, arvestades seejuures projektide toetamise üldisi tingimusi.
4.4. Kohaliku koja üldkoosoleku otsusega määratakse, milline osa maakonna kogutoetusest jääb
koja
kasutusse ühistegevuse korraldamiseks. Üldkoosolekul on õigus maakonnale puuetega inimeste
organisatsioonide võrgustiku jätkusuutliku tegevuse tagamiseks eraldatud toetust kasutada
võrgustikku mittekuuluvate organisatsioonide toetamiseks. Toetuse andmisel tuleb arvestada
maakonna invapoliitika prioriteete, organisatsiooni reaalset tegutsemist ja suurust.
5. Tegevusprogrammidele ja projektidele toetuse andmise üldised tingimused
5.1. Taotlused peavad vastama Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise,
kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord (Vabariigi Valitsuse 15. 04. 2010. a
määrusega nr 53) ja sotsiaalministeeriumi HMN Taotluste hindamise kriteeriumitele.
5.2. Toetatakse projekte, mis on seotud ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni
põhimõtete ning valitsuse poolt heaks kiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega
inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” ellu rakendamisega ja uuenduslike
ideede ning tööhõivet edendavate projektide realiseerimiseks.
5.3. Ürituse sisu ja eelarve peab olema lahti kirjutatud, näidates:
5.3.1. kellele konkreetselt on üritus suunatud;
5.3.2. milline on osalejate prognoositav arv;
5.3.3. kus ja millal üritus läbi viiakse;
5.3.4. koolituste korral näidata eesmärk, mida soovitakse vastava koolitusega konkreetselt
saavutada,
loengute teemad, maht ja eeldatavad lektorid (vastavat kvalifikatsiooni nõudvate valdkondade
käsitlemisel näidata läbiviijate pädevus);
5.3.5. Kui projekti esitamisel ei olnud võimalik näidata läbiviidavat programmi ja lektoreid, tuleb
need
aruandes ära tuua. Organisatsioonis tuleb säilitada osalejate registreerimise leht ja kava;
5.4. Õpikute ja raamatute tõlkimisel ja kirjastamisel tuleb lisada autori luba (kui see on antud);
5.5. Kui saadud toetusega teostatakse projekti, mille edasine haldamine või kasutamine nõuab
püsikulutusi, tuleb lisada edasiste finantseerijate garantiikiri nende kulude katmise kohta;
5.6. Projekti eelarve koostamisel lähtuda lektoritasude, ruumide üüri, tõlke- ja trükitööde
osas
Haigekassa haiguste ennetamise projekti juhtimise maksimaalsetest kulunormidest. Kui
eelarve koostamisel ületatakse kehtestatud tingimusi, tuleb seda taotluse eelarves põhjendada.
5.7. Toetust võib kasutada vara soetusteks üldjuhul maksimaalselt 25% ulatuses toetuse
kogusummast, kui vahendid on vajalikud organisatsiooni tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks,
soetused loovad olulise lisaväärtuse projekti tulemuste jätkusuutlikkusele ning taotleja esitab
KOV kinnituse tegevuse toetamise kohta.
5.8. Toetust võib kasutada investeeringuteks, kui need on tegevusprogrammi osa ja on seotud
tegevuse jätkusuutlikkusega. Toetuse maksimum saab moodustada üldjuhul kuni 25% toetuse
kogusummast (väikeste projektide puhul) kuid mitte rohkem kui 4793 €.
5.9. Üritustel toitlustamise kasutamisel ei tohi selle osakaal ületada 10% organisatsioonile
Fondist aastaks eraldatud kogu toetusest. Taotluses peab olema näidatud ka osalejate
omaosalus. Arvestades puudeliigi spetsiifikat võib mitme päevaste ürituste toitlustuse osa olla
suurem, kuid seejuures peab olema näidatud ka inimese omaosalus mitte vähem kui 10 %.
5.10. Vabaaja sisustamiseks, sh rahvaspordile antava toetuse osakaal organisatsiooni kogu
rahastatavast tegevusest ei tohi reeglina ületada 20 % organisatsioonile eraldatud kogu
toetusest. Üldjuhul ei toetata invaspordiühinguid kuna neid toetatakse otse riigieelarvest läbi
Eesti Paraolümpia Komitee.
5.11. Ei toetata kohalike ühingute halduskulusid ja väliskomandeeringuid. Toetatakse ainult
konkreetse ürituse läbiviimisega seotud kulutusi sh lektorite ja korraldajate tasu, üür jne.
5.12. Ei tasuta üksikisiku toetusi ja toimetuleku teenuseid (seda peab tagama omavalitsus). Ei
toetata abivahendite soetamist (seda doteeritakse riigieelarvest);
Kohalike organisatsioonide tegevusprogrammide lisana on soovitav esitada selle puudeliigi
poliitikat
koordineeriva organisatsiooni ja kohaliku koja arvamus, kas ja kuidas arvestatakse vastava
puudeliigi ja
maakonna prioriteete.
6. Reservi kasutamine
6.1. Kui maakonna/liidu allorganisatsioonide ja/või nende liikmete arv võrreldes eelmise aastaga ei
kasva, kuid nende komponentide rahaline väärtus langeb tänu teistes maakondades / liitudes
liikmete arvu kasvule, siis kompenseeritakse see langus reservi arvelt;
6.2. Toetatakse paljusi organisatsioone hõlmavaid üksikprojekte (näitena eelnevatest aastatest
fondi
"Infoprojekt", “Interneti püsiühenduse toetus” või "Veebilehtede arendamise/haldamise toetus");
6.3. EPIK liikmesorganisatsioonide poolt Euroopa Sotsiaalfondile ja teistele välisrahastajatele
esitatavatele projektidele avaliku sektori finantseeringu (nõutud %) või omafinantseeringu
osaliseks katteks (juhul, kui HMN selleks on eraldanud vahendid);
7. Projektide menetlemise ja aruandluse kord
7.1. Organisatsioonidel esitada projektina vormistatud tegevusprogrammid eraldatud
kogutoetuse piires Fondi nõukogu poolt määratud ajal 14.01 kuni 27.01.2019. Projektid
vormistada hetkel kehtiva HMN poolt nõutud vormi ja tingimuste kohaselt arvestades SA EPIF
nõukogu poolt tegevusprogrammide ja projektidele toetuse andmise tingimusi. Taotlus
esitatakse ühes eksemplaris paberil või digitaalselt allkirjastatuna.
7.2. Paberkandjal kohale toodud projektid vaadatakse vastuvõtmisel Fondi nõukogu ja EPI Koja
juhatuse poolt moodustatud komisjoni poolt kohe läbi ning nõuetele mittevastavalt vormistatud
projektid tagastatakse koheselt paranduste sisseviimiseks. Projektid (kus on arvestatud
tagastamisel tehtud märkusi) esitatakse uuesti Fondi nõukogu poolt määratud tähtajaks.
7.3. Fondi juhataja vormistab koondi ja esitab 2019.a. koondtaotluse sotsiaalministeeriumile HMN
poolt 2019.aastaks eraldatud toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingu lisana.
7.4. SA EPI Fond sõlmib iga toetuse saajaga toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingu 10 päeva
jooksul arvestades Fondi ja Sotsiaalministeeriumi vahelise lepingu allkirjastamise päevast.
Lepingu kohaselt peavad toetuse saajad kasutama Fondist saadud rahade jaoks eriarvet,
esitama sisulise töö ja vormikohase finantsaruande sotsiaalministeeriumi lepinguga kehtestatud
tähtaegadel (võimaluse korral digiallkirjastatult elektrooniliselt. Aastaringse toetamise korral
kantakse toetuse saajale järgmise kvartali toetus üle alles peale eelmise kvartali lepingujärgse
aruandluse esitamist.
7.5. SA EPI Fond koostab esitatud aruannete baasil koondaruande ja esitab selle HMN-le,
Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumile nende poolt nõutud tähtaegadel.
Lisa 1.1 ” Liitude toetus aastal 2019 sh halduskulud”
Lisa 1.2 ” Piirkondlike kodade (sh ühingud) toetus aastal 2019 sh halduskulud”
SIHTASUTUS
EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND
___________________________________________________________________________________________________________
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
TALLINN
GARANTIIKIRI
Käesolevaga garanteerime Sotsiaalministeeriumile esitatava projekti „Eesti
Puuetega Inimeste Koja organisatsioonide võrgustiku tegevuse toetamine aastal 2019”
rakendamiseks vajaliku oma- ja kaasfinantseeringu.
Selle tagatiseks on organisatsioonide poolt esitatud garantiikirjad ja sõlmitava lepingu
vastav punkt, mis võimaldab meil toetust tagasi nõuda, kui programmi täitmise
aruandest selgub, et ei kasutata vajalikus mahus taotluses lubatud oma- ja
kaasfinantseeringut.
