Tere,
Saadame 2019. a Hasartmängumaksu Nõukogu suurprojekti „Liikuma kutsuv kool – laste ja noorte
liikumisprogrammi arendamine“ taotluse.
Tervitades
Kerli Mooses
--
Teadur, PhD
Liikumislabor
Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Meditsiiniteaduste valdkond
Jakobi 5-305
Tartu Ülikool
Tel +372 5526542
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) FORMCHECKBOX Haridus- ja Teadusministeeriumile FORMCHECKBOX Sotsiaalministeeriumile FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) FORMCHECKBOX Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Tartu Ülikool Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Tartu Ülikool 3. Registrikood 74001073 4. Juriidiline aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu 5. Postiaadress Ülikooli 18, 50090 Tartu 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE281010102000234007, SEB 7. Esindaja nimi ja ametikoht Priit Kaasik , TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Merike Kull 9. Telefon +372 5176 949 10. E-posti aadress
[email protected] 11. Projekti nimetus Liikuma kutsuv kool – laste ja noorte liikumisprogrammi arendamine 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.201 9 – 31.12.201 9 13. Projekti üldmaksumus 375 000 14. Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa 300 000 15. Omafinantseeringu summa 75 000 16. Kaasfinantseeringute summa KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. FORMCHECKBOX Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev FORMTEXT FORMTEXT NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 3 0 0 0 00 Aktiivsete ainetundide metoodikate arendamine, koolituste välja töötamine ja läbiviimine, materjalide välja töötamine ja levitamine . (töötasu koos maksudega ja/või teenuse tellimine) 4 1 184 Aktiivse vahetunni metoodikate arendamine, koolituste välj a töötamine ja läbi viimine. (töötasu koos maksudega ja/või teenuse tellimine) 3 5 350 Aktiivse ainetunni ja vahetunni läbiviimiseks vajalike vahendite loomine, liikumist soodustavate vahendite kättesaadavuse suurendamine (vahendite soetamine ja/või töötasu koos maksudega ja/või teenuse tellimine) 5 5 00 Laienemise piloteerimine, võrgustikukoolide tegevuse koordineerimine, tegevuskavade hindamine ja uute tegevuskavade loomise toetamine, koolide toetamine ja nõustamine tegevuste elluviimisel ja kogemuste jagamisel, sisuloome, seminaride ja koolituste korraldamine. (töötasu koos maksudega ja/või teenuse tellimine) 53 334 Projekti tegevustega seotud seminaride ja töötubade läbiviimine (ruumi rent + toitlustus + materjalid + töötasu koos maksudega ja/või teenuse tellimine jms) 1 6 9 1 0 Võrgustiku sise-, välis -ja teadus kommunikatsioon , Liikuma Kutsuva Kooli nähtavuse suurendamine avalikkuses (töötasu koos maksudega ja/või teenuse tellimine) 34 1 17 Uuringute planeerimine , vajalike tehniliste lahenduste arendamine, uuringute ette v almistamine, läbi viimine, andmete analüüs, tagasiside koostamine, tulemuste esitamine. (töötasu koos maksudega ja/või teenuse tellimine) 44 453 Projekti tegevuste igakülgne toetamine läbi liikumist toetavate heade praktikate ja metoodikate koondami s e, ideepanga täiendamise , koolide nõustami s e (liikumisaktiivsuse mõõtmise, aktiivse transpordi võimaluste jms osas), metoodikate loomises osalemi s e, koolituste ja seminaride ettevalmistami s e ja läbi viimi s e , ekspertide kaasamise jt projekti elluviimisega seotud tegevus te ellu viimise. . (töötasu koos maksudega ja/või teenuse tellimine) 1 0 942 Projekti juhtimine ja assisteerimine – projekti arendustöö juhtimine, sisuloomes osalemine, koostööpartneritega suhtlemine, projekti aruandluse koostamine, lepingute haldamine jms korralduslik tegevus. (töötasu koos maksudega) 4 5 21 0 Projekti tegevustega seotud sise- ja v älis lähetused (transpordikulud ja/või majutuskulud ja/või päevarahad) 8 000 Kontorikulud (kontoritarbed, vajalikud töövahendid, postikulud, printimis-, paljundamis-, kujundusteenused jms) 5 000 Omafinantseering 75 000 Projekti arendust ja elluviimist toetavad tegevused: - uuringute ettevalmistamine, läbi viimine, andmete puhastamine, analüüs, tegevusuuringus osalemine - liikumismetoodikate arendamine - laiemate muutuste valmiduse loomine ühiskonnas - seminaride korraldamine - rahvusvaheline ja eestisisene koostöö liikumisprogrammi arendamisel - jm projekti tegevusi toetavad tegevused (töötasu koos maksudega ja/või teenuse tellimine) - Halduskulud 75 000 Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist tõendavad dokumendid) X X TULUD KOKKU 375 000 KULUD KOKKU 375 000 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE Projekti taust Liikumine ehk kehaline aktiivsus peaks kuuluma kõigi laste ja noorte igapäevaellu ning vastavalt liikumissoovitustele peaks iga laps ja noor liikuma igal päeval vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"9kr8rl2ta","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 1\\nosupersub{}}","plainCitation":"1"},"citationItems":[{"id":200,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/ZNXMSFUX"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/ZNXMSFUX"],"itemData":{"id":200,"type":"report","title":"Global recommendations on physical activity for health","publisher":"World Health Organisation","publisher-place":"Geneva","event-place":"Geneva","shortTitle":"Global recommendations on physical activity for health","author":[{"literal":"WHO"}],"issued":{"date-parts":[["2010"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 1 . Kehalisel aktiivsusel on määrav osa lapse tervislikus arengus ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"r12bjt5kf","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 2\\nosupersub{}}","plainCitation":"2"},"citationItems":[{"id":314,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/IEJNPQRZ"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/IEJNPQRZ"],"itemData":{"id":314,"type":"article-journal","title":"Physical activity for preschool children--how much and how?","container-title":"Canadian journal of public health = Revue canadienne de sante publique","page":"S122-134","volume":"98 Suppl 2","abstract":"Alarming trends in childhood obesity even among preschool children have re-focused attention on the importance of physical activity in this age group. With this increased attention comes the need to identify the amount and type of physical activity appropriate for optimal development of preschool children. The purpose of this paper is to provide the scientific evidence to support a link between physical activity and biological and psychosocial development during early childhood (ages 2-5 years). To do so, we summarize pertinent literature informing the nature of the physical activity required to promote healthy physical, cognitive, emotional, and social development during these early years. A particular focus is on the interaction between physical activity and motor skill acquisition. Special emphasis is also placed on the nature of physical activity that promotes healthy weight gain during this period of childhood. The paper also discusses the strongest determinants of physical activity in preschool-age children, including the role of the child's environment (e.g., family, child-care, and socio-economic status). We provide recommendations for physical activity based on the best available evidence, and identify future research needs.","ISSN":"0008-4263 0008-4263","note":"PMID: 18213943","journalAbbreviation":"Can J Public Health","language":"eng","author":[{"family":"Timmons","given":"Brian W."},{"family":"Naylor","given":"Patti-Jean"},{"family":"Pfeiffer","given":"Karin A."}],"issued":{"date-parts":[["2007"]]},"PMID":"18213943"}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 2 ning mitmete haiguste, sh rasvumise ja südame-veresoonkonna haiguste, ennetamises ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"Njsdx3BT","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 3\\nosupersub{}}","plainCitation":"3"},"citationItems":[{"id":23,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/5XZQID3U"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/5XZQID3U"],"itemData":{"id":23,"type":"article-journal","title":"Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in school-aged children and youth","container-title":"Int J Behav Nutr Act","page":"40","volume":"7","abstract":"BACKGROUND: The purpose was to: 1) perform a systematic review of studies examining the relation between physical activity, fitness, and health in school-aged children and youth, and 2) make recommendations based on the findings. METHODS: The systematic review was limited to 7 health indicators: high blood cholesterol, high blood pressure, the metabolic syndrome, obesity, low bone density, depression, and injuries. Literature searches were conducted using predefined keywords in 6 key databases. A total of 11,088 potential papers were identified. The abstracts and full-text articles of potentially relevant papers were screened to determine eligibility. Data was abstracted for 113 outcomes from the 86 eligible papers. The evidence was graded for each health outcome using established criteria based on the quantity and quality of studies and strength of effect. The volume, intensity, and type of physical activity were considered. RESULTS: Physical activity was associated with numerous health benefits. The dose-response relations observed in observational studies indicate that the more physical activity, the greater the health benefit. Results from experimental studies indicate that even modest amounts of physical activity can have health benefits in high-risk youngsters (e.g., obese). To achieve substantive health benefits, the physical activity should be of at least a moderate intensity. Vigorous intensity activities may provide even greater benefit. Aerobic-based activities had the greatest health benefit, other than for bone health, in which case high-impact weight bearing activities were required. CONCLUSION: The following recommendations were made: 1) Children and youth 5-17 years of age should accumulate an average of at least 60 minutes per day and up to several hours of at least moderate intensity physical activity. Some of the health benefits can be achieved through an average of 30 minutes per day. [Level 2, Grade A]. 2) More vigorous intensity activities should be incorporated or added when possible, including activities that strengthen muscle and bone [Level 3, Grade B]. 3) Aerobic activities should make up the majority of the physical activity. Muscle and bone strengthening activities should be incorporated on at least 3 days of the week [Level 2, Grade A].","DOI":"10.1186/1479-5868-7-40","ISSN":"1479-5868; 1479-5868","shortTitle":"Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in school-aged children and youth","author":[{"family":"Janssen","given":"I."},{"family":"Leblanc","given":"A. G."}],"issued":{"date-parts":[["2010"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 3 . Lisaks on liikumisaktiivsusel oluline positiivne mõju õpivõimele, nt mälule ja tähelepanule ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"s0ljmvna4","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 4,5\\nosupersub{}}","plainCitation":"4,5"},"citationItems":[{"id":322,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/CH6SXMSP"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/CH6SXMSP"],"itemData":{"id":322,"type":"article-journal","title":"Effects of physical activity on children’s executive function: contributions of experimental research on aerobic exercise","container-title":"Developmental review : DR","page":"331-551","volume":"30","issue":"4","archive":"PMC","archive_location":"PMC3147174","abstract":"Executive function refers to the cognitive processes necessary for goal-directed cognition and behavior, which develop across childhood and adolescence. Recent experimental research indicates that both acute and chronic aerobic exercise promote children’s executive function. Furthermore, there is tentative evidence that not all forms of aerobic exercise benefit executive function equally: Cognitively-engaging exercise appears to have a stronger effect than non-engaging exercise on children’s executive function. This review discusses this evidence as well as the mechanisms that may underlie the association between exercise and executive function. Research from a variety of disciplines is covered, including developmental psychology, kinesiology, cognitive neuroscience, and biopsychology. Finally, these experimental findings are placed within the larger context of known links between action and cognition in infancy and early childhood, and the clinical and practical implications of this research are discussed.","ISSN":"0273-2297","author":[{"family":"Best","given":"John R"}],"issued":{"date-parts":[["2010",12]]}}},{"id":323,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/QIC2MXPE"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/QIC2MXPE"],"itemData":{"id":323,"type":"article-journal","title":"Exercise improves executive function and achievement and alters brain activation in overweight children: a randomized controlled trial","container-title":"Health psychology : official journal of the Division of Health Psychology, American Psychological Association","page":"91-98","volume":"30","issue":"1","archive":"PMC","archive_location":"PMC3057917","abstract":"OBJECTIVE: This experiment tested the hypothesis that exercise would improve executive function. DESIGN: Sedentary, overweight 7- to 11-year-old children (N = 171, 56% female, 61% Black, M ± SD age 9.3 ± 1.0 yrs, body mass index (BMI) 26 ± 4.6 kg/m(2), BMI z-score 2.1 ± 0.4) were randomized to 13 ± 1.6 weeks of an exercise program (20 or 40 minutes/day), or a control condition. MAIN OUTCOME MEASURES: Blinded, standardized psychological evaluations (Cognitive Assessment System and Woodcock-Johnson Tests of Achievement III) assessed cognition and academic achievement. Functional magnetic resonance imaging measured brain activity during executive function tasks. RESULTS: Intent to treat analysis revealed dose response benefits of exercise on executive function and mathematics achievement. Preliminary evidence of increased bilateral prefrontal cortex activity and reduced bilateral posterior parietal cortex activity due to exercise was also observed. CONCLUSION: Consistent with results obtained in older adults, a specific improvement on executive function and brain activation changes due to exercise were observed. The cognitive and achievement results add evidence of dose response, and extend experimental evidence into childhood. This study provides information on an educational outcome. Besides its importance for maintaining weight and reducing health risks during a childhood obesity epidemic, physical activity may prove to be a simple, important method of enhancing aspects of children’s mental functioning that are central to cognitive development. This information may persuade educators to implement vigorous physical activity.","DOI":"10.1037/a0021766","ISSN":"0278-6133","author":[{"family":"Davis","given":"Catherine L"},{"family":"Tomporowski","given":"Phillip D"},{"family":"McDowell","given":"Jennifer E"},{"family":"Austin","given":"Benjamin P"},{"family":"Miller","given":"Patricia H"},{"family":"Yanasak","given":"Nathan E"},{"family":"Allison","given":"Jerry D"},{"family":"Naglieri","given":"Jack A"}],"issued":{"date-parts":[["2011",1]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 4,5 ning vaimsele tervisele ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"2nc8ohoj5","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 3\\nosupersub{}}","plainCitation":"3"},"citationItems":[{"id":23,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/5XZQID3U"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/5XZQID3U"],"itemData":{"id":23,"type":"article-journal","title":"Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in school-aged children and youth","container-title":"Int J Behav Nutr Act","page":"40","volume":"7","abstract":"BACKGROUND: The purpose was to: 1) perform a systematic review of studies examining the relation between physical activity, fitness, and health in school-aged children and youth, and 2) make recommendations based on the findings. METHODS: The systematic review was limited to 7 health indicators: high blood cholesterol, high blood pressure, the metabolic syndrome, obesity, low bone density, depression, and injuries. Literature searches were conducted using predefined keywords in 6 key databases. A total of 11,088 potential papers were identified. The abstracts and full-text articles of potentially relevant papers were screened to determine eligibility. Data was abstracted for 113 outcomes from the 86 eligible papers. The evidence was graded for each health outcome using established criteria based on the quantity and quality of studies and strength of effect. The volume, intensity, and type of physical activity were considered. RESULTS: Physical activity was associated with numerous health benefits. The dose-response relations observed in observational studies indicate that the more physical activity, the greater the health benefit. Results from experimental studies indicate that even modest amounts of physical activity can have health benefits in high-risk youngsters (e.g., obese). To achieve substantive health benefits, the physical activity should be of at least a moderate intensity. Vigorous intensity activities may provide even greater benefit. Aerobic-based activities had the greatest health benefit, other than for bone health, in which case high-impact weight bearing activities were required. CONCLUSION: The following recommendations were made: 1) Children and youth 5-17 years of age should accumulate an average of at least 60 minutes per day and up to several hours of at least moderate intensity physical activity. Some of the health benefits can be achieved through an average of 30 minutes per day. [Level 2, Grade A]. 2) More vigorous intensity activities should be incorporated or added when possible, including activities that strengthen muscle and bone [Level 3, Grade B]. 3) Aerobic activities should make up the majority of the physical activity. Muscle and bone strengthening activities should be incorporated on at least 3 days of the week [Level 2, Grade A].","DOI":"10.1186/1479-5868-7-40","ISSN":"1479-5868; 1479-5868","shortTitle":"Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in school-aged children and youth","author":[{"family":"Janssen","given":"I."},{"family":"Leblanc","given":"A. G."}],"issued":{"date-parts":[["2010"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 3 . Samuti on leitud, et kehaliselt piisavalt aktiivsete laste üldine enesehinnang ja elukvaliteet on kõrgem võrreldes väheaktiivsete lastega ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"1g872vr3jg","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 6\\nosupersub{}}","plainCitation":"6"},"citationItems":[{"id":302,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/NVWTCNBS"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/NVWTCNBS"],"itemData":{"id":302,"type":"article-journal","title":"A systematic review and meta-analysis of interventions designed to increase moderate-to-vigorous physical activity in school physical education lessons","container-title":"Preventive Medicine","page":"152-161","volume":"56","issue":"2","DOI":"10.1016/j.ypmed.2012.12.004","ISSN":"0091-7435","journalAbbreviation":"Preventive Medicine","author":[{"family":"Lonsdale","given":"Chris"},{"family":"Rosenkranz","given":"Richard R."},{"family":"Peralta","given":"Louisa R."},{"family":"Bennie","given":"Andrew"},{"family":"Fahey","given":"Paul"},{"family":"Lubans","given":"David R."}],"issued":{"date-parts":[["2013",2]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 6 . Teadusuuringud näitavad, et Eesti lastel ja noortel on tervis liku arengu seisukohalt ebapiisav kehaline aktiivsus – s oovitusliku liikumisaktiivsuse tasemeni küündis 2–11-aastastest poistest vaid 27% ja tüdrukutest 13% ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"f5ae1f1ae","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 7\\nosupersub{}}","plainCitation":"7"},"citationItems":[{"id":182,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/PVW5V2U2"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/PVW5V2U2"],"itemData":{"id":182,"type":"article-journal","title":"Objectively measured physical activity in European children: the IDEFICS study","container-title":"Int J Obes (Lond)","page":"S135-S143","volume":"38","source":"NLM","archive_location":"25376215","abstract":"OBJECTIVES: To provide sex- and age-specific percentile values for levels of physical activity (PA) and sedentary time of European children aged 2.0-10.9 years from eight European countries (Sweden, Germany, Hungary, Italy, Cyprus, Spain, Belgium and Estonia). METHODS: Free-living PA and sedentary time were objectively assessed using ActiGraph GT1M or ActiTrainer activity monitors in all children who had at least 3 days' worth of valid accelerometer data, with at least 8 h of valid recording time each day. The General Additive Model for Location Scale and Shape was used for calculating percentile curves. RESULTS: Reference values for PA and sedentary time in the European children according to sex and age are displayed using smoothed percentile curves for 7684 children (3842 boys and 3842 girls). The figures show similar trends in boys and girls. The percentage of children complying with recommendations regarding moderate-to-vigorous physical activity (MVPA) is also presented and varied considerably between sexes and country. For example, the percentage of study participants who were physically active (as assessed by MVPA) for 60 or more minutes per day ranged from 2.0% (Cyprus) to 14.7% (Sweden) in girls and from 9.5% (Italy) to 34.1% (Belgium) in boys. CONCLUSION: This study provides the most up-to-date sex- and age-specific reference data on PA in young children in Europe. The percentage compliance to MVPA recommendations for these European children varied considerably between sexes and country and was generally low. These results may have important implications for public health policy and PA counselling.","DOI":"10.1038/ijo.2014.144","ISSN":"0307-0565","shortTitle":"Objectively measured physical activity in European children: the IDEFICS study","journalAbbreviation":"International journal of obesity (2005)","language":"eng","author":[{"family":"Konstabel","given":"K."},{"family":"Veidebaum","given":"T."},{"family":"Verbestel","given":"V."},{"family":"Moreno","given":"L. A."},{"family":"Bammann","given":"K."},{"family":"Tornaritis","given":"M."},{"family":"Eiben","given":"G."},{"family":"Molnar","given":"D."},{"family":"Siani","given":"A."},{"family":"Sprengeler","given":"O."},{"family":"Wirsik","given":"N."