Rahandusministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
13.11.2018 nr 1-4/18/7496
[Indeks] [Maakond]
Keskkonnaministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Õli
sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“ eelnõu. Eelnõukohase
määrusega kehtestatakse nõuded jäätmetest kütusekomponendi tootmiseks. Eelnõus sätestatud
tingimustele vastamise korral lakkavad õli sisaldavad jäätmed olemast jäätmed ning tekkinud
saadust võib kasutada kütustega segamisel. Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne
tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) esitamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
minister
Lisad: Eelnõu 5 lk
Seletuskiri 3 lk
Sama: Makus- ja Tolliamet, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Õliühing
Mari-Liis Ummik
626 2863,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
29.10.2018
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ………………. nr
Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku
lakkamise kriteeriumite kehtestamine
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike
4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse käesoleva määruse lisas 1 loetletud õli sisaldavatest jäätmetest
kütusekomponendi tootmise kriteeriumid, mille täitmisel need jäätmed lakkavad olemast
jäätmed.
(2) Kui käesoleva määruse lisas 1 loetletud õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi
tootmisel tekib aktsiisikaup alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 1 tähenduses,
siis kohaldub vastav seadus.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kütusekomponent on käesoleva määruse lisas 1 nimetatud õli sisaldavatest jäätmetest
valmistatud aine või segu, mis vastab käesolevas määruses esitatud tingimustele;
2) partii on ühtlaste omadustega kütusekomponendi kogus, mida hoiustatakse ühes mahutis või
edastatakse ühel ajal ja sama saatelehega, mis on nimetatud käesoleva määruse §-s 8;
3) kütusekomponendi tootja on jäätmekäitleja, kes toodab jäätmetest kütusekomponenti ja see
tegevus on lubatud tema keskkonnakaitseloaga;
4) tootmine on õli sisaldavate jäätmete käitlemine parimat võimalikku tehnikat kasutades, mille
tulemusena saadakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud nõuetele vastav kütusekomponent;
5) õli sisaldavad jäätmed on käesoleva määruse lisas 1 nimetatud jäätmed.
§ 3. Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamine
Õli sisaldavad jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu,
kaasa arvatud ringlussevõtt, ning kütusekomponendi tootja täidab käesolevas määruses
kehtestatud nõudeid ning kütusekomponent vastab käesoleva määruse lisas 2 sätestatud
kvaliteedinäitajale.
§ 4. Õli sisaldavate jäätmete kogumine
(1) Jäätmetest kütusekomponendi valmistamiseks tuleb käesoleva määruse lisas 1 nimetatud
jäätmeid koguda liigiti ja kogumisel vältida nende segunemist muude jäätmete ja ainetega.
(2) Jäätmeliike võib omavahel segada, kui segamine on kütusekomponendi tootmiseks vajalik
ja tegevus on lubatud keskkonnakaitseloaga.
§ 5. Jäätmete käitluskoha nõuded
(1) Õli sisaldavate jäätmete käitlemisel peab käitluskoht olema:
1) ümbritsetud taraga;
2) varustatud valveseadmetega või ööpäevaringse valvega;
3) vettpidava pinnakattega;
4) sademevee kogumise süsteemiga;
5) õlipüüduriga;
6) tehnoloogilise reovee puhastussüsteemiga.
(2) Suublasse juhitav heit- ja sademevesi peavad vastama veeseaduse § 24 alusel kehtestatud
nõuetele.
§ 6. Õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmise eeldused
(1) Kütusekomponenti toodetakse vaid kasutamise eesmärgil ning siis, kui selle kasutatavus on
kindel ja selle järele on nõudlus.
(2) Kütusekomponent vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele,
õigusnormidele ja tootestandarditele.
(3) Kütusekomponendil on omadused, mis on eelkõige keskkonnariskidega seoses võrreldavad
vastava esmase tooraine või vastava toote omadustega.
