dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine

Sotsiaalministeerium · 14. november 2018
Viit
1.2-3/3538-1
Registreeritud
14. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Ly Pärenson
Lahendamise tähtaeg
28. november 2018

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.bdoc886 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium 13.11.2018 nr 1-4/18/7496 [Indeks] [Maakond] Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“ eelnõu. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse nõuded jäätmetest kütusekomponendi tootmiseks. Eelnõus sätestatud tingimustele vastamise korral lakkavad õli sisaldavad jäätmed olemast jäätmed ning tekkinud saadust võib kasutada kütustega segamisel. Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler minister Lisad: Eelnõu 5 lk Seletuskiri 3 lk Sama: Makus- ja Tolliamet, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Õliühing Mari-Liis Ummik 626 2863, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 29.10.2018 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………………. nr Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse käesoleva määruse lisas 1 loetletud õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmise kriteeriumid, mille täitmisel need jäätmed lakkavad olemast jäätmed. (2) Kui käesoleva määruse lisas 1 loetletud õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmisel tekib aktsiisikaup alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 1 tähenduses, siis kohaldub vastav seadus. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kütusekomponent on käesoleva määruse lisas 1 nimetatud õli sisaldavatest jäätmetest valmistatud aine või segu, mis vastab käesolevas määruses esitatud tingimustele; 2) partii on ühtlaste omadustega kütusekomponendi kogus, mida hoiustatakse ühes mahutis või edastatakse ühel ajal ja sama saatelehega, mis on nimetatud käesoleva määruse §-s 8; 3) kütusekomponendi tootja on jäätmekäitleja, kes toodab jäätmetest kütusekomponenti ja see tegevus on lubatud tema keskkonnakaitseloaga; 4) tootmine on õli sisaldavate jäätmete käitlemine parimat võimalikku tehnikat kasutades, mille tulemusena saadakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud nõuetele vastav kütusekomponent; 5) õli sisaldavad jäätmed on käesoleva määruse lisas 1 nimetatud jäätmed. § 3. Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamine Õli sisaldavad jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ning kütusekomponendi tootja täidab käesolevas määruses kehtestatud nõudeid ning kütusekomponent vastab käesoleva määruse lisas 2 sätestatud kvaliteedinäitajale. § 4. Õli sisaldavate jäätmete kogumine (1) Jäätmetest kütusekomponendi valmistamiseks tuleb käesoleva määruse lisas 1 nimetatud jäätmeid koguda liigiti ja kogumisel vältida nende segunemist muude jäätmete ja ainetega. (2) Jäätmeliike võib omavahel segada, kui segamine on kütusekomponendi tootmiseks vajalik ja tegevus on lubatud keskkonnakaitseloaga. § 5. Jäätmete käitluskoha nõuded (1) Õli sisaldavate jäätmete käitlemisel peab käitluskoht olema: 1) ümbritsetud taraga; 2) varustatud valveseadmetega või ööpäevaringse valvega; 3) vettpidava pinnakattega; 4) sademevee kogumise süsteemiga; 5) õlipüüduriga; 6) tehnoloogilise reovee puhastussüsteemiga. (2) Suublasse juhitav heit- ja sademevesi peavad vastama veeseaduse § 24 alusel kehtestatud nõuetele. § 6. Õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmise eeldused (1) Kütusekomponenti toodetakse vaid kasutamise eesmärgil ning siis, kui selle kasutatavus on kindel ja selle järele on nõudlus. (2) Kütusekomponent vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele. (3) Kütusekomponendil on omadused, mis on eelkõige keskkonnariskidega seoses võrreldavad vastava esmase tooraine või vastava toote omadustega. (4) Kütusekomponendi tootmisel kasutatakse parimat võimalikku tehnikat vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) nr 2018/1147, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused. § 7. Kütusekomponendi nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine (1) Kvaliteedi hindamiseks võetakse kütusekomponendi tootja juures igast partiist keskmistatud proov, millest määratakse käesoleva määruse lisas 2 nimetatud näitajad. (2) Lõikes 1 nimetatud proovi võtab naftasaaduste või vedelkütuste proovivõtuks akrediteeringut omav isik. (3) Analüüsi teeb vedelkütuste analüüsimiseks akrediteeringut omav labor, järgides labori akrediteerimisalasse kuuluvaid asjaomaseid standardeid või nende standardite puudumisel muid usaldusväärseid akrediteeritud analüüsimeetodeid. (4) Kütusekomponendi tootja koostab igale kütusekomponendi partiile kvaliteedidokumendi, millele märgitakse: 1) tootva ettevõtte nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress; 2) partii number ja mahuti number, kus partiid hoiustatakse; 3) partii suurus tonnides; 4) käesoleva määruse lisas 2 nimetatud kvaliteedinäitajad; 5) määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta kirjeldatud kombineeritud nomenklatuuri kood; 6) kütusekomponenti tootva ettevõtte juhi või tema volitatud isiku allkiri; 7) dokumendi andmise kuupäev. § 8. Kütusekomponendi saateleht (1) Iga kütusekomponendi saadetise kohta väljastab kütusekomponendi tootja saatelehe, millele on märgitud: 1) saatelehe number ja väljastamise kuupäev; 2) vastuvõtva ettevõtte nimetus ja aadress; 3) saadetise suurus tonnides; 4) käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud kvaliteedidokumendi number ja andmise kuupäev; 5) saatelehe koostaja nimi, ametikoht ja allkiri. (2) Saateleht koostatakse kahes eksemplaris. Üks eksemplar antakse kaasa kütusekomponendi saadetisega ning teine eksemplar jääb kütusekomponendi tootjale. (3) Saateleht võib olla koostatud digitaaldokumendina ning digitaalselt allkirjastatud digitaalallkirja seaduse § 43 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt. § 9. Dokumentide säilitamine (1) Kütusekomponendi tootja peab kõiki jäätmetega ja kütusekomponendiga seotud algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitama vähemalt viis aastat. (2) Käesoleva määruse tähenduses on algdokumendid järgmised: 1) jäätmete vastuvõtmist käsitlevad dokumendid; 2) kütusekomponendi ostu ja müüki käsitlevad dokumendid; 3) ohtlike jäätmete saatekirjad; 4) käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud analüüsi aktid; 5) käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud kvaliteedidokumendid; 6) käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud saatelehed. § 10. Kütusekomponendi kasutamine (1) Kütusekomponenti võib kasutada, kui sellele on väljastatud § 7 lõikes 4 nimetatud kvaliteedidokument. (2) Kütusekomponenti kasutatakse kütuste tootmisel vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele. § 11. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler (allkirjastatud digitaalselt) minister Meelis Münt kantsler LISA 1. Õli sisaldavate jäätmete loend LISA 2. Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad Keskkonnaministri XX.XX.2018 määrus nr XX „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine “ Lisa 1 Õli sisaldavate jäätmete loend Jäätmekood Jäätme nimetus 05 01 03* Mahutite põhjasetted 13 01 05* Kloorimata emulsioonid 13 01 10* Mineraalipõhised kloorimata hüdraulikaõlid 13 01 11* Sünteetilised hüdraulikaõlid 13 01 13* Muud hüdraulikaõlid 13 02 05* Mineraalipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 06* Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 13 03 07* Mineraalipõhised kloorimata isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid 13 03 08* Sünteetilised isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid 13 03 10* Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid 13 04 01* Siseveesõidukite pilsivesi 13 04 