Omafinantseeringu tagatiseks on eelmiste aastate akumuleeritud tulem.
Lugupidamisega,
/Allkirjastatud digitaalselt/
Eero Kiipli
Juhtaja
56496102
____________________________________________________________________________________________
10137 TALLINN; Toompuiestee 10; GSM 56496102; E-mail: epifond @ gmail.com
Registreeri kood 90000145 Viitenumber 3500081021 ; saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034796011 SEB või
a/a 221023778606 Swedbank
SA EPI Fond nõukogu protokolli 2018/05 Lisa 1.1.
Liitude toetus aastal 2019 sh halduskulu (kokku EPIK võrgustik jaotatakse 1 400 000 €)
Valuuta, €
Org. Füüs.liikmed Netotulu aastal 2017 1.komp. 2.komp. 3.komp. 4.komp. 2019.a. 2019.a. 2018.a.
ERALD Arvutuslik
neto Arvestus-lik ATUD Toetus
võrreldes
arv gr. sh. EPIF/ koef. Baas neto tulu toetus toetus Kokku, €
eraldatud 2018,
Jrk. Organisatsiooni nimi reg. in.arv 10.ks Kokku, € HMN Lisa € 10.ks nivoo org. arv füüs. liik. 10.ks Kokku, € Kokku, € € / %
32 KOKKU: 178 19975 148 1 938 968 375 883 1 563 085 179 112 480 112 493 224 985 112 493 562 450 187 075 49.8 375 375
1 1 E Liikumisp.-ga In. Liit 24 1874 8 252 733 25 184 227 549 10 3515 15 168 12 161 6 284 37 128 13 103 54.5 24 025
1 2 Eesti Diabeediliit 20 5969 10 78 274 24 115 54 159 8 3515 12 640 15 202 5 028 36 384 11 620 46.9 24 764
1 3 EV Kutsehaigete Liit 16 1520 8 72 775 20 068 52 707 8 3515 10 112 12 161 5 028 30 816 10 894 54.7 19 922
1 4 Eesti Pimedate Liit 13 986 7 369 239 19 742 349 497 10 3515 8 216 10 641 6 284 28 656 8 232 40.3 20 424
1 5 Eesti Vähiliit 15 1785 8 286 684 19 742 266 942 10 3515 9 480 12 161 6 284 31 441 10 613 51.0 20 828
1 6 Vaegkuuljate Liit 17 1204 7 41 857 20 083 21 774 6 3515 10 744 10 641 3 771 28 671 9 789 51.8 18 882
1 7 Eesti Kurtide Liit 9 821 7 61 720 16 294 45 426 7 3515 5 688 10 641 4 399 24 243 8 322 52.3 15 921
1 8 Eesti Vaimup. Inimeste Tugiliit 10 548 6 28 833 15 637 13 196 6 3515 6 320 9 121 3 771 22 727 7 308 47.4 15 419
1 9 Eesti Reumaliit 11 581 6 38 040 16 021 22 019 6 3515 6 952 9 121 3 771 23 358 7 906 51.2 15 452
1 10 Eesti Psoriaasiliit 3 346 5 28 255 10 919 17 336 6 3515 1 896 7 601 3 771 16 782 5 568 49.7 11 214
1 11 Eesti Allergialiit 4 475 6 26 711 12 735 13 976 6 3515 2 528 9 121 3 771 18 935 6 342 50.4 12 593
1 12 E Kuulmisp. Laste Van. L 1 320 5 15 714 10 489 5 225 4 3515 632 7 601 2 514 14 262 4 291 43.0 9 971
1 13 Eesti Afaasia Liit 4 380 5 131 502 11 477 120 025 9 3515 2 528 7 601 5 656 19 300 7 245 60.1 12 055
1 14 Eesti Epilepsialiit 8 261 4 17 608 13 375 4 233 4 3515 5 056 6 081 2 514 17 165 5 242 44.0 11 923
1 15 E Scleroos. Multiplexi Ü. 7 389 5 28 079 12 976 15 103 6 3515 4 424 7 601 3 771 19 310 6 481 50.5 12 829
1 16 Eesti Neeruhaigete Liit 2 161 4 8 733 7 333 1 400 2 3515 1 264 6 081 1 257 12 117 4 632 61.9 7 485
1 17 E Fenüülketonuuria Üh. 0 85 2 11 811 5 517 6 294 4 3515 0 3 040 2 514 9 069 3 399 59.9 5 670
1 18 Eesti Lihasehaigete Selts 0 170 4 13 349 6 903 6 446 4 3515 0 6 081 2 514 12 109 4 423 57.6 7 686
1 19 Eesti Kopsuliit 0 70 2 6 611 5 118 1 493 2 3515 0 3 040 1 257 7 812 2 578 49.3 5 234
1 20 Eesti Parkinsoniliit 8 339 5 22 639 12 992 9 647 5 3515 5 056 7 601 3 142 19 314 6 518 50.9 12 796
1 21 E Tsüstilise Fibroosi Üh. 0 198 4 11 558 7 890 3 668 4 3515 0 6 081 2 514 12 109 4 423 57.6 7 686
1 22 Eesti Laste Südame Liit 0 245 4 8 271 6 693 1 578 3 3515 0 6 081 1 885 11 481 4 668 68.5 6 813
1 23 Eesti Pimekurtide Tugiliit 0 67 2 51 165 7 512 43 653 7 3515 0 3 040 4 399 10 954 3 538 47.7 7 416
1 24 Eesti Hemofiiliaühing 0 62 2 23 459 6 714 16 745 6 3515 0 3 040 3 771 10 326 3 346 47.9 6 980
1 25 Eesti Tsöliaakia Selts 0 196 4 20 792 7 491 13 301 6 3515 0 6 081 3 771 13 366 4 807 56.2 8 559
1 26 Eesti Autismiühing 3 241 4 29 446 10 919 18 527 5 3515 1 896 6 081 3 142 14 634 3 856 35.8 10 778
1 27 Eesti Kogelejate Ühing 0 140 3 12 798 7 302 5 496 4 3515 0 4 561 2 514 10 589 3 038 40.2 7 551
1 28 E Seljas. ja Vesipeah. Selts 0 269 4 36 369 10 289 26 080 6 3515 0 6 081 3 771 13 366 3 799 39.7 9 567
1 29 Prader-Willi Sündroomi Ühing 0 35 1 4 225 3 750 475 1 3515 0 1 520 628 5 664 1 875 49.5 3 789
1 30 E.Põletikulise Soolehaiguse Selts 0 51 1 9 007 4 929 4 078 4 3515 0 1 520 2 514 7 549 2 013 36.4 5 536
1 31 Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit 0 74 2 182 437 8 310 174 127 9 3515 0 3 040 5 656 12 211 3 922 47.3 8 289
1 32 E.Puuetega Naiste Ühenduste Liit 3 113 3 8 274 7 364 910 1 3515 1 896 4 561 628 10 600 3 282 44.8 7 318
Maakondade toetus aastal 2019 (kokku EPIK võrgustik jaotatakse 14400 000) € SA EPI Fond nõukogu protokolli 2018/05 Lisa 1.2
Maakond Org. Puude Töövõim.
Org. osalus %Füüs.liikmed Netotulu aastal 2017 1.komp. 2.komp. 3.komp. 4.komp. 2019.a. 2019.a. 2018.a.