},{"family":"Ahrens","given":"W."},{"family":"Pitsiladis","given":"Y."}],"issued":{"date-parts":[["2014",9]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 7 . Igal koolipäeval liikus 7–13-aastastest lastest piisavalt 24% ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"C7Iao0uC","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 8\\nosupersub{}}","plainCitation":"8"},"citationItems":[{"id":784,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/79DFI9FT"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/79DFI9FT"],"itemData":{"id":784,"type":"report","title":"Laste liikumisuuring 2015-2016 [uuringu andmebaas]","author":[{"family":"TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor","given":""}],"issued":{"date-parts":[["2016"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 8 . Eesti laste kehalise aktiivsuse märgatav langus ja igapäevase istumisaja suurenemine leiab aset laste vanuse tõustes ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"qe2Hrs1W","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 9\\nosupersub{}}","plainCitation":"9"},"citationItems":[{"id":248,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/3P7DHEDN"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/3P7DHEDN"],"itemData":{"id":248,"type":"article-journal","title":"Objectively measured physical activity in European children: the IDEFICS study","container-title":"Int J Obes","volume":"38","URL":"http://dx.doi.org/10.1038/ijo.2014.144","DOI":"10.1038/ijo.2014.144","journalAbbreviation":"Int J Obes","author":[{"family":"Konstabel","given":"K."},{"family":"Veidebaum","given":"T."},{"family":"Verbestel","given":"V."},{"family":"Moreno","given":"L. A."},{"family":"Bammann","given":"K."},{"family":"Tornaitis","given":"M."}],"issued":{"date-parts":[["2014"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 9 . Eraldi riskiteguriks on ülemäärane istumisaeg, mis suurendab krooniliste haiguste tekkeriski sõltumatult üldisest kehalise aktiivsuse tasemest ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"a3tae1ic6","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 10\\nosupersub{}}","plainCitation":"10"},"citationItems":[{"id":281,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/XZFVP4AC"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/XZFVP4AC"],"itemData":{"id":281,"type":"article-journal","title":"Association of moderate to vigorous physical activity and sedentary time with cardiometabolic risk factors in children and adolescents","container-title":"JAMA : the journal of the American Medical Association","page":"704-712","volume":"307","issue":"7","archive":"PMC","archive_location":"PMC3793121","abstract":"CONTEXT: Data on the combined associations between physical activity and sedentary time with cardio-metabolic risk factors in healthy children is sparse. OBJECTIVE: To examine the independent and combined associations between objectively measured time in moderate and vigorous intensity physical activity and sedentary time with cardio-metabolic risk factors. DESIGN, SETTING AND PARTICIPANTS: Pooled data from 14 studies collected between 1998 and 2009 comprising 20,871 children (4-18 years) from the International Children’s Accelerometry Database was used. Time spent in moderate and vigorous physical activity and sedentary time was measured using accelerometry after reanalysing raw data files. The independent associations between time in moderate and vigorous physical activity and sedentary time with outcomes were examined using meta-analysis. In combined analyses, participants were stratified by tertiles of time spent in moderate and vigorous physical activity and tertiles of sedentary time. MAIN OUTCOME MEASURES: Waist circumference, systolic blood pressure, fasting triglycerides, HDL-Cholesterol and insulin. RESULTS: Children accumulated 354±96 min/d and 30±21 min/d sedentary and in MVPA, respectively. Time in moderate and vigorous physical activity was significantly associated with all cardio-metabolic outcomes independent of sex, age, monitor wear time, time spent sedentary and waist circumference (when waist circumference was not the outcome). Sedentary time was not associated with any outcome independent of time in moderate and vigorous physical activity. In the combined analyses, higher levels of moderate and vigorous physical activity were associated with better cardiometabolic risk factors across tertiles of sedentary time. The differences in outcomes between higher and lower moderate and vigorous physical activity were greater the lower the sedentary time. The mean differences in waist circumference between the bottom and top tertiles of moderate and vigorous physical activity varied between 3.6 cm (95% CI, 2.8-4.3) for high sedentary time to 5.6 (95% CI, 4.8-6.4) for low sedentary time. For systolic blood pressure, the mean differences were 0.7 mm Hg (95% CI, −0.07-1.6) for high sedentary time and 2.5 mm Hg (95% CI, 1.7-3.3) for low sedentary time, and for HDL-cholesterol, −2.6 mg/dL (95% CI, −1.4- −3.9) for high sedentary time and −4.5 mg/dL (95% CI, −3.3- −5.6) for low. Geometric mean differences for insulin and triglycerides showed similar variation. Children in the top tertile of MVPA accumulated >35 minutes/day in this intensity level compared with <18 minutes/day for those in the bottom tertile. In prospective analyses (N=6413, 2.1 yrs follow-up time), neither MVPA nor SED were associated with WC at follow-up, whereas a higher WC at baseline was associated with higher amounts of SED at follow-up. CONCLUSION: Higher levels of time spent in MVPA by children and adolescents were associated with better cardio-metabolic risk factors regardless of the amount of time spent sedentary.","DOI":"10.1001/jama.2012.156","ISSN":"0098-7484","author":[{"family":"Ekelund","given":"Ulf"},{"family":"Luan","given":"Jian’an"},{"family":"Sherar","given":"Lauren B"},{"family":"Esliger","given":"Dale W"},{"family":"Griew","given":"Pippa"},{"family":"Cooper","given":"Ashley"}],"issued":{"date-parts":[["2012",2,15]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 10 . Vältimaks ebapiisava liikumisaktiivsuse epideemilist levikut laste ja noorte hulgas on vajalik keskenduda lahendustele - laste ja noorte liikumisaktiivsust suurendavate sekkumiste ja toetavate võimaluste loomisele ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"1riuvu7tk7","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 11\\nosupersub{}}","plainCitation":"11"},"citationItems":[{"id":313,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/HHKWEM7I"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/HHKWEM7I"],"itemData":{"id":313,"type":"report","title":"The Toronto Charter for Physical Activity: A Global Call to Action","URL":"www.globalpa.org.uk","issued":{"date-parts":[["2010"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 11 . Ühe efektiivse sekkumiskohana on teadusuuringute põhjal välja toodud koolikeskkonda, millele omistatakse v õtmeroll laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamisele koolipäeva jooksul ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"Mrr4iIxl","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 12,13\\nosupersub{}}","plainCitation":"12,13"},"citationItems":[{"id":320,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/Z3TFK9UF"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/Z3TFK9UF"],"itemData":{"id":320,"type":"article-journal","title":"Schools and obesity prevention: creating school environments and policies to promote healthy eating and physical activity.","container-title":"The Milbank quarterly","page":"71-100","volume":"87","issue":"1","abstract":"CONTEXT: Research consistently shows that the majority of American children do not consume diets that meet the recommendations of the Dietary Guidelines for Americans, nor do they achieve adequate levels of daily physical activity. As a result, more children are overweight today than at any other time in U.S. history. Schools offer many opportunities to develop strategies to prevent obesity by creating environments in which children eat healthfully and engage regularly in physical activity. METHODS: This article discusses the role of schools in obesity prevention efforts. Current issues in schools' food and physical activity environments are examined, as well as federal, state, and local policies related to food and physical activity standards in schools. The article is organized around four key areas: (1) school food environments and policies, (2) school physical activity environments and policies, (3) school body mass index measurements, and (4) school wellness policies. Recommendations for accelerating change also are addressed. FINDINGS: The article found that (1) competitive foods (foods sold outside of federally reimbursed school meals) are widely available in schools, especially secondary schools. Studies have related the availability of snacks and drinks sold in schools to students' high intake of total calories, soft drinks, total fat and saturated fat, and lower intake of fruits and vegetables; (2) physical activity can be added to the school curriculum without academic consequences and also can offer physical, emotional, and social benefits. Policy leadership has come predominantly from the districts, then the states, and, to a much lesser extent, the federal government; (3) few studies have examined the effectiveness or impact of school-based BMI measurement programs; and (4) early comparative analyses of local school wellness policies suggest that the strongest policies are found in larger school districts and districts with a greater number of students eligible for a free or reduced-price lunch. CONCLUSIONS: Studies show that schools have been making some progress in improving the school food and physical activity environments but that much more work is needed. Stronger policies are needed to provide healthier meals to students at schools; limit their access to low-nutrient, energy-dense foods during the school day; and increase the frequency, intensity, and duration of physical activity at school.","DOI":"10.1111/j.1468-0009.2009.00548.x","ISSN":"1468-0009 0887-378X","note":"PMID: 19298416 \nPMCID: PMC2879179","journalAbbreviation":"Milbank Q","language":"eng","author":[{"family":"Story","given":"Mary"},{"family":"Nanney","given":"Marilyn S."},{"family":"Schwartz","given":"Marlene B."}],"issued":{"date-parts":[["2009",3]]},"PMID":"19298416","PMCID":"PMC2879179"}},{"id":745,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/9IGP4MV9"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/9IGP4MV9"],"itemData":{"id":745,"type":"article-journal","title":"Scaling up physical activity interventions worldwide: stepping up to larger and smarter approaches to get people moving","container-title":"The Lancet","page":"1-12","DOI":"10.1016/S0140-6736(16)30728-0","ISSN":"0140-6736","journalAbbreviation":"The Lancet","author":[{"family":"Reis","given":"Rodrigo S"},{"family":"Salvo","given":"Deborah"},{"family":"Ogilvie","given":"David"},{"family":"Lambert","given":"Estelle V"},{"family":"Goenka","given":"Shifalika"},{"family":"Brownson","given":"Ross C"}]}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 12,13 , kuna seal viibivad õpilased märkimisväärse aja oma päevast. Eesti õpilaste puhul tuleb esile madal liikumisaktiivsus koolikeskkonnas - seda nii vahetunnis kui ainetundides - näiteks Eesti kooliõpilased koguvad koolis veedetud aja jooksul vaid 22% kogu päevasest liikumisaktiivsusest ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"1vcuf9omvb","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 14\\nosupersub{}}","plainCitation":"14"},"citationItems":[{"id":418,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/29W85R5B"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/29W85R5B"],"itemData":{"id":418,"type":"article-journal","title":"Different methods yielded two-fold difference in compliance with physical activity guidelines on school days","container-title":"PLoS ONE","page":"e0152323","volume":"11","issue":"3","abstract":"Introduction The aim was to compare the average and the days method in exploring the compliance of children with physical activity guidelines and describe their physical activity patterns in different school day segments. Methods Physical activity was objectively measured in 472 children aged 6?13 for one school week. Children were compliant when fulfilling PA recommendations 1) on average over all measured days (average method) or 2) on at least four measured days (days method). To explore the difference in moderate to vigorous physical activity (MVPA) minutes between compliant and non-complaint children (using both the average and days method) in various day segments, linear mixed models was used. Results Compliance with physical activity guidelines was significantly higher with the average compared to the days method (51.7% and 23.7%, respectively). In segmented-day analysis, compliant children accrued more MVPA minutes in all day segments, especially during after-school. Gender differences appeared only during the in-school segments, where girls spent less time in MVPA (average method: -4.39 min, 95% CI = -5.36,-3.42, days method: -4.45 min, 95%CI = -5.46,-3.44). Older children accrued more MVPA minutes during physical education classes, but less during breaks, compared to younger children. Conclusions The used methods yielded remarkably different prevalence estimates for compliance to physical activity recommendations. To ensure comparability between studies, interventions and reports, there is a need for internationally agreed operationalization and assessment methods of physical activity guidelines. As non-compliant children had lower MVPA during all day segments, greater efforts should be made to provide physical activity opportunities both during and after school.","DOI":"10.1371/journal.pone.0152323","journalAbbreviation":"PLoS ONE","author":[{"family":"Mooses","given":"Kerli"},{"family":"Mäestu","given":"Jarek"},{"family":"Riso","given":"Eva-Maria"},{"family":"Hannus","given":"Aave"},{"family":"Mooses","given":"Martin"},{"family":"Kaasik","given":"Priit"},{"family":"Kull","given":"Merike"}],"issued":{"date-parts":[["2016",3,25]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 14 , samas kui Soomes õpilaste hulgas on vastav näitaja üle 40% ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"pi09tbn1l","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 15\\nosupersub{}}","plainCitation":"15"},"citationItems":[{"id":439,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/V9NVGXHM"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/V9NVGXHM"],"itemData":{"id":439,"type":"article-journal","title":"Objectively measured school day physical activity among elementary students in the United States and Finland.","container-title":"J Phys Act Health","page":"440-6","volume":"13","abstract":"Schools are in a unique position to ensure that all students meet the current physical activity (PA) recommendations. This study aimed to examine 1st to 3rd grade elementary students' accelerometer measured school day PA in the United States (U.S.) and Finland. The sample consisted of 200 students (107 girls, 93 boys; ages 6 to 8) and their school day PA was monitored with hip-worn ActiGraph GT3X+ accelerometers across a 5-day school week and the thresholds 100 and 2,296 count per minute were used to separate sedentary time, light PA and moderate-to-vigorous PA (MVPA). On an average school day, students were engaged in MVPA for 20.0 min in U.S. and 24.1 min in Finland PA. Students' school-day MVPA was 9 to 16 minutes higher during physical education (PE) days compared to non-PE days (U.S: 25.8 vs. 16.6 min/day; Finland: 36.3 vs. 20.1 min/day). Girls had less MVPA and more sedentary time compared to boys in both samples. Study highlights both the role of PE and other school day physical activities in meeting PA guidelines. Policy measures are needed to change the structure of the school day and enhance PA to ensure that students meet the PA recommendations.","DOI":"10.1123/jpah.2015-0335","ISSN":"1543-5474 1543-3080","journalAbbreviation":"J Phys Act Health","language":"ENG","author":[{"family":"Yli-Piipari","given":"Sami"},{"family":"Kulmala","given":"Janne Santeri"},{"family":"Jaakkola","given":"Timo"},{"family":"Hakonen","given":"Harto"},{"family":"Fish","given":"Joseph Cole"},{"family":"Tammelin","given":"Tuija"}],"issued":{"date-parts":[["2015"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 15 . Eriti tugevalt väljendub see III kooliastme s , kus domineerib järjestiku ne istumin e ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"1ri3sf6khg","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 8\\nosupersub{}}","plainCitation":"8"},"citationItems":[{"id":784,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/79DFI9FT"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/79DFI9FT"],"itemData":{"id":784,"type":"report","title":"Laste liikumisuuring 2015-2016 [uuringu andmebaas]","author":[{"family":"TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor","given":""}],"issued":{"date-parts":[["2016"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 8 . Liikumise olulisust koolipäeva jooksul näitab ka see, et õpilastel seostub koolipäeva liikumine suurema koolirõõmuga ning mitteaktiivsus kooliväsimusega ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"2o4o5v8km1","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 17\\nosupersub{}}","plainCitation":"17"},"citationItems":[{"id":786,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/HIEH9JBG"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/HIEH9JBG"],"itemData":{"id":786,"type":"report","title":"VUNK! Liikuma kutsuvad koolide veebiuuringu raport","author":[{"family":"TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor","given":""}]}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 17 . L äbiviidud koolipõhised sekkumisprogrammid eri riikides on näidanud ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"1eh2ngpio5","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 16\\nosupersub{}}","plainCitation":"16"},"citationItems":[{"id":532,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/QPEIUUSV"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/QPEIUUSV"],"itemData":{"id":532,"type":"article-journal","title":"Preliminary findings of Active Classrooms: An intervention to increase physical activity levels of primary school children during class time","container-title":"Teach Teach Educ","page":"113-127","volume":"52","DOI":"10.1016/j.tate.2015.09.007","ISSN":"0742-051X","journalAbbreviation":"Teach Teach Educ","author":[{"family":"Martin","given":"Rosemarie"},{"family":"Murtagh","given":"Elaine M."}],"issued":{"date-parts":[["2015",11]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 16 , ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"psogsgkgk","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 18\\uc0\\u8211{}20\\nosupersub{}}","plainCitation":"18–20"},"citationItems":[{"id":168,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/H42D8UG9"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/H42D8UG9"],"itemData":{"id":168,"type":"article-journal","title":"School-based physical activity programs for promoting physical activity and fitness in children and adolescents aged 6 to 18","container-title":"The Cochrane database of systematic reviews","page":"CD007651","volume":"2","abstract":"BACKGROUND: The World Health Organization (WHO) estimates that 1.9 million deaths worldwide are attributable to physical inactivity and at least 2.6 million deaths are a result of being overweight or obese. In addition, WHO estimates that physical inactivity causes 10% to 16% of cases each of breast cancer, colon, and rectal cancers as well as type 2 diabetes, and 22% of coronary heart disease and the burden of these and other chronic diseases has rapidly increased in recent decades. OBJECTIVES: The purpose of this systematic review was to summarize the evidence of the effectiveness of school-based interventions in promoting physical activity and fitness in children and adolescents. SEARCH METHODS: The search strategy included searching several databases to October 2011. In addition, reference lists of included articles and background papers were reviewed for potentially relevant studies, as well as references from relevant Cochrane reviews. Primary authors of included studies were contacted as needed for additional information. SELECTION CRITERIA: To be included, the intervention had to be relevant to public health practice (focused on health promotion activities), not conducted by physicians, implemented, facilitated, or promoted by staff in local public health units, implemented in a school setting and aimed at increasing physical activity, included all school-attending children, and be implemented for a minimum of 12 weeks. In addition, the review was limited to randomized controlled trials and those that reported on outcomes for children and adolescents (aged 6 to 18 years). Primary outcomes included: rates of moderate to vigorous physical activity during the school day, time engaged in moderate to vigorous physical activity during the school day, and time spent watching television. Secondary outcomes related to physical health status measures including: systolic and diastolic blood pressure, blood cholesterol, body mass index (BMI), maximal oxygen uptake (VO2max), and pulse rate. DATA COLLECTION AND ANALYSIS: Standardized tools were used by two independent reviewers to assess each study for relevance and for data extraction. In addition, each study was assessed for risk of bias as specified in the Cochrane Handbook for Systematic Reviews of Interventions. Where discrepancies existed, discussion occurred until consensus was reached. The results were summarized narratively due to wide variations in the populations, interventions evaluated, and outcomes measured. MAIN RESULTS: In the original review, 13,841 records were identified and screened, 302 studies were assessed for eligibility, and 26 studies were included in the review. There was some evidence that school-based physical activity interventions had a positive impact on four of the nine outcome measures. Specifically positive effects were observed for duration of physical activity, television viewing, VO2 max, and blood cholesterol. Generally, school-based interventions had little effect on physical activity rates, systolic and diastolic blood pressure, BMI, and pulse rate. At a minimum, a combination of printed educational materials and changes to the school curriculum that promote physical activity resulted in positive effects.In this update, given the addition of three new inclusion criteria (randomized design, all school-attending children invited to participate, minimum 12-week intervention) 12 of the original 26 studies were excluded. In addition, studies published between July 2007 and October 2011 evaluating the effectiveness of school-based physical interventions were identified and if relevant included. In total an additional 2378 titles were screened of which 285 unique studies were deemed potentially relevant. Of those 30 met all relevance criteria and have been included in this update. This update includes 44 studies and represents complete data for 36,593 study participants. Duration of interventions ranged from 12 weeks to six years.Generally, the majority of studies included in this update, despite being randomized controlled trials, are, t a minimum, at moderate risk of bias. The results therefore must be interpreted with caution. Few changes in outcomes were observed in this update with the exception of blood cholesterol and physical activity rates. For example blood cholesterol was no longer positively impacted upon by school-based physical activity interventions. However, there was some evidence to suggest that school-based physical activity interventions led to an improvement in the proportion of children who engaged in moderate to vigorous physical activity during school hours (odds ratio (OR) 2.74, 95% confidence interval (CI), 2.01 to 3.75). Improvements in physical activity rates were not observed in the original review. Children and adolescents exposed to the intervention also spent more time engaged in moderate to vigorous physical activity (with results across studies ranging from five to 45 min more), spent less time watching television (results range from five to 60 min less per day), and had improved VO2max (results across studies ranged from 1.6 to 3.7 mL/kg per min). However, the overall conclusions of this update do not differ significantly from those reported in the original review. AUTHORS' CONCLUSIONS: The evidence suggests the ongoing implementation of school-based physical activity interventions at this time, given the positive effects on behavior and one physical health status measure. However, given these studies are at a minimum of moderate risk of bias, and the magnitude of effect is generally small, these results should be interpreted cautiously. Additional research on the long-term impact of these interventions is needed.","DOI":"10.1002/14651858.CD007651.pub2","ISSN":"1469-493X; 1361-6137","shortTitle":"School-based physical activity programs for promoting physical activity and fitness in children and adolescents aged 6 to 18","author":[{"family":"Dobbins","given":"M."