02* Sadamates laevadelt vastu võetud pilsivesi 13 04 03* Muude veesõidukite pilsivesi 13 05 02* Õlipüünisesetted 13 05 03* Õlikogurisetted 13 05 06* Õlipüünistes lahustatud õli 13 05 08* Õlipüünistes lahustatud õline vesi 13 07 01* Kütteõli ja diislikütus 13 07 02* Bensiin 13 07 03* Muud kütused (sh kütusesegud) 13 08 02* Muud emulsioonid 13 08 99* Nimistus mujal nimetamata jäätmed 16 07 08* Õli sisaldavad jäätmed 19 02 07* Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid** 19 02 08* Ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed** ** on tekkinud tabeli jaotistes 05, 13 ja 16 esitatud jäätmete käitluse tulemusena Keskkonnaministri XX.XX.2018 määrus nr XX „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine “ Lisa 2 Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad Näitaja Katsemeetod Nõue Kinemaatiline EVS-EN ISO 3104 < 100 mm viskoossus 50 °C juures, mm2/s Väävlisisaldus, massi% ISO 8754 ≤ 1,0 ISO 14596 EN ISO 13032 Vesiniksulfiid, mg/kg IP570 ≤2 Merkaptaanväävel, EVS-EN ISO 3012 ≤ 100 mg/kg Leekpunkt, °C EN ISO 2719 ≥ 35 Destilleerumine EN ISO 3405 250 °C juures, mahu% < 65 350 °C juures, mahu% < 85 Veesisaldus, massi% ISO 3733 ≤ 1,0 Tuhasisaldus, massi% EN ISO 6245 ≤ 0,15 PCB sisaldus, mg/kg EN 12766 0* Raskmetallid, mg/kg Elavhõbe <5 Plii <25 Nikkel <5 Kroom <5 Vask <40 Tsink <5 Arseen <5 Kaadmium <5 Tallium <5 Antimon <5 Koobalt <5 Mangaan <5 Vanaadium <5 * PCB sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui EN 12766 katsemeetodit kasutades saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“. Keskkonnaministri määruse „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Keskkonnaministri määrus „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“ kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel. Eelnõukohase määruse eesmärk on kehtestada Eestis nõuded, millele vastavad teatud õli sisaldavad jäätmed ei ole enam jäätmed vaid tooted ning sellise toote kasutamisele ei kehti jäätmeseaduse nõuded. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EÜ) 2008/98, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (edaspidi jäätmete raamdirektiiv), artikkel 6 annab võimaluse sätestada kriteeriumid, mille alusel jäätmed ei ole enam jäätmed, kui nad läbivad taaskasutamistoimingu ja selle tulemusena saadud asi vastab kindlatele kriteeriumidele. Jäätmete raamdirektiivi artikkel 6 annab liikmesriikidele ka võimaluse kehtestada riigisiseselt kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Määruse kehtestamine on vajalik, et suurendada õli sisaldavate jäätmete taaskasutamist. Õli sisaldavad jäätmed on oma olemuselt naftasaadused või põlevkiviõli ning pärast töötlemist sobivad kasutamiseks koos kütustega. Jäätmete koostis võib olla erinev ning jäätmed võivad sisaldada erinevaid ohtlikke aineid. Määrusega kehtestatakse nõuded, millele vastamise korral on jäätmetest saanud selline materjal, mida võib kasutada kütuste tootmisel ning selle põletamine koos kütusega ei avalda täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel on oluline, sest nad asendavad teisi materjale (nt kütust), mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KKM) keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Mari-Liis Ummik (626 2863, mari- [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi KKMi õigusosakonna jurist Käthlin Raudla (626 0798, [email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Taust Jäätmete raamdirektiivi alusel eristatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguses nn jäätme- ja tooterežiimi. Jäätmerežiim tähendab, et jäätmeid tohib üle anda vaid jäätmeluba (või seda asendavat luba) omavale isikule ja jäätmekäitlusele kohaldatakse kindlaid reegleid. Tooterežiimis kasutamisel jäätmekäitlusega seotud nõuded ei kehti, tooteid tohib üldjuhul üle anda ja turul kättesaadavaks teha vabalt, arvestades konkreetsele tootele seatud