ERALD
% in. Arvestusli ATUD Eraldatud
rask. ast. maa- 10.ks k toetus toetus Arvutuslik toetus
regist in. maa- konnas PRA TVP Org. 10.k 10.ks Baas füüs. liik. gr. (10.gr.) Kokku, võrreldes 2018.a KOKKU,
Jrk. sh kojad . konnas* ** suht. suht. in.arv s gr. Kokku, € sh. HMN Lisa , € gr. nivoo org. arv 10.ks gr. netot. Kokku, € € € / % €
16 KOKKU: 233 140 529 92 853 20 190 87 2 658 858 379 497 2 279 361 86 168 734 112 490 196 858 84 368 562 449 562 449 187 074 49.8 375 375
1 1 Tallinn 20 27 644 17 154 16 26 4 539 10 655 010 37 827 617 183 10 10 546 9 656 22 627 9 810 52 639 17 051 47.9 35 588
1 2 Tartu 20 21 970 11 627 11 21 2 422 9 339 856 34 512 305 344 9 10 546 9 656 20 365 8 829 49 395 16 018 48.0 33 377
1 3 Ida-Virumaa 20 21 979 19 184 15 17 3 237 9 383 812 34 615 349 197 9 10 546 9 656 20 365 8 829 49 395 16 768 51.4 32 627
1 4 Viljandimaa 21 6 589 5 042 17 22 1 098 6 99 289 27 193 72 096 5 10 546 10 139 13 576 4 905 39 166 12 140 44.9 27 026
1 5 Pärnumaa 20 8 249 5 847 15 21 1 252 6 129 382 27 552 101 830 6 10 546 9 656 13 576 5 886 39 664 10 279 35.0 29 385
1 6 Harjumaa 13 8 533 6 062 23 32 1 965 8 113 456 27 750 85 706 6 10 546 6 276 18 102 5 886 40 810 14 151 53.1 26 659
1 7 Valgamaa 11 6 185 3 301 11 20 675 4 73 525 19 313 54 212 5 10 546 5 311 9 051 4 905 29 813 9 679 48.1 20 134
1 8 Saaremaa 13 4 101 2 222 14 27 594 4 208 161 22 225 185 936 8 10 546 6 276 9 051 7 848 33 721 11 400 51.1 22 321
1 9 Läänemaa 14 2 041 1 597 34 44 704 5 109 943 22 778 87 165 3 10 546 6 759 11 314 2 943 31 562 9 711 44.4 21 851
1 10 Pōlvamaa 12 7 046 4 209 10 17 728 5 273 439 21 592 251 847 8 10 546 5 793 11 314 7 848 35 501 12 042 51.3 23 459
1 11 Vōrumaa 14 7 384 3 668 8 16 574 4 76 683 20 262 56 421 5 10 546 6 759 9 051 4 905 31 261 12 371 65.5 18 890
1 12 Raplamaa 9 2 675 2 016 10 13 263 2 53 216 15 289 37 927 4 10 546 4 345 4 525 3 924 23 341 8 982 62.5 14 359
1 13 Lääne-Virumaa 15 5 187 4 271 10 12 514 4 39 032 19 587 19 445 2 10 546 7 242 9 051 1 962 28 801 9 267 47.4 19 534
1 14 Järvamaa 12 3 183 2 299 29 40 909 6 29 774 19 211 10 563 1 10 546 5 793 13 576 981 30 897 10 483 51.4 20 414
1 15 Jōgevamaa 9 7 084 3 820 8 15 564 4 36 477 18 025 18 452 2 10 546 4 345 9 051 1 962 25 904 8 625 49.9 17 279
1 16 Hiiumaa 10 679 534 22 28 152 1 37 803 11 766 26 037 3 10 546 4 828 2 263 2 943 20 580 8 108 65.0 12 472
Toetuse jaotamise põhimõtted SA EPI Fond Nõukogu 10.12.2018 koosoleku protokolli
2018/05 Lisa 1.1
SA EPI File HMN eraldatud 2019.a. toetuse vahendamine EPI Kojale ja liikmesorg.-le
Jrk. 2019.a. 2018.a. 2017.a. 2016.a. 2015.a. 2014.a. 2013.a. 2012.a.
nr. Taotleja organisatsioon toetus, € toetus, € toetus, € toetus, € toetus, € toetus, € toetus, € toetus, €
1 Eesti Puuetega Inimeste Koda 204150 136 800 137 250 132 874 135 000 135 000 105 000 135 000
2 Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit 37128 24 025 25 184 25 531 24 982 23 738 20 293 25 694
3 Eesti Diabeediliit 36384 24 764 24 115 23 209 22 886 22 886 17 733 22 452
4 Eesti Kutsehaigete Liit 30816 19 922 20 068 19 256 18 151 17 839 13 711 17 360
5 Eesti Pimedate Liit 28656 20 424 19 742 19 742 19 056 19 056 15 877 20 102
6 Eesti Vähiliit 31441 20 828 19 742 19 742 19 056 19 056 16 192 20 502
7 Eesti Vaegkuuljate Liit 28671 18 882 20 083 19 102 18 874 18 874 15 430 19 536
8 Eesti Kurtide Liit 24243 15 921 16 294 16 294 16 146 16 146 12 919 16 357
9 E Vaimsete Puuetega Inimeste Tugiliit 22727 15 419 15 637 14 816 17 683 17 683 15 049 19 054
10 Eesti Reumaliit 23358 15 452 16 021 15 708 16 519 16 519 13 852 17 539
11 Eesti Psoriaasiliit 16782 11 214 10 919 10 640 10 658 9 761 6 968 8 823
12 Eesti Allergialiit 18935 12 593 12 735 12 873 12 845 12 845 8 614 10 906
13 Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit 14262 9 971 10 489 11 658 11 673 11 673 10 382 13 145
14 Eesti Afaasia Liit 19300 12 055 11 477 11 477 11 049 10 699 9 689 12 268
15 Eesti Epilepsialiit 17165 11 923 13 375 12 260 12 222 11 872 9 787 12 392
16 E Scleroos. Multiplexi Ü. 19310 12 829 12 976 13 224 13 026 12 672 9 944 12 590
17 Eesti Neeruhaigete Liit 12117 7 485 7 333 6 652 6 652 6 652 6 652 8 422
18 Eesti Fenüülketonuuria Ühing 9069 5 670 5 517 6 714 6 714 6 714 6 714 8 501
19 Eesti Lihasehaigete Selts 12109 7 686 6 903 9 225 7 789 7 789 7 411 9 383
20 Eesti Kopsuliit 7812 5 234 5 118 5 669 5 496 5 496 6 017 7 619
21 Eesti Parkinsoniliit 19314 12 796 12 992 12 665 12 272 12 272 9 881 12 511
22 Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühing 12109 7 686 7 890 7 597 8 589 8 589 6 017 7 619
23 Eesti Laste Südameliit 11481 6 813 6 693 7 345 7 345 6 589 4 973 6 297
24 Eesti Pimekurtide Tugiliit 10954 7 416 7 512 7 495 7 495 7 495 7 411 9 383
25 Eesti Hemofiiliaühing 10326 6 980 6 714 7 397 7 086 6 696 4 722 5 979
26 Eesti Tsöliaakia Selts 13366 8 559 7 491 7 597 6 411 6 043 4 973 6 297
27 Eesti Audismiühing 14634 10 778 10 919 11 504 10 717 10 717 7 031 8 902
28 Eesti Kogelejate Ühing 10589 7 551 7 302 6 633 7 216 6 842 4 973 6 297
29 Eesti Seljasonga ja Vesipeahaigete Selts 13366 9 567 10 289 10 289 12 560 11 682 9 435 11 946
30 Prader-Willi Sündroomi Ühing 5664 3 789 3 750 3 750 3 750 3 750 2 981 3 775
31 Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts 7549 5 536 4 929 0
32 Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit 12211 8 289 8 310 0
33 Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit 10600 7 318 7 364 0
Vabariiklikud org. KOKKU: 766600 512 175 513 133 488 938 489 918 483 645 390 632 496 651
34 Tallinn s.h. PI Koda 52639 35 588 37 827 37 827 37 827 37 827 29 155 36 914
35 Tartumaa s.h. PI Koda 49395 33 377 34 512 34 512 35 259 34 081 27 129 34 349
36 Ida-Virumaa s.h. PI Koda 49395 32 627 34 615 35 719 35 332 33 974 28 271 35 795
37 Viljandimaa s.h. PI Koda 39166 27 026 27 193 24 924 27 291 25 341 23 807 30 143
38 Pärnumaa s.h. PI Koda 39664 29 385 27 552 23 915 23 915 23 915 19 171 24 273
39 Harjumaa s.h. PI Koda 40810 26 659 27 750 26 157 25 740 25 740 20 719 26 233
40 Valgamaa s.h. PI Koda 29813 20 134 19 313 19 071 21 018 21 018 18 700 23 677
41 Saaremaa s.h. PI Koda 33721 22 321 22 225 19 268 18 447 18 444 16 593 21 009
42 Läänemaa s.h. PI Koda 31562 21 851 22 778 19 962 17 722 17 722 12 735 16 124
43 Põlvamaa s.h. PI Koda 35502 23 459 21 592 20 475 21 005 21 005 18 459 23 372
44 Võrumaa s.h. PI Koda 31261 18 890 20 262 17 722 17 722 17 722 15 428 19 534
45 Raplamaa s.h. PI Koda 23341 14 359 15 289 15 289 12 892 12 892 11 721 14 840
46 Lääne-Virumaa s.h. PI Koda 28801 19 534 19 587 16 766 15 789 15 789 14 941 18 918
47 Järvamaa s.h. PI Koda 30897 20 414 19 211 18 076 17 329 17 329 12 523 15 856
48 Jõgevamaa s.h. PI Koda 25904 17 279 18 025 13 891 16 901 14 813 13 978 17 698
49 Hiiumaa s.h. PI Koda 20580 12 472 11 766 11 503 10 388 10 388 8 040 10 102
Maakondlikud Kojad KOKKU: 562450 375 375 379 497 355 077 354 577 348 000 291 368 368 837
SA EPI Fond (proj.rahade administreerimiseks) 39 000 38 000 35 000 35 000 35 000 24 000 18 000 24 000
RESERV (vaba aasta algul) 31950 24 450 22 370 41 811 20 505 44 355 0 10 512
KÕIK KOKKU: 1400000 950 000 950 000 920 826 900 000 900 000 700 000 900 000
Eero Kiipli
SA EPI Fond juhataja
Sihtasutus Puuetega Inimeste Fond finantsvahendid
Täiendavad vahendid
Riigieelarves Rahaline
EPIFile
hasartmängum Laekumine Eraldis-
Aasta eraldatud ESF milj.€ sponsorlus,
aks kokku kokku milj.€ test milj.€
milj.€ milj.€ tuh.€
1994 0.74
1995 1.61 2.95 1.42
1996 3.50 5.33 0.71
1997 6.69 5.91 0.70
1998 8.33 6.23 0.48
1999 7.31 6.21 0.51 2.6
2000 7.80 6.46 0.51
2001 6.71 6.99 0.51
2002 10.23 9.71 0.54
2003 11.18 10.24 0.61 105.4
2004 12.60 13.06 0.58
2005 18.09 18.58 0.64 0.25
2006 22.37 22.67 0.83 0.25
2007 29.08 29.83 1.02
2008 33.55 30.94 1.23
2009 17.64 17.77 0.76
2010 13.74 20.63 0.77
2011 19.37 19.32 0.89
2012 19.80 20.72 0.90
2013 21.50 21.60 0.70 0.125
2014 22.00 23.23 0.90
2015 22.70 22.99 1.00
2016 25.30 26.23 0.94
2017 27.10 26.86 0.95
2018 28.10 0.95 100
KOKKU: 19.79 0.50 0.13 208.00
milj.€ milj.€ milj.€ tuh.€
Hasartmängumaks
35.00 1.50
SA EPI Fond, milj.€
Riigieelarve, milj.€.
33.55
1.42
32.50 1.40
30.94
30.00 29.83
1.30
Eelarve Laekumine Fond 29.08
1.23
27.50
28.10 1.20
27.10
26.86
26.23
25.30 1.10
25.00
1.02
23.23 1.00
22.99 1.00
22.50 22.67
22.37
22.00
22.70
0.94 0.95 0.95
21.60
21.50
20.63 0.89 0.90
20.72 0.90 0.90
20.00 0.83 19.37
19.32
19.80
18.58
18.09 0.77
0.80
0.76
17.50 17.77
17.64
0.71 0.70 0.70 0.70
15.00 0.64
0.61
0.58 13.74 0.60
13.06
12.50 0.51 0.51 0.51
0.54 12.60
0.48 11.18 0.50
10.00 10.23
9.71
10.24
0.40
8.33
7.80
7.50 6.69
7.31
6.99
6.71 0.30
6.23 6.21 6.46
5.91
5.33
5.00 0.20
3.50
2.95
2.50 0.10
1.61
0.00 0.00
199 199 199 199 199 200 200 200 200 200 200 200 200 200 200 201 201 201 201 201 201 201 201 201
Aasta 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8
Eelarve 1.61 3.50 6.69 8.33 7.31 7.80 6.71 10.2 11.1 12.6 18.0 22.3 29.0 33.5 17.6 13.7 19.3 19.8 21.5 22.0 22.7 25.3 27.1 28.1
Laekumine 2.95 5.33 5.91 6.23 6.21 6.46 6.99 9.71 10.2 13.0 18.5 22.6 29.8 30.9 17.7 20.6 19.3 20.7 21.6 23.2 22.9 26.2 26.8
Fond 1.42 0.71 0.70 0.48 0.51 0.51 0.51 0.54 0.61 0.58 0.64 0.83 1.02 1.23 0.76 0.77 0.89 0.90 0.70 0.90 1.00 0.94 0.95 0.95
SIHTASUTUS
EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND
___________________________________________________________________________________________________________
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
TALLINN
GARANTIIKIRI
Käesolevaga garanteerime Sotsiaalministeeriumile esitatava projekti „Eesti
Puuetega Inimeste Koja organisatsioonide võrgustiku tegevuse toetamine aastal 2019”
rakendamiseks vajaliku oma- ja kaasfinantseeringu.
Selle tagatiseks on organisatsioonide poolt esitatud garantiikirjad ja sõlmitava lepingu
vastav punkt, mis võimaldab meil toetust tagasi nõuda, kui programmi täitmise
aruandest selgub, et ei kasutata vajalikus mahus taotluses lubatud oma- ja
kaasfinantseeringut.
Omafinantseeringu tagatiseks on eelmiste aastate akumuleeritud tulem.
Lugupidamisega,
/Allkirjastatud digitaalselt/
Eero Kiipli
Juhtaja
56496102
____________________________________________________________________________________________
10137 TALLINN; Toompuiestee 10; GSM 56496102; E-mail: epifond @ gmail.com
Registreeri kood 90000145 Viitenumber 3500081021 ; saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034796011 SEB või
a/a 221023778606 Swedbank
Toetuse jaotamise põhimõtted SA EPI Fond Nõukogu 27.12.2018 koosoleku protokolli 2018/07 Lisa
1.1.
SA EPI File HMN eraldatud 2019.a. toetuse vahendamine EPI Kojale ja liikmesorg.-le
Jrk. 2019.a. toetus, 2018.a. 2017.a. 2016.a. 2015.a. 2014.a. 2013.a.
nr. Taotleja organisatsioon € toetus, € toetus, € toetus, € toetus, € toetus, € toetus, €
1 Eesti Puuetega Inimeste Koda 136800 136 800 137 250 132 874 135 000 135 000 105 000
2 Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit 24725 24 025 25 184 25 531 24 982 23 738 20 293
3 Eesti Diabeediliit 24214 24 764 24 115 23 209 22 886 22 886 17 733
4 Eesti Kutsehaigete Liit 20512 19 922 20 068 19 256 18 151 17 839 13 711
5 Eesti Pimedate Liit 19077 20 424 19 742 19 742 19 056 19 056 15 877
6 Eesti Vähiliit 20929 20 828 19 742 19 742 19 056 19 056 16 192
7 Eesti Vaegkuuljate Liit 19087 18 882 20 083 19 102 18 874 18 874 15 430
8 Eesti Kurtide Liit 16132 15 921 16 294 16 294 16 146 16 146 12 919
9 E Vaimsete Puuetega Inimeste Tugiliit 15127 15 419 15 637 14 816 17 683 17 683 15 049
10 Eesti Reumaliit 15548 15 452 16 021 15 708 16 519 16 519 13 852
11 Eesti Psoriaasiliit 11166 11 214 10 919 10 640 10 658 9 761 6 968
12 Eesti Allergialiit 12596 12 593 12 735 12 873 12 845 12 845 8 614
13 Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit 9484 9 971 10 489 11 658 11 673 11 673 10 382
14 Eesti Afaasia Liit 12846 12 055 11 477 11 477 11 049 10 699 9 689
15 Eesti Epilepsialiit 11429 11 923 13 375 12 260 12 222 11 872 9 787
16 E Scleroos. Multiplexi Ü. 12854 12 829 12 976 13 224 13 026 12 672 9 944
17 Eesti Neeruhaigete Liit 8059 7 485 7 333 6 652 6 652 6 652 6 652
18 Eesti Fenüülketonuuria Ühing 6039 5 670 5 517 6 714 6 714 6 714 6 714
19 Eesti Lihasehaigete Selts 8055 7 686 6 903 9 225 7 789 7 789 7 411
20 Eesti Kopsuliit 5200 5 234 5 118 5 669 5 496 5 496 6 017
21 Eesti Parkinsoniliit 12856 12 796 12 992 12 665 12 272 12 272 9 881
22 Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühing 8055 7 686 7 890 7 597 8 589 8 589 6 017
23 Eesti Laste Südameliit 7635 6 813 6 693 7 345 7 345 6 589 4 973
24 Eesti Pimekurtide Tugiliit 7297 7 416 7 512 7 495 7 495 7 495 7 411
25 Eesti Hemofiiliaühing 6878 6 980 6 714 7 397 7 086 6 696 4 722
26 Eesti Tsöliaakia Selts 8893 8 559 7 491 7 597 6 411 6 043 4 973
27 Eesti Audismiühing 10747 10 778 10 919 11 504 10 717 10 717 7 031
28 Eesti Kogelejate Ühing 7047 7 551 7 302 6 633 7 216 6 842 4 973
29 Eesti Seljasonga ja Vesipeahaigete Selts 8893 9 567 10 289 10 289 12 560 11 682 9 435
30 Prader-Willi Sündroomi Ühing 3773 3 789 3 750 3 750 3 750 3 750 2 981
31 Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts 5031 5 536 4 929 0
32 Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit 8136 8 289 8 310 0
33 Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit 7054 7 318 7 364 0
Vabariiklikud org. KOKKU: 512175 512 175 513 133 488 938 489 918 483 645 390 632
34 Tallinn s.h. PI Koda 34982 35 588 37 827 37 827 37 827 37 827 29 155
35 Tartumaa s.h. PI Koda 32832 33 377 34 512 34 512 35 259 34 081 27 129
36 Ida-Virumaa s.h. PI Koda 32832 32 627 34 615 35 719 35 332 33 974 28 271
37 Viljandimaa s.h. PI Koda 26065 27 026 27 193 24 924 27 291 25 341 23 807
38 Pärnumaa s.h. PI Koda 27662 29 385 27 552 23 915 23 915 23 915 19 171
39 Harjumaa s.h. PI Koda 27147 26 659 27 750 26 157 25 740 25 740 20 719
40 Valgamaa s.h. PI Koda 19822 20 134 19 313 19 071 21 018 21 018 18 700
41 Saaremaa s.h. PI Koda 22386 22 321 22 225 19 268 18 447 18 444 16 593
42 Läänemaa s.h. PI Koda 21019 21 851 22 778 19 962 17 722 17 722 12 735
43 Põlvamaa s.h. PI Koda 23574 23 459 21 592 20 475 21 005 21 005 18 459
44 Võrumaa s.h. PI Koda 20789 18 890 20 262 17 722 17 722 17 722 15 428
45 Raplamaa s.h. PI Koda 15518 14 359 15 289 15 289 12 892 12 892 11 721
46 Lääne-Virumaa s.h. PI Koda 19192 19 534 19 587 16 766 15 789 15 789 14 941
47 Järvamaa s.h. PI Koda 20605 20 414 19 211 18 076 17 329 17 329 12 523
48 Jõgevamaa s.h. PI Koda 17258 17 279 18 025 13 891 16 901 14 813 13 978
49 Hiiumaa s.h. PI Koda 13690 12 472 11 766 11 503 10 388 10 388 8 040
Maakondlikud Kojad KOKKU: 375375 375 375 379 497 355 077 354 577 348 000 291 368
SA EPI Fond (proj.rahade administreerimiseks) 38 000 38 000 35 000 35 000 35 000 24 000 18 000
RESERV (vaba aasta algul) 24450 24 450 22 370 41 811 20 505 44 355 0
KÕIK KOKKU: 950000 950 000 950 000 920 826 900 000 900 000 700 000
Eero Kiipli
SA EPI Fond juhataja
Maakondade toetus aastal 2019 (kokku EPIK võrgustik jaotatakse 950 000) € SA EPI Fond nõukogu protokolli 2018/07 Lisa 1.1.2
Maakond Org. Puude Töövõim.
Org. osalus %Füüs.liikmed Netotulu aastal 2017 1.komp. 2.komp. 3.komp. 4.komp. 2019.a. 2019.a. 2018.a.
ERALD
% in. Arvestusli ATUD Eraldatud
rask. ast. maa- 10.ks k toetus toetus Arvutuslik toetus
regist in. maa- konnas PRA TVP Org. 10.k 10.ks Baas füüs. liik. gr. (10.gr.) Kokku, võrreldes 2018.a KOKKU,
Jrk. sh kojad . konnas* ** suht. suht. in.arv s gr. Kokku, € sh. HMN Lisa , € gr. nivoo org. arv 10.ks gr. netot. Kokku, € € € / % €
16 KOKKU: 233 140 529 92 853 20 417 87 2 764 631 379 497 2 385 134 88 112 613 75 075 131 381 56 306 375 375 375 375 0 0.0 375 375
1 1 Tallinn 20 27 644 17 154 16 26 4 539 10 655 010 37 827 617 183 10 7 038 6 444 15 101 6 398 34 982 34 982 -606 -1.7 35 588
1 2 Tartu 20 21 970 11 627 12 23 2 649 9 339 856 34 512 305 344 9 7 038 6 444 13 591 5 759 32 832 32 832 -545 -1.6 33 377
1 3 Ida-Virumaa 20 21 979 19 184 15 17 3 237 9 383 812 34 615 349 197 9 7 038 6 444 13 591 5 759 32 832 32 832 205 0.6 32 627
1 4 Viljandimaa 21 6 589 5 042 17 22 1 098 6 99 289 27 193 72 096 5 7 038 6 766 9 061 3 199 26 065 26 065 -961 -3.6 27 026
1 5 Pärnumaa 20 8 249 5 847 15 21 1 252 6 235 805 27 552 208 253 8 7 038 6 444 9 061 5 119 27 662 27 662 -1 723 -5.9 29 385
1 6 Harjumaa 13 8 533 6 062 23 32 1 965 8 113 456 27 750 85 706 6 7 038 4 189 12 081 3 839 27 147 27 147 488 1.8 26 659
1 7 Valgamaa 11 6 185 3 301 11 20 675 4 73 525 19 313 54 212 5 7 038 3 544 6 041 3 199 19 822 19 822 -312 -1.5 20 134
1 8 Saaremaa 13 4 101 2 222 14 27 594 4 208 161 22 225 185 936 8 7 038 4 189 6 041 5 119 22 386 22 386 65 0.3 22 321
1 9 Läänemaa 14 2 041 1 597 34 44 704 5 109 943 22 778 87 165 3 7 038 4 511 7 551 1 920 21 019 21 019 -832 -3.8 21 851
1 10 Pōlvamaa 12 7 046 4 209 10 17 728 5 273 439 21 592 251 847 8 7 038 3 867 7 551 5 119 23 574 23 574 115 0.5 23 459
1 11 Vōrumaa 14 7 384 3 668 8 16 574 4 76 033 20 262 55 771 5 7 038 4 511 6 041 3 199 20 789 20 789 1 899 10.1 18 890
1 12 Raplamaa 9 2 675 2 016 10 13 263 2 53 216 15 289 37 927 4 7 038 2 900 3 020 2 559 15 518 15 518 1 159 8.1 14 359
1 13 Lääne-Virumaa 15 5 187 4 271 10 12 514 4 39 032 19 587 19 445 2 7 038 4 833 6 041 1 280 19 192 19 192 -342 -1.8 19 534
1 14 Järvamaa 12 3 183 2 299 29 40 909 6 29 774 19 211 10 563 1 7 038 3 867 9 061 640 20 605 20 605 191 0.9 20 414
1 15 Jōgevamaa 9 7 084 3 820 8 15 564 4 36 477 18 025 18 452 2 7 038 2 900 6 041 1 280 17 258 17 258 -21 -0.1 17 279
1 16 Hiiumaa 10 679 534 22 28 152 1 37 803 11 766 26 037 3 7 038 3 222 1 510 1 920 13 690 13 690 1 218 9.8 12 472
SA EPI Fond nõukogu protokolli 2018/07 Lisa 1.1.1.
Liitude toetus aastal 2019 sh halduskulu (kokku EPIK võrgustik jaotatakse 950 000 €)
Valuuta, €
Org. Füüs.liikmed Netotulu aastal 2017 1.komp. 2.komp. 3.komp. 4.komp. 2019.a. 2019.a. 2018.a.
ERALD Arvutuslik
neto Arvestus-lik ATUD Toetus
võrreldes
arv gr. sh. EPIF/ koef. Baas neto tulu toetus toetus Kokku, €
eraldatud 2018,
Jrk. Organisatsiooni nimi reg. in.arv 10.ks Kokku, € HMN Lisa € 10.ks nivoo org. arv füüs. liik. 10.ks Kokku, € Kokku, € € / %
32 KOKKU: 178 20091 149 1 938 968 375 883 1 563 085 179 75 072 75 076 150 152 75 076 375 375 375 375 0 0.0 375 375
1 1 E Liikumisp.-ga In. Liit 24 1874 8 252 733 25 184 227 549 10 2346 10 123 8 062 4 194 24 725 24 725 700 2.9 24 025
1 2 Eesti Diabeediliit 20 5969 10 78 274 24 115 54 159 8 2346 8 435 10 077 3 355 24 214 24 214 -550 -2.2 24 764
1 3 EV Kutsehaigete Liit 16 1520 8 72 775 20 068 52 707 8 2346 6 748 8 062 3 355 20 512 20 512 590 3.0 19 922
1 4 Eesti Pimedate Liit 13 993 7 369 239 19 742 349 497 10 2346 5 483 7 054 4 194 19 077 19 077 -1 347 -6.6 20 424
1 5 Eesti Vähiliit 15 1785 8 286 684 19 742 266 942 10 2346 6 327 8 062 4 194 20 929 20 929 101 0.5 20 828
1 6 Vaegkuuljate Liit 17 1204 7 41 857 20 083 21 774 6 2346 7 170 7 054 2 517 19 087 19 087 205 1.1 18 882
1 7 Eesti Kurtide Liit 9 821 7 61 720 16 294 45 426 7 2346 3 796 7 054 2 936 16 132 16 132 211 1.3 15 921
1 8 Eesti Vaimup. Inimeste Tugiliit 10 548 6 28 833 15 637 13 196 6 2346 4 218 6 046 2 517 15 127 15 127 -292 -1.9 15 419
1 9 Eesti Reumaliit 11 581 6 38 040 16 021 22 019 6 2346 4 640 6 046 2 517 15 548 15 548 96 0.6 15 452
1 10 Eesti Psoriaasiliit 3 346 5 28 255 10 919 17 336 6 2346 1 265 5 039 2 517 11 166 11 166 -48 -0.4 11 214
1 11 Eesti Allergialiit 4 475 6 26 711 12 735 13 976 6 2346 1 687 6 046 2 517 12 596 12 596 3 0.0 12 593
1 12 E Kuulmisp. Laste Van. L 1 320 5 15 714 10 489 5 225 4 2346 422 5 039 1 678 9 484 9 484 -487 -4.9 9 971
1 13 Eesti Afaasia Liit 4 380 5 131 502 11 477 120 025 9 2346 1 687 5 039 3 775 12 846 12 846 791 6.6 12 055
1 14 Eesti Epilepsialiit 8 261 4 17 608 13 375 4 233 4 2346 3 374 4 031 1 678 11 429 11 429 -494 -4.1 11 923
1 15 E Scleroos. Multiplexi Ü. 7 389 5 28 079 12 976 15 103 6 2346 2 952 5 039 2 517 12 854 12 854 25 0.2 12 829
1 16 Eesti Neeruhaigete Liit 2 161 4 8 733 7 333 1 400 2 2346 844 4 031 839 8 059 8 059 574 7.7 7 485
1 17 E Fenüülketonuuria Üh. 0 85 2 11 811 5 517 6 294 4 2346 0 2 015 1 678 6 039 6 039 369 6.5 5 670
1 18 Eesti Lihasehaigete Selts 0 170 4 13 349 6 903 6 446 4 2346 0 4 031 1 678 8 055 8 055 369 4.8 7 686
1 19 Eesti Kopsuliit 0 70 2 6 611 5 118 1 493 2 2346 0 2 015 839 5 200 5 200 -34 -0.6 5 234
1 20 Eesti Parkinsoniliit 8 339 5 22 639 12 992 9 647 5 2346 3 374 5 039 2 097 12 856 12 856 60 0.5 12 796
1 21 E Tsüstilise Fibroosi Üh. 0 198 4 11 558 7 890 3 668 4 2346 0 4 031 1 678 8 055 8 055 369 4.8 7 686
1 22 Eesti Laste Südame Liit 0 245 4 8 271 6 693 1 578 3 2346 0 4 031 1 258 7 635 7 635 822 12.1 6 813
1 23 Eesti Pimekurtide Tugiliit 0 67 2 51 165 7 512 43 653 7 2346 0 2 015 2 936 7 297 7 297 -119 -1.6 7 416
1 24 Eesti Hemofiiliaühing 0 62 2 23 459 6 714 16 745 6 2346 0 2 015 2 517 6 878 6 878 -102 -1.5 6 980
1 25 Eesti Tsöliaakia Selts 0 196 4 20 792 7 491 13 301 6 2346 0 4 031 2 517 8 893 8 893 334 3.9 8 559
1 26 Eesti Autismiühing 3 350 5 29 446 10 919 18 527 5 2346 1 265 5 039 2 097 10 747 10 747 -31 -0.3 10 778
1 27 Eesti Kogelejate Ühing 0 140 3 12 798 7 302 5 496 4 2346 0 3 023 1 678 7 047 7 047 -504 -6.7 7 551
1 28 E Seljas. ja Vesipeah. Selts 0 269 4 36 369 10 289 26 080 6 2346 0 4 031 2 517 8 893 8 893 -674 -7.0 9 567
1 29 Prader-Willi Sündroomi Ühing 0 35 1 4 225 3 750 475 1 2346 0 1 008 419 3 773 3 773 -16 -0.4 3 789
1 30 E.Põletikulise Soolehaiguse Selts 0 51 1 9 007 4 929 4 078 4 2346 0 1 008 1 678 5 031 5 031 -505 -9.1 5 536
1 31 Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit 0 74 2 182 437 8 310 174 127 9 2346 0 2 015 3 775 8 136 8 136 -153 -1.8 8 289
1 32 E.Puuetega Naiste Ühenduste Liit 3 113 3 8 274 7 364 910 1 2346 1 265 3 023 419 7 054 7 054 -264 -3.6 7 318
Sihtasutus Puuetega Inimeste Fond finantsvahendid
Täiendavad vahendid
Riigieelarves Rahaline
EPIFile
hasartmängum Laekumine Eraldis-
Aasta eraldatud ESF milj.€ sponsorlus,
aks kokku kokku milj.€ test milj.€
milj.€ milj.€ tuh.€
1994 0.74
1995 1.61 2.95 1.42
1996 3.50 5.33 0.71
1997 6.69 5.91 0.70
1998 8.33 6.23 0.48
1999 7.31 6.21 0.51 2.6
2000 7.80 6.46 0.51
2001 6.71 6.99 0.51
2002 10.23 9.71 0.54
2003 11.18 10.24 0.61 105.4
2004 12.60 13.06 0.58
2005 18.09 18.58 0.64 0.25
2006 22.37 22.67 0.83 0.25
2007 29.08 29.83 1.02
2008 33.55 30.94 1.23
2009 17.64 17.77 0.76
2010 13.74 20.63 0.77
2011 19.37 19.32 0.89
2012 19.80 20.72 0.90
2013 21.50 21.60 0.70 0.125
2014 22.00 23.23 0.90
2015 22.70 22.99 1.00
2016 25.30 26.23 0.94
2017 27.10 26.86 0.95
2018 28.10 0.95 100
KOKKU: 19.79 0.50 0.13 208.00
milj.€ milj.€ milj.€ tuh.€
Hasartmängumaks
35.00 1.50
SA EPI Fond, milj.€
Riigieelarve, milj.€.
33.55
1.42
32.50 1.40
30.94
30.00 29.83
1.30
Eelarve Laekumine Fond 29.08
1.23
27.50
28.10 1.20
27.10
26.86
26.23
25.30 1.10
25.00
1.02
23.23 1.00
22.99 1.00
22.50 22.67
22.37
22.00
22.70
0.94 0.95 0.95
21.60
21.50
20.63 0.89 0.90
20.72 0.90 0.90
20.00 0.83 19.37
19.32
19.80
18.58
18.09 0.77
0.80
0.76
17.50 17.77
17.64
0.71 0.70 0.70 0.70
15.00 0.64
0.61
0.58 13.74 0.60
13.06
12.50 0.51 0.51 0.51
0.54 12.60
0.48 11.18 0.50
10.00 10.23
9.71
10.24
0.40
8.33
7.80
7.50 6.69
7.31
6.99
6.71 0.30
6.23 6.21 6.46
5.91
5.33
5.00 0.20
3.50
2.95
2.50 0.10
1.61
0.00 0.00
199 199 199 199 199 200 200 200 200 200 200 200 200 200 200 201 201 201 201 201 201 201 201 201
Aasta 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8
Eelarve 1.61 3.50 6.69 8.33 7.31 7.80 6.71 10.2 11.1 12.6 18.0 22.3 29.0 33.5 17.6 13.7 19.3 19.8 21.5 22.0 22.7 25.3 27.1 28.1
Laekumine 2.95 5.33 5.91 6.23 6.21 6.46 6.99 9.71 10.2 13.0 18.5 22.6 29.8 30.9 17.7 20.6 19.3 20.7 21.6 23.2 22.9 26.2 26.8
Fond 1.42 0.71 0.70 0.48 0.51 0.51 0.51 0.54 0.61 0.58 0.64 0.83 1.02 1.23 0.76 0.77 0.89 0.90 0.70 0.90 1.00 0.94 0.95 0.95
Kinnitatud
SA EPI Fond nõukogu
27.12.2018.a otsusega
(protokoll nr.2018/07 Lisa 1)
SA EPI Fondi poolt aastaks 2019
EPI Koja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku projektidele
HMN poolt eraldatud toetuse kasutamise põhimõtted.
1. Üldist
Puuetega inimeste organisatsioonide programmide ja projektide toetuse andmise põhimõtete
väljatöötamisel on lähtutud veendumusest, et:
sihtgrupi probleeme saab ühiskonnas sihipäraselt, planeeritult ja efektiivselt lahendada vaid
siis,
kui tegevuskeskkonda reguleerivad seadused on stabiilsed ja organisatsioonide
tegutsemiseks vajalikud ressursid planeeritavad;
valitsuse poolt heakskiidetud valdkondade arengupoliitika kontseptsioonides (EV Invapoliitika
Üldkontseptsioon, Eesti vanuripoliitika alused, Noorsootöö seadus jne.)
mittetulundusorganisatsioonidele pandud rolle saavad nad täita vaid riiklike ressursside toel;
Eesti puuetega inimeste organisatsioone tuleb Euroopa Liidu käsitluses vaadelda, kui omaabi
gruppe (s.o. ühendused, mis on moodustatud ühiste huvide ja vajaduste rahuldamiseks,
pakkudes abi, tuge, informatsiooni ja koostööd) ning ressursi ja koordineerimise
organisatsioone (s.o. liidud ja kojad, mille eesmärgiks on koordineerida kodanikuühenduste
tegevust, pakkuda neile infot ja tuge. Need organisatsioonid tegutsevad, kui vahendajad
kodanikuühenduste ja riigiinstitutsioonide vahel ning neid võiks nimetada kodanikuühenduste
infrastruktuuriks);
sihtgrupi probleemide lahendamisel ei saa organisatsioonide kogu tegevust “tükeldada”
üksikprojektideks. Seetõttu on organisatsiooni sihipärase ja tulemusliku tegevuse tagamiseks
hädavajalik baasfinantseerimise olemasolu;
finantseerida tuleb nii kodanike osalust otse teostavaid, teenuseid osutavaid, teavitavat rolli
omavaid organisatsioone, kui ka koordineerivaid organisatsioone (viimaste juures tuleb
arvesse võtta, et eduka tegevuse jaoks on vajalikud strateegilised ja administratiivkulutused,
ilma milleta ei ole võimalik efektiivselt tegutseda).
Seepärast püütakse järgnevaid põhimõtteid kasutades tagada organisatsioonidele teave, milliste
vahenditega hasartmängumaksu toetusest võivad nad oma tegevuses arvestada aastal 2019.
Käesoleva dokumendi alusel määratakse organisatsioonidele aasta kogu toetuse suuruse limiit, mis
projektide puudumisel või tegevuse soikumisel läheb üldisesse reservi. Organisatsiooni aastaringse
tegevusprogrammi kohta vormistatakse üks HMN vormikohane projekt, milles organisatsiooni erinevad
tegevused (alaprojektid) tuuakse vormil ühe reana (eelarve osas tegevuse kogusumma) ning see
planeeritud tegevus kirjutatakse lahti koos eelarve kuludega eraldi lisas. Toetust tuleb kasutada
sihipäraselt ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni põhimõtete ning valitsuse
poolt heaks kiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete
võimaluste loomise standardreeglid” ellurakendamisega seotud ja uuenduslike ideede ning
tööhõivet edendavate projektide realiseerimiseks. Organisatsioonidele antakse võimalus oma
limiidi piires otsustada, milliste tegevuste rahastamiseks ta soovib neile eraldatud vahendeid kasutada,
arvestades projektide toetamise üldisi tingimusi.
Organisatsioonile jääb vajadusel õigus juhatuse otsusega täpsustada iga jooksva kvartali lõpus
vahendite
jaotust alaprojektide vahel sh teha uusi tegevusi. Eelarve muudatused tuleb kirjalikult kooskõlastada
Fondiga.
Organisatsiooni taotlusel on Fondi nõukogu otsusega võimalus organisatsioonile eraldatud
toetust (või osa sellest) kasutada Euroopa Sotsiaalfondile või muude välisrahastajatele
esitatavate projektidele nõutud avaliku sektori finantseeringu osaliseks katteks.
2. Toetuste proportsioonid
HMN otsusega EPIK võrgustiku organisatsioonide puuetega inimestega seotud projektide toetuseks
2019.a. kogutoetuseks eraldatud 950 000 eurot toetusest kasutatakse:
38 000 eurot SA EPI Fondi tegevuskava alusel (sh halduskulud) ja
912 000 eurot jaotatakse võrgustiku tegevusprogrammide toetuseks algoritmi järgi
alljärgnevalt:
2.1. 375 375 € (41,3 %) Liitude tegevusprogrammide (sh halduskulud) toetuseks;
2.2. 375 375 € (41,3 %) piirkondlike kodade ja liikmesorganisatsioonide tegevusprogrammide (sh
kodade halduskulud) toetuseks;
2.3. 136 800 € (15,0 %) EPI Koja tegevusprogrammi (sh halduskulud) toetuseks;
2.4. 24 450 € (2,4 %) jäetakse aasta algul reservi sh EPIK võrgustiku toetuse 2. ja 3.komponendi
kompensatsioon, veebilehtede toetus jne.
Kui piirkondlikul kojal on ruumid ja kontoritehnika, mida saavad kasutada ka liikmesorganisatsioonid,
võib üldkoosoleku otsusega maakonna kogulimiidist eraldada kuni 60 % ühistegevuse tarbeks kojale
ja selle kasutamiseks halduskulude % piiranguid ei rakendada, kui ühistegevused tagatakse muudest
vahenditest.
Organisatsioon, kelle tegevusprogrammi kogumaht on üle nelja korra suurem kui fondist saadud
toetus, võib erandkorras kasutada kogutoetust tegevusprogrammi administreerimiseks.
3. Tingimused toetuse kasutamiseks haldus- ja arenduskuludeks
Vabariiklikud liidud (ühingud, seltsid) ja maakondade kojad, mis täidavad alljärgnevaid tingimusi
võivad ise otsustada, millise osa nad eraldatud toetusest (kojad summa ulatuses, mis koja
üldkoosoleku otsusega koja kasutusse jäetakse) kasutavad haldus- ja arenduskulude katteks, kuid
mitte rohkem kui 25 % tegevusprogrammi kogumaksumusest. Seejuures tuleb lähtuda alljärgnevatest
nõuetest:
3.1. Eeltingimuseks on see, et organisatsioon tegutseb aktiivselt avalikes huvides st ei tegutseks
kitsalt ainult oma liikmetega vaid aitab lahendada oma kompetentsi piires puuetega inimestega
seotud probleeme riiklikul- (EPIK ja liidud sh puudega laste vanemate organisatsioonid) või
maakondlikul tasandil (maakondlik koda) tehes selleks aktiivset koostööd vastavate instantsidega;
3.2. Organisatsioonil on tegevus- ja majandusarengu kava, milles on toodud organisatsiooni
põhiülesannetest tulenevad lähimad ja kaugemad eesmärgid ja prioriteedid, tõstatud tema
tegevusvaldkonna lahendamist vajavad probleemid, nendeni jõudmise võimalikud teed ja
rakendamist vajavad meetmed ning selleks vajalikud ressursid. Riiklikest vahenditest
toetatakse organisatsioone, kui tegevus- ja arengukava koostamisel on lähtutud Eesti
strateegiliste baasdokumentides kajastuvatest eesmärkidest ja prioriteetidest sh EV Invapoliitika
Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid”.
3.3. Organisatsioon teeb aktiivset koostööd riiklike- ja omavalitsusstruktuuridega ning EPI Kojaga
ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni põhimõtete ning EV Invapoliitika
Üldkontseptsiooni rakendamise realiseerimiseks ja täidab neis neile pandud rolle.
3.4. kodade programmid peavad sisaldama ühisüritusi.
Organisatsioonid kelle tegevus piirdub vaid mõne üritusega aastas, halduskulusid eraldi ei näidata,
vaid tehtavad üldkulutused saab näidata nende konkreetsete tegevuste projektikuludena.
NB! haldus- ja arenduskulude toetust saavad organisatsioonid võivad seda kasutada ka
rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude tasumiseks ja osalemiseks nende
organisatsioonide töös.
4. Toetuse jaotamise põhimõtted
4.1. Liidu/maakonna kogu toetuse suurus (liidud Lisa 1.1 ja kojad Lisa 1.2) kujuneb nelja
komponendi summana:
4.1.1. “baas nivoo“, mis ei sõltu organisatsiooni suurusest on Liitudele 20 % ja maakondadele 30
%;
4.1.2. 20 % proportsionaalselt MTÜ ja SA registrisse kantud puuetega inimeste (sh puuetega laste
vanemad) liikmelisusel tegutsevate liikmesorganisatsioonide arvuga;
4.1.3. organisatsiooni netokäivet eurodes (lisaraha, mis on saadud täiendavalt EPI Fondist
saadule) arvestav komponent Liitudele 20 % ja maakondadele 15 %. Selleks jagatakse
organisatsioonid käibe järgi kümnesse gruppi nii, et logaritmskaalal tekiksid võrdsed vahemikud,
mis annavad arvestuslike punkte vastavalt 1 – 10:
4.1.4. Liitudele 40 % ja maakondadele 35 % arvestab füüsiliste liikmete arvu registrisse kantud
organisatsioonides. Selleks jagatakse liidud ja piirkondlikud kojad suuruse järgi kümnesse gruppi
nii, et logaritmskaalal tekiksid võrdsed vahemikud, mis annavad arvestuslike punkte vastavalt 1
kuni10.
Ühes grupis olevate organisatsioonide (maakondade) selle toetuse komponendi suurus on võrdne.
Grupi määramisel arvestatakse registrisse kantud organisatsiooni üksikliikmetest kõiki MTÜ
seaduse tingimuste kohaselt organisatsiooni liikmete nimekirja kantud liikmeid.
4.2. Kui organisatsioon ei tegutse või tegutseb väga nõrgalt, on fondi nõukogul õigus vähendada
nende toetust kuni nullini.
4.3. Läbi Fondi esitavad organisatsioonid taotlused ainult neile määratud toetuslimiidi ulatuses.
Taotluse esitajale jääb võimalus endal otsustada, milliste ürituste kulude katteks ta soovib
eraldatud limiidiga toetust kasutada, arvestades seejuures projektide toetamise üldisi tingimusi.
4.4. Kohaliku koja üldkoosoleku otsusega määratakse, milline osa maakonna kogutoetusest jääb
koja kasutusse ühistegevuse korraldamiseks. Üldkoosolekul on õigus maakonnale puuetega
inimeste organisatsioonide võrgustiku jätkusuutliku tegevuse tagamiseks eraldatud toetust
kasutada võrgustikku mittekuuluvate organisatsioonide toetamiseks. Toetuse andmisel tuleb
arvestada maakonna invapoliitika prioriteete, organisatsiooni reaalset tegutsemist ja suurust.
5. Tegevusprogrammidele ja projektidele toetuse andmise üldised tingimused
5.1. Taotlused peavad vastama Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise, andmise,
kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord (Vabariigi Valitsuse 15. 04. 2010. a
määrusega nr 53) ja sotsiaalministeeriumi HMN Taotluste hindamise kriteeriumitele.
5.2. Toetatakse projekte, mis on seotud ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni
põhimõtete ning valitsuse poolt heaks kiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega
inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” ellu rakendamisega ja uuenduslike
ideede ning tööhõivet edendavate projektide realiseerimiseks.
5.3. Ürituse sisu ja eelarve peab olema lahti kirjutatud, näidates:
5.3.1. kellele konkreetselt on üritus suunatud;
5.3.2. milline on osalejate prognoositav arv;
5.3.3. kus ja millal üritus läbi viiakse;
5.3.4. koolituste korral näidata eesmärk, mida soovitakse vastava koolitusega konkreetselt
saavutada, loengute teemad, maht ja eeldatavad lektorid (vastavat kvalifikatsiooni nõudvate
valdkondade käsitlemisel näidata läbiviijate pädevus);
5.3.5. Kui projekti esitamisel ei olnud võimalik näidata läbiviidavat programmi ja lektoreid, tuleb
need aruandes ära tuua. Organisatsioonis tuleb säilitada osalejate registreerimise leht ja kava;
5.4. Õpikute ja raamatute tõlkimisel ja kirjastamisel tuleb lisada autori luba (kui see on antud);
5.5. Kui saadud toetusega teostatakse projekti, mille edasine haldamine või kasutamine nõuab
püsikulutusi, tuleb lisada edasiste finantseerijate garantiikiri nende kulude katmise kohta;
5.6. Projekti eelarve koostamisel lähtuda lektoritasude, ruumide üüri, tõlke- ja trükitööde
osas Haigekassa haiguste ennetamise projekti juhtimise maksimaalsetest kulunormidest.
Kui eelarve koostamisel ületatakse kehtestatud tingimusi, tuleb seda taotluse eelarves põhjendada.
5.7. Toetust võib kasutada vara soetusteks üldjuhul maksimaalselt 25% ulatuses toetuse
kogusummast, kui vahendid on vajalikud organisatsiooni tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks,
soetused loovad olulise lisaväärtuse projekti tulemuste jätkusuutlikkusele ning taotleja esitab
KOV kinnituse tegevuse toetamise kohta.
5.8. Toetust võib kasutada investeeringuteks, kui need on tegevusprogrammi osa ja on seotud
tegevuse jätkusuutlikkusega. Toetuse maksimum saab moodustada üldjuhul kuni 25% toetuse
kogusummast (väikeste projektide puhul) kuid mitte rohkem kui 4793 €.
5.9. Üritustel toitlustamise kasutamisel ei tohi selle osakaal ületada 10% organisatsioonile
Fondist aastaks eraldatud kogu toetusest. Taotluses peab olema näidatud ka osalejate
omaosalus. Arvestades puudeliigi spetsiifikat võib mitme päevaste ürituste toitlustuse osa olla
suurem, kuid seejuures peab olema näidatud ka inimese omaosalus mitte vähem kui 10 %.
5.10. Vabaaja sisustamiseks, sh rahvaspordile antava toetuse osakaal organisatsiooni kogu
rahastatavast tegevusest ei tohi reeglina ületada 20 % organisatsioonile eraldatud kogu
toetusest. Üldjuhul ei toetata invaspordiühinguid kuna neid toetatakse otse riigieelarvest läbi
Eesti Paralümpia Komitee.
5.11. Ei toetata kohalike ühingute halduskulusid ja väliskomandeeringuid. Toetatakse ainult
konkreetse ürituse läbiviimisega seotud kulutusi sh lektorite ja korraldajate tasu, üür jne.
5.12. Ei tasuta üksikisiku toetusi ja toimetuleku teenuseid (seda peab tagama omavalitsus). Ei
toetata abivahendite soetamist (seda doteeritakse riigieelarvest);
Kohalike organisatsioonide tegevusprogrammide lisana on soovitav esitada selle puudeliigi
poliitikat koordineeriva organisatsiooni ja kohaliku koja arvamus, kas ja kuidas arvestatakse
vastava puudeliigi ja maakonna prioriteete.
6. Reservi kasutamine
6.1. Kui maakonna/liidu allorganisatsioonide ja/või nende liikmete arv võrreldes eelmise aastaga ei
kasva, kuid nende komponentide rahaline väärtus langeb tänu teistes maakondades / liitudes
liikmete arvu kasvule, siis kompenseeritakse see langus reservi arvelt;
6.2. Toetatakse paljusi organisatsioone hõlmavaid üksikprojekte (näitena eelnevatest aastatest
fondi "Infoprojekt", “Interneti püsiühenduse toetus” või "Veebilehtede arendamise/haldamise
toetus");
6.3. EPIK liikmesorganisatsioonide poolt Euroopa Sotsiaalfondile ja teistele välisrahastajatele
esitatavatele projektidele avaliku sektori finantseeringu (nõutud %) või omafinantseeringu
osaliseks katteks (juhul, kui HMN selleks on eraldanud vahendid);
7. Projektide menetlemise ja aruandluse kord
7.1. Organisatsioonidel esitada projektina vormistatud tegevusprogrammid eraldatud
kogutoetuse piires Fondi nõukogu poolt määratud ajal 19.01 kuni 29.01.2019. Projektid
vormistada hetkel kehtiva HMN poolt nõutud vormi ja tingimuste kohaselt arvestades SA EPIF
nõukogu poolt tegevusprogrammide ja projektidele toetuse andmise tingimusi. Taotlus
esitatakse ühes eksemplaris paberil või digitaalselt allkirjastatuna.
7.2. Paberkandjal kohale toodud projektid vaadatakse vastuvõtmisel Fondi nõukogu ja EPI Koja
juhatuse poolt moodustatud komisjoni poolt kohe läbi ning nõuetele mittevastavalt vormistatud
projektid tagastatakse koheselt paranduste sisseviimiseks. Projektid (kus on arvestatud
tagastamisel tehtud märkusi) esitatakse uuesti Fondi nõukogu poolt määratud tähtajaks.
7.3. Fondi juhataja vormistab koondi ja esitab 2019.a. koondtaotluse sotsiaalministeeriumile HMN
poolt 2019.aastaks eraldatud toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingu lisana.
7.4. SA EPI Fond sõlmib iga toetuse saajaga toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingu 10 päeva
jooksul arvestades Fondi ja Sotsiaalministeeriumi vahelise lepingu allkirjastamise päevast.
Lepingu kohaselt peavad toetuse saajad kasutama Fondist saadud rahade jaoks eriarvet,
esitama sisulise töö ja vormikohase finantsaruande sotsiaalministeeriumi lepinguga kehtestatud
tähtaegadel (võimaluse korral digiallkirjastatult elektrooniliselt. Aastaringse toetamise korral
kantakse toetuse saajale järgmise kvartali toetus üle alles peale eelmise kvartali lepingujärgse
aruandluse esitamist.
7.5. SA EPI Fond koostab esitatud aruannete baasil koondaruande ja esitab selle HMN-le,
Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumile nende poolt nõutud tähtaegadel.
Lisa 1.1.1 ” Liitude toetus aastal 2019 sh halduskulud”
Lisa 1.1.2 ” Piirkondlike kodade (sh ühingud) toetus aastal 2019 sh halduskulud”