(4) Kütusekomponendi tootmisel kasutatakse parimat võimalikku tehnikat vastavalt komisjoni
rakendusotsusele (EL) nr 2018/1147, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused.
§ 7. Kütusekomponendi nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine
(1) Kvaliteedi hindamiseks võetakse kütusekomponendi tootja juures igast partiist keskmistatud
proov, millest määratakse käesoleva määruse lisas 2 nimetatud näitajad.
(2) Lõikes 1 nimetatud proovi võtab naftasaaduste või vedelkütuste proovivõtuks
akrediteeringut omav isik.
(3) Analüüsi teeb vedelkütuste analüüsimiseks akrediteeringut omav labor, järgides labori
akrediteerimisalasse kuuluvaid asjaomaseid standardeid või nende standardite puudumisel
muid usaldusväärseid akrediteeritud analüüsimeetodeid.
(4) Kütusekomponendi tootja koostab igale kütusekomponendi partiile kvaliteedidokumendi,
millele märgitakse:
1) tootva ettevõtte nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress;
2) partii number ja mahuti number, kus partiid hoiustatakse;
3) partii suurus tonnides;
4) käesoleva määruse lisas 2 nimetatud kvaliteedinäitajad;
5) määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku
kohta kirjeldatud kombineeritud nomenklatuuri kood;
6) kütusekomponenti tootva ettevõtte juhi või tema volitatud isiku allkiri;
7) dokumendi andmise kuupäev.
§ 8. Kütusekomponendi saateleht
(1) Iga kütusekomponendi saadetise kohta väljastab kütusekomponendi tootja saatelehe, millele
on märgitud:
1) saatelehe number ja väljastamise kuupäev;
2) vastuvõtva ettevõtte nimetus ja aadress;
3) saadetise suurus tonnides;
4) käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud kvaliteedidokumendi number ja andmise kuupäev;
5) saatelehe koostaja nimi, ametikoht ja allkiri.
(2) Saateleht koostatakse kahes eksemplaris. Üks eksemplar antakse kaasa kütusekomponendi
saadetisega ning teine eksemplar jääb kütusekomponendi tootjale.
(3) Saateleht võib olla koostatud digitaaldokumendina ning digitaalselt allkirjastatud
digitaalallkirja seaduse § 43 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt.
§ 9. Dokumentide säilitamine
(1) Kütusekomponendi tootja peab kõiki jäätmetega ja kütusekomponendiga seotud
algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitama vähemalt viis aastat.
(2) Käesoleva määruse tähenduses on algdokumendid järgmised:
1) jäätmete vastuvõtmist käsitlevad dokumendid;
2) kütusekomponendi ostu ja müüki käsitlevad dokumendid;
3) ohtlike jäätmete saatekirjad;
4) käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud analüüsi aktid;
5) käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud kvaliteedidokumendid;
6) käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud saatelehed.
§ 10. Kütusekomponendi kasutamine
(1) Kütusekomponenti võib kasutada, kui sellele on väljastatud § 7 lõikes 4 nimetatud
kvaliteedidokument.
(2) Kütusekomponenti kasutatakse kütuste tootmisel vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seadusele.