lisatingimusi või piiranguid. Üldiselt saadakse jäätmetest uued tooted ringlussevõtu protsessi läbi. Vastavalt jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 15 lõikele 4 on ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Kuna õli sisaldavad jäätmed töödeldakse aineteks, mida hiljem kasutatakse kütusena, siis neid jäätmeid ei saa ringlusse võtta. Lisaks ringlussevõtule saavad jäätmed lakata olemast jäätmed ka juhul kui on täidetud JäätS §-s 21 toodud nõuded. JäätS § 21 lõige 1 sätestab, et jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ning vastavad jäätmete raamdirektiivi artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas järgmiste tingimustega: 1) asja kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. JäätS sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui jäätmete raamdirektiivi artikli 6 lõike 2 kohaselt ei ole kriteeriume kehtestatud, võib valdkonna eest vastutav minister, võttes arvesse punktides 1–4 nimetatud tingimusi, määrusega kehtestada kriteeriumid, mille alusel mõned jäätmeliigid lakkavad olemast jäätmed. Kuigi jäätmete raamdirektiivi artikli 6 lõige 1 ei selgita lähemalt nende meetmete konkreetset sisu, mis tuleb võtta selleks, et tagada jäätmete lakkamine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega kahjusta keskkonda, on see siiski saavutatava eesmärgi osas liikmesriikidele siduv, jättes samas liikmesriikidele kaalutlusõiguse taoliste meetmete vajalikkuse hindamiseks. Jäätmete raamdirektiivi artikli 6 lõige 4 järgi tuleb otsuses, kas teatavad jäätmed on lakanud olemast jäätmed, arvesse võtta kohaldatavat kohtupraktikat. Määrava tähtsusega peab olema Euroopa Kohtu praktika, mis tagab jäätmeõiguse ühetaolise kohaldamise. Eelnevast tulenevalt tuleb jäätmete lakkamise kriteeriumite kehtestamisel arvestada: - Jäätmete raamdirektiivi punkti 6 järgi esmane eesmärk peaks olema vähendada miinimumini jäätmetekke ja -käitluse kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale; - ELTL artikkel 191 lg 2 kohaselt on liidu keskkonnapoliitika eesmärk kaitstuse kõrge tase ja see rajaneb ettevaatus- ja ennetuspõhimõtetel; - Asjaolu, et aine on läbinud täieliku taaskasutamistoimingu, on ainult üks asjaolu, mida tuleb jäätmeks olemise lakkamise tuvastamisel arvesse võtta.1 - Ainet taaskasutatakse juhul, kui see omandab läbi taaskasutamistoimingu samasugused omadused ja tunnused nagu tooraine ja seda saaks kasutada samasuguseid keskkonnakaitsemeetmeid rakendades.2 1 15. juuni 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-418/97 ja C-419/97: ARCO Chemie Nederland jt (EKL 2000, lk I-4475, punkt 95). 2 Ibid, punkt 46. Määruse kehtestamise eesmärk on vähendada teatud õli sisaldavate toodete jäätmetena kõrvaldamist ning määrata kriteeriumid, mille alusel õli sisaldavad jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Õli sisaldavatele jäätmetele on lakkamise määruse koostanud näiteks Suurbritannia 3. Suurbritannia Keskkonna Agentuur annab välja jäätmete jäätmeks oleku lakkamise jaoks kvaliteedi protokolle, mis on oma olemuselt sarnased ministri määrustele. Kvaliteedi protokolliga sätestatakse tingimused, millele vastamise korral lakkavad jäätmed olemast jäätmed, mida on arvesse võetud ka käesoleva määruse toote kvaliteedikriteeriumite kehtestamisel. Töödeldud kütteõli, mis vastab kvaliteedi protokolli nõuetele vastab kütteõlile kehtestatud standardile BS2869:2006 ja selle kasutamine ei põhjusta suuremat keskkonnasaastet kui toornaftast toodetud kütteõli. Õli sisaldavad jäätmed moodustavad olulise osa Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest. 2017. aastal tekkis Eestis 280 000 tonni ohtlike jäätmeid4 (v.a põlevkivitööstuse jäätmed), millest käesoleva määruse eelnõu lisas 1 nimetatud jäätmed moodustasid 40% ehk selliseid jäätmeid tekkis 111 000 tonni. Kolmele ettevõttele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ja