},{"family":"Husson","given":"H."},{"family":"DeCorby","given":"K."},{"family":"LaRocca","given":"R. L."}],"issued":{"date-parts":[["2013"]]}}},{"id":301,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/AGBI8T4N"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/AGBI8T4N"],"itemData":{"id":301,"type":"book","title":"Viihtyvyyttä ja työrauhaa. Koulun henkilökunnan kokemukset ja näkemykset liikunnallisen toimintakulttuurin edistämisestä koulussa","publisher":"Liikunnan ja kansanterveyden edistämissäätiö LIKES","publisher-place":"Jyväskylä","event-place":"Jyväskylä","author":[{"family":"Kämppi","given":"K"},{"family":"Asanti","given":"R"},{"family":"Hirvensalo","given":"M"},{"family":"Laine","given":"K"},{"family":"Pönkkö","given":"A"},{"family":"Romar","given":"JE"},{"family":"Tammelin","given":"T"}],"issued":{"date-parts":[["2013"]]}}},{"id":69,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/8VVVUGTB"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/8VVVUGTB"],"itemData":{"id":69,"type":"article-journal","title":"Adolescents' physical activity at recess and actions to promote a physically active school day in four Finnish schools","container-title":"Health Educ Res","page":"840-852","volume":"29","issue":"5","source":"NLM","archive_location":"24906635","abstract":"The national Finnish Schools on the Move programme support schools with their individual plans to promote school-based physical activity (PA). We examined the changes in adolescents' recess and overall PA in four lower secondary schools and described the school actions to promote students' PA and the local contact persons' perceptions of the effects. Recess and overall PA were assessed four times by anonymous questionnaires from students in grades 7-9 (n = 789) in 2010-12, and local contact persons (n = 7) provided information on school actions with diaries, interviews and surveys. Student data were analysed with descriptive statistics and chi-square tests, and school actions data were analysed with quantitative content analysis. The proportion of students who participated in physical activities at recess at least sometimes increased from 30% to 49% in physically active play and from 33% to 42% in ball games, mostly due to improvements in males' participation. Females' participation in recess activities increased in two schools with gender-specific physical activities or facilities. Overall PA levels declined slightly. Organized recess activities, student recess activators and equipment provision and sports facilities development were considered to have affected students' PA positively. Solutions for getting females more physically active in the school setting are needed.","DOI":"10.1093/her/cyu030","ISSN":"0268-1153","shortTitle":"Adolescents' physical activity at recess and actions to promote a physically active school day in four Finnish schools","journalAbbreviation":"Health education research","language":"eng","author":[{"family":"Haapala","given":"H. L."},{"family":"Hirvensalo","given":"M. H."},{"family":"Laine","given":"K."},{"family":"Laakso","given":"L."},{"family":"Hakonen","given":"H."},{"family":"Lintunen","given":"T."},{"family":"Tammelin","given":"T. H."}],"issued":{"date-parts":[["2014",10]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 18–20 , et olulisteks elementideks õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamisel koolipäeva jooksul on liikumisaktiivsuse soodustamine vahetundides läbi juhenda tud tegevuste ja vaba mängu, liikumise integreerimine ainetundidesse ja liikumispausid ainetundides, samuti koolikeskkonna muutmi ne liikumist soodustavaks nii sisetingimustes kui ka õuealal , koolipäeva ülesehituse muutmine pika liikumisvahetunni lisamise näol, kehalise kasvatuse tunni sisu mitmekesisemaks muutmine, aktiivse koolituleku soodustamine ning lastevanemate ja õpetajate teadmiste suurendamine liikumisaktiivse mõju kohta. Näiteks Soomes koolides läbiviidav liikumisaktiivsuse suurendamise riiklik programm „Liikkuva Koulu“ hõlmab eeltoodud sekkumiselemente ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"1nqgvbnmmt","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 21\\nosupersub{}}","plainCitation":"21"},"citationItems":[{"id":311,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/3PZV8GZ7"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/3PZV8GZ7"],"itemData":{"id":311,"type":"book","title":"Oppilaiden fyysinen aktiivisuus. Liikunnan ja kansanterveyden julkaisuja","publisher":"Jyvaskyla","author":[{"family":"Tammelin","given":"Tuija"},{"family":"Laine","given":"K"},{"family":"Turpeinen","given":"S"}]}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 21 ning selle programmiga on tänaseks liitunud juba üle 2 100 kooli ja 89 % põhikoolidest t. Sarnaselt on paljudes riikides koolidele kättesaadavad erinevad programmid, näit eks Suurbritannias „The Great Activity Programme“ ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"2f8vs66ill","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 22\\nosupersub{}}","plainCitation":"22"},"citationItems":[{"id":304,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/CTPUVQSJ"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/CTPUVQSJ"],"itemData":{"id":304,"type":"article-journal","title":"Effect of the Great Activity Programme on healthy lifestyle behaviours in 7-11 year olds.","container-title":"Journal of sports sciences","page":"1280-1293","volume":"31","issue":"12","abstract":"The study investigated the effect of a school-based healthy lifestyles intervention on physical activity and dietary variables. In total 378 children (177 intervention, 201 control; age 9.75 +/- 0.82 years (mean +/- s)) took part in the 7-month intervention comprising: preparation for and participation in 3 highlight events (a dance festival, a walking event and a running event); an interactive website for pupils, teachers and parents; and vacation activity planners. Primary outcome measures were objectively measured physical activity (pedometers and accelerometers), endurance fitness and dietary variables. Multi-level modelling was employed for data analysis. The increase in physical activity was greater in the intervention group than the control group (steps: 1049 vs 632 daily steps each month; moderate to vigorous physical activity (MVPA) total: 4.6 min . day(-1) . month(-1) vs 1.3 min . day(-1) . month(-1); MVPA bouts: 5.4 min . day(-1) . month(-1) vs 2.6 min . day(-1) . month(-1); all P < 0.05). The increase in multi-stage fitness test distance was greater for intervention participants (46 vs 29 m . month(-1) of intervention, group x month interaction, P < 0.05). There were no differences between groups in dietary variables, body composition, knowledge of healthy lifestyles or psychological variables. Thus an intervention centred around highlight events and including relatively few additional resources can impact positively on the objectively measured physical activity of children.","DOI":"10.1080/02640414.2013.781665","ISSN":"1466-447X 0264-0414","note":"PMID: 23656302","journalAbbreviation":"J Sports Sci","language":"eng","author":[{"family":"Morris","given":"John G."},{"family":"Gorely","given":"Trish"},{"family":"Sedgwick","given":"Matthew J."},{"family":"Nevill","given":"Alan"},{"family":"Nevill","given":"Mary E."}],"issued":{"date-parts":[["2013"]]},"PMID":"23656302"}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 22 ja USA-s programm „Take Ten“ ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"2ojieid82g","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 23\\nosupersub{}}","plainCitation":"23"},"citationItems":[{"id":295,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/W3JQBE5D"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/W3JQBE5D"],"itemData":{"id":295,"type":"article-journal","title":"Physical activity and academic achievement across the curriculum (A + PAAC): rationale and design of a 3-year, cluster-randomized trial","container-title":"BMC Public Health","page":"307","volume":"13","issue":"1","abstract":"BACKGROUND:Improving academic achievement and reducing the rates of obesity in elementary school students are both of considerable interest. Increased physical activity during academic instruction time during school offers a potential intervention to address both issues. A program titled \"Physical Activity Across the Curriculum\" (PAAC) was developed in which classroom teachers in 22 elementary schools were trained to deliver academic instruction using physical activity with a primary aim of preventing increased BMI. A secondary analysis of data assessed the impact of PAAC on academic achievement using the Weschler Individual Achievement Test-II and significant improvements were shown for reading, math and spelling in students who participated in PAAC. Based on the results from PAAC, an adequately powered trial will be conducted to assess differences in academic achievement between intervention and control schools called, \"Academic Achievement and Physical Activity Across the Curriculum (A+PAAC).\"METHODS/DESIGN:Seventeen elementary schools were cluster randomized to A+PAAC or control for a 3-year trial. Classroom teachers were trained to deliver academic instruction through moderate-to-vigorous physical activity with a target of 100+ minutes of A+PAAC activities per week. The primary outcome measure is academic achievement measured by the Weschler Individual Achievement Test-III, which was administered at baseline (Fall 2011) and will be repeated in the spring of each year by assessors blinded to condition. Potential mediators of any association between A+PAAC and academic achievement will be examined on the same schedule and include changes in cognitive function, cardiovascular fitness, daily physical activity, BMI, and attention-to-task. An extensive process analysis will be conducted to document the fidelity of the intervention. School and student recruitment/randomization, teacher training, and baseline testing for A+PAAC have been completed. Nine schools were randomized to the intervention and 8 to control. A random sample of students in each school, stratified by gender and grade (A+PAAC=370, Control=317), was selected for outcome assessments from those who provided parental consent/child assent. Baseline data by intervention group are presented.DISCUSSION:If successful, the A+PAAC approach could be easily and inexpensively scaled and disseminated across elementary schools to improve both educational quality and health. Funding source: R01- DK85317. Trial registration: US NIH Clinical Trials, http://NCT01699295.","author":[{"family":"Donnelly","given":"Joseph"},{"family":"Greene","given":"Jerry"},{"family":"Gibson","given":"Cheryl"},{"family":"Sullivan","given":"Debra"},{"family":"Hansen","given":"David"},{"family":"Hillman","given":"Charles"},{"family":"Poggio","given":"John"},{"family":"Mayo","given":"Matthew"},{"family":"Smith","given":"Bryan"},{"family":"Lambourne","given":"Kate"},{"family":"Herrmann","given":"Stephen"},{"family":"Scudder","given":"Mark"},{"family":"Betts","given":"Jessica"},{"family":"Honas","given":"Jeffery"},{"family":"Washburn","given":"Richard"}],"issued":{"date-parts":[["2013"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 23 . Liikumise teema olulisust rahvatervise valdkonnas on rõhutatud ka u uringu „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 vahehindamine“ koondaruandes , kus tuuakse oluliste soovituste all välja järgnev : „RTA üldeesmärkide saavutamiseks soovitame kõige prioriteetsemaks poliitikasuunaks valida südame- ja veresoonkonnahaigused ja nende riskitegurid (eelkõi ge toitumine ja liikumine ) …“ . Muutuste tekitamine koolikeskkonnas on mitmetahuline, koolikultuuri muutusi puudutav protsess, kus lisaks teadlikkuse tõstmisele on oluline läbi tegevuste luua uusi harjumusi. TÜ poolt läbiviidud uuringud kinnitavad, et muutuste toimumiseks on vaja: a) tähendust , et liikumine koolikeskkonnas on normaalne ja vajalik ning liikumine aitab kaasa hariduslike eesmärkide saavutamisele (toetades vaimse t töövõimet) ; b) õpetajate ja õpilaste oskusi (nt vahetundide tegevuste kui ainetundide liikumist suurendavate metoodikate osas , süsteemne lähenemine muutuste elluviimiseks ); c) liikumist toetavad füüsilist keskkonda ning vahendeid (ruumi, vahendeid, õppematerjale) ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"2qkjc4a0lo","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 25\\nosupersub{}}","plainCitation":"25"},"citationItems":[{"id":300,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/4KB6Q48K"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/4KB6Q48K"],"itemData":{"id":300,"type":"report","title":"Laste liikumine: ülevaade õpetajate, juhtide ja lapsevanemate intervjuudest","publisher":"Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut","author":[{"family":"Keller","given":"Margit"},{"family":"Uibu","given":"Marko"},{"family":"Vihalemm","given":"Triin"}],"issued":{"date-parts":[["2015"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 25 . Senised tegevused Eelnevast tulenevalt on Tartu Ülikooli poolt välja töötatud laste ja noorte liikumise arendamiseks terviklik liikumisprogrammi ideekavand ( vt Lisa 2. 1 ), mis põhineb varasematest teadusuuringutest tõendatud efektiivsetel ja praktikas hästitoimivatel elementidel . 2 016 . - 201 8 . a . on TÜ liikumislabor tegelenud liikumisprogrammi arendusega projekti “Liikuma kutsuv kool – laste ja noorte liikumisprogrammi arendamine“ raames , mida rahastati Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest. Vastavalt projekti de tegevuskavale on läbi viidud tegevusi järgnevates suundades : 1) Liikuma Kutsuva Kooli v õrgustiku arendus on loodud 40-st koolist koosnev Liikuma Kutsuvate Koolide (LKK) võrgustik, kellega koostöös on arendatud õpilaste liikumist toetavaid tegevusi, metoodikaid ja uusi praktikaid, keskendudes peamiselt I ja II kooliastme õpilastele, sh: võrgustiku koolidega on viidud läbi seminare, kus TÜ teadlased ning eri valdkondade eksperdid on jaganud metoodikaid ja nõuandeid liikumist toetavate muutuste rakendamiseks koolikeskkonnas; võrgustik k u kuuluvates koolid es (40) on loodud projektimeeskonnad, kes on koostanud ja ellu viinud iga aasta kooli tegevuskava liikumisaktiivsuse suurendamiseks ; võrgustiku koolide vahel toimu b pidev suhtlus ja kogemuste jagamine läbi võrgustiku Facebooki suhtluskeskkonna , ühiste kogemus seminaride ja koolituste. 2) Liikuma Kutsuva Kooli v õrgustiku tegevusi toetavad metoodikad , materjalid ja nõustamine TÜ liikumislabori poolt on loodud erinevaid nn tööriistu ( metoodikad ja lahendusi ) , mis hõlbustavad koolidel kaardistada olemasolevat olukorda , kavandada ja ellu viia tegevusi ning jagada kogemusi teiste koolidega ; koolijuhte ja meeskondi on võimestatud tugimaterjalidega ning motivatsiooniseminaridega ; programmi raames on arendatud ja piloteeritud ainetun dide istumisaega vähendavate ja liikumisaktiivsust suurendavate metoodika id I -III kooliastme õpilastele. U uringus osalenud õpetajate tagasiside metoodikale on senini olnud väga positiivne ning huvi materjalide ja koolituste osas on üles näidanud ka võrgustikuvälised koolid ; alustatud on aktiivsete vahetundide lahenduste välja töötamist, keskendudes peamiselt mängujuhtide koolituste formaadi arendamisele ja piloteerimisele. Mängujuhid on vanemate klasside õpilased, kes omandavad läbi koolituste mängujuhiks vajalikke pädevusi ning kes koolikeskkonnas korraldavad aktiivseid liikumismänge vahetundides, klassiõhtutel, kooli teemapäevadel jm. projekti koolide meeskondi on nõustat ud koolipäeva korralduse muutmise osas, mis võimaldab koolipäeva luua pikema liikumisvahetunni ning õuevahetunde, mille tulemusena näiteks Antsla Gümnaasiumis, Tartu Erakoolis, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis jpt koolide s on muudetud päevakavasid liikumis t soodusta vaks ; kogemusseminaride käigus on vahetatud kogemusi ning ideid, kuidas lisada liikumist koolipäeva, sh kuidas luua paremaid võimalusi õuevahetundideks. 2018.a. sügisel toimus üle-eestiline liikumisfoorum teemal „Milline koolihoov kutsub liikuma?“. Kooli liikumist toetava keskkonna (nii siseruumid kui õueala) teema fookuses hoidmise tulemusel on koolid asunud aktiivsemalt taotlema lisaressursse, nt Tartu Mart Reiniku kooli kooliõue projekt 2017.a. ja Tartu Kesklinna kooli projekt 2018. „Liikuma kutsuv koolihoov“ on võitnud Tartu kaasava eelarve hääletuse; toetatud on koolide sisekommunikatsiooni, sh on töötatud välja infokirja kontseptsioon ning kord kvartalis edastatakse koolidele infokiri (ilmunud on 3 infokirja) . Lisaks on välja töötatud ainetunni liikumistegevusi tutvustavaid ja õpetajaid neid kasutama julgustavaid infokandjate lähtealused . Tegutseb Facebooki õpikogukond, kuhu kuuluvad nii võrgustikusiseste kui ka –väliste koolide töötajaid ning kus jagatakse ideid ja kogemusi. 3) Liikuma Kutsuva Kooli v õrgustiku tegevuste monitooring kõigis võrgustikku kuuluvates koolides on läbi viidud baasküsimustik ning 2016.a liitunud koolide seas ka kordusuuring , mis kaardistas võrgustiku koolide õpetajate ( 2016: n=273, 2017: n=270 , 2018: n=843 ) ja õpilaste ( 2016: n=2 1 0 4, 2017: n=2437 , 2018: n=4047 ) liikumisaktiivsusega seotud hoiakuid, tegevusi ja arenguvajadusi, olles sisendiks arendustegevusteks ning võimaldas kaardistada aasta jooksul toimunud muutusi; kõikide le koolide le on iga uuringu järgselt koostatud koolipõhine analüüs ja ülevaade uuringutulemuste st , mida koolid kasutasid sisendina järgmise aasta tegevuskavade koostamisel ; arendatud on veebipõhine koolide eneseanalüüsi (KENA) tööriist, mida koolid alates 2018. aastast täidavad iga-aastaselt; erinevate lahenduste rakendatavust ( nt ainetundide metoodikad, mängujuhtide süsteem , õuevahetunnid jms) on monitooritud tegevusuuringu ga; teatud elementide (nt lisa liikumistund, organiseeritud ja organiseerimata vahetund) liikumisaktiivsuse mõõtmiseks on läbi viidud objektiivsed mõõtmised alamvalimil. 4) V õrgustiku nähtavus ja koostöö loodud on Liikuma Kutsuva Kooli veebileht www.liikumakutsuvkool.ee , mis annab ülevaate Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtetest, muutuste kavandamisest, välja töötatud materjalidest ja meetoditest. Programmi veebileht sisaldab koolide poolt oodatud Liikuma Kutsuva Kooli IDEEPANKA , mis koonda b ideid ning nõuandeid kõikide koolide õpetajatele, huvijuhtidele ja juhtkonnale koolipäeva liikuvamaks muutmisel. aktiivselt on tehtud koostööd koolikultuuri kujundavate haridusarendustega tagamaks muutuste jätkusuutlikust, näiteks esitati ettepanekud haridus- ja teadusministeeriumile liikumise teema lisamiseks muutuva õpikäsitluse arendamise protsessi, vt. näit. https://www.hm.ee/et/opikasitus ( Vahetunnid, mis pakuvad liikumisvõimalusi , toovad kaasa ka parema käitumise tundides ning aitavad vältida kooliväsimust ) , Innove-le õpilaste loovtööde juhendisse liikumise teemade lisamiseks, vt. näit. https://oppekava.innove.ee/loovtoo-omaloominguna/ ( Liikumiskava võib olla omaloominguline erinevaid liikumisvorme sisaldav teos, näiteks esinemiskava, liikumispaus tundides, liikumisele kutsuv esitus kooliraadiost, õppevideo liikumistegevustest jne .), osaleti sotsiaalministeeriumi tervisekaitse töörühmas liikumise teema esiletoomise vaatenurgast; koostööd tehakse erinevate rahvatervise töögruppide ja teiste ü le-eestiliste võrgustikega, näit. esitati ettepanekud R ahvastiku Tervise Arengukavasse 2020-2030 liikumisaktiivsuse valdkonna võimalike lahenduste osas, koostöö Tervisedenduse Ühinguga, Tervislike Linnade Liiduga , MTÜ Kiusamisvaba Kool, Tervist Edendavate Koolide võrgustik, Inimeseõpetuse Ühing, Õpilasesinduste Liit jpt.; alustatud on koostööd kohalike omavalitsustega selgitamaks nende poolset huvi, valmidust ja võimalikke koostöövorme Liikuma Kutsuva Kooli programmi raames; kujundat ud on liikumisega seotud norme ühiskonnas, populariseerides koolipäeva liikuvamaks muutmise vajadust avalikes esinemistes ja erinevates meediaväljaannetes (Lisa 2 .2 ). 2017 . a . tutvustati Liikuma Kutsuva Kooli tegevusi üleriigilisel konverentsil . Lisaks korraldati 2018 . a . avalikkusele suunatud liikumisfoorum, kus keskenduti liikuma kutsuva koolihoovi temaatikale. O saletud on erinevates üleriigilistes töörühmades, et toetada laste liikumisaktiivsuse teema olulisuse esiletõstmist ja koostööd lahenduste suunas liikumisel. 