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler (allkirjastatud digitaalselt)
minister Meelis Münt
kantsler
LISA 1. Õli sisaldavate jäätmete loend
LISA 2. Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad
Keskkonnaministri XX.XX.2018 määrus nr XX
„Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku
lakkamise kriteeriumite kehtestamine “
Lisa 1
Õli sisaldavate jäätmete loend
Jäätmekood Jäätme nimetus
05 01 03* Mahutite põhjasetted
13 01 05* Kloorimata emulsioonid
13 01 10* Mineraalipõhised kloorimata hüdraulikaõlid
13 01 11* Sünteetilised hüdraulikaõlid
13 01 13* Muud hüdraulikaõlid
13 02 05* Mineraalipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid
13 02 06* Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid
13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid
13 03 07* Mineraalipõhised kloorimata isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid
13 03 08* Sünteetilised isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid
13 03 10* Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid
13 04 01* Siseveesõidukite pilsivesi
13 04 02* Sadamates laevadelt vastu võetud pilsivesi
13 04 03* Muude veesõidukite pilsivesi
13 05 02* Õlipüünisesetted
13 05 03* Õlikogurisetted
13 05 06* Õlipüünistes lahustatud õli
13 05 08* Õlipüünistes lahustatud õline vesi
13 07 01* Kütteõli ja diislikütus
13 07 02* Bensiin
13 07 03* Muud kütused (sh kütusesegud)
13 08 02* Muud emulsioonid
13 08 99* Nimistus mujal nimetamata jäätmed
16 07 08* Õli sisaldavad jäätmed
19 02 07* Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid**
19 02 08* Ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed**
** on tekkinud tabeli jaotistes 05, 13 ja 16 esitatud jäätmete käitluse tulemusena
Keskkonnaministri XX.XX.2018 määrus nr XX
„Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku
lakkamise kriteeriumite kehtestamine “
Lisa 2
Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad
Näitaja Katsemeetod Nõue
Kinemaatiline EVS-EN ISO 3104 < 100 mm
viskoossus 50 °C
juures, mm2/s
Väävlisisaldus, massi% ISO 8754 ≤ 1,0
ISO 14596
EN ISO 13032
Vesiniksulfiid, mg/kg IP570 ≤2
Merkaptaanväävel, EVS-EN ISO 3012 ≤ 100
mg/kg
Leekpunkt, °C EN ISO 2719 ≥ 35
Destilleerumine EN ISO 3405
250 °C juures, mahu% < 65
350 °C juures, mahu% < 85
Veesisaldus, massi% ISO 3733 ≤ 1,0
Tuhasisaldus, massi% EN ISO 6245 ≤ 0,15
PCB sisaldus, mg/kg EN 12766 0*
Raskmetallid, mg/kg
Elavhõbe <5
Plii <25
Nikkel <5
Kroom <5
Vask <40
Tsink <5
Arseen <5
Kaadmium <5
Tallium <5
Antimon <5
Koobalt <5
Mangaan <5
Vanaadium <5
* PCB sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui EN 12766 katsemeetodit kasutades
saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“.
Keskkonnaministri määruse
„Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku
lakkamise kriteeriumite kehtestamine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Keskkonnaministri määrus „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite
kehtestamine“ kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse
§ 5 lõike 4 alusel.
Eelnõukohase määruse eesmärk on kehtestada Eestis nõuded, millele vastavad teatud õli
sisaldavad jäätmed ei ole enam jäätmed vaid tooted ning sellise toote kasutamisele ei kehti
jäätmeseaduse nõuded.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EÜ) 2008/98, mis käsitleb jäätmeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (edaspidi jäätmete raamdirektiiv), artikkel 6 annab
võimaluse sätestada kriteeriumid, mille alusel jäätmed ei ole enam jäätmed, kui nad läbivad
taaskasutamistoimingu ja selle tulemusena saadud asi vastab kindlatele kriteeriumidele.
Jäätmete raamdirektiivi artikkel 6 annab liikmesriikidele ka võimaluse kehtestada riigisiseselt
kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed.
Määruse kehtestamine on vajalik, et suurendada õli sisaldavate jäätmete taaskasutamist. Õli
sisaldavad jäätmed on oma olemuselt naftasaadused või põlevkiviõli ning pärast töötlemist
sobivad kasutamiseks koos kütustega. Jäätmete koostis võib olla erinev ning jäätmed võivad
sisaldada erinevaid ohtlikke aineid. Määrusega kehtestatakse nõuded, millele vastamise korral
on jäätmetest saanud selline materjal, mida võib kasutada kütuste tootmisel ning selle
põletamine koos kütusega ei avalda täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese
tervisele. Jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel on oluline, sest nad asendavad teisi
materjale (nt kütust), mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KKM)
keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Mari-Liis Ummik (626 2863, mari-
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi KKMi õigusosakonna jurist Käthlin
Raudla (626 0798,
[email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna
peaspetsialist Aili Sandre (626 2953,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Taust
Jäätmete raamdirektiivi alusel eristatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguses nn jäätme- ja
tooterežiimi. Jäätmerežiim tähendab, et jäätmeid tohib üle anda vaid jäätmeluba (või seda
asendavat luba) omavale isikule ja jäätmekäitlusele kohaldatakse kindlaid reegleid.
Tooterežiimis kasutamisel jäätmekäitlusega seotud nõuded ei kehti, tooteid tohib üldjuhul üle
anda ja turul kättesaadavaks teha vabalt, arvestades konkreetsele tootele seatud lisatingimusi
või piiranguid.
Üldiselt saadakse jäätmetest uued tooted ringlussevõtu protsessi läbi. Vastavalt jäätmeseaduse
(edaspidi JäätS) § 15 lõikele 4 on ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt,
jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks,
materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma
jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või
tagasitäiteks. Kuna õli sisaldavad jäätmed töödeldakse aineteks, mida hiljem kasutatakse
kütusena, siis neid jäätmeid ei saa ringlusse võtta.
Lisaks ringlussevõtule saavad jäätmed lakata olemast jäätmed ka juhul kui on täidetud JäätS
§-s 21 toodud nõuded.
JäätS § 21 lõige 1 sätestab, et jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud
taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ning vastavad jäätmete raamdirektiivi
artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas
järgmiste tingimustega:
1) asja kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil;
2) asjal on turg või asja järele on nõudlus;
3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja
tootestandarditele;
4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.
JäätS sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui jäätmete raamdirektiivi artikli 6 lõike 2 kohaselt ei ole
kriteeriume kehtestatud, võib valdkonna eest vastutav minister, võttes arvesse punktides 1–4
nimetatud tingimusi, määrusega kehtestada kriteeriumid, mille alusel mõned jäätmeliigid
lakkavad olemast jäätmed.
Kuigi jäätmete raamdirektiivi artikli 6 lõige 1 ei selgita lähemalt nende meetmete konkreetset
sisu, mis tuleb võtta selleks, et tagada jäätmete lakkamine viisil, mis ei sea ohtu inimeste
tervist ega kahjusta keskkonda, on see siiski saavutatava eesmärgi osas liikmesriikidele siduv,
jättes samas liikmesriikidele kaalutlusõiguse taoliste meetmete vajalikkuse hindamiseks.
Jäätmete raamdirektiivi artikli 6 lõige 4 järgi tuleb otsuses, kas teatavad jäätmed on lakanud
olemast jäätmed, arvesse võtta kohaldatavat kohtupraktikat. Määrava tähtsusega peab olema
Euroopa Kohtu praktika, mis tagab jäätmeõiguse ühetaolise kohaldamise.
Eelnevast tulenevalt tuleb jäätmete lakkamise kriteeriumite kehtestamisel arvestada:
- Jäätmete raamdirektiivi punkti 6 järgi esmane eesmärk peaks olema vähendada
miinimumini jäätmetekke ja -käitluse kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
- ELTL artikkel 191 lg 2 kohaselt on liidu keskkonnapoliitika eesmärk kaitstuse kõrge tase
ja see rajaneb ettevaatus- ja ennetuspõhimõtetel;
- Asjaolu, et aine on läbinud täieliku taaskasutamistoimingu, on ainult üks asjaolu, mida
tuleb jäätmeks olemise lakkamise tuvastamisel arvesse võtta.1
- Ainet taaskasutatakse juhul, kui see omandab läbi taaskasutamistoimingu samasugused
omadused ja tunnused nagu tooraine ja seda saaks kasutada samasuguseid
keskkonnakaitsemeetmeid rakendades.2
1
15. juuni 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-418/97 ja C-419/97: ARCO Chemie Nederland jt
(EKL 2000, lk I-4475, punkt 95).
2
Ibid, punkt 46.
Määruse kehtestamise eesmärk on vähendada teatud õli sisaldavate toodete jäätmetena
kõrvaldamist ning määrata kriteeriumid, mille alusel õli sisaldavad jäätmed lakkavad olemast
jäätmed.
Õli sisaldavatele jäätmetele on lakkamise määruse koostanud näiteks Suurbritannia 3.
Suurbritannia Keskkonna Agentuur annab välja jäätmete jäätmeks oleku lakkamise jaoks
kvaliteedi protokolle, mis on oma olemuselt sarnased ministri määrustele. Kvaliteedi
protokolliga sätestatakse tingimused, millele vastamise korral lakkavad jäätmed olemast
jäätmed, mida on arvesse võetud ka käesoleva määruse toote kvaliteedikriteeriumite
kehtestamisel. Töödeldud kütteõli, mis vastab kvaliteedi protokolli nõuetele vastab kütteõlile
kehtestatud standardile BS2869:2006 ja selle kasutamine ei põhjusta suuremat
keskkonnasaastet kui toornaftast toodetud kütteõli.
Õli sisaldavad jäätmed moodustavad olulise osa Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest.
2017. aastal tekkis Eestis 280 000 tonni ohtlike jäätmeid4 (v.a põlevkivitööstuse jäätmed),
millest käesoleva määruse eelnõu lisas 1 nimetatud jäätmed moodustasid 40% ehk selliseid
jäätmeid tekkis 111 000 tonni.
Kolmele ettevõttele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ja keskkonnakompleksluba,
mille alusel on ettevõtetel õigus toota nn „kütusekomponenti“. Load on väljastatud eeldusel,
et ettevõte võtab jäätmed ringlusse, mis aga vastavalt jäätmeseaduse § 15 lõikele 4 välistab
nende kasutamise kütusena. Selline välistus on väga piirav ning praktikas on seda nõuet väga
keeruline täita ja kontrollida. Selliseid jäätmeid tekib palju ning käitlemise tulemusena tekkiv
saadus on sobiv kasutada kütusena või on sobilik lisada kütustele. Määruse kehtestamisega
tekib õiguslik alus, et õli sisaldavatest jäätmetest saab toota ainet või segu, mida kasutatakse
kütusena.
Käesoleva määruse eelnõu nõuete täitmise korral lakkavad õli sisaldavad jäätmed olemast
jäätmed. Kui jäätmed ei ole töötlemise järel enam jäätmed, ei kohaldu neile enam
jäätmeseadus, vaid kohalduvad tooteid (kemikaale, kütust jne) käsitlevad õigusaktid.
Kütusekomponent peab vastama kemikaaliseadusele ja nõuetele, mille kehtestab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist,
hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide
Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus
(EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv
76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ
(ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850; edaspidi REACH-määrus). Kütusekomponendi tootmisele
võib kohalduda ka vedelkütuse seadus ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
(edaspidi ATKEAS). ATKEAS kohaldub teatud kaubakoodidega, mis põhinevad nõukogu
määrusele (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku
kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1–675) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (edaspidi
KN) kaupadele. Kütusekomponendi tootmisele kohaldub ATKEAS kui kütusekomponendi
KN kood on ATKEASe reguleerimisalas.
Määruse eelnõu üheks aluseks on toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 5 lg 4, mis
annab õiguse valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada tootele nõuded ja nendele
3
https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/296420/geho0
211btmo-e-e.pdf
4
https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2017_2_ewc_hazard.pdf
nõuetele vastavuse tõendamise korra ning määrata turujärelevalveasutuse, kes teeb
turujärelevalvet nende nõuete täitmise üle. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse nõuded
kütusekomponendile ning nendele nõuetele vastavuse tõendamise. Turujärelevalve asutused
on määratud TNVS-is ja seda määruses ei dubleerita.
Paragrahvis 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala. Kui ettevõttel on asjakohased
keskkonnakaitseload ja ta täidab määruses sätestatud nõudeid, siis lakkavad määruse lisas 1
nimetatud jäätmed olemast jäätmed. Kui kütusekomponent, mida toodetakse on ATKEAS
kohaselt ka aktsiisikaup, siis kohaldub lisaks jäätmekäitlusnõuetele ja
keskkonnakaitselubadele ka ATKEASes toodud nõuded.
Paragrahvis 2 sätestatakse mõisted, mida eelnõus kasutatakse.
Paragrahv 3 kehtestab tingimused, millal õli sisaldavad jäätmed lakkavad olemast jäätmed.
Sättes viidatud lisas 2 on loetletud kvaliteedinäitajad, millele vastavuse korral lakkavad
jäätmed olemast jäätmed. Lisas 2 toodud piirväärtuste kehtestamisel on arvesse võetud
kehtivate keskkonnakaitselubade alusel toodetud kütusekomponendi näitajaid. Samuti on
arvestatud ka Suurbritannia kvaliteedi protokollis toodud nõuetega.
Paragrahvi 4 kohaselt tuleb jäätmeid koguda liigiti ning jäätmeid võib segada
keskkonnakaitseloas sätestatud tingimustel. Tegemist on üldiste ohtlike jäätmete käitlemise
tingimustega, kuid kütusekomponendi tootmise juures peab silmas pidama, et need jäätmed,
mis sobivad kütusekomponendi tootmiseks, ei seguneks nendega, mis selleks ei sobi.
Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded käitluskohale. Peamine keskkonnarisk õli sisaldavate
jäätmete käitlemisel on õli sisaldavate jäätmete lekkimine pinnasesse. Seetõttu on välja
toodud täpsemad nõuded käitluskohale. Käitluskohale kohalduvad ka muud tingimused, mis
tulenevad teistest õigusaktidest ja kohalduvad ohtlike jäätmete käitlemisele või ohtlike ainete
ja segude ladustamisele ja käitlemisele.
Paragrahvis 6 sätestatakse eeldused kütusekomponendi tootmisele. Jäätmeseaduse § 21 lõike 1
järgi jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa
arvatud ringlussevõtt, ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ
artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse välja kooskõlas
järgmiste tingimustega:
1) asja kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil;
2) asjal on turg või asja järele on nõudlus;
3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja
tootestandarditele;
4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.
Tingimus „asja kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil“ ja „asjal on turg või asja
järele on nõudlus“ on omavahel seotud. Neile kriteeriumidele vastavust saab kontrollida
järgmiste näitajate alusel: kindla turu olemasolu tõendab pakkumine ja nõudlus; materjali eest
makstav turuhind on tõestatav ning kaubandustingimuste või standardite olemasolu.5
Tingimus „asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele
ja tootestandarditele vastavust“ saab tõestada vastavate tehniliste spetsifikatsioonidele või
5
Euroopa Komisjoni juhendmaterjal jäätmete raamdirektiivi rakendamise kohta. Kättesaadav arvutivõrgust:
Guidance on the interpretation of key provisions of Directive 2008/98/EC on waste
http://ec.europa.eu/environment/waste/framework/pdf/guidance_doc.pdf
tehnilistele standarditele vastamisega, mida kasutatakse samal eesmärgil looduslike
materjalide osas. Materjal peab olema valmis lõplikuks kasutamiseks ja täiendavaid
jäätmekäitluse toiminguid ei tohi materjal enam vajada.6
Tingimus „asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele
vastavust“ saab tõestada, kui võrrelda vastava materjali tootealaseid õigusnorme jäätmealaste
õigusnormidega. Tuleb hinnata, kas tootealased õigusnormid on piisavad, et minimeerida
mõju keskkonnale või inimeste tervisele? Kas materjali vabastamine jäätmerežiimist võib
suurendada riske keskkonnale või inimeste tervisele?7
Enamik nõuded, mis on eelduseks kütusekomponendi tootmiseks (enesekontrollisüsteem,
arvestusepidamine jms) on reguleeritud juba jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT)
alaste järeldustega, mistõttu neid ei dubleerita käesolevas määruses. Parima võimaliku tehnika
alased järeldused kohalduvad õli sisaldavate jäätmete käitlusele ka siis, kui ei toodeta
kütusekomponenti.
Paragrahvis 7 sätestatakse kütusekomponendi nõuetele vastavuse hindamise nõuded. Kuna
vedelkütuste proovivõtmine ja säilitamine on piisavalt hästi reguleeritud ning
kütusekomponenti on kavas segada hiljem kütustega, siis siin rakendatakse samu nõudeid,
mis kütuste puhul. Proovi võtab ja analüüsi teeb vedelkütuste proovivõtmiseks ja
analüüsimiseks akrediteeringut omav isik ning sellega on kaetud nii proovivõtu kui ka proovi
säilitamise nõuded. Igale kütusekomponendi partiile tuleb koostada kvaliteedidokument.
Kvaliteedidokumendile tuleb märkida jälgitavuse jaoks partii number ja kogus ning millises
mahutis nimetatud partiid hoitakse. Samuti tuleb kvaliteedidokumendile märkida
kütusekomponendi KN kood, mis näitab, kas tegemist on aktsiisikaubaga või mitte. Kui
tegemist on aktsiisikaubaga, kohalduvad tootjale ka aktsiisikauba tootmisega seotud nõuded.
Paragrahvis 8 sätestatakse kütusekomponendi saatelehe nõuded. Kütusekomponent saab olla
toode, kui sel on kindel kasutusotstarve, seega on vaja jälgida, kellele kütusekomponent üle
antakse.
Paragrahvis 9 sätestatakse, et algdokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat. See nõue on
sama, mis jäätmeseaduses. Samuti on nimetatud, milliseid dokumente mõeldakse
algdokumentidena eelnõukohases määruses.
Paragrahvis 10 sätestatakse kütusekomponendi kasutamine. Kui kütusekomponendi tootmine
on juba reguleeritud ATKEASe nõuetega, siis on ka selle kasutamine samuti reguleeritud
ATKEASega. Kui kütusekomponendi tootmisele ei kohaldu ATKEAS, siis
kütusekomponendile kui mitte jäätmetele kohalduvad ikka ATKEASe nõuded.
Lisas 1 esitatakse nende jäätmete nimekiri, mida võib kasutada kütusekomponendi tootmisel.
Jäätmeliikide valimisel lähtuti olemasolevatest keskkonnakaitselubadest. Jäätmekoodid ei
anna piisavalt teavet jäätmete omaduste kohta ning jäätmete omadused on muutlikud, mistõttu
peab jäätmekäitleja ise veenduma, kas lisas 1 esitatud koodiga jäätmed sobivad
tootmisprotsessis kasutamiseks või mitte. Kuna 19. alajaotise koodiga tähistatakse
jäätmekäitluse tulemusena tekkinud jäätmeid, siis on tabeli all märgitud, et 19 02 07* ja
19 02 08* koodiga jäätmed võivad tekkida ainult tabelis loetletud teiste jäätmete käitlemisel.
6
Ibid.
7
Ibid.
Lisas 2 sätestatakse kvaliteedinõuded kütusekomponendile. Piirväärtuste määramisel on
võetud aluseks kolme jäätmekäitleja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi materjalides esitatud
andmed.