keskkonnakompleksluba, mille alusel on ettevõtetel õigus toota nn „kütusekomponenti“. Load on väljastatud eeldusel, et ettevõte võtab jäätmed ringlusse, mis aga vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 4 välistab nende kasutamise kütusena. Selline välistus on väga piirav ning praktikas on seda nõuet väga keeruline täita ja kontrollida. Selliseid jäätmeid tekib palju ning käitlemise tulemusena tekkiv saadus on sobiv kasutada kütusena või on sobilik lisada kütustele. Määruse kehtestamisega tekib õiguslik alus, et õli sisaldavatest jäätmetest saab toota ainet või segu, mida kasutatakse kütusena. Käesoleva määruse eelnõu nõuete täitmise korral lakkavad õli sisaldavad jäätmed olemast jäätmed. Kui jäätmed ei ole töötlemise järel enam jäätmed, ei kohaldu neile enam jäätmeseadus, vaid kohalduvad tooteid (kemikaale, kütust jne) käsitlevad õigusaktid. Kütusekomponent peab vastama kemikaaliseadusele ja nõuetele, mille kehtestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850; edaspidi REACH-määrus). Kütusekomponendi tootmisele võib kohalduda ka vedelkütuse seadus ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (edaspidi ATKEAS). ATKEAS kohaldub teatud kaubakoodidega, mis põhinevad nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1–675) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (edaspidi KN) kaupadele. Kütusekomponendi tootmisele kohaldub ATKEAS kui kütusekomponendi KN kood on ATKEASe reguleerimisalas. Määruse eelnõu üheks aluseks on toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 5 lg 4, mis annab õiguse valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada tootele nõuded ja nendele 3 https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/296420/geho0 211btmo-e-e.pdf 4 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2017_2_ewc_hazard.pdf nõuetele vastavuse tõendamise korra ning määrata turujärelevalveasutuse, kes teeb turujärelevalvet nende nõuete täitmise üle. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse nõuded kütusekomponendile ning nendele nõuetele vastavuse tõendamise. Turujärelevalve asutused on määratud TNVS-is ja seda määruses ei dubleerita. Paragrahvis 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala. Kui ettevõttel on asjakohased keskkonnakaitseload ja ta täidab määruses sätestatud nõudeid, siis lakkavad määruse lisas 1 nimetatud jäätmed olemast jäätmed. Kui kütusekomponent, mida toodetakse on ATKEAS kohaselt ka aktsiisikaup, siis kohaldub lisaks jäätmekäitlusnõuetele ja keskkonnakaitselubadele ka ATKEASes toodud nõuded. Paragrahvis 2 sätestatakse mõisted, mida eelnõus kasutatakse. Paragrahv 3 kehtestab tingimused, millal õli sisaldavad jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Sättes viidatud lisas 2 on loetletud kvaliteedinäitajad, millele vastavuse korral lakkavad jäätmed olemast jäätmed. Lisas 2 toodud piirväärtuste kehtestamisel on arvesse võetud kehtivate keskkonnakaitselubade alusel toodetud kütusekomponendi näitajaid. Samuti on arvestatud ka Suurbritannia kvaliteedi protokollis toodud nõuetega. Paragrahvi 4 kohaselt tuleb jäätmeid koguda liigiti ning jäätmeid võib segada keskkonnakaitseloas sätestatud tingimustel. Tegemist on üldiste ohtlike jäätmete käitlemise tingimustega, kuid kütusekomponendi tootmise juures peab silmas pidama, et need jäätmed, mis sobivad kütusekomponendi tootmiseks, ei seguneks nendega, mis selleks ei sobi. Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded käitluskohale. Peamine keskkonnarisk õli sisaldavate jäätmete käitlemisel on õli sisaldavate jäätmete lekkimine pinnasesse. Seetõttu on välja toodud täpsemad nõuded käitluskohale. Käitluskohale kohalduvad ka muud tingimused, mis tulenevad teistest õigusaktidest ja kohalduvad ohtlike jäätmete käitlemisele või ohtlike ainete ja segude ladustamisele ja käitlemisele. Paragrahvis 6 sätestatakse eeldused kütusekomponendi tootmisele. Jäätmeseaduse § 21 lõike 1 järgi jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas järgmiste tingimustega: 1) asja kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Tingimus „asja kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil“ ja „asjal on turg või asja järele on nõudlus“ on omavahel seotud. Neile kriteeriumidele vastavust saab kontrollida järgmiste näitajate alusel: kindla turu olemasolu tõendab pakkumine ja nõudlus; materjali eest makstav turuhind on tõestatav ning kaubandustingimuste või standardite olemasolu.5 Tingimus „asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele vastavust“ saab tõestada vastavate tehniliste spetsifikatsioonidele või 5 Euroopa Komisjoni juhendmaterjal jäätmete raamdirektiivi rakendamise kohta. Kättesaadav arvutivõrgust: Guidance on the interpretation of key provisions of Directive 2008/98/EC on waste http://ec.europa.eu/environment/waste/framework/pdf/guidance_doc.pdf tehnilistele standarditele vastamisega, mida kasutatakse samal eesmärgil looduslike materjalide osas. Materjal peab olema valmis lõplikuks kasutamiseks ja täiendavaid jäätmekäitluse toiminguid ei tohi materjal enam vajada.6 Tingimus „asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele vastavust“ saab tõestada, kui võrrelda vastava materjali tootealaseid õigusnorme jäätmealaste õigusnormidega. Tuleb hinnata, kas tootealased õigusnormid on piisavad, et minimeerida mõju keskkonnale või inimeste tervisele? Kas materjali vabastamine jäätmerežiimist võib suurendada riske keskkonnale või inimeste tervisele?7 Enamik nõuded, mis on eelduseks kütusekomponendi tootmiseks (enesekontrollisüsteem, arvestusepidamine jms) on reguleeritud juba jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alaste järeldustega, mistõttu neid ei dubleerita käesolevas määruses. Parima võimaliku tehnika alased järeldused kohalduvad õli sisaldavate jäätmete käitlusele ka siis, kui ei toodeta kütusekomponenti. Paragrahvis 7 sätestatakse kütusekomponendi nõuetele vastavuse hindamise nõuded. Kuna vedelkütuste proovivõtmine ja säilitamine on piisavalt hästi reguleeritud ning kütusekomponenti on kavas segada hiljem kütustega, siis siin rakendatakse samu nõudeid, mis kütuste puhul. Proovi võtab ja analüüsi teeb vedelkütuste proovivõtmiseks ja analüüsimiseks akrediteeringut omav isik ning sellega on kaetud nii proovivõtu kui ka proovi säilitamise nõuded. Igale kütusekomponendi partiile tuleb koostada kvaliteedidokument. Kvaliteedidokumendile tuleb märkida jälgitavuse jaoks partii number ja kogus ning millises mahutis nimetatud partiid hoitakse. Samuti tuleb kvaliteedidokumendile märkida kütusekomponendi KN kood, mis näitab, kas tegemist on aktsiisikaubaga või mitte. Kui tegemist on aktsiisikaubaga, kohalduvad tootjale ka aktsiisikauba tootmisega seotud nõuded. Paragrahvis 8 sätestatakse kütusekomponendi saatelehe nõuded. Kütusekomponent saab olla toode, kui sel on kindel kasutusotstarve, seega on vaja jälgida, kellele kütusekomponent üle antakse. Paragrahvis 9 sätestatakse, et algdokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat. See nõue on sama, mis jäätmeseaduses. Samuti on nimetatud, milliseid dokumente mõeldakse algdokumentidena eelnõukohases määruses. Paragrahvis 10 sätestatakse kütusekomponendi kasutamine. Kui kütusekomponendi tootmine on juba reguleeritud ATKEASe nõuetega, siis on ka selle kasutamine samuti reguleeritud ATKEASega. Kui kütusekomponendi tootmisele ei kohaldu ATKEAS, siis kütusekomponendile kui mitte jäätmetele kohalduvad ikka ATKEASe nõuded. Lisas 1 esitatakse nende jäätmete nimekiri, mida võib kasutada kütusekomponendi tootmisel. Jäätmeliikide valimisel lähtuti olemasolevatest keskkonnakaitselubadest. Jäätmekoodid ei anna piisavalt teavet jäätmete omaduste kohta ning jäätmete omadused on muutlikud, mistõttu peab jäätmekäitleja ise veenduma, kas lisas 1 esitatud koodiga jäätmed sobivad tootmisprotsessis kasutamiseks või mitte. Kuna 19. alajaotise koodiga tähistatakse jäätmekäitluse tulemusena tekkinud jäätmeid, siis on tabeli all märgitud, et 19 02 07* ja 19 02 08* koodiga jäätmed võivad tekkida ainult tabelis loetletud teiste jäätmete käitlemisel. 