2018.a. oktoobr is esitleti „Eesti laste ja noorte liikumisaktiivsuse tunnistust 2018“, mis saadeti ka kõigile parlamendi erakondadele tutvumiseks , vt http://www.liikumakutsuvkool.ee/wp-content/uploads/2018/10/LAT2018.pdf . 2016 . - 201 8 . a teostatud tegevused on andnud olulise panuse liikumisprogrammi arendusse , rajades teed muutustele. Projekti jätkumine 201 9 .a Projekti jätkumine 201 9 . a on vajalik liikumisprogrammi edasiseks arenduseks, jätkusuutlikkuse loomiseks ning programmi laienemis mudelit e piloteerimiseks Eesti koolides . 201 9 . aasta arendustegevused keskenduvad peamiselt järgnevatele komponentidele programmi üldistest arengusuundadest ( vt. Lisa 2. 3 ): I Programmi sisu loomine sekkumismetoodikate arenduse ning sotsiaalse ja tehnilise innovatsiooni näol , kus peamiselt keskendutakse: vahetunni liikumistegevusi toetavate kestlike lahenduste loomisele ja olemasolevate lahenduste edasiarendamisele ; II ja III kooliastme ainetundide liikumisaktiivsuse suurendamisele ja istumisaja vähendamisele suunatud metoodikate levitamisele, arendamis e le ja piloteerimisele ; liikumist toetavate heade praktikate ja metoodikate koondamisele programmi kodulehe www.liikumakutsuvkool.ee I DEEPANKA võimaldades seeläbi ideede kättesaadavuse kõi kide le koolidele; õpilaste kaasamisel e kooli liikumis tegevuste lahenduste kavandamisel ja läbiviimisel . II Programmi levitamine ja võrgustiku arendamine : kohalike omavalitsustega kui koolipidajatega koostöö võimaluste arendamine ja ühistegevuste piloteerimine ; 2016 . - 201 8 . a . jooksul väljatöötatud koolipäeva liikuvamaks muutmise programmi põhielementide (arendustiimi ja tegevuskava loomine , õpilaste kaasamine, aktiivsed ainetunnid ja vahetunnid , jt ) rakendamine võrgustikuga liitunud koolides ; võrgustiku ga liitunud koolide tegevuste toetamine läbi koosloome, nõustamise, tegevuste analüüsi ja tagasiside; projekti tegevusi toetavate seminaride ja töötubade läbi viimine: aktiivse ainetunni ja aktiivse vahetunni koolitused; kogemus- ja koosloomeseminarid; koolipõhine nõustamine koolivisiitide käigus, võrgustiku sisekommunikatsioon Facebooki võrgustikus ja avatud veebikeskkonnas TÜ liikumislabori FB lehel jms ; programmi tutvustamine avalikkusele ja meediaga suhtlemine; rahvusvaheliste praktikatega tutvumine ning töötavate ja tõenduspõhiste praktikate rakendamine võrgustiku arendamisel . III Üldiseks muutuseks vajalike tingimuste loomine ja sotsiaalsete normide kujundamine : koostöö erinevate partnerite ja sidusrühmadega ühiskonnas (näiteks koostöö kohalike omavalitsustega, ministeeriumi de ga, Maanteeametiga, erinevate kõrgkoolidega, erialaühendustega nt Eesti Kehalise Kasvatuse Liiduga, Arhitektide Liiduga, Eesti Olümpiakomiteega, õpilasesindusega, noorsooühendustega jt) koolipäeva liikumisaktiivsuse juurutamiseks Eesti ühiskonnas, liikuva koolipäeva vajaduse ning selle juurutamiseks vajalike tegevuste ja keskkonna populariseerimine läbi avaliku kommunikatsiooni, nii Facebook’i võimaluste kui üleriigilistes meediakanalites avaldatud lugude ning avalike esinemiste kaudu, võrgustikus osalevate koolide omavahelise kogemuste vahetuse ja sisekommunikatsiooni toetamine, eeskätt läbi kogemusseminaride korraldamise ja Facebook’i võrgustiku. Aktiivse koolipäeva võimalustest ja olulisusest avalikkuse teavitamine läbi t eaduskommunikatsiooni ; Poliitikasoovituste arendamine ja ettepanekute tegemine laste liikumisaktiivsuse toetamiseks. IV Projekti tegevusi piloteeritakse tegevusuuringuna selgitamaks koolidele sobivaid jätkusuutlikke lahendusi. Liikumisprogrammi arendamise teoreetilisteks lähtekohtadeks on a ) sotsiaal-ökoloogili se tervisekäsitlus e mudel, mis lähtu b nii indiviidi kui keskkonna mõjutasanditest ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"16rjmo9u1n","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 27,28\\nosupersub{}}","plainCitation":"27,28"},"citationItems":[{"id":325,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/98T4ETQD"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/98T4ETQD"],"itemData":{"id":325,"type":"entry-dictionary","title":"Ecological models of human development.","container-title":"International encyclopaedia of education","publisher":"Elsevier","publisher-place":"Oxford","event-place":"Oxford","author":[{"family":"Bronfenbrenner","given":"U"}],"issued":{"date-parts":[["1994"]]}}},{"id":326,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/V7MWZJCB"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/V7MWZJCB"],"itemData":{"id":326,"type":"article-journal","title":"Ecological foundations of health promotion.","container-title":"American journal of health promotion : AJHP","page":"270-281","volume":"10","issue":"4","abstract":"In this article, human ecology is defined; its historical and intellectual roots are traced through various disciplines to its applications in public health and health promotion today; its strengths and limitations are described; some potential contributions of systems theory are suggested; and some emerging ecological models of health promotion are anticipated.","ISSN":"0890-1171 0890-1171","note":"PMID: 10159708","journalAbbreviation":"Am J Health Promot","language":"eng","author":[{"family":"Green","given":"L. W."},{"family":"Richard","given":"L."},{"family":"Potvin","given":"L."}],"issued":{"date-parts":[["1996",4]]},"PMID":"10159708"}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 27,28 ; b) sotsiaalsete praktikate teooriast lähtuv muutuste mudel, mis mõtestab tähenduste, oskuste ja materiaalse keskkonna elementide omavahelisi interaktsioone ja aitab nendest lähtuvalt muuta kollektiivseid, harjumuslikke toimimise ja mõtlemise viise ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"m5rkhregh","properties":{"formattedCitation":"{\\rtf \\super 29\\nosupersub{}}","plainCitation":"29"},"citationItems":[{"id":316,"uris":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/CUXQFUMI"],"uri":["http://zotero.org/users/local/ik9ePEoS/items/CUXQFUMI"],"itemData":{"id":316,"type":"book","title":"From intervention to social change. A guide to re-shaping everyday practices","publisher":"Ashgate","publisher-place":"London","event-place":"London","author":[{"family":"Vihalemm","given":"Triin"},{"family":"Keller","given":"Margit"},{"family":"Kiisel","given":"M"}],"issued":{"date-parts":[["2015"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} 29 . Projekti teostajad Projekti tegevused viiakse ellu Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös. Vajadusel kaasatakse projekti eesmärkide täitmiseks teisi (sh lepingulisi) partnereid. Projekti meeskonda kuuluvad eksperdid erinevatest valdkondadest tagamaks projekti tegevuste kvaliteeti ja teaduspõhisust ning projekti teostamiseks vajalike l erineva te l pädevustel põhinevaid sisendeid. 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp Eesmärgid Projekti kaugeesmärgiks on : Eesti laste ja noorte istumisaja vähendamine ja liikumisaktiivsuse suurendamine koolipäeva jooksul läbi liikumisaktiivsust toetavate meetmete loomise koolikeskkonnas. Projekti lähieesmärkideks on: toimib Liikuma Kutsuva Kooli võrgustik, kus koolijuhtidel on tekkinud kogemus liikumist toetava koolikultuuri osas ning õpetajatel harjumus õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks ja istumisaja vähendamiseks ainetundides ja vahetundides ning aktiivsema koolitee toetamisel ; piloteeritud on Liikuma Kutsuva Kooli laienemismudelit koostöös kohalike omavalitsuste ja uute koolidega ; võrgustiku liikmed suhtlevad regulaarselt, jagavad omavahel kogemusi ; võrgustiku ideid ning koolipäeva liikuvamaks muutmise vajadusi ja lahendusi on tutvustatud ühiskonnas laiemalt teistele koolidele ja avalikkusele ajakirjanduse jm avaliku kommunikatsiooni vahendusel ; toimub pidev teaduskommunikatsioon liikumisaktiivsusega seotud teemadel; toimuvad koolitused klassi- ja aineõpetajatele istumisaja vähendamiseks ja liikumisaktiivsuse suurendamiseks ainetundides; toimuvad koolitused istumisaja vähendamiseks ja liikumisaktiivsuse suurendamiseks vahetunnis ning õpilastest mängujuhtide rakendamiseks vahetunni tegevuste läbiviimisel ; koolidelt on kogutud ideid veebipõhise ideepanga täiendamiseks , mis sisaldab erinevaid lahendusi liikumisaktiivsuse tõstmiseks koolipäeva jooksul (oskused ja tähendused, mis toetavad uute sotsiaalsete praktikate omaksvõttu ning levikut) ning ideed on tehtud kättesaadavaks www.liikumakutsuvkool.ee ideepangas ; ollakse kursis rahvusvaheliste praktikatega ning töötavaid ja tõenduspõhisei d praktikaid rakendatakse võrgustiku arendamisel; läbi on viidud uuring ud , mis jälgi vad ja kaardista vad koolikeskkonnas toimuvaid muutusi; toimub koostöö erinevate institutsioonidega toetamaks muutusi liikumist toetava keskkonna ja koolikultuuri kujunemisel ; t oimub arendustö ö tagamaks programmi kvaliteeti ja sihtrühmadeni jõudmist ning lahenduste kättesaadavust ja jätkusuutlikkust Eesti koolide seas. Sihtrühm Projekti lõppsihtrühm on põhikooli õpilased, ent kuna õpilaste liikumisaktiivsus koolipäeva jooksul on sõltub suurel määral õpetajatest ning kooli organisatsiooni kultuuri st, siis on eraldi tegevused planeeritud õpetajate ja kooli juhtkonna muutuste valmiduse toetamiseks ja oskuste arendamiseks , et vähendada õpilaste istumisaega ja tõsta liikumisaktiivsust koolis viibitud ajal. Läbi kooli tegevuste on kaudselt kaasatud ka lapsevanemad. Täpse mad siht rühmad: I–III kooliastme õpilased, kellele on adresseeritud nii aktiivse vahetunni teg evused kui ka liikumist võimaldavad õppemeetodid ainetundides, sh mängulised tegevused. I–I II kooliastme klassi- ja aineõpetajad – tundides liikumispauside tegemise alaste oskuste arendamine , liikumisharjumuste mõtestamine ja sidumine kooliväliste tegevustega. Direktorid, arendustiimi liikmed – toetava keskkonna loomine koolis: pikad vahetunnid, õuevahetunni võimalused, liikumist toetavad vahendid, õpetajate motiveerimine. Lapsevanemad – võimaliku vastupanu leevendamine, toetava suhtumise levik , kaasamine . 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused : toimib Liikuma Kutsuva Kooli võrgustik , mille ga on 2019 aasta jooksul liitunud vähemalt 25 uut kooli ning aasta lõpuks osale b võrgustikus vähemalt 60 kool i , Liikuma Kutsuva Kooli kodulehte www.liikumakutsuvkool.ee on tutvustatud võrgustiku sisestele ja - välis tele koolidele, piloteeritud on koostööd KOV-ga Liikuma Kutsuvate Koolide tegevuste toetamiseks, võrgustikus osalevad koolid on kavandanud ja vastavalt oma Liikuma Kutsuva Kooli tegevuskavale läbi viinud tegevusi, mis toetavad õpilaste liikumisaktiivsust kogu koolipäeva jooksul , arendatud on täiendavad meeto did õpilaste istumisaja vähendamiseks ja liikumisaktiivsuse suurendamiseks ainetundides ja vahetundides ning alustatud on nende meetodite piloteerimisega, võrgustiku koolide õpetajatele on läbiviidud koolitused õpilaste istumisaja vähendamiseks ja liikumisaktiivsuse suurendamiseks ainetundides , võrgustiku koolidele on läbiviidud koolitused õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks vahetunnis ning õpilastest mängujuhtide kaasamiseks vahetunni tegevuste korraldamisel, koolid ele on loodud võimalus hinnata oma õpilaste objektiivset liikumisaktiivsus t kasutades liikumisandureid, arendatud on koolipõhiste kogemusseminaride formaati toetamaks piirkondlike võrgustike arendamist , läbi on viidud projekti tegevusi toetavad seminarid, töötoad ja nõustamised õpetajatele, kooli meeskondadele, koolijuhtidele ning õpilastele, jätkatud on Ideepanga sisu loomisega (ideed ja hea praktika näiteid liikumisaktiivsuse suurendamiseks ja istumisaja vähendamiseks koolipäeva jooksul) ning kogutud ideed on tehtud veebikeskkonnas www.liikumakutsuvkool.ee kättesaadava ks , projekti tegevuste rakendatavust on monitooritud tegevusuuringu raames , projekti tegevusi on tutvustatud meedias ning e rinevatel avalikel esinemistel ning jätkatud on võrgustikusisese kogemustevahetuse korraldamist, toimub teaduskommunikatsioon liikumisaktiivsusega seotud teemadel , toimib koostöö erinevate partneritega, partneritele on esitatud ettepanekud õpilaste ja koolide vajadustega kooskõlas oleva liikumisprogrammi edasiseks arendamiseks , kvaliteedi tagamiseks ning jätkusuutlikuseks . 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Programmi sisu loomine läbi sekkumismetoodikate arenduse, sotsiaalse ja tehnilise innovatsiooni (jaanuar-detsember) I- III kooliastme ainetundide ja vahetundide liikumisaktiivsuse suurendamisele (LA↑) ja istumisaja vähendamisele (IA↓) suunatud täiendavate metoodikate ja koolitusmoodulite arendamine ja koolituste läbiviimine: tegevuste eesmärkide täpne määratlemine, tegevuste metoodikate väljavalimine, tegevuste rakenduslikkuse hindamine ja hindamise tagasiside põhjal meetodite täiendav arendamine, koolitusmoodulite eesmärkide määratlemine, meetodite valik, formaadi ja sisu ettevalmistus, koolituste korraldusliku poole ettevalmistus, koolituse läbiviimine, tagasiside ja analüüs ning parenduste sisseviimine koolituste formaati ja sisusse. Ideepanga täiendamine ja haldamine (näited ja metoodikad LA↑ ja IA↓ koolipäeva erinevates osades); ideede pidev korje ja koosloome võrgustiku koolidega. Liikumisprogrammi levitamine ja arendamine (jaanuar-detsember) Liikuma kutsuva kooli (LKK) võrgustiku tegevuste jätkamine, mis toetaks võrgustikus osalevaid koole õpilaste liikumisaktiivsuse osas muutuste planeerimisel ja elluviimisel koolipäeva jooksul, võrgustiku 201 9 . a eesmärkide ja tegevuskava kooskõlastamine koolide, oluliste partnerite ja sidusrühmadega, koolide tegevuskavade koostamine ja elluviidud tegevuste analüüs. Liikumisprogrammi sisuelementide arendus, mis on suunatud kooli personali motivatsiooni ja oskuste suurendamisele õpilaste LA↑ ja IA↓ koolipäeva jooksul: projekti tegevusi toetavate seminaride ja töötubade läbi viimine, kogemusseminaride toimumine võrgustikukoolides, koolide nõustamine õpilaste liikumisaktiivsuse toetamiseks ; efektiivseks osutunud lahenduste tutvustamin e ja rakendamine võrgustiku koolides; rahvusvaheliste praktikatega tutvumine ning tõenduspõhiste ja töötavate praktikate rakendamine võrgustiku arendamisel. LKK võrgustiku laienemine : laienemismudeli arendamine koostöös kohaliku omavalitsusega . Üldiseks muutuseks vajalike tingimuste loomine: koostöö ja sotsiaalsete normide kujundamine (jaanuar-detsember) võrgustikus osalevate koolide poolt liikumist toetava keskkonna arendamine liikumisaktiivsust soodustavate vahendite kättesaadavuse suurendamise ning liikumisvõimaluste soodustamise kogu koolipäeva jooksul; võrgustiku koolide eesmärkide ja tegevuste nähtavus, mis soodustab õpilaste liikumisaktiivsust toetavate sotsiaalsete praktikate toimimist nii võrgustiku sees kui ühiskonnas laiemalt: v õrgustiku koolide toetamine (nõustamine, esinemised jm) aktiivsete vahetundide jt liikumistegevuste kui normi kujundamisel õpetajate ja lastevanemate seas, k oolipäeva sisse lõimitud liikumise kui uue sotsiaalse normi kujundamine avalikkuses: populariseerimine meedias, avalikel üritustel, konverentsidel, v õrgustiku kogemuse ja liikumisprogrammi elementide tutvustamine teistele koolidele, nende innustamine tegevusi katsetama, p rojekti kogemuse tutvustamine ja koostöö teistel sarnaseid eesmärke taotlevate huvirühmadega, k oostöö kehalise kasvatuse ainekava liikumisõpetuseks kujundava projekti tiimiga , teaduskommunikatsioon liikumisega seotud teemadel . Koostöö arendamine erinevate partneritega (ministeeriumid, KOV, Maanteeamet, erinevad ühendused jne) Koostöö arendamine rahvusvaheliste partneritega võimaldamaks integreerida eri riikide parimaid praktikaid ja tõenduspõhiseid sekkumiste elemente programmi arendamisel. P rogrammi Liikuma Kutsuva Kooli tegevuste jooksev monitooring tegevusuuringuna (jaanuar-detsember). tegevuste monitooring ja hindamine: k oolipäeva liikuvamaks muutvate praktikate osas – aktiivne vahetund, aktiivne ainetund õuevahetund , õueala kujundamine jms . uuringute ettevalmistus, korraldus, mõõtmised koolides, andmete sisestus ja kvaliteedi kontroll, andmebaasi moodustamine, analüüs, tagasiside, projekti protsessi analüüs: projektis ilmnenud probleemid ja toetavad tegurid, ettepanekute esitamine programmi arendamiseks , laiendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks . Kirjeldatud projektitegevuste elluviimine on oluline samm laste ja noorte liikumisprogrammi edasisel laiendamisel , luues eeldused uute sotsiaalsete praktikate kujunemiseks liikumisaktiivsuse toetamisel koolipäeva vältel ja nende jätkusuutlikkuse kujunemisel, panustades nii laste ja noorte tervisesse ja elukvaliteeti . Kasutatud kirjandus: ADDIN ZOTERO_BIBL {"custom":[]} CSL_BIBLIOGRAPHY 1. WHO. Global Recommendations on Physical Activity for Health . Geneva: World Health Organisation; 2010. 2. Timmons BW, Naylor P-J, Pfeiffer KA. Physical activity for preschool children--how much and how? Can J Public Health Rev Can Sante Publique . 2007;98 Suppl 2:S122-134. 3. Janssen I, Leblanc AG. Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in school-aged children and youth. Int J Behav Nutr Act . 2010;7:40. doi:10.1186/1479-5868-7-40. 4. Best JR. Effects of physical activity on children’s executive function: contributions of experimental research on aerobic exercise. Dev Rev DR . 2010;30(4):331-551. 5. Davis CL, Tomporowski PD, McDowell JE, et al. Exercise improves executive function and achievement and alters brain activation in overweight children: a randomized controlled trial. Health Psychol Off J Div Health Psychol Am Psychol Assoc . 2011;30(1):91-98. doi:10.1037/a0021766. 6. Lonsdale C, Rosenkranz RR, Peralta LR, Bennie A, Fahey P, Lubans DR. A systematic review and meta-analysis of interventions designed to increase moderate-to-vigorous physical activity in school physical education lessons. Prev Med . 2013;56(2):152-161. doi:10.1016/j.ypmed.2012.12.004. 7. Konstabel K, Veidebaum T, Verbestel V, et al. Objectively measured physical activity in European children: the IDEFICS study. Int J Obes . 2014;38:S135-S143. doi:10.1038/ijo.2014.144. 8. TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor. Laste Liikumisuuring 2015-2016 [Uuringu Andmebaas] .; 2016. 9. Konstabel K, Veidebaum T, Verbestel V, Moreno LA, Bammann K, Tornaitis M. Objectively measured physical activity in European children: the IDEFICS study. Int J Obes . 2014;38. doi:10.1038/ijo.2014.144. 10. Ekelund U, Luan J, Sherar LB, Esliger DW, Griew P, Cooper A. Association of moderate to vigorous physical activity and sedentary time with cardiometabolic risk factors in children and adolescents. JAMA J Am Med Assoc . 2012;307(7):704-712. doi:10.1001/jama.2012.156. 11. The Toronto Charter for Physical Activity: A Global Call to Action .; 2010. www.globalpa.org.uk. 12. Story M, Nanney MS, Schwartz MB. Schools and obesity prevention: creating school environments and policies to promote healthy eating and physical activity. Milbank Q . 2009;87(1):71-100. doi:10.1111/j.1468-0009.2009.00548.x. 13. Reis RS, Salvo D, Ogilvie D, Lambert EV, Goenka S, Brownson RC. Scaling up physical activity interventions worldwide: stepping up to larger and smarter approaches to get people moving. The Lancet .:1-12. doi:10.1016/S0140-6736(16)30728-0. 14. Mooses K, Mäestu J, Riso E-M, et al. Different methods yielded two-fold difference in compliance with physical activity guidelines on school days. PLoS ONE . 2016;11(3):e0152323. doi:10.1371/journal.pone.0152323. 15. Yli-Piipari S, Kulmala JS, Jaakkola T, Hakonen H, Fish JC, Tammelin T. Objectively measured school day physical activity among elementary students in the United States and Finland. J Phys Act Health . 2015;13:440-446. doi:10.1123/jpah.2015-0335. 16. Martin R, Murtagh EM. Preliminary findings of Active Classrooms: An intervention to increase physical activity levels of primary school children during class time. Teach Teach Educ . 2015;52:113-127. doi:10.1016/j.tate.2015.09.007. 17. TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor. VUNK! Liikuma Kutsuvad Koolide Veebiuuringu Raport . 18. Dobbins M, Husson H, DeCorby K, LaRocca RL. School-based physical activity programs for promoting physical activity and fitness in children and adolescents aged 6 to 18. Cochrane Database Syst Rev . 2013;2:CD007651. doi:10.1002/14651858.CD007651.pub2. 19. Kämppi K, Asanti R, Hirvensalo M, et al. Viihtyvyyttä Ja Työrauhaa. Koulun Henkilökunnan Kokemukset Ja Näkemykset Liikunnallisen Toimintakulttuurin Edistämisestä Koulussa . Jyväskylä: Liikunnan ja kansanterveyden edistämissäätiö LIKES; 2013. 20. Haapala HL, Hirvensalo MH, Laine K, et al. Adolescents’ physical activity at recess and actions to promote a physically active school day in four Finnish schools. Health Educ Res . 2014;29(5):840-852. doi:10.1093/her/cyu030. 21. Tammelin T, Laine K, Turpeinen S. Oppilaiden Fyysinen Aktiivisuus. Liikunnan Ja Kansanterveyden Julkaisuja . Jyvaskyla 22. Morris JG, Gorely T, Sedgwick MJ, Nevill A, Nevill ME. Effect of the Great Activity Programme on healthy lifestyle behaviours in 7-11 year olds. J Sports Sci . 2013;31(12):1280-1293. doi:10.1080/02640414.2013.781665. 23. Donnelly J, Greene J, Gibson C, et al. Physical activity and academic achievement across the curriculum (A + PAAC): rationale and design of a 3-year, cluster-randomized trial. BMC Public Health . 2013;13(1):307. 24. Eesti Vabariigi Valitsus. Valitsusliidu tegevuskava. 2015. 25. Keller M, Uibu M, Vihalemm T. Laste Liikumine: Ülevaade Õpetajate, Juhtide Ja Lapsevanemate Intervjuudest . Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut; 2015. 26. Bartholomew L, Parcel G, Kok G, Gottlieb N, Fernandez M. Planning Health Promotion Programs: An Intervention Mapping Approach . 3rd ed. San Fransisco,CA: Jossey-Bass; 2011. 27. Bronfenbrenner U. Ecological models of human development. In: International Encyclopaedia of Education . Oxford: Elsevier; 1994. 28. Green LW, Richard L, Potvin L. Ecological foundations of health promotion. Am J Health Promot AJHP . 1996;10(4):270-281. 29. Vihalemm T, Keller M, Kiisel M. From Intervention to Social Change. A Guide to Re-Shaping Everyday Practices . London: Ashgate; 2015.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS
Taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile
esitatakse Sotsiaalministeeriumile
(märkida Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt)
sobiv) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt)
Toetuse taotleja
1. Nimi Tartu Ülikool
Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul,
kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus
2. Nimi Tartu Ülikool
3. Registrikood 74001073
4. Juriidiline aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu
5. Postiaadress Ülikooli 18, 50090 Tartu
6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE281010102000234007, SEB
7. Esindaja nimi ja ametikoht Priit Kaasik, TÜ Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi
juhataja
*Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad.
Projekti kontaktisik
8. Nimi Merike Kull
9. Telefon +372 5176 949
10. E-posti aadress
[email protected]
11. Projekti nimetus Liikuma kutsuv kool – laste ja noorte liikumisprogrammi
arendamine
12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01.01.2019 – 31.12.2019
13. Projekti üldmaksumus 413 375
14. Hasartmängumaksu 330 700
Nõukogult taotletav summa
15. Omafinantseeringu summa 82 675
16. Kaasfinantseeringute summa
KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID:
● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve
Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa,
omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad;
kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus.
● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus
Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad
mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses.
Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt
Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged:
Toetuse taotleja esindaja nimi ja Allkiri (taotluse võib Kuupäev
ametikoht allkirjastada ka digitaalselt)
NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest
keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel
avaldamisega.
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE
LISA 1
PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE
TULUD KULUD
Tulu liik Taotlet Eraldatud Kulu liik Summa
(finantseerijate av summa /
lõikes) summa vastamise
tähtpäev
Hasartmängumaksu 330 700 Aktiivsete ainetundide 41 300
Nõukogu metoodikate arendamine,
koolituste välja töötamine
ja läbiviimine, materjalide
välja töötamine ja
levitamine.
(töötasu koos maksudega
ja/või teenuse tellimine)
Ainetundide aktiivseks 5 000
läbiviimiseks vajalike
lahenduste (materjalide/
vahendite) loomine,
liikumist soodustavate
vahendite kättesaadavuse
suurendamine
võrgustikukoolides.
(vahendite soetamine
ja/või töötasu koos
maksudega ja/või teenuse
tellimine)
Aktiivse vahetunni 22 100
metoodikate arendamine,
koolituste välja töötamine
ja läbi viimine.
(töötasu koos maksudega
ja/või teenuse tellimine)
Aktiivse vahetunni 2 300
läbiviimiseks vajalike
vahendite loomine,
liikumist soodustavate
vahendite kättesaadavuse
suurendamine
(vahendite soetamine
ja/või töötasu koos
maksudega ja/või teenuse
tellimine)
Laienemise piloteerimine, 75 100
võrgustikukoolide
tegevuse koordineerimine,
tegevuskavade hindamine
ja uute tegevuskavade
loomise toetamine, koolide
toetamine ja nõustamine
tegevuste elluviimisel ja
kogemuste jagamisel,
sisuloome, seminaride ja
koolituste korraldamine.
(töötasu koos maksudega
ja/või teenuse tellimine)
Projekti tegevustega 15 100
seotud seminaride ja
töötubade läbiviimine
(ruumi rent + toitlustus +
materjalid + töötasu koos
maksudega ja/või teenuse
tellimine jms)
Võrgustiku sise-, välis-ja 45 100
teaduskommunikatsioon,
Liikuma Kutsuva Kooli
nähtavuse suurendamine
avalikkuses
(töötasu koos maksudega
ja/või teenuse tellimine)
Uuringute planeerimine, 59 200
vajalike tehniliste
lahenduste arendamine,
uuringute ette
valmistamine,
läbi viimine, andmete
analüüs, tagasiside
koostamine, tulemuste
esitamine.
(töötasu koos maksudega
ja/või teenuse tellimine)
Projekti tegevuste 10 700
igakülgne assisteerimine
(sh liikumist toetavate
heade praktikate ja
metoodikate koondamine,
ideepanga loomine,
koolide nõustamine
(liikumisaktiivsuse
mõõtmise, aktiivse
transpordi võimaluste jms
osas), metoodikate
loomises osalemine,
koolituste ja seminaride
ettevalmistamine ja läbi
viimine jm projekti
elluviimisega seotud
tegevused) ning ekspertide
kaasamine.
(töötasu koos maksudega
ja/või teenuse tellimine)
Projekti juhtimine ja 41 800
assisteerimine – projekti
arendustöö juhtimine,
sisuloomes osalemine,
koostööpartneritega
suhtlemine, projekti
aruandluse koostamine,
lepingute haldamine jms
korralduslik tegevus.
(töötasu koos maksudega)
Projekti tegevustega 10 000
seotud sise- ja
välislähetused
(transpordikulud ja/või
majutuskulud ja/või
päevarahad)
Kontorikulud 3 000
(kontoritarbed, postikulud,
printimis-, paljundamis-,
kujundusteenused jms)
Omafinantseering 82 675 Projekti arendust ja 82 675
elluviimist toetavad
tegevused:
- uuringute
ettevalmistamine, läbi
viimine, andmete
puhastamine, analüüs,
tegevusuuringus osalemine
- liikumismetoodikate
arendamine
- laiemate muutuste
valmiduse loomine
ühiskonnas
- seminaride korraldamine
- rahvusvaheline ja
eestisisene koostöö
liikumisprogrammi
arendamisel
- jm projekti tegevusi
toetavad tegevused
(töötasu koos maksudega
ja/või teenuse tellimine)
- Halduskulud
Kaasfinantseerijad X X
(loetleda eraldi ja
lisada
kaasfinantseerimist
tõendavad
dokumendid)
TULUD KOKKU 413 375 KULUD KOKKU 413 375
PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS
1. PROJEKTI SISULINE KOKKUVÕTE
Projekti taust
Liikumine ehk kehaline aktiivsus peaks kuuluma kõigi laste ja noorte igapäevaellu ning vastavalt
liikumissoovitustele peaks iga laps ja noor liikuma igal päeval vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva
intensiivsusega1. Kehalisel aktiivsusel on määrav osa lapse tervislikus arengus2 ning mitmete haiguste,
sh rasvumise ja südame-veresoonkonna haiguste, ennetamises3. Lisaks on liikumisaktiivsusel oluline
positiivne mõju õpivõimele, nt mälule ja tähelepanule4,5 ning vaimsele tervisele3. Samuti on leitud, et
kehaliselt piisavalt aktiivsete laste üldine enesehinnang ja elukvaliteet on kõrgem võrreldes
väheaktiivsete lastega6.
Teadusuuringud näitavad, et Eesti lastel ja noortel on tervisliku arengu seisukohalt ebapiisav kehaline
aktiivsus – soovitusliku liikumisaktiivsuse tasemeni küündis 2–11-aastastest poistest vaid 27% ja
tüdrukutest 13%7. Igal koolipäeval liikus 7–13-aastastest lastest piisavalt 24%8. Eesti laste kehalise
aktiivsuse märgatav langus ja igapäevase istumisaja suurenemine leiab aset laste vanuse tõustes9. Eraldi
riskiteguriks on ülemäärane istumisaeg, mis suurendab krooniliste haiguste tekkeriski sõltumatult
üldisest kehalise aktiivsuse tasemest10.
Vältimaks ebapiisava liikumisaktiivsuse epideemilist levikut laste ja noorte hulgas on vajalik keskenduda
lahendustele - laste ja noorte liikumisaktiivsust suurendavate sekkumiste ja toetavate võimaluste
loomisele11. Ühe efektiivse sekkumiskohana on teadusuuringute põhjal välja toodud koolikeskkonda,
millele omistatakse võtmeroll laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamisele koolipäeva jooksul12,13,
kuna seal viibivad õpilased märkimisväärse aja oma päevast. Eesti õpilaste puhul tuleb esile madal
liikumisaktiivsus koolikeskkonnas - seda nii vahetunnis kui ainetundides - näiteks Eesti kooliõpilased
koguvad koolis veedetud aja jooksul vaid 22% kogu päevasest liikumisaktiivsusest14, samas kui Soomes
õpilaste hulgas on vastav näitaja üle 40%15. Eriti tugevalt väljendub see III kooliastmes, kus domineerib
järjestikune istumine8. Liikumise olulisust koolipäeva jooksul näitab ka see, et õpilastel seostub
koolipäeva liikumine suurema koolirõõmuga ning mitteaktiivsus kooliväsimusega17.
Läbiviidud koolipõhised sekkumisprogrammid eri riikides on näidanud16,18–20, et olulisteks elementideks
õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamisel koolipäeva jooksul on liikumisaktiivsuse soodustamine
vahetundides läbi juhendatud tegevuste ja vaba mängu, liikumise integreerimine ainetundidesse ja
liikumispausid ainetundides, samuti koolikeskkonna muutmine liikumist soodustavaks nii sisetingimustes
kui ka õuealal, koolipäeva ülesehituse muutmine pika liikumisvahetunni lisamise näol, kehalise kasvatuse
tunni sisu mitmekesisemaks muutmine, aktiivse koolituleku soodustamine ning lastevanemate ja
õpetajate teadmiste suurendamine liikumisaktiivse mõju kohta. Näiteks Soomes koolides läbiviidav
liikumisaktiivsuse suurendamise riiklik programm „Liikkuva Koulu“ hõlmab eeltoodud
sekkumiselemente21 ning selle programmiga on tänaseks liitunud juba üle 2100 kooli ja 89%
põhikoolidestt. Sarnaselt on paljudes riikides koolidele kättesaadavad erinevad programmid, näiteks
Suurbritannias „The Great Activity Programme“22 ja USA-s programm „Take Ten“23.
Liikumise teema olulisust rahvatervise valdkonnas on rõhutatud ka uuringu „Rahvastiku tervise
arengukava 2009-2020 vahehindamine“ koondaruandes, kus tuuakse oluliste soovituste all välja järgnev:
„RTA üldeesmärkide saavutamiseks soovitame kõige prioriteetsemaks poliitikasuunaks valida südame- ja
veresoonkonnahaigused ja nende riskitegurid (eelkõige toitumine ja liikumine) …“.
Muutuste tekitamine koolikeskkonnas on mitmetahuline, koolikultuuri muutusi puudutav protsess, kus
lisaks teadlikkuse tõstmisele on oluline läbi tegevuste luua uusi harjumusi. TÜ poolt läbiviidud uuringud
kinnitavad, et muutuste toimumiseks on vaja: a) tähendust, et liikumine koolikeskkonnas on normaalne
ja vajalik ning liikumine aitab kaasa hariduslike eesmärkide saavutamisele (toetades vaimset töövõimet);
b) õpetajate ja õpilaste oskusi (nt vahetundide tegevuste kui ainetundide liikumist suurendavate
metoodikate osas, süsteemne lähenemine muutuste elluviimiseks); c) liikumist toetavad füüsilist
keskkonda ning vahendeid (ruumi, vahendeid, õppematerjale)25.
Senised tegevused
Eelnevast tulenevalt on Tartu Ülikooli poolt välja töötatud laste ja noorte liikumise arendamiseks
terviklik liikumisprogrammi ideekavand (vt Lisa 2.1), mis põhineb varasematest teadusuuringutest
tõendatud efektiivsetel ja praktikas hästitoimivatel elementidel.
2016.-2018. a. on TÜ liikumislabor tegelenud liikumisprogrammi arendusega projekti “Liikuma kutsuv
kool – laste ja noorte liikumisprogrammi arendamine“ raames, mida rahastati Hasartmängumaksu
Nõukogu vahenditest. Vastavalt projektide tegevuskavale on läbi viidud tegevusi järgnevates suundades:
1) Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku arendus
on loodud 40-st koolist koosnev Liikuma Kutsuvate Koolide (LKK) võrgustik, kellega koostöös on
arendatud õpilaste liikumist toetavaid tegevusi, metoodikaid ja uusi praktikaid, keskendudes
peamiselt I ja II kooliastme õpilastele, sh:
o võrgustiku koolidega on viidud läbi seminare, kus TÜ teadlased ning eri valdkondade
eksperdid on jaganud metoodikaid ja nõuandeid liikumist toetavate muutuste
rakendamiseks koolikeskkonnas;
o võrgustikku kuuluvates koolides (40) on loodud projektimeeskonnad, kes on koostanud
ja ellu viinud iga aasta kooli tegevuskava liikumisaktiivsuse suurendamiseks;
o võrgustiku koolide vahel toimub pidev suhtlus ja kogemuste jagamine läbi võrgustiku
Facebooki suhtluskeskkonna, ühiste kogemusseminaride ja koolituste.
2) Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku tegevusi toetavad metoodikad, materjalid ja nõustamine
TÜ liikumislabori poolt on loodud erinevaid nn tööriistu (metoodikad ja lahendusi), mis
hõlbustavad koolidel kaardistada olemasolevat olukorda, kavandada ja ellu viia tegevusi ning
jagada kogemusi teiste koolidega;
koolijuhte ja meeskondi on võimestatud tugimaterjalidega ning motivatsiooniseminaridega;
programmi raames on arendatud ja piloteeritud ainetundide istumisaega vähendavate ja
liikumisaktiivsust suurendavate metoodikaid I-III kooliastme õpilastele. Uuringus osalenud
õpetajate tagasiside metoodikale on senini olnud väga positiivne ning huvi materjalide ja
koolituste osas on üles näidanud ka võrgustikuvälised koolid;
alustatud on aktiivsete vahetundide lahenduste välja töötamist, keskendudes peamiselt
mängujuhtide koolituste formaadi arendamisele ja piloteerimisele. Mängujuhid on vanemate
klasside õpilased, kes omandavad läbi koolituste mängujuhiks vajalikke pädevusi ning kes
koolikeskkonnas korraldavad aktiivseid liikumismänge vahetundides, klassiõhtutel, kooli
teemapäevadel jm.
projektikoolide meeskondi on nõustatud koolipäeva korralduse muutmise osas, mis võimaldab
koolipäeva luua pikema liikumisvahetunni ning õuevahetunde, mille tulemusena näiteks Antsla
Gümnaasiumis, Tartu Erakoolis, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis jpt koolides on muudetud
päevakavasid liikumist soodustavaks;
kogemusseminaride käigus on vahetatud kogemusi ning ideid, kuidas lisada liikumist koolipäeva,
sh kuidas luua paremaid võimalusi õuevahetundideks. 2018.a. sügisel toimus üle-eestiline
liikumisfoorum teemal „Milline koolihoov kutsub liikuma?“. Kooli liikumist toetava keskkonna (nii
siseruumid kui õueala) teema fookuses hoidmise tulemusel on koolid asunud aktiivsemalt
taotlema lisaressursse, nt Tartu Mart Reiniku kooli kooliõue projekt 2017.a. ja Tartu Kesklinna
kooli projekt 2018. „Liikuma kutsuv koolihoov“ on võitnud Tartu kaasava eelarve hääletuse;
toetatud on koolide sisekommunikatsiooni, sh on töötatud välja infokirja kontseptsioon ning kord
kvartalis edastatakse koolidele infokiri (ilmunud on 3 infokirja). Lisaks on välja töötatud ainetunni
liikumistegevusi tutvustavaid ja õpetajaid neid kasutama julgustavaid infokandjate lähtealused.
Tegutseb Facebooki õpikogukond, kuhu kuuluvad nii võrgustikusiseste kui ka –väliste koolide
töötajaid ning kus jagatakse ideid ja kogemusi.
3) Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku tegevuste monitooring
kõigis võrgustikku kuuluvates koolides on läbi viidud baasküsimustik ning 2016.a liitunud koolide
seas ka kordusuuring, mis kaardistas võrgustiku koolide õpetajate (2016: n=273, 2017: n=270,
2018: n=843) ja õpilaste (2016: n=2104, 2017: n=2437, 2018: n=4047) liikumisaktiivsusega seotud
hoiakuid, tegevusi ja arenguvajadusi, olles sisendiks arendustegevusteks ning võimaldas
kaardistada aasta jooksul toimunud muutusi;
kõikidele koolidele on iga uuringu järgselt koostatud koolipõhine analüüs ja ülevaade
uuringutulemustest, mida koolid kasutasid sisendina järgmise aasta tegevuskavade koostamisel;
arendatud on veebipõhine koolide eneseanalüüsi (KENA) tööriist, mida koolid alates 2018.
aastast täidavad iga-aastaselt;
erinevate lahenduste rakendatavust (nt ainetundide metoodikad, mängujuhtide süsteem,
õuevahetunnid jms) on monitooritud tegevusuuringuga;
teatud elementide (nt lisa liikumistund, organiseeritud ja organiseerimata vahetund)
liikumisaktiivsuse mõõtmiseks on läbi viidud objektiivsed mõõtmised alamvalimil.
4) Võrgustiku nähtavus ja koostöö
loodud on Liikuma Kutsuva Kooli veebileht www.liikumakutsuvkool.ee, mis annab ülevaate
Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtetest, muutuste kavandamisest, välja töötatud materjalidest ja
meetoditest. Programmi veebileht sisaldab koolide poolt oodatud Liikuma Kutsuva Kooli
IDEEPANKA, mis koondab ideid ning nõuandeid kõikide koolide õpetajatele, huvijuhtidele ja
juhtkonnale koolipäeva liikuvamaks muutmisel.
aktiivselt on tehtud koostööd koolikultuuri kujundavate haridusarendustega tagamaks muutuste
jätkusuutlikust, näiteks esitati ettepanekud haridus- ja teadusministeeriumile liikumise teema
lisamiseks muutuva õpikäsitluse arendamise protsessi, vt. näit.
https://www.hm.ee/et/opikasitus (Vahetunnid, mis pakuvad liikumisvõimalusi, toovad kaasa ka
parema käitumise tundides ning aitavad vältida kooliväsimust), Innove-le õpilaste loovtööde
juhendisse liikumise teemade lisamiseks, vt. näit. https://oppekava.innove.ee/loovtoo-
omaloominguna/ (Liikumiskava võib olla omaloominguline erinevaid liikumisvorme sisaldav teos,
näiteks esinemiskava, liikumispaus tundides, liikumisele kutsuv esitus kooliraadiost, õppevideo
liikumistegevustest jne.), osaleti sotsiaalministeeriumi tervisekaitse töörühmas liikumise teema
esiletoomise vaatenurgast;
koostööd tehakse erinevate rahvatervise töögruppide ja teiste üle-eestiliste võrgustikega, näit.
esitati ettepanekud Rahvastiku Tervise Arengukavasse 2020-2030 liikumisaktiivsuse valdkonna
võimalike lahenduste osas, koostöö Tervisedenduse Ühinguga, Tervislike Linnade Liiduga, MTÜ
Kiusamisvaba Kool, Tervist Edendavate Koolide võrgustik, Inimeseõpetuse Ühing,
Õpilasesinduste Liit jpt.;
alustatud on koostööd kohalike omavalitsustega selgitamaks nende poolset huvi, valmidust ja
võimalikke koostöövorme Liikuma Kutsuva Kooli programmi raames;
kujundatud on liikumisega seotud norme ühiskonnas, populariseerides koolipäeva liikuvamaks
muutmise vajadust avalikes esinemistes ja erinevates meediaväljaannetes (Lisa 2.2). 2017.a.
tutvustati Liikuma Kutsuva Kooli tegevusi üleriigilisel konverentsil. Lisaks korraldati 2018.a.
avalikkusele suunatud liikumisfoorum, kus keskenduti liikuma kutsuva koolihoovi temaatikale.
Osaletud on erinevates üleriigilistes töörühmades, et toetada laste liikumisaktiivsuse teema
olulisuse esiletõstmist ja koostööd lahenduste suunas liikumisel. 2018.a. oktoobris esitleti „Eesti
laste ja noorte liikumisaktiivsuse tunnistust 2018“, mis saadeti ka kõigile parlamendi
erakondadele tutvumiseks, vt http://www.liikumakutsuvkool.ee/wp-
content/uploads/2018/10/LAT2018.pdf.
2016.-2018. a teostatud tegevused on andnud olulise panuse liikumisprogrammi arendusse, rajades teed
muutustele.
Projekti jätkumine 2019.a
Projekti jätkumine 2019. a on vajalik liikumisprogrammi edasiseks arenduseks, jätkusuutlikkuse
loomiseks ning programmi laienemismudelite piloteerimiseks Eesti koolides. 2019. aasta
arendustegevused keskenduvad peamiselt järgnevatele komponentidele programmi üldistest
arengusuundadest (vt. Lisa 2.3):
I Programmi sisu loomine sekkumismetoodikate arenduse ning sotsiaalse ja tehnilise innovatsiooni näol,
kus peamiselt keskendutakse:
vahetunni liikumistegevusi toetavate kestlike lahenduste loomisele ja olemasolevate lahenduste
edasiarendamisele;
II ja III kooliastme ainetundide liikumisaktiivsuse suurendamisele ja istumisaja vähendamisele
suunatud metoodikate arendamisele ja piloteerimisele;
liikumist toetavate heade praktikate ja metoodikate koondamisele programmi kodulehe
www.liikumakutsuvkool.ee IDEEPANKA võimaldades seeläbi ideede kättesaadavuse kõikidele
koolidele;
õpilaste kaasamisele kooli liikumistegevuste lahenduste kavandamisel ja läbiviimisel.
II Programmi levitamine ja võrgustiku arendamine:
kohalike omavalitsustega kui koolipidajatega koostöövõimaluste arendamine ja ühistegevuste
piloteerimine;
2016.-2018. a. jooksul väljatöötatud koolipäeva liikuvamaks muutmise programmi põhielementide
(arendustiimi ja tegevuskava loomine, õpilaste kaasamine, aktiivsed ainetunnid ja vahetunnid, jt)
rakendamine võrgustikuga liitunud koolides;
võrgustikuga liitunud koolide tegevuste toetamine läbi koosloome, nõustamise, tegevuste analüüsi
ja tagasiside;
projekti tegevusi toetavate seminaride ja töötubade läbi viimine: ainetunnimetoodikate ja aktiivse
vahetunni koolitused; kogemus- ja koosloomeseminarid; koolipõhine nõustamine koolivisiitide
käigus, võrgustiku sisekommunikatsioon Facebooki võrgustikus ja avatud veebikeskkonnas TÜ
liikumislabori FB lehel jms;
programmi tutvustamine avalikkusele ja meediaga suhtlemine;
rahvusvaheliste praktikatega tutvumine ning töötavate ja tõenduspõhiste praktikate rakendamine
võrgustiku arendamisel.
III Üldiseks muutuseks vajalike tingimuste loomine ja sotsiaalsete normide kujundamine:
koostöö erinevate partnerite ja sidusrühmadega ühiskonnas (näiteks koostöö
Kultuuriministeeriumiga, Maanteeametiga, erinevate kõrgkoolidega, erialaühendustega nt Eesti
Kehalise Kasvatuse Liiduga, Arhitektide Liiduga, Eesti Olümpiakomiteega, õpilasesindusega,
noorsooühendustega jt) koolipäeva liikumisaktiivsuse juurutamiseks Eesti ühiskonnas,
liikuva koolipäeva vajaduse ning selle juurutamiseks vajalike tegevuste ja keskkonna
populariseerimine läbi avaliku kommunikatsiooni, nii Facebook’i võimaluste kui üleriigilistes
meediakanalites avaldatud lugude ning avalike esinemiste kaudu,
võrgustikus osalevate koolide omavahelise kogemuste vahetuse ja sisekommunikatsiooni
toetamine, eeskätt läbi kogemusseminaride korraldamise, Facebook’i võrgustiku.
Aktiivse koolipäeva võimalustest ja olulisusest avalikkuse teavitamine läbi
teaduskommunikatsiooni;
Poliitikasoovituste arendamine ja ettepanekute tegemine laste liikumisaktiivsuse toetamiseks.
IV Projekti tegevusi piloteeritakse tegevusuuringuna selgitamaks koolidele sobivaid jätkusuutlikke
lahendusi.
Liikumisprogrammi arendamise teoreetilisteks lähtekohtadeks on a) sotsiaal-ökoloogilise tervisekäsitluse
mudel, mis lähtub nii indiviidi kui keskkonna mõjutasanditest27,28; b) sotsiaalsete praktikate teooriast lähtuv
muutuste mudel, mis mõtestab tähenduste, oskuste ja materiaalse keskkonna elementide omavahelisi
interaktsioone ja aitab nendest lähtuvalt muuta kollektiivseid, harjumuslikke toimimise ja mõtlemise viise29.
Projekti teostajad
Projekti tegevused viiakse ellu Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori ja
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös. Vajadusel kaasatakse projekti eesmärkide täitmiseks
teisi (sh lepingulisi) partnereid. Projekti meeskonda kuuluvad eksperdid erinevatest valdkondadest
tagamaks projekti tegevuste kvaliteeti ja teaduspõhisust ning projekti teostamiseks vajalikel erinevatel
pädevustel põhinevaid sisendeid.
2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp
Eesmärgid
Projekti kaugeesmärgiks on:
Eesti laste ja noorte istumisaja vähendamine ja liikumisaktiivsuse suurendamine koolipäeva jooksul läbi
liikumisaktiivsust toetavate meetmete loomise koolikeskkonnas.
Projekti lähieesmärkideks on:
toimib Liikuma Kutsuva Kooli võrgustik, kus koolijuhtidel on tekkinud kogemus liikumist toetava
koolikultuuri osas ning õpetajatel harjumus õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks ja istumisaja
vähendamiseks ainetundides ja vahetundides ning aktiivsema koolitee toetamisel;
piloteeritud on Liikuma Kutsuva Kooli laienemismudelit koostöös kohalike omavalitsuste ja uute
koolidega, lähtudes kahest võimalikust laienemismudelist 1) KOVi poolt toetatud mudel, mis
sisaldab erinevaid tööriistu ning koolide piirkondlike koolitusi, 2) võrgustikuväliste koolide mudel,
mis sisaldab erinevaid tööriistu ja võimaldab rakendada liikuma kutsuva kooli põhimõtteid kas
üksikisikuna (õpetajad, huvijuhid) või kollektiivselt;
kokku on lepitud Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuulumise kriteeriumid ning arendatud on
vastav märgis;
võrgustiku liikmed suhtlevad regulaarselt, jagavad omavahel kogemusi;
võrgustiku ideid ning koolipäeva liikuvamaks muutmise vajadusi ja lahendusi on tutvustatud
ühiskonnas laiemalt teistele koolidele ja avalikkusele ajakirjanduse jm avaliku kommunikatsiooni
vahendusel;
toimub pidev teaduskommunikatsioon liikumisaktiivsusega seotud teemadel;
toimuvad koolitused klassi- ja aineõpetajatele istumisaja vähendamiseks ja liikumisaktiivsuse
suurendamiseks ainetundides;
toimuvad koolitused istumisaja vähendamiseks ja liikumisaktiivsuse suurendamiseks vahetunnis
ning õpilastest mängujuhtide rakendamiseks vahetunni tegevuste läbiviimisel;
koolidelt on kogutud ideid veebipõhise ideepanga täiendamiseks, mis sisaldab erinevaid lahendusi
liikumisaktiivsuse tõstmiseks koolipäeva jooksul (oskused ja tähendused, mis toetavad uute
sotsiaalsete praktikate omaksvõttu ning levikut) ning ideed on tehtud kättesaadavaks
www.liikumakutsuvkool.ee ideepangas;
ollakse kursis rahvusvaheliste praktikatega ning töötavaid ja tõenduspõhiseid praktikaid
rakendatakse võrgustiku arendamisel;
läbi on viidud uuringud, mis jälgivad ja kaardistavad koolikeskkonnas toimuvaid muutusi;
toimub koostöö erinevate institutsioonidega toetamaks muutusi liikumist toetava keskkonna ja
koolikultuuri kujunemisel;
toimub arendustöö tagamaks programmi kvaliteeti ja sihtrühmadeni jõudmist ning lahenduste
kättesaadavust ja jätkusuutlikkust Eesti koolide seas.
Sihtrühm
Projekti lõppsihtrühm on põhikooli õpilased, ent kuna õpilaste liikumisaktiivsus koolipäeva jooksul on
sõltub suurel määral õpetajatest ning kooli organisatsioonikultuurist, siis on eraldi tegevused planeeritud
õpetajate ja kooli juhtkonna muutuste valmiduse toetamiseks ja oskuste arendamiseks, et vähendada
õpilaste istumisaega ja tõsta liikumisaktiivsust koolis viibitud ajal. Läbi kooli tegevuste on kaudselt
kaasatud ka lapsevanemad.
Täpsemad sihtrühmad:
I–III kooliastme õpilased, kellele on adresseeritud nii aktiivse vahetunni tegevused kui ka liikumist
võimaldavad õppemeetodid ainetundides, sh mängulised tegevused.
I–III kooliastme klassi- ja aineõpetajad – tundides liikumispauside tegemise alaste oskuste
arendamine, liikumisharjumuste mõtestamine ja sidumine kooliväliste tegevustega.
Direktorid, arendustiimi liikmed – toetava keskkonna loomine koolis: pikad vahetunnid,
õuevahetunni võimalused, liikumist toetavad vahendid, õpetajate motiveerimine.
Lapsevanemad – võimaliku vastupanu leevendamine, toetava suhtumise levik, kaasamine.
3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused:
toimib Liikuma Kutsuva Kooli võrgustik, millega on 2019 aasta jooksul liitunud vähemalt 40 uut kooli
ning aasta lõpuks osaleb võrgustikus vähemalt 80 kooli ning esindatud on vähemalt 11 maakonda,
Liikuma Kutsuva Kooli kodulehte www.liikumakutsuvkool.ee on tutvustatud võrgustikusisestele ja
-välistele koolidele,
piloteeritud on programmi erinevaid laienemismudeleid,
kokku on lepitud võrgustikku kuulumise kriteeriumid ning vastava märgise arendamist on alustatud.
võrgustikus osalevad koolid on kavandanud ja vastavalt oma Liikuma Kutsuva Kooli tegevuskavale
läbi viinud tegevusi, mis toetavad õpilaste liikumisaktiivsust kogu koolipäeva jooksul,
arendatud on täiendavad meetodid õpilaste istumisaja vähendamiseks ja liikumisaktiivsuse
suurendamiseks II ja III kooliastme ainetundides ja vahetundides ning alustatud on nende
meetodite piloteerimisega,
võrgustiku koolide I–III kooliastme õpetajatele on läbiviidud koolitused õpilaste istumisaja
vähendamiseks ja liikumisaktiivsuse suurendamiseks ainetundides,
võrgustiku koolidele on läbiviidud koolitused õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks
vahetunnis ning õpilastest mängujuhtide kaasamiseks vahetunni tegevuste korraldamisel,
koolidele on loodud võimalus hinnata oma õpilaste objektiivset liikumisaktiivsust kasutades
liikumisandureid,
arendatud on koolipõhiste kogemusseminaride formaati toetamaks piirkondlike võrgustike
arendamist,
läbi on viidud projekti tegevusi toetavad seminarid, töötoad ja nõustamised õpetajatele, kooli
meeskondadele, koolijuhtidele ning õpilastele,
jätkatud on Ideepanga sisu loomisega (ideed ja hea praktika näiteid liikumisaktiivsuse
suurendamiseks ja istumisaja vähendamiseks koolipäeva jooksul) ning kogutud ideed on tehtud
veebikeskkonnas www.liikumakutsuvkool.ee kättesaadavaks,
projekti tegevuste rakendatavust on monitooritud tegevusuuringu raames,
projekti tegevusi on tutvustatud meedias ning erinevatel avalikel esinemistel ning jätkatud on
võrgustikusisese kogemustevahetuse korraldamist,
toimub teaduskommunikatsioon liikumisaktiivsusega seotud teemadel,
toimib koostöö erinevate partneritega,
partneritele on esitatud ettepanekud õpilaste ja koolide vajadustega kooskõlas oleva
liikumisprogrammi edasiseks arendamiseks, kvaliteedi tagamiseks ning jätkusuutlikuseks.
4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses
I. Programmi sisu loomine läbi sekkumismetoodikate arenduse, sotsiaalse ja tehnilise
innovatsiooni (jaanuar-detsember)
I-III kooliastme ainetundide ja vahetundide liikumisaktiivsuse suurendamisele (LA↑) ja
istumisaja vähendamisele (IA↓) suunatud täiendavate metoodikate ja koolitusmoodulite
arendamine ja koolituste läbiviimine:
- tegevuste eesmärkide täpne määratlemine, tegevuste metoodikate väljavalimine,
- tegevuste rakenduslikkuse hindamine ja hindamise tagasiside põhjal meetodite
täiendav arendamine,
- koolitusmoodulite eesmärkide määratlemine, meetodite valik, formaadi ja sisu
ettevalmistus,
- koolituste korraldusliku poole ettevalmistus, koolituse läbiviimine, tagasiside ja analüüs
ning parenduste sisseviimine koolituste formaati ja sisusse.
Õpilaste liikumisalaste loovtööde toetamine läbi erinevate näidete loomise ja jagamise,
Ideepanga täiendamine ja haldamine (näited ja metoodikad LA↑ ja IA↓ koolipäeva
erinevates osades);
- ideede pidev korje ja koosloome võrgustiku koolidega.
II. Liikumisprogrammi levitamine ja arendamine (jaanuar-detsember)
Liikuma kutsuva kooli (LKK) võrgustiku tegevuste jätkamine, mis toetaks võrgustikus
osalevaid koole õpilaste liikumisaktiivsuse osas muutuste planeerimisel ja elluviimisel
koolipäeva jooksul,
- võrgustiku 2019. a eesmärkide ja tegevuskava kooskõlastamine koolide, oluliste
partnerite ja sidusrühmadega,
- koolide tegevuskavade koostamine ja elluviidud tegevuste analüüs.
Liikumisprogrammi sisuelementide arendus, mis on suunatud kooli personali
motivatsiooni ja oskuste suurendamisele õpilaste LA↑ ja IA↓ koolipäeva jooksul:
- projekti tegevusi toetavate seminaride ja töötubade läbi viimine,
- kogemusseminaride toimumine võrgustikukoolides,
- koolide nõustamine õpilaste liikumisaktiivsuse toetamiseks;
- efektiivseks osutunud lahenduste tutvustamine ja rakendamine võrgustiku koolides;
- rahvusvaheliste praktikatega tutvumine ning tõenduspõhiste ja töötavate praktikate
rakendamine võrgustiku arendamisel.
LKK võrgustiku laienemine:
- laienemismudeli arendamine koostöös kohaliku omavalitsusega,
- võrgustikku kuulumise kriteeriumide välja arendamine ja märgise välja töötamine.
III. Üldiseks muutuseks vajalike tingimuste loomine: koostöö ja sotsiaalsete normide
kujundamine (jaanuar-detsember)
võrgustikus osalevate koolide poolt liikumist toetava keskkonna arendamine
liikumisaktiivsust soodustavate vahendite kättesaadavuse suurendamise ning
liikumisvõimaluste soodustamise kogu koolipäeva jooksul;
võrgustiku koolide eesmärkide ja tegevuste nähtavus, mis soodustab õpilaste
liikumisaktiivsust toetavate sotsiaalsete praktikate toimimist nii võrgustiku sees kui
ühiskonnas laiemalt:
- võrgustiku koolide toetamine (nõustamine, esinemised jm) aktiivsete vahetundide jt
liikumistegevuste kui normi kujundamisel õpetajate ja lastevanemate seas,
- koolipäeva sisse lõimitud liikumise kui uue sotsiaalse normi kujundamine avalikkuses:
populariseerimine meedias, avalikel üritustel, konverentsidel,
- võrgustiku kogemuse ja liikumisprogrammi elementide tutvustamine teistele
koolidele, nende innustamine tegevusi katsetama,
- projekti kogemuse tutvustamine ja koostöö teistel sarnaseid eesmärke taotlevate
huvirühmadega,
- koostöö kehalise kasvatuse ainekava liikumisõpetuseks kujundava projekti tiimiga,
- teaduskommunikatsioon liikumisega seotud teemadel.
Koostöö arendamine erinevate partneritega (ministeeriumid, KOV, Maanteeamet,
erinevad ühendused jne)
Koostöö arendamine rahvusvaheliste partneritega võimaldamaks integreerida eri riikide
parimaid praktikaid ja tõenduspõhiseid sekkumiste elemente programmi arendamisel.
IV. Programmi Liikuma Kutsuva Kooli tegevuste jooksev monitooring tegevusuuringuna
(jaanuar-detsember).
tegevuste monitooring ja hindamine: koolipäeva liikuvamaks muutvate praktikate osas –
aktiivne vahetund, aktiivne ainetund õuevahetund, õueala kujundamine jms.
uuringute ettevalmistus, korraldus, mõõtmised koolides, andmete sisestus ja kvaliteedi
kontroll, andmebaasi moodustamine, analüüs, tagasiside,
projekti protsessi analüüs: projektis ilmnenud probleemid ja toetavad tegurid,
ettepanekute esitamine programmi arendamiseks, laiendamiseks ja jätkusuutlikkuse
tagamiseks.
Kirjeldatud projektitegevuste elluviimine on oluline samm laste ja noorte liikumisprogrammi edasisel
laiendamisel, luues eeldused uute sotsiaalsete praktikate kujunemiseks liikumisaktiivsuse toetamisel
koolipäeva vältel ja nende jätkusuutlikkuse kujunemisel, panustades nii laste ja noorte tervisesse ja
elukvaliteeti.
Kasutatud kirjandus:
1. WHO. Global Recommendations on Physical Activity for Health. Geneva: World Health Organisation;
2010.
2. Timmons BW, Naylor P-J, Pfeiffer KA. Physical activity for preschool children--how much and how?
Can J Public Health Rev Can Sante Publique. 2007;98 Suppl 2:S122-134.
3. Janssen I, Leblanc AG. Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in
school-aged children and youth. Int J Behav Nutr Act. 2010;7:40. doi:10.1186/1479-5868-7-40.
4. Best JR. Effects of physical activity on children’s executive function: contributions of experimental
research on aerobic exercise. Dev Rev DR. 2010;30(4):331-551.
5. Davis CL, Tomporowski PD, McDowell JE, et al. Exercise improves executive function and
achievement and alters brain activation in overweight children: a randomized controlled trial. Health
Psychol Off J Div Health Psychol Am Psychol Assoc. 2011;30(1):91-98. doi:10.1037/a0021766.
6. Lonsdale C, Rosenkranz RR, Peralta LR, Bennie A, Fahey P, Lubans DR. A systematic review and meta-
analysis of interventions designed to increase moderate-to-vigorous physical activity in school
physical education lessons. Prev Med. 2013;56(2):152-161. doi:10.1016/j.ypmed.2012.12.004.
7. Konstabel K, Veidebaum T, Verbestel V, et al. Objectively measured physical activity in European
children: the IDEFICS study. Int J Obes. 2014;38:S135-S143. doi:10.1038/ijo.2014.144.
8. TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor. Laste Liikumisuuring 2015-2016 [Uuringu
Andmebaas].; 2016.
9. Konstabel K, Veidebaum T, Verbestel V, Moreno LA, Bammann K, Tornaitis M. Objectively measured
physical activity in European children: the IDEFICS study. Int J Obes. 2014;38.
doi:10.1038/ijo.2014.144.
10. Ekelund U, Luan J, Sherar LB, Esliger DW, Griew P, Cooper A. Association of moderate to vigorous
physical activity and sedentary time with cardiometabolic risk factors in children and adolescents.
JAMA J Am Med Assoc. 2012;307(7):704-712. doi:10.1001/jama.2012.156.
11. The Toronto Charter for Physical Activity: A Global Call to Action.; 2010. www.globalpa.org.uk.
12. Story M, Nanney MS, Schwartz MB. Schools and obesity prevention: creating school environments
and policies to promote healthy eating and physical activity. Milbank Q. 2009;87(1):71-100.
doi:10.1111/j.1468-0009.2009.00548.x.
13. Reis RS, Salvo D, Ogilvie D, Lambert EV, Goenka S, Brownson RC. Scaling up physical activity
interventions worldwide: stepping up to larger and smarter approaches to get people moving. The
Lancet.:1-12. doi:10.1016/S0140-6736(16)30728-0.
14. Mooses K, Mäestu J, Riso E-M, et al. Different methods yielded two-fold difference in compliance
with physical activity guidelines on school days. PLoS ONE. 2016;11(3):e0152323.
doi:10.1371/journal.pone.0152323.
15. Yli-Piipari S, Kulmala JS, Jaakkola T, Hakonen H, Fish JC, Tammelin T. Objectively measured school
day physical activity among elementary students in the United States and Finland. J Phys Act Health.
2015;13:440-446. doi:10.1123/jpah.2015-0335.
16. Martin R, Murtagh EM. Preliminary findings of Active Classrooms: An intervention to increase
physical activity levels of primary school children during class time. Teach Teach Educ. 2015;52:113-
127. doi:10.1016/j.tate.2015.09.007.
17. TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor. VUNK! Liikuma Kutsuvad Koolide
Veebiuuringu Raport.
18. Dobbins M, Husson H, DeCorby K, LaRocca RL. School-based physical activity programs for promoting
physical activity and fitness in children and adolescents aged 6 to 18. Cochrane Database Syst Rev.
2013;2:CD007651. doi:10.1002/14651858.CD007651.pub2.
19. Kämppi K, Asanti R, Hirvensalo M, et al. Viihtyvyyttä Ja Työrauhaa. Koulun Henkilökunnan
Kokemukset Ja Näkemykset Liikunnallisen Toimintakulttuurin Edistämisestä Koulussa. Jyväskylä:
Liikunnan ja kansanterveyden edistämissäätiö LIKES; 2013.
20. Haapala HL, Hirvensalo MH, Laine K, et al. Adolescents’ physical activity at recess and actions to
promote a physically active school day in four Finnish schools. Health Educ Res. 2014;29(5):840-852.
doi:10.1093/her/cyu030.
21. Tammelin T, Laine K, Turpeinen S. Oppilaiden Fyysinen Aktiivisuus. Liikunnan Ja Kansanterveyden
Julkaisuja. Jyvaskyla
22. Morris JG, Gorely T, Sedgwick MJ, Nevill A, Nevill ME. Effect of the Great Activity Programme on
healthy lifestyle behaviours in 7-11 year olds. J Sports Sci. 2013;31(12):1280-1293.
doi:10.1080/02640414.2013.781665.
23. Donnelly J, Greene J, Gibson C, et al. Physical activity and academic achievement across the
curriculum (A + PAAC): rationale and design of a 3-year, cluster-randomized trial. BMC Public Health.
2013;13(1):307.
24. Eesti Vabariigi Valitsus. Valitsusliidu tegevuskava. 2015.
25. Keller M, Uibu M, Vihalemm T. Laste Liikumine: Ülevaade Õpetajate, Juhtide Ja Lapsevanemate
Intervjuudest. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut; 2015.
26. Bartholomew L, Parcel G, Kok G, Gottlieb N, Fernandez M. Planning Health Promotion Programs: An
Intervention Mapping Approach. 3rd ed. San Fransisco,CA: Jossey-Bass; 2011.
27. Bronfenbrenner U. Ecological models of human development. In: International Encyclopaedia of
Education. Oxford: Elsevier; 1994.
28. Green LW, Richard L, Potvin L. Ecological foundations of health promotion. Am J Health Promot
AJHP. 1996;10(4):270-281.
29. Vihalemm T, Keller M, Kiisel M. From Intervention to Social Change. A Guide to Re-Shaping Everyday
Practices. London: Ashgate; 2015.
Lisa 2.1. Liikuma Kutsuva Kooli ideekavand
Kaasamine
Aktiivne Aktiivne Aktiivne
Liikumistund
ainetund vahetund koolitee
Turvaliselt jala,
Aktiivne Kehaline kasvatus
Liikumispausid rattaga, rulaga
sisevahetund liikumisõpetus
vms
Turvaline
Aktiivsed Aktiivne Liikumistund
(tõuke)ratta-,
õppemeetodid õuevahetund tunniplaanis
rulaparkla
Liikumist toetav Liikumisega
Liikumist toetav Koostöö KOV-i ja
kooliruum ja -õu seotud valikaine
kooliruum ja -õu lastevanematega
ning vahendid või huviring koolis
Arendustöö ja uuringud
2016.-2018. a projektitegevuste olulisemad väljundid meedias ja
avalikkusele
Sisukord
2016 ........................................................................................................................................................ 1
Laste liikumise ja Liikuma Kutsuva Kooli teema käsitlemine erinevates meediakanalites: ................ 1
Avalikud esinemised Eestis (väljaspool Liikuma kutsuva kooli võrgustikku): ..................................... 2
Rahvusvaheline koostöö ja Eesti programmi tutvustamine ............................................................... 3
2017 ........................................................................................................................................................ 3
Laste liikumise ja Liikuma Kutsuva Kooli teema käsitlemine erinevates meediakanalites: ................ 3
Avalikud esinemised Eestis (väljaspool Liikuma kutsuva kooli võrgustikku): ..................................... 5
Rahvusvaheline koostöö ja Eesti programmi tutvustamine ............................................................... 7
Tegevus sotsiaalmeedias: Kinnine Facebooki-grupp „Liikuma kutsuv kool“ ideede vahetamiseks ja
innustamiseks ..................................................................................................................................... 7
2018 ........................................................................................................................................................ 8
Laste liikumise ja Liikuma Kutsuva Kooli teema käsitlemine erinevates meediakanalites: ................ 8
Avalikud esinemised Eestis (väljaspool Liikuma kutsuva kooli võrgustikku): ..................................... 9
Rahvusvaheline koostöö ja Eesti programmi tutvustamine ............................................................... 9
Teaduskommunikatsioon liikumise teema esiletoomiseks ja teadusuuringute esitamiseks
ühiskonnas ........................................................................................................................................ 10
INFOKIRI „Liikuma Kutsuv Kool“ ....................................................................................................... 10
Poliitikasoovitus ................................................................................................................................ 11
2016
Laste liikumise ja Liikuma Kutsuva Kooli teema käsitlemine erinevates meediakanalites:
8.04.2016 T. Vihalemm „Kuidas anda nupukale lahendusele elujõud?“ Eesti Päevaleht.
15.04.2016 M. Uibu, L. Korp „Kuidas luua lastele koolides liikumisvõimalusi?“ Õpetajate Leht.
30.06.2016 M.Lees ”Koolid keelavad lastel vahetundides mürada” Eesti Päevaleht, mis
tekitasid avaliku diskussiooni (06.07.2016 „Kuidas teha nii, et lapsed saaksid koolis piisavalt
liikuda?“, 11.07.2016 "Liikumisvaeguse lahendus on vanema käes", P. Simson).
12.07.2016 M. Kull, T. Vihalemm, M. Lees "Istumine on tänapäeva epideemia, mis vajab ravi"
Eesti Päevaleht.
August 2016 L. Korp „Muudame liikumise koolilastele meeldivaks ja ühiskonnale omaseks“
kommunikatsiooniajakiri „Kaja“.
August 2016 L. Korp „Koolid ei jää muutustes omapäi“ kommunikatsiooniajakiri „Kaja“,
1
August 2016 M.Uibu „Tervisliku liikumise tähendusest – on see sport või midagi muud?“
kommunikatsiooniajakiri „Kaja“.
15.09.2016 intervjuu Merike Kulliga saates „Tartu Linnatund“ Raadio KUKUs
http://podcast.kuku.postimees.ee/2016/09/15/tartu-linnatund-2016-09-15/
30.09.2016 H. Leinus „Ohtlik trend: Eesti lapsed liiguvad liiga vähe“ Postimees (TÜ
liikumislabori poolne kommentaar).
4.10.2016 Tallinna TV saates TÄNA+ tutvustati „Liikuma kutsuva kooli“ pilootvõrgustiku
Tartu Tamme koolis toimunud muudatusi ja tegevusi.
http://www.networkdata.eu/ttv/videos2/T%C3%A4na%20+%2020161004.mp4 (uudis algab
u. 14 minutil)
11.11.2016 S. Pärismaa „Vahetundidesse vunki“ Õpetajate Leht.
20.11.2016 TV 3 uudistesaates klipp „Õpilaste liikumist tuleb suurendada!“, kus oma kogemusi
jagasid Tartu Erakool ja Tartu Tamme kool, kes mõlemad kuuluvad pilootvõrgustiku koolide
hulka.
http://tv3play.tv3.ee/sisu/7-uudised-klipid/787944?autostart=true
Detsember 2016 L. Korp „Kuidas oleks ühe tantsuvahetunniga? Lux Expressi pardaajakiri
„Suund“ (Talv 2016).
Detsember 2016 K. Mooses; M. Kalma; M. Pihu; E.-M. Riso; A. Hannus; M. Kull „Eesti õpilaste
liikumisaktiivsus koolipäeva jooksul“ Eesti Arst.
Avalikud esinemised Eestis (väljaspool Liikuma kutsuva kooli võrgustikku):
18.04.2016 K. Mägi, A. Hannus „Liikumisaktiivsuse ja kehalise arengu seosed õppimisega“
Tallinna Inglise Kolledžis.
22.04.2016 tutvustati projekti Eesti Olümpiaakadeemia aastakonverentsil, kus avaistungi
ettekanded keskendusid laste liikumisprogrammi tutvustamisele ja vastavatele aruteludele
(http://www.olympiaharidus.eu/index.php?article_id=718&page=30&action=article&).
3.05.2016 M. Kull, K. Mägi Tartu ettekanne koolipsühholoogidele – tutvustati kehalise
aktiivsuse mõju laste psüühikale, enesetundele, iseendaga hakkama saamisele (nii füüsilised
oskused kui ka akadeemilised võimed).
4.05.2016 M. Kalma, K. Mägi. Aktiivsete ainetundide meetodite tutvustamine Kanepi
gümnaasiumis.
08.05.2016 M. Kull projekti tutvustus Narva Kolledžis.
19.05.2016 M. Kull „Kehaline kasvatus liikumisõpetuseks ja programmist „Liikuma kutsuv
kool““ Ühenduse Sport Kõigile üldkoosolek
http://www.sportkoigile.ee/uudised/243-uehenduse-sport-koigile-ueldkoosolek-19-05-
2016).
13.08.2016 osaleti Arvamusfestivalil (arutelu "Kes vastutab inimese tervise eest?", T.
Vihalemm; arutelu „Lapsed liikuma“ A. Hannus, M. Lees).
9.09.2016 M. Kull „Laste liikumisaktiivsus – probleemid ja võimalikud lahendused“ Kehalise
kasvatuse õpetajate ja liikumisõpetajate täienduskoolitus Tartus.
14.09.2016 K. Mooses „Liikumisaktiivsus koolipäeval ja selle suurendamise võimalused“ Tartu
Forseliuse kooli lastevanemate üldkoosolek.
26.09.2016 M. Kull liikumisprogrammi tutvustus Eesti Olümpiakomitee harrastusspordi ja
regionaalarengu töörühma koosolekul.
2
13.10.2016 K. Mooses, M. Kalma ja M. Kull Arstiteaduskonna aastapäeva konverents.
25.10.2016 TÜ Liikumislabor tutvustas ainetundides liikumise võimalusi, pika järjestikuse
istumise mõjusid tervisele ning liikumisprogrammi Tartu Descartes’i koolis toimunud Tartu
haridusfestivalil.
3.11.2016 K. Mägi ja M. Kalma „Laste liikumisaktiivsus: võimalused kodu ja kooli koostööks“
Tartu Kesklinna kooli lastevanemate akadeemia koosolek.
4.11.2016 K. Mooses „Õpilaste liikumisaktiivsus koolipäeval“ Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu
aastakonverents.
8.11.2016 K. Mägi ja M. Kalma tutvustasid liikumisvõimalusi ainetundides Tartu koolide
tugitöötajatele Tartu Tugikeskuses.
29.11.2016 M. Kull, K. Mägi ja M. Kalma töötuba Huvitava Kooli sügiskonverentsil „Õppimise
ruum!“, kus tutvustati koos pilootkoolidega projekti ning võimalusi, kuidas koolipäeva jooksul
saab rohkem liikuda.
2.12.2016 M. Kull IV liikumisfoorumil ettekandega „VUNK programm“.
Rahvusvaheline koostöö ja Eesti programmi tutvustamine
24.11.2016 toimus Tallinnas kohtumine Eesti haridus- ja teadusministeeriumi,
sotsiaalministeeriumi ja kultuuriministeeriumi esindajate ning Soome haridusministeeriumi
esindajate vahel laste ja noorte liikumisaktiivsuse programmide teemal.
25.11.2016 toimus ühisseminar Soome „Liikuva Kooli“ projekti teemas Soome kohalike
omavalitsuste esindajatega, kus tutvustati Eesti projekti ning kuulati Soome kolleegide
kogemusi ja ettepanekuid.
30.11.2016 toimus Tartus ühine teadusseminar Soome Jyväskylä Ülikooli juures asuva
teadusrühma (LIKES) liikmetega, kes on Soome „Liikuva kooli“ projekti teadus- ja
arenduspartnerid. Seminaril käsitleti liikumisaktiivsuse sekkumisprogrammide
teadusmetodoloogilisi aspekte.
2017
Laste liikumise ja Liikuma Kutsuva Kooli teema käsitlemine erinevates meediakanalites:
22.02.2017 K. Mooses ERR Novaatori videolõik „eesti õpilased istuvad ülemäära palju“
http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/novaator/saated/370f9cf8-dd74-4bec-bd69-
1a430e639766/novaator-eesti-opilased-istuvad-ulemaara-palju
08.03.2017 M-L Pintsoni artikkel „Koolilapsed võtavad jalad istumise alt välja“ Tartu
Postimehes.
http://tartu.postimees.ee/4037929/koolilapsed-votavad-jalad-istumise-alt-vaelja
06.04.2017 artikkel Maalehes „Soome koolidirektor pani lapsed liikuma“.
http://digileht.maaleht.delfi.ee/uudised/soome-koolidirektor-pani-lapsed-
liikuma?id=77777706
19.04.2017 artikkel Tartu Karlova kooli kodulehel „Karlova koolist saab liikuma kutsuv kool“.
https://www.karlova.tartu.ee/ctrl/ee/Uudis/vaata/560759d8d01bbaab82a1/401
05.05.2017. Intervjuu Õpetajate Lehes „Saadame lapsed õuevahetundi ka vihma ja 20-
kraadise pakasega“ (L. Korp).
3
http://opleht.ee/2017/05/saadame-lapsed-ouevahetundi-ka-vihma-ja-20-kraadise-
pakasega/
11.05.2017 M. Kull, M. Uibo, T. Vihalemm arvamuslugu Postimehes „Kuidas istuva ajastu
lapsed koolis liikuma saada“.
http://arvamus.postimees.ee/4108075/merike-kull-marko-uibu-triin-vihalemm-kuidas-
istuva-ajastu-lapsed-koolis-liikuma-saada
26.07.2017. Uudis Postimehe portaalis Tervis „Tartu ülikooli doktoritöö: Eesti lapsed ei saa
koolis piisavalt liikuda“.
https://tervis.postimees.ee/4190761/tartu-ulikooli-doktoritoo-eesti-lapsed-ei-saa-koolis-
piisavalt-liikuda
09.08.2017 Intervjuu Liikuma kutsuvast koolist Kuma raadios (M. Kull).
http://kuma.fm/uudised/uudis/article/teaduspohine-programm-utsitab-opilasi-liikuma-
intervjuu/
11.08.2017 Intervjuu ERR-le „Laste liikumine ja Liikuma Kutsuv Kool“.
24.08.2017 Uudis ERRi portaalis Novaator „Doktoritöö kinnitab: Eesti õpilased liiguvad
murettekitavalt vähe“.
https://novaator.err.ee/614553/doktoritoo-kinnitab-eesti-opilased-liiguvad-murettekitavalt-
vahe
25.08.2017 K. Mooses intervjuu Kuku raadios „Laste liikumine ja Liikuma Kutsuv Kool“.
25.08.2017 Uudis Maalehe portaalis Tervis „Doktoritöö: Eesti õpilased liiguvad
murettekitavalt vähe“
http://maaleht.delfi.ee/news/tervis/tervis/doktoritoo-eesti-opilased-liiguvad-
murettekitavalt-vahe?id=79297276
25.08.2017 K. Mooses. Intervjuu TV3-s „Laste Liikumisaktiivsus“.
26.08.2017 K. Mooses. Uudisklipp AK uudistes „Laste liikumine ja liikumisõpetus“.
05.09.2017 K. Mooses; M. Kull. ERR: Huvitaja. Liikuma Kutsuv Kool.
http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/1e4a8da1-c83d-4064-8849-
f77663c4cde8/huvitaja-liikuma-kutsuv-kool
22.09.2017 M. Kull intervjuu Raadio Kuku saates laste liikumise teemal saates "Patsientide
minutid"
http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/patsiendiminutid-2017-09-22/
29.09.2017 L. Mallene artikkel Eesti Päevalehes „Eesti laste vööümbermõõt paisub“.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-laste-vooumbermoot-paisub?id=79664376
03.10.2017 T. Vihalemm, M. Kull. Intervjuu ÜTI webinaril.
https://www.youtube.com/channel/UC2Qxp9X-4vFDFuanQRf3Upg/live
Uudis ERRi portaalis Novaator „Kuidas kool lapsed liikuma aitab“
https://novaator.err.ee/633930/kuidas-kool-lapsed-liikuma-aitab
04.10.2017 Arvamuslugu Liina Kersnalt
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/liina-kersna-laste-vahesest-liikumisest-istu-ja-kuula-enam-
ei-toimi?id=79717830
05.10.2017 Liikuma Kutsuva Kooli teema käsitlemine U. Klaasi poolt valimisstuudios (32.-33.
minut)
http://vikerraadio.err.ee/v/valimisstuudio/saated/7a35524e-48a1-4120-a75a-
88f563769f35/valimisstuudio-tartus-tartlased-ootame-teie-kusimusi
4
01.11.2017 M. Kull. Postitus Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebi “Kümme lihtsat nippi, et
tööpäeval rohkem liikuda”.
http://vilistlaselu.ut.ee/merike-kull-kumme-lihtsat-nippi/
08.11.2017. L. Korp Pressiteade TÜ lehel „Konverents Liikuma Kutsuv Kool pakub
haridusjuhtidele käed-külge lahendusi“
https://www.ut.ee/et/uudised/konverents-liikuma-kutsuv-kool-pakub-haridusjuhtidele-
kaed-kulge-lahendusi
08.11.2017. Uudis Õpetajate Lehes. Konverents Liikuma Kutsuv Kool pakub haridusjuhtidele
käed-külge lahendusi
https://www.ut.ee/et/uudised/konverents-liikuma-kutsuv-kool-pakub-haridusjuhtidele-
kaed-kulge-lahendusi
12.11.2017 Uudis Tartu Postimehes „Liikuma kutsuva kooli konverents pakub haridusjuhtidele
käed-külge lahendusi“.
https://tartu.postimees.ee/4307865/liikuma-kutsuva-kooli-konverents-pakub-
haridusjuhtidele-kaed-kulge-lahendusi
12.11.2017 Uudis Pealinnas „Eksperdid otsivad võimalusi kooliõpilasi liikuma panemiseks“.
http://www.pealinn.ee/newset/eksperdid-otsivad-voimalusi-kooliopilasi-liikuma-
panemiseks-n205899
15.11.2017. M-L Pintsoni artikkel Tartu Postimehes „Ainetundideta koolis täidab pika päeva
õppimine“.
https://tartu.postimees.ee/4310457/ainetundideta-koolis-taidab-pika-paeva-oppimine
20.11.2017 K. Mooses. Intervjuu Raadio 4-s „Liikuma kutsuv kool“
22.11.2017. L. Mallene artikkel Eesti Päevalehes „Rasvumise vastu võitlev lahendus: liikuma
kutsuv mänguväljak“.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/rasvumise-vastu-voitlev-lahendus-liikuma-kutsuv-
manguvaljak?id=80237732
23.11.2017. ETV saade Uudishimu tippkeskus – intervjuu K. Mägi ja M. Kalma.
https://etv.err.ee/v/elusaated/uudishimu_tippkeskus/saated/2e07ab20-004b-4c04-8b01-
f03191f2c460/uudishimu-tippkeskus-1116
24.11.2017. L. Korp Intervjuu Kuma Raadios. Konverents Liikuma Kutsuv Kool
24.11.2017 Liikuma Kutsuva Kooli konverentsi ERR - Novaatori veebiülekanne. Viis soovitust,
kuidas koolilapsed rohkem liikuma panna (M. Lees). http://novaator.err.ee/644607/video-
viis-soovitust-kuidas-koolilapsed-rohkem-liikuma-panna
24.11.2017. Uudis TÜ kodulehel. „Tartus algava konverentsi fookuses on Eesti kooliõpilaste
vähene liikumine“.
https://www.ut.ee/et/uudised/tartus-algava-konverentsi-fookuses-eesti-kooliopilaste-
vahene-liikumine
01.12.2017 L. Korp. Olemuslugu Õpetajate Lehes „Koolijuht ronimisseinal kõneleb suurtest
muutustest“.
http://opleht.ee/2017/12/koolijuht-ronimisseinal-koneleb-suurtest-muutustest/
Avalikud esinemised Eestis (väljaspool Liikuma kutsuva kooli võrgustikku):
07.02.2017 K. Mägi, M. Kalma. Õppepäev "Liikumine kui vahend teiste valdkondade
õpieesmärkideni jõudmisel ja liikumispauside metoodika“ kursuse "Eesmärgipärane
5
õpikeskkondade kasutamine I-II kooliastmes" raames. Ettekanne "Liikumisvõimalused
ainetundides".
08.02.2017 K. Mooses, M. Pihu Tallinna linnavalitsuse terviseedendamine - tervise- ja
liikumisprojektide alane koostöö. Anu Kägu.
16.02.2017 M. Kull, M. Lees. Tartu linna arengukava koostamine.
17.02.2017 M. Kull, K. Mägi. Antsla Gümnaasiumi aktusel "Aasta sõbra" tiitli üleandmine.
06.03.2017 M. Kull. Seminaril "Liikuma kutsuv kool - millised on kooliruumi võimalused"
ettekanne teemal „Tartu – liikuvate laste linn?“.
15.-16.03.2017 M. Kull. Linnade ja Valdade Päevade mess-konverentsil pilootprojekti „Liikuma
kutsuv kool – laste ja noorte liikumisprogrammi arendamine ja kuhu edasi“ tutvustamine.
22.03.2017 M. Kull, K. Mooses. Kohtumine aktiivse koolitee teemal Tartu Eksperimentaalse
Jalgrattatehasega.
29.03.2017 Minister Ossinovski poolt kokku kutsutud töörühm laste tervisekaitse teemal:
„Seadusandlikud muudatused toetamaks koolitervist“.
04.04.2017 M. Lees, L. Süda, M. Kull. Kohtumine Soome Liikuva kooli mängujuhtide koolituste
koordinaatori Pasi Majoineniga.
05.04.2017 M. Lees, L. Süda. Kohtumine Soome mängujuhtide koolitajaga ning osalemine
koolitusel.
07.04.2017 K. Mägi, L. Süda. Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu Lõuna-Eesti koolituspäev
„Liikumisvõimalused ainetunnis“.
18.04.2017 K. Mooses, M. Lees. Koolide tugiisikute aktiivse vahetunni koolitus.
26.04.2017 K. Mägi, L. Süda. Tallinna Kuristiku Gümnaasium „Aktiivsed ainetunnid“ .
03.05.2017 K. Mooses. Ettekanne Eesti Olümpiaakadeemias „Laste liikumisaktiivsus – milline
on kooli roll?“.
04.05.2017 M. Pihu. Liikumisprogrammi ja kehalise kasvatuse tutvustus Ühenduse Sport
Kõigile üldkoosolekul.
15.05.2017 M. Kull, P. Kaasik. Projektikoosolek Sotsiaalministeeriumis „Liikuma kutsuv kool -
hetkeseis ja kuidas edasi?“.
25.05.2017 M. Kull. Hariduskonverents Tartu Erakoolis „Muutuv kool on liikuv kool“.
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1453488014671554&set=a.467141226639576.
104113.100000311089422&type=3&theater
09.06.2017 Eesti Vabariigi presidendi visiit Tartu Ülikooli liikumislaborisse „Laste ja noorte
liikumisprogrammi arendamine. Liikuma kutsuv kool.“.
13.06.2017 Haridus- ja Teadusministeeriumi avatud seminar „Laste ja noorte
liikumisprogrammi arendamine – Liikuma kutsuv kool“.
22.06.2017 M. Kull. Osalemine Sotsiaalministeeriumis õpilaste tervisekaitse töörühmas.
11.08.2017 M. Kull. Arvamusfestivalil esinemine. Tervise ala "Noored on hukas – liikuda või
rasvuda?".
https://www.arvamusfestival.ee/stage/noored-hukas-liikuda-voi-rasvuda/
https://www.facebook.com/ergo.eesti/videos/10155504252891768/?fref=mentions
11.08.2017 M. Lees, T. Vihalemm, M. Kull. Artikkel HTM "Välishindamise aastaraamat" - Kool
kujundab laste liikumisharjumust.
6
23.08.2017 Kerli Moosese doktoritöö „Physical activity and sedentary time of 7–13 year-old
Estonian students in different school day segments and compliance with physical activity
recommendations“ kaitsmine. Tartu Ülikool.
15.09.2017 M. Kull. Narva liikumisharrastuse II konverents „Laste liikumisaktiivsusest - mis on
probleemiks ja millised on võimalikud lahendused?“.
21.09.2017 M. Lees. Meeste Elustiilinädalal ettekanne „Liikuma kutsuva kooli kirjeldus,
rõhuasetus vaimsel tervisel“.
26.09.2017 K. Mooses. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti konverents „Kool – õpilase tervise
kujundaja“ ettekanne „Kool - õpilaste liikumisaktiivsuse toetaja“.
28.09.2017 M. Lees. Round Table Estonia_Tartu – ettekanne „Liikuma Kutsuv Kool“.
04.10.2017 Kohtumine Maanteeameti ennetustöö spetsialistidega. Koostöö aktiivse koolitee
teema arendamiseks.
05.10.2017 Puurmani Mõisakooli külastus liikumislaborisse. Infoseminar "Liikuma kutsuv
kool".
24.10.2017 M. Kull, K. Vaher. Viljandi Haridusfestivalil õpitoa läbi viimine. „Kehaline ja vaimne
aktiivsus koolitunnis“.
21.11.2017 M.Kull. Eesti Lastearstide Seltsi seminar „Lapsed ja sport“ ettekanne „Laste
liikumisaktiivsus – probleemid ja võimalikud lahendused“
22.11.2017 M.Kull, K.Mägi. Kompetentsikeskuse Pedagogicum seminar „Nüüdisaegsed
lähenemised õppimisele ja õpetamisele“, ettekanne „Liikumise olulisus muutuvas
õpikäsituses – TÜ liikumislabori ülevaade liikumisprogrammist“
24.11.2017 Konverents „Liikuma kutsuv kool“
Rahvusvaheline koostöö ja Eesti programmi tutvustamine
03.-04.04.2017 Soome "Liikuva kooli" konverents "Osalemisest kaasamiseni"
(Osallistumisesta osallisuuteen) (M. Kull, K. Mägi, M. Kalma).
o 04.04.2017 Viron Liikkuva Koulu – Liikuma kutsuv kool - suuline ettekanne (M. Kull, K.
Mägi, M. Kalma).
27.04.2017 K. Mooses. Ettekanne Balti Sporditeaduste konverentsil „Liikumisaktiivsus
vahetunnis“.
27.04.2017 M. Kalma. Ettekanne Balti Sporditeaduste konverentsil „Ainetunni aktiivsus“.
22.09.2017 M. Kull. Rahvusvahelise Eesti eesistumise konverentsil „Estonian Presidency sport
conference on dual career and active societies“ ettekanne Liikuma Kutsuvast Koolist.
Promoting physical activity habits of school students
https://youtu.be/FeFttrggSvU
Tegevus sotsiaalmeedias: Kinnine Facebooki-grupp „Liikuma kutsuv kool“ ideede
vahetamiseks ja innustamiseks
Liikmed
Liikmete arv 31.12.2017 seisuga: 264 liiget, peamiselt aine- ja klassiõpetajad, huvijuhid, kooli- ja
õppejuhid, kuid ka lasteaedade õpetajad, samuti eksperdid sarnastest valdkondadest.
7
Liikmete arvu kasv aastaga: 62%
Postitused:
Kokku aasta jooksul 171 postitust:
Postituse sisu: peamiselt tekstid koos fotodega (121 postitust aasta jooksul) ja videodega (27
postitust), vähem on linke sisaldavaid postitusi (16 postitust) ja ilma visuaalita tekste.
Peamised postitajad: TÜ Liikumislabori liikmed, Tartu Erakool, Antsla Gümnaasium ja Tartu Kesklinna
Kool.
Kõige populaarsemad postitused like-de alusel:
1. Klassiõpetaja tutvustab tunnis lihtsasti läbiviidavat liikumisbingo-mängu
2. Liikumislabori liige osutab ühest pilootkoolist kirjutatud artiklile
3. Liikumislabori liige tutvustab värskelt toimunud kogemusseminari ühes pilootkoolis
4. Ühe pilootkooli juht kutsub osalema sammulugemisvõistlusel
5. Ühe pilootkooli õpetaja tutvustab aktiivõppemeetodeid kasutavat lapsevanemate koosolekut.
2018 (I poolaasta)
Laste liikumise ja Liikuma Kutsuva Kooli teema käsitlemine erinevates meediakanalites:
19.01 Lees M. „Mängujuhid muudavad koolipäeva liikuvamaks“ Õpetajate Leht
http://opleht.ee/2018/01/mangujuhid-muudavad-koolipaeva-liikuvamaks/
01.02 Kull M, Lees M. "Liikuma kutsuvate koolide arv kolmekordistub" Õpetajate Leht
http://opleht.ee/2018/02/liikuma-kutsuvate-koolide-arv-kolmekordistub/
28.02. Kull M. Teemalehe kommentaarid: „Kas istumine on uus suitsetamine?“ Ajaleht
Sakala. https://sakala.postimees.ee/4457981/kas-istumine-on-uus-suitsetamine
12.04. Kull M. Intervjuu koolipäeva liikumisest: Lapsed virgaks! Liikumislabor aitab
koolipäeva aktiivsemaks muuta. Postimees. https://tervis.postimees.ee/4465991/lapsed-
virgaks-liikumislabor-aitab-koolipaeva-aktiivsemaks-muuta
25.05. Kull M ja Lees M. Kommentaar – Liikuma kutsuv kool. Arhitektuur. Sirp.
http://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kommentaar-liikuma-kutsuv-kool/
12.06. Meediakajastused pressiteate põhjal: TÜ liikumislabor saatis parlamendierakondadele
üleskutse tõsta laste tervis ja liikumisaktiivsus riiklikuks prioriteediks.
12.06. Postimees: TÜ liikumislabor utsitab erakondi tegelema laste rasvumise ennetamisega.
https://tervis.postimees.ee/4502862/tu-liikumislabor-utsitab-erakondi-tegelema-laste-
rasvumise-ennetamisega
12.06. Pealinn: Tartu Ülikooli Liikumislabori üleskutse: laste liikumisharjumused peavad
saama riiklikuks prioriteediks. http://www.pealinn.ee/tagid/koik/tartu-ulikooli-
liikumislabori-uleskutse-laste-liikumisharjumused-n223198
12.06. Korp L. Intervjuu KUKU raadiole laste liikumisaktiivsuse teemal
15.06 Kull M. Intervjuu ERR-i saates „Terevisioon“ laste liikumise ja Liikuma Kutsuva Kooli
teemal. https://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/6b2ced3b-bbe7-
8
4813-94e8-e705d878e13a/liikumislabor-soovitab-erakondadel-seada-liikumisharjumused-
riiklikuks-prioriteediks
28.06. Kull M. Intervjuu KUKU Raadiole laste liikumise teemal
03.07. Kull M. Intervjuu taskuhäälingu saatele „Õpime koos!“ Liikuma Kutsuva Kooli teemal.
17.07. Mooses K. “Tartu ülikooli teadlased tõestasid, et teadust saab teha tavaliste
sammulugejatega”. Tartu Postimees
https://tartu.postimees.ee/5696581/tartu-ulikooli-teadlased-toestasid-et-teadust-saab-
teha-tavaliste-sammulugejatega
17.07. Mooses K. “Tartu ülikooli teadlased tõestasid, et teadust saab teha tavaliste
sammulugejatega”. ERR Novaator
https://novaator.err.ee/847201/tu-teadlased-toestasid-et-teadust-saab-teha-ka-tavaliste-
sammulugejatega
18.07 Mooses K. intervjuu Kuku raadiole laste liikumisaktiivsusest.
Avalikud esinemised Eestis (väljaspool Liikuma kutsuva kooli võrgustikku):
16.01. Mägi K, Kull M. Liikuma kutsuv (üli)kool?! Haridusseminar õppejõududele. Narva
kolledž.
07.02., 13.04., 26.06. Kohtumised Maanteeameti esindajatega
28.02. Katrin Koov, Mae Köömnemägi, Merike Kull, Andro Mänd, Kerstin Kivila. Kontaktiöö.
Vestluspaneel: ”Liikumist inspireeriv arhitektuur”, Tallinn.
20.03. Kull M, Lees M. Liikuma kutsuv kool?! Tartu valla koolide haridusseminar, Lähte.
03.04. Kohtumine EOK projektijuhi Natalja Innoga – koostöövõimalused laste liikumise
teemal spordinädala raames.
13.04. Kohtumine M. Reiniku kooli vanemate kogu esinaise (K.Terep) ja Kesklinna kooli
vanematekogu liikmetega liikuma kutsuva koolihoovi teemal.
11.04. Kohtumine Jõgeva Põhikooli direktoriga Triin Lõbuga liikuma kutsuva koolihoovi
teemal.
05.05. Kohtumine Elva Vallavalitsuse esindajatega Liikuma Kutsuva Kooli tutvustus ja arutelu
KOVi rolli üle
10.05. Kull M, Lees M. Liikuma kutsuv kool. Eesti Arhitektide Liidu konverents „Muutuv
kooliruum“, KUMU, Tallinn.
07.06 Kohtumine Eesti Statistikaametis. Liikumisaktiivsuse mõõtmine üle-eestilises
ajakasutuse uuringus
27.06. Kohtumine Eesti Õpilasesinduste Liiduga – Liikuma Kutsuva Kooli tutvustus ja
võimalike koostöökohtade kaardistus
Rahvusvaheline koostöö ja Eesti programmi tutvustamine
13.03. Pihu M., Kull M, Riisenberg O. Schoolyards mapping. Nordic Baltic Learning
Environments for Movement Affordances. Riga, 13.-14.03.
02.06. Uibu M, Korp L. "Schools in motion! program as an ethnographically informed
practice-based health intervention" (suuline ettekanne). Balti uuringute assotsiatsiooni
konverents. Stanfordi Ülikool.
9
04.06. Uibu M, Korp. Social Dimension of Urban Health: Creating Change with Schools in
Motion (loeng). Summer course of Baltic Network on Environmental Health and Sustainable
Urban Development. Tartu.
17.10 Mooses K. “Is after-school sport participation essential for meeting physical activity
recommendations in children?” International Society for Physical Activity and Health
Conference. London.
Teaduskommunikatsioon liikumise teema esiletoomiseks ja teadusuuringute
esitamiseks ühiskonnas
Teadusnuppude ilmumine Liikumislabori Facebooki-lehel ja Liikuma Kutsuvate Koolide Facebooki-
grupis:
9.02.2018. “Rootsi uuring: omapäi kooliskäimine toob õpilastele paremaid tulemusi ja rohkem
rõõmu”
Sisu: Iseseisvaid valikuid ja aktiivset liikumist võimaldav õpilaste koolitee toetab laste
heaolu, meeleolu ja õpiedukust.
Ulatus FB-lehel: 29379 inimest.
26.02.2018 “Üle 30 aasta kestnud uuring Soomest: aktiivsed lapsed saavad kõrgemaid hindeid ja
täiskasvanuna paremat palka”
Sisu: Õpilaste liikumisharjumustel on pikaajalised mõjud nende nii nende õpiedukusele,
haridusteele kui hilisemale tööelule.
Ulatus FB-lehel: 8399 inimest.
09.03.2018 “Liikumine toetab aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsi”
Sisu: Pool tundi aktiivsemat liikumist vähendab ATH diagnoosiga õpilaste sümptomeid ning
parandab keskendumis- ja tähelepanuvõimet.
Ulatus FB-lehel: 10253 inimest.
26.03.2018 - “Treenides tund aega nädalas hoiad ära depressiooni”
Sisu: regulaarne liikumine võib kaitsta depressiooni eest sõltumata liikumise viisist ja
intensiivsusest.
Ulatus FB-lehel: 36756 inimest.
26.04.2018 - “Jalutuskäigud, majapidamistööd ja muud argised tegevused hoiavad tervist ja lisavad
eluaastaid.”
Sisu: Suremusuuringud näitavad, et ka kergem liikumisaktiivsus vähendab enneaegse
suremuse riske.
Ulatus FB-lehel: 2678 inimest.
INFOKIRI „Liikuma Kutsuv Kool“
1) Veebruar 2018 (talvenumber): õuevahetunnid https://mailchi.mp/5e09ffb3eebb/talvine-
infokiri-liikuma-kutsuvalt-koolilt
Ülevaade õuevahetundide pidamisest Kuristiku, Kivilinna ja Antsla Gümnaasiumi näitel
Soovitused õuevahetundidega alustamiseks
Õuemängude soovitused
10
2) Mai 2018 (kevadnumber): õuetunnid https://mailchi.mp/757f5c4d093d/liikuma-kutsuva-
kooli-infokiri-kevad-2018?e=62d49ef8d4
Ülevaade õuetundide boonustest ja õpilaste ootustest
Intervjuu Tartu Kesklinna Kooli klassiõpetaja Gerttu Vaheriga
Õuemängude soovitused
Levitamine Liikuma Kutsuvate Koolide õpetajate ja koolitöötajate hulgas; TÜ Liikumislabori FB-lehel
ja Liikuma Kutsuvate Koolide FB-grupis. Intervjuu Gerttu Vaheriga ilmus ka Õpetajate Lehes ja on
loetav siit: http://opleht.ee/2018/06/oues-voib-ka-arvutada-ja-grammatikat-oppida/
Poliitikasoovitus
12.06.2018 - Teadusnupu formaadis esitatud avalik ettepanek Eesti parlamendierakondadele muuta
laste liikumine ja tervis riiklikuks prioriteediks. Avaldati TÜ Liikumislabori Facebooki-lehel
https://www.facebook.com/liikumislabor/photos/pcb.1032365620253641/1032343503589186/?t
ype=3&theater
Ulatus FB-lehel: 3840 inimest.
11
Lisa 2.3. Programmi arendusvisioon ja 2019.a fookused
I Programmi sisu arendus Programmi III Üldiseks muutuseks vajalike tingimuste
levitamine koolides loomine
Sotsiaalne & tehniline
Sekkumismetoodikad Võrgustiku arendamine Koostöö Sotsiaalsed normid
innovatsioon
Juba liitunud Koostöö liikuva koolipäeva osas: Eestkõnelemine
Lahenduste loomine ja Liikuv liikumislabor: ministeeriumid, kõrgkoolid, KOV,
lihtsad liikumisaktiivsuse võrgustikukoolid: muutuste
testimine: aktiivsed rakendamine ja MTÜ-d, erasektor, spordiorg.-d jt
ainetunnid ja vahetunnid, mõõtmisvahendid
koolidele püsimajäämine, pikaajaline
mängujuhid, mõju hindamine Koostöö haridusasutustega: Liikumine töökohtadel:
õuevahetund, jm õpetajate ja huvijuhtide koostöö ühismõju
tasemekoolituse ja
täiendõppemooduli arendus
taotlemiseks (kool kui
Võrgustikuga liituvad koolid:
õpetajate töökoht,
Õpilaste liikumisalased pakutakse senises Kehalise kasvatuse programmi lastevanemate töökohad):
loovtööd ja uurimistööd piloteerimises töötavaid muutus: koostöö ja ühismõju ühismõju poliitika
Toetus lahenduse lahendusi lahendused
rakendamiseks:
metoodilised materjalid ja Liikumist soodustava Liikumissõbraliku kooli
koolikeskkonna arendus: koostöö kuvandi ja märgise
koolitused juhtidele, Partnerkoolid – koolid, kes ei ettevõtjate, arhitektide ja
õpetajatele, huvijuhtidele, Koostöös koolijuhtidega: ole võrgustiku liikmed, kuid arendamine
tootedisaineritega
kaasamine, nõustamine, koolipäevarütmid, tegutsevad iseseisvalt:
vahendid. koolikeskkonna arendus kogemuste vahetus, Linnakeskkond ja transport: Meediadiskussioonid
ideepanga ideede turvaliselt jalgsi/rattaga kooli,
rakendamine. rattaparklad: koostöö ühismõju
taotlemiseks
IV Tegevusuuring, tagasiside kogumine, mõõtmine ja analüüs
Legend: 2019. a põhitegevused 2019. a toetavad tegevused