Jäätmekäitleja 1
Näitaja Testmeetod Väärtus
Leekpunkti EVS – EN ISO
>65oC
temperatuur 2719
Tihedus (15oC) EN ISO 12185 920-940 kg/m3
Mehaanilised
ASTM D473 <1,0% (m/m)
lisandid
EVS – EN ISO
Väävlisisaldus <1,5% (m/m)
8754
Veesisaldus ISO 3733 <0,1% (m/m)
Kinemaatiline EVS – EN ISO
o 50-60 mm2/s
viskoossus (80 C) 3104
Jäätmekäitleja 2
Näitaja Ühik Piirväärtused
Tihedus 20 ºC juures kg/m3 max 960
Leekpunkt C ≥ 40
Veesisaldus massi % min 1 -max 4
Tuhasus massi % min 0,3- max 1
Tingviskoossus Engleri kraad 80 0C 10 сСт - 200 сСт
juures
Jäätmekäitleja 3
Näitaja Ühik Nõue
Veesisaldus massi% max. 1,0
Tahked osised massi% max. 1,0
Väävli sisaldus massi% max. 3,5
Väävelvesiniku sisaldus ppm max. 100
Merkaptaanväävli sisaldus ppm max. 100
Leekpunkt Pensky- ºC max. 55
Martensi suletud testril
Fraktsioonikoostis
- keemise algus ºC normeerimata
- destilleerub 200ºC juures % 1-60
- destilleerub 300ºC juures % normeerimata
- destilleerub 350ºC juures % 1-70
- jääk mahu% 1-80
(fraktsioonide
summa on 100%)
Happesus mg/dm3 Max. 20
Leelisus mg/dm3 Max. 20
Kloriidid mg/dm3 max. 900
Orgaaniline kloor ppm Max 10
fraktsioonis
keemistemperatuurini
204 ºС
Lisaks on võetud aluseks ka Suurbritannia kvaliteedi protokollis toodud näitajad:
Näitaja Piirväärtus
Väävlisisaldus, massi% 0,1
Süsiniku jääk massi % 0,3
Leekpunkt, °C 56
Destilleerumine
250 °C juures, mahu% 65
350 °C juures, mahu% 85
Veesisaldus, mg/kg 200
Tuhasisaldus, massi% 0,01
Halogeenid 5
summeeritult
(arvestatud kloorina),
mg/kg
PCB sisaldus, mg/kg 5
Raskmetallid, mg/kg
Elavhõbe 5
Plii 5
Nikkel 5
Kroom 5
Vask 5
Tsink 5
Arseen 5
Kaadmium 5
Tallium 5
Antimon 5
Koobalt 5
Mangaan 5
Vanaadium 5
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid
ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Nimetatud direktiivi artikkel 6 annab
liikmesriikidele võimaluse kehtestada riigisiseselt kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad
olemast jäätmed. Eelnõus ei ole vastuolusid teiste Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse rakendamise mõju, rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris.
Ettevõttel, kes toodab kütusekomponenti, peab olema jäätmeluba või
keskkonnakompleksluba, ning seetõttu kontrollib järelevalveasutus nagunii, et ettevõte
täidaks loas märgitud tingimusi. Järelevalve käigus tehtavad kulutused jäävad igal aastal
riigieelarve ja järelevalveasutuste eelarvete piiresse. Selleks, et jäätmed vastaksid määruse
nõuetele, on ettevõttel vaja teha teatud kulutusi. Samas ei ole selle määruse rakendamine
kellelegi kohustuslik. See on ettevõtja enda valik, kas ta soovib õli sisaldavaid jäätmeid
edaspidi jäätmetena käidelda või toota jäätmetest kütusekomponenti.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
6. Määruse kooskõlastamine
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja
Maksu- ja Tolliametile ning ettepanekute esitamiseks Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, Eesti
Keemiatööstuse Liidule ja Eesti Õliühingule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Kuna eelnõukohane määrus sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses,
esitatakse määrus kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-1171 - Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku
lakkamise kriteeriumite kehtestamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 28.11.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/046addad-4550-4998-aaf3-
5f29cd22a7f9
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/046addad-4550-4998-aaf3-
5f29cd22a7f9?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main