6 Ibid. 7 Ibid. Lisas 2 sätestatakse kvaliteedinõuded kütusekomponendile. Piirväärtuste määramisel on võetud aluseks kolme jäätmekäitleja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi materjalides esitatud andmed. Jäätmekäitleja 1 Näitaja Testmeetod Väärtus Leekpunkti EVS – EN ISO >65oC temperatuur 2719 Tihedus (15oC) EN ISO 12185 920-940 kg/m3 Mehaanilised ASTM D473 <1,0% (m/m) lisandid EVS – EN ISO Väävlisisaldus <1,5% (m/m) 8754 Veesisaldus ISO 3733 <0,1% (m/m) Kinemaatiline EVS – EN ISO o 50-60 mm2/s viskoossus (80 C) 3104 Jäätmekäitleja 2 Näitaja Ühik Piirväärtused Tihedus 20 ºC juures kg/m3 max 960 Leekpunkt C ≥ 40 Veesisaldus massi % min 1 -max 4 Tuhasus massi % min 0,3- max 1 Tingviskoossus Engleri kraad 80 0C 10 сСт - 200 сСт juures Jäätmekäitleja 3 Näitaja Ühik Nõue Veesisaldus massi% max. 1,0 Tahked osised massi% max. 1,0 Väävli sisaldus massi% max. 3,5 Väävelvesiniku sisaldus ppm max. 100 Merkaptaanväävli sisaldus ppm max. 100 Leekpunkt Pensky- ºC max. 55 Martensi suletud testril Fraktsioonikoostis - keemise algus ºC normeerimata - destilleerub 200ºC juures % 1-60 - destilleerub 300ºC juures % normeerimata - destilleerub 350ºC juures % 1-70 - jääk mahu% 1-80 (fraktsioonide summa on 100%) Happesus mg/dm3 Max. 20 Leelisus mg/dm3 Max. 20 Kloriidid mg/dm3 max. 900 Orgaaniline kloor ppm Max 10 fraktsioonis keemistemperatuurini 204 ºС Lisaks on võetud aluseks ka Suurbritannia kvaliteedi protokollis toodud näitajad: Näitaja Piirväärtus Väävlisisaldus, massi% 0,1 Süsiniku jääk massi % 0,3 Leekpunkt, °C 56 Destilleerumine 250 °C juures, mahu% 65 350 °C juures, mahu% 85 Veesisaldus, mg/kg 200 Tuhasisaldus, massi% 0,01 Halogeenid 5 summeeritult (arvestatud kloorina), mg/kg PCB sisaldus, mg/kg 5 Raskmetallid, mg/kg Elavhõbe 5 Plii 5 Nikkel 5 Kroom 5 Vask 5 Tsink 5 Arseen 5 Kaadmium 5 Tallium 5 Antimon 5 Koobalt 5 Mangaan 5 Vanaadium 5 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Nimetatud direktiivi artikkel 6 annab liikmesriikidele võimaluse kehtestada riigisiseselt kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Eelnõus ei ole vastuolusid teiste Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse rakendamise mõju, rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris. Ettevõttel, kes toodab kütusekomponenti, peab olema jäätmeluba või keskkonnakompleksluba, ning seetõttu kontrollib järelevalveasutus nagunii, et ettevõte täidaks loas märgitud tingimusi. Järelevalve käigus tehtavad kulutused jäävad igal aastal riigieelarve ja järelevalveasutuste eelarvete piiresse. Selleks, et jäätmed vastaksid määruse nõuetele, on ettevõttel vaja teha teatud kulutusi. Samas ei ole selle määruse rakendamine kellelegi kohustuslik. See on ettevõtja enda valik, kas ta soovib õli sisaldavaid jäätmeid edaspidi jäätmetena käidelda või toota jäätmetest kütusekomponenti. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Määruse kooskõlastamine Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Maksu- ja Tolliametile ning ettepanekute esitamiseks Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule ja Eesti Õliühingule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Kuna eelnõukohane määrus sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses, esitatakse määrus kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-1171 - Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.11.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/046addad-4550-4998-aaf3- 5f29cd22a7f9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/046addad-4550-4998-aaf3- 5f29cd22a7f9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel